KKAITSEAITSE

VVÄRBAMISKESKUSÄRBAMISKESKUS OOTSIBTSIB KAITSEVÄKKEKAITSEVÄKKE KKODU!KAITSELIIDUO AJAKIRIDNR 5 U(81/527) 2008! NNOORIOORI TUGEVAIDTUGEVAID MEHIMEHI

NNAISKODUKAITSEAISKODUKAITSE KESKENDUBKESKENDUB VVÄLJAÕPPEÄLJAÕPPE LLIHVIMISELEIHVIMISELE PPUHATUUHATU TTURBAKATLASURBAKATLAS KAITSTIKAITSTI KODUKODU KKAKSAKS PPÄEVAÄEVA TÄISTÄIS VÕITLUSTVÕITLUST MOTIVATSIOONIGA:MOTIVATSIOONIGA: MMINI-ERNAINI-ERNA PARIMADPARIMAD OLIDOLID JÕGEVAJÕGEVA NOORKOTKADNOORKOTKAD NOORTE KOTKASTE JA KODUTÜTARDE ÜLERIIGILISE LAAGRI RUUPOR Avatud uus koduleht! www.tactical.ee

SAADAVAL SUURESVARUSTUST VALIKUS Tru-Spec

professionaalset! veebipood, kust on võimalik osta mitmesugust militaarvarustust SISUKORD KAITSE KODU! 5’ 2008 (81/527) NAISKODUKAITSE KESKENDUB VÄLJAÕPPE LIHVIMISELE Naiskodukaitse sisemine ümberkorrastamine peaks lähiajal hakkama vilja kandma ...... 14 MASKEERING JA TÄPSUSLASKURITE (ERI)VARUSTUS Selgitusi, kuidas valmistada täpsuslaskuri maskeerimiskostüümi ja milline peab olema muu erivarustus ...... 25 8 NOORKOTKAD LANGESID NURMSI TAEVAST Rapla malev taas võidukas! Põhja- ja Ida-Eesti noorkotkad olid Järvamaal laagris langevarjurimärki välja teenimas ...... 44

Patsifismi hävitav unelm ...... 6 Kaitseliidu Kool uuel õppeaastal ...... 7 Rapla malev taas võidukas! ...... 8 Kaitseliidu päevade fotoreportaaž ...... 9 Erna retke 2008 fotoreportaaž ...... 10 Viimasel hetkel Erna retkele – mõistagi võitma ...... 12 19 Värbamiskeskus otsib kaitseväkke noori tugevaid mehi ...... 16 Kalev Kiviste – Kaiu miinipildujarühma juht Kalev Kiviste – Kaiu miinipildujarühma juht ja hing ...... 19 ja hing Usinad õppisid Eesti Laskurliidu spordikohtunikeks ...... 21 Naiskodukaitse näitus jõudis Järvamaale ...... 22 Naiskodukaitse kunstnikud maalisid Urvastet ...... 23 Puhatu turbakatlas kaitsti kodu ...... 24 Kaevikud Viljandimaal Karukülas ...... 29 CJFSOCC, eriväed ja kriisiohje ehk 444 tundi termineid ...... 32 Sõjameheks saadakse pidevalt õppides ...... 33 1625 Tõmmud marjad varasügisel ...... 34 Kaks võistluspäeva võitlust motivatsiooniga: Maskeering ja täpsuslaskurite (eri)varustus Mini-Erna parimad olid Jõgeva noorkotkad ...... 35 Kogemusi vastutegevusest Mini-Ernal ...... 37 Noorte Kotkaste ja Kodutütarde üleriigilise laagri RUUPOR ...... 39 Virumaa noored elasid suvelaagris “polügooni rütmis”...... 43 Tegelikult on see mõnus hirm ...... 45 Valgamaa noortelaagris järgitakse sportlikku eluviisi ...... 46 Taas kord Põlvamaa parim laager ...... 47 Seltsis on segasem, laagris on lahedam ...... 47 16 47 ERNA RETK 2008 SUUTIS TAAS ÜLLATADA Taas kord Põlvamaa parim laager Tänavuse Erna retke tõeliseks tipphetkeks oli Erna Seltsi spidermanide poolt Mustajõe KK! KAITSELIIT ARVUDES karjääri alale kontrollpunkti Hotell ehitatud kahekilomeetrine takistusriba. Kõikmõelda- vad ronimist, turnimist, tasakaaluhoidmist, roomamist, ujumist ja jooksmist nõudvad takistused olid metsasele alale punavalgete lintide vahele ritta seatud. Liivast, mudast, veest, samblast ja okastraattõketest läbi tulnud võistlejad olid raja lõppedes hingetud, 918inimest registreerus Kaitseliidu päevadele kuid õnnelikud, et suutsid selle kõik läbi teha. Valgemetsas Põlvamaal. Foto: Ivar Jõesaar. Vt ka lk 10–13.

KAITSE KODU! NR 5’ 2008 3 PEATOIMETAJA VEERG

Kaitseliidu ajakiri Kaitse Kodu! Asutatud 11. september 1925

VÄLJAANDJA KAITSELIIT Ilmub kaheksa korda aastas. Ivar Jõesaar, kapten PEATOIMETAJA: kpt Ivar Jõesaar TEGEVTOIMETAJA: Märka kaitseliitlast! Taive Kuuse MAKETT JA KÜLJENDUS: ei, mina siin! – sellise lausejupi hüüab kaitseliitlane mööduvale Matis Karu asjamehele. Kaitseliitlane ei soovi midagi erilist, ta tahab lihtsalt REKLAAM JA LEVI: Hveidi rääkida. See on sama kaitseliitlane, kes nüüd juba varsti kaks- Virgo Tamm, [email protected] kümmend aastat tagasi otsis aidaräästast välja isa sõjast toodud vindi ning läks, naisele ja lastele suurt midagi seletamata, Eesti Vabariigi ni- TOIMETUS: Riia 12, Tartu 51013 mel Kaitseliitu tegema. Ega ta ka siis ka teadnud, milline see Kaitseliit Telefon 717 9155 täpselt olema peab, sest vanaisast polnud enam rääkijat ja isalt kuuldu Faks 717 9150 oli üksnes kasin ümberjutustus. Kuid seda, et Eesti Vabariik ja Kaitse- Toimetuse e-mail: liit kuuluvad kokku, teadis ta juba siis. [email protected]

Algsest Vabadussõja moodi vindi ja kümne padruniga taskus tankide Trükitud ASi Printall trükikojas vastu mineku valmidusest sai ajapikku tõdemus, et see Kaitseliit on Toimetus kaastöid ei üks raske, kulukas ja vähetänuväärne hobi, mille eest tuleb võidelda retsenseeri ega tagasta. nii kodus kui ka külatanumal. Mitmed, kellega kord koos sai alusta- tud, on tänaseks Kaitseliidust läinud. Kes sunniti viinalembuse pärast KAITSELIIT INTERNETIS: lahkuma, kes tüdis aastaid kordunud rünnakuharjutustest üle lageda www.kaitseliit.ee välja, kes läks kodust kaugele raha teenima või peletati eemale, sest www.alutaguse.ee kolmanda maailmasõja unelmatepataljonidesse sobisid vaid sellised www.jogevamalev.ee mehed, kellel tervis nagu kutsealustel. laane.kaitseliit.ee toompea.kaitseliit.ee Meie kaitseliitlane jäi, sest tema oli enda jaoks Kaitseliidu valmis mõel- www.hot.ee/parnukl nud juba alguses. Ta on olnud rivis iga ilmaga, olgu õppustel, võistlus- polva.kaitseliit.ee rapla.kaitseliit.ee tel või paraadil. Ja see, et nüüd kuulutatakse taas tagasitulekut Kait- tallinn.kaitseliit.ee seliidu algsete, maakaitseliste ülesehituspõhimõtete juurde, on tema www.meredivisjon.ee meelest vaid asjade loomulik käik. Naaberriigiski toimuv vaid kinnitab www.hot.ee/laanemk ta arusaamu. Kuid ometi on tal täna (kui suure sõja eelses ajas mõõ- yhend.kaitseliit.ee ta, siis aastal 1937) veidi tühi tunne. Ta on kuidagi väsinud. Tõsi, pea- www.virumalev.ee gi saabuval Kaitseliidu 90. aastapäeval võib ta kodus kummutisahtlis tartu.kaitseliit.ee imetleda mitmeid medaleid ja teenetemärke, mille ta on Kaitseliidus www.ut.ee/akmk oma aktiivse ja algatusvõimelise tegevusega välja teeninud. Imetleda, valgamaa.kaitseliit.ee sest rinda ta neid sõjamehe kombel kinnitada ei saa – vormikandmise jarva.kaitseliit.ee eeskiri ei näe isegi pidupäeval ja isegi mitte uuel digilaigulisel välivor- Toimetuse kõnetund mil teenetemärke ette. esmaspäeviti kell 13–15 Tallinnas Toompea 8, tel 717 9027 Meie kaitseliitlane tahab sellest kõigest rääkida. Ta tahab, et teda mär- gataks. Teda ja tema tegevust Kaitseliidus nüüd juba peaaegu kaks- Järgmise numbri kaastööde kümmend aastat – tema parimat aastat. KK! tähtaeg on 15. september. 4 KAITSE KODU! NR 5’ 2008 UUDISED Kümnenda Põrgupõhja retke võidu viisid UUDISED ESTRIF-4 VAHETAS koju Nõmme kaitseliitlased KOSOVOS VÄLJA EESTI EELMISE MISSIOONIÜKSUSE ESTRIF-3 Tekst: TAIVE KUUSE, nooremleitnant osovosse lendas 13. augusti varahommi- aplamaal korraldati Kkul Kaitseliidu baasil 10.–13. juulini küm- moodustatud 26-liikmeline Rnes Põrgupõhja retk. luurerühm ESTRIF-4, et va- Vigalast Eidaperre viinud hetada välja seal teenistust 80-kilomeetrine võistlus- lõpetav ESTRIF-3. Põhja-Ko- rada läbis ajaloolisi met- sovos Mitrovica lähistel asu- savennapunkreid, millest va Taani pataljoni koosseisus ühe järgi ongi retk nime teenistust jätkava ESTRIF-4 saanud. Võistlejad – 30 ülesandeks on luurepatrullide neljaliikmelist gruppi, sh ja läbiotsimiste teostamine kolm naiskonda – mängi- ning mitmesuguste objektide sid metsavendade salku, julgeoleku tagamine. praktiseerides partisani- Enne rahutagamisoperatsioo- taktikat. Trassil, mille läbimiseks oli aega Põrgupõhja retke võitis Kaitseliidu nile minekut läbis luurerühm 68 tundi, tegid vastutegevust nn NKVD- Tallinna maleva Nõmme malevkond, kuuekuulise väljaõppetsükli lased, kelle rolli täitsid Kaitseliidu Rapla kusjuures võistkond läbis kaheteist- ja Pärnu maleva liikmed, püstitades vaat- kümnest kontrollpostist viimased kuus Paldiskis Rahuoperatsiooni- luspunkte, valvates sildu ja varitsedes, et kolmemehelisena ja väljalangenud de Keskuses, lisaks harjutati takistada võistlejate liikumist. Erinevalt võistleja lisas karistuspunkte. Teise- kaks nädalat Taanis sealsete metsavendadest olid “NKVD-lastel” le kohale tuli Tallinna võistkond Rava instruktorite käe all. Välja- relvad. Kodanikukaitse Selts ning Kait- Ring, kolmas oli Kuperjanovi Üksik-ja- õppe käigus ühtlustati juh- seliidu Rapla ja Pärnu malev on Põrgu- laväepataljoni esindus. Pärnumaa Ha- timisprotseduure, harjutati põhja retke korraldanud kümme aastat. linga valla eriauhinna sai Järva malev, koostööd teiste üksustega, Esmakordselt astusid retkelised tänavu ergutused Rava Ring ja Tagalapataljon. treeniti tegutsemist tihedalt Pärnumaa pinnale. Võistlusega mäles- Kaitseliidu Rapla maleva eriauhinna asustatud alal ning õpiti tund- tati Pärnu- ja Raplamaal tegutsenud pälvis kodumaleva I võistkond. Koda- ma relvastust, side- ja trans- metsavendade liikumist Relvastatud nikukaitse Seltsi auhinna teenis parima pordivahendeid. Võitluse Liit ja teisi metsavendi. Retke naisesindusena Rapla maleva III võist- Kontrollõppus viidi läbi raames avati Eidapere Kassivõllimäel kond. Parimaks luuregrupiks tunnista- 2008. aasta juunis Paldiski Eesti Leegioni, Nõukogude armee ja ti Kuperjanovi Üksik-jalaväepataljoni ümbruses. Rühmaülem noo- USA Teise maailmasõja aegsete vormi- tiim ja pimelaskmise auhinna sai Ük- remleitnant Juhan Aus hin- de, relvade ja aumärkide näitus. sik-sidepataljon. KK! dab väljaõppetaset kõrgelt: “Üksus koosneb erinevate kogemustega Kaitseliidu liikmetest, kellest osa on Kaitseliit jõustruktuuride juba varem missioonil käi- nud.” spordimängudel kolmas 15. augustil saabus kodu- maale tagasi kuus kuud akveres 15. ja 16. augustil peetud koondvõistkonnad kokku 324 sportla- Kosovos NATO rahutaga- üheksa Eesti jõustruktuuri spor- sega. Võisteldi kergejõustikus, jalgpal- mismissioonil (KFOR ehk dimängudel saavutas Kaitseliidu lis, jalgrattakrossis, teenistuspüstolist R Kosovo Force) Taani pataljo- koondvõistkond üldkokkuvõttes kol- laskmises, ujumises, males, lamades ni koosseisus teeninud luu- manda koha politsei ja Sisekaitseaka- surumises ja võrkpallis. Kaitseliidu rerühm ESTRIF-3. Alates 12. deemia võistkondade järel. koondvõistkond koosnes Kaitseliidu peastaabi ning Harju, Tallinna, Sakala, veebruarist Kosovos Mitro- Reedel ja laupäeval võistlesid Rakve- Viru, Tartu, Valga- ja Võrumaa male- vicas teeninud 26-liikmelist res justiitsministeeriumi, siseminis- vate sportlastest. Selline võistlus oli es- üksust juhtis nooremleit- teeriumi ja kaitseministeeriumi ning makordne. Võistluste korraldaja Eesti nant Taavi Mets. Eesti kait- nende haldusalas olevate asutuste Politsei Spordiliit lubas traditsioone sevägi osaleb NATO juhita- Kaitseliidu, kaitseväe, kodakondsus- ja jätkata ja kinnitas, et samalaadne val rahutagamismissioonil migratsiooniameti, piirivalve, politsei, võistlus tuleb taas kahe aasta pärast. Kosovos alates 1999. aasta päästeameti ja Sisekaitseakadeemia KK! novembrist. KK!

KAITSE KODU! NR 5’ 2008 5 MAAILMAPILK

Tekst: MART HELME Patsifismi hävitav unelm

aamatus “Sõda Euroopa ajaloos” kirjutab Michael lsed poliitikud ning vastasid, et heaolu teel ülesmäge Howard: “Koos Euroopa rikkuse kasvuga kasvas ka rühkivas Euroopas sellist valitsust ja rahvast pole. Rkodanlaste heaolu ja eneseusaldus. Nad suhtusid sellesse militaar sesse elementi, tema aristokraatlikes- Esimene maailmasõda ometi puhkes. Võib-olla just se ohvitseridesse ja põlatud sõduritesse täieliku vastu- seepärast, et see oli nii ohvriterohke, aga ka majan- meelsusega: parimal juhul nähti neis spetsialistide grup- duslikult kulukas, valitses 1920. aastatel poliitikas ülim pi, kelle tegevustega ei olnud kodanikel mingit pistmist, patsifism. Arvukaid rahu- ja desarmeerimiskonverent- halvimal juhul peeti neid mõnituse ja põlguse objektiks. se kõrvale jättes väljendus ajastu meelsus kõige kuju- Valgustusajastu inimesed ei aktsepteerinud enam sõda kamalt 1927. aastal sõlmitud Briand-Kelloggi paktis. kui inimkonna saatust, mida tuli taluda kannatlikult ja (Aristide Briand oli Prantsuse välisminister ja Frank vapralt; 18. sajandi majandusteadlased ei näinud selles Kellogg USA riigisekretär.) Pakt kuulutas sõja kui rah- enam ka unikaalset rikastumise allikat. [...] Vähehaaval vusvaheliste suhete instrumendi keelatuks. Teiste hul- oli hakatud arvama, et rikkus sigineb vabast ja takista- gas kirjutasid sellele alla ka Eesti ja NSV Liit. matust kaubavahetusest nende kaupadega, mille hea- tegev ettenägelikkus oli nii targalt üle maailma jaganud, Praeguseks on Frank Kelloggi kuldsulepeaga (millele oli et inimesed oleksid neid vahetades alati üha rohkem ladina keeles graveeritud tekst “Tahad rahu, valmistu köidetud harmoonia ja rahu sidemetega.” rahuks”) allkirjastatud pakt muutunud ajalooliseks ku- rioosumiks. Ent mitte sinisilmne patsifism. Ilmselt pole Nagu vastuseks entsüklopedistide ja nende mõttekaas- Euroopas 18. sajandi teisest poolest saati olnud suhtu- laste patsifistlikele unistustele kärgatas Euroopas Suur mine sõjaväesse ja sõduritesse nii halvustav kui praegu. Prantsuse revolutsioon ja algasid inimpõlve kestnud Üha vähem on neid, kes suhtuvad oma riigi armeesse revolutsioonilised sõjad, mille supersangariks kirjutas kui rahvusliku uhkuse kehastusse. Pigem nähakse ar- ennast sadade tuhandete meeste verega Napoleon I. mees karjääri umbteed ja peetakse seal veedetud aega raisatuks. Isegi väljakujunenud traditsioonidega USA ja Ent ajalugu armastab end korrata. Ligilähedaselt samu Suurbritannia armeedes, kus paljud ohvitserid põlvne- unistusi kui sajand varem entsüklopedistid, hakkasid vad sajanditevanustest komandöridünastiatest, ollakse 20. sajandi algul levitama paljud enda arvates edu- hädas sõjaväe maine languse ja teenistusse saabuvate meelsed poliitikud ja majandusteadlased. Ameerika sõdurite kvaliteedi pideva halvenemisega. Ühendriikide kodusõda, Krimmi sõda, Prantsuse-Prei- si sõda jpt 19. sajandi teise poole võitlused olid näida- Ennast regulaarselt uues vormis kordava ajaloo taustal nud, kui purustavaks on muutunud sõda tehnoloogia on see ülimalt kahetsusväärne. Praegugi ei räägi mis- uuenemise ja massiarmeede kaasamise tulemusena. ki selle kasuks, et maailma – või vähemalt mõningaid Ühtlasi näitasid needsamad tehnoloogilised ja orga- riike – ei oota ees rasked sõjalised katsumused. Külma nisatoorsed uuendused – aurulaevad, raudteed, te- sõja ajal kujunenud rahvusvahelise tasakaalu kadumi- legraaf, rahvusvaheline pangandus ja kaubavahetus se tõttu kasvab see oht kiiresti ja puudutab üha rohke- –, missugused võimalused on inimkonna ees heaolu maid riike ja rahvaid. Kahjuks ka Eestit. kasvatamisel. “Sõda on õiglane, kui see on vajalik,” kirjutas Nicco- Siit sugeneski mõte, et inimkonna intellektuaalne, lo Machiavelli. Pole mingit kahtlust, et rahvusvaheli- majanduslik ja moraalne areng on jõudnud faasi, kus se õiguse autoriteedi praeguse lahustumise perioodil sõjad oma laostavate tulemustega pole enam mõelda- omandab see mõttetera uuesti aktuaalsuse. Ja need, vad. Missugune rahvas või valitsus sooviks maailma- kes sellest juhinduvad, võivad nende vastu, kes jätku- majanduse kokkuvarisemist ohvriterikkas sõjas koos valt elavad patsifistlikes illusioonides ega raatsi kulu- sellele järgneva vaesuse ja ühiskondliku korralagedu- tada raha oma kaitsevõime suurendamiseks, olla sõja sega, küsisid moodsad majandusteadlased ja liberaa- vallapäästmise korral vägagi edukad. KK!

6 KAITSE KODU! NR 5’ 2008 ÜLEMA VEERG

Tekst: RIINA NEMVALTS, leitnant, Kaitseliidu Kooli ülem Kaitseliidu Kool uuel õppeaastal ii nagu kõigile õppeasutustele Eestis tähendab 1. looma, koosolekuid juhtima, suhteid korraldama, võima- september uut algust, on sellel samasugune tä- likke sisekonflikte lahendama, saabuvat informatsiooni Nhendus Kaitseliidu Koolile. Eelkõige puudutab see tõlgendama, ressursse hankima, meeskonnatööd organi- sõjaväelise juhtimise tasemekursusi, mis algavad sep- seerima jne. Eeltoodud näitlikku loetelu vürtsitab teadmi- tembris ja lõpevad juunis. Käsitlengi põgusalt nende ne, et pealik peab saavutama organisatsiooni eesmärgid kursustega seonduvat. inimeste kaudu, kellele tegevus Kaitseliidus ei ole elus kaugeltki prioriteet. Temale endale samuti mitte. Kui alustasin aasta tagasi Kaitseliidu Kooli ülemana oma ametiaega, tõdesin, et haridusssüsteemi, sh sõjaväeli- On selge, et ükski organisatsioon, sh Kaitseliidu Kool, ei se hariduse süsteemi olemust ja vastavat valdkonda re- saa olla staatiline ega jätta arvestamata muutusi lähemas guleerivat seadusandlust ning Kaitseliidu ideoloogiat ja kaugemas ümbruses. Nii mõjutavad meid Kaitseliidu, arvestamata, samas erisuunaliste arusaamade mõju- kaitseväe, Eesti ühiskonna ja isegi kogu maailma aren- väljas toimides on Kaitseliidu Koolil väga kerge kaotada gud. Kuid tähelepanelik tuleb olla selle osas, et areng ja oma identiteet. Sestap iseloomustas Kaitseliidu Kooli muutused ei tooks kaasa identiteedi kaotamist. Nii in- 2007/2008. õppeaastat lisaks kursuste korraldamisele ka diviidi kui ka organisatsiooni areng saab jätkuda ainult pikemaajalise arengu eelduste loomine. Kool sõnastas siis, kui on ühelt poolt on olemas selge eneseteadvus ja oma visiooni, missiooni, põhiülesanded, korrastas struk- teiselt poolt suutlikkus muuta oma tegevusprotsessidele tuuri ning alustas enda suhestamist elukestva õppe ideo- ning väljundile saadud tagasiside otsuseid mõjutavaks loogia ja Eesti sõjaväelise hariduse süsteemiga. sisendiks järgnevate tegevusprotsesside ja väljundite planeerimisel. Kooli põhiülesandeid määratledes tuli teravalt esile tõsiasi, et mõne aasta tagune periood, mil operatiiv- Et Kaitseliit on saanud ülesandeks valmistada ette reser- struktuuri loomise käigus hakkas hägustuma vaade vil baseeruv operatiivvõimekus, kuulub reservülemate Kaitseliidule kui vabal tahtel ja omaalgatusel põhinevale ettevalmistus kohustuliku osana Kaitseliidu vabataht- kodanikuühendusele, ei olnud möödunud jälgi jätmata like pealike koolitusmudelisse. Kindlasti on oluline, et ka Kaitseliidu Koolist. Nii oli alates 2004/2005. õppeaas- Kaitseliidu Koolis korraldatavad kursused oleksid aru- tast keskendutud eelkõige reservüksuste ülemate kooli- saadavad ja võrreldavad vastavate kaitseväes korraldata- tamisele. Kooli sõjaväelise juhtimise tasemekursustele vate kursustega ning annaksid vajaliku reservülema või sisseastujatele kehtestati nõuded, millele vastasid ai- reservülema abi kvalifikatsiooni. Samas on täpselt sama nult reservväelased. Olid muudetud ka senised kursus- oluline meeles pidada, et reservülema roll moodustab te nimetused. Kaitseliidu jaopealiku kursusest (JBK) oli vaid ühe osa pealikurollist. Selle tõsiasja ignoreerimine saanud nooremallohvitseri kursus Kaitseliidus (NAKkl), oleks Kaitseliidu ideoloogia, väärtuste ja identiteedi jär- Kaitseliidu rühmapealiku kursusest reservrühmaülema jepidev murendamine. kursus Kaitseliidus (ROK(R)kl) jne. Isiksuslikku arengut ja eestvedamisoskusi edendavad ning ametikoha- ja 1. septembril alanud õppeaastal teadvustab Kaitseliidu organisatsioonispetsiifilised koolitused olid muutunud Kool endale selgelt, et tema identiteedi tuumaks on Kait- teisejärgulisteks. seliidu vajadus omada õppinud juhte. Kitsendades foo- kust ja võttes ülaltoodu kokku, saab öelda, et Kaitseliidu Siiski tuleb tõdeda, et Kaitseliidu vabatahtlikul pealikul ei Kooli ülesanne on koolitada vabatahtlikke pealikuid, kel- pea olema mitte ainult valmisolek juhtida oma allüksust lel on täita ka reservülema roll. sõjaajal lahingus ja rahuajal mõned loetud korrad reser- võppekogunemiste käigus. Vabatahtlik pealik peab olema Lõpetuseks jõuan üleskutseni: vabatahtlikud pealikud, suuteline oma vabatahtlikest koosnevat üksust igapäeva- organisatsiooni parimad praktikud, tulge õpetama teisi selt eest vedama, st uusi liikmeid värbama, organisatsioo- vabatahtlikke pealikke! Ainult parimatest väljaõppeohvit- ni tutvutama, juhtimisse kaasama, tegevusest-õigustest- seridest-allohvitseridest organisatsiooni identiteedi säili- kohustustest teavitama, alluvaid juhendama, meeskonda miseks ei piisa. KK!

KAITSE KODU! NR 5’ 2008 7 KAITSELIIDU PÄEVAD Rapla malev taas võidukas!

Fotod: Ivar Jõesaar ja Taive Kuuse Tekst: ANDO LAVRITS, veebel, Kaitseliidu KAITSELIIDU PÄEVADE Rapla maleva nooreminstruktor TULEMUSED ÜLDARVESTUS aplamaa mitmes paigas võis 8. augusti pärastlõunal märgata 1. Rapla malev Rimelikku sigimist-sagimist. Seda 2. Sakala malev põhjustasid Kaitseliidu Rapla maleva 3. Alutaguse malev teotahtelised liikmed, kes kiirustasid 4. Jõgeva malev Põlvamaale Kaitseliidu päevadele or- ganisatsioonikaaslasega tutvusi looma 5. Põlva malev ja rammu katsuma. Oli ju vaja eelmi- 6. Peastaap sest korrast pooleli jäänud jutud lõpu- KÖIEVEDU ni rääkida ja ka tõestada, et tookordne üldvõit polnud juhuslik. 1. Jõgeva malev 2. Rapla malev Koguneti Valgemetsa puhkekeskuses, 3. Põlva malev kus kaitseliitlastel söödeti kõhud kor- ralikult täis, et nad jõuaksid hommiku- TAKISTUSJOOKS ni tantsupõrandal aktiivselt hüpata ja 1. Sakala malev nii oma lihastele laupäevasteks võist- 2. Lääne malev lusteks viimast lihvi anda. Tundus, et Rapla kaitseliitlaste hoog kandus 3. Rapla malev tantsupõrandalt ka mis tahes spor- VIIMASE MEHE JOOKS dialadele. Köieveomeeskond oleks 1. Võrumaa malev tõmmanud köie arvatavasti ribadeks, 2. Põlva malev kui teisel pool oleks inimeste asemel vastas masinad; võrkpallivõistkond lõi 3. Tartu malev kindla järjepidevusega palle liiva sisse VÕRKPALL kinni nii, et vastastel kulus tükk aega 1. Rapla malev nende otsimiseks; kotijooksumehed jooksid oma 20 kg kaaluva kotiga ringe 2. Järva malev nii kiiresti, et kohtunikel läks ringilu- 3. Alutaguse malev gemine sassi ja tekkis suur vaidlus, kes üldse võitis. Ka takistusriba takistused Rapla mehi ei heidutanud – meeskon- natöö sujus ja mehed mõistsid üksteist nagu ühemunarakunelikud. Kõiki neid sooritusi innustasid natukene füüsili- selt nõrgemad, kuid seda tugevamate häältepaeltega Raplamaa kaitseliit- lased. Usun siiralt, et see ergutamine kostis ära koguni Raplamaale.

Märkamatult oligi kätte jõudnud pü- hapäev ja parimate autasustamine. Kaks aastat tagasi saadud üldvõitu korrati suure eduga järgnevate ees. Viimane jõupingutus toetajatelt, kes karjusid ühtselt selle nädalavahetuse enimkasutatud sõna: “Rapla!” Toe- tajate kisa saatel tegid ka spordime- hed oma viimase jõupingutuse, kui lennutasid Kaitseliidu Rapla maleva pealiku major Peeter Tani kümme korda õhku. Uhke oli olla Rapla kait- seliitlane. KK!

8 KAITSE KODU! NR 5’ 2008 KAITSELIIDU PÄEVAD

Kaitseliidu päevadele kogunes üle tuhande Kaitseliidu vabataht- liku liikme. Kolmepäevasel spordipeol katsuti rammu köieveos, võrk- ja jalgpallis, sõduri kotijooksus ja takistusribal. Individuaal- arvestuses sai kaasa lüüa ka sangpommitõstmise ja nooleviske võistlusel. Esindatud olid kõik malevad. Üldarvestuse võitja oli Kaitseliidu Rapla malev.

KAITSE KODU! NR 5’ 2008 9 ERNA RETK 2008

Tänavu 15. korda peetud sõjalis-sportliku võistluse Erna retk võitis Kaitseliidu Tartu maleva teine meeskond, teisena finišeerus Kaitseliidu Tallinna maleva ja Eesti Reservohvitseride Kogu ühismeeskond, kolmanda koha said Kuperjanovi Üksik-jalaväepataljoni võistlejad. Erna retkel startis seekord 27 võistkonda, neist küm- me koosnesid kaitseliitlastest. Nende seas oli ka kaks naiskonda – Naiskodukaitse Rapla ringkonna võistkond ja Kaitseliidu Alutaguse naiste tiim. Võistluse lõpetas 25 võistkonda. Esikümnesse mahtus viis Kaitseliidu võistkonda. Kolmandik startinud võistkondadest olid välismaalt. Pa- rima välisvõistkonnana lõpetas kümnendana Saksamaa. Erna Seltsi korraldatavat Erna retke peeti võistlusena esimest korda 1994. aastal. Aastate jooksul on sellel osalenud 21 välisriigi võistkondi.

10 KAITSE KODU! NR 5’ 2008 ERNA RETK 2008

KAITSE KODU! NR 5’ 2008 11 ERNA RETK 2008 Viimasel hetkel Erna retkele – mõistagi võitma

Tekst: IVAR JÕEAAAR, kapten ERNA RETKE 2008 TULEMUSED õige ja piisav toitumine ning joomine, 1. KAITSELIIDU TARTU MALEVA II VÕISTKOND jalgade eest hoolitsemine, puhkuse aitseliidu Tartu maleva teine (lpn Alar Kööbi, lpn Margus Klais, n-ltn ja liikumise õige suhe ning ajalt kont- võistkond pääses tänavu Erna Martin Jõesaar ja n-ltn Madis Kiis, tugiisi- rollpunktidesse jõudmine. Peamiseks retkel osalejate sekka autsaide- K kud n-vbl Veiko Seim ja lpn Ivar Parmas) tarkuseks on, et viriseda ei tohi: kui ritena viimasel minutil. Et kevadisel oled võistlema tulnud, hoia enda ja Kaitseliidu Eel-Ernal katkestati, pol- 2. EESTI RESERVOHVITSERIDE KOGU JA KAIT- kaaslaste motivatsioon kõrgel. nud võistlusele pääsemine otseteed SELIIDU TALLINNA MALEVA ÜHISVÕISTKOND kasutades võimalik. Nii pandigi (n-ltn Tiit Riisalo, lpn Steve Kümnik, lpn Lipnik Kööbil on oma toitumisret- ennast igaks juhuks kirja registree- Priit Kotkas ja lpn Alar Nigul, tugiisikud n- sept: tuleb kaloreid lugeda ja toi- rimise ootel võistkondade sekka ja ltn Toomas Männaste ja ltn Lauri Kurvits) duainete kaalu jälgida, et mõttetult kellegi loobumise tõttu saadi siiski 3. KUPERJANOVI ÜKSIK-JALAVÄEPATALJON palju kaasa ei veaks. Maitsele see starti minna. (n-ltn Lauri Teppo, n-ltn Raido Saremat, n- menüü ei vasta, aga süüa tuleb seda, ltn Raido Ossip ja n-srs Jaanus Kõivastik, mis annab kaloreid, seega müsliba- UUTE KAASLASTEGA RAJALE tugiisikud kpt Jaak Rumvolt, v-vbl Tõnu tooni, kartuliputru ja kiirnuudleid. Tuul ja Kadri Mäesalu) Kööbi tunnistab, et tema teadmised Stardinimekirja pääsemine tähen- pärinevad Internetist. Rajal on kohe das vanadele võistkonnakaaslastele seliidu Tartu maleva taustaga Mar- tunda, kui jätad õigel ajal turgutava ehk “hõbedastele kaksikutele”, nagu tin Jõesaar ja tema kursusekaaslane halvaa-ampsu võtmata. nad ennast ise nimetavad, lipnik Madis Kiis polnud ka esimest korda Alar Kööbile ja lipnik Margus Klaisi- patrullvõistlusel. Nad olid 2006. aas- Joogivesi on Erna retkel ikka peava- le esmalt vajadust kiirkorras uute tal läbinud nii Eel-Erna kui ka Utria luks olnud ja kuigi ka tänavu lubati, liikmetega koostegutsemist harju- retke. Loomu- et kontrollpunk- tada. Endine võistkonnakaaslane likult olid kõik igupoolest tähendas stardinimekirja tides on vesi oo- seersant Kristjan Sepp oli Kosovos teinud kõvasti Õpääsemine vanadele võistkonna- tamas, sai lipnik missioonil ja nooremleitnant Lau- trenni. Seetõttu kaaslastele ehk “hõbedastele kaksiku- Klaisi sõnul ka sel ri Teppo Erna retkel konkurendina polnud võist- tele” lipnik Alar Kööbile ja lipnik Mar- korral suvalisest lõpparvestuses kolmandaks jäänud lust üksipulgi gus Klaisile vajadust kiirkorras uute kraavist läbi müt- Kuperjanovi Üksik-jalaväepataljoni läbi planeerides liikmetega koostegutsemist harjutada. sipõhja joodud. võistkonnas. Tartlaste edukus sõl- eesmärgis kaht- tus sellest, kui hästi klapib koostöö lustki – mõistagi Edasiliikumise Teppo sõjakooli kursusekaaslaste mindi võitma. võti on mõistagi jalad. Tartu me- nooremleitnant Martin Jõesaare ja hed on paar aastat käinud Vibrami nooremleitnant Madis Kiisiga. KOGEMUSED ON KASUTAMISEKS tallaga La Sportiva saabastes. Need on kerged ega põruta kivistel tee- Rajal kujunes nii, et oli kaks lahingu- Erna retkel edukatelt on ikka pinnitud del jalga ära. Loomulikult on tähtis paari, kes mõistsid teineteist poolelt nende salanippe ja -tarkusi. Päris ilma taldade teipimine, et ville ei tuleks. sõnalt või kui vaja, kasutasid side- nendeta ei saa hakkama ka Tartu kait- Kasutatud on nii vana head leu- mepidamiseks walky-talkysid. Kait- seliitlased. Märksõnadena loetlegem: koplasti kui ka nn hobuseteipi. Kui plaaster on kulunud, tuleb see va- Foto: Kärt Liekis hetada. Igal mehel oli kümme rulli kaasas ja kõik kulus ära. Ja igal või- malusel võeti jalad saapast välja.

Kaugluureretkel on peamine ene- sekontroll, et sa kõik rutiinseid toi- minguid ära teeksid. Rutiini harju- tamine on võtnud aega, kuid nüüd on selge, et kui aeg käes, siis sööd, jood ja puhkad. Tund käimist ja 10– 15 minutit puhkust, et taastuda.

Magamata unega on hoopis ras- kem. Erna trassil sai kokku kuus tundi magada. Seal piisab tunnisest unest, et jälle viis-kuus tundi jalul olla. Tegelikult saab magada ka lii- kudes, lihtsalt esimesed hoiavad Kaitseliidu Tartu maleva teine võistkond Erna Retke avalrivistusel Tallinnas Jüriöö pargis. tempot ja tagumised tukuvad. 12 KAITSE KODU! NR 5’ 2008 ERNA RETK 2008

MINIMAALNE VARUSTUS

Tartlased peavad parimaks kuna- gi Iisraelist saadud universaalseid patrullrakmeid. Sinna mahub kõik Erna retke kohustusliku varustuse nimekirjas olev. Lisavarustusest on suur rõhk sokkidel ja telkmantlitel. Lipnik Kööbi sõnul on neil kaasas nii kalleid 150-krooniseid kui ka oda- vaid sokke. Viimased kuluvad ära saabaste kuivatamiseks – kannad natuke ja viskad ära. Telkmantlid pärinevad Rootsi humanitaarabist, neid saab telgiks kokku panna.

Lipnik Klais meenutab, et ühel aastal lasksid nad õmmelda endale vormid Lipnik Alar Kööbi ja lipnik Margus Klais Kautla laagris Erna retke lõpujooksul. Fännide ulata- kergest õhku läbilaskvast kangast. Ta- tud tiimi lipp lehvib kõrgel. Foto: Ivar Jõesaar vavormis, olgu vihmas või higistades, hakkab mõnest kohast hauduma, kaks talongi, ja enne seda läks üks Ka kellade sünkroniseerimine on ras- taskud ja õmblused jäävad niiskeks puhtalt oma rumalusest. ke. Igal mehel oli oma kell ja oma aeg. ja hakkavad hõõruma. Tavasõdurile Kõiki erinevusi ei saa ka sõduriõn- sobib see lahinguväljal küll, aga kui Rajal oli kriitilisi hetki ka. Orienteeru- ne kaela ajada, kui stardis pannakse pead metsas ringi roomama küm- misülesanne sai tehtud üle noatera, kellad ühel aja käima ja kohtunikul neid kilomeetreid, peaks vorm ole- sest punkt asus näidatud koordinaa- saab aeg 30 sekundit varem otsa kui ma teisest kangast. Ka tabelvarustuse tidest paarsada meetrit eemal. Algul ülesande täitjal. Tegelikult võiks ju nahksaapad ei sobi kaugluureretkele. mindi täpselt juhatatud kohale ja siis aluseks võtta kaasasoleva GPSi aja kulus oma kümme minutit walky- ja muud selle võimalused. Nii saaks Tänavu said mehed relvadele kül- talkydega üksteise juhendamist, et jälgida aega, asukohta ja marsruuti. ge punatäppsihikud ja neist oli las- noorendikust välja pääseda. Ning vahetulemuste pidev Internetti kekiiruse suurendamisel palju abi. panemine poleks ka paha. Siis saaks Kaugluures on kerge Galil õigem relv Võitlejad nimetasid üliheaks Mus- tugiisik käia tulemusi jälgimas ja need kui kohmakas AK-4. tajõe karjäärialale kontrollpunkti ei saaks enam muutuda. Sõduriõnne Hotelli rajatud kahekilomeetrist ta- ei saa siiski lõpuni välistada. Palju RAJAL kistusriba. Rada oma kõikmõelda- sõltub loosimisel saadud numbrist. vate jõudu, osavust, koordinatsioo- Näiteks orienteerumisülesannet asu- Erna retkel tuleb jõuda kontroll- ni, meeskonnatööd ja tahtejõudu sid esimesed täitma hämaras, Tartu punkti õigeks ajaks. Trassivalikust nõudvate takistustega võttis võistle- mehed aga kottpimedas. sõltub see, kuidas saada vastutege- jad füüsiliselt täiesti läbi ja pärast oli vusest mööda. Kaugluureülesannete hea tunne, et seda suutsid. JÄRELKASVUST täitmisel oleneb palju targast na- ui plaaster on kulunud, tuleb see Erna retkel on Luurevõistlustega 2000. aastal alus- haalsusest, kuid vahetada. Igal mehel oli kümme ikka olnud nii, et tanud lipnik Margus Klais ja 2004. K võistlejad ei tea oma osa on ka iga rulli kaasas ja kõik kulus ära. Ja igal aastal algust teinud lipnik Alar Kööbi rajal oma aega ega tunnevad muret järelkasvu pärast. mehe sõduriõn- võimalusel võeti jalad saapast välja. nel. Võitlejad tun- kohta. Lipnik Klai- Nooremad mehed peavad saama nustavad vastu- si sõnul on varase- retkekarastust, ei piisa teoreetilistest tegevust. Nende tegutsemises pole matel aastatel jäänud tunne, et sulle aruteludest, kuidas rajal olla ja mida enam mõttetut rabelemist ega lär- on külma tehtud ja seepärast tahaks kaasa võtta. Parim järelkasvu saami- mamist. Vastutegusejad saavad iga pärast kontrollpunkti kontrollida, se viis oli see, mida aastate eest Tar- aastaga targemaks ja hammustavad kas sul tuli kohtunikega sama tu- tu malevas rakendas veebel Arvi Asi. järjest paremini läbi kõigi võistkon- lemus. Rajakohtunikud olid nagu Kord kuus võtsid kõik tahtjad – mõni- dade nahaalsuse. ikka seinast seina: mõni võttis asju kord neli, teinekord kaheksa võitlejat kole lõdvalt, teine, üliaktiivne keh- – kotid selga ja läksid rännakule. Ka nende sportlik tase on ka tõus- testas omi reegleid. Lipnik Klais tõi nud. Lipnik Klais meenutab, et kui näiteks kohtuniku, kes oli tema vas- Seda, kas veel võistlema minna, kui 2003. aastal sai 30-kilose seljakotiga tutegevusele vahelejäämise juures. nii Utrial kui ka Ernal on koor riibu- nende 200–300 meetrit eest ära joos- Elutalong oli vastutegijaile antud, tud, Tartu mehed veel ei tea. Kuid tud, siis tänavu jooksis vastutegevus- aga kohtunik käskis oodata veel 10 kui tuleb kokku hästitöötav mees- mees sust lihtsalt mööda. Võistkond minutit koos temaga, enne kui lu- kond ja tugimehed satuvad olema jäi vahele luureülesandel, kaotades bas edasi liikuda. head, võib välja minna küll. KK!

KAITSE KODU! NR 5’ 2008 13 NAISKODUKAITSE

Naiskodukaitse keskendub väljaõppe lihvimisele

Tekst: AIRI NEVE, Naiskodukaitse esinaine

iimati ilmus Kaitse Kodu! veergudel ülevaatetekst Samas on selge, et igapäevaselt oma töös ainult Nais- Naiskodukaitse tegemistest ja arengutest ligi aas- kodukaitsele keskenduvate inimeste olemasolu aval- Vta tagasi. Vahepeal on tehtud üksjagu tööd, oleme dab mõju tegevuse kvaliteedile. Kas või tõsiasi, et kogu kogenud edu ja leppinud ka tagasilöökidega. Kindel aeg on olemas inimene, kelle poole pöörduda, kellelt on aga see, et kirjutamisväärset on palju ja järgnevalt vastuseid saada, kellega ülesandeid ja kohustusi jaga- saan põgusalt peatuda vaid kõige olulisemal. da, on minu töö küll oluliselt kergemaks teinud. Usun, et ka Kaitseliidu malevad tunnetavad kohapeal üha LIIKMESKOND enam Naiskodukaitse olemasolu.

Naiskodukaitse liikmeskond on tasapisi suurenenud. Selle iseenesest igati positiivse protsessi juures ole- Kuigi arvuliselt ei ole hüpe olnud märkimisväärne, võib me püüdnud silmas pidada ka võimalikke ohte. Pea- julgelt väita, et kvaliteet on märgatavalt tõusnud. Mitmed asjalikult tuleb jälgida, et palgalise töötaja olemasolu ringkonnad on teinud nimekirjades nn puhastustööd, st tõttu ei haihtuks vabatahtlike initsiatiiv. Anname en- välja on arvanud aastaid passiivsed liikmeid. Ka oleme dale aru, et kui senine vabatahtlike ponnistus asenda- enam-vähem korda saanud liikmeskonna arvepidamise. da ühe ametniku tehtava tööga, ei pruugi organisat- Kui veel mõni aeg tagasi loeti innukalt kokku kõik Naisko- sioon suurt midagi võita. Selleteemalisi diskussioone dukaitsega mingilgi moel seotud isikud, siis nüüdseks on oleme algatanud ja arendanud kahel Naiskodukaitse ühtne arusaamine, et liikmestaatus algab ja lõpeb käskkir- juhtide kogunemisel, kus vabatahtlikud juhid ja juba jaga ning liikmeskonna arvu kunstlikult suur hoidmine ei ametisolevad instruktorid ühe laua taga on arvamust ole pikemas perspektiivis mõistlik ega avaldanud ja ettepanekuid teinud, tulutoov. uigi absoluutarvuna on 2008. aasta kuidas uues olukorras kõige tule- Kesimesel poolaastal liikmeskond muslikumalt toimida. Igatahes on Kuigi absoluutarvuna on 2008. aasta kasvanud umbes 30 inimese võrra, meie kõigi ühine lootus, et ükski esimesel poolaastal liikmeskond kas- on poole aasta jooksul organisat- vääramatu jõud ei muuda kirjapan- vanud umbes 30 inimese võrra, on siooni võetud 70 uut tegevliiget. dud plaane ning järgmisel aastal on poole aasta jooksul organisatsiooni peaaegu igas ringkonnas tööl inst- võetud 70 uut tegevliiget. Arvestades, et väljaarvamisi ruktor, kelle eestvedamisel ja toel võib Naiskodukaitse on tehtud valdavalt liikmeskonna korrastamise käigus, ringkondade arengule üha enam panustada. on potentsiaal edasise kasvu osas igati olemas. Ringkon- dadest on enim uusi liikmeid käesoleva aasta esimeses VÄLJAÕPE pooles vastu võetud Tallinnas, Tartus, Harjus ja Võrus. Tänavu kevadel saime valmis ja kinnitatud Naisko- Liikmeskonna suurendamine ja seniste liikmete aktivi- dukaitse baasväljaõppe kursuse kava. Tegemist on seerimine nii, et nendega ka sisuliselt arvestada saaks, igati märkimisväärse asjaga, sest töö selles suunas on kahtlemata üks meie tänaseid eelissuundi. Paraku oli kestnud aastaid. See on omamoodi põhimõtteline on see aga põld, mida tuleb pidevalt ja hoolega harida küsimus. Eks määra liikmetele antav esmane välja- ning arenguruumi on meil selles veel küll ja küll. õpe üsna paljus ka organisatsiooni olemuse. Seetõt- tu pidasime isekeskis maha üksjagu vaidlusi, mida PALGALISED INSTRUKTORID see kava peaks sisaldama ja mida mitte ning kuivõrd peaks keskenduma sõdurioskustele ja kuivõrd mille- Kahtlemata on Naiskodukaitse üks olulisimaid teetä- legi muule. Tulemus on kompromiss, kus oluline rõhk hiseid tänavu tõsiasi, et täitumas on kauaaegne unis- on organisatsiooniliste teadmiste edasiandmisel ja tus palgalistest instruktoritest Naiskodukaitse ring- väärtuste kujundamisel, lisaks esmaabi, välitoitlusta- kondades. Juba mõnda aega on instruktorid ametis mise ning sõdurioskuste moodulid. Nii ei dubleeri me Lääne, Järva, Võru ja Jõgeva ringkonnas, septembrist kaitseliitlaste sõduri baaskursust, ent samas anname lisandus Põlva ringkonna oma. Kuivõrd praktika on niidiotsad selleks, et meie liige suudaks orienteeruda vaid mõne kuu pikkune, ei saa veel faktidele toetudes riigikaitsesüsteemis ja omandaks kõige põhilisema teha põhjalikku analüüsi, kas ja kuidas on mõjutanud osalemaks Naiskodukaitse ja Kaitseliidu ülesannete instruktorite tööleasumine ringkondade arengut. täitmisel.

14 KAITSE KODU! NR 5’ 2008 NAISKODUKAITSE

Edasine ülesanne on tagada, et kõikides ringkonda- ORGANISATSIOONIKULTUURI ARENDAMINE des suudetaks baasväljaõpet nõutaval tasemel ka läbi viia. Vaatamata sellele, et juba aastaid enamikus ring- Hea meel on tõdeda, et sisulise tegevuse kõrval oleme kondades midagi baasväljaõppe nime all tehakse, on suutnud pöörata tähelepanu ka sellele, kuidas oma tegelik olukord üsna kirju ja üldsegi mitte rõõmustav. tegevust jäädvustada ja esitleda nii organisatsiooni Selle parandamiseks oleme ühe olulise sammuna liikmetele kui ka väljapoole. Jätkunud on koostöönäi- asunud koolitama ja täiendkoolitama vabatahtlikke tuse “Õed Soome lahe kahelt kaldalt” eksponeerimine instruktoreid. Nii on teoks saanud õppepäevad orga- Soome ja Eesti eri paigus. Väljapaneku kevadine ava- nisatsiooniõpetuse ja esmaabi õpetajatele. Väljaõpe mine Tormas ja hiljutine Paides andsid tunnistust, et välikokkadele, kes suudavad oma teadmisi baasvälja- kohtadel on võimalik sellise ettevõtmisega üsna suurt õppe tasemel ka edasi anda, on olnud süsteemne ja tähelepanu äratada. Osalemist ja heade sõnade ütle- terviklik juba mõnda aega. mist ei pea paljuks maavanemad ega väiksemate ko- halike omavalitsuste juhid. Julgen kinnitada, et selle Tänavu ja järgmisel aastal hoiame teravdatud tähe- näitusega oleme suutnud oma organisatsiooni mine- lepanu all seda, kuidas toimib väljaõpe, ennekõike vikku ja olevikku tutvustada enam kui paljude varase- baasväljaõpe ringkondades. Selleks oleme välja töö- mate püüdlustega. Plaanis on viia näitus kindlasti ka tanud ka tagasisideankeedi, et teave tõrgete kohta Saaremaale, ent kuulda on olnud, et huvi selle vastu jõuaks võimalikult autentsena kesksele tasandile. Ko- tunnevad veel mitmed maakonnad. gume infot ka ettepanekute kohta kursusekava osas, mille tulemusena saame ehk aasta pärast selle üle Kevadel valmis Erik Boltowski teostuses dokumentaal- vaadata ja vajalikud muudatused teha. film “Liiliarist. Naiskodukaitse 80”. Film annab põgu- sa ülevaate Naiskodukaitse ajaloost, tänastest tege- Väljaõppesüsteemi arendamine ja sellega seonduvalt vusaladest ja liikmeskonna mõttelaadist. Filmi esitleti kursusekavade kirjutamine on tähelepanu all ka eriala- võidupühal ka Eesti Televisioonis. väljaõppe osas. Septembris Kaitseliidu Koolis algava väljaõppetehnoloogia kursuse raames on kavas lõpli- Kolmas märkimisväärne projekt organisatsiooni kult välja töötada staabiassistentide kursuse kava. Kui- arengu jäädvustamisel on Riina Nemvaltsi äsja ilmu- gi staabiassistentide kursusi oleme korraldanud juba nud raamat “Naiskodukaitse 1925–1940 ja 1991–2002: mitmel aastal, pole siiani jõudnud vor- ideed ja tegelikkus”. See on valminud nname endale aru, et kui se- mistatud tulemuseni funktsioonikirjel- autori 2002. aastal Tartu Ülikoolis duste ja kursusekavade osas. Anine vabatahtlike ponnistus kaitstud bakalaureusetöö alusel ning asendada ühe ametniku tehtava on oma põhjalikkuse ja ülevaatlik- Täiesti uue algatusena on sel aastal tööga, ei pruugi organisat- kuse tõttu igati väärt õppematerjal kavas üle-eestilised erialavõistlused sioon suurt midagi võita. naiskodukaitsjatele ning hea ülevaa- esmaabis ja välitoitlustamises. Ees- teallikas igale huvilisele väljastpoolt märgiks on elavdada väljaõpet ja luua väljaõppelisi organisatsiooni. Arvestada tuleb muidugi asjaolu, et väljundeid ka nn vanadele liikmetele, kes kursused ja töö hõlmab Naiskodukaitse tegevust 2002. aastani. koolitused ammuilma läbinud. Täpsemalt erialavõist- Seega ei ole sellest uurimusest võimalik saada vastu- lustest ja nende tulevikust saame aga kõnelda pärast seid küsimustele tänase Naiskodukaitse kohta, küll septembrikuiseid esmaüritusi. aga annab see ülevaate, milline oli organisatsiooni arengulugu enne Teist maailmasõda ja taastamis- Väljaõppe ja koolituste valdkonnas on sellest aastast järgsel kümnendil. Samuti tuleb arvestada, et töö on veel üks oluline muudatus. Aasta algusest on Kaitselii- kirjutatud rohkem kui kuus aastat tagasi. Nagu au- du Koolis ametis Naiskodukaitse kursuste koolitusspet- tor ise eessõnas mõista annab, oleksid tema tänased sialist Nele Sarrapik. Oleme oma koolitusalast tegevust hinnangud ja järeldused teistsugused. Vaatamata koostöös Kaitseliidu Kooliga arendanud juba aastaid. sellele on põhiosas igal juhul tegemist ajatu ja hin- Kasu on olnud kahtlemata vastastikune. On ju suur osa damatu väärtusega meie organisatsiooni arenguloo kooli mittekoosseisulistest pedagoogika- ja juhtimiskur- jäädvustamisel. suste koolitajatest just naiskodukaitsjad. Seetõttu on ka meie edasise väljaõppe- ja koolitustegevuse sidumine KOKKUVÕTTEKS Kaitseliidu Kooliga igati loomulik ja asjakohane. Peami- sed valdkonnad koolitusspetsialisti tegevuses seondu- Võib öelda, et oleme usinasti tegelnud parandamis- ja vad Naiskodukaitse juhtide ja instruktorite järjepideva ja lihvimistöödega mitmes valdkonnas, mis õigupoolest eesmärgipärase koolitamise koordineerimise, uute kur- juba ammugi toimima peaksid. Oleme pidanud ka susekavade väljatöötamise ja olemasolevate täiustamise tõdema, et plaanide ellurakendamine võtab rohkem ning vajadusel ka erinevate koolituste ja õppepäevade aega ja energiat, kui sihte seades enestele tunnista- korraldamisega. Lähiaja esmaeesmärk on eelkirjeldatud da tahame. Sellegipoolest olen veendunud, et ajame baasväljaõppe läbiviimise tähelepanu all hoidmine ja õiget asja õiges suunas ja võime edusammude üle ka vajadusel ringkondade juhendamine selles vallas. uhkust tunda. KK!

KAITSE KODU! NR 5’ 2008 15 RELVASTATUD RAHVAS Värbamiskeskus otsib kaitseväkke noori tugevaid mehi

Tekst: TAIVE KUUSE, nooremleitnant

aitse Kodu! käis Eesti kaitseväe värbamiskeskuses uurimas, Kmillega asutus tegeleb ja mil- lised on kaitseliitlaste võimalused leida kaitseväes tööd. Küsimustele vastab Eesti kaitseväe värbamiskes- kuse juhataja leitnant Lauri Kur- vits. Intervjuu tegemise päeval, 12. augustil oli värbamiskeskuse kodu- lehel 69 Eesti kaitseväe ja Kaitselii- du tööpakkumist.

Kuidas loodi Eesti kaitseväe värbamiskes- kus? Kaks aastat tagasi töötas kaitsemi- nisteeriumi ja kaitseväe peastaabi töögrupp, kus olid arutlusel kaitse- väe motivatsioonisüsteem ja värba- mist puudutavad teemad. Muude otsuste seas leidis töögrupp, et tuleb asutada värbamiskeskus. 2007. aas- ta septembris tehti mulle ettepanek selle töö käima panna, novembrist Eesti Kaitseväe värbamiskeskuse juhataja leitnant Lauri Kurvits keskuse avamispäeval 1. olen ametis. Juriidiliselt asutati vär- märtsil. Tema sõnul on keskuse tegevus startinud suurema hooga kui ta pool aastat tagasi bamiskeskus kaitseministri määru- loota julges. sega tänavu 1. jaanuaril. Jaanuar- veebruar jäid ruumide ja personali varem ühe Eesti suurima tööandja datud Õppeasutuste Kõrgema Sõja- otsimiseks ning tööd alustasime 1. personali arendusjuht ja tegele- kooli ja teiseks Scoutspataljoniga. märtsist, kui oli Eesti kaitseväe vär- sin ka töötajate värbamisega, see- Nende puhul me muidugi nii lühi- bamiskeskuse pidulik avamine. ga olen veendunud, et ilma keskse kese perioodiga mingit mõõdetavat lähenemiseta oleks tööjõuga väga tulemust oodata ei saa. Miks oli sellist keskust vaja? keeruline tegelda. Igas tööjõumahukas asutuses on Et me alles märtsis alustasime, üt- pidevalt ka tööjõupuudus. Kaitse- Värbamiskeskuse töölerakenda- lesin kohe alguses, et märtsis pole vägi oma peaaegu 4000 töötajaga mine on läinud kiiremini, kui ma enam mõtet alustada sõjakooli on suur tööandja. Varem, kui üldse esialgu eesmärke seadsin. Lootsin minejatega ja selle aasta kõrgema värbamisega tegeldi, oli see iga väl- teha analüüsi teise tegutsemisaas- sõjakooli sisseastujatega me ei te- jaõppekeskuse oma rida. Personali- ta alguses, aga pool gelnud. Leppisime osakonnad tegid tööd põlve otsas ja aastat on juba näi- ks näitaja on, et missiooni- sõjakooliga kokku, oma parema äratundmise järgi, pol- danud selgeid tu- Üüksused on komplekteeritud et tänavu teevad nud ühest lähenemist. Krooniline lemusi. Üks näitaja ja missioonile pääsemiseks nad seda ise. Me tööjõupuudus ja missiooniüksus- on, et missiooniük- on konkurss ja järjekord. jõudumööda toe- te komplekteerimise raskus andis sused on komplek- tasime, aitasime ja algtõuke mõttele, et värbamistööd teeritud ja missioonile pääsemiseks andsime oma eelarvest raha. Ta- peaks tegema teistmoodi. Suurel on konkurss ja järjekord. Täna ole- gantjärele tarkus on, et sõjakooli organisatsoonil peab olema ühene me sunnitud soovijatele ütlema, et tegevus polnud ka piisav. Selles lähenemine ja seepärast loodi vär- missioonile saab alles aasta pärast. valguses oleks muidugi võinud bamiskeskus. rohkem pingutada, siis oleks tu- Missioonidega on siis hästi. Aga ülejäänud lemus olnud parem. Selle aasta Kas pool aastat on piisav aeg, et teha esime- eesmärgid? tulemus ei olnud hea. Nüüd on si järeldusi töö tõhususe kohta? Prioriteedid, mida kaitsejõudude kevadeni meie tegevuse üks ras- Minule isiklikult ei ole vaja päeva- peastaap on meile määranud, on kuspunkt tegelda võimalike sõja- gi, et mõista keskuse vajadust. Olin tegelda kõigepealt Kaitseväe Ühen- kooli astujatega. 16 KAITSE KODU! NR 5’ 2008 RELVASTATUD RAHVAS

Millised on tegutsemismeetodid? Milline on ajateenijate hoiak, kui koju pää- Panime ESTRIFi missiooniametiko- Eks kaitsevägi ole siiski noorte semise eel räägitakse, et minge missioonile had oma kodulehele ja CV-kesku- meeste mängumaa. Näiteks nii ka? sesse üles. Igal pool, kus esinesime demokraatlik maa nagu Ameerika Raske on kokkuvõtteid teha, sest ja missioonidest rääkisime, rääki- Ühendriigid ei võta paljudesse ük- esimene kord saime ajateenijatega sime ka sellest missioonist võrdselt sustesse üldse naisi. Eestis veel nii kokku Kevadtormil. Seal olid nen- teistega. Kaitseliit ise käis malevates otse välja ei öelda, aga sõjapidami- de mõtted haaratud õppusest, nad tutvustamas. Aga vastavalt seadu- ne on ikkagi rohkem meeste ala ja elasid metsas – see polnud päris see sele saame menetleda ainult meie, eriti noorte meeste ala. koht, kus värbamisele reageerida. st teenistusse astumiseks peavad kõik kandidaadid meilt läbi tulema Seetõttu suuname Selle aasta sügisest ja kogu dokumentatsiooni ja taus- oma tegevuse güm- evadeni on meie tegevuse oleme lasknud välja- tauuringu ja muu saame teha vaid naasiumides õppi- Küks raskuspunkt tegelda õppekeskustes väl- meie. vatele noormeestele. võimalike sõjakooli astujatega. jaõppeprogrammi Riigikaitseõpetuse sisse kirjutada meie Kas ka edaspidi on nii, et Kaitseliit aitab ot- programm on 35 tundi aastas ja õpe- tunnid. Kohtume noormeestega sida ja teie vormistate? tajad ise ei anna kõiki tunde, vaid ajateenistuse ajal kaks korda. Esi- Selleks, et pilt oleks ühtne, peab kutsuvad tundidesse ka külalisi. mene kord sõduri baaskursuse lõ- meil olema koordineeriv roll. Meie läheme nendesse koolidesse, pul, kui ajateenijatel on aeg otsus- kuhu meid kutsutakse, rääkima aja- tada, kuidas teenistust jätkata – kas Millistele tingimustele peab inimene vasta- teenistusest, õppimisvõimalustest minna nooremallohvitseri kursuse- ma, et pääseda tööle Eesti kaitseväkke? ja tööst kaitseväes. le või mitte. Siis räägime üldisemalt Üldised tingimused on samad. Tal kaitseväest kui tööandjast. Teine peavad olema täidetud tegevteenis- Aga need koolid, kus riigikaitseõpetust ei kord ajateenistuse lõpus, kui on jäl- tuse lepingu sõlmimiseks vajalikud ole? le otsustamise aeg, et kas minna la- nõuded: peab olema Eesti kodanik, Oleme käinud Hiiumaal, kus ei ole hingukooli või sõjakooli ja võib-olla kohtulikult karistamata, terve, vä- üheski koolis riigikaitseõpetust. ka missioonile. Selline teavitussüs- hemalt põhihariduse ja sõjaväeli- Oleme külastanud sealseid koole teem algab septembris kõigis välja- se algharidusega jne. Loomulikult maakonna karjäärinõustaja palvel. õppekeskustes. tulevad hiljem lisanüansid, näiteks Ma ei pea õigeks, et läheme jõuga missioonile minejate tervise kont- kooli esinema. Tahan, et initsiatiiv Väeosadesse alles plaanite minna, aga mis- roll on tõhusam, sest on ju vahe, kas tuleks kooli poolt, et meid kutsu- sioonidele on juba tekkinud konkurents. Mil- istud Kaitseliidu peastaabi pääslas taks. Seepärast pole me kohanud line värbamismeetod on selle huvi taganud? valves või võitled Afganistani kõr- ka tõrjuvat hoiakut, vaid oleme alati Oleks muidugi uhke öelda, et vär- bes. olnud oodatud. bamiskeskus on mõned kuud tööta- nud ja näe millised tulemused juba. Kas kaitseliitlane, kes praegu töötab mujal, Olete mõelnud ka koostööle Noorte Kotkaste Reaalselt arvan, et mõjutaja on Ees- kuid tunneb, et tal on soov asuda tööle kait- organisatsiooniga? ti majanduskasvu aeglustumine. seväkke ja tingimused selleks on täidetud, Loomulikult on meie sihtrühm kõik Mõnigi, kes oli vahepeal kaitseväest võib pöörduda otse teie poole? noored mehed, kes sobivad oma ära läinud ehituse- a ei pea õigeks, et läheme Ta võib tulla koha- eeldustelt kaitseväkke. Eriti need le suure palga eest le, helistada, saata sihtgrupid, kus tulemus on parem, mörti vedama, on Mjõuga kooli esinema. e-kirja, uurida meie ehk need noored, kellel on juba eel- nüüd tagasi tulnud. Tahan, et initsiatiiv tuleks kodulehte – igal ju- nevalt militaarne huvi. Kuid me ei kooli poolt, et meid kutsutaks. hul ootame pöördu- jõua iial personaalselt kõigini. Ole- Kaitseliidu baasil moo- mist. me valmis kohtuma ka noorkotkas- dustatakse Kosovos teeniv missiooniüksus tega, kui nad meid kutsuvad. ESTRIF. Kas ka selle koosseisu värbamine on Kaitseliidu Kool jagab igal aastal teadmisi teie töö? nii allohvitseridele kui ka vanemallohvitseri- Kuidas leiate inimesi missioonidele? Jah, loomulikult koostöös Kaitselii- dele, ohvitserideni välja. Kas nende teadmis- Missioongi on noorte meeste rida. duga. Algusest peale olen igas väl- tega tasub tööturule tulla, on see haridus Nende seas, kellel on pere ja lap- jaõppekeskuses ja Kaitseliidus rõ- aktsepteeritav? sed, on missioonile tahtjaid vähe. hutanud, et ei ole nii, et nüüd loodi Selles viimases ongi probleem, et Teine asi on, kui karjäärikaitseväe- värbamiskeskus ja teie ootate, et see haridus ei ole aktsepteeritav. lane läheb missioonile, sest siis on andke meile inimesi. Nii ei ole tule- Kaitseliit ja kaitsevägi peaksid selles see üks osa tema karjäärist. Aga see, must. Me peame seda koos tegema. asjas kõrgemal tasandil kokku lep- kes soovib korra või kaks missioonil ESTRIFi koosseisu olemegi komp- pima. Täna öeldakse küll, et me või- käia, sest tal on kas tohutu huvi või lekteerinud koos Kaitseliiduga. me võtta teenistusse inimese, kellel soov teenida, sest palk on ju korra- on ajateenistus läbimata, kuid kes lik, on enamasti noor mees. Minu Kuidas koostöö käib? on käinud Kaitseliidu Koolis sõdu- meelest on õige aeg käia missioonil ESTRIF-5 komplekteerimine oli ala- ri baaskursusel. Aga tegelikult vaa- kohe pärast ajateenistust. Peamiselt nud juba enne, kui meie tegevust datakse sellele ikka pika hambaga. värbamegi missioonile ajateenijaid. alustasime, liitusime poole pealt. Mida kõrgemale tase läheb, seda KAITSE KODU! NR 5’ 2008 17 RELVASTATUD RAHVAS rohkem vaadatakse kahtlevalt. Kui Kui dokumentides seaduslikud eel- Seega on otsustav ja määrav osa teie tööl? nooremallohvitser või koguni va- dused puuduvad, ei ole meil midagi On määrav. Oleks loomulik, et saak- nemallohvitser on saanud oma eri- teha, olenemata sellest, kui tubli see sime ühele kohale esitada mitu so- alased teadmised Kaitseliidu Kooli inimene on. bivat inimest ja väljaõppekeskus baasil, ei peeta seda mingiks haridu- teeks nende seast valiku. Kuid alati seks. Ohvitseride puhul mängib see Aga seaduslike eelduste hulka Kaitseliidu ei ole sobivaid kandidaate nii palju. kindlasti olulist rolli. Kaadriohvitse- Kooli haridust tõendav tunnistus ikka ma- riks saab ainult siis, kui on kõrgem hub? Kui rääkida värbamisväljadest veel, sõjaväeline haridus, aga Kaitseliidu Mahub. siis esmalt on meie huvikeskmes Koolis on ainult kursus. Parimal ju- ajateenijad, teine suur värbamisväli hul võib nii saada erialaohvitseriks. Seega vaatate sellise kandidaadi puhul juba ongi Kaitseliit. Seega igal juhul, kui isikut tervikuna? inimesel on soov tulla kaitseväkke, On see Kaitseliidu tegemata töö oma haridu- Viimase otsuse teeb ikkagi kaitse- tasub pöörduda meie poole. Ka siis, se väärtustamisel ja tõestamisel või lihtsalt vägi ise ehk seesama üksus, kuhu kui kodulehelt ei leia sobivat pak- suhtumine? inimene kandideerib. Meie menet- kumist. Olukord muutub pidevalt. Eks ole ikka sisuline vahe ka, kas sõ- leme, teeme intervjuud ja n-ö eel- Koosseisutabeleid tehakse ringi, töötajaid läheb ära. duri baaskursus on läbitud ajatee- valiku. Ütleme, et iimase otsuse teeb ikkagi nistuses, kus oled sõdur kaks ja pool meie arvates see ini- Alati jääb mõni ame- kaitsevägi ise ehk seesama kuud järjest iga päev, või teed selle mene sobib sellele V tikoht vakantseks, aasta jooksul, olles sõdur nädala- kohale, aga viimast üksus, kuhu inimene kandidee- mida kodulehel veel vahetuseti – Kaitseliidu Koolis on sõna ei ütle meie, rib. Meie menetleme, teeme üleval pole. On hea, maht oluliselt väiksem ja tõenäoli- meie ei sõlmi lepin- intervjuud ja n-ö eelvaliku. kui inimene astub selt kannatab seetõttu ka tase. gut. Senine koostöö sisse ja saab värba- on siiski näidanud, et meie valikut jaga rääkida. Kõik kandidaadid, kel- Teisalt on kaitseliitlasel motivat- on kaitseväes alati aktsepteeritud. lel pole kõrvaldamatut seaduslikku sioon kõrgem, sest tema on käinud Tagasi pole kedagi lükatud, valik on takistust, jäävad kirja meie andme- koolis vabatahtlikult. alati sobiv olnud. baasi. Seega kandidatuur jääb üles.

Kaitsetahte ülesnäitamine on mõistagi suur Aga kas on olnud vastupidist, et teie meelest Kui sagedasti astub inimesi uksest sisse? väärtus. Kuivõrd olete kandidaate uurides kandidaat ei sobi, aga väeosa arvab teisiti? Eesti kaitseväe värbamiskeskus on kinni paberites ja kui palju vaatate inime- Kui inimene ei ole meie arvates so- üles leitud ja päris tühje päevi pole. se enda omadusi ja teadmisi, valmisolekut, biv, siis tema kandidatuur väeossa Kümmekond külastajat päevas on hoiakut? ei jõuagi. üsna tavaline. KK!

Viru maleva parim lahingupaar selgus “Kuldsel kuulil”

Tekst: HANNES REINOMÄGI, Kaitseliidu Viru maleva vaid lahingurelvi. Võistluse idee autor ja peakorraldaja on propagandapealik Kaitseliidu Viru maleva tiirude pealik Peeter Pops. KK! ime “Kuldne kuul” kannab teist aastat korraldatud Kaitseliidu Viru maleva laskevõistlus, kus lahingu- Npaaridest võistkonnad lasevad kaheteistkümnest lahingurelvast erinevatelt distantsidelt märklehte. Tänavu olid nad tulejoonel kaheksat marki püsside, kolme marki püstolite ja kuulipildujaga. Kõik võistlejad kasutasid samu relvi ilma eelnevate proovilaskudeta. Paremusjärjestuse määrasid laskude arv ja tihedus märklehes. Pika võistlus- päeva lõpuks osutusid parimaks lahingupaariks Margus Kotter ja Aleksei Osokin, viimane saavutas ka individuaal- se esikoha. Nad suutsid kokku kümnes relvaliigis saada esimese kolme hulka kuuluvad tulemused. Individuaalselt teise tulemuse saavutas Meelis Kask ja kolmas oli Peeter Pops. Rändauhinnale, mille valmistasid maleva oma meist- rimehed, graveeritakse parimas lahingupaaris võistelnute nimed. Võistlus oli osalistele huvitav ning näitas aktiivsete kaitseliitlaste oskusi ja võimet kasutada efektiivselt erine- Kuldne kuul sai seekord Margus Kotteri ja Aleksei Osokini kätte.

18 KAITSE KODU! NR 5’ 2008 EESKUJU Kalev Kiviste – Kaiu miinipildujarühma juht ja hing

Tekst: TAIVE KUUSE, nooremleitnant

iituda Kaitseliiduga või mitte, polnud 1990. aastate esimesel Lpoolel Raplamaa mehele Kalev Kivistele üldse küsimus. Eestimeel- sest ja militaarhuvilisest mehest sai Kaitseliidu Rapla maleva Kaiu rühma asutajaliige. Ta tunnistas, et kuigi esimestel aastatel oli inimestel tugev tahe, puudus siiski selge aru- saam, kuidas organisatsioon peaks toimima. Sellest tingituna ei läinud ka Kaiu rühma tegevus nii käima, nagu see oleks olnud meelepärane Kivistele.

UUED KOGEMUSED INNUSTASID Kaitseliidu Rapla maleva Kaiu rühma miinipuldurid Eesti Vabariigi aastapäeva paraadil 23. veebruaril 2008 Pärnus. Kuid 1998. aastal avanes Kivistel või- malus läbida reservohvitseride kur- et ka toonane Kaitseliidu peastaa- me sealmaal, et teisedki märkavad sus ja kohe järgmisel aastal osales bi juht major Riho Terras oli oma meie tublidust, oleme Kaitseliidu ta miinipildujate reservõppekogu- suhtumises seda meelt, et Rapla Rapla maleva ametlik üksus. Mais nemisel. Ehkki mees polnud varem malevas võiks olla miinipildujate korraldati kahepäevane kontrollõp- miinipildujatega kokku puutunud, võimekus. Nii mehed omaalgatus- pus, kus Kaitseliidu peastaabi va- täitis ta õppusel rühmaülema kohu- likult ja altpoolt tuleva initsiatiivi nemstaabiohvitser major Joe Lepp seid. Sealt sai Kiviste kogemuse, kui- kaudu tegevust arendasid: otsisid atesteeris rühma koostöövõimet ja das üks rühm toimima peaks ja kui- ise instruktorid ja korraldasid koo- tegutsemisoskust ning jäi meie te- das seda moodustada. Koju naastes litust. Omaette mure oli tulejuhtide gevusega rahule,” jutustab Kiviste. kriipis tema hinge soov, et Kaius leidmisega, sest see on amet, mida võiks olla selline Kaitseliidu üksus, on iseseisvalt raske õppida, kuid Kuid mehed ei ole jäänud loorbe- kuhu mehed tahavad kuuluda. Ta just nende tegevusest sõltub suurel ritele puhkama. “Loomulikult on mõistis, et olukorra muutmiseks on määral miinipildujaüksuse töö tõ- meil vaja oskusi lihvida küll, hin- kõige õigem alustada tühjalt kohalt husus. Seepärast palus Kiviste kahel dame oma võimeid rahuldavaks,” ehk luua uus rühm. Reservõppe- Kaiust pärit noorkotkal ajateenis- tõdeb Kiviste. Arengumotivatsiooni kogunemisel omandatud teadmi- tuses olles asjale keskenduda. Üks annab teadmine, et lähiajal ootavad sed andsid mehele julguse kutsuda neist sai Tapa väljaõppekeskuses, ees kildmiinilaskmise õppus ja re- Kaiu mehi sellega liituma. Selgus, teine Kuperjanovi pataljonis tule- servõppekogunemine. et igatsus korraliku Kaitseliidu ük- juhi väljaõppe ja mõlemad on nüüd suse järele peitus ka teiste kaiulaste Kaiu rühma hinnatud liikmed. MEESKOND ON KÕIGE ALUS hinges ja nii pandigi alus uuele Kaiu rühmale, mis valis oma tegevuse- Tõsi, et suurema osa tegutsemis- Kiviste ei taha rõhutada enda olu- suunaks miinipildujate koolituse. ajast polnud tänavu sügisel ühek- lisust rühma tegevuses. Ta kiidab sandat aastapäeva tähistavat Kaiu hoopis põhimõtet, et rühm on kok- 1999. aastal alustati nullist ja korral- miinipildujarühma ametlikult ole- ku pandud ühekandimeestest. Kaiu dati kolm baasõppekursust. Kiviste maski, sest nende erialane tegevus asub rabade vahel suhteliselt eraldi sõnul oli oluline toonase maleva- ei kajastunud ametlikes tööplaa- suurematest asulastest ja Kiviste pealiku Avo Aljase soosiv suhtumi- nides. Kuid sihikindla juhi Kivis- meelest on seal just seetõttu ka kok- ne. “Ta tegi mõndagi, mis polnud te käe all on areneti ja usuti ka siis kuhoidvad inimesed ning rühma peastaabi poolt ette nähtud ega oma võimetesse ja võimalustesse. hea juhtida. On olemas vastastiku- tööplaanis kirjas, kuid aitas meil te- Mehed täiendasid teadmisi ja olid ne vastutus ja teadmine, et üks on gutseda,” meenutab Kiviste ja lisab, oma tegevuses kindlad. “Nüüd ole- kõigi ja kõik ühe eest väljas. “Mehed

KAITSE KODU! NR 5’ 2008 19 EESKUJU on uhked selle üle, et nad kuuluvad Tänavu on olnud Kaiu rühmal tihe mine. Valla eelarvest on rühma te- Kaiu rühma, ega taha, et miski nen- aasta. Lisaks õppustele oldi rivis nii gevuse toetuseks eraldatud 6000 de mainet kahjustaks,” toob Kiviste Pärnus peetud vabariigi aastapäe- krooni. põhjuse, miks rühm hästi toimib. va paraadil kui ka Tallinnas võidu- Tema meelest on äärmiselt rumal püha paraadil. Sügisel aga tähistab Lisaks rühma juhtimisele jõuab Ki- moodustada Kaitseliidu üksusi mehi Kaitseliidu Rapla maleva Kaiu mii- viste anda riigikaitseõpetuse tunde nagu ettureid ringi tõstes. “Jaoülem nipildujate rühm üheksandat aasta- Juuru koolis ning kavandab alanud ei saa teha tõhusat tööd, kui ta ini- päeva ning ühendab selle tähtpäeva õppeaastal teha sama ka Rapla Ve- mesena oma jao mehi ei tunne ja jao omaaegse Kaiu kompanii moodus- siroosi Gümnaasiumis. Juuru lastele liikmed ei suhtu ettevõtmistesse nii tamise 90. aastapäevaga. korraldab ta igal kevadel riigikaitse- kohusetundlikult, kui jaoülem on laagri, kus noored saavad aimu, mil- neile võõras,” selgitab Kiviste. Rühmaülem Kalev Kiviste mõtte- line näeb välja sõdurielu. “Viimase maailmas ja tegutsemissoovis väsi- laagri algul pelgasin, et seda rooma- Kivistele meeldib, kui uus inime- musmärke ei näe. Ise ütleb ta taga- mist ja sõduridrilli on ehk kurnavalt ne, keda ta rühma kutsub, kurdab sihoidlikult, et kui korra on asjaga palju, aga selgus, et seda enam laa- esmalt, et tal ei ole eriti aega. “Ega pihta hakatud, ei sobi enam pooleli ger lastele meeldis. Noored on val- ma selliseid tahagi, kellel on aega jätta. Kuid selgelt on tunda, et Ki- mis pingutama ja end proovile pa- liiga palju, selliseid ei olegi vaja. viste ei tegutse Kaitseliidus mitte nema,” arutleb Kiviste. Samuti lööb Otsin ikka tegusaid inimesi,” ütleb palgalt rutiinsest harjumusest, vaid toimekas mees kaasa politsei tege- Kiviste. Ta ei salli nn KVMi ehk kait- peab oma loodud rühma käekäigu vuses, sest tema ja veel kümme Kaiu seväelaslikku molutamist, tegevus suunamist oluliseks. Kõik ühiselt rühma liiget on abipolitseinikud. peab olema läbi mõeldud ja ette kogetu on rühmajuht talletanud planeeritud. Teadmisi, kuidas te- fotoalbumisse, millel korrektne ja Eraelus müügijuhina töötav Kalev gevust paremini kavandada ja täp- maitsekas kujundus. See on selge Kiviste usub, et Eesti kaitsevõime semalt ellu viia, on ta omandanud dokument tõestamaks Kiviste põh- tugevuse tagab just väljaõppinud tutvumisreisidelt Taani kodukaitse jalikkust ja tõsist pühendumist. jalaväe ja kaitsetahte olemasolu, ja Rootsi kaitseväega. Kiviste leiab, ning ta tahab anda omalt poolt kõik, et sellised Kaitseliidu vabatahtlike Rühma tegevusele lisab hoogu ka et kaitsetahe kasvaks ja oskused tar- liikmete õppereise naaberriikidesse Kaiu vallavalitsuse toetav suhtu- galt tegutseda areneksid. KK! võiks sagedamini korraldada, sest tema sai reisidelt kaasa kasulikke tähelepanekuid ja – mis veelgi oluli- KAITSELIIT – KINDEL KAITSE sem – kasvasid tahe ja motivatsioon oma kodumalevas tegutseda. Kaitseliit on ühendus, mis võimaldab omandada oskusi, mis on elementaarsed iseenda ja oma pereliikmete ning kaasmaalaste turvalisuse ja heaolu tagami- LUBADUSI PEAB PIDAMA seks nii rahu- kui ka sõjaajal. Oskuste kaudu saab reaalselt kaasa aidata Eesti Kiviste ei taha tuua välja omadu- riigi turvalisuse parandamisel. si, mis ühel kaitseliitlasel peaksid IGAÜHELE MIDAGI olemas olema. Tema meelest ongi inimesed erinevad ja kõigiga saab Kaitseliit ei ole pelgalt meesteorganisatsioon – meestega võrdsel alusel saa- koostööd teha. Kuid on üks tingi- vad liituda ka naised. Naiskodukaitse on Kaitseliidu allorganisatsioon. Õpila- mus, mille vastu Kaiu mehed eksida sed saavad liituda Noorte Kotkaste ja Kodutütarde tegevusega. ei tohi. “Algusest peale leppisime Kaitseliidul on kõik võimalused kujuneda perekeskseks organisatsiooniks, nii kokku, et kui keegi ei saa õppusel et ideaalis kuulub pereisa Kaitseliitu, pereema Naiskodukaitsesse ja lapsed osaleda, siis ta ütleb seda. Lubama- Kodutütarde või Noorte Kotkaste organisatsiooni. tu on esialgu lubada, et olen kohal, ja siis lihtsalt tulemata jätta. Miini- KAITSELIIDU LIIKMEKS ASTUMINE pildujarühmas lööb selline ootama- „ Pöördu oma maakonnas tegutseva maleva staapi (teave: www.kaitseliit.ee). tu puudumine kogu tegevuse sassi,” „ Võta kaasa isikuttõendava dokumendi koopia, kolm passipilti, CV (eluloo- räägib Kiviste. Rühma liikmed on kirjeldus) ja perearsti tõend tervisliku seisundi kohta. nõuet aktsepteerinud ja nüüd võib- „ Kui on olemas kaitseväeteenistuse tunnistus (KTT), tee koopia KTT nendest ki rühmaülem Kiviste sageli rõõmu- lehekülgedest, kus on info vande andmisest ja auastmete omistamisest. ga tõdeda, et kui suurematel kogu- nemistel on teiste Kaitseliidu Rapla „ Staabis täida sooviavaldus. maleva rühmade ridades auke, siis „ Leia endale kolm soovitajat, kes on olnud Kaitseliidu liikmed rohkem kui aasta. Kaiu mehed on alati lubatud koos- „ Pärast dokumentide esitamist oota ära politseikontrolli tulemus. seisus kohal. Praegu on rühma ni- „ Seejärel teeb kohaliku üksuse juhatus otsuse sinu vastuvõtmise kohta. mekirjas 50 meest. Kiviste ütleb, et kui rühmal on vaja kokku saada ja „ Malevapealik annab välja käskkirja Kaitseliidu tegev-, noor-, toetaja- või üritustel osaleda, võib ta arvestada auliikmeks vastuvõtmise kohta. Nimetatud käskkirja kuupäevast hakatakse ž umbes 30 kaasalööjaga. ka lugema kaitseliitlase staa i Kaitseliidus.

20 KAITSE KODU! NR 5’ 2008 KAITSELIIDU SPORT Usinad õppisid Eesti Laskurliidu spordikohtunikeks

Tekst ja fotod: HANNES REINOMÄGI, ning rakendada ja Kaitseliidu Viru maleva propagandapealik täiendada oma os- kusi tegelikus koh- aitseliidu Pärnumaa malev tunikutöös. Soovi- tunnetas möödunud aastal jatel oli võimalus KKaitseliidu laskur- ja kütiklas- ka lisaks kohtuni- sinormide täitmise võistluste kvali- kutööle osaleda teedi parandamise ja ühtlustamise võistulaskmisel. vajadust. Seepärast kogunes juuli- Põnevust lisas tõ- kuu esimesel nädalavahetusel Pär- siasi, et tegemist nu Raba tänava lasketiiru õppeklas- oli rahvusvahelise si seitseteist kaitseliitlast kodu- ja võistlusega – ränd- üheksa huvilist Jõgeva, Lääne ja Sa- karikale võistlesid kala malevast, et õppida laskevõist- Kaitseliidu Pär- luste kohtunikuks. Õpetajaks oli loo numaa maleva autor Eesti Laskurliidu instruktori ja Lõuna-Soome ja rahvusvahelise B-kategooria las- Reservväelaste Lii- kespordikohtuniku staatuses. du võistkonnad. Kolm võistkonna LASKEVÕISTLUSTE PISIASJAD liiget lasid har- jutust 3x10 lasku Esimene päev kulus teooria õppimi- AK-4st ja kümme sele. Malev oli hankinud ka märkle- lasku sõjapüstolist Kaitseliidu Pärnu Jõgeva, Lääne ja Sakala maleva vabatahtlikud õp- hes tulemuse täpseks mõõtmiseks USP. pisid laskevõistluse kohtunikuks. vajalikud abivahendid ja nende kasutamine oli tähtis osa õppusest. Sõpruskohtumiste ajalugu ulatub Võistlusega arvati kohtunikuprakti- On ju tulemuste fikseerimise üht- 2002. aastasse, mil sõlmiti koos- ka sooritatuks, kursuslastele omista- lustamine malevates kohtunike te- tööleping. Esimene sõprusvõistlus ti Eesti Laskurliidu spordikohtuniku gevuse kõige tähtsam osa. Meelde peeti 2004. aastal. 2006. aastast on kategooria ja anti vastav tunnistus. tuletati ka mõned näilised pisiasjad, auhinnaks rändkarikas, mille kahel Osalenud malevates on klassinor- nagu 3x10 laskmise järjekord (lama- eelmisel korral sai enda valdusse mide täitmine edaspidi kindlasti des, püsti ja põlvelt), mida kasutab Soome võistkond, aga mis seekord vastavuses Kaitseliidu ülema kinni- laskespordimaailm juba mituküm- jäi pärnakate juurde. tatud juhendi põhimõtetega. KK! mend aastat. Võistlusel peab ole- ma vähemalt kolmeliikmeline žürii, keda juhib esimees ja kelle ülesan- deks on demokraatlikult lahendada võistlusel tekkivad probleemid.

Teooriatundide aluseks oli Kaitselii- du ülema 19. juuni 2003 käskkirjaga nr 155 kinnitatud Kaitseliidu laskur- ja kütiklasside normide täitmise ju- hend, mis on avaldatud 2003. aastal ajakirja Kaitse Kodu! nr 3 lisalehena. Juhendi koostamisel toetuti Eesti Laskurliidus kehtivale Rahvusvahe- lise Laskespordiföderatsiooni põhi- kirjale, määrustikule ja reeglitele.

PRAKTIKA RAHVUSVAHELISEL VÕISTLUSEL

Koolituse teisel päeval oli kursuslas- tel võimalus olla kohtunik Kaitselii- du Pärnumaa maleva laskevõistlusel Kohtunikuõppe käigus oli ka õppuritel endil võimalus tulejoonele astuda.

KAITSE KODU! NR 5’ 2008 21 NAISKODUKAITSE Naiskodukaitse näitus jõudis Järvamaale

Tekst ja foto: TAIVE KUUSE, na 36 jaoskon- nooremleitnant nast. Praegu on Järva ringkonnas oome Lotta Svärdi fondi ja Nais- vaid neli jaos- kodukaitse ühisnäitus “Õed konda, kuid Jär- SSoome lahe kahelt kaldalt” on va maavanema huvilistele vaadata olnud Soomes, Üllar Vahtramäe Lätis ja neljas Eestimaa linnas. Alates hinnangul on juuli viimasest päevast on väljapa- nad sama rõõm- nek avatud Järvamaa muuseumis. sameelsed ja teotahtelised kui Soome ja Eesti isamaaliste naisor- vanasti. ganisatsioonide tegevust kirjeldava näituse avamisel rõhutasid mitmed Lotta Svärdi ja Naiskodukaitse Järva ringkonna liikmed Siiri Sitska (vasakul) ja Tiiu sõnavõtjad, et minevikku tundmata Naiskodukaitse- Väli uudistavad vastavatud näitust. on raske liikuda tulevikku. Ajaloolane jate 1920. aasta- ja naiskodukaitsja Merike Jürjo mee- te iseseisvumisperioodi ning sellele seumi. 2007. aasta sügisel avati näitus nutas Naiskodukaitse tegevust sõja- järgnenud sõja-aastate eluolu ning Soomes Tuusulas ja seejärel Riias Läti eelse Eesti Vabariigi päevil. Ta rääkis, tegevust kajastav näitus jääb Paides okupatsioonimuuseumis. 2008. aas- et Järvamaa Naiskodukaitsjad olid Järvamaa muuseumis avatuks 5. ok- tal oli väljapanek taas Soomes – Oulus särasilmsed ja oma seisuse üle uhked, toobrini. ja Hämeenlinnas – ning aprilli algu- ning luges selle tõestuseks ette mõned ses Jõgevamaal Tormas. Näituse on tolleaegsed dokumendid. Järvamaa Näitus avati esmakordselt 2006 aasta koostanud Lotta Svärdi fond ja Nais- naiskodukaitsjad ei peljanud teha novembris Tallinnas Okupatsiooni- kodukaitse koostöös Okupatsioonide suuri pingutusi, et toetada Kaitseliidu de muuseumis. Sealt viidi see Narva muuseumi, Soome Instituudi ja Soo- tegevust. Järva ringkond koosnes too- muuseumi, seejärel Tartu linnamuu- me suursaatkonnaga. KK!

UUSI RAAMATUID VARRAKULT

Niall Ferguson MAAILMASÕDA XX sajandi konfl ikt ja Lääne allakäik

20. sajandile tooni andnud kahes maailmasõjas tapeti märksa suurem osa maailma elanikest kui mis tahes varasemas geopoliitilistelt mastaapidelt võrreldavas võitluses. Lisaks sellele hukkus massiliselt inimesi enam kui kümnes mitmesuguses konfl iktis. Mis muutis 20. sajandi ja eriti selle esimese poole nii veriseks?

Otsides vastust sellele küsimusele tuleb Niall Fergusoni sõnul silmas pidada eelkõige kolme peamist märksõna: etniline konfl ikt, majanduslik muutlikkus ja impeeriumide allakäik.

RELVAD Relvade ja turviste ajalugu piltides

See rikkalikult illustreeritud mahukas teatmeteos kajastab 4000 aastat relvade ajalugu ürgajast kuni tänapäevani. Raamat kirjeldab relvade ja turviste tehnilist arengut, nende kasutamist sõjas, jahil ja ka kuritegevuses, andes ülevaatliku pildi inimkonna võitlusvahenditest.

22 KAITSE KODU! NR 5’ 2008 NAISKODUKAITSE Naiskodukaitse kunstnikud maalisid Urvastet

Tekst: AIRI HALLIK-KONNULA

uuli lõpupäevadel korraldas Naiskodukaitse Võrumaa ring- Jkond Urvastes traditsiooniline maalilaagri, mis on kujunemas juba külafestivali mõõtu ettevõtmiseks. 28.–31. juulini Urvaste pastoraati kogunenud algajad kunstnikud õp- pisid Aage Raua juhendamisel käsit- sema sütt ja pastelli ning tegema õli- maali. Peamiselt joonistasid naised maastikku ja ehitisi, nagu kirik või pargipink. Urvastelane Zoja Mellov portreteeris ka mitut laagrikaaslast.

KOLM AASTAT MAALILAAGRIT

Vahelduseks maalimisele uudista- sid naised ravimtaimi, käisid kiri- kukontserdil, vaatasid filmi “Liilia- Pärast maalilaagri lõppu seadsid naised üles näituse, mis jäi avatuks seniks, kuni õlimaalid rist. Naiskodukaitse 80” ja pidasid kuivasid. maha jalgpallimatši, kus vastaseks Urvaste koguduse õpetaja Üllar Sa- limist õppima. Üks mure oli, kas maalimises, võiksin seda ju ka kodus lumetsa perekond ja luuletaja Cont- maalilaager ikka mahub Naiskodu- teha ega viitsiks laagri korraldamist ra. Naistel tuli paraku leppida napi kaitse tegevuste hulka, et selle läbi- ette võtta. Sügavam põhjus on ikka kaotusega 3:4. Ehk- viimiseks võiks toe- isamaalisuse ja aatelisuse äratami- ki nad soovisid juba lgajad kunstnikud õppisid Aage tust taotleda. Nüüd ne. Siin laagriski arutame Naiskodu- järgmisel päeval ARaua juhendamisel käsitsema on laagril oma koht kaitse asju, teeme tööplaane.” korduskohumist, ei sütt, pastelli ja tegema õlimaali. motivatsiooniõp- saanud sellest siiski puste hulgas. Pärast maalilaagri lõppu seadsid asja ja revanšivõimalus avaneb ilm- naised pastoraadi eeskojas üles näi- selt alles tuleval aastal. Tõsi, kõne “Inimesed ise motiveerivad siin üks- tuse, mis jäi avatuks seniks, kuni all on olnud ka võimalus, et seni teist,” ütleb Lill. “Kui asi oleks ainult õlimaalid kuivasid. KK! Urvastes koos käinud kunstihuvili- sed võiksid vahelduseks kohtuda ka mõnes teises paigas. Juhendaja AAGE RAUD:

Maalilaagris osales rekordarv ini- Maalilaagri üheks eesmärgiks on “sundida” osalejaid üle saama hirmust vaba mesi – 18. Suurem jagu neist oli eneseväljenduse ees kujutava kunsti vahendite abil. Kunsti tegemisse suhtu- Naiskodukaitse Võrumaa ja Tartu- takse väga aupaklikult ja seda eemalt vaadates ei pruugi meelde tulla, et maa- maa ringkonnast. Aga oli ka paar limisoskusi ei saa omandada maalimata. Grupis on kergem tegutseda, siis on külaelanikku. Juhendaja Aage Raud algaja üksindus- ja lootusetusetunne väiksem – teised teevad samal ajal sar- tunnistas, et nüüd oleks talle tarvis nast asja. ka paarimeest, sest üksinda ei suu- Maalimine õpetab inimesi vaatlema, mis on nende ümber ja mis inimeste endi da ta iga inimesega piisavalt tegelda. sees. Tööde võrdlemine nii oma erinevatel päevadel tehtute kui teiste omade- Juba kolmandat aastat teoks saava ga näitab nägemise ja arusaamise erinevusi ja võimalusi. Viimane omakorda laagri peakorraldaja on Urvaste val- võiks innustada soovi ja julgust iseendaga tegelda – endaga tuttavaks saada ja lase elav Naiskodukaitse Võrumaa ennast arendada. ringkonna aseesinaine Sirje Lill. Täiskasvanud ja lapsed maalivad üsna erinevalt. Ilusa joone püüdmine ja õige- te proportsioonide taotlemine kuuluvad pigem täiskasvanute maailma. Lapsed MAALIMINE KUI MOTIVATSIOONIÕPPUS ja noored on julgemad ja neil puuduvad eelarvamused sellest, kuidas “peab”. Sirje Lille sõnul oli maalilaagri tege- Vabaduse ja piirangute teema on väga lai. Tihti küsitakse, et kas nii või teisiti mise mõte tiksunud kolm-neli aas- tohib, selle asemel, et teha täpselt nii, nagu endale meelepärane. Näib, et isik- tat, enne kui sellest lõpuks asja sai. suse seesmise vabaduse eest on vaja veel palju võidelda. Teda innustas Aage Raua seisukoht, Avardagem oma piire maalimise ja joonistamise abil – seegi muudab meie elu et iga inimene on võimeline maa- paremaks nii meis endis, kodus ja riigis kui ka ilusas maailmas.

KAITSE KODU! NR 5’ 2008 23 KODU KAITSEL Puhatu turbakatlas kaitsti kodu

Ida-Virumaa Puhatu suurtulekahju kustutustöödel andis oma panuse sadakond kaitseliitlast

Tekst ja foto: EVE OJALA, Ida-Eesti Päästekeskuse päästetöö- KAITSELIIDU ALUTAGUSE MALEV JA deteenistuse juhi asetäitja Heigo Ida-Eesti Päästekeskuse avalike suhete KAITSELIIDU LENNUKORPUS PUHATU büroo juhataja Olu hinnangul oli Puhatus peamine probleem inimeste puudus. Seda TURBARABA KUSTUTUSTÖÖDEL änavu kuival kevadel puhkesid leevendasid vabatahtlikud abili- „ Ajavahemikus 9.–17. juunini osa- sed, nende seas väga suures osas Eestimaa metsades ja maasti- les 85 kaitseliitlast. kul taas suuremad tulekahjud. kaitseliitlased, kes peamiselt oma T „ Kokku töötasid kaitseliitlased Harju- ja Läänemaal haaras tuli põhitööst vabal ajal, st õhtu- ja öö- 850 ning Virumaal ligi 900 hektarit tundidel töötades tõelist isamaali- kustutustöödel 1828 tundi. maastikku. Kõigepealt möllas pu- sust näitasid. “Suur tänu kõikidele „ Keskmiselt (ühe inimese kohta) nane kukk Vihterpalus, seejärel ka vabatahtlikele, nad olid kustutus- töötati 21,5 tundi. Ida-Virumaal Puhatu turbarabas ja töödel tõeliselt suureks abiks!” kiitis „ AN-2 tegi Puhatus ja Narva kar- Narva karjääris. Ulatuslik põleng Olu, lisades, et aktiivseid kaitseliit- jääris 23,5 lennutundi. lasi jätkus kõikjale: nad osalesid nii Puhatus sai alguse turbaaunas tek- „ Aktiivsemad kustutustöödel osa- voolikuliinide vedamisel, turbatoot- kinud väikesest tulekoldest, mis lejad (TOP 5): levis kuivuse ja tugeva tuule tõttu misvälja kustutamisel, järelkustu- – Sille Laks (staabitööl kuni 27. mõne tunniga sadadele hektaritele. tustöödel kui ka lennuvälja valves. juunini) – 242 tundi, Kokku haaras tulekahju 490 hektarit Päästekeskuse tänusõnad kuuluvad turbaraba (sh 12 turbaauna) ja tai- ka Alutaguse maleva pealikule kap- – Einar Juuse – 110 tundi, mestikuga kaetud ala. ten Ain Krondelile, kes korraldas – Jaan Ernits – 82,5 tundi, kaitseliitlaste osalemise päästetöö- – Toomas Kuningas – 78 tundi, del. PUHATUS VAJATI JUST INIMESI – Tarmo Lehes – 77,5 tundi. Mõõtmatu suitsev turbaväli, tossa- KAITSELIITLASED TUNNETASID OMA vad turbaaunad, ümberringi kohati MISSIOONI Töö turbaväljal pakkus ka ohtlikke hingemattev suits, kuumus, kär- olukordi ja põnevaid hetki, näiteks sahais, kaldaäärset rohtu ja puid Kaitseliitlane Sille Laks märkis, et siis, kui kustutusalalt lõhkekehasid limpsavad leegid. Tugev turbatol- nad tunnetasid Puhatusse appi leiti. musegune tuul, mis tungib silma, minnes oma missiooni. Kui kodu- ninasse, hamba alla. Turbapadja all kant põleb, on selge, et tuleb tema Kolm nädalat pea järjepidevalt oma tundi ootavad lõhkemata mür- päästmiseks midagi ette võtta. “Töö metsas staabitööl olnud Sille Laks sud. Ringi liikuvad maasturid ini- oli omajagu kurnav, kuid pakkua sa- nõustus, et tavaliselt on maastiku- mestega, tuletõrjevoolikute pikad mas suurt rahuldust, sest seda tehti tulekahjude põhjuseks inimeste ketid, ööd ja päevad mürisevad vee- isamaa heaolu nimel,” rääkis Laks, hooletus. Kuival ajal pole selleks ju pumbad, õhust seiravad ja veelaa- kes lisas, et mitmed kustutustöödel palju vaja, piisab lõkkest lendavast dungeid viskavad lennumasinad. osalenud mainisid ka vaheldust ru- sädemest või maha visatud suitsu- Meeleheitlik võidujooks ja heitlus tiinsele igapäevasele (kontori)tööle. konist. KK! tulega. Kohati valitsev lootusetu- setunne. Sellises olukorras nägid Staabi juures tundub kõik vaikne ja rahulik. tulepesade ohjeldamisega vaeva inimesed suure algustähega – need, kes ise looduses viibides kindlasti kunagi hõõguvat suitsukoni maha ei viska.

Lisaks päästjatele rassisid selles määratus turbakõrbes kümnete va- batahtlike seas jaanipäevani ka kait- seliitlased, täpsemalt 85 Alutaguse maleva liiget. Oma panuse kustu- tustöödele õhust nii Narva karjääris kui ka Puhatus andis ka Kaitseliidu lennukorpuse lennuk AN-2 oma 14- liikmelise pilootidest ja tehnikutest koosneva meeskonnaga.

24 KAITSE KODU! NR 5’ 2008 SÕJARAUD Maskeering ja täpsuslaskurite (eri)varustus

Tekst: HEIKKI KIROTAR Ideaalis peaks täpsuslaskuril olema Täpsuslaskuriks saamisel on eeldu- paar-kolm maskeerimiskostüümi, seks hästi omandatud jalaväelase elgitan, milliseid vahendeid mida vastavalt vajadusele kasutada. baasoskused. Kõiki seal õpetatud täpsuslaskurid kasutavad Maskeerimiskostüümi muutmine maskeerimisvõimalusi kasutavad Soma tegevuse varjamiseks ja täiendamine on pidev tegevus ja ka täpsuslaskurid. ja annan näpunäiteid maskee- kogenud täpsuslaskurid kulutavad rimiskostüümide ehk ghillie’de teenistuse jooksul läbi mitu kostüü- „ Kõik helkivad või eredavärvili- valmistamiseks kättesaadavatest mi. sed detailid, näiteks Kaitseliidu vahenditest. Maskeerimiskostüü- ametikohatunnused, tuleb ee- mi valmistamine on täpsuslasku- KUIDAS MASKEERING TÖÖTAB? maldada või kinni katta. Sapöö- ri erialaoskus, mida baaskursusel rilabidat ja katelokki kanna tas- õpetatakse ja harjutatakse. Lisaks Maskeerimiskostüümi ülesanne kus või seljakotis. Oluline on, et kirjeldan täpsuslaskuritele edu- on raskendada täpsuslaskuri po- ka alumised riided oleksid sobi- kaks tegutsemiseks vajalikku eri- sitsiooni avastamist vastase poolt vates toonides, näiteks laigulise varustust. ja sobiva maskeeringu ehitamiseks vormi kaelusest välkuv valge peab täpsuslaskur mõistma, mida särk on nähtav sadade meetrite MASKEERING EI MUUDA NÄHTAMATUKS inimese silm näeb ja millele vaatle- kaugusele. Samuti on väga hästi ja tähelepanu pöörab. Vaatleja otsib näha optilise sihiku või binokli Kuigi filmidest jääb mulje, et täpsus- taustast erinevaid värve ja objekte, katmata lääts. laskurid ja snaiprid liiguvad alati ja mida looduses ei esine, ka märga- „ Enda maskeerimisel maskee- takse liikuvat objekti kergemini kui igal pool roomates, heinasaadu mee- rimisvärvidega tuleb neid iga paigalpüsivat. nutav maskeerimiskostüüm seljas, paari tunni tagant lisada, sest ei ole see tegelikkuses nii. Maskee- värv kulub higistades kiiresti ringu kasutamine sõltub konkreet- KONTRAST maha. Eriti kiiresti kulub see sest ülesandest. Näiteks tulistamisel kätelt, nii et käsi on parem mas- kinnisest laskepesast või linnalahin- Normaalse nägemisteravusega vaatleja suudab eristada 100 m keerida kinnastega. Eelistatud gus hoone sügavusse ehitatud posit- on tavalisest paar numbrit suu- sioonilt ei ole ghillie vajalik. kauguselt mõnesentimeetrise läbi- mõõduga taustast eristuva värvu- remad rohekates või pruunides Kui maskeerimiskostüümi üldse sega objekti, näiteks valget pabe- toonides pika randmeosaga kin- kasutatakse, tõmmatakse see selga ritükki roheliste lehtedega põõsas. dad, mille alla mahuvad villased enne objektile lähenemise alusta- Optiliste seadmetega varustatud vajadusel sõrmikud. mist. Maskeerimiskostüümis pikka vaatleja näeb sama objekti oluliselt „ Kunstlikku maskeeringut täien- aega liikuda on kaugemalt, näi- da perioodiliselt loodusliku- väga palav ja võit- uigi filmidest jääb mulje, et täp- teks peaks kvali- ga. Enamik jalaväelasi paneb lejat kurnav, sisu- Ksuslaskurid ja snaiprid liiguvad teetne kuuekord- rohtu või oksi kiivri ja rakmete liselt sama tunne, alati ja igal pool roomates, heinasaa- se suurendusega külge, kõik see õigesti tehtu- kui minna suvisele du meenutav maskeerimiskostüüm binokkel võimal- na muudab nende märkamise (st hävitamise vastase tulega) rännakule paksus seljas, ei ole see tegelikkuses nii. dama eristada talvevormis. Rän- sama objekti val- raskemaks. nakul suurema gel ajal kuni 600 „ Rännakul tuleb pidevalt valida üksuse koosseisus peavad maskeeri- m kauguselt. Kui samade mõõtme- teekond, kus ollakse vastase miskostüüm ja muud täpsuslaskuri tega objekt on taustaga lähedast võimaliku vaatluse eest kõige varustusse kuuluvad asjad olema tooni, näiteks heleroheline riie ro- paremini varjatud. Võimalusel kõrvalise vaatluse eest varjul, sest helisel taustal, on selle eristamine käi eeskõndiva võitleja jälgedes, avastatud täpsuslaskur on vastasele juba oluliselt keerulisem. Nähta- see muudab võimalikul jälitajal oluline sihtmärk, kes tuleb hävitada. vust mõjutavad otseselt ka ilmasti- raskemaks üksuses olevate võit- kutingimused, vihmasajus või udus lejate arvu kindlakstegemise, Ei ole olemas universaalset maskee- on nähtavus oluliselt halvem. Isegi kuigi kogenud jälitaja saab jälje ringut, mis toimiks igal maastikul, ja tuuline ilm halvendab nähtavust, sügavuse järgi aru, kas sinna on iga kunstlikku maskeeringut on vaja sest kui kõik ümberringi liigub, on astunud üks või enam inimest. täiendada looduslike elementidega. raskem üksikobjekti eristada.

KAITSE KODU! NR 5’ 2008 25 SÕJARAUD

Saksa Busdeswheil on oma luurajaile ja täp- suslaskuritele välja töötanud universaalse Kolm erinevat ghillie’t tagantvaates. riietuse, millel on vajalikes kohtades tugev- dused ja palju taskuid. värv kandjat ei reedaks. Eks aeg näi- pöörata nende kehaosade ja varus- ta, kui kiiresti vormi muster kulub. tuselementide maskeerimisele, mis TEHISLIKUD OBJEKTID LOODUSES Õnneks saab pahupidi pööratud di- on vastasele kõige nähtavamad. givormi kasutada talvise maskeeri- Looduses ei esine korrapäraseid misülikonnana, kui roheline värv ja Maskeerimiskostüüm jaguneb kol- mustreid ja täpseid kujundeid, näi- muster on maha kulunud. meks: teks ringi, sirgjoont ega kolmnurka, ka ei ole looduses kuigi palju musta LIIKUMINE REEDAB „ relva, pea ja õlgade maskeering värvi. Vaatleja otsibki selliseid inim- – need kehaosad on vastasele tegevusele viitavaid detaile, näiteks Inimese silm ja aju märkavad kõige kõige nähtavamad; halvasti maskeeritud varustusele- paremini külgsuunas toimivat lii- „ ülakeha ja varustuse maskeering mente, või inimese piirjooni, näi- kumist – vasakult paremale liikuvat ehk poolghillie; teks kiivris pead ja ülakeha või rel- inimest on palju kergem märgata ja „ pükste ja saabaste maskeering va. Vaatlejale võib silma hakata ka tema liikumiskiirust mõõta kui vaat- ehk täisghillie. must nahkkinnas, värskelt viksitud leja suunas või temast eemale sama läikiv sõdurisaa- kiirusega liikuvat Millist maskeerimiskostüümi kaa- bas või veetil- askeerimiskostüümis pikka aega inimest. Juhul, sas kanda, sõltub ülesandest. Kui kades sillerdav liikuda on väga palav ja võitlejat M kui on vaja liiku- lasta tuleb lamades ja loodus- vihmamantel. kurnav, sisuliselt sama tunne, kui minna da vastase vaat- lik varje puudub, tuleb kasutada Lisaks otsib vaat- suvisele rännakule paksus talvevormis. luse all, tuleb täisghillie’t. leja vales kohas seda arvestada. olevaid objekte. Positsioone vahe- Maskeerimiskostüümi valik on tavali- tades tuleb vahetada ka looduslik Ka tuleb arvestada enda tegevu- selt kompromiss mitme asjaolu vahel. maskeering, sest rohi ei kasva keset se mõju ümbritsevale. Vaatleja ei põõsast ja mätta keskele öö jooksul pruugi näha maas roomavat võitle- Maskeerimiskostüüm peab olema: kasvanud oksad viitavad vastasele. jat, küll märkab ta tuulevaikse ilma- ga liikuvaid oksi. Marsruudi valikul „ universaalne – kasutatav väikeste Ettevaatlik peab olema ka märjaks võib tunduda hea mõte roomata täiendustega erineval maastikul; saanud vormiga. Eesti kaitseväe öösel üle põllu, kuid hommikul on „ kergesti muudetav – kunstliku ja vana tüüpi laiguline läheb märja- vastasele hästi näha roomamisjäl- loodusliku maskeeringu kinnita- na tumedamaks, peaaegu mustaks. jed lamandunud rohus. Sellepärast mine peab olema lihtne; Kaitseliidule suvisel paraadil suure tuleb avatud maastikku igal juhul „ mugav – maskeering ei tohi kiidulauluga kätte jagatud digilai- vältida. segada liigutusi ega olla kand- guga vormidest jäi kohe silma, et miseks liiga raske või palav selle kangas on väga hele ja rõivas- MASKEERIMISKOSTÜÜMI NELI TASET (ülekuumenemisoht on eriti su- te sisekülg peaaegu valge. Sellist vekuudel täiesti reaalne, lisaks vormi saab maastikul kanda ainult Maskeerimiskostüümi valmistami- kurguni kinni nööbituna, et valge sel tuleb kõige rohkem tähelepanu Järgneb lk 28

26 KAITSE KODU! NR 5’ 2008 SÕJARAUD

TÄPSUSLASKURI ERIVARUSTUS PAARI-KOLMEPÄEVASEKS ISESEISVAKS TEGUTSEMISEKS

„ Rakmed, millega kantakse Laskekaugustel üle 500 m on kõige vajalikumat varustust: laserkaugusmõõdik kindlas- padruneid ja relvapuhastus- ti vajalik, sest 25-meetrine vahendeid, maskeerimisva- eksimus sihtmärgi kauguse hendeid, käsigranaate, nuga, määramisel tähendab möö- labidat, oksakääre ja -saagi, dalasku. Laserkaugusmõõdik binoklit, laserkaugusmõõ- peab olema piisavalt võimas, dikut, kompassi ja GPSi, es- määramaks inimesesuuru- maabipakki, samuti vähesel se objekti kaugust kuni kahe määral vahetusriideid, sokke kilomeetrini ka vihmase il- ja sooja pesu, vett ning toitu. maga. Paljud kommertslaser- „ Suur või väike seljakott. Täp- kaugusmõõdikud suudavad suslaskur vajab oma ülesan- määrata maksimumkaugusi nete täitmiseks kahte selja- ainult siis, kui sihtmärgiks on kotti, millega võetakse kaasa maja või veoauto külg, sest kogu muu vajaminev varus- nende laserkiire hajuvus on tus, nagu magamiskott ja - liiga suur väiksemate objekti- alus, maskeerimiskostüüm, de tuvastamiseks. Eesti kait- katelok ja priimus, ülejäänud sejõud ostsid hiljuti 65 uut toit ja vahetusrõivad, lahingu- laserkaugusmõõdikut, millest moon, raadiosaatja ja kirves. osa on ette nähtud ka täpsus- Soojal ajal lühiajalises patrul- laskuritele. lis, mis ei kesta üle 36 tunni, „ „ Binokkel, pikksilm, peris- saab hakkama väikese selja- koop ja tuulemõõtja. Täp- kotiga, kuid külmemal ajal või suslaskuril on lisaks optilisele mitmepäevases patrullis on sihikule kindlasti binokkel, kindlasti vaja suurt seljakotti. võimalusel ka pikksilm eriti „ Täpsuspüss koos kotiga. kaugel asuvate või väikeste Täpsusrelva kantakse kotis objektide tuvastamiseks. Kui- selle vigastuste vältimiseks. gi minibinokkel on kerge, on Täpsuspüssi lahingukomp- täissuuruses binokliga või- lekti kuulub vähemalt 100 malik vaadelda ka hämaras, padrunit, mille hulgas on nii mil minibinokli valgusjõust täpsus- kui ka soomustläbis- ei piisa. Väiksemal pildil on tava ja trasseeriva kuuliga Rootsi periskoop, millega on padruneid. hea varjete tagant vaadel- da, ja tuulemõõtja, millega „ Automaatrelv, mis on täpsus- saab määrata tuule kiirust ja laskuri enesekaitserelv. Täp- õhutemperatuuri – mõlemad suslaskur tegutseb tavaliselt mõjutavad oluliselt kuuli len- väikeses grupis ja ootamatul nukaart. kohtumisel vastasega on olu- line omada piisavalt tulejõudu lahtirebimiseks. Poltlu- „ Kolmjalg (tripod) – kolmest osast koosnev reguleerita- kuga snaipripüss ega poolautomaatne täpsuspüss ei va kõrgusega relva, binokli ja pikksilma tugi. ole selleks piisav. Kõnealusel relval on kaheksa laetud „ Relva ja laskuri maskeerimisvahendid – võrk või kos- salve, kuid alati on kasulik võtta rohkem kaasa. tüüm või mõlemad. „ Püstol on täpsuslaskuri lähikaitserelv, mis summutiga „ Toit, katelok ja priimus. Eesti kaitseväe toidupakid va- varustatult on väga tõhus tunnimeeste või jälituskoerte javad sooja toidu valmistamiseks kuumutamist ja tööt- kõrvaldamiseks. lemist. Kui tule tegemine ja vee keetmine on võimalik, „ Veekott. Aktiivne inimene vajab ööpäevas mitu liitrit tuleb loetletud asjad seljakotis kaasa võtta. Lühemates vett. Eestis on looduses piisavalt joogiveeallikaid, mille patrullides tuleb toidupakist välja korjata need asjad, kasutamiseks peab kaasas olema ka veefilter, näiteks mida saab süüa ilma vett keetmata. Hoolimata sellest, selline, mida saab veepudeli või -kotiga ühendada. Vee- et sõbralikes NATO riikides on aastakümneid kasutusel pudelile tuleks eelistada veekotti, sest sellest on posit- sõdurite toidupakid, milles olevat toitu saab soojendada sioonil viibides lihtsam juua. karbamiidi abil ilma tuld tegemata, ei ole Eesti kaitsejõud veel aru saanud, et patrullis tule tegemine on ohtlik. „ Kompass, GPS ja laserkaugusmõõdik. Oma asukoha täp- ne teadmine on eduka tegutsemise alus ja nende vahen- „ Pussnuga või tääk, universaaltööriist, oksakäärid, saag ditega on võimalik asukoht väga täpselt kindlaks teha. ja kirves on vajalikud positsiooni ettevalmistamiseks Oluline on kanda kaasas ka varupatareisid või -akusid. ning laskesektori puhastamiseks okstest ja risust.

KAITSE KODU! NR 5’ 2008 27 SÕJARAUD

imavad paljud materjalid liitreid vett, mis teeb maskeeringu ras- keks); „ ohutu – looduslikust materjalist, näiteks rohust maskeering on eriti kergesti süttiv, sellepärast on maskeerimiskostüümis suit- setamine või lahtise tule juures viibimine eluohtlik; „ kiiresti eemaldatav täiendami- seks, samuti süttimise korral.

Maskeerimiskostüüme võib põ- himõtteliselt jagada kahte gruppi: välivormi ja võrgu põhjale valmis- tatud. Esimene tõmmatakse selga nagu tavaline välivorm, teisega kae- takse seljasolev vorm ja varustus või positsioon. Kumba eelistada, on vaieldav, mõlemal on plussid ja Kui laskur on oma ghillie valmis saanud, on vaja õppida seda kasutama erinevates maasti- miinused. Ei soovita kasutada poes kuoludes. müüdavaid maskeerimiskostüüme, õhkuva külma eest. Vormi seljale ja jäänud vormi, sest täisghillie’st ei sest nende maskeerimisomadu- varrukatele tuleb õmmelda lisatas- ole mingit kasu, kui laskuri asuko- sed on tihti keskpärased ja need on kuid varustuse mahutamiseks. Pil- ha reedavad mustad läikivad sõdu- mõeldud vaid jahimeestele kõva- dil olev Saksa luurajate ja snaiprite risaapad. Vormi peale õmmeldud tamiseks. Küll aga saab seda täien- vorm on õmmeldud aastakümnete ghillie’ga on parem roomata ja kül- dades üsna hea maskeerimisrõiva. kogemustele toetudes. Vormil on mal ajal annab see sooja, kuid võr- Täpsuslaskuri kursusel peab iga vajalikes kohtades tugevdused ja gule ehitatud maskeerimiskostüüm õpilane valmistama enda ja relva palju taskuid. on mitmekülgsem ja kergem. maskeeringu käepärastest vahen- ditest. Maskeerimiskostüümi põhjaks va- Eemalt vaadates peab relva mas- litud vormile või võrgule tuleb ha- keering sujuvalt üle minema pea Maskeerimiskostüümi valmistami- kata korrapäratult kinnitama kuni ja õlgade maskeeringuks. Kinnaste seks on vaja: poole meetri pikkusi riideribasid ja maskeerimisel tuleb kasutada lü- kotiriiet kas õmmeldes, liimides või hemaid materjaliribasid, et need ei „ välivormi, soovitavalt suurem jääks relva liikuvate osade vahele. number sest lohvakas rõivas on võrgusilmadesse sidudes. Kui vorm parem liigutada; kaitseks sade- on valmis, tuleb kinnitatud mater- mete ja niiskuse eest võib alus- jalid ribastada ja lisada alusvormi- TÄPSUSLASKURI VARUSTUSEST vorm olla Gore-Texist või muust le nööre ja kummipaelu loodusliku Täpsuslaskuri ülesanded, eriti kui selletaolisest veekindlast ma- maskeeringu kinnitamiseks. Seejä- need sisaldavad luuret ja tulejuhti- terjalist, kuid sellised rõivad on rel värvida riidevärvidega, arvesta- mist, eeldavad pikemaajalist iseseis- soojal ajal väga palavad; des seda, et märjaks saanuna muu- tub materjal tavaliselt tumedamaks. va tegutsemise võimet, st suuremat „ maskeerimisvõrku, laigulise riide Heledat on kergem tumedaks teha hulka varustust ja relvastust ning tükke, nööri ja kummipaela ning kui tumedat heledaks saada. erivahendeid, mille kaasaskandmi- kotiriiet; seks on vaja vähemalt ATVd. Kõik „ riidevärve ja õmblusvahendid Õhutamiseks on kasulik teha sel- varustuselemendid peavad olema ning liimipüstolit; jale ja kaenlaalustesse sisselõiked, võimalikult kerged ja kompektsed, „ väga palju aega ja kannatlikkust, mis kaetakse võrguga. Täpselt sa- näiteks Rootsi magamiskotiga pat- sest korraliku maskeerimiskos- mamoodi tuleb maskeerida ka rulli ei minda, see sobib ainult laag- tüümi tegemiseks kulub vähe- täpsuslaskuri relv, rakmed, kiiver ris telgis magamiseks. malt nädala jagu töötunde ja ja seljakott. Kui maskeering on ehi- selle kallal nokitsemine ei lõpe tatud alusvõrgule, ei ole rakmete ja Kui liita kokku kogu vajaliku varus- kunagi. seljakoti maskeerimine vajalik, sest tuse maht ja kaal, siis hoolimata sel- maskeerimisvõrk heidetakse üle lest, et mingit osa varustusest on või- Maskeerimiskostüümi valmistamist seljasoleva varustuse või laskepo- malik kaasvõitlejatega jagada, ületab tuleks alustada sellest, et katta vormi sitsiooni. Ka võrgul peavad olema täisvarustus keskmise inimese ja esiosa, millele maskeeringut ei tule, kinnitused, et see püsiks kindlalt seljakoti kandevõime. Sellepärast tugeva riidega, mis peab vastu roo- paigal. Ei tohi unustada saabaste liiguvadki täpsuslaskurid peamiselt mamisele ja kaitseb laskurit maast maskeerimist samal moel kui üle- ATVde ja maastikuautodega. KK!

28 KAITSE KODU! NR 5’ 2008 MÄLU

Kaarti vähendatud 2 korda. Kaevikud Viljandimaal Karukülas

Tekst: TÕNU RAID, selle lõunaserval asuva, tänaseks sid pikad kaevikutesüsteemid las- Piirivalveameti kartograaf kaevandamisest kõrvale jäänud kepesadega ja igaühe juures oli ka ja rekultiveeritud Mäeküla kruu- kaks suuremat, vähemalt 6x10 m uislepa–Kärstna–Karksi-Nuia sakarjääri ümbrus. suurust ning üle 3 meetri sügavust joonel peeti väga muutlike auku. Silmadega 1919. aasta jaanua- VÄLITÖÖDEL KAEVIKULIINILE ris ägedaid lahinguid, märgivad Kaevikud olid rajatud selliselt, mõlema poole (“punased” ja Välitöödel märtsist 1999 septembri- et neist oli näha piirkond kagu- “valged”) eestlastest ajaloolased. ni 2002 Karukülast lõunasse jääval ja edelasuuna vahepeal. Augud Püsivat rindejoont koos kaeviku- üle 12 km² metsaalal, mida kohali- asetsevad reeglina kaevikute taga sõjaga Vabadussõjas siiski välja kud ka Kütimetsa nime all tunne- kaitstava ala sügavuses, kuid kae- ei kujunenud, kuid reas kõrvalis- vad, orienteerumiskaarti korrigee- vikute otsad ulatuvad igal pool tes kohtades on sõja jäljed täna- rides ja täpsustades leidsin midagi, vähemalt 2–3 meetri kauguseni seni selgelt nähtavad. Üks selline mis esmapilgul tähelepanu ei ärata- aukudest ja paaris kohas otse au- piirkond on Viljandimaal Karksi nud. Kaardi põhjaossa jääva Araku kudeni. Punkriaukude mõõdud vallas Sudistest itta jääv praegu- talu ja selle ümbruse maadel asus näitavad, et neid on kasutanud ne Karuküla (endine Mäeküla) ja kuus-seitse piirkonda, kus paikne- korraga kümned mehed.

KAITSE KODU! NR 5’ 2008 29 MÄLU

Araku talust kaevikute kohta pä- ARHIVAALID RÄÄGIVAD me piirkonda, kuid 14. jaanuarini rides selgus, et peremees Endel pealetung tulemusi ei andnud. 19. Kangur (sünd 1941) on neis kaevi- Kõike eelnevat kokkuvõttes sai jaanuaril vallutati uuesti Taage- kuis juba lapsena mänginud. Tema selgeks, et tuleb minna Eesti Aja- pera ja ajutiselt isegi Helme mõis. 87-aastase ema jutu järgi pidada looarhiivi Karksi valla dokumente Enamlaste uue vastupealetungiga kaevikud olema pärit Vabadussõja- tuhnima, uurimaks, kas vanaproua likvideeriti eestlaste edu Helme all, eelsest ajast, nii oli kunagi rääkinud Kanguri jutud Esimese maailmasõ- kuid Taagepera mõis jäi lõplikult tema isa. Kuid Esimese maailmasõ- ja kaevikutest vastavad tõele. Karksi meie vägede valdusse. Jaanuari lõ- ja lahingud ei ulatunud Eesti terri- valla kirjavahetust sisaldavatest toi- puni peeti Helme ja Tõrva ümbru- tooriumile. mikutest on säilinud 1915. ja 1916. ses ägedaid lahinguid, mõlemad aasta omad. asulad käisid korduvalt käest kätte. MÄNNIKÄND AITAB DATEERIDA Enamlaste vastulöögid olid seda- Neis toimikutes on kirju, mis lähe- võrd ägedad, et paaril korral suruti Viimase sõja sündmusi uurides tatud Kvellenšteinist (Voltvetist) alampolkovnik Eduard Kubbo juh- sain kinnituse, et 1941. ega 1944. (EAA, F 3536, n 1, s 195–196), kus timise all olnud Eesti väed tagasi aastal Karksi piirkonnas mingeid asus Pärnumaa komisjon, mis te- kaugele Suislepa–Kärstna–Karksi- suuremaid sõ- üsivat rindejoont koos kaevikusõ- geles tsaaririigi Nuia joonele. jasündmusi ega sõjaaja vajaduste jaga Karksi valla aladel Vabadus- lahingutega rin- P korraldamise- Vastavalt sõjavägede ülemjuhata- dejooneseisakuid sõjas siiski välja ei kujunenud, kuid ga rindetagustes reas kõrvalistes kohtades on sõja ja käsule algas 30. jaanuaril Tartu ei olnud. Eesti maakondades. suunast üldine pealetung Valgale, jäljed tänaseni selgelt nähtavad. Sõjamuuseumi – Kahe aasta jook- kusjuures Mõisaküla-Viljandi ope- Kindral Laidoneri sul on nõutud ratiivgrupi ülesandeks oli tungida Muuseumi rahvaga 7. oktoobril 2005 Karksi vallalt seitsmel korral töö- Helme ja Tõrva kaudu Valga peale asja kohapeal üle vaadates leidsime liste andmist (koos labidate, kirka- ning toetada oma vasaku tiiva tege- iga aukudepaari vahetust lähedusest de ja kangidega) kaitseiseloomuga vusega Tartust Valga suunas liikuva või isegi otse kaeviku servalt kasva- töödeks. Kokku on kaitsetöödel peagrupi ettevõtmisi. Üldpealetun- mast mõned jämedamad puud, mil- käinud üle saja inimese. Ühel juhul giga õnnestuski Vene ja Läti puna- le vanus silmaga hinnates ületab 60– võib kirjast ka välja lugeda, milli- väelased Helmest ja Tõrvast välja 70 aastat. Ühe augu servalt leidsime seid töid on vaja teha экстренно, suruda. Nii kirjeldab jaanuaris 1919 aasta või kahe vanuse suure männi- по военным обстоятельствам на peetud lahinguid kaheosaline “Ees- kännu. Sellelt kännult luges Indrek Старо-Каррисгофской позиции (era- ti Vabadussõda 1918–1920”. Tarand tunnistajate juuresolekul 75 korraliselt, sõjalisteks vajadusteks Vana-Kariste positsioonidel). See- aastarõngast. SUISLEPA–KÄRSTNA–KARKSI-NUIA JOON ga olid kaevikud ja punkrid mitmel Konsulteerides metsataksaatorite- pool Karksi vallas valmis hiljemalt Kärstnani olid punased jõudnud ga sain kinnituse, et uuritud kännu 1916. aasta lõpuks. juba 1918. aasta detsembri lõpuks. vanus on tõenäoliselt 75+5 aastat Suislepa–Kärstna–Karksi-Nuia joon (esimeste aastate rõngad on tih- JAANUAR 1919 KARKSI-KÄRSTNA JOONEL oli oluline punavägedele ofensiivi ti loetamatud), seega hakkas puu arendamiseks Viljandi peale, Ees- juurduma aastail 1925±5. Värskelt 2. jaanuaril 1919 alanud Eesti väge- ti vägedele aga edasitungimiseks ümber kaevatud mullal ei hakka de pealetung lõunarindel tõi kaasa lõuna suunas kuni riigipiirideni. puistaimestik kunagi kohe kasva- Karksi-Kärstna piirkonna valluta- Läti punastele küttidele oli Suisle- ma, kulub 3–4 ja isegi enam aastat, mise. Edu 2.–6. jaanuari lahinguis pa–Kärstna–Karksi-Nuia joon see- enne kui pinnasele langenud le- viis selleni, et ga oluliseks hekõdu taimedele ja puudele kas- vaenlane ta- raku talu ja selle ümbruse maadel asus platsdarmiks vueeldused loob. ganes Helme- Akuus-seitse piirkonda, kus paiknesid pikad vastutege- Tõrva-Leebi- kaevikutesüsteemid laskepesadega ja igaühe vuse organi- Seega võib arvata, et punkrid, ehk ku piirkonda. juures oli ka kaks suuremat, vähemalt 6x10 m seerimisel, nagu soomlased ütlevad, korsud, Seal jäi rinne suurust ning üle 3 meetri sügavust auku. et takistada rajati 1915.–1920. aasta paiku. Al- seisma, sest eestlaste vä- gul olid nad kindlasti pealt kaetud, looduslikud tingimused soodusta- gede jõudmist Lätti (Walter 2005: kuid aja jooksul on lae katmiseks sid vastastel hästi kaitse korralda- 41–42). kasutatud peenemad puud mäda- mist. Eesti vägede edasitung Valga nenud ja katused on sisse lange- suunas jaanuari keskpaigas ei õn- Kõnealune piirkond on suurte soo- nud. Seetõttu pole aukude põhjad nestunud, vastane tõi kohale uusi alade, orgude ja lamedalt tõusvate tasased, kuid puidujäänuseid enam jõude punaväe ülemjuhataja reser- kühmudega, madalamates osades näha ei ole. Parim aeg nende raja- vist ja Läti punaste küttide hulgast valdavalt metsane maastik. Suure- tiste uurimiseks on märts-aprill. (Walter 2005: 41). mate teede ääres on ka poolavatud Lume sulamise järel on taimestik maastikku, metsa- ja võsatukkade- tõusmata, päevad pikad ja pildista- Alates 10. jaanuarist püüdis Eesti ga põlde ning taluõuesid. Mõnes miseks valgust piisavalt. vägi korduvalt vallutada Tõrva-Hel- osas on ka järsemate nõlvadega

30 KAITSE KODU! NR 5’ 2008 MÄLU metsast murdmaastikku, nt Õhne suhteliselt hõlbus kasutada. Rutu talu vahetus läheduses asuvates jõe kallastel Suislepa ümbruses, mägedelt põhja suunas tulev met- metsatukkades on kaardil hästi Ainja kandis, Veisjärvest läände ja satee on juba kaardile kantud ja näha pruunide punktiirjoontena. Mäekülast lõunasse jäävas metsa- seetõttu on täiesti arusaadav, miks Eesti 1:20 000 mõõtkavaga põhikaar- ses piirkonnas ning neist aladest kindlustused rajati selle kõrgusti- di lehtedele (53.39 Äriküla ja 54.40 5–8 km lõuna poole jäävatel Rutu ku lõuna suunas avatud nõlvadele Kärstna), millele kõnealune ala jääb, mägedel. Mõlema vaenupoole rün- ja miks Rutu mägedest tuleva tee neid kaevikuid kantud ei ole. Kõige nakud said toimuda ainult teede suund oli pideva valve all. paremini on säilinud kaevikute po- kaudu, sest Veisjärv ja temast otse sitsioonid kaardi idaosas, Araku ta- lõunasse jääv Lagesoo moodustasid Eesti kaitsevägi ei jõudnud seda lust umbes 300 m kirdes asuval va- sellise Nuia-Tõrva piirkonda 1930. nal võsastunud raiesmikul. KK! aanuari lõpuni 1919 peeti teeni ulatuva kiilu, aastatel kaardista- mille läbimine oli JHelme ja Tõrva ümbruses da, seepärast tuleb ägedaid lahinguid, mõlemad asulad tol ajal väga raske. uurida hilisemaid ALLIKAD käisid korduvalt käest kätte. kaarte. Nõukogude Eesti Vabadussõda 1918–1920. I ja II osa. Va- Rünnakutel Hel- 1:50 000 salajaselt badussõja Ajaloo Komitee populaarteaduslik me ja Tõrva suunas tegutses peami- topograafiliselt kaardilt (O-35-64- väljaanne. Koost August Traksmaa jt. Tallinn: selt Eesti vägede 3. polk (polguülem b aastast 1950) leiame metsatutte Vabadussõja Ajaloo Komitee 1937 & 1939. alampolkovnik Kubbo), talle abiks Araku talust mitmes suunas. Metsa- Laar, Mart. September 1944: Otto Tiefi valit- antud 6. polk liikus Mõisaküla-Ruh- salud on neis kohtades, kus maas- sus. Tallinn: Varrak 2007. ja suunas. 15.–30. jaanuarini 1919 lõi tikul asuvad kaevikud. Väikesi, ük- Salo, Urmas. Läti punakütid võitlustes Valga 3. jalaväepolk veriseid lahinguid ar- sikute puudega alla poole hektari pärast 1919. a jaanuaris. – In: Mets, Esta & vulises ülekaalus oleva vaenlasega. suurusi võsatutte Nõukogude kaar- Kivi, Meelis (koost) & Salm, Hans (toim). Val- Näiteks taganes 9. jaanuaril 3. polgu tidele ei kantud. Seega selgub 1950. ga ja militaaria. Valga muuseumi aastaraa- mat 2004/2005. Valga: Litero 2005, lk 32–40. 2. rood Helme alt Taagepera kaudu aasta kaardilt, et neis kohtades olid tagasi Karksini. 11. jaanuaril asus väljakujunenud metsatutid olemas Walter, Hannes. Punaarmee taandumine Lõuna-Eestist 1919. aastal nõukogude väe- sama rood positsioonidele Mäekü- vähemalt 30 aastat varem. Tänaseks juhatuse dokumentide valgusel. – In: Mets, lasse, kus viibiti 17. jaanuarini. See- raieküpseks kasvanud puud kaevi- Esta & Kivi, Meelis (koost) & Salm, Hans järel viidi rood rinde taha Kärstnasse kute ümber kinnitavad, et rajatised (toim). Valga ja militaaria. Valga muuseumi puhkama, kuid 27. on vanemad kui aastaraamat 2004/2005. Valga: Litero 2005, lk 41 jj. jaanuaril paigutati äikesi, üksikute puudega alla 60–70 aastat. Need osa roodust uues- Vpoole hektari suurusi võsatutte argumendid kin- Maide, Jaan & Valdin, Ernst. 6. Jalaväepolk Eesti Vabadussõjas: 1918–1920. Tallinn: 6. ti Mäekülla sealse Nõukogude kaartidele ei kantud. nitavad oletust, et Rahvaväe Polgu Sõjaväelaste Ühing 1938. teederisti kaitseks kaevikud ja punk- (ERA, F 542, n 1, s 16). 17. jaanua- rid on pärit Vabadussõja päevist või Revolutsioon, kodusõda ja välisriikide inter- ventsioon Eestis (1917–1920), 2: Eesti Töö- ril paigutati Mäeküla positsioonile isegi varasemad. Edasine uurimine rahva Kommuun, kodusõda ja võitlus rahu 6. polgu 8. rood alamkapten Ernst peaks andma asja kohta lisateavet. eest. Märts 1918 – veebruar 1920. Peatoi- Jaaksoni (hilisem kindralmajor ja metaja Karl Siilivask. Tallinn: Eesti Raamat haridusminister) juhtimisel (Maide Orienteerumiskaardi väljavõttel on 1982. & Valdin 1938: 114). Siit nähtub, et esitatud Araku talu ümbrus suuren- ERA (= Eesti Riigiarhiiv), F (= fond) 542, n Mäeküla teerist oli pidevalt Eesti vä- datuna (1:5000). Suure tõenäosu- (= nimistu) 1, s (= säilik) 16. gede teravdatud tähelepanu all. sega Vabadussõjas kasutatud kae- EAA (= Eesti Ajalooarhiiv), F (= fond) 3536, n vikute ja punkrite asukohad Araku (= nimistu) 1, s (= säilikud) 195–196. MIDA RÄÄGIVAD KAARDID? KAITSELIIDU SAKALA MALEVA PEALIK KOLONELLEITNANT Uurides maastikku ajavahemikus 1896–1900 välja antud Tsaari-Ve- ANTO KERGAND nemaa üheverstaselt (1:42 000) kaar- Sündinud 29. juulil 1967 Otepääl dilt, leidsin, et Araku talu läheduse Sõjaväeline haridus ja väljaõpe: metsatukad, milles kaevikud asu- 1992–1994 – Soome Riigikaitse Ülikool, ohvitseri baaskursus vad, olid kaardile kandmata. Ilmselt 1997 – Soome Riigikaitse Ülikool, sõjaaja pataljoniülema kursus 1999–2000 – Soome Riigikaitse Ülikool, täienduskoolitus, ei olnud sel ajal talulähedasel kul- 2000–2001 – Soome Riigikaitse Ülikool, vanemstaabiohvitseride kursus tuuristatud maastikul midagi met- Teenistuskäik: 1986–1988 – ajateenistus Nõukogude Armees sa- või võsataolist. Kuid 20 aastat 1994–1996 – Kaitsejõudude Väljaõppekeskus, instruktor/kursuse ülem hiljem, aastatel 1915–1916 juba oli, 1996–1998 – Õhutõrjedivisjon, operatiivosakonna ülem 1998–1999 – ÜRO sõjaline vaatleja Lähis-Idas kuhu kaevikuid peita. Neist kün- 2001–2002 – Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused, õppeosakonna ülem gastest kagu ja edela suuna vahe- 2002–2003 – Balti pataljon, väljaõppeohvitser le jääv ala on 1900. aastate alguse 2003–2004 – Kaitsejõudude peastaap, rahvusvahelise koostöö jaoskonna ülem 2005–2008 – Eesti Vabariigi kaitseatašee Soome Vabariigis ja Rootsi Kuningriigis kaartidele kantud soise heinamaa Alates 2008 – Kaitseliidu Sakala maleva pealik ja soo märkidega. Kogemus ütleb, Auastmed: 1994 – nooremleitnant, 1995 – leitnant, 1998 – kapten, 2001 – major, 2005 – kolonelleitnant Hobid: ujumine, suusatamine, kalapüük et maastikul on selline ala tavaliselt Perekonnaseis: abielus, kaks poega poolavatud ja talviseks liikumiseks

KAITSE KODU! NR 5’ 2008 31 ERIALAKEEL CJFSOCC, eriväed ja kriisiohje ehk 444 tundi termineid

Tekst: TIINA SOON tuli tegelda julgeolekuterminite- SOTG, special operations task ga. Mõlemad teemad olid seotud group – erioperatsioonide siht- aitseministeeriumi termino- mahukate NATO dokumentidega, grupp – on aga riigi erioperat- loogiakomisjon jäi enne jaa- mida tõlgiti eesti keelde. sioonide üksus, mida kasutatakse Knipäeva suvepuhkusele pisut erioperatsioonis ühendvägede raske südamega: hoolimata poole ERIOPERATSIOONID JA ERIVÄED erioperatsioonide osaväe ülema aasta jooksul peetud 15 koosole- äranägemisel. kust jäi nii mõnigi tähtis teema Special operations ehk erioperat- lõpuni vaidlemata. Komisjon oli sioonid kujutavad endast niisu- PIKAD JA KEERULISED selleks ajaks tööd teinud 444 tun- gust sõjalist tegevust, mida viivad di ehk 18,5 ööpäe- ellu selleks määra- Kui eelnimetatud üksuste nime- va. Tööjärg aga ei omisjon oli jaanipäevaks tei- tud, organiseeri- tuste eestikeelsete vastete leidmine olnud kahanenud, Knud tööd 444 tundi ehk 18,5 tud, välja õpetatud pole raske, siis mitme riigi (combi- vaid otse vastupidi ööpäeva. Tööjärg aga ei kahane. ja varustatud väed ned) ühend- (joint) ja osavägede – komisjon võiks ning mis kasuta- (component) eri kombinatsioonide töömahu tõttu lausa iga nädal neli vad võtteid ja tegevusviise, mida ning nende juhatuste nimetuste tundi koos käia, et eestikeelseid tavajõud üldiselt ei kasuta. Po- tõlkimine nii, et see oleks võima- terminivasteid otsida ja definit- liitilis-sõjalistel kaalutlustel võib likult lühike, selge ja sisult täpne, sioone täpsustada. Vaevu sai lõpe- vajalikuks osutuda varjamis- või võib kohati olla üsna valuline. Näi- tatud erioperatsioonidega seotud salastamisvõtete rakendamine teks CJFSOCC, combined joint force terminite läbivaatamise, kui juba ning tavalahingutegevuse puhul special operations component com- harva esineva füüsilise ja poliitili- mand on mitmeriigi-ühendvägede se riski võtmine. erioperatsioonide osaväe juhatus. Või siis CJSOAC, combined joint Conventional forces ehk tavaväed special operations air command kõ- tähendavad selles kontekstis relva- lab eesti keeles mitmeriigi-ühend- jõudusid, mis ei ole erioperatsioo- vägede erioperatsioonide õhuall- nideks määratud. Tavajõududel või osaväe juhatus. Viimase formeerib tavavägedel mitmeriigi-ühend- on ka teine itme riigi ühend- ja osavägede eri vägede erioperat- tähendus Mkombinatsioonide ning nende ju- sioonide osaväe – relvajõud, hatuste nimetuste tõlkimine nii, et see juhatus selleks, et mille kasu- oleks võimalikult lühike, selge ja sisult plaanida, sama- ja tuses ei ole täpne, võib kohati olla üsna valuline. kooskõlastada ning tuumarelvi. juhtida ühendvä- gede õhuerioperat- SOFi ehk special operations forces sioone, kui neis osaleb üle ühe eri- vastena on Eestis rohkem juurdu- vägede õhuväeosise. nud erioperatsioonide väed, kuid sünonüümina võib kasutada ka Kokku käsitles komisjon 99 eri- eriväed. operatsioonidega seotud terminit. Teiste seas vahetas komisjon taas SOTU, special operations task unit mõtteid teemal crisis management ehk erioperatsioonide sihtüksus ja crisis response operation. Jäädi tähistab erioperatsioonide väge- seisukohale, et crisis management de taktikalise üksuse lahinguosist, kui üldisem mõiste väärib vastet mis on tavaliselt 4–16-liikmeline. kriisiohjamine, kriisiohje, crisis response operation vastena eesti SOATU, special operations air task keeles kõlaks kõige paremini krii- unit – erioperatsioonide õhusiht- sioperatsioon. Seega NCRS, NATO üksus – on erivägede õhu-, maa- Crisis Response System oleks NATO ja mereväe lennuosiste taktikalise kriisioperatsiooni süsteem ning tasandi üksus, mis on võimeline non-Article 5 Crisis Response Sys- toetama või ellu viima erioperat- tem tuleks tõlkida 5. artikli väline sioone. kriisioperatsioon. KK!

32 KAITSE KODU! NR 5’ 2008 KÕRGEM SÕJAKOOL Sõjameheks saadakse pidevalt õppides

Tekst: MARTIN ABRAM, kadett küsimus oli pigem selles, kas minna kõigepealt missioonile ja siis õppi- Kaitseväe Ühen- uvi sõjaasjanduse vastu tekkis ma või kohe õppima. Otsustasin datud Õppeasu- mul juba lapsepõlves, kui sai kohe sõjakooli astuda. tuste Kõrgema Hsõpradega sõda mängitud või Sõjakooli põhi- nooremates klassides tanke laua pea- Kõrgemas Sõjakoolis õppides sain kursuse kolman- le joonistatud. Huvi kasvades otsus- sõbraks mitme Tartust pärit ja Kait- da kursuse kadett tasin astuda Kaitseliitu. Teoks tegin seliidu kohalikus malevas tegutseva Martin Abram on selle soovi aga alles 2004. aastal, kui kadetiga. Ei läinudki palju aega, kui Kaitseliidu liige vennaga koos vaatama läksin, mida Kaitseliit palus kadettide abi õppus- 2005. aastast. see organisatsioon endast kujutab. te läbiviimisel. Esialgu vajati meid instruktoritena. Esimene väljaõp- lase vestiga metsa vahel ringi liiku- ESIMESED KAITSELIIDU-KOGEMUSED pelaager, kus kaitseliitlastele tead- ma. Mis aga väljaõpetamiste käigus misi jagasime, oli linnalahingulaa- kõige kasulikumaks osutusid, olid Esialgu korraldati meile midagi ger. Sõjakoolis rühmakursuse ajal õpetamise ja õppetunni ettevalmis- tutvumislaagri sarnast, tõsisem oli õpitust oli palju kasu ning linnala- tamise kogemused, lisaks aitas see aga patrull-laager, mille raames tuli hingu väljaõppe ja väljaõpetavatega kõvasti kaasa enesehinnangu pa- teha ka pettelaager. Et oli talveaeg, jäime igatahes rahule. Kõige parem randamisel – tundi andes ei olnud pidime lisaks väsimusele kannata- kogemus Kaitseliidu üksuste välja- lõpu poole enam erilist värinat sees. ma välja ka kange pakase. Igatahes õpetamisel on kaitseliitlase näolt sain sealt oma esimese kogemuse peegelduv ülim motiveeritus. Pärnumaa maleva koosseisus osale- tundide viisi postil olemisest. sin kontrollõppusel “Orkaan 2007”. Viisime läbi ka rünnaku- ja rännaku- Minu ametikohaks oli rühmava- 2005. aastal oli aeg sealmaal, et õpet, millega samuti rahule jäime. nem, aga see ei takistanud mul osa tuli minna sõjaväkke. Otsustasin Ei oskagi öelda, kas asi on meie suu- üksusest endale võtmast ja tiibhaa- minna juba suvel, et saaksin tee- repäraselt omandatud teadmistes ja ret (mis lõpuks osutus taganthaar- nistuse lõpuks ka õpetamisoskuses deks) teostamast – mõistagi rüh- seersandipagunid hvitseriks saamine oli minu või kaitseliitlaste maülema nõusolekul. Samuti sain peale. Aega teeni- Ounistustes keerelnud üsna pikka tahtes saada heaks olla rühmaülemale abiks muudes ma saadeti mind aega, küsimus oli pigem selles, sõduriks. On, kui- küsimustes. Lahingutoetustee- kas minna kõigepealt missioonile das on, meie ene- ninduse Väljaõp- ja siis õppima või kohe õppima. sehinnangut see Kui esitada küsimus, mida olen ka- pekeskusesse (en- ainult tõstis. detina saanud Kaitseliidule tagasi disesse Kaitseväe anda, siis ajateenistus ja sõjakool Logistikakeskuse Tagalapataljoni). Kadettidena oleme käinud hindaja- on olnud head õpetajad, nii et kõige te-kohtunikena suurõppusel “Hun- suurem osa on teadmistel. Samas ei Esimesed kolm kuud – sõduri baas- dilõks”. See oli uudne kogemus, saa unustada ka kogemusi ja nõu- kursuse aeg – oli vaimselt ja füüsi- sest siiani olime harjunud varjuma, andeid, mida saan anda noorema- liselt kõige kurnavam, aga ka kõige kui meie pihta lastakse, mitte kol- tele, kel ajateenistus alles ees. KK! huvitavam. Kaitseliidus sõpitud AK-4 ei olnud võõras, ka olid selged üksikvõitleja algoskused – näiteks KAITSEVÄE ÜHENDATUD ÕPPEASUTUSED ALUSTASID KÜMNENDAT ÕPPEAASTAT kateloki kasutamine. „ 17. märtsil 1998 allkirjastas toonane peaminister Mart Siimann vabariigi Ajateenistuse viimastel kuudel oli valitsuse määruse nr 52, millega moodustati Kaitseväe Ühendatud Õppe- mõtetes juba reservi minek ja sil- asutused. me ees tulevikuplaanid. Võimalusi „ 1. septembril 1998 alustas õpinguid Kaitseväe Ühendatud Õppeasutus- oli mitmeid. Meile käidi rääkimas te Kõrgema Sõjakooli esimene põhikursus. Kolmeaastase õpinguperioodi mitmesugustest töö- ja õpinguvõi- vältel saavad õppurid spetsialiseeruda jalaväe-, side-, logistika-, pioneeri-, malustest kaitseväes – nii Scoutspa- suurtükiväe või õhutõrje erialale. Lõpetanud saavad rakendusliku kõrghari- taljonist, Lahingkoolist kui ka Kait- duse sõjaväelise juhtimise erialal ja nooremleitnandi auastme. Omandatud seväe Ühendatud Õppeasutuste sõjaväelise kõrghariduse esimene aste võimaldab täita rühma- ja kompa- Kõrgemast Sõjakoolist. nii- või patareiülema ülesandeid nii rahu- kui ka sõjaajal. „ 2005. aastal alustasid õpinguid esimesed keskastmekursuse kuulajad ehk UNISTUS OHVITSERIKUTSEST magistrandid. Kaheaastane õpe võimaldab jätkata õpinguid varem oman- datud erialal ja saada vastava väeliigi staabiohvitseri ettevalmistuse. Ohvitseriks saamine oli minu unis- „ Tänavu alustati esmakordselt koostöös õhuväe ja Tartu Lennukolledžiga tustes keerelnud üsna pikka aega, õhuväeohvitseride koolitamist.

KAITSE KODU! NR 5’ 2008 33 Paakspuu Toomingas

Tahk-toompihlakas Türnpuu Tõmmud marjad varasügisel Tekst: HELLE-VIIVI TOLK, bioloogiamagister järel. Värske koore või marjade tar- glükosiid annab ka toominga kõigi- bimine kutsub esile oksendamist, le osadele tema iseloomuliku lõhna. änavune niiske suvi on andnud sest need sisaldavad glükosiide, Toomingas võib sageli kasvada mit- kõikidele metsa- ja aiaviljadele mille lagunemisel eraldub sinihape. me meetri kõrguseks tiheda võraga Tvõimaluse lopsakaks paisuda. Pooltoored marjad on mürgisemad: puuks. Toominga mustad viljad on Seekord räägin mõnedest üsna laialt tugevama mürgistuse tunnusteks on üpris maitsvad – ühteaegu magusad levinud, aga vähem tuntud puudest- peapööritus, kõhuvalu, isegi kram- ja mõrkjad ning teevad suu “paksus”. põõsastest, mis varasügiseks – au- bid ja verine väljaheide. Abiks tuleks Toomingamarjade viljaliha ei ole gustiks-septembriks – kasvatavad anda kannatanule sütt ja viia ta kii- mürgine, nad lihtsalt sisaldavad oht- ilusad sinakad või mustjad viljad. resti haiglasse. ralt parkaineid, mis mõjuvad kõhtu Mõned neist on matkajale parajaks kinnistavalt – vastpidiselt eelkirjel- suutäieks, teised aga mürgised. Paakspuuga väga sarnane on türn- datud türnpuulistele. Marja sees olev puu. Sageli leidub teda põõsana kivi sisaldab siiski mürgist amügda- Alustuseks võtan ette kaks pisut aruniitudel, loopealsetel, kadastikes, liini ja seetõttu ei tasu kivikesi suurel mürgisevõitu taime türnpuuliste lehtmetsades ja teistes kuivemates hulgal alla neelata. Siberi rahvastel sugukonnast – hariliku paakspuu kasvukohtades, on kombeks too- (Frangula alnus) ja hariliku türnpuu aga ka tema võib äägin mõnedest üsna tuntud mingamarju kui- (Rhamnus catharctica) –, seejärel kasvada kõrgeks Rpuudest-põõsastest, mis varasügi- vatada ja seejärel söödavamad roosõielised – hariliku puuks. Erinevalt seks kasvatavad sinakad või mustjad jahvatada. Seda toominga (Padus avium) ja tähk- paakspuust on viljad. Mõned neist on matkajale jahvatist segatak- toompihlaka (Amelanchier spica- türnpuu lehed ok- heaks suutäieks, teised aga mürgised. se tavalise jahu- ta). Botaaniliselt jagunevad nende sal peaaegu vasta- ga ja küpsetiste marjad kaheks – kolmel esimesel on kuti, peensaagja valmistamiseks. väikesed luuviljad, viimasel aga mi- servaga ja kõik külgrood käänduvad Norralased on nõnda osavad, et val- niatuursed õunad. lehe tipu suunas. Lisaks on türnpuu mistavad toomingamarjadest isegi okste tipus astlad. Vili on algul rohe- mahla ja likööri. MÜRGISED PAAKSPUU JA TÜRNPUU kas ja hiljem muutub mustaks. Kuigi rahvameditsiinis on kasutatud türn- Viimasena tutvustan tähk-toom- Niitudel ja lehtmetsades, aga sage- puud laksatiivse vahendi ja sapiaja- pihlakast. Selle taime kodumaa on damini kuuse-segametsades võib tina, on ka selle taime viljad mürgi- Põhja-Ameerika idaosas, aga Euroo- kohtata paakspuud. Tavaliselt on sed. Õnneks on nende maitse kibe passe sisse tooduna on ta edukalt ise ta põõsas, aga võib sirguda ka 4–5- ja vastik. Mõlemad türnpuulised on oma leviala suurendanud ning teda meetriseks puuks. Tema elliptilised sarnased ka selle poolest, et nad on võib leida hajusalt ka üle kogu Ees- lehed on terveservalised ja asetsevad vaheperemeheks roosteseentele, ti. Enamasti kasvab ta küll kultuuris, oksal vahelduvalt, külgrood ulatuvad mis levivad neilt teistele taimedele. ent võib olla ka metsistunud. Ta võib lehe servani. Maist juulini ta õitseb, kasvada 5–8-meetriseks hulga sirge- samuti suve lõpus. Tema õied on til- SÖÖDAVATE VILJADEGA TOOMINGAS JA te tüvedega põõsaks, mille okstel on lukesed ja rohekasvalged, see-eest TÄHK-TOOMPIHLAKAS ümarad, peensaagja servaga lehed, viljad paistavad paremini silma – al- mis välimuselt meenutavad pisut gul on need punakad, valminult aga Kõigile on teada mais toominga kirsilehti. Suvel võib näha poolval- mustad. Rahvameditsiinis on tar- õitsemise ajal tema tugev, pisut minud roosakaid väikese õuna taoli- vitatud kuivatatud paakspuukoore uimastav lõhn. See tuleneb jällegi si vilju, mis varasügiseks omandavad teed kõhulahtistina ja maksahaigus- lenduvatest mürgistest ühenditest sinakaslilla tooni. Siis on ka paras te puhul. Koor muutub kasutamis- – kogu taim sisaldab amügdaliini, aeg neid korjata. Maitselt on on nad kõlblikuks alles aastase kuivamise aga eri osad erinaval määral. See magusad, isegi pisut lääged. KK! 34 KAITSE KODU! NR 5’ 2008 Kaks võistluspäeva võitlust motivatsiooniga MMini-Ernaini-Erna parimadparimad olidolid JJõgevaõgeva mmalevaaleva nnoorkotkadoorkotkad

Tekst: KÄRT OJALA, annavad karistuspunkte. Vastute- sid segadusse ajas. Viga parandati ja Kaitseliidu Järva malev gevuse juht veebel Vallo Tamme võistlus läks hoogsalt edasi. Kaitseliidu Järva malevast tutvustas ell näitas 27. juuni kümnendat võistluse mänguvaenlaste tegevust: Esimeses kontrollpunktis võis imet- õhtutundi, kui Noorte Kot- nende ülesanne on sundida võistle- leda leedukate stiilset esinemist, Kkaste peavanem Silver Tamm jaid suurtelt teedelt eemale ja varja- kui nad köitel liikudes takistustest kuulutas Raplamaal Varbola linnu- tult liikuma, sest see on ikkagi luu- möödudes lisaks kätele ja jalgade- sel Mini-Erna võistluse avatuks. Et revõistlus. le ka hammaste abi kasutasid. Ühe kellaaeg oli juba hiline ja järgmisel käega lükkasid nad oksi eemale ning hommikul ootas varajane start, ei LEEDUKAD VÕTSID HAMBAD APPI teise käe ja hammastega hoidsid kestnud avatseremoonia pikalt ning turvaköit kinni. Kui poisid kippusid kohe järgnes esindajate koosolek. Hommik algas peaaegu koos kuke rapsima ja sellega ka aega kaotama, Peakohtunik Toomas Tõnisson ja koiduga. Esimesele võistkonna- siis tüdrukud tegid asju rahulikult ja Kaitseliidu Rapla malevast tutvus- le, kelleks loosi tahtel oli Kaitselii- läbimõeldult ning kokkuvõttes kii- tas võistluse korraldust. Ta manit- du Järva maleva esindus, anti start remalt. Seda kinnitas ka tõsiasi, et ses esindajaid kell kuus. Stardis kodutütarde takistusraja läbimise autodega teedel simeses kontrollpunktis võis imet- tuli olla aga pool aeg oli paremuselt viies. ettevaatlikult lii- Eleda leedukate stiilset esinemist, tundi varem, et kuma ja mitte ki- kui nad köitel liikudes takistustest läbida varustuse HELE LÕKKELEEK JA ESIMESED hutama. “Kunagi möödudes lisaks kätele ja jalga- kontroll. Võist- ALLAANDJAD ei tea, millal ja dele ka hammaste abi kasutasid. konnad startisid kes võib järgmise viieminutiliste Teises kontrollpunktis oli näha, kurvi taga vastu sõita või ootama- vahedega. Kohe algul juhtus Läti kui palju rõõmu võib tuua üks tuld tult teele astuda,” hoiatas Tõnis- võistkonnaga väike äpardus: selgus, son. Võistluse osas märkis ta, et iga et tükike neile antud kaardist oli kontrollpunkti hilinetud minut, aga trükkimisel kaotsi läinud ja Varbola ka liiga varajane kohalejõudmine linnus vaid poolenisti peal, mis poi-

... kus lisaks mitmetele turnimistele ootas Veel enne finišijoone ületamist tuli Mini-Ernal läbida takistusriba... ees ka veetakistus.

KAITSE KODU! NR 5’ 2008 35 TEAVE

Tosin korda peetud Mini-Erna võistlus on Noorte Kotkaste jõukatsumine, mille eesmärk on meenutada eesti rahva vabadusvõitluse ajalukku läinud Erna luuregrupi tegevust 1941. aastal ja mis järgib rahvusvahelise sõjalis-sportliku patrullvõistluse Erna retke eeskuju. Erinevalt Erna retkest on Mini-Erna lühem ja selle mängureeglid noortele kohasemad. Seni peeti võistlust Kautla ümbruses Harjumaal, tänavune jõukatsumine oli aga Raplamaal Varbola-Lohu-Kohila mail. Esmakordselt mujal teoks saanud ettevõtmine lähtus kavast, et edaspidi korraldatakse võistlus igal aastal eri maleva vastutusalal. Tänavune Mini-Erna oli Kaitseliidu Rapla maleva organiseerida, järgmisel aastal on see Tartu maleva ülesanne ja seejärel tuleb Lääne maleva kord. Tänavu 27.–29. juunini peetud võistlusel osales 17 võistkonda. Lisaks Noorte Kotkaste malevate võistkondadele osalesid külalistena ka Kodutütarde (võistlusel Ernake I koha saavutanud võistkond), Läti Jaunsardze ja Leedu Küttide Liidu võistkonnad. Raja pikkus oli umbes 30 km ja selle läbimiseks aega kuni 30 tundi.

Kell 11.20 saabus teade juba esimes- sel õhtul öelnud oli: “Kõik, mis ise test katkestajatest: Rapla maleva kokku keedad, pead ise ära ka söö- esindus hilines teise kontrollpunkti ma.” Köieülesanded nõudsid tasakaalu ja rahu ega tahtnud enam edasi võistleda. ning kuulusid vaieldamatult võistlejate Kell 13.30 avaldas ka Sakala esindus Pärast viiendat kontrollpunkti jät- lemmikute hulka. soovi katkestada, sest korra mindi kasid Leedu ja Saaremaa võistkon- kaardilt välja ja ühel poistest olid nad võistlust väljaspool arvestust. tervisemured, kuid pärast peava- Hiljem Saaremaa võistkond koguni nema motivatsioonijutu kuulamist katkestas. otsustati jätkata kolme liikmega. Tundus aga, nagu oleks motivat- LUUREÜLESANDELT UUDE HOMMIKUSSE sioon koos katkestanud kaaslasega kadunud ja kolmandast kontroll- Esimese õhtu kõige põnevam üles- punktist enam edasi minna enam ei anne oli vastutegevuse laagri luu- suudetud. ramine ja kaardistamine. Vastute- gevuse meeskond seda võistlejatele MIS ISE KOKKU KEEDAD... lihtsaks ei teinud ja elutalong tuli mõnelgi võistlejal taas kord vahele Viies kontrollpunkt oli pealtvaata- jäädes loovutada. Pärast väsitavat jate lemmik: lavastatud oli autoõn- luuret aga võeti suund ööbimispai- netus, kus põlevas autos oli tead- ka, milleks kontrollpunkt numbriga vuseta mees ning kuus, selle päe- ümber auto jook- namikule võistkondadest oli tu- va viimane. Selle sis hüsteeritsev Elepulga kasutamine võõras, kuid punkti eel katkes- ja šokis tütarlaps, kes hakkama sai, tuli ülesandega tas Tallinna malev. kes karjus, nuttis toime isegi enne kontrollaja lõppu. Punktis anti lihtne Tule tegemiseks tuli tikkude asemel kasu- ning tegi võistle- ja loogiline ülesan- tada tulepulka, mis muutis ülesande tava- jatele ülesande üpris keeruliseks. ne: valmistada soe õhtusöök ja see- tult keeruliseks. Õige käitumine sellise olukorra pu- järel ehitada kaasasolevast varustu- hul oleks olnud mehe autost väl- sest öömaja. Kellel külm hakkas, sai andev säde, sest poolteist minutit ja tõstmine ja eemale stabiilsesse end suure lõkke ääres soojendamas jooksis halastamatu kiirusega lõpu- külgasendisse panek, tütarlapse käia. ni ja lõke ei tahtnud kuidagi süttida, rahustamine ning sündmuskohalt rääkimata nii võimsa leegi lahvata- eemale hoidmine, auto kustutami- Teise võistluspäeva stardijärjekor- misest, et lõkke kohale tõmmatud ne (mille juures tuli silmas pidada ras olid muutused. Eelmise päeva nöör läbi põletada. Selgus, et ena- seda, et kapotti ei tohi avada) ning parim võistkond sai esimesena ra- mikule võistkondadest oli tulepulga kiirabikõne. Täiesti puhtalt ei täit- jale ja vastavalt eelmise päeva tu- kasutamine võõras, kuid kes hakka- nud ülesannet keegi, kord eksiti lemuste läksid teele ka ülejäänud. ma sai, tuli ülesandega toime isegi ühes, siis teises asjas. Läbida oli vaja veel neli kontroll- enne kontrollaja lõppu. Kõige õn- punkti ja üks postkast. Postkastis netum oli Sakala maleva võistkond, Oligi käes aeg lõunaks, mille võist- oli ülesanne köitega, kontrollpunk- kes viimaks küll lõkke põlema sai, lejad pidid ise valmistama, ning see tides aga ootasid paadislaalom, pi- aga kontrollaeg lõppes enne otsa, oli ka üks osa viiendast kontroll- melaskmine ja meditsiiniülesanne, kui leek nöörini ulatus. punktist. Nagu peakohtunik eelmi- mida viis läbi Punane Rist.

36 KAITSE KODU! NR 5’ 2008 PÕNEVAT JA VEEL PÕNEVAMAT

Üheksas, eelviimane kontrollpunkt oli jõe ületamine köite abil. Alu- taguse maleva võistkond kasutas ülesande sooritusel taktikat, et või- malikult vähese ajaga võimalikult palju ära teha: kõigepealt ületasid jõe kaks võistlejat, kellest üks jooksis üle silla tagasi rakmeid ära tooma ja teine tõmbas samal ajal üle jõe kogu võistkonna varustuse. Seejärel üle- tasid jõe ka viimased kaks võistlejat ning samal ajal, kui teised varustust lõpuni tassisid, jooksis üks rakmeid tagasi viima ja siis lõppu. Kiire ja lä- bimõeldud tegutsemine andis pois- tele hea aja – 5.23. Endale toidu valmistamine on üks võistluse ülesanne ja nagu kohtunik teada annab, tuleb Välisvõistlejad olid võistlusest vai- kõik mis ise kokku keedad ka endal ära süüa. mustuses. Läti võistkonna esindaja sõnul nende kodumaal sellist võist- väljaspool arvestust. Katkestamis- iga puuduv ese andis taas karistus- lust ei korraldata, mistõttu võtsid mõtteid nende peas siiski ei olnud. punkti. Üle loeti ka elutalongid. poisid võistlusest kõik, mis võtta andis, ning olid väga huvitatud, kui- Viimane takistus enne lõppu, küm- Lõpurivistusel säras kõigi nägudel das erinevad ülesanded sooritatud nes kontrollpunkt tõi endaga kaasa uhkus, sest järjekordne Mini-Erna said ja kuidas kõike paremini teha. testi ja seejärel viimase ponnistu- oli seljataga. Kõik võistkonnad said Ka Leedu võistkonnale oli selline sena lõpujooksu. Võistlejad ei pää- mälestuseks meene, kuid võitjaid võistlus esmakordne. Neile oli kõige senud pelgalt jooksmisega, neil tuli ootasid medalid ja karikad. Kõige huvitavam raba ületamine. See, mis ka jõest läbi kahlata, üle mäe ning ilusam ja suurem karikas esikoha meie jaoks võib tunduda nii tavali- läbi autokummide joosta, ületada eest anti Jõgeva maleva võistkonna- ne ja ebahuvitav, oli neile vaimus- palk ja lõpuks teha korralik lõpu- le. Teisele kohale tuli Harju ja kol- tav kogemus. Mõlemad võistkon- spurt. Võistlus aga ei olnud selleks mandale Valga maleva võistkond. nad jätkasid võistlust hea tujuga, hetkeks veel läbi: pärast finišijoont Motivatsiooni taas kord Mini-Er- kuigi Leedu võistkond võistles juba ootas taas varustuse kontroll, kus nale tulla peaks nagu olema. KK! Kogemusi vastutegevusest Mini-Ernal Tekst: TAIVE KUUSE, nooremleitnat

uurepatrullide võistluse vastu- tegutsejate eluolu tundub ee- Lmalt vaadates lõbus ja lihtne: seisa aga tee servas peidus ja kiu- sa raskel rajal võistlejaid kuis süda lustib. Kaitseliidu Järva maleva rühm (20 kaitseliitlast, noorkotkast ja naiskodukaitsjat ning kaks Har- ju maleva kaitseliitlast) vastutas Noorte Kotkaste võistluse Mini- Erna vastutegevuse eest. Mees- konnas kaasa lüües sai selgeks, et rühma tegevuse eesmärk ja sisu on märksa tõsisem.

MITU KUUD ENNE VÕISTLUST

Mini-Erna peeti 27.–29. juunini, kuid juba 13. märtsil saabus vastu- tegevuses osaleva rühma liikmete- Kaitseliidu Järva maleva rühm tagas vastutegevuse Noorte Kotkaste võistlusel Mini-Erna.

KAITSE KODU! NR 5’ 2008 37 rele, et leida parimaid ja õigeimaid kohti võistlejate varitsemiseks ja liikumise suunamiseks. Ülejäänud rühm tegeles laagrirutiiniga. Rajati pesemiskoht, välikäimla, hooldati varustust. Sidejaamad andsid pide- valt teavet, rühmaülem tegi märk- meid.

LUUREÜLESANDE ETTEVALMISTAMINE

Kella üheteistkümne paiku saabus ülesandelt teine jagu ja esimene jagu suundus oma positsioonidele. Pidevalt laekus teavet elutalonge loovutanud võistlejatest, kes lootsid mööda teid liikudes kiiremini edasi jõuda.

Vastutegevuse rühma teise jao liikmed valmistuvad minema positsioonidele. Kui teine jagu oli veidi puhanud, said nad ülesande valmistada ette vastu- le e-postiga teavet võistluse kohta. konkreetseid käske ja ülesandeid tegevuse laagri kaitse, sest kella kol- Ringlema saadeti varustuse nime- ehk tegevuskava järgnevaks kaheks mest luurasid laagrit võistlejad. See kiri, kooskõlastati rühma koosseisu. päevaks. Kontrolliti taas varustust, oli nende luureülesanne. Et saada Aprilli alguseks oli rühm jagatud ka- pandi paika jagude peatumispai- aimu laagris olevast-toimuvast, tuli heks jaoks, määratud jaoülemad ja gad maastikul, tegutsemise ajatelg, võistlejatel seda luurata sõna kõige nende abid, sidemehed ja sanitarid. sidepidamise ja ette- otsesemas mõttes. ühmaülem hoiatas, et Mais läksid e-postiga teele teoreeti- kannete edastamise Lähedale pääses vaid lised materjalid, mille läbilugemist kord. Kõik toimis Rmetsa ei minda poisse väga rahulikult, vaik- rühmaülem nooremveebel Vallo taktikaliselt läbi- püüdma, vaid kogu ettevõtmi- selt ja varjatult liiku- Tamme alluvatelt eeldas. mõeldult ja täpselt. ne on rühma koostööõppus. des. Suurepäraselt Jäi mulje, et min- said sellega hakkama Esimene koosolek peeti 7. juunil. nakse sõjaretkele. Minu roll oli olla ja koostasid väga hea luureraporti Nooremveebel Tamme hoiatas, et rühmaülema abiline ja ma kuulusin Jõgeva noorkotkad. metsa ei minda poisse püüdma, juhtjao koosseisu. vaid kogu ettevõtmine on rühma Teisel ööl, st vastu 29. juunit sai koostööõppus. “Tegutseme kui Vastu südaööd asus vastutegevuse kogu rühm loa neljatunniseks ööra- õppusel olev rühm, kes on maas- kolonn liikvele. Teine jagu jäi maha huks. Enne aga pandi paika järgmi- tikul kindla ülesandega avastada varem kindlaks määratud positsioo- se päeva tegevuskava. vastase luuregruppe ja häirida nidele. Nende ülesanne oli kiirelt, nende tegevust,” ütles ta. Koosole- kuid hääletult üles seada laager, UUEL PÄEVAL UUED ÜLESANDED kul selgitati kõigile nende eriala- teha kiire uinak ja olla siis valmis ülesandeid, jagati vastutusalasid Mini-Erna võitlejaid ootama, jälgi- Hommikul ärgati kell neli, pakiti ja arutati läbi kaa- ma, teedel liikumist asjad ja liiguti edasi. Et alal on ol- sa võetava varus- ini-Erna peeti 27.–29. takistama. Ülejää- nud inimesed, sai aimata vaid vei- tuse vajalikkus Mjuunini, kuid juba 13. nud üksus liikus di tallatud rohu järgi. Uuel päeval ning kontrolliti märtsil saabus vastutegevu- edasi vastutegevuse uued käsud, ülesanded, sideühen- üksiksõduri varus- ses osaleva rühma liikmetele laagripaika. dused. Kõik toimis juba süsteem- selt. Kohila kooli juures, kus Mini- tuse olemasolu. e-postiga teavet võistluse kohta. Uuriti võistluspiir- Päike oli juba tõu- Erna lõppes, võttis vastutegevuse konna kaarti ja sõnastati eelkäsk sis, kui kümmekond esimese jao meeskond muljeid kokku. Igaüks 27. juuni õhtul Raplamaale Mini- liiget ja rühmajuhid sebisid laagrit tõi välja, mida ta õppuse käigus Erna võistlusalale liikumise kohta. üles seada ja maskeerida. Sideülem õppis, mis oli tema meelest häs- Juhtgrupp käis juuni alguses ka Kaarel Jänes pidi poole tunni jook- ti ja mis oleks võinud olla teisiti. Raplamaal maastikuluurel. sul tagama side teise jao ja võistluse Kusjuures määrav ei olnud mitte korraldusstaabiga. See tal ka õn- kinninabitud võistlejate hulk, vaid POSITSIOONIDELE! nestus. Rühmaülem nooremveebel analüüsiti just rühma kui tervikük- Tamme uuris kaarte ja kandis selle- suse töökorraldust, laagrirutiini 27. juuni õhtul peeti Varbolas ehk le võistlejate arvatavat liikumist. Kui toimimist, käsuliini mõistmist, si- Noorte Kotkaste võistluse stardi- laager oli paigas, saatis rühmaülem depidamisvõimaluste kasutamise paigas uus koosolek, kus jagati juba esimese jao esindajad maastikuluu- oskust jne. KK! 38 KAITSE KODU! NR 5’ 2008 RUUPORI ABIGA RAIUTI SUURLAAGER PABERISSE

Tekst: TAIVE KUUSE, nooremleitnant ui Kaitseliidu Pärnu maleva noorteinstruktor Rait Vaenu pani kokku Kaitseliidu Kooli vabatahtlike noortejuhtide kursuse laagrikorralduse Head sõbrad! tundide kava, uuris ta teistegi malevate suvelaagrite kogemusi. Talle jäi laususid ka Ko- Vaatasin K Ametlik algus Ter vitussõnad - elaager oorte Kotkaste pea siin ringi ja silma, et maakondlikes laagrites on tehtud laagrilehte. Nüüd, kui pärnakate Tänavune KT ja NK suv - dutütarde ja N kell 19.30 avarivis ja Silver. nägin igasu- avati 8. juulil d vanemad Angelika iülemalt guseid asju äljakul. Lipp heisatu si saime teada laagr tusega lipuv Eda uste kir- – rõõmu ja orteeriti oma kodukorra ja tegev korraldada oli 8.–11. juulini peetud Noorte Kotkaste ja Kodutütarde üleriigi- ja hümn lauldud, rap Koha- laagri naeru; ter- iülemale. - t- kohalolekust laagr a ja polit- jelduse. viti kõigile nae veid ja spor le oli saabunud 15 malev Lõpetuseks soo laag- eeta lõbusalt aega. äävaid likke noori. line laager, tuli talle see meelde ja ta otsustas, et ka suurlaagris tuleb väl- sei esindus, et v ärnumaa ru, päikest ja meeldej Imetlusväär- oli tulnud P ripäevi. d ja ettevõtlikke Tervitama Mehis Born KT JA NK selt tegusai ALUTAGUSE e ja kõige tipuks maleva pealik major lu noortejuht aid ja oma ajaleht. Mõte sai kõigi laagrilaste ja küljendustööd oskava pärnaka ja kohaliku Vango metsavahita maid ja ilusam nne. kõige targe (nende perenaine Õ organisatsioonijuhte ardan muidugi ees ma kumm Dairi Õuna kaasabil teoks. maani). Ja kõige selle pärast hea meel! on mul hirmsasti d Ma arvan, et teil on ilusa ükskõik millisest Neil lehtedel on näha valminud tulemus – 12-leheküljeline suurlaagri aja- inimesed, ui ma po- nurgast vaadata. K kaitsja, siis ma leks naiskodu de juht. leht Ruupor. Dairi Õun selgitab, et esialgu oli plaan moodustada toimetus, oleksin ehk kodutütar - Nojah, aga ehk olen ma ku juht ja nais- nagi kodutütarde Hakkan vist kuhu kuuluks igast malevast üks laps. Aga kuna noortelaagris on tava, et kodukaitsja… ☺ selle poole püüdlemaTei le! Igatahes, tänud gi enam tarkust, kõik malevad peavad nagunii laagri logiraamatut, koguti avaldamiseks Ja veel õige- mõistlikkust ja tugevust te asjade tegemisel! AIRI NEVE kohaseid kirjutisi koos Pärnumaa endise kodutütre ja agara kaitseliitlase k major Mehis eva peali - idu Pärnumaa mal tkaste peava Naiskodukaitse esinaine aitseli oorte Ko Ivo vitussõnad (vasakult) K Angelika Nariselt, N k veebel Ter rde peavanem numaa maleva peali Maret Mõisaga nendest logiraamatutest. “Nii võibki öelda, et lehte aita- Kodutüta ste Pär Bornilt, ja Noorte Kotka nem Silver Tammelt Kivisaarelt. sid teha kõikide malevate noored,” ütleb Õun. Ajaleht sisaldab ülevaateid päevasündmustest, selles on Naiskodukaitse esinaise Airi Neve, noorteorganisatsioonide peavanemate Angelika Narise ja Silver Tamme ning laagriülem Ivo Kivisaare tervitused. Kaks lehekülge on 2 RUUPOR JUULI 2008 Oeh, polegi se e laagriülem nii hull täidetud piltidega, avaldatud kui ette kujut olla, Suurlaager on pira asin. Esimesel rivi kas ettevõtmine, jooksmist on sai pabistades majorist Kait stusel palju ja ajuderagistamist veel r seliidu Pär- ohkem, kuid figuurile 3 numaa ma teeb see ainult head. Minu arust saime me kõigi RUUPOR on ka Kaitseliidu Sakala ma- levapealik kapteniks tehtud, abiga JUULI 2008 aga eks tegijal juhtub nii mõndagi hästi hakkama, peaasi, et noortel lõbus ja mõnus olla . Ise ma suurlaagrites osalenud ei on. Kord ju proovis ilmataat meil vingerpussi mängid kuid kotkana sa ole, aga magamata ööd vihma nõidudes, kandsid vi a, leva noorte loodud võrkpal- i metsas materdatud lja. küll. Veidi üle aasta Suvelaager on koht, kus tuleks unustada pingeritta tagasi hakkasin sättimised vabatahtlikult noor ja parimate väljaselgitamine – las kotkaid ja kodu- ja nende juhid puhkavad. M noored liteemaline luuletus ja Järva tütreid vedama ja nüüdseks olen ina arvan, et see meil korda. Eks igal heal, ole oma läks Pärnumaa Noorte Kotkaste vead ja meie vead malevapealik, vahva on näha on teistele õppimiseks. Mõnusaid suvise tänulikkust nende silmis ja mulle id vallatusi teile kõigile! maleva laste laul. Nagu heale meeldib see, mida teen. IVO KIVISAAR laagriülem 1. Kau ajalehele kombeks, ei puudu a oled NK/KTga tegelenud? 2. Mis sulle selle juures meeld ib? Silver Tamm 3. Kir jelda mõnda meel dejäävat seika NOORTE KOTKASTE PEAVA sellest ka ristsõna, mille edu- selleaastasest suurlaagrist NEM 4. Mille poolest erineb see laager teie arust 1. Noorte Kotkaste organisatsioo Mitteametlik algus 1993. aastast. N ni liige olen alates eelnevatest? oorteinstruktorina alusta Malevas 2006. aasta al sin Jõgeva Hiidlaste logiraamat kas lahendaja võib teha en- 5. Kes on sulle eeskujuks ja m guses ning 2007. aasta apri laager algas mitteamet- toimusid ka esimesed “ametlikud” (ja läänlaste) iks? jätkasin peavanemana llist Selleaastane õtmised – teatevõistlused, 6. Mida sa tahad soovida NKle ja KTle . seilaste ja Jõgeva maleva mõõduv 11.30 Algas meie legendaarne reis Em- likult polit oovile rühmade koos- - edaspidiseks? 2. Meil on pakkuda sedavõrd palj saabumisega teisipäeva lõuna ajal. kus pandi pr mastest – autoga hakkasid liikuma Mir u tegevussuundi, töövõime, kiirus ning osavus. Sel- jam ja Marek. dale auhinnaks pika pai. et iga noor peaks leidma ja kindlasti ka leiab endale Kuna selleaastane laagripaik tus Karmo. mõne huvitava eriala või harrastuse ning seda meie lest tulenevalt oli laagri ametliku 11.35 Auto seltskonnaga lii on ehitatud ja planeeritud sellisel dki 11.45 Mario astub autosse. Samal ajal Angelika Naris organisatsioonis viljeleda. Ühesõnaga meeldib mulle olnud liikvel massili- alguse ajaks sõlmitud nii mõne hakkas Kärdlast liikuma teine selts- ajal, mil ei peetud a Anti, Liis, Karin, Eliise KODUTÜTARDE PEAVA see võimalusterohkus, mida d suuremaid veo- uued tutvused ning maha kond: juhendaj Kui kõik materjalid olid koos, NEM sellel organisatsioonil on selt busse ja mui ja Aveli. Pigem Jumala abiga liikuvat 1. Kodutütar pakkuda. keid, siis tuli lastel telkimisplatsile ka esimesed lahingud. dega olen tegelenud aastast 1996, kui Õhtu saabudes oli aeg välja bussi juhtis Anu. alustasin koo 3. Kogu see laager j jõudmiseks jalgsi läbida paarsada ti- 11.50 Palade bussipeatuses oodanud lis vabatahtliku rühmavanemana. ääb mulle me otsida oma vormid, nägu ja rä Linda pressib ennast juba pungil täis selgelt pikaks aj elde kindlasti väga meetrit metsateed ja heinamaad. küljendas Dairi Õun sealsa- 2. Mulle meeldib v aks. Ausalt öeldes on see mulle juhina kud siledaks triikida ning umbes topitud bussi. aheldusrikkus. Kodutütarde tege esimene suurlaager. Aga nagu paarkümmend aastat 12.30 eltskond kohtub vuskavas on nii lõbusaid, põnevaid ja - Koha valik on õnnestunud 100%- ng nende juhendajate Ootusärev reisis 320 lapse ni praami peal. lustlikke liselt, meeskond on tubli ning lapsed on vahvad! tagasi ei kartnud pioneer kurja 4-päevase ae- kui ka tõsiseid ja väärikust hunti, nii ei pelga tänapäeva kot- enesele proovilepanek 12.30-14.00 Toimub pigem tegudev mas laagris ajalehe ja vii- nõudvaid ettevõtmisi - se näol võis amet- ne praamisõit. . Veel meeldi 4. Ükski laager ei ole üks-ühele sarnane eel- kad-tütred väikest jalutuskäiku kooseksisteerimi vad mulle noortejuhid, kes on alati - likult alata. 13.00 Haapsalu staabi juurde kogune- misega – erinevad mured ja rõõmud, erine- asjadekoorma all. Sammule andis vad lääne maakonna poisid. Topivad heatuju liigu- lised ja ettevõtlikud. vad tegevused ja nagu ma lisaenergiat teadmine, juba uue bussi uut kraami täis ja mase päeva hommikul saadi ka eelmises kü- vad hiidlaste sadamasse vastu. 3. Kuna just tuli simuses ütlesin – see on mul esimene de käe otsas ta- ed n line-tant- et asja 14.00 Kohtuvad hiidlased ja läänlas su kursuselt, siis hetkel on see KT/NK suurlaager juhina, kus ma rimine äratab üles nii – olgem ausad, seltskonna liitumine jäi minu kõige er olen algusest lõpuni. mõnegi neljapäevaseks leigeks. trükilõhnaline üllitis Pärnu edam meenutus, 14.30 tulid bussi meie rüh- sain kolm tantsu selgeks – köieveoks vajamineva Sinalepast vah- 5. Tegelikult mul oma eeskuju ei ma spice girlsid – 5 tüdrukut. va. ole... Aga siis miks mul ei ole? M muskli. 16.30 Saabumine laagriplatsile, veetsime t maha laadides Hansaprindi trükikojast kät- ole ehk leidnud veel sellist inimesta ei Telkide ülespanek töökad minutid varustus 4. Laager erineb selle poolest, et platsile tassides (enam mitte nii kelle moodi ma v möödus suuremate ja seda palju on tantsu ja seega ka lusti. äga olla tahaks. T meeldiv aeg). han olla enda moodi. a- sekeldusteta, end juba 17.00 Lõpuks ometi! Õnnis söö- te. Laagrilised said Ruupori 5. Ühte kindlat eeskuju mul sisseseadnud laagrili- maaeg! ole, kuid imetlen inimest ei 6. Ma soovin, et inimesed ikka r 17.30 Telkide püstitamine. es tarkust ohkem sed said võtta kohad 18.00 Võistlusmängud: ARKi ja viisakust, arvan, et autoriteet ja rohkem meie tegemist tunnustaks. sisse palliplatsil või Me teeme seda kõik meie ühise kindla eksam ja erinevad teate- koju kaasa lõpurivistusel. tuleb tegudega ja eeskujuga ning supikausi manu – mõ- võistlused. ma ja suutlikuma tulevi - 19.00 k rivistus. kõva lärmi ei ole vaja teha. Võib olla ku nimel. Soo- lemad tegevused Piduli vin meie noorteorganisatsioonidele ikka 20.30 Nälg saab majast väl- on üheks eeskujuks K soodustasid suhtle- B! odutütarde pikka iga ja jätkusuutlikust. ja löödud – SÜÜA SAA Rait Vaenu, Dairi Õun ja patroon – proua Helle Meri mist, tutvumist ja 21.00-23.00 Tutvusime litsesi- Viige siit l seltsimist. Samuti teiste rühmadega-tü 6. Tahan soovida kodutütardele ja aagrist kaasa hea mälestu- me (ja leppisime) tartlaste- sed, uued sõbrad ad nende juhtidele sooja südant, südikat ja tuttavad ning ilusat ga ja tõdesime, et põlvak Maret Mõis leidsid, et aja- meelt, tegusaid käsi ja et suve jätku kõigile! meile aliases vastu ei saa. organisat- Kohtumiseni uutes koht 23.00 Öörahu. Vaikus saa- sioon jääks sama elujõulisena kestma. ades ja uutel Liis üritustel! bub vaevaliselt-kuni kurjaks saab. lehte teha ei olnud raske ja 23.30 Mareku viimased katsed öörahu rikkuda läm- matatakse Linda kurjaks sellest võiks kujuneda üks muutuva karjega: “VAIT!” . Rahu saabub suurlaagrite tava. KK!

KAITSE KODU! NR 5’ 2008 39 RUUPOR JUULI 2008

6 RUUPOR RUUPOR JUULI 2008 JUULI 2008 4 JUULI 2008 RUUPOR 7 Selleaastane laagripaik on auväärse ajalooga

Saunamaja (vasakul) ja peamaja. nis seal staap ning köögiplokk), mis hakati, siis meelitas loodukau Vango metsavahikoht (na- koht ning mets ligi sõpru, sugula- ) eelmiste omanike käes ei olnud aja gu nimestki võib aimata leesmärki, si ja muid tuttavaid, keda oli v on olemasolevate andmete teeninud oma originaa ismindusega tegele- vaid oli kasutusel laudana – prae- majutada. Tur põhjal 1642. aastast alates takse esimest suve. Peaaegu kõik gust pererahvast “tervitas” seal pea- olnud metsavahtide elu- ja hoonestusse lisandunud majad - aegu nabani ulatuv sõnnikukiht. tegutsemispaigaks. Erine (aidad) on kohale toodud Lõuna- - Metsavahikoha taastamise ees- vate võimude vaheldu Eestist. Lisaks on külalistel soovi on märgiks pole olnud (ega ole ka misest hoolimata korral võimalus külastada nelja maja funktsioon jää- praegu) turismi edendamine – un, suit- tegu on lihtsalt ühe pere koduaia- erinevat sauna – tavasa nud samaks – ka NSVL susaun, indiaanisaun ning tünni- - ga, praeguse kuju on kogu komp- ajal tegutses majas mets saun. Praegu ehitatav talveaed on leks saanud nö. olude lisanduv nik. a plaani järgi küll viimane Vango praegused sunnil. Kui maj - hoone, ent eks elu näi omanikud on elanud taastama tab, mis edasi saab. siin juba viis aastat. Pererahva seni- Siia tulles oli pererah- tehtud pingutused va päralt kaks hoonet on kandnud vilja – peamaja, mis oli ka- – Vango metsava- sutuses kahepere ela- hikompleks pär- muna, ning saunamaja. jati “Kaunis Kodu Vanemast ajast on pärit 2008” tiitliga. ka rehehoone (praegune peomaja, laagri ajal asus

VASTAVAD PEAVANEMAD

1. Kaua oled Kodutütardega/ Noorte Kotkastega tegelnud? Vaade suurele aidale. Küün. 2. Mis selle juures meeldib? JUULI 2008 3. Kirjelda mõnd meeldejäävat seika selleaastasest suurlaagrist. RUUPOR Sõiduoskuste test 5 4. Mille poolest erineb see laager sinu meelest eelnevatest? 5. Kes on sulle eeskujuks ja miks? 6. Mida soovid kodutütardele ja noorkotkastele edaspidiseks?

Esimesel laagripäev ANGELIKA NARIS, al katsusid laagrilised jõudu erinevates sport Joonele pandi korraga kaks SILVER TAMM, - “autot”, mis austusest tänapäeva Pärast mitmeid avari likes teatemängudes. Üheks neist isid, kuk- oli “ klassikute kumisi ning põrkumisi, sai usinate autode” vigursõit. Autode osa hulka kuuluvate masi Kodutütarde peavanem täitsid umbes 3-meetr nate vastu olid nimet - kodutütarde ja no ised ridvad, atud vasta orkotkaste näi- juhiks oli malevatest mo valt Ford Sie - tel ehedalt tõestatud, Noorte Kotkaste peavanem odustatud rra ja Opel Ascona. et juhiluba- 10-liikmelised võistkonn Viimane neist te de saamiseks kehtestatud alampiir ad. gi ka oma ealisest Või stlusplats oli üles ehitatud iseärasusest ti on täiesti vajalik. ngitud (Opel Asco- sarnaselt ARKi sõidueksami platsile nasid toodeti aastatel 1970–1988, Hoolimata juhtunud äpardus- 1. Kodutütardega olen tegelnud aastast – noortel oli vaja kaksiratsa mis teeb nende v test väljus jõukatsumisest v anuseks juba pal õidu- 1. Noorte Kotkaste organisatsiooni lii- otsas olles tagurdada boksi, külg-ridva ju palju palju aastaid) - kana Tallinna malev. etteaste ning kõrva taha – tulevikus Pange see boksi ning läbida sla murdus Järva võistkonna on autojuh 1996, kui alustasin koolis vabatahtliku alomirada. kätes (või jalgades) olles p usinates tide järelkasv selles linna - ge olen 1993. aastast. Noorteinstruk- ooleks. usaldusv s täiesti 8. juu äärne. rühmavanemana. torina alustasin Jõgeva malevas 2006. li õhtupoolik Siis, kui kõht oli täis valgus rahvas laiali. K läks tantsuplatsile, es 2. Mulle meeldib vaheldusrikkus. Kodutü- aasta alguses ja 2007. aasta aprillist kes läks palliplatsile. Tants ja trall kestis kella 23ni. tarde tegevuskavas on nii lõbusaid, põne- jätkasin peavanemana. Selle kahe ja poole tun- ni jooksul jõuti tantsida jumpstyle’i ja mängida vaid ja lustlikke kui ka tõsiseid ja väärikust erinevaid pallimänge. 2. Meil on pakkuda sedavõrd Palliplatsile kostis ühelt poolt noorte poplau- nõudvaid ettevõtmisi. Veel meeldi- lud kitarri saatel. Need, palju tegevussuundi, et iga noor kes laulust ja tantsust hoolinud, need mängi ei - vad mulle noortejuhid, kes on alati sid võrkpalli. peaks leidma ja kindlasti ka leiab Laagri öörahu algas kell 23:00, aga täieli- heatujulised ja ettevõtlikud. ku vaikuse saabumist ei endale mõne huvitava eriala jõudnud ära oodata. Öö oli vihmane ja äikesero- he. Telgis ootasid meid 3. Kuna just tulin line-tantsu või harrastuse ning saab sipelgad ja sisalikud. kursuselt, siis praegu on see seda meie organisatsioo- TAL LINNA MALEV minu kõige eredam meenu- nis viljelda. Mulle meeldib- tus, sain kolm tantsu sel- ki see võimalusterohkus, geks ja see on vahva. mida sellel organisatsioonil 5. Tegelikult mul eeskuju ei 4. Laager erineb eelneva- on pakkuda. ole... Aga miks? Ma ei ole ehk test selle poolest, et palju 3. Kogu see laager jääb mul- leidnud veel sellist inimest, on tantsu ja seega ka lusti. le kindlasti pikaks ajaks väga kelle moodi ma väga tahaksin olla. Tahan olla enda moodi. 5. Ühte kindlat eeskuju mul selgelt meelde. Ausalt öeldes ei ole, kuid imetlen inimestes on see mulle juhina esimene 6. Soovin, et inimesed ikka roh- tarkust ja viisakust, arvan, suurlaager. Koha valik on täie- kem ja rohkem meie tegemist et autoriteet tuleb tegude likult õnnestunud, meeskond tunnustaksid. Teeme seda kõik ja eeskujuga ning kõva lärmi on tubli ja lapsed vahvad. meie ühise kindlama ja suutliku- ei ole vaja teha. Võib-olla on 4. Ükski laager ei saa üksühe- ma tuleviku nimel. Soovin meie minu üheks eeskujuks Kodu- selt eelmisega sarnaneda – eri- noorteorganisatsioonidele pikka tütarde patroon proua Helle Meri. nevad on mured ja rõõmud ning iga ja jätkusuutlikust. 6. Soovin kodutütardele ja nen- tegevused ja nagu ma eelmisele Viige siit laagrist kaasa hea mä- de juhtidele sooja südant, südi- küsimusele vastates juba ütle- lestused, uued sõbrad ja tutta- kat meelt, tegusaid käsi ja seda, sin: see on mulle juhina esimene vad ning ilusat suve jätku kõigile! et organisatsioon jääks sama suurlaager, kus olen algusest Kohtumiseni uutes kohtades ja elujõulisena kestma. lõpuni. uutel üritustel! 40 KAITSE KODU! NR 5’ 2008 JUULI 2008 RUUPOR

JUULI 2008 RUUPOR Võrkpall 9 SUURLAAGER TÄIS TANTSU JA LUSTI Tänase päeva parim osa oli võrkpall, kuigi hommikul ärgates oli taevas hall. Alguses me mängus võitsime, kuid lõpus meelt heitsime. ÜLEVAADE RUUPORI KIRJUTISTEST Kaotusseis oli juba suur, fännidel närvitsemisest verine huul. Kuid siis juhtus ime, võistkond polnudki pime. Siis nad palli nägid hästi, Tekst: TAIVE KUUSE, nooremleitnant nad tegid nii nagu kästi.

Seis jäi peaaegu viiki, me palli viskasime tiiki. Meil mõttes oli viha, änavune Noorte Kotkaste ja Kodutütarde üleriigiline laager avati 8. juulil Pär- me tahtsime teha suurt kisa. Kaasaelajatel polnud enam häält, mängu kaas aelamine oli seda väärt. numaal Vango metsavahitalus. Laagriülema, Noorte Kotkaste Pärnumaa ma- Nukralt surusime neil käppa, kuid alati kõi gega saame hakkama. Tleva pealiku Ivo Kivisaare sõnul oli laagri peamine eesmärk pakkuda lusti ja SAKALA aktiivse puhkamise võimalust. “Suvelaager on koht, kus tuleks unustada pingerit- Nõiutud saarel kell pool kolm Rahvaviis sõnad Järva male ta sättimised ja parimate väljaselgitamine,” ütles Kivisaar. v

1. Va- sak, pa- rem, üks- k ESIMENE PÄEV aks- kolm, Avarivistusele oli lisaks peavanematele tulnud noori tervitama Kaitseliidu Pärnu- jär- ve äär- de vii maa maleva pealik major Mehis Born. Laagririvis seisis 320 vormis noorkotkast ja s meid tolm. 2. Passisime lambist seal, 4. Paat sai täis ja ralli algas, kodutütart. Kuid veel enne pidulikku avamist jõudsid noored maha pidada mitu suure järve kalda peal. teatevõistlust, kus pandi proovile rühmade koostöövõime, kiirus ja osavus. vetelpääste rahvast valvas. 3. Mustikaid seal süüa saime, 5. Rait sai aasta vanema samuti ka maasikaid. ks, Enim elevust tekitas sõiduoskuse test, kus auto rolli täitis kolmemeetrine puu- rivisamm sai paremaks. 6. Pärast seda juhtus se e: toigas ja autojuhtideks oli viis noort, kes kaksiratsi toika kohal seistes ja sellest koju viis meid matkatee. samal ajal kinni hoides edasi püüdsid liikuda. Võistlusplats oli üles ehitatud sarnaselt Autoregistrikeskuse sõidueksamiplatsile – noortel oli vaja tagurdada boksi, külgboksi ja läbida slaalomirada. Osavaim oli Tallinna malev. Hilisõhtu võis RUUPOR JUULI 2008 igaüks täita meelepärase tegevusega – oli võimalus nii laulda, tantsida kui ka pal- 8 Õhtused isetegevuskavad limänge mängida. 9. juulil 2008. a toimus NK ja KT suurlaagris omakava esitami- ne. Omakava põhines NK ja KT erikatsetel. Igal maleval oli esitle- da üks näidend või midagi sarnast. Esitlused olid väga mitmekesised, huvitavad. EI KARDA KÕRGUST EGA VAEVA Esinemisi oli mõistatustest, me- silastega võitlevast mesinikest kuni blondiinist maameheni, Mitmel maleval viisid esitlusi Teisel päeval avati kümme tegevuspunkti. Igaüks pidi valima kolm meelepärast ala, läbi üksikud esinejad, kuid väga hea oli näha koostööd, kui kogu rühm ühise eesmärgi nimel pin- kusjuures punktidele olid pandud varjunimed, mis vihjasid vaid kaudselt võimaliku- gutas ja koos esinesid. Üldmulje oli väga hea, ka edas- pidi näevad sellised esitlused tegi- le eesootavale tegevusele. Kõige populaarsemaks osutus tegevuspunkt nimega “Ei jaid. karda kõrgust”, kus tuli köiel kiikudes tiik ületada. VALGA MALEV Tegevused laagriplatsil kusi ja vastupidavust näidata. 9. juuli õhtul kandsid rühmad üksteisele ette isetegevuskava. Igal maleval oli esita- Laagri teisel päeval algasid pärast - ja info jagamist Punktidele oli antud varjuni lipu heiskamist asid kaudselt toi- Vango talu territoo- med, mis vihj tegevused nii Nii võisimegi da näidend või midagi sarnast, mille sisu seondus Noorte Kotkaste ja Kodutütarde riumil kui ka Rae järve ääres. muvale tegevusele. - valida NABA, LEIA TERA, DJ Kokku oli laagriplatsil 10 üles ÄLEKU, TUPSU, annet, millest pidime valima 3 ÜLLATUSE, V erikatsetega. Laval oli kõikvõimalikke sü eearendusi mõistatuste esitamisest kuni - EI KARDA KÕRGUST, KÄEPÄ- meelepärast tegevust, kus oma os RASELT, TRIIBIKU, mesilastega võitlevate mesinike ja blondiinist maameeste kehastamisteni. VEERE VÄRTEN ja LOOK tegevuste Järgmise päeva lõuna ajal avati suurlaagris ka Noorte Kotkaste ja Kodutütarde kä- vahel. Kõige seisnes rakmetega tiigi ületami- populaarse- punktid olid omamoodi sitöönäitus “Suvevorm”. Selleks olid malevad kogu kevade vaeva näinud ja käsitööd ses. Kõik maks osutus ja kõigi maitsele leidus - huvitavad EI KAR sobiv. DA KÕR- JÕGEVA MALEV teinud. Suurlaagri lõpupeol püstitati aga omamoodi rekord: diskorite õhutusel õppis GUST, mis populaarsust koguva jumpstyle’i tantsusammu ära ligi 300 noort. Diskor Sulo sõnul itöönäitus “Suvevorm” Käs , et mõne aasta pärast Meie maleva Kanepi rühma Loodame Käsitöönäitus avati 10. juuli lõu- noorkotkad ja kodutütred oli vaatepilt, kui kõik koos tantsisid, lihtsalt võimas. Tantsu oli laagris üldse palju, ikale meeldisid moekad kau- saavad naks. Selleks olid kõik malevad Reel itusel olla nistusega kotid. Mooste rühma suurlaagri ava- ja lõpuür terve kevade suurt vaeva näinud. OMA SUVEVORMIS. mas. maleva noored olid olnud üsna lisaks õhtustele tantsimisvõimalustele oli võimalik õppida ka line-tantsu. Käisime ka meie näitust vaata A MALEVA NOORED - laisad ja näitusele esitati vaid kaks PÕLV Nägime põnevaid unistuste suve iselt olid lahedad statult, õmmeldult, kleepetööd. Üld vorme jooni asiat on küllaga. Lustlik Noorte Kotkaste ja Kodutütarde üleriigiline laager Pärnumaal lõppes 11. juu- trükitult jne. Palju oli kaunistusi. tööd. Fanta lil. KK!

KAITSE KODU! NR 5’ 2008 41 RUUPOR JUULI 2008

RUUPOR JUULI 2008 10 IGAVESTI HEA ASI! Õhtune suurlaagri lõpupidu

Tekst: MARET MÕIS

eljanda laagripäeva õhtul õnnestus Ruuporil kinni püüda suurlaagris n-ö välisvaatlejana viibinud staa ikas noorkotkas Marek Koppelmann (25), vahulga sünkroonsetel liigutustel. Kaitse- tustes. Paljud noored oskasid seda noort Eelmisel aastal toimunud igus õpe- Kokku jumpstyle’is ligi 300 kes oli nõus jagama kogemusi oma laagriajast. liidu suurlaagris viisid diskorid ja juba enne ning laagri kä tasid oskajad noored tantsuliigu- – avanev vaade oli võimas. õhtujuhid läbi jenka tantsu ma- Diskorid omalt poolt tänavad N 0 noort. tused selgeks ka teistele. epärase ratoni, kus osales ligi 25 aktiivse osavõtu ja suur - Õhtusel laagri lõpupeol kutsusid Kõik tantsisid üheaegselt ja sünk publiku eest. Noorkotkaste organisatsiooni sattus Marek 1997. aasta sügisel, mil poiste seas diskorid Karmo ja Sulo, sarnaselt , roonis jenka tantsu. üles jumpsty- Ilusat suve jätku soovivad p eelmisele aastale, noori SKORID Sel aastal on noorte seas pop Jumpstyle tant- TRE.EE DI s jumpstyle, mis seisneb hüp- le rekordit püstitama. KARMO JA SULO hakkas levima ühelt tema klassivennalt kuudud lause: “Ma lähen Kaitseliitu.” tant seisnes samuti suure rah- pamises ja jalgade kindlates liigu- su rekord

Kuna Kaitseliidust teati, et see tegeleb relvade ja sõjandusega, oli lausel järgi- Jumpstyle on elektroonilise muusika stiil, mis arenes väl- ja hardstyle’ist ning on mõ- jaid palju. jutatud hard house’ist. Eri- nevalt hardstyle’ist puudub jumpstyle’is lööv bass, vaid see on pigem hüppavamat Esimesele kokkusaamisele Tallinna Transpordikooli pööningul asuvasse las- laadi. Jumpstyle on suhteliselt uus ega ole veel kuigi levi- ketiiru mindi kambakesi. Seal sai kohe ka lasta, juhendajaks Arved Salupere. nud. Jumpstyle’i saatel tant- sitakse tantsu nimega Skiën. Jalgadega lüüakse ette ja Esimesest kokkusaamisest alates jäi Marek lasketrenni. Kuna tulemas oli aas- taha ning ülakeha liigub vastupidises suunas muusi- ka rütmi järgi. Allikas: Vikipedia tapäevaparaad, lisandus tavapärasele noorkotka väljaõppele ka hoogne rividrill (http://et.wikipedia.org/) – esialgu niisama, hiljem muusika taktis. Esimene suvi tõi kaasa esimese välilaagri Männikul, millele järgnesid Kaitselii- du Tallinna maleva suvepäevad. Et linnapoistel vormi veel polnud, oldi laagris JUULI 2008 RUUPOR 11 teksades. Oma esimese vormi sai Marek tolleaegse Noorte Kotkaste peastaabi Igavesti hea asi! Neljapäeva õhtul õnnestus Esimene talv ülema Rudolf Mürgi “salakambrist” – küll vanad ja kergelt hallitanud rõivad, aga Vangol kinni püüda n Areng ö välis- Esimese vaatlejana viibinud staažikas st kokkusaamisest alates Noorkotkaste jäi Marek edasi käima ridades olles noorkotkas Marek Koppel- lasketrenni. kuulus Marek Tallinna Maleva ikkagi päris vorm. Mareki esimene ost matkapoest oli katelok, mis maksis 40 Kuna tulemas oli aastapäeva pa- mann (25), kes oli rõõmuga Mustamäe rühma. Nimekirjaline nõus meiega jagama oma raad, siis tavapärasele noorkotka kuuluvu väljaõppele lisandus ka hoogne s aga ei piiranud tema te- kogemusi ajast, mil tema gutsemisala – ikka sai uuritud kas krooni, järgmine juba välipudel. laagrites veel tegev oli. rividrill – esialgu niisama, hiljem mujal malevates midagi toimub. muusika taktis. Harjutuste käigus Ja kui toimus nin jäid Mar g vähegi või- Ajalugu ek ja tema kaaslased silma malik oli, sii tolleaegsele Noor s oldi platsis ka teiste 1998. aastal osales Marek Mini-Ernal. Hea “tava” kohaselt läks tema võistkonnal- Noorkotkaste organisat kotkaste peastaa- malevate laagrites. siooni sat- bi ülemale Rudolf Mürkile, kes Osad laagrites tus Marek 1997. aasta sügisel, ja võistlustel sõlmitud tutvused on värbas nad paraadile. aktuaalsed tä mil ühe klassivenna kaudu hak- napäevani. Esimene suvi Kaitseväes on M gi esimene võistlus vasika kombel aia taha – retk osutus liiga raskeks ja see kat- kas poiste seas levima nö hittlau- arek alates se “Ma lähen kaitseliitu”. Kuna Suvi tõi endaga kaasa esimese 2001. aastast – loogilise järjena tulid pärast Kaitseliidust teati, et see tegeleb välilaagri Männikul, millele järg- kooli ajateenistus, siis kestati. Järgmistel aastatel läks juba paremini ja parim saavutus sellel kotkaste relvad Kõrgem Sõjakool, kus ta oman- e ja sõjandusega, oli lausest nesid Kaitseliidu Tallinna Male- huvitatuid palju. va suvepäevad. Kuna linnapoistel das sõjalise juhtimise eriala, edasi Et aga noor teenistus sideohvitserina. Samuti kotkaks astumise vormi veel ei olnud, siis möödus luurevõistlusel oli neljas koht. avalduse blankette oli vähem kui esimene laager teksades. Oma on Marek kuulunud noorkotkaste keskjuhatusse huvilisi, mindi esimesele kokku- esimese vormi sai Marek Rudolf . saamisele Tallinna Trans- Mürgi “salakambrist” – küll vanad Mured pordikooli pööningul ja kergelt hallitanud, aga ikka- Noorkotkaste ridades olles kuulus Marek Tallinna maleva Mustamäe rühma. Ni- Olles mitmeid aastaid ins asuvasse lasketiiru gi päris v truk- orm. Esimene ost torina tegutsenud, tahab Marek kambakesi, kus matkapoest oli katelok, sai kohe ka lasta. panna südamele, et hinnataks seda mekirjaline kuuluvus aga ei piiranud tema tegutsemisala – ikka sai uuritud, kas mis maksis 40 krooni, tööd, mida Esimeseks juhen- teevad vabatahtlikud järgmiseks välipudel. (sealhulgas ka tei dajaks sai Arved e juhid!) Kaitse- mujal malevates midagi toimub. Ja kui vähegi võimalik, siis oldi platsis ka teiste Salupere. Mini-Erna liidu heaks. Vabast tahtest tehtud 1998. aastal osa- asjad õnnestuvad tegelikult ju pa- rem leti Mini-Ernal. Hea inigi kui raha eest tehtavad malevate laagrites. Osa laagrites ja võistlustel sõlmitud suhteid toimib tänapäe- “tava” kohaselt läks – raha kõrvale jätmine garanteerib neilgi esimene võistlus ju südamega asja juures oleku. vasika kombel aia taha Soovitused praegustele noor- vani. Samuti on Marek kuulunud Noorte Kotkaste organisatsiooni keskjuhatus- – retk osutus liiga raskeks kotkastele ja kodutütardele ning see katkestati . Järg- Kui varem oli noor mised aastad läks kotkaste eri- id juba nevate ülesannete täitmine paremini ning pari pigem se. m auasi, siis nüüdseks võetakse asja saavutus kotkaste lõdvemalt. Organisatsioon on täp- luurevõistlusel selt nii hea, kui on organisatsioo- Kaitseväes on Marek alates 2001. aastast – loogilise järjena tulid pärast kooli oli lõppvõistlu- ni liige, seega tuleks kinni pidada sel saavuta- kahest väga lihtsast reeglist: täita tud neljas oma lubadusi ja oma kohustusi. ajateenistus, siis Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Kõrgem Sõjakool, kus ta koht. Kui ollakse vabatahtlikult tulnud laagrisse siis peab olema valmis ka aktsepteerima teile seatud omandas sõjalise juhtimise eriala, seejärel teenistus sideohvitserina. tingimusi. Noorkotkaks või kodutütreks ei tee sind vorm, vaid suhtumine! Kogu oma noorkotkaste- Olles mitmeid aastaid tegutsenud instruktorina, ta- ga seotud ajaloo võtab Ma- rek kokku kolme sõnaga: hab Marek panna südamele, et oluline on hinnata igavesti hea asi! Kaitseliidu vabatahtlike tööd (sh ka Noorte RUUPOR JUULI 2008 12 ad na õigesti lahendanud saav Kotkaste ja Kodutütarde juhtide tööd). Va- Laagriteemalise ristsõ i-ka p-i-i-i-i-ka pai. auhinnaks oma rühmajuhtidelt p-i- bast tahtest tehtu õnnestub tegelikult ju PAREMALE: 2 Noorkotkaste valikuline erikatse pareminigi kui raha eest tehtav – raha kõr- 4 Laagris meditsiini eest vatutaja hüüdnimi 6 Lõikuskuu

valejätmine tagab südamega asja juures 9 Järgmise aasta suurlaagri korraldajamalev 10 Noorkotkaste luurevõistlus oleku. Marek leiab, et kui varem oli ülesan- 12 Arusaadav! 14 2008. aasta suurlaagri ülem 15 KL Pärnumaa Maleva nete täitmine noorkotkastele auasi, siis nüüd pealiku auaste 16 Kaitseliidu ajakiri 17 Kodutütarde erikatse võetakse asja lõdvemalt. Organisatsioon on 18 …saun, üks Vango saunadest 19 Kaitseliit, lühend 20 Trikoloor täpselt nii hea, kui on organisatsiooni liige, 21 Keskaegne kindlus 24 Maakonna piires asuv seega tuleb kinni pidada kahest väga lihtsast KL üksus ALLA: i 1 2008. aasta suurlaagr reeglist: täida oma lubadusi ja kohustusi. toimumiskoht 3 IV järgu kodutütar peab oskama seda laulu Kui tullakse vabatahtlikult laagrisse, peab 5 KT peavanem 7 Laagris neljapäeva õhtu peaesineja i olema valmis aktsepteerima ka seal 8 Oskab pakkida seljakott 11 Laagri lähim nimeline veekogu, … järv seatud tingimusi. “Noorkotkaks ega 12 NK peavanem 13 Isiklik hügieenivahend 19 Raskusühik kodutütreks ei tee sind vorm, 22 Metsatüüp vaid suhtumine!” 23 …järv, veehoidla Kogu oma noorkotkaste- ga seotud aja võtab Ma- Põlva ja Võru malev otsivad rek kokku kolme sõnaga: oma ridadesse tegusaid noortejuhte! evatest. igavesti hea asi! KK! Täpsem info vastavatest mal

42 KAITSE KODU! NR 5’ 2008 Virumaa noored elasid suvelaagris “polügooni rütmis”

Tekst ja fotod: HANNES REINOMÄGI, Pärast tööpäeva saabus üllatuskü- Riias. Lätlased olid jaotatud võrd- Kaitseliidu Viru maleva propagandapealik laline – Kirde kaitseringkonna ülem selt laagri kõikidesse rühmadesse major Martin Herem, kes tutvustas ning osalesid aktiivselt üritustel ja ärskelt kaitseväe kasutusse an- noortele Eesti kaitseväe elu ja tege- võistlustel. Auhindade jagamisel oli tud uus Keskpolügooni teenin- vust ning Kaitseliidu osa selles. Sa- mitmel Läti noorel põhjust rivi ette Vduskeskus võimaldas sel aastal mas tuletas major Herem poistele astuda ja väljateenitu vastu võtta. Kaitseliidu Viru maleva noorkotkas- meelde, et ajateenistus on auasi ja tele ja kodutütardele seal suvelaagri seal edukaks toimetulekuks peab Pärastlõuna ei alanud aga leiba korraldada. aktiivselt sportima ja olema koolis luusse lastes, vaid kaitseliitlase va- hoolas õpilane. Major Heremi ho- rustusega tutvudes ja seda proo- LAAGER POLÜGOONILE PÜSTI biks on vibusport ja pärast õhtusöö- vides. Relvastuse tutvustus lõppes ki said noored sellekohaseid kasu- soovijatele võimalusega paukmoo-

Telklinnak kerkis 22. juuli lõunaks likke näpunäiteid koos võimalusega naga tulistada. territooriumi samasse paika, kus laskmist proovida. Õhtu lõppes näi- tavaliselt on püsti mõne kaitseväe temängude ja karaokega. Laagrite lõpp on aga alati ühesugu- üksuse oma. ne: telgid ja kotid kokku, territoo- Viimase päeva ennelõunal rivistus rium puhtaks ja valdajale üle anda Polügooni ülem leitnant Avo Virk laagripere ära saatma Läti noori, kes ning suur buss juba ootabki. Kohtu- ja kontaktisik nooremseersant Jaa- pidid juba õhtul osalema üritusel miseni järgmisel suvel! KK! nus Raidlo andsid laagriülem Tõnis Tulbile ja noorteinstruktoritele üle Kaitseliidu Viru maleva vajalikud abiruumid ning selgita- noortelaagris said sid territooriumi kasutamise korda. noored vibulaskmi- Väliköök hakkas lõbusalt tossama se kohta kasulikke Naiskodukaitse Viru ringkonna esi- näpunäiteid ja soovi naise Maire Lahti märguandel ja korral ka vibu proovida. laagrielu võis alata.

Ilmataadil oli aga teine plaan – ta otsustas kasta paduvihmaga äsja püstitatud telke ja kustutada tule väliköögis. Nüüd ilmnes polügooni söögiruumiks ehitatud katusealuse universaalsus ja laagri päevakava Iga noortelaagri jätkus. Avarivistuseks seisid plat- tegevusse kuulub sil 16 kodutütart ja 33 noorkotkast, teatevõistlus. kuus noort Läti Jaunsardze sõprus- piirkonnast Riiast ning 14 vabataht- likku noortejuhti.

Esimene õhtupoolik kulges Vas- ta kooli lauluõpetaja Maret Salga taktikepi all laulude meenutamise ja laulmise ning laulumängude ja -võistlustega. Ka karaoke oli noor- tele põnev.

VIBUSPORT JA TULIRELVAD

Järgmiseks hommikuks oli vihma- vesi pilvedest lõppenud ja päikese- paistel tegeldi laagris järgukatseteks vajalike oskuste omandamise ja lih- vimisega.

KAITSE KODU! NR 5’ 2008 43 NNoorkotkadoorkotkad llangesidangesid NNurmsiurmsi ttaevastaevast

Tekst: AIRIIN LAANEVÄLI noorkotkast Alutaguse, Tallinna, VÕIMALUS ÜKSNES TUBLIDELE Viru ja Harju malevast, kaks rühma- õhja- ja Ida-Eesti tublid ja jul- pealikut ning üks noorteinstruktor, Selleks, et laagrisse saada, pidi ged noorkotkad viibisid 30. juu- et panna proovile julgus ja kogeda noorkotkal olema hea õppeedukus Pnist 5. juulini langevarjuhüpete midagi ekstreemset – teha oma esi- ja füüsiline vorm ning noormees laagris Järvamaal Nurmsis, eesmärk mesed langevarjuhüpped. Kohal ise aktiivne – organisatsiooni liige sooritada viis hüpet ja saada lange- viibis ka Noorte Kotkaste peavanem vähemalt kolm aastat ja esindanud varjurimärk. Silver Tamm, kes ainsana sellest oma malevat üleriigilistel üritustel. grupist oli ka varem langevarjuga Pühapäeva, 30. juuni pärastlõunal hüpanud. Kuigi laager pidi olema seitsmepäe- saabusid Nurmsi lennuväljale kuus vane ja igaühel eesmärk sooritada viis hüpet, alustati kohe esimesel päeval hooga väljaõpet. Aega pol- nud raisata, sest ilmas ei saa ku- nagi kindel olla. Eelmisel aastal samal kursusel Ridali lennuväljal, kus osalesid Lõuna-Eesti malevate Enne lennukisse noorkotkad, jäigi mõnel ilma tõttu minekut võeti ri- hüpperaamatusse viie asemel kirja visse ja kontrolli- neli hüpet. Nii alustaski peakoolita- ti langevarjude ja Ott Sepp kohe pärast lõunasööki kinnitused üle. loenguga, mis lõppesid eksamiga, Paremalt esime- ning pärast õhtusööki praktilise ne Priit Amer, maandumisharjutusega ühe meetri teine Kaur Pulk. kõrguselt pukilt.

LANGEVARJURIPISIK HINGE

Järgmise päeva ennelõunal õpiti pakkima langevarju MC1-1C, mil- lega hiljem hüpati. MC1-1C on sun- davamisega kuppelvari, mis erine- valt eelmisel aastal kasutatud D6-st Vaimne ja füüsi- on juhitav. Ka on seda varju lihtsam line valmistumi- pakkida. Pärast lõunat sooritasid ne lennukist väl- laagrilised oma esimene hüppe. ja hüppamiseks. Nagu arvata võis, olid emotsioonid

Vaat nii ei tohiks maanduda.

44 KAITSE KODU! NR 5’ 2008 Langevarjurid pakkimas oma langevarju MC1-1C. TEGELIKULT ON SEE MÕNUS HIRM Tekst: AIRIIN LAANEVÄLI

eooriatundides jäeti lõppu need erijuhud, mil tuleb tagavaravarju kasutada. Nagu kõik, sain Tka mina selgeks kaks “luuletust”, mida oskan lugeda kas või une pealt: “Vaatan, haaran, tõmban, painutan” (tagavaravarju kasutamiseks kiire avami- se korral) ja “Vaatan, käsi peale, käsi taha, viskan, painutan” (tagavaravarju kasutamine aeglaseks avamiseks). Kiiret avamist tuli kasutada näiteks siis, kui õige vari ei avane, aeglast siis, kui tropikeerud iseenesest välja ei lähe. Aga see tõi kaasa ka kõhe- duse – tundus, et hüppamine tuli kuidagi liiga järsku. Eriti mulle, kes ma polnud varem isegi lennukiga len- nanud. Õnneks oli lendamine koguni äge ja eriti ägedad olid n-ö tõusud võimsad ja paljud tahtsid minna kohe uue- – 600 m kõrgusele sõita oli võimas. le hüppele. Siis aga kamandati meid kõiki püsti (enne seda muidugi kordasid mõttes, Vihmased hetked, mil varje pakkida ega millised olid need juhud, mil varuvarju tuli kasutada, paraku ei korranud hüpata ei saanud, sisustati koristus- ja mõttes seda, mida normaalse hüppe korral tuli teha) ja enam ei olnud mi- ehitustöödega. Alutaguse rühma pealiku dagi nii äge ega võimas. Hoopis hirm puges vaikselt naha vahele. Karl Vähi juhendamisel valmis käepära- Kui olime kõik püsti, hakati välja hüppama. Instruktor saatis kõiki järg- seid vahendeid kasutades isegi saun. Ilm miste sõnadega: “Püsti! Uksele! Valmis! Mine!” Need tundusid sel hetkel siiski pigem soosis laagrilisi, sest neljapäe- kohutavad sõnad. Esimesel korral olid need eriti õudsed – ma nimelt läk- va lõunaks oli igaühel viis hüpet tehtud. sin uksele (täitsa vabalt isegi) ja siis vaatasin otse alla. See oli viga, sest Need, kellele langevarjuripisik tugevami- siis ma enam hüpata ei julgenud. Ja nii juhtuski, et mulle hõigati kaks ni sisse puges, said lisahüppeid sooritada korda: “Mine!” ja kolmandal korral juba lükati. laupäeva õhtuni. Laupäev tipnes lennuki Ma ei mäletanud enam, mida tuleb teha. Mind kummastas hoopis, et miks AN-2 lendurite pakutud vigursõiduga, mis on kõik teised minust nii kaugel eespool ja samas ka allpool ja kas ma ei rahuldas mõnegi noormehe adrenaliiniva- kukugi alla. Tegelikult oli kõik korras ja vaikselt hakkas ka meenuma, et vaja jaduse tükiks ajaks. on kontollida varju avanemist, tropikeerde, tuule suunda jne. Vaade ülevalt oli aga võimas. Esimene noorkotkaste langevarjulaager korraldati 2003. aastal. Sellele järgnes kol- Ja siis hakkas lähenema maandumishetk – jälle üks hirmukoht. Lubas meaastane paus. Eelmisel aastal osalesid ju lennuinstruktor Ott Sepp isiklikult neid haiglasse sõimama tulla, kes laagris Lõuna-Eesti noormehed. Kõik kur- maanduvad sirgete jalgadega ja jalaluu murravad... Et ma polnud julge- susel osalenud saavad Kaitseliidu ülema nud lennukist välja hüpata, jäin teistest väga kaugele – maandusin vist väljastatud langevarjurimärgi ja õiguse lennurajast 2 km tahapoole, n-ö sinna, kuhu instruktori sõnul nagunii osaleda edasijõudnutele mõeldud lange- keegi ei maandu. Maandumine läks õnneks ja alles siis tulid ka emot- varjuhüpete kursusel. KK! sioonid – nii võimas tunne oli, et tekkis tahtmine kas või kohe uuele hüppele minna. Paari tunni mõõdudes hakkasid aga head emotsioonid jahtuma ja õhtul puges hirm hinge, et äkki ei julge ma järg- misel päeval jälle ise hüpata. Järgmisel päeval ütlesingi Ott Sepale, et lükatagu mind kindlasti välja, kui ma ise minna ei taha. Tegelikult hüppasin teisel korral siiski juba ise välja. Küll väikse viivitusega, aga siiski ise. Hüpe ise oli aga suhteliselt emotsioonitu. Kolmas hüpe oli jälle mõnus ja hilisemad hüpped, mis tehti juba madalamalt, olid eriti võimsad. Nüüd hüppasin juba ise välja ja sain inst- ruktorilt isegi kiita: “Ilus väljahüpe!” Minule puges aga langevarjuripisik sisse ja nii ma tegin viie hüppe asemel koguni üheksa. Igasugusest hirmust on võimalik võitu saada. Tahaksin kümme hüpet täis saada ja proovida siis neid varje, millega saab ka vaba langemist kogeda. Kõigepealt hüpata D6-ga ja Karl Vähi eestvedamisel valminud saun. Ehitusabilised Madis Amer ja kunagi isegi tiibvarjuga. Eks siis ole jälle esimestel kordadel Aivar Kääni (uksel). hirmus. Aga tegelikult on see mõnus hirm. KK!

KAITSE KODU! NR 5’ 2008 45 VValgamaaalgamaa noortelaagrisnoortelaagris järgitaksejärgitakse ssportlikkuportlikku eeluviisiluviisi

Tekst: VELLO JASKA

aitseliidu Valgamaa maleva noorkotkastel ja kodutütardel Koli võimalus viibida 30. juunist 4. juulini laagrimelus. Suvelaagri korraldasid Valgamaa maleva vaba- tahtlikud noortejuhid.

PALLIMÄNGU JA VÕISTLUSI

Ühe laagri korraldaja kapral Kaimo Vahtra sõnul oli kohal 83 noorkot- kast ja kodutütart maakonna eri paigust. Ta ütles, et suvelaagri ees- märk oli sisustada võimalikult mit- mekülgselt noorte vaba aega ja õpe- tada nendele igapäevaelus vajalikke skauditarkusi.

“Erilist tähelepanu pöörame su- velaagris sportlikule eluviisile. Sellepärast on kavas rohkesti pal- limängu ning mitmesuguseid in- dividuaalseid ja meeskondlikke võistlusi,” selgitas Vahtra. Peale- Valgamaa noorkotkaste ja kodutütarde suvelaagri üheks meelisspordialaks oli vibulaskmi- gi asub Puka vallas Aakre lähistel ne. Foto: Vello Jaska olev looduskaunis laagriplats nii tuulevarjulises ja päikesepoolses kohas, et seda läbiv veekogu lau- Kuidagi eriliselt maitsesid poistele nisatsiooni vastu võtmine. Neid oli sa kutsub ujuma. “Maa-ala kuu- ja tüdrukutele välitingimustes val- tervitama tulnud ka Kaitseliidu Val- lub Jaanus Luhtile. Tema toetab mistatud toidud. Kaitseliidu Valga- gamaa maleva pealik kapten Rein igati Kaitseliidu tegemisi ja aitab maa maleva naised ja toitlustamis- Luhaväli. “See tõotus, mille te siin võimaluste piirides kaasa. Laag- grupis olevad mehed lausa külvati ette lugesite, innustab teid olema riplatsi andis ta noorte suvelaagri iga söögikorra järel kiidusõnadega veelgi sõbralikumad, sallivamad, läbiviimiseks tasuta,” rääkis üks üle. teotahtelisemad,” ütles kapten Lu- suvelaagri läbiviijaid kaitseliitlane haväli. “Hoidke kõrgel noorkotkaste Kalmer Kingo. Suvelaagri üheks kaalukamaks ja kodutütarde ideaale, hoidke oma sündmuseks oli muu hulgas uute vanemaid, oma õpetajaid ja armas- IGAÜHELE MIDAGI noorkotkaste ja kodutütarde orga- tage oma isamaad.” KK!

Meelepärast tegevust jagus igasu- guste huvidega noortele. “Noortele KADRIAN POSSUL, Tsirguliina keskkooli õpilane: meeldivad eriti ekstreemsed olu- korrad. Näiteks veetõkke ületamine Olen varem olnud Kaitseliidu korraldatud talilaag- selle kohale tõmmatud nööri abil, ris ja käinud ka võistlustel, kuid suvelaagris olen puudel ronimine, vibu- ja õhupüs- esimest korda. Siin on väga lahe. Korraldatakse sist laskmine jne,” ütles laagrit kü- mitmesuguseid võistlusi ja mänge. Olen juba pal- lastama tulnud lapsevanem Kristi ju uusi sõpru leidnud. Võtsin kodust kaasa vihiku, Kiusalaas. “Suvelaagris on võimalik et saaksin joonistada, kuid tundub, et selleks küll igal lapsel end arendada ja oma või- aega ei jää. Siin on nii ilus loodus, head juhendajad meid proovile panna,” lisas juhen- ja maitsvad toidud. Ei kahetse hetkekski, et suvelaag- daja Ülle Adamson. risse tulin. Järgmisel aastal tulen ka kindlasti. Soovitan teistelegi.

46 KAITSE KODU! NR 5’ 2008 TAAS KORD PÕLVAMAA PARIM LAAGER

Tekst ja foto: AILE VALS, Kaitseliidu Põlva maleva noorteinstruktor

uuli esimesel nädalal veetsid Kaitseliidu Põlva maleva noo- red oma tavapäraseid laagripäevi Saarjärve puhkekeskuses. JKohale tuli pisut alla saja noore. Nelja laagripäeva sisse mahtus palju põnevat. Näiteks kohtusid lapsed vetelpäästetöö- tajaga ja sellele järgnesid nii tormilised veemängud, et öörahu ajaks oli kogu laagriplats kaetud pesunööridega, kus kuivasid riided ja jalanõud. Laagrilised kohtusid ka kunagise noorkotkaga, kel aastaid juba üle 80. Põnevat jutuainet jätkus kauaks. Ühel hommikupoolikul sai iga laps valida meelepärase tegevuse. Võimalusi oli palju: värvikuulimäng, seebi viltimine, liivatrükk, fotojaht, puunikerdamine, militaarne takistusrada, orienteeru- mine jne. Laagriliste meeled tegid eriti ärevaks olümpiamän- gud, kus osalesid seni maailmale tundmatud riigid, nagu Emola, Olümpiamängud Põlva kodutütarde ja noorkotkaste suvelaagri moodi. Nuspul, Ašhis, Äsa-Saam, Caramps ja Tanga. Need juus riiki ehk Topsid tuleb sellisel kummalisel moel saada nii ruttu kui võimalik teise võistkonda võtsid mõõtu teatevõistluse tüüpi aladel, mis olid sa- kasti. muti senitundmatud ja põnevad. Laagripäevadesse mahtusid veel paadisõit, õhupüssist laskmine, suplemine, rühma maskoti valmistamine ja esitlemine, tants ja trall noor- tebändiga ning ei puudunud ka hommikvõimlemine. Tegevusi viisid läbi rühmajuhid ja head abilised ning kõhtu kosutasid väliköögi maitsvad toidud. Tegijad arvasid, et see oli üks Põlvamaa parimaid laagreid. KK!

SELTSIS ON SEGASEM, LAAGRIS ON LAHEDAM

Tekst: TAAVI FUCHS, Raplamaa Vigala Noorte Kotkaste rühma pealiku abi

hkki aasta-aastalt on kaitseliitlike noorte suvelaagris lapsi vähemaks jäänud, läks 16.–20. juulini Raplamaal Eidaperes Kassivõlli- mäel peetud järjekordne maakonna Noorte Kotkaste ja Kodutütarde laager igati korda ja osalejaskond oli senistest vahvaim. ELaagris pöörati erilist tähelepanu sellele, et noored hoiaksid puhtust ja saaksid aru, kuidas jäätmeid sorteerida. Samuti peeti telk- kondade kaupa toimkonnagraafikut, sest köögis oli tarvis abikäsi ja laagri väravasse valvemeeskonda. Mängiti mitmesuguseid mänge ja lahendati ülesandeid. Kõige toredamad olid lõkkeõhtud, kus noored pidid samuti täitma ülesandeid. Näiteks oli vaja teha viis inimpüramii- di. Või lavastada Punamütsikese-teemaline näidend kas kriminulli, seebiooperi või hoopis komöödiana. Neid näidendeid vaadata oli tõeline nauding. Kavas oli ka viktoriin Eestimaa kohta. See oli parimaid ja meeldejäävaimaid maakonna noorkotkaste ja kodutütarde laagreid üldse. Nüüd tuleb teha kõik, et organisatsioonidesse tuleks rohkem liikmeid – siis on ka laagrid rahvarohkemad. Seltsis segasem, nagu öeldakse. KK!

Ehkki osalejate rivi jääb aastatega lühemaks, muutuvad Raplamaa Noorte Kotkaste ja Kodutütarde suvelaagrid si- sult aina vahvamaks. Foto: Kaie Kensap-Kukk

KAITSE KODU! NR 5’ 2008 47 VIKTORIIN: VIIS KÜSIMUST MÄNGUNURK 1. Seoses Gruusia sündmustega on taas kõne all NATO laienemine. Oskus reageerida hetkeolukorrale õigesti Kuid NATO laienemisest räägiti ka enam kui pool sajandist taga- si. Nimelt käis pildil olev poliitik 1954. aastal käis välja idee, et ka ja kiirelt on omane igale heale kaitseliit- tema juhitav riik võiks kuuluda NATO ridadesse. Selle riigi NATO lasele. Et need väärtuslikud võimed ei koosseisu astumisega oleks muutunud ka organisatsiooni iseloom. tuhmuks, aitab seekordne mäng treenida Idee oli õhus siiski vaid paar kuud. Mis riigist käis jutt ja kes oli see just õigeaegset ja kiiret reageerimisok- poliitik? sust ning pakub lisaks ka võistlusmomen- ti, aga kasvatab kindlasti ka meeskonna- tunnet. Tegemist on reaktsioonimänguga. 2. 26 km pikkune Pirita jõe vasakpool- ne lisajõgi on tuntud selle poolest, et voolab 1,5 km maa all samanimelisel maastikukaitsealal, mis on ELEKTER muu hulgas Eesti suurim karstiala. Tavalise veeseisu aegu kaob ETTEVALMISTUS: Mängimiseks on vaja jõgi maa alla Ämmaaugust (pildil) ja tuleb uuesti päevavalgele mängukaartide pakki või münti. Mängijad Veetõusme allikatest. Mis see jõgi? Sama nime kannab ka kuu- lus nõiakaev. jagatakse kahte võistkonda. Üks inimene jääb mängujuhiks. Võistkonnad moodus- tavad rivi, kus ühe võistkonna seljad on teise võistkonna selgadega vastamisi. 3. Mõni kuu enne Teise maailmasõ- Nüüd istuvad kõik maha ja võtavad võist- ja algust, 24. mail konnakaaslasel käest kinni. Tekib kaks 1939 puhkes ühes istuvat ahelat. tollases Eesti linnas MÄNGU KÄIK: Kõlab korraldus sulgeda suur tulekahju. See silmad. Ainult rivi esimestel on silmad oli Eesti ajaloo üks suuremaid. Alguse sai õnnetus kellegi mehe avatud. Nemad jälgivad mängujuhti, kes purjuspäi saunas käimisest, mille käigus pani hakkab tõmbama kaardipakist kaarte või mees sauna põlema, ent peagi oli leekides üle viskama münti. Mängujuht on eelnevalt poole linna. Hävis suurem osa selle linna puitarhitektuurist, umbes 1000 inimest jäi kodu- mängijatega kokku leppinud, kas “õi- ta. Mis linnas leidis aset see traagiline õnnetus? Pildil on selles linnas 1929. aastal peetud geks” peetakse kaardipaki punaseid või laulupeo rongkäik. musti maste. (Kui mängitakse mündiga, siis kas reageerimist vajab kiri või kull.) 4. Arnold Susi, Rudolf Penno, Johannes Klesment, Kaarel Liidak, Kõik on teadlikud, kumb variant on õige. Hugo Pärtelpoeg, Voldemar Sumberg, Johannes Pikkov, August Rei, Juhan Kaarlimäe – selline on üks loetelu Eesti Vabariigi aja- Näiteks punase mastiga kaart. Kui män- loost. Loetelust on puudu selle tähtsaim tegelane (pildil), kelle gujuht tõmbab musta mastiga kaardi, ei nime järgi me seda loetelu ka tunneme. Mis loetelu see on ja kelle tohi rivi esimene reageerida ega tee mi- nimi on sellest puudu? dagi. Kui aga punase, pigistab ta naabri kätt. Pigistus hakkab mööda rivi liikuma, 5. 1941. aasta 22. ok- kuni viimane selle saab ja käe üles tõs- toobriks oli pea kogu tab. Kumb võistkond oli kiirem “elektri” Eesti territoorium Sak- sa vägede kontrolli all. (käepigistuse) edasisaatja, selle viimane Vaid ühel Eesti saarel liige läheb ise esimeseks ja kogu rivi lii- pidas Punaarmee vastu 5. detsembrini. Selle gub ühe koha võrra edasi. Kui aga esime- saare pindala on 4,69 km2, pikkus 4,6 km, laius ne tegi vea (pigistas kaaslase kätt musta 1,3 km ja rannajoone pikkus on 14 km. Saar veeti mastiga kaardi ajal), läheb hetkel esime- inimtühjaks pärast Nõukogude baaside rajamist 1939. aasta novembris. Nõukogude ajal kirjutati kangelaslugusid saare kaitsmisest 1941. aas- ne olnud ja vea teinud isik rivi viimaseks. ta hilissügisel. Hiljem selgus, et mingit kaitsmist ei olnudki, sakslased lihtsalt ei tundnud selle Mängitakse seni, kuni üks meeskond on saare vastu kuigivõrd huvi. Mis saar see on? Pildi saarele rajatud mälestusmärk seal 1941. jõudnud tagasi oma algsetele kohtadele. aasta hilissügisel viibinud sõduritele. Kumb võistkond seda enne suudab, see ongi võitja. KÜSIMUSED KOOSTAS TARTU ÜLIÕPILASTE MÄLUMÄNGU KLUBI

Lõbusat mängimist ning kiiret ja täpset

reaktsiooni! VASTUSED Osmussaar. 5. kandmises. katkematus pidevuse Mäng on võetud Maria Tammingu noorte- järje- riikliku seisneb tähtsus valitsuse Tiefi Otto septembril. 20. tõotuse andis koosseis

magistritöö kavandist “Õpime läbi män- alg- mille ja Uluots Jüri ülesandeis presidendi vabariigi peaminister ametisse nimetas duslik Eesti Vabariigi valitsus Eestis enne taasiseseisvumist, mille 18. septembril 1944 1944 septembril 18. mille taasiseseisvumist, enne Eestis valitsus Vabariigi Eesti duslik

gu”. sea- viimane oli valitsus Tiefi Otto ministrid. valitsuse Tiefi Otto on loetelus Tief, Otto Lõbusat mängimist! 4. Petseri. 3. nõiakaev). (Tuhala jõgi Tuhala 2. Hruštšov. Nikita oli autor idee Liit, NSV 1.

48 KAITSE KODU! NR 5’ 2008 RISTSÕNA

KAITSE KODU! NR 5’ 2008 49 VARIA

RAVIMTAIMED SUMMARY

Tekst: REIN SANDER, bioloog, Kubja ürditalu peremees NAISKODUKAITSE CONCENTRATES ON THE IMPROVEMENT OF TRAINING Airi Neve, chairwoman of Naiskodukaitse, RAUDROHI gives a review of the activities of Naiskodu- kaitse in the last year. Membership of the Hariliku raudrohu tunneb õitsemis- organization has increased although the ajal ära ka linnamees: taime suured passive members have been excluded from valged õisikusarikad paistavad juba the list. Instructors have been hired in four kaugelt silma. Tegelikult on raudro- regions and the fifth will be added soon. Pro- hu õisik liitsarikas, sest see, mis näib gram of the basic training of Naiskodukaitse was prepared in spring. Exposition of the ex- üksiku õiena, on juba ise paljudest hibition “Sisters from Finnish Bay Coast” has õitest koosnev korvõisik. Vanarah- been continued in various placed in Finland vas on raudrohtu pruukinud peaae- and Estonia. Documentary about Naiskodu- gu universaalse ravimtaimena, te- kaitse “Liiliarist. (“Lily Cross”) Naiskodu- mast saadi abi nii külmetuse kui ka kaitse 80”, produced by Erik Boltowski was completed in spring. Book by Riina Nemvalts kõhu- ja muude valude korral. Raud- “Naiskodukaitse 1925–1940 ja 1991–2002: rohu eeterlik õli ja teised toimeai- ideed ja tegelikkus” (“Naiskodukaitse 1925– ned ongi peamiselt põletikuvastase 1940 and 1991–2002: Ideas and Reality”) mõjuga, aga parandavad ka sapi- ja was published. Pp. 14–15. uriinieritust, leevendavad allergiat ning soodustavad vere hüübimist. RESCUE WORKS IN PUHATU “PEAT BOG” Väiksemate lõikehaavade puhul pii- Bigger fires broke out again in forests and sab verejooksu peatamiseks paarist landscape of Estonia this dry spring. First in Vihterpalu, and afterwards in Puhatu peat katkimuljutud lehest. Tuleb ainult bog and Narva quarry in Ida-Virumaa. Fire in jälgida, et lehepuru haava sisse ei Puhatu peat bog affected 490 ha, including sattuks. Raudrohuleht aitab ka marrastuste ja põletuste korral. Noored värsked 12 peat piles. In addition to the rescuers 85 lehed on söödavad, kuigi natuke kibekad. Neid võib lisada teistele söödavatele members of Kaitseliit from Alutaguse unit were working hard in that peat bog among taimedele. many other volunteers. Also the team of air- Teeks võetakse tavaliselt supilusikatäis kuivi õisi-lehti klaasi keeva vee kohta, plane AN-2 with 14 members of Kaitseliit air lastakse tõmmata ja kurnatakse. Köha puhul juuakse seda soojalt, ilma suhkrut corps contributed to the fire extinguishing works in Puhatu. lisamata. Külm tõmmis on hea seedimisele: juuakse enne sööki umbes pool The main problem in Puhatu was the lack of klaasitäit. Haavade loputamiseks, paisete ja vistrike raviks tehakse tõmmis people. It was overcome by volunteers and poole kangem. many of them were members of Kaitseliit. Sille Laks, member of Kaitseliit who worked as a volunteer in fire staff for 242 hours TEELEHT noted that the mission was the priority while working in Puhatu. Fire extinguishing works Teine taim, millest rännakul abi, on are described by Eve Ojala, manager of the teeleht. Teelehti kasvab meil loo- public relations bureau of East Estonian Re- duses neli liiki, kõige tavalisem on gional Rescue Centre. P. 24. suurte munajate lehtedega suur teeleht, kuid kasutada kõlbab ka TWO DAYS FULL OF STRUGGLING WITH keskmine teeleht. See taim on kit- MOTIVATION samate elliptiliste lehtede ja ilusa Mini-Erna patrolling competitions of Noored roosa õisikuga. Talveks võib varuda Kotkad held from 27th to 29th of June was ka süstlehist teelehte. participated by 17 teams. In addition to the teams of the units of Noored Kotkad, the Teelehes on palju lima- ja parkai- teams of Kodutütred, Jaunsardze from Latvia neid, flavonoide, vitamiine jt toi- and the young from Lithuania participated. meaineid. Ta on põletikuvastane ja Length of the track was about 30 km and 30 soodustab haavade paranemist. Kui hours were given to pass it. The track was complicated and there were also people in- jalanõud kipuvad hõõruma, on tark terrupting the competition probably because tegu panna sokkide sisse paar kihti of the lack of motivation. teelehelehti. Muidugi ei tohiks need Until now the competition has been held in olla tolmused ega liivased; ka pak- surroundings of Kautla in Harjumaa but the semad leherood peaks ära võtma. competition this year took place on the land- Ööseks võib teha paksema mähise scape of Varbola-Lohu-Kohila in Harjumaa. In future the competition will be held in a differ- mahlale hõõrutud lehtedest. ent home county of each unit every year. The Taimravis on teelehed tuntud haavandtõve leevendava vahendina. Ainult mao- competition was won by the team of Jõgeva mahla ülehappesuse korral ei tohi teeleheteed tarvitada, sest taimes on palju unit. Harju unit was the second and Valga unit was the third. Review about the compe- orgaanilisi happeid. tition is given by Kärt Ojala. Pp. 35–37.

50 KAITSE KODU! NR 5’ 2008 TULE TEENISTUSSE KAITSEVÄKKE!

VAATA LISAKS PORTAALIST http://vk.kra.ee

TALLINNAS Narva mnt 1, Postimaja II korrus, tel 717 0800 TARTUS Puiestee 114c, tel 717 0828 Küsi lisainfot [email protected] TTasmanianasmanian TigerTiger Nüüd saadaval lai valik kõrgelt tunnustatud professionaalset militaarvarustust firmalt Tasmanian Tiger: seljakotid, taktikaline varustus, politseivarustus. Tutvu firma toodetega: wwww.tasmaniantiger.infoww.tasmaniantiger.info

TTatonkaatonka KKõrgekvaliteedilisedõrgekvaliteedilised sseljakotid,eljakotid, ttelgid,elgid, mmatkaköökatkaköök jaja lisavarustus.lisavarustus. TTutvuutvu firmafirma toodetega:toodetega: wwww.tatonka.comww.tatonka.com MMatrixatrix MatkapoodMatkapood KKauplusauplus RRedfoxedfox Tartus Võru 50, Tallinnas Jakobsoni 14, tel 740 4222, tel 656 3778, www.matkapood.com www.redfox.ee