Karksi Valla Infoleht • Nr 9 (254) Oktoober 2017 • Karksi Valla Teenetemärgi Sai Aktiivne Külaliikumise Eestvedaja
Total Page：16
File Type：pdf, Size：1020Kb
• Karksi valla infoleht • Nr 9 (254) oktoober 2017 • Karksi valla teenetemärgi sai Tarkuse ja tasakaaluga X meefestival – ideede algus Foto: Margus Mõisavald aktiivne külaliikumise eestvedaja See kärg nii vahva välja näeb, gatuse programmi, Eesti kultuurkapi- kus kasvab väike mumm. tali Viljandimaa ekspertgruppi, Karksi Enn Sarv Ta õige pea sealt lendu läeb valda, AS Iivakivi, mesinikke Antu ja laulab sum, sum, sum. Rohtlat Karksi-Nuiast ja August Rappi Foto: erakogu Uno Sikemäe „Mesimumm“ Pärnust. kogumikust „Imeline Mulgimaa“ Täname tublisid kaasaaitajaid: Kark- si-Nuia lasteaeda, Karksi-Nuia muusi- Karksi on olnud see kant, mis on tihe- kakooli, Karksi-Nuia noortekeskust, dalt seotud Eesti mesinduse arenguga. Karksi-Nuia raamatukogu, Tuhalaane, Juba 19. sajandil tegelesid siin mesin- Karksi, Lilli, Muri külamaju, Karksi dusalase õpetuse edasiarendamise ja vallahooldust, Karksi Peetri kogudust, levitamisega pastorid, kooliõpetajad-ju- Polli aiandusuuringute keskust, Kark- hatajad, seltside eestvedajad ning tun- si-Nuia tulekaitse seltsi, tantsurühma tud rahvusliku liikumise tegelased. Mari, Lilli loodusmaja, kõiki teadureid Karksi-Nuia aianduse ja mesinduse ja mesinikke, kes jagasid oma kogemusi selts on rohkem pühendunud mesindu- mesindusest. Mee- ja mulgitoitude ning sele 1992. aastast ning abilisteks ikka hoidiste valmistajaid, organiseerijaid: meie tuntud kohalikud mesinikud Antu Sinaida Taal, Viivika Sarv, Leili Lend- Rohtla ja Aleksander Kilk. Kevadel re, Juta Räägel, Aime Riivik, Virve õppepäevad ruumides ja suvel mesilas, Kõiv, Liia Oidemaa ning Nunnu kon- kuni küpses idee korraldada suurüritus kursist osavõtjaid: Heljo Jänes, Diana „Meefestivali“ nimetuse all, mis sel ja Marten Mihkel. aastal toimus juba kümnendat korda. Ükski üritus ei toimu ilma iluta ega Korraldajate eesmärgiks on ikka propa- valuta ning siin suurimad tänud tei- geerida puhast eestimaist mett, mee ja le – Heino Univer, Anti Kreem, Juta meesaaduste kõrget toiteväärtust, ravi Räägel, Viia Kala, Maria Tiru, Iidi ja hügieenilisi omadusi, sest eestimaise Juhkamson, Anne Tiitus, Ilme Sõna, mee kullaga võrdlemine ei ole liialdus. Liidi Mooses, Ruth Kreem, Aime Rii- Peale selle tutvustada tarbijaile kodu- vik meeskonnaga, perekond Pehk, Jaak maise mee tootjaid ja luua mõlemaile Viira, Suule Kempi, Kersti Velbaum, kasulikke kontakte. Annika Veidenberg, Reet Viitra, Mai- Tiiu Joasoo. Meefestival Karksi-Nuias sai kuulu- mu Kirsipuu, meie võrratu peamesilane tatud kahepäevaseks. Esimesel päeval Kai Kannistu, sõnade seadja Viiu Le- Septembris, mil algklassiõpetaja Tiiu Joasoo Karksi-Nuia on toimunud erinevad kontserdid vil- pik ja suurte võimetega väike helitehnik koolis ametisse asus, tegi haridusminister Mailis Reps alles tuse torniga Karksi Peetri kirikus ning Heiti Maiste. Tänu ka teile, kes paberi- esimesi kõndimiskatseid. Seevastu oli õpetaja Tiiu jätnud sellele on järgnenud müstiline tulede le ei mahtunud. juba seljataha kaks aastat pedagoogipõlve pealinnas, kuhu mäng „Tänu ja valgus“. Šamaanitrum- 10. meefestivalil küpses idee – Kark- riik oli teda suunanud. mi helide saatel koos tantsijate ja küla- si-Nuiast võiks saada meepealinn! Tänavu aasta õpetajaks valitud Tiiu Joasood vaadates tun- vanematega on süüdatud omavalmista- Leili Nael dub see uskumatu. Ta näib valdavat kutsumusega koolmeist- tud tuleskulptuurid ning sel aastal EV Karksi-Nuia AMSi juhatuse liige rite saladust – kuidas väga noorte inimeste hulgas säilitada 100. aastapäevaks 100 küünalt vitssõle eatu igivärskus, maksmata sealjuures lõivu kogemustega li- kujulisena. sanduvale targale väärikusele ja nõudlikkusele. Seda ei suuda Meefestivali teisel päeval jätku- Foto: Kai Kannistu kaugeltki iga pedagoog. sid erinevad üritused Karksi-Nuias ja Kui juurdlen, millega minu hea kolleeg ja tütre endine Karksi valla kultuurikeskuses: loengud, klassijuhataja on selle saavutanud, kerkivad esmalt pähe kaks õpitoad ja laadapäev, kus tähelepanu oli märksõna: huumorimeel ja sügav rahu. Just viimane on Tiiu pööratud rohkem mesindusele. Joasoo praeguste töökohustuste juures edukuse vältimatu eel- Lapsi on alati rõõmustanud väikesed Enn Sarv. dus. Õpiabi õpetaja ja tugisisikuna tuleb tal igapäevaselt sil- ja suured „mesilased“ ning kindlasti ilus mitsi seista olukordadega, mis nõuavad tugevat närvi ja väga kollane rong. Ei puudunud meelelahu- Enn Sarv on sündinud 27. juunil 1959. aastal Mõisaküla lin- head suhtlemisoskust. Erivajadustega laste keeruliste psüühi- tusprogrammid, loterii ning kõik mee- nas. Ta lõpetas Nuia keskkooli 1977. aastal ja järgnevalt, kaprobleemide ja käitumishäirete leevendamise alati kehtivat festivalid on lõppenud tänukontserdiga. aastail 1977–1982 õppis Eesti põllumajanduse akadeemias retsepti pole ühelgi kõrgelt haritud spetsialistil – selleks on Korraldajate eesmärgiks on olnud, et maaparanduse erialal. Esimene töökoht oli tal Paide EPT vaja annet, tasakaalukat kombinatsiooni empaatiast ja emot- harjumuspärane ja kogukonna poolt oo- maaparanduse osakonnas. 1987. aastal kutsus Karksi kol- sioonide talitsemisest. Nähes kõrvalt, kui soojalt, aga kindlalt datud üritus saaks hästi läbi viidud, mis hoos Ennu Tuhalaane osakonna brigadiriks ning aasta hiljem suudab õpetaja Tiiu tulla toime suurte sisepingete tõttu endast pakuks endile ja külalistele midagi uut sai temast osakonna juhataja. Peale Eesti Vabariigi taasise- väljas lastega, tunnen ametialast kadedust. Et igal õpetajal ning ühtlasi tutvustaks kogu Mulgimaad seisvumist hakkas Enn Sarv aktiivselt tegelema külaeluga. on sarnaseid kogemusi, tean omast käest, kui kurnav on tao- ja kindlasti Karksi-Nuiat. Lammutati teeäärseid vanu uberikke ning kevaditi ja sügiseti liste juhtude lahendamine. Ebaõnnestumisel tunneb õpetaja Selts tänab ürituse patrooni Helir- organiseeris ta külarahvaga koristustalguid. Ta on „Teeme end löödult ja saamatuna, edu korral aga enamasti hingeliselt Valdor Seederit, meepealinna idee eda- Annika Artla (vasakult), Leili Nael ära“ Viljandimaa koordinaator juba 5 aastat. 2009. aastast täiesti tühjaks pigistatuna. Uurin Tiiu Joasoolt, kuidas ta suu- sikandjat Olav Rennot ja rahastajaid: ja Kai Kannistu tunnevad rõõmu alates juhib Enn Sarv külaliikumise Kodukant Viljandimaa dab üheaegselt südamega tööd teha ja ennast säästa. „Proovin endist Põllumajandusministeeriumi, järjekordse meefestivali õnnestumise tegevust. 2004. aastal valiti Enn Tuhalaane külavanemaks ikka rahu säilitada,“ tuleb kiire vastus. Seejärel jääb kolleeg Eesti mesinike liitu, Kohaliku omaal- üle. ning 2007. aastal MTÜ Tuhalaane juhatuse esimeheks. Ala- siiski mõtlema, et viivu pärast kinnitada: „Tõesti, eks ma tes 1999. aastast on ta olnud Karksi vallavolikogu liige ning ikka jäängi rahulikuks. Sisemiselt ka.“ juhtinud nii spordi- kui ka külaliikumise komisjone. Koos Nii lihtne see ongi. Ja kui raske. külamaja ja MTÜ Tuhalaanega on tema algatusel ellu viidud Õpetajatöö viljad selguvad enamasti alles ajaproovis. Põlv- Karksi-Nuia kuulutati meepealinnaks mitmeid investeeringuprojekte, nagu helitehnika hankimine, kondi Tiiu Joasoo õpilasi oskavad neid hinnata. Tema tänast laste mänguväljaku rajamine, savipõletusahju soetamine, kü- panust on aga võimalik mõõta iga sammuga, mis viib tema Karksi vallavolikogu otsustas 21. sep- Karksi valla mesinduselu ja mesinike lamaja katuse vahetamine, külamaja 2. korruse ehitamine, hoolealuse edasi järgmisse tundi, koos eakaaslastega. Õpe- tembri istungil nimetada Karksi-Nuia koostöö edendamisel olnud oluline roll murutraktori ostmine jt. Ennu osalusel on toimunud arvukalt taja Tiiu teeb kaasa iga neist, olgu see kasvõi staadionil või Eesti meepealinnaks. Otsuse tagamaad Karksi-Nuia AMS juhil Leili Naelal ja ettevõtmisi külamajas ja pandud alus rahvamaja taastamisele. matkarajal. võtab hästi kokku Eesti mesinike lii- väga kogenud mesinikul-teadlasel Antu Tema eestvõttel korraldatakse mitmesuguseid spordiüritusi: Tiiu Joasoo ennastki pilava sooja huumorimeele võtab häs- du juhatuse esimees Aleksander Kilk: Rohtlal. Ka selle aktiivse tegevuse mõju jaanipäeva ümberjärve jooks, Kirikumäe jooks, Põrsaturniir ti kokku tema poolt räägitud lugu. Riskin hea töökaaslase „Karksi piirkonna mesindus on juba on ulatunud Karksi-Nuiast kaugele üle jalgpallis jt. Enn peab väga oluliseks elu maal ja selle nimel usalduse ära kasutamisega lootuses, et ta seda mulle pahaks läbi ajaloo olnud kõrge tasemega, tuge- kogu Eesti. on ta pühendunud oma koduküla arendamisele. Koostöö kü- ei pane. Lõbus loomus väärib jagamist. Kord üle-eelmisel ke- vate traditsioonidega ja üks Eesti aktiiv- Karksi-Nuia meefestival, mida Kark- larahvaga on andnud tulemusi: 2009. aastal sai Tuhalaane vadel otsinud õpetaja Tiiu vanade nokamütside seast sobivat, semaid mesinike organiseeritud koostöö si-Nuia aianduse ja mesinduse selts kor- küla Viljandimaa aasta külaks ja 2014. aastal omistati MTÜ et oma peatänava äärses aias päikese eest kaitstult peenraid ja seltsielu poolest. Selle aluseks on raldas sel aastal juba kümnendat korda, Tuhalaanele maakonna parima kodanikeühenduse tiitel, Maa- kõpitseda. Et kogu tuttav koolipere tanumal ikka mööda voo- mõistagi aktiivsed mesinduselu eestve- on mesinduse edendamise ja mee kasu- rahva kongressil 2010. aastal tunnistati Enn Sarv Eesti pari- rib, ei passi õpetajal ju päris igasuguse lätuga üle aia kiigata! dajad, nagu ka Karksi-Nuia aianduse tamise propageerimise suunal kujune- maks külavanemaks. Enn on Tuhalaane aasta isa 2016. Ta on Leidiski esmapilgul sobiva värske moega peakatte. „Hea, et ja mesinduse seltsi kaugele väljapoole nud vabariikliku olulisuse ja traditsioo- abielus, 3 tütre isa ning 6 lapselapse