Registrikood 10171636 Riia 35, Tartu 50410 Tel.: 730 0310 faks: 730 0315 [email protected]

TÖÖ NR 2015 ---112

Ainja II liivakarjääri keskosa koordinaadid (L-Est’97) X 6436012 Y 597001

AINJA LIIVAMAARDLA

AINJA II LIIVAKARJÄÄRI

MAAVARA KAEVANDAMISE

KESKKONNAMÕJU HINDAMISE KESKKONNAMÕJU HINDAMISE ARUANNE

NÕUETELE VASTAVAKS TUNNISTAMISEKS

Objekti asukoht: VILJANDIMAA, KARKSI VALD, AINJA KÜLA

Tellija: FORESTONIA OÜ

Töö täitja: KOBRAS AS

Juhataja: URMAS URI

Juhtekspert: URMAS URI, litsents KMH0046

Vastutav täitja: TANEL MÄGER

TARTU 2017

Ainja liivamaardla Ainja II liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnamõju hindamise aruanne

Sisukord

ÜLDINFO...... 5 KOBRAS AS LITSENTSID / TEGEVUSLOAD ...... 6 1. SISSEJUHATUS ...... 7 1.1 ALGATAMINE ...... 7 1.2 AVALIKUSTAMINE ...... 8 1.3 KAVANDATAVAT TEGEVUST KÄSITLEVAD PLANEERINGUD JA ARENGUKAVAD ...... 9 2. KAVANDATAVA TEGEVUSE EESMÄRK JA VAJADUS ...... 10 3. KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTE KIRJELDUS ...... 11 4. MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS ...... 13 4.1 AINJA LIIVAMAARDLA JA AINJA II LIIVAKARJÄÄRI KIRJELDUS ...... 13 4.2 ASUSTUS JA MAAKASUTUS ...... 17 4.3 OLEMASOLEV TARISTU ...... 18 4.3.1 Teedevõrk ...... 18 4.3.2 Elektrirajatised ...... 20 4.4 MAASTIK JA ROHELINE VÕRGUSTIK ...... 21 4.4.1 Maastik ...... 21 4.4.2 Roheline võrgustik ...... 22 4.5 GEOLOOGILINE EHITUS JA HÜDROGEOLOOGILISED TINGIMUSED ...... 23 4.5.1 Geoloogiline ehitus ...... 23 4.5.2 Hüdrogeoloogilised tingimused ...... 23 4.6 HÜDROLOOGILISED TINGIMUSED ...... 25 4.7 MÜRA JA ÕHUSAASTE ...... 26 4.7.1 Müra ...... 26 4.7.2 Õhusaaste ...... 26 4.8 JÄÄTMETEKE ...... 28 4.9 TAIMESTIK JA LOOMASTIK ...... 28 4.9.1 Taimestik ...... 28 4.9.2 Loomastik ...... 29 4.10 KAITSTAVAD ALAD JA OBJEKTID NING MUINSUSKAITSE ...... 29 4.10.1 Kaitstavad alad ja objektid...... 29 4.10.2 Natura 2000 ...... 30 4.10.3 Muinsuskaitse ...... 32 4.11 KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOS STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA ...... 32 5. REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTEGA EELDATAVALT KAASNEVAD TAGAJÄRJED ...... 34 6. KAVANDATAVA TEGEVUSE REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTEGA EELDATAVALT KAASNEVA KESKKONNAMÕJU PROGNOOSIMEETODITE KIRJELDUS...... 36 7. OLULISTE KESKKONNAMÕJUDE (SH KUMULATIIVSETE MÕJUDE) SELGITAMINE JA LEEVENDUSABINÕUD ...... 37 7.1 MÕJU ASUSTUSELE JA MAAKASUTUSELE ...... 37

Kobras AS töö nr 2015-112 Objekti aadress: Viljandimaa, Karksi vald, Ainja küla 2

Ainja liivamaardla Ainja II liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnamõju hindamise aruanne

7.2 MÕJU TARISTULE ...... 38 7.2.1 Mõju teedevõrgule ...... 38 7.2.2 Mõju elektrirajatistele ...... 38 7.3 MÕJU MAASTIKULE, SH ROHELISELE VÕRGUSTIKULE...... 39 7.4 MÕJU PINNASELE, PINNA- JA PÕHJAVEELE ...... 39 7.1 MÕJU MÜRATASEMELE, VÄLISÕHU KVALITEEDILE NING JÄÄTMETEKKELE ...... 40 7.1.1 Mõju müratasemele ...... 40 7.1.2 Mõju välisõhu kvaliteedile ...... 47 7.1.3 Mõju jäätmetekkele ...... 47 7.2 MÕJU INIMESTE HEAOLULE, TERVISELE, TURVALISUSELE JA VARALE ...... 48 7.3 MÕJU ETTEVÕTLUSELE (SH FORESTONIA OÜ-LE) ...... 49 7.4 MUUD MÕJUD (MÕJU MAAVARALE, KLIIMALE, TULEOHULE, KAITSEALUSTELE OBJEKTIDELE JA ALADELE, SH NATURA 2000 ALAD, KULTUURIPÄRANDILE; VIBRATSIOONI, VALGUSE, SOOJUSE, KIIRGUSE JA/VÕI LÕHNA TEKE) ...... 49 7.5 ALA REKULTIVEERIMISEGA SEOTUD MÕJU ...... 50 8. LOODUSVARADE KASUTAMISE OTSTARBEKUS JA VASTAVUS SÄÄSTVA ARENGU PÕHIMÕTETELE ...... 52 9. ALTERNATIIVIDE VÕRDLEMINE ...... 53 10. EELISTATUD ALTERNATIIVI ELLUVIIMISEGA KAASNEVATE NEGATIIVSETE MÕJUDE LEEVENDUSABINÕUD NING NENDE EELDATAVA EFEKTIIVSUSE HINDAMINE. VAJALIKUD MEETMED JA SOOVITUSED AINJA II LIIVAKARJÄÄRI KASUTUSELE VÕTMISEKS ...... 58 11. KESKKONNARISKID ...... 60 12. KESKKONNASEIRE MEETMED ...... 61 13. RASKUSED KESKKONNAMÕJU HINDAMISEL ...... 62 14. HINDAMISTULEMUSTE LÜHIKOKKUVÕTE JA JÄRELDUSED ...... 63 15. KASUTATUD ALLIKAD ...... 66 LISAD ...... 69 LISA 1 NÕUETELE VASTAVAKS TUNNISTATUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE PROGRAMM . 70 LISA 2 TEADE MAAVARA KAEVANDAMISE LOA TAOTLUSE MENETLUSSE VÕTMISEST ...... 71 LISA 3 TEADE KESKKONNAMÕJU HINDAMISE ALGATAMISEST ...... 72 LISA 4 TEATED KESKKONNAMÕJU HINDAMISE PROGRAMMI AVALIKUST VÄLJAPANEKUST JA AVALIKUST ARUTELUST ...... 73 LISA 5 KESKKONNAMÕJU HINDAMISE PROGRAMMI AVALIKU ARUTELU KOOSOLEKU PROTOKOLL JA KOOSOLEKUST OSAVÕTJATE NIMEKIRI ...... 74 LISA 6 OTSUS JA TEADE KESKKONNAMÕJU HINDAMISE PROGRAMMI NÕUETELE VASTAVAKS TUNNISTAMISEST ...... 75 LISA 7 KESKKONNAMÕJU HINDAMISE ARUANDE KOHTA ESITATUD SEISUKOHAD JA KESKKONNAAMETI POOLT ESITATUD MÄRKUSTEGA ARVESTAMINE ...... 76 LISA 8 MÜRAUURING (SKEPAST&PUHKIM OÜ) ...... 77 LISA 9 MÜRAUURING (KUPI OÜ, ARVO KÄÄRD)...... 78 LISA 10. AINJA LIIVAMAARDLA AINJA II LIIVAKARJÄÄRI MÄETÖÖDE TEOSTAMISE PLAAN ...... 79 LISA 11. TEATED KESKKONNAMÕJU HINDAMISE ARUANDE AVALIKUST VÄLJAPANEKUST JA AVALIKUST ARUTELUST ...... 80

Kobras AS töö nr 2015-112 Objekti aadress: Viljandimaa, Karksi vald, Ainja küla 3

Ainja liivamaardla Ainja II liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnamõju hindamise aruanne

LISA 12. KESKKONNAMÕJU HINDAMISE ARUANDE AVALIKU ARUTELU KOOSOLEKU PROTOKOLL JA KOOSOLEKUST OSAVÕTJATE NIMEKIRI ...... 81

Kobras AS töö nr 2015-112 Objekti aadress: Viljandimaa, Karksi vald, Ainja küla 4

Ainja liivamaardla Ainja II liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnamõju hindamise aruanne

Üldinfo

TÖÖ NIMETUS: Ainja liivamaardla Ainja II liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnamõju hindamise aruanne

OBJEKTI ASUKOHT: Viljandimaa, Karksi vald, Ainja küla, Tindi (kü 60001:007:0038) kinnistu

TÖÖ EESMÄRK: Ainja liivamaardla Ainja II liivakarjääri avamise, töötamise, väljaveoga seotud tegevuste ning karjääri tegevuse lõpetamisega kaasnevate keskkonnamõjude hindamine

TÖÖ LIIK: Keskkonnamõju hindamine

TÖÖ TELLIJA: Forestonia OÜ Valga 4 68606 Tõrva Registrikood 10757336 Kontaktisik: Leelo Raide, mob 5344 9906 e-post [email protected]

OTSUSTAJA: Keskkonnaamet Pärnu-Viljandi regioon Roheline 64 80010 Pärnu Kontaktisik: Toomas Kalda, tel 447 7383, e-post [email protected]

EKSPERT: Kobras AS Urmas Uri, juhtekspert, litsents KMH0046 Riia 35 50410 Tartu Registrikood 10171636 Kontakt: tel 730 0310 e-post [email protected]

Vastutav täitja ja kontaktisik: Tanel Mäger Kontakt: tel 730 0310 e-post [email protected] Töörühma liikmed: Tanel Mäger (geoloogia) Noeela Kulm (keskkonnapiirangud, jäätmeteke, rohevõrgustik) Gerli Kull (Natura, looduskaitse, linnustik, loomastik) Ene Kõnd (tehniline kontroll) Erki Kõnd (vee reguleerimine)

Müra modelleerimine: Kupi OÜ (Arvo Käärd) Skepast&Puhkim OÜ Kontakt: mob 5568 9049 Laki 34 e-post [email protected] 12915 Tallinn Registrikood 101071734 Kontakt: tel 664 5808 e-post [email protected]

Kobras AS töö nr 2015-112 Objekti aadress: Viljandimaa, Karksi vald, Ainja küla 5

Ainja liivamaardla Ainja II liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnamõju hindamise aruanne

Kobras AS litsentsid / tegevusload :

1. Keskkonnamõju hindamise tegevuslitsents: KMH0046 Urmas Uri 2. Keskkonnamõju strateegilise hindamise juhtekspert: KSH024 Urmas Uri 3. Hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba nr 379. Hüdrogeoloogilised uuringud. Hüdrogeoloogiline kaardistamine. 4. Maakorraldustööd. Tegevuslitsents 15 MA-k. 5. MTR-i majandustegevusteated: • Ehitusuuringud EG10171636-0001; • Ehitusprojektide ja ehitiste ekspertiisid EK10171636-0001; • Omanikujärelevalve EO10171636-0001; • Projekteerimine EP10171636-0001. 6. Maaparandusalal Tegutsevate Ettevõtjate Registri (MATER) registreeringud: • Maaparandussüsteemi omanikujärelevalve MO0010-00; • Maaparandussüsteemi projekteerimine MP0010-00; • Maaparanduse uurimistöö MU0010-00; • Maaparanduse ekspertiis MK0010-00. 7. Muinsuskaitseameti tegevusluba E 377/2008. Vastutav spetsialist Teele Nigola (VS 606/2012, tähtajatu). Ehitismälestiste, ajaloomälestiste, tööstusmälestiste ja UNESCO maailmapärandi nimekirja objektil konserveerimise ja restaureerimise projektide ning muinsuskaitse eritingimuste koostamine, uuringud ja muinsuskaitseline järelevalve (s.h muinsuskaitsealadel) maastikuarhitektuuri valdkonnas. 8. Veeuuringut teostava proovivõtja atesteerimistunnistus (reoveesettest, pinnaveest, põhjaveest, heit- ja reoveest proovivõtmine) Noeela Kulm - Nr 1148/14, Tanel Mäger – Nr 1161/14. 9. Kutsetunnistused: • Diplomeeritud mäeinsener, tase 7, kutsetunnistus nr 095665 – Urmas Uri; • Diplomeeritud mäeinsener, tase 7, kutsetunnistus nr 116662 – Tanel Mäger; • Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 106122 – Erki Kõnd; • Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 089284 – Teele Nigola; • Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7, kutsetunnistus 109264 – Teele Nigola; • Geodeet V (EKR tase: 7), kutsetunnistus nr 083232 – Ivo Maasik; • Geodeet V (EKR tase: 7), kutsetunnistus nr 083233 – Marek Maaring; • Geodeet V (EKR tase: 7), kutsetunnistus nr 085664 – Germo Ilvesmets.

Kobras AS töö nr 2015-112 Objekti aadress: Viljandimaa, Karksi vald, Ainja küla 6

Ainja liivamaardla Ainja II liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnamõju hindamise aruanne

1. Sissejuhatus

Keskkonnamõju hindamise aruande koostamisel on lähtutud Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest (RT I 2005, 15, 87), maapõueseadusest (RT I 2004, 84, 572), nõuetele vastavaks tunnistatud keskkonnamõju hindamise programmist (lisa 1) ning teistest Eesti Vabariigis kehtivatest üleriigilistest ja kohalikest seadusaktidest, arengukavadest ja planeeringutest ning heast tavast .

1.1 Algatamine

Maatark OÜ viis läbi geoloogilise uuringu Ainja II uuringuruumis Tindi katastriüksusel, Ainja II liivakarjääri mäeeraldise alal.1 Töö alusel kinnitati keskkonnaministri käskkirjaga 11. november 2014 nr 889 „Viljandi maakonna Ainja liivamaardla täiendava varu arvelevõtmine ja registrikande muutmine“ Ainja liivamaardla täiendav varu järgmiselt:

1. täiteliiva aktiivne tarbevaru pindalal 17,44 ha – 1 977 tuh m 3 (6. plokk, sh allpool põhjavee taset 483 tuh m 3); 2. täiteliiva passiivne tarbevaru pindalal 0,99 ha – 124 tuh m 3 (7. plokk, sh allpool põhjavee taset 25 tuh m 3, osaliselt elektriõhuliini kaitsevööndis).

Forestonia OÜ esitas Keskkonnaameti Pärnu-Viljandi regioonile Viljandimaa Karksi valla Ainja küla Ainja liivamaardla Ainja II liivakarjääri maavara kaevandamise loa taotluse (registreeritud Keskkonnaametis 30.04.2015 nr-ga PV 10-5/15/10770). Taotletav Ainja II liivakarjääri mäeeraldis kattub Ainja liivamaardla täiteliiva aktiivse tarbevaru plokiga (plokk 6). Kaevandatavat maavara on kavas kasutada teede- ja üldehituses.

Keskkonnaameti Pärnu-Viljandi regioon teavitas arendajat maavara kaevandamise loa menetlusse võtmisest 08.06.2015 kirjaga nr PV 10-5/15/10770-6 ning avaldas 08.06.2015 samasisulise teate ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded (lisa 2). Keskkonnamõju hindamise Viljandimaal Karksi vallas Ainja liivamaardlas Ainja II liivakarjääri kaevandamisloa taotlusele algatas Keskkonnaamet keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi (KeHJS) seaduse § 3 punkti 1, § 6 lg 1 punkti 28, § 9, § 11 lõigete 2, 3 ja 11 ning maapõueseaduse § 28 lõike 4 alusel 08.07.2015 kirjaga nr PV 6-7/15/14889-2. KeHJS § 6 lg 1 p 28 järgi on olulise keskkonnamõjuga tegevuseks vähemalt 25 hektari suuruse alaga pealmaakaevandamine.

Ainja liivamaardla piires olemasolevate mäeeraldiste pindala kokku moodustab 20,60 ha suuruse ala, millele Ainja II liivakarjääri maavara kaevandamise loa taotluse rahuldamise korral lisandub 17,44 ha suurune ala.

1 Viljandi maakonna Karksi valla Ainja II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga juuni 2014). Maatark OÜ, Tartu 2014. Kobras AS töö nr 2015-112 Objekti aadress: Viljandimaa, Karksi vald, Ainja küla 7

Ainja liivamaardla Ainja II liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnamõju hindamise aruanne

KeHJS § 6 lg 1 p 28 kohaselt on pealmaakaevandamine suuremal kui 25 hektari suurusel alal olulise keskkonnamõjuga tegevuseks. Ainja II liivakarjääris kavandatav tegevus (kaevandamine 17,44 hektaril) ei ole KeHJS § 6 lg 1 nimekirja kohaselt olulise keskkonnamõjuga tegevus, mille korral on KMH algatamine kohustuslik.

Samas sätestab KeHJS § 6 lg 1 p 35, et olulise keskkonnamõjuga tegevuseks, mille puhul tuleb läbi viia KMH, loetakse ka § 6 lg 1 punktides 1-34 1 ja lõikes 2 nimetatud tegevuse käitise muutmine või ehitise laiendamine, kui tegevuse või käitise muutmine või ehitise laiendamine vastab käesolevas lõikes sätestatud võimalikele künnistele. St kui piirkonna kogu tegevus kuulub KeHJS § 6 lõike 1 alla. Sellest tulenevalt on kavandatav tegevus eeldatavalt olulise mõjuga ka siis, kui olemasolevate karjääride lähipiirkonda lisandub mäeeraldis, mille pindala koos olemasolevate mäeeraldistega on üle 25 ha.

Keskkonnamõju hindamise algatamisest teatas Keskkonnaameti Pärnu-Viljandi regioon ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded 17.07.2015 (lisa 3).

1.2 Avalikustamine

Ainja liivamaardla Ainja II liivakarjääri avamise, töötamise, väljaveoga seotud tegevuste ning karjääri tegevuse lõpetamise keskkonnamõju hindamise programmi ja aruande avalikustamine toimub vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (RT I 2005, 15, 87) § 12, 16, 17 ja 21.

Keskkonnamõju hindamise programmi valmimisest, avalikust väljapanekust ja avalikust arutelust teatas Keskkonnaameti Pärnu-Viljandi regioon ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded 30.10.2015, maakondlikus ajalehes Sakala 31.10.2015 ning Karksi valla infolehes Karksi Sõna novembrikuu numbris (lisa 4). Avalik väljapanek kestis 02.11–18.11.2015.

Keskkonnaameti Pärnu-Viljandi regioon saatis kirjalikud teated keskkonnamõju hindamise programmi avaliku väljapaneku ja arutelu toimumisest Maanteeametile, Eesti Keskkonnaühenduste Kojale, Terviseametile, Karksi Vallavalitsusele, Keskkonnainspektsioonile ja Riigimetsa Majandamise Keskusele. Keskkonnamõju hindamise programm oli avaliku väljapaneku ajal kättesaadav tööaegadel Keskkonnaameti Pärnu (Roheline 64, 80010 Pärnu) kontoris, Keskkonnaameti veebilehel (www.keskkonnaamet.ee/uudised-ja-artiklid/keskkonnamoju-hindamised) ja Karksi valla kodulehel (www.karksi.ee).

Keskkonnamõju hindamise algatamise teate juurde ning avaliku väljapaneku käigus täiendavaid küsimusi, ettepanekuid ega vastuväiteid ei esitatud.

Keskkonnamõju hindamise programmi avalik arutelu toimus 20.11.2015 Karksi vallavalitsuses asukohaga Karksi-Nuia linn, Viljandimaa. Keskkonnamõju hindamise programmi avaliku arutelu koosoleku protokoll ja osavõtjate nimekiri on lisatud keskkonnamõju hindamise aruandele (lisa 5).

Keskkonnaamet tunnistas keskkonnamõju hindamise programmi nõuetele vastavaks 22.01.2016 kirjaga nr 6-3/16/1116 ja teatas sellest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded 08.02.2016 (lisa 6).

Kobras AS töö nr 2015-112 Objekti aadress: Viljandimaa, Karksi vald, Ainja küla 8

Ainja liivamaardla Ainja II liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnamõju hindamise aruanne

Keskkonnaamet küsis Ainja II liivakarjääri keskkonnamõju hindamise aruande kohta seisukohti asjaomastelt asutustelt. Kirjalikud seisukohad saabusid Maanteametilt (13.07.2016), Muinsuskaitseametilt (20.07.2016), Terviseameti lõuna talituselt (03.08.2016), Karksi Vallavalitsuselt (29.08.2016) ja Keskkonnaametilt (05.09.2016). Kirjalikud seisukohad ja ülevaatlik tabel Keskkonnaameti poolt esitatud märkustega arvestamise osas on esitatud Lisas 7.

Keskkonnamõju hindamise aruande valmimisest, avalikust väljapanekust ja avalikust arutelust teatas Keskkonnaameti Lõuna regioon ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded 28.04.2017. Samasisuline teade pandi ülesse Karksi Vallavalitsuse hoones asuvale infotahvlile (lisa 11). Avalik väljapanek kestis 28.04–19.05.2017.

Keskkonnaameti Lõuna regioon saatis kirjalikud teated keskkonnamõju hindamise aruande avaliku väljapaneku ja arutelu toimumisest Maanteeametile, Muinsuskaitseametile, Terviseametile ja Karksi Vallavalitsusele. Keskkonnamõju hindamise aruanne oli avaliku väljapaneku ajal kättesaadav tööaegadel Keskkonnaameti Pärnu (Roheline 64, 80010 Pärnu) ja Viljandi (Paala tee 4, 71014 Viljandi) kontorites, Keskkonnaameti veebilehel (https://www.keskkonnaamet.ee/et/eesmargid- tegevused/keskkonnakorraldus/keskkonnamoju-hindamiste-avalik-valjapanek) ja Karksi valla kodulehel (www.karksi.ee).

Keskkonnamõju hindamise aruande avaliku väljapaneku käigus täiendavaid küsimusi, ettepanekuid ega vastuväiteid ei esitatud.

Keskkonnamõju hindamise aruande avalik arutelu toimus 19.05.2017 Karksi vallavalitsuses asukohaga Karksi-Nuia linn, Viljandimaa. Keskkonnamõju hindamise aruande avaliku arutelu koosoleku protokoll ja osavõtjate nimekiri on lisatud keskkonnamõju hindamise aruandele (lisa 12).

1.3 Kavandatavat tegevust käsitlevad planeeringud ja arengukavad

Kavandatavat tegevust puudutavad järgmised planeeringud ja arengukavad: • Karksi valla üldplaneering (kehtestatud Karksi Vallavolikogu 21.06.2006 määrusega nr 17, RT IV, 30.05.2014, 63) ; • Karksi valla arengukavaga 2015–2020 (vastu võetud Karksi Vallavolikogu määrusega 20.11.2014 nr 25, RT IV, 27.11.2014, 13); • Viljandi maakonnaplaneering (kehtestatud maavanema korraldusega 18.03.1999 nr 1104); • Viljandimaa maakonnaplaneering 2030+ (koostatav); • Viljandi maakonna teemaplaneering „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ (kehtestatud maavanema korraldusega 30.12.2005 nr 1300); • Ehitusmaavarade kasutamise riiklik arengukava 2011–2020 (vastu võetud Vabariigi Valitsuse korraldusega 15.03.2011 nr 127, RT III, 17.03.2011, 3).

Kobras AS töö nr 2015-112 Objekti aadress: Viljandimaa, Karksi vald, Ainja küla 9

Ainja liivamaardla Ainja II liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnamõju hindamise aruanne

2. Kavandatava tegevuse eesmärk ja vajadus

Kavandatava tegevuse eesmärk on täiteliiva kaevandamine kohaliku tähtsusega Ainja liivamaardla Ainja II liivakarjäärist.

Kavandatav tegevus hõlmab kattepinnase eemaldamist ja maavara kaevandamist nii ülalpool kui allpool põhjavee taset ning kaevandatud materjali transportimist ostjatele. Vastavalt maavara kaevandamise loa taotlusele on maavara kaevandamise keskmiseks aastamääraks planeeritud 116 tuh m 3 ning taotletav loa kehtivusaeg on 15 aastat.

KeHJS seaduse § 3 1 kohaselt on KMH eesmärk anda tegevusloa andjale teavet kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasneva keskkonnamõju kohta ning kavandatavaks tegevuseks sobivaima lahendusvariandi valikuks, millega on võimalik vältida või vähendada ebasoodsat mõju keskkonnale ning edendada säästvat arengut.

KMH eesmärk on Ainja II liivakarjääri avamise, töötamise, väljaveoga seotud tegevuste ning karjääri tegevuse lõpetamisega kaasnevate oluliste keskkonnamõjude väljaselgitamine ja hindamine, mõju ulatuse määramine ja vajadusel leevendusmeetmete valjatöötamine.

Keskkonnamõju hindamise aruandes analüüsitakse erinevaid tehnoloogilisi lahendusi maavara kaevandamiseks, võrreldakse neid omavahel ja leitakse optimaalseim lahendus, mis oleks looduskeskkonna seisukohast kõige soodsam ning samas oleks vastuvõetav ka kohalikule kogukonnale ja kaevandajale. Keskkonnamõju hindamise aruanne ning selles esitatavad leevendusmeetmed on sisendiks maavara kaevandamise loa keskkonnatingimuste määramisel.

Kobras AS töö nr 2015-112 Objekti aadress: Viljandimaa, Karksi vald, Ainja küla 10

Ainja liivamaardla Ainja II liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnamõju hindamise aruanne

3. Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste kirjeldus

Maavara kaevandamiseks Ainja liivamaardla Ainja II liivakarjääri alalt käsitletakse järgnevaid alternatiive:

Kavandatud tegevus, mida käsitletakse kui alternatiiv I : kaevandamine Ainja II liivakarjäärist hakkab toimuma vastavalt Forestonia OÜ poolt kirjaga (registreeritud Keskkonnaametis 30.04.2015 nr-ga PV 10- 5/15/10770) edastatud maavara kaevandamise loa taotlusele.

Karjääri avamisel ja ekspluateerimisel järgitakse kõiki maavarade kaevandamise nõudeid. Enne kaevetööde alustamist on kavas eemaldada karjääri alalt kattekiht, mis koosneb kasvukihist (mullast) ja moreenist. Kasvukiht (muld) vaalutatakse karjääri teenindusmaale ning jälgitakse, et ei toimuks selle segunemist teiste materjalidega. Bioloogilise aktiivsuse säilitamiseks aunasid ei tihendata, kuid tagamaks auna geotehnilist stabiilsust silutakse auna pealispind ja küljed. Kattekihti on kavas kasutada hiljem karjääri maa-ala bioloogilisel korrastamisel, st tegemist oleks taaskasutatava materjaliga.

Vastavalt maavara kaevandamise loa taotlusele toimub kaevandamine mitmeastmeliselt kaasaegsete ekskavaatorite ja rataslaadurite abil. Seejuures on kavas paljandustöödel ja kaevandamisel abimehhanismina kasutada buldooserit. Peenusmooduli põhjal on tegemist ülipeeneteralise liivaga, seega materjali purustamise ning sorteerimise ja sõelumise vajadus taotletavas karjääris puudub. Allpool põhjavee taset asuva täiteliiva kaevandamiseks on ette nähtud selle kuhjamine vallidesse, kus toimub vee väljanõrgumine, pärast mida on võimalik alustada liiva laadimist. Veealune kaevandamine toimub pika noolega ekskaavatoriga. Veealuse täiteliiva kihi paksus varieerub mäeeraldise ulatuses: lääneosas veealune varu puudub, keskosas on veealuse kihi paksus ca 4 m ning idaosas ca 10 m. Veealuse varu kogu ulatuses väljamine on taotletava karjääri idaosas suure sügavuse tõttu raskendatud. Materjali väljavedu karjäärist on kavandatud autotranspordiga. Materjali väljaveotee plaanitakse rajada karjääri edelaossa, olemasolevaid teid ei ole plaanis kasutama hakata. Kavandatava tegevusega ei kaasneks jäätmeteket, kuna karjääris ei kavandata maavara rikastamist või muul viisil töötlemist.

Kaevandamine ja materjali vedu toimuks Ainja II liivakarjäärist aastaringselt vastavalt vajadusele. Taotletav maavara kaevandamise keskmine aastamäär on 116 tuh m 3 ning taotletav maavara kaevandamise loa kehtivusaeg 15 aastat. Vastavalt 19.09.2016 Forestonia OÜ poolt kinnitatud „Ainja liivamaardla Ainja II liivakarjääri mäetööde teostamise plaanile“ (lisa 10) on taotletavas liivakarjääri planeeritud kaevandamistegevus ühes vahetuses päevasel ajal. 1,0 m 3 kopa mahuga ekskavaatori tootlikkus veepealsel kaevandamisel ühes vahetuses on 1 192 m 3. 200 tööpäeva korral aastas teeb see kogumahuks 238 tuh m 3, mis ületab kaevandamise keskmist aastamäära ligikaudu kahekordselt. Kuna arendaja hakkab kaevandama taotletava liivakarjääri täiteliiva episoodiliselt kasutades materjali vastavalt oma vajadustele, ei ole planeeritud maavara kaevandamise keskmise aastamäära ületamist.

Pärast varu ammendamist korrastatakse kaevandamisega rikutud maa vastavalt keskkonnaministri määrusele nr 43, 26.05.2005 “Üldgeoloogilise uurimistööga, geoloogilise uuringuga ja kaevandamisega rikutud maa korrastamise kord” (RTL 2005, 60, 865). Korrastamisprojekt koostatakse lähtudes Keskkonnaameti poolt esitatavatest korrastamistingimustest.

Kobras AS töö nr 2015-112 Objekti aadress: Viljandimaa, Karksi vald, Ainja küla 11

Ainja liivamaardla Ainja II liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnamõju hindamise aruanne

Alternatiiv II: Ainja II liivakarjääri avamine, kaevandamine ülalpool põhjavee taset, materjali transport ning karjääri maa-ala korrastamine toimuks vastavalt alternatiiv I all kirjeldatud meetodile. Põhjavee tasemest ( ca 112 m) allpool oleva täiteliiva kaevandamiseks alandatakse praegust põhjavee taset ulatuses, mis võimaldab kaevandamist jätkata põhjavee tasemest ülalpool. Lähtudes ploki nr 6 kasuliku kihi keskmisest paksusest allpool põhjavee taset, tuleks kogu plokis leiduva veealuse varu kaevandamiseks põhjavee tasemest ülalpool, alandada veetaset karjääri keskosas ca 3 m võrra ning idaosas kuni 10 m võrra.

Tehnoloogilised võimalused põhjavee taseme alandamiseks on lahendada vee äravool kraavide abil isevooluliselt (alternatiiv II A ) või pumpamise teel (alternatiiv II B).

Arvestades lähiala keskkonnatingimusi, on alternatiiv II A abil võimalik põhjavee taset alandada ca ühe meetri võrra, juhtides Ainja II liivakarjääri alalt vesi kraavide abil RABUSTI maaparandussüsteemi eesvoolu, kustkaudu edasine äravool toimuks läbi olemasoleva kraavituse Vanausse ojja ning lõpuks Kõpu jõkke.

Alternatiiv II A on KMH aruande koostaja hinnangul ebasoovitav alternatiiv, mille ainsaks eeliseks on see, et veealust varu on võimalik veetaset alandades väljata ca 1 m sügavamalt. Veealuse varu kaevandamine toimub pika noolega ekskavaatoriga sarnaselt alternatiivile I. Selleks, et taotletavas liivakarjääris veetaset ca 1 m võrra alandada on vajalik hinnaguliselt välja juhtida ca 120 000 m 3 vett arvestamata karjääri ümbritsevatelt aladelt juurde nõrguva vee kogust.

Alternatiiv II B võimaldaks põhjavee taset alandada ka rohkem kui ühe meetri võrra, kuid see alternatiiv osutus tehniliste ning majanduslike kaalutluste tõttu juba KMH varases etapis ebareaalseks . Põhjavee taseme alandamine üle ühe meetri muudaks oluliselt Ainja II liivakarjääri ümbritseva ala veerežiimi (sh kaevude veetaset), suurendaks oluliselt põhjavee sissevoolu Ainja II liivakarjääri alale, tekitaks raskusi pumbatava vee ärajuhtimisega ning suurendaks alternatiiviga II B seotud kulusid. Eelnimetatud põhjuste tõttu alternatiivi II B edaspidi ei käsitleta.

0 alternatiivi, so loobutakse maavara kaevandamisest Ainja II liivakarjääri alalt ja Ainja liivamaardlas leiduv varu jääb lõpuni kaevandamata, ei käsitleta. Ainja II liivakarjääri alal leiduv maavara on kinnitatud keskkonnaministri 11. novembri 2014 käskkirjaga nr 889 „Viljandi maakonna Ainja liivamaardla täiendava varu arvelevõtmine ja registrikande muutmine.“ See tähendab, et maavaravaru kinnitamisega on loodud õiguslikud eeldused maavara kaevandamiseks. Antud olukorras on asjakohane eeldada, et 0 alternatiivi realiseerumine on ebareaalne, kuivõrd majanduslikult ja keskkonna seisukohalt on otstarbekam maardlas leiduv maavara välja kaevandada. Maavaravaru kiire kasutuselevõtt kiirendab ümbritseva ala korrastamist ja edasist kasutusele võtmist.

Lähtudes eeltoodust käsitletakse edaspidi käesoleva keskkonnamõju hindamise raames kavandatud tegevuse reaalsete alternatiividena alternatiivi I ja alternatiivi II A.

Kobras AS töö nr 2015-112 Objekti aadress: Viljandimaa, Karksi vald, Ainja küla 12

Ainja liivamaardla Ainja II liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnamõju hindamise aruanne

4. Mõjutatava keskkonna kirjeldus

4.1 Ainja liivamaardla ja Ainja II liivakarjääri kirjeldus

Kohaliku tähtsusega Ainja liivamaardla (registrikaardi nr 0840) asub Viljandimaa lõunaosas Karksi vallas Ainja küla alal. Ainja liivamaardla ligikaudne asukoht on tähistatud joonisel 1.

Kõrvalmaantee nr 24195 Sudiste tee

Kõrvalmaantee nr 24194 Karksi – Ainja

Tugimaantee nr 54 Ainja liivamaardla Karksi -Nuia – Lilli ligikaudne asukoht

Riigimaantee nr 6 Valga – Uulu

Kõrvalmaantee nr 24230 Sinejärve – Äriküla

Joonis 1. Ainja liivamaardla ligikaudne asukoht ning seda ümbritsev teedevõrk (Maa-ameti Maanteeameti kaardirakendus: http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis).

Käesoleval ajal moodustab Ainja liivamaardlas olemasolevate lähestikku asetsevate mäeeraldiste pindala kokku 20,60 ha suuruse ala, millele Ainja II liivakarjääri maavara kaevandamise loa taotluse rahuldamise korral lisandub 17,44 ha suurune ala. Ainja liivamaardla mäeeraldiste asendiplaan on esitatud joonisel 2.

Kobras AS töö nr 2015-112 Objekti aadress: Viljandimaa, Karksi vald, Ainja küla 13

Ainja liivamaardla Ainja II liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnamõju hindamise aruanne

Ainja II kruusakarjäär (4,01 ha)

Taotletav Ainja II liivakarjäär (17,44 ha)

Ainja liivakarjäär (16,59 ha)

Joonis 2. Ainja liivamaardla mäeeraldised (Maa-ameti maardlate kaardirakendus: http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis).

Ainja liivamaardlas on välja antud kaks maavara kaevandamise luba, milles määratud mäeeraldised asuvad Valga – Uulu põhimaanteest lääne pool. Nendeks on:

• Kivikandur OÜ Ainja liivakarjäär: maavara kaevandamise luba VILM-042 (mäeeraldise pindala 16,95 ha, kaevandamise keskmine aastamäär 100 tuh m3; kehtivuse aeg 29.09.2008 kuni 29.09.2026). • Javo Grupp OÜ Ainja II kruusakarjäär: maavara kaevandamise luba VILM-062 (mäeeraldise pindala 4,01 ha, kaevandamise keskmine aastamäär 31 tuh m 3; kehtivuse aeg 13.06.2013 kuni 12.06.2028). Mäeeraldisele on väljastatud korrastamistingimused (Keskkonnaameti 06.07.2015 kiri nr PV 10-1/15/13869-5).

Ülevaade olemasolevatest maavara kaevandamise lubadest ja taotletavast Ainja II liivakarjääri kaevandamise loast on esitatud tabelis 1.

Kobras AS töö nr 2015-112 Objekti aadress: Viljandimaa, Karksi vald, Ainja küla 14

Ainja liivamaardla Ainja II liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnamõju hindamise aruanne

Tabel 1. Ülevaade Ainja lii vamaard la maavara kaevandamise lubadest. Kaevandamise Kehtivuse Pindala Mäeeraldis Loa nr keskmine aastamäär lõpp 3 (ha) (tuh m ) Ainja liivakarjäär VILM-042 29.09.2026 100 16,59 Ainja II kruusakarjäär VILM-062 12.06.2028 31 4,01 Ainja II liivakarjäär (taotletav) 2032 116 17,44

Maa-ameti maavaravarude koondbilansi andmetel on Ainja liivakarjäärist (VILM-042) 2014. aastal kaevandatud 17,8 tuh m 3 ning 2015. aastal 0,7 tuh m 3 ehitusliiva. Ainja II kruusakarjäärist (VILM-062) on 2014. aastal kaevandatud 82,5 tuh m 3 ning 2015. aastal 12,0 tuh m 3 ehituskruusa. Ainja liivakarjääris ja

Ainja II kruusakarjääris veealust kaevandamist ei toimu.

Joonisel nr 3 on esitatud käesoleval ajal Ainja liivamaardlas tegutsevate karjääride kehtivate maavara kaevandamise lubade järgsed aastased kaevandamismäärad. Olemasolevate maavara kaevanduslubade alusel on keskmine maavara kaevandamise aastamäär 131 tuh m 3 aastas, millele lisandub Ainja II liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotluse rahuldamisel keskmiselt 116 tuh m 3 aastas. Võrreldes praeguse olukorraga oleks potentsiaalne kaevandusmahtude kasv 88 protsenti.

Jooniselt nr 3 nähtub, et pärast 2026. aastat toimub suhteliselt suur lubatud kaevandamismäärade langus, mis on seotud Ainja liivakarjääri maavara kaevandamise loa VILM-042 kehtivusaja lõppemisega.

Ainja II kruusakarjäärile on väljastanud mäeeraldise korrastamistingimused, mille kohaselt tuleb mäeeraldis korrastada metsamaaks.

Kaevandamislubade järgsed aastased kaevandamismäärad Ainja liivamaardlas 250

200 /aastas 3

150 Ainja II liivakarjäär Ainja II kruusakrjäär 100 Ainja liivakarjäär

50

kaevandamismäär tuhm 0

kaevandamise aastad

Joonis 3. Ainja liivamaardla taotletava Ainja II liivakarjääri ja olemasolevate karjääride maavara kaevandamislubade keskmised aastased kaevandamismäärad.

Kobras AS töö nr 2015-112 Objekti aadress: Viljandimaa, Karksi vald, Ainja küla 15

Ainja liivamaardla Ainja II liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnamõju hindamise aruanne

Ainja II liivakarjääri mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa pindala on 17,44 ha. Ainja II liivakarjääri mäetehnilised tingimused on soodsad. Juurdepääs alale on hea ning materjali väljavedu on lihtne korraldada. Ainja II liivakarjäär asub Valga – Uulu riigi põhimaanteest nr 6 (katastriüksuse tunnus 60002:003:1141, maa sihtotstarve on transpordimaa) ca 50 m ida pool. Mäeeraldis asub osaühistule

Forestonia kuuluval Tindi katastriüksusel (katastriüksuse 60001:007:0038), mille maa sihtotstarve on maatulundusmaa 100% ning pindala 27,11 ha.

Käesoleval ajal on Ainja II liivakarjääri ala osaliselt kasutusel põllumaana ning osaliselt on maa kaetud metsaga, kuid maavara kaevandamisloa väljastamise järgselt tuleb maa sihtotstarve Tindi katastriüksusel 17,44 ha suurusel alal muuta mäetööstusmaaks.

Kasuliku kihi moodustavad Ainja II liivakarjääris jääjärvelised (lgIII) ja –jõelised (fgIII) kohati kruusa sisaldavad ülipeeneteralised liivad. Ainja II liivakarjääri materjal vastab eriotstarbelise liiva (täiteliiva) nõuetele. Vastavalt Maatark OÜ tööle on maavaravaru Ainja II uuringuruumis arvutatud kahe plokina. 2 Antud töö alusel kinnitati keskkonnaministri 11. november 2014 käskkirjaga nr 889 „Viljandi maakonna Ainja liivamaardla täiendava varu arvelevõtmine ja registrikande muutmine“ Ainja liivamaardla täiendav varu järgmiselt:

1. täiteliiva aktiivne tarbevaru pindalal 17,44 ha – 1 977 tuh m 3 (6. plokk, sh allpool põhjavee taset 483 tuh m 3); 2. täiteliiva passiivne tarbevaru pindalal 0,99 ha – 124 tuh m 3 (7. plokk, sh allpool põhjavee taset 25 tuh m 3, osaliselt elektriõhuliini kaitsevööndis).

Forestonia OÜ edastas kirjaga (registreeritud Keskkonnaametis 30.04.2015 nr-ga PV 10-5/15/10770) Keskkonnaameti Pärnu-Viljandi regioonile Viljandimaa Karksi valla Ainja küla Ainja liivamaardla Ainja II liivakarjääri maavara kaevandamise loa taotluse. Taotletav Ainja II liivakarjääri mäeeraldis kattub Ainja liivamaardla ehitusliiva aktiivse tarbevaru plokiga (plokk 6). Ainja II liivakarjääri mäeeraldise kaevandatav varu on kinnitatud varust mõnevõrra väiksem, kuna maha tuleb arvestada karjääri nõlvadesse jääva maavara maht (vt tabel 2).

Tabel 2. Ainja II liivakarjääri aktiivne tarbevaru ja kaevandatav varu.

Ploki nr Aktiivne tarbevaru Nõlvatervikusse jääv Kaevandatav varu (tuh m 3) varu (tuh m 3) (tuh m 3)

Plokk 6 täiteliiv 1 977 249 1 728 (ülal- ja allpool põhjavee taset) (1 494 ja 483) (129 ja 120) (1 365 ja 363)

2 Viljandi maakonna Karksi valla Ainja II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga juuni 2014). Maatark OÜ, Tartu 2014. Kobras AS töö nr 2015-112 Objekti aadress: Viljandimaa, Karksi vald, Ainja küla 16

Ainja liivamaardla Ainja II liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnamõju hindamise aruanne

4.2 Asustus ja maakasutus

Ainja liivamaardla asub Viljandimaa lõunaosas Karksi vallas. Statistikaameti andmete kohaselt on Karksi valla pindala 321,45 km 2 ning 01.01.2015 a seisuga elas vallas 3 113 inimest. Karksi vallaga piirnevateks haldusüksusteks on Viljandimaa Abja, Halliste, Viljandi ja Tarvastu vald, Valgamaa Helme vald ning Läti Vabariigi Naukš ēni piirkond (läti: Naukš ēnu novads ). Karksi vallas on 20 küla ning vallasisene Karksi-Nuia linn, kus asub ka valla halduskeskus. Suurimad külad rahvaarvu poolest on Karksi, Polli ja Sudiste ning pindalalt Lilli, Ainja ja Äriküla. Ainja liivamaardla asub Ainja külas, kus 2015. aasta 1. jaanuari seisuga elas 67 inimest.

Karksi valla loodusressurssidest moodustavad põhilise osa liiva ja turba varud. Valla territooriumil asub osaliselt või tervenisti kaheksa maardlat. Üks aktiivses kasutuses olevatest maardlatest on Ainja liivamaardla.

Ainja liivamaardla on enamasti ümbritsetud maatulundus (põllu- ja metsamaa) maaga. Taotletavast Ainja II liivakarjääri (foto 1) mäeeraldisest ja mäeeraldise teenindusmaast kõigis suundades jätkub Tindi katastriüksus. Lõunast piirneb Tindi katastriüksus Karksi metskond 28 katastriüksusega (katastriüksuse tunnus 60001:007:0036, maa sihtotstarve on maatulundusmaa 100%, pindala 17,25 ha). Lääne poolt piirneb Tindi katastriüksus 6 Valga-Uulu tee katastriüksusega (katastriüksuse tunnus 6002:003:1141, maa sihtotstarve on transpordimaa 100%). Loodest piirneb Tindi katastriüksus Vana-Tindi katastriüksusega (katastriüksuse tunnus 60001:007:0026, maa sihtotstarve on maatulundusmaa 100%, pindala 29,05 ha). Põhja poolt piirneb Tindi katastriüksus Tindi-Põllu katastriüksusega (katastriüksuse tunnus 60001:007:0027, maa sihtotstarve on maatulundusmaa 100%, pindala 8,66 ha). Kirdest piirneb Tindi katastriüksus Tindi-Luige katastriüksusega (katastriüksuse tunnus 60001:007:0012, maa sihtotstarve on maatulundusmaa 100%, pindala 3848 m 2). Kirde ja ida poolt piirneb Tindi katastriüksus Tindimetsa katastriüksusega (katastriüksuse tunnus 60001:007:0039, maa sihtotstarve on maatulundusmaa 100%, pindala 43,96 ha). Idast piirneb Tindi katastriüksus Paanikse metskonna maatükk M-19 katastriüksusega (katastriüksuse tunnus 60001:007:0009, maa sihtotstarve on maatulundusmaa 100%, pindala 1375,7 ha).

Taotletava Ainja II liivakarjääri eeldatav mõjuala on piiritletud karjääri tegevusest tuleneva müra ulatusega, teiste mõjurite ulatus on väiksem. Tindimetsa kinnistul paiknevad eluhoone varemed ning mahajäetud laut jäävad mäeraldisest ca 40 m kaugusele. Tindi-Luige kinnistul paiknev suvila jääb mäeeraldisest ca 40 m kaugusele, suvila veevarustus on tagatud salvkaevuga. Väike-Paanikse kinnistu mahajäetud eluhooned jäävad mäeeraldisest ca 100 m kaugusele. Suure-Paanikse kinnistu puhul on tegemist suletud territooriumiga, kuhu KMH aruande koostajal ligipääs puudub.

Tindi katastriüksuse sihtotstarve on maatulundusmaa ning kinnistul asuvad põllumassiivid nr

59643690279 (pindala 9,41 ha) ja nr 59743620386 (pindala 4,15 ha).

Kobras AS töö nr 2015-112 Objekti aadress: Viljandimaa, Karksi vald, Ainja küla 17

Ainja liivamaardla Ainja II liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnamõju hindamise aruanne

Foto 1. Vaade kavandatavale Ainja II liivakarjääri mäeeraldise alale Tindi-Põllu kinnistu poolt (30.05.2016).

4.3 Olemasolev taristu

4.3.1 Teedevõrk

Teedevõrk Karksi vallas on suhteliselt tihe. Ainja küla ja Ainja liivamaardlat läbib riigi põhimaantee nr 6 Valga – Uulu, millel on vastavalt ehitusseadustiku § 71 lõikele 2 maantee kaitsevööndi laius mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast 30 m. Taotletav Ainja II liivakarjäär jääb riigi põhimaanteest ida poole ning ei ulatu tee kaitsevööndisse. Lähipiirkonnas asuvad veel järgmised maanteed: riigi tugimaantee Karksi-Nuia – Lilli (tee nr 54) ning riigi kõrvalmaanteed Sinejärve – Äriküla (tee nr 24230), Karksi – Ainja (tee nr 24194) ja Sudiste tee (tee nr 24195). Karksi valla maadel asub kokku 115 km riigiteid, neist 70 km on kõvakattega. Ainja küla territooriumil on kruusakattega kaetud kõrvalmaanteed Sinejärve – Äriküla (tee nr 24230) ja Sudiste tee (tee nr 24195). Talvel on teede koristamine lumest hea, kuid probleeme on valmistanud libeduse tõrje.3

Taotletavast Ainja II liivakarjäärist vahetult põhja pool, Tindi katastriüksuse loode- ja kirdeservas, asub eratee Tindi – Tedre (tee nr 6000340) ning edelas ja kagus asuvad kohalikud teed, mis ei kuulu Karksi valla teede nimekirja. Karksi valla üldplaneeringus on Tindi – Tedre tee välja toodud avalikuks kasutuseks reserveeritud teena, seda teed kasutab Tindi-Luige katastriüksuse omanik enda maatükile ligipääsuks. Tindi – Tedre tee ning nimetatud kohalikud teed asuvad väljaspool Ainja II liivakarjääri mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa territooriume ning seetõttu säilivad need ka pärast kaevandamistegevuse lõpetamist.

3 Karksi valla arengukava 2015–2020. Karksi Vallavolikogu 20.11.2014 määrus nr 25. Kobras AS töö nr 2015-112 Objekti aadress: Viljandimaa, Karksi vald, Ainja küla 18

Ainja liivamaardla Ainja II liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnamõju hindamise aruanne

Väljaveotee Ainja II liivakarjäärist plaanitakse rajada mäeeraldise edelaossa, kuna sealt on lähim ühendus Valga – Uulu riigi põhimaanteega nr 6. Võimalikud väljaveoteede asukohad on toodud joonisel 4. Maanteeamet märgib oma 12.05.2017 kirjas nr 15-5/16-00057/099, et uute väljaveoteede kavandamisel on kohustuslik tehniliste tingimuste taotlemine Maanteeametilt.

Tindi – Tedre tee Ainja II liivakarjäär

Väljaveoteede võimalikud asukohad

Valga – Uulu riigi põhimaantee

Joonis 4. Ainja II liivakarjääri võimalikud väljaveoteede asukohad (Maa-ameti maainfo kaardirakendus: http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis).

Ainja liivamaardlale lähimad bussipeatused asuvad Valga – Uulu riigi põhimaantee ääres. Ainja liivamaardlast ca 800 m kaugusel loode suunas asub Sinejärve bussipeatus ning liivamaardlast ca 850 m kaugusel kagu suunas asub Paanikse bussipeatus.

Valga – Uulu riigi põhimaanteel Ainja liivamaardla lähipiirkonnas on teadaolevalt toimunud alates 2000. aastast neli liiklusõnnetust. Neist kolm on aset leidnud Sinejärve bussipeatuse lähistel. 2006. ja 2007. aastal toimus sõiduki teelt väljasõit ning 2008. aastal kokkupõrge sõidukiga küljelt. Kolmes avariis sai kokku vigastada kuus inimest, kuid hukkunuid ei olnud. Üks liiklusõnnetus on toimunud Ainja liivakarjääri ja Ainja II kruusakarjääri vahelisel teelõigul kui 2003. aastal toimus sõiduki kokkupõrge jalakäijaga.

Õnnetuse tagajärjel sai kaks inimest vigastada, kuid hukkunuid ei olnud.

Teede Tehnokeskuse poolt teostatud 2016. aasta liiklusloendusandmetele tuginedes oli Ainja liivamaardlat läbival Valga – Uulu riigi põhimaantee nr 6 teelõigul aasta keskmine veoautode ja autobusside ning autorongide koguarv 281 masinat ööpäevas. 4 Veoautode ja autorongide koguarv oli väiksem Ainja liivamaardlast Karksi-Nuia poole jääval riigi põhimaantee lõigul, mis viitab asjaolule, et ligikaudu kolmandik Ainja liivamaardla ala läbivatest veokitest ja autobussidest ning autorongidest liigub

4 Liiklusloenduse tulemused 2016. aastal. AS Teede Tehnokeskus, Tallinn 2017. Kobras AS töö nr 2015-112 Objekti aadress: Viljandimaa, Karksi vald, Ainja küla 19

Ainja liivamaardla Ainja II liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnamõju hindamise aruanne

mööda Karksi – Ainja riigi kõrvalmaanteed nr 24194 Viljandi suunal. Täpsem ülevaade 2016. a loendusandmetest on toodud tabelis 3.

Tabel 3. Liiklussagedused Ainja liivamaardlat ümbritseval teedevõrgul.

Tee Algus Lõpp 1 2 3 4 Loenduse Tee nimetus AKÖL SAPA VAAB AR nr km km aasta 6 Valga – Uulu 31,1 47,5 1577 1296 52 229 2016 6 Valga – Uulu 47,5 54,3 1577 1296 52 229 2016 6 Valga – Uulu 54,3 58,6 1138 996 40 102 2016 24194 Karksi – Ainja 1,2 4,4 486 393 20 73 2016 24195 Sudiste tee 0 3,8 42 41 1 0 2016 24230 Sinejärve – Äriküla 0 5,4 16 15 1 0 2016

AKÖL 1 – aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus, autot/ööpäevas SAPA 2 – sõiduautod ja pakiautod [sõiduki pikkus (m) ≤ 6,0] VAAB 3 – veoautod ja autobussid [6,0 < sõiduki pikkus (m) ≤ 12,0] AR 4 – autorongid [sõiduki pikkus (m) > 12,0] – Ainja liivamaardlat ja Ainja küla läbiv teelõik

Tabelis nr 3 esitatud andmed pärinevad 2016. aastal riigi põhimaanteel püsiloenduspunktis „Helme“ (loenduspunkti tähis 6-34,7) ja kõrvalmaanteedel teisaldatavates loenduspunktides läbiviidud lühiajalise liiklusloenduse tulemustest. Püsiloenduspunkti läbinud sõidukid summeeritakse iga 15 minuti tagant. Kogutud sõidukite loendusandmed ning loendusseadme töökorrasoleku kohta käiv info edastatakse serverisse viivitamatult uue andmepaketi moodustumisel, ent mitte harvemini kui 4 korda tunnis. Lühiajaline liiklusloendus teisaldatavates loenduspunktides tehti kevad-, suve- ja sügisperioodil. Esimeste loendustega alustati aprillikuul, 15. kalendrinädalal, viimased voolikloendurid paigaldati maanteedele 46. nädalal. Lühiajalise liiklusloenduse kestvus oli teisaldatavates loenduspunktides tavaliselt 7 ööpäeva. Loendust ei tehtud nendel nädalatel, kus liiklus võis olla tavapärasest erinev (riiklikud pühad jms).

4.3.2 Elektrirajatised

Taotletava Ainja II liivakarjääri mäeeraldise lääneservas paikneb elektriõhuliin TÕRVA:NUI (väline tunnus K3559875, 1-20 kV), mille idapoolne haru toidab mäeeraldise kaguserva jäävat alajaama Rutu:(Abja) (väline tunnus M5028237) ja elektrimaakaabelliini Rutu:(Abja) (väline tunnus MKL5048999). Vastavalt majandus- ja taristuministri 25. juuni 2015 määrusele 5 on õhuliini kaitsevöönd 1-35 kV nimipingega liinidel mõlemal pool liini telge 10 m, elektrimaakaabelliini kaitsevöönd mõlemal pool piki äärmise kaabli telge 1 m ning alajaamade ja jaotusseadmete ümber ulatub kaitsevöönd 2 m kaugusele piirdeaiast, seinast või nende puudumisel seadmest.

Maatark OÜ poolt teostatud geoloogilise uuringu käigus arvati uuringuala läänepoolne serv passiivseks tarbevaruks seoses ala läbiva elektriõhuliiniga. 6 Elektriõhuliinist läänes paikneva täiteliiva passiivse tarbevaru ploki (plokk 7, pindala 0,99 ha) varud on, arvestades ka nõlvakadusid, liiga väikesed, et neid

5 Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded. Majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrus nr 73. 6 Viljandi maakonna Karksi valla Ainja II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga juuni 2014). Maatark OÜ, Tartu 2014. Kobras AS töö nr 2015-112 Objekti aadress: Viljandimaa, Karksi vald, Ainja küla 20

Ainja liivamaardla Ainja II liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnamõju hindamise aruanne

kaevandamisväärseks pidada. Taotletavat mäeeraldist läbiva elektriõhuliini alajaama toitev idapoolne haru asendatakse kavandatava tegevuse realiseerumise korral vastavalt Eesti Energia AS poolt esitatavatele nõuetele arendaja kulul, eeldatavalt Tindi kinnistu serva paigutatava maakaabelliiniga. Alajaam jääb väljaspoole mäeeraldise piire (foto 2).

Foto 2. Taotletava Ainja II liivakarjääri mäeeraldise ala läbiv elektriõhuliin ning Rutu:(Abja) alajaam (24.03.2016).

4.4 Maastik ja roheline võrgustik

4.4.1 Maastik

Maastikuliselt paikneb Ainja liivamaardla Sakala kõrgustiku kaguosas fluvio- ja limnoglatsiaalse tekkega liivast mõhnastikul asudes vahetult ürglooduse objektina arvel oleva Rutu mägede kõrgendiku kõrval. Tegemist on Lõuna-Sakala künkliku moreenreljeefi vööndi kõige liigestatuma osaga, kus esinevad väga järskude nõlvadega künkad ning nendevahelised negatiivsed pinnavormid (järsuveerulised suletud nõod ja sulglohkude ahelad). 7 Rohkesti on rändrahne, milledest suuremad on kohati pooleldi mattunud moreeni katvasse tolmjasse peenliiva. Lähiümbruse kõrgeimaks punktiks on Ainja II liivakarjäärist ca 1,3 km kaugusel kagus asuv Sakala kõrgustiku kõrguselt teine mägi Rutu mägi (145 m üle merepinna), mis oma tekkelt on moreenkuhjatis. Maapinna absoluutsed kõrgused Ainja II liivakarjääri mäeeraldisel jäävad vahemikku 114,40 – 128,10 m.

7 Eesti Entsüklopeedia, http://entsyklopeedia.ee Kobras AS töö nr 2015-112 Objekti aadress: Viljandimaa, Karksi vald, Ainja küla 21

Ainja liivamaardla Ainja II liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnamõju hindamise aruanne

4.4.2 Roheline võrgustik

Viljandi maakonna asustust ja maakasutust suunavate keskkonnatingimuste teemaplaneeringuga 8 on Viljandi maakonnas määratletud roheline võrgustik, mis koosneb funktsioneerivaks tervikuks ühendatud tugialadest ja koridoridest. Roheline võrgustik täpsustab bioloogilise mitmekesisuse toimimise struktuuri ning loob eeldused loodushoidlikuks ja tasakaalustatud arendustegevuseks.

Vastavalt Viljandi maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu “Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused” rohevõrgustiku kaardile ei asu Ainja liivamaardla rohevõrgustiku tugialal ega koridoril, kuid külgneb lõuna-, kagu- ja idapiiril rohevõrgustiku Rubina Veisjärve (T2.18) tugialaga, millel asub ka Rutu maastikukaitseala ning Natura 2000 võrgustiku Rutu loodusala (vt ptk 4.10.1). Rohevõrgustiku tugiala ja koridoriga ristub Ainja liivamaardlat läbiv Valga – Uulu riigi põhimaantee nr 6, tekitades konfliktala (vt joonis 5).

Ainja II liivakarjäär

Joonis 5. Roheline võrgustik (väljavõte teemaplaneeringu 1:100 000 kaardist Viljandimaa asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused).

Väärtuslike maastikena käsitletakse eelkõige inimese tegevuse ja maakasutuse tulemusena kujunenud kultuurmaastikke. Kultuurmaastik on kooslus põllumajandusmaastikust, asustusest ja teedevõrgust koos seal sisalduvate looduslike elementidega. Väärtuslikud maastikud on alad, mis võiksid saada

8 Viljandi maakonna teemaplaneering “Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“. Viljandi Maavalitsus, 2005. Kobras AS töö nr 2015-112 Objekti aadress: Viljandimaa, Karksi vald, Ainja küla 22

Ainja liivamaardla Ainja II liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnamõju hindamise aruanne

maastikuhoolduslepingute objektiks ja mille hoidmiseks on maakonna teemaplaneeringuga kehtestatud ehitus- ja kasutustingimused.

Viljandi maakonna asustust ja maakasutust suunavate keskkonnatingimuste teemaplaneeringu kohaselt jääb Karksi valda kuus väärtuslikuks maastikuks määratud ala: Halliste org Abja ja Karksi-Nuia vahel (I klass), Karksi ürgorg (I klass), Majori talu (I klass), Polli mõis ja Üriküla (II klass), Tuhalaane – Suuga – Muri maastik (II klass) ning Lilli – Ruhijärve maastik (II klass).

Karksi valla üldplaneeringuga 9 on lisaks Viljandi maakonna asustust ja maakasutust suunavate keskkonnatingimuste teemaplaneeringus identifitseeritud väärtuslikele maastikele määratud täiendavalt väärtuslikuks maastikuks (reservmaastikuks) ka Rutu maastik, mis hõlmab Rutu maastikukaitseala ning paikneb Ainja II liivakarjääri vahetus läheduses.

4.5 Geoloogiline ehitus ja hüdrogeoloogilised tingimused

4.5.1 Geoloogiline ehitus

Karksi valla äärmine põhjaosa asub aluspõhja Kesk-Devoni Aruküla lademe (D 2ar) liivakivide ja savide avamusalal ning ning ülejäänud valla territoorium Karksi-Nuia – Tuhalaane joonest lõunas asub aluspõhja

Burtnieki lademe (D 2br) õhukeste savi vahekihtidega liivakivi avamusalal, mida katab paks pinnakate (paksus 25 – 30 m, kohati kuni 40 m). Pinnakatte moodustavad fluvioglatsiaalsed kruusad-liivad ning moreen. Harvem esineb viirsavisid positiivsetel pinnavormidel, küngastevahelistes orgudes esineb orgaanika sisaldusega liivasid, muda ning turvast. 10

Ainja II liivakarjääri alal moodustab kattekihi kasvukiht (muld) paksusega 0,2 – 0,6 m, keskmiselt 0,5 m. Paiguti esineb kasvukihi all saviliivade ja moreenide kiht, mis koos kasvukihiga moodustab maavara katendi. Katendi kogupaksus varieerub valdavalt 0,2 – 4,1 m piires, aritmeetilise keskmise väärtusega 1,0 m. Kasuliku kihi moodustavad jääjärvelised (lgIII) ja –jõelised (fgIII) kohati kruusa sisaldavad ülipeeneteralised liivad paksusega 3,9 kuni 21,3 m, keskmine paksus 11,3 meetrit. Kasuliku kihi lamamiks on liivsavi ja savi.

4.5.2 Hüdrogeoloogilised tingimused

Põhjavesi, mis on Karksi valla asulates peamine veevarustusallikas, on reeglina suhteliselt kaitstud võimaliku reostuse eest paksu pinnakatte tõttu. Karksi-Nuia linna ja ümberkaudsete külade ühisveevärgi puurkaevud kasutavad peamiselt Siluri-Ordoviitsiumi ja Kesk-Devoni veekihi põhjavett.11 Ainja liivamaardla piirkonnas leiab kasutust peamiselt Kvaternaari ja Kesk-Devoni veekihi põhjavesi. Kvaternaari vesi on peamiseks joogivee allikaks üksiktarbijatel salvkaevudest. Kesk-Devoni veekihi vett kasutatakse Ainja küla territooriumil puurkaevude abil, mille sügavused on 52 – 80 meetrit

9 Karksi valla üldplaneering, kehtestatud Karksi Vallavolikogu 21.06.2006 määrusega nr 17. 10 Eesti Kvaternaari setted. Kaart mõõtkavas 1:400 000. Eesti Geoloogiakeskus OÜ, Tallinn 1999. 11 Karksi valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015–2027. Karksi Vallavolikogu 06.08.2015 määrus nr 39. Kobras AS töö nr 2015-112 Objekti aadress: Viljandimaa, Karksi vald, Ainja küla 23

Ainja liivamaardla Ainja II liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnamõju hindamise aruanne

(Keskkonnaregister). Taotletavale mäeeraldisele lähim puurkaev asub Riidamäe kinnistul (katastriüksuse tunnus 60002:003:0140) ning see jääb planeeritavast karjäärialast ca 1,2 km kaugusele edelasse. 2006. aastal puuritud puurkaev on 80 m sügav ja see tarbib Kesk-Devoni põhjaveekogumi vett. 12

Põhjavee tase on kogu Ainja II liivakarjääri mäeeraldise piires suhteliselt ühtlane. 2008. aasta jaanuaris Maatark OÜ poolt teostatud geoloogilise uuringu käigus avati põhjavesi absoluutsetel kõrgustel vahemikus 110,4 meetrit kuni 113,2 meetrit. 2008. aastal rajatud puuraukudes mõõdetud andmete alusel on keskmiseks põhjavee taseme absoluutkõrguseks 111,9 meetrit. 13

Kobras AS mõõtis kavandatava Ainja II liivakarjääri läheduses paiknevate salvkaevude veetaset. Tindi- Luige kinnistu (kü tunnus 60001:007:0012) salvkaevu veetaset mõõdeti 22.10.2015, 24.03.2016 ja 30.05.2016 ning Puusepa kinnistu (kü tunnus 60001:001:0071) salvkaevu veetaset mõõdeti 24.03.2016 ja 30.05.2016 (vt tabel 4).

KMH aruande koostajale teadaolevalt taotletava Ainja II liivakarjääri mõjualas rohkem salvkaeve ei ole.

Tabel 4. Tindi-Luige kinnistu ja Puusepa kinnistu salvkaevude veetasemed.

Veetase (maapinnast, m / absoluutkõrgus, m) Kuupäev Tindi-Luige kinnistu salvkaev Puusepa kinnistu salvkaev (maapinna abs kõrgus 113,50 m) (maapinna abs kõrgus 103,50 m)

22.10.2015 1,80 / 111,70 ―

24.03.2016 2,20 / 111,30 4,00 / 99,50

30.05.2016 2,25 / 111,25 4,30 / 99,20

Ainja liivamaardla asub tervenisti suhteliselt kaitstud põhjaveega alal 14 , mistõttu on alal madal põhjavee reostusohtlikkus (joonis 6). Ala veerežiimi mõjutab ka põhjavee veelahkme lähedus.

12 Keskkonnaregistri avalik teenus, http://register.keskkonnainfo.ee/. Puurkaevu katastrinumber 21698. 13 Viljandi maakonna Karksi valla Ainja II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga juuni 2014). Maatark OÜ, Tartu 2014. 14 Eesti põhjavee kaitstuse kaart 1:400 000. Eesti Geoloogiakeskus OÜ, Tallinn 2001. Kobras AS töö nr 2015-112 Objekti aadress: Viljandimaa, Karksi vald, Ainja küla 24

Ainja liivamaardla Ainja II liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnamõju hindamise aruanne

Ainja II liivakarjäär

Joonis 6. Esimese aluspõhjalise põhjaveekihi reostuskaitstus (väljavõte Eesti põhjavee kaitstuse kaardist 1: 400 000).

Arvestades Eesti põhjavee kaitstuse kaardil (1:400 000) näidatud põhjavee üldist liikumise suunda piirkonnas (so lääne suunda), Tindi-Luige kinnistu kaevu veetaset ning ümbritsevate pinnaveekogude veepinna taset (vt ptk 4.6), on ekspertide arvamus, et käesoleval ajal liigub põhjavesi Tindi kinnistult lääne ja edela suunas, so Kõpu jõe poole.

4.6 Hüdroloogilised tingimused

Karksi vallas moodustavad hüdrograafilise võrgu kraavid, ojad, jõed ning järved. Ainja liivamaardla lähedusse jäävad Sinejärv (VEE2099120, veepeegli pindala 1,8 ha), Ainja järv (VEE2099110, veepeegli pindala 21,3 ha) ja Ikepera järv (VEE2099200, veepeegli pindala 4,7 ha) on kõik avalikult kasutatavad veekogud.15

Ainja liivamaardlale kõige lähemal asuv vooluveekogu on maardlast ca 600 m kauguselt lääne poolt mööduv Kõpu jõgi (VEE1140900, valgala 399,2 km 2). Kõpu jõgi on 73,7 km pikkune, saades alguse Karksi valla Äriküla maadelt ja suubudes Raudna jõkke. Sarnaselt Ainja liivamaardla läheduses asuvatele järvedele on ka Kõpu jõgi avalikult kasutatav veekogu. Kõpu jõe (Kõpu_1 vooluveekogum) seisund on hinnatud kesiseks. 16

Ainja liivamaardlale lähim maaparandussüsteem jääb Ainja II liivakarjäärist ca 300 m kaugusele põhja suunas (maaparandussüsteemi kood 6114100010010). Maaparandussüsteem ja selle eesvool on võetud kasutusele 1966. aastal ning teadaolevalt ei ole neid rekonstrueeritud. Maaparandüssüsteemi eesvool suubub Vanausse ojja, mille vooluveekogumi seisund on hinnatud heaks.

Ainja II liivakarjääri kirdenurgast ca 30 kaugusele Tindimetsa ja Tindi-Luige kinnistustele jääb tiik.

15 Avalikult kasutatavate veekogude nimekirja kinnitamine. Vabariigi Valitsuse 08.03.2012 korraldus nr 116. 16 Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2015–2021. Keskkonnaministeerium. Kobras AS töö nr 2015-112 Objekti aadress: Viljandimaa, Karksi vald, Ainja küla 25

Ainja liivamaardla Ainja II liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnamõju hindamise aruanne

4.7 Müra ja õhusaaste

4.7.1 Müra

Ainja liivamaardlast lähtuv müra tuleneb kaevandamisel kasutatavatest masinatest (ekskavaatorid, buldooserid, frontaallaadurid) ning kaevise veoga seotud veoautode liiklusest. Arvestatavaks müraallikaks keskkonnamõju hindamise alal on Valga – Uulu põhimaanteel nr 6 toimuv liiklus. Muid olulist müra tekitavat tegevust ega objekte alal ei ole, tegemist on üldiselt vaikse maapiirkonnaga.

4.7.2 Õhusaaste

Ainja liivamaardlas ei ole ühelegi karjäärile väljastatud välisõhu saasteluba ning teadaolevalt ei ole varasemalt hinnatud ka sealsetest karjääridest pärinevate välisõhu saastainete heitkoguseid ega tehtud saasteainete hajuvusarvutusi.

Õhusaaste ja eriti tolmu levik sõltub tuulte suunast, valdavad tuuled on edelast ja läänest, järgnevad lõuna- ja kirdesuunalised tuuled (joonis 7).

Joonis 7. Ainja liivamaardla piirkonna tuulteroos (koostanud OÜ GeoKes, 2014).

Karjäärides moodustavad õhusaaste peamiselt karjäärides töötavate ning kaevise transpordiks kasutatavate masinate mootorites kütuse põlemisel tekkivad heitgaasid ning karjääri territooriumilt (sh materjali töötlemisel tekkiv) ning ümbritsevatelt teedelt lenduv tolm. Kütuse põlemisel tekkivate heitgaaside (sh CO 2, CO, NO x, tahkete osakeste jt) kogused ning mõju välisõhu kvaliteedile on suhteliselt väike ning kuna Ainja liivamaardla piirkonnas puudub suurtööstus, mille tõttu võiks piirkonnas masinate mootorites kütuse põlemisel tekkivate saasteainete kontsentratsioonid olla saastatuse taseme piirväärtuste (SPV) lähedased või tavapärasest foonist oluliselt kõrgemad, peavad eksperdid seda mõju ebaoluliseks.

Kobras AS töö nr 2015-112 Objekti aadress: Viljandimaa, Karksi vald, Ainja küla 26

Ainja liivamaardla Ainja II liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnamõju hindamise aruanne

Seega moodustab Ainja liivamaardla läheduses olulisema osa õhusaastest karjääridest ja kruusateedelt pärinev tolm, mis tekib kaevandustegevuse (sh lendumine kaevise hunnikutest) ja materjali transpordi tõttu. Tolmu teke ja levik loodusliku liiva kaevandamisel on reeglina väike. Liivas leidub enamasti piisavalt kapillaarvett, mille niiskusega seotakse liivas sisalduvad tolmu- ja saviosakesed. Veealusel liiva kaevandamisel toimib ühtlasi liiva nö mehhaaniline rikastamine, mille käigus tolmu- ja saviosakesed pestakse liivalasundist suuresti välja. Seetõttu väheneb liivas ka kergesti kuivavate ja tolmuna lenduvate osiste hulk.17

Varasemate karjääridest pärineva õhusaaste modelleerimise tulemuste 18 ja 19 kohaselt on kaasaegse kaevandustehnoloogia korral tahkete osakeste (PM) saastatuse taseme piirväärtused tagatud ca 100 m kaugusel saasteallikast. Väike mõjuulatus on seletatav selle saasteainete grupi osakeste suhteliselt suure läbimõõduga, mistõttu need sadenevad üsna kiiresti maapinnale. Peente (PM-10) ja eriti peente (PM-2,5) osakeste settimine on aeglasem ja need levivad saasteallikast kaugemale, kuid neid saasteaineid tekib Ainja liivamaardlas suhteliselt vähe, kuna valdav osa Ainja liivamaardla karjääridest kaevandatud materjalist ei vaja purustamist. Samuti on eriti peente (PM-2,5) osakeste saasteallikast kaugemale lendumine takistatud Ainja liivamaardla karjääride ümbruses kasvava tiheda metsa tõttu. Erandlikel juhtudel võib piirkonnas täiendavaid häiringuid põhjustada väga suure tuulega (tormiga) avatud karjääripinnalt tekkiv täiendav peenosiste tuulekanne. Sellised olukorrad on aga harvad ja pigem ebatõenäolised ning kõigi loodusjõudude suhtes ei ole tehniliselt võimalik leevendusmeetmeid ette näha.

Peenosiste lendumist, iseäranis kuival aastaajal, põhjustavad kaevist transportivad kallurid karjääride tolmuvaba katteta väljaveoteedel liikudes. Masinate liikumine pindamata teel põhjustab rataste survel teekatte pindmise kihi purunemise ja peenestumise ning masinate rattad keerutavad purunemisel tekkinud peenosised õhku. Samuti tekib vahetult liikuva masina juures ja selle taga turbulentne õhuvool, mis peenosised lenduma paneb.

Tulenevalt Ainja liivamaardla olemasolevate mäeeraldiste ja taotletava Ainja II liivakarjääri paiknemisest Valga – Uulu riigi põhimaantee nr 6 vahetus läheduses on karjääride väljaveoteed lühikesed. Pikim väljaveotee, ca 500 m, on Ainja II kruusakarjääril. Ainja liivakarjääri väljaveotee pikkus on ca 180 m, mis on ligikaudu ¼ ulatuses asfalteeritud. Taotletava Ainja II liivakarjääri väljaveotee on planeeritud rajada karjääri edelaossa, kuna sealt on lühim distants riigi põhimaanteeni. Väljaveotee ligikaudseks pikkuseks kujuneb ca 100 m. Ainja liivamaardla karjääride väljaveoteed on ümbritsetud tiheda metsa ja võsaga, mis takistab olulisel määral tolmu levikut. Samuti ei ole kallurite liikumiskiirus väljaveoteedel suur ning sellistes oludes sadenevad peenosised üsna kiiresti maapinnale.

17 Huntaugu liivakarjääris kavandatava tegevusega kaasneva keskkonnamõju hindamine. Agenda OÜ, Tallinn 2015. 18 Tääksi II ja Tääksi kruusakarjääride keskkonnamõju hindamine. Maves AS, Tallinn 2012. 19 Soomra IV liivakarjääri maavara kaevandamisega kaasneva keskkonnamõju hindamine. Hendrikson & Ko OÜ, Tartu 2014. Kobras AS töö nr 2015-112 Objekti aadress: Viljandimaa, Karksi vald, Ainja küla 27

Ainja liivamaardla Ainja II liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnamõju hindamise aruanne

4.8 Jäätmeteke

1 Maapõueseaduse (vastu võetud 23.11.2004, RT I 2004, 84, 572) § 27 lõike 3 mõistes on kaevandamisjäätmeteks kaevandamise käigus eemaldatav kattekiht, mis koosneb kasvukihist (mullast) ja moreenist. Kasvukihi (mulla) ja moreeni vallitamine mäeeraldisele ja mäeeraldise teenindusmaale ei nõua suletud jäätmehoidla järelhooldust ega järelevalvet. Välistatud on õhu ja vee kaudu eralduvate saasteainete teke ja levik. Vallitatav muld ja moreen on geotehniliselt ja geokeemiliselt stabiilsed pinnased. Keskkonnale ohtlike ainete (sh raskmetallide) sisaldus ladustatavas materjalis ei ületa looduslikke taustakontsentratsioone (keskkonnaministri 11.08.2010 määruses nr 38 toodud sihtarve 20 ) ja sellega ei kaasne keskkonnale saasteohtu. Eemaldatud kattekihti on võimalik kasutada hiljem maa-ala korrastamisel, st tegemist on taaskasutatava materjaliga.

Arvestades asjaolu, et Ainja liivamaardlas on põhiliseks maavaraks liiv, on kaevandatud maavara võimalikul käitlemisel (sõelumine, purustamine) tekkivate sõelmete maht väike ning sedagi on võimalik kasutada teedeehituses ja ehitustöödel.

Ainja liivamaardlas tekkivate olmejäätmete kogus on väike, mistõttu ei põhjusta see probleeme üldiste käitlusnormide järgimisel.

4.9 Taimestik ja loomastik

4.9.1 Taimestik

Ainja liivamaardla ala on inimtegevusest tugevasti mõjutatud – olemasolevate mäeeraldiste piires on kasvukiht valdavalt eemaldatud. Erandiks on Ainja liivakarjääri kagu- ja põhjaosa, kus maardla 1. plokk on osaliselt veel avamata ning kaetud (sega)metsaga. Ainja liivamaardlat ümbritsevatel metsamaadel on peamisteks puuliikideks kuusk, mänd, kask ja haab.

Ainja liivamaardla Ainja liivakarjääri osades, kus viimase aasta jooksul ei ole toimunud aktiivset kaevandustegevust, on avatud pinnasekiht osaliselt kaetud rohttaimede või põõsastikuga, st taimkate on hakanud taastuma. Aktiivsem taimekasv esineb Ainja liivamaardla territooriumil hoitavatel mullavallidel, mis pakuvad taimekasvuks soodsamaid tingimusi kui ülejäänud maardla ala. Seal kasvavad kiirekasvulised ja kiiresti levivad pioneerliigid, mis on iseloomulikud inimtegevusest tugevasti mõjutatud aladele.

Planeeritava Ainja II liivakarjääri alal paiknev Tindi kinnistu (kü 60001:007:0038) on käesoleval ajal osaliselt kasutusel põllumaana ning osaliselt on ala kaetud metsaga. Põllumaa oli 2016. aasta kevadel söötis. Metsaeraldiste vanuseline koosseis on varieeruv – noorendikest kuni küpsete puistuteni. Puurindes valdavad kuusk, haab ja kask. Esindatud on naadi, jänesekapsa, jänesekapsa-pohla ja

20 Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases. Keskkonnaministri 11.08.2010 määrus nr 38. Kobras AS töö nr 2015-112 Objekti aadress: Viljandimaa, Karksi vald, Ainja küla 28

Ainja liivamaardla Ainja II liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnamõju hindamise aruanne

jänesekapsa-mustika metsakasvukohatüübid. 21 Kavandatava tegevuse alal ega selle vahetus läheduses vääriselupaiku või vääriselupaiga tunnustega alasid teadaolevalt ei leidu.

4.9.2 Loomastik

Loomastiku ja linnustiku osas puuduvad ala kohta teadaolevalt spetsiaalsed uuringud ja inventuurid. Metsaala pakub tõenäoliselt elu- ja toitumispaiku tavalisematele metsade ning mosaiikmaastike ulukitele nagu metskits, metssiga, rebane, kährik ja halljänes. Samuti pakub metsamaastik elupaiku okas- ja segametsadele iseloomulikule linnustikule.

Taotletava Ainja II liivakarjääri ala on hetkel juba inimtegevuse poolt tugevalt mõjutatud – suur osa alast on kasutusel olnud põllumaana. Seetõttu ei saa inimese poolt tugevalt muudetud ala pidada loomastikule oluliseks elupaigaks. Loomastiku seisukohalt saab välja tuua kavandatava tegevuse alast vahetult kagu ja ida poole jääva ulatusliku loodusliku piirkonna, mis koosneb suurtest metsamassiividest ja on ühtlasi ka maastikukaitseala (Rutu maastikukaitseala), pakkudes elupaiku paljudele loomaliikidele. Nimetatud ala kuulub ka rohevõrgustiku struktuuride koosseisu (vt ptk 4.4.2).

4.10 Kaitstavad alad ja objektid ning muinsuskaitse

4.10.1 Kaitstavad alad ja objektid

Vastavalt looduskaitseseaduse §-le 4 on kaitstavad loodusobjektid:

1. kaitsealad; 2. hoiualad; 3. kaitsealused liigid ja kivistised; 4. püsielupaigad; 5. kaitstavad looduse üksikobjektid; 6. kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid.

Ainja II liivakarjääri mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa piires ning vahetus läheduses ei asu kaitstavaid looduse üksikobjekte, loodukaitsealasid ega Natura 2000 võrgustiku alasid (joonis 8).

Lähim kaitsealune liik, musträhn (Dryocopus martius, III kaitsekategooria), asub Ainja II liivakarjäärist enam kui 1,6 km kaugusel loode suunas Ainja küla Karksi metskond katastriüksusel (katastriüksuse tunnus 60001:007:8609).

Lähim kaitseala, Rutu maastikukaitseala (KLO1000045, pindala 330,1 ha) asub Ainja II liivakarjäärist kagu suunas ca 170 kaugusel. Kaitseala põhieesmärk on pinnavormi kaitse. Kogu Rutu maastikukaitseala on Rutu sihtkaitsevöönd (KLO1100696), mis on moodustatud Rutu mägede kaitseks. Need on Sakala kõrgustiku keerukaima reljeefiga alad, kaitsealal asub ka Sakala kõrgustiku kõrguselt teine tipp (145 m üle mere pinna).

21 Metsaregistri avalik teenus, http://register.metsad.ee/avalik/. Kobras AS töö nr 2015-112 Objekti aadress: Viljandimaa, Karksi vald, Ainja küla 29

Ainja liivamaardla Ainja II liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnamõju hindamise aruanne

Lähim rahvusvahelise tähtsusega ala, Rutu loodusala , (RAH0000260, pindala 330,1 ha) asub Ainja II liivakarjäärist ca 170 m kaugusel kagu suunas, kattudes kogu ulatuses Rutu maastikukaitsealaga. Ala kaitse-eesmärk on Euroopa Liidu loodusdirektiivi I lisas nimetatud elupaigatüübi okasmetsad oosidel ja moreenkuhjatistel (sürjametsad – 9060) kaitse. Lisaks sürjametsadele on Rutu maastikukaitsealal kaitset väärivateks elupaikadeks veel vanad loodusmetsad (9010*) ning tasandikel ja mäestike jalamil voolavad jõed ja ojad (3260).

Lisaks kaitstavatele loodusväärtustele on Ainja liivamaardla ümbruses selliseid looduslikult ja kultuuriliselt väärtuslikke alasid, mida praegu ei kaitsta, nagu näiteks pärandkooslused (vt ptk 4.10.3).

Ainja II liivakarjäär

Rutu maastikukaitseala Rutu loodusala

Joonis 8. Kaitstavad alad ja objektid Ainja II liivakarjääri ümbruses (Maa-ameti looduskaitse ja Natura 2000 kaardirakendus: http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis).

4.10.2 Natura 2000

Ainja liivamaardla Ainja II liivakarjääri KMH programmi koostamise käigus teostati Natura eelhindamine, mida on täiendatud keskkonnamõju hindamise käigus. Natura 2000 alade eelhindamisel on lähtutud Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühingu MTÜ poolt koostatud juhendmaterjalist „Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis“ (Aunapuu, A., Kutsar, R. jt, 2013), Euroopa Komisjoni juhendist „Natura 2000 alasid oluliselt mõjutavate kavade ja projektide hindamine. Loodusdirektiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 tõlgendamise metoodilised juhised“

Kobras AS töö nr 2015-112 Objekti aadress: Viljandimaa, Karksi vald, Ainja küla 30

Ainja liivamaardla Ainja II liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnamõju hindamise aruanne

(Keskkonnaministeerium, 2005) ja juhendmaterjalist „Juhised loodusdirektiivi artikli 6 lõigete 3 ja 4 rakendamiseks Eestis“ (koostaja K. Peterson, Säästva Eesti Instituut, 2006).

Keskkonnamõju hindamise objekt Ainja liivamaardla Ainja II liivakarjäär asub Viljandimaa lõunaosas Karksi vallas Ainja küla maadel. Anija liivamaardla piirist (idaosas) kõige lähem Natura 2000 ala on 170 m kaugusel (lõuna pool) Rutu loodusala (EE0080502) (vt joonis 8).

Vastavalt Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korraldusele nr 615-k „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri“ lisa 1 (RT III, 04.06.2015, 1 – jõust. 27.02.2015) on Rutu loodusala võetud Natura 2000 võrgustiku alade nimekirja ühe elupaigatüübi – okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel (sürjametsad – 9060) kaitseks.

Rutu loodusala asub Viljandimaal ning selle pindala on ca 330 ha. Ala kuulub Rutu maastikukaitseala koosseisu, mis on moodustatud Rutu mägede kaitseks. Need on Sakala kõrgustiku keerukama reljeefiga alad. Tegemist on esindusliku okasmetsaga oosidel. Loodusdirektiivi nimetatud elupaigatüüp Rutu loodusala esinduslikkus ja üldine looduskaitseline seisund on suurepärane.

Vastavalt Jaanus Paal´i poolt koostatud Looduspaigadirektiivi elupaigatüüpide käsiraamatule kuuluvad sellesse elupaigatüüpi moreenist kõrgendike – mõhnade, voorte ja ooside – lagedel ning nõlvadel kasvavad okasmetsad (sürjametsad). Muld nendel aladel on suhteliselt toiterikas, kuid kerge lõimisega ja võib suvel ülaosas läbi kuivada. Alustaimestik on liigirikas.

Ainja II liivakarjääri avamise, töötamise, väljaveoga seotud tegevuste ning karjääri tegevuse lõpetamine ei ole Rutu loodusala (ka maastikukaitseala) kaitsekorraldusega otseselt seotud ega selleks vajalik. Rutu maastikukaitsealale on koostatud kaitsekorralduskava 2011–2020 a. Kaitsekorralduskava alusel on nimetatud metsaelupaiga ohuteguriteks metsade majandamine, metsa elupaikade majandamistööde madal kvaliteet ja külastuskoormuse suurenemine. KMH objektiks olevate töödega nimetatud ohutegureid ei suurendata. Kaitsekorralduskava andmetel on 2008. aastal endise Riikliku Looduskaitsekeskuse poolt teostatud ala inventuur, mille andmetel ei kata sürjametsad kogu kaitseala, vaid nimetatud elupaik moodustab kaitsealast 22%.

Keskkonnamõju hindamise tulemusena on selgunud, et kavandatava tegevuse mõjud on eelkõige seotud müra, õhukvaliteedi (tolm) ja veerežiimi võimalike muutusega. Arvestades ala geoloogilist eripära, veetaseme hinnangulist alanemist ja kaevandamise tehnoloogiaid ei oma need Rutu loodusalale mõju ega halvenda kaitse-eesmärgiks olevat elupaika.

Ühe alternatiivina on ette nähtud võimalusena kasutada veealust kaevandamist. Hinnanguliselt ei ole selle alternatiivi korral põhjavee taseme kõigutamise mõju karjääri välispiirist kaugemale kui 20 m.

Keskkonnamõju hindamise käigus ei ilmnenud täiendavaid olulisi mõjusid, mistõttu ei pea KMH koostaja vajalikuks Natura asjakohase hindamise läbi viimist.

Kokkuvõtteks võib öelda, et hinnatava KMH objektiga ei kavandata otseseid tegevusi mis võiksid üksi või koostoimes teiste tegevustega olla ohuks Natura 2000 Rutu loodusala kaitse eesmärgile ja ala terviklikkusele. Kavandatava tegevuse elluviimine tõenäoliselt ei mõjuta oluliselt Natura 2000 ala ja mõju

Kobras AS töö nr 2015-112 Objekti aadress: Viljandimaa, Karksi vald, Ainja küla 31

Ainja liivamaardla Ainja II liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnamõju hindamise aruanne

Natura-ala kaitse-eesmärgile – elupaigatüübi okasmetsad oosidel ja moreenkuhjatiste kaitse – puudub täielikult. Asjakohane hindamine pole vajalik.

4.10.3 Muinsuskaitse

Ainja II liivakarjäärist ca 3 km kaugusel lääne suunas asub kultuurimälestise Asulakoht piiranguvööndi piir.22 Arheoloogiamälestistest asub kultuurimälestise kaitsevööndis asulakoht (registrinumber 13293).

Ainja liivamaardla piirkonnas asuvad ka pärandkultuuri objektid, millel õiguslik kaitse puudub, kuid mis moodustavad osa kultuuripärandist. Neist Ainja II liivakarjäärile lähimad on planeeritavast karjäärialast ca 300 m kaugusele loodesse ajaloolise Karksi – Helme maantee lähedusse jääv Tindi kalmemägi ning planeeritava karjääriala põhjaosaga kattuv võimalik põlistalu asulakoht. Muinsuskaitseameti töötajad viisid 26.04.2016 läbi uuringu kalmemäe alal ning Ainja II liivakarjääri põhjaosas. Karjääri alal kultuurkihi olemasolu ning muistse inimtegevuse jälgi ei tuvastatud.

Arvestades piirkonna arheoloogiapärandi rohkust tuleb karjääri avamisel ning kasutamisel arvestada kultuuriväärtusega leidude ja arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega ka väljaspool teadaoleva mälestise ja selle kaitsevööndi ala. Kultuuriväärtusega leiu esinemise korral kaevandamistööde käigus on arendajal kohustus toimida vastavalt muinsusakitseseaduses sätestatule (§§ 30-33, 44 3).

4.11 Kavandatava tegevuse seos strateegiliste planeerimisdokumentidega

Kavandatavat tegevust puudutavad järgmised planeeringud ja arengukavad:

• Karksi valla üldplaneering (kehtestatud Karksi Vallavolikogu 21.06.2006 määrusega nr 17, RT IV, 30.05.2014, 63)

Karksi valla üldplaneeringu ülesandeks on luua ja korrastada valla elukeskkonda ning näha ette võimalused kogu valla tasakaalustatud ja säästvaks arenguks. Üldplaneering on ühtlasi vajalik saavutamaks parimat valla territooriumil olevate maa- ja veealade kasutamist.

• Karksi valla arengukavaga 2015–2020 (vastu võetud Karksi Vallavolikogu määrusega 20.11.2014 nr 25, RT IV, 27.11.2014, 13)

Karksi valla arengukava 2015–2020 eesmärgiks on valla kui terviku ühtlase ja stabiilse arengu tagamine, arenduslike meetmete järjepidev rakendamine ja ühiskondliku kokkuleppe alusel määratletud arengusuundade järgmine planeerimisperioodi vältel. Karksi valla arengukava maavara kaevandamisega seotud temaatikat otseselt ei käsitle.

• Viljandi maakonnaplaneering (kehtestatud maavanema korraldusega 18.03.1999 nr 1104)

22 Kultuurimälestiseks tunnistamine. Kultuuriministri 01.09.1997 määrus nr 59. Kobras AS töö nr 2015-112 Objekti aadress: Viljandimaa, Karksi vald, Ainja küla 32

Ainja liivamaardla Ainja II liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnamõju hindamise aruanne

Viljandi maakonnaplaneering on sarnaselt teistele maakonnaplaneeringutele riigi ja regiooni tasandil koostatud planeering, mille peamine eesmärk on riigi ruumilise arengu vajaduste väljendamine. Kehtiva Viljandi maakonnaplaneeringu kaardil Ainja II liivakarjääri alale kitsendusi ja täpsemaid arengusoovitusi sätestatud ei ole.

• Viljandimaa maakonnaplaneering 2030+ (koostatav)

Vabariigi Valitsuse 18.07.2013 korraldusega nr 337 algatati uue Viljandi maakonnaplaneeringu koostamine, mille aluseks on planeerimisseadus ning siseministeeriumi poolt koostatud planeeringu seisukohad ja metoodilised- ning juhendmaterjalid. Lähteseisukohtades on muuhulgas välja toodud, et koostatavas maakonnaplaneeringus määratletakse üldised kasutustingimused maardlate ja maavaravaru kaevandamisest mõjutatud aladel, käsitledes maavara kaevandamist avaliku huvina.

• Viljandi maakonna teemaplaneering „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ (kehtestatud maavanema korraldusega 30.12.2005 nr 1300)

Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused on Viljandi maakonnaplaneeringu teemaplaneering, mille üheks olulisemaks eesmärgiks on loodus- ja keskkonnakaitseliselt põhjendatuma ruumistruktuuri tagamine ning mille kaks olulisemat alateemat on „Roheline võrgustik” ja „Väärtuslikud maastikud”. Vastavalt teemaplaneeringu kaardile ei asu Ainja II liivakarjäär väärtusliku maastiku alal ning rohevõrgustiku tugialal ega koridoril (vt ptk 4.4.2), samuti ei ole alale sätestatud muid kitsendusi ega täpsemaid arengusoovitusi.

• Ehitusmaavarade kasutamise riiklik arengukava 2011–2020 (vastu võetud Vabariigi Valitsuse korraldusega 15.03.2011 nr 127, RT III, 17.03.2011, 3)

Ehitusmaavarade kasutamise riiklik arengukava 2011–2020 kirjeldab ehitusmaavarade kasutamise praegust olukorda, fikseerib kasutamise arendamise strateegilised eesmärgid, prognoosib kasutamise perspektiive, arvestades looduskaitse- ja muid vajalikke piiranguid, sh ehitusmaavarade paiknemisest tulenevaid piiranguid.

Arengukavas on sõnastatud eesmärk, et maardlate kasutusse võtmisel tuleb eelistada juba avatud maardlate maksimaalset võimalikku kasutamist, mille kohta on piisavalt vajalikku informatsiooni nii keskkonnatingimuste kui ka kaevandamise tehnoloogiliste võimaluste kohta. Nende maardlate ammendamise eesmärk on ka maksimaalselt edasi lükata uute maardlate kasutuselevõttu. Ainja liivamaardla laiendamine Ainja II liivakarjääris taotletava tegevuse kaudu haakub arengukavas seatud eesmärkidega.

Kobras AS töö nr 2015-112 Objekti aadress: Viljandimaa, Karksi vald, Ainja küla 33

Ainja liivamaardla Ainja II liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnamõju hindamise aruanne

5. Reaalsete alternatiivsete võimalustega eeldatavalt kaasnevad tagajärjed

Maavara kaevandamisega Ainja liivamaardla Ainja II liivakarjäärist kaasnevad või võivad kaasneda järgnevad tagajärjed:

• Ainja II liivakarjääri rajamisel ei ole võimalik Tindi katastriüksust edaspidi kasutada põllumajanduslikul otstarbel, mistõttu väheneb oluliselt põllumassiivide nr 59643690279 ja nr 59743620386 pindala; • Ainja liivamaardlas leiduva maavara järjestikune kaevandamine kiirendab ala kasutusele võtmist uuel otstarbel; • soodustab maavarade säästlikku kasutamist (varu ei jäeta kaevandamata); • Ainja liivakarjääri avamine muudab Tindi katastriüksuse ilmet/maastikku; • valede ladustamistingimuste korral võib alalt eemaldatud kasvukiht aja jooksul kaotada bioloogilise aktiivsuse, mille tagajärjel väheneks ka selle väärtus ala hilisemal korrastamisel; • Ainja II liivakarjääri avamise ja mäeeraldise piires leiduva maavaravaru kaevandamise tagajärjel tekivad müra- ja saasteallikad Tindi-Luige ja Tindimetsa kinnistute vahetusse lähedusse; • karjääri avamise tulemusel suureneb tuule erosioonist mõjutatud ala osakaal, st tekkiv olukord soodustab tolmu teket ja levikut; • tekib vajadus kasutada autotransporti materjali väljaveoks ja seega suureneb koosmõjul teiste Ainja liivamaardla karjääridega teedelt ja karjääridest pärineva tolmu teke ja levik pikema perioodi vältel; • kaevandamisloa väljastamine tagab arendajale piisava ressursitagavara, mis on vajalik äriliste huvide kaitsmiseks.

Ülalnimetatud tagajärjed kaasnevad mõlema kavandatud tegevuse alternatiiviga. Alternatiivi II A korral tuleb täiendavalt arvestada, et:

• põhjavee taseme alandamiseks on vajalik vee erikasutusluba. Vee erikasutusest saadav keskkonnatasu suurendaks kohaliku omavalitsuse ja riigi tulubaasi, kuid arendaja jaoks oleks tegemist täiendavate kuludega; • põhjavee taseme alandamise tagajärjel muutub Ainja II liivakarjääri ümbritsevate alade veerežiim, mis võib kaasa tuua muutusi senises maakasutuses; • põhjavee taseme alandamise tagajärjel võib alaneda ka veetase Tindi-Luige kinnistul asuvas kaevus ning Tindimetsa kinnistul asuvas tiigis; • põhjavee taseme alandamine muudaks maavara kaevandamise tehnoloogiliselt lihtsamaks ning efektiivsemaks; • põhjavee taseme alandamiseks tuleb vesi mööda kraave Ainja II liivakarjäärist eemale juhtida. Karjääri alalt vee ärajuhtimine toimuks põllumajandusmaa kuivendussüsteemi eesvoolu kaudu, mis on võetud kasutusele 1966. aastal. Maaparandussüsteemi ei ole teadaolevalt rekonstrueeritud, mistõttu arvestades selle vanusest tulenevat amortisatsiooni, võib karjäärist

Kobras AS töö nr 2015-112 Objekti aadress: Viljandimaa, Karksi vald, Ainja küla 34

Ainja liivamaardla Ainja II liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnamõju hindamise aruanne

pärineva suure veekoguse lisandumine põhjustada eesvoolule ulatuslikku kahju peamiselt pinnaseerosiooni esilekutsumise kaudu; • veetaseme alandamiseks ca 1 m võrra tuleks karjäärialalt välja juhtida ca 120 000 m 3 vett arvestamata karjääri ümbritsevatelt aladelt juurde nõrguva vee kogust. Sellise veekoguse eesvoolu juhtimise korral võidakse ületada eesvoolu vee vastuvõtuvõime ning tekib oht eesvoolu kallaste ja põhja erosiooniks, mille tagajärjel tahked osakesed satuvad veesambasse vähendades sellega vee läbipaistvust. Tahkete osakeste massiline edasikanne Kõpu jõkke ning nende settimine vaiksema vooluga kohtades võib veekogu seisundit halvendada mattes enda alla taimestikule ja loomastikule sobilikud elupaigad jõesängi mõningates osades.

Ainja liivamaardlal ei ole varasemalt keskkonnamõju hindamist läbi viidud, mistõttu käsitletakse käesoleva keskkonnamõju hindamise raames ka Ainja liivamaardla erinevate karjääride koosmõjul esilekerkinud probleeme ja tagajärgi. Nende hulka kuuluvad:

• materjali transpordiga kaasnevad häiringud, sh o teede seisukorra halvenemine; o tolmu levik; o müra.

Viimati nimetatud häiringud esinevad juba praegu mingil määral ning ei sõltu otseselt Ainja II liivakarjääri avamisest. Ainja liivamaardlas on mäeeraldised üksteisest eraldatud metsamassiividega, mis oluliselt vähendavad kumulatiivset müra ja tolmu leviku hulka. Samas tuleb arvestada, et Ainja II liivakarjääri maavara kaevandamise loa väljastamise järgselt suureneks teatud perioodiks Ainja liivamaardla kaevandamise keskmine aastamäär ning seeläbi ka kaevandamisest tingitud häiringute potentsiaalne ulatus, intensiivsus ja kestus.

Kobras AS töö nr 2015-112 Objekti aadress: Viljandimaa, Karksi vald, Ainja küla 35

Ainja liivamaardla Ainja II liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnamõju hindamise aruanne

6. Kavandatava tegevuse reaalsete alternatiivsete võimalustega eeldatavalt kaasneva keskkonnamõju prognoosimeetodite kirjeldus

Keskkonnamõju suuruse ja ulatuse määramisel ja prognoosimisel on lähtutud objekti asukoha ja lähiümbruse geograafilistest ja hüdrogeoloogilistest iseärasustest. Täiendava informatsiooni kogumiseks teostati objekti ülevaatusi ning arvestati asjassepuutuvate organisatsioonide ja isikute arvamusega (Keskkonnaamet, Forestonia OÜ, Karksi Vallavalitsus, kohalikud elanikud jt). Eraldi esiletõstmist väärivad teemad on põhjavee tase ja kvaliteet, tolmu teke ja mõjuala ning müratasemed.

Kavandatava tegevuse mõju põhjavee tasemele ja kvaliteedile on prognoositud valdavalt olemasolevate andmete põhjal. Täiendavalt mõõtis Kobras AS 22.10.2015, 24.03.2016 ja 30.05.2016 Tindi-Luige kinnistu (kü tunnus 60001:007:0012) salvkaevu veetaset ning 24.03.2016 ja 30.05.2016 Puusepa kinnistu (kü tunnus 60001:001:0071) salvkaevu veetaset. Mõõtmistulemused on esitatud tabelis 4.

Olemasolevate müratasemete modelleerimiseks ning Ainja II liivakarjääri kasutusele võtmisega kaasneva müra prognoosimiseks teostas Kobras AS tellimisel mürauuringu Skepast&Puhkim OÜ (lisa 8). Täpsem ülevaade mürauuringust ja kasutatud meetodikast on esitatud peatükis 7.1.1.

Kobras AS töö nr 2015-112 Objekti aadress: Viljandimaa, Karksi vald, Ainja küla 36

Ainja liivamaardla Ainja II liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnamõju hindamise aruanne

7. Oluliste keskkonnamõjude (sh kumulatiivsete mõjude) selgitamine ja leevendusabinõud

7.1 Mõju asustusele ja maakasutusele

Ainja küla territooriumil asub aktiivses kasutuses olev Ainja liivamaardla. Kavandatud tegevusega soovitakse võtta kasutusele maardla 6. plokis leiduv maavara, mis asub Tindi kinnistul (kü tunnus 60001:007:0038). Tindi kinnistut kasutatakse käesoleval ajal põllumajanduslikul otstarbel. Kavandatud tegevuse realiseerumisel senine maakasutus katkeks ning põllumassiivide nr 59643690279 ja nr 59743620386 pindala väheneks oluliselt.

Mõlemad põllumassiivid asuvad kogu ulatuses Tindi kinnistu piires. Kavandatav tegevus mõjutaks oluliselt nende alade põllumajanduslikku kasutamist, st põllumassiivid nr 59643690279 ja nr 59743620386 küll täielikult ei kaoks, kuid nende pindala väheneb vastavalt ca 88% ja ca 66% võrra. Samuti tuleb arvestada asjaoluga, et Tindi kinnistu kuulub Forestonia OÜ-le, mistõttu ei sõltu selle edaspidine kasutamine põllumaana ainult kavandatava tegevuse realiseerumisest, vaid ka Forestonia OÜ kavatsustest ja kokkulepetest maa rentnikuga.

Teiste Ainja liivamaardlaga piirnevate maade senist maakasutust kumbki kavandatava tegevuse alternatiiv ei mõjuta, mistõttu peavad eksperdid kavandatud tegevuse mõju maakasutusele väheoluliseks.

Ainja II liivakarjääri rajamise korral alustaks kaevandamist piirkonnas tegutsev ettevõte (Forestonia OÜ). Näib ebatõenäoline, et kavandatud tegevuse realiseerumisel loodaks sellisel määral uusi töökohti, mis meelitaks piirkonda uusi elanikke. Ebatõenäoline on ka, et uue karjääri avamise tõttu hakkaks piirkonnast elanikke lahkuma, sest rajatava karjääri ümbruses on piirkonna asustustihedus madal. Samuti on lähedalasuvatel Ainja liivamaardla mäeeraldistel kaevandamine kestnud juba mitmeid aastaid ning selle jätkumisest on kohalikud elanikud teadlikud. Seega ei tuleks kavandatava tegevuse realiseerumine kohalikule elanikkonnale ootamatult ega tooks kaasa tagajärgi, millega neil varasem kokkupuude puuduks. Otsesed elanikkonda puudutavad häiringud võivad ilmneda rajatava karjääri kirdeosa lähistele jäävale ajutise iseloomuga elamule (suvilale). Eelnevat arvestades hindavad eksperdid kavandatud tegevuse mõlema alternatiivi mõju asustusele väheoluliseks.

Kavandatud tegevuse peatse realiseerumise juures saab positiivse tagajärjena esile tuua asjaolu, et Ainja II liivakarjääris leiduv maavara ammendatakse kiiremini, mis omakorda võimaldab maa-ala kiiremini korrastada ja uuel otstarbel kasutusele võtta.

Kobras AS töö nr 2015-112 Objekti aadress: Viljandimaa, Karksi vald, Ainja küla 37

Ainja liivamaardla Ainja II liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnamõju hindamise aruanne

7.2 Mõju taristule

7.2.1 Mõju teedevõrgule

Kavandatavast Ainja II liivakarjäärist edelasse jääb riigi põhimaantee nr 6 Valga – Uulu, millel on vastavalt ehitusseadustiku § 71 lõikele 2 maantee kaitsevööndi laius mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast 30 m. Taotletav Ainja II liivakarjäär maantee kaitsevööndisse ei ulatu.

Teede Tehnokeskuse 2016. aasta liiklusloendusandmete põhjal oli Ainja liivamaardlat läbival Valga – Uulu riigi põhimaantee nr 6 teelõigul aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus 1577 sõidukit ööpäevas, sh aasta keskmine veoautode ja autobusside ning autorongide koguarv 281 masinat ööpäevas. Kavandatud tegevuse mõlema alternatiivi realiseerumise korral lisandub sellele hinnanguliselt 78 veoautot ja autorongi ööpäevas, mis suurendab tee liikluskoormust antud segmendis vähem kui kolmandiku võrra. Hinnangu andmisel lähtuti alltoodud valemist:

V × ρ 116 000 × 1,7 n = = = 39 kus: t × m 200 × 25 n – veoautode arv (autot/ööpäevas) V – taotletav maavara kaevandamise keskmine aastamäär Ainja II liivakarjääris (m 3/a) ρ – kaevise ligikaudne tihedus (t/m 3) t – tööpäevade arv (päeva/aastas) m – ühe veoauto kandevõime (t).

Liiklussageduse arvutamiseks on saadud tulemust korrutatud kahega, et arvestada veokite edasi-tagasi liikumisega. Kuna väljavedu Ainja II liivakarjäärist hakkab toimuma vastavalt vajadusele, ei ole karjäärist liiklussesse suunduvate veoautode koguhulk aasta läbi ühesugune. Seetõttu on Ainja II liivakarjäärist tulenev aastane veoautode ja autorongide liikluskoormus hinnangus toodust mõnevõrra väiksem. Eksperdid hindavad karjäärist lisanduva liikluskoormuse mõju teedevõrgule väheoluliseks.

7.2.2 Mõju elektrirajatistele

Ainja II liivakarjääri mäeeraldise lääneservas paikneb elektriõhuliin TÕRVA:NUI (väline tunnus K3559875, 1-20 kV), mille idapoolne haru toidab mäeeraldise kaguserva jäävat alajaama Rutu:(Abja) (väline tunnus M5028237) ja elektrimaakaabelliini Rutu:(Abja) (väline tunnus MKL5048999).

Geoloogilise uuringu käigus arvati uuringuala läänepoolne serv passiivseks tarbevaruks seoses ala läbiva elektriõhuliiniga. Elektriõhuliini kaitsevööndisse ning sellest läände moodustati täiteliiva passiivse tarbevaru plokk (plokk 7, pindala 0,99 ha), kuna ploki varud on, arvestades ka nõlvakadusid, liiga väikesed, et neid kaevandamisväärseks pidada.

Rutu:(Abja) alajaama toidab taotletavat Ainja II liivakarjääri mäeeraldist läbiv elektriõhuliini idapoolne haru. Arendajal on võimalus võrguvaldaja Elektrilevi kooskõlastusel enda kulul õhuliin ümber tõsta või

Kobras AS töö nr 2015-112 Objekti aadress: Viljandimaa, Karksi vald, Ainja küla 38

Ainja liivamaardla Ainja II liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnamõju hindamise aruanne

asendada eeldatavalt Tindi kinnistu serva paigutatava maakaabelliiniga. Alajaam ise ning tema kaitsevöönd jäävad väljaspoole mäeeraldise piire. Kavandatud tegevuse mõlema alternatiivi realiseerumise korral on vajalik elektriõhuliini idapoolse haru eemaldamine ning asendamine. Eksperdid hindavad kavandatud tegevuse mõlema alternatiivi mõju elektrirajatistele väheoluliseks.

7.3 Mõju maastikule, sh rohelisele võrgustikule

Ainja II liivakarjääri avamine mõjub negatiivselt Tindi-Luige kinnistult lääne suunas (so Ainja II liivakarjäärile) avanevale vaatele. Negatiivne mõju maastikule ei ole veel avaldunud ning mõlemad kavandatava tegevuse alternatiivid mõjutavad maastikupilti sarnaselt.

Kavandatava tegevuse negatiivset mõju Tindi-Luige kinnistult avanevale vaatele leevendab osaliselt asjaolu, et maapind selles suunas tõuseb. Näiteks on Tindi-Luige kinnistul asuva suvila juures maapinna abs kõrgus ca 112,5 m ning kavandatava Ainja II liivakarjääri mäeeraldise põhjapiiril ca 114,5 m. Kuigi vahemaa on väike, aitavad looduslikud tingimused mõnevõrra varjata Tindi-Luige kinnistult otsese vaate Ainja II liivakarjäärile. Täiendavalt on negatiivset visuaalset mõju võimalik alandada kui osa Tindi kinnistult eemaldatavast kasvukihist vallitatakse Tindi kinnistu põhjaserva. Selline lahendus aitaks ühtlasi vähendada Ainja II liivakarjäärist Tindi-Luige kinnistule kostuvat müra ning takistaks teataval määral ka tolmu levikut. Tindi kinnistu põhjaserva kujundatavad vallid peavad olema korrapärase kujuga.

Kaevandustegevuse lõpetamisel Ainja liivamaardlas tuleb kõigi karjääride mäeeraldiste maa-ala korrastada vastavalt keskkonnaministri 26.05.2005 määruses nr 43 “Üldgeoloogilise uurimistööga, geoloogilise uuringuga ja kaevandamisega rikutud maa korrastamise kord” sätestatud nõuetele, mis aitab taastada ala miljööväärtust, sh maastikuilmet.

Rohevõrgustiku seisukohalt kumbki kavandatava tegevuse alternatiiv uusi konflikte ei põhjusta. Materjali väljavedu karjäärist on planeeritud kas Ainja II liivakarjääri lääne- või edelanurka rajatava tee kaudu. Kumbki planeeritavast transporditeest rohevõrgustiku tugiala ega koridoriga ei ristu. Kumbki kavandatud tegevuse alternatiividest ei põhjusta uusi konflikte Karksi valla rohevõrgustiku tugialade ega koridoridega.

7.4 Mõju pinnasele, pinna- ja põhjaveele

Kui Ainja II liivakarjääri alalt kasvukiht peale eemaldamist tihendatakse võib see kaotada oma bioloogilise aktiivsuse, mis vähendaks selle väärtust ala hilisemal korrastamisel. Materjali taaskasutamise lihtsustamiseks tuleb vältida kasvukihi segamist teiste materjalidega. Kavandatud tegevuse mõju pinnasele on mõlema alternatiivi puhul väheoluline, kui pööratakse tähelepanu eemaldatud kasvukihi ladustamistingimustele.

Ainja küla territooriumil on madal põhjavee reostusohtlikkus. Taotletavas Ainja II liivakarjääris teadaolevalt keemiliste ainetega seotud tegevusi planeeritud ei ole. Seega on kaevandamistegevuse käigus suurim oht masinates kasutatavate kütte- ja määrdeainete sattumine pinnasesse ja põhjavette. Selle vältimiseks kasutab arendaja kaasagset ja tehniliselt korras masinaparki ning tagab kasutatava tehnika nõuetekohase

Kobras AS töö nr 2015-112 Objekti aadress: Viljandimaa, Karksi vald, Ainja küla 39

Ainja liivamaardla Ainja II liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnamõju hindamise aruanne

korrashoiu. Kuivõrd kavandatuga ei kaasne tegevusi, mis võiksid ka avariiolukordade tekkimisel põhjustada ulatusliku reostuse, peavad eksperdid kavandatava tegevuse mõju põhjavee kvaliteedile mõlema alternatiivi puhul väheoluliseks.

Mõju põhja- ja pinnavee veerežiimile on alternatiivide I ja II A puhul mõnevõrra erinev. Alternatiiv I puhul on mõju pinna- ja põhjaveele väheoluline, kuna ei toimu põhjavee taseme alandamist ega vee eemalejuhtimist.

Alternatiiv II A korral, kui põhjavee taset alandatakse ca ühe meetri võrra, tekib Tindi-Luige kinnistu kaevust lõuna ja edela suunas väike põhjavee taseme alanduslehter. Analüüsides ca ühe meetri suurust alandust nn suure kaevu meetodil erinevatel pumpamise režiimidel (kuni 10 l/s), ei ulatu põhjaveetaseme alandamise mõjuraadius 30 meetri kaugusele st. ei ulatu Tindi-Luige kinnistule, mistõttu mõju nimetatud kinnistu salvkaevu veetasemele puudub.

7.1 Mõju müratasemele, välisõhu kvaliteedile ning jäätmetekkele

7.1.1 Mõju müratasemele

Kuigi ekspertidele teadaolevalt ei ole seni Ainja liivamaardlast lähtuva müra osas kaebuseid esitatud, viidi keskkonnamõju hindamise raames läbi Ainja II liivakarjääri kaevandustegevusest ja ümberkaudsest liiklusest tuleneva müra hindamine ja müra hajuvuskaartide koostamine.

Keskkonnamõju hindamise prostsessi käigus teostati kokku kaks mürauuringut. Esimese uuringu viis läbi Kupi OÜ (Arvo Käärd) (aruanne valmis 09.06.2016). Keskkonnaameti hinnangul osutus nimetatud mürauuring ebasobivaks ning seetõttu nõuti uue mürauuringu tellimist mõnelt teisel ettevõttelt. Teise mürauuringu, mille metoodika ja tulemused on esitatud käesolevas peatükis, koostas Skepast&Puhkim OÜ (aruanne valmis 29.03.2017).

Mürauuringu käigus modelleeriti müra kolmes situatsioonis: karjääri avamisel, töötamisel ning töötamisel koos müratõkkevalliga. Müra modelleeriti ümbruskaudsete elamute kinnistu piiridel ning hoonete fassaadidel. Kavandatava Ainja II liivakarjääri ümbruses on tegemist II ja IV kategooriaga alaga. Töö tulemusel võrreldi müratasemeid vastavalt keskkonnaministri 16. detsembri 2016 määruses nr 71 toodud müra normtasemetega (tööstusmüra sihtväärtus elamu maa-alal 50 dB ja ühiskondlike hoonete maa-alal 55 dB päevasel ajal).

Müra modelleerimine teostati spetsiaaltarkvaraga SoundPLAN 7.4, mis sisaldab arvutusmeetodit NMPB- Routes-96, millega teostati liiklusmüra arvutused ning ISO 9613-2, millega teostati tööstusmüraallikate arvutused. Müra modelleerimise käigus selgitati välja müratasemed eluhoone ja ühiskondlike hoonete karjääri- ja maanteepoolsetel välisfassaadidel ja elamualade ja ühiskondliku hoone maa-aladel karjääri- ja maanteepoolsetel kinnistute piiridel. Müratasemete arvutused teostati 2 m kõrgusel maapinnast, iseloomustamaks inimese kuulmise kõrgust. Arvutused teostati eluhoonete kinnistu piiridel ja hoonete karjääripoolsetel välisfassaadidel. Müratasemete arvutussammuks oli 5 m x 5 m ning mürakontuurid esitati 5 dB kaupa. Uuritavas piirkonnas levivate müratasemete määramiseks kasutati kolmemõõtmelist

Kobras AS töö nr 2015-112 Objekti aadress: Viljandimaa, Karksi vald, Ainja küla 40

Ainja liivamaardla Ainja II liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnamõju hindamise aruanne

maastikumudelit, millele lisati olemasolev hoonestus koos kontuuride ja kõrgustega ning teede jooned vastavate mõõtmete, liiklussageduste ja –kiirustega.

Müraarvutustes kasutati müraindikaatorina siseriiklikku müraindikaatorit Ld, mis iseloomustab vastavalt päevase (kl 7-23) ajavahemiku keskmisi ekvivalentseid müratasemeid. Ld päevane ajavahemik sisaldab ka õhtust ajavahemikku (kl 19-23), millele lisandub +5 dB. Müratasemete arvutuse tulemuste alusel anti hinnang müra leviku kohta piirkonnas. Olemasolevad elamu maa-alad määrati vastavalt keskkonnaministri 16. detsembri 2016 määrusele nr 71 II kategooria aladeks ning riigikaitse maa-alad IV kategooria aladeks. Müratasemete hindamisel lähtuti elamualadele kehtestatud sihtväärtusest, karjääri edelaosas Väike-Paanike ja Suur-Paanikse kinnistute (riigikaitsemaa) puhul aga ühiskondlike hoonete maa-aladele kehtestatud sihtväärtusest (IV kategooria).

Taotletavas Ainja II liivakarjääris toimuma hakkavad tegevused on analoogsed olemasoleva olukorraga, st karjääris hakkavad töötama sarnased masinad nagu teistes Ainja liivamaardla karjäärides (kopplaadur, buldooser, ekskavaator). Purustus- ja sõelumisseadmed on kasutusel vaid Ainja II kruusakarjääris ning sedagi vastavalt vajadusele.

Mäemasinate poolt tekitatav müra sõltub masina tööoperatsioonidest, keerukusest ja materjali omadustest. Antud juhul on tegemist liivakarjääriga, kus maavara raimamiseks ei ole vaja kasutada kaljusele kivimile omast mürarikast hüdrovasaraga või buldooser-kobestiga raimamise operatsiooni, samuti on liiva laadimine vaiksem. Masinate poolt tekitatavad müraemissiooni andmed pärinevad iga masina kohta vastavalt tööoperatsioonidele SoundPLAN arvutusmeetodi ISO 9613-28 andmebaasist, millega teostati tööstusmüraallikate arvutused. Eeldati, et mäemasinate poolt tekitatav müra emissioon paikneb tasapinnast 2 m kõrgusel. Ainja II liivakarjääris kasutatavate masinate parameetrid, mida kasutati müra modelleerimisel, on toodud tabelis 5.

Tabel 5. Ainja II liivakarjääris töötavate masinate ligikaudsed parameetrid ja helivõimsustasemed (Skepast&Puhkim OÜ, 2017).

Mäemasin Masina Ligikaudne Muud Töö- Helivõimsus- Kaugus, mass, t võimsus, kW parameetrid operatsioonid tase, L WA , dB m

Roomikutega 10-15 85 Pinnase 85,5 10 buldooser eemaldamine

Ratastega 20-25 180 3,5 m 3 Liiva ammutamine 90,5 10 kopplaadur kopamaht ja laadimine

Roomikutega 35 170 1,5 m 3 Mäetööd 84,1 10 hüdrauliline kopamaht pöördkopp- ekskavaator

Transpordist tuleneva müra teke sõltub sõidukitüübist, liiklussagedusest ja –kiirusest ning teede seisukorrast. Autotransport on müra mõistes joonallikas. Ainja II liivakarjääris kasutatakse kallureid kandevõimega kuni 27 tonni, mille liikluskiirusena arvestati karjäärist väljaveoteedel 30 km/h,

Kobras AS töö nr 2015-112 Objekti aadress: Viljandimaa, Karksi vald, Ainja küla 41

Ainja liivamaardla Ainja II liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnamõju hindamise aruanne

laadimispiirkonnas 5 km/h. Valga – Uulu põhimaanteel nr 6 arvestati sõidukite kiirusega 90 km/h, tegemist on asfaltbetoonteega.

Müra modelleeriti Ainja II liivakarjääris kolme situatsiooni kohta:

1. Karjääri avamine – karjääri avamise situatsioonis on masinad paigutatud katendi paksuse võrra madalamale maapinnast karjääri edela osasse elamute lähedale iseloomustamaks võimalikult halba olukorda elamutele. Edelaosas asuvad buldooser ja ekskavaator. Kirdenurgas asub kopplaadur maapinna tasandil katendi müratõkkevalli tehes. Situatsiooni iseloomustav mürakaart 1-1 on esitatud joonisel 9.

2. Karjääri töötamine – karjääri töötamise situatsioonis on masinad paigutatud karjääri põhja veepealse maavara varu lamami piirile karjääri kirdenurgas. Lisandub kallurite kaevise transpordist tulenev müra. Karjäärisisesel teel sõidavad kallurid ja töötavad ekskavaator, kopplaadur ja buldooser võimalikult lähedal elamutele. Situatsiooni iseloomustav mürakaart 2-1 on esitatud joonisel 10.

3. Karjääri töötamine müratõkkevalliga – karjääri töötamise situatsioonis müratõkkevalliga on masinad paigutatud karjääri põhja veepealse maavara varu lamami piirile karjääri kirdenurgas. Karjäärisisesel teel sõidavad kallurid ja töötavad ekskavaator, kopplaadur ja buldooser võimalikult lähedal elamutele. Teenindusmaale karjääri kirdenurka on rajatud 3-meetri kõrgune ja 110 m pikkune katendist müratõkkevall. Situatsiooni iseloomustav mürakaart 3-1 on esitatud joonisel 11.

Ainja II liivakarjääris on plaanis alustada kaevandamisega mäeeraldise lääneosast, st karjääri maanteepoolsest osast. Aja möödudes kandub kaevandamistegevus Ainja II liivakarjääri mäeeraldisel ida suunas ja liigub seeläbi lähemale Tindi-Luige kinnistule. Nimetatud põhjusel suureneb mõnevõrra nimetatud kinnistu juures olev müratase ja karjäärist pärineva õhusaaste mõju.

Müra modelleerimise tulemusena selgus, et kavandatava Ainja II liivakarjääri avamisel maavara kasuliku kihi peal töötades ei tekita masinate poolt põhjustatud müra lubatud müra sihtväärtustest kõrgemaid müratasemeid elamualadel aastakeskmist olukorda hinnates. Karjääri töötamise situatsioonis, kus masinad töötavad karjääri põhjas veepealse maavara varu lamami piiril karjääri kirdenurgas, ei tekita masinate poolt põhjustatud müra lubatud müra sihtväärtustest kõrgemaid müratasemeid elamualadel. Müratase Tindi-Luige kinnistul ulatub karjääri avamisel ja töötamisel kuni 43 dB ning eluhoone fassaadil vastavalt kuni 40 dB ja 42 dB päevasel ajal.

Peamiseks müraallikaks on materjali transportimine ehk teeliiklus Valga – Uulu riigi põhimaanteel nr 6. Maantee piirneb vahetult Väike-Paanikse kinnistu piiriga, mistõttu on kinnistu piiril juba praegusel ajal ilma kavandatava karjäärita päevane müratase kõrgem kui 55 dB. Kui võtta arvesse ainult liiklusmürale kehtivaid müra sihtväärtusi (60 dB päeval), siis oleks teeliikluse müratase lubatust kuni 4 dB kõrgem ainult Väike-Paanikse kinnistu piiril päevasel ajal. Seega müratase antud kinnistu piiril ületab müra sihtväärtust tavapärase maanteeliikluse tõttu juba enne karjäärist transportimise algust.

Müratase Väike-Paanikse kinnistul karjääripoolsel küljel ulatub karjääri avamisel ja töötamisel kuni 48 dB ning maanteepoolsel küljel vastavalt kuni 63 dB ja 64 dB päevasel ajal. Elu- ja ühiskondlike hoonete

Kobras AS töö nr 2015-112 Objekti aadress: Viljandimaa, Karksi vald, Ainja küla 42

Ainja liivamaardla Ainja II liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnamõju hindamise aruanne

fassaadidel müratasemeid ei ületata - eluhoonete maanteepoolsetel fassaadidel vastavalt ulatub müratase kuni 48 dB ja 49 dB ja ühiskondlike hoonete karjääripoolsetel fassaadidel kuni 46 dB päevasel ajal (vt Joonis 9, 10).

Arendajal on soovitatav rajada juba kaevandamise alguses karjääri kirdenurka Tindi-Luige kinnistu elamupoolsele küljele 3 m kõrgune katendivall, mis vastavalt modelleerimise tulemusena vähendab mürataset kuni 3 dB (joonis 11). Leevendava meetmena on ka väljaveoteed kavandatud asukohtadesse, millel on võimalikult minimaalne mõju elamualadele. Karjääris liiguvad masinad karjääri põhjas ja puistangute vahel, mis toimivad müratõketena ja alandavad mürataset.

Ainja II liivakarjääri mürauuringu (Skepast&Puhkim OÜ) aruanne on lisas 8.

Kupi OÜ poolt valminud müraaruanne on lisas 9.

Kobras AS töö nr 2015-112 Objekti aadress: Viljandimaa, Karksi vald, Ainja küla 43

Ainja liivamaardla Ainja II liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnamõju hindamise aruanne

Joonis 9. Müraolukord Ainja II liivakarjääri avamisel ( Skepast&Puhkim OÜ, 2017 ).

Kobras AS töö nr 2015-112 Objekti aadress: Viljandimaa, Karksi vald, Ainja küla 44

Ainja liivamaardla Ainja II liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnamõju hindamise aruanne

Joonis 10. Müraolukord Ainja II liivakarjääri töötamisel päevasel ajal (kl 07:00–23:00) ( Skepast&Puhkim OÜ, 2017 ).

Kobras AS töö nr 2015-112 Objekti aadress: Viljandimaa, Karksi vald, Ainja küla 45

Ainja liivamaardla Ainja II liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnamõju hindamise aruanne

Joonis 11. Müraolukord Ainja II liivakarjääri töötamisel müratõkkega päevasel ajal (kl 07:00–23:00) ( Skepast&Puhkim OÜ, 2017 ).

Kobras AS töö nr 2015-112 Objekti aadress: Viljandimaa, Karksi vald, Ainja küla 46

Ainja liivamaardla Ainja II liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnamõju hindamise aruanne

7.1.2 Mõju välisõhu kvaliteedile

Kavandatava tegevuse mõju välisõhu kvaliteedile on mõlema alternatiivi puhul sarnane ning avaldub eelkõige läbi tahkete osakeste ehk tolmu tekke ja leviku.

Tahkete osakeste teket ja levikut soodustab kasvukihi eemaldamine Ainja II liivakarjääri territooriumilt, mis avab alal leiduva liiva tuulte mõjule. Karjääriala territooriumist on tuulte poolt mõnevõrra enam mõjutatud karjääri territooriumil hoitavad materjali laod (vallid), oma suurema eripinna, suhtelise kõrguse ning väiksema niiskusesisalduse tõttu.

Oluline osa kavandatud tegevusega seotud tolmust tekib ja levib materjali käitlemisel (sh kaevandamine, laadimine ja territooriumi sisene transport). Karjääri territooriumilt pärinev õhusaaste jääks siiski tagasihoidlikuks, kuna Ainja II liivakarjääris ei ole ette nähtud materjali purustamist ega sõelumist ning materjali looduslik savi- ja tolmuosakeste osakaal on suhteliselt väike. Ploki nr 6 keskmine savi- ja tolmuosakeste sisaldus 10,4%. Mõlema alternatiivi realiseerumise korral asub plokk nr 6 osaliselt põhjavee tasemest allpool, mis vähendab tolmuosakeste lendumist materjali kaevandamisel ja laadimisel.

Tahkete osakeste teke ja levik võivad kujutada probleemi suvel sademetevaesel perioodil, mil maapinna pindmine osa läbi kuivab. Sellise olukorra ilmnemisel tuleb Ainja II liivakarjääris tegevuse planeerimisel pöörata tähelepanu tuule suunale. Tugevate püsivate läänetuulte korral (Beauforti skaalal 6 palli, tuule kiirus ületab 10 m/s) on soovitatav kaevandustegevust (laadimine, ümberpaigutamine vmt) vältida või võtta kasutusele täiendavad meetmed (nt materjaliladude pealispinna niisutamine) tolmu leviku tõkestamiseks Tindi-Luige kinnistule.

Vastavalt peatükis 4.7.2 esitatud selgitustele on eksperdid arvamusel, et Ainja II liivakarjääris töötavate masinate heitgaaside mõju välisõhu kvaliteedile on ebaoluline.

Sademetevaesel perioodil, mil teedelt pärinev tolm võib muutuda kohalikele elanikele häirivaks, tuleb tarvitusele võtta leevendavad meetmed tolmu leviku tõkestamiseks. Probleemi ulatust vähendab oluliselt see, et väljaveoteed Ainja liivamaardlast Valga – Uulu riigi põhimaanteele on väga lühikesed ning ümbritsetud tiheda metsaga. Kui siiski ilmnevad probleemid liigse tolmuga, on soovitatav kaevandajatel niisutada sademetevaesel perioodil väljaveoteid. Teede niisutamine kaks korda päevas võimaldab vähendada tolmu teket kuni 50% ning keemiliste lisandite abil (sh ka soola lahused) kuni 80%.

7.1.3 Mõju jäätmetekkele

Maapõueseaduse mõistes on Ainja II liivakarjääri mäeeraldise piires kaevandamisjäätmeteks kaevandamise käigus eemaldatav kattekiht, mis koosneb kasvukihist (mullast) ja moreenist. Kattekihi kogumaht on 212 tuh m 3, millest ligikaudu poole (106 tuh m 3) moodustab kasvukiht (muld). Ainja II liivakarjääri alalt eemaldatavat kattekihti on kavas hiljem kasutada karjääri maa-ala korrastamisel. See tähendab, et eemaldatava kattekihi puhul on tegemist taaskasutatava materjaliga. Materjali bioloogilise

Kobras AS töö nr 2015-112 Objekti aadress: Viljandimaa, Karksi vald, Ainja küla 47

Ainja liivamaardla Ainja II liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnamõju hindamise aruanne

aktiivsuse säilitamiseks ei või kasvukihti (mulda) pärast vaalutamist tihendada, kuid geotehnilise stabiilsuse tagamiseks tuleb siluda aunade pealispind ja küljed.

Kasvukihi (mulla) ja moreeni vallitamine mäeeraldisele ja mäeeraldise teenindusmaale ei nõua suletud jäätmehoidla järelhooldust ja järelevalvet. Välistatud on õhu ja vee kaudu eralduvate saasteainete teke ja levik. Vallitatav muld ja moreen on geotehniliselt ja geokeemiliselt stabiilsed pinnased. Keskkonnale ohtlike ainete (sh raskmetallide) sisaldus ladustatavas materjalis ei ületa looduslikke taustakontsentratsioone ja sellega ei kaasne keskkonnale saasteohtu.

Kasuliku kihi (täiteliiva) kaevandamise käigus ei planeerita materjali purustamist ega sõelumist erinevateks fraktsioonideks, seega rikastamisjäätmeid ei teki.

Kavandatud tegevuse puhul jääb olmejäätmete teke tagasihoidlikuks ning ei tekita probleeme üldiste käitlusnormide järgimisel.

7.2 Mõju inimeste heaolule, tervisele, turvalisusele ja varale

Töötavate karjääride vahetu lähedus mõjutab inimeste heaolu ja tervist läbi välisõhu kvaliteedi ja müratasemete. Näiteks võib müra põhjustada stressi, tolm aga kahjustada hingamisteid ning põhjustada ülemiste hingamisteede haiguste sagenemist, krooniliste haiguste (näiteks astma) või erinevate allergiate ägenemist ning ärritada silma limaskesta. Lisaks muudab maardlast lähtuv autotransport liiklemist ainuüksi suuremate liiklussageduste tõttu ohtlikumaks. Ainja II liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnamõju hindamisel on vaja eristada olemasolevat olukorda ning mõjusid, mis lisanduvad kavandatava tegevuse realiseerumisel.

Viljandimaa ja Karksi valla tasandil võib kavandatava tegevuse otsest mõju inimese heaolule, tervisele, turvalisusele ja varale pidada ebaoluliseks, kuna kaevandamine Ainja liivamaardlast on kestnud mitmeid aastaid ning kavandatud tegevuse realiseerumine ei muudaks olulisel määral olemasolevat olukorda. Käesoleval ajal on Ainja liivamaardla piires väljastatud 2 maavara kaevandamise luba ning kavandatav tegevus suurendaks olemasolevate karjääride pindala ca 85 % (17,44 ha) võrra. See mõju valla tasandil ei avaldu, kuid avaldub Ainja II liivakarjääri ala vahetus naabruses, eelkõige Tindi-Luige kinnistul suvilat omavatele inimestele.

Kavandatav tegevus mõjutab nende inimeste heaolu eelkõige müratasemete tõusu, välisõhu kvaliteedi languse ja joogivee kättesaadavuse vähenemise võimaluse kaudu. Nimetatud mõjuvaldkondadest erinevad alternatiiv I ja II A vaid võimaliku mõju poolest joogivee kättesaadavusele. Alternatiiv I puhul põhjavee taset ei mõjutata ja seega mõju joogivee kättesaadavusele puudub. Alternatiiv II A puhul on võimalus, et põhjavee taseme alandamisel ühe meetri võrra alaneb veetase ka Tindi-Luige kinnistu kaevus, mistõttu tuleb selles osas alternatiivi II A pidada mõju poolest inimeste heaolule negatiivsemaks kui alternatiivi I.

Kavandatud tegevuse realiseerumisel tekkivaid müratasemeid ja kujunevat välisõhu kvaliteeti on pikemalt käsitletud peatükkides 7.5.1 ja 7.5.2, kus eksperdid jõudsid järeldusele, et nii müratasemed kui ka

Kobras AS töö nr 2015-112 Objekti aadress: Viljandimaa, Karksi vald, Ainja küla 48

Ainja liivamaardla Ainja II liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnamõju hindamise aruanne

saasteainete (tolmu) kontsentratsioonid jäävad normatiivide piiresse, mistõttu ei saa nende valdkondade mõju inimese heaolule ja tervisele pidada oluliseks. Samas võivad inimesed tajuda keskkonnahäiringuid väga erineva intensiivsusega, mistõttu ei saa ka väiksemate keskkonnamuutuste korral välistada inimeste rahulolematust ja tunnetusliku heaolu vähenemist.

Kavandatava tegevuse mõju kinnistute ja kinnisvara väärtusele tõenäoliselt puudub teiste, käesoleval ajal tegutsevate karjääride läheduse tõttu. Modelleerimise tulemused ja olukorra analüüs näitasid, et kavandatud tegevuse realiseerumine ei too suure tõenäosusega kaasa keskkonnanormatiivide rikkumisi, mis võiksid vähendada mõjupiirkonda jäävate inimeste vara väärtust.

Teised mõjud nagu teede tolmamine, teede seisukorra halvenemine ja liiklusohutus ei sõltu otseselt kavandatava tegevuse realiseerumisest. Tegemist on küll oluliste mõjuvaldkondadega, kuid nende mõjude intensiivsust ei määra Ainja II liivakarjääri rajamine.

7.3 Mõju ettevõtlusele (sh Forestonia OÜ-le)

Arendaja jaoks on Ainja II liivakarjääri avamine vajalik äriliste huvide kaitsmiseks mõnevõrra pikemas perspektiivis. Forestonia OÜ on ettevõte, mis tegeleb metsamajandusega ja hakkab karjääri materjali kasutama teedeehituseks. Täiteliiva kasutatakse tagasitäitel ning teede, sh metsateede mullete ja aluste ehitamisel. Seega on arendaja jaoks oluline äritegevuse eduka toimimise tagamiseks pikaajaliselt omada välistest tarnijatest sõltumatult kasutatavat liiva varu. Lisaks on kaevandustegevuse planeerimisel oluline teadvustada, et protsess uuringuloa taotluse koostamisest maavara kaevandamisloa väljastamiseni võib võtta aastaid, mistõttu ei saa pikaajalise tegevuse planeerimise aluseks olla käesoleval ajal valitsev olukord ning materjalivajadus.

Kavandatava tegevuse mõju kohalikule põllumajandusele peavad eksperdid väheoluliseks, sest Tindi kinnistu puhul on tegu rendimaaga, mille edaspidises kasutamises põllumaana ei saa rentnikud olla veendunud sõltumata kavandatud tegevuse realiseerumisest.

Mõju poolest ettevõtlusele kavandatava tegevuse alternatiivid teineteisest ei erine ning summaarselt tuleb seda mõju pidada positiivseks Forestonia OÜ-le avalduva mõju tõttu.

7.4 Muud mõjud (mõju maavarale, kliimale, tuleohule, kaitsealustele objektidele ja aladele, sh Natura 2000 alad, kultuuripärandile; vibratsiooni, valguse, soojuse, kiirguse ja/või lõhna teke)

Mõju maavarale

Kavandatud tegevus võimaldab kasutusele võtta Ainja liivamaardlas kinnitatud maavaravarud. Kuivõrd kaevandatava liiva asendamine mõne muu materjaliga ei ole otstarbekas, tuleb karjääri nõlvade stabiilsuse saavutamiseks ja kujundamiseks jätta osa kinnitatud maavaravarust kaevandamata. Nimetatud põhjusel kaevandatakse Ainja liivakarjäärist summaarselt 249 tuh m 3 vähem materjali, kui seda on kinnitatud varudes. Teiste maavarade kvaliteeti või kättesaadavust kavandatav tegevus ei mõjuta.

Kobras AS töö nr 2015-112 Objekti aadress: Viljandimaa, Karksi vald, Ainja küla 49

Ainja liivamaardla Ainja II liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnamõju hindamise aruanne

Mõju taimestikule

Arvestades, et kavandatud tegevuse territooriumil ega selle lähialal ei asu ühegi kaitsealuse taimeliigi kasvukohta ega kasvuala, siis kavandatava tegevusega ei kaasne mõju kaitsealustele taimedele. Kavandatud tegevusega kaasneb paratamatult Tindi kinnistult kasvukihi eemaldamine, mille tulemusel ei ole võimalik jätkata sellel põllumajanduskultuuride kasvatamist. Looduslikust seisukohast ei ole tegemist väärtusliku taimekooslusega, mille kasvuala või tingimusi tuleks ilmtingimata säilitada.

Mõju loomastikule

Arvestades, et kavandatud tegevuse territooriumil ega selle lähialal ei asu ühtegi kaitsealuse loomaliigi elupaika ning et kavandatud tegevuse ala ei paku loomastiku jaoks väärtuslikke elupaiku, ei kaasne Ainja II liivakarjääri avamisega olulist mõju loomastikule.

Mõju kaitstavatele aladele

Lähimad looduskaitsealused alad asuvad Ainja II liivakarjäärist kagu suunas ca 170 m kaugusel. Alternatiiv I puhul ei kaasne tegevusi, mis võiksid nendele aladele mõju avaldada ning alternatiiv II A korral on ebatõenäoline, et põhjavee taseme alandamise mõju ca ühe meetri võrra Ainja II liivakarjääri territooriumil ulatuks nende aladeni. See tähendab, et kavandatud tegevusel puudub mõju kaitstavatele aladele.

Mõju Natura aladele

Kavandav tegevus ei avalda mõju Natura 2000 võrgustiku alale (Rutu loodusala), selle kaitse- eesmärkidele ja terviklikkusele.

Mõju muinsuskaitse objektidele

Kavandatud tegevusega ei kaasne mõju muinsuskaitse objektidele.

Piiriülene mõju

Kavandatud tegevusega ei kaasne piiriülest mõju.

Muud mõjud

Kavandatud tegevus ei mõjuta kliimat ega põhjusta Ainja liivamaardla alal suuremat tuleohtu. Samuti ei kaasne kavandatud tegevusega vibratsiooni, valguse, soojuse, kiirguse ja/või lõhna teket määral, mis võiks oluliselt mõjutada kohalikke elanikke, kultuuripärandit, taimestikku, loomastikku või kaitsealasid.

7.5 Ala rekultiveerimisega seotud mõju

Vastavalt maapõuesedause § 48-le on kaevandamisloa omanik kohustatud kaevandamisega rikutud maa korrastama korrastamisprojekti alusel enne kaevandamisloa kehtivuse lõppemist. Pärast kaevandatava

Kobras AS töö nr 2015-112 Objekti aadress: Viljandimaa, Karksi vald, Ainja küla 50

Ainja liivamaardla Ainja II liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnamõju hindamise aruanne

varu ammendamist kujuneb karjääri alale ca 12 ha suurune veekogu keskmise sügavusega ca 3 m. Maavara kaevandamise käigus jääb mäeeraldise äärealadel kaevandamata 249 tuh m 3 liiva, millest kujundatakse ammendatud kaeveala nõlvad. Korrastatud liivakarjääri nõlvus peab olema väiksem kui püsinõlvus. Ülalpool põhjavee taset asuval ülipeeneteralisel liival on see väiksem kui 27° (1:2) ning allpool põhjavee taset asuval ülipeeneteralisel liival on see väiksem kui 11° (1:5). Loodusliku erosiooni vältimiseks ja nõlvade püsivuse saavutamiseks tehakse põhjavee tasemest kõrgemal asuvatel nõlvadel bioloogiline rekultiveerimine, selleks kasutatakse ära enne kaevandamise alustamist kooritud ja ladustatud kasvukiht.

Mõlema alternatiivi realiseerimise korral toimub karjääriala rekultiveerimine sarnaselt. Karjääri korrastamise järgselt moodustub kaevandamisega rikutud alale veekogu ning mõnevõrra liigestatud reljeefiga maastik, mis on sobilikuks elukeskkonnaks mitmekesisele taimestikule ja loomastikule. Täiendavalt on rekultiveeritavast alast võimalik kujundada Ainja külale puhke- ja supluskoht, mis oleks valla elanikele heaks puhkamisvõimaluseks.

Eelnevat lähtuvalt hindavad eksperdid karjääri rekultiveerimisega seotud mõjusid nii keskkonnale (maastik, taimestik, loomastik) kui piirkonna elanikele positiivseks.

Kobras AS töö nr 2015-112 Objekti aadress: Viljandimaa, Karksi vald, Ainja küla 51

Ainja liivamaardla Ainja II liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnamõju hindamise aruanne

8. Loodusvarade kasutamise otstarbekus ja vastavus säästva arengu põhimõtetele

Säästva arengu seaduse § 2 sätestab, et looduskeskkonna ja loodusvarade säästliku kasutamise eesmärgiks on tagada inimesi rahuldav elukeskkond ja majanduse arenguks vajalikud ressursid looduskeskkonda oluliselt kahjustamata ning looduslikku mitmekesisust säilitades. Selle eesmärgi saavutamiseks on kavandatavale tegevusele algatatud keskkonnamõjude hindamine.

Kavandatav tegevus ei vähenda bioloogilist mitmekesisust ega muuda kasutuskõlbmatuks teisi piirkonnas leiduvaid loodusvarasid. Karjääri avamisel eemaldatav kattekiht, mis koosneb kasvukihist (mullast) ja moreenist, ladustatakse ning seda taaskasutatakse ala hilisemal korrastamisel. Ainja II liivakarjääris arvele võetud maavara kaevandamisväärsuse säilimise ja juurdepääsu tagamise (Maapõueseaduse § 62 ja 63) seisukohalt on otstarbekas alustada kaevandamist karjääri lääneosast.

Kobras AS töö nr 2015-112 Objekti aadress: Viljandimaa, Karksi vald, Ainja küla 52

Ainja liivamaardla Ainja II liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnamõju hindamise aruanne

9. Alternatiivide võrdlemine

Alternatiivide võrdlemisel on kasutatud analüütiliste hierarhiate meetodit (AHM) ehk Saaty metoodilist analüüsi. Meetodi väljundiks on matemaatiliselt korrektne, kvantitatiivne hinnang analüüsitavatele alternatiividele. Saaty meetod võimaldab parima lahenduse selgitamiseks kasutada matemaatilist lähenemist, võrreldes erinevaid kriteeriumeid ja hiljem kriteeriumide alusel mõlemaid alternatiive paarikaupa 23 .

Nimetatud meetod töötati välja Ameerika Ühendriikides ca 40 aastat tagasi, Thomas L. Saaty poolt. Meetod on eeskätt mõeldud subjektiivsete hinnangute alusel tegutsevate süsteemide korrastamiseks ja kaalutletud otsusteni jõudmiseks. Saaty meetod on leidnud kasutamist väga erinevates valdkondades, mille hulka kuuluvad ressursihaldus, läbirääkimised ja konfliktide lahendamine, äri-, tarkvaraprotsesside mõõtmine ja ümberkujundamine, strateegiline planeerimine, ennustamine, keskkonnaseisundi hindamine jne.

Saaty meetod põhineb objektide (antud juhul kriteeriumide ja seejärel kriteeriumide alusel alternatiivide) paarikaupa võrdlemisel. Meetod võimaldab keerukat otsustusprobleemi modelleerida hierarhilise struktuuri kaudu, kus kogu tegevus jaotatakse järgmisteks etappideks:

• probleemi defineerimine; • eesmärgi defineerimine; • modelleerimine ehk süsteemi analüüs (tükeldamine) ja süntees (hierarhia koostamine): o mõjurite ehk kriteeriumite leidmine; o alternatiivide leidmine; • kriteeriumite paarikaupa võrdlemine; • alternatiivide paarikaupa võrdlemine iga kriteeriumi suhtes; • kriteeriumite osakaalude leidmine; • tulemuste analüüs.

Kui kriteeriumid ja alternatiivid on leitud, siis korrastatakse need mitmetasemelisse hierarhilisse struktuuri. Kõigepealt tuleb eesmärk, siis kriteeriumid, teatud kriteeriumidel võivad olla alamkriteeriumid ja viimasel tasemel on alternatiivid. Analüüsi läbiviimiseks valiti esmalt ekspertgrupi poolt kriteeriumid ja leiti nende osatähtsused üksteise suhtes. Selleks moodustati kriteeriumide omavahelise võrdlemise risttabel, kasutades nn. Saaty skaalat (tabel 6).

9-palline skaala võimaldab anda matemaatiliselt korrektse, kvantitatiivse hinnangu analüüsitavatele alternatiividele.

Koostataval võrdlustabelil on positiivsed elemendid ja ta rahuldab nn pöördelisustingimust. Saadud risttabel ongi aluseks erinevate kriteeriumide olulisuse hindamisel.

23 Theory and Applications of the Analytic Network Process: Decision Making with Benefits, Opportunities, Costs, and Risks. Thomas L. Saaty, Pittsburgh 2005. Kobras AS töö nr 2015-112 Objekti aadress: Viljandimaa, Karksi vald, Ainja küla 53

Ainja liivamaardla Ainja II liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnamõju hindamise aruanne

Tabel 6. Saaty skaala iseloomustus, meetodi põhialused. Intensiivsus Definitsioon Selgitus 1 Võrdtähtis Kaks tegevust pole mõjus eristatavad 3 Mõõdukas paremus või tähtsus Kogemus ja hinnang annavad ühele eelise 5 Oluline paremus või tähtsus Tugev eelistus 7 Väga tugev paremus või tähtsus Tugev eelistus, praktikas kinnitatud 9 Ekstreemne paremus või tähtsus Tugevaim võimalik paremus või eelistus 2, 4, 6, 8 Kompromiss kahe kõrvutise hinnangu vahel

Ekspertgrupi poolt valitud kriteeriumid Ainja II liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnamõju hindamiseks ja parima alternatiivi valimiseks olid:

1. Mõju õhukvaliteedile;

2. Mõju müratasemetele;

3. Mõju maantee kvaliteedile;

4. Mõju muinsuskaitse objektidele;

5. Mõju ala pinnaveerežiimile;

6. Mõju ala põhjaveerežiimile (sh, kaevude veetase).

Esitatud kriteeriumid on valitud keskkonnamõju hindamise töögrupi poolt kokkuleppeliselt, lähtudes nende arvates kõige olulisematest aspektidest. Saaty metoodika kasutamisel põhinebki kriteeriumide valik sellel, millele kavandatav tegevus eeldatavalt kõige rohkem mõju avaldab või võib avaldada ning mida antud juhul on keskkonnamõju hindamise objekti suhtes oluline käsitleda.

Kavandatava tegevuse alternatiivid I ja II A on põhiosas sarnased ning erinevad vaid põhjavee tasemest allpool oleva maavaravaru kaevandamise tehnoloogia poolest, mistõttu on kriteeriume, mille poolest saab neid alternatiive omavahel võrrelda, vähe.

Mõju õhukvaliteedile, müratasemetele, maantee kvaliteedile ja liiklusohutusele ning muinsuskaitse objektidele on mõlema alternatiivi puhul ühesugune, mistõttu ei saa neid kasutada alternatiivide vahel eelistuse andmisel. Nimetatud aspektid on kaasatud Saaty analüüsi kuna need on olulised Ainja liivamaardlaga seonduva keskkonnamõju käsitlemisel. Alternatiivid Ainja II liivakarjääri maa-alal leiduva maavara kaevandamiseks, mida nimetatud kriteeriumide alusel võrreldakse on:

• alternatiiv I: kaevandamine toimub mitmeastmeliselt kaasaegsete ekskavaatorite ja kopplaadurite abil. Paljandustöödel ja kaevandamisel kasutatakse abimehhanismina buldooserit. Allpool põhjavee taset asuva täiteliiva kaevandamiseks on ette nähtud selle kuhjamine vallidesse, kus toimub vee väljanõrgumine, pärast mida on võimalik alustada liiva laadimist. Materjali väljavedu karjäärist on kavandatud autotranspordiga mööda olemasolevat teedevõrku. Pärast varu ammendamist korrastatakse kaevandamisega rikutud maa vastavalt keskkonnaministri määrusele nr 43, 26.05.2005 “Üldgeoloogilise uurimistööga, geoloogilise uuringuga ja kaevandamisega rikutud maa korrastamise kord” (RTL 2005, 60, 865).

Kobras AS töö nr 2015-112 Objekti aadress: Viljandimaa, Karksi vald, Ainja küla 54

Ainja liivamaardla Ainja II liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnamõju hindamise aruanne

• alternatiiv II A: Ainja II liivakarjääri avamine, kaevandamine ülalpool põhjavee taset, materjali transport ning karjääri maa-ala korrastamine toimuks vastavalt alternatiiv I all kirjeldatud meetodile. Põhjavee tasemest ( ca 112 m) allpool oleva täiteliiva kaevandamiseks alandataks praegust põhjavee taset ca ühe meetri võrra, juhtides Ainja II liivakarjääri alalt vee kraavide abil isevooluliselt RABUSTI maaparandussüsteemi eesvoolu, kustkaudu edasine äravool toimuks läbi olemasoleva kraavituse Vanausse ojja ning lõpuks Kõpu jõkke.

Saaty metoodika käik:

1. Kriteeriume võrreldi paarikaupa omavahel (tabel 7), kusjuures kui üks kriteerium sai teise suhtes intensiivsuse skaalal nt hinde 5, siis teine kriteerium sai esimese kriteeriumi suhtes selle pöördväärtuse e 1/5.

2. Seejärel leiti kriteeriumide olulisus tabeli suurima omaväärtuse ja sellele vastava omavektori leidmisel. Selleks võib kasutada erinevaid matemaatilisi meetodeid, käesoleval juhul kasutati lihtsat lähendusmeetodit, leides maatriksi (tabeli) iga rea geomeetrilise keskmise, st korrutati omavahel läbi ühe rea hinded ja võeti nii mitmes juur, kui mitu tegurit ehk kriteeriumi oli (nt antud juhul oli 6 kriteeriumit, st võeti 6. juur, tabel 7). Seejärel normaliseeriti need väärtused geomeetriliste keskmiste summaga läbi jagades. Saadud arvud annavadki kriteeriumide osakaalud (tabel 7), mis määrab nende olulisuse (paremusjärjestuse).

3. Peale kriteeriumidele osakaalude leidmist leiti alternatiividele kaalud , mida tehti võrdluse teel kriteeriumide kaupa. Selleks koostati analoogilised võrdlustabelid eelnevalt kirjeldatule (tabel 8).

4. Iga kriteeriumi alusel leiti alternatiivi olulisus võrreldes teise alternatiiviga (leiti kaal) samuti analoogselt eelnevale: korrutati läbi iga rea hinded, võeti nii mitmes juur kui mitu alternatiivi oli ja normaliseeriti need väärtused geomeetriliste keskmiste summaga läbi jagades (tabel 8).

5. Lõpliku paremusjärjestuse leidmiseks korrutati iga kriteeriumi alusel võrreldud alternatiivi kaalud läbi kriteeriumide osakaaludega ehk lõpptabeli (tabel 9) igas lahtris on läbi korrutatud vastava kriteeriumi kaal ja vastav alternatiivi kaal selle kriteeriumi suhtes. Alternatiivile annab kogukaalu lahtrite ridade summa .

Kobras AS töö nr 2015-112 Objekti aadress: Viljandimaa, Karksi vald, Ainja küla 55

Ainja liivamaardla Ainja II liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnamõju hindamise aruanne

Tabel 7. Kriteeriumite tähtsuse määramine nende omavahelises võrdluses.

Normeeritud Geomeetriline Kriteerium 1. 2. 3. 4. 5. 6. kriteeriumite keskmine osakaalud

1. Mõju õhukvaliteedile 1 3 5 5 3 1 2,47E+00 0,32

2. Mõju 1/3 1 3 5 1 1 1,31E+00 0,17 müratasemetele 3. Mõju maantee 1/5 1/3 1 1 1/5 1/5 3,27E+01 0,05 kvaliteedile 4. Mõju muinsuskaitse 1/5 1/5 1 1 1/5 1/5 3,42E+01 0,04 objektidele 5. Mõju ala 1/3 1 5 5 1 1 1,42E+00 0,19 pinnaveerežiimile 6. Mõju ala põhjaveerežiimile (sh 1 1 5 5 1 1 1,71E+00 0,22 kaevude veetase) Summa 3,07 6,53 20,00 22,00 6,40 4,40 Kokku 7,62 1,00

Tabel 8. Kriteeriumite olulisus eri alernatiivide puhul. I – kaevandamine toimub veetaset alandamata II A – veetaset alandatakse ca üks meeter Mõju õhukvaliteedile I II A Geomeetriline keskmine Kaal I 1 2 1,4 0,667 II A 1/2 1 0,7 0,333

Mõju müratasemetele I II A Geomeetriline keskmine Kaal I 1 1 1,0 0,5 II A 1 1 1,0 0,5

Mõju maantee kvaliteedile I II A Geomeetriline keskmine Kaal

I 1 1 1,0 0,5 II A 1 1 1,0 0,5

Mõju muinsuskaitse objektidele I II A Geomeetriline keskmine Kaal

I 1 1 1,0 0,5

II A 1 1 1,0 0,5

Mõju ala pinnaveerežiimile I II A Geomeetriline keskmine Kaal I 1 5 2,2 0,833 II A 1/5 1 0,4 0,167

Mõju ala põhjaveerežiimile I II A Geomeetriline keskmine Kaal (sh kaevude veetase) I 1 5 2,2 0,833 II A 1/5 1 0,4 0,167

Kobras AS töö nr 2015-112 Objekti aadress: Viljandimaa, Karksi vald, Ainja küla 56

Ainja liivamaardla Ainja II liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnamõju hindamise aruanne

Tabel 9. Alternatiivide võrdlustabel kriteeriumide osakaalude kaupa normeeritud geomeetrilise keskmise (kaalu) alusel. I – kaevandamine toimub veetaset alandamata II A – veetaset alandatakse ca üks meeter Alternatiiv Alternatiiv I Alternatiiv II A Kriteerium Mõju õhukvaliteedile 0,22 0,11 Mõju müratasemetele 0,09 0,09 Mõju maantee kvaliteedile 0,02 0,02 Mõju muinsuskaitse objektidele 0,02 0,02 Mõju ala pinnaveerežiimile 0,16 0,03 Mõju ala põhjaveerežiimile 0,19 0,04 Summa 0,69 0,31

Saaty metoodika abil saadud alternatiivide kogukaal näitab, et võrreldes käsitletud alternatiive omavahel valitud kriteeriumide alusel on parimaks lahenduseks maavara kaevandamine Ainja II liivakarjäärist vastavalt kaevandamisloa taotluses kirjeldatud tehnoloogiale (alternatiiv I).

Lisaks näitas Saaty analüüs, et olulisimad tegurid, mis võivad kaasneda kavandatud tegevusega on mõju õhukvaliteedile ja veerežiimile (nii pinna- kui põhjaveerežiimile).

Kobras AS töö nr 2015-112 Objekti aadress: Viljandimaa, Karksi vald, Ainja küla 57

Ainja liivamaardla Ainja II liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnamõju hindamise aruanne

10. Eelistatud alternatiivi elluviimisega kaasnevate negatiivsete mõjude leevendusabinõud ning nende eeldatava efektiivsuse hindamine. Vajalikud meetmed ja soovitused Ainja II liivakarjääri kasutusele võtmiseks

Alternatiiv I korral ei kaasne Ainja II liivakarjääri kasutusele võtmisega mõjusid, mis võiksid oluliselt mõjutada lähiümbruse keskkonnatingimusi. Kavandatud tegevuse elluviimisel on soovitatav rakendada järgmisi leevendusabinõusid:

• kaevandustegevuse lõpetamisel Ainja liivamaardlas tuleb kõigi mäeeraldiste maa-ala korrastada vastavalt keskkonnaministri 26.05.2005 määruses nr 43 “Üldgeoloogilise uurimistööga, geoloogilise uuringuga ja kaevandamisega rikutud maa korrastamise kord” sätestatud nõuetele, mis aitab taastada ala miljööväärtust, sh maastikuilmet;

• tahkete osakeste teke ja levik võivad kujutada probleemi suvel sademetevaesel perioodil, mil maapinna pindmine osa läbi kuivab. Sellise olukorra ilmnemisel tuleb Ainja II liivakarjääris tegevuse planeerimisel pöörata tähelepanu tuule suunale ja tugevusele. Tugevate läänetuulte korral on soovitatav kaevandustegevust (laadimine, ümberpaigutamine vmt) vältida või võtta kasutusele täiendavad meetmed (nt materjaliladude pealispinna niisutamine) tolmu leviku tõkestamiseks Tindi-Luige kinnistule. Kaevandamistegevust on soovitav vältida ning kasutada meetmeid tolmu leviku tõkestamiseks olukorras, kus tuule kiirus ületab püsivalt 10 m/s (Beauforti skaalal 6 palli);

• negatiivsete mõjude vähendamiseks, mis kaasnevad Ainja II liivakarjääri rajamisega Tindi-Luige kinnistult lõuna poole avanevale vaatele, on soovituslik osa Ainja II liivakarjääri alalt eemaldatavast kasvukihist vallitada Tindi kinnistu põhjaserva. Vall täidaks osaliselt ka müratõkke rolli ning takistaks teataval määral tolmu levikut Ainja II liivakarjäärist põhja ja kirde suunas. Tindi kinnistu põhja- ja kirdeserva kujundatavad vallid peavad olema korrapärase kujuga;

• kavandatud tegevusega ei ole põhjavee taseme alandamine lubatud. Juhul, kui sellest hoolimata toob tegevus kaasa joogivee kadumise või veetaseme olulise alanemise Tindi-Luige kinnistu kaevus, on arendaja kohustus tagada kinnistu joogiveevarustus (Veeseaduse § 32 lg 1);

• Keskkonnaamet on seisukohal, et salvkaevudes veetaseme languse korral peab arendaja põhjendatud kaebuse korral välja selgitama veetaseme languse põhjused, vajadusel tellima vastavad uuringud ning need kompenseerima. Kuni põhjuse väljaselgitamiseni peab arendaja tagama veevarustuse mõjutatud kinnistule;

• töö Ainja II liivakarjääris on lubatud vaid päevaste müranormide kehtimise ajal (so kella 07:00– 23:00) ning soovitatav on vältida kaevandustegevust nädalavahetustel ning riigipühadel;

• kaevandamisel tuleb kasutada tehniliselt korrasolevaid masinaid ning pöörata tähelepanu kütuste, õlide või muude kemikaalide käitlemisele (sh tankimine). Soovitav on selleks ette näha ala, mis

Kobras AS töö nr 2015-112 Objekti aadress: Viljandimaa, Karksi vald, Ainja küla 58

Ainja liivamaardla Ainja II liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnamõju hindamise aruanne

peab olema vähemalt 10 m kaugusel veekogudest ja avaveelistest märgaladest. Võimaliku reostuse likvideerimiseks peab karjäärialal olema vastav varustus (absorbent);

• kultuuriväärtusega leiu esinemise korral kaevandamistööde käigus mäeeraldise või mäeeraldise teenindusmaa piires on arendajal kohustus toimida vastavalt muinsusakitseseaduses sätestatule (§§ 30-33, 44 3).

Kobras AS töö nr 2015-112 Objekti aadress: Viljandimaa, Karksi vald, Ainja küla 59

Ainja liivamaardla Ainja II liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnamõju hindamise aruanne

11. Keskkonnariskid

Keskkonnamõju hindamise tulemusel jõudsid eksperdid järeldusele, et kavandatud tegevus ei põhjusta olulisi keskkonnariske ning eelmises peatükis nimetatud leevendusabinõude ning soovituste järgimisel on negatiivne mõju keskkonnale minimaalne.

Kobras AS töö nr 2015-112 Objekti aadress: Viljandimaa, Karksi vald, Ainja küla 60

Ainja liivamaardla Ainja II liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnamõju hindamise aruanne

12. Keskkonnaseire meetmed

Mõõta kaks korda aastas Tindi-Luige kinnistu salvkaevu veetaset ning esitada mõõtmistulemused kaevandamisloa andjale. Vajadusel peab arendaja võtma tarvitusele meetmed joogivee varustuse tagamiseks Tindi-Luige kinnistul.

Enne kaevandamistöödega alustamist teostada Tindi-Luige kinnistu salvkaevu vee kvaliteedi seire keskkonnaministri määruse 29. detsember 2009 nr 75 § 10 lg 2 esitatud kvaliteedinäitajate osas 24 . Kaevandamise perioodil hinnata põhjavee kvaliteeti Tindi-Luige kinnistu salvkaevus eespool toodud kvaliteedinäitajate osas iga kolme aasta järel. Kui üheksa aasta jooksul alates kaevandamistegevuse alustamisest analüüsitavate kvaliteedinäitajate osas muutust halvemuse poole ei esine, puudub vajadus edasise seire järele.

24 Põhjaveekogumite moodustamise kord ja nende põhjaveekogumite nimestik, mille seisundiklass tuleb määrata, põhjaveekogumite seisundiklassid, seisundiklassidele vastavad kvaliteedinäitajate väärtused ja koguseliste näitajate tingimused, põhjavett ohustavate saasteainete nimekiri, nende saasteainete sisalduse läviväärtused ja kvaliteedi piirväärtused põhjavees ning põhjaveekogumite seisundiklasside määramise kord 1. Keskkonnaministri 25.12.2009 määrus nr 75. Kobras AS töö nr 2015-112 Objekti aadress: Viljandimaa, Karksi vald, Ainja küla 61

Ainja liivamaardla Ainja II liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnamõju hindamise aruanne

13. Raskused keskkonnamõju hindamisel

Vajalike materjalide ning informatsiooni kättesaamisega probleeme ei esinenud. Kohalikud elanikud olid abiks olulisemate keskkonnaküsimuste tuvastamisel ning avatud arutelule.

Keskkonnamõju hindamisel ilmnenud ainus raskus on seotud kavandatud tegevuse mürauuringuga. Mürauuring telliti Kupi OÜ (Arvo Käärd) käest. Müraalane hinnang põhines Terviseameti Kesklabori füüsikalabori poolt tellitud müratasemete prognoosimisel ja kaardistamisel. Keskkonnaametit ei rahuldanud KMH aruande koosseisus esitatud mürauuring ja selle tulemused, kuigi müraarvutusi sai korrigeeritud piirtaseme asendamisel taotlustasemega müra hinnatud tasemete võrdlemisel ning prooviti vastu tulla ka muude nõudmiste osas (täpsustati sisendandmeid kasutatavate karjäärimasinate ja konkreetsete tegevuste osas karjääris). Keskkonnaameti jäi täiendatud mürauuringu aruande ja selles esitatud tulemuste õigsuse suhtes siiski sellest hoolimata kahtlevale seisukohale, jättes neile esitatud keskkonnamõju hindamise aruande nõuetele vastavaks kinnitamata. Sellest ajendatuna tellis Kobras AS Skepast&Puhkim OÜ käest uue mürauuringu, mis täitis sama eesmärki – hinnata Ainja II liivakarjääri kaevandamistegevuse müratasemete levikut ja mõju lähedalasuvatele elamualadele. Töö koostamisel lähtuti samast arvutusmetoodikast (tööstusmüraallika arvutused ISO 9613-2:1996 järgi). Kuigi müra modelleerimise tarkvara (SoundPLAN 7.4, mis sisaldab arvutusmeetodit NMPB-Routes-96) erines Terviseameti poolt kasutatavast tarkvarast (CadnaA (ver. 3.7.123, BMP XL, Datakustik GmbH), olid müraarvutuse tulemused praktiliselt samasugused – lähima elamumaa piiril jäävad müra hinnatud tasemed sihtväärtusest (II kategooriaga alal päevasel ajal 50 dB) madalamale. Samade tulemusteni jõudnud uue mürauuringu valmimine on põhjustanud keskkonnamõju hindamise protsessis täiendava ajakulu.

Kobras AS töö nr 2015-112 Objekti aadress: Viljandimaa, Karksi vald, Ainja küla 62

Ainja liivamaardla Ainja II liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnamõju hindamise aruanne

14. Hindamistulemuste lühikokkuvõte ja järeldused

Kavandatava tegevuse eesmärk on täiteliiva saamine kohaliku tähtsusega Ainja liivamaardla Ainja II liivakarjäärist.

Kavandatav tegevus hõlmab kattepinnase eemaldamist ja maavara kaevandamist nii ülalpool kui allpool põhjavee taset ning kaevandatud materjali transportimist. Vastavalt maavara kaevandamise loa taotlusele on maavara kaevandamise keskmiseks aastamääraks planeeritud 116 tuh m³ ning taotletav loa kehtivusaeg on 15 aastat.

Keskkonnamõju hindamise eesmärk on Ainja II liivakarjääri avamise, töötamise, väljaveoga seotud tegevuste ning karjääri tegevuse lõpetamisega kaasnevate oluliste keskkonnamõjude väljaselgitamine ja hindamine, mõju ulatuse määramine ja vajadusel leevendusmeetmete valjatöötamine.

Keskkonnamõju hindamise aruandes analüüsitakse erinevaid tehnoloogilisi lahendusi maavara kaevandamiseks, võrreldakse neid omavahel ja leitakse optimaalseim lahendus, mis oleks looduskeskkonna seisukohast kõige soodsam ning samas oleks vastuvõetav ka kohalikule kogukonnale ja kaevandajale. Keskkonnamõju hindamise aruanne ning selles esitatavad leevendusmeetmed on sisendiks maavara kaevandamise loa keskkonnatingimuste määramisel.

Maavara kaevandamiseks Ainja liivamaardla Ainja II liivakarjääri alalt käsitletakse järgnevaid alternatiive:

Kavandatud tegevus, mida käsitletakse kui alternatiiv I : Enne kaevetööde alustamist eemaldatakse karjääri alalt kattekiht (muld), mis vaalutatakse karjääri teenindusmaale ning jälgitakse, et ei toimuks selle segunemist teiste materjalidega. Bioloogilise aktiivsuse säilitamiseks aunasid ei tihendata, kuid tagamaks auna geotehnilist stabiilsust silutakse aunade pealispind ja küljed. Kattekihti on kavas kasutada hiljem karjääri maa-ala bioloogilisel korrastamisel, st tegemist oleks taaskasutatava materjaliga.

Kaevandamine toimub mitmeastmeliselt kaasaegsete ekskavaatorite ja kopplaadurite abil. Seejuures on kavas paljandustöödel ja kaevandamisel abimehhanismina kasutada buldooserit. Allpool põhjavee taset asuva täiteliiva kaevandamiseks on ette nähtud selle kuhjamine vallidesse, kus toimub vee väljanõrgumine, pärast mida on võimalik alustada liiva laadimist. Materjali väljavedu karjäärist toimub autotranspordiga mööda olemasolevat teedevõrku. Pikemas perspektiivis ei kaasne kavandatud tegevusega jäätmeteket, kuna eemaldatav kattekiht kasutatakse hiljem ala korrastamisel ning karjääris ei toimu kaevandatava maavara rikastamist või muul viisil töötlemist.

Pärast varu ammendamist korrastatakse kaevandamisega rikutud maa vastavalt keskkonnaministri määrusele nr 43, 26.05.2005 “Üldgeoloogilise uurimistööga, geoloogilise uuringuga ja kaevandamisega rikutud maa korrastamise kord” (RTL 2005, 60, 865). Korrastamisprojekt koostatakse lähtudes Keskkonnaameti poolt esitatavatest korrastamistingimustest.

Alternatiiv II A: Ainja II liivakarjääri avamine, kaevandamine ülalpool põhjavee taset, materjali transport ning karjääri maa-ala korrastamine toimuks vastavalt alternatiiv I all kirjeldatud meetodile. Põhjavee

Kobras AS töö nr 2015-112 Objekti aadress: Viljandimaa, Karksi vald, Ainja küla 63

Ainja liivamaardla Ainja II liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnamõju hindamise aruanne

tasemest ( ca 112 m) allpool oleva täiteliiva kaevandamiseks alandataks praegust põhjavee taset isevooluliselt ca ühe meetri võrra, juhtides Ainja II liivakarjääri alalt vee kraavide abil isevooluliselt RABUSTI maaparandussüsteemi eesvoolu, kustkaudu edasine äravool toimuks läbi olemasoleva kraavituse Vanausse ojja ning lõpuks Kõpu jõkke.

Arvestades keskkonnaministri 11. novembri 2014 käskkirja nr 889 „Viljandi maakonna Ainja liivamaardla täiendava varu arvelevõtmine ja registrikande muutmine.“, millega on kinnitatud Ainja II liivakarjääri alal leiduv maavara, ning arendaja huvi maavaravaru kaevandamise vastu, pidasid eksperdid 0 alternatiivi (st võimalust, et Ainja II liivakarjääri alalt maavara kaevandamisest loobutakse) ebareaalseks ning seda põhjalikumalt ei käsitletud.

Käsitletud alternatiivide võrdlemisel ja eelistatud alternatiivi valimiseks kasutati analüütiliste hierarhiate meetodi (AHM) ehk Saaty metoodilist analüüsi . Saaty meetod võimaldab parima lahenduse selgitamiseks kasutada matemaatilist lähenemist, võrreldes erinevaid kriteeriumeid ja hiljem kriteeriumide alusel mõlemaid alternatiive paarikaupa. Saaty meetod põhineb objektide (antud juhul kriteeriumide ja seejärel kriteeriumide alusel alternatiivide) paarikaupa võrdlemisel.

Saaty metoodika abil saadud alternatiivide kogukaalud näitasid, et võrreldes käsitletud alternatiive omavahel valitud kriteeriumide alusel on parimaks lahenduseks maavara kaevandamiseks Ainja II liivakarjäärist alternatiiv I, so kaevandamine vastavalt maavara kaevandamisloa taotluses esitatud tehnoloogiale.

Kavandatud tegevuse elluviimisel on soovitatav rakendada järgmisi leevendusabinõusid:

• kaevandustegevuse lõpetamisel Ainja liivamaardlas tuleb kõigi mäeeraldiste maa-ala korrastada vastavalt keskkonnaministri 26.05.2005 määruses nr 43 “Üldgeoloogilise uurimistööga, geoloogilise uuringuga ja kaevandamisega rikutud maa korrastamise kord” sätestatud nõuetele, mis aitab taastada ala miljööväärtust, sh maastikuilmet;

• tahkete osakeste teke ja levik võivad kujutada probleemi suvel sademetevaesel perioodil, mil maapinna pindmine osa läbi kuivab. Sellise olukorra ilmnemisel tuleb Ainja II liivakarjääris tegevuse planeerimisel pöörata tähelepanu tuule suunale ja tugevusele. Tugevate läänetuulte korral on soovitatav kaevandustegevust (laadimine, ümberpaigutamine vmt) vältida või võtta kasutusele täiendavad meetmed (nt materjaliladude pealispinna niisutamine) tolmu leviku tõkestamiseks Tindi-Luige kinnistule. Kaevandamistegevust on soovitav vältida ning kasutada meetmeid tolmu leviku tõkestamiseks olukorras, kus tuule kiirus ületab püsivalt 10 m/s (Beauforti skaalal 6 palli);

• negatiivsete mõjude vähendamiseks, mis kaasnevad Ainja II liivakarjääri rajamisega Tindi-Luige kinnistult lõuna poole avanevale vaatele, on soovituslik osa Ainja II liivakarjääri alalt eemaldatavast kasvukihist vallitada Tindi kinnistu põhjaserva. Vall täidaks osaliselt ka müratõkke

Kobras AS töö nr 2015-112 Objekti aadress: Viljandimaa, Karksi vald, Ainja küla 64

Ainja liivamaardla Ainja II liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnamõju hindamise aruanne

rolli ning takistaks teataval määral tolmu levikut Ainja II liivakarjäärist põhja ja kirde suunas. Tindi kinnistu põhja- ja kirdeserva kujundatavad vallid peavad olema korrapärase kujuga;

• keskkonnamõju hindamise eksperdile esitatud andmete kohaselt ei põhjusta kavandatud tegevus põhjavee taseme alanemist. Juhul, kui sellest hoolimata toob tegevus kaasa joogivee kadumise või veetaseme olulise alanemise Tindi-Luige kinnistu kaevus, on arendaja kohustus tagada kinnistu joogiveevarustus (Veeseaduse § 32 lg 1);

• Keskkonnaamet on seisukohal, et salvkaevudes veetaseme languse korral peab arendaja põhjendatud kaebuse korral välja selgitama veetaseme languse põhjused, vajadusel tellima vastavad uuringud ning need kompenseerima. Kuni põhjuse väljaselgitamiseni peab arendaja tagama veevarustuse mõjutatud kinnistule;

• töö Ainja II liivakarjääris on lubatud vaid päevaste müranormide kehtimise ajal (so kella 07:00– 23:00) ning soovitatav on vältida kaevandustegevust nädalavahetustel ning riigipühadel;

• kaevandamisel tuleb kasutada tehniliselt korrasolevaid masinaid ning pöörata tähelepanu kütuste, õlide või muude kemikaalide käitlemisele (sh tankimine). Soovitav on selleks ette näha ala, mis peab olema vähemalt 10 m kaugusel veekogudest ja avaveelistest märgaladest. Võimaliku reostuse likvideerimiseks peab karjäärialal olema vastav varustus (absorbent);

• kultuuriväärtusega leiu esinemise korral kaevandamistööde käigus mäeeraldise või mäeeraldise teenindusmaa piires on arendajal kohustus toimida vastavalt muinsusakitseseaduses sätestatule (§§ 30-33, 44 3).

Kobras AS töö nr 2015-112 Objekti aadress: Viljandimaa, Karksi vald, Ainja küla 65

Ainja liivamaardla Ainja II liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnamõju hindamise aruanne

15. Kasutatud allikad

Õigusaktid ja normdokumendid

1. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus 1. Riigikogu seadus, 22.02.2005 (RT I 2005, 15, 87).

2. Maapõueseadus 1. Riigikogu seadus, 27.10.2016 (RT I, 10.11.2016, 1).

3. Looduskaitseseadus. Riigikogu seadus, 21.04.2004 (RT I 2004, 38, 258).

4. Säästva arengu seadus. Riigikogu seadus, 22.02.1995 (RT I 1995, 31, 384).

5. Ehitusseadustik. Riigikogu seadus, 11.02.2015 (RT I, 05.03.2015, 1).

6. Veeseadus. Riigikogu seadus, 11.05.1994 (RT I 1994, 40, 655).

7. Muinsuskaitseseadus. Riigikogu seadus, 27.02.2002 (RT I 2002, 27, 153).

8. „Ehitusmaavarade kasutamise riiklik arengukava 2011–2020 “. Vabariigi Valitsuse korraldus nr 127, 15.03.2011 (RT III, 17.03.2011, 3).

9. „Avalikult kasutatavate veekogude nimekirja kinnitamine “. Vabariigi Valitsuse korraldus nr 116, 08.03.2012 (RT III, 13.03.2012, 2).

10. „Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases “. Keskkonnaministri määrus nr 38, 11.08.2010 (RT I 2010, 57, 373).

11. „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid “. Keskkonnaministri määrus nr 71, 16.12.2016 (RT I, 21.12.2016, 27).

12. „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded “. Majandus- ja taristuministri määrus nr 73, 25.06.2015 (RT I, 28.06.2015, 4).

13. „Üldgeoloogilise uurimistööga, geoloogilise uuringuga ja kaevandamisega rikutud maa korrastamise kord ”. Keskkonnaministri määrus nr 43, 26.05.2005 (RTL 2005, 60, 865).

14. „Kultuurimälestiseks tunnistamine “. Kultuuriministri määrus nr 59, 01.09.1997 (RTL 1997, 169, 954).

15. „Põhjaveekogumite moodustamise kord ja nende põhjaveekogumite nimestik, mille seisundiklass tuleb määrata, põhjaveekogumite seisundiklassid, seisundiklassidele vastavad kvaliteedinäitajate väärtused ja koguseliste näitajate tingimused, põhjavett ohustavate saasteainete nimekiri, nende saasteainete sisalduse läviväärtused ja kvaliteedi piirväärtused põhjavees ning põhjaveekogumite seisundiklasside määramise kord 1”. Keskkonnaministri määrus nr 75, 29.12.2009 (RT I 2010, 2, 22).

16. „Viljandi maakonna Ainja liivamaardla täiendava varu arvelevõtmine ja registrikande muutmine “. Keskkonnaministri käskkiri nr 889, 11.11.2014.

17. Viljandi maakonnaplaneering. Kehtestatud maavanema korraldusega nr 1104, 18.03.1999.

18. Viljandi maakonna teemaplaneering „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“. Kehtestatud maavanema korraldusega nr 1300, 30.12.2005.

19. Karksi valla üldplaneering. Karksi Vallavolikogu määrus nr 17, 21.06.2006 (RT IV, 30.05.2014, 63).

20. Karksi valla arengukava 2015–2020. Karksi Vallavolikogu määrus nr 25, 20.11.2014 (RT IV, 27.11.2014, 13).

Kobras AS töö nr 2015-112 Objekti aadress: Viljandimaa, Karksi vald, Ainja küla 66

Ainja liivamaardla Ainja II liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnamõju hindamise aruanne

21. Karksi valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015–2027. Karksi Vallavolikogu määrus nr 39, 06.08.2015 (RT IV, 12.08.2015, 7).

Muud allikad

1. Plado, J., Jõeleht, A. „Viljandi maakonna Karksi valla Ainja II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga juuni 2014)“, Maatark OÜ, Tartu 2014 (Eesti Geoloogiafond nr 8578).

2. Plado, J., Jõeleht, A. „Viljandi maakonna Karksi valla Ainja liivamaardla Ainja II liivakarjääri maavara kaevandamise loa taotlus“, Maatark OÜ, Tartu 2015.

3. Roosalu, R. „Eesti Vabariigi 2014. aasta maavaravarude koondbilansid (seisuga 31.12.2014)“, Maa- amet, Tallinn 2015 (Eesti Geoloogiafond nr 8641).

4. Roosalu, R. „Eesti Vabariigi 2015. aasta maavaravarude koondbilansid (seisuga 31.12.2015)“, Maa- amet, Tallinn 2016 (Eesti Geoloogiafond nr 8729).

5. Johanson, J., Rannap, R., Ilves, V. „Huntaugu liivakarjääris kavandatava tegevusega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne“, Agenda OÜ, Tallinn 2015.

6. Kutsar, R. „Soomra IV liivakarjääri maavara kaevandamisega kaasneva keskkonnamõju hindamine“, OÜ Hendrikson & Ko, Tartu 2014.

7. Metsur, M. „Tääksi II ja Tääksi kruusakarjääride keskkonnamõju hindamine“, Maves AS, Tallinn 2012.

8. Kaal, L. (koostaja) „Liiklusloenduse tulemused 2016. aastal“, AS Teede Tehnokeskus, Tallinn 2017.

9. Saaty, T. L. „Theory and Applications of the Analytic Network Process: Decision Making with Benefits, Opportunities, Costs, and Risks“, RSW Publications, Pittsburgh 2005.

10. Perens, R. (koostaja) „Eesti põhjavee kaitstuse kaart 1:400 000“. Eesti Geoloogiakeskus OÜ, Tallinn 2001.

11. Kajak, K. (koostaja) „Eesti Kvaternaari setted. Kaart mõõtkavas 1:400 000“, Eesti Geoloogiakeskus OÜ, Tallinn 1999.

12. Aunapuu, A., Kutsar, R., jt, „Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis“, Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühing MTÜ, 2013.

13. K. Peterson (koostaja), „Juhised loodusdirektiivi artikli 6 lõigete 3 ja 4 rakendamiseks Eestis“, Säästva Eesti Instituut, 2006.

14. „Natura 2000 alasid oluliselt mõjutavate kavade ja projektide hindamine. Loodusdirektiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 tõlgendamise metoodilised juhised“, Keskkonnaministeerium, 2005.

15. „Lemminkäinen Eesti AS saasteallikast välisõhku eralduvate saasteainete lubatud heitkoguste projekt. Viljandi maakond, Karksi vald, Ainja küla, Porgandi“, OÜ GeoKes, Tallinn 2014.

16. Keskkonnaministeerium. Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2015–2021.

17. Keskkonnaamet. Rutu maastikukaitseala kaitsekorralduskava 2011–2020.

18. EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem – Keskkonnaregister): Keskkonnaagentuur.

19. Keskkonnaameti avalik dokumendiregister: http://dhs-adr-kea.envir.ee

20. Keskkonnaregister: http://register.keskkonnainfo.ee

21. Metsaregister: http://register.metsad.ee/avalik/

Kobras AS töö nr 2015-112 Objekti aadress: Viljandimaa, Karksi vald, Ainja küla 67

Ainja liivamaardla Ainja II liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnamõju hindamise aruanne

22. Keskkonnalubade infosüsteem: http://klis2.envir.ee

23. Maa-ameti kaardirakendused: http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis

24. Statistikaameti rahvastiku andmed: http://stat.ee

25. Karksi valla koduleht: http://karksi.ee

26. Maanteeameti liiklussageduse andmed: http://mnt.ee

27. Eesti Entsüklopeedia: http://entsyklopeedia.ee

Kobras AS töö nr 2015-112 Objekti aadress: Viljandimaa, Karksi vald, Ainja küla 68