DOCSLIB.ORG

2021-Parnu-Jaagupi-Valga-Teekonna-Juhised-Tabelina-1

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
2021-Parnu-Jaagupi-Valga-Teekonna-Juhised-Tabelina-1 13.07.2021 Palverännak: Pärnu-Jaagupi - Valga 25.07 – 1.08 2021 Sinisega on märgitud öömajad ja teelt pisut kõrvale jäävad poed, vaatamisväärsused, ALTERNATIIVVARIANDID jne. jrk.nr kuup päev ööbimine/ peatuspaigad km Peatuspaiga info Juhised/ Teekonna kirjeldus START ALGUS: Pärnu-Jaagupi kirik Peale kokkutulekut, 15. juulil 16.00 paiku Liikuma pühapäeval kell 16.00, kotid autoga 1 25 P LÕPP: Suigu Seltsimaja 19.6 NB! Osta Pärnu-Jaagupist õhtu- ja hommikusöök 1 Uduvere kirik 2.3 EAÕKUduvere Apostel Jakobuse kogudus Väljume Pärnu-Jaagupist mööda Kergu maanteed 1 Uduvere pood 0.1 Avatu 9-20; L-P 10-20 1 Mõisaküla, Kivisaare Veski 4.1 Kivisaare veski Telefon: 524 2057 (ei tegutse enam), tegi jahusid 1 Tabria 6.6 Uduvere kaupluse eest keerame paremale 1 Suigu kauplus 8.9 Suigu POOD ei tööta enam - ajutiselt suletud 1 Suigu Seltsimaja (raamatukogu) Ööbime Suigu seltsimajas; 50.- kokku Vilja Alamaa 5105498 (nädal enne võta ühendust) 1 jrk.nr kuup päev ööbimine/ peatuspaigad km Peatuspaiga info Juhised/ Teekonna kirjeldus START ALGUS: Suigu Seltsimaja 2 26 E LÕPP: Soomaa Puhkeküla 26.1 LÕUNA: Jõesuu külakohvikus Jätka mööda Are-Suigu teed lõuna suunas. Keera vasakule Pärnu-Rakvere maanteele ja siis 2 Tori kirik 10.3 paremale pärnu-Tori teele TORI COOP Tori Coop 9-20 NB! Viimane pood, osta homne söök kaasa! Tori Bussijaam 0.5 Mõnus koht puhkepausiks: toolid, konditsioneer, näitus, WC Enne hobusekasvatust vasakule Tori Rahvamaja 0.3 Kohviautomaat 2 Jõesuu külakohvik 6.5 kohvik (10-20); +372 526 2103 Jätka Pärnu jõe lõunakaldal. Kohvik on üle Navesti jäe silla. Jõesuu rippsild Kohviku tagaukse juures, pikk ja kiigub Jätka Kaansoo-Tori teel, keera paremale Allika teele ja ületa Navesti jõgi. Jätka otse. Keera Riisa raba õpperada 5.6 Enne Riisa silda tee ääres, palju pinke, 2 tualetti, raba algab kohe vasakule Kõpu-Tõramaa-Jõesuu teele. 2 Riisa sild 1.3 Maamärk, Halliste jõgi Jätka otse kuni Riisa sillani Halliste jõel. Soomaa puhkeküla (Riisa 2 rantso) 1.6 Paremal, tee ääres. Umbes 20 eur nägu on tubades, 3 kohta on 15 eur nägu Jätka otse kuni Sooma puhkekülani, (tee ääres, paremal) (endine Riisa Rantšo) Broneeritud Soomaa Puhkeküla palkmaja; 300.- Kontakt 5522490 2 jrk.nr kuup päev ööbimine/ peatuspaigad km Peatuspaiga info Juhised/ Teekonna kirjeldus START ALGUS: Soomaa Puhkeküla 3 27 T LÕPP: Kõpu Peetri kirik 30.4 LÕUNA: Tipu Looduskooli juures peale Raudna jõge saad minna peateelt vasakult kaarega mööda Meiekose õpperada. Soomaa pärandkultuuri maastikud ja luhad. Pikendab rada 500m, koos Tammeraja 3 Meiekose õpperada 1.9 Rada on mööda endist Kõpu- Jõesuu teetammi ja lilleniiduga 1 km Muinaskõla lõkkekoht ja Vala ujuv saun Raudna jõel 3 Siiani saab autoga, edasi on niidetud jalgrada. E-R 09.00-17.00, tel. 526 1924, RMK Kõrtsi Tõramaa lõkkekoht, joogivesi õues. On 3 Soomaa Looduskeskus 1.7 võimalik, et lubavad majas ööbida. Teest 200 m. Näitused, saab filme vaadata. Jätka mööda Kõpu-Tõramaa-Jõesuu teed (s.o. ka RMK Ikla rada) 3 Tipu, RMK läti lõkkekoht 7.6 Vaatetorn, käimla, katusega laud tee ääres, paremal 3 Tipu looduskool/ Külamaja 1.9 Korralik hoone MTÜ, majutavad matkajaid +372 5353 6961, ökoaed, loomad Tee ääres paremal, söömiseks varjualune, kui saame kokkuleppele Kõpu Coop 13.8 asub Tipu mnt 4, avatud 9-20; tel. 4396631 Jätka samal teel, Kõpus vali parempoolne Tipu maantee Kõpu Külatuba Söögikoht; 12-14; +37255965850 (tellitav), Coopiga samas majas FB kaudu saab tellida hommiku- ja õhtusööki, muidu avatud 12-18; 3 Kõrtsitalu külalistemaja 5807 8146; [email protected] Saab ka majutust, asub Tipu mnt ja Tartu-Viljandi mnt ristis Kõpu külastuskeskus/Infopunkt Kõrtsitalu vastas, vesi, WC, koroona tõttu suletud? [email protected], saab tellida Suur-Kõpu mõisa ekskursiooni Kõpu Peetri kirik 0.5 Ööbime Kõpu kirikus; õp Hedi Vilumaa 53485573; annetus, [email protected] kirikuhoones sees, pööningusaalis, wc, elekter 3 [email protected] 3 Trükitud lehelt caminoestonia.com 13.07.2021 Palverännak: Pärnu-Jaagupi - Valga 25.07 – 1.08 2021 Sinisega on märgitud öömajad ja teelt pisut kõrvale jäävad poed, vaatamisväärsused, ALTERNATIIVVARIANDID jne. jrk.nr kuup päev ööbimine/ peatuspaigad km Peatuspaiga info Juhised/ Teekonna kirjeldus jrk.nr kuup päev ööbimine/ peatuspaigad km Peatuspaiga info Juhised/ Teekonna kirjeldus, 4 START ALGUS: Kõpu kirik 4 28 K LÕPP: Halliste kirik 26 Lõuna osta hommikul kaasa Kõpu Coopist, lõunapaus Uue-Karistel 4 Kõpu külastuskeskus 0.1 Tipu 1, Mõisa ekskursiooni tellimine (miinimumtasu 15 eur), tel +372 433 0100; muu turismiinfo 4 Suure-Kõpu mõis 1.1 53412173, koolimaja, samuti külalistele avatud, pilet 2 EUR, ettetellimisel Keera Viljandi maanteelt Vaestemaja teele Uue-Kariste Mõisa juurest saab Saksamõisa teele ka ilma maanteele minemata, edasi mööda väikseid 4 rahvamaja/muuseum 10.3 Vahva ait, Rahvamaja, eraldi muuseumihoone: Ivi Alp 5348 2842 teid Uue-Kariste rahvamajani (mööda maanteed 900 m lühem) 4 Uue Kariste järv (ujumiskoht) 0.2 paisjärv, ujumine paadisillalt.Niidetud kiigeplats vasakul pool tee ääres niidetud platsil. Arst, EÜS esimees, riigivanem Jätka mööda Heimtali-Uue-Kariste-Abja-Paluoja maanteed, jätka mööda väikseid 4 Riigivanem Akeli mälestuskivi aastal 1924. Oli ka välisminister ja diplomaat paljudes riikides teid 4 Halliste kauplus AjaO 13 POOD 9-18, Jätka mööda Halliste-Rakitsa teeed 4 Halliste söökla poe kõrval, avatud 12-14; tel. +372 5309 9347 4 Halliste kirik 1.4 Ööbime Halliste kirikus (järv, DC); juh.es Made Kotkas 56616797 annetus, WC, pesta järves, pliit, kraanikausid WC-s organist Reet Soosaar 58455395 4 Halliste rahvamaja/Annatare jrk.nr kuup päev ööbimine/ peatuspaigad km Peatuspaiga info Juhised/ Teekonna kirjeldus 4 START ALGUS: Halliste kirik 5 29 N LÕPP: Taagepera kirik 26.4 Lõuna osta eelmisel õhtul kaasa Halliste poest, lõunapaus Karksi kiriku juures või tanklas 5 Ujumiskoht Pornuse ojas 1 Kiriku juurest vasakule ja siis uuesti vasakule 5 Polli mõis 7.7 kuulus Maaülikoolile, nüüd eravaldus mööda Karksi-Nuia - Halliste teed 5 Alaxela Karksi mugavuspood enne kirikut, teelt 300 m eemal Konsum on teisele poole ca 1 km 5 Karksi EELK kirik 2.9 kõrval ordulinnuse varemed, on pastoraat, Kalle Gaston 56956026 Ujumiskoht. Siit algab eratee. Peale eratee silti vali vasakpoolne Jätka kiriku juurest paremale, kuni maanteeni, siis jälgi tracki ja keera paremale 5 Ainja järv, Käbi puhkemaja 4.6 metsane teeharu- järve suunas (teine tee. Metsane väike tee (autole ei sobi)) 5 RMK Rutu lõkkekoht 5.7 km WC, lauad JÄÄB VAHELE; EI LÄHE Jätame Rutu lõkkekoha vahele ja läheme mööda väikseid teid, lisab 1 km, aga saab 5 EELK Taagepera Jaani kirik 11.2 Ööbime Taagepera kirikus; õp Arvo Lasting 5249654; annetus Valga maantee pealt ära. 5 NB! Lihtsad tingimused, pood on 1.3km, samuti kohvik elekter on, kuivkemps, kaev on surnuaia lõpus 5 Kähu kohvik 2.6 km eemal 9-21; [email protected], tel. 5341 1816 Liivi Arro toidu kaasa ostmise võimalus 5 Kodukohvik Claara 1.2 km eemal; N 11.30-17; R 11.30-18; 5623 3956, menüü vaata FB jrk.nr kuup päev ööbimine/ peatuspaigad km Peatuspaiga info Juhised/ Teekonna kirjeldus 6 START ALGUS: Taagepera kirik 6 30 R LÕPP: Hummuli Rahvamaja 29.9 osta lõuna Ala poest, lõunapaus Helme kiriku juures 6 Kodukohvik Claara 1.2 km eemal; N 11.30-17; R 11.30-18; 5623 3956, menüü vaata FB 6 Ala A ja O 1.3 avatud 10-19 mööda Valga maanteed 6 Kähu kohvik 1.5 9-21; [email protected], tel. 5341 1816 Liivi Arro toidu kaasa ostmise võimalus 6 Helme kirik 11.2 Püha neitsi Maarja kirik, varemetes algul 1/3 mööda Valga maanteed, siis väikesed teed Helme koduloomuuseum Asub kiriku kõrval pastoraadis, pilet 2 eur, tel: 37256625102 Muuseum avatud 1.05.–30.09. K–P 12–17, muul ajal etteteatamisel 6 Patküla järv 3 otseselt tee äärest veeni ei pääse 6 Soe vennastekog palvemaja 11.9 paremal tee ääres, täna kehvas korras kortermaja algul väiksed teed, siis 3/4 mööda maanteed 6 TI-Ri pood 0.1 teeristis, avatud 10-20, väike, aga hea valik 6 Hummuli Rahvamaja 0.9 Ööbime Hummuli rahvamajas:tel. 763 4595, 5 341 3150 Anne Jaakson?; Soe tee 4 (enne Veski tänavat) 6 Hummuli AjaO (Coop) *+600 m, mõisa kõrval; E-L 10-19 P 10-16; tel. 7690223 Trükitud lehelt caminoestonia.com 13.07.2021 Palverännak: Pärnu-Jaagupi - Valga 25.07 – 1.08 2021 Sinisega on märgitud öömajad ja teelt pisut kõrvale jäävad poed, vaatamisväärsused, ALTERNATIIVVARIANDID jne. jrk.nr kuup päev ööbimine/ peatuspaigad km Peatuspaiga info Juhised/ Teekonna kirjeldus 6 jrk.nr kuup päev ööbimine/ peatuspaigad km Peatuspaiga info Juhised/ Teekonna kirjeldus 7 START ALGUS: Hummuli Rahvamaja 7 31 L LÕPP: Valga Jaani kirik 16.9 7 Hummuli AjaO (Coop) 0.6 *+600 m, mõisa kõrval; E-L 10-19 P 10-16; tel. 7690223 Liigu mõisa suunas 7 Hummuli mõis 0.1 siin asub Hummuli Põhikool Mõisa juurest mööda väikseid teid valga suunas 7 7 Piiri põlispuud 2.2 siiamaani saab kruusakat mööda mõisa juurest Piiriojani Vältimaks maanteed, liigu mööda Asu-Sarve teed, enne Piirioja maanteele tagasi 7 Metsniku bussipeatus 7.1 keerab paremale väike tee, mis jookseb mööda piiri 7 Taimeaed peatus 1.8 jälle tagasi maanteele 7 Pudrumäe: Camino Latvia Putraskalns: Läti Camino avatulp, vaateplatvorm 7 Valga Jaani kirik 5.7 Ööbime pastoraadis õp Margus Suvi 56616497; annetus 7 Valga Bussijaam Valga - Tartu: 15.00 - 16.45 ja 21.20 - 22.45 (Riia buss) Valga - Tõrva (liin 22P) 18.55 - 19.30 Tõrva - Pärnu: 19.40 - 21.20 7 Valga Raudteejaam Rong: Valga-Tartu: 17.37 - 18.50; Tallinna: 18.53 - 20.54 1 P Valka Camino Latvia algus Kokku Meiekose õpperada: Trükitud lehelt caminoestonia.com.
Load more

Recommended publications
  • Mulgi Valla Üldplaneeringu Keskkonnamõju Strateegiline Hindamine (KSH)
    Mulgi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) KSH väljatöötamise kavatsus (VTK) 06.01.2020 Planeerimisprotsessi korraldaja: Mulgi Vallavalitsus Planeeringu koostaja: AB Artes Terrae OÜ KSH läbiviija: Alkranel OÜ Juhtekspert: Alar Noorvee 2019-2020 2 Mulgi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. VTK eelnõu. Alkranel OÜ Sisukord 1. Üldist ....................................................................................................................................... 4 2. KSH objekt, ulatus ja eesmärk ................................................................................................ 4 3. Mõjutatava keskkonna ülevaade ja seos KSHs käsitletavaga ................................................. 5 3.1 Planeeringuala asukoht ja paiknemine ............................................................................. 5 3.2 Looduskeskkond............................................................................................................... 5 3.2.1 Maastik, geoloogia (sh radoon) ja maavarad ............................................................ 5 3.2.2 Pinnavesi (veekogud) ................................................................................................ 8 3.2.3 Väärtuslikud maastikud ............................................................................................ 8 3.2.4 Rohevõrgustik ........................................................................................................... 9 3.2.5 Kaitstavad loodusobjektid ja muud loodusväärtused
    [Show full text]
  • Alevist Vallamajani from Borough to Community House
    Eesti Vabaõhumuuseumi Toimetised 2 Alevist vallamajani Artikleid maaehitistest ja -kultuurist From borough to community house Articles on rural architecture and culture Tallinn 2010 Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital. Toimetanud/ Edited by: Heiki Pärdi, Elo Lutsepp, Maris Jõks Tõlge inglise keelde/ English translation: Tiina Mällo Kujundus ja makett/ Graphic design: Irina Tammis Trükitud/ Printed by: AS Aktaprint ISBN 978-9985-9819-3-1 ISSN-L 1736-8979 ISSN 1736-8979 Sisukord / Contents Eessõna 7 Foreword 9 Hanno Talving Hanno Talving Ülevaade Eesti vallamajadest 11 Survey of Estonian community houses 45 Heiki Pärdi Heiki Pärdi Maa ja linna vahepeal I 51 Between country and town I 80 Marju Kõivupuu Marju Kõivupuu Omad ja võõrad koduaias 83 Indigenous and alien in home garden 113 Elvi Nassar Elvi Nassar Setu küla kontrolljoone taga – Lõkova Lykova – Setu village behind the 115 control line 149 Elo Lutsepp Elo Lutsepp Asustuse kujunemine ja Evolution of settlement and persisting ehitustraditsioonide püsimine building traditions in Peipsiääre Peipsiääre vallas. Varnja küla 153 commune. Varnja village 179 Kadi Karine Kadi Karine Miljööväärtuslike Virumaa Milieu-valuable costal villages of rannakülade Eisma ja Andi väärtuste Virumaa – Eisma and Andi: definition määratlemine ja kaitse 183 of values and protection 194 Joosep Metslang Joosep Metslang Palkarhitektuuri taastamisest 2008. Methods for the preservation of log aasta uuringute põhjal 197 architecture based on the studies of 2008 222 7 Eessõna Eesti Vabaõhumuuseumi toimetiste teine köide sisaldab 2008. aasta teaduspäeva ettekannete põhjal kirjutatud üpris eriilmelisi kirjutisi. Omavahel ühendab neid ainult kaks põhiteemat: • maaehitised ja maakultuur. Hanno Talvingu artikkel annab rohkele arhiivimaterjalile ja välitööaine- sele toetuva esmase ülevaate meie valdade ja vallamajade kujunemisest alates 1860.
    [Show full text]
  • Palju Õnne, Karksi Vald! La Nime Kasutamist Piirkonnas Peame Igati Õigustatuks
    • Karksi valla infoleht • Nr 2 (247) veebruar 2017 • Foto: Margus Mõisavald Mis lapsukesele nimeks saab? Tänaseks on küllap iga lehelugeja teadlik, et Karksi, Abja ning Halliste vald ja Mõisaküla linn on allkirjastanud ühinemislepingu, kus kirjas, et oktoobrist ollakse juba loodava Mulgi valla liikmed. On võimalik, et sündiva lapsukese nimeks ei saagi Mulgi, vaid hoopis Abja-Mul- gi, Lääne-Mulgi või Halliste-Karksi. Nimelt leidis vabariigi kohanimenõukogu, et nimi Mulgi on geograafiliselt ja ajalooliselt eksitav ning vajab täiendi lisamist. Eelpool esitatud nimed on loetelu kohanimenõukogu poolt soovitatud nimedest. Meie, see tähendab ühinevate omavalitsuste arvates toetab Mulgi valla nimi ko- hanimeseaduses esitatud nõuet, mille järgi tuleb eelistada nime, mis on paikkonnas tuntud ja levinud ning on oluline aja- ja kultuurilooliselt. Kuivõrd loodav omava- litsus ei hakka hõlmama kogu Mulgimaad, vaid ainult selle keeleliselt läänemulgi murrakurühma jäävat piirkonda, soovime omavalitsuse nimeks Mulgi vald, mitte Mulgimaa vald. Näiteks varasemalt on kohanimenõukogu poolt heaks kiidetud Hiiu valla nimi. Hiiu vald ei hõlma samuti kogu Hiiumaad. Nüüd soovivad taaskord ühinevad hiidlased valla nimeks Hiiumaa valda ning sellele pole kohanimenõukogu heakskiitu andnud. Me ei pretendeeri Mulgimaa nime kasutamisele, ent Mulgi val- Palju õnne, Karksi vald! la nime kasutamist piirkonnas peame igati õigustatuks. Halliste vallas asub Mulgi küla, Abja kandis oli vanasti mitu Mulgi nime kandvat küla – raske on nõustuda Palju õnne sünnipäevaks kogu vallarah- ning võimalused eneseteostuseks on elavad sooja südamega mulgid. Mulgi väitega, et nimi Mulgi on geograafiliselt eksitav. vale! Tänane Karksi vald tähistab oma laiemad. Seetõttu on paljud tegusad kultuuri arendamise mõju on kujunenud Mulgi nimelise valla vastu ei ole meile teadaolevalt ka teiste Mulgimaa piir- kahekümne viiendat ja viimast aasta- inimesed asunud mujale elama ja tööle.
    [Show full text]
  • 1. Sissejuhatus 5
    Hummuli valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2009-2019 1. SISSEJUHATUS 5 2. SISUKOKKUVÕTE 6 2.1 Sotsiaal-majanduslik ülevaade........................................................................... 6 2.2 Olemasolev veevarustussüsteem ...................................................................... 6 2.3 Perspektiivne veetarbimine aastal 2018............................................................. 9 2.4 Veevarustuse tehnilised indikaatorid................................................................ 10 2.5 Olemasolev kanalisatsioonisüsteem ................................................................ 10 2.6 Reovee vooluhulgad ja reostuskoorumused .................................................... 11 2.6.1 Reovee keskmised vooluhulgad ...................................................................... 11 2.7 Hinnang olemasolevale kanalisatsioonisüsteemile........................................... 12 2.7.1 Hummuli .......................................................................................................... 12 2.7.2 Jeti................................................................................................................... 12 2.8 Kanalisatsiooni tehnilised indikaatorid.............................................................. 13 2.9 Asulate investeeringuprojektid ......................................................................... 13 2.9.1 Hummuli aleviku investeeringud ...................................................................... 13 2.9.2 Jeti
    [Show full text]
  • Noorsoopolitseinike Nimekiri Koolidega.Xlsx
    PÕHJA PREFEKTUUR Õppeasutus Noorsoopolitseinik Kontakt Aegviidu Kool Jaana Kuuspalu 6125562, 53359346 [email protected] Alavere Põhikool Jaana Kuuspalu 6125562, 53359346 [email protected] Ardu Kool Eleri Kontkar 6124658, 56660840 [email protected] Aruküla Põhikool Eleri Kontkar 6124658 ,56660840 [email protected] Aruküla Vaba Waldorfkool Eleri Kontkar 6124658; 56660840 [email protected] Audentese Erakool Siiri Sepa/Kerli Kaupmees 6125758 [email protected]/[email protected] Avatud kool Inna Boitsova 6124237; [email protected] Audentese Spordigümnaasium Siiri Sepa/Kerli Kaupmees 6125758 [email protected]/[email protected] EBS Gümnaasium Inna Boitsova 6124237; [email protected] Eesti Esimene Erakosmeetikakool Inna Boitsova 6124237 [email protected] Eesti Hotelli‐ ja Turismikõrgkool Õnne Merilo 6125433 [email protected] Eesti Rahvusvaheline Kool Lee‐Britt Laidna 6125430 lee‐[email protected] Ehte Humanitaargümnaasium Vitali Matvejev 6125408 [email protected] Erakool Garant Anželika Fedoruk 6124175 [email protected] Erakool Läte Jevgenia Arm 6124522 [email protected] Eurogümnaasium Marko Pilder 6125756 [email protected] Georg Otsa nimeline Tallinna Muusikakool Reelika Niklas 6124296 [email protected] Gustav Adolfi Gümnaasium Marlen Miilaste marlen.miilaste@politsei,ee; 6124275 Õnne Merilo [email protected], 6125433 Haabersti Vene Gümnaasium Anastassija Eier 6125678 [email protected]
    [Show full text]
  • EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud Järved
    EESTI JÄRVEDE NIMESTIK looduslikud järved tehisjärved KESKKONNAMINISTEERIUMI INFO- JA TEHNOKESKUS EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud ja tehisjärved Koostaja: Ruta Tamre Tallinn 2006 SISUKORD EESSÕNA 6 SISSEJUHATUS 8 EESTI JÄRVEDE NIMESTIK 13 Läänesaarte alamvesikond 14 Matsalu alamvesikond 22 Harju alamvesikond 26 Pärnu alamvesikond 37 Viru alamvesikond 50 Peipsi alamvesikond 58 Võrtsjärve alamvesikond 90 Koiva alamvesikond 101 LISAD 109 Eesti Põhikaardi välikaardistuse aastad 110 Eesti suurimad järved 111 Saarterohkeimad väikejärved 112 JÄRVEDE TÄHESTIKULINE LOEND 113 KASUTATUD KIRJANDUS 144 KAARDID ALAMVESIKONDADE KAUPA 145 Läänesaarte alamvesikond 147 Matsalu alamvesikond 149 Harju alamvesikond 151 Pärnu alamvesikond 153 Viru alamvesikond 155 Peipsi alamvesikond Tartu, Viljandi, Jõgeva, Järva, Lääne-Viru ja Ida-Viru maakonna osas 157 Peipsi alamvesikond Põlva ja Valga maakonna osas 159 Peipsi alamvesikond Võru maakonna osas 161 Võrtsjärve alamvesikond 163 Koiva alamvesikond 165 © Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 2006 Tamre, Ruta (koostaja) 2006. Eesti järvede nimestik. Tallinn, Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 168 lk. ISBN 978-9985-881-40-8 EESSÕNA Käesoleva nimestiku koostamisel on aluseks võetud Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) Lisaks järvede olulisusele maastiku- ja loodusobjektidena ning elupaigatüüpidena, on järvede nimistu, mis tugineb mitmetele allikatele. Eelkõige on olnud aluseks 1964. aas- nad tähelepanuväärsed ka kohanimeobjektidena. Suur osa järvenimesid on korrigeeritud tal ilmunud “Eesti NSV järvede
    [Show full text]
  • Kilingi-Nõmme Mõisaküla Abja-Paluoja Ruhja
    YX " YX YX YX Kutja Jutuse Kõrgeoja Piiga YX Rakitse" YX Suitsuküla Vanausse 35 A !( B C A YX B C 36 VÕISTE Suursoo Matsita YX Pati " Pujo Hõbemäe Maru ! YX Peedi Määraste Liplapi Uulu-Surju YX YX Uue-Kariste Vabamatsi ! Kalda Sigaste Tõõtsimõisa YX(Metsaküla) (Metsaküla) Ulli YX ! YX YX ! (Metsamõisa) ! YX Peraküla Puka YX Soometsa! Kurmi Ristiküla Toosi Tõlla! YX Hendrikmõisa Vaksali ! Vana-Kariste HALLISTEYX Sigaste YX ! Pornuse " YXKooli Lodja (as) Sirge YX KikepõhjaYX Vana-Kariste YXSaapaküla YX Kaubi Pikla ! LobinakülaYX Lodja raba Pändi Abja (Sääsekõrve) " !( Lodja (as) Voltveti YX YX Pati YX Pändi Väljaküla Muku !Marana Rängle YX Välja Tahkuranna YX Lodja Käbiküla (Pudruküla) Kulla ! YX Sarja YX ! Tõitoja " Voltveti Neitsiküla ! KILINGI-NÕMME " Pornuse YXUuejõe-Võidu Lodja Kariste YX ! ! Napsu" YX Kaubi ! Piirumi ! Kõveri ! Allikukivi !( Villemi(Vana-Kariste as) YX Lepiku YX YXSurtsi Rinnaku YX YX ! Kuksi YX Vanamõisa ! Räägu TIHEMETSA SamblaYX Vanamõisa Päigiste H " uma i Küpsi " u YX YX H laste jõg " (Sõnni) m Rinnaku YX ! (VOLTVETI, Sangaste YX Veskimäe ! Võidu Napsu a Veski Münniku YX Veelikse Kille laste jõgi YX Kurgoja Saarde " ASUVERE) ! (Vanamõisa) Pöögle YX Punapargi ! YX YX Kurgoja Kallaste YX YX ! Muhu Uuejõe YX Veneküla Mustla ABJA-PALUOJA YX Puujala Veski (Varese) YX " YX(Soometsa) Kandla (Kilingi) Riitsaare Sukapolli Põlde YX YX Suitsumatsi YX YX 1 YX 1 1 Kamara " (Abja as) 1 Kilingi ! Sukaärma Kallaste Palgimetsa (Pässaste) Palu ! Y YX Tümpsi Rannametsa! XVaheliku (Varese) RehemaaYX Abjaku ! Laiksaare Saarde krkms
    [Show full text]
  • Valgamaa Omavalitsuste Ühine Jäätmekava Aastateks 2017 - 2025
    Valgamaa omavalitsuste ühine jäätmekava aastateks 2017 - 2025 Valgamaa 2017 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4 1. Jäätmealaseid mõisteid ........................................................................................................... 7 2. Jäätmehoolduse arengusuunad riiklikul tasandil .................................................................... 9 3. Jäätmemajandust mõjutavad õigusaktid ............................................................................... 10 3.1. Riigi õigusaktid .............................................................................................................. 10 3.2. Muud seadused .............................................................................................................. 13 3.3. Vabariigi Valitsuse määrused ........................................................................................ 15 3.4. Keskkonnaministri määrused ........................................................................................ 16 4. Valgamaa üldine iseloomustus ............................................................................................. 18 5. Jäätmetekke ülevaade aastatel 2012-2015 ............................................................................ 20 5.1. Tekkinud jäätmete kogused ja jäätmevoogude areng tulevikus .................................... 23 5.1.1. Olmejäätmed ..........................................................................................................
    [Show full text]
  • MÕISAST KOOLIKS [Ujiffs (G&Ä T® (5U\ISM®!
    EESTI MÕISAKOOLIDE TEEJUHT Ih OTEEMMM TT® HiTOiQ/^ mmm mml MÕISAST KOOLIKS mm mu [UJIFfS (g&Ä T® (5U\ISM®! /Ä\ EESTI ARHITEKTUURIMUUSEUM lirnll MUSEUM OF ESTONIAN ARCHITECTURE SISUKORD CONTENTS FROM THE UPPER CLASS TO CLASSROOMS. A GUIDEBOOK TO ESTONIA S MANOR SCHOOLS MÕISAST KOOLIKS. Pille Epner EESTI MÕISAKOOLIDE TEEJUHT 10 Pille Epner 10 THE STORY OF MANOR SCHOOLS FROM THE BEGINNING TO THE TRANSITION ERA MÕISAKOOLIDE LUGU ALGUSEST Sandra Mälk KUNI ISESEISVUSE TAASTAMISENI 12 Sandra Mälk 12 A MANOR SCHOOL S MANY ROLES Riin Alatalu MÕISAKOOLI MITU ROLLI 28 Riin Alatalu 28 THE IDENTITY OF MANOR SCHOOLS AS EDUCATIONAL INSTITUTIONS MÕISAKOOLI IDENTITEET Tiia Rosenberg HARIDUSASUTUSENA 40 Tiia Rosenberg 40 A SENTIMENTAL JOURNEY THROUGH FOUR MANORS AND 170 YEARS OF HISTORY. TUNDELINE TEEKOND LÄBI NELJA MÕISA JÄRVA COUNTY'S MANOR SCHOOLS FROM JA 170 AASTA. JÄRVAMAA MÕISAKOOLIDEST A CULTURAL HISTORIAN S PERSPECTIVE KULTUURILOOLASE PILGUGA Ants Hein Ants Hein 48 48 OUR MANOR AND SCHOOL MEIE MÕIS JA KOOL Teele Tõnisson Teele Tõnisson 86 86 THERE'S A LOT TO BE DISCOVERED MÕISAKOOLIS LEIAB NII MÕNDAGI INA MANOR SCHOOL! Leelo Tungal Leelo Tungal 90 90 5 HARJUMAA IDA-VIRUMAA HARJU COUNTY IDA-VIRU COUNTY Aruküla mõi^ / Aruküla Vaba Waldorfkool Illuka mõis / Illuka Kool ja huvialakeskus Pääsulind Illuka manor / Illuka School Aruküla manor / Aruküla Free Waldorf School 156 and Pääsulind Educational Enrichment Centre 116 Maidla mõis / Maidla Kool Maidla manor / Maidla School Pikavere mõis / Pikavere Lasteaed-Algkool 160 Pikavere manor / Pikavere Nursery
    [Show full text]
  • Ja Pärandkultuuriobjektide Marsruut Mulgi Vallas Karksi-Nuia – Polli
    Mulgimaa loodus- ja pärandkultuuriobjektide marsruut Mulgi vallas Karksi-Nuia – Polli – Karksi – Sudiste – Muri – Õisu – Kulla – Uue-Kariste – Vana-Kariste – Abja-Paluoja – Penuja – Lopa – Pöögle – Indu – Laatre – Mõisaküla 1. Karksi-Nuia linn 17. sajandi lõpul oli paikkonna keskuseks kujunenud Ainja, kuhu Karksi mõis ehitas endale kõrtsi. Seoses teedevõrgu ümberkujunemisega 19. sajandi algul nihkus teederist paari kilomeetri võrra Ainjast loode suunas asuvale kõrgendikule. Kirjanik August Kitzberg (1855- 1927) meenutab, et alguses oli seal pikk must mudane kõrts ja selle lähedal vana taluhoone. Mõis püstitas teederistile uue, esinduslikuma kivist kõrtsihoone – “uue kõrtsi”, saksa keeles “DAS NEUE KRUGE”. Rahvasuus muutus saksakeelne NEUE aga peatselt NUIA-ks. Ainjas asuvat kõrtsi (DAS ALTE KRUGE) kasutasid teekäijad üha vähem. Uut ja esinduslikku NUIA kõrtsi aga külastati järjest rohkem. Kivist kõrtsihoonele lisandusid peatselt kivist õigeusu kirik, kaks koolimaja, karskusseltsi “Iivakivi” seltsimaja, ettevõtjate Jaak Kõdara ning Johan Lõhmuse kivimajad. Kõik need paiknesid asulat läbiva käänulise Valga-Pärnu maantee ääres. Lisaks ehitasid kaupmehed ja käsitöölised teede serva rea puitmaju, milledest 20. sajandi alguseks kujuneski Nuia alev (Karksi-Nuia linn). Tollaseks esinduslikumaks hooneks sai ärimees Johann Lõmpsi kahekordne, nurgatorniga kaubamaja, mis valmis 1933. aastal. Johann Lõmpsi kahekordne, nurgatorniga kaubamaja, mis valmis 1933. aastal. Foto: erakogu Keskväljaku lõunaservas paiknenud kõrge kellaga kivist kõrtsihoones tegutses kahe maailmasõja vahelisel ajal Karksi Tarvitajate Ühistu kaubamaja. Karksi-Nuia Vabatahtliku Tuletõrje Ühingu pritsimehed kasutasid hoone fassaadi ronimistreeninguteks. Pealetungivate saksa vägede eest põgenevad punaväelased süütasid 6. juulil 1941. aastal hoone põlema. Kuiva ja tuulise ilmaga kandus tuli üle Tartu maantee asunud elumajadele – tol päeval põles kokku maha 10 maja. Hiljem kauba- Karksi Tarvitajate Ühisuse maja fassaadil toimusid maja varemed lammutati ning ase tuletõrjeõppused 1928.
    [Show full text]
  • Plans for the Adminis Trativeterritorial Restructuring of Estonia from 1989
    Plans for the Adminis­ trative­Territorial Restructuring of Estonia from 1989 to 2005 MADIS KALDMÄE The restored Republic of Estonia inherited its administrative division from the Soviet system, consisting of districts (raions), state-governed cities, cities, towns and village councils. These administrative entities and their boundaries had emerged as a result of largely arbitrary waves of centralised restructuring. In 1988, a shift towards the re-establishment of local government was initiated as part of the development of the concept of a self-managing Estonia (isemajandav Eesti). At first, there were two main alternatives, with counties and municipalities as the contenders for the status of primary entities of local government. There was also a third option, of establishing approximately 40 new entities with completely redrawn borders. 359 It was an administrative organisation based on cities and rural municipalities that eventually prevailed. In 1989, the Principles of Local Government Act and implementing acts for the transition period were adopted. In the following year, the then administrative units (raions) were renamed counties; the village councils and cities would be granted self-governing rights within three years depending on their readiness. Until then, county councils would perform local government functions by proxy, as it were. During the transitional period, several existing municipalities were divided into two, forming Saku and Kiili, Juuru and Kaiu, Orissaare and Pöide, as well as Kuressaare and Kaarma. The rural municipality of Torgu was separated from Salme at the initiative of the Independent Royalist Party faction in the Riigikogu (Estonian Parliament). No elec- tions were held in the city of Paldiski, which remained under the city of Keila until the 1996 elections.
    [Show full text]
  • Vectors of Dutch Elm Disease in Northern Europe
    insects Article Vectors of Dutch Elm Disease in Northern Europe Liina Jürisoo 1,*, Ilmar Süda 2, Ahto Agan 1 and Rein Drenkhan 1 1 Institute of Forestry and Rural Engineering, Estonian University of Life Sciences, Fr.R. Kreutzwaldi 5, 51006 Tartu, Estonia; [email protected] (A.A.); [email protected] (R.D.) 2 Ilmar Süda FIE, Rõõmu tee 12-5, 50705 Tartu, Estonia; [email protected] * Correspondence: [email protected] Simple Summary: Dutch elm disease (DED) has been killing elms for more than a century in northern Europe; the trees’ health status has worsened substantially in recent decades. Elm bark beetles Scolytus spp. are vectors of DED. Our aim was to estimate the distribution range of elm bark beetles and to detect potential new vectors of DED agents in northern Europe. Beetles were caught with bottle traps and manually. Then DNA from each specimen was extracted and analysed by the third generation sequencing method. DED agents were detected on the following bark beetles for Europe: Scolytus scolytus,S. triarmatus, S. multistriatus, S. laevis, and on new vectors: Xyleborus dispar and Xyleborinus saxesenii. The spread of Scolytus triarmatus, S. multistriatus and Xyleborinus saxesenii has been remarkable for the last two decades, and S. triarmatus and X. saxesenii are relatively recent newcomers in the northern Baltics. The problem is that the more vectoring beetles there are, the faster spread of Dutch elm disease from tree to tree. Abstract: Potential Dutch elm disease vector beetle species were caught with pheromone bottle traps and handpicked in 2019: in total, seven species and 261 specimens were collected.
    [Show full text]