DOCSLIB.ORG

PUIDUKODA OTSIB LISATÖÖJÕUDU Osaühing Puidukoda Valmistab Ja Turustab Kõrgema Lisandväärtusega Höövelmaterjali

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
PUIDUKODA OTSIB LISATÖÖJÕUDU Osaühing Puidukoda Valmistab Ja Turustab Kõrgema Lisandväärtusega Höövelmaterjali • Karksi valla infoleht • Nr. 3 (171) Märts 2010 • PUIDUKODA OTSIB LISATÖÖJÕUDU Osaühing Puidukoda valmistab ja turustab kõrgema lisandväärtusega höövelmaterjali. Valdava osa toodan- gust ekspordime Euroopa ja Aasia rii- kidesse. Toormaterjalina kasutame kõrge kvaliteediga põhjamaist okas- puitu, millest suurema osa ostame Põhja-Venemaalt. Puidukojal on tänapäevane täisau- tomatiseeritud tootmisliin (sorteerimi- sest saagimise, hööveldamise ja kileta- miseni), tänu millele saame oma klien- tidele pakkuda laia tootevalikut ja sta- biilset tarnet. Tootmises kasutatav teh- noloogia võimaldab meil efektiivselt kasutada tekkivad jäätmed, millest teeme briketti ja höövellaastu. Ümbritsev majanduskeskkond on mõjutanud ka Puidukoda. Aastad 2008 ja 2009 olid ka meie ettevõttele väga • Ülemisel pildil on rasked. 2007. aastal, nähes ette võima- Puidukoja üldvaade. likke raskusi, võtsime vastu otsuse jät- PEETER MATSONI foto kata investeeringuid, mis oli vajalik suurema marginaaliga toodete hulga • Alumisel pildil tut- efektiivseks kasvuks. Raskustest hoo- vustab osaühing Puidu- limata oleme suutnud saavutada sta- koda end välismessil. biilsuse ning lõpetada investeering. JANEK LAISAARE foto Sel ajavahemikul oli oluline säilita- da töökohad, mille saavutamiseks sõl- semaga võrreldes oluliselt konkurent- misime töötajatega erikokkulepped nii sivõimelisemad. tööaja kui ka palgakärbete suhtes. Näeme lähikuudel nõudluse kas- Vajame töötajaid 2008. aastal alustasime tootmisliini vu. Et klientide tellimused rahulda- reorganiseerimist, et orienteeruda kõr- da, suurendame meeskonda ühe va- gema lisandväärtusega höövelmater- hetuse võrra. Otsime meeskonda ini- jali tootmisele. Tänaseks on selge, et õi- mesi, kes on valmis meeskonnatööks • höövlimeister ge oli otsus kasutada tootmisliini reor- ja on valmis pingutama ühise eesmär- ganiseerimiseks lisainvesteeringuid. gi nimel. Oluline on ka tahe õppida • lintsaeoperaator Sõltuvalt üldisest majanduse jahe- ja areneda koos Puidukojaga. nemisest langes ajutiselt nõudlus Kõrval nimetatud viiel erialal tu- • liinioperaator meie kaupadele, millest tulenevalt leb kasuks varasem puidualane töö- vä he nes ka müügitulu. Kuigi samal kogemus, mehaanikul eriharidus • abitööline ajal pidime väga suurelt investeeri- ning sekretär-asjaajajal eri- või raa- ma, suutsime säilitada likviidsuse matupidamisalane haridus. ning luua uuele kasvule stabiilsuse. Palume saata CV e-postiga info@ • tõstukijuht Hea uudis on see, et praeguseks puidukoda.eu hiljemalt 21. märtsiks oleme tootmise reorganiseerimisega või tuua Puidukoda OÜ, Karksi küla, • mehaanik jõudnud lõpusirgele. Suudame täna Karksi vald, Viljandimaa. toota varasemast efektiivsemalt, mis Peeter Matson, • sekretär-asjaajaja annab meile võimaluse suurendada osaühingu Puidukoda oma müügigeograafi at. Oleme vara- juhataja asetäitja MU EESTI Mu Eesti, jälle oled aasta vanem. Sa oled kerkinud tumedatest aegadest. Oled olnud paljude riikide käes, kuid Sa oled ikka vaba. Talvel su maad katab kohev lumi, kevadel ilus roheline laas. Suvel on taeva all linnud laulmas, lillelõhna tunneme taas. Sinu eest on andnud paljud oma elu. Nad võitlesid me rahu eest. Nad olid truud ja jäidki selleks ja andsid oma elu sinu eest. Ma loodan, et su keel ei kao ja võõrad jõud ei rõhu meid. Ja kui kord võõrad jälle tulevad, siis olen valmis võitlema. Jan Mõndresku 2010, 5b klass 24. veebrua- ril tähistas ka Karksi vald Eesti Vabariigi 92. aastapäeva. • Ülemisel pildil: sünnipäevapeost võttis osa palju rahvast. • All: Kaitseliidu Sakala Maleva Karksi malevkond avaldas austust Va- badussõjas langenute mälestussamba juures. • Paremal: kuulajate südamed võitis Karksi lastebänd K-Duur. MARGUS MÕISAVALLA fotod KARKSI SÕNA 2 Märts 2010 KARKSI VALLAVOLIKOGUS 17. veebruari istungil struktuuris ja töötajate koosseisus muudatuste tegemist. Volikogu istung toimus Karksis Arutati kolmandal lugemisel osaühingu Puidukoda ruumides. 2010. aasta eelarve projekti ning ot- Osa võtsid Andre Aavastik, Hend- sustati see suunata neljandale luge- rik Agur, Katrin Kivistik, Liidia misele. Samuti arutati teisel lugemi- Klaas, Harri Kunimägi, Alli Laande, sel valla võimalikke investeeringuid Laili Lamp, Leo Liiber, Heino Luik, 2010. aastal. Indrek Palu, Olavi Pilk, Maire Sala, Otsustati võõrandada otsustus- Enn Sarv, Tarmo Simson ja vallava- korras valla omandis olev Lilli kooli- nem Arvo Maling. Puudus Raimo maja kinnistu ja anti vallavanemale Sarv. Arvo Malingule volitused müügi kor- Arutati Karksi-Nuia lasteaia raldamiseks ja vajalike läbirääkimiste Karksi rühma sulgemist ning lasteaia pidamiseks. KARKSI VALLAVALITSUSES 8. veebruari istungil kroonile MWh eest, kuna taotletavas soojuse piirhinnas polnud soojuset- Osa võtsid osa Arvo Maling, Jüri tevõtja läbipaistvuse põhimõtteid BO OLDERSTRÖMI foto Kert, Ly Laanemets, Andi Sõmmer, arvestanud ja piisavalt põhjenda- Urmas Suurpuu ja vallasekretär Inge nud. Dobrus. PROJEKT TÕI TAANI NOORED KARKSI-NUIA Rahuldati 4 korraldatud jäätme- 22. veebruari istungil Alates 21. veebruarist töötavad ja 4000 inimest). lootprojekt. Plaanime edaspidi kor- veoga mitteliitumise taotlust. õpivad meie vallas Taani noored, kes Projekt sai alguse eelmise aasta raldada samalaadseid ettevõtmisi Arutati esimesel lugemisel valla- Osa võtsid Arvo Maling, Jüri Kert, jäävad meie maile 14. märtsini. Tege- augustis, kui meie valda külastasid ning seeläbi teha rohkem koostööd valitsuse hallatavate asutuste 2010. Ly Laanemets, Andi Sõmmer, Urmas mist on Archimedese fondi „Leo- kompetentsikeskuse juhataja ja kohalike ettevõtetega. Oleme oma aasta eelarve eelnõusid. Suurpuu ja vallasekretär Inge Dob- nardo” toel teoks saanud projektiga, Drums for Peace’i võrgustiku juht. tegemistesse kaasanud ka Viljandi Anti ehitusluba Tuhalaane külas rus. mis annab võimaluse meie valla et- Käisime ühiselt enamikus meie valla Ühendatud Kutsekeskkooli ning esi- rajatise „Tuhalaane telefonijaama ja Vaadati üle Karksi valla üldpla- tevõtetele ja asutustele kasutada ettevõtetes. See oli ka mul esimene tanud juba järgmised taotlused, et Paluküla kinnistu vahelised valgus- neering ja otsustati teha volikogule oma ettevõtmistes praktikante Taani võimalus tutvuda meie valla tööturu- pakkuda meie valla ettevõtteid prak- kaablid” rajamiseks ja Univere külas ettepanek viia sellesse järgmised Kuningriigist. ga. Tegelikult jättis see positiivse mul- tikabaasina ning samas viia meie Arukse olmehoone osaliseks rekonst- muudatused: tühistada Kallobi kin- Taani noored õpivad oma kodu- je. Taani-poolsed koordinaatorid te- noori välismaale praktikale. rueerimiseks. nistut läbiva Nuutsaku järve tee nr maal viies kutsekoolis ning neil on gid valla ettevõtetest kokkuvõtte ning Täname projektis „Craft, Trade Otsustati seada sundvaldus Tu- 304 reserveerimine avalikult kasuta- väga erinev taust: mõni on alles alus- esitasid selle mitmele kutsekoolile. and Proffession” kaasa löövaid valla halaane külas asuvale Vardja kinnis- tava teena (alus kohtuotsus), vähen- tanud oma ametiõpet ja mõni on ju- Selle tulemusena on praegu meie val- ettevõtteid aktsiaseltse Nuia PMT ja tule Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ dada vastavalt kehtestatud detailpla- ba lõpusirgel. Selles projektis on las praktikal 14 noort, kes omandavad Textuur, usaldusühingut Patsiauto kasuks Vardja kinnistul elektriva- neeringutele Mäeküla järve kalda- partnerid MultiCenter Syd kompe- siin kogemusi, kuid kindlasti lisavad ning Kitzbergi-nimelist gümnaasiu- rustusega tagamise eesmärgil pro- ala ehituskeeluvööndit Sambla 2 tentsikeskus Guldborgsundi omava- vürtsi ka meie valla igapäevaellu. mi, lasteaeda, aiandus- ja mesindus- jekteeritud elektripaigaldise talumi- õuealal ning muuta maa sihtotstar- litsusest (selles omavalitsuses elab Loodame sellest projektist palju. seltsi ning vallahooldust. seks. vet Heki ja Metalli kinnistul Kõvakü- 60 000 inimest) ja Karksi vald (meil Tulevikku silmas pidades on see pi- Indrek Palu Eraldati Karksi Kultuuriseltsile las tootmishoonete maaks ja Tartu 3541 krooni projekti „Karksi Külama- mnt 12 kinnistul Karksi-Nuias äri- ja akende-uste renoveerimise projek- maaks. Ilus algatus ootab kordamist ti koostamine” kaasfi nantseerimiseks. Määrati Karksi-Nuias Kalda t 8 Karksi valla kultuurikomisjoni ar- ta Taani noortebändi Trusted Enemy Projekti on rahastanud MTÜ Mulgi- katastriüksuse jagamisel moodustu- vates on kultuuri pool tunnustamise kontserttuuri peakorraldaja. maa Arenduskoda meetmega „Küla- nud katastriüksustele aadressid ja poolest natuke vaeslapse ossa jäetud Aasta sündmuse valimine osutus keskkonna arendamine” ja Põlluma- sihtotstarbed järgmiselt: Karksi-Nuia, ning seetõttu otsustas komisjon ha- kõige raskemaks, sest meie vallas toi- janduse Registrite ja Informatsiooni Kalda t 8, pindala 126 455 m2 — siht- kata valla tublidele inimestele ja nen- mus eelmisel aastal palju laia kõla- Amet. otstarve üldkasutatav maa; Karksi- de ettevõtmistele välja andma mitte- pinnaga ettevõtmisi. Nominente oli Täiendati August Kitzbergi ni- Nuia, Kalda t 10, pindala 1452 m2 — rahalisi auhindu ning premeerida kuus. Valituks osutus Nava talu ja melise Gümnaasiumi hoolekogu sihtotstarve elamumaa. aasta kultuuritegijat, aasta noort ja Külaseltsi Tatsu korraldatav „Nava koosseisu lastevanemate esindajate Määrati toimetulekutoetus 83 aasta kultuurisündmust. Lava”. See ettevõtmine on muutu- Angela Kanguri ja Margit Seegeliga taotlejale kokku 141 364 krooni ja Seekord premeerisime võitjaid nud suisa kaubamärgiks, neid on ol- ning arvati hoolekogu koosseisust ühekordne sotsiaaltoetus 13 abivaja- tunnuskirja ja spetsiaalselt gümnaa- nud juba viis ning külastajate
Load more

Recommended publications
  • Õnnesoovid 90. Sünnipäevaks Meie Austatud Õpetaja Virve Kiluskile
    • Karksi valla infoleht • Nr 1 (246) jaanuar 2017 • Õnnesoovid 90. sünnipäevaks meie Kodanikupäeval tunnustati kohalikke MTÜsid Kodanikupäeval, 26. novembril, tunnustati on Tuhalaane rahvamaja renoveerimine Lahmuse mõisas Viljandimaa MTÜsid. väliüritusteks. austatud õpetaja Virve Kiluskile Päeva esimese poole muutsid hubaseks Karksi-Nuia Pensionäride Ühendust Foto: Margus Mõisavald Meil, Nuia keskkooli 2016. aasta kuldlen- muusikakollektiiv Maneo ja muinasjutu- tunnustati eakate päevadesse päikese too- nu vilistlastel on au tunda Sind väga palju vestja Sulev Ojap Viljandi Waldorfkoolist. mise eest. aastaid. Kooliajal õpetasid meile ajalugu ja Kuulajate südamed said pai ning muinas- Ühingu põhitegevuseks on eakate vaba hiljem sai Sinust meie sõber. Me teame, et jutt andis mõtlemisainet veel kohvilauajut- aja sisustamine, tervislike eluviiside pro- oled sündinud Raplamaal raudteelase peres tudekski. pageerimine, kodukandi ajaloo jäädvus- 27. jaanuaril 1927. aastal. Isa ameti tõttu Järgnesid erinevad tegevused, millest tamine ja murdekeele edasikandmine. tuli vanematel mitmeid kordi vahetada elu- laste seas oli eriti populaarne MTÜ Hols- Ühiselt käidi väljasõitudel, nt Põltsamaa kohta, kuid viimaseks koduks sai Viljandi, te Pere Seltsi pakutud võimalus panna end roosiaeda, Veski tallu, Setomaale Obinitsa kus lõpetasid tütarlaste gümnaasiumi. Hil- proovile vähemalt kümnel erineval alal. eakaaslastega kohtuma ja Lätti. Selle aasta jem omandasid kaugõppes ajalooõpetaja Kõik lõpetanud said tänuks külarahva val- plaanides on seista Karksi valla iseseisvuse kutse Tallinna pedagoogilises instituudis. mistatud piparkoogimedali. eest, projekti „Karksi valla eakate mäles- Ühel meie lennu kokkutulekul kirjutasid Jututuba Sirje Kanneli eestvedamisel tused nähtavaks“ teostamine ja jututubade Sa klassijuhataja päevikusse: „1947. aas- kutsus kaasa mõtlema hoolivuse teemadel. jätkamine. tast õpetan Nuia keskkoolis jõmme, kui Helkureid sai valmistada Mõisaküla proua- Tunnustamine toimus kodanikuühiskon- hästi, seda ise ei tea otsustada.
    [Show full text]
  • Mulgi Valla Üldplaneeringu Keskkonnamõju Strateegiline Hindamine (KSH)
    Mulgi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) KSH väljatöötamise kavatsus (VTK) 06.01.2020 Planeerimisprotsessi korraldaja: Mulgi Vallavalitsus Planeeringu koostaja: AB Artes Terrae OÜ KSH läbiviija: Alkranel OÜ Juhtekspert: Alar Noorvee 2019-2020 2 Mulgi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. VTK eelnõu. Alkranel OÜ Sisukord 1. Üldist ....................................................................................................................................... 4 2. KSH objekt, ulatus ja eesmärk ................................................................................................ 4 3. Mõjutatava keskkonna ülevaade ja seos KSHs käsitletavaga ................................................. 5 3.1 Planeeringuala asukoht ja paiknemine ............................................................................. 5 3.2 Looduskeskkond............................................................................................................... 5 3.2.1 Maastik, geoloogia (sh radoon) ja maavarad ............................................................ 5 3.2.2 Pinnavesi (veekogud) ................................................................................................ 8 3.2.3 Väärtuslikud maastikud ............................................................................................ 8 3.2.4 Rohevõrgustik ........................................................................................................... 9 3.2.5 Kaitstavad loodusobjektid ja muud loodusväärtused
    [Show full text]
  • Eesti Vabariik 100 Sünnipäevakingitus Karksi Külale
    • Karksi valla infoleht • Nr 8 (253) september 2017 • Eesti Vabariik 100 sünnipäevakingitus Karksi külale Eesti Vabariigi taasiseseisvumispäeva eel avati pidulikult Karksi külamaja juurde ra- jatud lipuplats koos lipumastiga. Kesknä- dala keskpäeval kogunesid sündmusest osa saama külaelanikud, Karksi valla esinda- jad, vormiriietuses kaitseliitlased ja nais- kodukaitsjad. Päeva juhatas sisse külava- nem Tarmo Simson. Hõbeniidi ja Ehatähe ansamblite esituses kõlas laul „Eesti lipp“, mille saatel heiskasid trikoloori 10meet- rise lipumasti tippu vallavanem Taimo Tugi ja kaitseliidu Sakala maleva Karksi malevkonna pealik Ervin Tamberg. Kü- larahvast tervitasid ning lähenevast Eesti Vabariigi ja kaitseliidu 100. sünnipäevast kõnelesid vallavanem Taimo Tugi, Karksi malevkonna pealik Ervin Tamberg, nais- kodukaitse Sakala ringkonna Karksi jaos- konna esinaine Kai Kannistu ja „EV100 igas külas“ Viljandimaa koordinaator Enn Sarv. Piduliku sündmuse lõpetas ühendan- sambel Heldur Jõgioja lauluga „Rukki- lill“, mille järel kutsus külamaja juhataja Tea Saaremägi osalejaid saali ning kostitas neid kergete suupistetega. EV100 kingituse projekti rahastas Kodanikuühiskonna Sihtkapital, kuhu MTÜ Karksi kultuuriselts esitas taotlu- se koostöös kaitseliidu Sakala maleva Karksi malevkonna, naiskodukaitse Sa- „Kaunistagem Eesti kojad kolme koduvärviga,“ ütlevad „Eesti lipu“ kala ringkonna Karksi jaoskonna, Karksi laulusõnad. Karksi külamaja juures avatigi lipumast, et trikoloor saaks valla ja külamajaga. püsivalt kaunistada Eestimaad. Helve Joon Eesti Vabariik 100 Tuhalaanes Peagi saab Eesti Vabariik 100aastaseks. Selleks puhuks on Lisaks MTÜ toimetamistele kirjutas Tuhalaane külamaja Tuhalaane külal plaanis teha kaks kingitust. MTÜ Tuhalaane juunikuus taotluse KÜSKi ja EV100 kingituste ja sündmuste ehitas vana rahvamaja varemete all olevast vanast pritsikuu- väiketoetuste taotlusvooru külamaja peosaali põranda remon- Tule, naudi ja tee väike heategu! rist välja toa, mis saab Ants Piibu nime. Ants Piip oli esimene diks.
    [Show full text]
  • Ja Pärandkultuuriobjektide Marsruut Mulgi Vallas Karksi-Nuia – Polli
    Mulgimaa loodus- ja pärandkultuuriobjektide marsruut Mulgi vallas Karksi-Nuia – Polli – Karksi – Sudiste – Muri – Õisu – Kulla – Uue-Kariste – Vana-Kariste – Abja-Paluoja – Penuja – Lopa – Pöögle – Indu – Laatre – Mõisaküla 1. Karksi-Nuia linn 17. sajandi lõpul oli paikkonna keskuseks kujunenud Ainja, kuhu Karksi mõis ehitas endale kõrtsi. Seoses teedevõrgu ümberkujunemisega 19. sajandi algul nihkus teederist paari kilomeetri võrra Ainjast loode suunas asuvale kõrgendikule. Kirjanik August Kitzberg (1855- 1927) meenutab, et alguses oli seal pikk must mudane kõrts ja selle lähedal vana taluhoone. Mõis püstitas teederistile uue, esinduslikuma kivist kõrtsihoone – “uue kõrtsi”, saksa keeles “DAS NEUE KRUGE”. Rahvasuus muutus saksakeelne NEUE aga peatselt NUIA-ks. Ainjas asuvat kõrtsi (DAS ALTE KRUGE) kasutasid teekäijad üha vähem. Uut ja esinduslikku NUIA kõrtsi aga külastati järjest rohkem. Kivist kõrtsihoonele lisandusid peatselt kivist õigeusu kirik, kaks koolimaja, karskusseltsi “Iivakivi” seltsimaja, ettevõtjate Jaak Kõdara ning Johan Lõhmuse kivimajad. Kõik need paiknesid asulat läbiva käänulise Valga-Pärnu maantee ääres. Lisaks ehitasid kaupmehed ja käsitöölised teede serva rea puitmaju, milledest 20. sajandi alguseks kujuneski Nuia alev (Karksi-Nuia linn). Tollaseks esinduslikumaks hooneks sai ärimees Johann Lõmpsi kahekordne, nurgatorniga kaubamaja, mis valmis 1933. aastal. Johann Lõmpsi kahekordne, nurgatorniga kaubamaja, mis valmis 1933. aastal. Foto: erakogu Keskväljaku lõunaservas paiknenud kõrge kellaga kivist kõrtsihoones tegutses kahe maailmasõja vahelisel ajal Karksi Tarvitajate Ühistu kaubamaja. Karksi-Nuia Vabatahtliku Tuletõrje Ühingu pritsimehed kasutasid hoone fassaadi ronimistreeninguteks. Pealetungivate saksa vägede eest põgenevad punaväelased süütasid 6. juulil 1941. aastal hoone põlema. Kuiva ja tuulise ilmaga kandus tuli üle Tartu maantee asunud elumajadele – tol päeval põles kokku maha 10 maja. Hiljem kauba- Karksi Tarvitajate Ühisuse maja fassaadil toimusid maja varemed lammutati ning ase tuletõrjeõppused 1928.
    [Show full text]
  • Eesti Keele Käsiraamat
    EESTI KEELE KÄSIRAAMAT EESTI KEELE KÄSIRAAMAT Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross Uuendatud väljaanne Eesti Keele Instituut EKSA Tallinn 2020 Raamat on välja antud Haridus- ja Teadusministeeriumi Eesti Keele Instituudi baasfinantseerimise toel. Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross Eesti keele käsiraamat Kaane kujundanud Andres Rõhu Küljendanud Merle Moorlat Autoriõigus: Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross 2020 ISBN EKSA, 2020 www.eksa.ee Trükitud ASi Pakett trükikojas SISUKORD Saateks 17 Lühendid ja märgid 19 SISSEJUHATUS 23 Eesti keele päritolust 23 Kirjakeel ja murded 24 Eesti keele kirjeldamise ja arendamise ajaloost 27 Keele tasandid 38 Keeleteaduse harud 40 Keele avaldumisvormid 42 Kirjandust sissejuhatuse kohta 42 ORTOGRAAFIA 45 Kiri ja tähestik 45 Kirjaviis 46 Ortograafia mõiste 46 Ortograafia põhimõtted 46 HÄÄLIKUD JA FONEEMID 48 Häälikud 48 Foneemid 49 Silbitamine ja poolitamine 52 Rõhk 54 Häälikute ja foneemide pikkus. Sõnavälde 54 Kuidas määrata sõnaväldet 56 TÄHEORTOGRAAFIA 59 b, d, g, p, t, k ortograafia 59 h sõna algul 60 i ja j ortograafia 61 Häälikute pikkuse märkimine 61 Häälikuühendi ortograafia 62 Võõrsõnade kirjutamine 63 Võõrnimede kirjutamine 67 Tsitaatsõnade kirjutamine 68 Nimedest saadud üldsõnade kirjutamine 69 Võõrnimetuletiste kirjutamine 70 Vene-ladina transliteratsioon 72 Vene-eesti transkriptsioon 73 ALGUSTÄHEORTOGRAAFIA 77 Suure algustähe kasutamine 77 EESTI KEELE KÄSIRAAMAT 6 Kohad, ehitised 78 Asutused, ettevõtted, organisatsioonid, ühendused 81 Riigid, osariigid 84 Isikud, olendid 84 Perioodikaväljaanded
    [Show full text]
  • Rahupäev Karksi Lasteaias
    • Karksi valla infoleht • Nr. 9 (166) Oktoober 2009 • jad, meetoitude valmistajad, lille- seadjad ja isetegevuslased. Erich Sõnumeid Mägi jäädvustas sündmuse video- fi lmile. Täname kõiki laadalisi, loengu- te ja kontsertide kuulajaid, müü- jaid-ostjaid, isetegijaid, abistajaid ja Viiulisõprade kaasalööjaid! Üritusele aitas kaasa koosmängupäev päikseline sügisilm. Kui kõik läheb hästi, siis kohtu- Laupäeva, 19. septembri hom- me järgmisel sügisel uuesti. mikul kogunesid kultuurikeskuses- Karksi-Nuia Aianduse ja Mesin- se viiulisõprade koosmängupäeva- duse Seltsi juhatuse nimel le keelpilliõpilased ja õpetajad. Li- Leili Nael saks kohalikele noortele viiuldaja- tele oli osalejaid Nõo, Antsla, Põlt- samaa, Türi, Valga, Tõrva ja Tarvas- Psühholoogia- tu muusikakoolist. alane koolituspäev Päeva avas külaline Katariina Kreintaal Tartu Ülikooli Viljandi Koolitusseminar lastevanemate- Kultuuriakadeemiast, kes oma in- le ja pedagoogidele toimub 26. ok- nustava eeskujuga pani ansambli toobril kella 14—17 gümnaasiumi kuulmise järgi mängides kahehääl- aulas. Lektor on psühholoog-õppe- selt kõlama. jõud Toivo Niiberg. Koosmängu peadirigent oli õpe- Loengut läbivad teemad on taja Milvi Erm Nõo Muusikakoolist. meeste ja naiste psühholoogilised G. F. Händeli “Aaria” hümnilaadset erinevused, soorollide tajumine ja pidulikku kõla lihviti Põltsamaa • Viiulisõprade koosmängupäev. Dirigeerib Milvi Erm Nõo Muusikakoolist. RINGA VAIKSAARE foto hoiakud, positiivseks lapsevane- õpetaja Hiie Taksi käe all. maks olemine, lapsevanema ja õpe- Proovipäeva poolitas Helve Joo- näitas lastele sõdurivormi ja -varus- Loodetavasti on külaliikumise esin- taja roll, tüdrukute ja poiste kooli- ne juhitud väike matk Karksi lossi- tust, mida uuriti ja vaadati huviga. dajatel nüüd paremad võimalused rõõm ning seda mõjutavad tegu- mäele. Mõned lapsed teadsid, et ka Eesti noortele uusi projekte välja tööta- rid. Kokkusaamise eesmärk oli saa- sõdurid on praegugi välismissioo- da, sest noorte ootused on neil tea- Koolituspäeva idee sai alguse vutada koosmängurõõm.
    [Show full text]
  • Kultuurikeskuse Auraamat Sai Täiendust
    • Karksi valla infoleht • Nr 10 (222) november 2014 • Karksi-Nuia puhkpilliorkestri suve Kultuurikeskuse auraamat sai suursündmus Karksi-Nuia puhkpilliorkester osales Huvi puhkpillimuusika ja musitseerimi- täiendust juulis edukalt puhkpillimuusika festivalil se vastu on tõusnud. Paranenud on noorte „Võsu Viis“. Laagris viidi läbi erinevaid koosmängu ja dirigendi jälgimise oskus Fotod: Jaan Pääsuke proove pillirühmade kaupa ja täiskoos- ning tihenenud sõprussuhted teiste kollek- seisuga. Karksi-Nuia noored osalesid 40- tiivide ja mängijatega. liikmelise festivaliorkestri töös. Tänu Karksi-Nuia noorte muusikute Juba teisel festivalipäeval toimus kont- oskustele ja vilumustele oodatakse meie sert, kus koosseis saatis Mikk Saart ning liikmeid edaspidi Liivimaa Noorteorkestri instrumentaalsoliste. Järgmisel päeval kü- ridadesse. Tegemist on sümfooniaorkest- lastati Hollandi kõrgetasemelise Philips riga, kus mängivad muusikakoolide õpila- Symphony Orchestra puupilliansambli sed Valgast, Valkast, Tõrvast, Antslast, kontserti. Dirigeerimise õpitubasid viis Otepäält, Nõost ja Tartust. Koostöö jät- läbi Marc Lange Saksamaalt. kub ka Viljandi Muusikakooli vaskpuhk- Laagrit lõpetaval galakontserdil esitati pilliõpetaja ja dirigendi Bert Langeleriga. muusikat eri žanrites operetist popmuu- Täname Kultuurkapitali, Karksi Val- sikani. Pidulikku lõpukontserti sõitsid lavalitsust ja Karksi-Nuia Muusikakooli Karksi-Nuiast Võsule kuulama ka lapse- noorte muusikute toetamise eest! vanemad ja teised pereliikmed. Riina Reismaa Foto: Riina Reismaa Anneli Arraste Ermas Hein Jüri Tamtik Anneli Arraste on sündinud 25. septemb- Ermas Heina kohta võib öelda, et ta on Jüri Tamtik sündis 4. juulil 1949. aastal ril 1954. aastal. Keskhariduse omandas ta sündinud pill süles. Väike akordion on tal Pärnu maakonnas Rajangu vallas Ees- Nuia Keskkoolis, 1974. aastal sai ta far- igaks juhuks alati autos kaasas, rääkimata Masaku talu perepojana. Kooliteed alus- matseudi kutse Tallinna Meditsiinikoolist. noodiraamatust, kuhu on köidetud tema tas ta Mõisakülas, edasi siirdus elukoha 1977.
    [Show full text]
  • Abja Jooks(6,5
    MULGI MARATON Mulgimaal mööda Mulgi magistraali MUSTLA – TUHALAANE – POLLI – HALLISTE – ABJA-PALUOJA MARATON (42,195 km) START MUSTLAST KELL 8.00 POOLMARATON (21,1 km) START POLLIST KELL 10.00 Mulgi maraton on Viljandimaa meistrivõislused Mulgimaa valdasid läbiv klassikaline jooksumaraton, HALLISTE – ABJA JOOKS (6,5 km) spordisõprade spordipidu. START HALLISTEST KELL 10.30 Holst re Mõnnaste Oodatud on kõik jooksuhuvilised! Rimmu Paistu MULGI MARATON Turva Loodi Villa Pulleritsu Metsla Vanausse Pärsti vald Päidre Tömbi Ülensi Saksaküla Aidu Tilla MARATONI Sooviku Sammaste START Paistu vald Porsa Koidu Mulgimaa valdade koostöö Mulgi Mustla Sultsi Vilimeeste Tarvastu Mõõnaste Kassi Uue-Kariste Raassilla Niguli Tinnikuru Ereste Jakobimõisa Soe Maru Kuressaare Suuga Halliste vald Õisu Muri 6.5 km Raasilla JP Tarvastu vald Kaarli Kalvre Pikru Hõbemäe Unametsa Vabamatsi Pahuvere Ämmuste Vana-Kariste Ülemõisa Tuhalaane Toosi Pahuvere JP 34.1 km HALLISTE-ABJA 15.5 km Halliste Morna Suislepa Sarja JOOKSU START Tagamõisa Raja Muksi Roosilla Päigiste Tarvastu vald Karksi vald Halliste vald Abja vald Pärsi Anikatsi Kärstna Kulla Pornuse Allaste Allaste JP 21.0 km Morna JP Veskimäe Oti Abja-Paluoja Hirmuküla FINIŠ Karksi vald Polli Kannuküla Põlde Reti Pöögle POOLMARATONI Vooru Toetajad: 26.0 km START Mäeküla Abja vald Leeli Põrga Tarvastu vald, Karksi vald, Halliste vald, Abja vald, Abja Karksi-Nuia Põdrala vald Abja-Vanamõisa Abjaku Univere Atika Sudiste Veisjärve Riidaja Tarbijate Ühistu, AS Toom Tekstiil, Viljandimaa Spordiliit, Eesti Kungi Kõvaküla Era- ja Harrastuspilootide Liit, OÜ Puidukoda, AS BCH, Eesti Pori Veelikse Metsaküla Ainja Penuja Ainja Äriküla Voorbahi Triatloni Liit, Mulgi Kõrts, Festival (Folk), Eesti Maaülikooli Lõve Vanamõisa Saate Karjatnurme Polli Aiandusuuringute Keskus, Gustav Adolfi Gümnaasium, Tuhalaane külamaja, Abja noortekeskus, Karski-Nuia noortekeskus, Halliste söökla, Allaste farm, Sakala teed, TREV2, Ingeri külalistemaja, ON24, Gustav Adolfi Sihtasutus, sportinfo.ee, AS Rael, Fresh Event Production.
    [Show full text]
  • Lilli Loodusmaja Külastab Aastas Üle 2000 Inimese Vallavolikogu Liikmed Valitud
    • Karksi valla infoleht • Nr 10 (211) november 2013 • Lilli loodusmaja külastab aastas üle 2000 inimese Vallavolikogu liikmed valitud Foto: Evelin Rannu Foto: Elerin Öövel Sügisel loetakse tibusid ja kui kokku 20. oktoobril toimunud kohaliku oma- lugeda loodusmaja loomakasvatus, siis valitsuse volikogu valimistel osales seis on järgmine: 15 kana, 3 lammast, 2 Karksi vallas 1626 valijat ehk 53,89%, miniküülikut, suur küülik, kukk, koer, neist 385 hääletas eelhääletuse päevadel kass ja lehm. ja 406 inimest tegi oma valiku elektroo- Tööde ja tegemiste poole pealt on niliselt, kodushääletamise võimalust ka- selleks aastaks enamus tehtud. Aasta on sutas 45 valijat. 12 hääletussedelit pidi olnud tegus ja mitmekesine. jaoskonnakomisjon tunnistama kehte- Aasta algas Keskkonnainvesteerin- tuks, kuna need ei vastanud kehtestatud gute Keskuse poolt toetatud keskkon- nõuetele. naringi projektiga. Vaatamata suurele Enim hääli ja seitse kohta volikogus lumele ja külmale talvele käisid loo- sai erakond Isamaa ja Res Publica Liit, dushuvilised majas alates veebruarist kokku 682 häält ehk 42,25% häältest. pea igal kuul. Selle aja jooksul tehti Valimisliit Koostöö kogus 476 häält ehk metsaretki, küll räätsadega, küll ilma, 29,49% ja sai volikogus viis kohta. Ühe Viljandimaa omavalitsuste seas oli tutvuti aasta linnu ja loomaga. Kevadel koha volikogus said Eesti Reformiera- Karksi vald üks esimesi, kes hääled ühineti projektiga „Tere, kevad“, mille kond 181 häälega, Eesti Keskerakond kokku loetud sai. raames otsiti kevadekuulutajaid. Loo- 178 häälega ning valimisliit Vaba Kark- dusõppe käigus meisterdati pesakaste, si Kodanik 97 häälega. Siret Vene, Kert Varik, Liidia Klaas, valmistati söödavihtasid, põletati pihla- Orienteerumisõpe Eesti Orienteerumisliidu juhatuse esimehe Volikokku valituks osutusid Leo Lii- Kerti Einstein, Andi Sõmmer ja Ain kast amulette, meisterdati looduslikest Sixten Silla juhendamisel.
    [Show full text]
  • Mulgi Valla Ühisveevärgi Ja -Kanalisatsiooni Arendamise Kava Aastateks 2019–2030
    Lisa Mulgi Vallavolikogu 20. veebruari 2019. a määrusele nr 84 MULGI VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA AASTATEKS 2019–2030 EUROPOLIS OÜ Tartu 2019 Mulgi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2019-2030 ______________________________________________________________________________________________________________________ Sisukord 1. SISSEJUHATUS ................................................................................................................... 5 2. ÕIGUSLIK BAAS ................................................................................................................. 6 2.1 Olulisemad riigisisesed õigusaktid ...................................................................................... 6 2.2 Mulgi valla üldplaneering .................................................................................................... 8 2.3 Valla arengukava ja ühinemisleping .................................................................................... 8 2.4 Vee erikasutusload ............................................................................................................... 9 2.5 Reoveekogumisalad ja purgimissõlmed ............................................................................ 10 3. KESKKOND ....................................................................................................................... 11 3.1 Asukoht, maastikud ........................................................................................................... 11 3.2 Põhjavesi
    [Show full text]
  • Detsember 2020
    Nr 11 (32) DETSEMBER 2020 Mu gi Sõna Hind 0,26 € Mulgi valla leht Adveniaeg algas tantsu ja laulu saatel VALLAVANEMA VEERG Teistmoodi aasta Käesolev aasta on kulgenud väga ootamatult ja jätnud oma keerukuses puutumata vähesed. Me kõik oleme pidanud kohanema ja andma järele har- jumuspärastes toimetustes ning tegema muudatusi oma käitumises. Kevadel alanud viirusepuhang ei kavatse hetkel veel taanduda. Igapäevases kõnes on saanud tavapäraseks sellised sõnad nagu koroona, piirangud, karantiin, isolatsioon. Liiga tihti oleme pidanud seetõttu ära jätma (taas)kohtumisi oma lä- hedastega ja tähistamata on jäänud mõnedki vääri- kad tähtpäevad. Igapäevast segadust lisavad veelgi vältimatud muudatused hariduselus. Siiski on see Hedvig Hansoni kontsert jõulutuledes kultuurikeskuses. Foto: Mae Rae kõik vajalik kaitsmaks meie igaühe kõige tähtsamat täis jõuluvanasid, keda tõi me ning kuulasid nende jõu- – tervist. Tänased teadmised annavad lootust, et kohale üks ATV-ga kihutav lusoove. Jõuluehteis kuuske segane aeg on peagi mööda saamas. Seniks tuleb päkapikk. Kui jõuluvanad ja seal kõrval asetsevat jõu- veel ühiselt koos pingutada ja üksteist mõista ning platsile saabusid, siis liitus lusaani saab Karksi-Nuia toetada nii sõnades kui tegudes. Igas keerukas olu- nendega veel päkapikke, keskväljakul uudistada kuni korras leidub midagi tarka ja õpetlikku, kuid need et ühiselt tantsida. Vahva kolmekuningapäevani. järeldused teeme siis, kui võitlus võidetud. tantsu oli ette valmistanud Esimene advent jätkus Olenemata sellest kõigest on kätte jõudmas iga- aastane oodatud pühadeaeg. Periood, kus inimesed Jõuluvanad saabusid linna. Foto: Leana Liivson Birgit Kruuse, kelle juhen- Karksi-Nuia kultuurikeskuse damisel lustisid tantsijad jõulutuledes saalis Hedvig toimetavad tavapäraselt rahulikumalt, veedetakse Esimese advendi õhtul duse õpetaja Allan Praats ja August Kitzbergi nimelisest Hansoni õdusa kontserdiga.
    [Show full text]
  • Kaitse Kodu! Nr. 5/2008
    KKAITSEAITSE VVÄRBAMISKESKUSÄRBAMISKESKUS OOTSIBTSIB KKAITSEVÄKKEAITSEVÄKKE KKODU!KAITSELIIDUO AJAKIRIDNR 5 U(81/527) 2008! NNOORIOORI TTUGEVAIDUGEVAID MEHIMEHI NNAISKODUKAITSEAISKODUKAITSE KESKENDUBKESKENDUB VVÄLJAÕPPEÄLJAÕPPE LLIHVIMISELEIHVIMISELE PPUHATUUHATU TTURBAKATLASURBAKATLAS KAITSTIKAITSTI KKODUODU KKAKSAKS PPÄEVAÄEVA TÄISTÄIS VÕITLUSTVÕITLUST MOTIVATSIOONIGA:MOTIVATSIOONIGA: MMINI-ERNAINI-ERNA PARIMADPARIMAD OLIDOLID JÕGEVAJÕGEVA NOORKOTKADNOORKOTKAD NOORTE KOTKASTE JA KODUTÜTARDE ÜLERIIGILISE LAAGRI RUUPOR Avatud uus www.tactical.eekoduleht ! SAADAVAL SUURES VALIKUS Tru-Spec VARUSTUST veebipood, kust on võimalik osta mitmesugust professionaalset militaarvarustust! SISUKORD KAITSE KODU! 5’ 2008 (81/527) NAISKODUKAITSE KESKENDUB VÄLJAÕPPE LIHVIMISELE Naiskodukaitse sisemine ümberkorrastamine peaks lähiajal hakkama vilja kandma .................................................................................................14 MASKEERING JA TÄPSUSLASKURITE (ERI)VARUSTUS Selgitusi, kuidas valmistada täpsuslaskuri maskeerimiskostüümi ja milline peab olema muu erivarustus .........................................................25 8 NOORKOTKAD LANGESID NURMSI TAEVAST Rapla malev taas võidukas! Põhja- ja Ida-Eesti noorkotkad olid Järvamaal laagris langevarjurimärki välja teenimas ..............................................................................................44 Patsifismi hävitav unelm ..................................................................... 6 Kaitseliidu Kool uuel õppeaastal ........................................................
    [Show full text]