Kultuurikeskuse Auraamat Sai Täiendust

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

Kultuurikeskuse Auraamat Sai Täiendust • Karksi valla infoleht • Nr 10 (222) november 2014 • Karksi-Nuia puhkpilliorkestri suve Kultuurikeskuse auraamat sai suursündmus Karksi-Nuia puhkpilliorkester osales Huvi puhkpillimuusika ja musitseerimi- täiendust juulis edukalt puhkpillimuusika festivalil se vastu on tõusnud. Paranenud on noorte „Võsu Viis“. Laagris viidi läbi erinevaid koosmängu ja dirigendi jälgimise oskus Fotod: Jaan Pääsuke proove pillirühmade kaupa ja täiskoos- ning tihenenud sõprussuhted teiste kollek- seisuga. Karksi-Nuia noored osalesid 40- tiivide ja mängijatega. liikmelise festivaliorkestri töös. Tänu Karksi-Nuia noorte muusikute Juba teisel festivalipäeval toimus kont- oskustele ja vilumustele oodatakse meie sert, kus koosseis saatis Mikk Saart ning liikmeid edaspidi Liivimaa Noorteorkestri instrumentaalsoliste. Järgmisel päeval kü- ridadesse. Tegemist on sümfooniaorkest- lastati Hollandi kõrgetasemelise Philips riga, kus mängivad muusikakoolide õpila- Symphony Orchestra puupilliansambli sed Valgast, Valkast, Tõrvast, Antslast, kontserti. Dirigeerimise õpitubasid viis Otepäält, Nõost ja Tartust. Koostöö jät- läbi Marc Lange Saksamaalt. kub ka Viljandi Muusikakooli vaskpuhk- Laagrit lõpetaval galakontserdil esitati pilliõpetaja ja dirigendi Bert Langeleriga. muusikat eri žanrites operetist popmuu- Täname Kultuurkapitali, Karksi Val- sikani. Pidulikku lõpukontserti sõitsid lavalitsust ja Karksi-Nuia Muusikakooli Karksi-Nuiast Võsule kuulama ka lapse- noorte muusikute toetamise eest! vanemad ja teised pereliikmed. Riina Reismaa Foto: Riina Reismaa Anneli Arraste Ermas Hein Jüri Tamtik Anneli Arraste on sündinud 25. septemb- Ermas Heina kohta võib öelda, et ta on Jüri Tamtik sündis 4. juulil 1949. aastal ril 1954. aastal. Keskhariduse omandas ta sündinud pill süles. Väike akordion on tal Pärnu maakonnas Rajangu vallas Ees- Nuia Keskkoolis, 1974. aastal sai ta far- igaks juhuks alati autos kaasas, rääkimata Masaku talu perepojana. Kooliteed alus- matseudi kutse Tallinna Meditsiinikoolist. noodiraamatust, kuhu on köidetud tema tas ta Mõisakülas, edasi siirdus elukoha 1977. aastal lõpetas Anneli Rahvaloomin- poolt juhendatavate ansamblite laulud. vahetuse tõttu Kosksilla 8klassilisse kooli. gu Maja tantsujuhtide kooli ja 2011. aas- Keegi ei tea, kui paljudele lugudele on Õpingud jätkusid Tihemetsa Põllumajan- tal Tallinna Ülikooli koreograafina. Ermas kirjutanud ise meloodiaid. duse Mehhaniseerimise Tehnikumis, kus 1977. aastast oli Anneli Arraste tant- Pole vist pilli, mida Ermas ei män- ta lõpetas põllumajanduse tehnik-mehaa- suansambli Viljandi kunstiline juht ning gi: trompet, saksofon, klarnet, okariin, niku eriala, praegu kuulub ta tehnikumi 1991. aastast õpetab ta rahvatantsu Au- plokkflööt, mandoliin, basskitarr, akor- vilistlaskogusse. Eksternina on ta lõpeta- gust Kitzbergi nimelises Gümnaasiumis dion, bajaan ja lõõtspill, isegi trummi on nud Vana-Võidu tehnikumi. ja Karksi valla kultuuriasutustes. Ta ju- tulnud asendusmehena lüüa. See, et Er- Edasi kutsuti Jüri Tamtik teenima nõu- hendab tantsurühmi Kadri, Tantsurõõm, mas tunneb mitmete pillide hingeelu, on kogude armeesse. Pärast sõjaväge abiellus Krõõt, folkloorirühma Tiistelu, gümnaa- temast teinud ka kohaliku pillihäälestaja, ta Merikesega, kellega on koos elatud 42 siumi 1.–4. klasside kolme tantsurühma kelle käe all on uue hääle saanud vist kogu aastat. Jüri on kahe poja ja tütre isa ning ning tantsurühma Samm sassis. Anneli valla klaverid. kahe lapselapse vanaisa. juhendatavad kollektiivid on osalenud Esimesed pillilood õppis Ermas selgeks Põhilised töökohad on tal olnud Olust- 8 üld- ja 8 noortetantsupeol, kokku 38 salaja. Päris esimene lugu, mida ta kol- vere Sovhoostehnikumis, Puiatu Erikoolis Karksi-Nuia muusikud annavad kontserte nii oma puhkpilliorkestriga kui ka tantsurühma. 2004. aastast on ta tööl merealise bajaaniga kuulmise järgi män- ja Õisu Sovhoostehnikumis. Enne pensio- osalevad teiste kollektiivide koosseisus. Karksi Valla Kultuurikeskuses. 2005. gima õppis, oli „Pühajärve valss“. nile jäämist töötas Jüri Paalalinna Güm- aastal sai Annelist Eesti Rahvatantsu ja Ermase elu on olnud üsna kirev. 18aas- naasiumis poiste tööõpetuse õpetajana. Rahvamuusika Seltsi mentor pärimus- taselt sai temast Tääksi kultuurimaja kuns- Jüri on juhtinud 18 aastat Viljandimaa Naiskodukaitsega Ukrainat toetama tantsu alal. tiline juht. 1971. aastal asus ta tööle Karksi luuleklubi „Valguseoks“ tegevust. Ilmu- Foto: Irene Luts 1997. aastast on Anneli Viljandimaa kolhoosi klubi juhatajana, kuhu jäi neljaks nud on üks isikkogu „Tuisunõelu torgib“. Naiskodukaitse on alates 2010. aastast saat- reeritud 27 779 pa- virrede toimkonna liige ja 2000. aastast aastaks. Et klubitöötaja palk oli napp ja Tema luuletused on ilmunud neljateist- nud igal aastal paarsada omatehtud sõr- gulast. MTÜ Eesti Viljandimaa tantsu- ja memme-taadi peres sirgus samal ajal kaks tütart, tuli Er- kümnes luulevalimikus ja 1997. aastast miku- ja sokipaari Afganistanis ja mujal Pagulasabi esindaja pidude lavastusbrigaadi liige. Üheksa masel ametit vahetada. Mõnda aega teenis alates ka Eesti Luuleliidu luulevalimikes välismissioonidel viibinud Eesti kaitseväe- Eero Jansoni sõnul aastat on ta korraldanud maakondlik- ta leiba kallurijuhina, hiljem sai temast ko- „Kuldne kaseleht“ ja „Luulekevad“. lastele. Sellel aastal suuname oma energia moodustavad ena- ku folkloorisündmust Väikesed virred halikus õllevabrikus kääritaja, laagerdaja Jüri on osa võtnud Hendrik Adamsoni Ukrainasse. Naiskodukaitsjate eesmärgiks muse pagulastest ja kolmandat hooaega Mulgi oma üli- ja filtreerija. Armastus kultuurielu ja pilli- murdeluule võistlustest, teinud kaasa tele- on kokku koguda võimalikult suur hulk Uk- naised, lapsed, va- kuuli. mängu vastu ei kadunud aga kunagi. Täna, saates „Lõuapoolik“, värsse on avaldatud raina–Eesti lipuvärvides isetehtud villaseid nurid ja puudega Anneli Arrastele omistati 2010. aastal mil Ermas on juba auga pensioni välja tee- Eesti luuleantoloogias ja murdeluuleanto- sokke ja sõrmkindaid, et need koos soojade inimesed. „Jätkuvalt folkloorijuhi kõrgem kategooria. Ta oli ninud, käib ta kohalikke naisi tantsitamas loogias. Ta teeb kaastööd ajakirjale „Pil- tervitustega saata piirkonda, kus neid kõige on puudus esmava- Viljandimaa rahvakultuuri auhinna 2011 ja lauluansambleid juhendamas. kaja“ ja Eesti Rahva Muuseumile. Jüri on enam vajatakse. Kudumisprojekti kaudu saa- jalikust, ka soojadest riietest,“ sõnab Janson. laureaat. 2012. aastal sai ta pärimuskul- Ermas on jätnud sügava jälje Tuhalaane osalenud Edmund Valtmani karikatuuri- me näidata sümboolset toetust Ukraina Rah- Kui eelnevatel aastatel on Naiskodukaitse ku- tuuri spetsialisti IV kategooria kutsetun- kultuuriellu, ei toimu siin naljalt kultuuri- võistlusel „Grupipilt“, saanud ergutusau- vuskaardi ridades võitlevatele meestele ning dumisprojekte korraldanud pigem organisat- nistuse ja kanti Karksi valla auraamatusse sündmust, kust ta puuduks oma huumori- hinna huumoripäevalt „Maamees muigab“. kriisipiirkonna abivajavatele tsiviilelanikele. sioonisiseselt, siis seekord on eesmärk teha kultuuripreemia laureaadina. meele ja truu kaaslase akordionita. Ta on olnud Ülemõisa laulu- ja tantsuan- MTÜ Eesti Pagulasabi kaudu on Naiskodu- ise ja kutsuda üles kõiki Eesti naisi projekti Anneli on tütre ja kolme poja ema ning Kevadel tähistas Ermas Hein 65. sün- sambli „Jorjen“ sõnaseadja ja aastast 2007 kaitsel võimalik saata üks osa sokkidest ja panustama. Üheskoos suudame rohkem ja ühe lapselapse vanaema. nipäeva. Lilli Külamaja estraadiringi sõnakunstnik. sõrmkinnastest Zaporižžja oblastisse, kuhu saame näidata, et praeguse olukorra kiire la- Kai Kannistu Anneli Anijärv Malle Ereline on septembri lõpu seisuga ametlikult regist- hendus Ukrainas on meile äärmiselt oluline. Kõik soovijad saavad kuni 10. detsemb- rini tuua isetehtud sokid ja sõrmkindad Kaitseliidu Sakala malevasse, kus Nais- Tulekul on jõuluaeg Muusikakool kiidab kodukaitse need kokku kogub, komplek- Kuna tänavu on I advent novembrikuus, siis tuleb juba anda väike ülevaade Karksi Valla ja tänab teerib ning Ukrainasse toimetab. Kultuurikeskuses korraldatavatest jõulusündmustest. Detsembrikuu esimesel nädalavahetusel, 6. kuupäeval, korraldame taas käsitöömeistrite 17.–18. oktoobril 2014 toimus vabariik- jõululaada, et anda inimestele võimalus soetada jõulukinke. Ootame müüjaid oma osalusest lik David Otto Wirkhausile pühendatud Tunnustame teada andma tel 5198 1363. Samal ajal toimub juba VII jõulupuu kaunistamise konkurss. noorte puhkpillimängijate konkurss. vallakodanikke Täpsemat infot ja reegleid saab lugeda kultuurikeskuse kodulehelt ja Facebook’ist. Muusikakooli saksofoniõpilane Grete- 26. novembril kell 12.00 tähistame Traditsiooniliselt korraldame lastele jõulumaa. Sellel aastal toimub see 11.–13. detsemb- Marisabel Villbach saavutas saksofonis- Karksi Valla Kultuurikeskuses kodani- rini koostöös noortekeskuse, lasteaia ja külamajadega. Kui neljapäeval ja reedel ootame tide nooremas vanuserühmas (kuni 10- ja kupäeva konverentsiga. Nagu eelneva- jõulumaale eelnevalt registreeritud gruppe kell 9.30, 12.00 ja 14.30 algavatele etendus- 11–12aastased) teise koha. Tiitlivõitja tel aastatel, tunnustab Karksi vald ka tele, siis laupäeval on jõulumaa perepäev. Kõik kodulapsed koos peredega on teretulnud. õpetaja on Ants Lääts ja kontsertmeister tänavu tublisid vallakodanikke. Selleks Tänavu etendab segaansambel „Pool kuus“ muusikalise jõululavastuse „Kolm kopikat“; Siim Petser. oodatakse vabas vormis kirjalikke et- meisterdame, küpsetame, tantsime, laulame, mängime ning ootame koos jõuluvana. Margus Põldsepp
Recommended publications
  • Õnnesoovid 90. Sünnipäevaks Meie Austatud Õpetaja Virve Kiluskile
    • Karksi valla infoleht • Nr 1 (246) jaanuar 2017 • Õnnesoovid 90. sünnipäevaks meie Kodanikupäeval tunnustati kohalikke MTÜsid Kodanikupäeval, 26. novembril, tunnustati on Tuhalaane rahvamaja renoveerimine Lahmuse mõisas Viljandimaa MTÜsid. väliüritusteks. austatud õpetaja Virve Kiluskile Päeva esimese poole muutsid hubaseks Karksi-Nuia Pensionäride Ühendust Foto: Margus Mõisavald Meil, Nuia keskkooli 2016. aasta kuldlen- muusikakollektiiv Maneo ja muinasjutu- tunnustati eakate päevadesse päikese too- nu vilistlastel on au tunda Sind väga palju vestja Sulev Ojap Viljandi Waldorfkoolist. mise eest. aastaid. Kooliajal õpetasid meile ajalugu ja Kuulajate südamed said pai ning muinas- Ühingu põhitegevuseks on eakate vaba hiljem sai Sinust meie sõber. Me teame, et jutt andis mõtlemisainet veel kohvilauajut- aja sisustamine, tervislike eluviiside pro- oled sündinud Raplamaal raudteelase peres tudekski. pageerimine, kodukandi ajaloo jäädvus- 27. jaanuaril 1927. aastal. Isa ameti tõttu Järgnesid erinevad tegevused, millest tamine ja murdekeele edasikandmine. tuli vanematel mitmeid kordi vahetada elu- laste seas oli eriti populaarne MTÜ Hols- Ühiselt käidi väljasõitudel, nt Põltsamaa kohta, kuid viimaseks koduks sai Viljandi, te Pere Seltsi pakutud võimalus panna end roosiaeda, Veski tallu, Setomaale Obinitsa kus lõpetasid tütarlaste gümnaasiumi. Hil- proovile vähemalt kümnel erineval alal. eakaaslastega kohtuma ja Lätti. Selle aasta jem omandasid kaugõppes ajalooõpetaja Kõik lõpetanud said tänuks külarahva val- plaanides on seista Karksi valla iseseisvuse kutse Tallinna pedagoogilises instituudis. mistatud piparkoogimedali. eest, projekti „Karksi valla eakate mäles- Ühel meie lennu kokkutulekul kirjutasid Jututuba Sirje Kanneli eestvedamisel tused nähtavaks“ teostamine ja jututubade Sa klassijuhataja päevikusse: „1947. aas- kutsus kaasa mõtlema hoolivuse teemadel. jätkamine. tast õpetan Nuia keskkoolis jõmme, kui Helkureid sai valmistada Mõisaküla proua- Tunnustamine toimus kodanikuühiskon- hästi, seda ise ei tea otsustada.
    [Show full text]
  • Mulgi Valla Üldplaneeringu Keskkonnamõju Strateegiline Hindamine (KSH)
    Mulgi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) KSH väljatöötamise kavatsus (VTK) 06.01.2020 Planeerimisprotsessi korraldaja: Mulgi Vallavalitsus Planeeringu koostaja: AB Artes Terrae OÜ KSH läbiviija: Alkranel OÜ Juhtekspert: Alar Noorvee 2019-2020 2 Mulgi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. VTK eelnõu. Alkranel OÜ Sisukord 1. Üldist ....................................................................................................................................... 4 2. KSH objekt, ulatus ja eesmärk ................................................................................................ 4 3. Mõjutatava keskkonna ülevaade ja seos KSHs käsitletavaga ................................................. 5 3.1 Planeeringuala asukoht ja paiknemine ............................................................................. 5 3.2 Looduskeskkond............................................................................................................... 5 3.2.1 Maastik, geoloogia (sh radoon) ja maavarad ............................................................ 5 3.2.2 Pinnavesi (veekogud) ................................................................................................ 8 3.2.3 Väärtuslikud maastikud ............................................................................................ 8 3.2.4 Rohevõrgustik ........................................................................................................... 9 3.2.5 Kaitstavad loodusobjektid ja muud loodusväärtused
    [Show full text]
  • Palju Õnne, Karksi Vald! La Nime Kasutamist Piirkonnas Peame Igati Õigustatuks
    • Karksi valla infoleht • Nr 2 (247) veebruar 2017 • Foto: Margus Mõisavald Mis lapsukesele nimeks saab? Tänaseks on küllap iga lehelugeja teadlik, et Karksi, Abja ning Halliste vald ja Mõisaküla linn on allkirjastanud ühinemislepingu, kus kirjas, et oktoobrist ollakse juba loodava Mulgi valla liikmed. On võimalik, et sündiva lapsukese nimeks ei saagi Mulgi, vaid hoopis Abja-Mul- gi, Lääne-Mulgi või Halliste-Karksi. Nimelt leidis vabariigi kohanimenõukogu, et nimi Mulgi on geograafiliselt ja ajalooliselt eksitav ning vajab täiendi lisamist. Eelpool esitatud nimed on loetelu kohanimenõukogu poolt soovitatud nimedest. Meie, see tähendab ühinevate omavalitsuste arvates toetab Mulgi valla nimi ko- hanimeseaduses esitatud nõuet, mille järgi tuleb eelistada nime, mis on paikkonnas tuntud ja levinud ning on oluline aja- ja kultuurilooliselt. Kuivõrd loodav omava- litsus ei hakka hõlmama kogu Mulgimaad, vaid ainult selle keeleliselt läänemulgi murrakurühma jäävat piirkonda, soovime omavalitsuse nimeks Mulgi vald, mitte Mulgimaa vald. Näiteks varasemalt on kohanimenõukogu poolt heaks kiidetud Hiiu valla nimi. Hiiu vald ei hõlma samuti kogu Hiiumaad. Nüüd soovivad taaskord ühinevad hiidlased valla nimeks Hiiumaa valda ning sellele pole kohanimenõukogu heakskiitu andnud. Me ei pretendeeri Mulgimaa nime kasutamisele, ent Mulgi val- Palju õnne, Karksi vald! la nime kasutamist piirkonnas peame igati õigustatuks. Halliste vallas asub Mulgi küla, Abja kandis oli vanasti mitu Mulgi nime kandvat küla – raske on nõustuda Palju õnne sünnipäevaks kogu vallarah- ning võimalused eneseteostuseks on elavad sooja südamega mulgid. Mulgi väitega, et nimi Mulgi on geograafiliselt eksitav. vale! Tänane Karksi vald tähistab oma laiemad. Seetõttu on paljud tegusad kultuuri arendamise mõju on kujunenud Mulgi nimelise valla vastu ei ole meile teadaolevalt ka teiste Mulgimaa piir- kahekümne viiendat ja viimast aasta- inimesed asunud mujale elama ja tööle.
    [Show full text]
  • Eesti Vabariik 100 Sünnipäevakingitus Karksi Külale
    • Karksi valla infoleht • Nr 8 (253) september 2017 • Eesti Vabariik 100 sünnipäevakingitus Karksi külale Eesti Vabariigi taasiseseisvumispäeva eel avati pidulikult Karksi külamaja juurde ra- jatud lipuplats koos lipumastiga. Kesknä- dala keskpäeval kogunesid sündmusest osa saama külaelanikud, Karksi valla esinda- jad, vormiriietuses kaitseliitlased ja nais- kodukaitsjad. Päeva juhatas sisse külava- nem Tarmo Simson. Hõbeniidi ja Ehatähe ansamblite esituses kõlas laul „Eesti lipp“, mille saatel heiskasid trikoloori 10meet- rise lipumasti tippu vallavanem Taimo Tugi ja kaitseliidu Sakala maleva Karksi malevkonna pealik Ervin Tamberg. Kü- larahvast tervitasid ning lähenevast Eesti Vabariigi ja kaitseliidu 100. sünnipäevast kõnelesid vallavanem Taimo Tugi, Karksi malevkonna pealik Ervin Tamberg, nais- kodukaitse Sakala ringkonna Karksi jaos- konna esinaine Kai Kannistu ja „EV100 igas külas“ Viljandimaa koordinaator Enn Sarv. Piduliku sündmuse lõpetas ühendan- sambel Heldur Jõgioja lauluga „Rukki- lill“, mille järel kutsus külamaja juhataja Tea Saaremägi osalejaid saali ning kostitas neid kergete suupistetega. EV100 kingituse projekti rahastas Kodanikuühiskonna Sihtkapital, kuhu MTÜ Karksi kultuuriselts esitas taotlu- se koostöös kaitseliidu Sakala maleva Karksi malevkonna, naiskodukaitse Sa- „Kaunistagem Eesti kojad kolme koduvärviga,“ ütlevad „Eesti lipu“ kala ringkonna Karksi jaoskonna, Karksi laulusõnad. Karksi külamaja juures avatigi lipumast, et trikoloor saaks valla ja külamajaga. püsivalt kaunistada Eestimaad. Helve Joon Eesti Vabariik 100 Tuhalaanes Peagi saab Eesti Vabariik 100aastaseks. Selleks puhuks on Lisaks MTÜ toimetamistele kirjutas Tuhalaane külamaja Tuhalaane külal plaanis teha kaks kingitust. MTÜ Tuhalaane juunikuus taotluse KÜSKi ja EV100 kingituste ja sündmuste ehitas vana rahvamaja varemete all olevast vanast pritsikuu- väiketoetuste taotlusvooru külamaja peosaali põranda remon- Tule, naudi ja tee väike heategu! rist välja toa, mis saab Ants Piibu nime. Ants Piip oli esimene diks.
    [Show full text]
  • Eesti Keele Käsiraamat
    EESTI KEELE KÄSIRAAMAT EESTI KEELE KÄSIRAAMAT Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross Uuendatud väljaanne Eesti Keele Instituut EKSA Tallinn 2020 Raamat on välja antud Haridus- ja Teadusministeeriumi Eesti Keele Instituudi baasfinantseerimise toel. Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross Eesti keele käsiraamat Kaane kujundanud Andres Rõhu Küljendanud Merle Moorlat Autoriõigus: Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross 2020 ISBN EKSA, 2020 www.eksa.ee Trükitud ASi Pakett trükikojas SISUKORD Saateks 17 Lühendid ja märgid 19 SISSEJUHATUS 23 Eesti keele päritolust 23 Kirjakeel ja murded 24 Eesti keele kirjeldamise ja arendamise ajaloost 27 Keele tasandid 38 Keeleteaduse harud 40 Keele avaldumisvormid 42 Kirjandust sissejuhatuse kohta 42 ORTOGRAAFIA 45 Kiri ja tähestik 45 Kirjaviis 46 Ortograafia mõiste 46 Ortograafia põhimõtted 46 HÄÄLIKUD JA FONEEMID 48 Häälikud 48 Foneemid 49 Silbitamine ja poolitamine 52 Rõhk 54 Häälikute ja foneemide pikkus. Sõnavälde 54 Kuidas määrata sõnaväldet 56 TÄHEORTOGRAAFIA 59 b, d, g, p, t, k ortograafia 59 h sõna algul 60 i ja j ortograafia 61 Häälikute pikkuse märkimine 61 Häälikuühendi ortograafia 62 Võõrsõnade kirjutamine 63 Võõrnimede kirjutamine 67 Tsitaatsõnade kirjutamine 68 Nimedest saadud üldsõnade kirjutamine 69 Võõrnimetuletiste kirjutamine 70 Vene-ladina transliteratsioon 72 Vene-eesti transkriptsioon 73 ALGUSTÄHEORTOGRAAFIA 77 Suure algustähe kasutamine 77 EESTI KEELE KÄSIRAAMAT 6 Kohad, ehitised 78 Asutused, ettevõtted, organisatsioonid, ühendused 81 Riigid, osariigid 84 Isikud, olendid 84 Perioodikaväljaanded
    [Show full text]
  • Rahupäev Karksi Lasteaias
    • Karksi valla infoleht • Nr. 9 (166) Oktoober 2009 • jad, meetoitude valmistajad, lille- seadjad ja isetegevuslased. Erich Sõnumeid Mägi jäädvustas sündmuse video- fi lmile. Täname kõiki laadalisi, loengu- te ja kontsertide kuulajaid, müü- jaid-ostjaid, isetegijaid, abistajaid ja Viiulisõprade kaasalööjaid! Üritusele aitas kaasa koosmängupäev päikseline sügisilm. Kui kõik läheb hästi, siis kohtu- Laupäeva, 19. septembri hom- me järgmisel sügisel uuesti. mikul kogunesid kultuurikeskuses- Karksi-Nuia Aianduse ja Mesin- se viiulisõprade koosmängupäeva- duse Seltsi juhatuse nimel le keelpilliõpilased ja õpetajad. Li- Leili Nael saks kohalikele noortele viiuldaja- tele oli osalejaid Nõo, Antsla, Põlt- samaa, Türi, Valga, Tõrva ja Tarvas- Psühholoogia- tu muusikakoolist. alane koolituspäev Päeva avas külaline Katariina Kreintaal Tartu Ülikooli Viljandi Koolitusseminar lastevanemate- Kultuuriakadeemiast, kes oma in- le ja pedagoogidele toimub 26. ok- nustava eeskujuga pani ansambli toobril kella 14—17 gümnaasiumi kuulmise järgi mängides kahehääl- aulas. Lektor on psühholoog-õppe- selt kõlama. jõud Toivo Niiberg. Koosmängu peadirigent oli õpe- Loengut läbivad teemad on taja Milvi Erm Nõo Muusikakoolist. meeste ja naiste psühholoogilised G. F. Händeli “Aaria” hümnilaadset erinevused, soorollide tajumine ja pidulikku kõla lihviti Põltsamaa • Viiulisõprade koosmängupäev. Dirigeerib Milvi Erm Nõo Muusikakoolist. RINGA VAIKSAARE foto hoiakud, positiivseks lapsevane- õpetaja Hiie Taksi käe all. maks olemine, lapsevanema ja õpe- Proovipäeva poolitas Helve Joo- näitas lastele sõdurivormi ja -varus- Loodetavasti on külaliikumise esin- taja roll, tüdrukute ja poiste kooli- ne juhitud väike matk Karksi lossi- tust, mida uuriti ja vaadati huviga. dajatel nüüd paremad võimalused rõõm ning seda mõjutavad tegu- mäele. Mõned lapsed teadsid, et ka Eesti noortele uusi projekte välja tööta- rid. Kokkusaamise eesmärk oli saa- sõdurid on praegugi välismissioo- da, sest noorte ootused on neil tea- Koolituspäeva idee sai alguse vutada koosmängurõõm.
    [Show full text]
  • Abja Jooks(6,5
    MULGI MARATON Mulgimaal mööda Mulgi magistraali MUSTLA – TUHALAANE – POLLI – HALLISTE – ABJA-PALUOJA MARATON (42,195 km) START MUSTLAST KELL 8.00 POOLMARATON (21,1 km) START POLLIST KELL 10.00 Mulgi maraton on Viljandimaa meistrivõislused Mulgimaa valdasid läbiv klassikaline jooksumaraton, HALLISTE – ABJA JOOKS (6,5 km) spordisõprade spordipidu. START HALLISTEST KELL 10.30 Holst re Mõnnaste Oodatud on kõik jooksuhuvilised! Rimmu Paistu MULGI MARATON Turva Loodi Villa Pulleritsu Metsla Vanausse Pärsti vald Päidre Tömbi Ülensi Saksaküla Aidu Tilla MARATONI Sooviku Sammaste START Paistu vald Porsa Koidu Mulgimaa valdade koostöö Mulgi Mustla Sultsi Vilimeeste Tarvastu Mõõnaste Kassi Uue-Kariste Raassilla Niguli Tinnikuru Ereste Jakobimõisa Soe Maru Kuressaare Suuga Halliste vald Õisu Muri 6.5 km Raasilla JP Tarvastu vald Kaarli Kalvre Pikru Hõbemäe Unametsa Vabamatsi Pahuvere Ämmuste Vana-Kariste Ülemõisa Tuhalaane Toosi Pahuvere JP 34.1 km HALLISTE-ABJA 15.5 km Halliste Morna Suislepa Sarja JOOKSU START Tagamõisa Raja Muksi Roosilla Päigiste Tarvastu vald Karksi vald Halliste vald Abja vald Pärsi Anikatsi Kärstna Kulla Pornuse Allaste Allaste JP 21.0 km Morna JP Veskimäe Oti Abja-Paluoja Hirmuküla FINIŠ Karksi vald Polli Kannuküla Põlde Reti Pöögle POOLMARATONI Vooru Toetajad: 26.0 km START Mäeküla Abja vald Leeli Põrga Tarvastu vald, Karksi vald, Halliste vald, Abja vald, Abja Karksi-Nuia Põdrala vald Abja-Vanamõisa Abjaku Univere Atika Sudiste Veisjärve Riidaja Tarbijate Ühistu, AS Toom Tekstiil, Viljandimaa Spordiliit, Eesti Kungi Kõvaküla Era- ja Harrastuspilootide Liit, OÜ Puidukoda, AS BCH, Eesti Pori Veelikse Metsaküla Ainja Penuja Ainja Äriküla Voorbahi Triatloni Liit, Mulgi Kõrts, Festival (Folk), Eesti Maaülikooli Lõve Vanamõisa Saate Karjatnurme Polli Aiandusuuringute Keskus, Gustav Adolfi Gümnaasium, Tuhalaane külamaja, Abja noortekeskus, Karski-Nuia noortekeskus, Halliste söökla, Allaste farm, Sakala teed, TREV2, Ingeri külalistemaja, ON24, Gustav Adolfi Sihtasutus, sportinfo.ee, AS Rael, Fresh Event Production.
    [Show full text]
  • Mulgi Mälumängu Lõppakord Öökool Tõi Karksi-Nuia Nimekad Esinejad Foto: Kai Kannistu 16
    • Karksi valla infoleht • Nr 4 (249) aprill 2017 • Mulgi mälumängu lõppakord Öökool tõi Karksi-Nuia nimekad esinejad Foto: Kai Kannistu 16. märtsil toimus August Kitzbergi Ilma sponsoriteta poleks Öökool selli- nimelises gümnaasiumis juba neljandat ses mastaabis võimalikuks saanud, see- korda Öökool, mis oli sel korral mee- ga suur tänu kõigile toetajatele: Ugala diateemaline ning eesmärgiks kasvatada teater, Eesti põllumajandusmuuseum, õpilaste huvi meedia vastu. Eesti politseimuuseum, Teoteater, Abja Pärast tavalist koolipäeva läksid lap- tarbijate ühistu, Maris Gilden AS, OÜ sed koju ning saabusid kella kuue paiku Nondora, Tallinna linnateater, Ener- tagasi koolimajja, sest toimuma hakka- gia avastuskeskus, Tallinna botaanika- sid mitteformaalsed tunnid harivate ja aed, Karksi-Nuia noortekeskus, Vene meelelahutuslike õpitubade ning kooli- teater, Aariber OÜ, Tradeplus Group tustena. Preemiaks reedesel päeval koo- OÜ, AS Iivakivi, AS Nuia PMT, EPP li minema ei pidanud. OÜ, Ritson Trade OÜ, AS Räpina pa- Öökool algas Eesti noorte seas popu- berivabrik, Monopol OÜ, Exit Room, laarse juutuuberi Martins Lapinsi ava- Prolexplast OÜ, Saku Läte ja Eesti show’ga, hiljem astus teise peaesine- templitehas OÜ. jana lavale kirjanik Kaur Kender, kes Aitäh kõigile osalejatele ja esineja- pani õpilasi mõtlema eesti keele kadu- tele! mise üle. Berit Tugi Lisaks oli võimalik end registreerida ÕE avalike suhete juht kahte pooleteisetunnisesse õpituppa. Fotod: Anna Leena Tae Valikusse kuulusid teleajakirjandus, mille läbiviijaks oli Kerli Dello ning ajakirjandus Karl-Eduard Salumäe eestvedamisel. Viha talitsemise teemal koolitas osalejaid Viljandi kultuuriaka- deemia õppejõud Sergei Drõgin, blogi- Raske oli, kuid koduseinte toetus tõi viimases voorus võidu. Pildil Arvo Maling (vasakult), Jaan Kukk, Enn Kauber, misest rääkis Marimell, sotsiaalmeedia Tõnis Laurik ja Enn Sarv.
    [Show full text]
  • Õnnitleme Tänavusi Lõpetajaid! Jalutada Matkarajal, Sõuda Paadiga Helve Joon KARKSI SÕNA 2 Juuli 2008
    • Karksi valla infoleht • Nr. 7 (153) Juuli 2008 • KARKSI ORDULINNUSE PÄEVAD Reedel, 11. juulil Karksi Lossimägedes 18.00 Vanamuusikaansambli „Hortus Musicus” kontsert „Siglo de oro — Hispaania kuldajastu” (Karksi Peetri kirikus) 22.00 Kontsert: „Metsatöll” ja „Loits” (pilet 200 krooni) 00.00—00.15 Tuleskulptuuride etendus Laupäeval, 12. juulil Karksi Lossimägedes 8.00—18.00 Ordulinnuse laat 10.00 Kojanarri esinemine 10.15 Vanaaja, keskaja ja šoti tantsud 11.15 Hammasatleedi etteaste 11.45 Ansambli „Kunileid” kontsert 12.00 Kõhutantsijate esinemine 12.15 Sportlik vahepala 12.30 Ansambli „Kunileid” kontsert 12.45 Kojanarri etteaste 13.00 Tsirkuseetendus 13.30 Vanaaja, keskaja ja šoti tantsud 14.15 Noorteteatri „O” etendus „Liivimaa kuningas hertsog Magnus” ainetel 14.30 Sportlikud vahepalad 15.00 „Tarbatu” võitlusklubi etteasted 16.00 Karksi ordumeistri valimised 18.00 Kontsert: ansambel „Rondellus” (Peetri kirikus, pilet 50 krooni) 21.00 Õhtune pidu „Absolute“ saatel (pilet 50 krooni) Vihmase ilma korral toimub peoõhtu ansambliga kultuurikeskuse ruumides. MARGUS MÕISAVALLA fotod Pühapäeval, 13. juulil Peetri kirikus 11.00 Kontsert: ansambel „Triskele” (pilet 50 krooni) Kati Luik Rinell Riis 14.00 Jumalateenistus Gümnaasiumi lõpetajad Natalja Maksimova Maarika Saar (hõbemedal) Anu Salujärv (hõbemedal) Anneliis Arm (kuldmedal) Ave Kiiber Tõnu Matsalu Triin Sarapuu (kuldmedal) Henry Bergštein Eve Kiiber Gerda Paju Heigo Sibrits järvel, laduda kiviaeda, kiikuda ja Eddy Heil Sigrid Koorep (kuldmedal) Hannes Parmo Maria Siig osaleda sportlikel võistlustel. Markus Hõrak Anu Kukk Dagne Press Egle Soosaar Sõnumeid Õhtupoolikut sisustavad juba Hanna Ilusmets Ott Kändra Signe Pugal Mikk Sossi eelmisest külapäevast tuttavad val- Tuuliki Järlov Kristel Külaots Janne Puks Maike Tšetšin la kultuurikeskuse rahvatantsijad Airon Järve Ando Laanemets Karol Pulk Tõnis Veerme ja pealinna trio „Kolme Mäe Me- Anneli Kadak Berit Laprik Lauri Purtsak Janar Villbach Noortekeskus saab hed”.
    [Show full text]
  • Lilli Loodusmaja Külastab Aastas Üle 2000 Inimese Vallavolikogu Liikmed Valitud
    • Karksi valla infoleht • Nr 10 (211) november 2013 • Lilli loodusmaja külastab aastas üle 2000 inimese Vallavolikogu liikmed valitud Foto: Evelin Rannu Foto: Elerin Öövel Sügisel loetakse tibusid ja kui kokku 20. oktoobril toimunud kohaliku oma- lugeda loodusmaja loomakasvatus, siis valitsuse volikogu valimistel osales seis on järgmine: 15 kana, 3 lammast, 2 Karksi vallas 1626 valijat ehk 53,89%, miniküülikut, suur küülik, kukk, koer, neist 385 hääletas eelhääletuse päevadel kass ja lehm. ja 406 inimest tegi oma valiku elektroo- Tööde ja tegemiste poole pealt on niliselt, kodushääletamise võimalust ka- selleks aastaks enamus tehtud. Aasta on sutas 45 valijat. 12 hääletussedelit pidi olnud tegus ja mitmekesine. jaoskonnakomisjon tunnistama kehte- Aasta algas Keskkonnainvesteerin- tuks, kuna need ei vastanud kehtestatud gute Keskuse poolt toetatud keskkon- nõuetele. naringi projektiga. Vaatamata suurele Enim hääli ja seitse kohta volikogus lumele ja külmale talvele käisid loo- sai erakond Isamaa ja Res Publica Liit, dushuvilised majas alates veebruarist kokku 682 häält ehk 42,25% häältest. pea igal kuul. Selle aja jooksul tehti Valimisliit Koostöö kogus 476 häält ehk metsaretki, küll räätsadega, küll ilma, 29,49% ja sai volikogus viis kohta. Ühe Viljandimaa omavalitsuste seas oli tutvuti aasta linnu ja loomaga. Kevadel koha volikogus said Eesti Reformiera- Karksi vald üks esimesi, kes hääled ühineti projektiga „Tere, kevad“, mille kond 181 häälega, Eesti Keskerakond kokku loetud sai. raames otsiti kevadekuulutajaid. Loo- 178 häälega ning valimisliit Vaba Kark- dusõppe käigus meisterdati pesakaste, si Kodanik 97 häälega. Siret Vene, Kert Varik, Liidia Klaas, valmistati söödavihtasid, põletati pihla- Orienteerumisõpe Eesti Orienteerumisliidu juhatuse esimehe Volikokku valituks osutusid Leo Lii- Kerti Einstein, Andi Sõmmer ja Ain kast amulette, meisterdati looduslikest Sixten Silla juhendamisel.
    [Show full text]
  • Karksi Valla Arengukava 2015 – 2020
    KARKSI VALLA ARENGUKAVA 2015 – 2020 Karksi-Nuia 2014 1 SISUKORD EESSÕNA ……………………………………………………………………………………3 1.ARENGU KAVANDAMINE 1.1. ARENGU KAVANDAMISE PERIOOD ………………………………………….....3 1.2. OLUKORRA HINNANG NING ARENGUKAVA ALUS …………………………..3 2. KARKSI VALLA ÜLDANDMED 2.1. VALLA ADMINISTRATIIVNE JAOTUS ………………………………………...…5 2.2. HALDUSJAOTUS ………………………………………………………………….. 5 2.3. KARKSI VALLA ÜLDANDMED 01. JAANUARI 2014 SEISUGA ……………….5 2.4. RAHVASTIK ………………………………………………………………………... 6 2.5. KARKSI VALLA EELARVE ………………………………………………………...7 3. VALLA ARENGUKAVA TÄITMINE AASTATEL 2009–2018, SUUNDUMUSED ....….9 4. ARENGUEELDUST KOONDHINNANG ………………………………………………11 5.1 KARKSI VALLA MISSIOON …………………………………………………………. 13 5.2. KARKSI VALLA VISIOON AASTAKS 2020 ………………………………………....13 5.3. KARKSI VALLA EESMÄRK ………………………………………………………… 13 5.4. ARENGUKAVA ALAEESMÄRGID …………………………………………………..13 6.1. ALUSHARIDUS ………………………………………………………………….……14 6.2. ÜLDHARIDUS ………………………………………………………………………. 17 6.3. HUVIHARIDUS ……………………………………………………………………… 22 6.4. NOORSOOTÖÖ ……………………………………………………………………… 25 6.5. KULTUUR ……………………………………………………………………………. 27 6. 6. MUUSEUMID ……………………………………………………………………….. 33 6.7. RAAMATUKOGUD, AVALIKUD INTERNETIPUNKTID ………………………… 35 6.8. SPORT, AKTIIVNE PUHKUS ……………………………………………………….. 38 6.9. KODANIKUALGATUS, KOLMAS SEKTOR ………………………………………. 40 6.10. TERVISHOID JA TERVISEKASVATUS …………………………………………… 41 6.11. SOTSIAALHOOLEKANNE ………………………………………………………… 42 6.12. ETTEVÕTLUS ………………………………………………………………………. 44 6.13. TURISM, PUHKEMAJANDUS …………………………………………………….. 48 6.14. VALLA JUHTIMINE
    [Show full text]
  • Mulgi Valla Ühisveevärgi Ja -Kanalisatsiooni Arendamise Kava Aastateks 2019–2030
    Lisa Mulgi Vallavolikogu 20. veebruari 2019. a määrusele nr 84 MULGI VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA AASTATEKS 2019–2030 EUROPOLIS OÜ Tartu 2019 Mulgi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2019-2030 ______________________________________________________________________________________________________________________ Sisukord 1. SISSEJUHATUS ................................................................................................................... 5 2. ÕIGUSLIK BAAS ................................................................................................................. 6 2.1 Olulisemad riigisisesed õigusaktid ...................................................................................... 6 2.2 Mulgi valla üldplaneering .................................................................................................... 8 2.3 Valla arengukava ja ühinemisleping .................................................................................... 8 2.4 Vee erikasutusload ............................................................................................................... 9 2.5 Reoveekogumisalad ja purgimissõlmed ............................................................................ 10 3. KESKKOND ....................................................................................................................... 11 3.1 Asukoht, maastikud ........................................................................................................... 11 3.2 Põhjavesi
    [Show full text]