DOCSLIB.ORG

Mulgi Mälumängu Lõppakord Öökool Tõi Karksi-Nuia Nimekad Esinejad Foto: Kai Kannistu 16

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Mulgi Mälumängu Lõppakord Öökool Tõi Karksi-Nuia Nimekad Esinejad Foto: Kai Kannistu 16 • Karksi valla infoleht • Nr 4 (249) aprill 2017 • Mulgi mälumängu lõppakord Öökool tõi Karksi-Nuia nimekad esinejad Foto: Kai Kannistu 16. märtsil toimus August Kitzbergi Ilma sponsoriteta poleks Öökool selli- nimelises gümnaasiumis juba neljandat ses mastaabis võimalikuks saanud, see- korda Öökool, mis oli sel korral mee- ga suur tänu kõigile toetajatele: Ugala diateemaline ning eesmärgiks kasvatada teater, Eesti põllumajandusmuuseum, õpilaste huvi meedia vastu. Eesti politseimuuseum, Teoteater, Abja Pärast tavalist koolipäeva läksid lap- tarbijate ühistu, Maris Gilden AS, OÜ sed koju ning saabusid kella kuue paiku Nondora, Tallinna linnateater, Ener- tagasi koolimajja, sest toimuma hakka- gia avastuskeskus, Tallinna botaanika- sid mitteformaalsed tunnid harivate ja aed, Karksi-Nuia noortekeskus, Vene meelelahutuslike õpitubade ning kooli- teater, Aariber OÜ, Tradeplus Group tustena. Preemiaks reedesel päeval koo- OÜ, AS Iivakivi, AS Nuia PMT, EPP li minema ei pidanud. OÜ, Ritson Trade OÜ, AS Räpina pa- Öökool algas Eesti noorte seas popu- berivabrik, Monopol OÜ, Exit Room, laarse juutuuberi Martins Lapinsi ava- Prolexplast OÜ, Saku Läte ja Eesti show’ga, hiljem astus teise peaesine- templitehas OÜ. jana lavale kirjanik Kaur Kender, kes Aitäh kõigile osalejatele ja esineja- pani õpilasi mõtlema eesti keele kadu- tele! mise üle. Berit Tugi Lisaks oli võimalik end registreerida ÕE avalike suhete juht kahte pooleteisetunnisesse õpituppa. Fotod: Anna Leena Tae Valikusse kuulusid teleajakirjandus, mille läbiviijaks oli Kerli Dello ning ajakirjandus Karl-Eduard Salumäe eestvedamisel. Viha talitsemise teemal koolitas osalejaid Viljandi kultuuriaka- deemia õppejõud Sergei Drõgin, blogi- Raske oli, kuid koduseinte toetus tõi viimases voorus võidu. Pildil Arvo Maling (vasakult), Jaan Kukk, Enn Kauber, misest rääkis Marimell, sotsiaalmeedia Tõnis Laurik ja Enn Sarv. ohtude/ohutuse kohta jagas õpetussõnu Kõiki Mulgimaa kihelkondi üsna põnevil hoidnud mälumän- Roht, Helle Soots ja Märt Tomp) rekordilise 26 punktiga veebikonstaabel Maarja Punak. Oma gu viienda hooaja viimasele, üldkokkuvõttes kahekümne (mulluste võitjate, Karksi mulkide edemus hallistlaste ees oli kogemustest meediaga kõneles odavis- viiendale jõukatsumisele koguneti 15. märtsi õhtul, seekord toona „kõigest“ 18 punkti). Kolmas oli Helme (Kaja Allilen- kaja Risto Mätas ja tegi väikese näidis- Karksi valla kultuurikeskuse avarasse saali. der, Silvar Lelle, Andrus Lepikov, Evelyn ja Tarmo Tamm), treeningu, Mailiis Ollino jagas lugusid Üllatas, et kohale ei tulnud Abja vallavalitsuse võistkond kellega oli samal pulgal Mõisaküla. Karksi mulgid jäid viien- tööst pressifotograafina. Õpilastel oli ka – paljud arvasid, et nende nupukaima mehe ametikohustuste daks, kuuenda koha aga võttis Halliste. võimalus õppida poksimist Henri Hele- Autogrammi kirjanik Kaur Kenderilt saab Indrek Karg. tõttu eemal viibimine pelutas ülejäänuid ja võttis lootuse edu- Viie hooaja summana kogusid enim punkte (819) Karksi mäe juhendamisel. kalt esineda. Neliteist võistkonda aga asusid söakalt žürii poolt mulgid, teise koha võttis Abia 782 ja kolmanda Halliste 752 pakutud pähkleid purema. Enne kõike kuulati Karksi valla- punktiga. Üldse osales 31 võistkonda, neist tosin „korraks vanema Taimo Tugi tervitust ja vaadati gümnaasiumiõpilaste vaid“ ja kolm kahel hooajal. Kõigil hooaegadel lõid kaasa „vändatud“ rohkete droonivõtetega videot, mis andis toreda üheksa võistkonda, eelmainitud kolme kõrval ka Võrtsu vee- ülevaate Karksi kandi kaunist maastikust ja rahvaüritustest. rest, Sõõr, Põdrala/Riidaja, Mõisaküla, Abja VV ja Paistu Žüriil oli seekordki valmis kaks tosinat küsimust, ikka Mulgid. Neli hooaega käis kohal 4 võistkonda. mulgi eluvaldkondadest. Avaveerandil läksid ette Helme ja Mulgi Mälumängu korraldamiseks saadi tänuväärset toe- Karksi mulgid, nende kannul tarkpead Võrtsu veerest. Pool- tust Rahvakultuuri keskuselt, Mulgimaa kultuuriprogram- aja järel olid karksilased napilt ainujuhtijad ja, vaatamata milt, Mulgi kultuuri instituudilt, Eesti kultuurkapitali Viljan- Abia täistabamustele teisel poolajal, suutsid siiski lõpetada di- ja Valgamaa ekspertgruppidelt ning kaheksalt valla- ja kahepunktilise edumaaga naabervalla esinduse ees. „Pronk- kahelt linnavalitsuselt. Mängupaikadeks olid viieteistkümne si“ pälvis 1 punktiga maha jäänud Helme. Esikuuikusse kultuuri- või haridusasutuse saalid. Mänguvoorude sujuva platseerusid veel Võrtsu veerest, Mõisaküla ja Karksi-Nuia korraldamise tagasid kohalikud kultuurijuhid, ennastsalgava Tuuletallajad. Parima küsimuse esitajaks arvati Enno Liiber, eestvedajana toimis Karksi valla kultuurikeskuse juhataja Kai kes oli järjekordse kummalise esemena kaasa toonud mitme Kannistu. Väärib mainimist, et eri võistkondades tegid kaasa tuhande aastased kelti rõngasrahad. peaaegu kõikide Mulgimaa omavalitsuste juhid. Selletalvise hooaja viie vooru kokkuvõttes sai esikoha ik- Mine tea, ehk õnnestub haldustormi vaibumise järel jälle kagi Abia võistkond (Marje Kaaremaa, Raivo Kutser, Rein uusi nuputamistalguid ette võtta! Mägi, Eve Raska ja Lauri Sepp), kes edestas teisele koha- Olav Renno le tulnud võrtsuveerlasi (Kristi Ilves, Ants Mändmets, Jaan žürii liige Fännid kannavad oma lemmik-juutuuberit Martins Lapinsit kätel. Ei olõ hullu – ma täämpe eski sai! Karksi haridusselts pidas oma järjekord- omi tegemisi. Karksi haridusseltsil on on olnud tegus ning pakkunud huvi iga- likku tegevust, kultuurilugu, legende ja Karksi vald. set sünnipäeva, seekord eriti suurejoone- valminud mälestuskogumikud „Aastad le maitsele. Projekti „Külateed“ käigus pühapaiku. Kultuurikeskuse sinine saal rõkkas liselt. ja inimesed“ I, II, III ja IV osa, val- tehti bussiretki koduvalla küladesse: Kes aga on huvitatud oma tervisest, on laulust ja pillimängust. Tore on teada, et 4. märtsil olid meil külas võrokesed, st mimisel on viies. Karksi kandi kaunist külastati Otit ja Pärsit (Sõjatee ja Võit- kuulanud loenguid tervishoiutöötajatelt meid oodatakse taas Võrru. Kohv joo- haridusselts Astra, mis ühendab haridus- loodusest, siinsetest inimestest ja sünd- ma talu); Mornat, Tuhalaanet ja Liiva- ja toitumisnõustaja Kalle Lillemetsalt. dud, lubadused antud, kallistused kal- tegelasi üle kogu Võrumaa, ja ansambel mustest on Margus Mõisavald kogu- kut; Kadrinat, Hirmuküla ja Sudistet ja Suve oodatakse ikka, sest siis saab listatud. „Ei ole hullu, ma täämpä eski Vannamuudu. Meeleolukat kontserti oli nud fotosid ja jäädvustanud CD-dele Härjassaare mäge, muidugi ka August rännata. Oleme käinud Hiiumaal, Mani- sai“. Seda Pulga Jaani laulu kuulates tulnud vaatama-kuulama arvukalt huvili- „Karksi minevik ja tänapäev“, „Kark- Kitzbergi elu ja tegevusega seotud pai- las, Lätimaal jm. Haridusseltsi tegevust tõdeme, et täna saime osa võrokeste suu- si, millest oli muidugi hea meel. Tavali- si loodus“ ja „Pilk minevikku“. Neid ku. Retkejuhtide ja kohalike elanike on toetanud Kohaliku omaalgatuse prog- repärasest kontserdist-kohtumisest. selt valuta südant ja tunne piinlikkustki oleme kinkinud ka Astrale ning sellest vahendusel meenutati külade majandus- ramm, Mulgimaa kultuuriprogramm ja Viiu Lepik pooltühja saali pärast. inspireerituna on neilgi valminud oma Foto: Margus Mõisavald Ja siis nad tulid – kapell ning lauljad. kogumik „Tarkusepuu“. Lava sai lauljaid ja pillimehi täis. Väge- Sõprussuhted võrulastega algasid sid juhatas väsimatu Helgi Noormets, 2011. aastal. Külaskäigul Võrumaale kel – uskuge või mitte – aastaid üle ka- võtsid meid vastu haridusseltsi liikmed heksakümne. Meeleolukad rahvalikud eesotsas Vaike Pajupuuga. Kontaktide viisid kõlasid naisansambli esituses. loomisel oli suureks abiks meie enda Neid toetasid kapelli meeshääled, mis haridusseltsi liige Virve Mark. Järgnesid andsid meloodiatele värvi ja kõla. Va- võrulaste külaskäigud Karksi maile ja hepeal mängisid akordionistid üksi. Eriti 2014. aastal olime taas Võrus imetlemas tähelepanuväärne oli mandoliini kasuta- nende kauneid koduaedu ja kuulamas mine, mis oma trillerdamisega muutis Teppo lõõtsapäeva võitjaid. Külakostiks esitatu värvikamaks. Kontserdi lõppedes oli kontsert Hõbeniidilt ja Ehatähelt, kes vahetati kingitusi, jagati õnnesoove ning nüüdki olid nobedad lauakatjad-kohvi- siis kõlas ühislauluna – külalised ja võõ- pakkujad. rustajad – „Võromaa, Võromaa, kõge Olen ikka mõelnud, et pensionil olles ilosamp sa …“. saad tegelda kõige sellega, milleks pol- Ühises mulgipudrulauas meenutati nud aega tööl käies. Meie haridusselts Kõlab ühislaul „Võromaa, Võromaa, kõge ilosamp sa …“. KARKSI SÕNA APRILL 017 2 VALLAVANEMA VEERG KARKSI 821 m , sihtotstarve transpordimaa. Kingitus Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks • Määrati Kõvakülas Kruusaaugu ka- VALLAVOLIKOGUS tastriüksuse (60002:003:0770) jagami- Läinud aasta kevadel avas Kodaniku- ajaks 30. september. Kuna KÜSKi toe- 16. märtsi istungil sel moodustunud katastriüksustele koha- ühiskonna sihtkapital (KÜSK) taotlus- tus katab vaid 30% projekti maksumu- Võtsid osa: Kerti Einstein, Monika aadressid ja sihtotstarbed järgmiselt: vooru Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva sest, siis oli vaja kaasfinantseeringut, Erreline, Jüri Kert, Liidia Klaas, Kati - Kruusaaugu, pindala ligikaudu 18 638 kingitustoetuste saamiseks. Üle Eesti et jõuda lõppteostuseni. Kui kurtsime Kuusk, Toivo Kõss, Heino Luik, Anu m2, sihtotstarve elamumaa; esitati arvukalt projekte. Nii ka meie, oma muret vallavanemale ja esitasime Rebane, Enn Sarv, Tarmo Simson, - 6 Valga–Uulu tee, pindala ligikaudu seltskond koduloohuvilisi, taotlesime avalduse vallavalitsusele, siis saigi eel- Andi Sõmmer, Siret Vene ja vallava- 903 m2, sihtotstarve
Load more

Recommended publications
  • Abstract Evaluating Holocene Precipitation
    ABSTRACT EVALUATING HOLOCENE PRECIPITATION VARIABILITY IN THE BALTIC REGION USING OXYGEN ISOTOPES OF LACUSTRINE CARBONATE FROM ESTONIA Carolyn Fortney, M.S. Department of Geology and Environmental Geosciences Northern Illinois University, 2016 Nathan D. Stansell, Director Oxygen isotopes derived from authigenic carbonate from open lake systems record variations in seasonal precipitation source. This study focuses on the sediment record from Lake Nuudsaku in southern Estonia to evaluate how winter versus summer precipitation has changed throughout the Holocene as a result of fluctuating North Atlantic Ocean conditions, primarily the North Atlantic Oscillation (NAO). Estonia receives precipitation with a lower δ18O value from the North Atlantic and Baltic Sea during the winter months. In contrast, during the summer months Estonia receives precipitation with greater δ18O values from warmer North Atlantic waters and from the Mediterranean Sea and Black Sea. Therefore, lower δ18O values in the carbonate record were interpreted as periods of time in which there were increases in the amount of winter precipitation. Oxygen isotope data indicate relatively wet winters during the early Holocene (9960 to 8800 cal yr BP) followed by a shift toward drier winters during the middle of the Holocene (8800 to 4200 cal yr BP). The late Holocene (4200 cal yr BP to the present) was characterized by the wettest winters recorded in the oxygen isotope record. The periods of increased winter precipitation in the Baltic region generally coincided with periods of increased NAO index between 5200 cal yr BP and 1000 cal yr BP. There was an inverse relationship between winter precipitation and NAO index during the Medieval Climate Anomaly and the Little Ice Age (900 to 100 cal yr BP).
    [Show full text]
  • Palju Õnne, Karksi Vald! La Nime Kasutamist Piirkonnas Peame Igati Õigustatuks
    • Karksi valla infoleht • Nr 2 (247) veebruar 2017 • Foto: Margus Mõisavald Mis lapsukesele nimeks saab? Tänaseks on küllap iga lehelugeja teadlik, et Karksi, Abja ning Halliste vald ja Mõisaküla linn on allkirjastanud ühinemislepingu, kus kirjas, et oktoobrist ollakse juba loodava Mulgi valla liikmed. On võimalik, et sündiva lapsukese nimeks ei saagi Mulgi, vaid hoopis Abja-Mul- gi, Lääne-Mulgi või Halliste-Karksi. Nimelt leidis vabariigi kohanimenõukogu, et nimi Mulgi on geograafiliselt ja ajalooliselt eksitav ning vajab täiendi lisamist. Eelpool esitatud nimed on loetelu kohanimenõukogu poolt soovitatud nimedest. Meie, see tähendab ühinevate omavalitsuste arvates toetab Mulgi valla nimi ko- hanimeseaduses esitatud nõuet, mille järgi tuleb eelistada nime, mis on paikkonnas tuntud ja levinud ning on oluline aja- ja kultuurilooliselt. Kuivõrd loodav omava- litsus ei hakka hõlmama kogu Mulgimaad, vaid ainult selle keeleliselt läänemulgi murrakurühma jäävat piirkonda, soovime omavalitsuse nimeks Mulgi vald, mitte Mulgimaa vald. Näiteks varasemalt on kohanimenõukogu poolt heaks kiidetud Hiiu valla nimi. Hiiu vald ei hõlma samuti kogu Hiiumaad. Nüüd soovivad taaskord ühinevad hiidlased valla nimeks Hiiumaa valda ning sellele pole kohanimenõukogu heakskiitu andnud. Me ei pretendeeri Mulgimaa nime kasutamisele, ent Mulgi val- Palju õnne, Karksi vald! la nime kasutamist piirkonnas peame igati õigustatuks. Halliste vallas asub Mulgi küla, Abja kandis oli vanasti mitu Mulgi nime kandvat küla – raske on nõustuda Palju õnne sünnipäevaks kogu vallarah- ning võimalused eneseteostuseks on elavad sooja südamega mulgid. Mulgi väitega, et nimi Mulgi on geograafiliselt eksitav. vale! Tänane Karksi vald tähistab oma laiemad. Seetõttu on paljud tegusad kultuuri arendamise mõju on kujunenud Mulgi nimelise valla vastu ei ole meile teadaolevalt ka teiste Mulgimaa piir- kahekümne viiendat ja viimast aasta- inimesed asunud mujale elama ja tööle.
    [Show full text]
  • Velo Mulgimaa
    TŪRISMA INFORMĀCIJA•TURISMIINFO•TOURIST INFORMATION i VELOMARŠRUTS ● JALGRATTAMARSRUUT ● CYCLING ROUTE Abja-Paluoja Maaturismi Infopunkt Rūjienas tūrisma informācijas centrs Pärnu maantee 10, Upes iela 7, Rūjiena, 1:200 000 Abja-Paluoja, 69403 Viljandimaa Rūjienas novads LV-4240 Tel: +372 4349495, +372 5265464 Tel: +371 64263278, +371 29464888 E-post: [email protected], www.abja.ee E-pasts: [email protected], www.rujiena.lv Karksi-Nuia Turismiinfokeskus RMK Lilli loodusmaja teabepunkt Viljandi maantee 1, Lilli loodusmaja, Lilli küla Karksi-Nuia, 69104 Viljandimaa Karksi vald, 69002 Viljandimaa Velo Mulgimaa Tel: +372 4355527 Tel: +372 5132994 E-post: [email protected], E-post: [email protected] www.karksi.ee, www.mulgi.karksi.ee www.rmk.ee, www.looduskeskus.ee MARŠRUTA APRAKSTS ● APSKATES OBJEKTI ● KARTES MARSRUUDI KIRJELDUS ● VAATAMISVӒӒRSUSED ● KAARDID DESCRIPTION OF THE ROUTE ● TOURISM SITES ● MAPS SUOMI FINLAND i @ NORGE РОССИЯ SVERIGE EESTI Rūjiena 1:12 000 LATVIJA LIETUVA DANMARK Mõisaküla 1:10 000 БЕЛАРУСЬ NEDERLAND Abja-Paluoja 1:15 000 POLSKA DEUTSCHLAND Karksi-Nuia 1:10 000 TALLINN 2014 Velo Mulgimaa EST EESTI Projekta vadītājs • Projektijuht • Project Manager: Māris Pelcis Teksts • Tekst • Text: Anu Laarmann, Guna Ķibere, Māris Pelcis, Ilga Suurmets ABJA-PALUOJA Foto • Foto • Photo: Māris Pelcis, Aigars Lapiņš, Rūjienas TIC fotoarhīvs MTÜ Mulgi Kultuuri Instituut MÕISAKÜLA KARKSI-NUIA Noformējums • Kujundus • Layout & Design: Māris Pelcis Pärnu maantee 30a, Abja-Paluoja, 69403 Viljandimaa Kartes sagatavotas sadarbībā ar Rūjienas TIC Tel: +372 5135313; E-post: [email protected], RŪJIENA www.mulgikultuur.ee, www.mulgimaa.eu Paldies par sadarbību visiem, kas palīdzēja izdevuma tapšanas laikā, īpaši RĪGA vietējiem tūrisma informācijas centriem, pašvaldībām un gidiem. LATVIJA □ LV Tänan koostöö eest kõiki, kes aitasid väljaande koostamisel.
    [Show full text]
  • The Portal of South-Estonian Folklore
    LEPP: THE DATABASE AND PORTAL OF SOUTH-ESTONIAN FOLKLORE Mare Kõiva & Liisa Vesik Abstract The article overviews the national database of South-Estonian folklore, the online version entitled LEPP (http//www.folklore.ee/lepp), its struc- ture, content copyrights, access, metadata and typological issues. LEPP is a universal database, containing all folklore genres and cultural his- tory (mainly oral history). The database is free for scientific and non- commercial use. A closer look is taken at possible citation and long-term maintenance. The behaviour of large data masses and validity of search results is tested on the preliminary corpus (ca 100 000 pages of manu- script texts) compiled of the material collected from Rõuge parish. Keywords: database, folklore, oral history, citation, preservation, South- Estonia, metadata. The common goals of database compilers are preservation of data, conservation of source materials, systematisation of the material and making it accessible for different target audiences. The data- base of South-Estonian folklore in the form of the portal of South- Estonian folklore LEPP. Lõuna-Eesti pärimuse portaal, available at http://www.folklore.ee/lepp, as one of the projects of the state pro- gramme South-Estonian Language and Culture, follows the same principles. LEPP is intended as a universal database, combining all folklore genres and, optimally, comprehensive archive entries, which in ad- dition to folkloric material include cultural historical material by regions. The texts to be digitalised are systematised according to topography of origin, and represent the spiritual culture and oral narrative history from former parishes in South Estonia. As the database combines different genres of folklore, the material corpus inevitably includes items of varying format, of different scope and conditions of preservation.
    [Show full text]
  • Kultuurikeskuse Auraamat Sai Täiendust
    • Karksi valla infoleht • Nr 10 (222) november 2014 • Karksi-Nuia puhkpilliorkestri suve Kultuurikeskuse auraamat sai suursündmus Karksi-Nuia puhkpilliorkester osales Huvi puhkpillimuusika ja musitseerimi- täiendust juulis edukalt puhkpillimuusika festivalil se vastu on tõusnud. Paranenud on noorte „Võsu Viis“. Laagris viidi läbi erinevaid koosmängu ja dirigendi jälgimise oskus Fotod: Jaan Pääsuke proove pillirühmade kaupa ja täiskoos- ning tihenenud sõprussuhted teiste kollek- seisuga. Karksi-Nuia noored osalesid 40- tiivide ja mängijatega. liikmelise festivaliorkestri töös. Tänu Karksi-Nuia noorte muusikute Juba teisel festivalipäeval toimus kont- oskustele ja vilumustele oodatakse meie sert, kus koosseis saatis Mikk Saart ning liikmeid edaspidi Liivimaa Noorteorkestri instrumentaalsoliste. Järgmisel päeval kü- ridadesse. Tegemist on sümfooniaorkest- lastati Hollandi kõrgetasemelise Philips riga, kus mängivad muusikakoolide õpila- Symphony Orchestra puupilliansambli sed Valgast, Valkast, Tõrvast, Antslast, kontserti. Dirigeerimise õpitubasid viis Otepäält, Nõost ja Tartust. Koostöö jät- läbi Marc Lange Saksamaalt. kub ka Viljandi Muusikakooli vaskpuhk- Laagrit lõpetaval galakontserdil esitati pilliõpetaja ja dirigendi Bert Langeleriga. muusikat eri žanrites operetist popmuu- Täname Kultuurkapitali, Karksi Val- sikani. Pidulikku lõpukontserti sõitsid lavalitsust ja Karksi-Nuia Muusikakooli Karksi-Nuiast Võsule kuulama ka lapse- noorte muusikute toetamise eest! vanemad ja teised pereliikmed. Riina Reismaa Foto: Riina Reismaa Anneli Arraste Ermas Hein Jüri Tamtik Anneli Arraste on sündinud 25. septemb- Ermas Heina kohta võib öelda, et ta on Jüri Tamtik sündis 4. juulil 1949. aastal ril 1954. aastal. Keskhariduse omandas ta sündinud pill süles. Väike akordion on tal Pärnu maakonnas Rajangu vallas Ees- Nuia Keskkoolis, 1974. aastal sai ta far- igaks juhuks alati autos kaasas, rääkimata Masaku talu perepojana. Kooliteed alus- matseudi kutse Tallinna Meditsiinikoolist. noodiraamatust, kuhu on köidetud tema tas ta Mõisakülas, edasi siirdus elukoha 1977.
    [Show full text]
  • Abja Jooks(6,5
    MULGI MARATON Mulgimaal mööda Mulgi magistraali MUSTLA – TUHALAANE – POLLI – HALLISTE – ABJA-PALUOJA MARATON (42,195 km) START MUSTLAST KELL 8.00 POOLMARATON (21,1 km) START POLLIST KELL 10.00 Mulgi maraton on Viljandimaa meistrivõislused Mulgimaa valdasid läbiv klassikaline jooksumaraton, HALLISTE – ABJA JOOKS (6,5 km) spordisõprade spordipidu. START HALLISTEST KELL 10.30 Holst re Mõnnaste Oodatud on kõik jooksuhuvilised! Rimmu Paistu MULGI MARATON Turva Loodi Villa Pulleritsu Metsla Vanausse Pärsti vald Päidre Tömbi Ülensi Saksaküla Aidu Tilla MARATONI Sooviku Sammaste START Paistu vald Porsa Koidu Mulgimaa valdade koostöö Mulgi Mustla Sultsi Vilimeeste Tarvastu Mõõnaste Kassi Uue-Kariste Raassilla Niguli Tinnikuru Ereste Jakobimõisa Soe Maru Kuressaare Suuga Halliste vald Õisu Muri 6.5 km Raasilla JP Tarvastu vald Kaarli Kalvre Pikru Hõbemäe Unametsa Vabamatsi Pahuvere Ämmuste Vana-Kariste Ülemõisa Tuhalaane Toosi Pahuvere JP 34.1 km HALLISTE-ABJA 15.5 km Halliste Morna Suislepa Sarja JOOKSU START Tagamõisa Raja Muksi Roosilla Päigiste Tarvastu vald Karksi vald Halliste vald Abja vald Pärsi Anikatsi Kärstna Kulla Pornuse Allaste Allaste JP 21.0 km Morna JP Veskimäe Oti Abja-Paluoja Hirmuküla FINIŠ Karksi vald Polli Kannuküla Põlde Reti Pöögle POOLMARATONI Vooru Toetajad: 26.0 km START Mäeküla Abja vald Leeli Põrga Tarvastu vald, Karksi vald, Halliste vald, Abja vald, Abja Karksi-Nuia Põdrala vald Abja-Vanamõisa Abjaku Univere Atika Sudiste Veisjärve Riidaja Tarbijate Ühistu, AS Toom Tekstiil, Viljandimaa Spordiliit, Eesti Kungi Kõvaküla Era- ja Harrastuspilootide Liit, OÜ Puidukoda, AS BCH, Eesti Pori Veelikse Metsaküla Ainja Penuja Ainja Äriküla Voorbahi Triatloni Liit, Mulgi Kõrts, Festival (Folk), Eesti Maaülikooli Lõve Vanamõisa Saate Karjatnurme Polli Aiandusuuringute Keskus, Gustav Adolfi Gümnaasium, Tuhalaane külamaja, Abja noortekeskus, Karski-Nuia noortekeskus, Halliste söökla, Allaste farm, Sakala teed, TREV2, Ingeri külalistemaja, ON24, Gustav Adolfi Sihtasutus, sportinfo.ee, AS Rael, Fresh Event Production.
    [Show full text]
  • Tarvastu Valla Üldplaneering
    TARVASTU VALLA ÜLDPLANEERING TARVASTU VALLA ÜLDPLANEERING Tarvastu-Pärnu 2007 1 TARVASTU VALLA ÜLDPLANEERING SISUKORD SISUKORD ...........................................................................................................................2 EESSÕNA ............................................................................................................................4 1 RUUMILISE ARENGU PÕHIMÕTTED 2010 ..................................................................5 1.1 ASENDIST TULENEVAD ARENGUVÕIMALUSED .................................................................................6 1.2 RAHVASTIK JA ASUSTUSJAOTUS .......................................................................................................7 1.2.1 Asustus ja asulate omavahelised suhted....................................................................................7 1.2.2 Rahvaarvu prognoos...................................................................................................................8 2 MAA- NING VEEALADE RESERVEERIMINE JA MÄÄRAMINE..................................10 2.1 MAA -ALADE RESERVEERIMINE ......................................................................................................10 2.2 MAAKASUTUSE MÄÄRAMINE .........................................................................................................11 2.3 SADAMAD , LAUTRID JA VEE -ALADE RESERVEERIMINE .................................................................12 2.4 ELAMUALAD ....................................................................................................................................14
    [Show full text]
  • Õnnitleme Tänavusi Lõpetajaid! Jalutada Matkarajal, Sõuda Paadiga Helve Joon KARKSI SÕNA 2 Juuli 2008
    • Karksi valla infoleht • Nr. 7 (153) Juuli 2008 • KARKSI ORDULINNUSE PÄEVAD Reedel, 11. juulil Karksi Lossimägedes 18.00 Vanamuusikaansambli „Hortus Musicus” kontsert „Siglo de oro — Hispaania kuldajastu” (Karksi Peetri kirikus) 22.00 Kontsert: „Metsatöll” ja „Loits” (pilet 200 krooni) 00.00—00.15 Tuleskulptuuride etendus Laupäeval, 12. juulil Karksi Lossimägedes 8.00—18.00 Ordulinnuse laat 10.00 Kojanarri esinemine 10.15 Vanaaja, keskaja ja šoti tantsud 11.15 Hammasatleedi etteaste 11.45 Ansambli „Kunileid” kontsert 12.00 Kõhutantsijate esinemine 12.15 Sportlik vahepala 12.30 Ansambli „Kunileid” kontsert 12.45 Kojanarri etteaste 13.00 Tsirkuseetendus 13.30 Vanaaja, keskaja ja šoti tantsud 14.15 Noorteteatri „O” etendus „Liivimaa kuningas hertsog Magnus” ainetel 14.30 Sportlikud vahepalad 15.00 „Tarbatu” võitlusklubi etteasted 16.00 Karksi ordumeistri valimised 18.00 Kontsert: ansambel „Rondellus” (Peetri kirikus, pilet 50 krooni) 21.00 Õhtune pidu „Absolute“ saatel (pilet 50 krooni) Vihmase ilma korral toimub peoõhtu ansambliga kultuurikeskuse ruumides. MARGUS MÕISAVALLA fotod Pühapäeval, 13. juulil Peetri kirikus 11.00 Kontsert: ansambel „Triskele” (pilet 50 krooni) Kati Luik Rinell Riis 14.00 Jumalateenistus Gümnaasiumi lõpetajad Natalja Maksimova Maarika Saar (hõbemedal) Anu Salujärv (hõbemedal) Anneliis Arm (kuldmedal) Ave Kiiber Tõnu Matsalu Triin Sarapuu (kuldmedal) Henry Bergštein Eve Kiiber Gerda Paju Heigo Sibrits järvel, laduda kiviaeda, kiikuda ja Eddy Heil Sigrid Koorep (kuldmedal) Hannes Parmo Maria Siig osaleda sportlikel võistlustel. Markus Hõrak Anu Kukk Dagne Press Egle Soosaar Sõnumeid Õhtupoolikut sisustavad juba Hanna Ilusmets Ott Kändra Signe Pugal Mikk Sossi eelmisest külapäevast tuttavad val- Tuuliki Järlov Kristel Külaots Janne Puks Maike Tšetšin la kultuurikeskuse rahvatantsijad Airon Järve Ando Laanemets Karol Pulk Tõnis Veerme ja pealinna trio „Kolme Mäe Me- Anneli Kadak Berit Laprik Lauri Purtsak Janar Villbach Noortekeskus saab hed”.
    [Show full text]
  • Karksi Valla Arengukava 2015 – 2020
    KARKSI VALLA ARENGUKAVA 2015 – 2020 Karksi-Nuia 2014 1 SISUKORD EESSÕNA ……………………………………………………………………………………3 1.ARENGU KAVANDAMINE 1.1. ARENGU KAVANDAMISE PERIOOD ………………………………………….....3 1.2. OLUKORRA HINNANG NING ARENGUKAVA ALUS …………………………..3 2. KARKSI VALLA ÜLDANDMED 2.1. VALLA ADMINISTRATIIVNE JAOTUS ………………………………………...…5 2.2. HALDUSJAOTUS ………………………………………………………………….. 5 2.3. KARKSI VALLA ÜLDANDMED 01. JAANUARI 2014 SEISUGA ……………….5 2.4. RAHVASTIK ………………………………………………………………………... 6 2.5. KARKSI VALLA EELARVE ………………………………………………………...7 3. VALLA ARENGUKAVA TÄITMINE AASTATEL 2009–2018, SUUNDUMUSED ....….9 4. ARENGUEELDUST KOONDHINNANG ………………………………………………11 5.1 KARKSI VALLA MISSIOON …………………………………………………………. 13 5.2. KARKSI VALLA VISIOON AASTAKS 2020 ………………………………………....13 5.3. KARKSI VALLA EESMÄRK ………………………………………………………… 13 5.4. ARENGUKAVA ALAEESMÄRGID …………………………………………………..13 6.1. ALUSHARIDUS ………………………………………………………………….……14 6.2. ÜLDHARIDUS ………………………………………………………………………. 17 6.3. HUVIHARIDUS ……………………………………………………………………… 22 6.4. NOORSOOTÖÖ ……………………………………………………………………… 25 6.5. KULTUUR ……………………………………………………………………………. 27 6. 6. MUUSEUMID ……………………………………………………………………….. 33 6.7. RAAMATUKOGUD, AVALIKUD INTERNETIPUNKTID ………………………… 35 6.8. SPORT, AKTIIVNE PUHKUS ……………………………………………………….. 38 6.9. KODANIKUALGATUS, KOLMAS SEKTOR ………………………………………. 40 6.10. TERVISHOID JA TERVISEKASVATUS …………………………………………… 41 6.11. SOTSIAALHOOLEKANNE ………………………………………………………… 42 6.12. ETTEVÕTLUS ………………………………………………………………………. 44 6.13. TURISM, PUHKEMAJANDUS …………………………………………………….. 48 6.14. VALLA JUHTIMINE
    [Show full text]
  • Mulgi Valla Ühisveevärgi Ja -Kanalisatsiooni Arendamise Kava Aastateks 2019–2030
    Lisa Mulgi Vallavolikogu 20. veebruari 2019. a määrusele nr 84 MULGI VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA AASTATEKS 2019–2030 EUROPOLIS OÜ Tartu 2019 Mulgi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2019-2030 ______________________________________________________________________________________________________________________ Sisukord 1. SISSEJUHATUS ................................................................................................................... 5 2. ÕIGUSLIK BAAS ................................................................................................................. 6 2.1 Olulisemad riigisisesed õigusaktid ...................................................................................... 6 2.2 Mulgi valla üldplaneering .................................................................................................... 8 2.3 Valla arengukava ja ühinemisleping .................................................................................... 8 2.4 Vee erikasutusload ............................................................................................................... 9 2.5 Reoveekogumisalad ja purgimissõlmed ............................................................................ 10 3. KESKKOND ....................................................................................................................... 11 3.1 Asukoht, maastikud ........................................................................................................... 11 3.2 Põhjavesi
    [Show full text]
  • Detsember 2020
    Nr 11 (32) DETSEMBER 2020 Mu gi Sõna Hind 0,26 € Mulgi valla leht Adveniaeg algas tantsu ja laulu saatel VALLAVANEMA VEERG Teistmoodi aasta Käesolev aasta on kulgenud väga ootamatult ja jätnud oma keerukuses puutumata vähesed. Me kõik oleme pidanud kohanema ja andma järele har- jumuspärastes toimetustes ning tegema muudatusi oma käitumises. Kevadel alanud viirusepuhang ei kavatse hetkel veel taanduda. Igapäevases kõnes on saanud tavapäraseks sellised sõnad nagu koroona, piirangud, karantiin, isolatsioon. Liiga tihti oleme pidanud seetõttu ära jätma (taas)kohtumisi oma lä- hedastega ja tähistamata on jäänud mõnedki vääri- kad tähtpäevad. Igapäevast segadust lisavad veelgi vältimatud muudatused hariduselus. Siiski on see Hedvig Hansoni kontsert jõulutuledes kultuurikeskuses. Foto: Mae Rae kõik vajalik kaitsmaks meie igaühe kõige tähtsamat täis jõuluvanasid, keda tõi me ning kuulasid nende jõu- – tervist. Tänased teadmised annavad lootust, et kohale üks ATV-ga kihutav lusoove. Jõuluehteis kuuske segane aeg on peagi mööda saamas. Seniks tuleb päkapikk. Kui jõuluvanad ja seal kõrval asetsevat jõu- veel ühiselt koos pingutada ja üksteist mõista ning platsile saabusid, siis liitus lusaani saab Karksi-Nuia toetada nii sõnades kui tegudes. Igas keerukas olu- nendega veel päkapikke, keskväljakul uudistada kuni korras leidub midagi tarka ja õpetlikku, kuid need et ühiselt tantsida. Vahva kolmekuningapäevani. järeldused teeme siis, kui võitlus võidetud. tantsu oli ette valmistanud Esimene advent jätkus Olenemata sellest kõigest on kätte jõudmas iga- aastane oodatud pühadeaeg. Periood, kus inimesed Jõuluvanad saabusid linna. Foto: Leana Liivson Birgit Kruuse, kelle juhen- Karksi-Nuia kultuurikeskuse damisel lustisid tantsijad jõulutuledes saalis Hedvig toimetavad tavapäraselt rahulikumalt, veedetakse Esimese advendi õhtul duse õpetaja Allan Praats ja August Kitzbergi nimelisest Hansoni õdusa kontserdiga.
    [Show full text]
  • No Money, No Farm? Mobilizing Resources for Land Purchase by Migrants in Post-Emancipation Estonia
    No money, no farm? Mobilizing resources for land purchase by migrants in post-emancipation Estonia by Kersti Lust Land purchase by migrants in post-emancipation Estonia Abstract This article evaluates the role of family ties and social networks in mobilizing financial resources for land purchase and conveying information about migration destinations in nineteenth-century Estonia. It complements the existing body of literature on the non-institutionalized forms of borrowing and providing information in environments where markets were inefficient by extending the geographical scope to the eastern part of Europe. The study helps us to understand how peasants who had only recently started to pay money rent instead of labour dues and marketed a small portion of farm products could manage to purchase a farm, which normally meant paying 25–30 times the annual rent as a purchase price. Besides growing flax and becoming tenants prior to the purchase, it was family and communal networks that proved crucial to their success. Family members and relatives provided larger credit than non-family members, but larger social networks facilitated access to information. Land purchase typically requires substantial financial resources and migration also requires access to information. In most research, it is asserted that social networks enable better access to resources and improve outcomes for their members.1 It is also believed that features of the network such as the strength of ties determine to a great extent what kind of resources a person within that network receives – that the strongest ties give access to finance and that weaker ties can still be important channels for information.
    [Show full text]