DOCSLIB.ORG

Majandusaasta Aruanne 2019

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Majandusaasta Aruanne 2019 MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2019 aruandeaasta lõpp: 31.12.2019 ärinimi: Osaühing Ramsi VK registrikood: 10357298 tänava/talu nimi, Keskuse tee 1 maja ja korteri number: alevik: Ramsi alevik vald: Viljandi vald maakond: Viljandi maakond postisihtnumber: 71101 telefon: +372 4340160 e-posti aadress: [email protected] Osaühing Ramsi VK 2019. a. majandusaasta aruanne Sisukord Tegevusaruanne 3 Raamatupidamise aastaaruanne 8 Bilanss 8 Kasumiaruanne 9 Raamatupidamise aastaaruande lisad 10 Lisa 1 Arvestuspõhimõtted 10 Lisa 2 Nõuded ja ettemaksed 13 Lisa 3 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad 14 Lisa 4 Kinnisvarainvesteeringud 14 Lisa 5 Materiaalsed põhivarad 15 Lisa 6 Kapitalirent 16 Lisa 7 Kasutusrent 17 Lisa 8 Laenukohustised 18 Lisa 9 Võlad ja ettemaksed 19 Lisa 10 Sihtfinantseerimine 20 Lisa 11 Müügitulu 21 Lisa 12 Muud äritulud 21 Lisa 13 Mitmesugused tegevuskulud 22 Lisa 14 Tööjõukulud 22 Lisa 15 Muud ärikulud 23 Lisa 16 Intressikulud 23 Lisa 17 Seotud osapooled 23 Lisa 18 Sündmused pärast aruandekuupäeva 24 Aruande allkirjad 25 Vandeaudiitori aruanne 26 2 TEGEVUSARUANNE 2019 OÜ Ramsi VK on asutatud 1994.a. munitsipaalettevõttena ja kujundatud ümber 1997.a. lõpus osaühinguks Ramsi VK. Osaühingu omanikuks on 100%-liselt Viljandi vald. Äriühing on registreeritud Viljandimaal Viljandi vallas Ramsi alevikus aadressil Keskuse tee 1. OÜ Ramsi VK peamiseks tegevusalaks on Viljandi valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni piirkondades tarbijate joogiveega varustamine ja reovee ärajuhtimine ning vee- ja kanalisasioonisüsteemide hooldamine. Teenust osutatakse Ramsi alevikus, Päri, Heimtali, Matapera, Kutsari, Tohvri, Oksa, Mustivere, Pärsti, Savikoti, Paistu, Holstre, Intsu, Saarepeedi, Karula, Mäeltküla, Ruudiküla, Vasara, Tusti ja Karula külades, Puiatu Erikooli piirkonnas, Mustla alevikus, Soe, Suislepa ning Kärstna külades. Kinnistute majandus-joogivee varustamisel on põhieesmärk müüa tarbijatele vabariigi valitsuse määrusega kehtestatud kvaliteediga joogivett ja tagada pidev veega varustamine. Reovee puhastamisel ning eelvooludesse juhtimisel on põhiliseks tegevuseks olemasolevate vee- ja kanalisatsioonitrasside, reovee pumplate ja puhastite korrashoid ning reovee puhastamine puhastites veekasutusloas etteantud piirmääradeni. Viljandi vald omanikuna on kohustanud meid osutama saunateenuseid Ramsi alevikus. Kuna tegevustulud ei kata Viljandi Vallavalitsuse kehtestatud teenuse hindade tõttu kõiki majanduskulusid, siis sihtfinantseeris osaliselt kulutused Viljandi vald . Tulu saame veel kinnisvara väljaüürimisest (Ramsil kaks korterit). ÄRIÜHINGUTE ÜHENDAMINE Viljandi Vallavolikogu otsusega 27.06.2018 algatati OÜ Tarvastu Varad ja OÜ Ramsi VK ühendamine alates 01.10.2018.a. Ühendavaks ühinguks sai OÜ Ramsi VK ja OÜ Tarvastu Varad lõpetas tegevuse. Ühendamise tulemusena suurenes bilansimaht 957,2 tuhat eurot. OÜ Ramsi VK osakapitali ei suurendatud vaid OÜ Tarvastu Varad omakapital liideti eelnevate perioodide jaotamata kasumile. Ühinemiskanne registreeriti äriregistris 15.02.2019.a. TEGEVUSTULUD Aastal 2019 oli OÜ Ramsi VK müügitulu 472, 4 tuhat eurot, mis on võrreldes 2018.a. 5,6 tuhat eurot rohkem. Müügitulust moodustas vee- ja kanalisatsiooni müük 397,4 tuhat eurot (84,11%), teenuste müük kinnisvara hooldamisel 45,8 tuhat eurot (9,69%), rajatiste ja elamute rent 29,2 tuhat eurot (6,2%). Kõik korterid olid välja üüritud ja Viiratsi rajatised olid renditud AS Viljandi Veevärgile. Aastal 2019 saadi toetusi 725,6 tuhat eurot. Sellest 498,7 tuhat eurot saadi Keskkonna Investeeringute Keskuselt sihtfinantseerimise toetust põhivara soetuseks ja Viljandi Vallavalitsuselt 156,3 tuhat eurot põhivara soetuseks ning 70,6 tuhat tegevuskulude katteks. 2019.a. TEGEVUSED Veemajanduses 2019.a. oli peamiseks tegevuseks joogivee tootmine ja jaotamine ning reovee kogumine ja puhastamine veeloas esitatud nõuetele Viljandi valla järgmistes piirkondades: Ramsi alevikus, 3 Päri, Heimtali, Matapera, Kutsari, Tohvri, Oksa, Mustivere, Pärsti, Savikoti, Paistu, Holstre, Intsu, Saarepeedi, Karula, Mäeltküla, Ruudiküla, Vasara ja Tusti külades, Puiatu Erikooli piirkonnas , Mustla alevikus, Soe, Suislepa ja Kärstna külades. OÜ Ramsi VK eelarvest ehiati Tohvrile uus kanalisatsiooni survetorustik summas 16 301 eurot. SA Keskkonnainvesteeringute Keskuselt saadi Mustla reoveepuhasti rekonstrueerimiseks toetust 273 177 eurot ja Mustla reoveekogumisala vee- ja kanalisatsioonitorustike projekti tarbeks 216 570 eurot, Viljandi Vallavalitsuselt 521 390 eurot millest 156 320 eurot kajastati kasumiaruandes ja 365 070 eurot kantakse 2020 aastal osakapitali. Saunateenuseid korraldati 2019.a. Ramsi alevikus. Ramsi sauna tegevuskuludest finantseeris omavalitsus tsentraalkütte kulud 2 662 eurot, muud tegevuskulud jäid OÜ Ramsi VK kanda. KASUM Aastal 2019 saadi kogu osaühingu majandustegevusest kasumit 548,5 tuhat eurot. Sellest OÜ Ramsi VK kasum oli 6,0 tuhat eurot ja tulu sihtfinantseerimisest 542,5 tuhat eurot. 2018. aasta kasum reinvesteeriti Tohvri uue kanalisatsiooni survetorustiku ehitusse. LIKVIIDSUS JA FINANTSEERIMINE Aasta lõpuks oli omakapitali osatähtsus 89,19%, eelmisel aastal samal ajal 84,85%. Suurenemine 4,34%. Suurenemise põhjuseks 2019. aasta kasum. Omakapitali osatähtsus = omakapital bilansimaht Bilansimaht 2019.a suurenes 1 134,0 tuhande euro võrra võrreldes 2018. aastaga. Selle põhjuseks on põhivara suurenemine ja omakapitali suurenemine tasuta saadud põhivara arvelt. 2019. majandusaasta lõpu seisuga moodustasid äriühingu käibevarad 683,0 tuhat eurot, võrreldes 2018. majandusaastaga – suurenemine 345,9 tuhat eurot (põhjuseks aasta lõpus Viljandi Vallavalitsuselt ja SA KIK saadud sihtfinantseerimise toetus Mustla reoveekogumisala vee- ja kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimiseks). Äritegevuse neto rahavood olid aruandeaastal 104,9 tuhat eurot. Intressi kandvad laenukohustised 2019 aasta lõpus olid 282,6 tuhat eurot. OÜ Ramsi VK kasutab oma tegevuse finantseerimiseks erinevaid võimalusi, s.h. jaotamata kasumit, laene ja sihtfinantseeringut. Debitoorse võla laekumise aeg oli 2019 aasta algul 41 päeva ja aasta lõpul 67 päeva. Ostjatega on Ramsi VK kokku leppinud tasumistähtajaks 20 päeva, seega viivitavad lepingupartnerid arvete tasumisega keskmiselt 47 päeva. Võlgade tasumisperiood 2019 aasta algul oli 45 päeva kuid aasta lõpul 42 päeva. Vähenemine 3 päeva. Ehitusprojektide arvete tasumise tähtaeg on 45 päeva. Keskmine laekumisperiood (päevades) = Keskmine nõue ostjate vastu x 365 Müügitulu x (1+ käibemaksumäär) Keskmine tasumisperiood (päevades) = Keskmine võlgnevus tarnijatele x 365 Müügitulu x (1+ käibemaksumäär) 4 Koguvara käibekordaja oli 2018.a lõpul 0,07 ja 2019.a lõpul 0,06. Majandusaastal vähenes varade kasutamise efektiivsus 0,01 eurot. Koguvara käibekordaja = Müügitulu Keskmine bilansimaht LAENUKOHUSTISED 2011.a. septembrikuus sõlmis OÜ Ramsi VK projekti „Pärsti valla Ramsi aleviku ja Päri küla veemajandusprojekt“ omaosaluse katteks pikaajalise laenulepingu SA Keskkonnainvesteeringute Keskusega. Laenulepingu lõpptähtaeg on 27.08.2031 a. Ühinemine OÜ-ga Tarvastu Varad tõi kaasa laenukohustise AS Swedbanki-le summas 55,9 tuhat eurot. Laenulepingu lõpptähtaeg 31.12.2026.a. Laenusumma 2019 aasta lõpus oli 282,6 tuhat eurot. OMAKAPITAL Äriühingu omakapital kasvas aruandeaastal 1 341,9 tuhat eurot. 2014 aastal täiendati riigi raamatupidamise üldeeskirja, millega muudeti ühise valitseva mõju grupis olevate üksuste vaheliste tehingute kajastamist. Viljandi Valla Volikogu otsusega anti 2019 a. OÜ Ramsi VK- le üle Päri Suureristi puurkaevpumpla põhiprojekti summas 4,8 tuhat eurot. See tehing kajastati põhivaras ja eelmiste perioodide jaotamata kasumis. Viljandi Vallavalitsus omanikuna tegi 06.02.2019 .a järgmise otsuse: Osaühingu Ramsi VK osakapitali suurendatakse mitterahalise sissemaksena summas 788 582,00 eurot järgnevate objektide osas: 1) Intsu reoveekogumisala (Kondi asula) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ning reoveepuhasti rekonstrueerimine. Projekt nr 11736 summas 106 846,69 eurot; 2) Kärstna küla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rekonstrueerimise I etapp projekt nr 11317 summas 93 420,00 eurot; 3) Soe küla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rekonstrueerimine II järk projekt nr 10440 summas 85 420,00 eurot; 4) Suislepa küla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rekonstrueerimine II järk projekt nr 10462 summas 65 371,71 eurot; 5) Mustla reoveepuhasti rekonstrueerimine projekt nr 10614 summas 437 523,60 eurot. Osakapitali suurendamine 788 582 eurot registreeriti Äriregistris 17.06.2019. aastal Kasum 2019.a. oli 548,5 tuhat eurot. Omakapital kokku 2019 aasta lõpus oli 7 805,3 tuhat eurot. Jätkuvalt on tagatud omaniku rahaliste vahendite paigutamise otstarbekus äriühingusse. 5 PÕHITEGEVUSED 2020. AASTAL Veemajanduse alal on endiselt vaja teostada igapäevaseid vee- ja kanalisatsioonipumplate ning trasside hooldustöid meie tegevuspiirkonna aladel Viljandi vallas Ramsi alevikus, Päri, Heimtali, Matapera, Kutsari, Tohvri, Oksa, Mustivere, Pärsti, Savikoti, Paistu, Holstre, Intsu, Saarepeedi, Mäeltküla, Ruudiküla, Vasara ja Tusti külades, Puiatu Erikooli piirkonnas ning Mustla alevikus, Soe, Suislepa ja Kärstna külades. Seoses haldusreformiga ühinesid Viljandi vallaga Tarvastu ja Kolga-Jaani vald – seetõttu on endise Tarvastu valla ühisveevärgi piirkonnad Mustla alevik, Soe, Suislepa ja Kärstna küla juba Viljandi valla koosseisus. 2020.a. jätkub Mustla reoveekogumisala vee- ja kanalisatsioonitorustike projekt, mis peab valmima 17.08.2020. Koostame taotlusi SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse esimesse taotlusvooru, et saada rahalist toetust Holstre
Load more

Recommended publications
  • Alevist Vallamajani from Borough to Community House
    Eesti Vabaõhumuuseumi Toimetised 2 Alevist vallamajani Artikleid maaehitistest ja -kultuurist From borough to community house Articles on rural architecture and culture Tallinn 2010 Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital. Toimetanud/ Edited by: Heiki Pärdi, Elo Lutsepp, Maris Jõks Tõlge inglise keelde/ English translation: Tiina Mällo Kujundus ja makett/ Graphic design: Irina Tammis Trükitud/ Printed by: AS Aktaprint ISBN 978-9985-9819-3-1 ISSN-L 1736-8979 ISSN 1736-8979 Sisukord / Contents Eessõna 7 Foreword 9 Hanno Talving Hanno Talving Ülevaade Eesti vallamajadest 11 Survey of Estonian community houses 45 Heiki Pärdi Heiki Pärdi Maa ja linna vahepeal I 51 Between country and town I 80 Marju Kõivupuu Marju Kõivupuu Omad ja võõrad koduaias 83 Indigenous and alien in home garden 113 Elvi Nassar Elvi Nassar Setu küla kontrolljoone taga – Lõkova Lykova – Setu village behind the 115 control line 149 Elo Lutsepp Elo Lutsepp Asustuse kujunemine ja Evolution of settlement and persisting ehitustraditsioonide püsimine building traditions in Peipsiääre Peipsiääre vallas. Varnja küla 153 commune. Varnja village 179 Kadi Karine Kadi Karine Miljööväärtuslike Virumaa Milieu-valuable costal villages of rannakülade Eisma ja Andi väärtuste Virumaa – Eisma and Andi: definition määratlemine ja kaitse 183 of values and protection 194 Joosep Metslang Joosep Metslang Palkarhitektuuri taastamisest 2008. Methods for the preservation of log aasta uuringute põhjal 197 architecture based on the studies of 2008 222 7 Eessõna Eesti Vabaõhumuuseumi toimetiste teine köide sisaldab 2008. aasta teaduspäeva ettekannete põhjal kirjutatud üpris eriilmelisi kirjutisi. Omavahel ühendab neid ainult kaks põhiteemat: • maaehitised ja maakultuur. Hanno Talvingu artikkel annab rohkele arhiivimaterjalile ja välitööaine- sele toetuva esmase ülevaate meie valdade ja vallamajade kujunemisest alates 1860.
    [Show full text]
  • Anna, Ilumetsa, Kaansoo, Külmallika, Lasva, Luiste, Lõõla, Orava, Padise, Palamulla, Riguldi, Roela, Sooniste, Veerksu, Verio
    Väljaandja: Keskkonnaminister Akti liik: määrus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 11.01.2019 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv Avaldamismärge: RT I, 08.01.2019, 7 Anna, Ilumetsa, Kaansoo, Külmallika, Lasva, Luiste, Lõõla, Orava, Padise, Palamulla, Riguldi, Roela, Sooniste, Veerksu, Veriora ja Väätsa jahipiirkonna moodustamine1 [RT I, 08.01.2019, 5- jõust. 11.01.2019] Vastu võetud 25.06.2009 nr 29 RT I 2015, 53, 9 jõustumine 10.07.2009 Muudetud järgmiste aktidega Vastuvõtmine Avaldamine Jõustumine 12.08.2009 RTL 2009, 67, 988 24.08.2009 06.01.2015 RT I, 09.01.2015, 2 12.01.2015 30.03.2015 RT I, 02.04.2015, 4 05.04.2015 11.06.2015 RT I, 19.06.2015, 6 22.06.2015 26.12.2018 RT I, 08.01.2019, 5 11.01.2019 Määrus kehtestatakse «Jahiseaduse» § 6 lõike 3 alusel. 1. peatükk JAHIPIIRKONDADE MOODUSTAMINE § 1. Anguse jahipiirkonna pindala ja piirikirjeldus [Kehtetu -RT I, 19.06.2015, 6- jõust. 22.06.2015] § 2. Anna jahipiirkonna pindala ja piirikirjeldus (1) Anna jahipiirkonna pindala on 13 520 hektarit. (2) Anna jahipiirkonna piirikirjeldus on järgmine: Anna jahipiirkonna piir läheb Sikkemäe kinnistu idapiiri ning Albu ja Paide valla vahelise piirisihi ristumiskohast mööda Albu ja Paide valla vahelist piirisihti Jägala jõeni, jätkudes mööda Jägala jõge Järvamaa metskonna kvartali PD095 loodenurgani; sealt mööda Järvamaa metskonna kvartalite PD095, PD096 ja PD097 läänesihti Pärnu jõeni ning mööda Pärnu jõge Järvamaa metskonna kvartali PD104 loodenurgani; edasi mööda Järvamaa metskonna kvartali PD104 põhja- ja ida-, kvartali
    [Show full text]
  • Estonia Estonia
    Estonia A cool country with a warm heart www.visitestonia.com ESTONIA Official name: Republic of Estonia (in Estonian: Eesti Vabariik) Area: 45,227 km2 (ca 0% of Estonia’s territory is made up of 520 islands, 5% are inland waterbodies, 48% is forest, 7% is marshland and moor, and 37% is agricultural land) 1.36 million inhabitants (68% Estonians, 26% Russians, 2% Ukrainians, % Byelorussians and % Finns), of whom 68% live in cities Capital Tallinn (397 thousand inhabitants) Official language: Estonian, system of government: parliamen- tary democracy. The proclamation of the country’s independ- ence is a national holiday celebrated on the 24th of February (Independence Day). The Republic of Estonia is a member of the European Union and NATO USEFUL INFORMATION Estonia is on Eastern European time (GMT +02:00) The currency is the Estonian kroon (EEK) ( EUR =5.6466 EEK) Telephone: the country code for Estonia is +372 Estonian Internet catalogue www.ee, information: www.1182.ee and www.1188.ee Map of public Internet access points: regio.delfi.ee/ipunktid, and wireless Internet areas: www.wifi.ee Emergency numbers in Estonia: police 110, ambulance and fire department 112 Distance from Tallinn: Helsinki 85 km, Riga 307 km, St. Petersburg 395 km, Stockholm 405 km Estonia. A cool country with a warm heart hat is the best expression of Estonia’s character? Is an extraordinary building of its own – in the 6th century Wit the grey limestone, used in the walls of medieval Oleviste Church, whose tower is 59 metres high, was houses and churches, that pushes its way through the the highest in the world.
    [Show full text]
  • A Synopsis of Estonian Myriapod Fauna
    A peer-reviewed open-access journal ZooKeys 793: 63–96 (2018) A synopsis of Estonian myriapod fauna... 63 doi: 10.3897/zookeys.793.28050 CHECKLIST http://zookeys.pensoft.net Launched to accelerate biodiversity research A synopsis of Estonian myriapod fauna (Myriapoda: Chilopoda, Diplopoda, Symphyla and Pauropoda) Kaarel Sammet1, Mari Ivask2, Olavi Kurina1 1 Institute of Agricultural and Environmental Sciences, Estonian University of Life Sciences, Kreutzwaldi st 5D, 51006 Tartu, Estonia 2 Tallinn University of Technology, Tartu College, Puiestee 78, 51008 Tartu, Estonia Corresponding author: Kaarel Sammet ([email protected]) Academic editor: Nesrine Akkari | Received 28 June 2018 | Accepted 17 September 2018 | Published 29 October 2018 http://zoobank.org/0D7B2412-5585-4AEA-81D4-1854A4415128 Citation: Sammet K, Ivask M, Kurina O (2018) A synopsis of Estonian myriapod fauna (Myriapoda: Chilopoda, Diplopoda, Symphyla and Pauropoda). ZooKeys 793: 63–96. https://doi.org/10.3897/zookeys.793.28050 Abstract The data on Estonian Myriapoda are scattered in various publications and there has been no overview of the fauna up to the present. A critical summary of the previous information on Estonian Myriapoda is given, supplemented by new records and distribution maps. Altogether, 5784 specimens from 276 col- lecting sites were studied. To the hitherto recorded 14 centipede species are added Lithobius melanops, L. microps, Geophilus carpophagus, G. flavus, Strigamia transsilvanica and Stenotaenia linearis, a probably introduced species. Of the 27 published Estonian millipede species, the data on two species proved er- roneous, and two new species were recorded (Craspedosoma raulinsii and Cylindroiulus britannicus). Two previously recorded millipede species – Brachyiulus pusillus and Mastigophorophyllon saxonicum – were not found in the recent samples, the latter may have become more rare or extinct.
    [Show full text]
  • Muusade Templid Ajaloolisel Viljandimaal Hea Lugeja! Sõna Muuseum Tuleneb Kreekakeelsest Sõnast Museion, Mis Tähendab Muusade Asupaika
    muusade templid ajaloolisel viljandimaal Hea lugeja! Sõna muuseum tuleneb kreekakeelsest sõnast museion, mis tähendab muusade asupaika. Muusad olid kunstide, teaduste ja vaimse tegevuse kaitsejumalannad, Zeusi ja Mnemosyne ehk Mälu tütred. Muusadele pühendatud templites toi- musid näitused, kunstnike ja rahva kohtumised. Peale asjade hoitaksegi muuseumis vaimseid väärtusi. Käesolev trükis annab põgusa ülevaate ajaloolisel Viljandimaal asuvatest muuseumidest ja paikadest, mis avavad võimalusi inspireerivateks kohtumisteks ajaloo ja loominguga ning loodetavasti ilmub seal teie ette ka kohavaim. Kohtumisteni muusa puudutusega paikades! Viljandi muuseum MMXII Viljandimaa ajaloolised kihelkonnad Ajalooline Viljandimaa koosneb Mulgimaast ning ��������� Põhja-Viljandimaast, mis ���������� paikneb Põhja- ja Lõuna- Eesti üleminekuvööndis. ����������� ������ ����� �������� ���� ������ �������� �������� ������ ����� Piirkonna keskne muuseum on Viljandi muuseum, mis korraldab museoloo- gilist tegevust nii tänapäevases Viljandi maakonnas kui ka muuseumi kogumis- piirkonda jäävas Helme ja Põltsamaa kihelkonnas. 2 Viljandi linn ja kihelkond Viljandi on hansalinn, mille õigusi ja kodanikke on esimest korda mainitud 1283. aastal. Eesti kultuuriloos on see linnake oluline ja omanäoline – üks eesti rahvusliku liikumise keskusi ja ärkamisaja tugipunkte. See on olnud Eesti tiku- tööstuse keskus ja tänapäeval asub siin Tartu ülikooli kultuuriakadeemia. Siin toimub pärimusmuusika festival, mis on Balti- ja Põhjamaade suuremaid. Viljandi muuseumid ja galeriid kaardil Viljandi muuseum, Johan Laidoneri pl 10 Vana veetorn ning kaalude ja mõõtude püsinäitus, Johan Laidoneri pl 5 Kondase keskus, Pikk t 8 Viljandi ordulinnuse kapiteelid Eesti pärimusmuusika keskuse väikeses saalis, Tasuja pst 6. Jaan Lattiku muuseumituba Viljandi Pauluse kirikus, Kiriku t 3 Linnagalerii Viljandi linnaraamatukogus, Tallinna t 11/1 3 Viljandi muuseum Näitusemaja on avatud maist augusti- ni E–P 11–18; septembrist detsembrini ja aprillis T–L 10–17; jaanuarist märtsi- ni on sissepääs eelneval kokkuleppel.
    [Show full text]
  • BR IFIC N° 2559 Index/Indice
    BR IFIC N° 2559 Index/Indice International Frequency Information Circular (Terrestrial Services) ITU - Radiocommunication Bureau Circular Internacional de Información sobre Frecuencias (Servicios Terrenales) UIT - Oficina de Radiocomunicaciones Circulaire Internationale d'Information sur les Fréquences (Services de Terre) UIT - Bureau des Radiocommunications Part 1 / Partie 1 / Parte 1 Date/Fecha: 13.12.2005 Description of Columns Description des colonnes Descripción de columnas No. Sequential number Numéro séquenciel Número sequencial BR Id. BR identification number Numéro d'identification du BR Número de identificación de la BR Adm Notifying Administration Administration notificatrice Administración notificante 1A [MHz] Assigned frequency [MHz] Fréquence assignée [MHz] Frecuencia asignada [MHz] Name of the location of Nom de l'emplacement de Nombre del emplazamiento de 4A/5A transmitting / receiving station la station d'émission / réception estación transmisora / receptora 4B/5B Geographical area Zone géographique Zona geográfica 4C/5C Geographical coordinates Coordonnées géographiques Coordenadas geográficas 6A Class of station Classe de station Clase de estación Purpose of the notification: Objet de la notification: Propósito de la notificación: Intent ADD-addition MOD-modify ADD-additioner MOD-modifier ADD-añadir MOD-modificar SUP-suppress W/D-withdraw SUP-supprimer W/D-retirer SUP-suprimir W/D-retirar No. BR Id Adm 1A [MHz] 4A/5A 4B/5B 4C/5C 6A Part Intent 1 105183804 ARG 112.1000 MAR DEL PLATA ARG 57W35'0" 37S56'0" AL 1 SUP 2 105184046
    [Show full text]
  • Viljandi Valla Majandusliku, Sotsiaalse Ja Kultuurilise Ning
    Lisa 1 Viljandi valla arengukavale aastateks 2019 - 2025 V i l j a n d i v a l l a a r e n g VILJANDI VALLA MAJANDUSLIKU, SOTSIAALSE u k JA KULTUURILISE NING LOODUSKESKKONNA a v HETKEOLUKORRA ANALÜÜS NING ARENGU a l PIKAAJALISED SUUNDUMUSED JA VAJADUSED e a a s t a t e k s 2 0 1 9 - 2 0 2 5 VILJANDI 2020 Paiknemine ja rahvastik Viljandi vald on rõngasvald, mis ümbritseb täielikult Viljandi maakonna suurimat tõmbekeskust Viljandi linna. Viljandi vald moodustus 5. novembril 2013 nelja valla – Paistu, Pärsti, Saarepeedi ja Viiratsi – ühinemise tulemusena. 25. oktoobril 2017. aastal liitusid Viljandi vallaga Tarvastu vald ja Kolga-Jaani vald. Viljandi vald ümbritseb Viljandi linna ja piirneb Mulgi, Põhja-Sakala, Tõrva, Elva ja Põltsamaa valdadega. Viljandi valla ida- ja kirdepiir jookseb mööda Eesti suurima siseveekogu, Võrtsjärve kallast. Osa Viljandi vallast – Paistu, Pärsti ja Tarvastu piirkond, asub mulgi keele- ja kultuuripiirkonnas. Viljandi valda läbivad suurematest riigimaanteedest Tartu–Viljandi–Kilingi-Nõmme, Imavere–Viljandi–Karksi-Nuia ja Viljandi–Rõngu maantee ning Tallinn–Rapla–Viljandi raudtee. Viljandi vald on seisuga 1. jaanuar 2020 pindalalt Viljandimaa suurim ja rahvaarvult Viljandi linna järel maakonna teine omavalitsusüksus. Seisuga 01.01.2020 elas Viljandi vallas Eesti rahvastikuregistri andmetel 13 614 elanikku. Asustustihedus on 10,0 elanikku km² kohta. Valla pindala on 1 371,64 km² ning vallas on 126 küla ja neli alevikku – Ramsi, Viiratsi, Mustla ja Kolga-Jaani. Elanikkond Viljandi valla elanike arvu vähenemine on aastatel 2014- 2019 jätkunud tempoga ligikaudu 1,3% aastas. Samal perioodil on Viljandi valla territooriumil sündinud 771 last ja surnud 1156 inimest.
    [Show full text]
  • Viljandi Valla Majandusliku, Sotsiaalse Ja Kultuurilise Ning Looduskeskkonna Hetkeolukorra Analüüs Ning Arengu Pikaajalised Suundumused Ja Vajadused
    Lisa 1 Viljandi valla arengukavale aastateks 2019 - 2025 Viljandi valla majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise ning looduskeskkonna hetkeolukorra analüüs ning arengu pikaajalised suundumused ja vajadused Viljandi 2018 Paiknemine ja rahvastik Viljandi vald on rõngasvald, mis ümbritseb täielikult Viljandi maakonna suurimat tõmbekeskust Viljandi linna. Viljandi vald moodustus 5. novembril 2013 nelja valla – Paistu, Pärsti, Saarepeedi ja Viiratsi – ühinemise tulemusena. 25. oktoobril 2017. aastal liitusid Viljandi vallaga Tarvastu vald ja Kolga-Jaani vald. Viljandi vald ümbritseb Viljandi linna ja piirneb Mulgi, Põhja-Sakala, Tõrva, Elva ja Põltsamaa valdadega. Viljandi valla ida- ja kirdepiir jookseb mööda Eesti suurima siseveekogu, Võrtsjärve kallast. Osa Viljandi vallast - Paistu, Pärsti ja Tarvastu piirkond, asub mulgi keele- ja kultuuripiirkonnas. Viljandi valda läbivad suurematest riigimaanteedest Viljandi–Tartu, Imavere–Viljandi– Karksi-Nuia, Viljandi–Rõngu ja Viljandi–Pärnu maantee ning Tallinna–Rapla–Viljandi raudtee. Viljandi vald on seisuga 1. jaanuar 2018 pindalalt Viljandimaa suurim ja rahvaarvult Viljandi linna järel maakonna teine omavalitsusüksus. Seisuga 19.05.2018 elas Viljandi vallas Eesti rahvastikuregistri andmetel 13 864 elanikku. Asustustihedus on 10,0 elanikku km² kohta. Valla pindala on 1 371,64 km² ning vallas on 126 küla ja neli alevikku – Ramsi, Viiratsi, Mustla ja Kolga-Jaani. Elanikkond Viljandi valla elanike arvu vähenemine on perioodil 2014-2017 jätkunud tempoga ligikaudu - 1,3% aastas. Samal perioodil on Viljandi valla territooriumil sündinud 371 last ja surnud 603 inimest. Seega on perioodi loomulik iive -232 inimest. Võime anda hinnangu, mille kohaselt Viljandi valla elanike arvu vähenemine on perioodil 2014-2017 ühe kolmandiku ulatuses põhjustatud loomulikust iibest ja kahe kolmandiku ulatuses rändeiibest. Viljandi vallas on negatiivne nii loomulik iive kui ka rändeiive.
    [Show full text]
  • Tarvastu Valla Üldplaneering
    TARVASTU VALLA ÜLDPLANEERING TARVASTU VALLA ÜLDPLANEERING Tarvastu-Pärnu 2007 1 TARVASTU VALLA ÜLDPLANEERING SISUKORD SISUKORD ...........................................................................................................................2 EESSÕNA ............................................................................................................................4 1 RUUMILISE ARENGU PÕHIMÕTTED 2010 ..................................................................5 1.1 ASENDIST TULENEVAD ARENGUVÕIMALUSED .................................................................................6 1.2 RAHVASTIK JA ASUSTUSJAOTUS .......................................................................................................7 1.2.1 Asustus ja asulate omavahelised suhted....................................................................................7 1.2.2 Rahvaarvu prognoos...................................................................................................................8 2 MAA- NING VEEALADE RESERVEERIMINE JA MÄÄRAMINE..................................10 2.1 MAA -ALADE RESERVEERIMINE ......................................................................................................10 2.2 MAAKASUTUSE MÄÄRAMINE .........................................................................................................11 2.3 SADAMAD , LAUTRID JA VEE -ALADE RESERVEERIMINE .................................................................12 2.4 ELAMUALAD ....................................................................................................................................14
    [Show full text]
  • The New Territorial Pattern in Estonia
    The New Territorial Pattern in Estonia VEIKO SEPP Factors that affected the new administrative-territorial organisation of municipalities The new map of Estonian municipalities emerged from the cumu- lative effect of various factors. At the most general level, these can be grouped into national and local factors. As far the national factors are concerned, the Administrative Reform Act and the criteria for the minimum and recommended popula- tion size of a municipality stipulated in the Act definitely stand out as the most important, as these and the geographical distribution of the popu- lation shaped the general territorial layout of the new municipalities. 599 With some new municipalities, the decisive factor may also have been their compatibility with the exemption conditions stipulated by law. To begin with, the Act allowed for creating a municipality with a popu- lation size falling below the minimum criterion in sparsely populated regions with a total area of at least 900 square kilometres, provided that it had at least 3,500 residents (Article 9(3)1)). This exemption was used very little during the voluntary merger stage – only the merger of Alutaguse and Saarde rural municipalities during the voluntary stage corresponds to this exemption, although the government later initiated merger proceedings also for these rural municipalities. The effect of the so-called Setomaa exemption (Article 9(3)2) of the Administrative Reform Act) on the new administrative division is more complex, as the rural municipalities concerned did not use the option described in the Act to form the Setomaa rural municipality during the voluntary merger stage.
    [Show full text]
  • Changes in the Classification of Estonian Administrative Units and Settlements (EHAK)
    Changes in the classification of Estonian administrative units and settlements (EHAK) Following the implementation of the latest changes, the number of administrative units and settlements in the Republic of Estonia is as follows: Counties 15 Administrative units with a government 213 of which: rural municipalities 183 cities 30 Settlements 4 699 of which: cities 30 cities without municipal status 17 towns 12 small towns 188 villages 4 452 Changes as of 01 Mar 2017: Pursuant to Regulations No. 26 of the Minister of Public Administration (RT I, 31.01.2017, 1) and No. 18 (RT I, 10.03.2017, 1): In Harju county in Nissi rural municipality Rehemäe village is assigend to Lääne-Nigula rural municipality in Lääne county. Following changes are made: Nissi rural municipality (old code 0518) new code 0517 . Lääne-Nigula rural municipality (old code 0436) new code 0439 . Rehemäe village code 6905 is not changed, the classification characteristics is 57 439 8. Changes as of 01 Nov 2016: Pursuant to Regulation No. 43 of the Minister of Public Administration (RT I, 11.09.2016, 1), the following changes are made: In Viljandi county: In Tarvastu rural municipality changed the division line between Mustla small town and Tinnikuru village. Following changes are made: Mustla small town (old code 5086) new code 5084, the classification characteristics is 84 797 7. Tinnikuru village (old code 8246) new code 8247, the classification characteristics is 84 797 8. Changes as of 23 Sept 2016: Pursuant to Regulation No. 38 of the Minister of Public Administration (RT I, 20.09.2016, 1), the following changes are made: In Valga county: In Otepää rural municipality changed the division line between Otepää city and Otepää , Kasolatsi , Pühajärve and Nüpli villages.
    [Show full text]
  • Hankeplaan 2021 Hankeplaani Kuupäev: 04.01.2021
    Enefit Connect OÜ hankeplaan 2021 Hankeplaani kuupäev: 04.01.2021 Info riigihangete kohta leiab riigihangete registrist: https://riigihanked.riik.ee Planeeritav avaldamise Hanke nimetus aeg, kvartal Elektrimaterjalide ja –seadmete ostmine, ladustamine ja logistika I Elektrivõrgu tööde teostamine - Ida-Harjumaa, Lääne-Virumaa, I Raplamaa, Saared Keskpingekaablite ostmine I Piirkonna- ja jaotusalajaamade korrashoiutööde teostamine -Põhja I piirkond (sh Prangli diiselelektrijaam) Põhja 35/10 kV alajaama likvideerimine Tapa linnas I Viljandi piirkonnaalajaama 15 kV jaotusseadme uuendamine I Elektrivõrgu õhuliinide visuaalne ülevaatus I Savi alajaama 20 kV jaotusseadme hoone ehitamine ja I paigaldamine Lihula alajaama 10 kV jaotusseadme rekonstrueerimine I Kaughaldusplatvormi hange I Jäneda 110/10 kV alajaama keskpingevõrgu sidumne I Lemmatsi-Labori I/II keskpingefiidrite rekonstrueerimine I Kaiu-Kuimetsa keskpingefiidri rekonstrueerimine I Kõue-Kuimetsa keskpingefiidri rekonstrueerimine I Padise-Ristna keskpingefiidri rekonstrueerimine I Jaotusalajaama 604 rekonstrueerimine I Riisipere piirkonnaalajaama keskpingevõrgu sidumine I Automaatplaneerimise lahenduse ostmine I Suure-Jaani-Tääksi keskpingefiidri rekonstrueerimine I Mustla-Pirmastu keskpingefiidri rekonstrueerimine I Jaotusalajaama Mööblivabrik II (Valga) rekonstrueerimine I komplektalajaamaks Kullamäe-Teenuse keskpingefiidri rekonstrueerimine I Kehtna-Purku keskpingefiidri rekonstrueerimine I Rakvere-Kadrina keskpingefiidri rekonstrueerimine I Jaotusalajaama 708 rekonstrueerimine I
    [Show full text]