DOCSLIB.ORG

Külade Päeval Oli Toredat Meelelahutust Ja Vilgast Kauplemist Iljandi Valla Külarahvas Valmistatud Käsitööd – Lapitek- Koos Olemist Nautida

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Külade Päeval Oli Toredat Meelelahutust Ja Vilgast Kauplemist Iljandi Valla Külarahvas Valmistatud Käsitööd – Lapitek- Koos Olemist Nautida Nr 8 Kaunimad külaväravad · lk 3 • Külas Saksamaal sõprusvallas Bippenis · lk 4 • Heimtali mõisapäev · lk 5 August 2019 Päevajuht Veljo Poom palus külarahval ennast tutvustada. Foto: Kertu Tooming Külade päeval oli toredat meelelahutust ja vilgast kauplemist iljandi valla külarahvas valmistatud käsitööd – lapitek- koos olemist nautida. Oli lõbus kogunes 13. juulil Võrts- ke, pitslinikuid ja muid tooteid. ja lihtne meeleolu,“ lisas Merilin. Vjärve ääres Ulgel, et koos „Perenaised-peremehed olid Palju rahvast kogunes külade mõnusalt aega veeta, laulda- oma asjadega väljas ja oli ülla- päevale Valmast, Leiest, Kolga- tantsida ja kohalikku väärt kau- tav näha, mida kõike meie vallas Jaanist jm lähikonnast. „Eks ta pa osta. tehakse! Tundsin head kodust oli, saime teistega tuttavaks ja Päikesepaisteline ilm meelitas küla hõngu,“ märkis Paistu lä- päris tore oli. Minu meelest läks Võrtsjärve äärde hulgaliselt nii hedal elav Kati, kelle sõnul olid asi korda,“ ütles Hovard Kolga- suuri kui ka väikesi, kes sam- tänuväärsed ka maanteeameti ja Jaanist. Samast kandist pärit musid lippude ja külasiltidega Kolga-Jaani Tuletõrje Seltsi en- Ulvi sõnul sidus selline üritus reipalt Ulge puhkeala laululava netustegevused. kindlasti rahvast kokku. „Oli ette. Rongkäiku juhtisid valla- Lapsed kogunesid uudista- huvitav, et näha sai kogu valla vanem Alar Karu ja Kolga-Jaani ma tuletõrjetehnikat ja lustisid paletti – rahvast oli siit ja sealt piirkonnajuht Rivo Aren. kustutusvahus. Lausa järjekord poolt ja sai teada, mida kuskil „Täna on siia Viljandi valla oli maanteeameti pöörleva auto tehakse.“ esimesele külade päevale kogu- juures, kus inimesed said omal Maria, kes on alles vähe aega nenud kõige aktiivsemad küla- nahal tunda, mida tähendab maal elanud, vaimustus rahva Foto: Karolyn Moppel inimesed. Loodame, et järgmine autoga uperpallitamine ja kui sõbralikust ja abivalmist suhtle- Kolga-Jaani Tuletõrje Seltsi tehnika proovimine paelus eriti lapsi. aasta tuleb meid kokku veelgi tähtis on turvavöö kinnitamine. misest. „See üritus innustas ka rohkem. Rõõmsat pidutsemist Päevale sattus ka kaugemalt meid Kolga-Jaanis rohkem te- kõigile!“ tervitas kohaletulnuid külalisi, kellele hakkas esime- gutsema ja kogukonda panusta- Alar Karu. sena silma, et kõik tegevused ma. Tõsiselt vinge oli rongkäik, Rivo Aren tõdes, et vaatamata alates parkimisest kuni laste mis tõi kananaha ihule. Nii äge paljudele konkureerivatele üri- batuutidel hüppamiseni olid ta- oli ka, kuidas vanemad prouad tustele, mis samal päeval aset suta. „Meile meeldis väga rong- tantsisid – nad olid nii kodu- leidsid, jõudis üritusele rahvast käik. Külad tutvustasid ennast kootud ja armsad. Ka noored rohkesti, nii paarisaja ringis. seejärel nii vahvalt ja olid pingu- esinejad olid agarad. Kindlasti „Päev läks üle ootuste hästi korda tanud, et ühiste särkide ja silti- tasub sellist kokkusaamist teha ja tagasiside on olnud positiivne. dega näidata, kes nad on,“ rääkis ka järgmine aasta,“ rääkis ta. Eriti rahul olid laadal kauplejad, Merilin Tallinnast. Tema sõnul Valmas elava Anne sõnul oli kellest mõni tuli lausa eraldi tä- võlus kaunis kohas toimuv üri- sobilik, et üritus oli lühike ja nama, et sai võimaluse osaleda.“ tus just siiraste inimeste poolest. tempokas, mille järel jõudsid ini- Kohalikud ettevõtjad ja talu- „Tahtsime näiteks osta mett ja mesed ka kodus asjatada. „Meie pidajad pakkusid rahvale head- jõudsime talunikuni, kellel oli külas tekitas elevust külatähise paremat söögipoolist alates suit- mesi juba otsas ja kes hakkas tegemine. See oli vahva idee, Foto: Roomet Kuhi sulatikast kuni pannkookide, kohe mõtlema, kuidas ta saaks kuidas siis keegi selle lahendas – angervaksasiirupi ja mustika- meile hiljem meepurgi kätte toi- kes tegi ühekordse, kes igavese Publiku südame võitsid Mede Külä Eide Kärstnast. te-vaarikateni. Laadaplatsil käis metada. Kirsiks tordil oli see, kui tähise.“ Päeva lõpul tehti teata- aktiivne kauplemine ja rahvas tund aega hiljem tuli meie juur- vaks, et seekord võitis külatähis- Lapse käsi tõmbas kastist väl- sportlikumaks külaks. „Märka- polnud kitsi, et käia välja raha de üks tädi, koputas õlale ja näi- te konkursi Holstre küla. ja Holstre nimega paberi. „Kui sime Holstres olevat sportlikku värske mee või äsja küpsetatud tas ühe teise müüja poole: „Sealt Mitme tunni jooksul said ini- rahvas tahab, teeme ära!“ lubas vaimu ja nägime seal tegusat leiva eest. Lapsi tõmbas eriti saab ka mett!“ Vaimustusin ise mesed panna loosikasti sede- Holstre Pere Seltsi juhatuse liige kogukonda, ettevõtlikke inime- suhkruvati, maitsvate kookide ja taimeteedest, mida müüv koha- li, millele kirjutasid, kus võiks Marika Kivistik. si ja tugevat sidet omavalitsuse- pirukate ning huvitavate hoidis- lik ettevõtja rääkis väga asjalik- sama üritus toimuda järgmisel Holstre on tuntud oma aktiiv- ga,“ ütles konkurssi korraldava te poole. „Ostame kurgi-rabar- ku juttu. Sain temalt osta ühek- suvel. Kasti kogunes Uusna, sete inimeste poolest ja ei jää ühenduse Kodukant juhatuse berimoosi, see on nii hea!“ nõu- savägist, mida olin kaua tulutult Ramsi, Viiratsi, Vaibla, Heimta- külade päeva korraldamisega liige Krista Habakukk. dis Pärsti kandist pärit Joosep otsinud. Oli näha, et inimesed li, Kivilõppe, Suislepa, Ridaküla, kindlasti hätta. Aasta küla 2019 Kohtumiseni järgmisel külade oma emalt. polnud orienteeritud müügile, Valma, Tänassilma, Holstre ja võistlusel ei saanud Holstre küll päeval Holstres! Kohalikud müüsid ka enda vaid et oma tegemisi näidata ja eriti palju Kärstna nimega silte. võitu, kuid tunnistati aasta kõige Made Laas 2 · TEATAJA ABIVALLAVANEMA VEERUD Hajaasustuse programmist said toetust 46 taotlejat rogrammi eesmärk on ta- seega toetuse maht kokku on judes majapidamistes toimivat gada hajaasustusega maa- 150 378 eurot. kanalisatsioonisüsteemi. Juur- Ppiirkondades elavatele pe- Taotluste hindamiseks moo- depääsuteede osas on tegemist redele head elutingimused ning dustati viieliikmeline hinda- erateedega, mis on kevaditi ja seeläbi aidata kaasa elanike pü- miskomisjon, kes enne taotlus- sügiseti raskesti läbitavad ning simisele neis piirkondades. te hindamist tutvus kohapeal tekitavad probleeme ka opera- Hajaasustuse programmi majapidamiste olukorraga ja tiivsõidukitele. 2019. aasta taotlusi sai esitada kitsaskohtadega. Seejärel toimus Taotluste suurimaks puudu- 13. maini. Tähtajaks laekus 123 hindamisjuhendi alusel taotlus- seks oli olukorra kirjeldamata taotlust – 57 veesüsteemidele, te hindamine, mille tulemusena jätmine. Paikvaatlused ja hetke- 51 kanalisatsioonisüsteemidele kujunes pingerida. Pingerea alu- olukorra kirjeldused on aluseks ja 15 juurdepääsuteedele. Taot- sel tegi hindamiskomisjon ette- taotluste hindamisel. letav toetuse summa oli kokku paneku vallavalitsusele taotluste Loodame, et järgnevatel aasta- 406 370,63 eurot, omafinantsee- rahuldamiseks, osaliseks rahul- tel avatakse uuesti hajaasustuse ring 206 277,77 eurot ja projekti- damiseks ja rahuldamata jätmi- programmi taotlusvoorud, sest de maht 612 648,40 eurot. seks. 2019. aastal sai toetuse 46 vajadus selle järele on jätkuvalt Valla külade päeval Ulgel oli koos palju rõõmsaid inimesi, et ennast ja oma Toetus koosneb riigipoolsest taotlust. väga suur. küla näidata ja teistega tuttavaks saada. Ka sellised sündmused aitavad panusest ja kohaliku omavalit- Majapidamistes on jätkuvalt talveks akusid laadida. Foto: Karolyn Moppel suse panusest. Viljandi vald osa- suurimaks probleemiks joogi- Rivo Aren, leb programmis 80 000 euroga vee kättesaadavus ja selle halb Kolga-Jaani piirkonnajuht Suvi on ja riigi panus on 70 378 eurot, kvaliteet. Samuti ei ole väga pal- akude laadimise aeg eda teksti kirjutama asudes mõt- lesin, et esmatähtis on kajastada Skõiki suuremaid ehitusi ja re- monte, mis suvekuudel Viljandi val- las käimas on. Jah, Heimtali staadio- ni ehitaja on kinnitatud, Saarepeedi koolis ventilatsiooni ehitamine käib, Soe küla lapsed saavad augusti lõpus tagasi oma rühmaruumidesse, Pärs- ti mõisa lasteaia ruumides on värvi- uuringud tehtud, Ramsi-Rahetsema kergliiklustee ehitushanke tulemused on teada, kruusateede remont ja tol- muvabade teede säilituspindamine on sisuliselt valmis jne. See nimekiri on Rein Anton tegelikult palju pikem. Viljandi vallavalitsus toimetab pausideta 12 kuud aastas, kuid juulis-augustis ei peaks remonte ja ehitamisi üle tähtsustama. Suvi on puhkuste aeg. Alates 16. sajandist on Gregoriuse kalendri järgi uue aasta algus tõesti 1. jaanuaril, kuid tööinimese jaoks algab uus aasta pigem augusti lõpus või septembri alguses, sest jaanipäevast kooliaasta alguseni on Eestis suvine puhkuste pe- Surva külas asuva Jaani-Mursi talu „veevärk“ oli siiani selline. Hajaasustuse programmi abiga saab talu endale riood, aktiivse tööaasta lõpp. Oleme ju Eestimaa suve ja oma kaasaegse veesüsteemi. Foto: Rivo Aren suvepuhkust oodanud jõulust alates! Sel suvel toimus Eestimaal ja Viljandi vallas tõesti palju: jaani- päev, juubelilaulupidu, Viljandi valla külade päev, folk, mitmed külapeod jne. Aset leidis väga palju ja erinevaid üritusi, tihti oli Viljandi Vallavalitsus kuulutab välja konkursi raske valida, kuhu minna või mida teha. Tegelikult ei olegi tähtis, kus inimene on, palju tähtsam on, aasta haridustöötaja tunnustuse omistamiseks kellega ta on. Heade inimestega koos olles laed oma akusid palju kiiremini ja kindlasti ka paremini. Tihti tunnevad nii võõrustajad Tunnustuse omistamise ees- mõjutanud haridusasutuste ja Täpsem info on Viljandi val- ja oma pere kui ka külalised sedasama – et see ongi õige puhkus! märk on tähtsustada haridus- Viljandi valla arengut. la tunnustuse
Load more

Recommended publications
  • Kanalisatsiooni Arendamise Kava Aastateks 2017 – 2028
    VILJANDI VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA AASTATEKS 2017 – 2028 EUROPOLIS OÜ Tartu 2017 Viljandi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2017-2028 __________________________________________________________________________________________________________________________________ Sisukord 1. SISSEJUHATUS ................................................................................................................................. 4 2. ÕIGUSLIK BAAS ................................................................................................................................ 5 2.1 Olulisemad riigisisesed õigusaktid veemajanduse alal .................................................................. 5 2.2 Olulisemad Euroopa Liidu direktiivid ............................................................................................ 7 2.3 Omavalitsuse õigusaktid ................................................................................................................ 8 2.4 Vee erikasutusload ja joogivee kontrolli kavad ............................................................................. 9 2.5 Reoveekogumisalad .................................................................................................................... 12 3. KESKKOND ..................................................................................................................................... 13 3.1 Asukoht, pinnavormid ja geoloogiline ehitus .............................................................................
    [Show full text]
  • Üheseedi Viiratsi Paistu Pärs
    SI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI EPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI SAAREPEEDI VIIRATSI VIIRATSI EPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI SAAREPEEDI VIIRATSI VIIRATSI PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRAT AISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI RATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAR SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSIDI PAISTU VIIRATSI PÄRSTI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI TSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAR VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI U PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI TU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI SAAREPEEDI VIIRATSI P VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDIÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI VIIRATSI Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi SI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI SAAREPEEDI PAISTU VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEE PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU
    [Show full text]
  • RMK Pärnu-Viljandi Külastusala Külastusobjektid Paiknevad Valdavalt Riigimetsamaal (Tabel 4)
    RMK Pärnu-Viljandi külastusala Külastuskorralduskava 2020-2029 2. tööversioon Riigimetsa Majandamise Keskus Külastuskorraldusosakond Sisukord Sissejuhatus .................................................................................................................... 3 Kasutatavad mõisted .................................................................................................. 5 1. Ala kirjeldus ............................................................................................................. 6 2. Maaomand ja majandamise üldised põhimõtted ........................................ 11 3. Regulaarselt läbiviidavad seired ja uuringud .................................................. 20 3.1. Külastajauuring .............................................................................................. 20 3.2. Külastusmahu seire ....................................................................................... 21 3.3. Külastusobjektide seisundi seire .................................................................. 22 3.4. Ressursi seire ................................................................................................... 22 4. Eesmärgid ja tegevussuunad ............................................................................ 25 5. Tsoneerimine ......................................................................................................... 29 6. Loodusteadlikkuse edendamine ja teabe jagamine .................................... 30 7. Hooldus ja rekonstrueerimine............................................................................
    [Show full text]
  • Commission Implementing Decision
    5.10.2016 EN Official Journal of the European Union L 270/17 COMMISSION IMPLEMENTING DECISION (EU) 2016/1771 of 30 September 2016 amending the Annex to Implementing Decision 2014/709/EU concerning animal health control measures relating to African swine fever in certain Member States, as regards the entries for Lithuania and Poland (notified under document C(2016) 6103) (Text with EEA relevance) THE EUROPEAN COMMISSION, Having regard to the Treaty on the Functioning of the European Union, Having regard to Council Directive 89/662/EEC of 11 December 1989 concerning veterinary checks in intra- Community trade with a view to the completion of the internal market (1), and in particular Article 9(4) thereof, Having regard to Council Directive 90/425/EEC of 26 June 1990 concerning veterinary and zootechnical checks applicable in intra-Community trade in certain live animals and products with a view to the completion of the internal market (2), and in particular Article 10(4) thereof, Having regard to Council Directive 2002/99/EC of 16 December 2002 laying down the animal health rules governing the production, processing, distribution and introduction of products of animal origin for human consumption (3), and in particular Article 4(3) thereof, Whereas: (1) Commission Implementing Decision 2014/709/EU (4) lays down animal health control measures in relation to African swine fever in certain Member States. The Annex to that Implementing Decision demarcates and lists certain areas of those Members States in Parts I, II, III and IV thereof differentiated by the level of risk based on the epidemiological situation.
    [Show full text]
  • Lisa 2 Kinnitatud Vooluveekogude Parandatud Nimekiri
    Lisa 2 Kinnitatud vooluveekogude parandatud nimekiri 30.03.
    [Show full text]
  • Viljandi Valla Elanike Arv Seisuga 03.01.2019 Viljandi Vallas on 4 Alevikku Ja 126 Küla
    Viljandi valla elanike arv seisuga 03.01.2019 Viljandi vallas on 4 alevikku ja 126 küla Mehed Naised Kokku 1 Kolga-Jaani alevik 199 207 406 2 Mustla alevik 372 422 794 3 Ramsi alevik 238 297 535 4 Viiratsi alevik 570 591 1161 Mehed Naised Kokku Küla Inimeste arv 1 Aidu küla 40 38 78 Päri küla 467 2 Aindu küla 17 14 31 Vana-Võidu küla 362 3 Alustre küla 17 16 33 Uusna küla 323 4 Anikatsi küla 44 37 81 Saarepeedi küla 301 5 Auksi küla 35 21 56 Paistu küla 298 6 Eesnurga küla 13 14 27 Soe küla 240 7 Heimtali küla 99 103 202 Peetrimõisa küla 232 8 Hendrikumõisa küla 32 33 65 Kärstna küla 218 9 Holstre küla 102 88 190 Suislepa küla 215 10 Intsu küla 59 49 108 Vardja küla 212 11 Jakobimõisa küla 30 26 56 Vardi küla 206 12 Jõeküla 31 22 53 Heimtali küla 202 13 Jämejala küla 82 79 161 Leie küla 194 14 Järtsaare küla 35 24 59 Holstre küla 190 15 Järveküla 25 17 42 Puiatu küla 177 16 Kaavere küla 61 54 115 Sinialliku küla 177 17 Kalbuse küla 20 12 32 Mustivere küla 176 18 Kannuküla 21 26 47 Pinska küla 170 19 Karula küla 64 69 133 Jämejala küla 161 20 Kassi küla 16 18 34 Tänassilma küla 149 21 Kibeküla 20 14 34 Viljandi vald 148 22 Kiini küla 8 10 18 Pärsti küla 147 23 Kiisa küla 15 6 21 Tusti küla 140 24 Kingu küla 13 11 24 Savikoti küla 138 25 Kivilõppe küla 23 24 47 Karula küla 133 26 Koidu küla 42 32 74 Sultsi küla 132 27 Kokaviidika küla 13 5 18 Loodi küla 121 28 Kookla küla 20 15 35 Mähma küla 118 29 Kuressaare küla 34 27 61 Valma küla 117 30 Kuudeküla 22 12 34 Kaavere küla 115 31 Kärstna küla 113 105 218 Matapera küla 111 32 Laanekuru küla
    [Show full text]
  • Loodi Looduspargi Järved
    Lisa 6 (1). LOODI LOODUSPARGI JÄRVED Pirmastu järv (Tillijärv) Pirmastu järv (Tillijärv) on 2,4 ha suurune ja kuni 16,3 m sügavune järv. Tegemist on avaliku veekoguga. Sügavaim koht on lääne-ida suunas pikliku järve lääneotsas. Järv paikneb 64,5 m kõrgusel merepinnast. Kaldad on kõrged ja võrdlemisi lagedad, neil asuvad põllud, talud ja heinamaad. Põhjakaldal kasvab sisemaal sellisel pindalal üsna haruldane kadastik (Tilli kadastik). Järve piirab 10-20 m laiune õõtsik. Põhi on pehme, kaetud süsimusta sapropeeliga. (Mäemets 1977) Pirmastu järv on väga nõrga läbivooluga. Sissevool on kraavist, väljavool loodenurgast Rõikajärve. Järves leidub palju allikaid. Vesi on väga tugevasti kihistunud. Vesi on pruunika tooniga rohekaskollane ja hästi läbipaistev (3,6 m), aluselise reaktsiooniga (pH 7,6-8,0), väga rikas mineraalainetest, kuid vaene orgaanilistest ainetest. Taimestik on keskmise liigirikkusega (19 liiki). Õõtsiku serval esineb peamiselt ahtalehine hundinui, veepinnal kollane vesikupp ja ujuv penikeel. Domineerib veesisene taimestik, kus leidub rohkesti männas-vesikuuske, vesikatku, mändvetikat ja kardheina. Taimede vartel on näha pruune järvekäsni. Fütoplankton ja zooplankton on vaesed. Kalastikust esineb roosärge, latikat, särge, ahvenat, korke, haugi ja viidikat. Varem leidus järves jõevähki. Kihistunud kalgiveeline rohketoiteline järv lubjatoiteliste joontega. Rõikajärv (Rõikjärv) Rõikajärv (Rõikjärv) asub Holstrest umbes 3 km põhja-loode pool. Järv on väljavooluga Järve pindala on 2,0 ha, sügavus 13 meetrit (sügavaim koht on järve lõunaosas). Kaldad on kõrged, põldude ja karjamaadega, küngastel kasvavad kuusetukad. Vahetult ümbritseb järve lepik. Järve kaldavööde on väga kitsas, vesi süveneb järsult. Põhja katab must sapropeel. (Mäemets 1977) Rõikajärv on nõrga läbivooluga. Sissevool on kraavi kaudu kagust Pirmastu järvest, väljavool Verilaske oja kaudu Härma jõkke.
    [Show full text]
  • RIIGIKOGU IV Koosseis
    RIIGIKOGU IV koosseis. IX istungjärk. 208. koosolek. 12. jaanuaril 1932. Sisu: tusega neis raskeis küsimusis suudame anda maale, rahvale ja riigile seda kõige- 1. Riigikogu Esimehe avasõna. paremat, mis meilt oodetakse. 2. Surma läbi lahkunud Riigikogu liikme Ado Johanson'] mälestamine. 2. Surma läbi lahkunud Riigikogu liikme 3. Teatamine muudatusest Riigikogu koos­ Ado Johanson'i mälestamine. seisus. 4. Teatamine komisjoni antud seaduseel­ Juhataja: Austatud Riigikogu liik­ nõust. med! Istungjärgu vaheajal, 9. jaanuaril 5. Teatamine Riigikogu liikmete koosole- s. a., keskpäeva paiku oli surmajuhtumine 'kuilt puudumistest detsembrikuul 1931. meie peres: lahkus meie keskelt Riigikogu 6. Vabariigi Valitsuse vastamine arupäri­ liige Ado Johanson. (Riigikogu aus­ misele juurdelõigete andmise asjas Lal- tab lahkunu mälestust püsti­ sis, Vaiblas, Leiel, Odistes ja Kaaveres tõusmisega.) Lõikuse järele Tal­ Viljandimaal. linna keskhaiglas avastati lisaks pimesoole- 7. Sotsiaalkomisjoni esitis Rahvasteliidu haigusele veel vähjahaigus, ja kõige selle rahvusvahelise tööorganisatsiooni üld- tagajärjel lahkus ta meie keskelt ja meie konverentsi kaheteistkümnendal istung­ perest, olles kõigest 58-aastane. järgul Genfis 1929 vastuvõetud kon­ Kadunu elutööks oli põllumajanduslik ventsiooni eelnõu ja rekomendatsioo- nõuanne ja maaparandus. Mis temal oli nide teadmiseks võtmise asjas. anda sellel alal oma rahvale, seda on ta 8. Raadiosaate- või -vastuvõtuseadete loa­ andnud, olles tõsine ja tubli töömees. Meie ta ülesseadmise ja kasutamise kohta keskel seaduseandjana oli kadunu armas­ antud karistuseeskirjade muutmise sea­ tatud. Temal ei olnud võitluse iseloomu, dus — 1 lugemisel. aga nagu meie kõik seda teame, temal oli tõsise ja vaikse töömehe iseloom ja see­ suguse hingelt ilusa inimesena jätab ta meisse kõigisse hea; mälestuse. Koosoleku avab Esimees K. Einbund Lähemate leinajatena jäid maha abi­ kell 17.18 min.
    [Show full text]
  • Valimisjaoskondade Moodustamine 20. Oktoobril 2013. a Toimuvateks Kohaliku Omavalitsuse Volikogu Valimisteks
    Väljaandja: Viiratsi Vallavalitsus Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 05.07.2013 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 06.04.2014 Avaldamismärge: RT IV, 26.02.2013, 82 Valimisjaoskondade moodustamine 20. oktoobril 2013. a toimuvateks kohaliku omavalitsuse volikogu valimisteks Vastu võetud 29.01.2013 nr 5 Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse § 10 ja § 11 lg 3 ja Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 9 lg 8 alusel § 1. Moodustada Paistu valla, Pärsti valla, Saarepeedi valla ja Viiratsi valla haldusterritoriaalse korralduse muutmisega moodustuva Viljandi valla volikogu valimiste korraldamiseks 8 valimisjaoskonda järgmiselt: (1) Valimisjaoskond nr 1, asukohaga Paistu Rahvamaja, Paistu tee 14, Paistu küla, Paistu vald Valimisjaoskonna piirid: Paistu küla, Aidu küla, Sultsi küla, Kassi küla, Loodi küla, Intsu küla, Hendrikumõisa küla Valimisjaoskonna hääletamisruumid asuvad: Paistu Rahvamaja (Paistu tee 14, Paistu küla) Valimisjaoskond nr 1 on valimisjaoskond: 1) kus valijad saavad hääletada väljaspool oma elukohajärgset jaoskonda; 2) kus saavad hääletada valijad, kelle elukoha andmed vallas on rahvastikuregistrisse kantud Paistu valla täpsusega. (2) Valimisjaoskond nr 2, asukohaga Holstre Kool, Kooli tee 1, Holstre küla, Paistu vald Valimisjaoskonna piirid: Holstre küla, Viisuküla küla, Pirmastu küla, Lolu küla, Luiga küla, Mustapali küla, Pulleritsu küla, Tömbi küla, Rebase küla. Valimisjaoskonna hääletamisruumid asuvad: Holstre Kool (Kooli tee 1, Holstre küla) (3) Valimisjaoskond nr 3, asukohaga Pärsti vallamaja, Pärna tee 4, Jämejala küla, Pärsti vald Valimisjaoskonna piirid: Jämejala küla, Kookla küla, Mustivere küla, Pärsti küla, Savikoti küla, Vanamõisa küla Valimisjaoskonna hääletamisruumid asuvad: 1. eelhääletamise päeval: Pärsti vallamaja (Pärna tee 4, Jämejala küla); 2. eelhääletamise päeval: Pärsti vallamaja (Pärna tee 4, Jämejala küla); 3. eelhääletamise päeval: Pärsti mõisa härrastemaja (Pärsti küla); Valimispäeval: Pärsti vallamaja (Pärna tee 4, Jämejala küla).
    [Show full text]
  • Loodi Mõisa Arengukontseptsioon 31.03-5
    OÜ Männiku Metsatalu LOODI MÕISA TRADITSIOONILISE EHITUSE JA PUUTÖÖNDUSE ÕPPE-JA KÜLASTUSKESKUSE ARENGUKONTSEPTSIOON Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia 25/03/2011 Sisukord 1. Sissejuhatus ................................................................................................................... 3 2. Mõisted .......................................................................................................................... 5 3. Eesmärgid ja prioriteedid ............................................................................................... 6 4. Probleemi analüüs ......................................................................................................... 7 4.1 Objekti valiku põhjendus ...................................................................................................................... 7 4.1.1 Traditsioonilise ehituse ja Puutöönduse õPPekeskuse vajalikkus ................................................... 7 4.1.2 Keskuse asukoha valik .................................................................................................................................. 10 4.2 Olemasolevad ressursid ..................................................................................................................... 11 4.2.1 Looduslik ressurss .......................................................................................................................................... 11 4.2.2 Füüsiline ressurss ..........................................................................................................................................
    [Show full text]
  • VII AASTAKÄIK. Nr. 7 (77) JUULI 193Jt. ILMUB KORD KUUS
    AUTO- JA LENNUASJANDUSE, MOOTORSPORDI JA TURISMI AJAKIRI. EESTI AUTO- JA TOURINGKLUBIDE HÄÄLEKANDJA. TOIMETUS JA TALITUS: J. ZIMMERMANN’1 TRÜKIKODA, TALLINN, LÜHIKE J ALG U. TEL. U29-2L TELLIMISE HIND: AASTAS (12 Nr.) KR. 3 .— VÄ LJAMAALE KR. 5.— ÜKSIKNUMBER 30 SENTI. VII AASTAKÄIK. Nr. 7 (77) JUULI 193Jt. ILMUB KORD KUUS. SISU. INHALT. Eesti Autoklubi 10. aastane. Automobilklub von Estonia 10 Jahre alt. Liiklemisala tegevusest. Über die Tätigkeit des Verkehrsamtes. IV. TeedepäeV. Die IV. Strassentagung. Seadusi ja määrusi. Gesetze und Verfügungen. Kogemusi teedeehituse alalt Ameerikas. Erfahrungen vom Amerikanischen Wegebau. Prantsuse Grand Prix. Grösser Preis voar Frankreich. Eesti Autoklubi teateid ja kroonika. Klubnachrichten und Chronik. eg voogab raudse järjekindlusega üle kõigist inim­ Eesti Autoklubi asutaja- ja juhatusliige hra Joh. A likest toiminguist, ruttab lakkamatult edasi oma Jeets. Kuna aga mainitud ühing taotles peamiselt rada igaviku poole, laine laine järele veereb rannale, kutsealalisi huve, tekkis ühes autoasjanduse arenguga ning sama kui vahetumalt hääbuvad ääretus Kosmo­ peatselt vajadus ka autoomanike koondise järele. Sel­ ses taevatähed, kustub ka üksikute inimeste elu aegade leks loodi 1920. a. E. Autoomanike Selts. Kuid ka seal­ rutus. Mis aga igavesti jääb, on inimeste kätetöö, gi ei pööratud kuigi palju tähelpanu autoasjanduse ül­ inimeste vaimutöö. disele arendamisele ega sportlisele küljele, teotseti roh­ Helge tähisena tulevatele põlvedele päranduseks kem vaid puhtärilisil kaalutlusil. jääb inimese aadete, püüete ja visa töö tulemusena See asjaolu andis tõuget koonduda neil autooma­ ometi midagi järele, millele ei hakka ajahammas — nikel, kes kasutasid mootorsõidukeid, oma isikliseks see on inimlik looming. tarbeks ja sportlisteks üritusteks, luua uus organisat­ Aja mõõtmatus sügavikus on kümme aastat, mis sioon välismaa autoklubide eeskujul.
    [Show full text]
  • Viljandi Maakonna Vanamõisa Küla Kohanimed Eesti Keele Instituudi Kohanimekartoteegis
    CORE Metadata, citation and similar papers at core.ac.uk Provided by DSpace at Tartu University Library TARTU ÜLIKOOL ARHEOLOOGIA OSAKOND Viljandi maakonna Vanamõisa küla kohanimed Eesti Keele Instituudi kohanimekartoteegis Marge Konsa TARTU 2018 Sisukord Sissejuhatus 3 1. Vanamõisa küla kohanimistu 3 2. Vanamõisa küla kohanimed kaardil 5 3. Vanamõisa küla kohanimesedelid 7 4. Sedelid üldinfoga Viljandi valla ja Vanamõisa küla kohta 12 Kirjandus 12 2 Sissejuhatus Materjal põhineb Eesti Keele Instituudi (EKI) kohanimekartoteegi (http://heli.eki.ee/kohanimed) jaotusel Vil eki1, mis sisaldab omaaegsest Viljandi vallast 1950. aastal Salme Kaarheiti1 kogutud kohanimesid. Ma otsisin nende hulgast välja Vanamõisa küla kohanimed, digiteerisin EKI poolt veebi pandud skannitud sedelitel olnud teksti, koostasin kohanimistu ning lokaliseerisin nimed kaardil. Vanamõisa külast jäävad Pani ja Madi talu Viljandi ning ülejäänud kohad Suure-Jaani kihelkonda. Töö eesmärk oli saada kohainfot Vanamõisa küla 1970. aastate suure maaparanduse eelse maastiku ja pärimuspaikade kohta. 1. Vanamõisa küla kohanimistu Lokaliseeritud kohanimedele on lisatud sulgudes L-Est97 x, y ristkoordinaadid. Kõikide kohanimede asukohti ei olnud enam võimalik kindlaks teha ning kohanimede täpsusaste võib olla erinev. Kaheldava asukoha puhul lisasin juurde vastava märkuse. 1) Pani talud Pani-Härma talu, prk Härm (6477555.7, 588669.7) Aavikumägi Kooljamägi (6477588.2, 588412.6) Oinaauk Õunapuu mägi Pani-Taki talu, prk Takk (6477569.2, 588827.9) Põlendlohk Panimägi (6477522.6, 588607.8)
    [Show full text]