Nr 8 Kaunimad külaväravad · lk 3 • Külas Saksamaal sõprusvallas Bippenis · lk 4 • mõisapäev · lk 5 August 2019

Päevajuht Veljo Poom palus külarahval ennast tutvustada.

Foto: Kertu Tooming Külade päeval oli toredat meelelahutust ja vilgast kauplemist iljandi valla külarahvas valmistatud käsitööd – lapitek- koos olemist nautida. Oli lõbus kogunes 13. juulil Võrts- ke, pitslinikuid ja muid tooteid. ja lihtne meeleolu,“ lisas Merilin. Vjärve ääres Ulgel, et koos „Perenaised-peremehed olid Palju rahvast kogunes külade mõnusalt aega veeta, laulda- oma asjadega väljas ja oli ülla- päevale Valmast, Leiest, Kolga- tantsida ja kohalikku väärt kau- tav näha, mida kõike meie vallas Jaanist jm lähikonnast. „Eks ta pa osta. tehakse! Tundsin head kodust oli, saime teistega tuttavaks ja Päikesepaisteline ilm meelitas küla hõngu,“ märkis lä- päris tore oli. Minu meelest läks Võrtsjärve äärde hulgaliselt nii hedal elav Kati, kelle sõnul olid asi korda,“ ütles Hovard Kolga- suuri kui ka väikesi, kes sam- tänuväärsed ka maanteeameti ja Jaanist. Samast kandist pärit musid lippude ja külasiltidega Kolga-Jaani Tuletõrje Seltsi en- Ulvi sõnul sidus selline üritus reipalt Ulge puhkeala laululava netustegevused. kindlasti rahvast kokku. „Oli ette. Rongkäiku juhtisid valla- Lapsed kogunesid uudista- huvitav, et näha sai kogu valla vanem Alar Karu ja Kolga-Jaani ma tuletõrjetehnikat ja lustisid paletti – rahvast oli siit ja sealt piirkonnajuht Rivo Aren. kustutusvahus. Lausa järjekord poolt ja sai teada, mida kuskil „Täna on siia Viljandi valla oli maanteeameti pöörleva auto tehakse.“ esimesele külade päevale kogu- juures, kus inimesed said omal Maria, kes on alles vähe aega nenud kõige aktiivsemad küla- nahal tunda, mida tähendab maal elanud, vaimustus rahva Foto: Karolyn Moppel inimesed. Loodame, et järgmine autoga uperpallitamine ja kui sõbralikust ja abivalmist suhtle- Kolga-Jaani Tuletõrje Seltsi tehnika proovimine paelus eriti lapsi. aasta tuleb meid kokku veelgi tähtis on turvavöö kinnitamine. misest. „See üritus innustas ka rohkem. Rõõmsat pidutsemist Päevale sattus ka kaugemalt meid Kolga-Jaanis rohkem te- kõigile!“ tervitas kohaletulnuid külalisi, kellele hakkas esime- gutsema ja kogukonda panusta- Alar Karu. sena silma, et kõik tegevused ma. Tõsiselt vinge oli rongkäik, Rivo Aren tõdes, et vaatamata alates parkimisest kuni laste mis tõi kananaha ihule. Nii äge paljudele konkureerivatele üri- batuutidel hüppamiseni olid ta- oli ka, kuidas vanemad prouad tustele, mis samal päeval aset suta. „Meile meeldis väga rong- tantsisid – nad olid nii kodu- leidsid, jõudis üritusele rahvast käik. Külad tutvustasid ennast kootud ja armsad. Ka noored rohkesti, nii paarisaja ringis. seejärel nii vahvalt ja olid pingu- esinejad olid agarad. Kindlasti „Päev läks üle ootuste hästi korda tanud, et ühiste särkide ja silti- tasub sellist kokkusaamist teha ja tagasiside on olnud positiivne. dega näidata, kes nad on,“ rääkis ka järgmine aasta,“ rääkis ta. Eriti rahul olid laadal kauplejad, Merilin Tallinnast. Tema sõnul Valmas elava Anne sõnul oli kellest mõni tuli lausa eraldi tä- võlus kaunis kohas toimuv üri- sobilik, et üritus oli lühike ja nama, et sai võimaluse osaleda.“ tus just siiraste inimeste poolest. tempokas, mille järel jõudsid ini- Kohalikud ettevõtjad ja talu- „Tahtsime näiteks osta mett ja mesed ka kodus asjatada. „Meie pidajad pakkusid rahvale head- jõudsime talunikuni, kellel oli külas tekitas elevust külatähise paremat söögipoolist alates suit- mesi juba otsas ja kes hakkas tegemine. See oli vahva idee, Foto: Roomet Kuhi sulatikast kuni pannkookide, kohe mõtlema, kuidas ta saaks kuidas siis keegi selle lahendas – angervaksasiirupi ja mustika- meile hiljem meepurgi kätte toi- kes tegi ühekordse, kes igavese Publiku südame võitsid Mede Külä Eide Kärstnast. te-vaarikateni. Laadaplatsil käis metada. Kirsiks tordil oli see, kui tähise.“ Päeva lõpul tehti teata- aktiivne kauplemine ja rahvas tund aega hiljem tuli meie juur- vaks, et seekord võitis külatähis- Lapse käsi tõmbas kastist väl- sportlikumaks külaks. „Märka- polnud kitsi, et käia välja raha de üks tädi, koputas õlale ja näi- te konkursi küla. ja Holstre nimega paberi. „Kui sime Holstres olevat sportlikku värske mee või äsja küpsetatud tas ühe teise müüja poole: „Sealt Mitme tunni jooksul said ini- rahvas tahab, teeme ära!“ lubas vaimu ja nägime seal tegusat leiva eest. Lapsi tõmbas eriti saab ka mett!“ Vaimustusin ise mesed panna loosikasti sede- Holstre Pere Seltsi juhatuse liige kogukonda, ettevõtlikke inime- suhkruvati, maitsvate kookide ja taimeteedest, mida müüv koha- li, millele kirjutasid, kus võiks Marika Kivistik. si ja tugevat sidet omavalitsuse- pirukate ning huvitavate hoidis- lik ettevõtja rääkis väga asjalik- sama üritus toimuda järgmisel Holstre on tuntud oma aktiiv- ga,“ ütles konkurssi korraldava te poole. „Ostame kurgi-rabar- ku juttu. Sain temalt osta ühek- suvel. Kasti kogunes , sete inimeste poolest ja ei jää ühenduse Kodukant juhatuse berimoosi, see on nii hea!“ nõu- savägist, mida olin kaua tulutult , , , Heimta- külade päeva korraldamisega liige Krista Habakukk. dis Pärsti kandist pärit Joosep otsinud. Oli näha, et inimesed li, Kivilõppe, , Ridaküla, kindlasti hätta. Aasta küla 2019 Kohtumiseni järgmisel külade oma emalt. polnud orienteeritud müügile, , Tänassilma, Holstre ja võistlusel ei saanud Holstre küll päeval Holstres! Kohalikud müüsid ka enda vaid et oma tegemisi näidata ja eriti palju Kärstna nimega silte. võitu, kuid tunnistati aasta kõige Made Laas 2 · TEATAJA

ABIVALLAVANEMA VEERUD Hajaasustuse programmist said toetust 46 taotlejat rogrammi eesmärk on ta- seega toetuse maht kokku on judes majapidamistes toimivat gada hajaasustusega maa- 150 378 eurot. kanalisatsioonisüsteemi. Juur- Ppiirkondades elavatele pe- Taotluste hindamiseks moo- depääsuteede osas on tegemist redele head elutingimused ning dustati viieliikmeline hinda- erateedega, mis on kevaditi ja seeläbi aidata kaasa elanike pü- miskomisjon, kes enne taotlus- sügiseti raskesti läbitavad ning simisele neis piirkondades. te hindamist tutvus kohapeal tekitavad probleeme ka opera- Hajaasustuse programmi majapidamiste olukorraga ja tiivsõidukitele. 2019. aasta taotlusi sai esitada kitsaskohtadega. Seejärel toimus Taotluste suurimaks puudu- 13. maini. Tähtajaks laekus 123 hindamisjuhendi alusel taotlus- seks oli olukorra kirjeldamata taotlust – 57 veesüsteemidele, te hindamine, mille tulemusena jätmine. Paikvaatlused ja hetke- 51 kanalisatsioonisüsteemidele kujunes pingerida. Pingerea alu- olukorra kirjeldused on aluseks ja 15 juurdepääsuteedele. Taot- sel tegi hindamiskomisjon ette- taotluste hindamisel. letav toetuse summa oli kokku paneku vallavalitsusele taotluste Loodame, et järgnevatel aasta- 406 370,63 eurot, omafinantsee- rahuldamiseks, osaliseks rahul- tel avatakse uuesti hajaasustuse ring 206 277,77 eurot ja projekti- damiseks ja rahuldamata jätmi- programmi taotlusvoorud, sest de maht 612 648,40 eurot. seks. 2019. aastal sai toetuse 46 vajadus selle järele on jätkuvalt Valla külade päeval Ulgel oli koos palju rõõmsaid inimesi, et ennast ja oma Toetus koosneb riigipoolsest taotlust. väga suur. küla näidata ja teistega tuttavaks saada. Ka sellised sündmused aitavad panusest ja kohaliku omavalit- Majapidamistes on jätkuvalt talveks akusid laadida. Foto: Karolyn Moppel suse panusest. Viljandi vald osa- suurimaks probleemiks joogi- Rivo Aren, leb programmis 80 000 euroga vee kättesaadavus ja selle halb Kolga-Jaani piirkonnajuht Suvi on ja riigi panus on 70 378 eurot, kvaliteet. Samuti ei ole väga pal- akude laadimise aeg eda teksti kirjutama asudes mõt- lesin, et esmatähtis on kajastada Skõiki suuremaid ehitusi ja re- monte, mis suvekuudel Viljandi val- las käimas on. Jah, Heimtali staadio- ni ehitaja on kinnitatud, koolis ventilatsiooni ehitamine käib, Soe küla lapsed saavad augusti lõpus tagasi oma rühmaruumidesse, Pärs- ti mõisa lasteaia ruumides on värvi- uuringud tehtud, Ramsi-Rahetsema kergliiklustee ehitushanke tulemused on teada, kruusateede remont ja tol- muvabade teede säilituspindamine on sisuliselt valmis jne. See nimekiri on Rein Anton tegelikult palju pikem. Viljandi vallavalitsus toimetab pausideta 12 kuud aastas, kuid juulis-augustis ei peaks remonte ja ehitamisi üle tähtsustama. Suvi on puhkuste aeg. Alates 16. sajandist on Gregoriuse kalendri järgi uue aasta algus tõesti 1. jaanuaril, kuid tööinimese jaoks algab uus aasta pigem augusti lõpus või septembri alguses, sest jaanipäevast kooliaasta alguseni on Eestis suvine puhkuste pe- külas asuva Jaani-Mursi talu „veevärk“ oli siiani selline. Hajaasustuse programmi abiga saab talu endale riood, aktiivse tööaasta lõpp. Oleme ju Eestimaa suve ja oma kaasaegse veesüsteemi. Foto: Rivo Aren suvepuhkust oodanud jõulust alates! Sel suvel toimus Eestimaal ja Viljandi vallas tõesti palju: jaani- päev, juubelilaulupidu, Viljandi valla külade päev, folk, mitmed külapeod jne. Aset leidis väga palju ja erinevaid üritusi, tihti oli Viljandi Vallavalitsus kuulutab välja konkursi raske valida, kuhu minna või mida teha. Tegelikult ei olegi tähtis, kus inimene on, palju tähtsam on, aasta haridustöötaja tunnustuse omistamiseks kellega ta on. Heade inimestega koos olles laed oma akusid palju kiiremini ja kindlasti ka paremini. Tihti tunnevad nii võõrustajad Tunnustuse omistamise ees- mõjutanud haridusasutuste ja Täpsem info on Viljandi val- ja oma pere kui ka külalised sedasama – et see ongi õige puhkus! märk on tähtsustada haridus- Viljandi valla arengut. la tunnustuse avaldamise kor- Meil kõigil on oma koht, kus akude laadimine õnnestub kõige töötaja rolli ning tunnustada Tunnustus omistatakse järg- ras: https://www.riigiteataja.ee/ paremini. Mina laen neid oma kodus Suurelepa talus Kärstna Viljandi valla üldhariduskooli- mistes kategooriates: akt/410112018001 külas. de ja koolieelsete lasteasutuste aasta noor õpetaja Rein Anton, õpetajaid, haridusasutuste juh- aasta õpetaja Vajalikud dokumendid saata abivallavanem te, tugispetsialiste, treenereid, aasta lasteaiaõpetaja Viljandi Vallavalitsuse aadressil huvihariduse spetsialiste, kelle Kauba 9, 71020 Viljandi linn või töö ja isiklik eeskuju on kaasa ai- Taotlusi aasta haridustöötaja e-posti aadressile viljandivald@ danud noorte kujunemisele mit- tunnustuse määramiseks võivad viljandivald.ee Viljandi Vallavalitsus mekülgselt arenenud isiksusteks esitada kõik füüsilised ja juriidi- Taotluste esitamise tähtaeg kuulutab välja konkursi ning kelle tegevus on positiivselt lised isikud. on 31. august 2019. Aino Tamme ja Jaan Depmani nimelisele üliõpilasstipendiumile Augusti teisel poolel on postkontor UUED TÖÖTAJAD Stipendiumiga tunnustatakse Viljandi vallast ajutiselt suletud kõrgemasse õppeasutusse õppima läinud hästi õppivaid 16.–30. augustini on üliõpilasi ja innustatakse neid õpinguid jätkama. Mustla postkontor Ragna Ruukel – Viljandi valla Aino Tamme nimeline stipendium on mõeldud suletud. sotsiaaltöö spetsialist humanitaar- ja kultuuriüliõpilasele, Kliendid saavad kasutada len sündinud Viljandi linnas, Jaan Depmani nimeline stipendium kõiki postiteenuseid kasvanud Viljandi vallas. Viima- reaal- ja loodusainete üliõpilasele. asenduspostiasutuses või sed 24 aastat olen elanud Kark- tellida kirjakandja O si-Nuias. Olen abielus ja peres kasvab Stipendiumile kandideerija peab olema kõrgemas koju/tööle. õppeasutuses edukalt läbinud vähemalt kaks õppeaastat. laps. 2018. aastal omandasin kõrghari- Mustla postkontorit duse Tartu Ülikooli Pärnu kolledžis sot- Stipendiumi suurus on 1000 (üks tuhat) eurot. asendab ja siaaltöö- ja rehabilitatsioonikorralduse Taotlusi stipendiumi määramiseks võivad esitada väljastab saadetisi erialal. nii üliõpilased kui ka kõrgemad õppeasutused. Viljandi postkontor Enne Viljandi valla sotsiaaltööspetsia- Taotlusele tuleb lisada õppeasutuse soovitus, (Tallinna tänav 22, listi ametisse asumist töötasin ma kaks kõrgkooli poolt kinnitatud väljavõte õpitulemustest ning Viljandi), avatud E-R 9-19, aastat sihtasutuses Tõrva Haigla sotsiaal- L 9-17, P 10-15. taotleja motivatsioonikiri. töötajana. Praegusel ametikohal soovin Kirjakandjat saab tööle/ rakendada oma erialaseid kogemusi, Vajalikud dokumendid saata Viljandi Vallavalitsuse koju tellida kliendiinfo teadmisi ja oskusi, mis on seotud sotsiaalteenuste osutamisega. aadressil Kauba 9, 71020 Viljandi linn või telefonilt 661 6616 Vabal ajal loen raamatuid, et näha maailma läbi kellegi teise sil- e-posti aadressile [email protected] E–R kell 9–20 ja L-P 9-15. made, ja mulle meeldib reisides silmaringi avardada. Taotluste esitamise tähtaeg on 15. september 2019. Lisainfo www.omniva.ee Soovin teha Viljandi valla elanikega head koostööd, et aidata neid, kes ise hakkama ei saa. TEATAJA · 3

SAAME TUTTAVAKS

Tutvustame lugejaile Viljandi valla volikogu liikmeid. AIVAR PIIR len 33aastane ja elan Vissuve- re külas. Olen abielus – abi- Okaasa Grete, tütred Lenna ja Loore. Põhihariduse omandasin Kolga- Jaani põhikoolis, seejärel jätkasin kooliteed C. R. Jakobsoni nimeli- ses gümnaasiumis ning õigusalase kõrghariduse omandasin Tallinna Majanduskoolis. Pärast õpinguid ning erialast tööd kindlustuse vald- konnas tulin tagasi oma lapsepõlve- koju ning töötasin kuus aastat Eesti Töötukassa Viljandimaa osakonnas tööandjate konsultandina. Viimase aasta olen teinud müügijuhi tööd osaühingus Specagra. Kõige olulisemad on minule mu pere ja kodu. Kui aega üle jääb, siis tegelen korvpalliga. Eesti Maavara/Baltic Agro korv- pallimeeskonnaga paneme end igal aastal proovile Viljandimaa meistrivõistlustel. Fotod: Made Laas Hetkel olen Viljandi valla kodanike ühenduste ja külaarengu komisjoni aseesimees. Olen varasemalt kuulunud Kolga-Jaani Esikoha võitis Holstre külatähis, betoonis valatud küla logo, mis on pimedal ajal ka valgustatud. vallavolikogusse ning jõudsin ühe koosseisu ajal olla mitme ko- misjoni esimees, volikogu aseesimees ja ka volikogu esimees. Lisaks toimetan ka Järtsaare-Vissuvere külaseltsis. Eelnev ja praegune volikogu liikme kogemus on mulle näida- Holstres kõrgub kaunis nud ja kinnitanud, et valla tegelikku tugevust näitab suutlikkus tagada head elutingimused ühtlaselt kogu valla territooriumil, mitte ainult suuremates asulates. Vallaelanik peab tundma ja külavärav oma silmaga nägema, et mõnigi valla investeering tooks kasu ka tema õuele või lahenduse tema murele. Rääkimata sellest, et iljandi valla külade päeval oleks tagatud lasteaiakohad, kodulähedane kool, korras teed, 13. juulil Ulgel kuulutati kiire ja paindlik asjaajamine. Vkonkursi „Kaunis külavä- Leian, et meil peavad olema tugevad külakogukonnad. Sa- rav 2019“ võitjaks Holstre. Teise mas on kogemus näidanud, et see tuleb saavutada elanikele koha ja rahva lemmiku eripree- vastuvõetaval viisil ja tempos. Ärme unusta, miks inimesed mia pälvis Tänassilma, kolman- tahavad tänase elutempo juures just maal elada – et nautida da koha sai Ridaküla. rahu ja vaikust. Konkursitöid hinnanud ko- Volikogu liikmetele soovin kaalutletud otsuseid – eriarusaa- misjon andis esikoha Holstre mad ning vaidlused on volikogu suhtlemise osa. külatähisele, mis on püsiv, kau- nis ja tänu valgustusele nähtav ka pimedal ajal. Betoonist tähi- sel kujutatakse Holstre logo, mis sümboliseerib külale iseloomu- HEINO RUUS likke vorme ja reljeefset maas- len sündinud 1949. aastal tikku – kollane tähistab ener- Lehola-Lembitu radadel, giat ja päikesekaart, roheline kus veetsin oma noorusaja, Rahva lemmikuks sai Tänassilma küla tähistav heinarõuk koos heinalistega. O elujõudu ja loodusvorme ning lõpetasin keskkooli ja alustasin töö- sinine järvesid ja vett. Esteeti- meheelu. 1968. aastast olen seotud lise ja maagilise tähendusega Viiratsi piirkonnaga. Seega elupõli- kujutis on saanud ainest mulgi ne maamees ja nüüdseks pensionär. arhailisest geomeetrilisest orna- Abielus, kolme tubli lapse isa ja va- mendist. naisa üheksale imepärasele lapse- Tähise kujundas Siim Mau- lapsele. ring ja selle valas betooni oma EPA-st sain mehaanikainseneri ja küla mees Vjatšeslav Rjabinin. TÜ-st psühholoogi kutsetunnistuse. Lisaks tähisele pandi püsti ka Viljandi vallavolikogus 2013. aastast, küla kaardiga infotahvel. Oma eelmises koosseisus kodanikeühen- panuse Holstre tähistamiseks duste ja külaarengu komisjoni liige, nüüd sama komisjoni esi- andis kokku kümmekond küla- mees. Meeldiv on teha koostööd laste- ja noortesõbralike ning inimest. vanemaid inimesi austavate arukate inimestega nii volikogus Vaimuka idee ja teostuse eest kui külades. pälvis komisjoni ja rahva lemmi- Pean tähtsaks paindlikku, erinevate piirkondade vajadusi ar- ku eripreemia Tänassilma küla- vestavat, meie presidendi poolt heaks kiidetud nn õmblusteta tähis. Viljandi-Tartu maantee ühiskonna arengut. Vallas on mitmeid tublisid kodanikeühen- ääres olev heinarõuk on tõmma- dusi, kes lähtuvad sellest ja hoolivad oma kodukandi sujuvast nud ka paljude möödasõitjate tä- Ridaküla asukohta märgib Viljandi-Tartu maantee ääres silt ja lõbus perekond arengust ning panustavad oma aega ja võimeid sellesse. Suur helepanu – selle juures peatutak- selle juures. tänu neile selle eest, sest keegi teine kaugelt ei näe kohalikke se ja tehakse pilti. Pilkupüüdev vajadusi paremini kui nemad. on ka sama maantee ääres olev koha laureaadid koti angerja- märk oli ärgitada kogukondi Soovin kõigile hoolivust ja austust kõige meid ümbritseva Ridaküla silt koos elanikega. konservide ja muu maitsvaga. oma küla meeldejäävalt tähista- vastu, üksteise mõistmist ja koostöövalmidust ning julget pea- Konkursi võitja sai kalesõidu Kokku esitati konkursile, mis ma, 7 külatähist. lehakkamist elutingimuste parandamisel. Nautige meie kaunist Võrtsjärvel, teise ja kolmanda lõppes jaanipäeval ja mille ees- Made Laas Eestimaad ja muutke see veelgi kaunimaks.

Vallavalitsus ootab ettepanekuid valla arengukava ja eelarvestrateegia täiendamiseks ja muutmiseks astavalt seadusele peavad vajadusel vähemalt nelja eelseis- jooksva aasta eeldatavad ja eel- gemisel, investeeringute kavan- Viljandi Vallavalitsus ootab kohaliku omavalitsuse va aasta eesmärke ja tegevusi. arvestrateegia perioodiks prog- damisel ning investeeringuteks kirjalikke ettepanekuid Viljan- Varengukava ja eelarve- Eelarvestrateegia on valla aren- noositud põhitegevuse tulud ja toetuste taotlemisel. di valla arengukava 2019-2026 strateegia hõlmama iga aasta 15. gukavast tulenev selgitustega kulud, investeerimistegevus ja Eelarvestrateegia peab hõlma- täiendamiseks ja muutmiseks oktoobri seisuga vähemalt nelja finantsplaan, mis on arenguka- finantseerimistegevus. ma iga aasta 15. oktoobri seisuga ning Viljandi valla eelarvestra- eelseisvat eelarveaastat. Vallava- vaga seotud iseseisev dokument. Eelarvestrateegia on aluseks vähemalt nelja eelseisvat eelar- teegia täiendamiseks ja muut- litsus on võtnud vastu korra, mil- Eelarvestrateegias esitatakse kohaliku omavalitsuse üksuse veaastat ja peab olema vastu miseks aadressil viljandivald@ le alusel vaadatakse arengukava eelarvestrateegia vastuvõtmi- eelarve koostamisel, kohustus- võetud enne eelseisva aasta eel- viljandivald.ee kuni 26. augus- üle igal aastal ning täpsustatakse sele eelnenud aasta tegelikud, te võtmisel, varaga tehingute te- arve vastuvõtmist. tini 2019. 4 · TEATAJA Viljandi valla noored olid laagris Saksamaal sõprusvallas Bippenis juuli öösel alustasime puuetega laste lasteaeda. Tagasi rohkem aega ise ringi vaadata. 18liikmelise noorte- sõites saime poole tee peal veidi Oli väga armas, et meile otsiti 10.grupiga reisi Riiga, et puhata ja ennast supiga kosu- terve Bippeni pealt elanike isik- sealt edasi Saksamaale lennata. tada. Sama päeva õhtul kõndi- likke jalgrattaid, et me saaksime Bippenisse jõudsime umbes kel- sime Restrupi Schützenfestile, nendega ringi sõita ja ümbrust la nelja ajal õhtul. Olime laagris kus valiti järgnevaks aastaks avastada. koos Saksa noortega. uus kuningas ja kuninganna. Käisime ka Osnabrücki vana- Esimesel nädalal käisime pal- Sellel festivalil avastasime, et linnas ja paaris kirikus, mis olid ju Saksamaal ringi ja jõudsime Saksamaa majonees on jumali- väga uhked ja suured. Paar päe- ka Hollandisse. Näiteks külas- ku maitsega ning paljud ostsid va enne ärasõitu käisime vibu tasime toiduainetehnika töös- seda isegi koju kaasa. Bippenis laskmas ja Fürstenaus vaatasime tust Quakenbrückis, kus meile sai käia ka suure basseini ääres kindlust ning vanaaegset vang- Foto: Artur Grossthal räägiti erinevatest masinatest, päevitamas ja ujumas, kuid kah- lat, mis tänapäeval on kasutusel Mindeni piirkonnas krohvitakse veskitel ära üksnes tuulepoolne külg. töövahenditest ja anti ka proo- juks oli ilm enamasti pilves ja hotellina. Ärasõidupäeval käisi- vida mõnda toodet, käisime külm. Õhtuti istusime tavaliselt me Frankfurdis riigipäevahoo- Hollandis Emmeni turul, mis lõkke ääres, kuulasime muusikat nes ja peale seda läksimegi len- Veskipärand väärib hoidmist oli tõepoolest suur, nagu meile ja rääkisime juttu. Üks hingepu- nujaama, et koju sõita. Reis oli räägiti. Edasi sõitsime mängima gev asi reisi juures oli veel see, et väga mitmekesine. On lahe, et öödunud suve lõpul korraldatakse veskimatku, talugolfi, mis oli kõigi jaoks uus ühel tüdrukul oli kaasas ukulele meil on sõprusvald, kelle noorte- toimunud Suislepa jahvatamise töötubasid, lõbu- ja põnev kogemus, sest mäng ja saime selle saatel laulda ja ilu- ga kohtuda. Laagris oli meie valla Mtuuleveski avapidu said veskipäevi. Samal ajal oldi käis puupulkade ja tunduvalt said meloodiaid nautida. noori erinevatest piirkondadest, külastas lisaks kohalikele ka 1980ndate keskel olukorras, suuremate pallidega kui tavali- Bippenis olles sai meile vägagi saime ka omavahel tuttavaks. suurem seltskond sakslasi Vil- kus tuuleveskite aeg hakkas ses golfis. Sellist väljakut poleks selgeks, et Eesti noored ei suuda Kuigi koduigatsus oli suur, siis jandimaa sõprusmaakonnast ümber saama, moodsamad keeruline meilgi küladesse raja- istuda niisama ja eestlased on Saksa noortega hüvasti jättes tuli Minden-Lübbeckest. Selle suve veskid tulid peale ja vanad da, on vaja ainult üsna suurt ala, ikka tantsu- ja laulurahvas. Just hinge ka veidi kurbust. Reis oli tuuled viisid mind omakorda tuule- ja vesiveskid jäid una- kuhu saaks väljaku teha. sellega erineme Saksa noortest väga kasulik, et näha, kui eriline Saksamaale vaatama sealseid russe ning ajapikku lagune- Sõitsime ka pika maa dresii- kõige rohkem. Vähemalt olime paik on kodumaa. Väärtustagem tuulikuid. sid. Ühel hetkel aga mõisteti, niga, aga pidime kogu aeg juhte nii edukad, et õpetasime neile Eestit ja oma kultuuri! Kümne aasta jooksul tehtud et veskid ongi selle piirkonna vahetama, sest väntamine nõu- selgeks „Oige ja vasemba“ tant- Selle aasta laagrisse sõidu val- töö ja nähtud vaev hakkab end kõige iseloomulikumaks süm- dis suurt pingutust ja väga kaua su. Üheks suurimaks kultuuri- mistas ette abivallavanem Ene tasahilju ära tasuma – üha roh- boliks ja maamärgiks, ei suutnud meist keegi sadulas šokiks oli terve reisi ajal see, et Saar, õpetajatena olid grupiga kem on neid, kes on leidnud veskiühing, mis hakkas tege- istuda. Dresiinidega sõidetakse me ei ole kokku ka nii palju saia kaasas Maret Tamme ja Tiiu Ki- tee vanasse veskisse. Uudis- lema veskite remondi ja säilita- raudteel, kus rongid enam ei sõi- ja mullivett tarbinud, kui nende vilaan. Järgmisel aastal 16.-27. tajad toovad oma rõõmsaid mise küsimustega. Praegu üt- da, ja see on mõeldud turistidele kahe nädala jooksul Saksamaal juulil võõrustab meie vald Saksa emotsioone igast ilmakaarest levad veskiühingu asutajaliik- ja kohalikule rahvale. olles. noori siin. Kamtšatkast Floridani, Must- med, et ühing asutati õigel ajal Dresiinidega sõitsime Fürste- Kui valla esindus ja rahvatant- Kätriin Meerits, last Minden-Lübbeckeni. Vii- ning tänu sellele on mitmed nausse, kus vaatasime kooli ja sijad koju sõitsid, siis oli meil laagriline mane on kaunis maapiirkond veskid täna veel töökorras. Lääne-Saksamaal Hollandi pii- Veskiühingu ja maakonna toel ril. Sealt aga on juba kolmsada on asutatud isegi veskipuusep- aastat tagasi jõudnud Mindeni pade töökoda, kus töötavad in- piirkonda esimesed hollandi sener, sepp ja neli puuseppa. tüüpi tuuleveskid. Just neid Tänu sellisele pidevale hoolele ma seal uudistamas käisingi on maakonnas veel umbes 30 ja veskimehele on seal põnevat veskit, milles on võimalik pä- väga palju. riselt vilja jahvatada. Minden-Lübbecke maakond Siinkohal arvan, et Viljandi on pindalalt väiksem kui Vil- vald võiks sõprusmaakon- jandimaa, kuid seal on teada na eeskujul kaardistada oma 83 tuuleveski või vesiveski vanad veskikohad ja praegu asukohta. 43 veski korras- veel seisvatele veskivaredele olekut toetab maakond oma ehitada katused. Selline samm eelarvest. Sealjuures ei peeta oleks ilus eeskuju tervele Eesti- tähtsaks seda, kas veski kuu- le tööstuspärandi säilitamisel. lub riigile või on eraomandis. Mu hollandlasest sõber Arnout Ühtmoodi tähtsaks peetakse ütleb, et veskite taastamine on veski eest hoolitsemist ning püha asi. panustatakse veski kui piir- Küll tuleb siis ühel päeval konnale ainuomase tööstus- ka noor ja tugev mees ja raiub pärandi säilimisse. sooned kivisse … Väike algus Minden-Lübbecke maakon- on juba tehtud. Tervitustega na sümboliks on tuuleveski. Suislepast! Maamärgina on tuuleveskid Artur Grossthal, piirkonnas kõikjal nähtavad, Suislepa tuuliku taastaja Eesti noortel õnnestus ka sakslastest eakaaslased viimaks ühisesse tantsuringi meelitada. Foto: Maret Tamme

Malevas käis töö ja vile koos aarepeedi piirkonna noor- Lisaks esmastele abistamisvõ- olid kõik ennast ühel või teisel tel algas tänavune suve- tetele õppisid noored malevas ka moel vette kastnud. Svaheaeg töökalt. 15 noorel raha planeerimist. Selleks kü- Maleva lõpus tõdesid noored, oli võimalus osaleda 11. korda lastati Viljandi Töötukassat, kus et ebameeldivaim töö on rohi- toimuvas Saarepeedi noorte anti noortele rollimängus üles- mine ja tuska valmistas liiga malevas. andeks planeerida pere kuu eel- palav või vihmane ilm. Maleva Kümne tööpäeva jooksul olid arve. Ühel perel õnnestus raha positiivsete külgedena nime- maleva noored abiks koolimajas isegi pisut kogumiseks kõrvale tasid malevlased mitu korda remondi ettevalmistustööde, panna, kui samal ajal teisel perel omavahelist suhtlemist ja uute rahvamaja ümbruse, karjääri jäi oma kulude katmiseks oma- inimestega kohtumist, oma raha puhkeala ja matkamaja koris- jagu puudu. teenimise võimalust ja ühiste tustööde ning lasteaia õueala Pärast tööpäevi toimusid ka väljasõitude toimumist. korrastamise juures. Õuealal erinevad väljasõidud ja tegevu- Iga malevlane sai lisaks tööko- olid lasteaialapsed mänguvälja- sed. Näiteks käidi koos kinos, kü- gemusele ja toredatele seiklus- kule tulnud abilistest elevil ning lastati Viljandi põgenemistuba ja tele mälestuseks ka omanime- õppisid malevlasi jälgides juba võeti Türil mõõtu kardisõidus. lise Saarepeedi noorte maleva varakult töövõtteid. Ühel pärastlõunal jagus ram- T-särgi. Maleva alguses läbisid kõik mu suisa rabamatkaks. Matka Foto: Egle Sild Aitäh meie koduvallale, AS noored Punase Risti esmaabi lü- käigus said soovijad ennast ja- Põlluvarale ja MTÜle Saarepee- hikoolituse, et olla valmis ennast hutada Öördi rabajärves. Pärast Lasteaialapsed tulid oma mänguplatsile saabunud malevlas uudistama. di Noorteklubi SNAK noortele ja kaaslasi vajadusel väiksemate nauditi grilli ääres krõbedaid toreda malevasuve võimaluse tööõnnetuste juures abistama. vorstikesi ja suussulavaid vahu- duks oli Rahinge Wakeparki kü- SUP laudadega. Kui alguses olid eest! Õnneks neid oskusi ühelgi noo- komme. lastamine. Veepargis said noored noored tuule ja jaheda vee ees Meret Anson, rel malevas tarvis ei läinud. Viimaseks ühiseks väljasõi- sõita veelauaga, aerupaadiga ja pisut kartlikud, siis päeva lõpus Saarepeedi noortetoa juhendaja TEATAJA · 5 Heimtali mõisapargi pingil on nüüd Imbi-Sirje Tormile pühendatud plaat eist korda toimunud nud oma energia ja teadmised Heimtali mõisa suvefes- Heimtali koolile ja kogukon- Ttivali keskpäeval alanud nale. Plaadile on jäädvustatud ajalootunnis rääkis kauaaegne tekst: Imbi-Sirje Torm – kauaaeg- ajalooõpetaja Imbi-Sirje Torm ne ajalooõpetaja, kirglik ajaloouuri- lugusid Heimtalist ja mõisa- ja ja -talletaja, muuseumitoa rajaja rahvast Siversitest. Pea kaks Heimtalis. Peale tseremooniat tundi said huvilised osa sisu- läksid huvilised koos Imbi- tihedatest pajatustest. Siis oli Sirjega Siversite kalmistuga käes aeg üllatuse jaoks, seda tutvuma ning sellega seotud nii mõisafestivalil osalejaile lugu kuulama. Viimase aas- kui ka proua Tormile endale. ta jooksul on Viljandi valla ja Nimelt olid Heimtali põhi- Pärandivaderite programmi kooli ja Heimtali mõisakooli toel tehtud olulisi korrastus- seltsi eestvedajad otsustanud töid kalmistul ning tähistatud paigutada austuse märgiks mälestuskivi ja sepisväravaga teenekale ajalooõpetajale ja mõisnike von Siversite rahu- -uurijale ühele pargipingile paik. Lähemalt oli sellest juttu õpetajate toa akna all nimelise juunikuu vallalehes. plaadi. Kolmkümmend aastat on õpetaja Torm pühenda- Urve Mukk

Heimtali mõisa sepikojas valmistati Tarvo Prinzmanni juhendamisel ahjuroopi. Foto: Ade Aasmäe Heimtali mõisapäev pakkus tegevust igale maitsele juuli hommikul jatamist, mis oli huvilistele väga Kalda oma kontserdiga. Kui mul- kell 10 avasid nauditav. Sellele järgnes päeva lu olid tegijad lõõtsamängijad, Heimtali mõisa peasündmus – pargipingil ni- siis seekord keelpillivirtuoosid. 20. Teenekas ajalooõpetaja ja -uurija ning Viljandi valla aukodanik Imbi-Sirje teise suvefestivali töötoad oma melise plaadi avamine austus- Kogu päeva jäädvustasid ho- uksed. Neid oli nii majas kui avaldusena kauaaegsele ajaloo- bifotograaf Ade Aasmäe ning Torm sai mõisapäeval esmakordselt istuda Heimtali mõisapargis oma õuealal. Sepikojas valmistati õpetajale ja entusiastlikule aja- videomeistrid Marko ja Aure- nimelise plaadiga tähistatud pingil. Foto: Ade Aasmäe Tarvo Prinzmanni juhendami- loouurijale Imbi-Sirje Tormile. lika Reimann. Päevajuhina te- sel ahjuroopi ja huvilisi jätkus Tegutsesid lasteala-lebola, kus gutses Romet Koser. Töötoad ja tundideks. Puutöötoast saadi sai pille mängida ja joonistada- kontserdid olid osalejaile tasuta. kaasa Dagmar Rieti juhenda- meisterdada. Suur huvi oli rat- Läbiviimist toetasid kohaliku misel oma käega tehtud ja kau- sutamise vastu, millele aitasid omaalgatuse programm, Vil- nistatud soolatoos. Käärilõiked kaasa mõisakooli head naabrid jandi vald, Heimtali mõisakooli on kunstihuvilise mõisniku Heimtali hobusekasvandusest. selts ja seltsing Heimtali T-klubi. Frommhold Fiedrich von Siversi Paari tunni vältel oli lastel või- Tänan südamest kõiki, kes et- pärand, mille eeskujul Leili Vii- malus ka lasta endale näomaa- tevalmistustele ja päeva ladusale napuu julgustas osalejaid pilte ja linguid teha. Mõisahoone taga kulgemisele õla alla panid. Mul kaarte valmistama. Kama võib avatud terrassil oli Ester Karm on suur rõõm selle üle, et kogu- pidada meie rahvustoiduks, mil- sisse seadnud stiilse fotonurga. konnast oli palju kaasaaitajaid. le valmistamist tänapäeva võt- Laadal kaubeldi mitmekesise kä- Juuli lõpus saime uuesti kokku ja mes ja variantides tutvustas Airi sitöö, mee (Mulgi Mõisa mesi), jõudsime järeldusele – kolmas su- Hallik-Konnula Urvaste külade jääjoogi ja palju muuga. Kel vepäev tuleb 18. juulil 2020. Mul- seltsist. Vibuväljakul sai Vana- kõht tühjaks läks, sai end kosu- le meeldis kohal käinud Sakala Võidu/Viljandi spordikooli vi- tada sooja toidu, masinajäätise ajakirjaniku loo pealkiri „Heim- buklubi treeneri Aune Variku (Raudnaela kõrts) või veranda- tali mõis hellitab oma külalisi“ – eestvõttel õppida vibu laskma. kohviku koogi ja kohviga. seda soovime teha ka edaspidi. Teist aastat lõi kaasa keraamika Vaheldust isetegemisele pak- töötuba Heimtali Loomestuu- kusid professionaalsed muu- Urve Mukk, dios, mida juhib Külli Allikvee. sikud. Päeva rikastasid Andre Heimtali mõisa- ja muuseumi- Keskpäeval alustas Imbi-Sirje Maaker kitarrimuusika ja lugu- töö koordinaator, Torm muuseumitoas lugude pa- dega ning Indrek ja Paul Kristjan suvefestivali korraldaja Külapäev tõi Holstre rahva kokku juulil toimus teine võimalus kohalikud tarbijad pillidel. Tantsulusti jagus öötun- Holstre piirkonna ja tootjad kokku viia ehk meie dideni. 20. külade päev. Nagu oma kohalik OTT (otse tootjalt Ja miks ma üldse kirjutan ühel külapäeval ikka, algas päev tarbijale). meie külapäevast? Seepärast, et laadaga, pärast lõunat toimus es- Külapäeva kümnevõistlus oli on äärmiselt tore olla ühe selli- makordselt Holstre külapäeva jõukohane nii lapselapsele kui se toimeka ja vahva kogukonna kümnevõistlus ja päeva lõpetas vanaisale-vanaemale. Motoks liige. Kogukonna, kus naaber peoõhtu Holstre magasiaidas. ikka „Tähtis ei ole võit, vaid osa- tunneb naabrit, märgatakse üks- Peakorraldajaks oli Holstre Pere võtt!“ Meistri medali said kõik, teist, tullakse ja panustatakse Selts, aga suur tänu ka meie tub- kes alad läbi tegid. Spordiala- oma aega selleks, et meil kõigil lidele abilistele. de valikus oli seekord odavise, oleks hea ja mõnus siin piirkon- Suvel ei ole ilmselt nädalava- pallivise, kuulitõuge, 60 m jooks, nas elada. hetust, kui Eestis mõnda laata tõkkejooks, jalgpalli penaltid, Külapäeva korraldame küll ei toimu. Milleks siis veel kü- laskesuusatamine, kettaheide, üle aasta, aga kuna Holstre sai lapäevade raames väikseid laa- takistusjooks ja kolmikhüpe. loosi tahtel järgmise Viljandi tasid korraldada? Minu meelest Noorim osaleja oli kolmeaasta- valla külade päeva korralda- on see suurepärane võimalus ne ja kaugeim osaleja tuli Ukrai- jaks, siis ootame juba järgmisel ärgitada inimesi välja tulema Fotol on külapäevaline Ain Ristissaar sooritamas tõkkejooksu ehk tõkked nast – seega lausa rahvusvaheli- suvel kõiki Viljandi valla kü- ja teistele näitama, mida vahvat kaenlasse ja jooksma. Tema taga Andres Tukk ootamas 60 m jooksu starti, sed võistlused. lasid Holstresse. Teeme sellest nad teha oskavad. Üks väike jalas seitse numbrit suuremad kummikud. Foto: Andrus Tukk Loomulikult ei saa ühte küla- kõik koos ühe ägeda külade külalaat on just paras selleks, päeva korraldada ilma korraliku päeva! et esmakordselt oma toode- arvatakse kaubast ja kui on sellest ettevõtmisest miskit suu- simmanita. Tantsuks mängisid Katrin Reimo, tega välja tulla, kuulda, mida hea tagasiside, siis ehk kasvab remat. See on ka suurepärane Asso Int ja Martin Müller lõõts- Holstre Pere Selts 6 · TEATAJA Uusna kooli vilistlased edendasid külaelu ühjaks jäänud Uusna koo- limaja ruumides avati 1976. Taastal ööpäevaringne las- tepäevakodu 100 lapsele. Perso- nali suurus oli 22 töötajat. Seega on Uusna kooli lõputunnistused välja antud enne 1976. aastat. Tänavu 20. juulil tuli 25 Uusna kooli vilistlast Ruudikülla kok- ku. Rõõm oli taas kohtuda. Kok- kusaamise organiseerisid Elvi Nurmekivi ja Väino Viidebaum. Väino oli keetnud maitsva supi ja Elvi küpsetas kringli ja pirukad. Igaüks tõi midagi maitsvat kaasa. Räägiti maaelu praegusest olukorrast. Kuuldus negatiivne hääl, et talud on tühjad. Samas märgiti, et kõigil koosviibijatel on kas talupidamine või mingi muu tegevus – kes käib tantsi- mas, laulmas, tegeleb naabrite abistamisega või on aktiivne ühistegevuses. Sealt läks jutt sujuvalt üle ühis- tegevusele varasematel aegadel. Seejuures oli abiks ühe osavõtja poolt kaasa võetud 1936. aastast pärit kirjatükk "Sakalamaa elu", Uusna kooli vilistlased saavad Ruudikülas kokku iga aasta juulis. Foto: Villu Käo milles oli artikkel "Uusna kool". Kirjutisest selgus, et Uusna vallaomavalitsuse juhiks oli too- ja Jüri kõrval ka Vasara talu, kus elamistest, sellest, kuidas keegi Uusna kooli taga oli kooliaed, le järgmisel aastal kokku juuli- na Vasara talu omanik Mihkel koolmeistriks oli Jaan Mohel. töömeheks kasvas jne. kus õpilased tegelesid põlluma- kuu keskel Ruudikülas. Mikk, kes oli Marju Käo (Mikk) Sealt viidi kool palvemaja kõr- Arutelu võttis Väino kokku sõ- jandusega. Suviti käisime ka Marju Käo, isa. Rahvaharidust levitas Uusna vale eraldi ehitatud koolimajja. nadega: "Tööd tuleb teha, vasta- peenraid rohimas. Pandi paika, Uusna kooli vilistlane vallas Anni kooli, Pajo talupida- Palju oli muljeid isiklikest läbi- sel juhul jääb ihu kängu!" et teeme tööd edasi ja saame jäl- 1957. aastast

Suislepa rahvamaja sai 80aastaseks una oli teada, et avamisel mängiti August Kitzber- Kgi „Püve Peetri riukaid“, siis tahtsime ka rahvamaja 80 aasta juubelil sama lavastusega lagedale tulla. Kuulun juba üle kümne aasta Eesti Näitejuhtide Teatritruppi (ENT) ja palusin Foto: Anne Lepik neilt abi. Villem Reimani Kolleegiumi liikmed Kristjan Raba, Tiia Tulviste, Ants Ugala aitas Suislepa rahvama- Tooming ja Hovard Nurme Villem Reimani haual 28. juulil 2019. ja 80 aastat tagasi ja ei saanud me nende abita läbi ka sel korral. Mul on siiralt hea meel, et Jaak Villem Reimani Kolleegium Allik oli lahkesti nõus lavas- tajaks hakkama. Nädala ajaga sai kokku Kolga-Jaanis vormis ta Eesti eri paigust ko- hale tulnud kambast ühtse ter- juulil 2002 asutati Kolga-Jaanis, Viljandis, Tartus, viku. Samuti kuulub meie piiritu Kolga-Jaani pas- Pärnus, Kuressaares, Kärlas, tänu muusikalisele juhile Peeter 28. toraadis Villem Cesises, Valmieras, Riias, Nar- Konovalovile. Peeter ütles peale Reimani mälestustoas Villem vas, Valgas, Tallinnas, Gran- esimest kevadist kokkusaamist, Reimani Kolleegium. Kollee- kullas. Mitmed paigad, nende et sellest tuleb üks äge talupo- giumi asutamise mõtte sõnas- seas Peterburg, Berliin, Opatija jamuusikal. Ja just nii läkski. Eesti Näitejuhtide Teatritruppi mängis Suislepa rahvamaja juubeli puhul tasid aasta varem sealsamas jt ootavad veel avastamist. Muusikutest osales veel akordio- lustlikku etendust „Püve Peetri riukad“. Foto: Ivar Viil toonane koguduse õpetaja 28. juulil tähistas Villem niga Piret Aus, kes oma särava ja Ants Tooming ning luuleta- Reimani Kolleegium oma särtsaka olemisega asjale vunki ja Hando Runnel. Ühenduse asutamise 17. aastapäeva su- juurde andis ja laulud kenasti kitarr, külalisena Brad Jyrjens rahvast. Annemari, Sinu poolt ideeks ja tegutsemise aluseks vise väljasõiduga Kolga-Jaani. selgeks aitas saada. Kunstnik- soolokitarril ning muidugi an- valmistatud toidud tegid selle seati suurmehe kirjaliku pä- Villem Reimani haual süüdati kujundaja Riina Andresen oma sambli üliäge solist Triinu-Ka- näitlejatekamba kõhule kolm randi ning temaga seotud küünlad, külastati pastoraadis imepärase lavakujundusega ai- rin Järve, kes oma vahva aldiga korda päevas pai. Samuti tänu- kirjalike allikate koondamine, Villem Reimani mälestustuba, tas omakorda kaasa. Tänu tema rahvast võlus. sõnad mu töökaaslasele Ilmar väljaandmine ja tutvustami- osaleti jumalateenistusel Kol- osavatele kätele on meil rahva- Teine päev algas piduliku ak- Raukasele, kes koos selle näitle- ne. Samuti Reimaniga seotud ga-Jaani kirikus ja peeti aas- majas nüüd väga uhked palksei- tusega. Aitäh, õpetaja Milvi Liiv, jate pundiga lavale astus ja mul paikade väärtustamine Eesti tapäeva koosviibimine ning nad ja väljaspool maja otsasei- et jagasite mulle selle ettekande suure osa eelööst õues ära teha kultuuriloos. söödi lõunat perekond Nurme nas mulgimustriline kaunistus. tarbeks enda otsitud-kogutud aitas. Ja muidugi tänusõnad abi- Kolleegium on oma tegutse- hubasel koduterrassil. Viimase lihvi andis grimeerija materjale. Peale aktust sai rah- kaasa Estale, kelleta oleks mul misaja kestel välja andnud 14 Villem Reimani Kolleegiu- Ülle Konovalov, kes oskas mi- vas tasuta nautida meesansamb- pea võimatu selle kõigega hak- Villem Reimanit tutvustavat mis on põhikirja järgi apos- nust teha nii tõetruu Kitzbergi, lit Avaja. Humoorikad laulud kama saada olnud. Igal juhul kogumikku, Tartus Toome- tellikku harmooniat silmas pi- et mu oma naine mind esimese pälvisid rahva suure poolehoiu. hobune Aade poleks vist küll mäel taastati Villem Reimani dades 12 liiget: Kristjan Raba, hooga ära ei tundnud. See viisik Õhtul oli taas etendus ja peale lavalaudadele jõudnud. ausammas, paigutati mäles- Andres Andresen, Hovard suutis ENTikatega nädala ajaga seda mängis tantsuks ansambel Üritus läks igati korda. Rah- tustahvlid Reimani sünnitalu- Nurme, Tiia Tulviste, Tiit Ro- ära teha üüratult suure töö, mille MaMa. Bändi vaheaegu aitasid vamaja saali sai valmis seatud le Soomaal Paunal ning Kolga- senberg, Hando Runnel, Piret tulemusi sai rahvas kahel õhtul täita tantsustuudio Sansaara 120 istekohta, millest esimesel Jaani pastoraadile. Kolleegium Noorhani, Tarmo Piir, Mart nautida. tüdrukud. päeval mõned tühjaks jäid, kuid on korraldanud olulisematel Laar, Helir-Valdor Seeder, Tar- Tahame tänada ka Viljandi Täname ka Simmihärma sae- laupäeval oli istekohti juurde Villem Reimaniga seotud vo Siilaberg, Ants Tooming. vallavalitsust, kes oli lahkesti kaatrit, kust sain lauad varika- vaja. Etenduse üks osalisi aval- tähtpäevadel konverentse ja Igavikku on kutsutud kollee- nõus seda üritust rahaliselt toe- tuse ehituseks. Toomas Tuul ja das seepeale arvamust, et see koosviibimisi. Iga-aastane kol- giumi asutajaliikmed Peeter tama. Tänu sellele esines reedel Margus Mägi aitasid parkimist maja pole juba väga pikka aega leegiumi asutamise aastapäeva Tulviste ja Urmas Petti. peale etendust eesti-rootsi rok- korraldada ja jälgisid, et kord sellist rahvahulka näha saanud. väljasõit tehakse mõnda suur- Ants Tooming, kbänd Full of Fools koosseisus oleks majas. Suur tänu teile abi Tänan kõiki, kes kohal käisid ja mehe elukäiku mõjutanud pai- Villem Reimani Kolleegiumi Silver Sild basskitarr, Keio Kal- eest! Vend Väino pere, tänan, sellest peost osa said. ka. Käidud on Paunal, Kõpus, liige las trummid, Andres Assuküll et majutasite enda juures Ugala Avo Aedma TEATAJA · 7 Kolga-Jaani sai uued Viljandi valla ettevõtjad katsid maapäeval soojatrassid Viljandimaa toidulaua uunis lõppes ligi pool mil- juu- jonit eurot maksma läinud l i n i JKolga-Jaani kaugkütte soo- 26.-28.toi - justrasside rekonstrueerimine, mus Põlvamaal Räpinas Eesti tänu millele vähenevad alevikus külade 13. maapäev. Maapäe- tuntavalt soojakaod. va juhtmõte oli „Tugev küla = Aleviku katlamaja ehitati tugev Eesti!“. 1970-ndate alguses, kui asulas- Avaõhtul pidas kõne pre- se ehitati esimene kolmekordne sident Kersti Kaljulaid ning korterelamu. Kaugküttetorustik, aasta küla 2019 kuulutas väl- mille kogupikkus on ligikaudu ja Riigikogu esimees Henn 1600 meetrit, oli siiani rekonst- Põlluaas. Maapäeval osales rueerimata – maapealse trassi ligi 400 osalejat, enamus neist isolatsioon ja kogu metallto- maakondade delegatsiooni- rustik olid amortiseerunud, des. mistõttu oli vaja ette võtta kogu Avatseremoonial kuulutati soojatrassi rekonstrueerimine. välja aasta küla 2019 – Lüüb- Enamus soojatorudest jookse- nitsa küla. Erinevad organisat- vad spetsiaalsetes künades ning sioonid andsid välja ka eriau- need olid soojustamata, seepä- hindu. Meie valla Holstre küla, rast olid küttekaod suured. mis on ka Viljandimaa aasta 2017. aastal esitas Kolga-Jaani küla 2019, sai kõige sportliku- Vallavalitsus taotluse Ühtekuu- ma küla tunnustuse. Holstrela- luvusfondist toetuse saamiseks sed on olnud toimekad ja väl- projektile „Kolga-Jaani aleviku japaistvad ja see on kindlasti kaugkütte soojustrasside re- toetanud inimeste elukohava- konstrueerimine“. Projekti koos- likut, haridus- ning kultuuri- Kohalike maitsete laual pakkusid tas Keskkonnaprojekt OÜ mak- elu hoidmist piirkonnas. Viljandi valla ettevõtted oma too- sumusega 15 450 eurot. Ehitus- Esimene päev lõppes kul- teid. Viiratsi Angerjafarmi suit- töid teostas AS Magma. Projekti tuuriprogrammiga ja iga suangerjas maitses maapäevalis- tulemusena rekonstrueeriti 1250 maakond kattis laua „Koha- tele hästi. Foto: Ene Saar meetrit soojatorustikku. Pro- likud maitsed“. Siin on koht jekti kogumaksumuseks oli 499 tunnustada ja tänada meie 276 eurot, millest KIKi toetus valla ettevõtjaid AS Oskarit, kohti ja põhimõtteid, mida 239 214 eurot ja valla omaosalus Viiratsi Angerjafarmi ja An- riigivalitsemisel ja otsuste te- 260 062 eurot. nemeli Lihatööstust Karulas. gemisel arvesse võtta. Eesti kü- Ehitustöödega alustati 11. ok- Meie telgi all jätkus huvilisi , lade maapäeva manifest tuleb toobril 2018 ja need lõppesid 31. meie ettevõtjate toodete kiit- aruteluks valitsuse istungil. jaanuaril 2019, kuid elanikud miseks jätkus häid sõnu ja nii Manifest on lisatud Eesti kü- said toasooja rekonstrueeritud mõnigi degusteerija avastas laliikumise Kodukant kodule- trassidest juba käesoleva aasta enda jaoks uue toote, mida hele kõigile tutvumiseks. 10. jaanuaril. poest edaspidi valida. Eriti oluline on tugev külalii- Tööd kulgesid tänu soojale Kui maapäeva esimesel päe- kumine suurtes valdades, kus sügisele plaanipäraselt ja sooja- val võõrustasid Põlva maa- külade aktiiv on vallavalitsuse- katkestused olid väga lühiajali- Foto: Harry Andresson konna külad maapäevalisi ja le ja volikogule kohapeal abiks sed. Tänu sellele ei mõjutanud Rekonstrueerimistööde käigus tuli rinda pista ka hiigelsuure kivimürakaga. rääkisid oma tegemistest, siis ja paremini jõuavad vallamajja ehitustööd inimeste igapäeva- teine päev oli tihe tööpäev, ka külade mured. Millal need elu ning pigem said nad aru, et kus 11 teemakojas arutati ak- lahenduse saavad, on iseküsi- sellised tööd on hädavajalikud. trass ning igat eraldi suunda ja ka varustatakse kuut korterelamut, tuaalseid teemasid, lõppees- mus, kuid vanasõnagi ütleb, Vaegtööd ehk katete taastamine kinnistuid ühendavaid trasse on Kolga-Jaani Põhikooli koos spor- märgiks oli maapäeva mani- et veerevale kivile ei kasva ja haljastus jäid lõpetada sellel võimalik eraldi sulgeda. dihoonega, lasteaeda, hooldeko- festi teksti ja ühiste tegevus- sammal, kindlasti liiguvad as- kevadel ning kogu projekt sai Projekti lõpptulemusena on du, pastoraadihoonet, rahvama- suundade kokkuleppimine, jad koostöös samm-sammult valmis ja tööd võeti vastu 26. Kolga-Jaani alevik varustatud ja, Kolga-Jaani teenuskeskust, et kogukonnad saaksid koos edasi. juunil. uute soojatrassidega, soojakaod Konsumi kauplust, Kolga-Jaani omavalitsustega neid pärast Täname vallavalitsuse poolt Enne trasside rekonstrueeri- tuntavalt vähenevad ja elamu- Tuletõrje Seltsi depoohoonet ja maapäeva ellu viia. külade toimekaid inimesi ja mist läks katlamajast välja kolm tesse jõuab kõrgema tempera- kahte eramaja. Pühapäeval anti manifest soovime head koostööd meie paari soojatorusid, millest tule- tuuriga vesi, millega elamuid Harry Andresson, üle maaeluministrile Mart valla elu korraldamisel. nevalt ei olnud võimalik indivi- köetakse. munitsipaalasutus SOVEL Järvikule, et ta edastaks selle duaalselt sulgeda soojatarbijaid. Kolga-Jaani alevikus pakub juhataja vabariigi valitsusele. Ene Saar, Pärast rekonstrueerimist läheb tsentraalset kütteteenust munit- Rivo Aren, Manifest sisaldab külaelu abivallavanem katlamajast välja üks magistraal- sipaalasutus Sovel. Keskküttega Kolga-Jaani piirkonnajuht puudutavaid olulisi probleem-

Muudatused hooldaja määramisel ja hooldajatoetuse maksmisel lates 1. augustist 2019 osutamisega. Kui pere on oma sega neid ülalpidamiskohustu- 2. Hooldust ei seata ja hool- must ei ole võimalik muul viisil jõustus Viljandi Vallavo- lähedasele korraldanud piisava sega lähedasi, kes ei saa töötada dajatoetust üldjuhul ei maksta lahendada ning hooldaja ei saa Alikogu poolt vastu võetud abi muul moel, siis hooldust üld- täistööajaga või osalise tööajaga lapse hooldusõigusega vanema- osalise tööajaga või täistööajaga „Hoolduse seadmise, hooldaja juhul ei seata. suure hoolduskoormuse tõttu. le, kellel on vastavalt perekon- töötada hooldatava suure hool- määramise ja hooldajatoetuse Uue korra kehtestamise ees- Hooldusvajaduse hindamine naseadusele õigus ja kohustus dusvajaduse tõttu. maksmise kord“, mis toob kaasa märgiks on soov pakkuda selgitabki, milline on hooldust hoolitseda oma alaealise lapse Sotsiaaltöö spetsialistid hin- mõningad muudatused hoolda- väiksema hooldusvajadusega vajava inimese tegelik hooldus- eest. Hooldajatoetust puudega davad iga inimese abivajadust ja määramisel ja hooldajatoetuse abivajajale nt koduteenust, sot- vajadus ning milliseid sotsiaal- lapse hooldamise eest makstak- individuaalselt ning leiavad pa- maksmisel. siaaltransporditeenust, isikliku teenuseid vald pakkuda saab. se vaid siis, kui hooldusvajaduse rima lahenduse hoolduse teos- Oluline on teada, et enne käes- abistaja teenust vms ja suurema Oluline on, et need hooldajad, hindamise tulemusena selgub, tamiseks ja hoolduskoormuse oleva korra jõustumist määratud ning ulatuslikuma hooldusva- kelle hoolealuse hooldusvaja- et laps vajab puude tõttu eako- vähendamiseks. hooldused ja hooldajatoetuse jadusega inimese hooldamise dus ei ole ulatuslik (hooldust on hasest ulatuslikumat kõrvalabi suurused kehtivad kuni mää- eest maksta väärilisemat hool- võimalik tagada oma igapäeva- ja muul viisil ei ole võimalik Täpsem info oma piirkonna ratud tähtaja lõpuni. Hoolduse dajatoetust (neile, kes teostavad elu tegevuste kõrvalt) ning kes hoolduskoormust vähendada. sotsiaaltöö spetsialistilt: seadmise tähtaja möödumisel hooldust ööpäevaringselt või saavad asuda tööle osalise töö- 3. Täisealisele, ülalpidamisko- • Endine Viljandi valla piir- hinnatakse isiku hooldusvajadus igal ööpäeval ja ei saa hooldata- ajaga või täistööajaga, seda ka hustusega isikule (abikaasa, täis- kond – Kätlin Sarapuu, tel uue korra alusel uuesti. va suure hooldusvajaduse tõttu teeksid. ealised lapsed, täisealised lap- 5198 3202, e-post: katlin.sara- Hooldus seatakse juhul, kui töötada). Erisuseks on kindlasti Lühidalt: selapsed) hoolduse teostamise [email protected], hooldusvajaduse hindamise käi- asjaolu, et uue korra järgi täisea- 1. Hooldus seatakse, hooldaja eest üldjuhul hooldajatoetust ei •  piirkond – Astrid Vii- gus selgub, et isik vajab vaimse lisele, ülalpidamiskohustusega ja hooldajatoetus määratakse maksta. Hooldajatoetust maks- napuu, tel 5176 711, e-post: ast- või füüsilise terviseseisundi või isikule väiksema hooldusvaja- täisealisele, hooldusvajadusega takse ülalpidamiskohustusega [email protected], puude tõttu abi oma õiguste dusega lähedase hooldamise isikule, kui isiku toimetulekut ei isiku hooldamise eest vaid siis, • Kolga-Jaani ja Leie piirkond – teostamiseks ja kohustuste täit- eest üldjuhul hooldajatoetust ei ole võimalik tagada muude tee- kui hooldusvajaduse hindamise Õnne Raamat, tel 5919 9906, miseks ning hooldusvajadusega maksta, vajadusel osutatakse tei- nuste, täiendavate toetuste või tulemusena selgub, et hooldatav e-post: onne.raamat@viljan- isiku toimetulekut ei ole või- si sotsiaalteenuseid. Küll on aga muu abi osutamisega. Kohaliku vajab kõrvalabi, juhendamist ja divald.ee. malik tagada muude teenuste, valla poolt oluline toetada suu- omavalitsuse otsustada on, milli- järelevalvet igal ööpäeval või öö- Irma Väre, täiendavate toetuste või muu abi rema hooldajatoetuse maksmi- sel moel inimesele abi tagatakse. päevaringselt ning hoolduskoor- sotsiaalnõunik 8 · TEATAJA Kui ostad kinnisvara 1. üüa maja! See ainult kus hoone on küll kasutusloaga kahest sõnast koos- ehitisregistris, aga tegelikkuses Mnev ja mõjuvalt lühike on seda hiljem rekonstrueeri- kuulutus püüab kergesti pilku tud, laiendatud ja dokumen- neil, kes omale uut kodu soe- did selle kohta puuduvad. Selle tada tahavad. Ei, mina ei müü väljaselgitamiseks võib olla vaja selles artiklis maja. Küll aga mitte lihtsalt veenduda mõne kirjutan mitmest asjast, mis paberi olemasolus, vaid tuleks selle sõnapaari taga esmapilgul süveneda ka selle sisusse. Vana varjatuks võib jääda ja millele eterniitkatus on vahetatud uue ostja poolt vaadates tingimata pleki vastu ja katusealusesse mõtlema peab. Kirjutan nende üks tuba juurde ehitatud? Tore, küsimuste, murede ja problee- aga mida te teate elektripaigal- mide põhjal, millest tuleb sage- diste kohta ja kas see katus on li rääkida inimestega, kes minu ka maandatud? Mida ütlevad juurde kinnisvara ostmisega selle hoone kohta dokumen- seoses vallamajja konsultat- did ehitisregistris? Kui sellest sioonile tulevad. Millele tuleks rekonstrueerimisest pole seal siis kindlasti mõelda? jälgegi, ametnikud ei tea ega Esiteks ei osta te maja, vaid urgitse, siis kindlasti ei meeldi kinnisasja. Võiks öelda ka teile see, mida kindlustusjuh- nii – konkreetse summa eest tumi korral ütleb teile kindlus- omandate te muidugi ühe tusfirma. asja, aga koos sellega ka ter- Kui selgub, et elamul on ai- ve portsu õigusi ja kohustusi, nult ehitusluba, kuid kasutus- Tarvastu noored tantsijad ja nende juhendaja Kersti Vunder esinemiseks valmis. Foto: Margit Ojaots mis jäävad teie maad tähis- luba puudub, siis ei tähenda tavate piiripostide vahele ja see iseenesest veel võimaluse ulatuvad vahel kaugemalegi. puudumist ostu-müügitehingu Küsimused kinnistu müüjale sõlmimiseks. Omaette peatük- Tarvastu noored käsid ei tohi paljude probleemide ki vääriks muidugi selle juures ärahoidmiseks alata mitte sel- see, kuidas hindab olukorda le ostetava maja ukse ees, vaid pank, kui tehinguks laenuraha Europeade festivalil juba kinnistu piiril, alustades vajate. Eriti juhul, kui selgub õi- arvastu gümnaasiumi noo- narid. Hoolimata pikast bussis rongkäigu lõpuosas, jäime suure sellest, kuidas sinna kinnistule gusliku aluseta ehitamise fakt. red tantsijad esindasid sel istumisest, alustasid kõik kohe rahe ja vihma kätte. Sellest kõi- ligi pääseb. Kuulutus ütleb, et Kui kinnistul olemasolevate aastal Viljandi valda mee- proovidega. Rohkete proovi- gest hoolimata läbisime rong- mööda olemasolevat teed. No ehitiste osas on asi selge ja üks- T leolukal folkloorifestivalil Euro- de ja esinemiste vahel oli aega käigu naerusuiselt ja terve tee see on ju loogiline, dr Watson, ki eelkirjeldatud mure Teid ei peade 2019. ka linnaga tutvumiseks. Tore tantsides. Peale rongkäiku oli- aga kelle oma see tee on? On ta kimbuta, siis kindlasti peate Europeade festival toimub eri- oli võrrelda meie rahvariideid me läbimärjad, kuid õnnelikud. avalik või mitteavalik eratee? mõtlema nüüd sellele, mida te nevates Euroopa linnades juba Euroopa teiste maade omade- Lõppkontsert möödus suures Kas juurdepääs kinnisasjale on ise teha plaanite, kui omaniku alates 1964. aastast. Festival lei- ga. Tänu ühispiltide tegemise- kuumuses, kuid hoolimata sel- asjaõiguslepinguga tagatud, st võtmed juba teie taskus on. dis aset Saksamaal Frankenber- le tutvusime paljude erinevate lest andsid meie noored endast kas on seatud teeservituut, kui Tahate mõne hoone juurde või gi linnas. 17. kuni 21. juulini oli maade noortega. Ja seda tervelt kõik ja esinesid suurepäraselt juurdepääs kinnistule kulgeb ümber ehitada? Selgitage valla- Frankenberg täis tantsijaid, laul- nelja festivalipäeva jooksul. Sai teenides taas publikult suure üle teisele isikule kuuluva majas enne ostutehingut välja, jaid ning muusikuid üle kogu külastada ka erinevaid suvenii- aplusi. Tagasisõit Eestisse kul- maa? Ärge rahulduge krundi kas teie tahe on seal ikka rea- Euroopa (206 erinevate maade ripoode ning teha sisseoste ko- ges kiiremini kui oleks osanud omaniku või maakleri ütluse- liseeritav. Kas ehitusõigust teie kollektiivi). duste jaoks. arvata. Kõigil oli veidi kurb, et ga, et seda on kogu aeg kõik plaanide realiseerimiseks saab Festivalile sõit algas juba ööl Avakontsert ligi kolme tuhan- rühmaga ühiselt veedetud aeg kasutanud. Kontrollige valla- taotleda projekteerimistingi- vastu 16. juulit. Tarvastu noored de pealtvaataja ees andis võim- otsa sai, ent siiski ka hea meel majja tulles järgi või tugitoolist musi küsides või tuleb hoopis jagasid bussi Helletajate nais- sa peomeeleolu kogu festivali tagasi kodumaale jõuda. tõusmata valla geoportaalist. koostada detailplaneering? On kooriga ning Otepää ja Torma ajaks. Tantsisime Eesti lasterüh- Suur tänu Viljandi vallavalit- Kui see on eramaa ja kinnis- seal ehk juba kehtiv detailpla- kapellidega. Meie reisiseltskond madega „Marupolkat“. Hooli- susele toetuse eest. tusraamatus juurdepääsu ta- neering olemas, mis on määra- oli äärmiselt lõbus ja üksmeelne, mata kuumast suvepäevast oli ka Täname juhendamise ja meie gava lepingu olemasolu kohta nud selle krundi ehitusõiguse, mis tegi reisimise veelgi toreda- tänavakontsertide vaatajaskond eest hoolitsemise eest õpetaja mingit jälge pole, siis ühtepidi st lubatud krundi kasutamise maks. Frankenbergi jõudes ja- rohkearvuline ning esinejaid tä- Kersti Vunderit ning Margit võib see olla müügihinda al- otstarbe, suurima lubatud hoo- gati grupid klassiruumidesse, nati suure aplausiga. Meeldejää- Ojaotsa. lapoole survestav asjaolu, aga nete arvu, suurima lubatud kuhu olid paigaldatud present- vaim oli rongkäik. Kuna olime Inganora Makko teisipidi ei oska te hinnata, kui ehitiste aluse pindala ja mak- pikaks ja dramaatiliseks oma simaalse kõrguse. Olete oman- juurdepääsuõiguse seadmine danud elamumaa, aga soovite kujuneda võib. Andresed ja seda muuta hoopis ärimaaks? Pearud elasid kõrvuti Tamm- Uurige enne ostu, kas maa ka- saare ajal ja elavad ka praegu. sutusotstarbe muutmine on Teiseks. Väga suur probleemi- seal võimalik? Kuidas see käib de ring on seotud ehitusõiguse- ja millise menetlusajaga peaks ga. Kontrollige, kas hooned ja arvestama? Kõik sellised asjad rajatised, mida te kinnistul näe- vähendavad hiljem ebameel- te, on kantud ehitisregistrisse? divate ja/või kulukate uudiste Kas neil on olemas ehitus- ja saamise tõenäosust, millega te kasutusload, st kas ehitusloa- õigel ajal pole osanud arves- kohustuslikud hooned on raja- tada. Kõige eredamad näited tud õiguslikul alusel? Kui ei ole, võiksingi tuua olukordadest, siis kuidas edasi? Kas neid saab kus maakler on ostjale kinni- seadustada ja mis selleks teha tanud, et piirangud puuduvad, tuleb? Püüdke hinnata kohus- aga tegelikkuses on olemas keh- tuste suurust, mida te omanda- tiv detailplaneering, mis üsna te! Väga ebameeldiv on hiljem täpselt mängureeglid määras. teada saada, et muidu kena Erinevatest seadusjärgsetest hoone on ehitatud ilma loata kitsendustest ja planeeringute veekogu ehituskeeluvööndis- rollist teie kinnisasja ostusoovi se. Selle seadustamine võib kontekstis aga edaspidi. osutada väga keeruliseks või Järgneb… hoopis võimatuks. Keeruline Raivo Laidma, võib olla tuvastada ka olukorda, planeeringuspetsialist

Pottsepatööd Loodusehitus Üldehitus +372 5675 1468 www.stoneandcrystal.ee TEATAJA · 9

Ramsi noored on tegusamad TEATED

kui kunagi varem Head Kolga-Jaani piirkonna eakad! amsi noortetoa aktiivgrupi Eakate pidu toimub tänavu 23. augustil kell 13 Kolga-Jaani lau- noortel tuli mõte teha fo- lulaval. Esineb lõõtspillimängija Kristi Kool. Pilet 2 €. Palume Rtonäitus. Noored vormis- registreeruda ja tasuda osavõtutasu hiljemalt 21. augustiks sot- tasid idee ja esitasid selle „Nopi siaaltöö spetsialistile Õnne Raamatule. üles“ projektikonkursile ning Eakate ekskursioon Peipsi kanti toimub 29. augustil. Külastame saidki toetuse. Projekt „Ram- Alatskivi Lossi ja tutvume vanausuliste eluga. Osavõtutasu on si fotograafia“ on noorte teha 18 eurot. Väljasõit Leiest kell 8 ja Kolga-Jaanist kell 8.30. Palume otsast lõpuni – planeerimisest registreerida ja tasuda osavõtutasu hiljemalt 23. augustiks Õnne kuni projekti lõpuaruande esi- Raamatule. Info tel 5919 9909, [email protected] tamiseni. Noorte projektijuht on Karolyn Moppel, kes innustab * * * * * * * * * * noori tulema väljasõitudele ja Tarvastu Mulgi murde ring koguneb taas 11. septembril kell 15 matkadele, et jäädvustada Eesti Tarvastu käsitöökojas. Oodatud on kõik murdehuvilised. Info imelisi loodusvaateid. Väljasõi- tel 5344 8176. te ja matkasid saadab fotograaf * * * * * * * * * * Ragnar Soa, kes õpetab, kuidas teha tõeliselt head fotot. Kau- 25. augustini on Tarvastu kirikus Ene Parsi lapitekinäitus „Ees- nimatest fotodest valmib ränd- timaa triibukood”. Avatud R–P kella 12–17. näitus. Raganaril on mõte kas- Käbi-Triin Riig ja Adeele Soa projektis „Ramsi fotograafia“ loodust pildista- * * * * * * * * * * mas. Foto: Ester Valk vatada fotograafia abil noortes Ostan Jaan Tõnissoni 150. sünniaastapäeva mälestusmedali. loodusteadlikkust ning hoida Info tel 4327152, Kalju. nad eemal ebatervislikest eluvii- Noorte piirkondlike omaalga- töö oskusi. Korraldajad saavad sidest. „Fotograafia on imeline tuste konkursi „Nopi üles“ tege- õppida meeskonnatööga seon- * * * * * * * * * * vahend, et pakkuda alternatii- vuste elluviimist rahastatakse duvat ning rakendada teadmisi Kutseline korstnapühkija, töödele akt. Tel 5689 0125. vi nutiseadmes aja veetmisele. haridus- ja teadusministri kin- lasermänge mängides. Laser- * * * * * * * * * * Pildistamise abil saab toetatud nitatud ning Eesti Noorsootöö mängu abil selgub meeskon- ka noorte looduses liikumine Keskuse poolt ellu viidava ESF naliikmete taktikaline tegevus Niidukimeister hooldab niiduki, murutraktori, robotniiduki, ning erinevate taime-, looma-, kaasrahastatud programmis meeskonnas. Analüüs võimaldab mullafreesi ja hekilõikuri. Lisaks niitmisteenus ja robotniiduki ja linnuliikidega tutvumine,“ „Tõrjutusriskis noorte kaasami- teha rollijaotusi Korraldajate ak- paigaldus. Helista 53499211 ja kutsu Niidukimeister kohale. ütles andekas fotograaf. Projek- ne ja noorte tööhõivevalmiduse tiivgrupis, et edaspidi olla veelgi * * * * * * * * * * tis osalevad noored tõid välja, parandamine“ kirjeldatud tege- parem meeskond. Toetust saadi OÜ Estest PR ostab metsa- ja põllumaad. Tel 504 5215, 514 5215, et looduses viibimine rahustab vuste raames. Ramsi noored said 690 eurot. Projekti elluviimist [email protected]. meeli ja on tervislik. Kui lehe- näituste korraldamiseks toetust toetavad Eesti Noorteühenduste lugejal on huvi loodusfotodest 1260 eurot. Liit, Haridus- ja Teadusministee- * * * * * * * * * * koosnev näitus külla kutsuda, Lisaks eelnevale on saanud toe- rium ja Eesti Noorsootöö Keskus. Kodumasinate remont, varuosad. Tel 517 9771 või [email protected]. võib helistada telefonil 56974010 tust ka projekt „Meeskond män- Karolyn Moppel, * * * * * * * * * * (Keitlyn), et kokku leppida näi- gib rolli“, mis on suunatud Ramsi Ramsi aktiivgrupi noor tuse toimumine. Esimene näitus noorte aktiivgrupile Korraldajad, Ester Valk, Tarvastu Jüri talu OÜ ostab ja rendib põllu- ja heinamaid Vil- on planeeritud septembrisse. et täiendada noorte meeskonna- Ramsi noorsootöötaja jandi vallas. Korrektne rendimaksete tasuja! Tel 504 6625, e-post [email protected]. * * * * * * * * * * Kui soovid müüa autot! Autode kokkuost – Autohoov ostab Teie kasutatud sõiduki. Maksame ja vormistame kohapeal. Tel 5819 0200, [email protected].

13.09 Päev on pühendatud noortele, kui mitme Eesti tippkoka juhendamisel toimuvad SPORDITEATED Jõesuus õpitoad, kus osalevad eelregistreerimisega koolinoorte rühmad. 14. ja 15.09 Õpitoad nii Jõesuus kui ümber Võrtsjärve. Kaluripered viivad oma valdustes läbi angerjaga seonduvaid õpikööke ja tutvustavad piirkonna traditsioone. 17. augustil kell 12 Soe staadionil Eesti meistrivõistluste U12 • Koolitused noortele, • öökalakino, mäng FC Tarvastu ja JK Tõrva ÜM (08) – FC Kuressaare (08). • angerjalaat, • kohalike koolide abil valmiv kultuuriprogramm * * * * * * * * * * • hobikokkade mõõduvõtt, koos Võrtsjärve roost valmiva • angerjakohvikud, Angerjaema pidustustega, 22. augustil kell 18 tervislik õhtupoolik Pärstis kogu perele. • angerjavinoteek, • konkurss piirkonnale iseloomulike meenete * * * * * * * * * * • teemakohased õhtusöögid, leidmiseks jpm. 24. augustil kell 12 Soe staadionil Eesti meistrivõistluste III liiga Festivali keskus on Võrtsjärve mäng FC Tarvastu ja JK Tõrva ÜM – Tartu FC Helios. külastuskeskuses ja selle territooriumil Jõesuu puhkealal. Lisainfo: www.vortsjarv.com Viljandi vald osales Eestimaa suvemängudel artu linnas ja selle ümb- Võru- ja Jõgevamaad. ruses toimusid 12.-14. Suurte, üle 8000 elanikuga Tjuulini 15. Eestimaa su- valdade mõõduvõtu võitis Rae, vemängud. Mängudel oli esin- kellele järgnesid Tartu ja Jõge- datud 50 Eestimaa valda ja 12 va vald. Viljandi vald lõpetas linna rohkem kui 3500 sport- suvemängud 16. kohal. lasega. Külalistena lõid kaasa Väikeste, alla 8000 elaniku- võistlejad Soomest, Poolast, ga valdade arvestuses läks võit Venemaalt ja Valgevenest. Kiili valda. 2. ja 3. koha said Omavahel võeti mõõtu ker- Alutaguse ja Vinni. Linnadest gejõustikus, orienteerumises, jättis võidu koju Tartu, edesta- ratsutamises, judos, tõstmises, des Rakveret ja Paidet. sangpommispordis, petangis, Tegemist oli tõelise spordi- mälumängus, jalgrattakrossis, peoga, sest nädalavehetusel discgolfis, tõstmises, laskmi- toimus Tartus lisaks Eestimaa ses, tennises ja köieveos. Pal- suvemängudele ka veel Shell limängudest olid esindatud Helix Rally ja Tartu jalg-, korv-, käsi- ja võrkpall. Mill igamehetriatlon. Võistluse pidasid maha ka Viljandi valla tulemused: osalevate omavalitsuste juhid. jahilaskmine 10. koht, mälu- Punkte jagati omavalitsuste ja mäng 36. koht, kergejõustik maakondade arvestuses. 11. koht (Kevin Ervald meeste Suurtest, üle 40 000 elaniku- 400 m jooksu 2. koht, Karoline ga maakondadest oli Harju- ja Käsper tüdrukute kõrgushüp- Viljandimaa ees parim Tartu- pe 2. koht), orienteerumine 25. maa. Väikestest, alla 40 000 koht, jalgrattakross 23. koht, elanikuga maakondadest oli petank 22. koht. parim Järvamaa, edestades Robert Peterson 10· TEATAJA

VANA FOTO Õnnitleme sünnipäevalapsi! 96. HILDA SÄDE 14.09.1923 Uusna küla 94. AGNESSA TIKKO 23.09.1925 Uusna küla 93. REINHOLD PÄRN 10.09.1926 Kassi küla KARL TUUL 22.09.1926 Kolga-Jaani alevik 92. LEILI SÄRK 09.09.1927 Karula küla 91. MAIMO RULL 17.09.1928 küla 90. ENNA OJASUU 03.09.1929 Mustla alevik ALEKSANDRA SEVERIKOVA 07.09.1929 Leie küla HILDA MÄNDUL 17.09.1929 Metsla küla HANS RENNIT 21.09.1929 Tömbi küla 85. SALME REINIKE 07.09.1934 Kingu küla HELMI MIRKA 17.09.1934 Mustla alevik LIIVI AASNA 23.09.1934 Vana-Võidu küla HELJE KERME 26.09.1934 Viiratsi alevik VIKTOR MATTIS 27.09.1934 küla 80. MARE-LIIS HEUER 01.09.1939 Jämejala küla MARJU SARAPUU 10.09.1939 küla AINU LEPISTE 10.09.1939 Viiratsi alevik ÕIE REIMAA 10.09.1939 Kärstna küla LIISI VIIRES 13.09.1939 Mustla alevik SILVI ELLER 14.09.1939 Puiatu küla TARMO LEPIK 17.09.1939 Tinnikuru küla VAIKE-MALLE JAKOBSON 20.09.1939 Vasara küla MAIE KRUUS 22.09.1939 Uusna küla VAHUR LOIK 22.09.1939 Mustla alevik JAAN PODAR 28.09.1939 Vana-Võidu küla

www.puurvesi.ee

Loodi kõrtsis toimusid 20. sajandi algul lõbusad peod. Peo toimumise märgu- Puurkaevude ja maasoojus-puuraukude puurimine, projekteerimine ning hooldus. andeks oli kõrtsi juurde üles tõmmatud kuu. Praegu asub endises kõrtsihoones Mulgi savikoda. Foto: Erko Eksi erakogu Vee- ja kanalisastioonitorustiku rajamine, reoveemahutite, septikute, biopuhastite, süvaveepumpade ja veefiltrite paigaldus ning hooldus. Mälestame +372 5569 4310; [email protected] puurvesi MARI LILIENTHAL 17.03.1941– 03.07.2019 küla ANTS ALLIK KIRIKUTES 04.03.1954–06.07.2019 küla KALJU MUGU KOLGA-JAANI 15. septembril kell 14 jumala- 19.08.1936–08.07.2019 JOHANNESE KIRIKUS teenistus armulauaga. Mustla alevik Jumalateenistused pühapäe- TARVAST U viti kell 14. KALJU KINSIGO PEETRI KIRIKUS 03.03.1923–09.07.2019 21. augustil kell 18 „Laulude Vana-Võidu küla õhtu” Tõnis Tulbi ja Kondajaga. 17. augustil kell 18 kontsert LEIDA KOOKMAA 25. augustil kell 14 leerimäles- „Rännates läbi Euroopa kiri- 02.04.1940–10.07.2019 tuspüha nendega, kel ümmar- kute”. Laulab segakoor KOSK Mustla alevik gune aastaarv leeritõotusest. (Koorijuhtide-Organistide Se- gakoor) Dirigent Riho Ridbeck. TARMO RÜGA PAISTU MAARJA KIRIKUS Kavas Kreeka, Prantsuse, Itaalia, 08.05.1975–11.07.2019 Armeenia, Vene, Saksa, Tšehhi Vardja küla 15. augustil kell 17.30 rukki- ja Eesti vaimulik koorimuusika. maarjapäeva kontsert-palvus. MAIMU MÕTTUS 18. augustil kell 11 kümnes 27.09.1939 –12.07.2019 Esinevad Kaia Urb – sopran ja nelipühajärgse pühapäeva ju- Väluste küla Kadri Ploompuu – orel; kavas: malateenistus. ANATOLI ZVEREV Bach, Schubert, Faure, Reger, Olsson. 25. augustil kell 11 üheteist- 11.09.1948–15.07.2019 kümnes nelipühajärgse püha- Vana-Võidu küla 18. augustil kell 14 jumalatee- nistus armulauaga. päeva jumalateenistus. HILLE ASSER 1. septembril kell 14 jumalatee- 1. septembril kell 11 kaheteist- 21.04.1956–18.07.2019 nistus armulauaga. kümnes nelipühajärgse püha- Mustla alevik 8. septembril kell 14 ussimaar- päeva jumalateenistus. Teenib LINDA VIIDIK japäeva kontsert-palvus „Sinu õp Villu Jürjo. 25.12.1923–22.07.2019 kaitse alla“. Duett Klassika: Tat- 8. septembril kell 11 kolme- küla jana Drobõševa – sopran, Izida teistkümnes nelipühajärgse pü- ESTER MIRUŠKOVA Galimova – metsosopran, Tuu- hapäeva jumalateenistus. 02.06.1957–23.07.2019 liki Jürjo – orel. Kavas: Bach, 15. septembril kell 11 nelja- Jämejala küla Telemann, Mendelssohn, Saint- teistkümnes nelipühajärgse pü- ILMAR IKKONEN Saens, Faure, Jürjo jt. hapäeva jumalateenistus. 16.01.1955–27.07.2019 Ramsi alevik Viljandi Valla Teataja UUNO VIIRA Viljandi Vallavalitsuse väljaanne 18.02.1960–30.07.2019 Toimetaja Kristi Ilves Paistu küla Toimetusel on õigus tekste lühendada ja korrigeerida. AVO J Ü RGENSON e-post [email protected] 27.04.1942 –31.07.2019 Kontakttelefon 435 0112 (üldinfo), 5344 8176 (toimetaja) küla Kodulehekülg www.viljandivald.ee