DOCSLIB.ORG

Rannu Valla Arengukava 2006-2009

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text

Load more

Väljaandja: Rannu Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: KO 2006, 32, 371 Rannu valla arengukava 2006-2009 Vastu võetud 22.12.2005 nr 3 Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 7 ja § 37 alusel. SISSEJUHATUS Kohaliku omavalitsuse arengukava eesmärk on määratleda pika- ja lühiajalised arengueesmärgid ning kavandada nende elluviimiseks võimalused. Rannu vallal on seni olnud 6 valla arengukava ja 2 valdkonnapõhist arengukava: 1) 1992. a koostatud Rannu valla arengukava; 2) Rannu valla arengukava 2001-2003; 3) Rannu valla arengukava 2002-2004; 4) Rannu valla arengukava 2003-2005; 5) Rannu valla arengukava 2004-2006; 6) Rannu valla arengukava 2005-2008; 7) Rannu valla jäätmemajanduse arengukava; 8) Rannu valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava I osa. Alates 2000. aastast on Rannu valla arengukavade koostamisel kasutusel põhimõte, et arengukava peamine eesmärk on näidata konkreetselt, mida erinevates valdkondades tahetakse lähitulevikus teha ja kust tulevad selleks vahendid. Olemasoleva olukorra kirjeldus arengukavas on abivahendina vajalik arengueelistuste põhjendamiseks. Arengukava koostamisele on kaasatud valla asutused ja avalikkus. Avalikkust informeeritakse arengukava koostamise etappidest Rannu Valla Lehe ja valla veebilehe kaudu. Arengukava struktuur on järgmine: 1) I osa - strateegilised eesmärgid; 2) II osa - valla üldiseloomustus; 3) III osa – investeeringud 2000-2005; 4) IV osa – arengukava 2006-2009. I STRATEEGILISED EESMÄRGID Inimsõbraliku elukeskkonna rajamine läbi järgmiste püstitatud eesmärkide: 1) Keskkond – säästev keskkonnakasutus, heakorra kõrge tase, reostuse vähendamine, jäätmete vähendamine; 2) Haridus – Rannu Keskkooli ja Rannu Lasteaia igakülgne arendamine, võimaluste loomine noorte perede elamaasumiseks valda, noorte vaba aja veetmise võimaluste arendamine; 3) Turvaline elukeskkond – välisvalgustus avalikes kohtades, korras teed ja parkimisplatsid, avalike hoonete turvalisus; 4) Kultuur – kultuuri igakülgne toetamine, isetegemise võimaluste tagamine ja heatasemelise kultuuri sissetoomine; 5) Turism – valla kõrge maine propageerimine turismivõimaluste loomise läbi. 6) Teenused – kõik teenused kohapealt ja kvaliteetselt. II VALLA ÜLDISELOOMUSTUS Rannu vald asub Tartu maakonna lääneosas. Vald piirneb põhjas Kolga-Jaani, idas Puhja ja Konguta ning lõunas Rõngu vallaga. Läänepiiriks on Võrtsjärv. Valla pindala on 243,7 km². Elanike arv 1842 (01.10.2005). Vald jaguneb 19 asulaks. Rannu valla vallastaatus taastati 11. juulil 1991.a. Rannu vald on viljaka mullaga ja tugevate traditsioonidega põline põllumajanduspiirkond. Siin tegeldakse teravilja- ja rapsikasvatamise, piimasaaduste tootmise, juustutootmise, puidutöötlemise, turbatootmise ja kalapüügiga. Rannu vallas asub Eesti siseveekogude uurimisega tegelev Võrtsjärve Limnoloogiakeskus. Haridus- ja kultuurielu on omavahel väga tihedasti läbi põimunud ning mõlemas valdkonnas on saavutatud tähelepanuväärselt hea tase. Rannu valla arengukava 2006-2009 Leht 1 / 10 Rannu vallas ilmub Rannu Valla Leht, mille ülesandeks on avalikustada vallavalitsuse ja volikogu tööd ning teavitada kõigest, mis seondub Rannu tänapäeva ja minevikuga. Rannu valla veebilehekülg asub aadressil http://www.rannu.ee/. III INVESTEERINGUD 2000-2005 Viies viimases arengukavas oli määratletud tegevusvaldkondade kaupa, millistele objektidele vahendid suunatakse. Järgnevalt on ära toodud aastatel 2000-2005 tehtud investeeringud (tuh. kr.): KOKKU Omavahendid Riik, fondid Laen 2000 1. Elanike 73,6 73,6 küttemajandus 2. Lasteaia 193,4 193,4 küttesüsteem 3. Keskkooli 214,2 214,2 küttesüsteem 4. Rahvamaja 241,8 241,8 küttesüsteem 5. Rannu biopuhasti 2039,9 39,9 2000,0 6. Lasteaia katus 52,7 52,7 7. Keskkooli katus 42,5 42,5 8. Rahvamaja parkla 203,4 203,4 Kokku 2000 3061,5 1061,5 2000,0 - 2001 1. Kaarlijärve 9,4 9,4 bussijaam 2. Rahvamaja rõdu 30,0 30,0 põrand 3. Rannu parkla tee 23,0 23,0 4. Vallateede 183,5 183,5 kapitaalremont 5. Keskkooli pingid 56,7 56,7 6. Tamme klubi katus 180,0 180,0 7. Keskkooli aknad 450,0 146,5 303,5 +fassaad 8. Keskkooli 135,9 135,9 kõrvalruumid 9. Keskkooli võimla 296,5 - 296,5 põrand 10.Keskkooli võimla 34,3 34,3 katus 11.Rahvamaja 13,8 13,8 vihmarennid 12.Elanike 27,8 27,8 küttemajandus 13.Keskkooli söökla 46,8 46,8 põrand Kokku 2001 1487,6 887,6 - 600,0 2002 1. Tamme klubi katus 62,1 62,1 (ületulev) 2. V-Rakke palkmaja 35,2 35,2 +spordiplats 3. Limnoloogia 10,0 10,0 spordiplats 4. Vallateede 130,0 130,0 kapitaalremont 5. Kooli arvutid 87,1 52,1 35,0 6. Keskkooli pingid 28,8 28,8 7. Keskkooli 181,7 181,7 valgustus+kilbid Leht 2 / 10 Rannu valla arengukava 2006-2009 8. Algklasside 445,7 445,7 kapitaalremont 9.Kureküla veetrass 10,0 10,0 10.Elanike 122,2 122,2 küttemajandus 11.Vallamaja 29,7 29,7 kõnnitee, trepp jm 12.Prügilate (2) 410,4 44,4 366,0 sulgemine 13. Sotsiaalkorteri 48,1 48,1 remont Kokku 2002 1601,0 1200,0 401,0 2003 1. Sõiduauto soetus 99,8 99,8 2. Asfalttee ehitus 343,1 151,0 192,1 3. Järvemuuseumi 40,0 40,0 kaasfinants. 4. Väike-Rakke 25,0 25,0 bussipaviljon 5. Ranna ja Kureküla 50,0 50,0 biotiigid 6. Tamme kanali 15,0 15,0 süvendamine 7. Tamme klubi 100,0 100,0 remont 8. Korterelamute 82,0 82,0 küttesüsteemid 9.Veetrasside ehitus 10,0 10,0 10.Kureküla 74,5 74,5 Raamatukogu remont 11.Rannu Rahvamaja 25,4 25,4 katus 12.Lasteaia remont 242,8 242,8 13.Rannu KK võimla 101,1 101,1 aknad 14.Rannu KK 30,0 30,0 koolipingid 15.Algklassi põrand 12,9 12,9 Kokku 2003 1251,6 1059,5 192,1 2004 1. Vallateede 212,1 9,1 203,0 kapitaalremont 2. Rannu KK 552,7 222,7 330,0 (HM maksust) põrandate renov. 3. Koolipinkide 38,2 38,2 soetamine (2) 4. Lasteaia remont 25,5 25,5 5. Tamme klubi 59,1 59,1 remont ja mööbel 6. Kureküla RK 25,3 25,3 internet 7. Noorma – 162,7 162,7 Vallapalu veevarustus 8. V-Rakke veevar. ja 22,4 22,4 kanal. projekt 9. Reoveepuhastite 37,3 37,3 korrastamine 10. Elanike 40,0 40,0 küttemajanduse toetus Kokku 2004 1175,3 642,3 533,0 Rannu valla arengukava 2006-2009 Leht 3 / 10 2005 1. Emajõe Veevärk 244,5 244,5 aktsiad 2. Vallateede 240,6 240,6 kapitaalremont 3. Rannu aleviku 540,4 140,4 400,0 kiviteed 4. Lasteaia 2250,0 460,0 1790,0 renoveerimine 5. Lasteaia projekt ja 96,1 96,1 elektritööd 6. Rannu KK 416,1 416,1 investeeringud 7. Vehendi 2315,2 1867,1 448,1 puhkekeskus 8. Paisjärvede (2) 594,1 445,6 148,5 uuendamine 9. Rannu RM trepp ja 140,5 140,5 aknad 10. V-Rakke vesi ja 407,7 407,7 kanalisatsioon 11. Kureküla 50,0 50,0 veevarustus 12. Noorma- 349,0 139,9 209,1 Vallapalu veevarustus 13. Väike-Rakke 44,4 44,4 bussipaviljon 14. Õpetajate maja 55,3 55,3 remont 15. Kureküla rmk 48,4 8,4 40,0 (kult. min.) mööbel 16. Tamme klubi 61,9 61,9 remont Kokku 2005 7854,2 1861,5 4142,7 1850,0 INVESTEERINGUD KOKKU 2000 – 16431,2 6712,4 7268,8 2450,0 2005 IV ARENGUKAVA 2006-2009 Käesolev arengukava osa on toodud valdkondade kaupa. Iga alapunkt algab olemasoleva olukorra lühikirjeldusega, milles on välja on toodud valdkonna olulisemad objektid, viimastel aastatel tehtud suuremad investeeringud, suurimad probleemid ja lähiaastate eesmärgid. Seejärel on toodud tabelina aastateks 2006-2009 planeeritud tegevused koos finantseerimisallikate ja läbiviijatega. Tabelis toodud summad on antud kroonides. 1. Keskkonnakaitse Keskkonnakaitse alateemadeks on ühisveevärk ja –kanalisatsioon, jäätmemajandus ning veemajandus. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni valdkonnas on eesmärk tasakaalustatud areng kogu valla territooriumil. See tähendab vahendite jaotamist lähtudes probleemide raskusest. Olenemata tarbijate arvust tuleb vee-ettevõtjal tagada kvaliteetne joogivesi ja nõuetele vastav heitvee puhastamine. Eesmärgi täitmiseks on kavas ühisveevärgi objektide renoveerimine Kureküla alevikus ja Rannu alevikus. Vallapalu ja Noorma küla elanikel avaneb võimalus liituda Rannu vallamaja puurkaevuga, kuid see eeldab, et liituja tasub ise peatrassiga ühendamise kulud. Ettevõtjad ja seltsingud saavad jätkuvalt küsida toetust neile kuuluvate ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni objektide korrastamiseks. Rannu vald haldab Rannu ja Kureküla alevike ühisveevärki ja –kanalisatsiooni. Rannu alevikus on planeeritud aastatel 2006-2007 vee ja kanalisatsioonitrasside ja puurkaevude renoveerimine Ühtekuuluvusfondi ja omafinantseeringu abil. Jäätmemajanduse lähim eesmärk on jäätmehoolduse arengukava koostamine ning olmejäätmete korraldatud jäätmeveo kohustuse rakendamine. Hajaasustusest olmejäätmete äraveoks tuleb arenguperioodil suurendada jäätmemahutite arvu ja vajadusel luua suuremõõtmeliste jäätmete kogumispunkt. Veemajanduse lähimineviku suurim investeering oli Rannu ja Liivaku paisjärvede tervendamise projekt 2005. aastal. Arengukavas on planeeritud Koopsi paisjärvede tervendamine aastatel 2006-2008. Probleemiks on Võrtsjärve kaldaalade kasutamine ja hooldamine. Maaomanikel on kohustus tagada kallasrajal vaba läbipääs. Omavalitsus on kohustatud tagama avalikud juurdepääsuvõimalused kallasrajale. Avalikkuse huvide tagamiseks Leht 4 / 10 Rannu valla arengukava 2006-2009 on otstarbekas maksta maaomanikele toetust kallasraja ja ranna juurdepääsude hooldamiseks, kui maaomanik lubab avalikult kasutada oma maad juurdepääsemiseks Võrtsjärve rannale. Nr Ülesanne Maksumus Läbiviija Finantseerimine Aasta 1.1. Rannu aleviku Kokku 7575000 AS Emajõe Ühtekuuluvusfond2006-2007 ühisveevärgi ja Veevärk (CF) 6817 500 kanalisatsiooni Rannu vald rekonstrueerimine 757500 sh. 2006 507 000 1.2. Vallapalu- 100 000 Vallavalitsus Rannu vald 2006 Noorma küla Elanikud ühisveevärgi rajamise II etapp 1.3. Kureküla vee- ja 30 000 aastas Vallavalitsus Rannu
Recommended publications
  • Rannu Valla Arengukava 2010-2016

    Rannu Valla Arengukava 2010-2016

    RANNU VALLA ARENGUKAVA 2010-2016 RANNU 2010 Rannu valla arengukava 2010-2016 SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................... 3 1. OLUKORRA ÜLEVAADE.............................................................................................................................. 4 1.1. ASEND JA TERRITOORIUM..................................................................................................................... 4 1.2. RAHVASTIK JA ASUSTUS......................................................................................................................... 5 1.3. TÖÖHÕIVE JA ETTEVÕTLUS.................................................................................................................. 6 1.4. HARIDUS ....................................................................................................................................................... 6 1.5. KULTUUR JA KOGUKONNA SOTSIAALNE ORGANISEERUMINE................................................ 7 1.6. TURISM.......................................................................................................................................................... 7 1.7. NOORSOOTÖÖ, SPORT JA VABA AJA TEGEVUSED......................................................................... 8 1.8. TURVALISUS................................................................................................................................................ 8 1.9.
  • Elva Vallavolikogu Valis Uueks Vallavanemaks Heiki Hanseni

    Elva Vallavolikogu Valis Uueks Vallavanemaks Heiki Hanseni

    Elva miljon Konguta Elvas sõlmiti kutsub kooli ehitus Tartu 2024 liikuma on valmis leping LK 2 LK 3 LK 7 8. VEEBRUAR 2021, NR 87 [email protected] elva.ee / 730 9882 Elva valla leht facebook.com/elvavald Rõngu kogukonna keskuse ehitami­ Elva vallavolikogu valis uueks se, Kentsi paisjärve taastamistööde ja Rannu koolimaja renoveerimise­ ga,“ rääkis ta ja lisas, et vallavalit­ susele on oluline valla stabiilne ja vallavanemaks Heiki Hanseni ühtlane arendamine. Soov panustada valla 1. veebruaril toimus Elva arendamisse vallavolikogu istung, kus Abivallavanemaks kinnitatud Kertu valiti uus vallavanem ja Vuks ütles, et võttis talle pakutud väljakutse vastu, kuna soovib jät­ kinnitati vallavalitsuse kuvalt panustada Elva valla aren­ damisse. „Senine töö Elva valla­ liikmed. 17 poolthäälega valitsuses on olnud mitmekülgne valiti vallavanemaks ja ääretult huvitav. Soovin jätkata mitmete teemadega, muu seas Heiki Hansen, kes töötas on praegu pooleli näiteks sõidu­ jagamisteenuse võimaluse arenda­ seni abivallavanemana. mine ja üldplaneeringu koostami­ ne, mis jõuab juba lähiajal eskiisi stungil kinnitati ka vallavalit­ tutvustamiseni,“ rääkis Vuks. suse koosseis ja nimetati ame­ Elva vallavolikogul tuli uus valla­ tisse palgalised vallavalitsuse vanem valida seetõttu, et seni valda liikmed. Elva vallavalitsuse abi­ juhtinud Toomas Järveoja siirdus Ivallavanematena jätkavad Marika tööle Riigikokku. Toomas Järveoja Saar ja Mikk Järv, uueks abivalla­ jätkab Elva vallavolikogu liikmena. vanemaks valiti Kertu Vuks, kes Lisainfo: VASAKULT: ABIVALLAVANEMAD MIKK JÄRV, KERTU VUKS JA MARIKA SAAR NING ELVA Foto: Merilyn töötas seni vallavalitsuse arengu­ ja VALLA UUS VALLAVANEM HEIKI HANSEN. Säde Heiki Hansen, vallavanem planeeringuosakonna juhatajana. [email protected] või Palgalise vallavalitsuse liikmena töö jätkub lähtuvalt kinnitatud eel­ tel 527 3646 jätkab Toomas Paur.
  • Strateegia Aastateks 2008 – 2013

    Strateegia Aastateks 2008 – 2013

    MTÜ VÕRTSJÄRVE ÜHENDUS „Võrtsjärv ühendab ja liidab“ STRATEEGIA AASTATEKS 2008 – 2013 Viljandi-Viiratsi 2008 Kohalik tegevusgrupp: MTÜ Võrtsjärve Ühendus Kontaktandmed: Ametlik aadress: Posti 52e Mustla 69701 Viljandimaa Postiaadress: Sakala 1 Viiratsi 70101 Viljandimaa Telefon: + 435 0557, + 5667 9371, + 501 3164 www.vortsjarveyhendus.ee [email protected] Juhatuse esimees: Aivar Kuuskvere, Rõngu vallavanem + 372 501 3164, [email protected] MTÜ Võrtsjärve Ühendus strateegia aastateks 2008 – 2013 on kinnitatud: MTÜ Võrtsjärve Ühendus 30. juuni 2008. a. üldkoosoleku otsusega, protokoll nr. 4 Täiendatud ja PRIA taotlusele tegevusvaldkonnas 2 lisatav MTÜ Võrtsjärve Ühendus strateegia aastateks 2008 – 2013 on kinnitatud: MTÜ Võrtsjärve Ühendus 06. augusti 2008. a. üldkoosoleku otsusega, protokoll nr. 5 Juhatuse esimees: Aivar Kuuskvere 3 SISUKORD SISUKORD ............................................................................................................. 4 LÜHIKOKKUVÕTE STRATEEGIAST ............................................................. 7 1. ÜLDOSA ............................................................................................................... 12 1.1 Kohalik tegevusgrupp ......................................................................................... 12 1.2 Tegevuspiirkond .................................................................................................. 12 1.3 Liikmeskond ........................................................................................................ 13
  • Võrtsjärve Piirkonna Üldplaneeringu Seletuskiri

    Võrtsjärve Piirkonna Üldplaneeringu Seletuskiri

    VÕRTSJÄRVE PIIRKONNA ÜLDPLANEERNG SISUKORD 1 ÜLDOSA..........................................................................................................................6 1.1 Võrtsjärve piirkond ................................................................................................................ 6 1.1.1 Võrtsjärv........................................................................................................................... 8 1.1.2 Looduskeskkond järve ümber........................................................................................... 9 1.1.3 Maavarad ........................................................................................................................11 1.1.3.1 Põhja ja pinnavesi.......................................................................................................... 11 1.1.4 Roheline võrgustik.......................................................................................................... 12 1.1.5 Rahvastik ja tööturg........................................................................................................ 13 1.1.6 Infrastruktuur ..................................................................................................................14 1.1.6.1 Teed ja veeteed.............................................................................................................. 14 1.1.6.2 Jäätmemajandus............................................................................................................. 15 1.1.7 Ettevõtlus.......................................................................................................................
  • Elva Vallavolikogu Määrus

    Elva Vallavolikogu Määrus

    EELNÕU ELVA VALLAVOLIKOGU MÄÄRUS Elva mai 2018 nr Elva valla koolieelsete lasteasutuste teeninduspiirkondade kinnitamine Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 37, koolieelse lasteasutuse seaduse § 15 lg 1 alusel. § 1. Reguleerimisala Määrusega kinnitatakse Elva valla koolieelsete lasteasutuste teeninduspiirkonnad. § 2. Lasteasutuste teeninduspiirkonnad (1) Kinnitada Elva Lasteaed Murumuna, Elva Lasteaed Õnneseen ja Järve Lasteaed teeninduspiirkonnaks Elva valla asustusüksused - Elva linn, Käärdi alevik, Käo küla, Metsalaane küla ja Kurelaane küla. (2) Kinnitada Aakre Lasteaed-Algkool, Konguta Kool, MTÜ Hellenurme mõis Eralasteaed, Puhja Lasteaed „Pääsusilm“, Rannu Lasteaed, Rõngu Lasteaed „Pihlakobar“ ja Valguta Lasteaed-Algkool teeninduspiirkonnaks Elva valla asustusüksused – Kureküla alevik, Puhja alevik, Rannu alevik, Rõngu alevik, Ulila alevik, Aakre küla, Annikoru küla, Astuvere küla, Atra küla, Ervu küla, Hellenurme küla, Härjanurme küla, Järvaküla küla, Järveküla küla, Kaarlijärve küla, Kaimi küla, Kalme küla, Kapsta küla, Karijärve küla, Kipastu küla, Kirepi küla, Kobilu küla, Konguta küla, Koopsi küla, Koruste küla, Kulli küla, Kõduküla küla, Külaaseme küla, Lapetukme küla, Lembevere küla, Lossimäe küla, Majala küla, Mõisanurme küla, Mäelooga küla, Mäeotsa küla, Mäeselja küla, Mälgi küla, Nasja küla, Neemisküla küla, Noorma küla, Paju küla, Palamuste küla, Palupera küla, Palupõhja küla, Pastaku küla, Pedaste küla, Piigandi küla, Poole küla, Poriküla küla, Purtsi küla, Pööritsa küla, Pühaste küla, Raigaste küla, Rannaküla küla, Rebaste küla, Ridaküla küla, Rämsi küla, Saare küla, Sangla küla, Suure-Rakke küla, Tamme küla, Tammiste küla, Teedla küla, Teilma küla, Tilga küla, Tännassilma küla, Uderna küla, Urmi küla, Utukolga küla, Vahessaare küla, Valguta küla, Vallapalu küla, Vehendi küla, Vellavere küla, Verevi küla, Vihavu küla, Võllinge küla, Võsivere küla ja Väike-Rakke küla. § 3. Kehtetuks tunnistamine (1) Tunnistada kehtetuks Konguta Vallavolikogu 18.08.2011 määruse nr 3 „Konguta Kooli põhimääruses“ paragrahv 5.

  • Abiks Loodusevaatlejale 100 Saksa-Eesti Kohanimed

    EESTI TEADUSTE AKADEEMIA EESTI LOODUSEUURIJATE SELTS Saksa-Eesti Kohanimed Abiks loodusevaatlejale nr 100 Tartu 2016 Eesti Looduseuurijate Seltsi väljaanne Küljendus: Raino Suurna Toimetaja: Rein Laiverik Kaanepilt on 1905. a hävinud Järvakandi mõisahoonest (Valdo Prausti erakogu), Linda Kongo foto (Rein Laiveriku erakogu). ISSN 1406-278X ISBN 978-9949-9613-6-8 © Eesti Looduseuurijate Selts Linda Kongo 3 Sisukord 1. Autori eessõna .............................................................................................................................................................................. 5 2. Sada tarka juhendit looduse vaatlemiseks ................................................................................................................................... 6 3. Lühenditest ................................................................................................................................................................................... 9 4. Kohanimed ................................................................................................................................................................................. 10 5. Allikmaterjalid .......................................................................................................................................................................... 301 4 Eessõna Käesolevas väljaandes on tabeli kujul esitatud saksakeelse tähestiku alusel koos eestikeelse vastega kohanimed, mis olid kasutusel 18. ja 19. sajandil – linnad, külad, asulad
  • JUUBELI LAULUPEO NUMBER KAUBA РАNK ОМА MAJAS TARTUS SUURTURG 1212 ÜLDTELEFON 1-83 Ja 9 JUHATUSE TELEFON 2-09

    JUUBELI LAULUPEO NUMBER KAUBA РАNK ОМА MAJAS TARTUS SUURTURG 1212 ÜLDTELEFON 1-83 Ja 9 JUHATUSE TELEFON 2-09

    JUUBELI LAULUPEO NUMBER KAUBA РАNK ОМА MAJAS TARTUS SUURTURG 1212 ÜLDTELEFON 1-83 ja 9 JUHATUSE TELEFON 2-09 AVATUD ÄRIPÄEVADEL 9-2 Kauba Pank (endised Tartu Vastastikused Krediit Ühisused) on asutatud 1905. aastal ja on VANEMAID RAHAASUTUSI EESTIS. TOIMETAB KÕIKI PANGAOPERATSIOONE. 1 # ||Ё Võtab raha hoiule tähtajalisele ja jooksvale •ж arvele ja maksab 4—6°/o. щ— ^^ Annab laenusid heade kindlustuste vastu •^ == ja võtab 7V2 —8%. Laenajatelt liikmemaksu |^= £Щ ega lisavastutust ei võeta. • 1 Ш Annab garantiid ettevõtjatele hangete ja шш шш maksude kindlustuseks. ЩЩШ р шш Toimetab vekslite, tšekkide ja veokirjade sissenõudmisi. •= Saadab raha kõikidesse kodumaa linna­ •ШЁ desse ja alevitesse. •== * = щ ASJAAJAMINE KIIRE JA KORRALIK. щ шш ш\ • — 294 — Põllumeeste Keskpank Tallinnas, Vabaduse pst. 1, Б. Maapangaga ühes majas. Telefonid: 444-36 ja 444-38. Võtab raha hoiule, makstes hoiusummade pealt kuni 6% a. Annab laenusid mitmesugusel kujul ja kindlustusel. Müüb riigikassa pantkirju — millega võib soodsalt tasuda asunikkude talude võlgasid. Toimetab sissenõudmist vekslite ja dokumentide järele. Saadab raha teistesse linnadesse ja rahvarikkamatesse kohtadesse. Toimetab kõiki muid pangatalitusi. Põllumeeste Keskpanga liikmeiks on peremehed-kinnisvaraomanikud ja põllu­ majanduslikud ühisused. Juhatus. 99 EEKS-MAJA" SEE ON LIITUNUD KINDLUSTUSE SELTSI „ESIMENE EESTI KINDLUSTUSE SELTS MAJA" LÜHENDATUD NIMETUS -MAJA on kõige vanem ja oma tüsedate reservide ning arvurikka kindlustusvõtjate pere tõttu võimsaimaid ühistegelisi kindlustusasutusi Eestis. — — — — — „Esimene Eesti Kindlustuse Selts Maja" („EEKS-MAJA") kindlustab õnnetuste vastu: tule-, elu-, klaasi-, kodu­ loomade ]a murdvarguse kindlustuse aladel. — — — „EEKS-MAJA" JUHATUS: TALLINNAS, LAI TÄN. 1. TEL. 438-85. KONTORID: Tallinnas, Lai 1. Tel. 445-07. Tallinnas, Harju 29, AGENDID IGAS LINNAS, Tallinna Majaomanikkude Pank. Telefon 427-49.

  • Võrtsjärve Rattarada

    Peterna raba Põltsamaa jõgi Kolga- Jaani Keelepera raba Päovere Võrtsjärve rattarada Oorgu Pedja jõgi Eesnurga Lake Võrtsjärv Bicycle Route Kaubi Rõika Torni raba Odiste Põltsamaa jõgi Tõllasaare raba Oiu pkr Vaheoja Lalsi Valgeoja Soosaare oja Kaavere Krimmi lage Meleski oja Piduli oja Pedja jõgi Intsuveski raba Pajusaare lage Põ lts am Jamsu oja Lätkalu aa Leie pkr jõgi Loori pkr Otiküla Piduli oja Meleski Meleski oja Tänassilma jõgi Rebaste Leie Palupõhja Pede jõgi Oiu pkr Meleski raba S u u r E m a j õ g i Jõeküla Oiu Vaibla i g õ j a m E r u u S Tänassilma jõgi Loime Tänassilma Jõesuu Verevi Vanavälja Saare Ridaküla Valma Suure-Rakke Saba M i k u m ä r d i s o o Väike-Rakke Riuma Kariküla Ubesoo oja Jaanessa Sangla Järveküla Laanesilla Konguta pkr Väluste Väluste oja Neemisküla Saviküla S a n g l a s o o Purde soo Kaarlijärve Kalbuse Kureküla Villa Tamme Tarvastu jõgi Arupera soo T a m m e p o l d e r e d l o p e m m a T Noorma Koke oja Koopsi Vanausse Põdraoja Konguta pkr K Tamme pkr o k e oja Vallapalu Sooviku Porsa Rannu Soe oja Nälgu soo Utukolga Nigula oja T a r v a s t u p o l d e r Vehendi Tarvastu Valguta oja Mustla Kivilõppe Roni Sapi Kipastu Piigandi oja Nigula oja Ervu Limnoloogiajaam Soe Mustjärv Jakobimõisa Järvemuuseum Kuressaare Tondisaar Lullisoo Piigandi Unametsa Valgjärv ja o a t Tarvastu jõgi u g Pikru l a Järveküla V Annioja Rannaküla Õhne jõgi Arumetsa Raudoja Obriku Valguta Alapu nurk Haani Arumetsa soo Nooni nina Lapetkurme Retsniku Lõve Rõngu jõgi Lossimäe Suislepa Siigunina Rõngu jõgi Roosilla a j o e v r

  • Kasutatud Allikad

    809 KASUTATUD ALLIKAD Aabrams 2013 = Aabrams, Vahur. Vinne õigõusu ristinimeq ja näide seto vastõq. — Raasakõisi Setomaalt. Hurda Jakobi silmi läbi aastagil 1903 ja 1886. Hagu, P. & Aabrams, V. (koost.) Seto Kirävara 6. Seto Instituut, Eesti Kir- jandusmuuseum. [Värska–Tartu] 2013, lk 231–256. Aben 1966 = Aben, Karl. Läti-eesti sõnaraamat. Valgus, Tallinn 1966. Academic = Словари и энциклопедии на Академике. Академик 2000–2015. http://dic.academic.ru/. Ageeva 1989 = Агеева, Р. А. Гидронимия Русского Северо-Запада как источник культурно-исторической информации. Наука, Москва 1989. Ageeva 2004 = Агеева, Р. А. Гидронимия Русского Северо-Запада как источник культурно-исторической информации. Издание второе, исправленное. Едиториал УРСС, Москва 2004. Ahven 1966 = Ahven, Heino. Härgla või Härküla? — Ühistöö 04.08.1966. Aikio 2000 = Aikio, Ante. Suomen kauka. — Virittäjä 2000, lk 612–613. Aitsam 2006 = Aitsam, Mihkel. Vigala kihelkonna ajalugu. [Väljaandja Vigala Vallavalitsus ja Volikogu.] s. l. 2006. Alasti maailm 2002 = Alasti maailm: Kolga lahe saared. Toimetajad Tiina Peil, Urve Ratas, Eva Nilson. Tallinna Raamatutrükikoda 2002. Alekseeva 2007 = Алексеева, О. А. Рыболовецкий промысел в Псковском крае в XVIII в. — Вестник Псковского государственного педагогического университета. Серия: Социально-гуманитарные и психолого-педаго- гические науки, № 1. Псков 2007, 42–53. http://histfishing.ru/component/content/article/1-fishfauna/315- alekseeva-oa-ryboloveczkij-promysel-v-pskovskom-krae-v-xviii-v (Vaadatud 02.11.2015) Almquist 1917–1922 = Den civila lokalförvaltningen i Sverige 1523–1630. Med särskild hänsyn till den kamerala indelningen av Joh. Ax. Almquist. Tredje delen. Tabeller och bilagor. Stockholm 1917–1922. Aluve 1993 = Aluve, Kalvi. Eesti keskaegsed linnused. Valgus, Tallinn 1993. Alvre 1963 = Alvre, Paul. Kuidas on tekkinud vere-lõpulised kohanimed.
  • Taimekahjustajate Monitooring 2018. Vaatluspõldude Võrgustik

    Taimekahjustajate Monitooring 2018. Vaatluspõldude Võrgustik

    Taimekahjustajate monitooring 2018. Vaatluspõldude võrgustik Maakond Asukoht Kaer Põldhernes Põlduba Rukis Suvinisu Suvioder Suviraps Talinisu Talioder Taliraps Talitritikale Harjumaa Üksnurme kaer põldhernes põlduba rukis suvinisu suvioder suviraps talinisu talioder taliraps Harjumaa Alavere põldhernes suvioder suviraps Harjumaa Oti (Laheotsa) põldhernes talinisu Harjumaa Äksi põlduba suvinisu talinisu Harjumaa Rava rukis Harjumaa Kõbu rukis Harjumaa Vasalemma rukis Harjumaa Harju-Risti rukis suvioder talinisu taliraps Harjumaa Kuusalu rukis talioder talitritikale Harjumaa Vardja suvioder Harjumaa Habaja suvioder Harjumaa Vihterpalu suvioder suviraps Harjumaa Kahala suviraps talioder Harjumaa Paasiku suviraps talinisu Harjumaa Ravila talinisu Harjumaa Lehola talinisu Harjumaa Kõmmaste talinisu Harjumaa Kõue talioder taliraps Harjumaa Mustametsa taliraps Ida-Virumaa Aruvälja põldhernes põlduba suvioder Ida-Virumaa Erra suvinisu suvioder talinisu Ida-Virumaa Oandu suvioder taliraps Ida-Virumaa Maidla talinisu taliraps Jõgevamaa Ookatku kaer suvinisu Jõgevamaa Võikvere kaer Jõgevamaa Laekannu kaer suvioder suviraps Jõgevamaa Ulvi kaer suvioder suviraps Jõgevamaa Mooritsa põldhernes suvinisu suvioder suviraps talinisu taliraps Jõgevamaa Aidu põldhernes suvinisu suvioder suviraps talinisu Jõgevamaa Sulustvere põldhernes põlduba suvioder taliraps Jõgevamaa Rohe põlduba suvioder Jõgevamaa Kuningamäe põlduba suvinisu talinisu taliraps Jõgevamaa Kõrvemetsa põlduba suvinisu suvioder suviraps Jõgevamaa Kaarepere põlduba suvioder talinisu Jõgevamaa
  • Bussitransport

    Bussitransport

    Kantides olemasolevad teenused Tartumaa kantide tüübid Rahvaarvu prognoos 2015. a. kanditi Kallaste ümbruse kant Kallaste ümbruse kant Kallaste ümbruse kant Kokora kant lasteaed eripärane kant 4 - 50 Kokora kant algkool linna lähiümbrus Kokora kant 51 - 100 põhikool linnalähedane kant Alatskivi kant 101 - 500 keskkool/gümnaasium Alatskivi kant Alatskivi kant Välgi kant Välgi kant Välgi kant perearsti vastuvõtt linnalähedane keskuskant 501 - 1000 apteek maaline kant raamatukogu üle 1000 Peipsiääre kant Peipsiääre kant Vara kant Äksi kant maaline keskuskant Vedu kant avalik intrnetipunkt Äksi kant Äksi kant Peipsiääre kant Vara kant Vedu kant Vara kant Kärkna kant päevakeskus ääremaaline kant Vedu kant kogukonnakeskus Koosa kant Koosa kant Koosa kant Kärkna kant Lähte kant Kärkna kant Lähte kant Lähte kant Laeva kant spordirajatis Laeva kant Laeva kant Kärevere kant Tammistu kant Kõrveküla kant Tammistu kant kauplus Tammistu kant Vahi kant Praaga kant Kärevere kant Vorbuse kant pangateenus Kõrveküla kant Praaga kant Kärevere kant Kõrveküla kant Vahi kant Vahi kant Praaga kant Palupõhja kant postiteenus Vorbuse kant Vorbuse kant Meerapalu kant Kavastu kant Ilmatsalu kant Luunja kant Palupõhja kant Palupõhja kant Kavastu kant Kavastu kant Luunja kant Piirissaare kant Märja kant Ilmatsalu kant Luunja kant Piirissaare kant Mäksa kant Võõpste kant Meerapalu kant Ilmatsalu kant Meerapalu kant Lohkva kant Piirissaare kant Märja kant Haage kant Lohkva kant Märja kant Mäksa kant Võõpste kant Lohkva kant Mäksa kant Võõpste kant Ulila kant Märja kant
  • Toimepiirkondade Määramine Raport

    Toimepiirkondade Määramine Raport

    Siseministeerium Toimepiirkondade määramine Raport Täitja: Statistikaamet Koostajad: Anu Tõnurist, Mihkel Servinski, Ülle Valgma Tallinn 2014 Sisukord 1. Lähteülesande kirjeldus ............................................................................................................... 5 2. Analüüsi etapid............................................................................................................................ 7 3. Andmeallikad ............................................................................................................................... 8 4. Metoodilised lähtekohad andmeanalüüsi teostamiseks .............................................................. 9 4.1 Pendelrände lähtekoht ja sihtkoht....................................................................................... 9 4.2 Pendelrände ulatus ............................................................................................................. 9 4.3 Peamine pendelrände sihtkoht ........................................................................................... 9 4.4 Toimepiirkonna sisemine tsoneering .................................................................................. 9 4.5 Linnaliste asulate käsitlemine kandina.............................................................................. 10 4.6 Toimepiirkondade liitmine ................................................................................................. 10 5. Linnalised asulad ja kandid Eestis............................................................................................