Rannu valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava 2013-2024

RANNU VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA

2013 – 2024

RANNU 2013

1

Rannu valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava 2013-2024

SISUKORD

1 SISSEJUHATUS ...... 6

2 ÜLEVAADE ÜHISVEEVARUSTUST JA –KANALISATSIOONI KÄSITLEVATEST ALUSDOKUMENTIDEST ...... 8

2.1 ÜLDIST ...... 8

2.2 ÜLEVAADE ÜVK-d PUUDUTAVATEST ÕIGUSAKTIDEST JA DIREKTIIVIDEST ...... 8

2.3 ÜLEVAADE LÄHTEANDETEST JA ALUSDOKUMENTIDEST ...... 10 2.3.1 Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava ...... 10 2.3.2 Võrtsjärve alamvesikonna veemajanduskava ...... 10 2.3.3 Tartumaa maakonnaplaneering ...... 10 2.3.4 Võrtsjärve üldplaneering ...... 10 2.3.5 Rannu valla arengukava 2010-2016 ...... 11 2.3.6 Vee erikasutusluba ...... 12 2.3.7 Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi projekt ...... 12 2.3.8 Kokkuvõte olemasolevatest lähteandmetest ...... 13

3 RANNU VALLA SOTSIAALMAJANDUSLIK ÜLEVAADE ...... 13

3.1 ÜLDINE ÜLEVAADE ...... 13

3.2 ELANIKKOND ...... 14 3.2.1 Elanike arv ja struktuur ...... 14 3.2.2 Tööhõive ja ettevõtlus ...... 15

3.3 VALLA EELARVE ...... 17

3.4 RANNU ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONIETTEVÕTE – AS EMAJÕE VEEVÄRK ...... 17

4 RANNU VALLA KESKKONNASEISUND ...... 17

4.1 ASUKOHT JA LÜHIKIRJELDUS. PINNAVORMID, GEOLOOGIA ...... 17

4.2 PINNAVEEKOGUD ...... 18

4.3 PÕHJAVESI ...... 18

4.4 LOODUSALAD JA VAATAMISVÄÄRSUSED ...... 18

4.5 MAAVARAD ...... 20

4.6 JÄÄTMEKÄITLUS ...... 20

2

Rannu valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava 2013-2024

4.7 SUURIMAD KESKKONNAOHU ALLIKAD ...... 20

5 ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI HETKESEISUND ...... 20

5.1 VEEVARUSTUSPIIRKONNAD ...... 20

5.2 VEETARBIJAD, -VARUD, VEEVÕTT JA -MÜÜK ...... 21 5.2.1 Veevarud ja erikasutusloaga lubatud veevõtt ...... 21 5.2.2 Ülevaade Rannu valla veekasutusest ...... 21

5.3 RANNU ALEVIKU VEEVARUSTUSSÜSTEEM ...... 22 5.3.1 Puurkaevude ülevaade ...... 22 5.3.2 Pumpla ja veetöötlusseadmete kirjeldus ...... 23 5.3.3 Veetöötlusseadmed ...... 24 5.3.4 Puhtaveereservuaar ...... 24 5.3.5 II astme pumpla ...... 24 5.3.6 Rannu puurkaevu- ja joogiveekvaliteet ...... 25 5.3.7 Veevõrk ja selle seisund ...... 25 5.3.8 Tuletõrjeveevarustus ...... 26

5.4 RANNU ALEVIKU KANALISATSIOONISÜSTEEM ...... 26 5.4.1 Kanalisatsioonivõrk ...... 26 5.4.2 Reoveepumplad ...... 27 5.4.3 Reoveepuhasti ...... 27 5.4.4 Purgimissõlmed ...... 27 5.4.5 Sademeveesüsteemid ...... 27

5.5 KOKKUVÕTE RANNU ALEVIKU ÜVK PROBLEEMIDEST ...... 28

5.6 KUREKÜLA ALEVIKU VEEVARUSTUSSÜSTEEM ...... 28 5.6.1 Puurkaevude ülevaade ...... 28 5.6.2 Kureküla puurkaevu veekvaliteet ...... 29 5.6.3 Veevõrk ja selle seisund ...... 29 5.6.4 Tuletõrjeveevarustus ...... 30

5.7 KUREKÜLA ALEVIKU KANALISATSIOONISÜSTEEM ...... 30 5.7.1 Kanalisatsioonivõrk ...... 30 5.7.2 Reoveepumplad ...... 30 5.7.3 Reoveepuhasti ...... 30 5.7.4 Sademeveesüsteemid ...... 30

5.8 KOKKUVÕTE KUREKÜLA ALEVIKU ÜVK PROBLEEMIDEST ...... 31

5.9 LÜHIÜLEVAADE KAARLIJÄRVE ÜHISVEEVÄRGIST JA - KANALISATSIOONIST ...... 31 5.9.1 Üldine ülevaade ...... 31 5.9.2 Kaarlijärve veevarustussüsteem ...... 31 5.9.3 Tuletõrjeveevarustus ...... 32 5.9.4 Kaarlijärve kanalisatsioonisüsteem ...... 32

5.10 KOKKUVÕTE KAARLIJÄRVE KÜLA ÜVK PROBLEEMIDEST ...... 32

3

Rannu valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava 2013-2024

6 INVESTEERINGUPROJEKTIDE EESMÄRGID JA INVESTEERINGUTE STRATEEGIA ...... 33

6.1 EESMÄRGID ...... 33

6.2 INVESTEERINGUTE STRATEEGIA ...... 34 6.2.1 Elanikkonna tervis ...... 34 6.2.2 Keskkonnanõuete täitmine ...... 34 6.2.3 Õigusaktide täitmise kohustus ...... 34 6.2.4 Sademeveesüsteemide väljaehitamise vajadus Rannu alevikku ...... 34

6.3 INVESTEERINGUPROJEKTID JA LAHENDUSALTERNATIIVID RANNU VALLA ÜVK-SÜSTEEMIDE INVESTEERNGUTE KAVANDAMISEL ...... 35 6.3.1 Projekt A. Kureküla puurkaevpumpla rekonstrueerimine ...... 35 6.3.2 Projekt B. Sademeveesüsteemide rajamine Rannu alevikku ...... 35 6.3.3 Projekt C. Rannu aleviku veetorustiku rekonstrueerimine ...... 36 6.3.4 Projekt D. Kureküla reoveepuhasti rekonstrueerimine ...... 37 6.3.5 Projekt E. Kureküla veevõrgu rekonstrueerimine ...... 37 6.3.6 Projekt F. Kureküla kanalisatsioonivõrgu rekonstrueerimine ...... 37 6.3.7 Projekt G. Kaarlijärve puurkaevpumpla rekonstrueerimine ...... 37 6.3.8 Projekt H. Kaarlijärve veevõrgu rekonstrueerimine ja rajamine ...... 37 6.3.9 Projekt I. Kaarlijärve kanalisatsioonivõrgu rekonstrueerimine ja laiendamine ... 38

6.4 INVESTEERINGUPROGRAMM ...... 39 6.4.1 Projekt A1 Kureküla puurkaevpumpla rekonstrueerimine ...... 39 6.4.2 Projekt A2 Veetöötlusseadmete paigaldamine ...... 41 6.4.3 Projekt A3 Kloreerimisseadmete paigaldamine ...... 41 6.4.4 Projekt B. Sademeveesüsteemide rajamine Rannu alevikku ...... 42 6.4.5 Projekt C Rannu veetorustiku rekonstrueerimine ...... 43 6.4.6 Projekt D Kureküla reoveepuhasti rekonstrueerimine ...... 43 6.4.7 Projekt E. Kureküla veevõrgu rekonstrueerimine ...... 44 6.4.8 Projekt F. Kureküla kanalisatsioonivõrgu rekonstrueerimine ...... 44

7 KOKKUVÕTE RANNU VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI INVESTEERINGUVAJADUSTEST ...... 45

8 ETTEPANEKUD TÄIENDAVATE REOVEEKGUMISALADE MOODUSTAMISEKS RANNU VALLAS ...... 47

8.1 ÜLDIST ...... 47

8.2 SOOVITUSED KUREKÜLA REOVEEKOGUMISALA MOODUSTAMISEKS ...... 47

8.3 SOOVITUSED KAARLIJÄRVE REOVEEKOGUMISALA MOODUSTAMISEKS ...... 48

9 FINANTSANALÜÜS ...... 50

9.1 METOODIKA ...... 50

4

Rannu valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava 2013-2024

9.2 PEAMISED EELDUSED ...... 50

9.3 Vee- ja kanalisatsiooniteenuse kulud ...... 51 9.3.1 Muutuvkulud ...... 51 9.3.2 Püsikulud ...... 53

9.4 Vee- ja kanalisatsiooniteenuse tulud ...... 54

9.5 Investeeringute finantseerimine ...... 58

10 KASUTATUD KIRJANDUS ...... 59

LISAD: ...... 60

Enamkasutatud lühendeid: ÜVK – ühisveevärk ja -kanalisatsioon ÜVKA – ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava EL – Euroopa Liit KIK – SA Keskonnainvesteeringute Keskus ÜF - Ühtekuuluvusfond EV – Eesti Vabariik EVV – AS Emajõe Veevärk BHT – bioloogiline hapnikutarve VMK – veemajanduskava

5

Rannu valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava 2013-2024

1 SISSEJUHATUS Ühisveevargi ja -kanalisatsiooni arengukava (edaspidi ÜVKA) koostamist reguleerib Ühisveevargi ja –kanalisatsiooni seadus. Seaduses on sätestatud, et ÜVKA peab sisaldama vähemalt:  ühisveevargiga kaetavate alade ja reovee kogumisalade kaarte;  dimensioneeritud vee- ja ja kanalisatsioonirajatiste põhiskeemi, sealhulgas reoveekogumisalade, sademe- ja drenaažvee või muu pinnase- ja pinnavee äravoolurajatiste põhiskeemi;  tuletõrjeveevõtukohti;  ühisveevargi ja -kanalisatsiooni arendusmeetmete ajakava ning nende hinnangulist maksumust.  Seadus sätestab, et:  ühisveevargi ja -kanalisatsiooni arengukava peab olema kooskõlas alamvesikonna veemajanduskavaga;  ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava tuleb enne kinnitamist kooskõlastada regiooni keskkonnaametiga ja terviseametiga;

Hinnangulistele maksumustele baseeruva finantsprognoosi tegemine ei ole otseselt seadusest tulenev noue, kuid on ÜVKA koostajate poolt käsitletud kui investeeringute vajadust hindav osa. Eeldatavasti on ka mainitud osa vajalik abitaotluste esitamiseks. Nii tuleb lähteülesande koostamisel tellijal paratamatult hinnata perspektiivsete investeeringute võimalikust mahust tulenevalt teenuste hindade muutust. Vee-ettevõtte jätkusuutlikkust investeeringute rakendamisel iseloomustab vastav finantsanalüüs.

ÜVKA koostamise eesmärgiks on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengu kiirendamine organisatsioonilis-majanduslike meetodite sihipärasema suunamise kaudu. ÜVKA on aluseks investeeringute otstarbekuse ja efektiivsuse hindamisel ning omavalitsuse veemajandusalase investeeringuplaani koostamisel, samuti põhjendusmaterjaliks laenude või riigi abi taotlemisel kui ka EL-i tugifondidest vahendite taotlemisel. ÜVKA olemasolu hõlbustab omavalitsuse ja vee-ettevõtte vaheliste suhete ning vastastikuste kohustuste määratlemist, olles ka vajalikuks aluseks teenuste hinnakujundusele. ÜVKA tuleb koostada kooskõlas: • vastavat piirkonda hõlmava veemajanduskavaga; • omavalitsuse arengukavaga; • omavalitsuse halduspiirkonna või selle osa üld- ja detailplaneeringutega.

Erinevalt planeeringutest, mis määratlevad rajatiste paigutuse ja annavad üldise aluse võimsusnäitajate ning teenuste mahu leidmiseks, annab ÜVKA selle valdkonna olukorra analüüsi ja määratleb arengu prioriteedid ning nende realiseerimise võimalused ja teed.

Konsultant tänab kõiki, kes aitasid kaasa andmete kogumisele ja lisaks varustasid konsultanti väärtusliku informatsiooniga, sealhulgas: - Hr Maano Koemets, Rannu vallavanem; - Pr Katrin Kõnd, AS Emajõe Veevärk; - Pr. Karin Plakk, AS Emajõe Veevärk;

6

Rannu valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava 2013-2024

- Hr Raijko Rattur AS Emajõe Veevärk; - Hr Rainer Juhkam, Estover Piimatööstus OÜ; - Hr Reimo Alas, OÜ Keskkonnaprojekt.

ÜVKA koostamisel osalesid:

 Sven Otsmaa – üldosa, tehniline osa, olemasoleva olukorra kirjeldus, inevsteeringuprojektid;  Tarvi Miilits – finantsanalüüs; keda nimetatakse ÜVKA käigus „Konsultantideks“.

7

Rannu valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava 2013-2024

2 ÜLEVAADE ÜHISVEEVARUSTUST JA – KANALISATSIOONI KÄSITLEVATEST ALUSDOKUMENTIDEST 2.1 ÜLDIST Käesolev peatükk annab ülevaate ÜVKA koostamise aluseks olevatest õigusaktidest ja planeerimisdokumentidest. Olulisemad arengukava puudutavad valdkondlikud alusdokumendid on:

 Seadused;  Määrused;  valdkondlikud EL direktiivid;  Võrtsjärve alamvesikonna veemajanduskava;  Tartumaa maakonnaplanering;  Võrtsjärve üldplaneering;  Rannu valla arengukava.  Muud uuringud, arengukavad ja (detail)planeeringud.

2.2 ÜLEVAADE ÜVK-d PUUDUTAVATEST ÕIGUSAKTIDEST JA DIREKTIIVIDEST ÜVKA koostamine on seotud ja tugineb järgmistele põhiliste õigusaktidele: 1. Veeseadus; 2. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seadus; 3. Planeerimisseadus; 4. Ehitusseadus; 5. Kohaliku Omavalituse korraldamise seadus; 6. Asjaõigusseadus ja Asjaõigusseaduse rakendamise seadus; 7. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimisüsteemi seadus; 8. Keskkonnatasude seadus. 9. EV Valitsuse (VV) 29.11.2012 määrusega nr 99 „Reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad nõuded, heit- ja sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning nende nõuete täitmise kontrollimise meetmed ” (edaspidi määrus nr 99); 10. Keskkonnamnistri 16.12.1996 määrus nr 61, uuendatud redaktsioon kehtiv alates 15.04.2011 „Veehaarde sanitaarkaitseala moodustamise ja projekteerimise kord ning sanitaarkaitsealata veevõtukoha hooldusnõuded põhjavee kaitseks“; 11. Keskkonnaministri 29.07.2010 määrus nr 37 „Nõuded puurkaevu ja puuraugu projekti ja konstruktsiooni ning likvideerimise ja rekonstrueerimise projekti kohta, puurkaevu ja puuraugu projekteerimise, rajamise, kasutusele võtmise, likvideerimise ja konserveerimise kord ning puurkaevu või puuraugu asukoha kooskõlastamise, rajamise ja kasutusele võtmise taotluste, puurimispäeviku, puurkaevu ja puuraugu andmete keskkonnaregistrisse kandmiseks esitamise ning puurkaevu ja puuraugu likvideerimise akti vormid“; 12. Vabariigi Valitsuse (VVM) määruse 16.05.2001. a. nr. 171 “Kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuded”,

8

Rannu valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava 2013-2024

13. Sotsiaalministri 31.07.2001 määrus nr 82 Joogivee kvaliteedi- ja kontrollnõuded ning analüüsimeetodid (edaspidi määrus nr 82) ning selle aluseks olev EL joogiveedirektiiv 98/83 EC. 14. Sotsiaalministri 2. jaanuari 2003. a määrus nr 1 Joogivee tootmiseks kasutatava või kasutada kavatsetava pinna- ja põhjavee kvaliteedi- ja kontrollinõuded (edaspidi määrus nr 1).

Veeseadus on kogu veealase tegevuse ja sellega seonduva regulatsiooni, ühtlasi kõigi ühisveevärgi ja –kanalisatisooni valdkondadega seonduvate tegevuste alusdokument. ÜVK ehitiste, rajatiste ja kõigi süsteemide rajamisel ja rekonstrueerimisel sealhulgas ehitiste ja rajatiste asukoha valimisel tuleb otseselt jälgida Ühisveevärgi ja – kanalisatsiooniseadust, Planeerimisseadust ja Ehitusseadust.

Maa- ja omandisuhetest ja/või servituutide seadmise vajadusest lähtuvalt peab ÜVK objektide käitlemisel arvestama Asjaõigusseadust ning Kohaliku omavalitsuse korralduse seadust.

Ehitiste, rajatiste ja kommunikatsioonide asukoha valikul tuleb arvestada nende võimalikku mõju keskkonnale, sealhulgas kaaluda keskkonnamõju hindamise läbiviimise vajalikkust, mida hinnatakse tulenevalt Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest (edaspidi: KMH seadus) ja Vabariigi Valitsuse 29. augusti 2005. a määrusest nr 224 Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb kaaluda keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust, täpsustatud loetelu. KMH seadus on harmoniseeritud EÜ Nõukogu direktiiviga 85/337 EMÜ (muudetud EÜ Nõukogu direktiiviga 97/11 ning avalikustamise osa täiendatud EÜ Nõukogu direktiiviga 2003/35).

Ühisveevärgi- ja –kanalisatsioonisüsteemide üks põhiprintsiipe on tarbijatele edastatava vee kvaliteet – seda reguleeritakse sotsiaalministri 31.07.2001 määrusega nr 82 Joogivee kvaliteedi- ja kontrollnõuded ning analüüsimeetodid (edaspidi määrus nr 82) ning selle aluseks olevale EL joogiveedirektiivile 98/83 EC.

Keskkonnahoiu ja –kaitse seisukohalt samaväärselt oluline on nõuetekohaselt kogutud ja puhastatud reovesi ning selle kindlustamine reoveekogumisalal(t). Reoveekogumisala vee- ettevõtja peab tagama puhastatud heitvee kvaliteedi vastavuse EVV 31. juuli 2001. a. määruse nr 269 „Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord”.

Tulenevalt Eesti ühinemisest Euroopa Liidu Veepoliitika Raamdirektiiviga (2000/60/EC) juba aastast 2001. a, on Eesti kohustatud arendama ühisveevarustus- ja kanalisatsioonisüsteeme, tagamaks tarbijatele kvaliteetne ja tervisele ohutu joogivesi, kvaliteetne ühiskanalisatsiooniteenus ning reoveepuhastis nõuetekohaselt puhastatud heitvesi enne juhtimist looduslikesse või tehislikesse veekogudesse.

Kohaliku omavalitsuse kohustus koostada ja täiendada ühiseveevärgi ja –kanalisatsioni arengukava, tuleneb Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniseadusest ja aitab kokkuvõttes täita ka Veepoliitika Raamdirektiiviga seatud eesmärke ÜVK vallas.

9

Rannu valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava 2013-2024

2.3 ÜLEVAADE LÄHTEANDETEST JA ALUSDOKUMENTIDEST 2.3.1 Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava Ida-Eesti vesikonna vemajanduskava võtab kokku Viru, Peipsi, Võrtsjärve ja Pandivere alamvesikona veemajanduskavad ja veemajanduskavade koostamise käigus valminud uuringud ja aruanded, mistõttu antud dokumendil on konkreetselt Võrtsjärve alamvesikonnas paikneva Rannu valla ÜVK küsimustega vaid kaudne seos. Veidi lähemalt on käsitletud Rannu valla ja aleviku ÜVK teemat Võrtsjärve alamvesikonna veemajanduskavas.

2.3.2 Võrtsjärve alamvesikonna veemajanduskava Territoriaalselt kuulub Rannu vald ca 95% ulatuses Võrtsjärve alamvesikonda ja 5% ulatuses vallast paikneb ka Peipsi alamvesikonnas.

Varasema(te) ÜVKA-de koostamist on algusest peale viidud läbi paralleelselt Võrtsjärve ja Viru-Peipsi alamvesikondade veemajanduskavade koostamise ja valmimisega, arendades koostajate vahel tihedat koostööd. ÜVKA-de ja veemajanduskavade meetmeprogrammid arvestavad täielikult Rannu valla veemajandussüsteemide arendamise eesmärkide ja vajadustega, seega toetavad projektide programmid vastastikku üksteist.

2007. a teostatud viimased muudatused Võrtsjärve alamvesikonna veemajanduskava meetmeprogrammis on täielikult kooskõlas käesoleva projekti investeeringuprogrammiga, milles on samuti rõhutatud Kureküla reoveepuhasti rekonstrueerimise vajadust.

2.3.3 Tartumaa maakonnaplaneering Tartumaa maakonnaplaneeringu alusel on Rannu valla tiheasustusaladeks Rannu alevik ja Kureküla alevik.

Iseloomustatud on ka Rannu ja Kureküla reoveepuhasteid. Rannu puhasti osas ei pea hinnang enam paika, kuna Rannu reoveepuhasti on rekonstrueeritud. Seevastu hinnangu osas Kureküla puhasti amortiseerunud seisundi kohta tuleb nõustuda.

2.3.4 Võrtsjärve üldplaneering Rannu vallas kehtib üldplaneeringuna Võrtsjärve piirkonna üldplaneering (KO, 16.06.2003, 77, 1681). Võrtsjärve piirkonna üldplaneering asub Rannu Vallavalitsuses. Üldplaneeringuga saab tutvuda ja sellest koopiaid teha Rannu vallamajas tööpäeviti 8.00- 16.00. Üldplaneeringut on võimalik soovi korral saada CD-l, selleks tuleb pöörduda majandusnõuniku poole (tel 745 4118 või 5342 5242). Üldplaneeringu seletuskiri on pdf formaadis fail. Kaardid on vaadatavad programmiga Mapinfo ProViewer, mida on võimalik saada koos planeeringuga CD-l või maha laadida aadressilt http://regio.ee/?op=body&id=126&art=32.

10

Rannu valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava 2013-2024

AS Entec poolt 2001. aastal koostatud Võrtsjärve üldplaneering käsitleb ühisveevärgi ja – kanalisatsiooniga seonduvat vaid vähesel määral. Mainitud on, et Rannu heitveesuublaks olev Konguta peakraav on avalikult kasutatav, samuti riigi poolt korrashoitav veekogu.

Lisaks on käesoleva üldplaneeringuga Rannu vallas tiheasustusaladeks määratud Kureküla alevik ja Rannu alevik.

ÜVKA-s kavandatakse lühiajalises ja keskpikas perspektiivis (2012-2018) viia läbi enamus nõuatavaid töid Rannu ja Kureküla alevike ÜVKA-de lõikes, seevastu otsustasime Kaarlijärve ÜVK-süsteemide arendustööd paigutada arengukava III etappi, aastatesse 2018-2023. Täna on Kaarlijärve osas vee- ja ühiskanalisatsiooniteenuse operaatoriks eraettevõtte Estover Piimatööstus OÜ. Kuna elanike arv on külas väike, siis käsitleme ettenähtud investeeringuid eelkõige alternatiivina tänasele situatsioonile.

2.3.5 Rannu valla arengukava 2010-2016 Arengukavade koostamise Rannu vallas võib jagada kahte perioodi, 1992-2000 ja 2001- 2009. Esimesel perioodil oli arengukavaks 1992. a koostatud arengukava. Teise perioodi käigus muutus oluliselt arengukava vorm ja sisu. Arengukavast sai õigusakt ja konkreetne kava valla eelarve koostamiseks ning peale Eesti liitumist Euroopa Liiduga ka oluline dokument väliste finantsvahendite taotlemiseks erinevate valdkondade projektide teostamiseks. Aastatel 2001-2009 koostatud arengukavad on olnud lisaks eeltoodud mõjudele ka tugevdanud omavalitsuse organisatsioonilist külge ja koostöövõimet. Lisaks valla arengukavale on vallavolikogu poolt kehtestatud ka valdkondlikud arengukavad, millest on antud lühiülevaade käesolevas arengukavas.

Arengukava määrab ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni investeeringuvajadused kokku alljärgnevalt.

Rannu aleviku ühisveevärgi ja kanalisatsiooni rekonstrueerimise II etapp, on määratletud viia ellu kuni 2010. aastani, millest suurem osa on ka täidetud – 98% kogu alaviku vee- ja kanalisatsioonivõrgust on rekonstrueeritud, renoveeritud on Pargi veehaardekompleks koos veetöötlusseadmete, reservuaari ja II astme pumpla väljaehitamisega. Jäänud on 200 m ulatuses rekonstrueeritavat veetorustikku, mis lähtub hetkel kasutusest väljas olevast resrvpuurkaevust. Rannu aleviku osas käesolev ÜVKA arengukava lähtub käesolevatest plaanidest ja ühtib arengukava eesmärkidega.

Kureküla ühisveevärgi ja kanalisatsiooni rekonstrueerimine on vastavalt arengukavale plaanis läbi viia aastatel 2010-2012, mida Konsultant täielikult realiseeritavaks ja võimalikuks ei saa lugeda. Samuti ei vasta investeeringumaksumus: 500 000 krooni tänastele tegelikele vajadustele. Viisime ÜVKA-s sisse investeeringute jaotamise etappideks ja lähtume tööde elluviimisel prioriteetidest: esmalt tuleb tagada elanikele normidele vastav joogivesi (vastavalt määrusele nr 82) ja suublasse juhitav puhastatud heitvesi peab vastama VV määrusele nr 269. Tööd viiakse läbi I etapis, aastatel 2012-2014. Seejärel plaanime II etapis rekonstrueerida olemasolevad ühisveevärgi vee- ja kanalisatsioonitorustikud, aastatel 2015-2018.

Kaarlijärve ühisveevärgi- ja -kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimine ja ehitamine, mis on samuti kavas läbi viia aastatel 2010 – 2012, ei ole Konsultandi seisukohalt aga realistlik ega põhjendatud. Elanike arvuks on Kaarlijärve külas 141 inimest ning hetkel on

11

Rannu valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava 2013-2024 veevarustus ja reoveekogumine tagatud eraettevõtte Estover Piimatööstus OÜ kaudu. Süsteem toimib ja Konsultandi nägemuses hetkel antud küla ÜVK-sse olulisi investeeringuid teha ei ole põhjendatud – liiati ei nõustu AS Emajõe Veevärk sinna investeerima, kuna ei ole määratud antud külas teenuse operaatoriks.

Alternatiivse lahendusena näeme pikaajalises programmis, III etapis, võimaluse arendada külas välja iseseisev ÜVK-süsteem.

Soovitame eelneva tõttu Rannu valla arengukava 2010-2016 muuta ja Kaarlijärve küla investeeringud 2010-2012 sealt välja võtta või ajaliselt oluliselt edasi lükata.

2.3.6 Vee erikasutusluba Käesoleval hetkel kehtib Rannu vallale vee erikasutusluba nr L.VV/320594, mis on väljastatud Keskkonnaameti poolt 13.07.2011 kehtivusajaga 15.07.2011–15.07.2016. (edaspidi veeluba)(vt ka lisa 1) ametliku kehtivusajaga kuni: 01.07.2011.

Vastavalt tänase veeloa nõuetele, on veevõtt Rannu vallas EVV poolt lubatud Rannu ja Kureküla puurkaevudest vastavalt: 140 m3/d ja 50 m3/d, mis tagab täielikult nii tänase kui lähema 12 aasta perspektiivse veevajaduse alevikes.

Lisaks määratletakse veekasutusloaga heitvee väljalaskmed ja lubatud saasteainete kogused.

Rannu aleviku puhul on veeloaga limiteeritud reostuskomponendid: BHT7, heljum, üldfosfor ja KHT ning üldlämmastik. Lubatud suurimad sisaldused on vastavalt: BHT7 : 25 mg/l, heljum: 35 mg/l, üldfosfor 2,0 mg/l, KHT: 125 mg/l ja üldlämmastik: 15 mg/l.

Rannu aleviku puhul on kohustus mõõta kord aastas ka biopuhastisse sissevoolu komponente.

Kureküla aleviku puhul on veeloaga limiteeritud reostuskomponendid: BHT7, heljum, üldfosfor ja KHT. Lubatud suurimad sisaldused on vastavalt: BHT7 : 25 mg/l, heljum: 35 mg/l, üldfosfor 2,0 mg/l ja KHT: 125 mg/l.

Kureküla aleviku puhul on kohustus mõõta kord aastas ka biotiikidesse sissevoolu komponente (Kureküla puhastil vaid biotiigid töötavadki).

2.3.7 Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi projekt Projekt: „Rannu valla Rannu aleviku vee- ja reoveekanalisatsiooni rajamine“ oli üks osa Euroopa Liidu (EL) Ühtekuuluvusfondi (ÜF) projektist Emajõe ja Võhandu jõe valgala veemajandusprojekt, mis viidi ellu ÜF rahastamisperioodi 2004-2006 raames ajavahemikus 2005-2010.

Rannu vallas Rannu alevikus viidi antud projekti raames aastatel 2008-2010 läbi järgmised tööd:  Pargi puurkaevu rekonstrueerimine;  Veereservuaari ehitamine Pargi veehaardesüsteemi;  Veetöötlusjaama ehitamine;  II astme pumpla ehitamine (käsitletakse koos puurkaevu rekonstrueerimisega);

12

Rannu valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava 2013-2024

 Veetorustiku rekonstrueerimine: 2,13 km;  Veetorustiku ehitamine: 0,33 km;  Isevoolse kanalisatsoonitorustiku rekonstruerimine: 1,45 km;  Isevoolse kanalisatsoonitorustiku ehitamine: 0,42 km.

Tööde maksumuseks kujunes Rannu valla osas: 7 039 745 krooni. Projekti rahastas 85% ulatuses ÜF, 5% ulatuses KIK ja 10% ulatuses AS Emajõe Veevärk.

2.3.8 Kokkuvõte olemasolevatest lähteandmetest Rannu valla ÜVKA koostamiseks aastateks 2012-2023 on olemas üldjoontes piisav andmestik. Ehitustööde kavandamise käigus vajavad veel väljaselgitamist Kureküla ja Kaarlijärve torustike täpsed asukohad ja parameetrid.

Põhidokumentide osas kasutasime peamistest lähteandemest: Rannu valla ühsveevärgi ja – kanalisatsiooni arengukava 2008-2019, Võrtsjärve üldplaneeringut, Rannu valla arengukava, AS Emajõe Veevärk vee erikasutusloa Rannu valda puudutavat osa jt.

Kuna Rannu valla Rannu aleviku osas on EL Ühtekuuluvusfondi põhirahastamisel hiljuti läbi viidud ulatuslikud ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendustööd, sai Konsultant kasutada nii tehnilist andmestikku kui teostusjooniseid nii tehnovõrkude tänaste parameetrite kui asukohaplaanide jaoks.

Seoses Kaarlijärve ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni rekonstrueerimise ja väljaehitamise ebapiisava põhjendatusega aastatel 2010-2012, soovitame Rannu valla arengukavades edaspidi antud säte sealt välja võtta. 3 RANNU VALLA SOTSIAALMAJANDUSLIK ÜLEVAADE 3.1 ÜLDINE ÜLEVAADE Rannu vald paikneb Tartu maakonna lääneosas Võrtsjärve idakaldal. Vald piirneb põhjas Kolga-Jaani, idas Puhja ja Konguta ning lõunas Rõngu vallaga. Valla läänepiiril on Võrtsjärv. Võrtsjärv on Eesti suurim siseveekogu. Valla pindala on 158,1 km2. Asustustihedus on 10,9 elanikku 1 km2 kohta. Koos Võrtsjärvest Rannu valla territooriumile jääva osaga on territooriumi suuruseks 243,7 km².

13

Rannu valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava 2013-2024

Joonis 3-1 Rannu valla paiknemise üldskeem

3.2 ELANIKKOND 3.2.1 Elanike arv ja struktuur

Valla elanike arv on 1745 inimest (01.01.2010. a seisuga). Vallas on 19 asulat, 17 küla ja 2 alevikku. Rannu vallas on Tartu Maavalitsuse poolt koostatud Tartumaa sotsiaalse infrastruktuuri planeeringu alusel kaks kanti – Sangla kant ja Rannu kant. Kant on asustuse kooslus, mille elanikel on ühine meie-tunne. Selle alusel võib kandiks pidada ka Vehendi külas asuvat Limnoloogia piirkonda ja Kureküla alevikku. Tabel 3-1 Rannu valla elanike arv asumite lõikes Asula Elanike arv Rannu alevik 444 Ervu küla 162 Kureküla alevik 142 Kaarlijärve küla 140

14

Rannu valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava 2013-2024

Väike-Rakke küla 118 Neemisküla küla 100 Vehendi küla 94 Kulli küla 83 Suure-Rakke küla 73 Noorma küla 57 Järveküla küla 56 Vallapalu küla 51 Paju küla 45 Verevi küla 38 Koopsi küla 31 Kipastu küla 28 Tamme küla 27 Sangla küla 26 Utukolga küla 17 Kokku 1745

Tabel 3-2 Elanike ja sündide arv 20 aasta jooksul Aasta Sündide arv Elanike arv 1989 34 2104 1990 33 2098 1991 31 2073 1992 28 2055 1993 23 2109 1994 28 2140 1995 23 2138 1996 20 2103 1997 21 2086 1998 19 2053 1999 15 2058 2000 15 1975 2001 13 1932 2002 15 1898 2003 14 1837 2004 18 1753 2005 15 1760 2006 11 1758 2007 11 1766 2008 19 1740 2009 24 1745

3.2.2 Tööhõive ja ettevõtlus

Rannu vallas on 1052 tööealist (vanuses 19-62) elanikku. Töötuid on 01.01.2010. a seisuga

15

Rannu valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava 2013-2024

62. Töötuse määr on 5 %. Töötute arv on aastal 2009 jooksul kahekordistunud. Äriregistri andmetel on Rannu vallas registreeritud 64 osaühingut, 1 usaldusühing ja 55 füüsilisest isikust ettevõtjat. Enamus töökohtadest on seotud põllumajanduse ja teenindava sektoriga.

Rannu vallas on ametlik netosissetulek ühe leibkonnaliikme kohta 295 eurot, leibkonna suuruseks arvestasime 2,35 inimest.

Ettevõtjad, olenemata töötajate arvust ja käibest, on olulised valla arengutaseme ja positiivse kuvandi loojad. Olulisemad tööandjad (üle 20 töötaja) ettevõtluses on OÜ Põltsamaa Meierei Juustutööstus, OÜ Kure Mõis, OÜ Rannu Mõis, OÜ Melior-M, OÜ Ranna Farm, OÜ Harry Metall.

Olulised tööandjad väljaspool ettevõtlust on Rannu Vallavalitsus ja Eesti Maaülikooli Limnoloogiakeskus. Rannu valla ettevõtluse arengu probleeme ei ole analüüsitud, kuid ettevõtjate poolt on esile tõstetud kvaliteetse tööjõu puudus, sobiva ettevõtluskeskkonna puudumine, transpordiprobleemid, üldine majandusolukord.

Uute ettevõtete tekkimiseks ja olemasolevate arenguks on vaja luua soodsad tingimused. Ettevõtete arendamiseks on vajalik sobiv ja ettevalmistatud asukoht, kvalifitseeritud tööjõud, töötajatele head töötingimused ja nende elamiseks puhas elukeskkond, kvaliteetsed avalikud ja erasektori teenused. Piirkonna atraktiivseks muutmine ettevõtjale ja töötajale ning ettevõtluskeskkonna väljaarendamine on valla esmane ülesanne.

Viimastel aastatel on edukalt arenenud turism. Rannu vallas on turismi arendamiseks mitmed eeldused. Valla läänepiiriks on Võrtsjärve rand. Rannu vald ja Võrtsjärv on omavahel geograafiliselt ja kultuurilis-ajalooliselt tihedalt seotud. Rannu valla osas on Võrtsjärve rand turismi arenguks erinevaid võimalusi pakkuv.

Vallas on mitmeid kultuurimälestistest vaatamisväärsusi (kirikud, Tamme tuulik, Rannu park jt). Turismile suunatud ettevõtmiste eest sai vald 2006. a. parima turismitoetaja tiitli Lõuna-Eestis. Vald korraldab oma territooriumil asuvate turismiobjektide korrastamist (Tamme paljand, Vehendi puhkekeskus). Turismi arendamine toimub koostöös Võrtsjärve Sihtasutusega, sihtasutusega Lõuna-Eesti Turism ja sihtasutusega Tartumaa Turism. Arengutegevuse aluseks on Võrtsjärve piirkonna arengukava ning turismistrateegia.

Oluliseks turismi- ja koolitusobjektiks on Eesti Maaülikooli Limnoloogiakeskuses rajatud järvemuuseum. Vehendi puhkekeskuse arendamiseks tuleb leida uusi tegevusi keskuse külastajatele, tuleks hinnata puhkekeskuse hoone ja ranna paremaid kasutusvõimalusi. Rannu vallas on turismiettevõtted Vehendi Motell, Jõesuu Turismitalu, Trepimäe Puhkemaja, Kaatri Puhkemaja.

Ettevõtjate tehtud investeeringud on olulised, sest uued ja rekonstrueeritud ning heas korras hooned ja krundid väärtustavad kogu piirkonda.

Uue tegevusena turistidele-pealtvaatajatele on arenenud motosport, mille baasiks on kujunenud endine Kaarsimäe kruusakarjäär.

16

Rannu valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava 2013-2024

3.3 VALLA EELARVE 2011.aasta planeeritav tulueelarvemaht 1 335 869.00 € - on võrreldes 2010. aasta eelarvega – 1 290 352 € (20 189 618 krooni) 85 tuhande € võrra kõrgem. 2011. a eelarvekulud on planeeritud 1 333 000 €.

Antud kulueelarve kindlustab kõigi hallatavate asutuste tegevuse ja tagab hädavajalike tegevusalade finantseerimise.

Üks suurimaid ja olulisemaid kuluartikleid vallas moodustavad kulud toetustele, haridusele ja samas hoitakse võimaluste piires kokku haldus- ja valitsemiskulude pealt.

3.4 RANNU ÜHISVEEVÄRGI JA – KANALISATSIOONIETTEVÕTE – AS EMAJÕE VEEVÄRK AS Emajõe Veevärk (edaspidi: EVV) (äriregistrikood: 11044696) on 2004. aastal 22 omavalitsuse poolt loodud organisatsioon. Ettevõtte aktsionäriks on seega 22 Kagu- ja Lõuna-Eesti omavalitsust.

AS EVV loodi Keskkonnaministeeriumi initsiatiivil vee-ettevõttena, et tagada algselt Euroopa Liidu (EL) poolt rahastatavas Emajõe-Võhandu valgala ühtekuuluvusfondi veemajandusprojektis (numbriga 2004/EE/16/C/PE/007) osalevatele omavalitsustele maksimaalne toetus EL Ühtekuuluvusfondi poolt.

EVV projektiga saadava toetuse suurusjärk oli 516,6 miljonit krooni, millest omavalitsused maksid 10%. 5% summast oli riigi e SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) kanda.

Rannu valla investeeringute maht moodustas Projektis 7,58 miljonit eesti krooni. Seitsme aasta jooksul on EVV arenenenud välja hästitoimivaks iseseisvaks vee-ettevõtteks.

EVV kontor asub Tartus, aadressil Sõbra 56.

4 RANNU VALLA KESKKONNASEISUND 4.1 ASUKOHT JA LÜHIKIRJELDUS. PINNAVORMID, GEOLOOGIA Nagu eelnevalt mainitud, paikneb Rannu vald Võrtsjärve idakaldal.

Võrtsjärv asub ulatuslikus Kesk-Eesti ehk Võrtsjärve nõos, mida piiravad suured kõrgustikud. Võrtsjärve nõgu kujutab endast piklikku põhja- lõunasuunalist vagumust, kuhu ümbritsevatelt kõrgematelt aladelt vooluveed kokku jooksevad. Nõgu on põhjaosas lai, lõuna suunas aga kitseneb ja liitub Väikse-Emajõe orundiga. Absoluutkõrgused vähenevad Võrtsjärve suunas. Peamiselt on tegemist lainja moreentasandikuga, mida liigestavad mitmel pool voored. Üsna suurel osal Rannu vallast, peamiselt järve lähistel, muistse Võrtsjärve alal, on levinud sootasandikud (need on endised jääjärvede kuhjetasandikud, millele on jääajajärgsel ajal

17

Rannu valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava 2013-2024 kuhjunud soosetted). Seoses muistse Võrtsjärve praegusest suurema ulatusega leidub mõnel pool, peamiselt järvest idas (Vehendi ümbruses), endisi rannamoodustusi (luited). Kuigi Võrtsjärve ase on tüüpiline liustikukündenõgu, kus kõikide jäätumiste ajal valdas kulutus, paljandub aluspõhi siiski vaid vähestes kohtades (Tammel, Trepimäel, Limnoloogiajaama juures). 4.2 PINNAVEEKOGUD Võrtsjärve valgalasse kuulub kokku 154 vooluveekogu. Olulisemateks sissevooludeks Võrtsjärve on Väike-Emajõgi, Õhne ja Tänassilma jõed. Järve idakaldalt on olulised Rannu, Rõngu ja Purtsi jõed. Välja voolab Suur-Emajõgi, mis suubub Peipsisse. Enamuse jõgede/ojade vooluhulgad on väikesed, ainult Väike-Emajõel, Õhne ja Tänassilma jõel ületab vooluhulk 2 m3/s. Seoses toimunud maaparandustöödega on paljude vooluveekogude sänge õgvendatud ja süvendatud, kuid peamised sissevoolud on siiski säilinud looduslikena.

Võrtsjärve valgalas on kokku üle 120 loodusliku- ja tehisjärve. Enamik järvi on madalaveelised, ainult mõni on sügavam kui 10 m. Paljud järvedest on eutrofeerunud.

4.3 PÕHJAVESI Põhjavesi esineb pinnakattes ja aluspõhjakivimeis. Devoni põhjaveeladestu (veemaj. Põhjaveekompleks) vesi paikneb 100...200 m sügavusel. Pinnakattes on veerikkad moreeni peal ja vahekihtidena paiknevad liustikujõe tekkega kruusad ja liivad ehk limno- ja fluvioglatsiaalsete setete põhjavesi. Nõlvadel ja orgudes avaneb põhjavesi allikatena ja nendesse kohtadesse on moodustunud liigirikka taimestikuga allikasood (madal-sood).

Devoni põhjveeladestu koosneb omakorda Ülem-Keskdevoni põhjaveekompleksist ehk Tartu veekihist ja Keskdevoni-Siluri põhjaveeladestust ehk Pärnu-silurist.

Kogu Võrtsjärve nõo põhja moodustab keskdevoni Aruküla lade, mida iseloomustab punakas- kuni lillakaspruunide aleuroliitide ja punakate või kollakate liivakivide vaheldumine. Settekivimid on enamasti põim-kihilised ja sisaldavad rohkesti kvartsi (75-90%), päevakive (7- 25%) ja vilke (1-10%).

Nimetatud põhjaveekompleksidest sügavamale jäävad Siluri-Ordoviitsiumi ja Ordoviitsium- Kambriumi põhjaveekompleksid. Viimaste sügavus ulatub juba 400 m maapinnast ning nende kasutamoine joogivee tootmiseks ei ole otstarbekas. 4.4 LOODUSALAD JA VAATAMISVÄÄRSUSED Euroopa tasandil on suurimaks loodusväärtuseks haruldased kuivenda-mata sood, märjad metsad ja poollooduslikud lammikooslused.

Pärandkultuurmaastikud, nagu puisniidud ning luhaalad koos veekogude veekaitsevöönditega, on olulised mitte ainult loodusliku mitmekesisuse säilitamiseks vaid ka piirkonna elanike rekreatsiooniliste vajaduste rahuldamiseks. Nimetatud maastike kaitse ja hoolduse seisukohalt on üheks kõige efektiivsemaks meetmeks osutunud nende alade jätkuv kasutamine heina- ja karjamaadena. Teatumatest linnupaikadest on Võrtsjarve ümbruses Tamme polder ning Võrtsjarve lõunaosa koos Väike Emajõe suudmealaga. Tamme poldril peatub rände ajal raba- ja suur-laukhanesid (kuni 5000 isendit, pesitsejatena

18

Rannu valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava 2013-2024 on seal registreeritud välja-loorkulli (2-3 paari), suur-koovitajat (ca 10 p), punajalg-tildrit (ca 10 p), massiliselt lambahänilast ja põldlõokest. Tamme polder on antud piirkonnas oluline rändepeatusala paljudele liikidele ning ka sealkandis pesitsejatele ilmselt oluline toitumisala. Linnustiku seisukohast oleks tähtis sellel alal põllumajandusliku tegevuse jätkumine võimalikult mitmekesisena (heinamaad, viljapõllud, karjamaad). Näiteks on ka roolõikus, kui majanduslik tegevus ning kohalike elanike sissetuleku allikas seotud mitmete, sh Euroopa mastaabis ohustatud linnuliikide, nt hüüp, käekaiguga. Lisaks pesitsevatele lindudele on Võrtsjarv ilmselt väga oluline ka just läbirändavatele linnuliikide, tänu põhja-lõuna suunalisele asendile, suurusele, ümbritsevatele põllumajandusmaasti-kele ning vee-elustikule.

Jõesuu-Pede luht paikneb Suure-Emajõe suudmes Rannu ja Kolga-Jaani valla piiril, Jõesuu silla ja Pede jõe suudme vahel mõlemal kaldal. Selle ala looduskaitseväärtus on veel teadmata ning vajab täpsemaid uuringuid. Seoses Emajõe Jõeriigi projekti käivitumisega hakkab Suur-Emajõel kulgema veeteede marsruut. Emajõe Jõeriik on loodushoiu suunitlusega arenguprogramm, mille eesmärgiks on luua Alam-Pedja ja Emajõe-Suursoo kaitsealade ning neid ühendava Suur-Emajõe baasil ainulaadne vee- ja loodusturismimarsruut Eestis.

Trepimäe on looduslikult kaunis koht, mis omab tugevat potentsiaali puhketegevuse arendamiseks.

Tulimägi on Ervumäe ja Rannu Munamäe nime all tuntud kõrgendik, mis kujutab endast 6 km pikkuse Valguta suurvoore meretasemest kõrgemale ulatuvat põhjaotsa. Kõrgendik jääb Võrtsjärve tasemest umbes 65 m kõrgemale ja on hästi nähtav järvele.

Tamme paljand on 2 km pikkune ja kuni 8 m kõrgune keskdevoni liivakivi paljand, mis väljasurnud rüükalade leiukohana sai kuulsaks juba 19. saj. Paljandialune rannariba on võsastunud ja roostunud. Paljand omab eelkõige geoloogilist ja õppeotstarbelist tähtsust. Üle poole paljandi ulatusest (1.4 km) on riikliku kaitse all ja sinna on rajatud looduse õpperada. Kolme trepiga matkarada on kogu paljandi ulatusest võsast puhastatud.

Tamme veski paikneb Tamme paljandi lähedal. Tuulik on üks tähtsa-maid kaldamärke järvel viibijaile.

Rannu kirik on arhitektuurimälestis, mis ehitati 15. saj algul. 33 m kõrgune torn on heaks orientiiriks järvel seilajatele.

Rannu uusapostlik kirik - sõjaeelses Rannus Noorma külas tegutses Apostliku Õigeusu Kiriku kogudus. Sõja järel kiriku tegevus katkes ja tolleaegne kolhoos kasutas hoonet laohoonena. Kaheksakümnendatel aastatel otsustas Rannu sovhoos kirikuhoone taastada. Esialgne ees-märk oli kasutada hoonet tavandihoonena, kui aga Eestis alustas tege-vust Eesti Uusapostlik Kirik, tekkis ka Rannus selle kogudus ja tavandihoone võeti rendile. Hoones on korraldatud ka avalikke kontserte, millele annab palju juurde hoone hea akustika.

Rannu park ja mõisahooned - müüriga piiratud kaitse alla kuuluvat parki ääristavad endised mõisahooned ja vasallilinnust ümbritsenud tiik. Linnus on rajatud 15. saj keskpaiku liivi päritoluga Dolenite poolt.

19

Rannu valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava 2013-2024

4.5 MAAVARAD Piirkonna tähtsaim maavara on turvas. Turbaliikidest on enam levinud keskmiselt ja hästi lagunenud puu- ja pillirooturvas, kaasnevateks maavaradeks on järvelubi ja järvemuda. Sapropeeli tüüpi põhjamuda on Võrtsjärves 200 milj m3, järvelupja 160 milj m3 Territooriumil esineb maavaradest,ka suurel hulgal liiva ja kruusa. 4.6 JÄÄTMEKÄITLUS Jäätmete kogumiseks on Rannu Vallavalitsusel sõlmitud jäätmeveoleping Ragn-Sells AS- ga segaolmejäätmete regulaarseks kogumiseks ja äraveoks jäätmekogumispunktidest. Jäätmekogumispunktid asuvad Vallapalu külas, Väike-Rakke külas ja Rannu alevikus. Suvehooajaks paigutatakse kogumismahutid ka Vehendi külas Trepimäe puhkealale, Rannu parki ja täiendav mahuti Vallapalu küla kalmistu teenindamiseks. Jäätmekogumispunktid on loodud hajaasustuse elanikelt segaolmejäätmete kogumiseks. Ohtlike jäätmete kogumispunkt-konteiner asub Rannu alevikus. Vastuvõtt toimub 1 kord nädalas, komapäeviti kell 13.00-15.00.

Liigiti kogumiseks on 4,5 m3 paberikonteiner ja 0,8 m3 plekk-, klaas- ja plasttaara mahuti Rannu alevikus kortermajade elanikele. Segapakendi kogumismahutid on Elva TÜ kaupluste juures Rannu alevikus ja Väike-Rakke külas. Vastavalt vajadusele korraldab vallavalitsus suuremahuliste jäätmete kogumisringe.

Jäätmevedajaga jäätmeveolepingu sõlminud üksikisikute arv ei ole teada. Jäätmeveoleping Rannu aleviku korterelamute teenindamiseks on sõlmitud Rannu valla asutuse ALGOR ja AS Ragn-Sells vahel.

4.7 SUURIMAD KESKKONNAOHU ALLIKAD Viimasel paarikümnel aastal on olnud inimese mõju kasv suur ja vee-kaitselised meetmed nii vähetulemuslikud, et Võrtsjärve vesikonna jõgede vee omadused on halvenenud ja seni kahjuks pöördumatult. Vooluveega Võrtsjärve kanduvatest ainetest langeb 70-80% kolme suurema jõe – Väike-Emajõe, Õhne ja Tänassilma arvele. Võrtsjärve suurim biogeenidega rikastaja on Tänassilma jõgi. Väiksematest jõgedest on kõige suurema reostuskoormusega – Tarvastu, Purtsi, Rõngu ja Rannu kanal. Tarvastu ja Rõngu jõevee nitraatide sisaldus on samuti üle keskmise nende jõgikondade suurema põllustatuse tõttu.

5 ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI HETKESEISUND 5.1 VEEVARUSTUSPIIRKONNAD Rannu vallas on ühisveevärk ja –kanalisatsioon seotud põhiliselt Rannu ja Kureküla alevikega – mõnevõrra ka Kaarlijärve külaga. Viimase puhul osutab ÜVK teenust korruselamute piirkonnas eraettevõte Estover Piimatööstus OÜ. Edaspidises osas käsitlemegi kolme asumi: Rannu, Kureküla ja Kaarlijärve ÜVK tänast olukorda ja perspektiive. Antud asulad on ÜVK-süsteemidega kaetud ligikaudu kogu nende administratiivpiirides (vt lisa 2 ÜVK plaanid).

20

Rannu valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava 2013-2024

Reoveekogumisalad reostuskoormusega alla 2000 inimekvivalendi on kehtestatud Keskkonnaministri 02.07.2009 Käskkirjaga nr 1080, mille alusel on Rannu vallale kehtestatud reoveekogumisala vaid Rannu alevikule: 407 inimekvivalenti. Kehtestatud ja kavandatavad reoveekogumisalad on kantud ka ÜVK-plaanidele ja reoveekogumisala moodustamise ettepanekute kaartidele (vt lisa 2). Käesolevas ÜVKA-s teeme ettepaneku moodustada reoveekogumisalad ka Kureküla alevikule ja Kaarlijärve külale (vt. Lisad 2).. 5.2 VEETARBIJAD, -VARUD, VEEVÕTT JA -MÜÜK Kohaliku omavalitsuse ülesannete hulka kuulub veevarustuse ja kanalisatsiooni korraldamine. Omavalitsuse eriline tähelepanu kuulub ühisveevärgile ja –kanalisatsioonile (edaspidi ÜVK). ÜVK on ehitiste ja seadmete süsteem, mille kaudu toimub kinnistute veega varustamine või reovee ärajuhtimine ning mis on vee-ettevõtja hallatav või teenindab vähemalt 50 elanikku. ÜVK-na käsitatakse ühisveevärki või ühiskanalisatsiooni eraldi või mõlemat üheskoos.

Rannu valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava on olemasoleva olukorra fikseerimine, arengusuundade määratlemine, vahendite vajaduse prognoosimine ja konkreetsete tegevuste planeerimine ajaperioodiks 2012-2023.

Käesolev ÜVKA on koostatud Konsultantide poolt koostöös Rannu valla ja vee-ettevõtja: AS-ga Emajõe Veevärk (EVV). Objektidele hinnangu andmisel on arvestatud teostatud uuringute, projektide (vt kasutatud kirjandus ja materjalid), omavalitsuse, omanike ja EVV seisukohti ning objekti keskkonnakaitselisi näitajaid.

Rannu alevikus on veevarustusteenusega kaetud praktiliselt kogu elanikkond, 441-445 inimest. Veetarbimine aastal 2010 moodustas ca 73 l/ inimese kohta ööpäevas, kogutarbimine 32,4 m3/d (vt ka tabel 5-1).

Kureküla veetrabijate arvuks on võetud tinglikult 100 inimest, kuigi elanike arvuks on ametlikult 142.

Lähemalt käsitleme veemüüki, väljapumpamist ja kogubilanssi järgnevates osades.

5.2.1 Veevarud ja erikasutusloaga lubatud veevõtt

Ühisveevärgiga kaetud Rannu valla osas kasutatakse veeallikana Ülem-Keskdevoni (D3- D2) veekompleksi põhjavett, mille osas eraldi põhjaveevarusid arvutatud ja kinnitatud ei ole, kuna vee väljapumpmaine jääb oluliselt alla 500 m3/d. Jälgida tuleb Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regiooni poolt väljastatud vee erikasutusloa nõudeid.

Vastavalt kehtiva vee erikasutusloa nr L.VV.TM-56635 (edaspidi veeluba)(vt ka lisa 1) nõuetele, on veevõtt Rannu vallas EVV poolt lubatud Rannu ja Kureküla puurkaevudest vastavalt: 140 m3/d ja 50 m3/d, mis tagab täielikult nii tänase kui lähema 12 aasta perspektiivse veevajaduse alevikes.

5.2.2 Ülevaade Rannu valla veekasutusest Käsitleme käesolevas töös veebilansi arvestust 2010. aasta põhjal (tabel 5-1).

21

Rannu valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava 2013-2024

Detailse veevõtu ja –tarbimise seisu annab järgnev tabel. Kuivõrd asjaolu, et veevõtu ja – müügi andmed on 2010. a seisuga pea võrdsed - ei ole tegelikkuses reaalne, siis arvestame perspektiivis (analoogselt ÜVKA-ga aastateks 2008-2019) müümata vee protsentuaalseks koguseks 10%. Elanike ja tarbijate arvu muutuste prognoosmiseks puudub Konsultandil alus, sest kasvu ei planeerita ning ka oluliseks languseks puudub põhjendus.

Elanike ühiktarbimise juures prognoosime väikest kasvu ning see saavutab ÜVKA perioodi lõpuks Rannu puhul tulemuse 80 l/d tarbija kohta ja Kureküla puhul 90 l/d. Aluseks on võetud asjaolu, et täna on ühik- ehk eritarbimine Kureküla alevikus proportsionalselt suurem kui Rannu alevikus.

Tarbijate arvuks on Rannu alevikus võetud ligikaudne tänane tarbijate arv, sest nii Rannus kui Kurekülas perspektiivis veevõrgu laiendamist ette ei nähta. Tabel 5-1 Rannu valla Rannu ja Kureküla aleviku ÜVK veevarustusbilanss aastatel 2010-2023 Rannu alevik Näitaja 2010 2012 2014 2016 2018 2023 Elanike arv 473 473 473 473 473 473 Elanike 59 62 65 68 71 78 ühiktarbimine, l/in/d Müümata 4* 10 10 10 10 10 veekogus, % Müümata 1,3* 3,7 3,9 4,0 4,3 4,6 veekogus, m3/d Väljapumpamine, 33,8 37,6 39,1 40,6 42,2 45,9 m3/d Tarbimine, m3/d 32,5 33,9 35,2 36,6 37,9 41,3 *Märkus: näitaja ei ole tõenäoline

Kureküla alevik Näitaja 2010 2012 2014 2016 2018 2023 Veetarbijate arv 100 100 100 100 100 100 Elanike 75 77 79 81 83 89 ühiktarbimine, l/in/d Müümata - 10 10 10 10 10 veekogus, % Müümata - 0,9 0,9 0,9 0,9 1,0 veekogus, m3/d Väljapumpamine, 7,5 8,6 8,8 9,0 9,2 9,8 m3/d Tarbimine, m3/d 7,5 7,7 7,9 8,1 8,3 8,8 5.3 RANNU ALEVIKU VEEVARUSTUSSÜSTEEM 5.3.1 Puurkaevude ülevaade Rannu alevikku varustab veega kaks puurkaevu: Pargi ja Pärnamäe.

Hetkel on töös peaaegu ainult Pargi 2009. a ÜF programmi raames rekonstrueeritud puurkaevpumpla, maksimaalse lubatud väljapumpamisega: 9 m3/h, 70 m3/d.

22

Rannu valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava 2013-2024

Puurkaevde andmed edastame järgnevas tabelis.

Tabel 5-2 Rannu aleviku puurkaevude andmed Jrk Puurkaev katastri nr Passi nr Ehitus- Vee- Sügavus Deebit nr aasta kompleks [m] [m3/h], [m3/d] 1 Pargi 6755 1730 1966 D2-S1 145,00 60 puurkaev 1440 2 Pärnamäe 6753 A-785-M 1962 D3-D2 105,00 20 puurkaev 480

Rannu Pärnamäe puurkaevpumpla jääb edaspidi reservi kui hädaolukorra puurkaev ning tuletõrje veevarustusallikas. Konsultant ei pea vajalikuks ega põhjendatuks antud kaevu tamponeerimist, kuna alevikus peab olema kasutatav reservkaev. Samuti ei ole õigustatud puurkaevu konserveerimine, sest sellisel juhul (konserveerimine tähendab kogu süvaveepumba seadmestiku väljastamist puurkaevust ning elektrisüsteemi lahtiühendamist) puudub võimalus seda vajadusel kiiresti käivitada (tulekahju, avarii Pargi peapuurkaevus, peapuurkaevu pumbavahetus, remont vmt).

Kohustuslik on sanitaarnõuete täitmine puurkaevpumplas, mis tähendab, et puurkaevu päis peab olema hermeetiliselt suletud, pumbajaama ei tohi olla sissepääsu kõrvalistel isikutel, pumpla põrand ja puurkaevu ümbrus peab olema kaitstud liigvee ja üleujutuste eest.

5.3.2 Pumpla ja veetöötlusseadmete kirjeldus

ÜF projekti käigus, aastal 2009, rekonstrueeriti mitterahuldavas seisundis olev vana pumpla täielikult.

Olemasolev puurkaevpumpla hoone lammutati ning praeguseks on Rannu põhiveehaardekompleksil täiesti uus pumplahoone, kuhu on paigutatud lisaks veetöötlusseadmed ja II astme pumplasüsteem. Pumplahoone juurdepääsutee on rekonstrueeritud. Hoone ette on ehitatud plats auto parkimiseks.

Puurkaevu rekonstrueeritud päis asub rajatud pumpla kõrval.

Puurkaevu uhtevesi juhitakse aleviku olmekanalisatsioonisüsteemi (mis rajati samuti eelpoolkirjeldatud ÜF projekti raames). Dimensioneeritud maksimaalne ööpäevane ja tunnivooluhulk pumplasüsteemis on vastavalt: 66 m3/d ja 9 m3/h.

Veetöötlussüsteem on kaheastmeline. Süsteem koosneb:

 rauaeraldusfiltritest ja  II astme mahutitest (2x20 m3) ja II astme pumplast.

Vesi juhitakse läbi filtrite puurkaevupumba poolt tekitatava rõhuga. Töödeldud vesi juhitakse II astme mahutisse. II astme pumpadega suunatakse tarbevesi ühisveevõrku.

23

Rannu valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava 2013-2024

Pumplahoonesse puurkaevusisendile on installeeritud lisaks manomeeter, impulssväljundiga veearvesti, proovivõtukraan, 50 l membraanhüdrofoor ning rõhuandur.

Pumplahoonesse pumplast väljuvale veetorule on samuti installeeritud manomeeter, impulssväljundiga veearvesti, proovivõtukraan, 50 l membraanhüdrofoor ning rõhuandur jt.

5.3.3 Veetöötlusseadmed Joogi- ja tarbevee käitlemiseks paigaldatud veekäitlussüsteem koosneb raua ja mangaanieraldussüsteemist EURA IRA 75 Duplex, 9 m3/h. Süsteem koosneb kahest filtripaagist.

Rauaeraldussüsteem koosneb staatilisest mikserist, kahest filtripaagist, kompressorist, filtrisüsteemi kontrolleritest ja filtrimaterjalist.

Rauaeraldusprotsess põhineb oksüdatsioonil ja sellel järgneval filtratsioonil. Raua- ja mangaaniühendite ning väävelvesiniku eraldamiseks veest on vaja neid eeloksüdeerida. Oksüdatsioonil muudetakse vees esinevad lahustunud, kahevalentsed raua- ja mangaaniioonid kolmevalentseteks oksiidideks ja hüdroksiidideks, mis on mehaaniliselt filtreeritavad.

Filtrimaterjali pestakse automaatselt perioodiliste ajavahemike järel, et uhtuda sellest välja sinna kinni haaratud raua, mangaani jm. osakesed. Filtrite pesu ette nähtud toorveega. Filtrite uhtevesi juhitakse Ø315mm vesilukuga põrandakaevu. Filtripaagi tööd ja filtrimaterjali läbipesu juhitakse kompleksse filtrikontrolleri/programmkellaga, mis võimaldab protsessi programmeerida sobivale kuupäevale ja kellaajale. Läbipesu käigus pestakse filtrimaterjali esmalt vastupidises suunas ning selle käigus tõstetakse filtrimaterjal hõljuvasse olekusse ja uhutakse sinna filtrimistsüklis haaratud raua, mangaani jm. osakesed kanalisatsiooni. Läbipesuks vajalik vesi võetakse puurkaevust ja läbipesu toimub puurkaevpumba poolt tekitatud rõhuga.

5.3.4 Puhtaveereservuaar PE veemahutid (2x20m3) paiknevad pumplahoone tagumisel küljel kunagise betoonmahuti sees. Vett pumbatakse mahutisse vastavalt mahutisse paigaldatud nivooanduri taseme muutustele. Soovitud veetaseme saavutamisel annab analoogandur signaali PLC-le, mille tulemusel sulgub rauaeraldusseadmete järel asuv elektriline magnetklapp – veepuhastus seiskub kuni veetaseme languseni. Veetaseme langedes annab andur signaali PLC-le mis edastab käsu elektrilise klapi avamiseks. Veemahuti PE-tüüpi plastist läbimõõduga 2 m, pikkus 7 m. Ühe veemahuti vee mahutavus on 20 m³. Veemahuti üldmaht on 22 m³.

5.3.5 II astme pumpla Rannu veehaarde- ja pumplakompleksi II astme pumplasüsteem on varustatud kahe pumbaga, millest üks on töös ja teine reservis. Pumpade parameetrid on järgmised:  Tootlikkus: 10 m3/h  Tõstekõrgus: 40 m  Elektriline sisendvõimsus: 4,0 kW.

24

Rannu valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava 2013-2024

5.3.6 Rannu puurkaevu- ja joogiveekvaliteet Rannu vallas seiratakse puurkaevu- ja joogiveekvaliteeti regulaarselt vastavalt Keskkonnaameti poolt väljastatud veeloale ja Terviseameti poolt väljastatud veekvaliteedi kontrolli kavale. Rannu aleviku puurkaevude veeproovide analüüsitulemused aastal 2011 ja joogiveeproovide analüüsitulemused aastal 2010 on esitatud järgnevas tabelis. Tabel 5-3 Rannu aleviku ÜVK veekvaliteedi analüüsitulemused (2010 - 2011) Kraanivesi Pargi pk Pargi pk Rannu peale vee- nr 6755 lasteaed, töötlust, Määrus Nr 12.04.11 07.09.10, 25.03.10, Nr Näitaja Ühik 82 ja Tervise- Tervise- Tervise- 98/83/EC. amet amet amet Tartu Tartu Tartu labor labor labor 1 Värvus kraadi 0 0 2 Hägusus NTU 4 <1 3 pH 6,5≤pH≤9, 7,6 7,4 5 4 Ammoonium mg/l 0,50 0,15 <0,05 5 Nitrit mg/l 0,50 <0,002 6 Nitraat mg/l 50 <1 7 Kloriidid mg/l 250 4,2 8 Sulfaadid mg/l 250 3,5 9 Raud µg/l 200 536* <20 <20 10 Permanganaatne mg/l O2 5,0 1,1 hapendumus 11 Fluoriidid mg/l 1,5 0,2 12 Mangaan µg/l 50 <10 13 Elektrijuhtivus μS cm-1 2500 593 570 20˚C 14 Naatrium mg/l 200 4,8 15 Coli-laadsed bakterid PMÜ/100ml 0 0 0 16 Echerichia Coli PMÜ/100ml 0 0 0 17 Kolooniate arv 22oC PMÜ/1ml 100 0 0 *Märkus: ülenormatiivne näitaja

Nagu tabelist nähtub, on puurkaevuvees tugevalt ülenormatiivne vaid üldraua sisaldus.

Joogivee analüüsitulemus lasteaia kraanist tõestab, et Pargi veehaardekompleksile paigaldatud veetöötlusseadmed töötavad väga efektiivselt. Lisaks üldraua miinimumini viimisele, on veeproovis näha ka ammooniumi ja hägususe tunduv vähenemine.

5.3.7 Veevõrk ja selle seisund Viimaste ÜF tööde aegsete geodeetiliste mõõtmiste tulemusena valminud alusplaanidelt mõõdetuna on Rannu aleviku veevõrgu kogupikkus 3253 m. Ligi 2/3 veevõrgust ehk 2130

25

Rannu valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava 2013-2024 m ulatuses rekonstrueeriti ÜF projekti raames, mis tagab ka perspektiivis veevarustussüsteemi häireteta toimimise. Veevõrgu rekonstrueerimise käigus muudeti ka oluliselt torustiku asukohta vastavalt ÜVK seadusele ja tegelikele vajadustele. ÜF projekti raames ehitati juurde 330 m uut veetorustikku.

Vanem veevõrk on ehitatud malmist ja terasest. Vanemas torustiku osas on kasutusel betoonist siibrikaevud, uuemas osas põhiliselt maakraanid spindlipikenduse ja kapega.

Kogu ÜF projekti raames 2009-2010 rekonstrueeritud/rajatud torustik on PE materjalist ning surveklassiga PN10. Peatorustikena kasutati põhiliselt läbimõõdus de90 torusid, vähem de63. Haru- ja majaühendustena torustikke de50 ja de32.

Veevõrgust on lähema 2-3 aasta jooksul plaanis renoveerida veel ligikaudu 215 m torustikku – lõik Pärnamäe reservpuurkaevust kuni katlamaja suunas kulgeva sõlmeni (vt lisa 2, VK-1). Edasised rekonstrueerimistööde plaanid tuleb välja töötada järgnevate ÜVKA-de kaasajastamise käigus.

5.3.8 Tuletõrjeveevarustus Rannu alevikus puuduvad hüdrandid, sest ÜF projekti raames rajatud uute, rekonstrueeritud ja olemasolevate vanade veetorude läbimõõt ei võimalda nende paigaldamist. Tänaselgi päeval saadakse kustutustöödeks vajalik vesi Rannu paisjärvest, 100 m3 kinnisest veehoidlast Rannu kuivati juures, 150 m3 kinnisest veehoidlast Rannu töökoja juures või otse puurkaevpumplatest. Tuletõrje veevarustus on lahendatud Rannu paisjärve elamute poolses otsas oleva välja ehitatud veevõtu kaevuga ja sama paisjärve ülesõidul asuva veevõtu kohaga, mis on kasutatva aastaringselt.

Kuna tänased torustikud ei võimalda paigaldada veevõrgule hüdrante, näeme I etapis ette veetorustiku rekonstrueerimise läbimõõdus de110 ning lõigule katlamaja poole suunduva haru juurde hüdrandi paigaldamise. Siis on võimalik lisaks tavapärase veevõrgu veele reservpuurkaevu süvaveepumba käivitamisel saada kustutusvett ka antud hüdrandist. Kuigi Pärnamäe puurkaevu süvaveepumba toodang ei ole piisav (otse) kustutamiseks vajaliku veetoodangu saavutamiseks, tagab lisanduv tava veevõrgus olev veekogus ja -rõhk piisava veehulga. Antud variandi tuletõrje veevarustusskeemi toimimiseks on vajalik Pärnamäe puurkaevu töökorda (kuigi reservi) jätmine.

5.4 RANNU ALEVIKU KANALISATSIOONISÜSTEEM 5.4.1 Kanalisatsioonivõrk Viimaste ÜF tööde aegsete geodeetiliste mõõtmiste tulemusena valminud alusplaanidelt mõõdetuna on Rannu aleviku kanalisatsioonivõrgu kogupikkus täna 3799 m. ÜF projekti raames rekonstrueeriti Rannu isevoolset kanalisatsiooni 1450 m ulatuses, mis vähendas oluliselt sademe-, pinna- ja põhjavee infiltratiooni isevoolsesse torustikku. Rekonstrueeritava ja uue kanalisatsioonitorustiku ehitamise tulemusena (uut 420 m) kaotati antud ulatuses ka ühisvoolne kanalisatsioon, mistõttu uutesse ja rekonstrueeritud

26

Rannu valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava 2013-2024 kanalisatsiooni enam sademevett ei koguta. Renoveerimata kanalisatsioon töötab aga osaliselt edasi drenaažina.

Vanem kanalisatsioonivõrk on ehitatud keraamilistest torudest, asbotsemendist ja malmist. Olemasolevast 70 vaatluskaevust rekonstrueeriti (vahetati) ÜF projekti raames välja 40.

Kogu ÜF projekti raames 2009-2010 rekonstrueeritud/rajatud torustik on PVC materjalist rõngasjäikusega SN8. Põhiliselt kasutati läbimõõdus de200/188 torusid, vähem de250/235. Haru- ja majaühendustena torustikke de160.

Rannu kanalisatsioonivõrku lähiaastatel renoveerida ei ole kavas - keskendutakse Kureküla aleviku võrkude probleemidele. Edasised Rannu kanalisatsiooni rekonstrueerimistööde plaanid tuleb välja töötada järgnevate ÜVKA-de kaasajastamise käigus.

5.4.2 Reoveepumplad Rannu alevikus reovepumplaid ei ole, kuna reljeef võimaldab reovee isevoolse kogumise ja puhastisse juhtimise.

5.4.3 Reoveepuhasti Reoveepuhasti Veeminc A 772 (OÜ Veemailm INC) on valminud (rekonstrueeritud) aastal 2001 ning töö kvaliteet on hea. Puhastis on reovee mõõtja Magflo 2500. Puhastist läheb vesi 3 biotiiki. Biotiigid on samuti korras. Puhastusprotsessi käigus tekivad mudajäägid kogutakse mudaväljakule. Nagu näitavad reoveepuhastist väljuva heitvee proovide analüüsid, vastavad nõuetele ka kõigi veeloas nõutud näitajate analüüsitulemused.

5.4.4 Purgimissõlmed Purgimisvõimalusi on kogu Rannu valla elanike ja teiste tarbijate jaoks mitmeid. Kuna antud tegevus ei kuulu otseselt vee-ettevõtja tegevusalade ja kohustuste hulka, siis käsitleme siinkohal võimalikke purgimislahendusi. Hetkel töötavad nõuetelevastavad purgimissõlmed Elva, Rõngu ja Kaarlijärve reoveepuhastitel. Vald pakub omalt poolt välja täiendava alternatiivina purgimiskoha kasutamise rekonstrueeritud Estover Piimatööstus OÜ reoveepuhastile Kaarlijärve külas. Antud puhastil on purgimissõlm olemas. Kokkuvõttes on vallas või selle lähiümbruses purgimiskohad olemas ning nõuetekohaseks reoveekäitluseks võimalused tagatud. Konsultant ei näe ette täiendava purgimiskoha rajamist peatselt rekonstrueeritavale Kureküla reoveepuhastile, kuna antud puhasti saab olema kompaktväikepuhasti, mis ei ole mõeldud ebaühtlaseks äkk-koormuseks. Samas sõelte ja/või rehadega varustatud vastuvõtusüsteemi, regulaator-ühtlustusbasseini või reservuaari täiendav ehitamine muudaks Kureküla reoveepuhasti projekti ebaotstarbekalt kalliks. Elva ja Rõngu reoveepuhastite kaugus Rannu valla üksikmajapidamiste suhtes ei ole suur..

5.4.5 Sademeveesüsteemid Sademevee kanalisatsiooni Rannu alevikku rajatud ei ole. Sademevesi immutatakse pinnasesse, mistõttu olemasolev reoveekanalisatsioon töötas varem suuresti ühisvoolse kanalisatsioonina.

27

Rannu valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava 2013-2024

Arvestades, et peale kanalisatsioonitorustiku rekonstrueerimist tekkisid probleemid sademevee kohatise üleujutamise ja imbumisega keldritesse, tuleb ühena prioriteetidest planeerida sadeveekanalisatsioonivõrgu lahkvoolse süsteemi rajamise alevikku. Eriti ohustab sademevee uputamisvõimalus tänasel päeval Rannu aleviku keskosa, näiteks Rannu 4 keldris oli sademeterikkal perioodil veetase ligi 1,5 m keldripõrandast. Nii sademeveekanalisatsiooni ehitamisel kui parklate rekonstrueerimisel ja rajamisel tuleb sadevee ärajuhtimisel arvesse võtta, et seda peab juhtima läbi õlipüüduri, enne kui see suunatakse paisjärve või mõnda äravoolukraavi. 5.5 KOKKUVÕTE RANNU ALEVIKU ÜVK PROBLEEMIDEST Kuna väga hiljuti viidi aleviku piires ÜF programmi realiseerimise raames läbi ulatuslik ÜVK-süsteemide rekonstrueerimis- ja ehitustöö, mille käigus uuendati täielikult (Pargi) veehaarderajatis ja täiendati seda veetöötlusseadmete ja II astme pumplarajatistega; rekonstrueeriti üle 2 km vee- ja ligi 1,5 km kanalisatsioonitorustikke – siis lahendati alevikus ära ka suuremad probleemid. Hetkel on prioriteedis eelkõige lahkvoolse sademeveesüsteemi väljaehitamine, kuna peale isevoolse reoveekanalisatsiooni ulatuslikku rekonstrueerimist, ei ole tagatud enam sademevee äravool ning sademevesi on ohuks elamute keldritele.

Perpektiivis tuleb kindlasti jätkata ka vee- ja kanalisatsioonivõrgu rekonstrueerimisega. Vastavad vajadused tuleb planeerida edasiste arengukavade kaasajastamiste käigus. 5.6 KUREKÜLA ALEVIKU VEEVARUSTUSSÜSTEEM

5.6.1 Puurkaevude ülevaade Kureküla alevikku varustab veega kaks puurkaevu: Kureküla I ja Kureküla II.

Hetkel on töös praktiliselt ainult Kureküla II puurkaev, tootlikkusega 11,8 m3/h.

Puurkaevude andmed edastame järgnevas tabelis.

Tabel 5-4 Rannu aleviku puurkaevude andmed Jrk Puurkaev katastri nr Passi nr Ehitus- Vee- Sügavus Deebit nr aasta kompleks [m] [m3/h], [m3/d] 1 Kureküla II 6769 2635 1969 D3-D2 54,00 11,88 285 2 Kureküla I 6777 5062 1981 D2-S1 130,00 18 432

Puurkaevud on üheastmelised ning veepumpamine võrku toimub süvaveepumba abil. Rõhku reguleerib hüdrofoor ja rõhuandur.

ÜVKA invsteeringuprogrammi I etapis näeme ette II puurkaevpumpla rekonstrueerimise ja veetöötlusseadmete, täpsemalt rauaeraldusfiltri, paigaldamise puurkaevpumplasse.

Kureküla I puurkaev nr 6777 on soovitav konserveerida, kuid jätta alles võimalus seda vastavalt vajadusele (näiteks 24 h jooksul) taaskäivitada

28

Rannu valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava 2013-2024

5.6.2 Kureküla puurkaevu veekvaliteet Kureküla aleviku puurkaevu veeproovi analüüsitulemused aastast 2011 on esitatud järgnevas tabelis. Tabel 5-5 Kureküla aleviku puurkaevu veekvaliteedi analüüsitulemused 2011 Kureküla pk II nr 6769 Määrus Nr 82 ja Nr Näitaja Ühik 12.04.11 Terviseamet Tartu 98/83/EC. labor 1 Värvus kraadi 0 2 Hägusus NTU 16* 3 pH 6,5≤pH≤9,5 7,5 4 Ammoonium mg/l 0,50 0,09 5 Nitrit mg/l 0,50 <0,002 6 Nitraat mg/l 50 <1 7 Kloriidid mg/l 250 10,6 8 Sulfaadid mg/l 250 12,0 9 Raud µg/l 200 1880* 10 Permanganaatne mg/l O2 5,0 1,2 hapendumus 11 Fluoriidid mg/l 1,5 0,2 12 Mangaan µg/l 50 15 13 Elektrijuhtivus μS cm-1 2500 559 20˚C 14 Naatrium mg/l 200 4,4 15 Coli-laadsed bakterid PMÜ/100ml 0 0 16 Echerichia Coli PMÜ/100ml 0 0 17 Kolooniate arv 22oC PMÜ/1ml 100 0 *Märkus: ülenormatiivne näitaja

Nagu tabelist nähtub, on puurkaevuvees tugevalt ülenormatiivne üldraua sisaldus, mis ületab mitmekordselt ka näiteks Rannu Pargi puurkaevu toorvees oleva üldraua sisaldust. Rauasisaldusega võrdeliselt on kõrge ka hägusus.

Planeeritavate investeeringuprojektide I etapi käigus on kavas varustada puurkaevpumpla rauaeraldusfiltri(te)ga, mis lahendab nii raua- kui hägususe probleemid.

5.6.3 Veevõrk ja selle seisund Alusplaanidelt mõõdetuna on Kureküla aleviku veevõrgu kogupikkus 2011 m. Osa antud torustikest kuulub aga eraomandisse – OÜ-le Kure Mõis. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni tegevuspiirkonnas on veevõrgu pikkus 1335 m.

Torumaterjalina on kasutusel malmtorud läbimõõduga 100 mm ja malm-, terastorud 25-50 mm. Torustike vanus on 25 kuni ligi 50 aastat. Kogu veetorustik tervikuna on halvas seisundis ja vajab rekonstrueerimist.

Torustike siibrikaevud on betoonist ja kaetud malmkaantega ning need vajavad samuti rekonstrueerimist või väljavahetamist.

Arvestades üldisi prioriteete valla ÜVK arendamisel, paigutasime Kureküla vee- ja kanalisatsioonivõrgu (täieliku) rekonstrueerimise arengukava II etappi.

29

Rannu valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava 2013-2024

5.6.4 Tuletõrjeveevarustus Kureküla alevikus puuduvad hüdrandid, sest olemasolevate veetorude läbimõõt ja tehniline seisund ei võimalda nende paigaldamist ja ainult süvaveepumpadega ei ole võimalik ka vajaliku vooluhulga tagamine. Kustutustöödeks vajalik vesi saadakse Tamme poldri peakraavist (1 km alevikust läänesuunas) või otse puurkaevpumplatest.

Kuna olemasolevad torustikud ei võimalda paigaldada veevõrgule hüdrante, näeme I etapis rekonstrueeritavale puurkaevpumplale ette spetsiaalse tuletõrje veevõtukraani (seinahüdrandi), mille kaudu saab võtta tulekustutusvett otse autopaaki aastaringselt. Kuigi süvaveepumba toodang ei ole piisav (otse) kustutamiseks vajaliku veetoodangu saavutamiseks, saab tulevikus senisest oluliselt operatiivsemalt koguda kustutusvett paakautosse. 5.7 KUREKÜLA ALEVIKU KANALISATSIOONISÜSTEEM 5.7.1 Kanalisatsioonivõrk Alusplaanidelt mõõdetuna on Kureküla aleviku kanalisatsioonivõrgu kogupikkus täna 2251 m. Kanalisatsioonivõrk on rajatud asbesttsementtorudest (läbimõõt 200 mm) ja metalltorudest (läbimõõt 150 mm). Torustikud on kohati ebatihedad ja sademevee infiltratsioon torustikku on suur. Infiltratsiooni ei ole mõõdetud. Torustike vanus on 30-40 aastat ja torustikud on tervikuna amortiseerunud.

Seoses prioriteetide seadmisega investeringtöödele (veetöötlusjaam, reoveepuhasti), paigutasime Kureküla aleviku kanalisatsioonivõrgu rekonstrueerimistööd investeeringuprogrammi II etappi: aastatesse 2015-2018.

5.7.2 Reoveepumplad Kureküla alevikus reovepumplaid ei ole, kuna reljeef võimaldab reovee isevoolse kogumise ja puhastisse juhtimise.

5.7.3 Reoveepuhasti Reoveepuhasti OXYD-180 on valminud aastal 1976. Puhasti koosneb võrekaevust, pumplast, aktiivmudapuhastist ja kahest biotiigist. Biopuhasti aerotanki osa ei tööta. Alevikust kogutud reovesi jookseb isevoolselt otse esimesse biotiiki. Reovee vooluhulga arvestus käib tarbitud veekoguste alusel.

Eelnevast tulenevalt vajab Kureküla alevik kiiremas korras reoveepuhasti rekonstrueerimist, mis sisuliselt tähendab uue puhasti rajamist.

Kureküla aleviku purgimisteenused saab lahendada analoogselt Rannu aleviku ja lähiümbruse purgimisega.

5.7.4 Sademeveesüsteemid Sademeveekanalisatsiooni Kureküla alevikku rajatud ei ole. Sadevesi immutatakse pinnasesse. Tootmishoonete piirkonnas puudub sademeveekanalisatsioon samuti. Võttes arvesse aleviku hoonestust, kõvakattega tänavatevõrgu hajusust, suurt haljasalade pindala alevikus, ei ole sademeveekanalisatsioonivõrgu rajamine alevikku prioriteetne tegevus.

30

Rannu valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava 2013-2024

5.8 KOKKUVÕTE KUREKÜLA ALEVIKU ÜVK PROBLEEMIDEST Kureküla alevikus on problemsed sisuliselt kõik ÜVK-süsteemid. Nõuetele ega normidele ei vasta joogiveekvaliteet, puurkaevpumpla vajab rekonstrueerimist.

Ulatuslikku rekonstrueerimist vajab nii vee- kui kanalisatsioonitorustik.

Väga suur keskkonnaprobleem on sisuliselt mittetöötav reoveepuhasti, mille kaudu juhitakse aleviku reovesi otse biotiikidesse ja sedkaudu Konguta peakraavi.

Seega on Kureküla ÜVK esmased prioriteedid joogiveetöötluse arendamine ja reoveepuhasti reonstrueerimine (uue ehitamine).

Perpektiivis tuleb kindlasti rekonstrueerida vee- ja kanalisatsioonivõrke kuid seoses teiste kiiremate töödega, paigutasime need investeeringud hetkel II etappi.

5.9 LÜHIÜLEVAADE KAARLIJÄRVE ÜHISVEEVÄRGIST JA -KANALISATSIOONIST 5.9.1 Üldine ülevaade

Kaarlijärve küla ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni ehitise omanik on Estover Piimatööstus OÜ, kes on ka otsene ÜVK objektide valdaja ja teenuse osutaja. ÜVK koosneb ühest puurkaevust, vee- ja kanalisatsioonitorustikest ja biopuhastist koos biotiikidega. Vallale kuuluvad vaid üldkasutuses trassid. Estover Piimatööstus OÜ on huvitatud elanike reovee vastuvõtust. Igapäevaselt müüb ettevõte ka tarbijatele vett, kuid perspektiivis ei ole huvitatud veemüügist. Pikemas perspektiivis plaanime alternatiivina munitsipaliseerida ja rekonstrueerida aleviku lääneosas paikneva erapuurkaevu (varustab ca 38 tarbijat), kuid kuna kindlaid plaane antud tegevuse osas pole, eelearvelisi vahendeid esialgu ei planeerita, siis jääb käesolev arendus välja ÜVKA investeeringute kavast..

5.9.2 Kaarlijärve veevarustussüsteem Veekasutuse põhiosa läheb tootmisveena Estover Piimatööstus OÜ Kaarlijärve juustutsehhile ning väga väikesele osale elanikkonnast. Puurkaev ja tarbijate objektid on varustatud veemõõtjatega. Tarbijateks on ca 100 elanikku ja juustutsehh. Ööpäevane vee tarbimise kogus on ca 20 m3. Kaarlijärve külas tagab veevarustuse puurkaev järgnevate parameetritega:

Tabel 5-6 Kaarlijärve puurkaevu tehnilised andmed Jrk Puurkaev katastri nr Passi nr Ehitus- Vee- Sügavus Deebit nr aasta kompleks [m] [m3/h], [m3/d] 1 Estover 6750 A-647-M 1960 D2-S1 127,5 20 Piimatööstus 480 OÜ

31

Rannu valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava 2013-2024

Vee kvaliteedi uuringuid teostatakse jooksvalt vastavalt veeloa nõuetele. Anlüüsitulemuste põhjal võib öelda, et veekvaliteet puurkaevus vastab määruse nr 82 nõuetele, näiteks üldraua sisaldus on 183 μg/l.

Veetorustike kogupikkus on viimastelt alusplaanidelt mõõdetuna külas 1774 m. Veetrassidena on kasutusel malmtorud läbimõõduga 100 mm ja terastorud 25-50 mm. Torustike vanus on kuni 40 aastat. Veetorustike olukord on keskmine ja need vajavad tulevikus rekonstrueerimist. Torustike siibrikaevud on betoonist ja kaetud malmkaantega ning need vajavad samuti osaliselt rekonstrueerimist.

5.9.3 Tuletõrjeveevarustus Kaarlijärve külas puuduvad hüdrandid, sest olemasolevate veetorude läbimõõt ja tehniline seisund ei võimalda nende paigaldamist ja ainult süvavee pumpadega ei ole võimalik ka vajaliku vooluhulga tagamine. Kustutustöödeks vajalik vesi saadakse Tamme poldri peakraavist (1 km läänesuunas) või otse puurkaevpumplatest.

Kaugemas perpsektiivis on kavas rajada analoogselt rekonstrueeritavale Kureküla puurkaevpumplale Kaarlijärve rekonstrueeritavale puurkaevpumplale tuletõrje veevõtukraan (seinahüdrant), mille kaudu saab võtta tulekustutusvett otse autopaaki aastaringselt.

5.9.4 Kaarlijärve kanalisatsioonisüsteem Kaarlijärve külas on lahkvoolne ja isevoolne kanalisatsioonisüsteem, mis koosneb torustikust ja reoveepuhastist. Küla kanalisatsioonitorustiku kogupikkus viimaselt alusplaanilt (lisa 2) mõõdetuna on 1065 m. Torustik on rajatud asbesttsementtorudest (läbimõõt 200 mm) ja metalltorudest (läbimõõt 150 mm). Torustike seisukord on keskmine. Infiltratsiooni ei ole mõõdetud. Torustiku vanus on 35 – 40 aastat. Reoveepuhastiks on rõngaspuhasti PRP-1000. Eraomandis olev puhasti koosneb aktiivmudapuhastist ja kahest biotiigist: 6720 m2. Puhasti on töökorras ja rekonstrueeritud 2012. aastal KIK toel. .

5.10 KOKKUVÕTE KAARLIJÄRVE KÜLA ÜVK PROBLEEMIDEST Kaarlijärve vee- ja kanalisatsioonitorustikud on amortiseerunud ja vajavad rekonstrueerimist sisuliselt täies ulatuses.

Mõnevõrra on probleemiks ka ÜVK haldamine ja opereerimine eraettevõtte poolt, kuna: 1. Estover Piimatööstus OÜ-l puudub soov osutada konkreetselt ühisveevarustusteenust ja investeerida antud süsteemidesse elanikkonna heaks ning 2. Eraettevõte võib oma tegevuse piirkonnas ühel ajahetkel lihtsalt lõpetada.

Eelneva olukorra vältimiseks näeme ette alternatiivse võimaluse Kaarlijärve küla ÜVK- süsteemide eraettevõttest sõltumatu arendamise.

32

Rannu valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava 2013-2024

6 INVESTEERINGUPROJEKTIDE EESMÄRGID JA INVESTEERINGUTE STRATEEGIA 6.1 EESMÄRGID Eelnevas osas andsime ülevaate Rannu valla ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni olukorrast ja põhiprobleemidest.

Rannu valla ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni investeeringute vajaduste ja nende realiseerimise võimalike alternatiivide väljaselgitamisel tuleb arvestada:

Tehniliste aspektidega:  VK-rajatiste, k.a vee-, kanalisatsiooni- ja (Rannu aleviku puhul) sademeeveevõrkude hetkeseisund, renoveerimise ja/või rajamise vajadus;  Puurkaevpumpla seisund ja joogiveetöötluse vajadus Kureküla alevikule;  Kureküla reoveepuhasti täiliku rekonstrueerimise vajadus. Keskkonnaaspektidega:  Kurekülas sisuliselt puudub reoveepuhasti, mistõttu juhitakse ainuüksi biotiigid läbinud reovesi ilma nõuetekohase puhastuseta Konguta peakraavi;  Olemasolevad kanalisatsioonivõrgud on amortiseerunud, mistõttu toimub reovee filtratsioon pinnasesse, samuti põhjavee reostusoht;

Majanduslike ja sotsiaalmajanduslike aspektidega:  Kureküla aleviku elanikud tarbivad nõuetele ja normidele mittevastavat joogivett;  Rannu valla ja EVV rahalised vahendid on vee- ja kanalisatsioonimajanduses vajalike investeeringute iseseisvaks läbiviimiseks vähesed.

Investeeringuprojektide väljatöötamisel tuleb lähtuda teeninduspiirkonna ühisveevärgi ja – kanalisatsioonisüsteemide (ÜVK-süsteemide) seisundist ning järgmistest eeldustest, nõuetest ja seadusandlusest:

Investeeringuprojektide realiseerimisega peab olema tagatud:  Joogivee vastavus sotsiaalministri 31.07.2001 määruse nr 82 Joogivee kvaliteedi- ja kontrollnõuded ning analüüsimeetodid (RTL 2001, 100, 1369) nõuetele ning Euroopa Ühenduse direktiivile 98/83 EC vähemalt aastaks 2013 (Kureküla alevik);  Võimalikult lühike tarbevee viibeaeg torustikes (mitte üle 48 tunni);  Suublasse juhitava heitvee vastavus Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2001 määrusele nr 269 ja Euroopa Ühenduse asulaheitvee direktiivi nr 91/271 nõuetele (Kureküla reoveepuhasti).

Käesolev töö on samuti edasiseks aluseks EL Veepoliitika Raamdirektiivi (2000/60 EEC) realiseerimisele. Vastavalt viimatinimetatud dokumendile on Eestit jaotatud kolmeks vesikonnanaks, mis lähtudes pinnaveekogude valgala printsiibist on jaotatud omakorda alamvesikondadeks. Alamvesikondadele koostatakse veemajanduskavad. Veemajandusliku infrastruktuuri areng peab olema veemajanduskavadega ranges kooskõlas. Käesoleva projekti realiseerimisega luuakse teatud eeldused Võrtsjärve alamvesikonna veemajanduskavaga seatud ülesannete edukaks täitmiseks Rannu valla ühisveevärgi ja – kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimise ja väljaarendamise osas.

33

Rannu valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava 2013-2024

Võrtsjärve alamvesikonna veemajanduskava meetmete kava muutmisel peab edaspidi arvestama ka antud töös kavandatavate ja elluviidavate tegevustega ÜVK-süsteemide osas.

6.2 INVESTEERINGUTE STRATEEGIA Investeeringuprojektide prioriteetsuse ja ajalise rakendatavause arvestamisel programmide koostamiseks, tuleb lähtuda eelkõige elanikkonna tervisest, keskkonnanõuete täitmisest, õigusaktide täitmise kohustusest ja tähtaegadest ning süsteemide tehnilisest seisundist.

6.2.1 Elanikkonna tervis Elanike tervisega seondub eeskätt joogiveekvaliteet vastavalt määrusele nr 82 ja selle tagamine mistahes olukorras – seega tuleb esimese prioriteedina näha ette veeallikate ehk puurkaevude, reservuaaride ja pumplate korrasolek. Investeeringprojektiks on puurkaevpumplate rekonstrueerimine ja veetöötlusseadmete väljaehitamine Kureküla alevikku. Tänasel päeval saab öelda, et Kureküla joogiveekvaliteet ei ole tagatud ilma põhjavett töötlemata.

6.2.2 Keskkonnanõuete täitmine Keskkonnanõuete täitmisega seondub ÜVK-süsteemide osas enim reoveepuhasti ja selle kaudu suublasse juhitava heitvee kvaliteet. Eestisiseselt on kohustus täita määruse nr 269 nõudeid juba 31.12.2004, mida jõudumööda ka on tehtud (näiteks Rannu puhastit renoveeriti aastal 2001 ning puhasti töötab nõuetekohaselt siiani) ning EL asulareoveedirektiivi 91/271 nõudeid. Samas viimatinimetatud õiguaktiga alla 2000 ie-ga reoveekogumisaladel käideldavat heitvett otseselt ei käsitleta. Oluline on ka Keskonnaameti poolt väljastatud vee erikasutusloa nõuete täitmine.

6.2.3 Õigusaktide täitmise kohustus Rannu vald ja EVV peab oma tegevuses lähtuma nii veeseadusest, ühisveevärgi ja – kanalisatsiooniseadusest, planeerimis-, ehitusseadusest ning reast teistest osas 2.2 käsitletud kui eelnevas punktis nimetatud kvaliteedinõudeid reguleerivatest määrustest.

Kuivõrd suur osa õigusaktide nõuetest on Rannu valla ÜVK puhul ka täidetud: on toimiv ühisveevärk ja –kanalisatsioon, Rannu aleviku ja Kaarlijärve küla tarbijate veekvaliteet vastab normidele ja –rõhk nõuetele, siis tulebki esmaste prioriteetidena näha ette Kureküla joogivee viimine nõuetekohaseks vastavalt sotsiaalministri määrusele nr 82 ning puhastatud heitvee vastavus VV määruse nr 269 nõuetele. Peale seda saab asuda rekonstrueerima (ja laiendama) vee- ja kanalisatsioonivõrke, mis väldib perspektiivis ohte keskkonnale.

6.2.4 Sademeveesüsteemide väljaehitamise vajadus Rannu alevikku Sademeveesüsteemide puudumine Rannu alevikus on seoses sellega kaasneva liigvee ja üleujutustega, muutunud tõsiseks lahendust vajavaks probleemiks. Kuna peale reoveekanalisatsiooni rekonstrueerimist ÜF projekti raames muudeti varem sisuliselt ühisvoolsena töötanud kollektorsüsteem lahkvoolseks kanalisatsioonitorustikuks, tuleb ühena prioriteetidest näha ette ka sadeveekanalisatsioonivõrgu lahkvoolse süsteemi rajamine alevikku.

34

Rannu valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava 2013-2024

Eriti ohustab sademete ja lumesulamisvee tagajärjel tekkiv liigvesi tänasel päeval Rannu aleviku keskosa, näiteks Rannu 4 keldris oli sademeterikkal perioodil veetase ligi 1,5 m keldripõrandast.

6.3 INVESTEERINGUPROJEKTID JA LAHENDUSALTERNATIIVID RANNU VALLA ÜVK- SÜSTEEMIDE INVESTEERNGUTE KAVANDAMISEL Kuna kõik valla ÜVK süsteemid on Konsultandi poolt põhiliselt kirjeldatud peatükis “Olemasoleva olukorra kirjeldus”, siis käsitleme siinkohal ainult edasiste investeeringuprojektide kavasse võetavaid süsteeme ning nendest tulenevaid probleeme ja nende võimalikke lahendusalternatiive.

6.3.1 Projekt A. Kureküla puurkaevpumpla rekonstrueerimine Investeeringu vajadus Lühiajalises programmis näha ette Kureküla põhipuurkaevu II - nr 6769: renoveerimine koos sanitaarkaitseala moodustamisega. Lammutada olemasolev hoone ja ehitada välja uus pumplahoone ning paigaldada sinna veetöötlusfilter ning elektri- ja automaatikaseadmed.

Tulenevalt vajadusest tagada vee ohutus tervisele igal ajahetkel, näeme pumplasse ette ka vee kloreerimisseadmed.

Antud projektile puuduvad alternatiivid, küsimus on investeeringuprojetide kavandamise ajaliste võimaluste ja prioriteetide seadmine.

Joogiveekvaliteet, selle tagamine ja säilitamine on Rannu valla ÜVK arendamise esmaseid prioriteete, seega näeme selle rakendamise ette aastal 2012.

6.3.2 Projekt B. Sademeveesüsteemide rajamine Rannu alevikku Probleemid: - liigvesi ja üleujutus alevikus, peamiselt selle keskosas. Plussid: - liigveealade tekke ja kõrge põhjaveetaseme vältimine,

Sademeveesüsteemi väljaehitamiseks on teoreetiliselt kaks tehnilist alternatiivlahendust:

 Sademeveekollektorite väljaehitamine torustikuna ja kogutud sademevee juhtimine Rannu paisjärve;  Sademevee ja liigvee ärajuhtimine kraavidega samuti Rannu paisjärve ja osaline immutamine;

Kolmas variant on kombineeritd süsteem kraavide ja sademeveetorustikuga, mille käigus osa sademeveest juhitakse kraavide ja torustikuga eelnimetatud Rannu paisjärve ja osa imutatakse haljasalale aleviku keskosas, kuid enne võimalike kombinatsioonide kaalutlemist peab võrdlema põhivariante.

Alternatiivide iseloomustus

35

Rannu valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava 2013-2024

1) Kõige tavapärasem meetod on sademeveetorustike (-kollektorite) väljaehitamine koos sademevee vaatlus- ja restkaevude paigaldamisega. Konsultandil on sademeveetorustiku ehitamise kohta kasutada OÜ Akvalius töö nr VK-1107 Rannu aleviku sademeveetorustiku eelprojekt ja hüdrauliline modelleerimine, Tartu 2011. Antud Töö järgne lahendus on sademevee kogumine aleviku korterelamute ja tööstuspiirkonnast ning juhtimine läbi liiva-, muda- ja õlipüüduri Rannu paisjärve. Tööde üldmaht hõlmab 2190 m torustike rajamist koos vajalike vaatlus- ja restkaevudega. Projekti plussiks on kahtlemata lahenduse töökindlus, tagatud tulemuslikkus ning keskkonnanõuete täitmine nii teedelt, tänavatelt kui platsidelt kogutud sademevee pinnasesse sattumise vältimise ja selle enne paisjärve juhtimist nõuetekohase eeltöötluse läbimisel. 2) Kraavide rajamise maht eelkirjeldatud eesmärgi saavutamiseks Rannu alevikus oleks suur. Aleviku keskosa ja tööstuspiirkonna kraavitamine hõlmaks arvutuste järgi vajalike tulemuste saavutamiseks ligikaudu 2,8 km. Vastavalt Tartumaa maakonna ja Võrtsjärve üldplaneeringule on Rannu alevik määratletud tiheasustusalaks, kus eelkirjeldatud mahus kraavide rajamine ei ole mõeldav. Alevikus puudub maa-ala ja võimalus nõuetekohaste kraavide rajamiseks. Antud lahendus eeldab ka Rannu aleviku uut vertikaalplaneeringut, et oleks tagatud kõvakattega teedelt, tänavatelt ja platsidelt-väljakutelt vee äravool kraavide ja/või haljasalade suunas, mis kokkuvõttes muudab alternatiivlahenduse realiseerimise oluliselt kallimaks sademeveetorustike rajamismaksumusest. Ekspluatatsiooniliselt toob kraavide rajamine kaasa kohustuse nende regulaarseks iga-aastaseks hooldamiseks, samuti pinnaveekvaliteedi jälgimiseks ja tagamiseks. Kui sademeveetorustikku kogutavat vett puhastatakse ühes punktis vahetult enne selle juhtimist suublasse – Rannu paisjärve, siis kraavide puhul peab veekvaliteeti jälgima juba enne vee kogumist kraavidesse ehk kogutavatelt aladelt.

Eelneva võrdluse tulemusena näeb Konsultant ainukese võimaliku sademeveesüsteemide väljaehitamise lahendusena Rannu alevikule ette sademeveetorustike rajamise koos ülejäänud vajaliku armatuuriga.

Investeeringu vajadus Projektiga rajatakse Rannu aleviku sademeveetorustik, tööde käigus valitakse trassikoridor koos kõrguslikku lahenduse ning hüdraulilise modelleerimisega.

Antud projektile on olemas tehnilised alternatiivid, küsimus on aga reaalsete võimaluste, keskkonna- ja majanduslikes aspektides.

Kuna probleem keskaleviku ja sealsete elumajade ümbruse liigvee tekkega on tõsine, siis on antud projekt ÜVK arendamise esmaseid prioriteete. Projekt viiakse läbi aastatel 2013- 2014.

6.3.3 Projekt C. Rannu aleviku veetorustiku rekonstrueerimine Enamuse Rannu veetorustiku vajaminevast mahust rekonstrueeriti aastatel 2009-2010 ÜF projekti raames. Rekonstrueermata jäi torustiku lõik reservis olevast Pärnamäe puurkaevust kuni sõlmeni, millest üks veetorustiku haru suundub katlamaja poole. Renoveeritava lõigu pikkus on 215 m.

36

Rannu valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava 2013-2024

6.3.4 Projekt D. Kureküla reoveepuhasti rekonstrueerimine Nagu eelnevalt korduvalt rõhutatud, kuulub reoveepuhasti rekonstrueerimine koos veekvaliteedi kindlustamisega suurimate prioriteetide hulka.

Seetõttu paigutame reoveepuhasti rekonstruerimise/ehitamise samuti lühiajalisse programmi.

Võimalikud reoveepuhastuse arendamise ja sellele alternatiivsed variandid on: VARIANT 1: Kompaktpuhasti paigaldamine, s.o. uue reoveepuhasti ehitamine vana asemele (hüdrauliline üldkoormus: 20-25 m³/d) rajamine ja vana lammutamine; VARIANT 2: Reoveepumpla ehitamine praeguse reoveepuhasti asukohta, survetorustiku ehitamine Kaarlijärve isevoolse kollektorini, ca 885 m ja selle kaudu reovee juhtimine OÜ Põltsamaa Meierei Juustutsehhi reoveepuhastile.

Kaaludes kahe variandi puhul kõiki eeliseid ja puudusi, teeb Konsultant ettepaneku lähtuda variandist 1 – kompaktpuhasti paigaldamine-ehitamine.

6.3.5 Projekt E. Kureküla veevõrgu rekonstrueerimine Projekti käigus on tervikuna ette nähtud renoveerida kogu olemasolev ÜVK veetorustik: 1335 m. Rekonstrueerimistööd on ette nähtud viia läbi II etapis: 2015-2018.

6.3.6 Projekt F. Kureküla kanalisatsioonivõrgu rekonstrueerimine Projekti käigus on ette nähtud renoveerida vähemalt 2/3 olemasolevast ÜVK veetorustikust: 1352 m. Rekonstrueerimistööd on ette nähtud viia läbi II etapis: 2015-2018.

6.3.7 Projekt G. Kaarlijärve puurkaevpumpla rekonstrueerimine Sissejuhatuseks olgu märgitud, et kõik järgnevad projektid on planeeritud pikaajalisse programmi ning on seetõttu soovitusliku iseloomuga ja kajastavad alternatiive tänasele olukorrale.

Kaarlijärve puurkaevpumpla investeeringu vajadus Pikaajalises programmis (2019-2023) näha ette küla lääneosas paikneva erapuurkaevu munitsipaliseerimine, puurkaevu renoveerimine koos sanitaarkaitseala moodustamisega (vähemalt 50 m). Lammutada tuleb olemasolev hoone, uuendada puurkaevu päisehitis, ehitada välja uus pumplahoone ning paigaldada sinna veetöötlusfilter ning elektri- ja automaatikaseadmed.

Tulenevalt vajadusest tagada vee ohutus tervisele igal ajahetkel, näeme pumplasse ette ka vee kloreerimisseadmed.

6.3.8 Projekt H. Kaarlijärve veevõrgu rekonstrueerimine ja rajamine Pikaajalises programmis (2019-2023) näeme ette 607 m ulatuses veetorustiku rekonstrueerimise olemasolevate tarbijate paremaks ja kvaliteetsemaks varustamiseks ja 102 m ulatuses veetorustiku laiendamise täiendavate tarbijate liitmiseks.

37

Rannu valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava 2013-2024

6.3.9 Projekt I. Kaarlijärve kanalisatsioonivõrgu rekonstrueerimine ja laiendamine Tulenevalt uutest lahenditest näeme pikaajalises programmis (2019-2023) ette 137 m ulatuses isevoolse kanalisatsioonitorustiku rekonstrueerimise ja 410 m ulatuses isevoolse kanalisatsioonitorustiku rajamise.

Pikaajalises programmis (2019-2023) näeme võimaluse pumbata kogu Kaarlijärve küla reovesi Estover Piimatööstus OÜ-le kuuluvasse puhastisse, mis on 2012. aastal rekonstrueeritud ja piisava võimsusega ning millesse reovee juhtimine seondub muude teoreetiliste alternatiividega võrreldes olulselt väiksemate kuludega.

Samal ajal eelmises ÜVKA redaktsioonis käsitletud reovee ülepumpamine Kaarlijärvelt Kureküla reoveepuhastisse eeldab kompaktreoveepumpla ja ligikaudu 2200 m survetorustiku rajamist, mis ei ole käesoleval ajal ega ka lähemas ja kaugemas perspektiivis majanduslikkult põhjendatud ega ka tehniliselt vajalik, mistõttu loobume sellest alternatiivist.

38

Rannu valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava 2013-2024

6.4 INVESTEERINGUPROGRAMM Arvestades Rannu valla ÜVK süsteemide tänast seisu ja perspektiivplaane, peab Konsultant vajalikuks koostada ÜVK süsteemide rekonstrueerimiseks ja väljaarendamiseks aastail 2012-2023 investeeringuprogramm.

Investeeringuprogramm on kavandatud teostada kolmes järgus: I etapp, lühiajaline investeeringuprogramm, aastail 2012-2014 II etapp, keskpikk investeeringuprogramm, aastail 2015-2018 III etapp, pikaajaline investeeringuprogramm, aastail 2019-2023

6.4.1 Projekt A1 Kureküla puurkaevpumpla rekonstrueerimine

Puurkaevpumpla rekonstrueerimine peab olema vastavuses Eesti standardiga EVS 847- 1:2003.

Eelnevalt on soovitav pumpla dimensioneerida. Kuna Kureküla alevikus on tarbijaiks elanikud, võib tarbimise arvestamisel lähtuda elanikkonna veetarbimise seaduspärasustest.

Aastakeskmiseks ööpäevaseks veetarbimiseks Qd võtame vastavalt eelkäsitletud tabelile 5- 1 : 7,9 m3/d.

Tarbimine ei ole aga võrdne kõikidel tarbimispäevadel, mida iseloomustab päeva ebaühtlustegur kd. Eesti linnades võetakse vastavalt EVS 847-3:2003 kd võrdseks 1,2-1,5- ga. Samal ajal sõltub ebaühtlustegur kd nii veelekke osakaalust võrgus kui asumi eripärast: suuremate lekete korral on ebaühtlustegur väiksem, suviste kuurortlinnade ja väikelinnade puhul on ta reeglina suurem (suvel on päevane tarbimine suurem talvisest). Kureküla alevikus veelekete osakaaluks prognoosime 10%, mis ei ole suur. Samal ajal on elanikkond ja veetarbijate arv alevikus suhteliselt väike 100 inimest ning kastmisvee kasutamine suveperioodil samuti oluline. Seetõttu arvestame Kureküla päeva ebaühtlusteguriks kd = 1,4

Keskmise päeva tarbimise Qd jagamisel 24-ga saame keskmise tunni veetarbimise Qh. Tarbimise erinevust keskmisest tarbimisest päeva jooksul arvestab tunni ebaühtlustegur kh.

Elanikkonna suurus mõjutab ka tunni ebaühtlustegurit. Mida suurem on elanikkond, seda väiksem on kh. Maksimaalne khmax on Eesti väikeasulates on 1,5 – 4,0. Samal ajal sõltub maksimaalne tunni ebaühtlustegur samuti lekete osakaalust. Mida suurem on lekete osakaal, seda väiksem on ebaühtlustegur. Arvestades lekete normaalse osakaaluga Kureküla veevõrgus ning elanikkonna väiksusega, võtame maksimaalseks tunni ebaühtlusteguriks khmax = 4,0

Suurim tõenäoline tunnitarbimine, mida peab arvestama süvaveepumba ja 3 veetöötlusseadmete dimensioneerimisel tuleneb valemist: Qhmax (m /h) = kd * khmax * Qd / 24 = 1,4 * 4 * 7,9 / 24 = 1,84 m3/h.

39

Rannu valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava 2013-2024

Lisaks tuleb arvestada veekadusid. Meie prognooside kohaselt ulatuvad veekaod Kureküla alevikus 10%-ni. Seega tuleb süvaveepumba ja veetöötlusseadmete parameetrite 3 arvestamisel lähtuda tunnivooluhulgast: Qh ~ 2 – 2,1 m /h.

Prognoositav vee väljapumpamise kogus on ligikaudu 8.8 m3/d (tabel 5-1) ning tarbimine moodustab ligikaudu 7,9 m3/d. Need arvud arengukava perioodil väga oluliselt ei muutu.

Soovitav on olemasolev puurkaevpumpla hoone lammutada ja ehitada asemele tänapäevastele nõuetele vastav (näiteks laineplekist) hoone mõõtmetega 4 x 5 m (või 3 x 6 m).

Puurkaev on soovitav surve all (õhktõstukpumbaga) läbi pesta, paigaldada pumplasse kahetariifne elektrienergia arvesti süvaveepumba elektrienergia kulu arvestamiseks, samuti vähemalt 15 (de25) mm siseläbimõõduga plastiktoru puurkaevu veetaseme andurite paigaldamiseks veerežiimivaatluste läbiviimisel.

Eelnimetatud hoone on soovitav ehitada olemasolevate puurkaevude päise ümber koos uue päise paigaldamisega. Olemasolevale päise konduktoreile ehitada pikendus nii, et päis ulatuks vähemalt 30 cm võrra üle uue hoone põranda.

Projekti käigus tuleb välja vahetada olemasolev süvaveepump.

Välja tuleb vahetada kõik pumplasisesed torustikud.

Tuletõrje veevarustuse tarbeks tuleb enne veetöötlusseadet toorveetorustikule ette näha täiendav harutorustik, mis juhitakse pumpla seina tehtud ava kaudu väljavoolukraanini, mida saab n.ö seinahüdranina kasutada paakauto.

Investeeringuprojekt näeb ette järgmiste tööde teostamise:

Ettevalmistustööd

 Süvaveepumba ja torustike demontaaž;  Olemasolevate elektri- ja automaatikaseadmete demontaaž;  Olemasoleva pumplahoone lammutamine.

Montaaži- ja ehitustööd

 Uue hoone ehitamine (paigaldamine) puurkaevu nr 6769 päise ümber. Hoone sisustamine ja komplekteerimine;  Roostevabast terasest (AISI304) torustiku paigaldamine pumplahoonesse koos kummikiilsiibri, tagasilöögiklapi, proovivõtukraani ja elektrilise väljundiga veearvestiga ’’  Süvaveepumba 4 , Q = 2,1 m3/h, H = 40-50 m, P = 1,3 kW, koos roostevabast terasest torustikuga paigaldamine puurkaevu nr. 6769;  Uue membraanhüdrofoori (500 l) ja rõhuanduri paigaldamine;  Tuletõrje väljaviigukraani ehk seinahüdrandi rajamine hoonesse sisendiga ENNE veetöötlusseadet;  Elektri- ja signalisatsioonikaablite paigaldamine  Kaugvalveseadmete paigaldamine pumplasse signaalide edastamiseks dispetšerkeskusesse (Vallamaja, EVV lähim kontor);

40

Rannu valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava 2013-2024

 Sorbtsioonkuivati paigaldamine pumplahoonesse niiskuse kõrvaldamiseks  Kahetariifse elektrienergia arvesti  vähemalt 15 mm siseläbimõõduga (de25) plastiktoru paigaldus puurkaevudele

Projekti kogumaksumus on 32 000 eurot ning realiseerimine on kavas aastal 2012.

6.4.2 Projekt A2 Veetöötlusseadmete paigaldamine

Kuna Kureküla puurkaev jääb töösse üheastmelisena, siis on soovitav kasutada surve kaksik- (paaris)filtrit (joonis 6-1), mille puhul toimub ühe filtri tagasipesu ehk uhtumine teise filtri puhastatud vee arvel. Samaaegselt on võimalik ka vee jätkuv võrkuandmine.

Veetöötlusseadmete rajamine peab olema vastavuses Eesti standardiga EVS 847-2:2003.

Projekti kogumaksumus on 10 130 eurot ning realiseerimine on kavas aastal 2012.

6.4.3 Projekt A3 Kloreerimisseadmete paigaldamine Puurkaevpumplale tuleb lisaks näha ette puurkaevuvee desinfitseerimine juhuks, kui tekib mikrobioloogiline reostus aleviku veetorustikus.

Pumplasse näeme ette paigaldada statsionaarse desinfitseerimisseadmekomplekti. Soovitav on vee üheastmeline desinfitseerimine, mille korral peab olema võimalus doseerida naatriumhüpokloritit puhastatud (töödeldud) vee torustikku, kusjuures kogu protsess peab olema täisautomaatselt juhitav. Naatriumhüpokloriti doseerimine toimub proportsionaalselt väljapumbatavale veehulgale, nii et võrgus oleks minimaalselt vaba kloori. Kui palju kemikaali peab lisama igasse kuupmeetrisse võrku sisenevasse vette, tuleb kindlaks määrata katseliselt laboratooriumis enne seadmete ja dosaatorpumba valimist ning enne pakkumist seadmete tarnija poolt.

Projekti kogumaksumus on 8 000 eurot ning realiseerimine on kavas aastal 2012.

41

Rannu valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava 2013-2024

Joonis 6-1 Paarissurvefiltri välisilme

6.4.4 Projekt B. Sademeveesüsteemide rajamine Rannu alevikku

Tulenevalt eelnevast analüüsist sademeveesüsteemide rajamise alternatiivide osas, käsitleme järgnevalt sademeveesüsteemide rajamiseks sademeveetorustike ehitamist.

Projekteeritavad sademevee- ja restkaevud ja torustik peavad vastama Rannu Vallavalitsuse poolt esitatavatele nõuetele.

Sademeveesüsteemide projekteerimine ja rajamine peab olema vastavuses Eesti standardiga EVS 848 : 2003.

Rajatavad sademeveesüsteemid saab piirkonna järgi jaotada:  kortermajade piirkonnaks ja

42

Rannu valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava 2013-2024

 tööstuspiirkonnaks.

Torustike valikul kasutada PP või PE torusid läbimõõduga De250 – De400.

Kaevud ja nende kaaned peavad sobima kasutamiseks linnatingimustes kattega teede all ja olema “ujuva” paigaldusega.

Projekteeritud kaevude vahekaugus on ca 30-60 m. Kaevude vahekaugus, läbimõõt ning konstruktsioon tuleb täpsustada projekteerimise etapis.

Sademeveetorustike pikkus kortermajade piirkonnas on: 1237 m ning tööstuspiirkonnas on: 953 m, kokku: 2190 m.

Projekti realiseerimine on kavas aastatel 2013-2014.

6.4.5 Projekt C Rannu veetorustiku rekonstrueerimine Rannu alevikus on tarvilk rekonstrueerida torustiku lõik reservis olevast Pärnamäe puurkaevust kuni sõlmeni, millest üks veetorustiku haru suundub katlamaja poole. Renoveeritava lõigu pikkus on 215 m.

Veevõrgu renoveerimiseks kasutatakse polüetüleenist (PEH, PN 10) veetoru läbimõõduga De110. Sulgemisarmatuurina kasutatakse maasiseseid korrosioonikindlaid kummikiilsiibreid PN 16 koos spindlipikenduse ja kapega, ilma kaevuta. Vajadusel paigaldatakse ka veekindlad PE plastist PA-VE siiberkaevud koos 40T kandevõimega malmluukidega.

Näeme ette ka torustikele tuletõrjehüdrandi paigalduse, mis on ette nähtud T-tüüpi.

Veetorustiku rajamine ja renoveerimine peab olema vastavuses Eesti standardiga EVS 847- 3:2003.

Projekti maksumus on 28 595 eurot ning realiseerimine on kavas aastatel 2013-2014.

6.4.6 Projekt D Kureküla reoveepuhasti rekonstrueerimine

Konsultandi arvamusel on otstarbekas rajada Kureküla alevikule biofiltertehnoloogial põhinev reoveepuhastussüsteem (Bioclere KB-12.II või analoogne), mis põhineb uputatud biofiltertehnoloogial. Bioclere KB bioreaktorites kasutatakse suure eripinnaga ning spetsiaalse paigutusega uputatud biofiltrit e biokile kandjat, millel areneb välja teatud bakterite ja algloomade kooslus e biotsönoos. Biofiltripaketid paiknevad mitmeastmelistest aeratsioonikambrites ning töötavad erinevatel koormustel. Puhastusprotsesse käigus eraldatakse reoveest enamus loodusele kahjulikest ainetest, sh heljum, orgaanika, lämmastik, fosfor. Teine uputatud biofiltertehnoloogia suur eelis on selles, et liigmuda juurdekasv on 10…50 korda väiksem kui tavalise aktiivmudamenetluse korral Puhastikompleks koosneb üldjuhul mehaanilisest ja bioloogilisest osast. Reovee mehaaniline puhastus toimub väikese vooluhulga korral maa- aluses mitmeastmelises spetsiaalseptikus.

43

Rannu valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava 2013-2024

Projekti maksumus on 91 400 eurot ning realiseerimine on kavas aastatel 2013-2014.

6.4.7 Projekt E. Kureküla veevõrgu rekonstrueerimine Näeme ette olemasoleva veetorustiku rekonstrueerimise 1335 m ulatuses üle terve aleviku.

Veevõrgu renoveerimiseks kasutatakse polüetüleenist (PEH, PN 10) veetoru läbimõõduga De110. Sulgemisarmatuurina kasutatakse maasiseseid korrosioonikindlaid kummikiilsiibreid PN 16 koos spindlipikenduse ja kapega, ilma kaevuta. Vajadusel paigaldatakse ka veekindlad PE plastist PA-VE siiberkaevud koos 40T kandevõimega malmluukidega.

Veetorustiku rajamine ja renoveerimine peab olema vastavuses Eesti standardiga EVS 847- 3:2003.

Projekti maksumus on 180 225 eurot ning realiseerimine on kavas aastatel 2015-2017.

6.4.8 Projekt F. Kureküla kanalisatsioonivõrgu rekonstrueerimine Kanalisatsionitorustike projekteerimine ja rekonstrueerimine peab olema vastavuses Eesti standardiga EVS 848 : 2003.

Rekonstrueeritavad kanalisatsioonitorustikud on ette nähtud ehitada PVC-torudest De 200 ja De160 mm. Vaatluskaevud on reguleeritava kõrgusega teleskoopsed PVC plastkaevud läbimõõdus 315/400/560 mm ning varustatud metall-luukidega, kandevõimega 40T.

Kureküla kanalisatsioonivõrku renoveeritakse kokku 1352 m, asendataavate ja paigaldatavate plastkontrollkaevude arv on ca 35.

Projekti maksumus on 204 152 eurot ning realiseerimine on kavas aastatel 2015-2017.

44

Rannu valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava 2013-2024

7 KOKKUVÕTE RANNU VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI INVESTEERINGUVAJADUSTEST

Tabel 7-1 Rannu valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniprojektide investeeringuvajadus (Eurot)

Investeeringuprojektide maksumused Maksumus ja realiseerimine, eurot kokku 2011. I etapp II etapp Jrk. a hindades, 2012 - 2015 - III etapp nr. Projekt Arendus-/investeeringuprojekt Ühik Kogus eurot 2014 2018 2019 - 2023 I etapp 1 A Kureküla puurkaevu rekonstrueerimine tk 1 50130.0 50130.0

A1 Kureküla puurkaevu nr 2 rekonstrueerimine tk 1 32000.0 32000.0 A2 Kureküla puurkaevule nr 2 veetöötlusseadmete paigaldamine tk 1 10130.0 10130.0

A3 Kloreerimisseadmete paigaldamine kmpl 1 8000.0 8000.0

2 B Sademeveetorustike ehitamine Rannusse m 2190 344550.0 344550.0 3 C Rannu veetorustiku rekonstrueerimine m 215 28595.0 28595.0 4 D Kureküla reoveepuhasti rekonstrueerimine kmpl 1 91400.0 91400.0 Kokku 514675.0 514675.0 Projekteerimine, projektijuhtimine, omanikujärelevalve, ettenägematud kulud, 20% 102935.0 102935.0 Kõik kokku 617610.0 617610.0 II etapp 1 E Kureküla veevõrgu rekonstrueerimine m 1335 180225.0 180225.0

45

Rannu valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava 2013-2024

2 F Kureküla kanalisatsioonivõrgu rekonstrueerimine m 1352 204152.0 204152.0 Kokku 384377.0 384377.0 Projekteerimine, projektijuhtimine, omanikujärelevalve, ettenägematud kulud, 20% 76875.4 76875.4 Kõik kokku 461252.4 461252.4 III etapp

H Kaarlijärve veevõrgu rekonstrueerimine ja rajamine 99968,3 99968,3 1 H1 Veevõrgu rekonstrueerimine m 607 85586,4 85586,4 2 H2 Veevõrgu rajamine m 102 14381,9 14381,9 Kaarlijärve kanalisatsioonivõrgu rekonstrueerimine ja I rajamine 84785,0 84785,0 1 I1 Kanalisatsioonivõrgu rajamine (isevoolne) m 410 63550,0 63550,0 2 I2 Kanalisatsioonivõrgu rekonstrueerimine (isevoolne) m 137 21235,0 21235,0 Kokku 184753,3 184753,3 Projekteerimine, projektijuhtimine, omanikujärelevalve, ettenägematud kulud, 25% 46188,3 46188,3 Kõik kokku 230941,6 230941,6 Kogu investeering Rannu vald 1 309 804

46

Rannu valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava 2013-2024

8 ETTEPANEKUD TÄIENDAVATE REOVEEKGUMISALADE MOODUSTAMISEKS RANNU VALLAS

8.1 ÜLDIST Vastavalt Veeseadus (edaspidi VeeS) § 2 p 22) on reoveekogumisala – ala, kus on piisavalt elanikke või majandustegevust reovee ühiskanalisatsiooni kaudu reoveepuhastisse kogumiseks või heitvee suublasse juhtimiseks. Vastavalt VeeS § 2 p 33) on reoveekogumisala reostuskoormus kogu reoveekogumisalal tekkiv aastaajast sõltuv suurim reostuskoormus inimekvivalentides, mille arvutamisel võetakse arvesse püsielanikud, turistid, tööstus- ja muud ettevõtted, kelle tekitatud reovesi juhitakse ühiskanalisatsiooni, ning ka see reoveehulk, mis ühiskanalisatsiooni ei jõua. Selle reostuskoormuse hulka ei arvata tööstusreovett, mida käideldakse ettevõtte oma puhastis ning mis juhitakse puhastist otse suublasse.

Vastavalt VS § 241 lg (1) kehtestatakse reoveekogumisalade määramise kriteeriumid Vabariigi valitsuse (edaspidi VV) määrusega. Hetkel on Eesti Vabariigis kehtiv VV 30.03.2009 määrus nr 57 (edaspidi Määrus): Reoveekogumisalade määramise kriteeriumid, mille võtame ka aluseks edasistel soovitustel täiendavate reoveekogumisalade moodustamiseks Rannu vallas.

Reoveekogumisalad reostukoormusega alla 2000 inimekvivalenti (ie) on kehtestatud Keskkonnaministri 02.07.2009 Käskkirjaga nr 1080, mille alusel on Rannu vallale kehtestatud reoveekogumisala vaid Rannu alevikule: 407 ie-d. Kehtestatud ja kavandatavad reoveekogumisalad on kantud ka ÜVK-plaanidele.

Käesolevas ÜVKA-s käsitleme reoveekogumisalasid ja anname nende moodustamiseks soovitused ka Kureküla alevikule ja Kaarlijärve külale. 8.2 SOOVITUSED KUREKÜLA REOVEEKOGUMISALA MOODUSTAMISEKS Kureküla reoveekogumisala soovituslik pindala on 10,46 ha. Ühiskanalisatsiooniteenusega on kaetud ligikaudu 100 inimest, kuid potentsiaalselt on võimalik katta 142 inimest. Vastavalt VeeS § 2 p 33) on reoveekogumisala reostuskoormuse osaks ka see reoveehulk, mis ühiskanalisatsiooni ei jõua

Vastavalt põhjavee kaitstuse kaardile paikneb Kureküla alevik nõrgalt kaitstud põhjaveega alal.

Vastavalt Määrusele § 2, lg (3) nõrgalt kaitstud ja kaitsmata põhjaveega piirkondades tuleb reoveekogumisala moodustada, kui 1 ha kohta tekib orgaanilist reostuskoormust rohkem kui 10 ie.

Järgnevas tabelis arvutame reoveekogumisalal tekkiva reostuskoormuse.

47

Rannu valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava 2013-2024

Tabel 8-1 Kureküla reoveekogumisalal moodustuv reoveekoormus Nr Näitaja Inimeste Koefitsient Reostuskoormus, arv ie 1. Reoveekogumisala elanikud 142 1.1 Kortermajade elanikud 75 1 75 1.2 Eramute elanikud 67 1 67 2. Asutused 6,5 2.1 Kureküla raamatukogu (töötajad 1 0 0 asulast) Kureküla raamatukogu 5 0,5 2,5 (külastajad) 2.3 Kure Mõis (töötajate arv ühe 10 0 0 vahetuse ajal ca 18 inimest)(töötajad asulast) Kure Mõis (töötajate arv ühe 8 0,5 4 vahetuse ajal ca 18 inimest)(töötajad väljaspool asulat) 2.4 Kultuurimaja (sisuliselt ei tööta) 0 0 0 Resotuskoormus kokku 148,5

Vastavalt arvutustele moodustab Kureküla asulas reostuskoormus kokku 148,5 ie-d. Moodudtatava reoveekogumisala piirid on esitatud lisas 2. 8.3 SOOVITUSED KAARLIJÄRVE REOVEEKOGUMISALA MOODUSTAMISEKS

Kaarlijärve reoveekogumisala soovituslik pindala on 9,89 ha. Ühiskanalisatsiooniteenusega on kaetud ja ligikaudu 100 inimest ning see arva lähima 10- 12 aasta jooksul oluliselt ei muutu.

Vastavalt põhjavee kaitstuse kaardile paikneb Kureküla alevik nõrgalt kaitstud põhjaveega alal.

Vastavalt Määrusele nõrgalt kaitstud ja kaitsmata põhjaveega piirkondades tuleb reoveekogumisala moodustada, kui 1 ha kohta tekib orgaanilist reostuskoormust rohkem kui 10 ie.

Oluline on Kaarlijärve reoveekogumisala moodustamisel silmas pidada, et kuigi külas paikneb oluline piimatööstusettevõte Estover Piimatööstus OÜ, ei saa tema poolt tekitatud koormust arvestada küla reoveekoormuse hulka, kuna ettevõte juhib enda tootmistegevuse tulemusena tekkinud ja kogutud reovee oma puhastile (mitte ühiskanalisatsiooni).

Järgnevas tabelis arvutame reoveekogumisalal tekkiva reostuskoormuse.

48

Rannu valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava 2013-2024

Tabel 8-2 Kaarlijärve reoveekogumisalal moodustuv reoveekoormus Nr Näitaja Inimeste Koefitsient Reostuskoormus, arv ie 1. Reoveekogumisala elanikud 100 1.1 Kortermajade elanikud 60 1 60 1.2 Eramute elanikud 40 1 40 2. Tööstus 0 2.1 Estover Piimatööstus OÜ* 0* 0* 0* Resotuskoormus kokku 100 *Märkus: kuna Estover Piimatööstus OÜ on ise reoveepuhasti omanik ja operaator, siis vastavalt VeeS § 2 p 33) ei arvestata reostuskoormuse hulka tööstusreovett, mida käideldakse ettevõtte oma puhastis ning mis juhitakse puhastist otse suublasse.

Vastavalt arvutustele moodustab Kaarlijärve külas reostuskoormus kokku 100 ie-d.

Moodudtatava reoveekogumisala piirid on esitatud lisas 2.

49

Rannu valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava 2013-2024

9 FINANTSANALÜÜS 9.1 METOODIKA

Käesoleva finantsanalüüsi koostamisel on kasutatud:  Statistikaameti ning EV Rahandusministeeriumi poolt avaldatud materjale ning andmeid,  Rannu Vallavalitsuselt ja Emajõe Veevärk AS-st saadud andmeid,  arengukava tehnilistes peatükkides toodud eeldusi.

Rannu ÜVKA finantsanalüüs sisaldab järgmiseid komponente:  Opereerimiskulude prognoos. Prognoosis kajastatakse rahalised ja mitterahalised vee- ja kanalisatsioonimajandusega seotud kulud.  Opereerimistulude prognoos. Tulude prognoosimiseks on koostatud vee- ja kanalisatsiooniteenuse nõudlus- ning tariifide analüüs.  Analüüs VK teenuste kulust leibkonnaliikme sissetulekust. Analüüsitakse vee- ja kanalisatsioonitariifide määrasid ning üldist teenuse kulukuse taset leibkondade sissetulekust.

Rannu ÜVK finantsanalüüs hõlmab Rannu alevikku ja Kureküla.

Kaarlijärve külas pakub vee- ja kanalisatsiooni teenuseid Põltsamaa Meierei Juustutootmise OÜ, kellele kuuluvad nii veetootmise kui ka kanalisatsioonipuhastamise seadmed. Kuna vee- ja kanalisatsioonirajatised kuuluvad eraettevõttele, siis seetõttu polnud arengukava finantsanalüüsi koostamiseks võimalik andmeid saada. Samas väärib märkimist asjaolu, et ettevõtte poolt elanikele müüdava vee maht moodustab vähem kui 2% ettevõtte enda tarbimisest. Seega on joogivee- ning kanalisatsioonikoguste osas elanike ning ettevõtte omatarbimise osas oluline disproportsioon ning raskendatud on elanikele osutatava teenuse jaoks osutatavate kulude täpne ning õiglane eristamine.

9.2 PEAMISED EELDUSED

Ajahorisont Rannu ÜVKA on koostatud perioodi 2012 – 2023 kohta.

Makromajanduslikud eeldused ÜVKA finantsanalüüsis on prognoosi koostamisel kasutatud alljärgnevaid makromajanduslikke näitajaid:  tarbijahinnaindeksi muut aastas,  nominaalpalga kasvumäär aastas.

50

Rannu valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava 2013-2024

Makromajanduslikud näitajad pärinevad Rahandusministeeriumi 2011.a. kevadisest prognoosist (avaldatud 11.04.2011), periood 2011 – 2060.a.

Tabel 8.1 Makromajanduslikud näitajad

Indikaator / Näitaja 2010 2011 2012 2015 2020 2023 Tarbijahinnaindeks 3,0% 4,5% 2,8% 2,7% 2,6% 2,6% Nominaalpalga kasvumäär 0,9% 3,5% 4,2% 5,2% 5,9% 5,7% Allikas: Rahandusministeeriumi koduleht

Investeeringute finantseerimine Arendamise kavas on määratletud investeeringute vajadus järgnevaks 12 aastaks. Käesolevas finantsanalüüsis on eeldatud, et investeeringute elluviimisel on lisaks omafinantseerimisele võimalik taodelda ka tagastamatut abi. Seetõttu on käesolevas finantsanalüüsis eeldatud uute vee- ja kanalisatsioonimajandusega seotud investeeringute finantseerimisel omafinantseeringu osakaaluga 15%.

9.3 VEE- JA KANALISATSIOONITEENUSE KULUD

ÜVKA finantsanalüüsi koostamisel on kulude ja tulude baasnumbriks võetud AS Emajõe Veevärk poolt esitatud andmed 2010.a. 9 kuu (aprill – detsember) tegelike veevarustuse ja kanalisatsiooniteenustega seotud kulude ja tulude kohta.

AS Emajõe Veevärk viis 2010.a. märtsi ja aprilli kuu jooksul veemajandamisega seotud kulud ja tulud valla põhiselt arvestuselt veevärgi põhiseks, st. et kulude ja tulude eristamine hakkas Rannu ning Kureküla piirkondade osas toimuma eraldi. Kuna üleminek ei toimunud konkreetse kuu algusega vaid jooksvalt kahe kuu jooksul, siis vastavalt vee- operaatori selgitustele, võib arendamise kava jaoks esitatud andmetes olla mõningaid ebatäpsusi. Seega kokkuvõttes 2010.a. Rannu ja Kureküla kulud on tuletatud lähtudes 2010.a. 9 kuu andmetest.

Kõige adekvaatsema ülevaate Rannu ning Kureküla veemajanduslikest kuludest ning tuludest on võimalik saada peale 2011. majandusaasta lõppu kuna siis on olemas andmed ning analüütika piirkondade lõikes terve aasta osas. Lisaks peaks Rannu piirkonna kuludele olema täies ulatuses avaldunud efekt eelmistel perioodidel läbiviidud investeeringutest, sh. veelekete ning infiltratsiooni vähenemisest tulenev elektrikulude kokkuhoid, remondikulude vähenemine jmt. Vastava adekvaatse analüütika tekkimisel tuleb ülevaadata ka antud arengukava koosseisus olev finantsanalüüs ning viia sisse vajalikud korrektuurid.

Käesolevas finantsanalüüsis prognoositud tegevuskulud jagunevad muutuv- ja püsikuludeks.

9.3.1 Muutuvkulud Muutuvkulud on kulud, mis on otseselt seotud toodangumahtudega. Käesolevas finantsanalüüsis on võetud arvesse järgmised muutuvkulud:

51

Rannu valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava 2013-2024

 veetootmise ja pumpamisega seotud elektrikulu,  kanalisatsiooni pumpamise ning puhastamisega seotud elektrikulu,  keskkonnatasud, sh veeressursimaks ning saastetasu,  kemikaalide kulu,  mudakäitlemise kulud.

Muutuvkulude prognoosimisel on võetud arvesse veetootmise ning reoveepuhastile suunatavad kogused. Siinjuures veetoodangu prognoosimisel arvestatakse nii müüdavate kogustega kui ka mittearvestusliku osaga. Mittearvestuslik osa moodustub peamiselt torustike ning siibrikaevude veeleketest.

Finantsanalüüsis on arvestatud veelekete ning infiltratsioonimäärade osas järgmiselt:  veelekete osakaal ca 10% ja  infiltratsiooni osakaal ca 20%.

Elektrikulu Finantsanalüüsis on eristatud kahte erinevat elektrikulu gruppi:  vee pumpamisega seonduv,  reovee pumpamisega ja puhastamisega seonduv.

Veepumpamisega seonduv elektrikulu on arvestatud 2010.a. hindades  Rannus 0,19 eur/m3 kohta,  Kurekülas 0,09 eur/m3 kohta.

Reoveepumpamise ja puhastamise elektrikuluna on arvestatud 2010.a. hindades  Rannus 0,11 eur/m3 kohta,  Kurekülas – vastav kulu puudub.

Prognoosiperioodil on kuluühikute (eur/m3 kohta ) muutus seotud tarbijahinnaindeksi muutusega ning kogukuluks prognoositav maht vastavas perioodis korrutatuna kuluühikuga.

Investeeringute kava kohaselt nähakse ette Kureküla reoveepuhasti rekonstrueerimine ning prognoosides on arvestatud alates 2015.a. puhasti elektrikuludega. Reoveepuhastamise hinnanguliseks prognoositavaks elektrikuluks 2015.a. hindades on 0,05 eur/m3 kohta.

Keskkonnatasud Veeressursitasu on leitud kogu puurkaevust pumbatava veekoguse järgi.

Saastetasu leidmisel on aluseks võetud saastetasumäär 0,01 eur/m3. Kuluühiku prognoosimisel on arvestatud 20% suurenemisega kuni aastani 2015 k.a. Edaspidi on prognoosis eeldatud kulumäära kasvu vastavalt tarbijahinnaindeksi muutusele.

52

Rannu valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava 2013-2024

Kuna Kureküla osas näeb investeeringuteprogramm ette reoveepuhastamise rekonstrueerimise, siis seetõttu on prognoosis eeldatud saastetasu vähenemist aastal 2013.a. 2/3 võrra.

Kemikaalide kulu Kemikaalide kuluks on arvestatud:  Rannus 0,01 eur/m3 kohta,  Kurekülas – kemikaalide kulu puudub.

Seoses reoveepuhasti rekonstrueerimisega on Kureküla osas finantsanalüüsis eeldatud kemikaalide kulu lisandumist 2015. a. ning kulu suuruseks on 0,4 eur/m3 kohta.

Mudakäitlemise kulud Rannu osas andmed eraldi mudakäitlemise kulude kohta arendamise kava koostamisel puudusid.

Kureküla reoveepuhasti rekonstrueerimisega on eeldatud alates 2015.a. mudakäitlemise kuludeks 0,7 eur/m3 kohta.

9.3.2 Püsikulud Käesolevas finantsanalüüsis on püsikuludena arvestatud järgmiseid kulusid:  tööjõukulu,  remondi-, hooldus- ja transpordikulud,  analüüside kulu,  mitmesugused muud tegevuskulud,  põhivarade kulum

Vastavalt AS Emajõe Veevärk poolt saadud andmetele ning selgitustele puudub täpne analüütika püsikulude jagunemise (va analüüside kulud) osas kõikide opereeritavate piirkondade lõikes. Seetõttu on eeldatud tegevuspiirkonnaga eristamatute kulude osas nende jagunemine vastavalt aktsiakapitali proportsioonile,sh Rannu valla osas on proportsiooniks 1,3398%.

Üldkulude jaotamisel Rannu ja Kureküla vahel on arvestatud toodangumahtude proportsioone (veepumpamine + müüdud kanalisatsioon sh. infiltratsioon). Sealttulenevalt jagunevad vastavad üldkulud Rannu ja Kureküla vahel vastavalt 80% ja 20%.

Tööjõukulud AS Emajõe Veevärk tööjõukulude suuruseks oli 2010.a. ca 5 045 tuh krooni, millest Rannu valla osa moodustab vastavalt proportsionile ca 67,6 tuh krooni ehk 4,3 tuh eurot. Prognoosiperioodil korrigeeritakse tööjõukulu nominaalpalga muutuse määraga.

Remondi, hoolduse ja transpordikulud AS Emajõe Veevärk vastavate kulude suuruseks oli 2010.a. 4 353 tuh krooni, millest Rannu valla osa moodustab vastavalt proportsionile ca 58,3 tuh krooni ehk 3,7 tuh eurot.

53

Rannu valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava 2013-2024

Prognoosiperioodil korrigeeritakse kulu tarbijahinnaindeksi muutuse määraga.

Analüüside kulud Analüüside kulud jagunevad veevarustuse ja kanalisatsiooniteenuse lõikes. Baasnumbrite aluseks on vastavad tegelikud 2010.a. 9 kuu Rannu ning Kureküla veeanalüüside ning reoveeproovide kulud.

Prognoosiperioodil korrigeeritakse kulu tarbijahinnaindeksi muutuse määraga.

Mitmesugused muud tegevuskulud Mitmesuguste tegevuskulude all on arvestatud erinevate vee-operaatori poolt sisseostetavate teenuste ning ülalpidamisega seotud kulud, sh. juriidilised konsultatsioonid, auditeerimine, büroo ülalpidamisega seonduvad kulud jmt. AS Emajõe Veevärk vastavate kulude suuruseks oli 2010.a. ca 3 654 tuh krooni, millest Rannu valla osa moodustab vastavalt proportsionile ca 49 tuh krooni ehk 3,1 tuh eurot.

Prognoosiperioodil korrigeeritakse tegevuskulu tarbijahinnaindeksi muutuse määraga.

Põhivarade kulum Põhivarade kulumi osas on võetud arvesse Rannus 2008. – 2010.a. läbiviidud ÜF projekti raames soetatud põhivarade kulumit. Kulumi osas on kulude arvestusse lülitatud 10% (omafinantseeringu osa). Täpsete andmete puudumisel on arvestuse lihtsustamiseks põhivarade keskmiseks elueaks eeldatud 30 aastat.

Arendamise kavas väljapakutud investeeringute läbiviimisel soetatavate põhivarade osas on vastavalt põhivarade iseloomule eeldatud keskmiseks elueaks 15 või 40 aastat. Kulude arvestusse on lülitatud 15% põhivarade väärtusest, seda eeldusel, et omafinantseeringu osakaal jääb 15% juurde.

9.4 VEE- JA KANALISATSIOONITEENUSE TULUD

ÜVK arendamise kavas kirjeldatud projektid sisaldavad vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimist ja ehitamist. ÜVK tuludeks on nimetatud süsteemide abil teenuse osutamisest laekuv tulu.

Tulude prognoosimisel on arvesse võetud järgnevad näitajad:  ÜVK piirkonna elanikud ning arvukuse muutus prognoosiperioodil,  ÜVK tarbijate sh. elanike ja asutuste prognoos,  tarbitavate koguste ning tariifide prognoos.

Elanike arvu prognoos Käesolevas finantsanalüüsis on eeldatud, et Rannu elanike arv ca 470 inimest ja Kurekülas ca 140 inimest jäävad püsima kuni prognoosiperioodi lõpuni.

54

Rannu valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava 2013-2024

Tarbijate prognoos 2010.a. seisuga on vee- ja kanalisatsiooniteenusega hinnanguliselt hõlmatud:  ca 96% Rannu elanikest, seega kokku ca 450 inimest inimest ja  ca 73% Kureküla elanikest, seega kokku ca 100 inimest.

Arendamise kava koostamisel tuli lähteandemetena saadud tarbimismahtude ning teisalt väljapumpamise andmete kõrvutamisel teostada korrektuure tarbitavates kogustes. Andmetes oli teatav ebakõla ning seetõttu adekvaatsema pildi tootmisest ning tegelikust tarbimisest on võimalik saada alles 2011. lõpul. Seejärel on vajalik viia sisse korrektuurid ka arendamise kava finantsanalüüsis.

Vastavalt 2010.a. andmetele on elanike poolt tarbitav veekogus Rannus keskmiselt vaid ca 59 liitri elaniku kohta ööpäevas (l/in/p), mis on äärmiselt madal näitaja. Finantsprognoosis on eeldatud, et ühiktarbimise määr siiski tõuseb ja käesoleva arendamise kava lõpuks jõuab ühiktarbimine määrani 78 l/in/p (kasv 1,5 l/in/p aastas). Vastavalt tegelikele andmetele esineb väike erinevus elanike veetarbimise ja kanalisatsioonimahtude osas. Kuna puudub täpne analüütika, siis arendamise kava finantsanalüüsi kontekstis on arvestuse lihtsustamiseks vastavad mahud võrdustatud.

Rannu ettevõtete/asutuste veetarbimise ja kanalisatsiooni mahuks on vastavalt Emajõe Veevärk AS poolt esitatud andmetele arvestatud 2100 m3 aastas.

Kurekülas on elanike poolt tarbitav veekogus keskmiselt ca 75 l/in/p, mis on arvestades Rannu ühiktarbimist ka märksa realistlikum. Kuna 75 l/in/p on samuti suhteliselt madal tarbimise määr, siis on eeldatud ka Kurekülas ühiktarbimise mõningast suurenemist ning seda määrani 89 l/in/p (kasv 1,0 l/in/p aastas).

Tabel 8.2 Elanike ühiktarbimise prognoos

Indikaator / Näitaja 2010 2011 2015 2020 2023 Elanike eritarbimine l/in/p - RANNU 59 60 66 74 78 Elanike eritarbimine l/in/p - KUREKÜLA 75 76 80 85 89

Finantsprognoosis on konservatiivsuse printsiibist lähtuvalt eeldatud, et asutuste/ettevõtete tarbimismaht Rannus jääb 2010.a. võrreldes prognoosiperioodil samale tasemele.

Tariifiprognoos

Tariifimäärade kujundamise aluseks on Ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni (edaspidi „ÜVK“) seaduse § 14 sätestatu. Selle kohaselt peab hind olema kujundatud selliselt, et see tagaks: 1) tootmiskulude katmise; 2) kvaliteedi- ja ohutusnõuete täitmise; 3) keskkonnakaitse tingimuste täitmise; 4) põhjendatud tulukuse;

55

Rannu valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava 2013-2024

5) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise vastavalt ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni arendamise kavale piirkonnas, kus ühisveevärgi ja - kanalisatsiooniga ühendatakse rohkem kui 50 protsenti elamuid, mille ehitusluba on välja antud enne 1999. aasta 22. märtsi.

Alates 01.05.2010.a kehtivad vee- ja kanalisatsiooniteenuste osas nii Rannus kui Kurekülas järgmised tariifid (ilma km-ta):

 Vesi 0,9 eur/m3  Kanalisatsioon 1,09 eur/m3

Vastavalt eelpooltoodule on senise tariifipoliitika kohaselt tariifid nii Rannus kui ka Kurekülas võrdsustatud. Tariifide kujundamisel arvestatakse AS Emajõe Veevärk aktsionäride leppes ning selle lisades arvestatud põhimõtteid.

Käesolevas arendamise kavas toodud tariifide prognoos ei ole aluseks tariifipoliitika sätestamiseks järgnevaks 12 aastaks kuna ÜVK arendamise kava on oma olemuselt strateegiline dokument 12 aastase perioodi kohta ja seetõttu arendamise kava koosseisus olev finantsanalüüs on samuti indikatiivne ja üldistatud prognoos iga ÜVK-ga hõlmatud piirkonna tegevuskulude ja – tulude kohta 12 aastasel perioodil. ÜVK arendamise kavas ei ole otseselt ka lähtutud AS Emajõeveevärk aktsionäride leppes sätestatud hinnastamise tingimustest.

Eelpool on juba korduvalt mainitud, et arendamise kava koostamisel oli võimalik kasutada piiratud mahus ning kvaliteedis andmeid, mille tõttu mitmed kulude või siis kulude aluseks olevate mahtude suurused on tuletatud, lähteandmetes võib esitada ebatäpsusi ning puudusi ning seetõttu adekvaatsema ülevaate tegelikest reaalsetest kuludest ning tarbimismahtudest ning sealttulenevalt ka tuludest on võimalik Konsultandi hinnangul saada 2011.a. lõpul, mil on olemas vastav täpne analüütika mõlema piirkonna osas. Seejuures on võimalik analüüsiks kasutada juba vähemalt 1,5 aasta andmeid eraldi nii Rannu kui ka Kureküla piirkondade kohta.

Finantsanalüüsis on eristatud veevarustuse ning kanalisatsiooniteenuse osutamise kulud ning seetõttu tariifide prognoosimisel on jälgitud kummagi teenuse osas eraldi, et oleks tagatud vastavate teenuste osutamisega seotud kulude 100% kaetus. Põhivara kulumiks on kuludes arvestatud omafinantseerimise osalt arvestatud kulum. Lisaks eelpoolmainitud kulude katmise põhimõttele on eeldatud ka tulukuse 15% määra saavutamist igal prognoosiaastal.

Järgnevas tabelis on esitatud ÜVK arendamise kava finantsanalüüsi kontekstis leitud tariifide kohta Rannus ja Kurekülas.

Tabel 8.3 Tegevuskuludest tulenev tariifide prognoos (ilma km-ta)

Teenuste tariifid 2010 2011 2015 2020 2023 veetariif, Eur/m3 - RANNU 0,90 0,90 0,99 1,09 1,16 kanalisatsioonitariif, Eur/m3 - RANNU 1,09 1,09 0,82 0,91 0,96

56

Rannu valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava 2013-2024

Koondtariif - RANNU 1,99 1,99 1,81 2,00 2,13 veetariif, Eur/m3 - KUREKÜLA 0,90 0,90 1,20 1,62 1,68 kanalisatsioonitariif, Eur/m3 - KUREKÜLA 1,09 1,09 1,82 2,32 2,41 Koondtariif - KUREKÜLA 1,99 1,99 3,01 3,94 4,09

Otseselt vaid tegevuskuludest lähtuva tariifiarvestuse kontekstis (ei ole arvestatud võimalikke finantseerimise kulusid, võimalikke muid hinnastamise momente senises aktionäride leppes jmt) oleks omahinda kattev tariif madalam nii Rannu kui ka Kureküla kanalisatsiooni osas, siinjures võib olla tegemist puudustega lähteandmetes. Kehtestatud veetariif on üldplaanis samal tasemel arendamise kavas arvutatud vajaliku tariifitasemega.

Prognoosi kontekstis avaldab olulist mõju eelkõige Kureküla tariifidele arendamise kavas planeeritavate investeeringute tulemusel soetatud põhivara amortisatsioonist tulenev amortisatsioonikulu kasv ning samuti rekonstrueeritava reoveepuhasti opereerimisel tekkivad täiendavad opereerimiskulud.

Teenuse kättesaadavus ja taskukohasus Vee- ja kanalisatsiooniteenuste kulu ei tohi soovituslikult ületada 4% leibkonna sissetulekust. Täiendavalt tuleb arvestada ka sotsiaalselt vähekindlustatud gruppide võimalust tarbida vee- ja kanalisatsiooniteenust normaaltasemel.

Vee- ja kanalisatsiooniteenuste kulu leidmisel leibkonna sissetuleku suhtes on kasutatud Statistikaameti poolt avaldatud andmeid Tartumaa kohta. Viimased ametlikud andmed pärinevad aastast 2007. Finantsanalüüsis on korrigeeritud 2007.a. andmeid Rahandusministeeriumi poolt avaldatud nominaalpalga muutuse määraga aastatel 2008 – 2010. Seega 2010.a. seisuga oli eelpoolnimetatud korrigeerimise tulemusena Tartumaal sissetulek ühe leibkonnaliikme kohta 379 eurot.

ÜVK arendamise kava prognoosiperioodil ühisveevarustuse ja – kanalisatsiooniteenuste kulu leibkonna sissetulekust moodustab:

 Rannus aastal 2012 ca 0,9% ja aastal 2023 ca 0,8%;  Kureküla aastal 2012 ca 1% ja aastal 2023 ca 1,7%.

Järgnevas tabelis on toodud vee- ja kanalisatsiooniteenuste kulukuse määr leibkondade sissetulekutest.

Tabel 8.4 Vee- ja kanalisatsiooniteenuste kulukus leibkondade sissetulekust

Rannu 2012 2015 2020 2023 Sissetulek leibkonna liikme kohta kuus, Tartumaa 409 473 635 751 Koondtariif Elanikud sh. k.m. 2,02 2,17 2,40 2,55 Keskmine tarbitav kogus l/in/p 62 66 74 78

Vee- ja kanalisatsiooniteenuse kulu leibkonnaliikme sissetuleku suhtes 0,9% 0,9% 0,8% 0,8% Kureküla 2012 2015 2020 2023

57

Rannu valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava 2013-2024

Koondtariif Elanikud sh. k.m. 1,86 3,62 4,73 4,90 Keskmine tarbitav kogus l/in/p 77 80 85 89 Vee- ja kanalisatsiooniteenuse kulu leibkonnaliikme sissetuleku suhtes 1,0% 1,8% 1,9% 1,7% 9.5 INVESTEERINGUTE FINANTSEERIMINE

ÜVK arendamise kavas on määratletud vajalikud investeeringud ning elluviimise ajakava. Kuna investeeringud on arvestades vee- ja kanalisatsiooniteenuse osutamisest laekuvat jooksvat tulemit mahukad, siis see tingib vajaduse taodelda finantseerimiseks abirahasid ning vajadusel tuleb kaasata ka laenuvahendeid.

ÜVK arendamise kava finantsanalüüsis on eeldatud, et vee- ja kanalisatsioonimajandusega seotud investeeringute läbiviimisel moodustab omafinantseeringu osa 15 % ning ülejäänud osa finantseeritakse tagastamatust abist.

Sadeveesüsteemidega seotud investeeringute puhul on eeldatud, et omafinantseerimine moodustab kogufinantseerimise mahust 50%.

Alljärgnevas tabelis on toodud ÜVK arendamise kavas määratletud investeeringukulutused, sh. sadeveesüsteemide ehitus ning finantseerimise jagunemine vastavalt eelpoolkirjeldatud eeldustele.

Tabel 8.5 Investeeringud ja finantseerimine

58

Rannu valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava 2013-2024

10 KASUTATUD KIRJANDUS 1. Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=1117261/2010.04.07+ Kinnitatud+Ida-Eesti+vesikonna+veemajanduskava.pdf 2. Võrtsjärve alamvesikonna veemajanduskava http://www.keskkonnaamet.ee/vesikonnad/static/files/52.Vortsjarve_vmk_eelno u.pdf 3. Tartumaa maakonnaplaneering http://www.tartumv.ee/?op=body&id=262 4. Rannu valla arengukava 2010 – 2016 http://www.rannu.ee/docs/nr%2025_03_2010%20Rannu%20valla%20arenguka va%202010_2016.pdf 5. Võrtsjärve ülplaneering. Entec AS, 2001 http://www.rannu.ee/Vortsjarveyld.pdf 6. Rannu valla ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arengukava 2008-2019 7. Emajõe ja Võhandu jõe valgala veemajandusprojekt. Rannu valla Rannu aleviku vee- ja reoveekanalisatsiooni rajamine. Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi projekt. Teostusjoonised. 8. Rannu aleviku sademeveetorustiku eelprojekt ja hüdrauliline modelleerimine. Töö nr: VK-1107. Akvalius OÜ. Tartu 2011.

59

Rannu valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava 2013-2024

LISAD:

1. Rannu valla ÜVK plaanid ja reoveekogumisalade taotluste plaanid. 2. Finantsanalüüsi lisad

60