DOCSLIB.ORG

Kaasava Eelarve Hääletusel Oli Võidukas Rämsi Spordiväljak

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Kaasava Eelarve Hääletusel Oli Võidukas Rämsi Spordiväljak Kentsi Piimanädal Esita pakkumus paisjärve Rõngu huvihariduse arendusest lasteaias osutamiseks LK 2 LK 5 LK 7 26. OKTOOBER 2020, NR 81 [email protected] elva.ee / 730 9882 Elva valla leht facebook.com/elvavald Kaasava eelarve hääletusel oli LÜHIDALT KESK TÄNAV 22 KINNISTU KIRJALIK võidukas Rämsi spordiväljak ENAMPAKKUMINE lva vallavalitsus müüb Elva valla kaasava avalikul kirjalikul enam KAASAVA EELARVE RAHVAHÄÄLETUSE TULEMUSED eelarve rahvahääletuse Epakkumisel Elva lin- nas asuva kinnistu Kesk tn 22 võitis 250 poolthäälega 1. Aakre mõisaparki seiklema! 76 (17007:001:0061, sihtotstarve 2. Annikoru puhkepargi tiigid puhtaks! 73 100% elamumaa, suurus 1136 Rämsi küla spordi- 3. Elva Gümnaasiumi pargipingid 85 m²). Kinnistul asub väike- väljaku rajamise idee. 4. Elva linnastaadioni infotabloo kaasajastamine 230 elamu (EHR 104049762, sule- 5. Jõulinnak Rõngu 242 tud netopind 33,8 m²). 6. Kiigepark 195 ahastuse saavad veel ka Olemas on toimiv elektri- 7. Kirepi bussipeatused varju alla 106 ühendus 1x220A (10A) ning ettepanek teha Rõngu 8. Konguta kooli ministaadion 129 salvkaev. Juurdepääs Kesk jõulinnak (242 häält) ja 9. Lehtla Uderna mõisaparki 19 ajakohastada Elva linna- 10. Peedu laululava uued pingid ja piknikuala 60 tänava kaudu. Rstaadioni infotabloo (230 häält). 11. Rannu kalmistu maakivimüüri korrastamine 120 Kinnistu enampakkumi- 12.–18. oktoobril toimunud Elva 12. Rannu külaplatsile madalseiklusrada ja võrkpalliplats 118 se müügihinna algsuurus on valla kaasava eelarve rahvahääletu- 13. Rämsi küla spordiväljak. 250 50 000 eurot. Avaliku kirjali- sel osales 1099 inimest, kes andsid 14. Rõngu vabadussõja mälestussamba haljastus 52 ku enampakkumise tingimus- 15. Ulila Keesikoja allika ümbruse korrastamine kokku 1841 häält. 73 tega saab tutvuda valla veebi- Vastavalt Elva valla kaasava eel- 0 50 100 150 200 250 lehel elva.ee/vallavara-muuk, arve menetlemise korra järgi saa- kust leiab ka vormi pakkumu- vad rahastuse kolm enim hääli se esitamiseks. saanud ettepanekut, tingimusel, ning spordi ja tervise edendami- on tegelikult koondunud enamus võistlused. Võistlustel on tähtsaks Enampakkumisel osale- et kaasava eelarve objektid peavad seks. Idee autorite sõnul on ees- sportlikke ajaveetmise võimalusi osaks hetkeseisu kajastav tabloo, miseks tuleb esitada vormi- asuma valla eri piirkondades. Ühe märk luua Rämsi küla elanikele Rõngu alevikus. mis Elval praegu tänapäevases kohane avaldus koos lisa- objekti maksimaalne rahastussum- vabalt kasutatav sportimise ja Esialgselt on jõulinnakusse pla- võtmes puudub. Esitatav idee hõl- dokumentidega kirjalikult ma on 15 000 eurot. Kaasava eelarve kooskäimise koht. neeritud seitse seadet: seljapink, mabki eelnimetatud tabloo täna- kinnises ümbrikus, märkega kogusumma Elva valla eelarves on Selleks soovitakse korrastada rööbaspuud, kõhupink, jalaküki- päevastamist, et erinevate spordi- „Kesk 22 pakkumus“ hiljemalt 45 000 eurot. olemasolev jalgpalli- ja võrkpalli- pink, rinnaltsurumispink, õlapink sündmutse tulemusi kajastada. 25. novembril 2020 kell 9 Elva Hääletamine toimus Volis kesk- plats. Peale selle paigaldatakse ja seljatõmbepink. vallavalitsusele aadressil Kesk konnas, valla teenuskeskustes, palliplatside vahelisele haljasalale Jõulinnaku rajamisega soovi- Kogukonnale antud 32 Elva vald 61507 kas tähi- raamatukogudes ja harukogudes, varjualune istumiskohtadega, pin- takse juurutada noortes sportlik- võimalus tult, lihtpostiga või käsipos- valla suurimates COOP kauplustes tiga vallamaja trepil asuvasse gid (4 tk), ronimisatraktsioon väik- ke eluviise ja pakkuda sportlikku Kaasava eelarve menetlus on pal- ning Elva gümnaasiumis ja Rõngu postkasti (postkasti juures on semate laste jaoks ning prügikastid meelelahutust ja vaba aja veetmise judes maailma riikides, sealhulgas keskkoolis. Iga hääletusel osaleja silt „Elva vallavalitsusele suu- (2 tk). Palliplatsid ümbritsetakse võimalusi nii peredele kui ka täis- Eestis, kasutatav menetlus eelarve sai hääletada kuni kolme endale natud kirjad pane siia”). kolmest küljest kõrgema võrkaiaga kasvanutele. koostamisel, kus kohalikule kogu- meele pärase idee poolt. Enampakkumise tagatis- et vältida palli sattumist eravaldus- konnale on antud võimalus koha- Septembris toimunud ideekorje raha 5 000 eurot tuleb tasuda tesse või sõiduteele. Infotabloo liku omavalitsuse eelarve koosta- järel laekus Elva valla kaasava eel- hiljemalt 25. novembril. Nii palliplatsid kui ka varjualune tänapäevastamine misel teatud summa osas kaasa arve jaoks 18 ettepanekut. Ideede Pakkumiste avamine toi- on mõeldud kasutamiseks kõikide- Kolmanda koha pälvis idee Elva rääkida. sõelumiskomisjoni läbis 15 ideed, mub 25. novembril kell 9.15 le külaelanikele. linnastaadioni infotabloo kaas- Elva vallavalitsus tänab kõiki mis pääsesid rahvahääletusele. Elva vallamajas. ajastamine. Elva valla kõige suu- ideede esitajaid ning hääletuses Atraktiivne jõulinnak remat kandepinda omav spordi- osalejaid. Järgmine Elva valla kaa- Spordi ja tervise Lisainfo: Rahvahääletusel jäi teiseks ettepa- ala on jalgpall, mille keskuseks on sava eelarve ideekorje toimub 1.–15. Terje Korss, edendamine nek teha Rõngu alevikku jõulinnak. Elva linnastaadion. Seal toimuvad septembril 2021. vallavara spetsialist Rämsi küla spordiväljak on mõel- Atraktiivne jõulinnak on plaanis jalgpallifestival, Elva esindusmees- Rohkem infot kaasava eelarve 5302 0888, [email protected] dud noortele vaba aja veetmiseks rajada Rõngu staadionile, kuhu konna kohtumised ja muud spordi- kohta leiate: elva.ee/kaasaveelarve. 2 Elva valla leht 26. oktoober 2020 Nr 81 ELVA VALLA INFO Kentsi paisjärve taastamisega LÜHIDALT ELVA SAUN OOTAB luuakse atraktiivne puhkepiirkond SAUNALISI lva saun asub aadressil Elva vallas Kavilda vallas. Kentsi paisjärve taastamine Puiestee tn 2, Elva linn. annab võimaluse kogu Tartumaa E Saun on avatud iga ürgorus on algust mõistes unikaalse puhkepiirkonna neljapäev, reede ja laupäev kell 13–20. Viimased inimesed tehtud Kentsi paisjärve arendamiseks ja ettevõtluse ( majutus, toitlustus, meelelahutus) lubatakse sauna tund enne taastamiseks vajalike aktiviseerimiseks. sauna sulgemist. Kentsi paisjärve taastamise Saunaliste kasutada on 55 tegevustega. projekti realiseerimisega luuakse lukustatavat kappi ja kaks Tartu maakonda täiesti omanäoline eraldiseisvat pesuruumi ja lei- puhkeala. Projekti arendusala maa liruumi. elleks, et luua piirkonda kuulub Elva vallale, mis tagab Leiliruumis võib kasutada aasta läbi kasutatav võimaluse omavalitsusele koostöös kaasatoodud vihta ja samas puhke piirkond ning tõsta ettevõtjate ja mittetulundusühin- on ka võimalus muretseda elukeskkonna atraktiiv- gutega kujundada välja erinevaid viht kohapealt. Ssust on esmalt vaja paisjärve ala teenuseid pakkuv kontseptsioon. Saunapileti hinnad: taastada. Projekti viib ellu Elva Projekti teeb eriliseks see, et suhte- » täiskasvanu – 5 €; vallavalitsus koostöös SA-ga Elva liselt väikesele maa-alale kontsent- » pensionär (s.h. töövõime- kultuur ja sport. Töid teostatakse reeritakse väga mitmekesised vaba tuspensionär) – 4 €; mitmes etapis. Esimene neist on aja veetmise võimalused erineva- » õpilane (vanus 7–18) – sette kaevandamine järvepõhjast tele sihtgruppidele ja huvilistele, 3,5 €; (ca 40 ha suuruselt maa-alalt), see- nagu näiteks: discgolf, kalastus, » laps – 2,50 €; järel järv paisutatakse ja kujunda- seiklusrajad, wakepark, veepealne » perepilet (kuni 2 täiskasva- takse ning pais rekonstrueeritakse. seikluspark, ujumiskohad, palli- nut ja 2 last/õpilast) – 11 €. Järgnevates etappides luuakse piir- TULEVANE KENTSI PAISJÄRVE ALA ENNE Foto: Kayvo Kroon platsid, loodusmatkad. Peale selle konna kasutamiseks vajalik taristu: PUHASTUSTÖÖDE ALGUST. tekib võimalus korraldada erine- Lisainfo telefonil 527 4620 parklad, ujumiskohad ja paadi- vaid vabaõhuüritusi. Piirkonna sillad. 532 000 €, millest 210 667 € rahas- saadud toetusele suudeti 2009. pinnareljeef annab võimaluse ka tatakse toetuse abil, töid teostab aastal paisjärve korrastamise talviseks vaba aja veetmise võima- MEELDETULETUS: Erinevad toetused Hanso MK. Praegu valmistatakse esimese järgu tööd lõpetada. luste loomiseks. Projekti tulemu- RANITSATOETUST Projekti teostamiseks on vallavalit- ette teise etapi hankeid (kommu- Paraku ei jagunud toetusest toona sena tekiks aastaringselt kasutatav SAAB TAOTLEDA sus saanud lisarahastuse Riigi tu- nikatsioonide loomine, paisu- kogu paisjärve korrastamiseks ning puhkepiirkond. 31. OKTOOBRINI giteenuste keskuselt maakondliku regulaator). seetõttu on järve juures võimust Praeguse tegevusplaani järgi on anitsatoetust on või- arendustegevuse toetuse raames Algselt ligi 90 hektari suurune võtnud loodus. järve kaevandamise ja kommuni- malik taotleda esimest (210 667 €) ning Tartumaa arendus- Kentsi paisjärv projekteeriti 1977. Omanäoline puhkeala katsioonide rajamisega seotud korda 1. klassi mineva seltsi vahendusel suurprojektide aastal ning rajati aastatel 1979– R tegevused valminud hiljemalt 2022. lapse ühel vanema kuni 31. arendamise LEADER meetmest 150 1989. Põhifunktsioon oli vihmutus- Kentsi paisjärve lähedal asub aasta suveks. Kõik piirkonna prae- oktoobrini. Ranitsa toetuse 064,77 €. Peale selle on valla oma- vee saamine kultuurkarjamaadele. Kavilda ürgorg, mis on vaieldama- gused ja tulevased ettevõtjad on saamiseks peab olema lapse ja osalus, mis hõlmab ka Elva vallaks Kuna vihmutusvee vajadus osutus tult Tartumaa üks ilusamaid loo- oodatud meiega ühendust võtma, ühe vanema rahvastikuregist- ühinenud omavalitsuste ühinemis- väikseks, siis sai järv ka teise funkt- duslikke objekte. Ürgorul on järsud et arutada plaane, seoses
Load more

Recommended publications
  • Lühidalt Rannu Kooli Ajaloost. Kooliharidust on Rannu Mail
    Lühidalt Rannu kooli ajaloost. Kooliharidust on Rannu mail jagatud praeguse seisuga 314.aastat. Arhiividokumentidest selgub, 17 1683.a. ei ole Rannus olnud köstrit ja lapsed ei ole saanud lugemise õpetust, kuid juba järgmine dokument 1689 aastast märgib, et Rannu kihelkonda asutati kool, õpilaste arvu ega köstri nime märgitud ei ole. Samuti ei ole täpselt teada kooli asukoht. Kooli rajamine Randu on ilmselt seotud Bengt Gottfried Forselliuse tegevusega. Tema poolt Tartu lähedal 1684 aastal asutatud seminaris sai koolmeistri ettevalmistuse ligi 160 eesti noormeest. Suur osa neist tegutses koolmeistrina just Tartu ümbruses. Kooli asutamisel Randu võis kaasa aidata ka Liivimaa maapäeva otsus 1687aastast, et igas kihelkonnas peab olema kool ja mõisnik peab koolmeistrile palka maksma. Põhjsõja raskused pidurdasid koolide tegevust kogu Eestis, sealhulgas ka Rannus. Järgmised teated ongi Põhjasõja järgsest perioodist. On teada, et Rannu pastor J.C. Meder on hakanud rohkem tähelepanu osutama koolitegevuse elavdamisele. Ometi on ka sõja tingimustes laste õpetamine toimunud. Nii on andmeid, et 1717.a. oli Rannu köstril Michael Kilckil 5 õpilast. (M. Kilck ise oli üks neist talunoorukeist, kes olid õpetust saanud Forseliuse seminaris). 18.saj. keskpaiku oli koolitegevus aktiviseerunud. Rannus töötas köstrikool 72 õpilasega ja on märgitud, et Rannus oli 1 õpilane kolme pere kohta. Köstrikoolile lisanduvad mõisakoolid, mida 1768.a. andmete põhjal olid 4: Lapetukme, Villemi, Verevi ja Rakke. 1834 aasta andmete põhjal on juurde asutatud vene õigeusu koguduse kihelkonnakool kiriku juures ja selle abikool Nirvus ( Valgutas) ning Koopsi kool. Meie kooli otseseks eelkäijaks oligi Koopsi kool, mis 1919.a. toodi üle tühjaks jäänud Rannu mõisa härraste majja, kuna Koopsi kooli hooned olid lagunenud.
    [Show full text]
  • EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud Järved
    EESTI JÄRVEDE NIMESTIK looduslikud järved tehisjärved KESKKONNAMINISTEERIUMI INFO- JA TEHNOKESKUS EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud ja tehisjärved Koostaja: Ruta Tamre Tallinn 2006 SISUKORD EESSÕNA 6 SISSEJUHATUS 8 EESTI JÄRVEDE NIMESTIK 13 Läänesaarte alamvesikond 14 Matsalu alamvesikond 22 Harju alamvesikond 26 Pärnu alamvesikond 37 Viru alamvesikond 50 Peipsi alamvesikond 58 Võrtsjärve alamvesikond 90 Koiva alamvesikond 101 LISAD 109 Eesti Põhikaardi välikaardistuse aastad 110 Eesti suurimad järved 111 Saarterohkeimad väikejärved 112 JÄRVEDE TÄHESTIKULINE LOEND 113 KASUTATUD KIRJANDUS 144 KAARDID ALAMVESIKONDADE KAUPA 145 Läänesaarte alamvesikond 147 Matsalu alamvesikond 149 Harju alamvesikond 151 Pärnu alamvesikond 153 Viru alamvesikond 155 Peipsi alamvesikond Tartu, Viljandi, Jõgeva, Järva, Lääne-Viru ja Ida-Viru maakonna osas 157 Peipsi alamvesikond Põlva ja Valga maakonna osas 159 Peipsi alamvesikond Võru maakonna osas 161 Võrtsjärve alamvesikond 163 Koiva alamvesikond 165 © Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 2006 Tamre, Ruta (koostaja) 2006. Eesti järvede nimestik. Tallinn, Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 168 lk. ISBN 978-9985-881-40-8 EESSÕNA Käesoleva nimestiku koostamisel on aluseks võetud Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) Lisaks järvede olulisusele maastiku- ja loodusobjektidena ning elupaigatüüpidena, on järvede nimistu, mis tugineb mitmetele allikatele. Eelkõige on olnud aluseks 1964. aas- nad tähelepanuväärsed ka kohanimeobjektidena. Suur osa järvenimesid on korrigeeritud tal ilmunud “Eesti NSV järvede
    [Show full text]
  • Võrtsjärve Piirkonna Üldplaneeringu Seletuskiri
    VÕRTSJÄRVE PIIRKONNA ÜLDPLANEERNG SISUKORD 1 ÜLDOSA..........................................................................................................................6 1.1 Võrtsjärve piirkond ................................................................................................................ 6 1.1.1 Võrtsjärv........................................................................................................................... 8 1.1.2 Looduskeskkond järve ümber........................................................................................... 9 1.1.3 Maavarad ........................................................................................................................11 1.1.3.1 Põhja ja pinnavesi.......................................................................................................... 11 1.1.4 Roheline võrgustik.......................................................................................................... 12 1.1.5 Rahvastik ja tööturg........................................................................................................ 13 1.1.6 Infrastruktuur ..................................................................................................................14 1.1.6.1 Teed ja veeteed.............................................................................................................. 14 1.1.6.2 Jäätmemajandus............................................................................................................. 15 1.1.7 Ettevõtlus.......................................................................................................................
    [Show full text]
  • V Õ R T S J Ä R V
    Vissuvere P õ l t s a m a a r a b a V.Reiman Võrtsjärve matkajuht Oorgu P a r i k a r a b a Kolga-Jaani Utsali Eesnurga P õ l ts a m a a j õ g i VÕRTSJÄRVSiniküla TRAVEL GUIDE Parika Kaubi Parika sookaitseala Ristivälja Suurkivi Odiste T o r n i r a b a Parika Kolga-Jaani vald järv Laeva T o i r a b a L a e v a s o o Lalsi Ahuoja rahn Laashoone P e d j a j õ g i Kaavere Potaste Lätkalu Alam-Pedja lka Valmaotsa Kivisaare kaitseala Viljandi Oja kaitseala Taressaare Londoni P e d e j õ g I Ristsaare Metsaküla Meleski A.Annist Palupõhja Leie K a r i s t o s o o Tänassilma jõgi M e l e s k i r a b a i V i i r a t s i v a l d jõg ma Ulge Veldemani puhkemaja r E Jõeküla uu Kõrgemäe turismitalu Vaibla puhkekeskus S Su ur Em Oiu ajõg Tusti J.Tõnisson i Reku K a v i l d a j õ g i S o o v a s o o Viiralti tamm Vaibla Võrtsjärve Külastuskeskus Viljandi i Jõeoru villa JÕESUU PUHKEALA Tänassilma Jõesuu turismitalu E l v a j õ g i Uusna Verevi Vanavälja soo Vanasauna puhkemaja Jõesuu Järveveere puhkekeskus Peerna turismitalu Päikesekivi turismitalu Rämsi Valma puhkelaager S a n g l a s o o H.Koppel V õ r t s j ä r v Valma VALMA PUHKEALA Suure-Rakke i Vasara Tartu Mikumärdi soo K a v i l d a ü r g o r g Saba Ruudiküla Väike-Rakke Mõisanurme Riuma Ubesoo jõgi Puhja Mäeselja Kariküla Sangla Kibeküla Järvaküla Järveküla Keeri-Karijärve lka Uniküla Karijärve Mustapali Mäeotsa Saviküla Kobilu Kalevipoja kivi Neemisküla Mõnnaste Kapsta Väluste R a n n u s o o Luiga Kaarlijärve Külaaseme Tamme paljand Vahessaare Maiorg Kalbuse Annikoru Poole Villa Arupera soo
    [Show full text]
  • Kehtestatud Puhja Vallavolikogu 30. Juuni 2009 Määrusega Nr 13
    Kehtestatud Puhja Vallavolikogu 30. juuni 2009 määrusega nr 13 Koostanud Puhja valla kohalik omavalitsus Vallavolikogu esimees Vallavanem Puhjas 2009 Puhja valla üldplaneering SISUKORD: A. Tekstiline osa 1 Sissejuhatus ................................................................................................................ 3 2 Puhja valla ruumiline areng ....................................................................................... 5 2.1 Väljakujunenud ruumilised väärtused................................................................ 5 2.2 Ruumilise arengu põhimõtted ............................................................................ 5 2.3 Paikkonnad ehk kandid...................................................................................... 6 2.4 Säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu tingimused................................ 6 3 Maakasutus- ja ehitustingimused............................................................................... 6 3.1 Üldpõhimõtted ..................................................................................................... 6 3.2 Elamute ehitamine.............................................................................................. 7 3.2.1 Väikeelamud kompaktse hoonestusena.................................................... 7 3.2.2 Pereelamud ja abihooned hajaasustuses................................................. 7 3.2.3 Korruselamumaa......................................................................................... 8 3.3 Tootmismaad......................................................................................................
    [Show full text]
  • Eesti Kunstiakadeemia
    SISUKORD 1. SISSEJUHATUS ..................................................................................................... 3 2. AJALUGU .............................................................................................................. 5 2.1 Lühike ajalooline ülevaade ................................................................................ 5 2.2 Saviehitusest Eestis ............................................................................................ 6 3. SAVIEHITUSE TEHNOLOOGIA ....................................................................... 10 3.1 Ehituses kasutatud savi kvaliteet ..................................................................... 10 3.2 Massiivsavi ...................................................................................................... 10 3.2.1 Plonnseinad .............................................................................................. 11 3.2.2 Käsitsi vormitud savisein ......................................................................... 11 3.2.3 Raketise abil tambitud saviseinad ............................................................ 12 3.2.4 Kaigastega saviseinad .............................................................................. 13 3.3 Seinte viimistlemine......................................................................................... 13 3.4. Hooldus ........................................................................................................ 14 4. KAHJUSTUSED ............................................................................................
    [Show full text]
  • Hr Kalle Karoles Keskkonnateabe Keskus Mustamäe Tee 33 10.05.2011 Nr 12-15/3640-1 10616 Tallinn
    Hr Kalle Karoles Keskkonnateabe Keskus Mustamäe tee 33 10.05.2011 nr 12-15/3640-1 10616 Tallinn Keskkonnaregistri veekogude nimistu täiendamine Austatud härra Karoles Keskkonnaregistri seaduse § 4 lg 1 alusel keskkonnaregistri vastutava töötlejana palun kanda keskkonnaregistri seaduse § 39 lg 3 alusel keskkonnaregistri veekogude nimistusse käesoleva kirja lisas loetletud veekogud. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Harry Liiv Asekantsler kantsleri ülesannetes Lisa: Veekogude nimekiri Irja Truumaa 626 2899; [email protected] 1 Lisa 10.05.2011 kirjale nr 12-15/3640. Veekogude nimekiri Vooluveekogud Jrk nr Registrikood Veekogu nimi Tüüp 1 VEE1000202 Savioja Oja 2 VEE1000203 Piiroja Oja 3 VEE1000204 Kõrvõ oja Oja 4 VEE1000205 Süväoro oja Oja 5 VEE1000206 Leoski oja Oja 6 VEE1000207 Piiroja Oja 7 VEE1000208 Matsuri oja Kraav 8 VEE1000209 Saabolda oja Oja 9 VEE1000210 Praakmani oja Oja 10 VEE1000211 Veremäe oja (Mustoja) Oja 11 VEE1000212 Julga oja Oja Avimehe oja (Tõiva oja (alamjooksul), 12 VEE1000300 Korla oja (ülemjooksul)) Oja 13 VEE1000301 Jordani oja Oja 14 VEE1000302 Lapistu oja Oja 15 VEE1000400 Surja oja Oja 16 VEE1000500 Vana-Saaluse oja Oja 17 VEE1000600 Rauba oja Oja 18 VEE1000700 Vastseliina oja Oja 19 VEE1000701 Illimäe peakraav Peakraav 20 VEE1000702 Ronkuse oja Oja 21 VEE1000800 Raudoja Oja 22 VEE1000900 Kivioja Oja 23 VEE1001000 Mustoja Oja 24 VEE1001100 Meeksi oja Oja 25 VEE1001200 Korgõsilla oja (Raagsilla oja) Oja 26 VEE1001202 Alasilla Oja Oja 27 VEE1001203 Kungioja Oja 28 VEE1001204 Kalsaoja Oja 29 VEE1001205
    [Show full text]
  • Võrtsjärve Rattarada
    Peterna raba Põltsamaa jõgi Kolga- Jaani Keelepera raba Päovere Võrtsjärve rattarada Oorgu Pedja jõgi Eesnurga Lake Võrtsjärv Bicycle Route Kaubi Rõika Torni raba Odiste Põltsamaa jõgi Tõllasaare raba Oiu pkr Vaheoja Lalsi Valgeoja Soosaare oja Kaavere Krimmi lage Meleski oja Piduli oja Pedja jõgi Intsuveski raba Pajusaare lage Põ lts am Jamsu oja Lätkalu aa Leie pkr jõgi Loori pkr Otiküla Piduli oja Meleski Meleski oja Tänassilma jõgi Rebaste Leie Palupõhja Pede jõgi Oiu pkr Meleski raba S u u r E m a j õ g i Jõeküla Oiu Vaibla i g õ j a m E r u u S Tänassilma jõgi Loime Tänassilma Jõesuu Verevi Vanavälja Saare Ridaküla Valma Suure-Rakke Saba M i k u m ä r d i s o o Väike-Rakke Riuma Kariküla Ubesoo oja Jaanessa Sangla Järveküla Laanesilla Konguta pkr Väluste Väluste oja Neemisküla Saviküla S a n g l a s o o Purde soo Kaarlijärve Kalbuse Kureküla Villa Tamme Tarvastu jõgi Arupera soo T a m m e p o l d e r e d l o p e m m a T Noorma Koke oja Koopsi Vanausse Põdraoja Konguta pkr K Tamme pkr o k e oja Vallapalu Sooviku Porsa Rannu Soe oja Nälgu soo Utukolga Nigula oja T a r v a s t u p o l d e r Vehendi Tarvastu Valguta oja Mustla Kivilõppe Roni Sapi Kipastu Piigandi oja Nigula oja Ervu Limnoloogiajaam Soe Mustjärv Jakobimõisa Järvemuuseum Kuressaare Tondisaar Lullisoo Piigandi Unametsa Valgjärv ja o a t Tarvastu jõgi u g Pikru l a Järveküla V Annioja Rannaküla Õhne jõgi Arumetsa Raudoja Obriku Valguta Alapu nurk Haani Arumetsa soo Nooni nina Lapetkurme Retsniku Lõve Rõngu jõgi Lossimäe Suislepa Siigunina Rõngu jõgi Roosilla a j o e v r
    [Show full text]
  • Selgusid Elva Valla Kaasava Eelarve Hääletuse Võitjad
    Alustati valla Elva valla Karjääripäev Kuidas üldplaneeringu noorteuuring Puhja Koolis sorteerida lehekülg 4 koostamist » » lehekülg 5 pakendeid? » lehekülg 2 » lehekülg 7 VALLA INFOKANDJA Oktoober 2018, Nr 39 [email protected] facebook.com/elvavald ElvaInfoleht valla infokandja Selgusid Elva valla kaasava LÜHIDALT Fotokonkurss „Elva valla pärlid“ eelarve hääletuse võitjad Elva vald ootab pilte valla 9. kuni 15. oktoobrini VOLIS kesk- korras tamisega. Infotahvlid tund liku sümboolsetest või enda lemmik- konna vahendusel toimunud Elva rabapiirkonna väärtuste ja nende paikadest. valla kaasava eelarve rahvahääletu- hoidmise kohta ning ohutud lõkke- Konkursi võitjad selgitatakse sel osales 1177 hääletajat, kes andsid kohad aitaksid kaasa nii hoiuala välja rahvahääletuse teel, mis kokku 1857 häält. Hääletada said kõik ümbruse kaunina püsimisele kui ka toimub Elva valla Facebooki lehel, vähemalt 16-aastased rahvastiku- tuleohu vältimisele. kus igaüks saab oma lemmikfoto registri järgi Elva vallas elavad ini- Loodushuvilistest külastajatele on poolt anda hääle, märkides selle mesed. populaarne sihtkoht Tamme paljand meeldivaks. Kõige rohkem meeldi- Kõige enam, 393 poolthäält, sai ja matkarada, kuid tänaseks on seal misi kogunud fotode tegijad saavad idee rajada välijõusaal Puhja alevik- infotahvlid, trepp ja istepingid kulu- Elva valla poolt auhinnatud. ku. Järgnes idee „Sihtmärki jõudmine nud ja lagunenud. Fotot saates kirjutage ühe kuni turvalisemaks“ 329 poolthäälega ning Projekti järgi korrastatakse Valguta kahe lausega, miks on just see
    [Show full text]
  • Haldus- Ja Asustusjaotus 2012 1
    VIHULA Vaindloo 22°00' 22°30' 23°00' 23°30' 24°00' 24°30' 25°00' 25°30' 26°00' 26°30' 27°00' 27°30' S O O M E L A H T Kaart on valmistatud Maa-ametis. Kaardil kujutatud informatsiooni eest vastutab Maa-amet. Andmeallikad: Eesti Topograafiline Andmekogu; haldusüksuste piirid, asulate lahkmejooned ja nimed (seisuga 01.06.2012.a.) - Maaregister; VIHULA maakondade rahvastik ja pindalad (seisuga 01.06.2012.a.) - ' Toolse 0 KUUSALU Uhtju Statistikaamet; rahvusparkide piirid - KeskkonnareUgisstt-eLru. ga 4 Viinistu ° Mohni 9 5 Päris- i pea g Prangli LAHEMAA RAHVUSPARK 3 Viinistu n Kelnase Lobi 3 i 4 8 Hara laht Suur- Turbu- M VIIMSI e s pea neeme 2 r t l Lääneotsa Leesi Käsmu v Idaotsa i Kooli- 5 š Tapurla a e Idaotsa Käsmu Käsmu mäe VIIMSI jv Virve LOKSA Eru laht Vergi Naissaar H Aksi Kasis- laht Vainupea Kiiu- L pea L Altja Must- Aabla Koljaku oja Tagaküla VIIMSI Rammu Eru Tepel- Haili Paju- Rohuneeme Võsu välja Oandu (Bakbyn) Rammu 5 veski Andi on Korjuse s Kräsuli Loksa Viha- 7 Kunda s TALLINN JÕELÄHTME Vihula Eisma o E E S T I Sagadi Lauli R soo laht Aegna Lohja jv Tõugu Karula Rutja Letipea 9 j Väikeheinamaa Lõunaküla Koipsi Hara u Tiigi Karepa (Lillängin) 7 1 Pedaspea Võhma s (Storbyn) Leppneeme Koipsi õ L Kotka V VIHULA Kosta Kiva Toolse Simuna- u Kolga laht Kolgaküla 7 Tidriku Mahu g Ihasalu laht Muike mäe a Tammneeme Kaberneeme Pu Ilumäe Villandi Paasi 5 Lubja Neeme KUUSALU di Joandu Kakuvälja Kuura Rohusi Pudisoo so KUNDA laht o Nõmme- Metsa- Noonu Kaliküla l m Salmistu j Malla Iila HALDUS- JA ASUSTUSJAOTUS 2012 S t o c k h o Tsitre
    [Show full text]
  • Kasutatud Allikad
    809 KASUTATUD ALLIKAD Aabrams 2013 = Aabrams, Vahur. Vinne õigõusu ristinimeq ja näide seto vastõq. — Raasakõisi Setomaalt. Hurda Jakobi silmi läbi aastagil 1903 ja 1886. Hagu, P. & Aabrams, V. (koost.) Seto Kirävara 6. Seto Instituut, Eesti Kir- jandusmuuseum. [Värska–Tartu] 2013, lk 231–256. Aben 1966 = Aben, Karl. Läti-eesti sõnaraamat. Valgus, Tallinn 1966. Academic = Словари и энциклопедии на Академике. Академик 2000–2015. http://dic.academic.ru/. Ageeva 1989 = Агеева, Р. А. Гидронимия Русского Северо-Запада как источник культурно-исторической информации. Наука, Москва 1989. Ageeva 2004 = Агеева, Р. А. Гидронимия Русского Северо-Запада как источник культурно-исторической информации. Издание второе, исправленное. Едиториал УРСС, Москва 2004. Ahven 1966 = Ahven, Heino. Härgla või Härküla? — Ühistöö 04.08.1966. Aikio 2000 = Aikio, Ante. Suomen kauka. — Virittäjä 2000, lk 612–613. Aitsam 2006 = Aitsam, Mihkel. Vigala kihelkonna ajalugu. [Väljaandja Vigala Vallavalitsus ja Volikogu.] s. l. 2006. Alasti maailm 2002 = Alasti maailm: Kolga lahe saared. Toimetajad Tiina Peil, Urve Ratas, Eva Nilson. Tallinna Raamatutrükikoda 2002. Alekseeva 2007 = Алексеева, О. А. Рыболовецкий промысел в Псковском крае в XVIII в. — Вестник Псковского государственного педагогического университета. Серия: Социально-гуманитарные и психолого-педаго- гические науки, № 1. Псков 2007, 42–53. http://histfishing.ru/component/content/article/1-fishfauna/315- alekseeva-oa-ryboloveczkij-promysel-v-pskovskom-krae-v-xviii-v (Vaadatud 02.11.2015) Almquist 1917–1922 = Den civila lokalförvaltningen i Sverige 1523–1630. Med särskild hänsyn till den kamerala indelningen av Joh. Ax. Almquist. Tredje delen. Tabeller och bilagor. Stockholm 1917–1922. Aluve 1993 = Aluve, Kalvi. Eesti keskaegsed linnused. Valgus, Tallinn 1993. Alvre 1963 = Alvre, Paul. Kuidas on tekkinud vere-lõpulised kohanimed.
    [Show full text]
  • Bussitransport
    Kantides olemasolevad teenused Tartumaa kantide tüübid Rahvaarvu prognoos 2015. a. kanditi Kallaste ümbruse kant Kallaste ümbruse kant Kallaste ümbruse kant Kokora kant lasteaed eripärane kant 4 - 50 Kokora kant algkool linna lähiümbrus Kokora kant 51 - 100 põhikool linnalähedane kant Alatskivi kant 101 - 500 keskkool/gümnaasium Alatskivi kant Alatskivi kant Välgi kant Välgi kant Välgi kant perearsti vastuvõtt linnalähedane keskuskant 501 - 1000 apteek maaline kant raamatukogu üle 1000 Peipsiääre kant Peipsiääre kant Vara kant Äksi kant maaline keskuskant Vedu kant avalik intrnetipunkt Äksi kant Äksi kant Peipsiääre kant Vara kant Vedu kant Vara kant Kärkna kant päevakeskus ääremaaline kant Vedu kant kogukonnakeskus Koosa kant Koosa kant Koosa kant Kärkna kant Lähte kant Kärkna kant Lähte kant Lähte kant Laeva kant spordirajatis Laeva kant Laeva kant Kärevere kant Tammistu kant Kõrveküla kant Tammistu kant kauplus Tammistu kant Vahi kant Praaga kant Kärevere kant Vorbuse kant pangateenus Kõrveküla kant Praaga kant Kärevere kant Kõrveküla kant Vahi kant Vahi kant Praaga kant Palupõhja kant postiteenus Vorbuse kant Vorbuse kant Meerapalu kant Kavastu kant Ilmatsalu kant Luunja kant Palupõhja kant Palupõhja kant Kavastu kant Kavastu kant Luunja kant Piirissaare kant Märja kant Ilmatsalu kant Luunja kant Piirissaare kant Mäksa kant Võõpste kant Meerapalu kant Ilmatsalu kant Meerapalu kant Lohkva kant Piirissaare kant Märja kant Haage kant Lohkva kant Märja kant Mäksa kant Võõpste kant Lohkva kant Mäksa kant Võõpste kant Ulila kant Märja kant
    [Show full text]