Elva Valla Ühisveevärgi Ja -Kanalisatsiooni Arendamise Kava Aastateks 2019-2030

ELVA VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA AASTATEKS 2019-2030

Elva valla ühisveevärgi ja -kanalisatsioon arendamise kava 2019-2030

SISUKORD SISSEJUHATUS...... 7 OLUKORRA KIRJELDUS ...... 8

ARENGUKAVA KOOSTAMISEKS VAJALIKUD LÄHTEANDMED ...... 8 Veemajanduskava ...... 8 Omavalitsuse arengukava ...... 9 Omavalitsuse üldplaneering ...... 9 Vee erikasutusload ...... 10 Reoveekogumisalad ...... 10 KESKKONNA JA SOTSIAALMAJANDUSLIKUD NÄITAJAD...... 11 KESKKOND ...... 11 Lühiülevaade...... 11 Pinnakate ja selle ehitus ...... 12 Põhjavesi ...... 12 Pinnavesi ...... 12 Tehiskeskkond...... 13 SOTSIAALMAJANDUSLIKUD NÄITAJAD ...... 17 Elanikkond ...... 17 Leibkonna sissetulek ja maksuvõime ...... 19 Vee-ettevõtlus ...... 21 Tariifid ...... 22 Elva valla eelarve ja laenukohustused ...... 23 Elva valla finantsvõimekuse analüüs ...... 23 Veevarustus ...... 24 Ülevaade ...... 24 Veetoodang ja veetarbimine ...... 25 Kanalisatsioon ...... 25 Ülevaade ...... 25 Reovee vooluhulgad käesoleval ajal ja perspektiivselt ...... 25 ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI OBJEKTID ...... 26

AAKRE KÜLA ...... 26 Ühisveevärgi objektid ...... 26 Puurkaev-pumplad ja joogiveepuhasti ...... 26 Veetorustikud ...... 26 Tuletõrje veevarustussüsteemid ...... 26 Kanalisatsioonitorustikud ...... 27 Reoveepumplad ...... 27 Reoveepuhasti ...... 27 Sademeveekanalisatsioon ...... 27 ANNIKORU KÜLA...... 27 Ühisveevärgi objektid ...... 27 Puurkaev-pumplad ja joogiveepuhasti ...... 27 Veetorustikud ...... 28 Tuletõrje veevarustussüsteemid ...... 28 Ühiskanalisatsiooni objektid ...... 28 Kanalisatsioonitorustikud ...... 28 Reoveepumplad ...... 28 Reoveepuhasti ...... 29 Sademeveekanalisatsioon ...... 29 ELVA LINN-KÄÄRDI-KALME-METSALAANE-KURELAANE-VISSI ...... 29 Ühisveevärgi objektid ...... 29 Puurkaev-pumplad ja joogiveepuhasti ...... 29 Veetorustikud ...... 31

Elva valla ühisveevärgi ja -kanalisatsioon arendamise kava 2019-2030

Tuletõrje veevarustussüsteemid ...... 31 Kanalisatsioonitorustikud ...... 31 Reoveepumplad ...... 32 Reoveepuhasti ...... 32 Sademeveekanalisatsioon ...... 35 HELLENURME KÜLA ...... 36 Ühisveevärgi objektid ...... 36 Puurkaev-pumplad ja joogiveepuhasti ...... 36 Veetorustikud ...... 36 Tuletõrje veevarustussüsteemid ...... 36 Kanalisatsioonitorustikud ...... 37 Reoveepumplad ...... 37 Reoveepuhasti ...... 38 Sademeveekanalisatsioon ...... 38 KAARLIJÄRVE KÜLA ...... 38 Ühisveevärgi objektid ...... 38 Puurkaev-pumplad ja joogiveepuhasti ...... 38 Veetorustikud ...... 38 Tuletõrje veevarustussüsteemid ...... 38 Kanalisatsioonitorustikud ...... 39 Reoveepumplad ...... 39 Reoveepuhasti ...... 39 Sademeveekanalisatsioon ...... 39 KONGUTA KÜLA ...... 39 Ühisveevärgi objektid ...... 39 Puurkaev-pumplad ja joogiveepuhasti ...... 39 Veetorustikud ...... 39 Tuletõrje veevarustussüsteemid ...... 40 Ühiskanalisatsiooni objektid ...... 40 Kanalisatsioonitorustikud ...... 40 Reoveepumplad ...... 40 Reoveepuhasti ...... 40 Sademeveekanalisatsioon ...... 40 KUREKÜLA ALEVIK ...... 41 Ühisveevärgi objektid ...... 41 Puurkaev-pumplad ja joogiveepuhasti ...... 41 Veetorustikud ...... 41 Tuletõrje veevarustussüsteemid ...... 41 Ühiskanalisatsiooni objektid ...... 41 Kanalisatsioonitorustikud ...... 42 Reoveepumplad ...... 42 Reoveepuhasti ...... 42 Sademeveekanalisatsioon ...... 42 MÄLGI KÜLA ...... 42 Ühisveevärgi objektid ...... 42 Puurkaev-pumplad ja joogiveepuhasti ...... 42 Veetorustikud ...... 43 Tuletõrje veevarustussüsteemid ...... 43 Kanalisatsioonitorustikud ...... 43 Reoveepumplad ...... 43 Reoveepuhasti ...... 43 Sademeveekanalisatsioon ...... 43 PALUPERA KÜLA ...... 44 Ühisveevärgi objektid ...... 44 Puurkaev-pumplad ja joogiveepuhasti ...... 44 Veetorustikud ...... 44 Tuletõrje veevarustussüsteemid ...... 44

Elva valla ühisveevärgi ja -kanalisatsioon arendamise kava 2019-2030

Kanalisatsioonitorustikud ...... 45 Reoveepumplad ...... 45 Reoveepuhasti ...... 45 Sademeveekanalisatsioon ...... 45 PUHJA ALEVIK ...... 45 Ühisveevärgi objektid ...... 45 Puurkaev-pumplad ja joogiveepuhasti ...... 45 Veetorustikud ...... 46 Tuletõrje veevarustussüsteemid ...... 46 Kanalisatsioonitorustikud ...... 46 Reoveepumplad ...... 47 Reoveepuhasti ...... 47 Sademeveekanalisatsioon ...... 47 RÄMSI KÜLA ...... 47 Ühisveevärgi objektid ...... 47 Puurkaev-pumplad ja joogiveepuhasti ...... 47 Veetorustikud ...... 48 Tuletõrje veevarustussüsteemid ...... 48 Kanalisatsioonitorustikud ...... 48 Reoveepumplad ...... 48 Reoveepuhasti ...... 48 Sademeveekanalisatsioon ...... 48 RANNU ALEVIK ...... 49 Ühisveevärgi objektid ...... 49 Puurkaev-pumplad ja joogiveepuhasti ...... 49 Veetorustikud ...... 49 Tuletõrje veevarustussüsteemid ...... 49 Kanalisatsioonitorustikud ...... 50 Reoveepumplad ...... 50 Reoveepuhasti ...... 50 Sademeveekanalisatsioon ...... 50 RÕNGU ALEVIK ...... 50 Ühisveevärgi objektid ...... 50 Puurkaev-pumplad ja joogiveepuhasti ...... 50 Veetorustikud ...... 51 Tuletõrje veevarustussüsteemid ...... 51 Kanalisatsioonitorustikud ...... 51 Reoveepumplad ...... 51 Reoveepuhasti ...... 52 Sademeveekanalisatsioon ...... 52 TEEDLA KÜLA ...... 52 Ühisveevärgi objektid ...... 52 Puurkaev-pumplad ja joogiveepuhasti ...... 52 Veetorustikud ...... 52 Tuletõrje veevarustussüsteemid ...... 53 Ühiskanalisatsiooni objektid ...... 53 Kanalisatsioonitorustikud ...... 53 Reoveepumplad ...... 53 Reoveepuhasti ...... 53 Sademeveekanalisatsioon ...... 53 ULILA KÜLA ...... 53 Ühisveevärgi objektid ...... 54 Puurkaev-pumplad ja joogiveepuhasti ...... 54 Veetorustikud ...... 54 Tuletõrje veevarustussüsteemid ...... 54 Kanalisatsioonitorustikud ...... 54 Reoveepumplad ...... 54

Elva valla ühisveevärgi ja -kanalisatsioon arendamise kava 2019-2030

Reoveepuhasti ...... 55 Sademeveekanalisatsioon ...... 55 VALGUTA KÜLA ...... 55 Ühisveevärgi objektid ...... 55 Puurkaev-pumplad ja joogiveepuhasti ...... 55 Veetorustikud ...... 55 Tuletõrje veevarustussüsteemid ...... 56 Ühiskanalisatsiooni objektid ...... 56 Kanalisatsioonitorustikud ...... 56 Reoveepumplad ...... 56 Reoveepuhasti ...... 56 Sademeveekanalisatsioon ...... 56 VEHENDI KÜLA ...... 56 Ühisveevärgi objektid ...... 57 Puurkaev-pumplad ja joogiveepuhasti ...... 57 Veetorustikud ...... 57 Tuletõrje veevarustussüsteemid ...... 57 Ühiskanalisatsiooni objektid ...... 57 Kanalisatsioonitorustikud ...... 57 Reoveepumplad ...... 57 Reoveepuhasti ...... 57 Sademeveekanalisatsioon ...... 58 VÄIKE-RAKKE KÜLA...... 58 Ühisveevärgi objektid ...... 58 Puurkaev-pumplad ja joogiveepuhasti ...... 58 Veetorustikud ...... 58 Tuletõrje veevarustussüsteemid ...... 58 Ühiskanalisatsiooni objektid ...... 58 Kanalisatsioonitorustikud ...... 58 Reoveepumplad ...... 59 Reoveepuhasti ...... 59 Sademeveekanalisatsioon ...... 59 ARENDAMISE KAVA KOOSTAMINE ...... 60

AAKRE KÜLA ...... 61 Ühisveevärgi objektid ...... 61 Puurkaev-pumpla ja joogiveepuhasti rekonstrueerimine ...... 61 Ühiskanalisatsiooni objektid ...... 61 Reoveepuhasti rekonstrueerimine ...... 61 ANNIKORU KÜLA ...... 64 Ühisveevärgi objektid ...... 64 Puurkaev-pumpla ja joogiveepuhasti rekonstrueerimine ...... 64 Ühiskanalisatsiooni objektid ...... 64 Reoveepuhasti rekonstrueerimine ...... 64 ELVA LINN ...... 64 Ühisveevärgi objektid ...... 64 Puurkaev-pumpla ja joogiveepuhasti rekonstrueerimine ...... 65 Ühiskanalisatsiooni objektid ...... 65 Sademeveekanalisatsioon ...... 66 Reoveepuhasti rekonstrueerimine ...... 66 Seadmed ÜVK teenuse varustuskindluse suurendamiseks ...... 67 HELLENURME KÜLA ...... 68 Ühisveevärgi objektid ...... 68 Puurkaev-pumpla ja joogiveepuhasti rekonstrueerimine ...... 68 Ühiskanalisatsiooni objektid ...... 68 Reoveepuhasti rekonstrueerimine ...... 68 KONGUTA KÜLA ...... 69

Elva valla ühisveevärgi ja -kanalisatsioon arendamise kava 2019-2030

Ühisveevärgi objektid ...... 69 Puurkaev-pumpla ja joogiveepuhasti rekonstrueerimine ...... 69 Ühiskanalisatsiooni objektid ...... 69 Reoveepuhasti rekonstrueerimine ...... 69 KUREKÜLA ALEVIK ...... 69 Ühisveevärgi objektid ...... 69 Puurkaev-pumpla ja joogiveepuhasti rekonstrueerimine ...... 69 Ühiskanalisatsiooni objektid ...... 69 Reoveepuhasti rekonstrueerimine ...... 69 KAARLIJÄRVE KÜLA ...... 69 Ühisveevärgi objektid ...... 70 Puurkaev-pumpla ja joogiveepuhasti rekonstrueerimine ...... 70 Ühiskanalisatsiooni objektid ...... 70 Reoveepuhasti rekonstrueerimine ...... 70 MÄLGI KÜLA ...... 70 Ühisveevärgi objektid ...... 70 Puurkaev-pumpla ja joogiveepuhasti rekonstrueerimine ...... 71 Ühiskanalisatsiooni objektid ...... 73 Reoveepuhasti rekonstrueerimine ...... 73 PALUPERA KÜLA...... 75 Ühisveevärgi objektid ...... 75 Puurkaev-pumpla ja joogiveepuhasti rekonstrueerimine ...... 75 Ühiskanalisatsiooni objektid ...... 75 Reoveepuhasti rekonstrueerimine ...... 76 PUHJA ALEVIK ...... 77 Ühisveevärgi objektid ...... 77 Puurkaev-pumpla ja joogiveepuhasti rekonstrueerimine ...... 78 Ühiskanalisatsiooni objektid ...... 78 Reoveepuhasti rekonstrueerimine ...... 78 RÄMSI KÜLA ...... 80 Ühisveevärgi objektid ...... 80 Puurkaev-pumpla ja joogiveepuhasti rekonstrueerimine ...... 80 Ühiskanalisatsiooni objektid ...... 80 Reoveepuhasti rekonstrueerimine ...... 80 RANNU ALEVIK ...... 81 Ühisveevärgi objektid ...... 81 Puurkaev-pumpla ja joogiveepuhasti rekonstrueerimine ...... 81 Ühiskanalisatsiooni objektid ...... 81 Reoveepuhasti rekonstrueerimine ...... 81 Sademeveekanalisatsioon ...... 81 RÕNGU ALEVIK ...... 81 Ühisveevärgi objektid ...... 81 Puurkaev-pumpla ja joogiveepuhasti rekonstrueerimine ...... 82 Ühiskanalisatsiooni objektid ...... 82 Reoveepuhasti rekonstrueerimine ...... 82 TEEDLA KÜLA ...... 82 Ühisveevärgi objektid ...... 82 Puurkaev-pumpla ja joogiveepuhasti rekonstrueerimine ...... 82 Ühiskanalisatsiooni objektid ...... 82 Reoveepuhasti rekonstrueerimine ...... 82 ULILA KÜLA ...... 82 Ühisveevärgi objektid ...... 82 Puurkaev-pumpla ja joogiveepuhasti rekonstrueerimine ...... 83 Ühiskanalisatsiooni objektid ...... 83 Reoveepuhasti rekonstrueerimine ...... 83 VALGUTA KÜLA ...... 83 Ühisveevärgi objektid ...... 83

Elva valla ühisveevärgi ja -kanalisatsioon arendamise kava 2019-2030

Puurkaev-pumpla ja joogiveepuhasti rekonstrueerimine ...... 83 Ühiskanalisatsiooni objektid ...... 83 Reoveepuhasti rekonstrueerimine ...... 84 VEHENDI KÜLA ...... 84 Ühisveevärgi objektid ...... 84 Puurkaev-pumpla ja joogiveepuhasti rekonstrueerimine ...... 84 Ühiskanalisatsiooni objektid ...... 86 Reoveepuhasti rekonstrueerimine ...... 86 VÄIKE-RAKKE KÜLA ...... 87 Ühisveevärgi objektid ...... 87 Puurkaev-pumpla ja joogiveepuhasti rekonstrueerimine ...... 87 Ühiskanalisatsiooni objektid ...... 87 Reoveepuhasti rekonstrueerimine ...... 87 TEHNIKA JA TARKVARA ...... 87 FINANTSANALÜÜS ...... 89 EESMÄRK ...... 89 FINANTSANALÜÜSI METOODIKA ...... 90 FINANTSANALÜÜSI PÕHIEELDUSED ...... 91 INVESTEERINGUPROGRAMMI PÕHIKARAKTERISTIKUD ...... 91 NÕUDLUSANALÜÜS ...... 92 Muutused vee- ja kanalisatsiooniteenuste realisatsioonis ...... 92 Mõjud tuludele ...... 93 OPEREERIMISKULUDE EELDUSED ...... 93 Tootmismahtudest sõltuvad opereerimiskulud ...... 93 Opereerimiskulud, mis ei muutu koos tootmismahtudega ...... 93 Mõjud opereerimistegevusele ja –kuludele ...... 93 TULUBAASI ADEKVAATSUS JA TEENUSE TASKUKOHASUS ...... 95 Tulude eeldused ...... 95 Finantsprognooside tulemused ...... 95 LISAD ...... 96

LISA 1-6. FINANTSANALÜÜSI TABELID ...... 96 LISA 7 INVESTEERINGUTE TABELID ...... 96 LISA 8 VEE-ERIKASUTULUBADEST KOKKUVÕTE ...... 96 LISA 9 JOONISED ...... 96 LISA 10 KOMBINEERITUD SADEMEVEE STRATEEGIA PROJEKTIST VÄLJAVÕTE ...... 97 LISA 11 ELVA VALLA DETAILPLANEERINGUD, MIS NÄEVAD ETTE ÜHENDUSE ÜHISVEEVÄRGI JA ÜHISKANALISATSIOONIGA ...... 97 LISA 12 NÕO ALEVIKU REOVEEPUHASTUSE ALTERNATIIVIDE ANALÜÜS ...... 97 LISA 13 JOOGIVEE JA PÕHJAVEE ANALÜÜSID ...... 97 LISA 14 KOOSKÕLASTUSED ...... 97

KASUTATUD LÜHENDID: ÜVK – ühisveevärk ja –kanalisatsioon ÜVVK kava – ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava RKA - reoveekogumisala ÜVVKS – Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus KIK – SA Keskkonnainvesteeringute Keskus EL –Euroopa Liit VMK – veemajanduskava THI – tarbijahinnaindeks EVV – AS Emajõe Veevärk

Elva valla ühisveevärgi ja -kanalisatsioon arendamise kava 2019-2030

SISSEJUHATUS

Kava sisaldab olemasolevate ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni olukorra kirjeldamise ja ana- lüüsi, veemajanduslike probleemide ning nendest tulenevate eesmärkide määratlemise, investeeringuprojektide hindamise lühi- ja pikaajalises perspektiivis.

Ühisveevärgi ning -kanalisatsiooni arendamise kava koostatakse ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seaduse järgselt vähemalt 12 aastaks. Kava vaadatakse üle vähemalt kord nelja aasta tagant ja vajaduse korral seda korrigeeritakse. Seejuures tuleb kava täiendada nii, et käsit- letava perioodi pikkus oleks vähemalt 12 aastat. Täiendatud kava tuleb volikogu poolt uuesti kinnitada.

Käesoleva ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava piirkond hõlmab Elva valla asu- meid (24.10.2017 jõustus Elva linna, Konguta valla, Palupera valla, osaliselt Puka valla, Puhja valla, Rannu valla ja Rõngu valla ühinemine ning moodustus uus omavalitsusüksus Elva vald).

Arendamise kavas koostatakse realistlik, omavalitsuse ja vee-ettevõtete eelarve võimalusi, valla ja vee-ettevõtjate vahelisi opereerimislepinguid ning halduslepinguid arvestav Elva valla ÜVVK arendamise kava aastateks 2019-2030. Samas on välja toodud tegevused, mis on vajalikud ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni plaanipäraseks arendamiseks, töökindluse ning jätku- suutlikkuse tagamiseks ning seadustest ja Euroopa Liidu direktiividest tulenevate nõuete täit- miseks.

Projektide prioriteetsusest lähtuvalt ja omafinantseeringu leidmise võimalustest, on tegevused jaotatud kahte etappi:

• lühiajaline investeeringuprogramm 2019-2023;

• pikaajaline investeeringuprogramm 2024-2030.

Projektide jaotamine lühi- ja pikaajalisse programmi teostatakse vastavalt nende prioriteet- susele, lähtudes keskkonnariskist, võimalikest finantseerimisallikatest, hõlmatavate objektide seisundist, kasust piirkonna elanikele ning looduslikule seisundile. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava on dokument, mille peab heaks kiitma Elva valla volikogu. Selle alusel toimub edaspidi veemajanduse valdkonna arendamine Elva vallas.

Elva valla ühisveevärgi ja -kanalisatsioon arendamise kava 2019-2030

OLUKORRA KIRJELDUS

ARENGUKAVA KOOSTAMISEKS VAJALIKUD LÄHTEANDMED

Veemajanduskava Veeseaduse kohaselt planeeritakse vee kaitse ja kasutamise abinõud vesikonna või alamvesikonna veemajanduskavas. Vabariigi Valitsuse määruse alusel on Eestis kolm vesikonda ja üheksa alamvesikonda. Eesti territooriumil asuvad vesikonnad on: Lääne-Eesti, Ida-Eesti ja Koiva vesikond. Lääne-Eesti vesikonna, Ida-Eesti vesikonna ja Koiva vesikonna veemajanduskavad on kinnitatud Vabariigi Valitsuse protokollilise otsusega 07.01.2016 a. Veemajanduskava, selles määratletud kohustusi, ülesandeid ja eesmärke tuleb arvestada ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kavas, üld- ja detailplaneeringute koostamisel või nende ülevaatamisel ja muutmisel. Veemajanduskavade koostamine lähtub EL veepoliitika raamdirektiivi põhinõuetest:

• elanikkonna varustamine ohutu joogiveega, kusjuures kõigi näitajate osas hea joogiveega varustamine toimub kooskõlas piirkonna majanduslike võimalustega; • põhjavett kasutatakse säästvalt, tagatakse väärtuslike allikate kaitse ja reostunud põhja- veega alade kontroll; • pinnaveekogude hea seisundi saavutamine või hoidmine; puhkemajanduslike võimaluste laiendamine ja säästva maakasutuse tagamine põllumajanduses; • veekeskkonnaga seotud vee-elustiku mitmekesisuse säilimine; veekogude kasutamisvõi- malused ja -piirangud on selgelt määratletud ning toetavad säästlikku majandusarengut.

Joonis 1. Eesti vesikonnad ja alamvesikonnad

Elva valla ühisveevärgi ja -kanalisatsioon arendamise kava 2019-2030

Omavalitsuse arengukava Elva vallavolikogu määrusega nr 47 on 1. oktoobril 2018 kinnitatud valla arengukava aastateks 2019-2025 ja eelarvestrateegia aastateks 2019-2022.

Tegemist on Elva valla tulevikku kujundava strateegilise dokumendiga, mis põhineb valla het- keolukorra analüüsil ning trendidel. Elva valla arengukavas on planeeritud investeeringuid rekonstrueerimaks Mälgi küla reoveepuhasti ja kanalisatsiooni. Endiste valdade arengukavades (Elva, Rannu, Rõngu, Palupera, Konguta, Puka) on peamised ühisveevärgi ja ühiskanalisatsiooni arengueesmärgid järgmised: • Joogiveevarustuse tagamine Kogu elanikkonnale tuleb tagada tervisele ohutu joogivesi, st ei tohi sisaldada haigustekitajaid ega ülenormatiivselt keemilisi toksilisi ühendeid. Joogiveekvaliteedi nõuetele peab vastama kõigi veeallikate vesi, mida kasutavad enam kui 50 inimest. Pikemas perspektiivis peab ühis- veevärgist pärinev joogivesi vastama nõuetele kõigis asulates.

• Põhjavee hea seisundi tagamine Tuleb vältida edaspidise kahju tekitamist intensiivse põllumajanduse, heitvee juhtimise pinnasesse või otse põhjavette ja majandustegevuse tulemusena.

Põhjavee kaitse seisukohalt on väga oluline, et tiheasustusalas oleks välja ehitatud ühiskana- lisatsioon. Hajaasustusalal võiks reoveekäitluse lahendada looduslikemate vahenditega.

• Pinnaveekogude hea seisundi tagamine Pinnaveekogude puhul on suurimaks eesmärgiks saavutada looduslike pinnaveekogude hea seisund ning tehislike ja oluliselt muudetud veekogude hea ökoloogiline potentsiaal. Pinna- veekogude hea seisundi tagamiseks tuleb vähendada heitveega veekogudesse juhitavate toi- tainete kogust. Kõikide asulate ja tööstusettevõtete reovesi tuleb käidelda vastavalt nõuetele.

Tugevasti muudetud veekogude puhul on eesmärgiks nende võimalikult looduslähedase seisundi taastamine.

Omavalitsuse üldplaneering Seaduses sätestatud korras kehtestatud üldplaneeringu olemasolu korral tuleb detailplanee- ringu koostamisel ja projekteerimisel lähtuda kehtestatud üldplaneeringust. Elva valla üldpla- neeringu koostamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine on algatatud Elva Vallavoli- kogu poolt 1. oktoobril 2018 otsusega nr 83. Elva valla detailplaneeringud, mis näevad ette ühenduse ühisveevärgi ja ühiskanalisatsiooniga (asuvad linnas, alevis, alevikus või üldplaneeringuga määratud tiheasustusalal) on kirjeldatud lisas 11.

Elva valla ühisveevärgi ja -kanalisatsioon arendamise kava 2019-2030

Vee erikasutusload Vastavalt kehtivale veeseadusele peab veekasutajal olema vee erikasutusluba juhul, kui: • võetakse vett pinnaveekogust, sh ka jää võtmise korral enam kui 30 m³/ööpäevas; • võetakse põhjavett rohkem kui 5 m³/ööpäevas; • võetakse mineraalvett; • juhitakse heitvett või saasteaineid suublasse, sealhulgas põhjavette; • toimub veekogu paisutamine või hüdroenergia kasutamine; • toimub veekogu, mille veepeegli pindala on üks hektar või suurem, rajamine, likvideerimine, süvendamine või sellise veekogu põhja pinnase paigaldamine; • uputatakse või heidetakse tahkeid aineid veekogusse; • toimub põhjavee täiendamine, allalaskmine, ümberjuhtimine või tagasijuhtimine; • vee kasutamisel muudetakse vee füüsikalisi või keemilisi või veekogu bioloogilisi oma- dusi; • veekogu korrashoiuks kasutatakse kemikaale; • kasvatatakse kalu aastase juurdekasvuga rohkem kui üks tonn või kalakasvandusest juhitakse vett suublasse; • juhitakse vett suublasse maavara kaevandamise eesmärgil.

Isikliku majapidamise heitvee pinnasesse juhtimiseks oma maavalduse piires ei ole vaja vee erikasutusluba. Kokkuvõtte kehtivatest vee erikasutuslubadest Elva vallas on toodud lisas 8.

Reoveekogumisalad Vastavalt Veeseaduse § 2 on reoveekogumisala ala, kus on piisavalt elanikke või majandus- tegevust reovee ühiskanalisatsiooni kaudu reoveepuhastisse kogumiseks või heitvee suublasse juhtimiseks. Üle 2000 ie reoveekogumisala puhul peab kohalik omavalitsus põhjavee kaitseks tagama reoveekogumisalal kanalisatsiooni olemasolu reovee suunamiseks reoveepuhastisse. Elva vallas on käesoleva ÜVVK kava koostamise ajal kinnitatud 11 reoveekogumisala (vt tabel 1).

Tabel 1. Elva valla reoveekogumisalade koormus inimekvivalentides Kogumisala ni- Reostuskoormus metus (ie) Elva 10033 Puhja 1020 Hellenurme 655 Rõngu 480 Rannu 407 Aakre 400 Ulila 332 Annikoru 303 Rämsi 300 Palupera 202 Kureküla 149

Elva valla ühisveevärgi ja -kanalisatsioon arendamise kava 2019-2030

KESKKONNA JA SOTSIAALMAJANDUSLIKUD NÄITAJAD

KESKKOND

Lühiülevaade Elva vald asub Tartu maakonnas, piirnedes Tartu valla, Tartu linna, Nõo valla, Otepää valla, Tõrva valla ja Viljandi vallaga. Elva valla pindala on 732,27 km2. Omavalitsuses on üks linn (Elva), kuus alevikku (Käärdi, Kureküla, Puhja, Rannu, Rõngu, Ulila) ja 78 küla. Kuupäeval 24.10.2017 jõustus Elva linna, Konguta valla, Palupera valla, Puhja valla, osaliselt Puka valla, Rannu valla ja Rõngu valla ühinemine ning moodustus uus omavalitsusüksus Elva vald. Elva vald asub Tartumaal. Elva valla asukoht on logistiliselt soodne, olles Lõuna-Eesti suurima linna ning maakonnakeskuse Tartu vahetus läheduses.

Joonis 2. Elva valla territoorium (valla piir on tähistatud punase joonega) Allikas: http://elvalinn.kovtp.ee/elva-valla-kaart

Elva valla ühisveevärgi ja -kanalisatsioon arendamise kava 2019-2030

Pinnakate ja selle ehitus Elva valla piires on pinnavormid mitmekesised: leidub nii moreenist koosnevaid künkaid, kui ka moreenkattega mõhnasid, limnoglatsiaalsetest savidest koosneva tasase laega kõrgen- dikke, nii fluvioglatsiaalseid kui ka limnoglatsiaalseid mõhnasid, peale selle kohati ka survelisi pinnavorme. Sugugi vähem arvukad pole negatiivsed pinnavormid - mitmesuguse kujuga lo- hud ja vagumused. Ehitusgeoloogiliselt jääb vald vastavalt Eesti Ehitusgeoloogilisele kaardile Lõuna-Eesti liigestatud reljeefiga moreenalale, Devoni platoole, millesse on lõikunud Võrtsjärve nõgu. Lõuna- Eesti moreenalal on moreeni paksus suurem kui Põhja-Eesti moreenalal ja pinnavesi asub tavaliselt sügaval ning pealisveed moodustuvad harva. Ka reljeefi liigestatus on mõnevõrra suurem kui Põhja-Eesti moreenalal. Pinnakatte kandevõime ja ehitustööde läbiviimise tingimused on head. Samas on aga moreen tundlik pundumise ja leondumise suhtes, mistõttu võib ehitussüvendeisse sattuv vesi pinnase kandevõimet kohati tunduvalt vähendada. Valla lõunaosa jääb Eesti Ehitusgeoloogilisele kaardile vastavalt liigestatud reljeefiga alale, kus levivad põhiliselt mitmesugused glatsiaalsed pinnased. Küngaste harjadel ja nõlvadel on ehitustingimused head (nõlvadel võib ainult ohustada erosioon), küngastevahelistes orgudes esineb aga sageli soostunud alasid ja soid. Hüdrogeoloogilised tingimused on seal väga va- helduvad ning moreen on leondumisohtlik (Ehitusgeoloogiline rajoneerimine, Tallinn, 1965).

Põhjavesi Elva vald paikneb Võrtsjärve ja Peipsi alamvesikonnas. Võrtsjärve alamvesikonnas saab eral- dada viit põhjaveekompleksi: Kvaternaari ühendatud põhjaveekogum (Otepää alal), Kesk- Devoni põhjaveekogum; Kesk-Alam-Devoni põhjaveekogum, Siluri-Ordoviitsiumi põhjavee- kogum Devoni kihtide all (Ida-Eesti alal), Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekogum (Lääne- Eesti valgalapiirkond). Eesti Geoloogiakeskuse Eesti põhjavee kaitstuse kaardi https://www.envir.ee/sites/default/fi- les/kaitstusekaart400.pdf põhjal jäävad valla maad nõrgalt kaitstud kuni kaitstud põhja- veega alale. Veevarustuses kasutatakse valla suuremates, ühisveevärgiga varustatud keskustes enamuses Kesk-Devoni põhjaveekogumi vett 43-252 m sügavuste puurkaevude baasil. Samas on põhjavee kasutamisel joogiveena probleeme looduslike mineraalide liigsisaldusega. Osa valla elanikkonnast tarbib maapinnalähedast põhjavett 3-10 m sügavustest salvkaevudest. Salv- kaevude vees esineb inimtegevuse, vähese veevahetuse ja nõrga kaitstuse tõttu üle normi lämmastikku ja fosforit. Veeseaduse §12 lõike 6 alusel, Põhjaveekomisjon 02.12.2005. a ettepaneku põhjal ning vastavalt Keskkonnaregistri põhjaveehaarde nimistu hoitavale põhjaveevarude arvestusele kinni- tati Tartu maakonna põhjaveevarud Elva linnas ja Tartu linnas. Veevõtuks on vajalik kõigil veehaaretel kinnitatud põhjaveevaru olemasolu, kui veevõtt ületab 500 m3/d (Veeseadus). Elva linna põhjaveevaru 1200 m3/ööp, mis on kinnitatud 2025 aastani. Lisa 8. on esitatud ülevaade Elva valla ühisveevärgi veehaarete sanitaarkaitsealade, ühisvee- värgi veehaarete põhjavee vastavusest joogivee kehtestatud kvaliteedi nõuetele, ühisvee- värgi veehaarete arvestuskaardite ja tehniliste andmete osas.

Pinnavesi Alamvesikonna veemajanduskava koostamise käigus on läbi viidud suuremate jõgede keemi- lise-ökoloogilise seisundi hindamine. Elva vallas ei kasutata joogivee saamiseks pinnavett. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni heitvee väljalaskmeid on Elva valla territooriumil on esitatud lisas 8.

Elva valla ühisveevärgi ja -kanalisatsioon arendamise kava 2019-2030

Tehiskeskkond Peatükis esineb ebakorrapärasust omavalitsusest edastatud info osas. Haldusreformi järgselt ühinenud Elva vald alles koostab omavalitsuse tehiskeskkonna andmebaasi.

Tehiskeskkonna objektid Elva linnas Elva linnas asuvad suured ja keskmise suurusega ettevõtted: Saint-Gobain Glass Estonia SE, Enics Eesti AS, Marepleks OÜ, Elva Tarbijate Ühistu, Elva E.P.T. AS ja Stenströms Skjortfabrik Eesti OÜ. Suuremad veetarbijad on Saint-Gobain Glass Estonia SE, Elva Tarbijate Ühistu, SA Elva Haigla, Enics Eesti AS, Elva lasteaiad ning Elva Gümnaasium. Potentsiaalsed ohuallikad: linna kirdest-lõunasse läbiv Tallinn-Tartu-Valga raudtee, Elva katlamajad (Keskkatlamaja, Kirde katlamaja, Haigla katlamaja). Ohtlikud ettevõtted: Alexela Oil AS Elva tankla, Alexela Energia AS Scandagra Eesti viljakui- vati (vedelgaasipaigaldis), Olerex Oil AS Elva tankla. Arendusi eraldi välja toodud ei ole, kõik kehtestatud detailplaneeringud vajavad ühendust ÜVK-ga.

Tehiskeskkonna objektid endise Puhja valla piikonnas Suurimad ettevõtted: turbatootmine Peat Mill OÜ, Tootsi Turvas AS, põllumajandusega tege- levad Heko Põld OÜ, Rämsi Agro OÜ, Tiku talu ning Puhja Ettevõtete OÜ. Puhja alevikus on kaugküte pakkuja Peat Mill OÜ. Katlamaja asub Järvakülas. Algatatud on Puhja aleviku piirile uue katlamaja rajamiseks detailplaneering. Teistes tiheasustusega aladel, Ulila alevikus ja Rämsi külas on kaugküte likvideeritud. Kütmine toimub kas elektriga, lokaal- või kohtküttena. Tiku talu ja Heko Põld OÜ, mõlema juures oma reoveepuhasti. Järvakülas kaks lauta, üks kasutuses, teine omanikuta. Vanad silo- ja sõnnikuhoidlad kasutusest väljas, mitteametlikud jäätmete ladestusalad. Võsivere külas Tõusu farmikompleks lammutatud osaliselt. Farmi puurkaev kasutusest väljas. Perspektiivis soov kasutusele võtta. Võllinge külas, veiselaut ja silohoidla kasutusest väljas, eraomandis. Endise Puhja valla prügila on suletud, Puhja alevikus jäätmejaam. Endised kütusehoidlad on likvideeritud, toimib ainukesena Puhja alevikus Kudina tankla. Riigiteed moodustavad teedevõrgust ca 48 %. Peale valdade ühinemist ja teede mustkatete alla viimist on teede kasutajate hulk suurenenud Elva-Puhja teel ja Ulila- Laane teel.

Tehiskeskkonna objektid endise Konguta valla piirkonnas Elva vallas Konguta piirkonnas ei asu suurtööstusi, valdavalt on tegemist väikeettevõtlusega. Suurimad ettevõtted Konguta piirkonnas on Rannu Seeme OÜ, Baltic Loghouses OÜ, C.T. Grupp OÜ, Armin Puit OÜ ning Viljameister OÜ. Sõnnikuhoidlaid on tegutsevate lautade juures: Virila, Palu ja Väike-Kadaja talu laudad. Lisaks on majapidamisi väiksemate sõnnikuhoidlatega, kus toimub loomakasvatus. Konguta piirkonnas asuv Kobilu prügila on suletud. Katlamajadest töötab Konguta kooli kütteõlil põhinev katlamaja, mis on plaanis lähiaastatel asendada hakkpuidul põhineva katlamajaga.

Elva valla ühisveevärgi ja -kanalisatsioon arendamise kava 2019-2030

Käesoleval perioodil võib eeldada, et on vähenenud põllumajandusreostuse tekkekohti, sest väetiste ja taimekaitsevahendite kasutus on minimeeritud. Samuti on vähenenud loomakasvatus, seoses sellega on paranenud sõnnikuhoidlate ja lautade üldised tingimused. Silotoot- mise tehnoloogia on muutunud ning enam ei kasutata silohoidlaid.

Tabel 2. Tehiskeskkonna objektid Konguta piirkonnas Nr Objekti nimetus Märkused kaardil KARJÄÄRID 1 Kobilo karjäär Suletud 2 Põrgumäe karjäär 3 Laane karjäär Suletud 4 Karijärve (Sirgu) karjäär Suletud SULETUD PRÜGILAD 1 Kobilu prügila Suletud LOOMAKASVATUSHOONED 1 Virila (Kurelaane küla) Veised 2 Palu (Majala küla) Veised 3 Farmi (Vahessaare küla) Veised 4 Külaotsa (Külaaseme küla) Lihaveised VÄETISEHOIDLAD 1 Annikoru külas, Rannu Seeme OÜ Väetisehoidla 2 Konguta külas väetisehoidla – ei kasutata enam hoidlana

Tehiskeskkonna objektid endise Palupera valla piirkonnas Elva valla Hellenurme-Palupera piirkonda jääb 7 küla, teenuskeskus asub Hellenurmes. Piirkonna peamised riskid ja probleemid, mis on seotud potentsiaalsete reostusallikatega oleksid: • kruusa-liivakarjäärid: karjääri laiendamisel on vajalikud hüdrogeoloogilised uurimised, et selgitada depressioonilehtri ulatus, s.h. mõju inimeste kaevuveele. Piirkonnas on karjääre – Hellenurme karjäär, mõju avaldab ka piirkonna äärealal asuv Otepää valda jääv Palu karjäär; • tammid; • raudtee: Palupera raudteejaama läheduses asus Nõukogude Liidu armeele kuulunud kütusehoidla, mille tõttu tekkinud pinnasereostuse kõrvaldamise teostas firma EcoPro Keskkonnauuringute Keskuse rahastusel. Eelnevalt läbiviidud uuringute alusel hinnati pinnasereostuse ulatuseks kuni 2500 m² ja mahuga kuni 5000 m³. 1997. aastal võe- tud kõikides proovides oli naftaproduktide sisaldus alla sihtarvu, kuid soovitavalt sobib nimetatud ala tööstustsooniks; • tööstushooned, väetise- ja mürkkemikaalide hoidlad: võimalikud lekked, sademe- veega edasikandumine pinnasesse;

Elva valla ühisveevärgi ja -kanalisatsioon arendamise kava 2019-2030

• gaasimahutid: majandiaegsest ajast on likvideerimata Hellenurmes mitmekorruseliste majade maa-alused gaasimahutid; • sõnniku- ja märgsilohoidlad: asuvad piirkonna tegutsevate loomakasvatusfarmide juures; • maaparandus: üks mõjutegur veevarustuse aastasisesele jaotusele ja veekvaliteedile. Kuivendussüsteemid juhivad kevadise suurvee kiiresti ära, seetõttu suurenevad mak- simaalsed vooluhulgad, kuivendatud põldudel ja rohumaadel alaneb drenaazi mõjul kiiresti põhjavee tase. Intensiivne põhja- ja pinnavee varude ümberjaotamine kuiven- dussüsteemide kaudu soodustab biogeenide sattumist järvedesse, s.t. nad nõrgenda- vad maastike looduslikku kaitsevõimet. Piirkonnas paiknevad liigniisked maad nõrga läbivooluga või läbivooluta orgudes, Elva jõe lammil ja Laguja jõe äärsel lainjal tasan- dikul (nn. Marusoo). Viimastel aastatel on oluliselt vähenenud uute drenaazide ehitus, kui ka vanade drenaazide korrastustööd. Seda eelkõige tingituna maaomanike huvist, soovist, teadmatusest kasutada erinevaid finantseerimisvõimalusi. Siin on üks võim- alus organiseeruda maaomanikel näiteks maaparandusühistutesse.

Tehiskeskkonna objektid endise Rannu valla piirkonnas Rannu piirkonnas asuvad tootmisettevõtted, OÜ Estover Piimatööstus Kaarlijärve külas ja Rannu aleviku naabruses on OÜ Harry Metall tehas. Väike-Rakke külas tegutseb mäetööstuse valdkonnas (turba kaevandamine ja pakendamine) AS ELVA E.P.T., piirkonnas asuvad ka OÜ Peat Mill turbatootmisväljad. Sõnnikuhoidlaid on tegutsevate lautade juures: OÜ Kure Mõis Kureküla farmikompleks, OÜ Rannu Mõis Koopsi farmikompleks, OÜ Ranna Farm farmikompleks, OÜ Kärss-Jorss sigala Noorma külas, OÜ Ranna Farm noorkarjalaut Väike-Rakke külas, Inna Aaviku Noorma talu laut Noorma külas. Lisaks on majapidamisi väiksemate sõnnikuhoidlatega, kus toimub loomakasvatus. Kõik endises Rannu vallas asuvad prügilad on suletud, jäätmed veetakse jäätmevedaja poolt erinevatesse prügilatesse või sorteerimisjaamadesse, olenevalt jäätmeliikidest. Endised kütusehoidlad on likvideeritud ja mahuteid on säilinud Kureküla alevikus ja Rannu alevikus endiste töökodade territooriumidel. Katlamajadest kaugkütte katlamajasid ei ole, kasutusel on lokaalsed katlamajad Rannu aleviku vallale kuuluvates hoonetes, tootmisüksustes, kortermajades (kus oli kunagi kaugküte). Loomakasvatus ei ole vähenenud ja enamuses on need hooned ja rajatised rekonstrueeritud, seoses sellega on paranenud nii sõnnikuhoidlate ja lautade üldised tingimused. Silotootmisel on kasutusel nii silohoidlad kui ka silo hoidmine maapinnal.

Tabel 3. Tehiskeskkonna objektid Rannu piirkonnas Nr kaardil Objekti nimetus Märkused KARJÄÄRID 1 Kaarsimäe karjäär Valdaja: OÜ Melior-M 2 Sangla turbatootmisalad Valdajad: AS Elva E.P.T./OÜ Peat Mill SULETUD PRÜGILAD 1 Kommi prügila Suletud 2 Suure-Rakke prügila Suletud LOOMAKASVATUSHOONED 1 OÜ Ranna Farm farmikompleks 66601:003:0206; 66601:003:0098

Elva valla ühisveevärgi ja -kanalisatsioon arendamise kava 2019-2030

2 OÜ Kärss-Jorss sigalakompleks 66601:004:0078 Noorma külas 3 OÜ Ranna Farm Tinni noorkar- 17101:001:0218 jalaut 4 OÜ Kure Mõis Kureküla farmi- 17101:001:0170 kompleks 5 OÜ Rannu Mõis Koopsi farmi- 66601:004:0046 kompleks 6 Noorma talu laut 66601:004:0345 7 Otsa talu laut 66601:002:0060 KÜTUSEHOIDLAD 1 OÜ Melior-M 66601:008:0098 SILOHOIDLAD 1 Koopsi farm 2 Ranna farm 3 Kureküla farm 4 Tinni laut

Tehiskeskkonna objektid endise Rõngu valla piirkonnas Suurimad ettevõtted on AS Promens, AS Rõngu Mahl, AS Bacula ja Rõngu Pagar OÜ; põllu- majanduslikest ettevõtetest AS Terrax, AS Teedla Mõis, Setra Mõis OÜ ning Blauteam OÜ. Potentsiaalsed ohuallikad on katlamajad (Rõngu, Käärdi, Aakre katlamaja, Valguta kooli katlamaja, OÜ Triplex (ilutulesik), OÜ Vedelgaas ja Põllumeeste Ühistu Kevili Lõuna terminali vedelgaasipaigaldis ). Sõnnikuhoidlaid on tegutsevate lautade juures: Tammiste laut, Tiksi laut, Teedla farm, Kubja sigala, Tamme tallid. Endises Rõngu vallas asunud Hädaoru prügila on suletud, toimib korraldatud jäätmevedu. Endised kütusehoidlad on likvideeritud, toimivad Rõngu Roili bensiinijaam ja Kevili tankla.

Tabel 4. Tehiskeskkonna objektid Rõngu piirkonnas Nr kaardil Objekti nimetus Märkused KARJÄÄRID 1 Helmi-Aakre karjäär 2 Oona karjäär 3 Kõduküla liivakarjäär 4 Paaslangi liivakarjäär 5 Teedla liivakarjäär SULETUD PRÜGILAD

Elva valla ühisveevärgi ja -kanalisatsioon arendamise kava 2019-2030

1 Hädaoru prügila Suletud

LOOMAKASVATUSHOONED 1 Tammiste laut 2 Teedla farm 3 Kubja sigala 4 Tamme tall 5 Tiksi laut

KÜTUSEHOIDLAD 1 Rõngu Roil Rõngu Võru mnt töötav tankla 2 Kevili Lossimäe küla, töötav tankla SILOHOIDLAD 1 Valguta poldril

SOTSIAALMAJANDUSLIKUD NÄITAJAD

Elanikkond Statistikaameti andmetel oli seisuga 01.01.2018 Elva valla elanike arv 14 418. Rahvastiku tihedus on 19,7 in/km2. Vallas on üks linn (Elva), kuus alevikku ja 78 küla. Valla suurimaks keskuseks on Elva linn, lisaks on olemas piirkondlikud teenuskeskused Kongutas, Paluperas, Puhjas, Rannus ja Rõngus. Elva valla juhtimine toimub kahel tasandil-vallavolikogu ja vallavalitsus.

Tabel 5. Rahvaarv asustusüksuste kaupa seisuga 01.01.2018 Elanike Liitu- Liitu- Asustusük- Asula arv nud nud ka- suse liik KIK veega naliga Aakre küla 267 115 115 Annikoru küla 326 245 245 Elva linn 5650 4917 4165 Käärdi alevik 439 401 401 Kalme küla 104 36 28 Metsalaane küla 157 60 60 Kurelaane küla 68 27 27 Vissi küla 271 80 72 Uuta küla 71 16 14 Hellenurme küla 155 90 107 Kaarlijärve* küla 114 100 100

Elva valla ühisveevärgi ja -kanalisatsioon arendamise kava 2019-2030

Konguta küla 183 64 64 Kureküla alevik 107 78 78 Mälgi küla 72 49 53 Palupera küla 178 70 66 Puhja** alevik 874 725 682 Ridaküla* küla 63 51 0 Rämsi küla 231 194 194 Rannu küla 401 385 385 Rõngu alevik 716 636 636 Teedla küla 141 54 47 Ulila alevik 272 264 264 Valguta küla 151 102 88 Lapmetukme küla 114 0 0 Vehendi (limnoloogia) küla 72 51 51 Võsivere* küla 55 55 0 Väike-Rakke* küla 101 40 40 Kokku 11252 8864 7941 Allikas: Statistikaameti piirkondlik portree *EVV ei opereeri *EVV opereerib osaliselt

Rahvaarvult suurimad asulad on Elva linn, Puhja alevik ja Rõngu alevik. Aastatel 2013-2018 (1. jaanuari seisuga) oli rahvaarv Elva vallas (Elva linna, Konguta valla, Palupera valla, Puhja valla, Rannu valla ja Rõngu valla elanike arv kokku) järgmine:

Tabel 6. Rahvaarv Elva vallas perioodil 2013-2018 seisuga 1. jaanuar Aasta 2013 2014 2015 2016 2017 2018 Elanike arv 14969 14883 14845 14646 14470 14418 Allikas: Statistikaameti piirkondlik portree

Elva valla elanike arv on püsinud stabiilsena viimastel aastatel kuid trend on negatiivne mis tuleneb negatiivsest loomulikust iibest. Kindlasti omab mõju Tartu linna lähedus ning äärelin- nastumine. Arvestatav osa elanikke käib pendelrändena Tartus tööl.

Elva valla ühisveevärgi ja -kanalisatsioon arendamise kava 2019-2030

Joonis 3. Elva valla rahvastikupüramiid Allikas: Statistikaamet piirkondlik portree

Kõige suurema osa elanikkonnast moodustavad just nö tööealised inimesed. Registreerituid töötuid oli Elva vallas 2017 aasta seisuga 282.

Leibkonna sissetulek ja maksuvõime Vee- ja kanalisatsiooniteenused peavad olema kättesaadavad jõukohase hinnaga. Rahvusva- heliste standartide järgi vee- ja kanalisatsiooniteenuste arve ei peaks ületama 4% leibkonnaliikme netosissetulekust. Eesti oludes on see piir 2% ringis, mille põhjuseks on Eesti tarbijate suurem hinnatundlikkus, kus hinna tõstmise korral tarbimine langeb. Leibkonnaliikme netosissetulek on oluliseks indikaatoriks vee- ja kanalisatsioonitariifide ta- seme prognoosimisel. Eestis puudub statistika leibkonnaliikme netosissetuleku kohta valdade kaupa. Leibkonnaliikme keskmine kuu netosissetulek Lõuna-Eesti osas on kajastatud tabelis 7.

Elva valla ühisveevärgi ja -kanalisatsioon arendamise kava 2019-2030

Tabel 7. Leibkonnaliikme keskmine kuu netosissetulek perioodil 2008-2016 (eur) 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 Kogu Eesti 420,00 394,20 380,40 414,50 476,10 510,90 555,70 585,60 633,00 Lõuna-Eesti 372,00 353,80 343,20 378,50 426,60 470,70 497,40 528,70 571,20 Lõuna-Eesti osakaal Eesti 89% 90% 90% 91% 90% 92% 90% 90% 90% keskmisest Allikas: Statistikaameti piirkondlik portree Lõuna-Eestis jäävad sissetulekud üldisest Eesti keskmisest madalamale. Sotsiaalsetel põhjus- tel tariifiprognoos koostatud selliselt, et teenuse kulukuse tase Elva vallas jääb alla 4% keskmisest leibkonnaliikme sissetulekust. Elva vallas moodustavad kulutused ühisveevärgi tee- nustele maksimaalselt 1,5% leibkonnaliikme keskmisest sissetulekust prognoosiperioodi lõ- puks aastal 2030. (Lisa 5 ja joonis 3).

Tariifide jõukohasus ja talvusanalüüs Tabel 8 näitab majapidamiste vee- ja kanalisatsiooniteenuste kulutuse suhet leibkonnaliikme keskmisesse netosissetulekusse. Hetkel kehtivad tariifid jäävad rahvusvaheliselt aktsepteeri- tud taluvuspiiri (4%) piiridesse. Tabel 8. Vee- ja kanalisatsiooniteenuste keskmine kulu ning sissetuleku suhe Elva vallas 2018 Veetee- Vee-teenuste ku- Elanike nuste Veeta- lutus leib- Kanalisatsioo- ühiktarbi- ku- Piirkond riif konna- nitariif €/m3 mine lukuse €/m3 liikme l/el/päev määr kohta % €/kuus Elva vald (keskmine hind) 1,148 1,370 65,79 5,96 1,0% Märkus: Hinnad ei sisalda käibemaksu kuid kogukulu arvestab käibemaksu Kui vaadelda veeteenuste kogukulu absoluutväärtuses siis Elva vallas tuleb keskmiselt ühel inimesel maksta tarbitud teenuste eest 5,96 eurot kuus.

Elva valla ühisveevärgi ja -kanalisatsioon arendamise kava 2019-2030

3,000 1,6%

1,5% 1,4% 2,500 1,4% 1,3% 1,3% 1,3% 1,2% 1,2% 1,2% 2,000 1,2% 1,1% 1,0% 1,1% 1,0% 1,0% 1,0% 1,0% 1,500 0,8%

0,6% 1,000 % Taskukohasus,

0,4%

Teenuste hinnad käibemaksuga €/m3 käibemaksugaTeenustehinnad 0,500 0,2%

0,000 0,0% 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030 Aastad Taskukohasus, % Veeteenuse hind keskmine, eur Kanalisatsiooniteenuse hind keskmine, eur

Joonis 4. Teenuste taskukohasus Elva vallas 2017-2030 Allikas: Konsultandi arvutused Veeteenuste hindade prognoosimisel on arvestatud, et hinda tõstetakse 10% kaupa. Antud investeeringute programmi juures tuleb põhiteenuste hinda tõsta iga kahe aasta tagant.

Vee-ettevõtlus Elva valla vee-ettevõtjana tegutseb AS Emajõe Veevärk. AS Emajõe Veevärk on 2004. aastal 22 omavalitsuse poolt loodud organisatsioon. 02. juulil 2004 allkirjastasid 22 omavalitsust (Alatskivi vald, Avinurme vald, Elva linn, Haaslava vald, Kallaste linn, Kambja vald, Konguta vald, Laeva vald, Luunja vald, Meeksi vald, Mäksa vald, Nõo vald, Palamuse vald, Puurmani vald, Puhja vald, Rannu vald, Rõngu vald, Tabivere vald, Tartu vald, Tähtvere vald, Vara vald ja Ülenurme vald) AS Emajõe Veevärk aktsionäride lepingu. 03. märtsil 2017 võttis AS Emajõe Veevärk aktsionäride koosolek aktsionäriks 4 uut omavalitsust (Kasepää vald, Palupera vald, Saare vald, Võnnu vald) ja ettevõttel oli 26 omavalitsusest aktsionäri. Lähiajal võib oodata uute aktsionäride lisandumist. 15. oktoobril 2017 toimusid kohalike omavalitsuste valimised ja haldusreformi tulemusel on ASil Emajõe Veevärk 12 ühinenud omavalitsusest aktsionäri (Elva vald, Jõgeva vald, Kambja vald, Kastre vald, Luunja vald, Mustvee vald, Nõo vald, Peipsiääre vald, Põltsamaa vald, Rä- pina vald, Tartu linn, Tartu vald). Lähiajal võib oodata uute aktsionäride lisandumist. AS Emajõe Veevärk loodi Keskkonnaministeeriumi initsiatiivil kasumit taotleva vee-ettevõt- tena, et muuhulgas tagada Euroopa Liidu (EL) poolt rahastatavas Emajõe-Võhandu valgala ühtekuuluvusfondi veemajandusprojektis (numbriga 2004/EE/16/C/PE/007) osalevatele omavalitsustele maksimaalne toetus EL Ühtekuuluvusfondi poolt. AS Emajõe Veevärk peamisteks tegevusaladeks on: • klientide varustamine kehtestatud normatiividele vastava kvaliteediga joogi- ja tehnilise veega ning joogivee puhastus-töötlus;

Elva valla ühisveevärgi ja -kanalisatsioon arendamise kava 2019-2030

• klientide reovee ärajuhtimine ning puhastamine; • joogi- ja heitvee kvaliteedi laboratoorne analüüs; • veevarustuse ja kanalisatsiooni ehitiste ning seadmete projekteerimine ja ehitus, tee- nindus, korrashoid, rekonstrueerimine ja remont; • veevarustuse ja kanalisatsiooni energeetika seadmete hooldus ja remont; • veevarustuse ja kanalisatsiooni tehniliste tingimuste väljatöötamine ja väljastamine; veevarustuse ja kanalisatsiooni alased konsultatsioonid.

Tariifid Vastavalt Konkurentsiameti 17.11.2018 tehtud otsusele nr 9-3/2018-006 kehtestati AS Ema- jõe Veevärk poolt teenindatavates piirkondades elanikele ja ettevõtetele alates 01.01.2019 teenuste hinnad alljärgnevalt (ilma käibemaksuta): 1) Tartu jt reoveekogumisalad: -tasu võetud vee eest 1,219 €/m3; -tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest I reostusgrupp (olmereovesi) 1,542 €/m3; -tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest II reostusgrupp 2,116 €/m3; 2) Elva reoveekogumisala (väljaarvatud Elva linn): -tasu võetud vee eest 1,170 €/m3; -tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest 1,386 €/m3; 3) Elva reoveekogumisala Elva linn: -tasu võetud vee eest füüsilised isikud 1,148 €/m3; -tasu võetud vee eest juriidilised isikud 1,214 €/m3; -tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest füüsilised isikud (olmereovesi) 1,275 €/m3; -tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest juriidilised isikud (olmereovesi) 1,635 €/m3; 4) Vinni reoveekogumisala: -tasu võetud vee eest 1,98 €/m3; -tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest 2,14 €/m3;

Reovee reostusnäitajate alusel on AS Emajõe Veevärk poolt teenindatavate piirkondade elanikele ning ettevõtetele kehtestatud piirnormid ja reostusgrupid, mis on näidatud allpool Tabel 9. Tabel 9. Ettevõtetele kehtestatud piirnormid ja reostusgrupid

II reostus- Maksimaalne piir- Nr Reostusnäitaja I reostusgrupp grupp kontsentratsioon

1 Hõljuvaine mg/l kuni 240 241-800 üle 800 2 BHT7 mg/l kuni 600 601-1400 üle 1400 3 Üldfosfor mg/l kuni 5 6-15 üle 15 4 Üldlämmastik mg/l kuni 25 26-75 üle 75 5 pH 6,0...9,0 6,1...9,0 alla 6,0 ja üle 9,0

Elva valla ühisveevärgi ja -kanalisatsioon arendamise kava 2019-2030

6 Rasvad mg/l kuni 50 51-160 üle 160 7 Naftasaadused mg/l kuni 0,5 0,5-1 üle 1 8 KHT7 mg/l kuni 500 500-1000 üle 1000 Allikas: Konkurentsiameti otsus Vee- ja kanalisatsiooni tariifid peavad katma ettevõtte opereerimis- ja tegevuskulukulud, re- guleeritava vara kulumi ja intressikulud ning sisaldama väikest kasumit. Sellise hinnakujun- duse korral tagatakse ettevõtte jätkusuutlikkus tulevikus. ÜVK arengukava elluviimise perioodi jooksul on analüüsis tõstetud tariife, et teenuse taskukohasus on tõusnud 1,5%-ini ning täidetud on SA KIK toetuste taotlemise nõue.

Elva valla eelarve ja laenukohustused Elva valla 2018. a eelarve tulude maht on 18,40 miljonit eurot. Suuremateks tuluartikliteks on üksikisiku tulumaks ning toetused. Kulude maht 2018. a on 17,55 miljonit eurot.

Tabel 10. Elva valla 2018 aasta eelarve (eur) 2018 eelarve € Tulud kokku 19 173 767 Maksud 10 101 000 Kaupade ja teenuste müük 1 267 112 Toetused 7 720 755 Muud tegevustulud 84 900 Põhitegevuse kulud kokku 18 656 782 Antavad toetused 1 302 533 Muud tegevuskulud 17 354 249 Tulem 516 985 Allikas: Elva valla 2018 aasta eelarve

Elva valla finantsvõimekuse analüüs Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 32. Finantsdistsipliini tagamise meetmed lõike (1) punkti 2 kohaselt peavad kohaliku omavalitsuse üksused kinni pidama kohaliku omavalitsuse üksuse ja kohaliku omavalitsuse arvestusüksuse netovõlakoormuse ülemmäärast seaduse § 34 tähenduses. Netovõlakoormus on võlakohustuste suuruse ja käesoleva seaduse §-s 36 nimetatud likviidsete varade kogusumma vahe. Netovõlakoormus on võlakohustuste suuruse ja käesoleva seaduse §-s 36 nimetatud likviidsete varade kogusumma vahe. Netovõlakoormuse arvestuses võetakse võlakohustustena arvesse bilansis kajastatud järgmi- sed kohustused: • võetud laenud; • kapitalirendi- ja faktooringukohustused; • emiteeritud võlakirjad;

Elva valla ühisveevärgi ja -kanalisatsioon arendamise kava 2019-2030

• tasumise tähtajaks täitmata jäänud kohustused; • tagastamisele kuuluvad sihtfinantseerimisena ja kaasfinantseerimisena saadud et- temaksed; • pikaajalised võlad tarnijatele; • teenuste kontsessioonikokkuleppest tekkivad kohustused; • muud pikaajalised kohustused, mis nõuavad tulevikus raha väljamaksmist. Netovõlakoormus võib aruandeaasta lõpul ulatuda lõppenud aruandeaasta põhitegevuse tulude ja põhitegevuse kulude kuuekordse vaheni, kuid ei tohi ületada sama aruandeaasta põ- hitegevuse tulude kogusummat. Kui käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel arvutatud põhitege- vuse tulude ja põhitegevuse kulude kuuekordne vahe on väiksem kui 60 protsenti vastava aruandeaasta põhitegevuse tuludest, võib netovõlakoormus ulatuda kuni 60 protsendini vastava aruandeaasta põhitegevuse tuludest. Netovõlakoormus võib ületada käesoleva paragrahvi lõigetega 3 ja 4 kehtestatud netovõlakoormuse mahu ülemmäära toetuste sildfinant- seerimiseks võetud võlakohustuste kogusumma võrra.

Tabel 11. Elva valla võlakoormuse ülemmäära arvutus 2018 eelarve eelnõu põhjal Indikaator 2018 (EUR) Põhitegevuse tulud 19 173 767 Põhitegevuse kulud 18 656 782 Põhitegevuse tulude ja kulude kuuekordne vahe 3 101 910 Aktsepteeritav netovõlakoormuse ülemmäär 11 504 260 Võlakohustuste kogusumma 7 749 257 Vaba netovõlakoormus, eur 3 755 003 Allikas: Elva valla 2018 aasta eelarve

Tabel 11 käsitleb Elva valla vaba laenuvõime arvutusi, tulenevalt „Kohaliku Omavalitsuse ük- suse finantsjuhtimise seaduses“ käsitletud netovõlakoormuse ülemmäära arvutuse põhimõ- tetest. Eelnevat kokku võttes järeldub, et Elva vallal on jõukohane finantseerida Elva valla ÜVK arendamise kava investeeringuprogrammi elluviimist kuni 3,3 mln euro ulatuses. Tegelik finantseerimine sõltub siinjuures Elva valla soovist ja valmidusest kasutada finantseerimiseks laenu võtmist, samuti laenu võtmise otstarbega seotud võimalikest seadusega seatud piiran- gutest ning sõltub ka Elva valla valdkondlikest prioriteetidest.

Veevarustus

Ülevaade Elva vallas kuuluvad ühisveevärgi rajatised AS-ile Emajõe Veevärk (va Puhja kortermajade piirkond ning Kaarlijärves Estover OÜ poolt hallatav piirkond). Elva vallas on vee-ettevõtjaks määratud AS Emajõe Veevärk (eraldi endises Elva linnas aastani 2020, endises Konguta vallas aastani 2029, endises Puhja vallas aastani 2029, endises Puka vallas aastani 2030, endises Rannu vallas aastani 2029 ja endises Rõngu vallas aastani 2018). Uus Elva vald on saanud ettepaneku Emajõe Veevärgi vee-ettevõtjaks määramiseks kuni aastani 2030 kõigi Elva valla alla kuuluvate piirkondade üleselt. Andmed Elva valla veevarustussüsteemi olemasoleva seisukorra ja arenguperspektiivide kohta pärinevad Elva vallavalitsuselt ja AS-ilt Emajõe Vee- värk.

Elva valla ühisveevärgi ja -kanalisatsioon arendamise kava 2019-2030

Veetoodang ja veetarbimine Ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniseadus ning sellest tulenev ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava käsitleb eelkõige elanikkonnale veevarustuse- ja kanalisatsiooniteenuse ta- gamist, seega ei ole kavas ette nähtud investeeringuid tööstuspiirkondade veevarustuse ja kanalisatsiooni arendamiseks. Valla kohustuseks on hoolitseda tööstuspiirkondade veevarustuse ja kanalisatsiooni põhivõrgu ning eelvoolude arendamise eest. Veeressursside ja reovee- puhastusvõimsuste planeerimisel tuleb arvestada tööstuse vajadusega ja suunata süsteemi põhiehitiste dimensioneerimist sellele vastavalt. Elva vallas on ette nähtud ühisveevärgi laiendamine piirkondadesse, kus täna puudub võim- alus ühisveevärgiga liitumiseks. Osaliselt on Elva vallas veevõrke, mis on halvas seisukorras ning vajavad rekonstrueerimist. Elva valla veetoodang ja -tarbimine on kirjeldatud Lisas 1.

Kanalisatsioon

Ülevaade Elva vallas kuuluvad ühiskanalisatsiooni rajatised AS-ile Emajõe Veevärk (va Puhja kortermajade piirkond ning Kaarlijärves Estover OÜ poolt hallatav piirkond). Elva vallas on vee-ette- võtjaks määratud AS Emajõe Veevärk. Andmed Elva valla veevarustussüsteemi olemasoleva seisukorra ja arenguperspektiivide kohta pärinevad Elva vallavalitsuselt ja AS-ilt Emajõe Vee- värk.

Reovee vooluhulgad käesoleval ajal ja perspektiivselt Ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniseadus ning sellest tulenev ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava käsitleb eelkõige elanikkonnale veevarustuse- ja kanalisatsiooniteenuse ta- gamist, seega ei ole kavas ette nähtud investeeringuid tööstuspiirkondade veevarustuse ja kanalisatsiooni arendamiseks. Valla kohustuseks on hoolitseda tööstuspiirkondade veevarustuse ja kanalisatsiooni põhivõrgu ning eelvoolude arendamise eest. Veeressursside ja reovee- puhastusvõimsuste planeerimisel tuleb arvestada tööstuse vajadusega ja suunata süsteemi põhiehitiste dimensioneerimist sellele vastavalt. Elva vallas on ette nähtud ühiskanalisatsiooni laiendamine piirkondadesse, kus täna puudub võimalus ühiskanalisatsiooniga liitumiseks. Osaliselt on Elva vallas kanalisatsioonivõrke, mis on halvas seisukorras ning vajavad rekonstrueerimist. Elva valla reovee vooluhulkasid on kirjeldatud Lisas 2.

Elva valla ühisveevärgi ja -kanalisatsioon arendamise kava 2019-2030

ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI OBJEKTID

AAKRE KÜLA

Aakre küla kuulus enne haldusreformi Puka valda. Kokku on Aakre külas käesoleval hetkel ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga varustatud ligikaudu 43% elanikest ehk ligikaudu 115 elanikku. Vastavalt põhjavee kaitstuse kaardile on Aakre külas põhjavesi suhteliselt kaitstud (madal reostusohtlikkus).

Ühisveevärgi objektid Ühisveevärgi vett kasutavad enamus Aakre küla asutused ja ettevõtteid. Tarbitavate veekoguste mõõtmine toimub kaugloetavate veearvestite abil. Lisas 1 on toodud ühisveevärgiga ühendatud elanike, asutuste ning ettevõtete tarbitavad veekogused kogused.

Puurkaev-pumplad ja joogiveepuhasti Käesoleval ajal tarbitakse Aakre külas ühe puurkaevu vett (katastri nr. 9372), mis on rajatud 1973. aastal. Puurkaev-pumpla hoone, toruarmatuur ning seadmestik on rekonstrueeritud 2003. aastal. Rekonstrueerimistööde käigus rekonstrueeriti puurkaev-pumpla hoone, toruarmatuur, elektri- ja automaatikaseadmed ning paigaldati hoonesse uus 0,5 m3 hüdrofoor. Vas- tavalt puurkaevu veekvaliteedi näitajatele ei vasta puurkaevu toorvesi kehtivatele joogivee nõuetele raua osas (vastavalt Sotsiaalministri 31. juuli 2001 a määrusele nr 82 “Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid“) ning joogi- ja tarbevee käitlemiseks on paigaldatud hoonesse veetöötlusseadmena rauaeraldusfiltrid, mis tagavad joogivee madala raua- ja mangaanisisalduse. Aakre küla puurkaevpumpla tehnilised andmed on toodud lisas 8. Joogivee ja põhjavee ana- lüüsid on toodud lisas 13.

Veetorustikud Aakre küla ühisveevõrgu kogupikkus on ligikaudu 1000 meetrit. Vanemad veetorustikud on rajatud enam kui 30 aastat tagasi. Uuemate veetorustike rajamisel on kasutatud plasttorustike läbimõõduga De32...De110 mm. Käesoleval ajal tarbitakse Aakre külas vett, mis suunatakse veevõrku peale veetöötlusseadmete läbimist. Aakre küla olemasolevad veesüsteemid on näidatud töö lisas 9.

Tuletõrje veevarustussüsteemid Tulevikus on planeeritud torustiku kaudu täita tuletõrjeveesüsteemi kooli juures. Peale reoveepuhasti rekonstrueerimist rajada võimalusel tuletõrje veevõtukoht Aakre biotiikide kinnistule.

Ühiskanalisatsiooni objektid Aakre külas on ühiskanalisatsiooniga ühendatud enamus kortermajade ja eramajade elanikest ning asutustest ja ettevõtetest. Aakre külas on ühiskanalisatsiooniga ühendatud asutusteks Aakre lasteaed-algkool ja AS Bacula (moosivabrik). Ühiskanalisatsiooni suunatakse üksnes Aakre küla elanike ning asutuste ja ettevõtete olmereovett. Tööstusliku päritoluga reovett ühiskanalisatsiooni ei juhita. Reovee koguseid Aakre külas ei mõõdeta vaid loetakse võrdeliseks tarbitud vee kogusega. Lisas 2 on toodud ühiskanalisatsiooniga ühendatud elanike poolt, asutustes ning ettevõtetes tekkiva reovee arvestuslikud kogused aastal 2018.

Elva valla ühisveevärgi ja -kanalisatsioon arendamise kava 2019-2030

Kanalisatsioonitorustikud Aakre külas on moodustatud reoveekogumisala. Aakre küla ühiskanalisatsiooni torustikud on suuremas osas amortiseerunud. Vajalik olemasoleva kanalisatsioonisüsteem rekonstrueerida. Aakre küla kanalisatsioonisüsteemid on toodud käesoleva töö lisas 9 (Aakre küla olemasolev ja perspektiivne ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni üldskeem).

Reoveepumplad Aakre küla kanalisatsioon on rajatud isevoolsena.

Reoveepuhasti Aakre küla reoveepuhastiks on 1996. a rajatud septik. Järelpuhastusel on kasutusel üks biotiik. Septik ja biotiik asuvad asula keskel tee ääres. Heitveesuublaks vastavalt AS-ile Emajõe Veevärk väljastatud vee-erikasutusloale (nr L.VV/330010) on Purtsi jõgi (suubla kood VEE1013105). Vastavalt Eesti Veeseadusele on kõik Eesti veekogud (s.h. Purtsi jõgi) reostustundlikud heitveesuublad. Vee erikasutusloaga (nr L.VV/330010) keskkonda viidavad lubatud saasteaine kogused ning Aakre küla reoveepuhasti väljavoolu heitvee analüüsitulemused on toodud lisas 8.

Sademeveekanalisatsioon Sademeveekanalisatsioon Aakre külas puudub, sademevesi juhitakse haljasaladele.

ANNIKORU KÜLA

Annikoru küla kuulus enne haldusreformi Konguta valda. Kokku on Annikoru külas käesoleval hetkel ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga varustatud ligikaudu 75% elanikest ehk ligikaudu 245 elanikku. Vastavalt põhjavee kaitstuse kaardile on piirkonnas põhjavesi kaitstud.

Ühisveevärgi objektid Ühisveevärgi vett kasutab enamus Annikoru küla asutusi ja ettevõtteid. Tarbitavate veekoguste mõõtmine toimub kaugloetavate veearvestite abil. Lisas 1 on toodud ühisveevärgiga ühendatud elanike, asutuste ning ettevõtete tarbitavad veekogused kogused aastal.

Puurkaev-pumplad ja joogiveepuhasti Käesoleval ajal tarbitakse Annikoru külas ühe puurkaevu (Laatsi, katastri nr. 6820), mis on rajatud 1971. aastal. Puurkaev-pumpla hoone, toruarmatuur ning seadmestik on rekonstrueeritud 2009. aastal. Rekonstrueerimistööde käigus rekonstrueeriti puurkaev-pumpla hoone, toruarmatuur, elektri- ja automaatikaseadmed ning paigaldati hoonesse uus 0,3 m3 hüdrofoor. Vastavalt puurkaevu veekvaliteedi näitajatele ei vasta puurkaevu toorvesi kehtivatele joogivee nõuetele kõrgendatud raua osas (vastavalt Sotsiaalministri 31. juuli 2001 a määrusele nr 82 “Joogivee kvaliteedi- ja kontrolli-nõuded ning analüüsimeetodid“) ning joogi- ja tarbevee käitlemiseks on paigaldatud hoonesse veetöötlusseadmena rauaeraldusfiltrid. Lisaks on Annikoru küla keskuses ühisveevõrguga ühendatud, kuid kasutusest väljas veel elamute puurkaev (katastri nr 6812). Puurkaev-pumpla asub hoones koos hüdrofooriga. Vett ühisveevarustuse tarbeks puurkaevust ei pumbata. Puurkaev-pumpla hoone on halvas seisukorras. Annikoru küla puurkaevpumplate tehnilised andmed on toodud lisas 8. Joogivee ja põhjavee analüüsid on toodud lisas 13.

Elva valla ühisveevärgi ja -kanalisatsioon arendamise kava 2019-2030

Veetorustikud Annikoru küla ühisveevõrgu kogupikkus on ligikaudu 2,2 km, millest suurem enamus on rekonstrueeritud aastatel 2008-2010 projekti „Emajõe ja Võhandu jõe veemajandusprojekt“ raames. Enamik torustikust on plasttorustikud De50...90 mm. Annikoru küla olemasolevad veesüsteemid on näidatud töö lisas 9.

Tuletõrje veevarustussüsteemid Annikoru küla keskuses on tuletõrje veevõtuks eelkõige võimalik kasutada Annikoru küla kooli juures olevat 100 m3 suurust veevõtumahutit. Veevõtukoht on korras ning aastaringi kasutatav. Mahuti on tähistatud. Lisaks on küla keskuses võimalik vett võtta ka Annikoru pargis laululava juures olevast tiigist. Veevõtukoht on korras, kuid sellel puudub tähistus ning veevõtukaev. Samuti pole veevõtu- koht aastaringi kasutatav. Tuletõrjevett on võimalik võtta ka Annikoru küla puurkaev-pumplast põhjasuunas asuva toot- mishoone juures olevast ca 60 m3 suurusest mahutist ning küla lõunaosas AS Rempo vana tankla taga olevast ca 80 m3 suurusest mahutist.

Ühiskanalisatsiooni objektid Annikoru küla keskuses on ühiskanalisatsiooniga ühendatud enamus kortermajade ja eramajade elanikest ning asutustest. Ühiskanalisatsiooni suunatakse üksnes Annikoru küla elanike ning asutuste ja ettevõtete olmereovett. Tööstusliku päritoluga reovett ühiskanalisatsiooni ei juhita. Annikorus mõõdetakse reoveepuhastisse suunatud reovett vooluhulgamõõturiga. Lisas 2 on toodud ühiskanalisatsiooniga ühendatud elanike poolt, asutustes ning ettevõtetes tekkiva reovee mõõdetud kogused.

Kanalisatsioonitorustikud Annikoru külas on moodustatud reoveekogumisala. Reoveekogumisalal on ühiskanalisatsioo- niga liidetud suurem enamus tarbijatest. Annikoru küla kanalisatsioon on valdavalt isevoolne ning reovesi suunatakse küla põhjaosas olevasse reoveepuhastisse isevoolselt. Annikoru külas on kokku ca 2,6 km isevoolseid ning ca 40 m survelisi kanalisatsioonitorustikke. Isevoolsete torustike rajamisel on kasutatud peamiselt plasttorusid (PVC) läbimõõduga De160 ja De200 mm. Survetorustikud on rajatud PE torudest läbimõõduga De63 ja De90 mm. Olemasolevate vanemate isevoolsete torustike rajamisel on kasutatud peamiselt malm- ja asbotorusid läbimõõduga DN 150 mm. Enamus kanalisatsioonitorustike on rekonstrueeritud 2010. aastal, seega on kanalisatsioonisüsteemi seisukord valdavalt hea. Tulenevalt vanemate eelkõige kinnistusiseste torustike ja kanalisatsioonikaevude vanusest on need suures osas amortiseerunud, mistõttu toimub sademete- ja lumesulamisvee infiltratsioon kanalisatsioonisüsteemi. Vastupidine protsess - reovee filtreerumine pinnasesse – võib toimuda põuaperioodidel, kui pinnavee tase langeb allapoole kollektorite paigaldussügavust. Annikoru küla kanalisatsioonisüsteemid on toodud käesoleva töö lisas 9.

Reoveepumplad Suurem enamus Annikoru küla kanalisatsioonist on rajatud isevoolsena. Reovee suunamiseks puhastusprotsessi on reoveepuhasti territooriumile rajatud reoveepumpla. Annikoru külas kasutatava reoveepumpla andmed on toodud tabelis 12.

Elva valla ühisveevärgi ja -kanalisatsioon arendamise kava 2019-2030

Tabel 12. Annikoru küla reoveepumpla ülevaade Tootlik- Raja- Objekti Objekti Kasutatava kus mise Üldhinnang tähis nimi pumba mark m3/h aasta Annikoru Grundfos RKP-1 28 2009 Korras RKP SEV.80.80.11.4.50D

Reoveepuhasti Annikoru küla reovee puhastamine toimub küla põhjaosas asuvas reoveepuhastis. Annikoru küla puhastusseadmeks on mehaanilisest ja bioloogilis-keemilisest puhastusprotsessist koosnev MINICLAR BC 350 tüüpi aktiivmudapuhasti, mis on rajatud 2009. aastal. Olemasolev varasem Bio-100 tüüpi reoveepuhasti likvideeriti. Rekonstrueeritud reoveepuhasti on kestu- sõhutusega aktiivmudapuhasti, mille projekteeritud jõudlus reostuskoormuse järgi on 21,5 3 kgBHT7/d (303 ie) ning hüdraulilise koormuse põhjal 46,7 m /d. Avariiolukordadeks on kasutusel üks biotiiki. Aastal 2017 varakevadel puhastati AS Emajõe Veevärk tellimusel reoveepuhasti esimene biotiik liigsest settest. Likvideeriti vanad kaevud biotiikide vahel. Biotiigi väljavoolule rajati regulaatorkaevu ning kaevust suublasse kulgev kraav puhastati kogunenud settest ning võsast. Heitveesuublaks vastavalt AS-ile Emajõe Veevärk väljastatud vee-erikasutusloale (nr L.VV.TM-331074) on Laatsi kraav (suubla kood VEE1036206). Vee erikasutusloaga keskkonda viidavad lubatud saasteaine kogused ning Annikoru küla reoveepuhasti väljavoolu heitvee analüüsitulemused on toodud lisas 8.

Sademeveekanalisatsioon Sademeveekanalisatsioon Annikoru külas puudub. Osaliselt on jäetud sademevete ärajuhti- miseks kasutusele vanemad kanalisatsioonitorustikud.

ELVA LINN-KÄÄRDI-KALME-METSALAANE-KURELAANE-VISSI

Vastavalt põhjavee kaitstuse kaardile on Elva linna ning Käärdi, Kalme, Metsalaane, ja Kure- laane külade (edaspidi lähialad) põhjavesi kaitstud ja suhteliselt kaitstud (madal reostusohtlikkus). Kokku on Elva linnas ja lähialadel käesoleval hetkel ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga varustatud ligikaudu 82% elanikest ehk ligikaudu 5536 elanikku.

Ühisveevärgi objektid Ühisveevärgi vett kasutavad enamus Elva linna ning lähialade asutused ja ettevõtteid. Tarbi- tavate veekoguste mõõtmine toimub kaugloetavate veearvestite abil. Lisas 1 on toodud ühis- veevärgiga ühendatud elanike, asutuste ning ettevõtete tarbitavad veekogused.

Puurkaev-pumplad ja joogiveepuhasti Elva linna puurkaev-pumplate tehnilised andmed ja tootlikkused on toodud lisas 8. Joogivee ja põhjavee analüüsid on toodud lisas 13. Elva Kirde tn 1b PK, Elva Supelranna 23a ja Metsalaane PK kuuluvad Elva vallale. Elva Nooruse PK-1, Elva Nooruse PK-2, Elva Puiestee 13 PK ja Elva Jaani PK kuuluvad AS Emajõe Veevär- gile.

Tabel 13. Elva linna olemasolevate puurkaev-pumplate ülevaade.

Elva valla ühisveevärgi ja -kanalisatsioon arendamise kava 2019-2030

Keskmine Hinnang pumbatud tehnilise Jrk Objekti valmi- vee kogus Puurkaevu seisukorra nr Objekti nimetus mis-aasta m3/d passi nr kohta

1 Elva Nooruse PK-1 2010 0 24500 reservis 2 Elva Nooruse PK-2 2010 117 24501 hea 3 Elva Puiestee 13 PK 2014 205 6882 hea 4 Elva Jaani PK 2014 202 6881 hea 5 Elva Supelranna 23a PK 1960 0 6865 reservis 6 Elva Kirde tn 1b PK 1955 0 6873 reservis 7 Metsalaane PK 1986 0 6838 reservis

Nooruse PK-1 ja Nooruse PK-2 on rajatud 2010. aastal. Nooruse PK-1 puurkaev-pumplal on paigalduseaegne defekt ja seetõttu ka reservis. Elva Nooruse PK-2 seisukord ja tootlikkus on hea. Jaani PK on rekonstrueeritud 2014. aastal Infragate Eesti AS ja ConArte OÜ poolt koostatud projekti „Elva reoveepuhasti ja veetöötlusjaama rekonstrueerimise uurimis- projektee- rimistööd“ (töö nr EMA6) alusel. Arbimäel (Tartu mnt, Supelranna ja Koidu tänavate vaheline ala) paiknevad 3-korruselised korterelamud, mis vajavad veevõrgus minimaalselt 28 mvs vabasurvet. Selleks, et tagada antud piirkonnas vajalik surve on rajatud kaks survetõstepumplat : • Elva STP-1 (Tartu mnt. ja Supelranna tn. ristmiku läheduses); • Elva STP-2 (Pikk tn. ja Supelranna tn. ristmiku läheduses);

Lisaks on üks survetõstepumpla ka Käärdi alevikus: • Elva Käärdi STP-3 (Lina tn. ja Rukki tn. ristmiku läheduses); Survetõste pumbad ei tööta hetkel pumpade vale dimensioneerigu tõttu. Elva linnas on üks joogiveepuhasti (JVP), mille omanik on AS Emajõe Veevärk. Veetöötlus- jaam asub Puiestee 13 katastriüksusel (kü tunnus 17001:001:0222). JVP rajati 1996.-1997. aastal ning töösse läks see 1998. aastal. 2014. aastal rekonstrueeriti JVP ja puhastihoone Infragate Eesti AS ja ConArte OÜ poolt koostatud projekti „Elva reoveepuhasti ja veetöötlus- jaama rekonstrueerimise uurimis- projekteerimistööd“ (töö nr EMA6) alusel. Rekonstrueerimise käigus teostati järgnevad rekonstrueerimistööd: 1. Puiestee ja Jaani tn puurkaevupumpade asendamine (sh sagedusmuundurite vahetus). Puurkaevude veetõstetorude vahetus. 2. Filtrisüsteemi rekonstrueerimine (juhtkontrolleri väljavahetamine või filtrite juhtimise väljaehitamine JVP keskjuhtimissüsteemi sees, filtrimaterjali vahetus, magnetklappide ja manomeetrite vahetus). Teostatakse käesoleval ajal jadamisi töötava filtrisüsteemi ümberehitamine paralleelfiltrisüsteemiks, mis tagab filtrisüsteemi jõudluse 65 m3/h ning on piisav varustamaks tarbijaid vajaliku töödeldud vee kogusega. 3. Pesuveepumba ja doseerimispumba asendamine; 4. Puhuri hooldustööd, õhufiltri vahetus; 5. Kompressori vahetus; 6. Õhukuivati paigaldamine; 7. Teise astme pumpade vahetamine ja seadistamine; 8. Uute hüdrofooride paigaldus;

Elva valla ühisveevärgi ja -kanalisatsioon arendamise kava 2019-2030

9. Uue AISI304 toorveetorustiku rajamine ning filtritevahelise PVC-U torustiku asendamine roostevaba AISI304 torustikuga. Samuti Puiestee PK toorveetorustiku väljavahetamine; 10. Mahutite õhufiltrite rajamine; 11. Mahutite tasemeandurite väljavahetamine; 12. Täiendava DN100 töödeldud vee liini rajamine teise astme pumpade ja veetöötlusjaama veevõrgu toru vahele, sh induktiivkulumõõtja ja toruarmatuuri paigaldamine toruliinile; 13. Veetöötlushoone rekonstrueerimine; 14. Vajalik teostada joogiveepuhasti puhasti osa sanitaarremont, paigaldada niiskuseraldi (siibriteruumi), paigladada kaugloetavad arvestid;

Veetorustikud Elva linna ja lähialade ühisveevõrgu kogupikkus on ligikaudu 9,4 kilomeetrit. Vanemad veetorustikud on rajatud enam kui 40 aastat tagasi. Väga suures osas on veetorustikud rekonstrueeritud uuemate PE torustike vastu, mille läbimõõt jääb vahemikku De32 kuni De250 mm. Käesoleval ajal tarbitakse Elva linnas ja lähialadel vett, mis suunatakse veevõrku peale vee- töötlusseadmete läbimist. Elva linna ja lähialade olemasolevad veesüsteemid on näidatud töö lisas 9.

Tuletõrje veevarustussüsteemid Elva linn ja lähialad on varustatud toimiva tuletõrje veevarustussüsteemiga hüdrantide näol. Lisaks on Elva linnas ja lähialadel kokku 20 tuletõrjeveevõtu kohta. Olemasolevate hüdrantide ja tuletõrjeveevõtu kohtade asukohad on kajastatud lisas 9. Lühiajalise investeeringuprogrammi raames on planeeritud rajada Vambola tänavale üks lisanduv hüdrant.

Ühiskanalisatsiooni objektid Elva linnas ja lähialadel on ühiskanalisatsiooniga ühendatud enamus kortermajade ja eramajade elanikest ning asutustest ja ettevõtetest. Ühiskanalisatsiooni suunatakse Elva linna ja lähialade elanike ning asutuste ja ettevõtete reovett. Lisas 2 on toodud ühiskanalisatsiooniga ühendatud elanike poolt, asutustes ning ettevõtetes tekkiva reovee arvestuslikud kogused. Elva linnas ja lähialadel on moodustatud ühtne Elva reoveekogumisal pindalaga 482,5 ha. Reoveekogumisala koormuseks on määratud 10 033 ie. Käesoleva ühisvee- ja kanalisatsiooni arendamise kava käigus tehakse ettepanek suurendada Elva reoveekogumisala 52,1 ha võrra uusarenduspiirkondade arvelt. Põhimõtteline lahendus on näidatud joonistel VK-03-01…VK- 03-22

Kanalisatsioonitorustikud Elva linna ja lähialade olemasolevate isevoolsete kanalisatsioonitorustike pikkuseks on ligikaudu 7,65 km. Enamik Elva linna ja lähialade kanalisatsioonitorustikke on rekonstrueeritud. Kõik uuemad isevoolsed kanalisatsioonitorustikud on valmistatud PVC materjalist ja nende läbimõõt jääb De160 kuni De315 vahemikku. Lisaks leidub ka mõningaid vanemaid kanalisatsioonitorustikke, mille materjalina on kasutatud metalli. Lisaks on Elva linnas ja lähialadel kanalisatsiooni juhtimiseks kasutatud ka survekanalisatsioonitorustikke. Survekanalisatsioo- nitorustike pikkuseks on ligikaudu 1,9 km ja materjalina on kasutatud PE torustikke. Enamik survekanalisatsioonitorustikust on rajatud aastatel 2009-2011 ning nende seisukord on hea. Elva linna ja lähialade olemasolevad kanalisatsioonitorustikud on näidatud töö lisas 9.

Elva valla ühisveevärgi ja -kanalisatsioon arendamise kava 2019-2030

Reoveepumplad Elva linna ja lähialade survekanalisatsioonitorustiku süsteemi osana on kasutusel 53 reoveepumplat. Elva linna ja lähialade peapumplateks on Oja tn 3 kinnistul paiknev reoveepumpla Elva_RKP_22 ja Palu teel 7 kinnistu vahetus läheduses asuv pumpla Elva_RKP_24. Pumplad, mis on rekonstrueeritud 2009. aastal, on läbimõõduga 2,2...2,6 m ja sügavused jäävad vahemikku 4,4…4,5 m. Rekonstrueerimise käigus teostati erinevad ehitustööd sise- ja välisruu- mides, vahetati välja pumbad ja võre ning teostati elektri- ja automaatikatöid pumpla auto- maatjuhtimise tagamiseks. Elva linna ja lähialade reoveepumplate seiskord on hea või rahuldav ning suuri rekonstrueerimistöid seal lähiajal ei planeerita, välja arvatud juhul kui suunatakse Nõo asula reovesi Elva puhastisse võivad osad reoveerajatiste lõigud vajada ümberdi- mensioneerimist ja väljavahetamist. Elva pumplad töötavad enamuses nö kahe pumba süs- teemil, umbes 15 pumplat ühe pumba süsteemil. Pumplate keskmine rajamis- või rekont- rueerimisaasta jääb vahemikku 2009-2014, pumplad on keskmiselt läbimõõduga 1,5 m. Olemasolevate Elva linna ja lähialade reoveepumplate asukohad ja kujad on kajastatud lisas 9.

Reoveepuhasti Elva linna reovett puhastatakse kaasaegsel tehnoloogial rajatud annuspuhastiga reoveepuhastis. Avariiolukorraks on kasutada viis biotiiki. Puhasti omanikuks on AS Emajõe Veevärk. Reoveepuhasti kompleks ja biotiigid asuvad Kurelaane külas Elva reoveepuhastusjaama ka- tastriüksusel (kü tunnus: 33101:001:0290). Reoveepuhasti on rajatud 1986 aastal tüüppro- jekti alusel ja täielikult rekonstrueeritud 2014. aastal. Heitveesuublaks vastavalt AS-ile Emajõe Veevärk 20.11.2017.a väljastatud vee-erikasutusloale (nr L.VV/329740) on Käo oja (suubla kood VEE1036300). Vastavalt Eesti Veeseadusele on kõik Eesti veekogud (s.h. Käo oja) reostustundlikud heitveesuublad. Vee erikasutusloaga (nr L.VV/329740) keskkonda viidavad lubatud saasteaine kogused ning Elva linna reoveepuhasti väljavoolu heitvee analüüsitulemused on toodud lisa 8. Elva reoveepuhasti rekonstrueerimiseks koostati 2012. aastal AS Infragate Eesti ja OÜ Co- nArte poolt tööprojekt „Elva Reoveepuhasti rekonstrueerimine“, projekt nr 2.1.0101.09- 0035. Ehitustöid teostas AS Merko Ehitus kontsern ning projekti valmimise aeg oli 2014.a.

Elva linna reoveepuhasti rekonstrueerimise järgselt puhastatakse Elva linna reovesi järg- neva tehnoloogia abil:

• mehhaaniline puhastus automaatvõre ja liivapüünisega • ühtlustusmahuti; • üheastmeline annuspuhasti (SBR ehk sequencing batch reaktor tehnoloogia) bioloogiline puhastus süsinikuühendite, lämmastiku ja fosfori ärastamiseks kahes paralleelses liinis; • keemiline fosfori ärastus (sekundaarne); • reoveesette gravitatsiooniline tihendamine ja mehhaaniline tahendamine; • reoveesette aunkompostimine ning järelvalmimine kompostimisväljakutel; • purgimissõlm vedeljäätmete eelpuhastuseks; • biotiigid reovee hüdrauliliste piik-koormuste katteks (kevadine sulaperiood) Reoveepuhasti rekonstrueerimise tulemusena vastab reoveepuhastist väljuv heitvesi Eesti Vabariigi seaduste ja EL asulareovee puhastamise direktiivi 91/271/EC nõuetele.

Elva valla ühisveevärgi ja -kanalisatsioon arendamise kava 2019-2030

Tehnoloogilised parameetrid

Koostatud projekti projekteerimise lähteparameetrid on tabelis 14.

Tabel 14. Projekteeritud Elva reoveepuhasti projekteerimise lähteparameetrid

Elva valla ühisveevärgi ja -kanalisatsioon arendamise kava 2019-2030

Projekteeritud reo- Parameeter Tähis Ühik veepuhasti parameetrid

Hüdrauliline koormus ühiskanalisatsioonist:

3 Keskmine ööpäevane vooluhulk Qd m /d 1255

3 Maksimaalne ööpäevane vooluhulk sademetega Qd m /d 1600

3 Ekstreemne ööpäevane vooluhulk Qdekstreem m /d 3200 Projekteeritav hüdrauliline koormus: Projekteeritav keskmine tunni vooluhulk bioloogiline 3 puhastus (tagatakse ühtlustus/kogumismahuti kasu- Qh m /h 60 tamisega) Projekteeritav maksimaalne tunni vooluhulk ühtlus- Q m3/h 90 tus/kogumismahutisse 24 h tunni kestvusega hmax Projekteeritav tunni maksimum mehhaaniline puhas- Q m3/h 140 tus hmax Kontsentratsioon ühiskanalisatsioonist: - orgaaniline aine KHT mg/l 1000...1600

- orgaaniline aine BHT7 mg/l 500...800 - hõljuvaine HA mg/l 600...933

- üldlämmastik Nüld mg/l 100...160 17...27 - üldfosfor Püld mg/l

Projekteeritav reostuskoormus ühiskanalisatsioonist (90%): - inimekvivalente IE ie 10000 - orgaaniline aine KHT kg/d 1200

- orgaaniline aine BHT7 kg/d 600 - hõljuvaine HA kg/d 700

- üldlämmastik Nüld kg/d 120

- üldfosfor Püld kg/d 20 Projekteeritav reostuskoormus purgimisest (10%): - inimekvivalente IE ie 1110 - orgaaniline aine KHT kg/d 133

- orgaaniline aine BHT7 kg/d 67 - hõljuvaine HA kg/d 78

- üldlämmastik Nüld kg/d 13,5

- üldfosfor Püld kg/d 2,3

Elva linna reovee puhastamiseks vajalikud puhastusprotsessi parameetrid – mahutite parameetrid, aktiivmuda koormus ja vanus, vajalikud hapniku ja õhukogused ning andmed liigmuda kohta - on esitatud tabelis 15. Parameetreid on vaadeldud kolmel eri koormusel – pro-

Elva valla ühisveevärgi ja -kanalisatsioon arendamise kava 2019-2030

jekteeritud reostuskoormusel 11000 ie ja 25% madalamal ja 25% suuremal reostuskoormusel, millistel reoveepuhasti on võimeline õige opereerimise tulemusel tagama veel nõueteko- hase heitvee puhastusefektiivsuse.

Tabel 15. Elva linna reoveepuhastusprotsessi parameetrid

Parameeter Ühik 8250 ie 11000 ie 13750 ie Protsessimahuti kasulik ruu- m3 2x900 2x900 2x900 mala Maksimaalne veetase mahutis m 4,0 4,0 4,0 mahuti põhjast Minimaalne veetase mahutis m3 2,85 2,85 2,85 mahuti põhjast SBR tsükli pikkus h 8,0 8,0 8,0 Bioloogilise puhastuse pikkus h 6,0 6,0 6,0 SBR tsüklist Muda kuivaine sisaldus g/l 4,0 5,0 5,0 Muda vanus d 19,5 17 13,5 Tekkiv liigmuda hulk kg*KA/d 495 706,0 907,0 3 Muda mahukoormus kgBHT7/m x d 0,28 0,37 0,46

Muda koormus kgBHT7/kgMLSSxd 0,069 0,073 0,092

AOR kgO2/h 50,9 69,1 81,9

SOTR kgO2/h 101,9 138,1 163,8 (Nm3 õhk/h) (4,0 m Õhu kogus puhuritest 3110 4215 4998 H2O) (Nm3 õhk/min) (4,0 m Õhu kogus puhuritest 52 70 83 H2O) Protsessist ärastatava liig- m3/d 123,8 141,2 181,4 muda kogus Protsessist ärastatava liigmuda kogus 1 SBR mahuti m3/8h 20,6 23,5 30,2 kohta tsüklis Tihendatud liigmuda kuivaine g/l 25,0 25,0 25,0 sisaldus Tihendatud (KA=2,5%) liig- m3/d 19,8 28,2 36,3 muda kogus

Elva linna reoveepuhasti väljuva heitvee reostusnäitajad on esitatud lisas 8.

Elva linna reoveepuhasti kompleksi on rajatud settetahendushoone katusealune. Rajatis on metall karkassil varikatus, mis rajati olemasoleva asfaltplatsi kohale. Rajatis on soojusta- mata, ilma seinteta plekkkatusega. Objekt valmimisaasta on 2015.a.

Sademeveekanalisatsioon Elva linnas on olemasolev sademeveekanalisatsioonisüsteem. Sademeveekanalisatsiooni torustike pikkuseks on AS Emajõe Veevärk geoinfosüsteemi andmetel ligikaudu 9 km ja kasutatud on peamiselt PP materjali läbimõõduga De200...De400. Neis piirkondades kus sademeveekanalisatsiooni pole rajatud, juhitakse sademevesi haljasaladele.

Elva valla ühisveevärgi ja -kanalisatsioon arendamise kava 2019-2030

HELLENURME KÜLA

Hellenurme küla kuulus enne haldusreformi Palupera valda. Kokku on Hellenurme külas käesoleval hetkel ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga varustatud ligikaudu 58% elanikest ehk ligikaudu 90 elanikku. Vastavalt põhjavee kaitstuse kaardile on piirkonnas põhjavesi suhteliselt kaitstud.

Ühisveevärgi objektid Hellenurme küla elanike poolt tarbitavate veekoguste mõõtmine toimub kaugloetavate veearvestite abil. Lisas 1 on toodud ühisveevärgiga ühendatud elanike, asutuste ning ettevõtete tarbitavad veekogused kogused.

Puurkaev-pumplad ja joogiveepuhasti Hellenurme küla veevarustus baseerub kahel puurkaevpumplal: Hellenurme keskuse puurkaev ja Mõisa aia puurkaev. Hellenurme keskuse puurkaev on rajatud 1983. Puurkaevpumpla rekonstrueeriti 2001. aastal. Rekonstrueerimisel vahetati välja kogu pumpla hoones asuv torustik ja armatuur, vahetati pump, paigaldati veetöötlusseadmed ja kaks uut hüdrofoori. Mõisa aia puurkaev on rajatud 2008. aastal mittetulundusühingu Hellenurme Mõis poolt Lõuna-Eesti Hooldekeskuse territooriumile. Puurkaev varustab Lõuna-Eesti Hooldekeskust ja ühte 3-korteriga korruselamut. Puurkaevpumplate tehnilised andmed on toodud lisas 8. Joogivee ja põhjavee analüüsid on toodud lisas 13.

Veetorustikud Hellenurme külas on veetorustikke ~1,7 km. Veetorustikud on täies ulatuses rekonstrueeritud aastal 2001-2015. Veetorustike rekonstrueerimisel on kasutatud plasttorustike läbimõõduga de32...75 mm. Hellenurme küla olemasolevad veesüsteemid on näidatud töö lisas 9.

Tuletõrje veevarustussüsteemid Piirkonnas kasutatakse tuletõrje veevarustuseks looduslikke veekogusid.

Elva valla ühisveevärgi ja -kanalisatsioon arendamise kava 2019-2030

Tabel 16. Piirkonna tuletõrje veevõtukohad Nimetus Asula Tüüp Iseloomustus Veevõtt Hellenurme- Hellenurme Hellenurme Palu-Räbi avalikult kasu- paisjärve veevõ- Hellenurme küla paisjärve tatava tee ääres püüli- tukoht äärne veski eest. Koosneb meetrise läbi- Ööbikuoru vee- Hellenurme Hellenurme küla mõõduga kolmest kae- võtukoht oja äärne vurakkest. Maasisene mahuti, mis Hellenurme küla, likvideeritakse kergliik- Täidetav mahuti noortekeskuse juu- Mahuti lustee rajamisel. Pole res see olnud ka aastaid kasutusel enam. Hellenurme küla, en- Maasisene mahuti, mis Täidetav mahuti dise rohujahuveski Mahuti vajab täitmist. Teadmata juures on selle vettpidavus.

Ühiskanalisatsiooni objektid Hellenurmes on moodustatud reoveekogumisala. Reoveekogumisalal on ühiskanalisatsiooniga liidetud suurem enamus tarbijatest. Hellenurmes mõõdetakse reoveepuhastisse suunatud reovett vooluhulgamõõturiga. Lisas 8 on toodud ühiskanalisatsiooniga ühendatud elanike poolt, asutustes ning ettevõtetes tekkiva reovee mõõdetud kogused.

Kanalisatsioonitorustikud Hellenurme külas on kanalisatsioonitorustike ~1,8 km. Kanalisatsioonitorustikud on suures mahus rekonstrueeritud aastal 2005-2015. Hellenurme küla kanalisatsioonisüsteemid on toodud käesoleva töö lisas 9.

Reoveepumplad Hellenurme külas on kaks reoveepumplat. Millest üks on rajatud kinnistu reovee ärajuhtimi- seks. Hetkel pole eelmainitud kinnistu liitunud kanalisatsiooniga. Teine reoveepumpla kuulub reoveepuhasti koossesisu. Pumplat kasutatakse reovee pumpamiseks setitisse.

Tabel 17. Hellenurme küla reoveepumpla ülevaade Objekti Objekti Kasutatava Tootlikkus Rajamise Üldhinnang nimi tähis pumba mark m3/h aasta Hellenurme Flygt DF 3057 2016 RKP-1 12 Hetkel ei tööta RKP MT3-230 Hellenurme RKP-2 53 Korras RKP

Elva valla ühisveevärgi ja -kanalisatsioon arendamise kava 2019-2030

Reoveepuhasti Hellenurme reoveepuhasti põhineb aktiivmuda õhustamise tehnoloogial. Hellenurme reoveepuhasti on rekonstrueeritud 2008. aastal. Puhasti projekteeritud võimsus on 45 m3/d. Reo- veepuhasti koosneb võrekaevust, fosforiärastusmahutist, denitrifikatsioonimahutist, nitrifi- katsioonimahutist, järelsetitist ja liigmudatihendist. Heitvee suublaks on Elva jõgi. Heitveesuublaks vastavalt AS-ile Emajõe Veevärk väljastatud vee-erikasutusloale (nr L.VV/328993) on Käo oja (suubla kood VEE1036500). Vee erikasutusloaga keskkonda viidavad lubatud saasteaine kogused ning Hellenurme küla reoveepuhasti väljavoolu heitvee ana- lüüsitulemused on toodud lisas 8.

Sademeveekanalisatsioon Hellenurme külas eraldi lahkvoolset sademeveekanalisatsiooni ei ole. Sademevesi juhitakse haljasaladele.

KAARLIJÄRVE KÜLA

Kaarlijärve kuulus enne haldusreformi Rannu valda. Kaarlijärve külas on ca 114 elanikku, kellest ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga on liitunud ligikaudu 88% elanikest, 100 inimest. Kaarlijärve külas tegutseb vee-ettevõtjana OÜ Estover Piimatööstus. Vastavalt põhjavee kaitstuse kaardile on piirkonnas põhjavesi valdavalt kaitstud.

Ühisveevärgi objektid Ühisveevärgi vett kasutavad Kaarlijärve küla elanikud ja ettevõte. Tarbitavate veekoguste mõõtmine toimub veearvestite abil. Lisas 1 on toodud ühisveevärgiga ühendatud elanike, asutuste ning ettevõtete tarbitavad veekogused kogused.

Puurkaev-pumplad ja joogiveepuhasti Kaarlijärve külas varustab veega OÜ Estover Piimatööstus puurkaev (katastri nr 6750). Puur- kaev on rajatud 1960 aastal. Kaalijärve puurkaevpumpla tehnilised andmed on toodud lisas 8. Veeanalüüsid on toodud lisas 13.

Veetorustikud Kaarlijärve ühisveevõrgu kogupikkus on ligikaudu 600 meetrit. Kaarlijärve ühisveevõrgu on toodud käesoleva töö lisas 9.

Tuletõrje veevarustussüsteemid Kaarlijärve külas puuduvad hüdrandid, sest olemasolevate veetorude läbimõõt ja tehniline seisund ei võimalda nende paigaldamist. Kustutustöödeks vajalik vesi saadakse Tamme poldri peakraavist (1 km läänesuunas) või otse puurkaevpumplast.

Ühiskanalisatsiooni objektid Ühiskanalisatsiooniga on varustatud küla keskasula piirkonna elanikud, kaks kortermaja Kaar- lijärve 18 ja Kaarlijärve 24 (18- ja 24-korteriga).

Elva valla ühisveevärgi ja -kanalisatsioon arendamise kava 2019-2030

Kanalisatsioonitorustikud Kaarlijärve küla kanalisatsioon on ca 1065 m. Süsteem on isevoolne ning torustik on rajatud asbesttsementtorudest (läbimõõt 200 mm) ja metalltorudest (läbimõõt 150 mm). Torustike vanus on 35 – 40 aastat.

Reoveepumplad Kaarlijärve küla kanalisatsioon on rajatud isevoolsena.

Reoveepuhasti Reoveepuhastiks on OÜ Estover Piimatööstuse Kaarlijärve tootmisüksuse reoveepuhasti. Heit- veesuublaks vastavalt OÜ-le Estover Piimatööstuse väljastatud vee-erikasutusloale (nr L.VV/329963) on Tamme peakraav (suubla kood VEE1022700). Vee erikasutusloaga keskkonda viidavad lubatud saasteaine kogused on toodud lisas 8.

Sademeveekanalisatsioon Sademeveekanalisatsioon Kaarlijärve külas puudub.

KONGUTA KÜLA

Konguta küla kuulus enne haldusreformi Konguta valda. Kokku on Konguta külas käesoleval hetkel ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga varustatud 64 inimest ehk 35% elanikest. Konguta külas on ühisveevärgiga ühendatud nn Väike-Konguta piirkonna kortermajad, elamu ning asutused (OÜ Armin Puit ja OÜ Konguta Töökoda). Vastavalt põhjavee kaitstuse kaardile on piirkonnas põhjavesi suhteliselt kaitstud.

Ühisveevärgi objektid Konguta küla elanike poolt tarbitavate veekoguste mõõtmine toimub kaugloetavate veearvestite abil. Lisas 1 on toodud ühisveevärgiga ühendatud elanike, asutuste ning ettevõtete tarbitavad veekogused kogused.

Puurkaev-pumplad ja joogiveepuhasti Konguta küla puurkaev (katastri nr 14931) asub küla korrusmajade läheduses Elva-Rannu tee ääres ning see on rajatud 1999. aastal. Puurkaev-pumpla rekonstrueeriti 2013. aastal. Rekonstrueerimistööde käigus rajati uus puurkaev-pumpla hoone, toruarmatuur, elektri- ja automaatikaseadmed ning paigaldati hoonesse uus 0,5 m3 hüdrofoor. Vastavalt puurkaevu veekvaliteedi näitajatele ei vasta puurkaevu toorvesi kehtivatele joogivee nõuetele kõrgen- datud raua ja mangaani osas (vastavalt Sotsiaalministri 31. juuli 2001 a määrusele nr 82 “Joogivee kvaliteedi- ja kontrolli-nõuded ning analüüsimeetodid“) ning joogi- ja tarbevee käit- lemiseks on paigaldatud hoonesse veetöötlusseadmena rauaeraldusfiltrid, mis tagavad joogivee madala raua- ja mangaanisisalduse. Konguta küla puurkaevpumplate tehnilised andmed on toodud lisas 8. Joogivee ja põhjavee analüüsid on toodud lisas 13.

Veetorustikud Konguta küla ühisveevõrgu kogupikkus on ligikaudu 820 meetrit, millest suurem enamus on kortermajade piirkonnas rekostrueeritud AS Emajõe Veevärk omavahenditega. Torustik rekonstrueeriti läbimõõdus de40 mm ning ehitustööd viid läbi 2013. aastal. Vanad töösse jää- nud torustiku lõigud on plastist või metallist de50...100 mm on rajatud enam kui 30 aastat tagasi. Rekonstrueerimata torustiku lõigud on Konguta töökoja sunnale minev veeühendus- torustik ja kinnistussisesed majaühendustorustikud kortermajade piirkonnas.

Elva valla ühisveevärgi ja -kanalisatsioon arendamise kava 2019-2030

Konguta küla kanalisatsioonisüsteemid on toodud käesoleva töö lisas 9.

Tuletõrje veevarustussüsteemid Konguta külas on hetkel üks tuletõrje veevõtukoht, milleks on OÜ Armin Puit hoonest ligikaudu 135 meetri kaugusel asuv tiik, mida ei ole juba pikka aega kasutatud ning millel puudub vajalik ligipääs. Tuletõrje veevõtukoht ei ole aastaid hooldatud ja selle seisukord on halb.

Ühiskanalisatsiooni objektid Konguta külas on ühiskanalisatsiooniga ühendatud nn Väike-Konguta kortermajade piirkond. Ühiskanalisatsiooni suunatakse üksnes küla olmereovett. Tööstusliku päritoluga reovett ühis- kanalisatsiooni ei juhita. Reovee koguseid Koguta külas ei mõõdeta vaid loetakse võrdeliseks tarbitud vee kogusega. Lisas 2 on toodud ühiskanalisatsiooniga ühendatud elanike poolt tekkiva reovee arvestuslikud kogused.

Kanalisatsioonitorustikud Konguta külas on kanalisatsioonitorustike ~130 m. Kanalisatsioonitorustikud on SA KIK Kes- konnaprogrammi toel enamuses rekonstrueeritud aastal 2015, kinnistusiseste majaühendu- sena on töös üle 30 aasta vanad malmtorustikud. Konguta küla kanalisatsioonisüsteemid on toodud käesoleva töö lisas 9.

Reoveepumplad Konguta küla kanalisatsioon on rajatud isevoolsena. Reoveepuhasti kooseisu kuulub pump septikust immutusväljakule pumpamiseks (KS Ama-Porter 500).

Reoveepuhasti Konguta külas tekkiva reovee puhastamiseks rajati uus reoveepuhastusi 2015. aastal. Puhas- tusprotsessi kuulub mehhaaniline puhastus käsivõrega käsivõrekaevus, reovee mehhaaniline ja osaline bioloogiline puhastus kolmekambrilises septikus, kust pumba abil pumbatakse heitvesi edasi läbi jaotuskaevu, immutustorudesse. Heitvee immutamine toimub immutusvälja- kul.

Sademeveekanalisatsioon Peale Konguta küla kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimistöid jäeti vana kanalisatsioonitorustik toimima asulas sademe- ja drenaaživee ärajuhtimiseks. Koos reoveepuhasti rekosnt- rueerimisega rajati paralleelselt ka uus sademeveetorulõik vana asemele, mis tagab vana kanalisatsioonitorustiku terviklikkuse säilimise ja võimaldab seda kasutada sademe- ja dre- naaživee ära juhtimiseks. Sademeveetorustiku rajamata jätmine oleks oluliselt häirinud reoveepuhasti tööd kuna vihmavesi võib suure mahu ja koguse tõttu uhtuda septiku sisu imbväl- jakusse ja selle ummistada. Ülejäänud Konguta küla territooriumil sademeveekanalisatsioon puudub. Tulenevalt maa- pinna langusest juhitakse sademevesi kraavide abil peamiselt küla lõunaosas olevate maapa- randuskraavide suunas. Perspektiivis on vajalik regulaarselt kraave hooldada ning vajadusel rekonstrueerida vältimaks vihmavalingute ajal liigvee kogunemist madalamatesse piirkondadesse.

Elva valla ühisveevärgi ja -kanalisatsioon arendamise kava 2019-2030

KUREKÜLA ALEVIK

Kureküla kuulus enne haldusreformi Rannu valda. Kokku on Kureküla külas käesoleval hetkel ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga varustatud ligikaudu 73% elanikest ehk ligikaudu 78 elanikku. Vastavalt põhjavee kaitstuse kaardile on piirkonnas põhjavesi nõrgalt kaitstud.

Ühisveevärgi objektid Ühisveevärgi vett kasutab enamus Kureküla asutusi ja ettevõtteid. Tarbitavate veekoguste mõõtmine toimub kaugloetavate veearvestite abil. Lisas 1 on toodud ühisveevärgiga ühenda- tud elanike, asutuste ning ettevõtete tarbitavad veekogused kogused.

Puurkaev-pumplad ja joogiveepuhasti Piirkonda varustab veega Kureküla puurkaev (katastri nr 6769). Puurkaev on rajatud 1969 aastal ja pumpla-hoone rekonstrueeriti 2013. aastal. Rekonstrueerimistööde käigus rajati uus puurkaev-pumpla hoone, toruarmatuur, elektri- ja automaatikaseadmed ning paigaldati hoonesse uus 0,5 m3 hüdrofoor. Vastavalt puurkaevu veekvaliteedi näitajatele ei vasta puurkaevu toorvesi kehtivatele joogivee nõuetele kõrgendatud raua (vastavalt Sotsiaalministri 31. juuli 2001 a määrusele nr 82 “Joogivee kvaliteedi- ja kontrolli-nõuded ning analüüsimeeto- did“) osas ning joogi- ja tarbevee käitlemiseks on paigaldatud hoonesse veetöötlusseadmena rauaeraldusfiltrid, tagavad joogivee madala raua- ja mangaanisisalduse. Lisaks on kasutusest väljas Kureküla puurkaev (katastri nr 6777). Puurkaev-pumpla on reservis. Kureküla puurkaev-pumplate tehnilised andmed on toodud lisas 8. Joogivee ja põhjavee ana- lüüsid on toodud lisas 13.

Veetorustikud Kureküla ühisveevõrgu kogupikkus on ligikaudu 1,4 km, millest suurem osa on rekonstrueeritud 2015. aastal. Enamik torustikust on plasttorustikud De32...90 mm. Kureküla küla olemasolevad veesüsteemid on näidatud töö lisas 9 (Kureküla küla olemasolev ja perspektiivne ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni üldskeem).

Tuletõrje veevarustussüsteemid Kureküla alevikus puuduvad hüdrandid, sest olemasolevate veetorude läbimõõt ja tehniline seisund ei võimalda nende paigaldamist ja ainult süvaveepumpadega ei ole võimalik ka vajaliku vooluhulga tagamine. Kustutustöödeks vajalik vesi saadakse Tamme poldri peakraavist (1 km alevikust läänesuunas).

Ühiskanalisatsiooni objektid Kurekülas on ühiskanalisatsiooniga ühendatud enamus kortermajade ja eramajade elanikest ning asutustest. Ühiskanalisatsiooni suunatakse üksnes Kureküla elanike ning asutuste ja et- tevõtete olmereovett. Tööstusliku päritoluga reovett ühiskanalisatsiooni ei juhita. Reovee koguseid Kurekülas ei mõõdeta vaid loetakse võrdeliseks tarbitud vee kogusega. Lisas 2 on toodud ühiskanalisatsiooniga ühendatud elanike poolt, asutustes ning ettevõtetes tekkiva reovee arvestuslikud kogused.

Elva valla ühisveevärgi ja -kanalisatsioon arendamise kava 2019-2030

Kanalisatsioonitorustikud Kurekülas on moodustatud reoveekogumisala. Reoveekogumisalal on ühiskanalisatsiooniga liidetud suurem enamus tarbijatest. Kureküla kanalisatsioon on isevoolne ning reovesi suunatakse küla põhjaosas olevasse reoveepuhastisse isevoolselt. Külas on kokku ca 1,4 km isevoolseid kanalisatsioonitorustikke. Isevoolsete torustike rajamisel on kasutatud peamiselt plasttorusid (PVC) läbimõõduga De160 ja De200 mm. Olemasolevate vanemate isevoolsete torustike rajamisel on kasutatud peamiselt malm- ja asbotorusid läbimõõduga DN 150 mm. Enamus kanalisatsioonitorustike on rekonstrueeritud 2015. aastal, seega on kanalisatsioonisüsteemi seisukord valdavalt hea. Kureküla kanalisatsioonisüsteemid on toodud käesoleva töö lisas 9.

Reoveepumplad Kureküla kanalisatsioon on rajatud isevoolsena.

Reoveepuhasti Kureküla reovee puhastamine toimub küla loodeosas asuvas reoveepuhastis, mis rekonstrueeriti 2015. aastal. Puhasti koosseisu kuuluvad võrekaev, septik ja biotiigid. Reoveepuhasti suublaks on Alakeerdi kraav (suublakood VEE1022811).

Sademeveekanalisatsioon Kureküla kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimistööde käigus jäeti vana kanalisatsioonitorustik likvideerimata lõigus Kureküla raamatukogust kraavini, et oleks hiljem torulõiku või- malik kasutada sademeveetorustikuna Sademeveekanalisatsiooni teistes Kureküla alevikku piirkondades rajatud ei ole. Võttes arvesse aleviku hoonestust, kõvakattega tänavatevõrgu hajusust, suurt haljasalade pindala alevikus, ei ole sademeveekanalisatsioonivõrgu rajamine alevikku prioriteetne tegevus.

MÄLGI KÜLA

Mälgi kuulus enne haldusreformi Konguta vallas. Mälgis on ca 70 elanikku, kellest ühisvee- värgi ja -kanalisatsiooniga on liitunud ligikaudu 68% elanikest, 49 inimest. Vastavalt põhjavee kaitstuse kaardile on piirkonnas põhjavesi valdavalt kaitstud.

Ühisveevärgi objektid Ühisveevärgi vett kasutavad Mälgi küla elnikud ja ettevõtteid. Tarbitavate veekoguste mõõt- mine toimub kaugloetavate veearvestite abil. Lisas 1 on toodud ühisveevärgiga ühendatud elanike, asutuste ning ettevõtete tarbitavad veekogused kogused.

Puurkaev-pumplad ja joogiveepuhasti Mälgi küla piirkonda varustab veega Mälgi puurkaev (katastri nr 54075). Puurkaev on rajatud 2015 aastal. Ehitustööde käigus rekonstrueeriti puurkaev-pumpla hoone, toruarmatuur, elektri- ja automaatikaseadmed ning paigaldati hoonesse uus hüdrofoor. Vastavalt puurkaevu veekvaliteedi näitajatele ei vasta puurkaevu toorvesi kehtivatele joogivee nõuetele kõrgen- datud raua (vastavalt Sotsiaalministri 31. juuli 2001 a määrusele nr 82 “Joogivee kvaliteedi- ja kontrolli-nõuded ning analüüsimeetodid“) osas ning joogi- ja tarbevee käitlemiseks on paigaldatud hoonesse veetöötlusseadmena rauaeraldusfiltrid, tagavad joogivee madala raua- ja mangaanisisalduse.

Elva valla ühisveevärgi ja -kanalisatsioon arendamise kava 2019-2030

Mälgi joogiveeanalüüsides on viimastel aastatel üle normpiiri nitraatide sisaldus (vastavalt Sotsiaalministri 31. juuli 2001 a määrusele nr 82 “Joogivee kvaliteedi- ja kontrolli-nõuded ning analüüsimeetodid“), andmed esitatud lisas 8, mis võib olla tingitud lähipiirkonnas vara- semalt tegutsenud väetisehoidlast. Nitraatide sisalduse problemaatika on edastatud AS Ema- jõe Veevärk poolt Keskkonnaametile, kus hetkel kaalutakse läbiviia põhjalikum uuring võima- liku reostusallika välja selgitamiseks. Mälgi puurkaevpumpla tehnilised andmed on toodud lisas 8. Joogivee ja põhjavee analüüsid on toodud lisas 13.

Veetorustikud Mälgi küla ühisveevõrgu kogupikkus on ligikaudu 800 meetrit, millest suurem enamus on elamute piirkonnas rekonstrueeritud AS Emajõe Veevärk ja omavalitsuste omavahenditega. Torustiku rekonstrueerimistööd teostati 2016. aastal. Paigaldatud torustike läbimõõdud on de40...63mm. Vanad torustiku lõigud on metallist ning rajatud enam kui 30 aastat tagasi. Mälgi küla kanalisatsioonisüsteemid on toodud käesoleva töö lisas 9.

Tuletõrje veevarustussüsteemid Mälgi külas on käeoleval hetkel üks tuletõrje veevõtuks võimalik kasutada küla keskuses olevat tiiki ning töökoja juures paiknevat veevõtumahutit mahuga ca 150 m3. Tiigil puudub vee- võtukaev ning korralik juurdepääs ja tähistus. Tiik on puhastamata ning veevõtukohana käesoleval hetkel kasutamatu. Veevõtumahuti on korras ning aastaringi kasutatav.

Ühiskanalisatsiooni objektid Ühiskanalisatsiooniga on varustatud üksnes küla keskasula piirkonna elanikud ning küla põh- jaosas asuv suurfarmi kompleks. Kanalisatsiooniehitised on asulas peremehetu vara. Mälgi piikonnas pole ASile Emajõe Veevärk väljastatud vee-erikasutusluba ja piirkonnas pole kanalisatsiooni eest tasu eraldi kehtestatud.

Kanalisatsioonitorustikud Mälgi küla kanalisatsioon on isevoolne. Kanalisatsioonitorustik kogupikkuseks on hinnanguliselt 1,5 km. Torustike paiknemise ja materjali kohta täpsemad andmed puuduvad. Tegemist on valdavalt keraamiliste torustikega läbimõõduga 110 mm. Isevoolne kanalisatsioonitorustik on rajatud enam kui 30 aastat tagasi ning on käesolevaks ajaks amortiseerunud. Tulenevalt torustike ja kanalisatsioonikaevude vanusest on need suures osas amortiseerunud, mistõttu toimub sademete- ja lumesulamisvee infiltratsioon kanalisatsioonisüsteemi. Vastu- pidine protsess - reovee filtreerumine pinnasesse – võib toimuda põuaperioodidel, kui pinnavee tase langeb allapoole kollektorite paigaldussügavust.

Reoveepumplad Mälgi küla kanalisatsioon on rajatud isevoolsena.

Reoveepuhasti Reovesi suunatakse küla kaguosas olevatesse biotiikidesse.

Sademeveekanalisatsioon Sademeveekanalisatsioon Mälgi külas puudub.

Elva valla ühisveevärgi ja -kanalisatsioon arendamise kava 2019-2030

PALUPERA KÜLA

Palupera küla kuulus enne haldusreformi Palupera valda. Kokku on Palupera külas käesoleval hetkel ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga varustatud ligikaudu 39% elanikest ehk ligikaudu 70 elanikku. Vastavalt põhjavee kaitstuse kaardile on piirkonnas põhjavesi suhteliselt kaitstud.

Ühisveevärgi objektid Palupera küla elanike poolt tarbitavate veekoguste mõõtmine toimub kaugloetavate veearvestite abil. Lisas 1 on toodud ühisveevärgiga ühendatud elanike, asutuste ning ettevõtete tarbitavad veekogused kogused.

Puurkaev-pumplad ja joogiveepuhasti Palupera küla veevarustus baseerub ühel puurkaev-pumplal. Palupera elamud puurkaev (katastri nr 12072) on rajatud 1974. Puurkaevpumpla rekonstrueeriti 2001. aastal. Rekonstruee- rimise käigus vahetati välja kogu pumpla hoones asuv torustik ja armatuur. Samuti paigaldati uus pump tootlikkusega 3,6 m3 ja vooluhulgamõõtja. 2004. aastal paigaldati veetöötlussead- med ja uus hüdrofoor. Vastavalt puurkaevu veekvaliteedi näitajatele ei vasta puurkaevu toorvesi kehtivatele joogivee nõuetele kõrgendatud raua ja mangaani osas (vastavalt Sot- siaalministri 31. juuli 2001 a määrusele nr 82 “Joogivee kvaliteedi- ja kontrolli-nõuded ning analüüsimeetodid“) ning joogi- ja tarbevee käitlemiseks on paigaldatud hoonesse veetöötlus- seadmena rauaeraldusfiltrid, tagavad joogivee madala raua- ja mangaanisisalduse. Puurkaevpumplate tehnilised andmed on toodud lisas 8. Veeanalüüsid on toodud lisas 13.

Veetorustikud Palupera külas on veetorustikke ~1 km. Veetorustikud on enamjaolt rekonstrueeritud aastal 2001-2015. Veetorustike rekonstrueerimisel on kasutatud plasttorustike läbimõõduga de32...40 mm. Palupera küla olemasolevad veesüsteemid on näidatud töö lisas 9 (Palupera küla olemasolev ja perspektiivne ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni üldskeem).

Tuletõrje veevarustussüsteemid Tuletõrje veevõtuks kasutatakse valdavalt looduslikke veekogusid ning üksikjuhul mahutit. Looduslikud veevõtukoht on Palupera tiigid. Mahuti on paigutatud Palupera külas suurfarmi territooriumile. Veehaarde projekteerimisel ei ole võimalik tuletõrje veevarustusega arvestada, sest vastasel juhul langeb joogivee kvaliteet. Elamukruntide moodustamisel kompaktse asustusega alal tuleb detailplaneeringute koostamisel lahendada tuletõrje veevarustus veehoidlate või veevõ- tukohtade baasil.

Tabel 18. Piirkonna tuletõrje veevõtukohad Nimetus Asula Tüüp Iseloomustus Palupera küla, suur- Maasisene mahuti, mis Täidetav mahuti Mahuti farmi juures vajab täitmist. Palupera küla ela- Maasisene mahuti, mis Täidetav mahuti Mahuti mute juures vajab täitmist.

Ühiskanalisatsiooni objektid

Elva valla ühisveevärgi ja -kanalisatsioon arendamise kava 2019-2030

Kanalisatsioonitorustikud Paluperas on moodustatud reoveekogumisala. Reoveekogumisalal on ühiskanalisatsiooniga liidetud suurem enamus tarbijatest. Palupera külas on kanalisatsioonitorustike ~1 km. Kanalisatsioonitorustikud on suures mahus rekonstrueeritud aastal 2005-2015. Kanalisatsioonitorustiku lõik Palupera 3 KÜ liitumispunk- tist kuni Pargi tn 2 kinnistuni on töös vana keraamiline torustikulõik, kus esineb ummistusi ning tehnikaga on ligipääs torustikule rasekndatud. Palupera küla kanalisatsioonisüsteemid on toodud käesoleva töö lisas 9 (Palupera küla olemasolev ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni üldskeem).

Reoveepumplad Palupera külas on kaks reoveepumplat, mis on rajatud üksikute kinnistute reovee ärajuhtimi- seks (Lubja kinnistu ja Põhikooli kinnistu).

Reoveepuhasti Palupera reoveepuhasti on rekonstrueeritud 2002. Palupera küla reoveepuhasti koosneb võ- rekaevust, septikust, pinnasfiltrist ja kahest biotiigist ning väljavoolukaevust. Septikuks on raudbetoonist kaevurõngastest rajatud kuuekambriline mahuti. Pinnasfilter on liivtäidisega. Järelpuhastiks on kaks biotiiki, millest juhitakse heitvesi suublasse. Ehitatud on ka võimalus juhtida heitvesi biotiikidest mööda otse suublasse. Heitveesuublaks vastavalt AS-ile Emajõe Veevärk väljastatud vee-erikasutusloale (nr L.VV/328993) on Purtsi jõgi (suubla kood VEE1013100). Vee erikasutusloaga keskkonda viidavad lubatud saasteaine kogused ning Palupera küla reoveepuhasti väljavoolu heitvee ana- lüüsitulemused toodud lisas 8.

Sademeveekanalisatsioon Palupera külas eraldi lahkvoolset sademeveekanalisatsiooni ei ole. Sademevesi juhitakse haljasaladele.

PUHJA ALEVIK

Puhja alevik kuulus enne haldusreformi Puhja valda. Kokku on Puhja alevikus ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga varustatud ligikaudu 83% elanikest ehk ligikaudu 639 elanikku. Puhja alevikus on hetkel tarbijaskond jaotatud kahe vee-ettevõte vahelise teeninduspiirkonna vahel, nn. OÜ Peat Mill piirkond (kortermajade piirkond, Viljandi tee-Elva tee vaheline ala) ja nn. AS Emajõe Veevärk piirkond (Kellani puurkaevu toitel olev ülejäänud asula, 86 elaniku). Vastavalt põhjavee kaitstuse kaardile on piirkonnas põhjavesi keskmiselt kaitstud.

Ühisveevärgi objektid Ühisveevärgi vett kasutab enamus Puhja asula asutusi ja ettevõtteid. Tarbitavate veekoguste mõõtmine toimub kaugloetavate veearvestite abil. Lisas 1 on toodud ühisveevärgiga ühenda- tud elanike, asutuste ning ettevõtete tarbitavad veekogused kogused.

Puurkaev-pumplad ja joogiveepuhasti Puhja aleviku nn. AS Emajõe Veevärk teeninduspiirkond saab joogivee Kellani puurkaevust (katastri nr. 7046), mis on rajatud 1970. aastal. Puurkaev-pumpla hoone, toruarmatuur ning seadmestik on rekonstrueeritud 2009. aastal. Rekonstrueerimistööde käigus rekonstrueeriti puurkaev-pumpla hoone, toruarmatuur, elektri- ja automaatikaseadmed ning paigaldati hoo-

Elva valla ühisveevärgi ja -kanalisatsioon arendamise kava 2019-2030

nesse uus hüdrofoor. Vastavalt puurkaevu veekvaliteedi näitajatele ei vasta puurkaevu toorvesi kehtivatele joogivee nõuetele kõrgendatud raua osas (vastavalt Sotsiaalministri 31. juuli 2001 a määrusele nr 82 “Joogivee kvaliteedi- ja kontrolli-nõuded ning analüüsimeetodid“) ning joogi- ja tarbevee käitlemiseks on paigaldatud hoonesse veetöötlusseadmena rauaeraldusfiltrid. Lisaks on eelkirjeldatud piirkonna torustik ühendatud nn OÜ Peatmill piirkond puurkaevuga (katastri nr 7045), mis on rajatud 1969. Ühendustorustiku kaudu hetkel veevahetust ei toimu, see on sulgarmatuuriga tööst väljas Kellani piirkonnale. Puurkaev-pumplate tehnilised andmed on toodud lisas 8. Joogivee ja põhjavee analüüsid on toodud lisas 13.

Veetorustikud Puhja ühisveevõrgu kogupikkus on ligikaudu 4 km, millest suurem enamus on rekonstrueeritud aastatel 2008-2010 projekti „Emajõe ja Võhandu jõe veemajandusprojekt“ raames. Ena- mik torustikust on plasttorustikud De50...90 mm. Puhja aleviku olemasolevad veesüsteemid on näidatud töö lisas 9.

Tuletõrje veevarustussüsteemid Puhja keskuses on tuletõrje veevõtuks eelkõige võimalik kasutada Nooruse tänaval 2/6, 6, 3/8, 8, 10 ja 18 hüdrante ning kaupluse juures olevat 100 m3 suurust veevõtumahutit. Vee- võtukoht on korras ning aastaringi kasutatav. Mahuti on tähistamata.

Ühiskanalisatsiooni objektid Puhjas on moodustatud reoveekogumisala. Reoveekogumisalal on ühiskanalisatsiooniga liidetud suurem enamus tarbijatest. Puhja keskuses on ühiskanalisatsiooniga ühendatud enamus kortermajade ja eramajade elanikest ning asutustest. Ühiskanalisatsiooni suunatakse üksnes Puhja elanike ning asutuste ja ettevõtete olmereovett. Tööstusliku päritoluga reovett ühiskanalisatsiooni ei juhita. Puhja asulas tuginede kahele piirkondadel ka kaks eraldi reo- veepuhastit. Puhja alevikus on ühiskanalisatsiooniga ühinenud ca 800 elanikku. Suurem osa Puhja alevikus tekkivast reoveest puhastatakse OÜ Peatmill turbatehase territooriumil asuvas vanas reoveepuhastis. AS Emajõe Veevärk teeninduspiirkonda kuuluva tarbijaskonna reovesi puhastatakse endise Puhja valla üldplaneeringuga määratud reoveepuhasti territooriumil. Puhjas mõõdetakse reoveepuhastisse suunatud reovett vooluhulgamõõturiga. Lisas 2 on toodud ühiskanalisatsiooniga ühendatud elanike poolt, asutustes ning ettevõtetes tekkiva reovee mõõdetud kogused.

Kanalisatsioonitorustikud Puhjas on kokku ligikaudu 2,5 km isevoolseid ning ligikaudu 3 km survelisi kanalisatsioonitorustikke. Enamus kanalisatsioonitorustike on rekonstrueeritud 2009-2010. aastal, seega on kanalisatsioonisüsteemi seisukord valdavalt hea. Rekonstrueerimata on umbes 1,5 km sur- vekanalistasioonilõik, mis juhib Puhja asula OÜ Peat Mill teeninduspiirkonnas tekkiva reovee puhastisse. Tulenevalt vanemate eelkõige kinnistusiseste torustike ja kanalisatsioonikaevude vanusest on need suures osas amortiseerunud, mistõttu toimub sademete- ja lumesulamisvee infiltratsioon kanalisatsioonisüsteemi. Vastupidine protsess - reovee filtreerumine pinnasesse – võib toimuda põuaperioodidel, kui pinnavee tase langeb allapoole kollektorite paigaldussügavust. Puhja kanalisatsioonisüsteemid on toodud käesoleva töö lisas 9.

Elva valla ühisveevärgi ja -kanalisatsioon arendamise kava 2019-2030

Reoveepumplad Puhja asulas, AS Emajõe Veevärk teeninduspiirkonnas, on reoveekogumiseks neli reoveepumplat, mis on kõik kas rajatud/rekonstrueeritud 2009-2010 ehitustööde käigus ja pumplate seisukord on valdavalt hea/rahuldav. OÜ Peat Milli teeninduspiikonnas on vähemalt üks reoveepumpla, mis juhib asulas tekkiva reovee puhastile.

Reoveepuhasti AS Emajõe Veevärk teeninduspiirkonna reovee puhastamine toimub 2010. aastal rajatud reoveepuhastis. Puhja reoveepuhastis toimub reovee puhastamine mehaanilises ja bioloogilises puhastusprot- sessis; mehaaniline puhastus toimub võreseadmes ja septikus ning bioloogiline puhastus rõhtläbivooluga üheastmelises pinnasfiltris. Heitveesuublaks vastavalt AS-ile Emajõe Veevärk väljastatud vee-erikasutusloale (nr L.VV/329493) on Sangla peakraav (suubla kood VEE1036100). Vee erikasutusloaga keskkonda viidavad lubatud saasteaine kogused ning Puhja aleviku reoveepuhasti väljavoolu heitvee analüüsitulemused on toodud lisas 8. OÜ Peat Mill teeninduspiirkonna reovee puhastamine toimub amortiseerunud biopuhastis (MRP 300) ja kolmes biotiigis. Heitveesuublaks vastavalt OÜ-le Peat Mill väljastatud vee-erikasutusloale (nr L.VV.329556) on Sanglasoo peakraav (suubla kood VEE1023100). Vee erikasutusloaga keskkonda viidavad lubatud saasteaine kogused on toodud lisas 8.

Sademeveekanalisatsioon Sademeveekanalisatsioon Puhjas puudub. Osaliselt on jäetud sademevete ärajuhtimiseks kasutusele vanemad kanalisatsioonitorustikud.

RÄMSI KÜLA

Rämsi küla kuulus enne haldusreformi Puhja valda. Kokku on Rämsi külas ühisveevärgi ja - kanalisatsiooniga varustatud ligikaudu 84% elanikest ehk 194 elanikku. Vastavalt põhjavee kaitstuse kaardile on piirkonnas põhjavesi keskmiselt kaitstud.

Ühisveevärgi objektid Ühisveevärgi vett kasutab enamus Rämsi asula asutusi ja ettevõtteid. Tarbitavate veekoguste mõõtmine toimub kaugloetavate veearvestite abil. Lisas 1 on toodud ühisveevärgiga ühenda- tud elanike, asutuste ning ettevõtete tarbitavad veekogused kogused.

Puurkaev-pumplad ja joogiveepuhasti Rämsi küla saab joogivee puurkaevust (katastri nr.7039), mis on rajatud 1962. aastal. Puurkaevpumpla rekonstrueeriti 2009. aastal kaheastmeliseks, milles puurkaevupump pumpab vee läbi veetöötlusseadmete mahutisse ja teise astme pumbad mahutist edasi võrku. Vastavalt puurkaevu veekvaliteedi näitajatele ei vasta puurkaevu toorvesi kehtivatele joogivee nõuetele kõrgendatud raua ja fluoriidide osas (vastavalt Sotsiaalministri 31. juuli 2001 a määrusele nr 82 “Joogivee kvaliteedi- ja kontrolli-nõuded ning analüüsimeetodid“) ning joogi- ja tarbevee käitlemiseks on paigaldatud hoonesse veetöötlusseadmetena raua ja mangaa- nieraldussüsteem ning pöördosmoosiseade. Puurkaevpumpla tehnilised andmed on toodud lisas 8. Joogivee ja põhjavee analüüsid on toodud lisas 13.

Elva valla ühisveevärgi ja -kanalisatsioon arendamise kava 2019-2030

Veetorustikud Rämsi ühisveevõrgu kogupikkus on ligikaudu 1,7 km, millest suurem enamus on rekonstrueeritud aastatel 2008-2010 projekti „Emajõe ja Võhandu jõe veemajandusprojekt“ raames. Rämsi olemasolevad veesüsteemid on näidatud töö lisas 9.

Tuletõrje veevarustussüsteemid Rämsi asulas on tuletõrje veevõtuks eelkõige võimalik kasutada avalike veekogusid.

Ühiskanalisatsiooni objektid Rämsis on moodustatud reoveekogumisala. Reoveekogumisalal on ühiskanalisatsiooniga liidetud enamus tarbijatest. Rämsis mõõdetakse reoveepuhastisse suunatud reovett vooluhulgamõõturiga. Lisas 2 on toodud ühiskanalisatsiooniga ühendatud elanike poolt, asutustes ning ettevõtetes tekkiva reovee mõõdetud kogused.

Kanalisatsioonitorustikud Rämsi on kokku ligikaudu 2,1 km isevoolseid kanalisatsioonitorustikke. Enamus kanalisatsioonitorustike on rekonstrueeritud 2008-2010. aastal, seega on kanalisatsioonisüsteemi seisukord valdavalt hea. Tulenevalt vanemate eelkõige kinnistusiseste torustike ja kanalisatsioonikaevude vanusest on need suures osas amortiseerunud, mistõttu toimub sademete- ja lumesulamisvee infiltratsioon kanalisatsioonisüsteemi. Vastupidine protsess - reovee filtreerumine pinnasesse – võib toimuda põuaperioodidel, kui pinnavee tase langeb allapoole kollektorite paigaldussügavust. Rämsi kanalisatsioonisüsteemid on toodud käesoleva töö lisas 9.

Reoveepumplad Suurem enamus Rämsi küla kanalisatsioonist on rajatud isevoolsena. Reovee suunamiseks puhastusprotsessi on reoveepuhasti territooriumile rajatud reoveepumpla

Reoveepuhasti Rämsi küla reovee puhastamine toimub küla lääneosas asuvas reoveepuhastis. Rämsi küla puhastusseadmeks on mehaanilisest ja bioloogilis-keemilisest puhastusprotsessist koosnev aktiivmudapuhasti, mis on rajati 2009. aastal biotiikide ette põhipuhastiks. Rämsi uues reoveepuhastis toimub reovee puhastamine mehaanilises ja bioloogilises puhas- tusprotsessis; mehaaniline puhastus toimub võreseadmes ning bioloogiline puhastus aktiivmudaseadmes. Jääkmuda käitlus toimub mudatihendis ning avariipuhastus biotiigis. Heitveesuublaks vastavalt AS-ile Emajõe Veevärk väljastatud vee-erikasutusloale (nr L.VV/329493) on Teilma peakraav (suubla kood VEE1036400). Vee erikasutusloaga keskkonda viidavad lubatud saasteaine kogused ning Rämsi küla reoveepuhasti väljavoolu heitvee analüüsitulemused on toodud lisas 8.

Sademeveekanalisatsioon Sademeveekanalisatsioon Rämsis puudub. Osaliselt on jäetud sademevete ärajuhtimiseks kasutusele vanemad kanalisatsioonitorustikud.

Elva valla ühisveevärgi ja -kanalisatsioon arendamise kava 2019-2030

RANNU ALEVIK

Rannu alevik kuulus enne haldusreformi Rannu valda. Rannu alevik ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga varustatud enamik aleviku elanikest, 96% ehk 385 elanikku. Vastavalt põhjavee kaitstuse kaardile on piirkonnas põhjavesi keskmiselt kaitstud.

Ühisveevärgi objektid Ühisveevärgi vett kasutab enamus Rannu asula asutusi ja ettevõtteid. Tarbitavate veekoguste mõõtmine toimub kaugloetavate veearvestite abil. Lisas 1 on toodud ühisveevärgiga ühenda- tud elanike, asutuste ning ettevõtete tarbitavad veekogused kogused.

Puurkaev-pumplad ja joogiveepuhasti Rannu aleviku puurkaev (katastri nr 6755) on rajatud 1966. aastal. 2009. aastal teostatid puurkaev-pumplas rekonstrueerimistööd. Olemasolev puurkaevpumpla hoone lammutati ning rajati täiesti uus pumplahoone, kuhu on paigutatud lisaks veetöötlusseadmed ja teise astme pumplasüsteem. Vastavalt puurkaevu veekvaliteedi näitajatele ei vasta puurkaevu toorvesi kehtivatele joogivee nõuetele kõrgendatud raua osas (vastavalt Sotsiaalministri 31. juuli 2001 a määrusele nr 82 “Joogivee kvaliteedi- ja kontrolli-nõuded ning analüüsimeetodid“) ning joogi- ja tarbevee käitlemiseks on paigaldatud hoonesse veetöötlusseadmena rauaeraldusfiltrid, tagavad joogivee madala raua- ja mangaanisisalduse. Vesi juhitakse läbi filtrite puur- kaevupumba poolt tekitatava rõhuga. Töödeldud vesi juhitakse teise astme mahutisse, kust suunatakse tarbevesi ühisveevõrku. Lisaks on Rannu aleviku keskuses ühisveevõrguga ühendatud, kuid kasutusest Pärnamäe puurkaev (katastri nr 6753). Puurkaev-pumpla asub hoones koos hüdrofooriga. Puurkaev- pumpla on reservis. Rannu aleviku puurkaevpumplate tehnilised andmed on toodud lisas 8. Joogivee ja põhjavee analüüsid on toodud lisas 13.

Veetorustikud Rannu ühisveevõrgu kogupikkus on ligikaudu 3,3 km, mille mahust 2/3 on rekonstrueeritud aastatel 2008-2010. Veevõrgu rekonstrueerimise käigus muudeti ka oluliselt torustiku asukohta vastavalt ÜVVKS ja tegelikele vajadustele. Projekti ehitustööde käigus rajati 0,3 km uut veetorustiku. Rannu aleviku olemasolevad veesüsteemid on näidatud töö lisas 9.

Tuletõrje veevarustussüsteemid Rannu alevikus on tuletõrje veevõtuks eelkõige võimalik kasutada Rannu paisjärve, 100 m3 kinnisest veehoidlat Rannu kuivati juures, 150 m3 kinnisest veehoidlast Rannu töökoja juures või otse puurkaevpumplatest. Tuletõrje veevarustus on lahendatud Rannu paisjärve elamute poolses otsas oleva välja ehitatud veevõtu kaevuga (kaev ei ole tänasel päeval töökorras) ja sama paisjärve ülesõidul asuva veevõtu kohaga, mis on kasutatav aastaringselt.

Ühiskanalisatsiooni objektid Rannu alevikus on moodustatud reoveekogumisala. Reoveekogumisalal on ühiskanalisatsioo- niga liidetud enamus tarbijatest. Lisas 2 on toodud ühiskanalisatsiooniga ühendatud elanike poolt, asutustes ning ettevõtetes tekkiv reovee kogus.

Elva valla ühisveevärgi ja -kanalisatsioon arendamise kava 2019-2030

Kanalisatsioonitorustikud Rannus on kokku ligikaudu 3,8 km isevoolseid kanalisatsioonitorustikke, millest 1,5 km ulatuses rekonstrueeriti projekti „Emajõe ja Võhandu jõe veemajandusprojekt“ raames 2008- 2010. aastal. Tulenevalt vanemate eelkõige kinnistusiseste torustike ja kanalisatsioonikaevude vanusest on need suures osas amortiseerunud, mistõttu toimub sademete- ja lumesulamisvee infiltratsioon kanalisatsioonisüsteemi. Vastupidine protsess - reovee filtreerumine pinnasesse – võib toimuda põuaperioodidel, kui pinnavee tase langeb allapoole kollektorite paigaldussügavust. Rannu kanalisatsioonisüsteemid on toodud käesoleva töö lisas 9.

Reoveepumplad Suurem enamus Rannu aleviku kanalisatsioonist on rajatud isevoolsena. Reovee suunamiseks puhastusprotsessi on reoveepuhasti territooriumile rajatud reoveepumpla.

Reoveepuhasti Rannu aleviku reovee puhastusseadmeks on mehaanilisest ja bioloogilis-keemilisest puhastusprotsessist koosnev aktiivmudapuhasti, mis on rajatud 2001. Mehaaniline puhastus toimub võreseadmes (rekonstrueeritud 2016 a.) ning bioloogiline puhastus ühtlustusmahutiga aktiivmudaseadmes, kust reovesi suunatakse edasi biotiikidesse. Puhastusprotsessi käigus tekivad mudajäägid kogutakse mudaväljakule. Heitveesuublaks vastavalt AS-ile Emajõe Veevärk väljastatud vee-erikasutusloale (nr L.VV/328275 ) on Kulli kraav (suubla kood VEE1022810). Vee erikasutusloaga keskkonda viidavad lubatud saasteaine kogused ning Rannu aleviku reoveepuhasti väljavoolu heitvee analüüsitulemused on toodud lisas 8.

Sademeveekanalisatsioon Sademeveekanalisatsioon Rannus puudub. Osaliselt on jäetud sademevete ärajuhtimiseks kasutusele vanemad kanalisatsioonitorustikud, kogupikkuses ligikaudu 370 meetrit.

RÕNGU ALEVIK

Rõngu alevik kuulus enne haldusreformi Rõngu valda. Rõngu alevik ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga varustatud 89% aleviku elanikest ehk ligikaudu 636 elanikku. Vastavalt põhjavee kaitstuse kaardile on piirkonnas põhjavesi keskmiselt kaitstud.

Ühisveevärgi objektid Ühisveevärgi vett kasutab enamus Rõngu asula asutusi ja ettevõtteid. Tarbitavate veekoguste mõõtmine toimub kaugloetavate veearvestite abil. Lisas 1 on toodud ühisveevärgiga ühenda- tud elanike, asutuste ning ettevõtete tarbitavad veekogused.

Puurkaev-pumplad ja joogiveepuhasti Rõngu aleviku ühisveevarustuses kasutatakse ühte puurkaevu: Rõngu alevikus Puiestee tä- naval paiknevat puurkaevu (katastri nr on 6165), mis on rajatud 1990. aastal. Nooruse täna- val paiknevat puurkaev (katastri nr on 6855), mis on rajatud 1996. aastal on tööst väljas ning tamponeeritud. Puiestee puurkaev-pumpla rekonstrueerimistööd teostati 2010. aastal. Tööde käigus rekonstrueeriti puurkaev-pumpla hoone, toruarmatuur, elektri- ja automaatikaseadmed ning paigal-

Elva valla ühisveevärgi ja -kanalisatsioon arendamise kava 2019-2030

dati hoonesse uus hüdrofoor. Vastavalt puurkaevu veekvaliteedi näitajatele ei vasta puurkaevu toorvesi kehtivatele joogivee nõuetele kõrgendatud raua osas (vastavalt Sotsiaalmi- nistri 31. juuli 2001 a määrusele nr 82 “Joogivee kvaliteedi- ja kontrolli-nõuded ning analüü- simeetodid“) ning joogi- ja tarbevee käitlemiseks on paigaldatud hoonesse veetöötlussead- mena rauaeraldusfiltrid. Rõngu aleviku puurkaevpumpla tehnilised andmed on toodud lisas 8. Joogivee ja põhjavee analüüsid on toodud lisas 13.

Veetorustikud Rõngu ühisveevärgi veetorustikud on suuremas mahus rekonstrueeritud või uued. Aastal 2010 paigaldati rekonstrueerimisel 3,4 km uusi veetorustikke ja 3,8 km veetorustikest rekonstrueeriti. Rõngu aleviku veetorustiku kogu pikkus on 7,2 km. Rõngu aleviku olemasolevad veesüsteemid on näidatud töö lisas 9.

Tuletõrje veevarustussüsteemid Rõngu alevikus on tuletõrje veevõtuks võimalik kasutada järgnevaid kohti: • veehoidla Rõngu Tehase hoovis 100 m3 kinnine aastaringselt; • tiik Rõngu Tehase tagahoovis 300 m3 lahtine suvi; • tiik Rõngu haigla juures 100 m3 lahtine aastaringselt; • tiik Rõngu vallamaja juures 100 m3 lahtine aastaringselt; • veehoidla Põllu ja Kesk tn nurgal 100 m3 kinnine aastaringselt; • veehoidla Rõngu keskkooli võimla taga 100 m3 kinnine aastaringselt; • tiik Rõngu lasteaia juures 200 m3 lahtine aastaringselt; • tiik Rõngu Tehase ees 300 m3 lahtine aastaringselt; • oja Mädaoja sillalt lahtine aastaringselt.

Ühiskanalisatsiooni objektid Rõngu alevikus on moodustatud reoveekogumisala. Reoveekogumisalal on ühiskanalisatsioo- niga liidetud enamus tarbijatest. Rõngus mõõdetakse reoveepuhastisse suunatud reovett vooluhulgamõõturiga. Lisas 2 on toodud ühiskanalisatsiooniga ühendatud elanike poolt, asutustes ning ettevõtetes tekkiva reovee.

Kanalisatsioonitorustikud Rõngus rekonstrueeriti 2009. aastal 4 km isevoolset kanalisatsioonitorustikku ning rajati 2,8 km uut isevoolset ja 0,9 km survetorustikku. Valdavalt on peale rekonstrueerimistöid torustike seisukord hea. AS Rõngu Mahl ja AS Promens piirkonnas, rekonstrueerimistöödest välja- jäänud ühiskanalisatsioonitorustik on avariiline ning seal esineb tihti ummistusi. Rõngu kanalisatsioonisüsteemid on toodud käesoleva töö lisas 9.

Reoveepumplad Rõngu aleviku kanalisatsioonisüsteemi kuulub 3 reoveepumplat, mis asuvad Viljandi ja Võru mnt-l ning Pärna tänaval. Kõik reoveepumplad on rajatud aastal 2010. Tegemist on PE plastist kompaktpumplatega, kuhu on paigaldatud märgpaigaldusega reoveepumbad. Reoveepump- late ja nende elektri- ning automaatikaseadmete seisund on valdavalt hea.

Elva valla ühisveevärgi ja -kanalisatsioon arendamise kava 2019-2030

Reoveepuhasti Aastal 2010 rajati vana BIO-100 asemele integreeritud kestvusõhutusega aktiivmudapuhasti. Lisaks rajati purgla-pumpla. Reoveepuhasti kompleks on paigaldatud hoonesse, mille võib tinglikult jagada kaheks osaks: tehnohoone koos vajalike seadmete, elektrikilbi ja õhupuhu- rite ruumiga ning kompaktpuhasti. Olemasolevad kaks biotiiki puhastati. Biotiike kasutatakse avariimahutitena enne heitvee suunamist Rõngu jõkke. Biotiikidesse suunatakse purgla ja ühtlustusmahuti ülevoolud avariiolukorras. Avariitorustik, mis biotiike läbib, juhitakse enne jõkke suubumist ühisesse kaevu, kust on võimalik võtta proove. Heitveesuublaks vastavalt AS-ile Emajõe Veevärk väljastatud vee-erikasutusloale (nr L.VV/330283) on Mädajärve jõgi (suubla kood VEE1021900). Vee erikasutusloaga keskkonda viidavad lubatud saasteaine kogused ning Rõngu aleviku reoveepuhasti väljavoolu heitvee analüüsitulemused on toodud lisas 8.

Sademeveekanalisatsioon Rõngu valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga kaetud asulatest on sademevee kanalisatsiooni vähesel määral rajatud Rõngu alevikus, riigile kuuluval Jõhvi-Tartu-Valga maanteel, bussijaama ja vallavalituse ümbruses. Ülejäänud aladelt imbub sademevesi haljasaladele ja rajatud kraavidesse ning ilmselt ka kanalisatsiooni, koormates suuremate sadude ja lumesu- lamise ajal liigselt reovee puhastusseadmeid.

TEEDLA KÜLA

Teedla kuulus enne haldusreformi Rõngu valda. Kokku on Teedla külas käesoleval hetkel ühis- veevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumine tagatud ligikaudu 50 elanikule. Ühisveevärgiga on liitunud 54 elanikku, kanalisatsiooniga on praegu liitunud 47 elanikku. Vastavalt põhjavee kaitstuse kaardile on piirkonnas põhjavesi kaitstud.

Ühisveevärgi objektid Ühisveevärgi vett kasutab enamus Teedla asutusi ja ettevõtteid. Tarbitavate veekoguste mõõtmine toimub kaugloetavate veearvestite abil. Lisas 1 on toodud ühisveevärgiga ühenda- tud elanike, asutuste ning ettevõtete tarbitavad veekogused kogused.

Puurkaev-pumplad ja joogiveepuhasti Teedla piirkonda varustab veega Teedla puurkaev (katastri nr 19068). Puurkaev on rajatud 1994 aastal ja rekonstrueeriti 2013. aastal. Rekonstrueerimistööde käigus rajati uus puurkaev-pumpla hoone, toruarmatuur, elektri- ja automaatikaseadmed ning paigaldati hoonesse uus 4 hüdrofoor. Vastavalt puurkaevu veekvaliteedi näitajatele ei vasta puurkaevu toorvesi kehtivatele joogivee nõuetele kõrgendatud raua osas ning joogi- ja tarbevee käitlemiseks on paigaldatud hoonesse veetöötlusseadmena rauaeraldusfiltrid, tagavad joogivee madala raua- ja mangaanisisalduse. Teedla puurkaevpumpla tehnilised andmed on toodud lisas 8. Joogivee ja põhjavee analüüsid on toodud lisas 13.

Veetorustikud Teedla ühisveevärgi torustiku kogupikkus on ligikaudu 1,1 km, millest enamus on rekonstrueeritud 2017. aastal SA KIK Keskkonnaprogrammi toel. Teedla küla olemasolevad veesüsteemid on näidatud töö lisas 9.

Elva valla ühisveevärgi ja -kanalisatsioon arendamise kava 2019-2030

Tuletõrje veevarustussüsteemid Teedla asulas on eelkõige tuletõrje veevõtuks võimalik kasutada avalike veekogusid.

Ühiskanalisatsiooni objektid Teedlas on ühiskanalisatsiooniga ühendatud enamus kortermajade ja eramajade elanikest ning asutustest. Ühiskanalisatsiooni suunatakse üksnes Teedla elanike ning asutuste ja ette- võtete olmereovett. Tööstusliku päritoluga reovett ühiskanalisatsiooni ei juhita. Reovee koguseid Teedlas ei mõõdeta vaid loetakse võrdeliseks tarbitud vee kogusega. Lisas 2 on toodud ühiskanalisatsiooniga ühendatud elanike poolt, asutustes ning ettevõtetes tekkiva reovee arvestuslikud kogused.

Kanalisatsioonitorustikud Teedlas on moodustatud reoveekogumisala. Reoveekogumisalal on ühiskanalisatsiooniga liidetud suurem enamus tarbijatest. Teedlas on kanalisatsioon nii isevoolne kui surve all töötav. Külas on kokku ca 1,1 km isevoolseid kanalisatsioonitorustikke ja 0,4 km survekanalisatsiooni. Olemasolevate vanemate isevoolsete torustike rajamisel on kasutatud peamiselt malm- ja asbotorusid läbimõõduga DN 150 mm. Enamus kanalisatsioonitorustike on rekonstrueeritud 2017. aastal, seega on kana- lisatsioonisüsteemi seisukord valdavalt hea. Teedla kanalisatsioonisüsteemid on toodud käesoleva töö lisas 9.

Reoveepumplad Teedla külas on rekonstrueerimistööde käigus rajatud kolm reoveepumplat, kinnistutel tekkiva reovee ärajuhtimiseks.

Reoveepuhasti Teedla külas tekkiva reovee puhastamiseks on rajatatud reoveepuhasti 2007. aastal. Puhas- tusprotsessi kuulub mehhaaniline puhastus käsivõrega võrekaevus, reovee mehhaaniline ja osaline bioloogiline puhastus kompaktpuhastist (septik, biofilter, järelsetiti), kust vesi juhitakse edasi biotiikidesse. Aegajalt on heitvees heljuvainesisaldus üle reostusnäitaja piirnormi. Heitveesuublaks vastavalt AS-ile Emajõe Veevärk väljastatud vee-erikasutusloale (nr L.VV/330283) on Rõngu jõgi (suubla kood VEE1021500). Vee erikasutusloaga keskkonda viidavad lubatud saasteaine kogused ning Teedla külas reoveepuhasti väljavoolu heitvee ana- lüüsitulemused on toodud lisas 8.

Sademeveekanalisatsioon Sademeveekanalisatsioon Teedla külas puudub, sademevesi juhitakse haljasaladele.

ULILA KÜLA

Ulila küla kuulus enne haldusreformi Puhja valda. Ulila külas on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga varustatud enamuse elanikest ehk 264 elanikku. Vastavalt põhjavee kaitstuse kaardile on piirkonnas põhjavesi suhteliselt kaitstud.

Elva valla ühisveevärgi ja -kanalisatsioon arendamise kava 2019-2030

Ühisveevärgi objektid Ühisveevärgi vett kasutab enamus Ulila asula asutusi ja ettevõtteid. Tarbitavate veekoguste mõõtmine toimub kaugloetavate veearvestite abil. Lisas 1 on toodud ühisveevärgiga ühenda- tud elanike, asutuste ning ettevõtete tarbitavad veekogused.

Puurkaev-pumplad ja joogiveepuhasti Ulila küla saab joogivee puurkaevust (katastri nr 25500), mis on rajatud 2009. aastal. Puurkaevpumpla rajati 2009. aastal kaheastmeliseks, milles puurkaevupump pumpab vee läbi veetöötlusseadmete mahutisse ja teise astme pumbad mahutist edasi võrku. Vastavalt puurkaevu veekvaliteedi näitajatele ei vasta puurkaevu toorvesi kehtivatele joogivee nõuetele kõrgendatud raua ja fluoriidi osas (vastavalt Sotsiaalministri 31. juuli 2001 a määrusele nr 82 “Joogivee kvaliteedi- ja kontrolli-nõuded ning analüüsimeetodid“) ning joogi- ja tarbevee käitlemiseks on paigaldatud hoonesse veetöötlusseadmetena raua ja mangaanieraldussüs- teem ning pöördosmoosiseade. Puurkaevpumpla tehnilised andmed on toodud lisas 8. Joogivee ja põhjavee analüüsid on toodud lisas 13.

Veetorustikud Ulila ühisveevõrgu kogupikkus on ligikaudu 2,5 km, millest suurem enamus on rekonstrueeritud aastatel 2008-2010. Ulila olemasolevad veesüsteemid on näidatud töö lisas 9.

Tuletõrje veevarustussüsteemid Ulila asulas on tuletõrje veevõtuks eelkõige võimalik kasutada avalike veekogusid.

Ühiskanalisatsiooni objektid Ulilas on moodustatud reoveekogumisala. Reoveekogumisalal on ühiskanalisatsiooniga liidetud enamus tarbijatest. Reovee koguseid Ulilas ei mõõdeta vaid loetakse võrdeliseks tarbitud vee kogusega. Lisas 2 on toodud ühiskanalisatsiooniga ühendatud elanike poolt, asutustes ning ettevõtetes tekkiva reovee arvestuslikud kogused.

Kanalisatsioonitorustikud Ulilas on kokku ligikaudu 2,5 km kanalisatsioonitorustikke, millest ligikaudu 2 km on isevoolset ja ligikaudu 0,5 km survekanalisatsiooni. Enamus kanalisatsioonitorustike on rekonstrueeritud/rajatud 2008-2010. aastal, seega on kanalisatsioonisüsteemi seisukord valdavalt hea. Tulenevalt vanemate eelkõige kinnistusiseste torustike ja kanalisatsioonikaevude vanusest on need suures osas amortiseerunud, mistõttu toimub sademete- ja lumesulamisvee infiltratsioon kanalisatsioonisüsteemi. Vastupidine protsess - reovee filtreerumine pinnasesse – võib toimuda põuaperioodidel, kui pinnavee tase langeb allapoole kollektorite paigaldussügavust. Ulila kanalisatsioonisüsteemid on toodud käesoleva töö lisas 9.

Reoveepumplad Ulila külas on rekonstrueerimistööde käigus rajatud kaks reoveepumplat, kinnistute reovee ärajuhtimiseks. Reovee suunamiseks puhastusprotsessi on reoveepuhasti territooriumile ka rajatud reoveepumpla.

Elva valla ühisveevärgi ja -kanalisatsioon arendamise kava 2019-2030

Reoveepuhasti Ulila küla reovee puhastamine toimub küla idaosas asuvas reoveepuhastis. Ulila küla puhastusseadmeks on mehaanilisest ja bioloogilis-keemilisest puhastusprotsessist koosnev aktiivmudapuhasti, mis on rajati 2009. aastal biotiikide ette põhipuhastiks. Ulila reoveepuhastis toimub reovee puhastamine mehaanilises ja bioloogilises puhastusprot- sessis; mehaaniline puhastus toimub võreseadmes ning bioloogiline puhastus ühtlustusma- hutiga aktiivmudaseadmes. Jääkmuda käitlus toimub mudatihendis ning avariipuhastus biotiigis. Heitveesuublaks vastavalt AS-ile Emajõe Veevärk väljastatud vee-erikasutusloale (nr L.VV/329493) on Elva jõgi (suubla kood VEE1036500). Vee erikasutusloaga keskkonda viidavad lubatud saasteaine kogused ning Ulila küla reoveepuhasti väljavoolu heitvee analüüsitu- lemused on toodud lisas 8.

Sademeveekanalisatsioon Sademeveekanalisatsioon Ulilas puudub. Osaliselt on jäetud sademevete ärajuhtimiseks kasutusele vanemad kanalisatsioonitorustikud.

VALGUTA KÜLA

Valguta küla kuulus enne haldusreformi Rõngu valda. Kokku on Valguta külas käesoleval hetkel ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumine tagatud enamusele elanikkonnast. Ühisvee- värgiga on liitunud 102 elanikku, kanalisatsiooniga on praegu liitunud 88 elanikku. Vastavalt põhjavee kaitstuse kaardile on piirkonnas põhjavesi kaitstud.

Ühisveevärgi objektid Ühisveevärgi vett kasutab enamus Valguta küla asutusi ja ettevõtteid. Tarbitavate veekoguste mõõtmine toimub kaugloetavate veearvestite abil. Lisas 1 on toodud ühisveevärgiga ühenda- tud elanike, asutuste ning ettevõtete tarbitavad veekogused kogused.

Puurkaev-pumplad ja joogiveepuhasti Käesoleval ajal tarbitakse Valguta külas ühest puurkaevust (katastri nr. 51954), mis on rajatud 2013. aastal. Tööde käigus rajati puurkaev-pumpla hoone, toruarmatuur, elektri- ja automaatikaseadmed ning paigaldati hoonesse uus hüdrofoor. Vastavalt puurkaevu veekvaliteedi näitajatele ei vasta puurkaevu toorvesi kehtivatele joogivee nõuetele kõrgendatud raua ja mangaani osas (vastavalt Sotsiaalministri 31. juuli 2001 a määrusele nr 82 “Joogivee kvaliteedi- ja kontrolli-nõuded ning analüüsimeetodid“) ning joogi- ja tarbevee käitlemiseks on paigaldatud hoonesse veetöötlusseadmena rauaeraldusfiltrid, mis tagavad joogivee madala raua- ja mangaanisisalduse Valguta küla puurkaevpumpla tehnilised andmed on toodud lisas 8. Joogivee ja põhjavee analüüsid on toodud lisas 13.

Veetorustikud Valguta küla veevõrgu pikkus on ligikaudu 0,9 km, rajamise aeg on teadmata. Torustikud on peamiselt malmist De32-110. Puurkaev-pumplast plasttoru on paigaldatud 2013.a. puurkaevu rajamise ajal. Uus torustik on paigaldatud kergliiklustee alla (2013-2014). Valguta küla veetorustikud on valdavalt amortiseerunud ning vajavad rekonstrueerimist. Valguta küla olemasolevad veesüsteemid on näidatud töö lisas 9.

Elva valla ühisveevärgi ja -kanalisatsioon arendamise kava 2019-2030

Tuletõrje veevarustussüsteemid Valguta küla keskuses on tuletõrje veevõtuks eelkõige võimalik kasutada Valguta küla kooli juures olevat 100 m3 tiiki. Veevõtukoht on korras ning aastaringi kasutatav.

Ühiskanalisatsiooni objektid Valguta külas on moodustatud reoveekogumisala. Reoveekogumisalal on ühiskanalisatsioo- niga liidetud suurem enamus tarbijatest. Reovee koguseid Valguta külas ei mõõdeta vaid loetakse võrdeliseks tarbitud vee kogusega. Lisas 2 on toodud ühiskanalisatsiooniga ühendatud elanike poolt, asutustes ning ettevõtetes tekkiva reovee arvestuslikud kogused.

Kanalisatsioonitorustikud Valguta küla ühiskanalisatsiooni pikkus on ligikaudu 1,06 km. Valdavalt on tegemist keraamiliste torustikega, mis on rajatud üle kolmekümne aasta tagasi. Torustike seisukord on halb, tihti esineb ummistusi biotiikidesse suunduval peatorustikul. 2007.a. asendati avariitööde käi- gus 0,52 km torustikku. Uus reoveekanalisatsioonitorustik on paigaldatud (2013-2014) ka kergliiklustee alla, käesoleval ajal ei ole torustikku kasutusele võetud, vajalik teha ümberü- hendused. Kanalisatsioonivõrk vajab rekonstrueerimist. Valguta küla kanalisatsioonisüsteemid on toodud käesoleva töö lisas 9.

Reoveepumplad Valguta küla kanalisatsioonist on rajatud isevoolsena.

Reoveepuhasti Puhastusprotsessi kuulub mehhaaniline puhastus käsivõrega võrekaevus, reovee mehhaaniline ja osaline bioloogiline puhastus septikus, kust vesi juhitakse edasi biotiikidesse. Reovee puhastamisel on kasutusel võre koos 3-kambriline septik, mis töötab alates 2015.a. Üldiselt on septik heas seisukorras, kuid tühjendamise ajal on märgatud pinnase vajumist. Lisaks on kasutuses 2 biotiiki. Biotiike puhastati 2015.aastal. Aegajalt on heitvees heljuvainesisaldus üle reostusnäitaja piirnormi. Heitveesuublaks vastavalt AS-ile Emajõe Veevärk väljastatud vee-erikasutusloale (nr L.VV/330283) on Koolitare peakraav (suubla kood VEE1021511). Vee erikasutusloaga keskkonda viidavad lubatud saasteaine kogused ning Valguta küla reoveepuhasti väljavoolu heitvee analüüsitulemused on toodud lisas 8.

Sademeveekanalisatsioon Sademeveekanalisatsioon Valguta külas puudub. Tulenevalt torustike ja kanalisatsioonikaevude vanusest on need suures osas amortiseerunud, mistõttu toimub sademete- ja lumesulamisvee infiltratsioon kanalisatsioonisüsteemi. Vastupidine protsess - reovee filtreerumine pinnasesse – võib toimuda põuaperioodidel, kui pinnavee tase langeb allapoole kollektorite paigaldussügavust.

VEHENDI KÜLA

Vehendi küla kuulus enne haldusreformi Rannu valda. AS-i Emajõe Veevärk teenindusalasse eelmainitud külas jääb Eesti Maaülikooli Limnoloogiakeskus ja Limnoloogia tee piirkonnas paiknevad elamud. Vastavalt põhjavee kaitstuse kaardile on piirkonnas põhjavesi keskmiselt kaitstud.

Elva valla ühisveevärgi ja -kanalisatsioon arendamise kava 2019-2030

Ühisveevärgi objektid Piirkonnas tarbitavate veekoguste mõõtmine toimub kaugloetava veearvesti abil. Lisas 1 on toodud tarbitavad veekogused kogused.

Puurkaev-pumplad ja joogiveepuhasti Vehendi küla veevarustus baseerub kahel puurkaev-pumplal. Vehendi Limoloogia tee 1 puurkaev (katastri nr 6759) on rajatud 1959. Vastavalt puurkaevu veekvaliteedi näitajatele ei vasta puurkaevu toorvesi kehtivatele joogivee nõuetele kõrgendatud raua osas (vastavalt Sotsiaalministri 31. juuli 2001 a määrusele nr 82 “Joogivee kvaliteedi- ja kontrolli-nõuded ning analüüsimeetodid“) ning joogi- ja tarbevee käitlemiseks paigaldati 2017. aastal hoonesse veetöötlusseadmena rauaeraldusfiltrid, tagavad joogivee madala rauasisalduse. Vehendi Lim- noloogia tee 5 (katastri nr 6760) on rajatud 1961 a. Vastavalt puurkaevu veekvaliteedi näi- tajatele ei vasta puurkaevu toorvesi kehtivatele joogivee nõuetele kõrgendatud raua osas ning joogi- ja tarbevee käitlemiseks paigaldati 2017. aastal hoonesse veetöötlusseadmena rauaeraldusfiltrid, tagavad joogivee madala raua- ja mangaanisisalduse. Puurkaevpumplate tehnilised andmed on toodud lisas 8. Joogivee ja põhjavee analüüsid on toodud lisas 13.

Veetorustikud Vehendi külas on veetorustikke ~0,6 km. Limnoloogia tee 1 kinnistul paiknevate veetorustike pikkus on ~0,2 km, vanemad veetorustikud on rajatud enam kui 30 aastat tagasi. Limnoloogi tee piirkonnas on veetorustikke ~0,4 km. Vanemad veetorustikud on rajatud enam kui 30 aastat tagasi. Uuemate veetorustike rajamisel on kasutatud plasttorustike läbi- mõõduga De20...De50 mm. Käesoleval ajal tarbitakse Vehendi külas vett, mis suunatakse veevõrku peale veetöötlussead- mete läbimist. Vehendi küla olemasolevad veesüsteemid on näidatud töö lisas 9.

Tuletõrje veevarustussüsteemid Tuletõrje veevõtuks kasutatakse loodusliku veekogu, Võrtsjärve.

Ühiskanalisatsiooni objektid

Kanalisatsioonitorustikud Vehendi külas on kanalisatsioonitorustike ~1 km, millest ~0,2 km on survekanalisatsiooni, mis juhib Järvemuuseumi kinnistul tekkiva reovee Vehendi küla reoveepuhastisse. Vehendi küla ühiskanalisatsiooni torustikud on suuremas osas amortiseerunud. Vehendi küla kanalisatsioonisüsteemid on toodud käesoleva töö lisas 9.

Reoveepumplad Vehendi külas on üks reoveepumpla, mis on rajatud Limonoloogia tee 1 ja 2 kinnistute reovee ärajuhtimiseks.

Reoveepuhasti Vehendi külas tekkiv reovesi juhitakse läbi mittetöötava BIO-100 tüüpi reoveepuhasti biotiikidesse.

Elva valla ühisveevärgi ja -kanalisatsioon arendamise kava 2019-2030

Heitveesuublaks vastavalt AS-ile Emajõe Veevärk väljastatud vee-erikasutusloale (nr L.VV/328275) on Võrtsjärv (suubla kood VEE208380). Vee erikasutusloaga keskkonda viidavad lubatud saasteaine kogused ning Petseri küla reoveepuhasti väljavoolu heitvee analüüsi- tulemused on toodud lisas 8.

Sademeveekanalisatsioon Vehendi külas eraldi lahkvoolset sademeveekanalisatsiooni ei ole. Sademevesi juhitakse haljasaladele.

VÄIKE-RAKKE KÜLA

Väike-Rakke kuulus enne haldusreformi Rannu valda. Väike-rakka külas ühisveevärk ja -ka- nalsiatsiooni ehitiste omanik on Elva vald, aga teenust osutab kohalik elanikkond. Vastavalt põhjavee kaitstuse kaardile on Väike-Rakke külas põhjavesi suhteliselt kaitstud (madal reostusohtlikkus). Kokku on Väike-Rakke külas käesoleval hetkel ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga varustatud ligikaudu 40% elanikest ehk ligikaudu 40 elanikku.

Ühisveevärgi objektid Ühisveevärgi vett kasutavad Väike-Rakke küla elanikud ja külakeskuse hoone. Tarbitavate veekoguste mõõtmine toimub osaliselt veearvestite abil.

Puurkaev-pumplad ja joogiveepuhasti Käesoleval ajal tarbitakse Väike-Rakke külas ühe puurkaevu (katastri nr 8050) kaudu, mis on rajatud 1975. aastal. Puurkaev-pumpla seadmestik on osaliselt rekonstrueeritud 2015- 2018. aastal. Rekonstrueerimistööde käigus rekonstrueeriti puurkaev-pumpla hoone elektri- ja automaatikaseadmed ning paigaldati 2018. aastal uus pump. Vastavalt puurkaevu veekvaliteedi näitajatele ei vasta puurkaevu toorvesi kehtivatele joogivee nõuetele kõrgendatud raua (ei ole teada mg/l) osas. Puurkaevpumpla tehnilised andmed on toodud lisas 8.

Veetorustikud Väike-Rakke ühisveevõrgu kogupikkus on ligikaudu 1000 meetrit. Vanemad veetorustikud on rajatud enam kui 25 aastat tagasi. Uuemate veetorustike rajamisel on kasutatud plasttorustike läbimõõduga De32...De110 mm. Käesoleval ajal tarbitakse Väike-Rakke külas vett, mis suunatakse veevõrku ilma töötlusseadmeid läbimata.

Tuletõrje veevarustussüsteemid Tuletõrje veevõtuks kasutatakse loodusliku veekogu.

Ühiskanalisatsiooni objektid

Kanalisatsioonitorustikud Väike-Rakke ei ole moodustatud reoveekogumisala. Väike-Rakke külas tegelikult tekkivaks keskmiseks reostuskoormuseks on arvutuslikult 40 ie. Väike-Rakke ühiskanalisatsiooni torustikud on osaliselt amortiseerunud. Vajalik olemasoleva kanalisatsioonisüsteem rekonstrueerida.

Elva valla ühisveevärgi ja -kanalisatsioon arendamise kava 2019-2030

Reoveepumplad Väike-Rakke küla kanalisatsioon on rajatud isevoolsena.

Reoveepuhasti Väike-Rakke küla reoveepuhastiks on 1975. a rajatud biotiigid. Järelpuhastusel on kasutusel üks biotiik. Biotiigid asuvad asulast läänes metsariba ja põllumaa vahel. Heitveesuublaks on kraav. Vastavalt Eesti Veeseadusele on kõik Eesti veekogud reostustundlikud heitveesuublad. Vee erikasutusluba puudub.

Sademeveekanalisatsioon Sademeveekanalisatsioon Väike-Rakke külas puudub, sademevesi juhitakse haljasaladele.

Elva valla ühisveevärgi ja -kanalisatsioon arendamise kava 2019-2030

ARENDAMISE KAVA KOOSTAMINE

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni süsteemipärane väljaarendamine lähtub peamisest eesmär- gist: • tagada ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenus võimalikult paljudele elanikele; • kaitsta kasutatavaid veeallikaid ja looduskeskkonda inimtegevusest tuleneva reostusohu eest. Arendamise kava koostamise lähtealusteks on: • ÜVK olemasoleva olukorra andmestik; • omavalitsuse arengukava; • haldusreformi eelsed omavalitsuste ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni arendamise kavad; • kehtivad üld- ja detailplaneeringud (sh reoveekogumisalade määratlemine); • vesikonna veemajanduskava. Arendamise kava mahus antakse Elva valla ÜVK perspektiivsete lahenduste põhiskeemid. ÜVK perspektiivsete lahenduse baasil määratakse lähiaastate tegevusetapid-projektid, seades es- maülesanneteks: • joogivee kvaliteedi ja varustuskindluse tagamine tarbimispunktides; • hoonestatud reoveekogumisalade katmine ühiskanalisatsiooni võrkudega ning reovee kogumine ja nõuetekohane puhastamine; • nõuetele vastav sademe- ja drenaaživee ärajuhtimine hoonestatud reoveeko- gumisaladelt; • avariide korral võimalusel tagada joogiveevarustatud ööpäevaringselt asulates kus on haiglad, hooldekodud ja vee-ettevõtjal erikokkulepped tööstustega. Elu- tähtsa teenuse toimepidevuse tagamiseks on asulatesse ette nähtud soetada võimalusel tulevikus statsionaarne generaator; • avariide korral võimalusel tagada joogiveevarustatud tööpäeviti kella 8-18ni asulates, kus on lasteasutused ja erikokkulepped tööstustega. Elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamiseks on asulatesse ette nähtud soetada võimalusel tulevikus mobiilne generaator.

ÜVK arendamise kava koostatakse 12 aastase perioodi kohta arvestusega, et kava kuulub regulaarsele täiendamisele sõltuvalt muudatustest ja täiendustest planeeringutes samuti või- malikest muudatustest õigus- ja normatiivaktides. Kavas allpool on asulate kaupa kirjeldatud lühiajalised ja pikaajalised investeeringuteprogra- mid ÜVK ehitiste osas. Kõikides asulates tuleb arvestada tulevikuperspektiivis tööst väljajää- vate reservpuurkaevude tamponeerimisega. Käesoleva arendamise kava investeeringuprojektide kirjeldamisel on välja toodud ainult need projektid, mille väljaarendajaks ning rahastajaks on piirkonna vee-ettevõtte või vallavalitsus kas otseselt või läbi erinevate keskkonnaprogrammide ja projektide. Kõiki ülejäänud investeeringuid, mis rahastatakse kinnisvaraarendajate poolt või liitumistasudest, ei kajastata (või kajastatakse osaliselt, kuid investeeringute tabelis neid ei arvestata) käesolevas ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kavas.

Kui ÜVK tegevustega hõlmatud ala asub kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas või kaitstava loo- duse üksikobjekti kaitsevööndis, tuleb ehitust reguleeriv dokumentatsioon (ehitusteatis, pro- jekteerimistingimused, ehitusluba, detailplaneering) tulenevalt looduskaitseseaduse (edaspidi kui LKS) § 14 lõikest 1 kooskõlastada kaitseala valitsejaga. Kaitseala valitseja on LKS § 21 lõike 1 kohaselt Keskkonnaamet. LKS § 14 lõige 2 sätestab, et kaitstava loodusobjekti valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis vajab kaitse-eeskirja kohaselt kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitstava loodusobjekti kaitse eesmärgi saavutamist või kaitstava loodusobjekti seisundit. Kaitsealuste liikide osas on oluline, et kui nende liikide

Elva valla ühisveevärgi ja -kanalisatsioon arendamise kava 2019-2030

kaitseks ei ole LKS § 48 järgi moodustatud püsielupaika, rakendub LKS § 48 lõike 4 kohaselt piiritlemata II ja III kategooria kaitsealuse liigi elupaigas isendi kaitse. Veekogude kalda ehituskeeluvööndisse uute ehitiste kavandamisel tuleb arvestada LKS § 38 sätestatud kitsendustega. LKS § 38 lõige 3 sätestab, et ranna või kalda ehituskeeluvööndis on uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud. Veekogude ehituskeeluvööndis ei laiene ehi- tuskeeld kehtestatud detailplaneeringuga või kehtestatud üldplaneeringuga kavandatud teh- novõrgule ja –rajatisele (alus LKS § 38 lõige 5 punkt 8) ning olemasoleva elamu tarbeks rajatavale tehnovõrgule ja –rajatisele (alus LKS § 38 lõige 4 punkt 9). LKS §-s 38 sätestatud kalda ehituskeeluvööndi nõuete järgimine ning erandi rakendamise õiguspärasuse väljaselgi- tamine ja kohaldamine on kohaliku omavalitsuse pädevuses. Arendamise kavas on kaardistatud piirkondade ÜVK probleemid, mille tehnilised lahendused täpsustakse projekteerimise käigus, arvestades asjaolusid, et lõpliku lahenduse valiku arvestatakse efektiivset veemajandustaristu toimekindlust ning regionaalse vee-ettevõtluse opti- maalseid lahendusi, mis tehniliste lahenduste ekpluatatsiooni kulude kalkulatsioonis võib tuua odavamaks lahenduseks projektid, mis üksiku asula lõikes võib alternatiividest kallimaks osu- tuda.

AAKRE KÜLA

Ühisveevärgi objektid Veevõrgu alternatiivsed lahendused puuduvad. Aakre külas tuleb olemasolev veevarustus- süsteem rekonstrueerida ja laiendada. Torustike paigaldamise trajektoor on valitud optimaalne, kuna torustikud paigaldatakse võimalikult suures ulatuses teemaale või valla maadele ning välditakse erakinnistute läbimist, lihtsustamaks torustike hooldustöid. Kuna tegemist on veetorustiku rajamise ja rekonstrueerimisega, siis tehnilisi ja tehnoloogilisi alternatiive sisuliselt ei ole. Aakre küla elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamiseks tuleb asulasse ette näha ka statsionaarne generaator.

Puurkaev-pumpla ja joogiveepuhasti rekonstrueerimine Aakre külas on planeeritud rekonstrueerida puurkaev-pumpla koos joogiveepuhastiga. Vajalik on välja vahetada tehnoloogilised torustikud, veetöötlusseadmed ning rekonstrueerida olemasolev hoone. Kui asulasse rajatakse uute liitujate jaoks veetorustike tuleb kaaluda tulevikus ka joogiveetöötluse laiendust. II astme veetöötluse rajamine, joogiveepuhasti juurde on vajalik paigaldada töödeldud vee mahutid. Olemasoleva puurkaevpumpla ja joogiveepuhasti rekonstrueerimisel alternatiivsed lahendused puuduvad.

Ühiskanalisatsiooni objektid Kanalisatsioonivõrgu rekonstrueerimisel ja laiendamisel alternatiivsed lahendused puuduvad. Aakre külas tuleb olemasolev ühiskanalisatsioonitorustik rekonstrueerida ja laiendada. Torus- tike paigaldamise trajektoor on valitud optimaalne, kuna torustikud paigaldatakse võimalikult suures ulatuses teemaale või valla maadele ning välditakse erakinnistute läbimist, lihtsustamaks torustike hooldustöid. Kuna tegemist on põhiliselt kanalisatsioonitorustiku rekonstrueerimisega ning uute torustike rajamisega, siis tehnilisi ja tehnoloogilisi alternatiive sisuliselt ei ole.

Reoveepuhasti rekonstrueerimine Kuna olemasolev reoveepuhasti on amortiseerunud, siis on vajalik see rekonstrueerida ja kaasajastada või pumbata reovesi puhastamiseks mõne teise asula reoveepuhastisse. Aakre küla reovee puhastamiseks kaalutakse järgnevaid alternatiive:

Elva valla ühisveevärgi ja -kanalisatsioon arendamise kava 2019-2030

• Alternatiiv 1 – läbivooluga aktiivmudapuhasti rajamine • Alternatiiv 2 – annuspuhasti rajamine • Alternatiiv 3 – reovee pumpamine Rõngu aleviku reoveepuhastisse

Alternatiiv 1 Olemasoleva reoveepuhasti rekonstrueerimisel rajatakse läbivooluga aktiivmudapuhasti.

Tabel 19. Alternatiiv 1 rajamismaksumus Tööde nimetus Ühik Ko- Ühikhind Maksumus, € gus Vana puhasti lammutustööd tk 1 5 000 5 000 Uue puhasti protsessimahutite rajamine ko- 1 35 000 35 000 gum Puhasti seadmete tarne ja paigaldus ko- 1 48 000 48 000 gum Uue tehnohoone (25m2) rajamine koos tk 1 50 000 50 000 sisetaristuga Välistorustike rajamine puhasti kinnistul ko- 1 30 000 30 000 gum Teede, platside, piirdeaia rajamine ko- 1 30 000 30 000 gum Ehitustööde maksumus kokku 198 000 Teenused Projekteerimine 12 000 Ettenägemata kulud 12 000 Kogumaksumus (projekteerimine, ehitamine, ettenägematu kulu) 222 000

Alternatiiv 2 Olemasoleva reoveepuhasti rekonstrueerimisel rajatakse annuspuhasti. Tabel 20. Alternatiiv 2 rajamismaksumus Tööde nimetus Ühik Ko- Ühikhind Maksumus, € gus Vana puhasti lammutustööd tk 1 5 000 5 000 Uue puhasti protsessimahutite rajamine ko- 1 35 000 35 000 gum Puhasti seadmete tarne ja paigaldus ko- 1 45 000 45 000 gum Uue tehnohoone (25m2) rajamine koos tk 1 50 000 50 000 sisetaristuga

Elva valla ühisveevärgi ja -kanalisatsioon arendamise kava 2019-2030

Välistorustike rajamine puhasti kinnistul ko- 1 30 000 30 000 gum Teede, platside, piirdeaia rajamine ko- 1 30 000 30 000 gum Ehitustööde maksumus kokku 195 000 Teenused Projekteerimine 12 000 Ettenägemata kulud 12 000 Kogumaksumus (projekteerimine, ehitamine, ettenägematu kulu) 219 000

Alternatiiv 3 Olemasolev reoveepuhasti rekonstrueerimise asemel pumbatakse Aakre küla reovesi Rõngu aleviku reoveepuhastisse. Selleks tuleks rajada umbes 6 km survekanalisatsiooni torustikku reoveepuhastini koos reoveepumplaga.

Tabel 21. Alternatiiv 3 rajamismaksumus Tööde nimetus Ühi Ko- Ühikhind Maksumus, € k gus Survekanalisatsiooni rajamine Aakre kü- m 5000 75 375 000 last Rõngu aleviku reoveepuhastini Reoveepumpla ehitamine tk 1 30 000 30 000 Ehitustööde maksumus kokku 405 000 Teenused Projekteerimine 26 250 Ettenägemata kulud 27 000 Kogumaksumus (projekteerimine, ehitamine, ettenägemata kulu) 458 250

Ekspluatatsioonikulud Lisaks ehitusmaksumusele arvestatakse alternatiivide analüüsis ka edaspidiste ekspluatat- sioonikuludega. Kulud kummagi alternatiivi puhul on järgnevad: Alternatiiv 1 – elektrienergia kulu, tööjõukulu, kemikaalikulu, muud kasutuskulud Alternatiiv 2 – elektrienergia kulu, tööjõukulu, kemikaalikulu, muud kasutuskulud Alternatiiv 3 – elektrienergia kulu, tööjõukulu, muud kasutuskulud, reovee puhastamise tasu

Tabel 22. Reoveepuhastuse alternatiivide ekspluatatsioonikulu võrdlus aastas Ekspluatatsioonikulud Kulu, €/a Alternatiiv 1 10 472 Alternatiiv 2 10 088

Elva valla ühisveevärgi ja -kanalisatsioon arendamise kava 2019-2030

Alternatiiv 3 9 501

Alternatiiv 1, alternatiiv 2 ja alternatiiv 3 investeeringumaksumuste ning ekspluatatsioonikulu 30 aasta perspektiivis on esitatud tabelis 23, kus on arvestatud ka ekspluatatsioonikulude suurenemisega vastavalt tarbijahinnaindeksi muutumise prognoosile.

Tabel 23. Investeeringu kogumaksumused 30-aastasel perioodil Alternatiiv 1 Alternatiiv 2 Alternatiiv 3 Reovee pumpamine Kululiik Läbivooluga aktiiv- Annuspuhasti Rõngu aleviku reovee- mudapuhasti puhastisse Ehitusmaksumus 222 000 219 000 458 250 Ekspluatatsioon 30. a 431 251 415 438 391 264 Kulud kokku 653 251 634 438 849 514 Märkus: Kõik hinnad on käibemaksuta

Reoveepuhastuse alternatiivide analüüsi põhjal selgus, et majanduslikult soodsaimaks alternatiiviks 30 aasta perspektiivis on Alternatiiv 2 - annuspuhasti.

ANNIKORU KÜLA

Ühisveevärgi objektid Annikoru külas ei planeerita ühisveevõrgu torustike rekonstrueerimise ega laiendamisega seotud tegevusi. Piikonna teenindamiseks on vajalik toimepidevuse tagamiseks mobiilne generaator (loetletud ka Elva reoveepuhasti rekonstrueerimise kooseisu kirjelduses, seadmed VK teenuse varustuskindluse suurendamise all).

Puurkaev-pumpla ja joogiveepuhasti rekonstrueerimine Puurkaevu-pumpla ja joogivee puhasti rekonstrueerimist ei planeerita.

Ühiskanalisatsiooni objektid Annikoru külas ei planeerita ühiskanalisatsiooni torustike rekonstrueerimise ega laiendamisega seotud tegevusi.

Reoveepuhasti rekonstrueerimine Reoveepuhasti rekonstrueerimist ei planeerita.

ELVA LINN

Ühisveevärgi objektid Veetorustike rekonstrueerimist nähakse ette lühiajalise investeeringuprogrammi raames Liiva tänaval ja Kulbilohu tn 3 ja 9 kinnistuühendustel ning Käärdi alevikus Kadaka tänaval. Lisaks on planeeritud rajada veetorustikud Kaseküla ja Kaseküla põik tänavatele ning Elva linna Raudsepa tänavale 3 ja 5 kinnistute piirini. Samuti on Eha tn ridaelamute piirkonnas veetorustik (rajatud 1975.a metalltorudest), mis lühiajalise investeeringuprogrammi raames rekonstrueeritakse.

Elva valla ühisveevärgi ja -kanalisatsioon arendamise kava 2019-2030

Samuti on reoveekogumisalal kohati üksikuid majapidamisi, mis ühisveevõrku veel ei kuulu, kuid saavad seda teha tulevikus, kui nende kinnistute piirini on planeeritud veetorustikud rajatud. Ühisveevärgiga potentsiaalselt liituvaid kinnistuid ning rekonstrueeritavaid kin- nistuühendusi Elva linnas ja lähialadel lühiajalise programmi raames (2018-2023.a) on kokku 30 tk, millest 21 kinnistut on uued veevõrguga liitujad. Hiljutise loenduse andmetel on ka- tastriüksuseid, kuhu on juba rajatud liitumispunktid krundipiiridele või kus on võimalik liituda ühisveevärgi torustikega, kuid kes veel ei ole vee-ettevõtja kliendid, kokku suurusjärgus 460 katastriüksust. Kõigile Elva RKA sees olevatele elamumaa kinnistutele tuleb ette näha liitumise võimalusel ühisveevärgiga. Lisaks on vajalik vanade kaevude ja -luukide likvideerimine. Lisaks on planeeritud rekonstrueerida Raudsepa tänava alguses ja Järve tänava veetorustikud. Lisaks on planeeritud rajada veeühendused Elva lasketiirule ning Käärdi alevikus paiknevatele kinnistutele Rukki ja Torni tänavatel. Planeeritud on rekonstrueerida Elva linnas ja lähialadel nelja kinnistu veeühendused ning rajada uus veeühendus 26-le kinnistule. Lühiajalise investeeringuprogrammi raames on planeeritud rajada Vambola tänavale üks lisanduv hüdrant. Lisaks on arendajate poolt planeeritud rajada ühisveevõrk Tartu mnt 35a läheduses asuvale uusarenduspiirkonda ning Mahlamäe ja Peedu vahelisele alale. Antud torustike rajamist rahastavad ala arendajad, seega neid maksumusi finantsprognoosis ei kajastata. Elva linnas veevõrgu alternatiivsed lahendused puuduvad. Töös käsitletud asukohtades tuleb olemasolev veevarustussüsteem rekonstrueerida ja laiendada. Veetorustike täpne asukoht ning läbimõõt määratakse projekteerimise käigus. Kuna tegemist on veetorustike rajamise ja rekonstrueerimisega, siis tehnilisi ja tehnoloogilisi alternatiive sisuliselt ei ole. Elva linnas elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamiseks tuleb asulasse ette näha statsionaarne generaator.

Puurkaev-pumpla ja joogiveepuhasti rekonstrueerimine Elva Nooruse PK-1 manteltorul on paigaldamisaegne defekt, mistõttu vajab tulevikus tamponeerimist. PK-1 asemel on vajalik rajada tulevikus vähemalt üks puurkaev. Lisaks Nooruse PK-1 asemele rajatavale puurkaev-pumplale on tarvis ka ühe lisanduva puurkaev-pumpla rajamine samale kinnistule. Elva Nooruse PK-1 tamponeerimisel ja uute puurkaev-pumplate rajamisel alternatiivsed lahendused puuduvad. Lisaks on Elva linnale kuuluvad Kirde tn 1b PK ja Supelranna 23a PK puurkaevud praegusel hetkel reservis, kuid vajavad tulevikus samuti tamponeerimist. Puurkaev-pumplate tampo- neeimisel alternatiivsed lahendused puuduvad, kuna puudub reaalne vajadus nende puurkaev-pumplate rekonstrueerimiseks. Samuti ei tööta Elva linna survetõste pumplad STP-1, STP-2 ja STP-3. Survetõste pumplatel on ilmselt projekteerimisaegne viga sees (pumbad ei suuda survet tõsta), seega vajavad sur- vetõste pumplad ümberdimensioneerimist. Välja tuleb vahetada olemasolevad pumbad võim- samate vastu. Alternatiivsed lahendused survetõste pumplate korda tegemiseks puuduvad.

Ühiskanalisatsiooni objektid Kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimist nähakse ette lühiajalise investeeringuprogrammi raames Liiva tänaval ja Käärdi alevikus Rukki kinnistult Põndaku kinnistuni. Lisaks on planeeritud rajada uued kanalisatsioonitorustikud Kadaka, Kaseküla, Kaseküla põik ja Raudsepa tä- navatele. Lisaks on reoveekogumisalal kohati üksikuid majapidamisi, mis ühiskanalisatsioo- nivõrku veel ei kuulu, kuid saavad seda teha tulevikus, kui nende kinnistute piirini on planeeritud kanalisatsioonitorustikud rajatud. Ühiskanalisatsiooniga potentsiaalselt liituvaid kinnistuid Elva linnas ja lähialadel lühiajalise programmi raames (2018-2023.a) on kokku 32 tk. Hiljutise loenduse andmetel on katastriüksuseid, kuhu on juba rajatud liitumispunktid krundipiiridele või kus on võimalik liituda ühiskanalisatsiooni torustikega, kuid kes veel ei ole vee- ettevõtja kliendid, kokku suurusjärgus 460 katastriüksust. Kõigile Elva RKA sees olevatele

Elva valla ühisveevärgi ja -kanalisatsioon arendamise kava 2019-2030

elamumaa kinnistutele tuleb ette näha liitumise võimalusel ühiskanalisatsiooniga. Lisaks on vajalik vanade kaevude ja -luukide likvideerimine. Pikaajalise investeeringuprogrammi raames on planeeritud rajada kanalisatsiooniühendused Elva lasketiirule ning Käärdi alevikus paiknevatele kinnistutele Rukki ja Torni tänavatel. Pi- kaajalise investeeringuprogrammi raames on planeeritud rajada uus kanalisatsiooniühendus 34-le kinnistule. Elva reoveekogumise ala sees, hoonestatud elamumaa kinnistutele, tuleb tulevikus ÜVK liitumispunktid ette näha. Lisaks on arendajate poolt planeeritud rajada ühiskanalisatsioonivõrk Tartu mnt 35a lähedu- ses asuvale uusarenduspiirkonda ning Mahlamäe ja Peedu vahelisele alale. Antud torustike rajamist rahastavad ala arendajad, seega neid maksumusi finantsprognoosis ei kajastata. Elva linnas ühiskanalisatsioonivõrgu alternatiivsed lahendused puuduvad. Töös käsitletud asukohtades tuleb olemasolev ühiskanalisatsioonisüsteem rekonstrueerida ja laiendada. Ka- nalisatsioonitorustike täpne asukoht ning läbimõõt määratakse projekteerimise käigus. Kuna tegemist on kanalisatsioonitorustike rajamise ja rekonstrueerimisega, siis tehnilisi ja tehnoloogilisi alternatiive sisuliselt ei ole.

Sademeveekanalisatsioon Oktoober 2018 sai valmis Keskkonnaministeeriumi poolt tellitud kombineeritud sademevee strateegia ja Elva linna sademeveelahenduste eskiisprojekt, Eesti Veeprojekt OÜ ja AB Artes Terrae OÜ koostatud „Kombineeritud sademevee strateegia projekt, osa II-2, Elva linna sa- demeveesüsteemide eskiisprojekt“ töö nr 14-17. Eskiisprojektis näidatud lahendused on põ- himõttelised kirjeldused, mida saab Elva vald tulevikus piirkonna sademeveelahenduste aluseks võtta. Eskiisprojekti investeeringud on lisatud ka käesoleva kava investeeringute tabe- lisse ja lisas 10 on lisatud väljavõte eskiisprojekti joonistest sademeeveelahenduste osas. Kesk tänav 2a kinnistul on liiva-õlipüüduridurid amortiseerunud ning vajavad väljavahetamist, lisaks on vajalik püüdurite hoolduseks rajada juurdepääsu tee kinnistule Kesk 2a.

Reoveepuhasti rekonstrueerimine Käesoleval ajal on lühiajalise investeerimisprogrammi raames tarvis teostada Elva linna reoveepuhasti täiendamiseks rekonstrueerimistöid. Planeeritud on järgmised tööd: 1. Puhastada biotiik (A=1500 m2) settest; lisaks avariitiik, mis on reostatud ühe biotiigi pu- hastusega; 2. Laiendada settekäitluse ala üheks piirkondliku vee-ettevõtja settekäitluskeskuseks koos vajalike settetöötlussüsteemi vajalike seadmetega. Settetöötlussüsteemi rajamisel on vajalikud investeeringud, kuid pole piiritletud: 1) tihendus ja tahendussüsteemide ehitamine; 2) sette käitlemiseks keskuste ehitamine; 3) sette käitlemiseks keskuste ehitamiseks kõiki sette käitlemiseks vajalikke seadmeid ja süsteeme ning eriotstarbelisi liiklusvahendeid (aunasegaja, sõeluja, frontaallaadur, jms); 3. Hooldushoone ehitamine, mis sisaldab järgmist: a. Hooldusruumi masinatele ja seadmetele (2 paakautot, traktor, aunasegaja, sõe- luja, frontaallaadur, generaatorid, murutraktorid jms); b. Personali riietus ja pesuruumid; c. Laoruum VK seadmete ning varuosade hoidmiseks; 4. Kanalisatsioonitorustike pesuvee, liiva-sette tahendusväljaku rajamine; 5. Tehnika (kirjeldatud punktis 3.a.) pesuplatside rajamine (nii hoone sisse kui välja platsia- lad); 6. Seadmed VK teenuse varustuskindluse suurendamiseks;

a) Generaatorid järelhaagistel;

Elva valla ühisveevärgi ja -kanalisatsioon arendamise kava 2019-2030

b) Sooja ja külmakindel veepaak (koos pumba, generaatori; desinfitseerimisseadmetega) multi-lift alusel; c) Raud (III)sulfaadi mahuti multi-lift alusel (mis vastab ADR kaubaveo tingimustele); d) Automaatjuhtimissüsteemi varundamine kriisiolukordadeks: e) Laboriseadmed, proovide võtmiseks protsessist ja ka modelleerimisprogrammi, mille järgi saab teha muudatusi reoveepuhasti protsessis.

7. Protsessimahutite seinte soojustamine ja kergkonstruktsioonist hoone rajamine mahutite peale;

Piirkondliku vee-ettevõtja settekäitluskeskuse asukoht võib olla Elva reoveepuhasti piirkonnas, aga see asukoht võib ka muutuda arvestades lahenduste eripärast ning võimalike teiste asukohtades paremast sobivusest seoses keskuse eripärast tingituna.

Seadmed ÜVK teenuse varustuskindluse suurendamiseks Veemajandustaristu toimekindluse suurendamisele suunatud investeeringuid on kõige ku- luefektiivsem teha ühisveevärgi ja –kanalisatsioonisüsteemide ehitamisel, sest need on otseselt seotud nende süsteemide arendamisega. Sellisteks kuludeks võivad olla, kuid pole piiritletud: mobiilse elektrigeneraatori soetamine, automaatjuhtimissüsteemi varundamine kriisiolukordadeks, joogiveereservuaaride suuremana dimensioneerimine, valguskaabli paigaldus Elva joogiveepuhastisse jne. Täpsed tehnilised lahendused sõltuvad piirkonna eripäradest ja veemajandustaristu tehnilistest lahendustest ning nende abikõlblikkust hinnatakse olukorra põhiselt. Lisaks on planeeritud ka Nõo vallast Vissi külast ja Nõo alevikust juhtida reovesi survekanalisatsiooni torustike kaudu Elva ühiskanalisatsioonivõrku, kust see suubub samuti Elva linna reoveepuhastisse. Vissi küla reovee pumpamine Elva linna kanalisatsioonivõrku on majanduslikult ja asukohalt kõige sobivaim, seega sisulisi alternatiive ei ole. Nõo reoveepuhasti rekonstrueerimise kohta on koostanud AS Infragate Eesti 2018. aastal põhjaliku alternatiivide analüüsi „Nõo aleviku reoveepuhastuse alternatiivide analüüs“ (lisa 12), milles kaaluti kahe alternatiivi vahel. Alternatiiviks 1 oli Nõo reoveepuhasti rekonstrueerimine ja alternatiivina 2 oli Nõo reoveepuhasti likvideerimine ja Elva reoveepuhasti laiendamine.

Tabel 24. Alternatiiv 1 ja alternatiiv 2 võrdlus investeeringute ja ekspluatatsioonikulu baasil 10, 20, 30, 40 ja 50 aasta perspektiivis

Alternatiiv Investee- Eksplua- NV 10 NV 20 NV 30 NV 40 NV 50 ringu tat siooni aastat, aastat, aastat, aastat, aastat, maksu- kulu, EUR EUR EUR EUR EUR EUR mus, EUR

Alternatiiv 1 1 342 110,00 172 851,08 2 375 273,42 3 085 662,67 3 482 340,32 3 703 843,05 3 827 529,01

Alternatiiv 2 1 605 438,45 130 423,55 2 351 452,15 2 887 471,30 3 186 781,6 3 353 914,90 3 447 241,27

Vahe (Alter- 263 328,45 -42 427,53 -23 821,26 -198 191,37 -295 558,72 -349 928,15 -380 287,75 natiiv 2- alternatiiv 1)

Tabel 24 kirjeldab Alternatiiv 1 ja Alternatiiv 2 võrdluse investeeringute ja ekspluatatsioonikulu baasil 10, 20, 30, 40 ja 50 aasta perspektiivis. Alternatiiv 2 on investeeringukulu osas 263 328,45 euro võrra kallim kui Alternatiiv 1 investeeringukulu. Ekspluatatsioonikulu osas on aga Alternatiiv 2 ekspluatatsioonikulu tänastes hindades aastas arvutuslikult 42 427,53 euro võrra soodsam kui Alternatiiv 1 ekspluatatsioonikulu. Tänu Alternatiiv 2 soodsamale

Elva valla ühisveevärgi ja -kanalisatsioon arendamise kava 2019-2030

ekspluatatsioonikulule võrreldes Alternatiiviga 1, kujunevad alternatiivid investeeringu- ja ekspluatatsioonikulu koondarvestuses 10 aasta perspektiivis maksumuselt sisuliselt võrrelda- vateks – vahe on arvutuslikult 23 821,26 eurot Alternatiiv 2 kasuks. Kahekümne aasta võrd- luses kujuneb tänu soodsamale ekspluatatsioonikulule Alternatiiv 2 aga Alternatiiv 1 suhtes investeeringu- ja ekspluatatsioonikulu koguarvestuses arvutuslikult 198 191,37 euro võrra soodsamaks ning kolmekümne aasta perspektiivis 295 558,72 euro võrra soodsamaks. Seega kõige soodsam alternatiiv Nõo aleviku reovee puhastamiseks on alternatiiv 2 – Nõo reoveepuhasti likvideerimine ja Elva reoveepuhasti laiendamine.

HELLENURME KÜLA

Ühisveevärgi objektid Veevõrgu alternatiivsed lahendused puuduvad. Olemasolev veevarustussüsteem tuleb vajadusel laiendada ja rajada mõned lisanduvad liitumispunktid. Kuna tegemist on veetorustiku rajamisega, siis tehnilisi ja tehnoloogilisi alternatiive sisuliselt ei ole. Hellenurme küla elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamiseks tuleb asulasse ette näha statsionaarne generaator.

Puurkaev-pumpla ja joogiveepuhasti rekonstrueerimine Hellenurme küla puurkaev-pumpla koos joogiveepuhastiga on vaja rekonstrueerida. Välja on vaja vahetada amortiseerimisel tehnoloogilised torustikud, veetöötlusseadmed ning rekonstrueerida olemasolev hoone. II astme veetöötluse rajamine, joogiveepuhasti juurde on vajalik paigaldada töödeldud vee mahutid. Olemasoleva puurkaevpumpla ja joogiveepuhasti rekonstrueerimisel alternatiivsed lahendused puuduvad.

Ühiskanalisatsiooni objektid Kanalisatsioonivõrgu rekonstrueerimisel ja laiendamisel alternatiivsed lahendused puuduvad. Tegemist on kanalisatsioonivõrgu laiendamisega ning uute liitumispunkti rajamisega ja kanalisatsioonitorustiku rekonstrueerimisega, seega tehnilisi ja tehnoloogilisi alternatiive sisuliselt ei ole.

Reoveepuhasti rekonstrueerimine Hellenurme reoveepuhasti on heas seiskorras, kuid vajab mõne puhasti osade väljavaheta- mist. Eelkõige on vaja põhiprotsessi mahutite peale rajada kergkonstruktsioonist hoone ta- gamaks aastaringne ühtlus reovee puhastamisel. Seoses planeeritud Palupera küla reovee juhtimisega Hellenurmesse ja Hellenurme hooldekodu võimaliku laiendamisega tulevikus pi- kemasperspektiivis vajab reoveepuhasti rekonstrueerimist ja laiendamist. Hellenurme ja Pa- lupere reostuskoormus kokku on 857 ie. Käesolev ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava ei käsitle Hellenurme küla puhul ühe alternatiivina Hellenurme küla reoveepuhasti rekonstrueerimise asendamist reoveepumpla rajamisega pumbates reovee uue rajatava survetoru kaudu Elva reoveepuhastisse kuna rajatava torustiku pikkuseks tuleks ligikaudu 9,5 km ning Palupera tee äärde, kuhu torustiku rajada võiks ei jää ühtegi suuremat asulat, mille reovesi samuti rajatava survekanalisatsioonitorustiku kaudu Elva reoveepuhastisse juhtida saaks. Seega on olemasoleva Hel- lenurme reoveepuhasti laiendamine ja täiustamine majanduslikult soodsam kui reovee juhtimine Elva linna kanalisatsioonivõrku.

Elva valla ühisveevärgi ja -kanalisatsioon arendamise kava 2019-2030

KONGUTA KÜLA

Ühisveevärgi objektid Veevõrgu alternatiivsed lahendused puuduvad. Olemasolev veevarustussüsteem tuleb vajadusel rekonstrueerida. Kuna tegemist on veetorustiku rekonstrueerimisega, siis tehnilisi ja tehnoloogilisi alternatiive sisuliselt ei ole. Veetorustiku täpne asukoht määratakse projekteerimise käigus, leides kõige optimaalsem asukoht torustiku rajamiseks.

Puurkaev-pumpla ja joogiveepuhasti rekonstrueerimine Puurkaevu-pumpla ja joogivee puhasti rekonstrueerimist ei planeerita.

Ühiskanalisatsiooni objektid Piirkonnas ei planeerita ühiskanalisatsiooni torustike rekonstrueerimise ega laiendamisega seotud tegevusi.

Reoveepuhasti rekonstrueerimine Pikaajalises investeeringuteprogrammis tuleks ette näha pinnasfiltri filtermaterjali sisu välja- vahetamist. Pinnasfiltri sisu materjali kasutuseaks loetakse 10-15 aastat.

KUREKÜLA ALEVIK

Ühisveevärgi objektid Veevõrgu alternatiivsed lahendused puuduvad. Olemasolev veevarustussüsteem tuleb rekonstrueerida (lõigus Mõisa tn 2 – Puhasti) rajades samasse asukohta suurema läbimõõduga veetorustik. Kuna tegemist on veetorustiku rekonstrueerimisega, siis tehnilisi ja tehnoloogilisi alternatiive sisuliselt ei ole.

Puurkaev-pumpla ja joogiveepuhasti rekonstrueerimine Kaarlijärve küla elanike ühendamine Kureküla ühisvee- ja kanalisatsioonivõrguga toob kaasa Kureküla aleviku puurkaevu täiendamise vajaduse. Olemasolevas puurkaev-pumplas tuleb vahetada välja veetöötlusseadmed, puurkaevu pump veetarbe suurenemise tõttu ning vajadusel tuleb rajada veemahutid suurenenud veetarbimise katmiseks. Puurkaev-pumpla täien- damisel alternatiivsed lahendused puuduvad.

Ühiskanalisatsiooni objektid Kureküla alevikus ei planeerita ühiskanalisatsiooni torustike rekonstrueerimise ega laiendamisega seotud tegevusi.

Reoveepuhasti rekonstrueerimine Lühiajalises investeeringuteprogrammis planeeritud Kaarlijärve elanike reovee pumpamine Kureküla aleviku reoveepuhastisse võib vajada pikemas perskeptiivis reoveepuhasti täienda- mist, rekonstrueerimist.

KAARLIJÄRVE KÜLA

OÜ Estover Piimatööstus soovib tulevikus väärindada tootmisprotsessis üle jäävat vadakut ehk toota sellest biogaasi. Biogaasi tootmisel üle jääv tahkem aine oleks käsitletav digestaa-

Elva valla ühisveevärgi ja -kanalisatsioon arendamise kava 2019-2030

dina, peab ta vastama keskkonnaministri 10.05.2016 määrusega nr 12 „Nõuded biolagune- vatest jäätmetest biogaasi tootmisel tekkiva kääritusjäägi kohta“ sätestatud nõuetele. Nime- tatud määrus välistab kääritusprotsessi sisendina olmereovee puhastussetted, kuna olmereo- veel on oluliselt erinev koostis ning ka keskkonnamõju. Eelkirjeldatud teema alusel soovib OÜ Estover Piimatööstus lõpetada olmereovee vastuvõtu tulevikus piimatööstuse reoveepuhat- sisse.

Ühisveevärgi objektid Veevõrgu alternatiivsed lahendused puuduvad. Kaarlijärve külas tuleb olemasolev veeva- rustussüsteem rekonstrueerida ja laiendada Järve teel. Torustike paigaldamise trajektoor peab olema optimaalne – seetõttu torustikud paigaldatakse võimalikult suures ulatuses teemaale või valla maadele ning välditakse erakinnistute läbimist, lihtsustamaks torustike hool- dustöid. Lisaks rajatakse veetorustik Kureküla alevikust Kaarlijärve küla veetorustikeni ja ühendatakse need omavahel. Kuna tegemist on veetorustiku rajamise ja rekonstrueerimisega, siis tehnilisi ja tehnoloogilisi alternatiive sisuliselt ei ole.

Puurkaev-pumpla ja joogiveepuhasti rekonstrueerimine Lühiajalise investeerimisprogrami raames on planeeritud Kaarlijärve küla ühisveevõrk ühen- dada Kureküla aleviku ühisveevõrku – seega Kureküla aleviku puurkaev-pumpla hakkab varustama ka Kaarlijärve küla elanikke. Alternatiivina ei kaaluta olemasolevate puurkaev-pumplate rekonstrueerimist kuna need ei ole piirkondliku vee-ettevõtte AS Emajõe Veevärk oman- dis ja praegused omanikud pole investeeringust huvitatud. Seega Kaarlijärve küla puurkaevude rekonstrueerimist ei planeerita.

Ühiskanalisatsiooni objektid Kanalisatsioonivõrgu rekonstrueerimisel ja laiendamisel alternatiivsed lahendused puuduvad. Kaarlijärve külas tuleb olemasolev ühiskanalisatsioonitorustik rekonstrueerida ja laiendada. Rajada tuleb ka survekanalisatsioonitorustik, mille kaudu pumbatakse Kaarlijärve küla reovesi Kureküla aleviku reoveepuhastini. Torustike paigaldamise trajektoor peab olema optimaalne - seetõttu torustikud paigaldatakse võimalikult suures ulatuses teemaale või valla maadele ning välditakse erakinnistute läbimist, lihtsustamaks torustike hooldustöid. Kuna tegemist on põhiliselt kanalisatsioonitorustiku rekonstrueerimisega ning uute torustike rajamisega, siis tehnilisi ja tehnoloogilisi alternatiive sisuliselt ei ole. Kureküla alevikus on moodustatud Kureküla reoveekogumisa pindalaga 10 ha. Reoveekogu- misala koormuseks on määratud 149 ie. Käesoleva ühisvee- ja kanalisatsiooni arendamise kava käigus tehakse ettepanek suurendada Kureküla reoveekogumisala 8,2 ha võrra Kaarli- järve külaga ühise ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitorustike rajamise arvelt. Lisanduvaks reoveekogumisala koormuseks on seega 14 lisanduva majapidamise puhul 31 ie.

Reoveepuhasti rekonstrueerimine Lühiajalise investeerimisprogrammi raames on planeeritud Kaarlijärve küla ühiskanalisatsioo- nivõrk ühendada Kureküla aleviku ühiskanalisatsioonivõrku – seega Kureküla aleviku reoveepuhasti hakkab vastu võtma ka Kaarlijärve küla elanikkelt tekkivat reovett.

MÄLGI KÜLA

Ühisveevärgi objektid Piirkonnas ei planeerita ühisveevõrgu torustike rekonstrueerimise ega laiendamisega seotud tegevusi.

Elva valla ühisveevärgi ja -kanalisatsioon arendamise kava 2019-2030

Puurkaev-pumpla ja joogiveepuhasti rekonstrueerimine Mälgi puurkaevu-pumplast väljapumbatavas põhjavees on nitraatide hulk üle joogivee piirmäära (vt. lisa 8 ja lisa 13). Mälgi küla joogivee saamiseks kaalutakse järgnevaid alternatiive: • Alternatiiv 1 – uue puurkaev-pumpla rajamine; • Alternatiiv 2 – joogivee saamine Annikoru küla veehaardest; • Alternatiiv 3 – joogivee puhastile pöördosmoosi paigaldus.

Tabel 25. Alternatiiv 1 rajamismaksumus Tööde nimetus Ühik Kogus Ühik- Maksumus hind € Puurkaev-pumpla rajamine (koos joogivee- tk 1 70 000 50 000 puhasti rekonstrueerimisega) Puurkaev-pumpla nr 54075 tamponeerimine tk 1 3 000 3 000 Veetöötluse täiendamine vastavalt põhjavee tk 1 30 000 30 000 analüüsidele Ehitustööde maksumus kokku 83 000 Ehitustööde ettenägemata kulu 5% 4150 Teenused Projektijuhtimine (2%) 1660 Projekteerimine (4%) 3320 Omanikujärelvalve (2,5%) 2075 Kogumaksumus koos ettenägematu kulu, projektijuhtimise, projekteeri- 94 205 mise ja omanikujärelvalve kuluga Märkus: Kõik hinnad on käibemaksuta

Tabel 26. Alternatiiv 2 rajamismaksumus Tööde nimetus Ühik Kogus Ühikhind Maksumus, € Veetorustiku rajamine m 1854 70 129 780 Survetõstepumpla ehitamine tk 1 18 000 18 000 Ehitustööde maksumus kokku 147 780 Ehitustööde ettenägemata kulu 5% 7389 Teenused Projektijuhtimine (2%) 2956 Projekteerimine (4%) 5911 Omanikujärelvalve (2,5%) 3695 Kogumaksumus koos ettenägematu kulu, projektijuhtimise, projektee- 167 731 rimise ja omanikujärelvalve kuluga Märkus: Kõik hinnad on käibemaksuta

Elva valla ühisveevärgi ja -kanalisatsioon arendamise kava 2019-2030

Tabel 27. Alternatiiv 3 rajamismaksumus Tööde nimetus Ühi Ko- Ühikhind Maksumus, € k gus Pöördosmoosi paigaldus tk 1 30 000 30 000 Veetöötluse ümberehitus tk 1 30 000 30 000 Ehitustööde maksumus kokku 60 000 Ehitustööde ettenägemata kulu 5% 3000 Teenused Projektijuhtimine (2%) 1200 Projekteerimine (4%) 2400 Omanikujärelvalve (2,5%) 1500 Kogumaksumus koos ettenägematu kulu, projektijuhtimise, projektee- 68 100 rimise ja omanikujärelvalve kuluga Märkus: Kõik hinnad on käibemaksuta

Ekspluatatsioonikulud Lisaks ehitusmaksumusele arvestatakse alternatiivide analüüsis ka edaspidiste ekspluatat- sioonikuludega. Kulud alternatiivide puhul on järgnevad: Alternatiiv 1 – elektrienergia kulu, tööjõukulu, muud kasutuskulud Alternatiiv 2 – elektrienergia kulu, tööjõukulu, muud kasutuskulud Alternatiiv 3 – elektrienergia kulu, tööjõukulu, muud kasutuskulud

Tabel 28. Alternatiivide ekspluatatsioonikulu võrdlus aastas Ekspluatatsioonikulud Kulu, €/a Alternatiiv 1 1200 Alternatiiv 2 1700 Alternatiiv 3 4800

Alternatiivide investeeringumaksumuste ning ekspluatatsioonikulu 30 aasta perspektiivis on esitatud tabelis 29, kus on arvestatud ka ekspluatatsioonikulude suurenemisega vastavalt tarbijahinnaindeksi muutumise prognoosile. Tabel 29. Investeeringu kogumaksumused 30-aastasel perioodil Alternatiiv 1 Alternatiiv 2 Alternatiiv 3 Kululiik Joogiveetorustik An- Pöördosmoosi paigal- Uus puurkaev nikoru külast dus Ehitusmaksumus 94 205 167 731 68 100 Ekspluatatsioon 30. a 45 720 51 000 144 000 Kulud kokku 139 925 218 731 212 100

Elva valla ühisveevärgi ja -kanalisatsioon arendamise kava 2019-2030

Märkus: Kõik hinnad on käibemaksuta

Alternatiivide analüüsi põhjal selgus, et majanduslikult soodsaimaks alternatiiviks Mälgi külas on 30 aasta perspektiivis Alternatiiv 1. Hetkel ei välistata ühtegi alternatiivi piirkonnas, põh- jusega et uue puurkaevu rajamisega ei saa välistada riski nitraatide olemasolu osas. Pöör- dosmoosi valikul on samas ekspluatatsioonikulu väga kõrged, mistõttu lõplik valik tehakse projekti elluviimise käigus.

Ühiskanalisatsiooni objektid Kanalisatsioonivõrgu rekonstrueerimisel ja laiendamisel alternatiivsed lahendused puuduvad. Tegemist on põhiliselt kanalisatsioonitorustiku rekonstrueerimisega, seega tehnilisi ja tehnoloogilisi alternatiive sisuliselt ei ole.

Reoveepuhasti rekonstrueerimine Käesolev ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava käsitleb Mälgi küla puhul ühe alternatiivina Mälgi küla reoveepuhasti rekonstrueerimise asendamist reoveepumpla rajamisega pumbates reovee uue rajatava survetoru kaudu Annikoru reoveepuhastisse. Alternatiivide hindamisel arvestatakse Annikoru reoveepuhasti reostuskoormust (303 ie) ja puhasti puhastusvõimet (kuni 359 ie) ja teadaolevat Mälgi küla reostuskoormust (71 ie). Kuna aga Mälgi küla reaalne reostuskoormus on eeldatavalt väiksem kui 71 ie, siis on ilmselt Anni- koru reoveepuhasti võimeline vastu võtma Mälgi küla reoveed (hinnanguliselt tegelikuses 50 ie). Mälgi küla reovee puhastamiseks kaalutakse järgnevaid alternatiive: • Alternatiiv 1 – septiku ja võre paigaldamine ning biotiikide puhastamine • Alternatiiv 2 – reovee pumpamine Annikoru küla reoveepuhastisse Alternatiiv 1 Mälgi küla reovee puhastamiseks rajatakse septik, mille reostuskoormus on 71 ie ja puhastatakse biotiigid.

Tabel 30. Alternatiiv 1 rajamismaksumus Tööde nimetus Ühi Ko- Ühik- Maksu- k gus hind mus € Reoveepuhasti (võre+septik+biotiik) rajamine tk 1 60 000 60 000 (R=71 ie) Ehitustööde maksumus kokku 60 000 Ehitustööde ettenägemata kulu 5% 3000 Teenused Projektijuhtimine (2%) 1200 Projekteerimine (4%) 2400 Omanikujärelvalve (2,5%) 1500 Kogumaksumus koos ettenägematu kulu, projektijuhtimise, projekteerimise 68 100 ja omanikujärelvalve kuluga

Alternatiiv 2

Elva valla ühisveevärgi ja -kanalisatsioon arendamise kava 2019-2030

Mälgi küla reovee pumpamiseks Annikoru küla reoveepuhastisse rajatakse reoveepumpla ja survekanalisatsioonitorustik mööda 22197 Poolemõisa-Annikoru teed ja 22163 Uueküla-An- nikoru teed.

Tabel 31. Alternatiiv 2 rajamismaksumus Tööde nimetus Ühik Ko- Ühik- Maksumus, € gus hind Survekanalisatsiooni rajamine m 1854 70 129 780 Reoveepumpla ehitamine tk 1 19000 19 000 Ehitustööde maksumus kokku 148 780 Ehitustööde ettenägemata kulu 5% 7439 Teenused Projektijuhtimine (2%) 2976 Projekteerimine (4%) 5951 Omanikujärelvalve (2,5%) 3720 Kogumaksumus koos ettenägematu kulu, projektijuhtimise, pro- 168 866 jekteerimise ja omanikujärelvalve kuluga Märkus: Kõik hinnad on käibemaksuta

Ekspluatatsioonikulud Lisaks ehitusmaksumusele arvestatakse alternatiivide analüüsis ka edaspidiste ekspluatat- sioonikuludega. Kulud kummagi alternatiivi puhul on järgnevad: Alternatiiv 1 – tööjõukulu, muud kasutuskulud, jääksette käitluse kulu, biotiigi puhastamine (iga 10 aasta järel) Alternatiiv 2 – elektrienergia kulu, tööjõukulu, reovee vastuvõtt Annikoru puhastis

Tabel 32. Alternatiivide ekspluatatsioonikulu võrdlus aastas Ekspluatatsioonikulud Kulu, €/a Alternatiiv 1 500 Alternatiiv 2 2000 Alternatiiv 1 ja alternatiiv 2 investeeringumaksumuste ning ekspluatatsioonikulu 30 aasta perspektiivis on esitatud tabelis 33, kus on arvestatud ka ekspluatatsioonikulude suurenemisega vastavalt tarbijahinnaindeksi muutumise prognoosile.

Elva valla ühisveevärgi ja -kanalisatsioon arendamise kava 2019-2030

Tabel 33. Investeeringu kogumaksumused 30-aastasel perioodil Alternatiiv 1 Alternatiiv 2

Kululiik Reoveepuhasti rekonstrueeri- Reovee pumpamine Annikoru mine küla reoveepuhastisse

Ehitusmaksumus 68 100 168 866 Ekspluatatsioon 30. a 20 591 82 363 Kulud kokku 88 691 251 229 Märkus: Kõik hinnad on käibemaksuta

Reoveepuhastuse alternatiivide analüüsi põhjal selgus, et majanduslikult soodsaimaks alternatiiviks Mälgi külas on 30 aasta perspektiivis Alternatiiv 1. Hetkel ei välista kumbagi alternatiivi piirkonnas, lõplik valik tehakse projekti elluviimise käigus, arvestades ka joogiveela- henduse lõpliku valikut ning regionaalse vee-ettevõtluse tervikliku lahendust piirkonna erinevate asulate lõikes, mis lõplike ekpluatatsiooni kulude kalkulatsioonis võib tuua odavamaks lahenduseks reovee piirkondliku kokkujuhtimise ühte regionaalsesse reoveepuhastisse.

PALUPERA KÜLA

Ühisveevärgi objektid Veevõrgu alternatiivsed lahendused puuduvad. Palupera külas tuleb olemasolev veevarustus- süsteem osaliselt rekonstrueerida (lõigus Kungla-Võidumäe) ja laiendada (Võidumäe-reoveepuhasti lõigus), sh küla ida-kagu osas ühisveevõrku. Tegemist on veetorustiku rajamise ja rekonstrueerimisega, siis tehnilisi ja tehnoloogilisi alternatiive sisuliselt ei ole.

Puurkaev-pumpla ja joogiveepuhasti rekonstrueerimine Paluperas on kavandatud puurkaevpumpla ja joogiveepuhasti rekonstrueerimine. Vajalik on välja vahetada amortiseerinud tehnoloogilised torustikud, veetöötlusseadmed ning rekonstrueerida olemasolev hoone. Olemasoleva puurkaevpumpla ja joogiveepuhasti rekonstrueerimisel alternatiivsed lahendused puuduvad. Piikonna teenindamiseks on vajalik toimepidevuse tagamiseks mobiiline generaator.

Ühiskanalisatsiooni objektid Kanalisatsioonivõrgu rekonstrueerimisel ja laiendamisel alternatiivsed lahendused puuduvad. Palupera külas tuleb olemasolev ühiskanalisatsioonitorustik rekonstrueerida ja laiendada küla ida-kagu osas ühiskanalisatsioonitorustiku. Lisaks seoses töödega reoveepuhasti rekonstrueerimisel tuleb rajada survekanalisatsioonitorustik. Kuna tegemist on põhiliselt kanalisatsioonitorustiku rekonstrueerimisega ning uute torustike rajamisega, siis tehnilisi ja tehnoloogilisi alternatiive sisuliselt ei ole. Palupera külas on moodustatud Palupera reoveekogumisala pindalaga 10 ha. Reoveekogu- misala koormuseks on määratud 202 ie. Käesoleva ühisvee- ja kanalisatsiooni arendamise kava käigus tehakse ettepanek suurendada Palupera reoveekogumisala küla ida-kagu osas ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni laiendamise arvelt.

Elva valla ühisveevärgi ja -kanalisatsioon arendamise kava 2019-2030

Reoveepuhasti rekonstrueerimine Käesolev ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava käsitleb Palupera küla puhul ühe alternatiivina Palupera küla reoveepuhasti rekonstrueerimise asendamist reoveepumpla rajamisega pumbates reovee uue rajatava survetoru kaudu Hellenurme reoveepuhastisse. Palupera küla reovee puhastamiseks kaalutakse järgnevaid alternatiive: • Alternatiiv 1 – olemasoleva reoveepuhasti (202 ie) rekonstrueerimine • Alternatiiv 2 – Palupera reovee juhtimine Hellenurme kanalisatsioonivõrku Alternatiivide hindamisel arvestatakse Hellenurme reoveepuhasti on planeeritud rekonstrueerida lühiajalise programmi raames. Seega saab Hellenurme reoveepuhasti dimensioneerimisel arvestada ka Palupera külast saadava reoveekogusega.

Alternatiiv 1 Olemasolev reoveepuhasti rekonstrueeritakse. Tabel 34. Alternatiiv 1 rajamismaksumus Tööde nimetus Ühi Ko- Ühikhind Maksumus, € k gus Reoveepuhasti rajamine m 1 300 000 300 000 Ehitustööde maksumus kokku 300 000 Ehitustööde ettenägemata kulu 5% 15 000 Teenused Projektijuhtimine (2%) 6 000 Projekteerimine (4%) 12 000 Omanikujärelevalve (2,5%) 7 500 Kogumaksumus koos ettenägematu kulu, projektijuhtimise, projektee- 340 500 rimise ja omanikujärelevalve kuluga

Alternatiiv 2 Palupera küla reovee pumpamiseks Hellenurme küla kanalisatsioonivõrku rajatakse reoveepumpla ja survekanalisatsioonitorustik. Tabel 35. Alternatiiv 2 rajamismaksumus Tööde nimetus Ühi Ko- Ühikhind Maksumus, € k gus Survekanalisatsiooni rajamine m 4405 80 356 768 Reoveepumpla ehitamine tk 1 29 000 29 000 Ehitustööde maksumus kokku 385 768 Ehitustööde ettenägemata kulu 5% 19 288 Teenused Projektijuhtimine (2%) 7715 Projekteerimine (4%) 15 431 Omanikujärelevalve (2,5%) 9644

Elva valla ühisveevärgi ja -kanalisatsioon arendamise kava 2019-2030

Kogumaksumus koos ettenägematu kulu, projektijuhtimise, projek- 437 847 teerimise ja omanikujärelevalve kuluga Märkus: Kõik hinnad on käibemaksuta

Ekspluatatsioonikulud Lisaks ehitusmaksumusele arvestatakse alternatiivide analüüsis ka edaspidiste ekspluatat- sioonikuludega. Kulud kummagi alternatiivi puhul on järgnevad: Alternatiiv 1 – elektrienergia kulu, tööjõukulu, kemikaalikulu, muud kasutuskulud, jääksette käitluse kulu, biotiigi puhastamine (iga 15 aasta järel) Alternatiiv 2 – elektrienergia kulu, tööjõukulu, reovee vastuvõtt Hellenurme puhastis

Tabel 36. Reoveepuhastuse alternatiivide ekspluatatsioonikulu võrdlus aastas Ekspluatatsioonikulud Kulu, €/a Alternatiiv 1 5 000 Alternatiiv 2 1 000

Alternatiiv 1 ja alternatiiv 2 investeeringumaksumuste ning ekspluatatsioonikulu 30 aasta perspektiivis on esitatud tabelis 37, kus on arvestatud ka ekspluatatsioonikulude suurenemisega vastavalt tarbijahinnaindeksi muutumise prognoosile.

Tabel 37. Investeeringu kogumaksumused 30-aastasel perioodil Alternatiiv 1 Alternatiiv 2

Kululiik Reovee pumpamine Reoveepuhasti rek Hellenurme küla reoveepuhastisse Ehitusmaksumus 340 500 437 847 Ekspluatatsioon 30. a 205 907 41 181 Kulud kokku 546 407 479 028 Märkus: Kõik hinnad on käibemaksuta

Reoveepuhastuse alternatiivide analüüsi põhjal selgus, et majanduslikult soodsaimaks alternatiiviks 30 aasta perspektiivis on alternatiiv 2.

PUHJA ALEVIK

Perspektiivis on kogu Puhja asulas eesmärk määrata vee-ettevõtjaks piirkondlik vee-ettevõtte AS Emajõe Veevärk, mis esmalt toob kaasa Puhja asulas vee- ja kanalisatsiooniehitiste ostu- müügi tehingu OÜ-le Peat Mill kuuluvate ÜVK varade osas.

Ühisveevärgi objektid Veevõrgu alternatiivsed lahendused puuduvad. Puhja alevikus tuleb olemasolev veevarustus- süsteem osaliselt rekonstrueerida ja laiendada Viljandi mnt parempoolses osas. Eelmainitud

Elva valla ühisveevärgi ja -kanalisatsioon arendamise kava 2019-2030

piirkonda on vajalik koostada omavalitsuse poolt koostöös Keskkonnameti ja Keskkonnami- nisteeriumiga Puhja reoveekogumisala laiendus. Kuna tegemist on veetorustiku rajamise ja rekonstrueerimisega, siis tehnilisi ja tehnoloogilisi alternatiive sisuliselt ei ole.

Puurkaev-pumpla ja joogiveepuhasti rekonstrueerimine Puhja aleviku lühiajalise investeeringuprogrammi raames tuleb rekonstrueerida puurkaev pumpla, mis on hetkel Peat Mill varade all ja peatselt AS-ile Emajõe Veevärk üle antakse. Vajalik on puurkaev-pumpla ja joogiveepuhastuse seadmete rekonstrueerimine. Viljandi mnt parempoolses osas ühisveevõrgu laiendamine tingib ka joogiveepuhastite tootlikkuse suurendamise vajaduse. Alternatiivsed lahendused puuduvad. Piikonna teenindamiseks on vajalik toimepidevuse tagamiseks mobiiline generaator (loetletud ka Elva reoveepuhasti rekonstrueerimise kooseisu kirjelduses, seadmed VK teenuse varustuskindluse suurendamise all).

Ühiskanalisatsiooni objektid Kanalisatsioonivõrgu rekonstrueerimisel ja laiendamisel alternatiivsed lahendused puuduvad. Puhja alevikus tuleb olemasolev ühiskanalisatsioonitorustik väikses osas rekonstrueerida (Nooruse 16a) ja laiendada Viljandi mnt parempoolses osas. Eelmainitud piirkonda on vajalik koostada omavalitsuse poolt koostöös Keskkonnameti ja Keskkonnaministeeriumiga Puhja reoveekogumisala laiendus. Lisaks ühendatakse olemasolevad Peat Mill OÜ klientide reovesi AS-le Emajõe Veevärk kuuluvale ühiskanalisatsioonitorustiku. Kuna tegemist on põhiliselt kanalisatsioonitorustiku torustike rajamisega ning rekonstrueerimisega, siis tehnilisi ja tehnoloogilisi alternatiive sisuliselt ei ole. Puhja alevikus on moodustatud Puhja reoveekogumisala pindalaga 35 ha. Reoveekogumisala koormuseks on määratud 1020 ie. Käesoleva ühisvee- ja kanalisatsiooni arendamise kava käigus tehakse ettepanek suurendada Puhja reoveekogumisala 30,4 ha võrra Viljandi mnt parempoolsesse osasse ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni laiendamise arvelt. Lisanduvaks reoveekogumisala koormuseks on seega 44 lisanduva majapidamise puhul 99 ie.

Reoveepuhasti rekonstrueerimine Viljandi maantee parempoolse osa liitmine ja Peat Mill OÜ klientide ümberühendamine ühis- kanalisatsioonivõrguga Puhja alevikus tingib Puhja keskuses asuvale olemasolevale reovee- puhastile rekonstrueerimise vajaduse, et see suudaks toimida ka lisanduva (+99 ie) reoveekoguse juures. Seega on tulevikus Puhja alevikku vaja rajada reoveepuhasti jõudlusega umbes 1119 ie. Reoveepuhasti jõudlus täpsustatakse projekteerimise käigus. Praeguse pinnas- puhasti rekonstrueerimise asemel on majanduslikult ja tehnoloogiliselt kõige mõistlikum sellise reoveekoguse juures rajada tavaline aktiivmudapuhasti. Seega olemasoleva pinnaspu- hasti laiendamist/ümberdimensioneerimist/rekonstrueerimist antud alternatiivide analüüsis ei käsitleta. Teise alternatiivina kaalutakse ka võimalust Puhja reovee pumpamist Elva linna reoveepuhastisse. Pikaajalise investeeringuprogrammi raames oleks selle alternatiivi kasutamise puhul võimalik pumbata ka Annikoru küla ja Konguta küla reovesi Elva linna reoveepuhastisse. Kuna aga Annikoru ja Konguta külas praegusel hetkel reoveepuhastite rekonstrueerimist ei planeerita, siis nende liitumine ei mõjuta selle alternatiivi maksumust. Puhja aleviku reovee puhastamiseks kaalutakse järgnevaid alternatiive: • Alternatiiv 1 – olemasoleva reoveepuhasti rekonstrueerimine aktiivmudapuhasti rajamisega • Alternatiiv 2 – Puhja aleviku reovee juhtimine Elva linna reoveepuhastisse

Alternatiiv 1 Olemasolev reoveepuhasti rekonstrueeritakse ja selle asemele rajatakse tavaline aktiivmudapuhasti.

Elva valla ühisveevärgi ja -kanalisatsioon arendamise kava 2019-2030

Tabel 38. Alternatiiv 1 rajamismaksumus Tööde nimetus Ühi Ko- Ühikhind Maksumus, € k gus Reoveepuhasti rajamine m 1 800 000 800 000 Ehitustööde maksumus kokku 800 000 Ehitustööde ettenägemata kulu 5% 40 000 Teenused Projektijuhtimine (2%) 16 000 Projekteerimine (4%) 32 000 Omanikujärelvalve (2,5%) 20 000 Kogumaksumus koos ettenägematu kulu, projektijuhtimise, projektee- 908 000 rimise ja omanikujärelvalve kuluga Märkus: Kõik hinnad on käibemaksuta

Alternatiiv 2 Puhja aleviku reovee pumpamiseks Elva linna reoveepuhastisse rajatakse reoveepumpla ja survekanalisatsioon.

Tabel 39. Alternatiiv 2 rajamismaksumus Tööde nimetus Ühik Kogus Ühikhind Maksumus, € Survekanalisatsiooni rajamine m 17980 80 1 438 400 Reoveepumpla ehitamine tk 1 35 000 35 000 Ehitustööde maksumus kokku 1 473 400 Ehitustööde ettenägemata kulu 5% 73 670 Teenused Projektijuhtimine (2%) 29 468 Projekteerimine (4%) 58 936 Omanikujärelvalve (2,5%) 36 835 Kogumaksumus koos ettenägematu kulu, projektijuhtimise, projek- 1 672 309 teerimise ja omanikujärelvalve kuluga Märkus: Kõik hinnad on käibemaksuta

Ekspluatatsioonikulud Lisaks ehitusmaksumusele arvestatakse alternatiivide analüüsis ka edaspidiste ekspluatat- sioonikuludega. Kulud kummagi alternatiivi puhul on järgnevad: Alternatiiv 1 – elektrienergia kulu, tööjõukulu, kemikaalikulu, muud kasutuskulud, jääksette käitluse kulu, biotiigi puhastamine (iga 15 aasta järel) Alternatiiv 2 – elektrienergia kulu, tööjõukulu, reovee vastuvõtt Elva linna puhastis.

Elva valla ühisveevärgi ja -kanalisatsioon arendamise kava 2019-2030

Tabel 40. Reoveepuhastuse alternatiivide ekspluatatsioonikulu võrdlus aastas Ekspluatatsioonikulud Kulu, €/a Alternatiiv 1 18 332 Alternatiiv 2 10 691 Alternatiiv 1 ja alternatiiv 2 investeeringumaksumuste ning ekspluatatsioonikulu 30 aasta perspektiivis on esitatud tabelis 41, kus on arvestatud ka ekspluatatsioonikulude suurenemisega vastavalt tarbijahinnaindeksi muutumise prognoosile.

Tabel 41. Investeeringu kogumaksumused 30-aastasel perioodil Alternatiiv 1 Alternatiiv 2

Reoveepuhasti rekonst- Kululiik Reovee pumpamine rueerimine aktiivmuda- Elva reoveepuhastisse puhasti rajamisega

Ehitusmaksumus 908 000 1 672 309 Ekspluatatsioon 30. a 754 934 440 250 Kulud kokku 1 662 934 2 112 559 Märkus: Kõik hinnad on käibemaksuta

Reoveepuhastuse alternatiivide analüüsi põhjal selgus, et majanduslikult soodsaimaks alternatiiviks 30 aasta perspektiivis on alternatiiv 1. Hetkel ei välista kumbagi alternatiivi piirkonnas, lõplik valik tehakse projekti elluviimise käigus, arvestades regionaalse vee-ettevõtluse tervikliku lahendust piirkonna erinevate asulate lõikes, mis lõplike ekpluatatsiooni kulude kalkulatsioonis võib tuua odavamaks lahenduseks reovee piirkondliku kokkujuhtimise ühte regionaalsesse reoveepuhastisse.

RÄMSI KÜLA

Ühisveevärgi objektid Rämsi külas ei planeerita ühisveevõrgu torustike rekonstrueerimise ega laiendamisega seotud tegevusi.

Puurkaev-pumpla ja joogiveepuhasti rekonstrueerimine Puurkaevu-pumpla ja joogivee puhasti rekonstrueerimist ei planeerita.

Ühiskanalisatsiooni objektid Rämsi külas ei planeerita ühiskanalisatsiooni torustike rekonstrueerimise ega laiendamisega seotud tegevusi.

Reoveepuhasti rekonstrueerimine Reoveepuhasti rekonstrueerimist ei planeerita.

Elva valla ühisveevärgi ja -kanalisatsioon arendamise kava 2019-2030

RANNU ALEVIK

Ühisveevärgi objektid Veevõrgu alternatiivsed lahendused puuduvad. Olemasolev veevarustussüsteem tuleb väik- ses osas rekonstrueerida (Elva tee 7 – Elva tee 3). Kuna tegemist on veetorustiku rekonstrueerimisega, siis tehnilisi ja tehnoloogilisi alternatiive sisuliselt ei ole. Veetorustiku täpne asukoht määratakse projekteerimise käigus, leides kõige optimaalsem asukoht torustiku rajamiseks. Piikonna teenindamiseks on vajalik toimepidevuse tagamiseks mobiilne generaator (loetletud ka Elva reoveepuhasti rekonstrueerimise kooseisu kirjelduses, seadmed VK teenuse varustuskindluse suurendamise all).

Puurkaev-pumpla ja joogiveepuhasti rekonstrueerimine Puurkaevu-pumpla rekonstrueerimist ei planeerita.

Ühiskanalisatsiooni objektid Rannu alevik on moodustatud reoveekogumisala pindalaga 27 ha. Reoveekogumisala koormuseks on määratud 407 ie. Ettepanek on laiendada reoveekogumise ala kinnistute osas, mis jäävad Rannu aleviku ÜVK lähipiirkonda, kui kinnistu omanikud tunnevad huvi liitumiste vastu.

Reoveepuhasti rekonstrueerimine Lühiajalises programmis reoveepuhasti rekonstrueerimist ei planeerita. Pikaajalises programmis aga on siiski vajalik Rannu reoveepuhasti rekonstrueerimine. Praegune lahendus on sellise reovee vooluhulga juures kõige soodsam, seega ei ole Rannu aleviku reoveepuhasti rekonstrueerimisel teisi alternatiivseid lahendusi kaalutud.

Sademeveekanalisatsioon Rannu külas on pärast kanalisatsioonitorustiku rekonstrueerimist tekkinud probleemid sademevee üleujutamise ja imbumisega keldritesse. Eriti ohustab sademevee uputamisvõimalus tänasel päeval Rannu aleviku keskosa, näiteks Aia tn 2 elamu (endine Rannu 4 elamu) keldris oli sademeterikkal perioodil veetase ligi 1,5 m keldripõrandast. Seega on Rannu alevikus prioriteet sadeveekanalisatsioonivõrgu lahkvoolse süsteemi rajamine. Koostatud on Akvalius OÜ poolt 2011.aastal „Rannu aleviku sademeveetorustiku eelprojekt ja hüdrauline modelleeri- mine“ (töö nr VK-1107). Edaspidise projekteerimise käigus täpsustatakse kõikide kommuni- katsioonide asukohad, kõrgused ja tehnilised parameetrid. Kuna torustike täpne asukoht määratakse projekteerimise käigus siis tehnilisi ja tehnoloogilisi sisulisi alternatiive pole. Kuna praegusel hetkel ei ole Rannu alevikus rajatud lahkvoolset sademeveekanalisatsiooni süs- teemi – puuduvad alternatiivsed lahendused sademeveekanalisatsiooni rajamiseks.

RÕNGU ALEVIK

Ühisveevärgi objektid Veevõrgu alternatiivsed lahendused puuduvad. Olemasolev veevarustussüsteem tuleb vajadusel laiendada ja rajada mõned lisanduvad liitumispunktid. Kuna tegemist on veetorustiku rajamisega, siis tehnilisi ja tehnoloogilisi alternatiive sisuliselt ei ole. Rõngu alevikus elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamiseks tuleb asulasse ette näha statsionaarne generaator.

Elva valla ühisveevärgi ja -kanalisatsioon arendamise kava 2019-2030

Puurkaev-pumpla ja joogiveepuhasti rekonstrueerimine II astme veetöötluse rajamine, joogiveepuhasti juurde on vajalik paigaldada töödeldud vee mahutid.

Ühiskanalisatsiooni objektid Kanalisatsioonivõrgu rekonstrueerimisel ja laiendamisel alternatiivsed lahendused puuduvad. Tegemist on kanalisatsioonitorustiku rekonstrueerimisega (AS Rõngu Mahla Tehase ja Pro- mens AS piirkonnas) ja mõne uue liitumispunkti rajamisega, seega tehnilisi ja tehnoloogilisi alternatiive sisuliselt ei ole. Rõngu alevikus on moodustatud reoveekogumisala pindalaga 42 ha. Reoveekogumisala koormuseks on määratud 480ie. Käesoleva ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava koostamise ajal on Rõngu asula kagu piiril, Võru mnt äärsed kinnistud, huvi tundnud liitumis- võimalusest Rõngu asula ÜVK-ga. Ettepanek on laiendada reoveekogumisala kinnistute osas, mis jäävad Rõngu aleviku ÜVK lähipiirkonda, kui kinnistu omanikud tunnevad huvi liitumiste vastu.

Reoveepuhasti rekonstrueerimine Reoveepuhasti rekonstrueerimist ei planeerita.

TEEDLA KÜLA

Ühisveevärgi objektid Teedla külas ei planeerita ühisveevõrgu torustike rekonstrueerimise ega laiendamisega seotud tegevusi.

Puurkaev-pumpla ja joogiveepuhasti rekonstrueerimine Puurkaevu-pumpla ja joogivee puhasti rekonstrueerimist ei planeerita.

Ühiskanalisatsiooni objektid Teedla külas ei planeerita ühiskanalisatsiooni torustike rekonstrueerimise ega laiendamisega seotud tegevusi.

Reoveepuhasti rekonstrueerimine Reoveepuhasti puhul peab teostama reostuskoormuse analüüsi ja hindama reoveepuhasti protsessi effektiivsust, selgitamaks välja miks aegajalt on heitvees heljuvainesisaldus üle reostusnäitaja piirnormi. Uuringu alusel täiendada-rekosntrueerida reoveepuhastuse protsessi.

ULILA KÜLA

Ühisveevärgi objektid Veevõrgu alternatiivsed lahendused puuduvad. Olemasolev veevarustussüsteem tuleb laiendada. Ettepanek on laiendada reoveekogumise ala kinnistute osas, mis jäävad Ulila küla ÜVK lähipiirkonda, kui kinnistud tunnevad huvi liitumiste osas. Ulila asula veevõrgu laiendamise aluseks on reoveekogumisala laiendus, mille peab kooskõlastama Keskkonnameti ja Kesk-

Elva valla ühisveevärgi ja -kanalisatsioon arendamise kava 2019-2030

konnaministeeriumiga. Pikaajalises programmis on planeeritud ühendada Ulila küla ühisvee- värgi võrguga ka Ridaküla ja Võsivere elanikud. Kuna tegemist on veetorustike rajamisega, siis tehnilisi ja tehnoloogilisi alternatiive sisuliselt ei ole.

Puurkaev-pumpla ja joogiveepuhasti rekonstrueerimine Puurkaevu-pumpla ja joogiveepuhasti rekonstrueerimine on planeeritud pikaajalises programmis, kuna vajab suuremat tootlikkust, kui Ulila puurkaev-pumpla hakkab varustama ühis- veevärgiga tõenäoliselt tulevikus ka Ridaküla ja Võsivere elanikke. Kokku uusi veevärgiga liituvaid katastriüksuseid 55. Samuti tuleb rajada pikaajalise programmi raames ka lisanduv II-astmeline pumpla. Puurkaev-pumpla rekonstrueerimisel alternatiivsed lahendused puuduvad.

Ühiskanalisatsiooni objektid Kanalisatsioonivõrgu rekonstrueerimisel ja laiendamisel alternatiivsed lahendused puuduvad. Kuna tegemist on põhiliselt kanalisatsioonitorustiku torustike rajamisega ning rekonstrueerimisega, siis tehnilisi ja tehnoloogilisi alternatiive sisuliselt ei ole. Ulila külas on moodustatud reoveekogumisala pindalaga 15 ha. Reoveekogumisala koormuseks on määratud 332 ie. Ettepanek on laiendada reoveekogumise ala kinnistute osas, mis jäävad Ulila küla ÜVK lähipiirkonda, kui kinnistud tunnevad huvi liitumiste osas.

Reoveepuhasti rekonstrueerimine Reoveepuhasti rekonstrueerimist ei planeerita.

VALGUTA KÜLA

Ühisveevärgi objektid Veevõrgu alternatiivsed lahendused puuduvad. Olemasolevad amortiseerunud torustikud tuleb asendada uute torustikega. Torustike paigaldamise trajektoor on valitud optimaalne, kuna torustikud paigaldatakse võimalikult suures ulatuses teemaale või valla maadele ning väldi- takse erakinnistute läbimist, lihtsustamaks torustike hooldustöid. Eeltoodust tulenevalt ei esine reaalseid alternatiive olemasoleva torustiku rekonstrueerimisele uues asukohas. Alter- natiiviks oleks olemasolevate torustike rekonstrueerimine erakinnistute sees. Kuna see variant ei ole tulevase torustiku haldamise seisukohalt optimaalne, siis ei saa vanas asukohas torustiku rekonstrueerimist otstarbekaks pidada.

Puurkaev-pumpla ja joogiveepuhasti rekonstrueerimine Valguta pea puurkaevu-pumpla ja joogivee puhasti rekonstrueerimist ei planeerita. Planeeri- tud on rekonstrueerida aga Mõisa farmi puurkaev, mis varustab veega kahte kinnistut, millest üks on kool. Puurkaev-pumpla rekonstrueerimisel alternatiivseid lahendused puuduvad.

Ühiskanalisatsiooni objektid Ühiskanalisatsioonivõrgu alternatiivsed lahendused puuduvad. Olemasolevad amortiseerunud torustikud tuleb asendada uute torustikega. Torustike paigaldamise trajektoor on valitud optimaalne, kuna torustikud paigaldatakse võimalikult suures ulatuses teemaale või valla maadele ning välditakse erakinnistute läbimist, lihtsustamaks torustike hooldustöid. Eeltoodust tulenevalt ei esine reaalseid alternatiive olemasoleva torustiku rekonstrueerimisele uues asukohas. Alternatiiviks oleks olemasolevate torustike rekonstrueerimine erakinnistute sees. Kuna see variant ei ole tulevase torustiku haldamise seisukohalt optimaalne, siis ei saa vanas asukohas torustiku rekonstrueerimist otstarbekaks pidada.

Elva valla ühisveevärgi ja -kanalisatsioon arendamise kava 2019-2030

VEHENDI KÜLA

Ühisveevärgi objektid Veevõrgu alternatiivsed lahendused puuduvad. Vehendi külas tuleb olemasolev veevarustus- süsteem rekonstrueerida ja vajadusel laiendada. Pikemas perspektiivis on planeeritud Ve- hendi puurkaevude rekonstrueerimine. Vehendi puurkaev-pumplate rekonstrueerimise alternatiiviks valiti analüüsi tulemusel ühele puurkaev-pumplale üleminek, seega tuleb rajada kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimise ajal ka samas veetoru Vehendi puurkaev-pumplast (PK nr 6760) kuni praeguste Vehendi muuseumi puurkaev-pumpla (PK nr 6759) tarbijateni. Kuna tegemist on veetorustiku rekonstrueerimisega ja laiendamisega, siis tehnilisi ja tehnoloogilisi alternatiive sisuliselt ei ole.

Puurkaev-pumpla ja joogiveepuhasti rekonstrueerimine Vehendi külas on vajalik pikajalise programmi raames kahe puurkaev-pumpla (PK nr 6759 ja PK nr 6760) rekonstrueerimine. Käesolev ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava käsitleb Vehendi küla puhul ühe alternatiivina Vehendi muuseumi puurkaevu (PK nr 6759) rekonstrueerimise asendamist ühele puurkaev-pumplale üleminekuga ja Vehendi küla veevarustuseks vaid rekonstrueeritava Vehendi PK puurkaevu (PK nr 6760) kasutamist ja kahe piirkonna ühendamist veetorustikuga. Vehendi puurkaevu (PK nr 6760) vett kasutab 51 inimest ja arvutuslik põhjaveevõtu kogus on 3,5 m3 päevas. Vehendi muuseumi PK (PK nr 6759) põhjaveevõtu kogus on 2,2 m3 päevas (2017. a. andmed). Vehendi küla veevarustuse tagamiseks kaalutakse järgnevaid alternatiive: • Alternatiiv 1 – mõlema puurkaev-pumpla tamponeerimine ja nende asemele uute puurkaev-pumplate rajamine koos joogiveepuhastite rekonstrueerimisega • Alternatiiv 2 – ühele puurkaev-pumplale üleminek tamponeerides mõlemad puurkaevud ja rajades ühe uue ühise puurkaev-pumpla koos joogiveepuhastiga ning lisaks kahte piirkonda ühendava veetorustiku rajamine Alternatiiv 1 Tamponeeritakse Vehendi PK nr 6760 ja Vehendi muuseumi PK nr 6759. Nende asemele rajatakse kaks uut puurkaev-pumplat. Lisaks rekonstrueeritakse joogiveepuhastid täies ulatuses.

Tabel 42. Alternatiiv 1 rajamismaksumus Tööde nimetus Ühi Ko- Ühik- Maksu- k gus hind mus € Puurkaev-pumplate (PK nr 6760 ja 6759) tam- tk 2 3 000 6 000 poneerimine

Elva valla ühisveevärgi ja -kanalisatsioon arendamise kava 2019-2030

Puurkaev-pumpla rajamine (koos joogiveepu- tk 2 70 000 140 000 hasti rekonstrueerimisega) Ehitustööde maksumus kokku 146 000 Ehitustööde ettenägemata kulu 5% 7 300 Teenused Projektijuhtimine (2%) 2 920 Projekteerimine (4%) 5 840 Omanikujärelvalve (2,5%) 3 650 Kogumaksumus koos ettenägematu kulu, projektijuhtimise, projekteerimise 165 710 ja omanikujärelvalve kuluga Märkus: Kõik hinnad on käibemaksuta

Alternatiiv 2 Tamponeeritakse Vehendi PK nr 6760 ja Vehendi muuseumi PK nr 6759. Seejärel rajatakse uus puurkaev mõlema piirkonna klientide veega varustamiseks. Praeguste ühisveevärgi klien- tideni rajatakse ühisveetorustik rajatavast puurkaevust. Puurkaevu asukoht selgitatakse välja projekteerimise käigus. Lisa 9 joonisel VK-16 esitatud puurkaevu asukoht on illustratiivne.

Tabel 43. Alternatiiv 2 rajamismaksumus Tööde nimetus Ühi Ko- Ühikhind Maksumus, € k gus Veetorustiku rajamine m 730 80 58 400 Puurkaev-pumplate (PK nr 6760 ja 6759) tk 2 3 000 6 000 tamponeerimine Puurkaev-pumpla rajamine (koos joogi- tk 1 70 000 70 000 veepuhasti rekonstrueerimisega) Ehitustööde maksumus kokku 134 400 Ehitustööde ettenägemata kulu 5% 6 720 Teenused Projektijuhtimine (2%) 2 688 Projekteerimine (4%) 5 376 Omanikujärelvalve (2,5%) 3 360 Kogumaksumus koos ettenägematu kulu, projektijuhtimise, projektee- 152 544 rimise ja omanikujärelvalve kuluga

Ekspluatatsioonikulud Lisaks ehitusmaksumusele arvestatakse alternatiivide analüüsis ka edaspidiste ekspluatat- sioonikuludega. Kulud kummagi alternatiivi puhul on järgnevad: Alternatiiv 1 – elektrienergia kulu, tööjõukulu, muud kasutuskulud Alternatiiv 2 – elektrienergia kulu, tööjõukulu, muud kasutuskulud

Elva valla ühisveevärgi ja -kanalisatsioon arendamise kava 2019-2030

Tabel 44. Alternatiivide ekspluatatsioonikulu võrdlus aastas Ekspluatatsioonikulud Kulu, €/a Alternatiiv 1 1600 Alternatiiv 2 1000

Alternatiiv 1 ja alternatiiv 2 investeeringumaksumuste ning ekspluatatsioonikulu 30 aasta perspektiivis on esitatud tabelis 45, kus on arvestatud ka ekspluatatsioonikulude suurenemisega vastavalt tarbijahinnaindeksi muutumise prognoosile.

Tabel 45. Investeeringu kogumaksumused 30-aastasel perioodil Alternatiiv 1 Alternatiiv 2

Kululiik Mõlema puurkaev-pumpla re- Ühele puurkaev-pumplale üle- konstrueerimine minek + veetorustik Ehitusmaksumus 165 710 152 544 Ekspluatatsioon 30. a 65 890 41 181 Kulud kokku 231 600 193 725 Märkus: Kõik hinnad on käibemaksuta

Alternatiivide analüüsi põhjal selgus, et majanduslikult soodsaimaks alternatiiviks Vehendi külas on 30 aasta perspektiivis Alternatiiv 2.

Piikonna teenindamiseks on vajalik toimepidevuse tagamiseks mobiiline generaator (loetletud ka Elva reoveepuhasti rekonstrueerimise kooseisu kirjelduses, seadmed VK teenuse varustuskindluse suurendamise all).

Ühiskanalisatsiooni objektid Vehendis külas on kavandatud kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimine kogu ühiskanalisat- siooni torustike ulatuses. Kanalisatsioonivõrgu rekonstrueerimisel alternatiivsed lahendused puuduvad. Tegemist on kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimisega, seega tehnilisi ja tehnoloogilisi alternatiive ei ole.

Reoveepuhasti rekonstrueerimine Vehendi küla olemasolev BIO tüüpi reoveepuhasti ei toimi nõuetekohaselt. Olemasolev BIO tüüpi reoveepuhasti on planeeritud likvideerida ja asendada see modernsema septiku vastu. Lisaks on vajalik välja vahetada võreseadmed ja ning puhastada biotiigid. Samuti on planeeritud olemasolev hoone lammutada. Olemasoleva reoveepuhasti asendamisel septikuga alternatiivseid lahendusi ei kaaluta, kuna BIO tüüpi reoveepuhasti välja vahetamine kaasaegsema lahenduse vastu on majanduslikult ja keskkonnakaitseliste nõuete täitmiseks kõige mõistli- kum.

Elva valla ühisveevärgi ja -kanalisatsioon arendamise kava 2019-2030

VÄIKE-RAKKE KÜLA

Ühisveevärgi objektid Veevõrgu alternatiivsed lahendused puuduvad. Väike-Rakke külas tuleb olemasolev veeva- rustussüsteem rekonstrueerida ja vajadusel laiendada. Kuna tegemist on veetorustiku rekonstrueerimisega ja laiendamisega, siis tehnilisi ja tehnoloogilisi alternatiive sisuliselt ei ole.

Puurkaev-pumpla ja joogiveepuhasti rekonstrueerimine Väike-Rakke külas on planeeritud rekonstrueerida puurkaev-pumpla koos joogiveepuhastiga. Vajalik on välja vahetada tehnoloogilised torustikud, veetöötlusseadmed ning rekonstrueerida olemasolev hoone. Kui asulasse rajatakse uute liitujate jaoks veetorustike tuleb kaaluda tulevikus ka joogiveetöötluse laiendust. Olemasoleva puurkaevpumpla ja joogiveepuhasti rekonstrueerimisel alternatiivsed lahendused puuduvad.

Ühiskanalisatsiooni objektid Kanalisatsioonivõrgu rekonstrueerimisel ja laiendamisel alternatiivsed lahendused puuduvad. Väike-Rakke külas tuleb olemasolev ühiskanalisatsioonitorustik rekonstrueerida ja vajadusel laiendada. Kuna tegemist on põhiliselt kanalisatsioonitorustiku rekonstrueerimisega ning uute torustike rajamisega, siis tehnilisi ja tehnoloogilisi alternatiive sisuliselt ei ole.

Reoveepuhasti rekonstrueerimine Kuna olemasolev reoveepuhasti on amortiseerunud, siis on vajalik see rekonstrueerida ja kaasajastada.

TEHNIKA JA TARKVARA

AS-i Emajõe Veevärk teeninduspiirkond hõlmab ca 90 asulat, kus ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniteenuste osutamiseks on muude vajalike rajatiste kõrval kasutuses ca 350 km vee- ja kanalisatsioonitorustikke. Ligikaudu 73% teeninduspiirkonna torustikest on erinevate vara- semate projektide käigus rekonstrueeritud. Vee-ettevõtte kasutab oma igapäeva töös erinevaid IT tarkvara lahendusi ja tehnika võimalusi veemajandustaristul toimetamiseks. Veema- jandustaristu toimekindluse suurendamisele suunatud tehnikaga seotud investeeringute kuludeks võivad olla, kuid pole piiritletud: mobiilsete ja statsionaarsete elektrigeneraatorite soetamine, automaatjuhtimissüsteemi varundamine kriisiolukordadeks, joogiveereservuaaride ümberdimensioneerimine ja desinfitseerimine, mobiilne reoveepuhasti, sooja ja külmakindel veepaak (koos pumba, generaatori, desinfitseerimisseadmetega) multi-lift alusel, raud (III)sulfaadi mahuti multi-lift alusel (mis vastab ADR kaubaveo tingimustele), frontaallaadur koos erinevate rippeseadmetega, portatiivsed laborid põhjavee, joogivee, reovee, reoveesette, pinnavee ja heitvee omaseire tegemiseks, vajalikud laboriseadmed ja seadusandluse poolt etteantud näitajate määramiseks ja piirväärtuste kontrollimiseks ning puhastusprotsessi jälgimiseks (sh erinevad vooluhulgamõõturid, mõõteseaded, andurid jms). Täpsed tehnilised lahendused sõltuvad piirkonna eripäradest ja veemajandustaristu tehnilistest lahendustest. Veemajandustaristu toimekindluse ja turvalisuse suurendamiseks vajab uuendamist AS Ema- jõe Veevärgi ehitiste läbipääsusüsteemid. Tulevane süsteem peaks olema elektroonilise tu- vastamisega, mille andmeside on krüpteeritud. Läbipääsusüsteem peab salvestama kasutust ja lubamatuid avamiskatseid. Juurdepääsuõiguste lisamine - kustutamine peab olema lahendatud paindlikult ja turvaliselt läbi kesksüsteemis oleva tarkvara kaudu ning võimalik ainult volitatud isikutel. Arvestades, et AS Emajõe Veevärk teeb koostööd erinevate partneritega, siis eelmainitud süsteem lubaks turvaliselt anda õigused kolmandatele osapooltele kõrgenda- tud kontrolli alusel. Lukusüsteem peab vastama kehtivatele nõuetele/õigusaktidele ja tagama ühelt poolt kindla ja turvalise lukustamise ning teiselt poolt jätma hädaolukorras võimaluse

Elva valla ühisveevärgi ja -kanalisatsioon arendamise kava 2019-2030

kiireks väljapääsemiseks. Läbipääsusüsteeme peab olema võimalik avada varuvariandina ka mehaaniliselt. Lukusüsteemid peavad olema ilmastukindlad ja töökindad nii veehaarde ehitiste kui reovee eripärast tulenevates keskkondades (loetelu ei ole lõplik, aga selleks võivad olla näiteks liigniisked ruumid, reovee agressiivsetest omadustest tingitud keskkond jmt).

AS Emajõe Veevärk põhilisemad IT tarkvara lahendused, mis tänasel päeval ettevõtte kasutusel, on järgmised: • kaugjälgimissüsteem; • hoolduse haldustarkvara • kliendisuhete haldamise ja finantsarvestuse tarkvara; • kaugloetavate veearvestite jälgimissüsteem; • vee- ja kanalisatsiooniehitiste kaardirakendus; • kodulehe iseteeninduskeskkonnas. Oleks vajalik läbi viia integratsioon erinevate IT tarkvara lahenduste vahel. Kõikidel prog- rammidel on järjepidevalt vajalik täiendada kaitset infotehnoloogiliste muudatuste ja uuen- duste tulemusel tekkinud keskkonna nö võimalike turvaaukude eest, keskkonna eripärast sõl- tuvalt kasutajate kasutamismugavust ning info kättesaadavust ettevõtte ja kliendi/teiste kasutajate vahel.

Kaugjälgmissüsteemi ja kaugloetavate veearvestite jälgimissüsteemi uuendamisel on vajalik võtta ette süsteemne uuendus/täiendus, nii aruandluse poole pealt kui ka kasutusmugavuse osas. Kaaluda vajadusel ka programmi vahetamist. Uuendamist vajab kasutajaliides/tarkvara kui ka reaalsed seadmed objektidel, mis võimaldavad kaugjälgimist/juhtimist. Kaugloetavate veearvestite jälgimissüsteem uuendamisel oleks vajalik püsivõrk, mis tõstaks meie veeka- dude hindamise võimekust ja vähendaks kütusekulu (süsteemi töökindlus, keskkonnasäästlik veeteenus).

Kliendisuhete haldamise ja finantsarvestuse tarkvara infotehnoloogiliste muudatuste ja uuen- duste tulemusel tuleb kaasajastada kogu tarkvara, võimaldada süsteemi andmemahtude au- tomaatset analüüsi, parandada info kättesaadavust ettevõtte ja kliendi vahel.

Vee- ja kanalisatsiooniehitiste kaardirakendus uuendamisel on vajalik võtta ette programmi uuendus/täiendus, nii kaardirakenduse poole pealt kui ka kasutusmugavuse osas. Kaaluda vajadusel ka programmi vahetamist. Uuendamist vajab kogu tarkvara – kasutajaliides/tarkvara kui ka mobiilne rakendus/geolaud, mis võimaldab programmi jälgida ja jagada töökäske läbi erinevate tehnikaseadmete (sülearvutid, tahvelarvutid, nutitelefonid).

Tulenevalt eelnevast oleks vajalik soetada/uuendada tehnika ja tarkvara: - süsteemi töökindluse parandamiseks; - kiirendamaks teenuse taastamiseks avariide korral; - kvaliteetsema ja keskkonnasäästlikuma veeteenuse osutamiseks.

Vee-ettevõte jaoks on tehnika soetamine suunatud olemasoleva veemajandustaristu kiire- maks ja kvaliteetsemaks toimimiseks sh avariide aja ning tarkvara uuendamine ja integratsioon võimaldab tulevikus osutada paremat veeteenust kõigile veetarbijatele.

Elva valla ühisveevärgi ja -kanalisatsioon arendamise kava 2019-2030

FINANTSANALÜÜS

EESMÄRK

Finantsprognoos on koostatud lähtuvalt arengukava valmimise hetkel kasutada olnud mater- jalidest (sh nii kirjalikult kui ka suuliselt saadud informatsioonist). Prognoosi täpsuse määrab analüüsi aluseks olevate andmete kvaliteet. Finantsprognooside eesmärgid ja põhimõtted: • esitada Elva valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga kaetud piirkondade veemajan- dustegevuse kohta kõikehõlmav finantsprognoos, mis kajastaks nii olemasoleva infrastruktuuri ekspluatatsiooni kui ka arengukava investeeringuprogrammi elluviimisest tulenevate infrastruktuuri investeeringute mõju;

Elva valla ühisveevärgi ja -kanalisatsioon arendamise kava 2019-2030

• Elva valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni opereerimise ning haldamisega tegeleb käesoleval ajal ja perspektiivselt Emajõe Veevärk AS; • arengukavas kajastatavate investeeringuprogrammide elluviijaks on AS Emajõe Veevärk. • finantsprognoosid võtavad arvesse ainult vee-ettevõtluse tegevusega seotud otse- sed kulud vee- ja kanalisatsiooniteenuste osutamisel Elva vallas. Vee-ettevõtluse üldkulud, mis käesolevas finantsanalüüsis kajastamist leiavad, on tuletatud AS-i Emajõe Veevärk esitatud andmete baasilt; • finantsprognoosides võetakse aluseks Konsultandi poolt prognoositavad tariifid, nende kujundamise põhimõtted on järgmised: (1) majapidamiste vee- ja kanalisatsioonitariifid jäävad rahvusvaheliselt aktsep- teeritud taluvuspiiridesse; (2) tööstustele ja asutustele kohaldatavate tariifidega ei doteerita majapidamisi; (3) pikaajaliselt on saavutatud veemajanduskulude katmine; (4) juhul kui ettevõte kasutab pangalaene, tagatakse adekvaatsed tingimused võl- gade teenindamiseks (piisav võlateeninduse kattekordaja). Elva valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava hulka hõlmatud finantsanalüüs peegeldab arengukava lühiajalise programmi elluviimisest tulenevaid mõjusid. Finantsanalüüs on koostatud, hindamaks AS-i Emajõe Veevärgi lühiajalise ning pikaajalise investeeringuprogrammi elluviimise otstarbekust ja finantsmajanduslikke mõjusid. Finantsanalüüsi eesmärk on kajastada ka üldisi plaanitavaid finantstulemusi. Oluline on välja tuua, millisel moel suudab kohalik vee-ettevõtlus tegevuspiirkonnas opereeritavat infrastruktuuri jätkusuutlikult majan- dada ning piirkonnas teenuseid osutada.

FINANTSANALÜÜSI METOODIKA

Keskkonnaministri määruse nr 34, 1. juuli 2009, “Meetme “Veemajanduse infrastruktuuri arendamine” tingimused” §12 lg 6 punkt 2 (edaspidi meetme määrus) kohaselt tuleb EL Üh- tekuuluvusfondist toetuse taotlemisel projekti majandus- ja finantsanalüüs läbi viia vastavalt määruse lisa 2 alajaotuses II esitatud juhendmaterjalidele. Juhendmaterjali sissejuhatavas osas on öeldud, et: “metoodiline juhend on koostatud Euroopa Komisjoni (edaspidi EK ju- hendmaterjalid) dokumentide Guide to Cost-Benefit analysis of investment projects ja Gui- dance on the Methodology for carrying out Cost-Benefit analysis, The new programming pe- riod 2007–2013” põhjal. Käesoleva finants-, sotsiaal-, ja majandusanalüüsi koostamisel on Konsultant lähtunud print- siibist, et arvutustes kasutatud põhieeldused oleksid seotud EK juhendmaterjalides esitatud nõuetega, st finantsanalüüsi põhitulemused sobituvad samade eelduste ja nõuetega, mille esitab meetme määrus ja selle lisa 2. Meetme määruse juhendist juhindutakse sedavõrd, et oleks tagatud analüüsile esitatavate miinimumnõuete täitmine ning ühtsete baasandmete esi- tamine. Vastavalt EK juhenditele on finantsanalüüsi peamine eesmärk välja arvutada projekti finants- tulemuste näitajad infrastruktuuri omaniku vaatepunktist. Diskonteeritud rahavoogude ana- lüüsi käesolevas ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukavaga seotud finantsanalüüsis ei kasutata, kuivõrd projekti puhastulu väljaarvutamine ei ole praegusel juhul vajalik. Oluline on keskenduda infrastruktuuri tervikliku majandustegevuse peegeldamisele, arvestades pla- neeritavaid investeeringuid ja tõenäolist kujunenud finantseerimisplaani.

Elva valla ühisveevärgi ja -kanalisatsioon arendamise kava 2019-2030

FINANTSANALÜÜSI PÕHIEELDUSED

Finantsanalüüsi metoodikast tulenevalt selgitatakse konsultandi poolseid eeldusi ning sätteid finantsanalüüsi läbiviimisel. Eeldused finantsanalüüsi läbiviimiseks on võetud vastavalt EK dokumentide ja määruse juhendis sätestatule. Juhul, kui nimetatud dokumentides ei ole ana- lüüsi läbiviimiseks vajalikke eeldusi täpsustatud, tugineb konsultant nende eelduste väljatöö- tamisel avalikele infokogudele (Statistikaameti andmebaas, Rahvastikuregister vmt), vee-et- tevõtte andmetele, olemasolevatele arengukavadele. Finantsanalüüs hõlmab AS Emajõe Veevärk praegust veemajandustegevust, olemasolevat ning lühiajalise ja pikaajalise investeeringute programmiga loodavat infrastruktuuri. Eelda- takse, et olemas on vajalikul tasemel organisatsioon, tehnika, kohaldatakse jätkusuutliku opereerimise põhimõtteid ning kantakse vastavad kulutused. Lähtutakse AS Emajõe Veevärk olemasolevatest andmetest, mida on korrigeeritud lähtuvalt konsultandipoolsetest soovitus- test. Samuti on aluseks insener-tehnilised eeldused, mis puudutavad investeeringuprogrammi elluviimise vajadustest lähtuvate kulude teket ning tegevusnäitajate muutumist. Makromajanduslikud eeldused. Vastavalt meetme määruse juhendile võetakse majandus- ja finantsanalüüsi koostamisel aluseks tarbijahinnaindeks. Käesolevas töös on 2017-2030 aasta makromajanduslikud eeldused võetud vastavalt Rahan- dusministeeriumi poolt 2018. a suvel väljastatud pikaajalistele prognoosidele.

Tabel 46. Makromajanduslike indikaatorite dünaamika

Indikaator 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 Tarbijahinnaindeks 3,40% 3,30% 2,80% 2,40% 2,00% 2,00% 2,00% 2,00% 2,00% 2,00% 2,00% 2,00% Allikas: Rahandusministeeriumi majandusprognoos 2018 suvi

Varade kasulik eluiga. Investeeringu jääkväärtuse leidmisel on aluseks võetud meetme-mää- ruse juhendis sätestatud varade kasulik eluiga alljärgnevalt: • võrgud ja torustikud – 40 aastat; • reservuaarid ja mahutid – 40 aastat; • masinad ja seadmed – 15 aastat. ÜVK arendamise kava finantsanalüüsis on kasutatud finantsanalüüsi ajahorisonti, pikkusega 12 aastat, mis hõlmab baasperioodi (2018.a.) ja prognoosiperioodi (2019-2030). Prognoosi- periood hõlmab investeeringu elluviimise perioodi aastatel 2019-2030. Finantsprognoosid on koostatud lähtuvalt 2018. aasta hinnangulistest hinnatasemetest. Viimaks finantsprojekt- sioone jooksvale hinnatasemele, on baashindu korrigeeritud hinnatõusu kasvu määraga. Ar- vutused on esitatud eurodes (€).

INVESTEERINGUPROGRAMMI PÕHIKARAKTERISTIKUD

Finantsanalüüsi hõlmatakse Elva valla investeeringuprogrammist nii lühiajaline kui ka pikaajaline osa. Investeeringuprogrammi maksumuse indikaatorid tuuakse välja alljärgnevas tabelis.

Tabel 47. Investeeringuprogrammi maksumused (€) Kõik investeeringukulutused Investeeringukulutused püsihindades Lühiajaline osa 12 057 213 Pikaajaline osa 2 671953

Elva valla ühisveevärgi ja -kanalisatsioon arendamise kava 2019-2030

KOKKU 14 729 165 Kõik investeeringukulutused Investeeringukulutused jooksvates hindades Lühiajaline osa 13 154 355 Pikaajaline osa 3 176 970 KOKKU 16 331 326 Allikas: ÜVK investeeringud 2019-2030 Investeeringuprogrammi maksumus on kohandatud jooksvatesse hindadesse, võttes arvesse ehitushinna oodatava tõusu tulevikus, kui 2018. aasta püsihindades iga-aastased investee- ringumaksumused korrutatakse vaadeldava aasta ehitushinna keskmise tõusu indeksiga ning saadakse maksumus tegelikes nominaalhindades (jooksev hinnatase, mis vastab ehitustööde elluviimise eeldatavale ajagraafikule). Investeeringute elluviimise ajakava on välja toodud ka pikaajalistes finantsprojektsioonides (vt lisa 3 „Finantseerimisallikad ja rahaline jätkusuutlik- kus“).

NÕUDLUSANALÜÜS

Muutused vee- ja kanalisatsiooniteenuste realisatsioonis Järgnevas tabelis kirjeldatakse majapidamiste veetarbe (elanike veetarbimine liitrites elaniku kohta päevas – l/el/päev) praegust taset ning perspektiivi.

Tabel 48. Majapidamiste veetarbe dünaamika (liitrit 1 elaniku kohta päevas)

Asula 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030 Elva linn 67 67 67 67 67 67 67 67 67 67 67 67 67 67 Annikoru 89 89 89 89 89 89 89 89 89 89 89 89 89 89 Konguta 43 43 43 43 43 43 43 43 43 43 43 43 43 43 Mälgi 62 62 62 62 62 62 62 62 62 62 62 62 62 62 Palupera 37 37 37 37 37 37 37 37 37 37 37 37 37 37 Hellenurme 98 98 98 98 98 98 98 98 98 98 98 98 98 98 Puhja (EVV) 89 89 89 89 89 89 89 89 89 89 89 89 89 89 Puhja (Peatmill) 94 94 94 94 94 94 94 94 94 94 94 94 94 94 Rämsi 64 64 64 64 64 64 64 64 64 64 64 64 64 64 Ulila 46 46 46 46 46 46 46 46 46 46 46 46 46 46 Rannu 57 57 57 57 57 57 57 57 57 57 57 57 57 57 Kureküla 68 68 68 68 68 68 68 68 68 68 68 68 68 68 Limnoloogia 90 90 90 90 90 90 90 90 90 90 90 90 90 90 Rõngu 70 70 70 70 70 70 70 70 70 70 70 70 70 70 Valguta 70 70 70 70 70 70 70 70 70 70 70 70 70 70 Teedla 70 70 70 70 70 70 70 70 70 70 70 70 70 70 Aakre 58 58 58 58 58 58 58 58 58 58 58 58 58 58 Kaarlijärve 70 70 70 70 70 70 70 70 70 Ridaküla 70 70 70 70 70 70 Võsivere 70 70 70 70 70 70 Allikas: Konsultandi arvutused

Elva valla ühisveevärgi ja -kanalisatsioon arendamise kava 2019-2030

Tööstustarbijate, ettevõtete ja asutuste perspektiivse vee- ja kanalisatsioonitarbe prognoosimisel lähtutakse 2017. a tegeliku tarbimise tasemest. Pikemaajalised prognoosid on esitatud lisades 1 ja 2 „Vee ja kanali vooluhulgad“. Veeteenuste tarbijaskond Elva vallas on toodud välja lisas 4. Eelnevas tabelis on kirjeldatud AS Emajõe Veevärk opereerimise piirkondades vee- ja kanalisatsiooniga asulate elanike arvu, ühisveevärgiga ühendatud elanike arvu, kanalisatsiooniga ühendatud elanike arvu, samuti tarbimismahtude prognoosid ning tootmismahtude prognoosid, tulenevalt Elva valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava investeeringuprogrammi elluviimisest. Veetootmismahtudele avaldab mõju veelekete oodatav alanemine torustike rekonstrueerimis- tööde tulemusena ja uued liitumised. Reoveepuhastusmahtude eeldatav muutus sõltub kahest põhitegurist: torustike rekonstrueerimise tulemusena langeb osaliselt infiltratsiooni osakaal. Teiseks teguriks on uued liitumised.

Mõjud tuludele Tulude prognoosimisel on aluseks Elva valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava investeeringuprogrammi elluviimise korral saavutatav vee- ja kanalisatsiooniteenuste reali- satsioon. Tulusid mõjutab sealjuures nii veevarustusteenuse kui ka kanalisatsiooniteenuse omahinna- ning tariifitaseme muutumine. Investeeringuprogrammi elluviimise mõjul suure- neb müügimaht veemajandustegevuses (lisanduvad Puhja kortermajade piirkond, Kaarli- järve, Ridaküla ja Võsivere asulad). Suurenevad ka muud olulisemad ekspluatatsioonikulu liigid. Kokkuvõttes, investeeringuprogrammi elluviimine põhjustab vee- ja kanalisatsiooniteenuste tariifide tõusu võrreldes praeguse olukorraga (vt finantsanalüüsi lisa 1 ”Eeldused”). Kujunevad vee- ja kanalisatsioonitariifid ulatuvad tasemele, mille puhul elanike kulutused vee- ja kanalisatsiooniteenusele moodustavad 1,0% kuni 1,5% leibkonnaliikme keskmisest netosissetulekust (nn kulukuse määr) ning samal ajal on tagatud vee- ja kanalisatsiooniteenuste jätkusuutlik osutamine.

OPEREERIMISKULUDE EELDUSED

Tootmismahtudest sõltuvad opereerimiskulud Opereerimiskulud, mis varieeruvad sõltuvalt tootmismahtudest (joogiveetootmine või reovee- puhastusmahud) on järgmised: elektrikulu veetootmisele, reoveepumpamisele, reovee pu- hastamisele, keskkonnakulud: veeressursi maks ja heitvee saastetasu.

Opereerimiskulud, mis ei muutu koos tootmismahtudega Opereerimiskulud, mis otseselt ei sõltu tootmismahu igakordsest tasemest, on tööjõukulud, administratiivkulud ning remondi-ja hoolduskulud. Kõik opereerimiskulud on esitatud pikaajaliste finantsprognoosidena lisas 3 „Tulude ja kulude analüüs“.

Mõjud opereerimistegevusele ja –kuludele Eespool viidatud veetootmise ja reoveepuhastuse mahtude muutumine tuleneb ühe põhju- sena veelekete ning kanalisatsioonitorustike infiltratsiooni vähenemisest. Järgnevas tabelis on ära toodud perspektiivne veelekete ning infiltratsiooni osakaal. Tabel 49. Infiltratsioon asulate kaupa (protsenti)

Veekadu 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030 Elva linn 4% 4% 4% 4% 4% 4% 4% 4% 4% 4% 4% 4% 4%

Elva valla ühisveevärgi ja -kanalisatsioon arendamise kava 2019-2030

Annikoru 4% 4% 4% 4% 4% 4% 4% 4% 4% 4% 4% 4% 4% Konguta 11% 11% 11% 11% 11% 11% 10% 10% 10% 10% 10% 10% 10% Mälgi 16% 16% 16% 16% 16% 16% 16% 16% 16% 16% 16% 16% 16% Palupera 12% 12% 12% 12% 12% 12% 12% 10% 10% 10% 10% 10% 10% Hellenurme 11% 11% 11% 11% 11% 11% 11% 10% 10% 10% 10% 10% 10% Puhja (EVV) 4% 4% 4% 4% 4% 4% 4% 4% 4% 4% 4% 4% 4% Puhja (Peatmill) 6% 6% 6% 6% 6% 6% 6% 6% 6% 6% 6% Rämsi 3% 3% 3% 3% 3% 3% 3% 3% 3% 3% 3% 3% 3% Ulila 6% 6% 6% 6% 6% 6% 6% 6% 6% 6% 6% 6% 6% Rannu 5% 5% 5% 5% 5% 5% 5% 5% 5% 5% 5% 5% 5% Kureküla 10% 10% 10% 10% 10% 10% 10% 10% 10% 10% 10% 10% 10% Limnoloogia 4% 4% 4% 4% 4% 4% 4% 4% 4% 4% 4% 4% 4% Rõngu 16% 16% 16% 16% 16% 16% 16% 15% 15% 15% 15% 15% 15% Valguta 14% 14% 14% 14% 14% 14% 14% 10% 10% 10% 10% 10% 10% Teedla 6% 6% 6% 6% 6% 6% 6% 6% 6% 6% 6% 6% 6% Aakre 15% 10% 10% 10% 10% 10% 10% 10% 10% 10% 10% 10% 10% Kaarlijärve 10% 10% 10% 10% 10% 10% 10% 10% 10% Ridaküla 10% 10% 10% 10% 10% 10% Võsivere 10% 10% 10% 10% 10% 10% Infiltratsioon 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030 Elva linn 10% 10% 10% 10% 10% 10% 10% 10% 10% 10% 10% 10% 10% Annikoru 9% 9% 9% 9% 9% 9% 9% 9% 9% 9% 9% 9% 9% Konguta 10% 10% 10% 10% 10% 10% 10% 10% 10% 10% 10% 10% 10% Mälgi 15% 15% 15% 15% 15% 15% 15% 15% 15% 15% Palupera 20% 20% 20% 20% 20% 20% 20% 15% 15% 15% 15% 15% 15% Hellenurme 20% 20% 20% 20% 20% 20% 20% 15% 15% 15% 15% 15% 15% Puhja (EVV) 53% 53% 53% 53% 53% 53% 53% 53% 53% 53% 53% 53% 53% Puhja (Peatmill) Rämsi 18% 18% 18% 18% 18% 18% 18% 18% 18% 18% 18% 18% 18% Ulila 35% 35% 35% 35% 35% 35% 35% 35% 25% 25% 25% 25% 25% Rannu 10% 10% 10% 10% 10% 10% 10% 10% 10% 10% 10% 10% 10% Kureküla 16% 16% 16% 16% 16% 16% 16% 16% 16% 16% 16% 16% 16% Limnoloogia 27% 27% 27% 27% 27% 27% 15% 15% 15% 15% 15% 15% 15% Rõngu 25% 25% 20% 20% 20% 20% 20% 20% 20% 20% 20% 20% 15% Valguta 29% 29% 29% 29% 29% 29% 29% 15% 15% 15% 15% 15% 15% Teedla 11% 11% 11% 11% 11% 11% 11% 11% 11% 11% 11% 11% 11% Aakre 23% 15% 15% 15% 15% 15% 15% 15% 15% 15% 15% 15% 15% Kaarlijärve 15% 15% 15% 15% 15% 15% 15% 15% 15% Allikas: Konsultandi arvutused

Elva valla ühisveevärgi ja -kanalisatsioon arendamise kava 2019-2030

TULUBAASI ADEKVAATSUS JA TEENUSE TASKUKOHASUS

Tulude eeldused Tulude prognoosimisel on baasiks täisstsenaariumile vastavad vee- ja kanalisatsiooniteenuste tariifid. Tariifiprognoosid kehtivad AS Emajõe Veevärk Elva piirkonnale. Pikaajalised tariifiprognoosid on esitatud lisas 5 ”Taskukohasus”. Opereerimisest teenitavad tulud on esitatud pikaajaliste finantsprognoosidena lisas 6 „Tulude ja kulude analüüs“.

Finantsprognooside tulemused Investeeringuprogrammi elluviimine eeldab finantseerimise jagunemist järgmiselt: • Investeeringuprogrammi elluviimiseks eeldatakse, et AS Emajõe Veevärk taotleb ja saab rahalist toetust SA Keskkonnainvesteeringute Keskus (SA KIK) toetusprogram- mist ja ühtekuuluvusfondist (ÜF); • Finantsanalüüsis arvestatakse, et SA KIK toetusprogrammi ja ühtekuuluvusfondi ra- haeraldistega suudetakse katta abikõlbuliku investeeringuprogrammi maksumusest 120 858 tuhat eurot, mis on ligikaudu 80% investeeringutest (perioodil 2019-2030); • Abikõlbuliku investeeringu omaosaluse ja mitteabikõlbulike investeeringute finantseerimiseks võtab Vee-ettevõte või kohalik omavalitsus osaliselt laenu perioodil 2019 kuni 2030 väärtuses 790 tuhat eurot kuid enamus omaosalusest kaetakse tavapärase majandustegevuse käigus. • Lühi- ja pikaajalise investeeringuprogrammi kohaseid asenduskulutusi finantsanalüüsi ajahorisondi vältel ei tehta, sest kõigi nimetatud varade eluiga ületab ajahorisondi pikkust. Eelnevalt kirjeldatud finantseerimispõhimõtted on esitatud pikemate prognoosidena arengukava finantsanalüüsi lisas 3 ”Finantseerimisallikad ja rahaline jätkusuutlikkus”. Finantsanalüüsis analüüsitakse investeeringuprogrammi veemajandusalase tegevuse finant- silist jätkusuutlikust. AS Emajõe Veevärk ÜVK teeninduspiirkonna summaarsed veemajan- dustegevuse rahavood on täisstsenaariumis positiivsed ning on kajastatud ÜVK lisas 3 ”Fi- nantseerimisallikad ja rahaline jätkusuutlikkus”. Tabelis ära toodud finantsprojektsioonid kin- nitavad, et AS Emajõe Veevärk Elva veemajandusvaldkonnale jaotatud kulude ning piirkond- like tulude baasilt arvutatud rahavood on käesolevaga kasutatud eeldustel finantsiliselt jätku- suutlikud. Lisast 6 järeldub, et finantsanalüüsis kasutatud tulu-kulu eelduste põhjal kujuneb AS Emajõe Veevärk Elva piirkonna veemajanduse rahaliste tulude ja kulude baasil tuletatud kumulatiivse rahavoo suuruseks 2030. a lõpuks ca 435 tuhat eurot. Seega on käesolevas arengukavas plaanitav investeeringuprogramm AS Emajõe Veevärk poolt elluviidav ning AS Emajõe Vee- värk vee-ettevõtjana on seejuures, arvestades Elva valla veemajanduse infrastruktuuri raja- tistega seotud investeeringuid ning veeteenuse tarbimise mahte, jätkusuutlik.

Elva valla ühisveevärgi ja -kanalisatsioon arendamise kava 2019-2030

LISAD

LISA 1-6. FINANTSANALÜÜSI TABELID

Eraldi faild

LISA 7 INVESTEERINGUTE TABELID

Eraldi faild

LISA 8 VEE-ERIKASUTULUBADEST KOKKUVÕTE

Eraldi faild

LISA 9 JOONISED eraldi failid * Kõikidel joonistel on pealkirja parandus „Elva valla ühisveevärgi ja -kanalisatsioon arendamise kava 2019-2030“, mitte perioodile 2018-2029

Elva valla ühisveevärgi ja -kanalisatsioon arendamise kava 2019-2030

LISA 10 KOMBINEERITUD SADEMEVEE STRATEEGIA PROJEKTIST VÄLJAVÕTE

Eraldi failid

LISA 11 ELVA VALLA DETAILPLANEERINGUD, MIS NÄEVAD ETTE ÜHENDUSE ÜHIS- VEEVÄRGI JA ÜHISKANALISATSIOONIGA

Eraldi fail

LISA 12 NÕO ALEVIKU REOVEEPUHASTUSE ALTERNATIIVIDE ANALÜÜS

Eraldi fail

LISA 13 JOOGIVEE JA PÕHJAVEE ANALÜÜSID

Eraldi fail

LISA 14 KOOSKÕLASTUSED

Eraldi fail