Euroopa Liidu Struktuurifondide Toetused Haldusreformi Järgses Elva Vallas

EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja sotsiaalinstituut

Riina Järvela

EUROOPA LIIDU STRUKTUURIFONDIDE TOETUSED HALDUSREFORMI JÄRGSES ELVA VALLAS

THE EUROPEAN UNION STRUCTURAL FUNDS IN ELVA PARISH AFTER ADMINISTRATIVE-TERRITORIAL REFORM

Bakalaureusetöö Maamajandusliku ettevõtluse ja finantsjuhtimise õppekava

Juhendaja: lektor Mare Rebane, MSc

Tartu 2020

Eesti Maaülikool Bakalaureusetöö lühikokkuvõte Kreutzwaldi 1, Tartu 51006 Autor: Riina Järvela Õppekava: Maamajanduslik ettevõtlus ja finantsjuhtimine Pealkiri: Euroopa Liidu struktuurifondide toetused haldusreformi järgses Elva vallas Lehekülgi: 55 Jooniseid: 3 Tabeleid: 1 Lisasid: 3 Osakond: Majandus- ja sotsiaalinstituut ETIS-e teadusvaldkond ja CERC S-i kood: Majanduslik planeerimine S184 Juhendaja: Mare Rebane MSc Kaitsmiskoht ja -aasta: Tartu 2020 Bakalaureusetöö keskendub Elva valla näitel Euroopa Liidu struktuurifondide toetuste kasutamisele seoses Eestis 2017. a toimunud haldusreformiga. Teema on aktuaalne, kuna peatselt on lõppemas Euroopa Liidu programmiperiood 2014–2020 ja toimuvad uue finantsraamistiku 2021–2027 ettevalmistused. Haldusreformi üheks motiiviks oli omavalitsuste parem pikaajalise planeerimise ja eurorahade kasutamise suutlikkus.

Uurimistöö eesmärk oli selgitada välja peamised erisused Euroopa Liidu struktuurifondide toetustes Elva valla ühinemiseelsetes omavalitsustes ja pärast 2017. aastal toimunud haldusreformi. Eesmärgi saavutamiseks püstitati ja teostati viis uurimisülesannet.

Metoodiliselt lähtutakse kvantitatiivsest ja kvalitatiivsest uurimisviisist. Töös kasutatav informatsioon põhineb teisestel andmetel, mis pärinevad mitmetest ametlikest allikatest, näiteks Riigi Teataja, Struktuurifondid, Euroopa Parlament, Statistikaamet. Täiendavalt tuginetakse teemakohastele teadusartiklitele, uuringutele, programmi- ja arengudokumentidele ning teistele asjakohastele allikatele. Teostatakse andmete võrdlus ja dokumentide analüüs ning läbivaks metoodikaks on kombineeritud võrdlusanalüüs.

Töö tulemusel selgus haldusreformi põhjendatus Elva vallas Euroopa Liidu struktuurifondide toetuste kaasamisest lähtuvalt. Elva vallaks ühinenud kuue omavalitsuse, Palupera, Konguta, Rannu, Puhja ja Rõngu valdade ning Elva linna, vähene kogemus ja võimekus struktuurifondide rahastusega investeeringute elluviimisel näitas

reformi tulemusel paranenud omavalitsusüksuse haldussuutlikkust. Ühinemiseelsed omavalitsused säilitasid olulisemate kavandatud investeeringuobjektide prioriteetsuse Elva valla arengudokumentatsioonis ja pikaajalistes plaanides. Edukas projektide teostamine struktuurifondide toetuste abil annab kindlust uue rahastusperioodi eel. Elva valla peamisteks eeldusteks valmisoleku tõestamisel Euroopa Liidu finantsraamistikuks 2021 –2027 on kompetentne inimressurss, finantsvõimekus omafinantseeringu katmiseks, koostöö valmidus, suurem investeeringutest kasusaajate hulk ja struktuurifondide eesmärkidele vastavad potentsiaalsed investeeringuvajadused.

Edaspidi on võimalik antud töö tulemusi kasutada jätku-uuringutes Elva valla kogemuse ja võimekuse hindamisel uue Euroopa Liidu programmiperioodi struktuurifondide toetuste rakendamisel. Samuti saab töös esitatud analüüsi ja andmete põhjal selgitada välja, milline on haldusreformi mõju Elva vallale pikemas perspektiivis.

Märksõnad: kohalik omavalitsus, investeeringuobjekt, projekt, taotlus, eelarvestrateegia

Estonian University of Life Sciences Abstract of Bachelor’s Thesis Kreutzwaldi 1, Tartu 51006 Author: Riina Järvela Curriculum: Rural Entrepreneurship and Financial Management Title: The European Union Structural Funds in Elva parish after administrative-territorial reform Pages: 55 Figures: 3 Tables: 1 Appendixes: 3 Department: Institute of Economics and Social Sciences Field of research and (CERC S) code: Economic planning S184 Supervisor: Mare Rebane MSc Place and date: Tartu 2020

The bachelor’s thesis focuses on the use of financing from the European Union’s Structural Funds in connection with the Estonian administrative reform of 2017 on the example of Elva rural municipality. The topic is relevant as the EU programme period for 2014–2020 is ending and the preparations for the new financial framework for 2021–2027 are underway. One of the motives of the administrative reform was to improve the capability of municipalities to plan in the long term and use financing from the EU.

The aim of the bachelor’s thesis was to identify the main differences in the financing from the European Union’s Structural Funds in the municipalities making up the Elva rural municipality before their merger and after the administrative reform of 2017. To achieve this aim, five research tasks were set and performed.

Methodically, the thesis is based on quantitative and qualitative research. The information used in the thesis is based on secondary data from numerous official sources, such as Riigi Teataja, Structural Funds, the European Parliament, and Statistics Estonia. In addition, scientific articles on the topic, surveys, programme and development documents, and other relevant sources are used. Data is compared, documents are analysed, and combined comparative analysis is used as the main methodology.

As a result of the thesis, the justification of the administrative reform was confirmed in Elva rural municipality in terms of involving financing from the EU Structural Funds. The

lack of experience and capability in implementing investments with financing from the Structural Funds of the six municipalities that were merged to create the Elva rural municipality – Palupera, Konguta, Rannu, Puhja, and Rõngu rural municipalities and the city of Elva – showed the improved management capability of the new municipality created after the reform. Pre-merger municipalities maintained the prioritisation of the most important planned investment objects in the development documents and long-term plans of the Elva rural municipality. The successful completion of projects with aid from the Structural Funds provides a feeling of security ahead of the new financing period. The main prerequisites of the Elva rural municipality to prove its readiness for the EU budget framework for 2021–2027 are competent human resources, financial capability to cover self-financing, willingness to cooperate, a larger number of people benefitting from investments, and the potential investment needs complying with the aims of the Structural Funds.

In the future, the results of this thesis can be used in follow-up research to assess the experience and capability of the Elva rural municipality in implementing the finances from the EU Structural Funds in the next programme period. In addition, the analysis and data in the thesis can be used to identify the impact of the administrative reform on the Elva rural municipality in the longer term. Keywords: Local government, investment object, project, application, budgetary strategy

SISUKORD

SISUKORD ...... 6 SISSEJUHATUS ...... 7 1. EESTI HALDUSREFORM 2017 JA EUROOPA LIIDU STRUKTUURIFONDID ...... 9 1.1. Kohaliku omavalitsuse toimimise teoreetiline alus ...... 9 1.2. Haldusreform 2017 ...... 10 1.3. Euroopa Liidu finantsraamistiku 2014–2020 struktuurifondid ...... 14 1.4. Struktuurifondid Euroopa Liidu programmiperioodil 2021–2027 ...... 16 1.5. Uurimistöö metoodika ...... 18 2. STRUKTUURIFONDIDE TOETUSED HALDUSREFORMI EELSETES OMAVALITSUSTES JA ELVA VALLAS...... 20 2.1. Elva valla moodustamine ...... 20 2.2. Struktuuritoetuste haldusreformi eelne ja järgne analüüs ...... 23 2.2.1. Elva valla ühinemiseelsete kohalike omavalitsuste struktuurifondidest rahastatud projektid ...... 23 2.2.2. Elva vallaks ühinenud kohalike omavalitsuste investeeringuprioriteedid ...... 28 2.3. Elva valla tulevikuväljavaated struktuuritoetuste kaasamiseks ...... 37 KOKKUVÕTE ...... 41 KASUTATUD KIRJANDUS ...... 44 LISAD ...... 48 Lisa 1. Ühinemiseelsete kohalike omavalitsuste struktuurifondide toetused ...... 49 Lisa 2. Elva Vallavalitsuse struktuurifondide toetused ...... 52 Lisa 3. Haldusterritoriaalse korralduse muutmisega kaasnevate investeeringute põhjendus ja eelarve ...... 54 Lihtlitsents lõputöö salvestamiseks ja üldsusele kättesaadavaks tegemiseks ning juhendaja kinnitus lõputöö kaitsmisele lubamise kohta ...... 55

SISSEJUHATUS

Eestis 2017. aastal läbi viidud halduskorralduse muutus sundis kohalikke omavalitsusi kohanema uue olukorraga. Tuli leida võimalusi, kuidas tagada ühinenud omavalitsuse jätkusuutlikkus. Euroopa Liidu struktuurifondide toetused on omavalitsuste eelnevale arengule kohaliku kompetentse juhtimise abil oluliselt kaasa aidanud. Varasemad investeeringud ja projektid on suures osas ellu viidud välisrahastuse kaasabil. Edasiste strateegiate kujundamisel on tähtis hinnata, millised on ühinenud kohalike omavalitsuste väljavaated toetuste rakendamiseks.

Elva valla näitel on tegemist väikestest omavalitsustest moodustunud haldusüksusega, kus Euroopa Liidu toetuste kaasamine ressursi suurema piiratuse tõttu omab veelgi enam tähtsust. Uurimistöö koostamisel hinnatakse ühinemiseelsete omavalitsuste ning haldusreformi järgse Elva valla kogemust ja võimekust rahastuse taotlemisel struktuurifondidest. Võrdluseks esitatakse analüüs haldusreformile eelnenud omavalitsuste prioriteetsete investeeringuplaanide teostumisest ja kajastumisest Elva valla arengudokumentides.

Kohalikel omavalitsustel on erinevaid võimalusi Euroopa Liidu toetuste saamiseks. Üheks levinumaks viisiks on projektide esitamine ja täiendavate finantseeringute kaasamine struktuurifondidest. Struktuuritoetuste all mõistetakse rahalist abi, mida antakse Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi vahenditest ning kaasrahastatakse sihtotstarbeliselt Eesti riigi poolt, kui see on meetmes ette nähtud (Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seadus 2014, § 2 lg 1). Lõputöö mahu piirangutest tulenevalt ei käsitleta antud töös teisi toetusmeetmeid ja -programme, sealhulgas Euroopa Liidu ühenduse algatusi INTERREG, URBAN, EQUAL ja maapiirkondades valdavalt kodanike ühenduste poolt levinud toetuste taotlemiseks kasutatavat algatusprogrammi LEADER. Kitsamalt keskendutakse nendele projektidele, mille põhitaotleja ja toetuse saaja on kohalik omavalitsus.

Uurimistöö eesmärk on selgitada välja peamised erisused Euroopa Liidu struktuurifondide toetustes Elva valla ühinemiseelsetes omavalitsustes ja pärast 2017. aastal toimunud haldusreformi.

Töö eesmärgi saavutamiseks on püstitatud järgmised uurimisülesanded: 1. Anda ülevaade haldusreformist ja oodatud tulemustest ning luua seoseid Elva valla näitel. 2. Käsitleda Euroopa Liidu struktuurifondide toetusi finantsraamistike perioodidel 2014–2020 ja 2021–2027. 3. Analüüsida Elva vallaks ühinenud omavalitsuste kogemust ja võimekust Euroopa Liidu struktuurifondide toetuste rakendamisel enne haldusreformi. 4. Anda ülevaade ühinemiseelsete omavalitsuste investeeringuprioriteetiga arvestamisest ja Euroopa Liidu struktuurifondide toetuste kasutamisest Elva vallas. 5. Esitada Elva valla eeldused Euroopa Liidu programmiperioodiks 2021–2027.

Uurimistöös lähtutakse nii kvantitatiivsest kui kvalitatiivsest analüüsi meetodist ja kasutatakse teiseseid andmeid. Teostatakse andmete võrdlus ja dokumentide analüüs. Töös kasutatav informatsioon pärineb suuremas osas Eesti ja Euroopa Liidu ametlikest andmebaasidest ning portaalidest, näiteks Riigi Teataja, Struktuurifondid, Euroopa Parlament, Statistikaamet. Täiendavalt tuginetakse töö koostamisel teemakohastele teadusartiklitele, uuringutele, programmi- ja arengudokumentidele ning teistele asjakohastele dokumentidele. Uurimustöö läbivaks metoodikaks on kombineeritud võrdlusanalüüs. Ühinemiseelsete omavalitsuste ja reformijärgse Elva valla arengudokumentide analüüsimisel on enim kasutatavaks meetodiks kvalitatiivne analüüs. Saadud toetuste ja planeeritud investeeringute suuruste uurimine põhineb arvuliste näitajate kõrvutamisel ja seega on tegemist kvantitatiivse analüüsiga.

Uurimuse teoreetilises osas antakse ülevaade Eesti haldusreformist 2017 ning Euroopa Liidu struktuurifondidest perioodidel 2014–2020 ja 2021–2027. Empiiriline osa hõlmab Elva valla moodustumist ning analüüsi Elva valla ja ühinemiseelsete omavalitsuste struktuurifondide toetuste kaasamisest. Aluseks on omavalitsuste arengudokumendid, investeeringuprioriteedid ja saadud struktuurifondide toetused. Sellest lähtuvalt selgitatakse omakorda eeldused struktuuritoetuste kaasamiseks tulevikus.

1. EESTI HALDUSREFORM 2017 JA EUROOPA LIIDU STRUKTUURIFONDID

1.1. Kohaliku omavalitsuse toimimise teoreetiline alus

Kohalike omavalitsuste staatust võib määratleda erinevalt. Enim levinud teooriateks on riigikeskne ja kogukondlik kohaliku omavalitsuse teooria. Kohaliku omavalitsuse riigikeskne teooria käsitleb kohalikku omavalitsust riigi haldussüsteemi osana, „mis on oma võimu saanud detsentralisatsiooni korras subsidiariteedi printsiibist lähtudes“ (Õiguslik hinnang 1998: 1). Kogukondlik kohaliku omavalitsuse teooria tunnustab kogukonna omavalitsusõigust, mis pärineb kogukonnalt mitte riigilt ja kohalik omavalitsus delegeerib ise osa võimust riigile (Ibid.: 1). Praktikas on omane mõlema teooria samaaegne rakendamine ja keskendutakse pigem sellele, kumma teooria poole ühes või teises küsimuses rohkem kaldutakse.

Riigikeskse kohaliku omavalitsuse teooria peamised seisukohad töötasid 19. sajandil välja kaks saksa teadlast L. von Stein ja R. Gneist. Sellest teooriast lähtuvalt võis kohalik omavalitsus tegutseda vaid riigivõimu antud volituste piires. Riigihalduse ülesanded anti kohalike omavalitsuste pädevusse ennekõike seetõttu, et teatud küsimustes peeti otsustamist kohalikul tasandil tõhusamaks. Seevastu ajaloolisel Tsaari-Venemaal domineerinud omavalitsuste ühiskondlik (teine levinud termin kogukondliku kohaliku omavalitsuse teooria käsitlemisel) teooria oli ennekõike kohaliku kogukonna demokraatlik vastandumine bürokraatlikule keskvõimule. (Eesti kohalik… 2018: 27)

Eesti Põhiseaduse Assamblee ja põhiseaduse ekspertiisikomisjoni hinnangul ei ole võimalik Eesti puhul määratleda ühte kohaliku omavalitsuse staatuse teooriat, millest põhiseadus lähtub. Tegemist on kompromissiga, sest erinevad põhiseaduse paragrahvid ja lõiked suhestuvad ühe või teise teooriaga. Näiteks on riigikeskse kohaliku omavalitsuse teooria kohaselt kohustus tegutseda riiklikust seadusandlusest lähtuvalt ja järgida riigi poolt kohalikule omavalitsusele pandud kohustusi. Samas on kohalike omavalitsuste otsustusõigus volikogu tasandil kogukondlikust kohaliku omavalitsuse teooriast tulenev. Teisalt tuleb arvestada asjaolu, et üldiselt ei ole Eesti omavalitsusüksuste piirid lähtuvad

mitte inimeste ühtekuuluvustundest vaid nõukogudeaegsest reformist. Seetõttu seadis Põhiseaduse Assamblee kahtluse alla kohalike omavalitsuste elanike kogukonnana käsitlemise. Nimetatud asjaoludest tingituna ei tehtud ühte kindlat valikut kohaliku omavalitsuse alusteooria määramisel. (Õiguslik hinnang 1998: 1-2)

Euroopa kohaliku omavalitsuse harta ei sea samuti piiranguid teooriate kehtestamiseks ja jätab riikide endi valida, millise teooria alusel kohaliku omavalitsuse staatust käsitletakse. Vabariigi Valitsuse moodustatud Eesti Vabariigi põhiseaduse juriidilise ekspertiisi komisjoni lõpparuandes sätestatud arvamuse kohaselt on harta eesmärk suurendada kohaliku omavalitsuse võimuvolitusi, sest rõhutatakse kohaliku omavalitsuse rolli demokraatliku juhtimise tagamisel. Samas ei esitata preambulas ega sisus kogukondliku omavalitsusteooria selgeid tunnuseid. (Eesti kohalik… 2018: 136-137)

Kohaliku omavalitsuse staatuse määratlemisel kohalduvad kaks levinumat lähenemist, milleks on esiteks riigikeskne ja teiseks kogukondlik kohaliku omavalitsuse teooria. Nende omavaheline põimumine ja mõlema rakendumine on iseloomulik paljudele riikidele, sealhulgas Eestile. Tasakaalu saavutamine erinevate lähenemiste vahel jätkus 2017. aastal toimunud haldusreformiga.

1.2. Haldusreform 2017

Eesti taasiseseisvumise järgselt on toimunud riigis mitmeid varasemaid vabatahtlikke ühinemisi. Perioodil 1996–2015 võib täheldada 30 vabatahtlikku ühinemise episoodi (Ülevaade…). See ei olnud aga piisav, et tagada riigi efektiivne toimimine ja asuti ette valmistama laiahaardelist haldusreformi, mis teostus 2017. aastal.

Haldusreformi eesmärk oli toetada kohalike omavalitsusüksuste võimekuse kasvu, et pakkuda kvaliteetseid avalikke teenuseid, kasutada piirkondlikku arengupotentsiaali parimal viisil, suurendada konkurentsivõimet ja tagada ühtlus territoriaalses arengus (Haldusreformi seadus 2017). Haldusreformi fookuses oli kohalik inimene, kellel oleks oma kodukohas hea elada. Varasemale kogemusele tuginedes väideti, et koostöös ja ühendatud jõududega suudetakse pakkuda kvaliteetsemaid ja kättesaadavamaid teenuseid (Eesmärgid ja ajakava). Enam kui kolmekümnes Euroopa riigis kohalikke omavalitsusi uurinud teadlaste hinnangul

on kodanike kaasamine paremate teenuste väljatöötamisse hädavajalik, sest inimesed ise teavad ja oskavad täpsemalt määratleda enda vajadusi (Schwab et al. 2017: 75). Võimu teostajatel aitab kogukonna kaasamine tõsta teenuste kvaliteeti ja vastavust tegelikule nõudlusele (Ibid.: 75). Ühelt poolt oli tegemist kohalike omavalitsuste sisemise motivatsiooni ja võimalusega parendada inimeste eluolu läbi efektiivse juhtimise. Teiselt poolt oli ja on jätkuvalt kohalikele omavalitsustele seadusega ettenähtud mitmesugused ülesanded ja kohustused, mida nad peavad täitma. Avaldusid seosed nii riigikeskse kui kogukondliku kohaliku omavalitsuse teooriaga.

Kohaliku omavalitsuse (KOV) peamised põhimõtted on kohaliku elu küsimuste lahendamine, igaühe seaduslike õiguste ja kohustuste tagamine, seaduste jälgimine ja vastutus oma tegevustes, elanike õigus osaleda kohaliku omavalitsuse teostamisel, avalikkus ja teenuste osutamine soodsaimatel tingimustel. Lisaks on KOV-ide ülesanne ja pädevus korraldada sotsiaalhoolekannet, kultuuri-, spordi- ja noorsootööd, elamu- ja kommunaalmajandust, vee-, kanalisatsiooni- ja transporditaristu toimimist, ruumilist planeerimist ja keskkonnahoidu. Täiendavalt tuleb tagada tervishoiu-, haridusasutuste ja teiste kohalike omavalitsusüksuse omanduses olevate organisatsioonide ülalpidamist. Kriisiolukorras peab suutma kohalik omavalitsus kaasa aidata kannatanute abistamisele, evakueerimisele ja toitlustamisele. (KOKS 2020, § 3-6)

Haldusreform keskendus põhiliselt omavalitsuste reformile. Samas, seoses maavalitsuste kaotamisega, püüti leida lahendusi millisel viisil ja kui suures ulatuses anda varem maavalitsuste kohustustena eksisteerinud ülesanded üle kohalikele omavalitsustele. Reformiga eeldati järgmisi tulemusi: 1) KOV-i suurem roll ühiskonnaelu korraldamisel, 2) KOV-i kompetentsi tõus ja suurem võimekus tagada elanikele kvaliteetsed avalikud teenused, 3) tugevam kohalik demokraatia ja 4) KOV-i territoriaalne terviklikkus. Üldises plaanis sooviti saavutada Eesti piirkondliku arengu ühtlustumine. (Haldusreformi kontseptsioon 2015: 3-4)

Haldusreformi elluviimiseks vajaliku haldusterritoriaalse korralduse muutmise alused ja kord sätestati haldusreformi seadusega. Kohaliku omavalitsuse miinimumsuuruse kriteerium oli 5000 elanikku, kuid eesmärgiks seati ja eelistatud oli üksuste moodustamine vähemalt 11 000 elanikuga. Valdade ja linnade haldusterritoriaalse korralduse muutmine võis toimuda nii volikogu kui Vabariigi Valitsuse algatusel. Viimast rakendati juhul, kui miinimumsuuruse

kriteeriumile mittevastavad omavalitsused ise ei olnud ühinemise protsessi algatanud ja selleks vajalikke meetmeid rakendanud. (Haldusreformi seadus 2017, § 1-10)

Kriitikat sai poliitiline mõju haldusreformile. Riigikontrolli nõunik Airi Mikli laitis tõsiasja, et objektiivsust varjutasid poliitilised huvid. A. Mikli tõstis esile nõrgalt põhjendatud erandeid, mis olid pigem ajendatud erakondlikest huvidest. Samuti näeb A. Mikli reformi õnnestumise takistusena elanike arvu miinimumi kriteeriumit, mille tulemusel saadi minimaalse lubatud rahvastiku suurusega, kuid mitte parimal viisil toimivad omavalitsused. Puuduseks oli, et Vabariigi Valitsus võimaldas kohati liigset paindlikkust ja nii ei suudetud kaitsta ajalooliselt põhjendatud asukoha nimede säilimist. Autor tõdes, et tegelikult ei õnnestunud haldusreformiga ühtlustada omavalitsuste võimalusi. Puuduseks oli seegi, et valitsus ei panustanud piisavalt kohaliku demokraatia arengusse. Volikogudes vähemuses olijatel on endiselt keeruline oma ideid ellu viia, kuna puudub piisav toetus ja mõjuvõim. (Mikli 2018)

Vormiliselt eksisteerivad ja on rakendatavad kohalike omavalitsuste toimimise muudatuste läbiviimise viisid sõltuvalt eesmärgist ja sisust. U. Arumäe ja A. Almann pidasid võimalikuks kolme erinevat reformi: 1) territoriaalne reform, millega muudetakse maakondade, valdade ja linnade piire, 2) haldusreform, mille eesmärgiks on riigi halduspiirkondade muutmine ja avaliku teenuste piirkondade kehtestamine ilma, et oleks vajadus teostada omavalitsuste piiride territoriaalseid muudatusi ja 3) haldusterritoriaalne reform, mis hõlmab endas mõlemat ehk nii territoriaalset kui haldusreformi. Reformide läbiviimisel Eestis peeti vajalikuks lähtuda haldusterritoriaalsest reformist. Nimetatud autorid võtavad kohaliku omavalitsussüsteemi kaasajale vastava arengu põhiteeside kujundamisel eeskujuks C. Pollitt’i ja G. Bouckaert’i reformimudeli. Kesksel kohal on tippametnike (eliidi) otsused, mis omakorda on mitmest suunast mõjutatavad (joonis 1). Eliidi roll on leida tasakaal parteipoliitiliste ja haldussüsteemi (ministeeriumid) pakutud lahenduste vahel. Reformi kavandamisel on eliidi ülesanne formuleerida küsimused „mis on soovitatav“ ja „mis on teostatav“. Vastuste leidmiseks eeldatakse teadlaste, arvamusliidrite ja praktikute kaasamist. (Arumäe, Almann 2010: 112-116)

Joonis 1. Avaliku halduse reformi üldmudel (Pollitt, Bouckaert 2004 ref Arumäe, Almann 2010: 113).

Arusaamatuste vältimiseks on asjakohane täpsustada reformi mõistet. Mõneti segadusse ajav ja küsimusi tekitav on laialdane termini „haldusreform“ kasutus, samas kui Eestis kaasnesid reformiga territoriaalsed muudatused. Õiguskantsleri Kantselei õiguskorra kaitse osakonna juhataja Külli Taro täpsustab, et 2017. aastal Eestis toimunud haldusreformi all mõeldakse haldusterritoriaalset reformi, mis tugines haldusreformi seadusele (Taro 2018: 575). Seega on üldlevinud tavaks kasutada selle reformi aluseks olevast seadusest lähtuvalt terminit „haldusreform“, kuid samas on oluline teadvustada territoriaalsete muudatuste aspekti.

Eesti haldusreformiga 2017 sooviti saavutada piirkondade arengutasemete ühtlustumine ja luua eeldus jätkusuutlike hästitoimivate kvaliteetseid teenuseid pakkuvate kohalike omavalitsuste tekkeks, kus on hea nii elada kui töötada. Seda omakorda toetab Eesti liikmelisus Euroopa Liidus (EL), tänu millele on avanenud võimalused erinevate EL toetuste kaasamiseks.

1.3. Euroopa Liidu finantsraamistiku 2014–2020 struktuurifondid

Euroopa Liit viib poliitikaid ellu erinevate toetusmehhanismide ja programmide kaudu. Kohalike omavalitsuste elukeskkonna parendamiseks saavad haldusüksused rakendada struktuurifondide vahendeid. Eesti haldusreformi ajal kehtis peatselt lõppev Euroopa Liidu rahastusperiood 2014–2020.

Eesti KOV-idel on endil võimalus euroraha taotleda ennekõike kolme struktuuritoetuse fondi kaudu: Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF), Ühtekuuluvusfond (ÜF) ja Euroopa Sotsiaalfond (ESF). EL üheks poliitiliseks suunaks on regionaalpoliitika, mis keskendub piirkondade majanduslikule arengule ja jätkusuutlikkusele. Tegemist on investeerimispoliitikaga, mille teostumiseks on rakendatavad peamiselt ERF ja ÜF (Regionaalpoliitika). Tööhõive ja sotsiaalpoliitika soodustamiseks on loodud Euroopa Sotsiaalfond. Eestile eraldati käesolevaks perioodiks ESF-ist toetust 0,577 miljardit eurot, ERDF-ist 1,861 miljardit eurot ja ÜF-ist 1,062 miljardit eurot. Kogu toetus aastateks 2014– 2020 küündib 3,5 miljardi euroni. (Partnerluslepe… 2019: 87)

Euroopa Sotsiaalfond asutati peamiselt selleks, et parendada töötajate mobiilsust ja tööhõive võimalusi ühisturul. ESF-iga püütakse vähendada vaesust, suurendada sotsiaalset kaasatust ja soolist võrdõiguslikkust, aidata kaasa kvaliteetse hariduse tagamisele ja toetada elukestvat õpet. Programmiperioodil 2014–2020 on üheks sotsiaalfondi eesmärgiks lisaks eelnevalt nimetatud teemadele veel „riigiasutuste ja sidusrühmade institutsioonilise suutlikkuse parandamine ja avaliku halduse tõhustamine“ (Euroopa Sotsiaalfond). Programmile eraldati aastateks 2014–2020 kokku 74 miljardit eurot, mis omakorda on õiguslikult seotud kogu ühtekuuluvuspoliitika vahenditega ja millele kehtestati ESF miinimummäär 23,1%. (Ibid.)

Euroopa Regionaalarengu Fond keskendub piirkondlike arengutasemete erinevuste tasandamisele ja enam tähelepanu pööratakse looduslikult või demograafiliselt ebasoodsate tingimustega aladele. ERF üldiseks eesmärgiks on regionaalse ebavõrdsuse vähendamine Euroopa Liidus. ERF on põhiliseks Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika rahastamise allikaks. Perioodiks 2014–2020 on fond püstitanud kaks peamist eesmärki: 1) tööturgude ja majanduse tugevdamine läbi töökohtade loomise ja investeeringute majanduskasvu, 2) piirideülese koostöö tugevdamine. (Euroopa Regionaalarengu Fond)

ERF keskendub põhiliselt neljale prioriteedile: 1) teadustöö ja innovatsioon, 2) info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, 3) väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad, 4) piiratud

CO2 heitega majanduse arendamine. See, kuidas jaotub üldine rahastus prioriteetide vahel, sõltub konkreetsest piirkonnast ja selle suhestumisest nimetatud nelja kategooriaga. Näiteks kõige arenenumatel aladel tuleb vähemalt 20% ERF rahastusest suunata vähese süsihappegaasi heitega majanduse arendamiseks. Keskmistel (nn üleminekupiirkonnad) ja vähem arenenud piirkondadel on vastavad kriteeriumid 15% ja 12%. Lisaks prioriteetide ja eralduste seosele piirkondade arengutasemetega, on erinevus ERF omafinantseeringu määrades. Toetuse määr on seda suurem, mida nõrgem on arengutase. Eesti on alates Euroopa Liiduga ühinemisest kuulunud vähem arenenud piirkondade hulka ja seega oleme saanud rakendada madalaimat omafinantseeringu määra, mis ERF toetuse korral on minimaalselt 15%. Üleminekupiirkondade ja enam arenenud riikide omafinantseering on vähemalt 40-50%. Kogu ERF-ile eraldatud toetussumma oli käesoleval perioodil 199 miljardit eurot. (Ibid.)

Regionaalpoliitika teostumise teiseks rahastusallikaks on Ühtekuuluvusfond. Selle fondi keskmes on need EL liikmesriigid, mille kogurahvatulu elaniku kohta jääb alla 90% liidu keskmisest. Kehtestatud piirmäärast tulenevalt on praegusel perioodil fondist abikõlblikeks piirkondadeks 15 Euroopa Liidu liikmesriiki, sealhulgas Eesti. ÜF eesmärk on parendada EL majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust. Aastatel 2014–2020 toetatakse positiivse mõjuga keskkonnainvesteeringuid (sh säästva arenguga seotud projekte), üleeuroopalise transporditaristu võrgustiku arendust ja tehnilist abi. Programmiperioodi toetusmaht on 63,4 miljardit eurot ja rahastuse määr projekti kohta kuni 85%. (Ühtekuuluvusfond)

Struktuurifondide toetustest on olnud Eestile mitmekülgne erinevaid valdkondi hõlmav abi. Samal ajal, kui programmiperiood 2014–2020 on lõpule jõudmas tehakse ettevalmistusi ja planeeritakse finantsraamistikku 2021–2027.

1.4. Struktuurifondid Euroopa Liidu programmiperioodil 2021–2027

Euroopa Liidu finantsraamistiku 2021–2027 ettevalmistus on käimas ja toimuvad arutelud uue programmiperioodi eelarve osas. Hinnanguliselt on uuest perioodist Eestile eraldatav struktuurifondide toetus 3 miljardit eurot (Välistoetused). Seda on orienteeruvalt 0,5 miljardit eurot vähem kui praegusel perioodil. Täheldatavad on mitmed ümberkorraldused ja muutused ESF, ERF ja ÜF siseselt.

Euroopa Sotsiaalfond on muutumas ja laieneb uueks Euroopa Sotsiaalfondiks Pluss (ESF+), mis ühendab endas ESF-i, noorte tööhõive, Euroopa puudust kannatavate inimeste abifondi, tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programmi ning Euroopa tervisevaldkonna tegevusprogrammi. Kõigi oluliste valdkondade katmiseks on uueks ESF+ eelarveks 101 miljardit eurot. (Euroopa Sotsiaalfond)

ESF+ prioriteedid on:

1) reformide edendamine majandus- ja sotsiaalvaldkonna parendamiseks; 2) investeerimine haridusse, sh digivaldkonna põhioskustesse, pikaajaliste töötute rakendamine tööturul; 3) tähelepanu pööramine rändajate tööturule lõimimisele; 4) sotsiaalse kaasatuse suurendamine ja vaesuse vähendamine; 5) töötajate mobiilsuse ja sotsiaalse innovatsiooni toetamine; 6) liikmesriikide rahvaterviseteenuste ebavõrdsuse vähendamine ja süsteemi digitaliseerimine. (Ibid.)

Perioodiks 2021–2027 on ESF+ osa kogu struktuurivahendites suurenenud nii rahaliselt kui suhteliselt. Uue finantsraamistikuga on fondile kavandatud 27% kogu ühtekuuluvuseesmärgi rahastusest. Iga liikmesriigi ESF+ eraldisest tuleb kulutada 25% sotsiaalsele kaasamisele ja sellest omakorda 2% kõige enam puudust kannatavatele isikutele. (Ibid.)

Euroopa Regionaalarengu Fond peab uuel finantsraamistiku perioodil ühtekuuluvuspoliitika elluviimisel jätkuvalt oluliseks Euroopa territoriaalset koostööd ning investeerimist tööhõivesse ja majanduskasvu. Nende eesmärkide teostumist nähakse ette panustamisega innovatsiooni, digitaalsesse arengusse, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtetesse ning keskkonnahoidu CO2 heite vähendamisega. Peamiselt keskendutakse 1. ja 2. 16

poliitikaeesmärgile. Nendeks on esiteks väikese ja keskmise suurusega ettevõtete toetamine, innovatsioon ja digiareng ning teiseks keskkonnahoiu valdkond, sh süsihappegaaside heite vähendamine. Euroopa Komisjoni ettepaneku kohaselt eraldatakse järgmiseks programmiperioodiks ERF-ile 200,6 miljardit eurot. (Euroopa Regionaalarengu Fond)

Ühtekuuluvusfond jätkab aastatel 2021–2027 varem püstitatud eesmärkide täitmist ja seega keskendutakse edasi majanduskasvu ja töökohtade investeeringutesse panustatavate projektide toetamisele. Fondist rahastatakse poliitikaeesmärkide nr 2 ja 3 saavutamist, milleks on keskkonnahoidlikum ja paremini ühendatud Euroopa. Uueks programmiperioodiks soovitakse ÜF-ile eraldust 41,3 miljardit eurot, millest jätkatakse samade 15. liikmesriigi toetamist nagu lõppeval perioodil 2014–2020. (Ühtekuuluvusfond)

Eesti Vabariigi Valitsus on heaks kiitnud põhimõtted, millest lähtuda uue rahastusperioodi struktuurifondide planeerimisel. Üheks oluliseks muutuseks on see, et vahendite kavandamisel on aluseks riigi pikaajaline strateegia „Eesti 2035“. Läbirääkimised Euroopa Komisjoniga struktuurivahendite rakenduskava kinnitamiseks toimuvad Rahandusministeeriumi eestvedamisel. Euroopa Komisjoni ettepanekul saaks Eesti uuest perioodist vahendeid 3 miljardit eurot. Valitsuse seisukoha järgi võiks vähenemine käesoleva perioodi 3,5 miljardi euroga võrreldes olla sujuvam. Lõplikud kokkulepped uue ELi eelarveraamistiku vastuvõtmiseks sõlmitakse Euroopa Parlamendi ja kõigi liikmesriikide üksmeelse toetusena. (Planeerimise põhimõtted 2019)

Käesoleva aasta alguses kinnitati Eesti seisukohad Euroopa Liidu pikaajalise eelarve 2021– 2027 läbirääkimisteks. Kuna Eesti on majanduslikult jõudsalt arenenud ja ostujõud inimese kohta on kasvanud üle 75% EL-i keskmisest, siis tuleb Eestil endal rohkem panustada EL-i eesmärkide saavutamisse. Eesti jõudmine üleminekuregiooni staatusesse tingib EL toetuste vähenemise ja suuremad eurorahade kasutamise kaasrahastamise määrad. Eesti huvides on saavutada kokkulepped kaasrahastamise määrade hüppelise kasvu tõkestamiseks ja sujuvaks suurenemiseks. (Valitsus kiitis…)

Uus programmiperiood on peagi algamas ja ettevalmistuse kulg annab kindlust tulevikus jätkata Euroopa Liidu toetuste taotlemist kohalike omavalitsuste projektide elluviimiseks ja arengueesmärkide saavutamiseks. KOV-i potentsiaali välistoetuste kaasamiseks, et likvideerida kitsaskohti ja edendada kohalikku elu, saab analüüsida erinevaid metoodikaid kasutades.

1.5. Uurimistöö metoodika

Uurimistöös analüüsitakse haldusreformi eelsete kohalike omavalitsuste ja Elva valla struktuurifondide toetusi, prioriteetseid investeeringuobjekte ja väljavaateid tulevikuks. Vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seadusele lähtub KOV igapäevastes ülesannetes muuhulgas omavalitsuse arengukavast ja eelarvestrateegiast. Nimetatud dokumentides kajastuvad omavalitsuse eesmärgid ja tegevused nende saavutamiseks, mis annavad teavet kohalikest probleemidest ja kavandatud puuduste likvideerimise meetmetest. Samas on vajalik selgitada välja nii endiste omavalitsuste kui uue haldusüksuse saadud toetuste suurus ja planeeritud prioriteetsete investeeringuobjektide eelarvelised näitajad. Seega on uurimistöös vajalik hõlmata nii kvalitatiivseid kui kvantitatiivseid meetodeid.

Uurimistöös on läbivaks teiseste andmete kogumine erinevatest dokumentidest ja andmebaasidest. Näiteks on saadud toetuste info usaldusväärseks allikaks Eesti andmebaas struktuurifondidest rahastatud projektide kohta. Tegemist on teiseste andmetega, kui autor kasutab varem teiste poolt kogutud ja fikseeritud teavet (Kothari 2004: 96).

Kvalitatiivse uurimismeetodina teostatakse dokumentide analüüs. Töös keskendutakse omavalitsuste arengukavade ja eelarvestrateegiate läbitöötamisele ühinemiseelse olukorra kõrvutamiseks haldusreformi järgse situatsiooniga. Uurimise protsessi iseloomustab kuue ühinemiseelse omavalitsuse finantsplaanides ja arengukavades prioriteetsete investeeringute võrdlemine Elva valla dokumentides fikseeritutega. Antakse ülevaade võimalikest olulistest varem kavandatud investeeringuobjektide muutustest reformi järgselt.

Kvantitatiivne meetod keskendub arvulistele näitajatele ja annab selgitusi mõõdetavas tähenduses. Uuritakse Euroopa Liidu struktuuritoetuste saamist omavalitsuste ja elanike kohta, tehakse kindlaks välisrahastuse kaasamise suurused ning eelarveline strateegiline nägemus antud kontekstis võrdlevas tähenduses.

Viimasel ajal on üha rohkem hakatud rakendama erinevate meetodite omavahelist kombineerimist. Samas ei ole tegemist mitte niivõrd uue lähenemisega kui erinevate viiside teadliku samaaegse kasutusega. Vaatamata pikaaegsele käsitlusele ei ole tänaseni jõutud üksmeelele selle meetodi definitsiooni osas, sest uurimisviis ise on ajas edasi arenenud (Timans et al. 2019: 206-207). Siiski on läbivaks termini mõtteks ühes uurimustöös kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete meetodite kasutamine ja seeläbi parima tulemuse

saavutamine. Kuigi mõned uurimused on ühemõtteliselt vaid kvantitatiivsed või kvalitatiivsed, siis kombineeritud meetodi kasutamine on võrdselt oluline (Rethinking… 2010: 290).

Töös kasutatavaks uurimisviisiks on kombineeritud meetod, mis lähtub kvalitatiivsest ja kvantitatiivsest võrdlevast analüüsist ning põimib need omavahel. Erinevate meetodite kasutamine võimaldab teemat paremini selgitada ja ülevaatlikumalt käsitleda.

2. STRUKTUURIFONDIDE TOETUSED HALDUSREFORMI EELSETES OMAVALITSUSTES JA ELVA VALLAS

2.1. Elva valla moodustamine

Elva vallaks ühinemine toimus Eestis 2017. aastal aset leidnud üldise haldusreformi raames. Haldusterritoriaalseks muudatuseks oli kaks viisi: 1) kohalike omavalitsuste volikogude algatatud ühinemised ja 2) Vabariigi Valitsuse algatatud ühinemised. Elva vald moodustati 2017. aasta oktoobris kohalike omavalitsuste volikogude eestvedamisel. Reformile eelnevateks ja Elva valla moodustunud omavalitsusteks olid Palupera, Konguta, Rannu, Puhja ja Rõngu vallad ning Elva linn.

Haldusreformi läbiviimisel nimetatud kuue omavalitsuse piirkonnas oli oluliseks sündmuseks ühinemislepingu sõlmimine 2016. aasta detsembris (Elva valla arengukava… 2019: 7). Rõngu, Puhja, Rannu, Konguta ja Palupera valdade ning Elva linna volikogud kinnitasid ühinemislepingu, mille head ettevalmistust ja tugevat koostöötahet näitab selle püsivus. Kuigi 2019. aasta kevadel algatas Elva Vallavolikogu ühinemislepingu muutmise, siis sisuliselt oli tegemist sõnastuse korrigeerimisega kolmes punktis, mida piisavate häälte puudumise tõttu ei kinnitatud. Aeg-ajalt on volikogus olnud arutlusel lepingu täitmine, kuid see on loomulik osa volikogu igapäevasest tööst. Erinevad arupärimised ja täiendavad selgitused aitavad tagada tegevuste läbipaistvuse ja ühtse arusaama. Näiteks olid 25. veebruaril 2020 toimunud Elva Vallavolikogu istungil teemaks mitmed ühinemislepinguga seotud nüansid, mis ilmestasid nii opositsiooni kui vallavalitsuse tööd (Nädalakiri).

Kõik kuus ühinenud omavalitsust peale Palupera olid Tartu maakonda kuuluvad. Palupera vald kuulus enne reformi täielikult Valga maakonda. Seega nihutati haldusterritoriaalse muudatusega maakondlikke piire. Palupera valla siseselt olid külad erineval arvamusel, kas liituda Elva või Otepää vallaga. Sellest tulenevalt anti küladele endile õigus avaldada oma eelistus, mis seostub kogukondliku kohaliku omavalitsuse teooria rakendamisega. Tulemuseks oli, et Palupera valla küladest Astuvere, Atra, Hellenurme, Mäelooga, Palupera, Pastaku ja Urmi liitusid Elva vallaga. Uuritava piirkonna haldusterritoriaalne reform oli omanäoline, kuna lisaks omavalitsusüksuste teisenemisele nihutati maakondlikke piire

Tartu- ja Valgamaa vahel. Nii Tartu kui Valga maavanemad nõustusid ümberkorraldusega ja pidasid seda põhjendatuks (Seletuskiri 2016: 6). Elva linnalt ühinemisettepaneku saanud Puka vald ei soovinud sellise haldusterritoriaalse muutusega kaasa minna ja nõnda teostus uue haldusüksuse moodustamine kuue omavalitsuse kaudu (Ibid.: 3).

Reformieelseid haldusüksusi iseloomustas ühine piirkondlik ajalooline taust. Elva linn oli ülejäänud viiele omavalitsusele kohalikuks keskuseks, kus pakuti vajalikke elulisi teenuseid. Seda toetas toimiv raudteeühendus ning koostöö haridus- ja sotsiaalvaldkonnas, huvihariduses ja turismi alal. Reformiga tagati KOV-i territoriaalne terviklikkus. Ühtekuuluvustunnet suurendasid vähenevast ja vananevast rahvastikust tingitud sarnased probleemid. Need omakorda mõjutasid eelarvet ja pakutavaid teenuseid. Ühinemisega loodeti tõsta finantsvõimekust ja luua tingimused kvaliteetsemate teenuste pakkumiseks. Strateegiliseks sihiks oli jätkusuutlik hästi arenenud ja majanduslikult toimiv elu- ja töökeskkond. Uurimistöö teemaga seostub ühinemise tulemusel kasvav pikaajalise planeerimise ja ühisprojektide elluviimise võimekus. Haldusreformis nähti võimalust vähendada finantsriske ja samas ühise planeerimisega viia ellu laiemalt piirkondlikke vajadusi arvestavaid ja suurema mõjuulatusega investeeringuid. Positiivseks peeti ühiste eesmärkide nimel tegutsemisega vähenevat territooriumite vahelist rivaliteeti. (Ibid.: 2-5)

Lisaks eelnevale rõhutati reformist lähtuvat alternatiivset võimalust kogukonna tugevamaks kaasamiseks kohaliku eluolu juhtimisse (Ibid.: 5). See omakorda kinnitab ühinenud omavalitsuse staatuse sidusust kogukondliku kohaliku omavalitsuse teooriaga. Pigem innustatakse ja nähakse positiivsena kohalikku aktiivsust panustada arengusse ning kutsuda ellu ideid ja tegevusi igapäevaelu parendamiseks. Võimalused elanike kaasamiseks ja nende seisukohtadega arvestamiseks loodi juba ühinemisprotsessi jooksul erinevate teavitamise viisidega. Rajati teed üheks reformi loodetavaks tulemuseks, milleks oli tugevam kohalik demokraatia.

Läbirääkimiste infot levitati nii ühinevate omavalitsuste veebilehtedel kui paberkandjal kõikidesse uue haldusüksuse piiridesse jäävatesse postkastidesse. Lisaks toimusid rahvakoosolekud, et tutvustada ühinemislepingut ja selle lisasid ning edendada diskussiooni ja kuulata elanike arvamusi. Ühinemislepingu eelnõu ja lisade avalikul väljapanekul esitati kokku 138 tähelepanekut. Seejärel viidi läbi ühinemise rahvaküsitlus, kus muuhulgas sooviti teada kogukonna meelestatust, kas tulevase haldusüksuse nimi võiks olla Elva vald või Lääne-Tartumaa vald. Kõigis kuues omavalitsuses oli ühinemise pooldajaid rohkem kui

vastaseid. Kokku saavutati rahvahääletusel poolthääli 72,6%. Nimede konkurentsis jäi peale Elva vald. (Ibid.: 5)

Ühinemiseelsete KOV-de piirkondadesse jäid tegutsema teenuskeskused, et tagada võimu ja abi võimalikult vahetu kohalolek ning territooriumi parem teenindamise tase. Läheduse saavutamine kohaliku kogukonnaga on üks peamistest soovitustest, kuidas tagada haldusreformi edukus ja eesmärgistatus. Ühinemist ei tohiks võrdsustada kohaliku demokraatia kaotusega ja kodanike osaluse vähenemise hirmu ennetamiseks on asjakohane luua eraldi funktsionaalseid allüksuseid (Schwab et al. 2017: 104).

Haldusreformiga kaasnes ühinemistoetuse maksmine vabatahtlikult kohaliku omavalitsuse üksuste volikogude algatusel toimunud haldusterritoriaalse korralduse muutmiseks. Ühinemistoetuse üldine mõte oli soodustada reformi teostumist. Ühinemistoetust arvestati 50 eurot ühinenud kohaliku omavalitsuse üksuse elaniku kohta. Seejuures oli kehtestatud ühinenud omavalitsuse kohta minimaalne ja maksimaalne toetuse suurus, milleks oli vastavalt 150 000 eurot ja 400 000 eurot (Haldusreformi seadus 2017, §20). Elva vallale määrati 2 622 700 eurot ühinemistoetust, mis oli üks suuremaid Eestis (Eesti Statistika Kvartalikiri 2017: 165). Selle kasutamine lepiti kuue omavalitsuse vahel kokku ja fikseeriti vastavas ühinemislepingu lisas (Ühinemislepingu… 2016).

Elva valla moodustamine kinnitas antud töös varem käsitletud Arumäe ja Almann’i seisukohta viia Eestis läbi haldusterritoriaalne reform. Kohalike omavalitsuste ühinemisega kaasnes maakondade ja valdade piiride muutus. Ühtlasi toimus halduspiirkondade muutmine ja kehtestati uus avalike teenuste pakkumise piirkond Elva vald. Uue omavalitsusüksuse sujuvale toimimisele aitas kaasa ühinemistoetus. Haldusreformi eesmärgiks olnud omavalitsuste arengutasemete ühtlustumise ja kvaliteetsemate teenuste tagamise üheks eelduseks on edukas Euroopa Liidu struktuurifondide toetuste kaasamine omavalitsuste endi eestvedamisel.

2.2. Struktuuritoetuste haldusreformi eelne ja järgne analüüs

2.2.1. Elva valla ühinemiseelsete kohalike omavalitsuste struktuurifondidest rahastatud projektid

Elva valla moodustanud omavalitsused olid Euroopa Liiduga ühinemisest alates kuni 2017. aastal teostunud haldusreformini arendanud kohalikku elu Euroopa Liidu toetuste kaasabil. Selles peatükis analüüsitakse viie valla ja Elva linna struktuurifondide toetusega projektide elluviimise kogemust ja võimekust. Kogemust hinnatakse lähtuvalt erinevatest ellu viidud projektidest. Võimekust mõõdetakse varasemalt saadud struktuurifondide rahastuse suuruse järgi seoses elanike arvuga ja omavalitsusüksuse territooriumiga. Analüüsi aluseks on lõpetatud ja/või elluviimisel struktuurifondide projektid, mille põhitaotleja ja teostaja on konkreetne kohalik omavalitsus.

Kõik kuus ühinemiseelset omavalitsust Puhja, Rõngu, Konguta, Palupera ja Rannu vallad ning Elva linn on saanud toetusi Euroopa Liidu struktuurifondidest. Andmed nimetatud omavalitsuste kohta esitatakse uurimistöö autori poolt vastavalt rahvastiku arvu suurusele alustades kõige väiksemast. Analüüs põhineb omavalitsuste enda esitatud taotlustel ja heaks kiidetud projektidel. KOV-ide võimekuse hindamiseks projektide elluviimisel on mõõdikuks valitud toetused lähtuvalt elanike arvust ja omavalitsusüksuse territooriumi suurusest (tabel 1). Paremaks ülevaateks on esitatud näitajate omavaheline seos asustustihedusena.

Tabel 1. Ühinemiseelsete omavalitsuste rahvastiku, pindala ja asustustiheduse keskmine perioodil 2004–2017 (RV0291)

Palupera Konguta Rannu Puhja Rõngu Näitaja Elva linn vald vald vald vald vald Rahvaarv, tk 1185 1405 1639 2371 2926 6104 Pindala, km2 123,44 107,60 157,90 167,50 164,12 9,92 Asustustihedus, 9,60 13,04 10,38 14,16 17,83 615,32 elanikku km2 kohta

Järgnevalt esitatakse ülevaade ja hinnatakse kuue omavalitsuse kogemust ja võimekust struktuurifondide toetuste kaasamisel (joonis 2). Aluseks võetakse ühinemiseelsed struktuuritoetused alates Eesti astumisest Euroopa Liitu 2004. aastal kuni haldusreformi teostumiseni 2017. a. Alapeatüki andmed omavalitsuste välisrahastusest põhinevad uurimustöö lisas 1 esitatud struktuurifondide toetuste ülevaatel, mis omakorda pärinevad Eesti struktuuritoetuste andmebaasist (Euroopa Liidu Struktuuritoetus).

3385644 1106715 1953125 568634 872287 322565 273979 341295

390625 , eurot/omavalitsus

2 78125

15625 4607 6740 3000 5210 1735 3125

555 480 370 625 380 230 170

125

25 11

Ühik vastavalt Ühik vastavalt joonise näitajateletk, eurot/elanik, eurot/km 5 4 4 5 3 2

1 Rahastatud projektide Toetus elaniku kohta Toetus ruutkilomeetri Toetus eurodes arv (tk) eurodes (eurot/elanik) kohta eurodes omavalitsusüksuse kohta (eurot/km2) (eurot/omavalitsus)

Palupera vald Konguta vald Rannu vald Puhja vald Rõngu vald Elva linn

Joonis 2. Elva vallaks ühinenud KOV-ide struktuurifondide toetuste rakendamise kogemus ja võimekus aastatel 2004–2017 (Euroopa Liidu Struktuuritoetus; RV0291). 24

Kõige väiksema rahvaarvu ja asustustihedusega Palupera vald on varasemalt vallavalitsuse initsiatiivil taotlenud ja saanud toetust neljale Euroopa Liidu programmidest rahastatavale struktuurifondi projektile. See näitab kohaliku omavalitsuse ettevõtlikkust ja suutlikkust tuua piirkonda välisvahendeid. Hellenurme paisjärve tervendamise ja lasteaiakohtade loomise ning Nõuni külaraamatukogu ja Palupera Põhikooli ehituslikud projektid said Euroopa Liidu vahenditest kokku toetust 568 634 eurot (joonis 2). Kuna Elva vallaks ühines vaid osa endise Palupera valla küladest, siis reformijärgse haldusjaotuse kohaselt jäi Nõuni külaraamatukogu investeering Otepää valla territooriumile.

Konguta oli ühinenud valdadest üks väiksemaid, millega kaasnes mõnevõrra piiratum haldussuutlikkus. Välisrahastust on omavalitsusüksus kasutanud lasteaia ja kooli rekonstrueerimiseks. Kooli ja lasteaia enam kui kümne aasta tagused projektid viitavad puudustele käia ajaga kaasas ja panustada pidevalt kohaliku eluolu jätkusuutlikkusse arengusse struktuuritoetuste kaasabil. Tegemist ei ole uurimistöö autori etteheitega omavalitsuse juhtimise vajaka jäämistele vaid üksuse väiksusest tulenevale paratamatusele.

Rannu Vallavalitsus on olnud võrdlemisi aktiivne positiivseid rahastusotsuseid saanud projektitaotluste esitaja. Alates 2004. aastast on ellu viidud 5 Euroopa Liidu finantseeringuga projekti. Vaatamata sellele on toetuste kogumaht olnud võrdlemisi väike 273 979 eurot ja ühe elaniku kohta on saadud toetust vaid 170 eurot, mis on kuue omavalitsuse seas madalaim tulemus (joonis 2). Tunnustamist väärib koostöös teiste omavalitsustega ametnike ja volikogu liikmete koolitamise ühisprojekti juhtimine (lisa 1). Võrreldes ülejäänud nelja vallaga on Rannu saanud kõige mitmekülgsemat kogemust erinevate struktuurifondide projektide elluviimisel. Vastupidine on olukord omavalitsusüksuse võimekuse hindamisel toetuste kogumaksumuse järgi. Selle peamisteks põhjusteks on ilmselt piisava omafinantseeringu puudumine, kõrge potentsiaalse investeeringu maksumus ühe kasusaaja kohta, vallavalitsuse ametnike ülekoormus ja spetsiifiliste oskuste puudumine.

Puhja Vallavalitsus on erinevatest programmiperioodidest saanud struktuurifondide toetusi kokku 872 287 eurot (joonis 2). Rahastatud projektide rõhuasetus on haridusobjektide investeeringutel; kooli ja lasteaia rekonstrueerimisel. Tervise edendamise projekti „Liigume üheskoos tervise heaks“ tegevusi ja üritusi korraldati nii Puhja kui Konguta valla territooriumil ja idee teostumiseks oli ettenähtud eraldi projektijuhi palkamine (Euroopa Liidu Struktuuritoetus). Sarnaselt Palupera, Konguta ja Rannu vallale, tuleb Puhja korral samuti tõdeda, et võimalused struktuurifondide rakendamiseks kohaliku omavalitsuse enda

initsiatiivil ja juhtimisel, on jäänud piiratuks. Projektijuhi palkamine suhteliselt väikese maksumusega, alla 20 000 euro, taotlusprojekti teostamiseks viitab asjaolule, et kohaliku omavalitsuse töötajate rakendamine selleks ei olnud võimalik (lisa 1).

Rõngu Vallavalitsus on saanud toetusi 1 106 715 eurot, mis pindalaühiku kohta on seni kirjeldatutest suurim, 6740 eurot (joonis 2). Peamiseks näitajate mõjutajaks on Rõngu Hooldusravikeskuse ehituse projekt, mille toetuse suurus oli üle 900 000 euro (lisa 1). Julgus viia ellu eelarvemahukat ehitusprojekti näitab omavalitsuse ettevõtlikkust ja kompetentsust. Kuid sarnaselt teiste valdadega on Rõngus olnud samuti probleemiks vähene, vaid 3, EL struktuurifondide projektide kogemus ja madal, 380 eurot elaniku kohta, võimekus struktuuritoetuste rakendamisel (joonis 2). Kolme projekti teostumine, millest ainult üks on käesolevast rahastusperioodist ja seegi soojusmajanduse arengukava koostamiseks, kinnistab veelgi enam haldusreformi läbiviimise põhjendatust.

Elva linn oli ühinemiseelsetest omavalitsustest rahvaarvult kõige suurem, kuid väikseima pindalaga. Rohkete rahastatud projektide elluviimine 3 385 644 euro ulatuses näitab kohalikku asjatundlikkust ja võimekust (lisa 1). Elva linn eristub valdadest selgelt suurema projektide elluviimise kogemuse ja võimekusega. Ühinemiseelselt saadi positiivne rahastusotsus 11-le struktuurifondide projektile, mis on poole rohkem, kui seni kõige suurema rahastatud projektide arvuga Rannu vald (joonis 2). Elva linna edukus ja erisus viie vallaga võrreldes oli ebaühtlasele arengutasemele ja piiratud võimalustele viidates peamiseks reformi vajalikkuse argumendiks. Elva linn kujunes ümberkaudsetele valdadele ühinemisprotsessi keskpunktiks.

Haldusreformi eelsete omavalitsuste struktuuritoetuste uurimisel selgub, et kõige rohkem saadi rahastust Euroopa Regionaalarengu Fondi meetmetest 2.4.1.1 Kohalike avalike teenuste arendamine, 4.6.1 Kohalik sotsiaalmajanduslik areng ja 4.2.1 Keskkonna infrastruktuur. Kõigi omavalitsuste puhul oli oluliseks puuduseks vähene toetuste saamine programmiperioodil 2014–2020. Kokku toetuse saanud 29-st projektist on vaid 7 viimase finantsraamistiku rahastusest ja sellest omakorda 3 arengukavade koostamiseks. Pole põhjust arvata, et omavalitsusüksustel endil ei olnud soovi ega tahet suuremas mahus struktuurifondide vahendite kaasamiseks. Järgmises alapeatükis 2.2.2. esitatud dokumentide võrdluses on tuvastatav kõigi omavalitsuste ambitsioon ja vajadus struktuuritoetuste abil edendada kohalikku arengut ja pakkuda kvaliteetsemaid teenuseid.

Euroopa Liidus on aasta-aastalt üldise arengu taustal muutunud struktuurifondide rahastamise alused. Eesti esimestel EL-i liikmeks astumise aastatel oli tähtis võimalikult kiire tõuge eluolu parendamisse ja mitte niivõrd projektide laiapõhjaline mõju. Hiljem on struktuurifondide toetuste määramisel saanud järjest olulisemaks terviklikkus ja koostöö. Seda kinnitab väikeste omavalitsuste eurorahastuse dünaamika, mida iseloomustavad takistused edukaks struktuuritoetuste rakendamiseks. Piiravaks faktoriks oli väikeste valdade finantsvõimekus ja raskused omafinantseeringu kaasamisel. Järelikult võib nimetada kolm peamist põhjust, miks töös analüüsitud KOV-idel oli vähene suutlikkus struktuuritoetusi kaasata: 1) piisava hulga ja kogemustega inimressursi vähesus, 2) finantsiline piiratus tagada projektide nõutud omafinantseeringu määra ja 3) investeeringu sihtrühma liikmete vähesuses. Lahendust probleemidele nähti haldusreformis.

Kõigil Elva vallaks ühinenud omavalitsustel oli suurem või väiksem kogemus struktuurifondide projektitaotluste kirjutamisel ja positiivsete rahastusotsuste saamisel. Enim toetust ühe elaniku kohta said rahvaarvult väikseim ja suurim omavalitsus, vastavalt Palupera vald 480 eurot ja Elva linn 555 eurot (joonis 2). Rahastuse jaotumisel pindalaühikule olid esirinnas kaks suurema elanike arvuga omavalitsust Rõngu vald ja Elva linn. Nii võimekuse kui kogemuse mõõdikute tulemusel oli teistest üle Elva linn. Viie valla puhul paistab Elva linna kõrval silma struktuuritoetuste kaasamise probleem viimasel programmiperioodil 2014–2020, kus eelarvemahukad positiivsed rahastusotsused peale Palupera valla lasteaiakohtade loomise projekti puuduvad. Selle perioodi meetmeid iseloomustab soov panustada laiapõhjalist muutust ja piirkondlikku koostööd edendavatesse projektidesse. See avaldas survet omavalitsuste kompetentsile ja eelarvele. Elva linnal oli valdadest märgatavalt suurem kogemus ja võimekus projektide elluviimisel. Tänaseks on haldusreform toimunud ja see annab võimaluse analüüsida Elva valla ühinemisjärgset tegevust struktuurifondide toetuste kaasamisel ja sellega seotud haldusreformi eesmärkide täitmisel.

2.2.2. Elva vallaks ühinenud kohalike omavalitsuste investeeringuprioriteedid

Eelmises alapeatükis vaadeldi ühinemiseelsete omavalitsuste kogemust ja võimekust projektide kirjutamisel ja elluviimisel. KOV-d planeerivad oma tegevusi ette, püstitavad eesmärke ja loovad visiooni. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse järgi on kohustus koostada arengukava, eelarve ja eelarvestrateegia. Neis sisaldub KOV-i ülevaatlik kirjeldus ja tulevikunägemus koos eesmärkide saavutamiseks kavandatud tegevustega. Eelarvestrateegias fikseeritakse prioriteetsemad investeeringud, millele antud alapeatükk peamiselt keskendub. Kõigil kuuel ühinemiseelsel omavalitsusel oli kinnitatud eelarvestrateegia aastateks 2017–2021.

Kohaliku omavalitsuse arengukava, eelarve ja -strateegia on lähtealuseks ja hädavajalikuks toeks üksuse toimimisele. Arengukava peab hõlmama vähemalt nelja eelseisvat aastat. Nimetatud dokumendis kajastatakse erinevate valdkondade iseloomustused koos tugevuste, nõrkuste, ohtude ja võimalustega ning eesmärgid ja tegevused nende saavutamiseks. Eelarvestrateegia on arengukavast lähtuv finantsplaan, mis võib olla kohaliku volikogu poolt vastu võetud iseseisev dokument või arengukava osa. Oluline on säilitada kooskõla kõrgemal seisvate riiklike kavade ja strateegiatega. Arengukava ja finantsplaan on aluseks kohaliku omavalitsuse eelarve koostamisele.

Projektide kirjutamine ja elluviimine on võimalus vähendada omavalitsuste finantskoormust, aidata kaasa kitsaskohtade likvideerimisele ja eesmärkide saavutamisele tõhusamal, sh ajaliselt efektiivsemal, viisil. Struktuurivahendite kaasamine kohaliku elu parendamisse on saanud tavapäraseks ja levinud praktikaks. Sellest tulenevalt nähakse arengukavades ja strateegiates ette mitmete probleemide lahendamist toetusrahaga. Järgnevalt uuritakse, millised ühinemiseelsetes omavalitsustes kavandatud ideedest ja investeeringutest jäid prioriteetseteks Elva vallas. Selleks analüüsitakse ühinemiseelsete KOV-ide arengudokumente ja strateegiaid. Kogutud informatsioon seotakse ühinemistoetuse, Elva valla arengukava ja finantsplaani andmetega. Struktuurifondide kaasatus KOV initsiatiivil on kooskõlas riigikeskse kohaliku omavalitsuse teooriaga, sest ellu viiakse peamiselt ülevalt-alla suunatud ideid, millega püütakse tagada seadusega pandud ülesannete paremat ja kvaliteetsemat täitmist. Investeeringute teostamine sõltub valla finantseerimisvõimekusest ja tulemusindikaatoritest.

Võrdlus investeeringute kajastamisest kohalike omavalitsuste dokumentides ja nende realiseerumine on esitatud joonisel 3. Selle aluseks olev informatsioon pärineb ühinemiseelsete üksuste ja haldusreformi järgse Elva valla arengudokumentidest ning struktuurifondide Eesti toetuste andmebaasist. Kajastatud on struktuuritoetustega seotud projektide mahud eurodes. Joonis 3 keskendub nendele prioriteetsetele investeeringutele, mis olid üksikute omavalitsuste jaoks olulised vastavalt finantsplaanidele seoses struktuurifondidega. See, et varasematele EL-i toetuste abil kavandatud projektidele ei ole Elva valla eelarvestrateegias struktuurivahendeid arvestatud, tähendab valdavas enamuses, et neile on leitud mõni teine rahastamisallikas. Vastavad selgitused on antud peale joonist 3 iga konkreetse omavalitsusüksuse investeeringute analüüsi juures.

1010001 Elva linn 0 2397000

633655 Rõngu vald 0 1630000

840548 Puhja vald 20000 2736000

0 Rannu vald 0 1300000

0 Konguta vald 0 780000

0 Palupera vald 0 0

0 500000 1000000 1500000 2000000 2500000 3000000 investeeringu suurus, €

Haldusreformi järgselt aastatel 2017–2020 struktuurifondidest toetatud ühinemiseelsete KOV-ide prioriteetsed investeeringud Endiste KOV-ide prioriteetsete investeeringuobjektide kavandatud struktuuritoetuste eelarveline maht Elva valla finantsplaanis aastani 2023 Ühinemiseelsete KOV-ide finantsplaanides prioriteetsetele investeeringutele planeeritud struktuuritoetused aastatel 2017–2021 Joonis 3. Ühinemiseelsete omavalitsuste prioriteetsete investeeringute võrdlus haldusreformi järgse olukorraga (Palupera valla eelarvestrateegia… 2016; Konguta valla eelarvestrateegia… 2016; Rannu valla eelarvestrateegia… 2016; Puhja valla eelarvestrateegia… 2016; Rõngu valla eelarvestrateegia… 2016; Elva linna eelarvestrateegia… 2016; Elva valla arengukava… 2019; Euroopa Liidu Struktuuritoetus). 29

Palupera valla eripäraks oli, et haldusreformiga jäid mõned endise omavalitsuse küladest Valgamaa territooriumile. Arengukava ja eelarvestrateegia analüüsis vaadeldakse neid investeeringuobjekte, mis hõlmavad Elva valla territooriumit. Ühinemistoetus 300 000 eurot peeti vajalikuks kulutada Hellenurme mõisahoone ja kohalike kergliiklusteede ehituseks (Palupera valla eelarvestrateegia… 2016: 13). Valla väiksusest tingituna ei seatud väga ambitsioonikaid plaane ja suudeti hinnata KOV reaalset võimekust. Seega on investeeringuobjektidena kajastatud vaid ühinemistoetuse kaasabil elluviidavad projektid. Palupera vald oli haldusreformi eelsetest omavalitsustest kõige väiksema elanike arvuga KOV. Kuna Elva vallaga liitus vaid osa endise Palupera valla küladest, siis on vaadeldava territooriumi rahvastik veelgi väiksem. Seega on arusaadav, miks ei ole pärast ühinemist planeeritud kavandada endise Palupera valla küladesse mastaapseid investeeringuid. Varem vajalikuks peetud kergliiklusteede ehitused on tänaseni olulised, kuid nende ja teiste projektide rahastamist struktuurifondidest ei ole ettenähtud (joonis 3).

Konguta valla arengukava sätestab kohaliku elu edendamiseks võimaluse euroraha kaasamiseks aastatel 2014–2020 (Konguta valla arengukava... 2016: 9). Vaatamata suhteliselt heale finantsseisundile ei õnnestunud viimasel programmiperioodil kordagi saada projektidele struktuurifondide vahenditest positiivset rahastusotsust. Tekib tugev vastuolu kavandatu ja tegeliku olukorra vahel. Konguta ise peab positiivseks ja heaks projektitoetuste eelduseks lubatust oluliselt väiksemat laenukoormust ja stabiilset juhtimist (Ibid.: 9). Samas ei suudeta oma potentsiaali realiseerida. Üheks täiendavaks takistuseks võib siin olla arengukavas nõrkusena märgitud vallavalitsuse personaliprobleemid (Ibid.: 7). Vallavalitsuse 5 teenistujat katavad igaüks mitut erinevat valdkonda ja personali vähesuse tõttu ei saa tagada spetsialiseerumist (Ibid.: 20). Piiravaks osutub valla asulate väiksus, sest elanike vähesus muudab investeeringud limiteeritud sihtgrupi liikme kohta kulukaks.

Konguta valla eelarvestrateegias 2017–2021 planeeritud viiest olulisemast investeeringuobjektist vaid kahel juhul nähti võimalust struktuurifondide kaasamiseks. Nendeks olid Kentsi paisjärve taastamine esialgse hinnangulise maksumusega 800 000 eurot ja valla hoonete küttesüsteemide renoveerimine kogumaksumusega 300 000 eurot. Järve taastamiseks loodeti saada toetust piirkondade konkurentsivõime tõstmise programmist ja lisaks kasutada ühinemistoetust 300 000 eurot. (Konguta valla eelarvestrateegia… 2016: 6) Nimetatud kahe projekti elluviimiseks planeeriti aastatel 2017–2018 saada toetusrahasid vastavalt 540 000 eurot järve seisundi parendamiseks ja 240 000 eurot küttesüsteemi

renoveerimiseks (Ibid.: 9-10). Ühinemislepingu investeeringuobjektidest nähtub, et paisjärve projekti on piirkondlikult oluliseks peetud ühinemistoetuse kulutamisel (lisa 3). Kuigi projekti teostamine on mõned aastad viibinud, siis on investeeringuobjekti prioriteetsus endiselt aktuaalne ja kajastub ühendvalla arengudokumentides (Elva valla arengukava… 2019: 42). Elva Vallavalitsus on tänaseks teinud ettevalmistustöid, esitanud projektitaotlusi ja korraldanud hankeid Kentsi järve taastamistöödega alustamiseks (Elva vald alustas…). Möödunud aasta detsembris kinnitas Tartumaa Arendusseltsi juhatus nelja suurprojekti rahastuse, sealhulgas projekti „Kentsi paisjärve taastamine ja puhkeala arendamine“ (Tartumaa Arendusselts 2019). Küttesüsteemide arendamine on Elva vallas planeeritud erinevates piirkondades omavahenditest ja väiksemas mahus, mida algselt Konguta eelarvestrateegias eeldati (Elva valla arengukava… 2019: 42, 61).

Suuremahuliste investeeringuprojektide ja nendega seotud eesmärkide elluviimiseks on haldusreformi teostumine Kongutale siiani kasulik muutus olnud. Endisele väga piiratud eelarvega, milleks oli ligikaudu 1,65 miljonit eurot 2017. a, üksusele annab praegune haldusjaotus paremad võimalused ambitsioonikate projektide elluviimiseks (Konguta valla… 2017: 4). Kentsi paisjärve taastamiseks leiti struktuurifondide toetusmeetmete asemel teised rahastusallikad, mis võimaldavad ellu viia endise Konguta valla eesmärki mitmekesistada aktiivse puhkuse võimalusi (Konguta valla eelarvestrateegia… 2016: 24). Selle tulemusel saab omakorda edendada turismi ja puhkemajandust, et tõsta kohalikku konkurentsivõimet. Kogukondlikud ideed ja ühistegevused ning elanikkonna kaasamine võimestavad kogukondliku kohaliku omavalitsuse teooria rakendumist.

Rannu vald oli Kongutast mõnevõrra suurem, kuid siiski oli ca 1650 elanikuga omavalitsuse puhul tegemist väga väikese üksusega. Vastavalt uurimistöö lisa 3 informatsioonile seadis Rannu vald omavalitsuste ühinemisel prioriteetseks investeeringuks koolimaja remondi, mille hinnanguline kogumaksumus oli ühinemislepingu sõlmimise ajal 1 450 000 eurot. Sellest 150 000 eurot oli arvestatud omafinantseeringuna, 300 000 eurot ühinemistoetusena katmiseks ja 1 000 000 eurot sihtfinantseeringuks. Rannu eelarvestrateegias oli olulisemate toetusega projektidena nimetatud Rannu koolimaja remont ja rahvamaja valgustusseadmete uuendamine. Kohalike ettevõtjate hüvanguks korrastatava juurdepääsutee ja ringkõnnitee ehituseks sooviti rahastust taotleda Euroopa Regionaalarengu Fondi piirkondade konkurentsivõime tugevdamise meetmest (PKT). (Rannu valla eelarvestrateegia… 2016: 9)

Dokumentide analüüsi tulemusel võib täheldada, et Rannu valla olulised investeeringuobjektid sisalduvad Elva valla arengukavas ja eelarvestrateegias, kuid nende elluviimine on pigem nähtud ette omavahenditest ja laenu arvelt, mitte struktuurifondide abil. Nii Rannu koolimaja kui rahvamaja valgustusseadmete remont sisalduvad ühendvalla eelarvestrateegias, kuid valgustuse kaasajastamine kulud soovitakse katta valla omavahenditest ja koolimaja remondiks peetakse vajalikuks võtta 2021. aastal laenu 600 000 eurot (Elva valla arengukava… 2019: 63). Elva vald soovib rajada erinevaid kergliiklusteid ja Rannu piirkonna tööde teostumine on prognoositud aastateks 2022–2025 (Ibid.: 45).

Kohalike omavalitsuste, endise Rannu valla ja haldusreformiga tekkinud Elva valla, arengukavade ning eelarvestrateegiate läbitöötamise tulemusel võib väita, et ühinemiseelselt kaardistatud Rannu valla vajadused ja tähtsamad investeeringuobjektid on leidnud oma positsiooni Elva valla arengukavas ja eelarvestrateegias. See omakorda viitab uue haldusüksuse soovile ja tahtele arvestada endise Rannu valla vajadustega. Investeeringute planeeritud elluviimine laenuga ja omavahenditest annab informatsiooni Elva valla oskusest hinnata, mis on omavalitsuse reaalne projektide ettevalmistamise ja realiseerimise võimekus ning tegelik potentsiaalsete meetmete sobivus. See tähendab, et tehakse selged valikud, millised projektid võiksid olla struktuurifondide rahastusega ja millised mitte. Arengukava ja eelarvestrateegia on pidevalt muutuvad, mistõttu on oluline keskenduda nende ajakohasusele ja teabele, mis aitab parimal viisil ja täpsemalt tabada tulevikus avanevaid võimalusi ning samas arvestada KOV tegelikku suutlikkust.

Puhja vald oli koostööd ja omaalgatuslikku tegevust arendav omavalitsus. Üheks strateegiliseks eesmärgiks oli avatud, aktiivne ja kaasav juhtimine, mille saavutamiseks peeti vajalikuks koostöö arendamist teiste omavalitsustega (Puhja valla arengukava… 2015: 37). See omakorda oli oluliseks eelduseks sujuva haldusreformi läbiviimisele. Samas väärtustati vallas kogukondliku kohaliku omavalitsuse teooria rakendamist. Tähtis oli elanike omaalgatuslik tegevus küla- ja seltsielu edendamisel (Ibid.: 48). Puhja valla juhtimisel hinnati kõrgelt koostööd kogukondadega, vabaühendustega ja ettevõtjatega (Ibid.: 55). Puhja valla eelarvestrateegia 2017–2021 investeeringuobjektidest oli kavandatud ühinemistoetuse 300 000 eurot kasutamine valla teede parendamiseks (Puhja valla eelarvestrateegia… 2016: 4). Teisteks toetuste abil elluviidavateks suuremateks investeeringuteks olid järgmised projektid: 1) 2017. aastal Ulila Keskuse renoveerimine kogumaksumusega 560 000 eurot, millest toetust planeeriti 460 000 eurot, 2) Puhja gümnaasiumi pindala optimeerimine

kogumaksumusega 1 700 000 eurot ja sellest kavandatava toetusega 1 500 000 eurot, 3) Reku sildamisala 604 000 eurot, millest planeeritav toetus 504 000 eurot ja 4) Puhja kooli staadioni rekonstrueerimine 320 000 eurot, millest toetus 272 000 eurot (Ibid.: 5-6).

Elva valla arengukavas ja eelarvestrateegias on ettenähtud mitmete Puhja piirkonna prioriteetsete investeeringute teostamine. Puhja koolihoone kaasajastamine säilitas algselt planeeritud suurusjärgu, 1 725 000 eurot (Elva valla arengukava… 2019: 63). Projektile saadi struktuurifondide toetust 840 548 eurot ja tööd on tänaseks teostatud (lisa 2). Elva valla arengukavas on seatud eesmärgiks Emajõe veetee arendamine läbi Reku sadamaala parendamise (Elva valla arengukava… 2019: 34). Lähiaja prioriteetsete objektide nimekirjas on see kajastatud randumisalade arendamisena ja seda oluliselt väiksemas mahus, kokku 150 000 eurot, mis kaetakse omavahenditest (Ibid.: 61). Puhja staadioni ja Ulila Keskusega seonduvaid töid on haldusreformi eelsete plaanidega võrreldes kavandatud väiksemas mahus. Staadioni uuendamine soovitakse lõpule viia 2020. aastal eelarvelise maksumusega 60 000 eurot, millest toetus 20 000 eurot. Ulila Keskuse rekonstrueerimist ülaneeritakse omavahenditest ja laenu abil, vastavalt 68 000 ja 50 000 eurot. (Ibid.: 62)

Kokkuvõtteks võib märkida, et Puhja vajadused on olulises osas kaardistatud Elva valla planeerimisdokumentides. Kuigi Ulila Keskuse, Reku sildamisala ja staadioni projektid on kavandatud väiksema eelarvega, siis koolihoone projekti positiivne struktuurifondide rahastusotsus viitab uue omavalitsusüksuse edukusele. Ainuüksi selle ühe projektiga saadi sama välisrahastuse maht, mis Puhja vallas kokku terve ühinemiseelse perioodiga.

Rõngu valla arengukava aastateks 2015–2030 märgib nii haldusreformiga seotud võimalused kui ohud, mida võib pidada üldisteks reformi poolt- ja vastuargumentideks. Positiivseks peeti paremaid väljavaateid investeeringute kaasamiseks, kuid samas kardeti ääremaastumist (Rõngu valla arengukava… 2015: 21). Ühinemistoetuse kavandas Rõngu vald suunata Käärdi lasteaia ehitustöödesse (Rõngu valla eelarvestrateegia… 2016: 5). Lasteaia investeeringu kogumaksumust hinnati 1 200 000 eurole, millest kogutoetus oleks moodustanud 900 000 eurot (Ibid.: 7). EAS-i toetusel 50 000 euro ulatuses taheti renoveerida Rõngu lasteaia II korrus, mille hinnanguliseks kogumaksumuseks oli 200 000 eurot (Ibid.: 7). Mahukaimaks investeeringuobjektiks oli 1 200 000 eurot maksev Rõngu Keskkooli spordikompleks. Välisvahendeid sooviti hõivata 900 000 euro eest (Ibid.: 7-8). Rõngu valla kõnniteid nähti ette ehitada piirkondade konkurentsivõime tugevdamise programmi toetuse kaasabil. Alustati Käärdi alevikus Mesika kõnniteest, milleks saadi ERF-ist toetust 279 158

eurot (lisa 2). Projekti lõpptähtajaks on käesoleva aasta november. Rõngu-Viljandi maantee kergliiklustee rajamine sai samast programmist toetust 354 497 eurot (lisa 2). Kokku hinnati Rõngu valla eelarvestrateegia järgi vajalike kõnniteede ehitust summas ca 550 000 eurot, millest toetuseks arvestati 480 000 eurot (Rõngu valla eelarvestrateegia… 2016: 6). Lisaks sellele kavandati jalgteede jätkuprojekti suurusjärgus 3 360 000 eurot, millest 300 000 eurot planeeriti PKT meetmest ning katlamaja ehitust 200 000 euro suuruse toetusega ja kogumaksumusega üle 400 000 euro (Ibid.: 6).

Haldusreformi järgselt on Rõngu valla varem tähtsaks peetud investeeringutest säilitanud oma prioriteetsuse mitmed objektid. Näiteks on Elva valla eelarvestrateegias planeeritud Rõngu kõnniteede ja jalgteede ehitamine ligi 800 000 euro eest peatselt realiseerumas. Oodatav toetus orienteeruvalt 633 000 eurot on struktuurifondidest tänaseks projektide teostumise tulemusel põhimõtteliselt saadud (lisa 2). Käesoleval ajal tegeldakse projekti elluviimisega PKT programmist. Endiselt on aktuaalne Käärdi lasteaia ehitus, kuid seda mitmes etapis ja esialgu poole väiksemas mahus ehk 600 000 euro eest aastatel 2019–2023 (Elva valla arengukava… 2019: 63). Lasteaia ehituse valmimiseks on 1 900 000 eelarvega tegevused kavandatud uuel Euroopa Liidu rahastusperioodil (Ibid.: 43). Elva Vallavalitsuse korraldusega võeti 2019. a detsembris vastu detailplaneering Käärdi lasteaia rajamiseks (Elva linnas Kadaka… 2019). Eelarvemahukas Rõngu Keskkooli spordikompleksi rajamine 1 200 000 euroga soovitakse teostada uue programmiperioodi 2021–2027 raames aastatel 2024–2025 (Elva valla arengukava… 2019: 43). Rõngu valla eelarvestrateegiaga ettenähtud katlamaja ehitust teostab osaühing N. R. Energy käesoleval aastal (Rõngu saab uue… 2020).

Rõngu valla olulisi investeeringuobjekte ei ole kõrvale heidetud ja need on endiselt kavas ellu viia. Ajaliselt on nende teostus mõnevõrra esialgselt planeeritust hilisem ja jääb märkimisväärse eelarvemahuga ca 3,1 miljonit eurot uude algavasse Euroopa Liidu programmiperioodi. Joonisel 3 esitatud informatsioon Elva vallas kavandatud projektidest lähtub omavalitsusüksuse kinnitatud arengukavast 2019–2025 ja eelarvestrateegiast 2019– 2023. Seega ei ole tänase päeva seisuga teada, mis maksumuses on uuest programmiperioodist kavandatud investeeringute toetuste maht aastatel 2024–2025. Rõngu kergliiklusteede projektide algus (lisa 2) viitab sellele, et struktuurifondide taotlusi valmistati ette ühinemisprotsessi ajal. Projektide põhjendamine oli aga seda lihtsam, mida kindlamalt ja üksmeelsemalt haldusreformiks valmistuti. Enne, kui Elva vald hakkas juriidiliselt eksisteerima, tegutseti ühiste eesmärkide nimel ja rahastatud projektid on selle

kinnituseks. See omakorda tõestab reformi põhjendatust KOV jätkusuutliku arengu ja kvaliteetsemate teenuste pakkumise eesmärgil.

Elva reformieelse eelarvestrateegia aluseks oli linna arengukava aastateks 2012–2020. Strateegia investeeringud lähtusid nimetatud arengukavast. Sarnaselt paljudele teistele Eesti linnadele kavandas Elva projekti „Hea avalik ruum“ rakendamist. Linnakeskuse ehituse kogumaksumuseks hinnati 2 260 000 eurot ja Euroopa Liidu struktuurifondide toetuseks 1 010 001 eurot (Elva linna eelarvestrateegia… 2016: 11). Projekti elluviimine algas 2018. aastal ja ametlik lõpptähtaeg on 2021. aasta jaanuar (lisa 2). Linnakeskuse kaasajastamist toetab struktuurifondide PKT programm 1 010 001 euroga. Linna eelarvestrateegia järgi oli 2020. aastaks kavandatud veel Verevi järve saneerimisprojekti teostamine 695 000 euroga, mida sooviti rahastada 555 000 euroga erinevatest toetustest, sealhulgas ühe võimalusena struktuurifondidest. Ühinenud Elva vallas on tööde teostamiseks planeeritud 2023. aasta (Elva valla arengukava… 2019: 42). Kuigi investeeringuprojekt on dokumentides ära märgitud, siis selle elluviimise ajalist prioriteetsust on mitme aasta võrra edasi lükatud, 2020. aastalt Elva linna strateegias 2023. aastale Elva valla omas. Samuti on edasi nihkunud Elva sotsiaalmaja ehitus, mis on plaanis ellu viia perioodil 2024–2025, projekti hinnangulise kogumaksumusega 1 259 000 eurot (Ibid.: 43). Elva linna eelistus ühinemistoetuse kasutamiseks oli panustada spordihoone ja ujula rajamisse (lisa 3). Eelarvestrateegias 2017– 2021 oli projekti kogumaksumuseks hinnatud 3 206 000 eurot (Elva linna eelarvestrateegia… 2016: 12). Projekti sooviti realiseerida omavahenditest ning ühinemistoetuse ja laenu kaasabil. Hetkel toimub projekti kõrge maksumuse tõttu ehitustööde teostamine etappide kaupa vastavalt eelarve võimalustele.

Elva linn oli ühinemiseelselt seadnud prioriteediks kolm suuremat Euroopa Liidu rahastust vajavat projekti. Tänaseks on lõpetamisel linnakeskuse kaasajastamise projekt, milleks saadi struktuurifondide toetust 1 010 001 eurot (lisa 2). Verevi järve saneerimise ja sotsiaalmaja ehituse projektid on lükkunud uude rahastusperioodi.

Enamasti olid ühinemislepingu lisas fikseeritud investeeringud vastavuses omavalitsuste endi nägemusega ja eelarvestrateegiates kajastatud infoga (lisa 3). Uurimustöö fookuses olevate Euroopa Liidu struktuuritoetuste aspektist on Elva valla puhul positiivne haldusreformi järgsete projektide elluviimise arvukus (lisa 2). Lisas 2 on muuhulgas ära toodud kaks ühinemisprotsessi koordineerimisega seonduvat projekti kogumaksumusega ca 50 000 eurot. Elva Vallavalitsus on reformi järgselt saanud ca 3,1 miljonit eurot toetust.

Aastatel 2018–2019 elas Elva vallas keskmiselt 14456 inimest kogupindalaga 732 ruutkilomeetril (RV0291U). Ühe omavalitsuse elaniku kohta moodustab see ligikaudu 214 eurot toetust ja ruutkilomeetri kohta 4228 eurot. Arvestades lühikest paari aasta pikkust perioodi, mis on ühinemisest möödunud, võib öelda, et tegemist on eduka saavutusega. Kuue omavalitsuse haldusreformile eelnev aeg struktuurifondide toetuste taotlemiseks oli peaaegu kuus korda pikem. 12. aasta jooksul saadi kokku üle 6,5 miljoni euro toetusraha. Ühinemisjärgselt on Elva vald sellest struktuurifondide rahastuse mahust täitnud 47%.

Uurimistöö tulemusel võib järeldada, et haldusreform on Elva valla näitel ennast õigustanud ja täidab eesmärki ühtlustada piirkondade arengutasemeid. Sealhulgas avanevad uued täiendavad võimalused struktuurifondide vahendite kasutamiseks. Süsteemne ja laiema haardega piirkondlik juhtimine aitab kaasa kvaliteetsemate ja läbimõeldud avalike teenuste pakkumisele. Kohaliku omavalitsuse tegevused riigi poolt pandud ülesannete täitmiseks ja aktiivsus üksuse arendamisel tõstab elanike heaolu ja loob eeldused paremaks majanduslikuks suutlikkuseks. Kohalikele inimestele tähendab see omakorda kodukoha väärtustamist ja soovi veelgi enam ise panustada. Tugev ja initsiatiivne kogukond koostöös kohaliku omavalitsuse võimuorganitega kinnistavad riigikeskse ja kogukondliku kohaliku omavalitsuse teooriate samaaegset rakendumist. Eesti Vabariigi põhiseaduses piiritlemata säte konkreetselt ainult ühe või teise teooria seostamiseks kohaliku omavalitsuse staatuse määramisel on Elva valla näitel põhjendatud.

Kokkuvõtteks saab tõdeda, et Elva vallas on püütud parimal viisil arvestada endiste omavalitsuste vajadustega ja prioriteetsete investeeringutega. Tuletades meelde alapeatükis 2.2.1. vaadeldud ühinemiseelsete omavalitsusüksuste kogemust ja võimekust struktuurifondide rahastuse kaasamisel, on väiksemate valdade puhul mõistetav eelarvemahukamate investeeringute tähtsus. Viimasel kümnel aastal on struktuuritoetuste saamine nendes KOV-ides olnud väga kesine. Seega on aasta-aastalt rahuldamata jäänud investeeringuvajadused järjest kasvanud. Erandiks oli Palupera vald, kus Elvaga ühines vaid osa külasid ja suuri mastaapseid struktuurifondide projekte ei kavandatud. Konguta Vallavalitsus ei suutnud viimasel programmiperioodil iseseisvalt struktuuritoetusi piirkonda tuua. Siiski planeeriti ühinemiseelselt Kentsi paisjärve taastamist struktuurifondide PKT programmist. Algselt valitud meede projekti teostumiseks ei rakendunud. Positiivne on Elva valla keskendumine eesmärgile ja alternatiivsete rahastusvõimaluste otsimisele. Tänaseks on Kentsi järve parendustöödega alustatud. Rannu valla planeeritud investeeringud on

säilitanud oma prioriteetsuse Elva valla arengudokumentatsioonis. Projektide teostumine on kavandatud aga mitte struktuurifondide vahendite toel vaid omavahenditest laenu kaasabil. Samuti on valdavas osas fikseeritud Puhja valla investeeringute vajadused. Siiski mõnel juhul, Ulila Keskuse, Reku sildamisala ja staadioni ehitamisel, planeeritakse tegevusi ellu viia oluliselt väiksemas eelarvelises mahus. Positiivne on Puhja Gümnaasiumi projekti teostamine 840 548 euro suuruse struktuuritoetuse kaasrahastusel ERF-ist. Endise Rõngu valla arengut edendavad tegevused on tänaseks kaardistatud ja osaliselt teostatud. ERF-st saadi kahe kergliiklustee projekti elluviimiseks kokku 633 555 eurot toetust. Käärdi lasteaia ehitus ja Rõngu Keskkooli spordikomplekti investeeringud 3,1 miljoni euro ulatuses on planeeritud uude rahastusperioodi 2021–2027. Elva linnas varem prioriteediks seatud kolmest suuremast Euroopa Liidu täiendavaid finantsvahendeid vajavast projektist on lõpetamisel linnakeskuse uuendamine, milleks saadi struktuurifondide toetust 1 010 001 eurot. Kaks ülejäänud projekti, Verevi järve saneerimine ja sotsiaalmaja ehitus, loodetakse teostada programmiperioodi 2021–2027 vahendite kaasabil.

Elva vallas saavutati haldusreformi üheks loodetavaks tulemuseks olnud KOV-i kompetentsi tõus ja suurem võimekus kvaliteetsete avalike teenuste pakkumisel. Mitmed endiste omavalitsusüksuste ideedest on Elva vallas teostunud või lähiajal plaanis. Samas on investeeringuvajadusi, milleks planeeritakse struktuurifondide kaasamist uuest programmiperioodist 2021–2027.

2.3. Elva valla tulevikuväljavaated struktuuritoetuste kaasamiseks

Elva valla tulevikuväljavaated kohaliku arengu edendamiseks Euroopa Liidu struktuurifondide kaasabil sõltuvad mitmetest aspektidest. Tähelepanu tuleb pöörata investeeringute reaalsetele vajadustele ja põhjendatusele ning nende seostele struktuurifondide eesmärkidega uuel rahastusperioodil. Seejuures on oluline vaadelda Elva valla juhtimisstruktuuri ja inimkapitali, sest ükski projekt ei saa teostuda iseenesest ilma piisaval hulgal personali ja tagatud kompetentsita.

Viimane toimunud haldusreform tõi endaga kaasa suured muutused ametiasutuste teenistuskohtades. Omavalitsuste ühinemine tingis vajaduse uue juhtimisstruktuuri kehtestamiseks. Ametikohtade analüüs uue kohaliku omavalitsusüksuse parimaks

toimimiseks põhjustas nii teenistujate vähenemist kui suurenemist sõltuvalt konkreetsest valdkonnast ja üksusest. Eestis keskmiselt langes reformi tulemusel KOV-ide teenistuskohtade arv 9% ja Elva vallas 19% (Ametiasutuste… 2019: 22, 42). Positiivne on Elva valla puhul varasemaga võrreldes täiesti uue ametikoha loomine ja siseaudiitori teenistusse võtmine (Ibid.: 43). Käesoleva uurimistöö teemakäsitluse aspektist on oluline asjaolu, et Elva Vallavalitsuses on arengu- ja planeeringuosakond, kus abivallavanema juhtimine keskendub arendustegevusele ja strateegilisele planeerimisele. Rahastamisvõimaluste leidmise, projektitaotluste koostamise ja projektijuhtimisega tegeleb arendusspetsialist (Ametijuhend 2017). Üldise trendi kohaselt on tavaks, et ühes omavalitsuses on keskmiselt üks arendusspetsialist ja kui neid on rohkem, siis on see tingitud pigem spetsialiseerumise võimaldamisest (Ametiasutuste… 2019: 8). Seega ei ole mitme nimetatud valdkonna töötaja kaasamine enamasti põhjustatud sellest, et ühe arendusspetsialisti töökoormus oleks üle jõu käiv.

Taotlusprojektide kirjutamine ja selle juurde vajalike lisade koostamine on väga ajamahukas töö. KOV-id saavad piisava hulga inimeste ja aja puudusel osta sisse taotluste ettevalmistamise ja projektijuhtimise teenust. Asutuse välise inimressursi kaasamisel on nii positiivsed kui negatiivsed küljed. Nemad ei tarvitse osata olukorda õigesti hinnata ja tabada projektiga lahendatavat probleemi tõsidust. Samas aitab teenuse sisseostmine lisada uut vaadet ja lähenemist. Kohalikel elanikel ja püsivatel vallavalitsuse töötajatel on laiem ja täpsem teave piirkondlikust eluolust. Igapäevaselt omavalitsuse juhtimise ja parimate teenuste pakkumise eest seisvad töötajad ei pruugi dokumentaalselt piisavalt rõhutada probleemi tõsidust, kuna ollakse sellega harjunud. Rahastamisotsuseid tegevad üksused peavad saama adekvaatse ülevaate vaid taotluses esitatud informatsiooni põhjal. Uuele programmiperioodile vastu minnes on Elva vallal kogemustega inimkapital ja heal tasemel haldussuutlikkus, kuid samas on hea arvestada alternatiiviga, et vajadusel on olemas võimalus projektides KOV koormust vähendada.

Riigikeskse kohaliku omavalitsuse teooria järgi on kohalik omavalitsus riigi käepikendus enda üksuse territooriumil. KOV peab tagama talle pandud ülesannete täitmise ja teenuste osutamise. Selleks, et tõsta pakutavate avalike teenuste kvaliteeti, on väga heaks võimaluseks struktuurifondide vahendite kasutamine. Eelmises alapeatükis esitatud analüüsi tulemusel selgub, et Elva vald on väga hästi säilitanud ja ajakohastanud endiste KOV-ide investeeringuvajaduste prioriteetsuse. Kompaktne ja süsteemne lähenemine on viinud

mõnede projektide teostumiseni ja teiste edasi lükkamiseni Euroopa Liidu finantsraamistiku perioodi 2021–2027, kui avanevad uued struktuurifondide meetmed. Kohalikele omavalitsustele seadusega pandud kohustused kannavad laiemat ühiskondlikku eesmärki tagada toimiv riik ja tõsta inimeste elukvaliteeti. Parem eluolu seostub kõrgema rahuloluga ja majandusliku jätkusuutlikkusega. Samas on kohaliku elu edendamine osaliselt kodanike endi kätes. Elva vallaks ühinemisel rõhutati kogukonna kaasatust ja panust omavalitsuse juhtimisse. Kogukondliku kohaliku omavalitsuse teooria rakendamine on au sees. Altpoolt tuleneva initsiatiivi toetamine ja aktiivsuse väärtustamine Elva valla võimuorganite poolt aitab edendada läbipaistvat ja demokraatiast lugupidavat juhtimist. Samas on ühtekuuluvustunne ja erinevaid osapooli haarav koostöö tugevaks eelduseks edukate projektide elluviimisele. Nii on võimalik tulevikus veelgi parem põhjendada struktuurifondide toetuste määramisel investeeringute jätkusuutlikkust ja kasusaajate hulka. Suurema mõju saavutamisel hinnatakse laiahaardelisust ja väärtuse kasvu pikas perspektiivis. Haldusreformi mõjul on kasvanud ühe kohaliku omavalitsuse roll ühiskonnaelu korraldamisel.

Elva valla arengudokumentides on uue Euroopa Liidu programmiperioodi 2021–2027 ajal kavandatud ellu viia mitmed varem üksikutes omavalitsustes vajalikuks hinnatud investeeringud. Rõngu lasteaia ja kooli spordikompleksi rajamine, Verevi järve saneerimine ja Elva sotsiaalmaja ehituse projektid sobituvad hästi kokku uue programmiperioodi eesmärkidega. Näiteks on kavandatud investeeringuobjekte võimalik siduda hariduse edendamise, keskkonnaarengu, sotsiaalse kaasatuse suurendamine, ebavõrdsuse vähendamise ja innovaatiliste lahenduste rakendamisega. Eestis on uuel rahastusperioodil vahendite jaotamise aluseks strateegia „Eesti 2035“. Hetkel on käimas strateegia eelnõu ettevalmistamine, mis suunatakse peatselt väljapanekule ametlikuks konsultatsiooniks (Eesti 2035). Elva valla iga-aastasel arengukava ja eelarvestrateegia läbivaatusel on Eesti enda pikaajaline strateegia oluliseks pidepunktiks. Varem ühinemiseelselt planeeritud, kuid tänaseni realiseerimata, samas endiselt prioriteetsete projektide sidumine riiklike ja Euroopa Liidu ideedega on tulemuslikkuse aluseks. Vajalik on leida seosed arengudokumentides kajastuva KOV endi nägemuse ja rahastussuundade vahel. Elva vald on seni toimetanud hästi, kajastades endiste omavalitsuste olulisemad vajadused. Tuleb olla valmis selleks, et järgmisest rahastusperioodist projektide elluviimise kindlustamiseks võib olla asjakohane täiendava lisandväärtuse ja innovaatiliste lahenduste pakkumine. Uudsete ideede põimimine hädapäraste vajadustega on seda lihtsamini teostatav, mida suurem on finantsiline vabadus.

Ühinenud Elva valla eelarve võimaldab suuremat paindlikkust kui iga üksiku ühinemiseelse omavalitsuse oma. See omakorda tähendab, et nii projektide ettevalmistamiseks kui omafinantseeringu tagamiseks loodi haldusreformiga paremad võimalused.

Elva vald on tõestanud valmisolekut Euroopa Liidu finantsraamistikuks 2021–2027. Elva vallal on olulised eeldused edu saavutamiseks uuel programmiperioodil: 1) heal tasemel haldussuutlikkus ja pädev inimressurss, 2) oskus ja tahe laiapõhjaliseks koostööks erinevate osapooltega, 3) võime tagada projektide omafinantseeringut, 4) suurem investeeringute sihtrühm, 5) uue programmiperioodi struktuurifondide eesmärkidega haakuvate potentsiaalsete investeeringuobjektide olemasolu, 6) Elva valla varasem edukas mitmekülgne kogemus ja finantsiline võimekus struktuurifondide projektide elluviimisel. Positiivsete rahastusotsuste tagamiseks on samuti olulised valla planeerimise ja juhtimise kompetentsus.

KOKKUVÕTE

Eesti viimasest haldusreformist on möödunud üle kahe aasta. See võimaldab uurida ja hinnata, kas peamised ühinemiste põhjused on ennast õigustanud. Antud uurimistöö keskendus haldusreformi vajalikkusele Euroopa Liidu struktuurifondide toetuste suuremaks kaasamiseks Elva valla näitel. Uurimistöö eesmärk oli selgitada välja peamised erisused Euroopa Liidu struktuurifondide toetustes Elva valla ühinemiseelsetes omavalitsustes ja pärast 2017. aastal toimunud haldusreformi. Töö eesmärgi saavutamiseks püstitati viis uurimisülesannet.

Esiteks anti ülevaade 2017. aastal Eestis toimunud haldusreformist ja selle oodatud tulemustest. Kuna töö keskendub Elva vallale, siis oli asjakohane uurimisülesande sidumine nimetatud omavalitsusega. Teemaga haakuvateks lähenemisteks olid riigikeskne ja kogukondlik kohaliku omavalitsuse teooria. Tavapärane on nende mõlema teooria põimumine ja samaaegne rakendumine. Seetõttu ei ole Euroopa kohaliku omavalitsuse hartas ega Eesti Vabariigi põhiseaduses sätestatud ühte ja ainsat alusteooriat, millele tuleb kohaliku omavalitsuse staatuse määratlemisel tugineda. Tasakaalu saavutamine erinevate lähenemiste vahel jätkus 2017. aastal toimunud haldusreformiga. Üleüldiseks sooviks oli piirkondade arengutasemete ühtlustumine ja eelduse loomine jätkusuutlike hästitoimivate kvaliteetseid teenuseid pakkuvate kohalike omavalitsuste tekkeks, kus on hea nii elada kui töötada. Ühinemisega taheti tõsta finantsvõimekust, pikaajalise planeerimise oskust ja ühisprojektide elluviimise suutlikkust. Analüüsist selgub, et Elva vallas liigutakse jõudsalt eesmärgi saavutamise suunas.

Teiseks selgitati Euroopa Liidu struktuurifondide põhiolemust ja prioriteetseid valdkondi programmiperioodidel 2014–2020 ja 2021–2027. Euroopa Liidu struktuurifondid hõlmavad endas kolme fondi, milleks on Euroopa Sotsiaalfond, Euroopa Regionaalarengu Fond ja Ühtekuuluvusfond. Ülevaate tulemusel tekivad töö lugejatel selgemad arusaamad kohalike omavalitsuste planeeritud ja teostatud struktuurifondide projektide seostest EL-i eesmärkide ja prioriteetidega. Struktuurifondide vahenditest on olnud Eestile mitmekülgne erinevaid valdkondi hõlmav abi. Programmiperiood 2014–2020 on lõpule jõudmas ja valmistatakse ette uut finantsraamistikku 2021–2027.

Kolmandaks uurimisülesandeks oli Elva valla moodustanud kuue kohaliku omavalitsuse kogemuse ja võimekuse analüüsimine Euroopa Liidu struktuuritoetuste rakendamisel enne haldusreformi. Kõik kuus ühinemiseelset omavalitsust, Palupera, Konguta, Puhja, Rannu ja Rõngu vallad ning Elva linn, olid viinud ellu projekte struktuurifondide rahastuse kaasabil. Teostatud investeeringute arv ja finantsiline maht tõestasid ühinemiseelsete omavalitsuste projektide elluviimise kogemuse ja võimekuse puudulikkust. Parima tulemuse saavutas Elva linn, mis oli hiljem ühinemise keskpunktiks. Vajakajäämiste peamisteks põhjusteks olid: 1) kompetentse inimressursi puudus, 2) vähesed finantsvõimalused projektide omafinantseeringu tagamiseks, 3) elanike arvust tingitud projektide sihtrühma väiksus. Haldusreform oli võimaluseks nende puuduste likvideerimisel. Riigikontrolli nõunik Airi Mikli tõdes, et haldusreformiga ei õnnestunud ühtlustada omavalitsuste võimalusi. Elva valla näitel on järgmise uurimisülesande põhjal alust jääda teistsugusele arvamusele.

Neljandaks anti ülevaade ühinemiseelsete omavalitsuste investeeringuprioriteetiga arvestamisest ja Euroopa Liidu struktuurifondide toetuste kasutamisest Elva vallas. Selgus, et endiste omavalitsuste oluliste investeeringutega on arvestatud Elva valla arengudokumentides ja osa neist on tänaseks teostunud, sh mitmel juhul struktuurifondide toetuste abil. Üldiselt võis täheldada, et paljud haldusreformi eelselt struktuurifondide toetustest kavandatud projektid olid uues omavalitsusüksuses planeeritud teostada muudest finantsidest, omavahenditest ja laenu arvelt. Sageli oli ümberhinnatud eeldatava investeeringu eelarvelist mahtu ja elluviimise aega, mis mitmel juhul lükkus järgmisesse Euroopa Liidu programmiperioodi. Analüüsi positiivseks tulemuseks on Elva valla struktuurifondide rahastusega teostatud projektide mitmekesisus ja toetuste kogusumma. Elva vald on saanud struktuurifondide toetusi ligikaudu 3,1 miljonit eurot, mis on peaaegu pool kõigi kuue ühinemiseelse omavalitsuse toetuste kogumahust alates Eesti liitumisest Euroopa Liiduga.

Viiendaks esitati uue algava programmiperioodi 2021–2027 ootuses Elva valla eeldused jätkuvaks edukaks struktuurifondide toetuste kaasamiseks. Uurimistöö fookuses olnud Euroopa Liidu struktuurifondide toetuste taotlemisel on Elva vald näidanud tulemuslikkust. See omakorda on heaks lähtepositsiooniks programmiperioodi 2021–2027 eel. Võib nimetada mitmeid Elva valla edu eeldusi positiivsete struktuurifondide rahastusotsuste saamiseks tulevikus. Ühinenud omavalitsusel on hea haldussuutlikkus, planeerimise ja projektide elluviimise oskusega inimressurss, sisemine motivatsioon laiapõhjaliste erinevaid

osapooli hõlmavate koostööprojektide teostamiseks, piisav finantsvõimekus omafinantseeringu tagamiseks, suurem toetusest kasusaajate hulk, struktuurifondide eesmärkidega kooskõlas olevad kavandatud investeeringuobjektid, Elva valla varasem edukas mitmekülgne kogemus ja finantsiline võimekus struktuurifondide projektide teostumisel.

Uurimistööga saavutati püstitatud eesmärgi täitmine ja selgitati välja struktuurifondide toetuste dünaamika ühinemiseelsetes omavalitsustes ja Elva vallas 2017. a haldusreformi järgselt. Edukate Euroopa Liidu struktuurifondide projektidega on Elva vald ühinemiseelsete omavalitsustega võrreldes tõestanud reformi vajalikkust läbimõeldud piirkondliku arengu kavandamisel. Hästi ettevalmistatud ja põhjendatud projektitaotluste koostamise tulemusel positiivsete rahastusotsuste saamine on oluliseks toeks omavalitsuste finantskoormuse vähendamisele ja arengueesmärkide saavutamisele. Süsteemne ja laiema haardega piirkondlik juhtimine tagab pikas perspektiivis parema elu- ja töökeskkonna ning omavalitsuse jätkusuutliku toimimise.

Elva valla näitel võib öelda, et haldusreform õigustas ennast ja sellega teostati üldised reformi eesmärgid tagada kvaliteetsemate avalike teenuste pakkumine ja ühtse juhtimisega viia ellu piirkondlikke vajadusi arvestavaid laiema mõjuulatusega investeeringuprojekte. Positiivseks tulemuseks oli kõigi ühinemiseelsete omavalitsuste investeeringuprioriteetidega arvestamine Elva valla arengu kavandamisel. Elva vald on tõestanud enda mitmekülgset kogemust ja finantsilist võimekust Euroopa Liidu struktuurifondide projektide elluviimisel. See omakorda koos täiendavate eeldustega on väga heaks lähtepositsiooniks euroraha taotlemisel uuel programmiperioodil 2021–2027.

KASUTATUD KIRJANDUS

1. Ametiasutuste teenistuskohtade muutused. (2019). Rahandusministeerium. Haldusreformi käigus toimunud kohaliku omavalitsuse ametiasutuste teenistuskohtade muutused. [veebileht] https://haldusreform.fin.ee/static/sites/3/2019/06/ametikohtade-muutus-reform.pdf (24.02.2020). 2. Ametijuhend. (2017). Elva Vallavalitsus. Arengu- ja planeeringuosakond. [veebileht] https://www.elva.ee/documents/17608326/18214893/Ametijuhend- +arendusspetsialist+lisa+1.pdf/937d5479-43f4-40f9-9c2a-05913313e6fc (24.02.2020). 3. Arumäe, U., Almann, A. (2010). Omavalitsussüsteem kui demokraatliku riigikorra alus. Riigikogu Toimetised, 20, 109–118. [veebileht] https://rito.riigikogu.ee/wordpress/wp- content/uploads/2016/04/RiTo-20.pdf (08.03.2020). 4. Eesmärgid ja ajakava. (s.a). Haldusreform. Rahandusministeerium. https://haldusreform.fin.ee/haldusreformi-seadus/haldusreformi-eesmargid-ja-ajakava/ (24.veebruar 2020). 5. Eesti 2035. (s.a). Riigikantselei. Strateegia „Eesti 2035“. [veebileht] https://www.riigikantselei.ee/et/Eesti2035 (03.05.2020). 6. Eesti kohalik omavalitsus ja liidud 100. 2, Minevik, tänapäev ja tulevik. (2018). / Koostajad: Sirje Ludvig, Sulev Lääne, Sulev Mäeltsemees. Tallinn: Eesti Linnade ja Valdade Liit: POLIS MTÜ. 368 lk. [e-raamat] https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:391882/336188/page/27 (14.03.2020). 7. Eesti Statistika Kvartalikiri 3/2017. (2017). Tallinn. 188 lk. 8. Elva linna eelarvestrateegia aastateks 2017–2021. (vastu võetud 26.09.2016, viimati jõustunud 15.10.2016). – Riigi Teataja https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4300/9201/6019/Lisa1_parand.pdf# (12.04.2020). 9. Elva linnas Kadaka tn 10 kinnistu detailplaneeringu vastuvõtmine. (2019). Elva Vallavalitsuse korraldus 17. detsember 2019 nr 2-3/863. [veebileht] https://www.elva.ee/documents/17608326/23789374/document+%2824%29.pdf/536481af- eaa6-49f5-b545-d4b2d16de001 (11.04.2020). 10. Elva vald alustas Kentsi paisjärve taastamistöödega. (16.12.2019). Elva vald. Uudised ja teated. [veebileht] https://www.elva.ee/uudised-ja-teated (05.04.2020). 11. Elva valla arengukava 2019–2025 ja eelarvestrateegia 2019–2023. (vastu võetud 01.10.2018, viimati jõustunud 22.11.2019). – Riigi Teataja https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4191/1201/9002/Lisa_1.pdf# (05.04.2020). 44

12. Euroopa Liidu Struktuuritoetus. (s.a). Toetatud projektid. [veebileht] https://www.struktuurifondid.ee/et/toetatud-projektid/toetatud-projektid (15.veebruar 2020). 13. Euroopa Regionaalarengu Fond. (s.a). Euroopa Parlament. Teabelehed Euroopa Liidu kohta. [veebileht] https://www.europarl.europa.eu/factsheets/et/sheet/95/euroopa-regionaalarengu- fond-erf- (22.03.2020). 14. Euroopa Sotsiaalfond. (s.a). Euroopa Parlament. Teabelehed Euroopa Liidu kohta. [veebileht] https://www.europarl.europa.eu/factsheets/et/sheet/53/euroopa-sotsiaalfond (21.03.2020). 15. Haldusreformi kontseptsioon. (2015). Eelnõu 17.12.2015. Haldusreform. [veebileht] https://haldusreform.fin.ee/static/sites/3/2017/02/151218_haldusreformi_kontseptsioon.pdf (27.02.2020). 16. Haldusreformi seadus. (vastu võetud 07.06.2016, muudetud, viimati jõustunud 01.01.2017). – Riigi Teataja https://www.riigiteataja.ee/akt/121062016001?leiaKehtiv (24.veebruar 2020). 17. KOKS. Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus. (vastu võetud 02.06.1993, muudetud, täiendatud, viimati jõustunud 01.01.2020). – Riigi Teataja https://www.riigiteataja.ee/akt/126032013006?leiaKehtiv (24.02.2020). 18. Konguta valla 2017. aasta eelarve. (vastu võetud 22.02.2017, viimati jõustunud 28.02.2017). – Riigi Teataja https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4250/2201/7017/LISA%20%20Eelarve%202017.pdf# (05.04.2020). 19. Konguta valla arengukava 2015–2020 ja tegevuskava 2016–2021. (vastu võetud 12.10.2016, viimati jõustunud 21.10.2016). – Riigi Teataja https://www.riigiteataja.ee/akt/418102016012 (05.04.2020). 20. Konguta valla eelarvestrateegia 2017–2021. (vastu võetud 12.10.2016, viimati jõustunud 21.10.2016). – Riigi Teataja https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4181/0201/6002/Lisa%20Konguta%20valla%20eelarvestra teegia%202017-2021.pdf# (05.04.2020). 21. Kothari, C.R. (2004). Research Methodology : Methods and Techniques, New Age International Ltd. ProQuest Ebook Central, [on-line] https://ebookcentral.proquest.com/lib/estonialifesciences-ebooks/detail.action?docID=431524. (01.05.2020). 22. Mikli, A. (2018). 2017. aasta haldusreformi õppetunnid. – Artikli kogumik „Haldusreform 2017“. /Toim. S. Valner. Tallinn: Print Best, lk 593–610. 23. Nädalakiri. (s.a). Elva Vallavalitsuse nädalakiri 24.02–01.03.2020. Juhtimine. [veebileht] https://www.elva.ee/nadalakiri (28.03.2020). 24. Palupera valla eelarvestrateegia aastateks 2017–2021. (vastu võetud 13.10.2016, viimati jõustunud 20.10.2016). – Riigi Teataja https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4201/0201/6016/Lisa%20nr%201.pdf# (05.04.2020). 45

25. Partnerluslepe Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kasutamiseks 2014–2020. (2019). Rahandusministeerium. (Euroopa Komisjoni kinnitatud, 07.08.2019). [veebileht] https://www.struktuurifondid.ee/sites/default/files/partnerluslepe_kinnitatud_7.08.2019_0.pdf (04.042020). 26. Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seadus. (vastu võetud 04.06.2014, muudetud, täiendatud, viimati jõustunud 15.03.2019). – Riigi Teataja https://www.riigiteataja.ee/akt/113032019111 (25.04.2020). 27. Planeerimise põhimõtted. (2019). Rahandusministeerium. Uudised. Valitsus kiitis heaks ELi struktuuritoetuse planeerimise põhimõtted. [veebileht] https://www.rahandusministeerium.ee/et/uudised/valitsus-kiitis-heaks-eli-struktuuritoetuse- planeerimise-pohimotted (01.05.2020). 28. *Pollitt, C., Bouckaert, G. (2004). Public Management Reform: A Comparative Analysis. Second edition. Oxford University Press, viidatud: Arumäe, U., Almann, A. (2010). Omavalitsussüsteem kui demokraatliku riigikorra alus. Riigikogu Toimetised, 20, lk 113 vahendusel. 29. Puhja valla arengukava 2015-2022. (vastu võetud 01.07.2015, viimati jõustunud 13.07.2015). – Riigi Teataja https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4100/7201/5025/Puhja%20valla%20arengukava%202015 %202022%20kinnitatud.pdf# (11.04.2020). 30. Puhja valla eelarvestrateegia 2017-2021. (vastu võetud 25.10.2016, viimati jõustunud 04.11.2016). – Riigi Teataja https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4011/1201/6005/PuhjaVVK_25102016_m24_lisa1.pdf# (11.04.2020). 31. Rannu valla eelarvestrateegia aastateks 2017-2021. (vastu võetud 25.10.2016, viimati jõustunud 01.01.2017). – Riigi Teataja https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4021/1201/6002/Lisa.pdf# (25.20.2016). 32. Regionaalpoliitika. Euroopa Komisjon. (s.a). [veebileht] https://ec.europa.eu/regional_policy/et// (21.03.2020). 33. Rethinking Social Inquiry : Diverse Tools, Shared Standards. (2010). / Eds. H. E. Brady, D. Collier, Rowman & Littlefield Publishers. ProQuest Ebook Central. 333 p. [on-line] https://ebookcentral.proquest.com/lib/estonialifesciences-ebooks/detail.action?docID=662323 (16.05.2020). 34. RV0291. Rahvaarv, pindala ja asustustihedus haldusüksuse või asustusüksuse liigi järgi, 1.jaanuar. (andmed uuendatud 08.05.2017). – Eesti Statistika andmebaas. http://pub.stat.ee/ (15.03.2020). 35. RV0291U: Rahvaarv, pindala ja asustustihedus, 1. jaanuar. (andmed uuendatud 15.05.2020) ). – Eesti Statistika andmebaas. http://pub.stat.ee/ (16.05.2020). 46

36. Rõngu saab uue hakkpuidul töötava katlamaja. (2020). Elva vald. [veebileht] https://www.elva.ee/uudised-ja-teated/-/asset_publisher/wPc82kboNRZE/content/rongu-saab- uue-hakkpuidul-tootava-katlamaja (11.04.2020). 37. Rõngu valla arengukava 2015–2030. (vastu võetud 24.09.2015, viimati jõustunud 01.10.2015). – Riigi Teataja https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4011/0201/5044/lisa.pdf# (11.04.2020). 38. Rõngu valla eelarvestrateegia 2017–2022. (vastu võetud 06.10.2016, viimati jõustunud 16.10.2016). – Riigi Teataja https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4131/0201/6014/Nr%2010- LISA.pdf# (11.04.2020). 39. Schwab, C., Bouckaert, G., & Kuhlmann, S. (Eds.). (2017). The Future of Local Government in Europe: Lessons from Research and Practice in 31 Countries. Baden-Baden, Germany: Nomos Verlagsgesellschaft mbH. [on-line] www.jstor.org/stable/j.ctv941qjd (15.02.2020). 40. Seletuskiri. (2016). Rahandusministeerium. Haldusreform. Vabariigi Valitsuse 29.12.2016 määrus nr 168 seletuskiri. [veebileht] https://haldusreform.fin.ee/static/sites/3/2017/02/elva_sk.pdf (28.03.2020). 41. Taro, K. (2018). Haldusreform riigireformi osana. – Artikli kogumik „Haldusreform 2017“. /Toim. S. Valner. Tallinn: Print Best, lk 573–593. 42. Tartumaa Arendusselts. (2019). Juhatuse otsus 19.02.2019. [veebileht] https://www.tas.ee/wp- content/uploads/2020/01/Projektid-kinnitatud-rahastus-19.12.19.pdf (11.04.2020). 43. Timans, R., Wouters, P. & Heilbron, J. (2019). Mixed methods research: what it is and what it could be. Theor Soc 48, 193–216. [on-line] https://doi.org/10.1007/s11186-019-09345-5 (01.05.2020). 44. Valitsus kiitis heaks Eesti seisukohad EL pikaajalise eelarve läbirääkimisteks. (2020). Vabariigi Valitsus. [veebileht] https://www.valitsus.ee/et/uudised/valitsus-kiitis-heaks-eesti-seisukohad- el-pikaajalise-eelarve-labiraakimisteks (01.05.2020). 45. Välistoetused. (s.a). Rahandusministeerium. [veebileht] https://www.rahandusministeerium.ee/et/valistoetused (04.04.2020). 46. Õiguslik hinnang. (1998). Justiitsministeerium. Eesti Vabariigi põhiseaduse ekspertiisi komisjoni lõpparuanne. 14. peatükk. Kohalik omavalitsus. [veebileht] https://www.just.ee/et/eesti- vabariigi-pohiseaduse-juriidilise-ekspertiisi-komisjoni-lopparuanne (14.03.2020). 47. Ühinemislepingu lisa 3. Haldusterritoriaalse korralduse muutmisega kaasnevate investeeringute põhjendus ja eelarve. (vastu võetud 14.12.2016, viimati jõustunud 14.12.2016). – Riigi Teataja https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4221/2201/6084/Lisa3_investeeringud.pdf# (05.04.2020). 48. Ühtekuuluvusfond. (s.a). Euroopa Parlament. Teabelehed Euroopa Liidu kohta. [veebileht] https://www.europarl.europa.eu/factsheets/et/sheet/96/uhtekuuluvusfond (22.03.2020). 49. Ülevaade kohaliku omavalitsuse üksuste vabatahtlikest ühinemistest 1995–2015. (s.a). Rahandusministeerium. https://haldusreform.fin.ee/static/sites/3/2016/01/kov_uksuste_uhine mised_1996-2015.pdf (24.02.2020). 47

LISAD

Lisa 1. Ühinemiseelsete kohalike omavalitsuste struktuurifondide toetused (Euroopa Liidu Struktuuritoetus)

Toetuse saaja / projekti Toetuse määr, % / Projekti Meede / fond nimi toetuse suurus, € periood Palupera Vallavalitsus 568 634 € Hellenurme mõisahoones 49,27% / 85 922 € 02.11.2015– 2014-2020.2.1.2 lasteaia arendamine uue 01.11.2018 Lapsehoiukohtade loomine rühma toetamisel ja teenusepakkumise toetamine 0–7-aastastele lastele / ESF Nõuni külaraamatukogu – 82,00% / 267 609 € 27.11.2008– 2.4.1.1 Kohalike avalike küla infokeskuse ehitamine 30.08.2009 teenuste arendamine / ERF Hellenurme paisjärve 73,36% / 145 248 € 01.10.2006– 4.2.1 tervendamine 30.11.2007 Keskkonnainfrastruktuur / ERF Palupera Põhikooli 78,24% / 69 855 € 01.07.2005– 4.6.1 Kohalik sotsiaal- renoveerimine 30.09.2005 majanduslik areng / ERF Konguta Vallavalitsus 322 565 € Konguta lasteaia 79,00% / 225 419 € 01.06.2009– 2.4.1.1 Kohalike avalike rekonstrueerimine 15.10.2009 teenuste arendamine / ERF Konguta kooli 35,37% / 97 146 € 01.07.2005– 4.6.1 Kohalik sotsiaal- renoveerimine 31.12.2005 majanduslik areng / ERF Rannu Vallavalitsus 273 979 € Rannu aleviku 90,00% / 3218 € 28.06.2017– 2014-2020.6.2.3 soojamajanduse 31.12.2017 Soojusmajanduse arengukava koostamine arengukava koostamine / ÜF Rannu, Rõngu, Elva ja 85,00% / 8548 € 01.08.2012– 1.5.3.1 Avaliku sektori Puhja omavalitsuste ühised 31.05.2013 töötajate ja arenduskoolitused mittetulundusühenduste ametnikele ja volikogu töötajate koolitus ja liikmetele arendamine / ESF Utu-Kolga ja Liivaku 75,00% / 28 480 € 01.04.2005– 4.2.1 Keskkonna- paisjärvede tervendamine 01.09.2005 infrastruktuur / ERF Rannu Lasteaia 79,56% / 114 402 € 01.04.2005– 4.6.1 Kohalik renoveerimine 30.11.2005 sotsiaalmajanduslik areng / ERF Vehendi puhkekeskuse 80,00% / 119 331 € 01.04.2005– 4.6.1 Kohalik rajamine 01.12.2005 sotsiaalmajanduslik areng / ERF

Lisa 1 järg

Puhja Vallavalitsus 872 287 € Soojamajanduse 64,10% / 5000 € 01.07.2016– 2014-2020.6.2.3 arengukava koostamine 31.03.2017 Soojamajanduse Puhja aleviku kaugkütte arengukava koostamine võrgupiirkonnale, Ulila / ÜF alevikule ja Rämsi külale Liigume üheskoos tervise 95% / 16 045 € 01.03.2012– 1.3.4.1 Tervislike heaks 30.06.2013 valikute ja eluviiside soodustamine / ESF Puhja Gümnaasiumi 85% / 710 636 € 08.06.2009– 2.4.1.1 Kohalike põhiõppekorpuse 22.12.2009 avalike teenuste rekonstrueerimine arendamine / ERF Puhja Lasteaia 50,81% / 140 606 € 02.08.2005– 4.6.1 Kohalik rekonstrueerimine 30.01.2006 sotsiaalmajanduslik areng / ERF Rõngu Vallavalitsus 1 106 715 € Rõngu ja Käärdi alevike 89,98% / 3477 € 11.12.2014– 2014-2020.6.2.3 kaugküttepiirkonna 01.09.2015 Soojusmajanduse soojusmajanduse arengukava koostamine arengukavad / ÜF Rõngu Hooldusravikeskuse 75,21% / 915 431 € 08.04.2008– 2.4.1.1 Kohalike ehituse I etapp 30.11.2009 avalike teenuste arendamine / ERF Rõngu Keskkooli võimla 54,20% / 187 807 € 01.05.2005– 4.6.1 Kohalik rekonstrueerimine 01.12.2005 sotsiaalmajanduslik areng / ERF Elva Linnavalitsus 3 385 644 € Elva lasteaiakohtade 70,01% / 111 501 € 01.01.2016– 2014-2020.2.1.2 loomine 31.12.2018 Lapsehoiukohtade loomine ja teenusepakkumise toetamine 0–7- aastastele lastele / ESF Elva linn, raudteejaama 83,44% / 198 369 € 01.06.2015– 2014-2020.10.2.1 esise väljaku 30.09.2017 Ühendusvõimaluste rekonstrueerimine parandamine ühistranspordipeatustes / ÜF Elva parkmetsa 85,00% / 57 599 € 01.02.2015– 2014-2020.8.1.5 hoolduskava elluviimise I 31.05.2017 Kaitstavate etapp maastikeväärtuste taastamine / ÜF Elva jõe tervendamine ja 100,00% / 231 325 € 01.07.2012– 2.1.10.1 Peedu kalapääsu rajamine 31.12.2014 Vooluveekogude seisundi parandamine / ÜF Elva Gümnaasiumi Tartu 82,00% / 1 458 018 € 01.10.2010– 2.4.1.1 Kohalike mnt 3 õppehoone 30.04.2012 avalike teenuste renoveerimine arendamine / ERF

Lisa 1 järg

Ajaloolise Elva 78,77% / 484 984 € 01.04.2006– 4.6.1 Kohalik vaksalihoone 31.10.2008 sotsiaalmajanduslik restaureerimine Elva areng / ERF puhkepiirkonna matkakeskuseks Elva lasteaia „Õnneseen“ 75,67% / 191 032 € 15.05.2006– 4.6.1 Kohalik renoveerimine 29.02.2008 sotsiaalmajanduslik areng / ERF Elva linna keskkatlamaja 39,94% / 240 012 € 10.09.2006– 4.2.1 Keskkonna- rekonstrueerimine 10.09.2007 infrastruktuur / ERF biokütuse põletamiseks Elva Gümnaasiumi 71,84% / 99 063 € 01.06.2006– 4.6.1 Kohalik õppehoone renoveerimine 31.08.2007 sotsiaalmajanduslik areng / ERF Elva linnas Kirde katlamaja 75,00 % / 289 985 € 01.08.2005– 4.2.1 Keskkonna- rekonstrueerimine 31.12.2005 infrastruktuur / ERF Elva linnas Arbi ja Verevi 75,00% / 23 756 € 01.04.2005– 4.2.1 Keskkonna- järvede korrastamine ja 30.09.2005 infrastruktuur / ERF puhastamine KOV-id kokku 6 529 824 €

Märkused: 1. Toetuse määr protsentides väljendab kogu projekti abikõlblikust maksumusest moodustanud struktuuritoetuse osakaalu. 2. Projekt „Hellenurme mõisahoones lasteaia arendamine uue rühma toetamisel“ on saanud Palupera Vallavalitsuse taotlusel positiivse rahastusotsuse ühinemiseelselt 2015. aastal. Projekt lõppes peale haldusreformi, mistõttu kajastub struktuurifondide andmebaasis toetuse saajana Elva Vallavalitsus. 3. Projekt „Elva lasteaiakohtade loomine“ on saanud Elva Linnavalitsuse taotlusel positiivse rahastusotsuse ühinemiseelselt. Projekt lõppes peale haldusreformi, mistõttu kajastub struktuurifondide andmebaasis toetuse saajana Elva Vallavalitsus.

Lisa 2. Elva Vallavalitsuse struktuurifondide toetused (Euroopa Liidu Struktuuritoetus)

Toetuse määr, % / Projekti Projekti nimi Meede / fond toetuse suurus, € periood Elva valla puuetega 82,93% / 142 206 € 01.12.2019– 2014-2020.2.5.2 Puuetega inimeste eluasemete 30.11.2021 inimeste eluaseme füüsiline füüsilise kohandamise II kohandamine / ERF voor Võrtsjärve omavalitsuste 85,00% / 18 513 € 01.09.2019– 2014-2020.12.1.4 Kohalik üldplaneeringu uuringud 01.09.2021 ja regionaalne – teede võrgustik ja arendusvõimekus / ESF tuletõrje veevõtukohad Elva linnasüdame 85,00% / 1 010 001 € 01.02.2018– 2014-2020.5.4.3 kaasajastamine 31.01.2021 Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise investeeringud (töökohtade loomine) / ERF Käärdi aleviku Mesika 85,00% / 279 158 € 31.01.2018– 2014-2020.5.4.4 tänava kergtee 30.11.2020 Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise investeeringud (töökohtade ja teenuste kättesaadavuse parandamine) / ERF Hoolekandeteenuste 75,00% / 245 544 € 01.10.2018– 2014-2020.2.2.1 Eakatele, arendamine Elva vallas 30.09.2020 erivajadustega ja toimetulekuraskustega inimestele ning nende pereliikmetele töölesaamist toetavad hoolekandeteenused / ESF Elva lasteaiakohtade 75,00% / 70 560 € 01.09.2018– 2014-2020.2.1.2 Lapsehoiu- loomine 31.08.2020 kohtade loomine ja teenusepakkumise toetamine 0–7-aastastele lastele / ESF Aakre küla 90,00% / 2637 € 11.02.2019– 2014-2020.6.2.3 soojamajanduse 31.07.2020 Soojusmajanduse arengukava koostamine arengukava koostamine / ÜF Puhja Gümnaasiumi 85,00% / 840 548 € 01.03.2018– 2014-2020.1.4.1 ümberehitamine nüüdis- 31.03.2020 Koolivõrgu korrastamise aegseks õpikeskkonnaks käigus toimuv jätkusuutlike ja koondumine ühte koolide kaasajastamine / hoonesse ERF Elva valla puuetega 85,00% / 62 060 € 01.09.2018– 2014-2020.2.5.2 Puuetega inimeste eluasemete 29.02.2020 inimeste eluaseme füüsiline füüsiline kohandamine kohandamine / ERF

Lisa 2 järg

Rõngu-Viljandi maantee 85,00% / 354 497 € 31.01.2018– 2014-2020.5.4.4 Piirkondade kergliiklustee 31.07.2019 konkurentsivõime tugevdamise investeeringud (töökohtade ja teenuste kättesaadavuse parandamine) / ERF Avalike teenuste 85,00% / 19 894 € 01.04.2017– 2014-2020.12.1.4 Kohalik ja kvaliteedi ja rahulolu 31.12.2018 regionaalne hindamise analüüs arendusvõimekus / ESF Lääne-Tartumaa 85,00% / 41 027 € 01.02.2016– 2014-2020.12.1.4 Kohalik ja kohalike omavalitsuste 31.12.2017 regionaalne ühinemisprotsessi arendusvõimekus / ESF koordineerimine

Laeva, Puhja, Tartu ja 85,00% / 8338 € 01.02.2016– 2014-2020.12.1.4 Kohalik ja Tähtvere valla 16.09.2016 regionaalne ühinemise arendusvõimekus / ESF koordineerimine Toetusi kokku 3 094 983 €

Märkused: 1. Toetuse määr protsentides väljendab kogu projekti abikõlblikust maksumusest moodustanud struktuuritoetuse osakaalu. 2. Tabeli andmed on esitatud struktuurifondide andmebaasi seisuga 30. aprill 2020.

Lisa 3. Haldusterritoriaalse korralduse muutmisega kaasnevate investeeringute põhjendus ja eelarve (Ühinemislepingu… 2016)

Lihtlitsents lõputöö salvestamiseks ja üldsusele kättesaadavaks tegemiseks ning juhendaja kinnitus lõputöö kaitsmisele lubamise kohta

Mina, Riina Järvela, (autori nimi) sünniaeg 01.12.1983 annan Eesti Maaülikoolile tasuta loa (lihtlitsentsi) enda loodud lõputöö

Euroopa Liidu struktuurifondide toetused haldusreformi järgses Elva vallas, (lõputöö pealkiri) mille juhendaja on Mare Rebane, MSc, (juhendaja nimi)

1.1. salvestamiseks säilitamise eesmärgil, 1.2. digiarhiivi DSpace lisamiseks ja 1.3. veebikeskkonnas üldsusele kättesaadavaks tegemiseks kuni autoriõiguse kehtivuse tähtaja lõppemiseni;

2. olen teadlik, et punktis 1 nimetatud õigused jäävad alles ka autorile;

3. kinnitan, et lihtlitsentsi andmisega ei rikuta teiste isikute intellektuaalomandi ega isikuandmete kaitse seadusest tulenevaid õigusi.

Lõputöö autor_____(allkirjastatud digitaalselt)______(allkiri) Tartu, 25.05.2020 (kuupäev)

Juhendaja kinnitus lõputöö kaitsmisele lubamise kohta

Luban lõputöö kaitsmisele.

__Mare Rebane, MSc___(allkirjastatud digitaalselt)___ 25.05.2020 (juhendaja nimi ja allkiri) (kuupäev)