Registrikood 10171636 Riia 35, Tartu 50410 Tel 7300 310 faks 7300 315 [email protected]
TÖÖ NR 20142014----193193
Asukoht (L-Est’97) X 6458328 Y 641380
PPPõõõhhhiiimmmaaaaaannnttteeeeee nnnrrr 333 (((EEE222666444)))
JJJõõõhhhvvviii---TTTaaarrrtttuuu---VVVaaalllgggaaa kkkmmm 111555666,,,222---111555999,,,444 aaasssuuuvvvaaa VVVaaappprrraaammmäääeee---EEElllvvvaaa lllõõõiiiggguuu ppprrrooojjjeeekkktttiiiigggaaa
kkkaaavvvaaannndddaaatttuuuddd ttteeegggeeevvvuuusssttteee
kkkeeessskkkkkkooonnnnnnaaammmõõõjjjuuu eeeeeelllhhhiiinnnnnnaaannnggg
Objekti aadress: TARTU MAAKOND , NÕO VALD JA KONGUTA VALD
Tellija: TINTER -PROJEKT OÜ
Töö täitja: Kobras AS
Juhataja: URMAS URI
Keskkonnaekspert: GERLI KULL
Kontrollis: ENE KÕND
Detsember 2014 TARTU
Põhimaantee nr 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 156,2-159,4 asuva Vapramäe-Elva lõigu projektiga kavandatud tegevuste keskkonnamõju ee lhinnang
Üldinfo TÖÖ NIMETUS: Põhimaantee nr 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 156,2-159,4 asuva Vapramäe-Elva lõigu projektiga kavandatud tegevuste
keskkonnamõju eelhinnang
OBJEKTI ASUKOHT: Tartu maakond, Nõo vald ja Konguta vald TÖÖ EESMÄRK: Põhimaantee nr 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 156,2-159,4 asuva Vapramäe-Elva lõigu ning Kulbilohu rampide sõidumugavuse ning liiklusohutuse taseme tõstmise projektile KMH eelhinnangu koostamine selgitamaks välja keskkonnamõju hindamise vajalikkus
TÖÖ LIIK: Keskkonnamõju eelhinnang TÖÖ TELLIJA: Tinter-Projekt OÜ Emajõe 1a 51008 Tartu
Kontaktisik: Meelis Kleinson Tel 513 6615 [email protected]
TÖÖ TÄITJA: Kobras AS registrikood 10171636 Riia 35, 50410 Tartu Tel 730 0310, faks 730 0315 http://www.kobras.ee
Eksperdid Gerli Kull – keskkonnaekspert, vastutav täitja Tel 730 0310 [email protected] Urmas Uri – keskkonnaekspert Tel 730 0310 [email protected]
Kontrollijad: Tuuli Taimur - keskkonnaekspert Ene Kõnd - tehniline kontrollija
Kobras AS töö nr 2014- 193 Objekti aadress: Tartu maakond, 2 / 28 Nõo vald ja Konguta vald
Põhimaantee nr 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 156,2-159,4 asuva Vapramäe-Elva lõigu projektiga kavandatud tegevuste keskkonnamõju ee lhinnang
Kobras AS litsentsid / tegevusload: 1. Keskkonnamõju hindamise tegevuslitsentsid: KMH0046 Urmas Uri; KMH0047 Anne Rooma; 2. Hüdrogeoloogiliste tööde litsents nr 379. 3. Geodeetilised ja kartograafilised tööd. Tegevuslitsents 762 MA. 4. Maakorraldustööd. Tegevuslitsents 15 MA-k. 5. Ettevõtte Majandustegevuse teated: • Ehitusuuringud EG10171636-0001; • Ehitusprojektide ja ehitiste ekspertiisid EK10171636-0001; • Omanikujärelevalve EO10171636-0001; • Projekteerimine EP10171636-0001. 6. Ettevõtte registreeringud Maaparandusalal tegutsevate ettevõtjate registris (MATER): • Maaparandussüsteemi omanikujärelevalve MO0010-00; • Maaparandussüsteemi projekteerimine MP0010-00; • Maaparanduse uurimistöö MU0010-00. 7. Muinsuskaitseameti tegevusluba E 377/2008. Vastutav spetsialist Teele Nigola (VS 606/2012, tähtajatu). Ehitismälestiste, ajaloomälestiste, tööstusmälestiste ja UNESCO maailmapärandi nimekirja objektil konserveerimise ja restaureerimise projektide ning muinsuskaitse eritingimuste koostamine, uuringud ja muinsuskaitseline järelevalve (s.h muinsuskaitsealadel) maastikuarhitektuuri valdkonnas.
8. Veeuuringut teostava proovivõtja atesteerimistunnistus (reoveesettest, pinnaveest, põhjaveest, heit- ja reoveest proovivõtmine) Noeela Kulm - Nr 1148/14, Tanel Mäger – Nr 1161/14.
Kobras AS töö nr 2014- 193 Objekti aadress: Tartu maakond, 3 / 28 Nõo vald ja Konguta vald
Põhimaantee nr 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 156,2-159,4 asuva Vapramäe-Elva lõigu projektiga kavandatud tegevuste keskkonnamõju ee lhinnang
SISUKORD
SISUKORD ...... 4 1. KAVANDATUD TEGEVUSTE ASUKOHT JA TÖÖ EESMÄRK ...... 5 2. KESKKONNAMÕJU HINDAMISE VAJALIKKUS ...... 6 3. MAANTEELÕIGU KIRJELDUS ...... 8 4. KESKKONNAMÕJU EELHINNANG ...... 11 4.1. TEGEVUSE ALA JA SELLE LÄHIÜMBRUSE KESKKONNATINGIMUSED ...... 11 4.1.1. MAAKASUTUS ...... 11 4.1.2. LOODUSVARAD , NENDE OMADUSED JA TAASTUMISVÕIME ...... 12 4.1.3. LOODUSKESKKONNA VASTUPANUVÕIME ...... 13 4.1.3.1. RANNAD JA KALDAD ...... 13 4.1.3.2. PINNAVORMID ...... 14 4.1.3.3. METSAD JA MÄRGALAD ...... 14 4.1.3.4. KAITSTAVAD LOODUSOBJEKTID , NATURA 2000 VÕRGUSTIKU ALAD ...... 14 4.1.3.5. ALAD , KUS ÕIGUSAKTIDEGA KEHTESTATUD NÕUDEID ON JUBA ÜLETATUD ...... 17 4.1.3.6. TIHEASUSTUSALAD (M AAREFORMI SEADUSE TÄHENDUSES ) ...... 17 4.1.3.7. AJALOO -, KULTUURI - VÕI ARHEOLOOGILISE VÄÄRTUSEGA ALAD ...... 17 4.2. TEGEVUSE ISELOOM ...... 17 4.2.1. TEHNOLOOGILINE TASE ...... 17 4.2.2. LOODUSVARADE KASUTAMINE ...... 18 4.2.3. JÄÄTME - JA ENERGIAMAHUKUS ...... 18 4.2.4. LÄHIPIIRKONNA TEISED TEGEVUSED ...... 18 4.3. TEGEVUSEGA KAASNEVAD TAGAJÄRJED ...... 18 4.3.1. VEE - , PINNASE - JA ÕHU SAASTATUS ...... 19 4.3.2. JÄÄTMETEKE ...... 19 4.3.3. MÜRA ...... 20 4.3.4. VIBRATSIOON ...... 20 4.3.5. VALGUS , SOOJUS , KIIRGUS JA LÕHN ...... 20 4.4. TEGEVUSEGA KAASNEVATE AVARIIOLUKORDADE ESINEMISE VÕIMALIKKUS ...... 21 4.5. KAVANDATAVA TEGEVUSE EELDATAV MÕJU NATURA 2000 VÕRGUSTIKU ALALE VÕI MÕNELE MUULE KAITSTAVALE LOODUSOBJEKTILE ...... 21 4.6. TEGEVUSEGA KAASNEV KUMULATIIVNE JA PIIRIÜLENE MÕJU ...... 21 5. KOKKUVÕTE ...... 22 6. KASUTATUD ÕIGUSAKTID JA MUUD MATERJALID ...... 24 LISAD ...... 25 LISA 1. KESKKONNAAMETI JÕGEVA -TARTU REGIOONI 16.01.2015 NR JT 6-7/14/28429-2 SEISUKOHT KESKKONNAMÕJU HINDAMISE VAJALIKKUSE KOHTA ...... 26
Kobras AS töö nr 2014- 193 Objekti aadress: Tartu maakond, 4 / 28 Nõo vald ja Konguta vald
Põhimaantee nr 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 156,2-159,4 asuva Vapramäe-Elva lõigu projektiga kavandatud tegevuste keskkonnamõju ee lhinnang
1. KAVANDATUD TEGEVUSTE ASUKOHT JA TÖÖ EESMÄRK
Käesolev keskkonnamõju eelhinnang (edaspidi KMH eelhinnang) on koostatud Tinter-Projekt OÜ poolt 24.09.2014 esitatud tellimiskirja alusel. Töö eesmärk on põhimaantee nr 3 (E264) Jõhvi-Tartu- Valga km 156,2-159,4 asuva Vapramäe-Elva lõigu ning Kulbilohu rampide sõidumugavuse ning liiklusohutuse taseme tõstmise projektile (edaspidi projekt ) KMH eelhinnangu koostamine selgitamaks välja keskkonnamõju hindamise vajalikkus.
Projektis käsitletav teelõik jääb Tartu maakonna Nõo valla ja Konguta valla territooriumile (Joonis 1). Maanteelõik algab peale Vapramäe ristmikku km 156,2 ja lõpeb peale Kulbilohu viadukti km 159,4.
Joonis 1. Maanteelõigu asukoha skeem (Maa-ameti maainfo kaardirakendus, http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis , 22.12.2014)
Kobras AS töö nr 2014- 193 Objekti aadress: Tartu maakond, 5 / 28 Nõo vald ja Konguta vald
Põhimaantee nr 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 156,2-159,4 asuva Vapramäe-Elva lõigu projektiga kavandatud tegevuste keskkonnamõju ee lhinnang
2. KESKKONNAMÕJU HINDAMISE VAJALIKKUS
Keskkonnamõju eelhindamise kohustus tuleneb keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest (edaspidi KeHJS) ja Maanteeameti lõuna regiooni poolt esitatud „Põhimaantee nr 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 156,2-159,4 asuva Vapramäe-Elva lõigu projekti koostamise nõuetest“.
Keskkonnamõju eelhindamine annab otsustajale informatsiooni, kas eeldatavalt on tegemist oluliste keskkonnamõjudega või mitte ja seega on aluseks haldusakti koostamisel keskkonnamõju hindamise algatamise või mittealgatamise kohta. Tee projekteerimise käigus on otsustajaks tee ehitusloa andja. Käesoleval juhul on loa väljastajaks Maanteeamet. Vastavalt Maanteeameti poolt välja antud „Põhimaantee nr 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 156,2-159,4 asuva Vapramäe-Elva lõigu projekti koostamise nõuetele“ tuleb uurimistööde käigus anda keskkonnamõju eelhinnang, mis selgitab keskkonnamõju hindamise vajaduse ning on aluseks haldusakti koostamiseks KMH algatamise või mittealgatamise kohta. Eelhinnangule tuleb võtta seisukoht kohalikust keskkonnaametist.
Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regiooni poolt 16.01.2015 esitatud seisukoht Põhimaantee nr 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 156,2-159,4 asuva Vapramäe-Elva lõigu projektiga kavandatud tegevuste keskkonnamõju hindamise vajalikkuse kohta on esitatud lisas 1.
Vastavalt teeseaduse § 19 lg 7 tuleb tee projekteerimise käigus korraldada keskkonnamõju hindamine, kui seda näeb ette KeHJS.
Vastavalt KeHJS § 3 hinnatakse keskkonnamõju, kui 1) taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju ; 2) kavandatakse tegevust, mis võib üksi või koostoimes teiste tegevustega eeldatavalt oluliselt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala.
Keskkonnamõju KeHJS § 4 tähenduses on tegevusega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju inimese tervisele ja heaolule, keskkonnale, kultuuripärandile või varale. Keskkonnamõju on oluline (vastavalt KeHJS § 5), kui see võib eeldatavalt ületada tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.
KeHJS § 6 loetleb olulise keskkonnamõjuga tegevused, milles tee ehitamise valdkonda kuulub lg 1 punkt 13: kiirtee, 2100 meetri pikkuse või pikema peamaandumisrajaga lennuvälja, üle kümne kilomeetri pikkuse nelja sõidurajaga tee püstitamine või ühe või kahe sõidurajaga tee ehitamine vähemalt nelja sõidurajaga teeks.
Põhimaantee nr 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 156,2-159,4 asuva Vapramäe-Elva lõigu projektiga kavandatud tegevused ei kuulu KeHJS § 6 lg 1 p 13 mõistes olulise keskkonnamõjuga tegevuse hulka, mistõttu vastavalt KeHJS § 6 lg 2 peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas kavandataval tegevusel (KeHJS § 6 lg 2 p 10: infrastruktuuri ehitamine või kasutamine) on oluline keskkonnamõju.
Kobras AS töö nr 2014- 193 Objekti aadress: Tartu maakond, 6 / 28 Nõo vald ja Konguta vald
Põhimaantee nr 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 156,2-159,4 asuva Vapramäe-Elva lõigu projektiga kavandatud tegevuste keskkonnamõju ee lhinnang
Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrus nr 224 “Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu 1” täpsustab keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõikes 2 esitatud tegevusvaldkondade loetelu, mille korral tuleb kaaluda kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust. Määruse § 13 p 8 kohaselt on vajalik anda keskkonnamõju eelhinnang tee ehitamisel või remondil, kui remondi käigus toimub tee koosseisus olevate rajatiste (v.a liikluskorraldusvahendid ja märgistus) lisandumine või asukoha muutus, välja arvatud katendi remont olemasolevas mahus, objekti ligipääsuks vajaliku tee rajamine ja keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 1 punktis 13 nimetatud juhul. Määruse § 15 p 8 kohaselt on vajalik anda keskkonnamõju eelhinnang tegevusele, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis võib üksi või koostoimes muu tegevusega eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala või kaitstavat loodusobjekti.
Vastavalt KeHJS § 6 lg 3 tuleb eelhindamisel lähtuda järgmistest kriteeriumidest: 1) tegevuse ala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest, nagu maakasutusest, alal esinevatest loodusvaradest, nende omadustest ja taastumisvõimest ning looduskeskkonna vastupanuvõimest. Keskkonna vastupanuvõime hindamisel lähtutakse eelkõige märgalade, randade ja kallaste, pinnavormide, metsade, kaitstavate loodusobjektide, sealhulgas Natura 2000 võrgustiku alade, alade, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on juba ületatud, maareformi seaduse tähenduses tiheasutusega alade ning ajaloo-, kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõimest; 2) tegevuse iseloomust, kaasa arvatud selle tehnoloogiline tase, loodusvarade kasutamine, jäätme- ja energiamahukus, ning lähipiirkonna teistest tegevustest; 3) tegevusega kaasnevatest tagajärgedest, nagu vee, pinnase või õhu saastatus, jäätmeteke, müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn; 4) tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkusest; 41) kavandatava tegevuse eeldatavast mõjust Natura 2000 võrgustiku alale või mõnele muule kaitstavale loodusobjektile; 5) käesoleva lõike punktides 1–41 nimetatuga kaasneva mõju suurusest, ruumilisest ulatusest, kestusest, sagedusest ja pöörduvusest, toimest, kumulatiivsusest ja piiriülesest mõjust ning mõju ilmnemise tõenäosusest.
Keskkonnamõju eelhindamine, mille käigus selgitatakse välja keskkonnamõju hindamise vajalikkus, viiakse läbi vastavalt KeHJS § 6 lg 2 p 10, lähtudes seejuures Eesti Vabariigis kehtivast seadusandlusest. Eelhinnangu sisu koostatakse vastavalt KeHJS seaduse § 6 lg 3.
Kobras AS töö nr 2014- 193 Objekti aadress: Tartu maakond, 7 / 28 Nõo vald ja Konguta vald
Põhimaantee nr 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 156,2-159,4 asuva Vapramäe-Elva lõigu projektiga kavandatud tegevuste keskkonnamõju ee lhinnang
3. MAANTEELÕIGU KIRJELDUS
Põhimaantee nr 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 156,2-159,4 asuv Vapramäe-Elva teelõik paikneb Tartu maakonnas Nõo ja Konguta vallas. Käsitletav lõik algab Nõo vallas Vissi külas Vapramäe ristmikul km 156,2 ning lõpeb Konguta vallas Metsalaane külas peale Kulbilohu viadukti km 159,4.
Vastavalt Maanteeameti Riikliku Teeregistri ( https://teeregister.riik.ee ) (edaspidi teeregister ) andmetele (seisuga 01.10.2014) on käsitletav lõik kahe sõidurajaga III klassi maantee. Lõigu lõpuosas alates km 159,1 on eritasapinnaline ristmik, mida nimetatakse Kulbilohu ristmikuks. Seal alal on seoses mahasõitude ja pealsõitudega neli sõidurada. Kogu lõik on asfaltbetoonkattega, mis on ehitatud peamiselt 1991. aastal, kuid lõik km 159,12-159,4 on ehitatud 2000. aastal.
Olemasolevaid liikluskoormuse loendusandmeid on Maanteeameti korraldatud riigimaanteede loenduste põhjal tehtud alates aastast 2003. Maanteeameti tellimusel koostas OÜ Tinter-Projekt töö „Põhimaantee nr 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 156,2-159,4 lõigus Vapramäe-Elva liiklusprognoos ja koormussageduse arvutus“ (edaspidi liiklusprognoos ). Nimetatud töös vaadeldi liiklussagedusi viimase 10 aasta vältel (Joonis 2).
Joonis 2. Liiklussagedused viimase 10 aasta vältel (Tinter-Projekt OÜ, 2014)
Käsitletava maanteelõigu liiklussagedus Teeregistri andmetel (2013. a loendus) oli km 156,2-158,9 keskmiselt 5 189 autot ööpäevas, nendest ca 90% sõidu- ja pakiautod, ca 3% veoautod ja autobussid ning ca 6% autorongid. Km 158,9-159,4 oli liiklussagedus väiksem, st keskmiselt vaid 2590 sõidukit, nendest 85% sõidu- ja pakiautod, 5% veoautod ja autobussid ning 10% autorongid.
OÜ Tinter-Projekt poolt koostatud liiklusprognoosi andmetel tehti 2014. aastal 39. nädalal püsiloendus „Tõravere“ püsiloenduspunktis (km 154,2). Nendele andmetele tuginedes ja arvutuste tulemusena
Kobras AS töö nr 2014- 193 Objekti aadress: Tartu maakond, 8 / 28 Nõo vald ja Konguta vald
Põhimaantee nr 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 156,2-159,4 asuva Vapramäe-Elva lõigu projektiga kavandatud tegevuste keskkonnamõju ee lhinnang
saadi, et 2014. aastal keskmine ööpäevane liiklussagedus oli 7 005 autot ööpäevas, nendest 90% sõidu- ja pakiautod, 3% veoautod ja autobussid ning 7% autorongid.
Aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus on võrreldes 2013. aastaga märkimisväärselt suurenenud. Liiklussageduse keskmise kasvuprognoosi tulemusena suureneb liiklussagedus aastaks 2035 keskmiselt 41%. Madala kasvustsenaariumiga suureneb liiklussagedus aastaks 2035 keskmiselt 20%, mis on antud lõigu kohta reaalne kasv.
Põhimaantee nr 3 Vapramäe-Elva lõigul km 156,2-159,4 toimus aastatel 2001-2010 14 liiklusõnnetust, milles kahel korral õnnetuse tagajärjel hukkus inimene (Tabel 1). Mõlemal juhul hukkus nn kergliikleja.
Tabel 1. Liiklusõnnetused rekonstrueeritaval teelõigul (Maanteeameti Riiklik Teeregister, http://teeregister.riik.ee) Algus kaugus Osalejate km Kuupäev Tüüp arv Hukkunuid Vigastatuid 156,428 01.06.2002 Kokkupõrge sõidukiga küljelt 2 0 5 Kokkupõrge vastutuleva 156,468 27.11.2005 sõidukiga 2 0 3 Kokkupõrge vastutuleva 156,668 04.04.2006 sõidukiga 3 0 1 Kokkupõrge ees liikuva 157,111 01.05.2010 sõidukiga 2 0 0 Kokkupõrge ees liikuva 157,428 14.11.2001 sõidukiga 2 0 1 Kokkupõrge ees liikuva 157,428 28.12.2001 sõidukiga 2 0 1 157,528 06.12.2003 Kokkupõrge jalakäijaga 2 1 1 Kokkupõrge vastutuleva 158,128 16.01.2004 sõidukiga 2 0 1 158,311 14.10.2008 Kokkupõrge jalakäijaga 1 0 1 158,528 28.05.2003 Kokkupõrge jalgrattaga 2 1 0 159,011 12.10.2009 Sõidukite külgkokkupõrge 2 0 2 159,020 01.05.2010 Sõiduki teelt väljasõit 1 0 2 159,126 13.10.2004 Kokkupõrge sõidukiga küljelt 2 0 1 159,311 08.01.2009 Sõiduki teelt väljasõit 1 0 1
Põhimaantee nr 3 rekonstrueeritavas lõigus on Teeregistri andmetel kaks teetruupi:
1. km 157,734 on heas seisus raudbetoonist päistega truup (ehitusaasta 1992) 2. km 158,106 on rahuldavas seisus raudbetoonist päistega truup (ehitusaasta 1992)
Kulbilohu ristmikul on Teeregistri andmetel 3 truupi, mis kõik on raudbetoonist, päistega, heas seisukorras (ehitusaasta 1990).
2014. aastal on koostanud OÜ Tinter Projekt „Põhimaantee nr 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 156,2- 159,4 lõigus Vapramäe-Elva Vapramäe piirkonna kergliiklustee analüüsi“, milles leiti, et peamiseks põhimaanteega ristuvaks liikumissuunaks antud piirkonnas on Vissi küla ja Elva vaheline suund.
Kobras AS töö nr 2014- 193 Objekti aadress: Tartu maakond, 9 / 28 Nõo vald ja Konguta vald
Põhimaantee nr 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 156,2-159,4 asuva Vapramäe-Elva lõigu projektiga kavandatud tegevuste keskkonnamõju ee lhinnang
Vastavalt Nõo valla üldplaneeringule on nimetatud ühendusele planeeritud kergliiklustunnel. Arvestades kehtivaid planeeringuid ja Nõo ning Elva omavalitsuste arengusuundi on kergliikluse teekoridor määratud kõrvalmaantee 22152 Vapramäe-Elva-Kalme lõunapoolsele küljele.
Kõige ohtlikum olukord kergliiklejatele on seotud põhimaantee 3 Vissi ristmikul teeületusega, kuna bussipeatused asuvad küla suhtes maantee vastaspoolel. Kergliiklustunneli rajamine on kallim alternatiiv, kuid pikas perspektiivis loob külale arenguvõimalusi. Vajalik on kergliiklusteede maksimaalne kasutajasõbralikkus, et säiliks liikumise ohutus ja sujuvus terves piirkonnas.
Kobras AS töö nr 2014- 193 Objekti aadress: Tartu maakond, 10 / 28 Nõo vald ja Konguta vald
Põhimaantee nr 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 156,2-159,4 asuva Vapramäe-Elva lõigu projektiga kavandatud tegevuste keskkonnamõju ee lhinnang
4. KESKKONNAMÕJU EELHINNANG
Käesolevas keskkonnamõju eelhinnangus käsitletakse Tinter-Projekt OÜ poolt koostatava põhimaantee nr 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 156,2-159,4 Vapramäe-Elva lõigu tehnilise projektiga kavandatud tegevuste keskkonnamõju. Tegemist on olemasoleva teega, seega toimub liiklus maanteel ka projektiga kavandatavate tegevusteta, mistõttu ei käsitleta mitte niivõrd maanteel oleva liikluse mõju, vaid projekti muudatustega kavandatud tegevuste keskkonnamõju. Olulisemad tegevused, mis projektiga ette nähakse:
• Kogu lõigu ulatuses katendi väljavahetamine; • Vissi küla juurde (km 157,18) jalakäijatele tunneli rajamine.
Kavandatava maantee korrastamise peamiseks negatiivseks mõjuks on ehitusaegne tegevus, mis segab liiklust ning ettevaatusabinõusid kasutamata võib ohustada keskkonda. Ehitusaegse tegevusega seotud mõjud on ajutised (lühiajalised). Liiklusolude parandamisega kaasneb sujuvam ja ohutum liiklus ning sellest tulenev kütuse tarbimise vähenemine, efektiivsem mootorite töö, mis omakorda vähendab liiklusest tingitud õhusaaste hulka. Liikluse sujuvamaks muutumisega väheneb saaste, tolmu ja müra hulk, mistõttu muutub paremaks ka looduskeskkond ning inimeste elukeskkond. Kergliiklustee korraldamine parandab nii autoga liiklejate kui ka jalgratturite ja jalakäijate olukorda, sest situatsioon, kus kergliikleja ületab laia maanteed või liigub autoga samal sõiduteel, on ebasobiv ja ohtlik mõlemale osapoolele.
4.1. TEGEVUSE ALA JA SELLE LÄHIÜMBRUSE KESKKONNATINGIMUSED
4.1.1. MAAKASUTUS
Käsitletav põhimaantee nr 3 Vapramäe-Elva lõik on Tartu maakonna Nõo ja Konguta valla territooriumil. Enamjaolt on tee lähialas maatulundusmaa (loooduslik rohumaa, metsamaa jms), km 157,0 – 157,2 on paremal pool teed elamumaad (Vissi küla) ja km 158,0 – 158,3 on paremal poolt teed PRIA põllumassiiv. Vastavalt Nõo valla üldplaneeringule on antud piirkonna põllumajandusmaade viljakus (keskmiselt 45 hindepunkti) heaks eelduseks põllumajandustegevuse arengule.
Projektiga kavandatud tegevus (va tunneli ehitus) ei muuda maakasutust. Jalakäijate tunneli rajamisel hõivatakse Vissi külas (km 157,18) maad, laiendatakse teemaa ala.
Kobras AS töö nr 2014- 193 Objekti aadress: Tartu maakond, 11 / 28 Nõo vald ja Konguta vald
Põhimaantee nr 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 156,2-159,4 asuva Vapramäe-Elva lõigu projektiga kavandatud tegevuste keskkonnamõju ee lhinnang
Joonis 3. Maakasutus projektala läheduses (Maa-ameti erametsakeskuse kaardirakendus, http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis , 30.10.2014)
4.1.2. LOODUSVARAD , NENDE OMADUSED JA TAASTUMISVÕIME
Loodusvarad on looduskeskkonna osa, mida inimühiskond olemasoluks vajab ja tootmises kasutab (kaevandamisväärsed kivimid, mineraalid, vedelikud, gaasid, orgaanilised ained) ja kõik see, mida ei ole loonud inimene, kuid mida kasutatakse majandustegevuses. Keskkonnavastutuse seaduse järgi loetakse loodusvaraks elupaiku, liike, kaitstavaid alasid, vett ja pinnast.
Kaitstavaid liike ja elupaiku ning Natura 2000 alasid käsitletakse ptk-s 4.1.3.4. Veekogusid käsitletakse ptk-s 4.1.3.1.
Vastavalt Eesti Geoloogiakeskuse poolt koostatud Eesti põhjavee kaitstuse kaardile on põhjavesi projektalal suhteliselt kaitstud (madal reostusohtlikkus) ja Elva pool osaliselt ka kaitstud (väga madal reostusohtlikkus).
EELISe (Eesti Looduse Infosüsteem - Keskkonnaregister): Keskkonnaagentuuri ja Maa-ameti andmete alusel on rekonstrueeritava teelõigu lähimõjualas 2 puurkaevu:
1. Metsalaane külas, Lauri-Hansu kü 33101:003:0660, avalik puurkaev PRK0006838, käsitletava mnt km 158,9, paremal pool ca 80 m teest 2. Metsalaane külas, Kanarbiku kü 33101:003:0484, avalik puurkaev PRK0006846, käsitletava mnt, km 158,6, paremal pool ca 230 m teest
Kobras AS töö nr 2014- 193 Objekti aadress: Tartu maakond, 12 / 28 Nõo vald ja Konguta vald
Põhimaantee nr 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 156,2-159,4 asuva Vapramäe-Elva lõigu projektiga kavandatud tegevuste keskkonnamõju ee lhinnang
Maa-ameti Geoportaali andmetel asub käsitletavast teelõigust ca 330 m kaugusel üleriigilise tähtsusega Sangla turbamaardla 20 plokk. Tegemist on hästilagunenud turbaga ja see plokk on hetkel aktiivses reservvarus. Kavandatava tegevuse käigus turvast ei kasutata.
Tuginedes Nõo valla üldplaneeringule on käsitletav maanteelõik algusest kuni kilomeetrini 157,15 nimetatud kauniks teelõiguks.
Vastavalt Nõo valla üldplaneeringule on käsitletav maanteelõik, alates Vissi külast kuni Nõo valla piirini, rohevõrgustiku koridoris. Nõo valla üldplaneeringu seletuskirjas on rohevõrgustiku toimimise tagamiseks välja toodud nõue, et metsaaladel piirdeaedade paigaldamine on lubatud ainult ümber õuemaa.
Konguta valla üldplaneeringu kohaselt on valdade piirialal kitsa ribana üle tee ala, mis on rohelise võrgustiku toimimise tagamiseks. Üldplaneeringu seletuskirjas on välja toodud, et käsitletav maantee on rohelise võrgustiku toimimist häiriv konfliktala. Konflikti leevendavateks meetmeteks on siin maanteeäärse nähtavuse tagamine ja metsloomade teele ilmumiskohtade tähistamine ning põhjendatud juhtudel teatud teeäärsete lõikude tarastamine.
Maanteelõigu osa, mis asub Konguta valla territooriumil, jääb Konguta valla üldplaneeringu kohaselt Elva ümbruse väärtusliku maastiku koosseisu.
4.1.3. LOODUSKESKKONNA VASTUPANUVÕIME
4.1.3.1. RANNAD JA KALDAD
Põhimaantee nr 3 käsitletava Vapramäe-Elva lõigu läheduses on järgmised veekogud:
1. Vähem kui 300 m kaugusel Kulbilohu ristmikust lõunas asub Jaani- ja Linajärv. Tegemist on ka kaitstava looduse üksikobjektiga (registrikood KLO4001069), mis hõlmab kahte järve ja mis asuvad Kulbilohu ristmikust lõunas, ca 265 m ja 450 m kaugusel. Järved asuvad Elva linna loodepiiril. Jaanijärv jääb kahele Peetso maaüksusele ja Linajärv Vana-Kanava ja Peetso maaüksustele. Tegemist on kaitse all oleva üksikobjektiga, mille puhul on mõlema järve piiranguvööndiks 50 m.
2. Ca 450 m kaugusel Kulbilohu ristmikust lõunas asub Verevi järv. Tegemist on loodusliku järvega (registrikood VEE2093200), mis kuulub Ida-Eesti vesikonna Peipsi alamvesikonda. Verevi järv on Keskkonnaregistri andmetele tuginedes eutroofne ehk rohketoiteline järv, mille veepeegli pindala on 11.7 ha ning valgala pindala 1,1 km 2. Tüpoloogiliselt kuulub Verevi järv veepoliitika raamdirektiivi järgi keskmise karedusega kihistunud järvede (VRD tüüp 3) hulka, mille limnoloogiline tüüp on hüpertroofne e. liigtoiteline. Verevi järv on avalikult kasutatav ja piiranguvööndiks on 100 m. (Keskkonnaregistri avalik teenus, register.keskkonnainfo.ee)
Projektala lähiümbruses on Elva jõgi (registrikood VEE1036500) (lähim punkt projektalast ca 0,5 km kaugusel). Elva jõe valgala suurus on Keskkonnaregistri andmetel 451,4 km 2 ja pikkus 81,6 m. Elva jõgi on avalikult kasutatav, kalda piiranguvööndiga 100 m.
Kobras AS töö nr 2014- 193 Objekti aadress: Tartu maakond, 13 / 28 Nõo vald ja Konguta vald
Põhimaantee nr 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 156,2-159,4 asuva Vapramäe-Elva lõigu projektiga kavandatud tegevuste keskkonnamõju ee lhinnang
4.1.3.2. PINNAVORMID
Rekonstrueeritava maantee ala jääb Ugandi lavamaa künkliku reljeefiga liiviku ja moreentasandiku alale, kus tänapäevane pinnareljeef on kujundatud täitepinnasega.
Maantee korrastamine toimub teemaa alal ning seal uusi alasid ei hõivata. Seoses jalakäijatele mõeldud tunneli rajamisega laiendatakse teemaa ala.
4.1.3.3. METSAD JA MÄRGALAD
Enamik käsitletavast maanteelõigust asub metsamassiivide vahel. Metsa raadamist ei ole projektiga ette nähtud.
4.1.3.4. KAITSTAVAD LOODUSOBJEKTID , NATURA 2000 VÕRGUSTIKU ALAD
Vastavalt looduskaitseseaduse § 4 lõikele 1 on kaitstavateks loodusobjektideks kaitsealad, hoiualad, kaitsealused liigid, kivistised ja mineraalid, püsielupaigad, kaitstavad looduse üksikobjektid ja kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid.
Kaitstavate loodusobjektide määramiseks kasutati EELISe (Eesti Looduse Infosüsteem - Keskkonnaregister): Keskkonnaagentuuri andmeid, Maa-ameti looduskaitse ja Natura 2000 kaardirakendust ja Keskkonnaregistri infot.
Vahetult enne käsitletava maanteetrassi algust on Vapramäe kaitseala ja Vapramäe loodusala (Joonis 4). Tegemist on Natura 2000 alaga, kus vastavalt Vabariigi Valitsuse poolt 05.08.2004 vastu võetud korraldusele nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri“ on Nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) I ja II lisas nimetatud elupaigatüüpide või liikide kaitseks asutatud loodusalade nimekirjas Vapramäe loodusala (EE0080309), kus:
I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450), rohunditerikkad kuusikud (9050) ning okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel (sürjametsad – 9060);
II lisas nimetatud liik, mille isendite elupaika kaitstakse, on suur-rabakiil (Leucorrhinia pectoralis).
Kaitseala ja loodusala jääb kavandatavast projektalast ca 200 m kaugusele.
Tee äärest kuni 100 m kaugusele jäävad järgmised kaitsealused liigid:
Km 157,38 paremal pool maanteed (Nõo vallas, Vissi külas), ca 60 m kaugusel on III kategooria kaitsealuse liigi, balti sõrmkäpp (Dactylorhiza baltica ), leiukoht (registrikood KLO9319227);
Km 157,85 – 157,92 paremal pool kohe tee servas on III kategooria kaitsealuse liigi, soo neiuvaip (Epispactis balustris ), leiukoht (registrikood KLO9320400);
Km 157,89 – 157,93 vasakul pool tee ääres (ca 3-5 m kaugusel tee servast) on III kategooria kaitsealuse liigi, soo-neiuvaip ( Epispactis balustris ), leiukoht (registrikood KLO9320374);
Kobras AS töö nr 2014- 193 Objekti aadress: Tartu maakond, 14 / 28 Nõo vald ja Konguta vald
Põhimaantee nr 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 156,2-159,4 asuva Vapramäe-Elva lõigu projektiga kavandatud tegevuste keskkonnamõju ee lhinnang
Km 157,95 – 157,98 paremal pool, ca 20 m kaugusel teest, on III kategooria kaitsealuse liigi, soo- neiuvaip ( Epipactis balustris ), leiukoht (registrikood KLO9320339);
Km 157,98 – 158,01 vasakul pool tee ääres (ca 5 m kaugusel) on III kategooria kaitsealuse liigi, balti sõrmkäpp ( Dactylorhiza baltica ) leiukoht (registrikood KLO9319257);
Km 158,22 vasakul pool tee ääres (ca 65 m kaugusel) on III kategooria kaitsealuse liigi balti sõrmkäpp ( Dactylorhiza baltica ) leiukoht (registrikood KLO9319248). Sealt ca 25 m lõuna suunas (teest ca 90 m) on samuti III kategooria kaitsealuse liigi balti sõrmkäpp ( Dactylorhiza baltica ) leiukoht (registrikood KLO9319203);
Km 158,19 vasakul pool tee ääres (ca 10 m kaugusel) on III kategooria kaitsealuse liigi balti sõrmkäpp ( Dactylorhiza baltica ), leiukoht (registrikood KLO9319271).
Kõik nimetatud III kaitsekategooria liigid paiknevad Nõo vallas, Vissi külas. Vastavalt looduskaitseseadusele on III kaitsekategooria taimede hävitamine ja loodusest korjamine keelatud, ulatuses, mis ohustab liigi säilimist selles elupaigas . Tööde tegemisel tuleb veenduda ja vajadusel kasutusele võtta abinõud, et kaitsealused liigid kahjustada ei saaks.
Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regiooni poolt 16.01.2015 esitatud seisukohas Põhimaantee nr 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 156,2-159,4 asuva Vapramäe-Elva lõigu projektiga kavandatud tegevuste keskkonnamõju hindamise vajalikkuse kohta on esitatud leevendav meede, et III kategooria kaitsealuste taimede kasvuala tuleks tööde ajaks tähistada ning seeläbi vältida kasvualadele masinatega sõitmist ja pinnase kahjustamist. Samuti ei tohi nende taimede kasvualadele ladustada ehitusmaterjale.
Vastavalt looduskaitseseaduse § 53 lõikele 1 on I ja II kaitsekategooria liigi isendi täpse elupaiga asukoha avalikustamine massiteabevahenduste keelatud. Seega allolev joonis (Joonis 4) on ametkondlikuks kasutamiseks mõeldud infoga ja ei ole lubatud infot avalikustada asjasse mittepuutuvatele isikutele.
Kavandatava tegevuse eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale ja teistele kaitstavatele loodusobjektidele on lühidalt ka peatükis 4.5.
Kobras AS töö nr 2014- 193 Objekti aadress: Tartu maakond, 15 / 28 Nõo vald ja Konguta vald
Põhimaantee nr 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 156,2-159,4 asuva Vapramäe-Elva lõigu projektiga kavandatud tegevuste keskkonnamõju ee lhinnang
Teave eemaldatud vastavalt avaliku teabe seaduse §35 lg 1 p 8
Joonis 4. Kaitstavad loodusobjektid ja –alad Vapramäe-Elva maanteelõigu ümbruses (allikas: EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem - Keskkonnaregister): Keskkonnaagentuur)
Kobras AS töö nr 2014- 193 Objekti aadress: Tartu maakond, 16 / 28 Nõo vald ja Konguta vald
Põhimaantee nr 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 156,2-159,4 asuva Vapramäe-Elva lõigu projektiga kavandatud tegevuste keskkonnamõju ee lhinnang
4.1.3.5. ALAD , KUS ÕIGUSAKTIDEGA KEHTESTATUD NÕUDEID ON JUBA ÜLETATUD
Teadaolevalt selliseid alasid projektalal ei esine.
4.1.3.6. TIHEASUSTUSALAD (M AAREFORMI SEADUSE TÄHENDUSES )
Tiheasustusega aladeks maareformi seaduse tähenduses on maa-alad, mis on tiheasustusega aladeks määratud kehtestatud planeeringuga.
Vastavalt Nõo valla üldplaneeringule (2006) tiheasustusalad antud maanteelõigus puuduvad.
Konguta valla üldplaneering sätestab, et Konguta valda tiheasustusega alasid maareformi seaduse tähenduses ei määrata. Maareformi läbiviimisel on kogu Konguta valda käsitletud hajaasustusega alana. Maakonnaplaneeringus planeerimis- ja ehitusseaduse alusel tiheasustusega aladeks määratud Annikoru küla keskust ja Metsalaane küla Elva linnaga piirnevat ala käsitletakse planeerimisseaduse kohaste kompaktse asustusega valla territooriumi osadena, kus kehtib detailplaneeringu koostamise kohustus.
4.1.3.7. AJALOO -, KULTUURI - VÕI ARHEOLOOGILISE VÄÄRTUSEGA ALAD
Vastavalt Maa-ameti kultuurimälestiste kaardirakendusele puuduvad projektala lähiümbruses muinsuskaitseobjektid sh kultuurimälestised.
4.2. TEGEVUSE ISELOOM
Vastavalt Maanteeameti „Põhimaantee nr 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 156,2-159,4 asuva Vapramäe-Elva lõigu projekti koostamise nõuetele“ on OÜ Tinter-Projekt koostanud põhimaantee nr 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 156,2-159,4 asuva Vapramäe-Elva lõigu remondi tehnilise projekti töömahtude näitamisega ja tööjoonistega. Projekti eesmärk on põhimaantee nr 3 Jõhvi-Tartu-Valga km 156,2-159,4 asuva Vapramäe-Elva lõigu ning Kulbilohu rampide sõidumugavuse ning liiklusohutuse taseme tõstmine.
4.2.1. TEHNOLOOGILINE TASE
Tee on projekteeritud lähtetasemega „hea“, maanteeklassi tasemega III. Projekt käsitleb töömahtusid, hooldemahtusid ja ekspluatatsioonikulusid. Projekti raames analüüsiti ja uuriti jalakäijate ja jalgratturite liikumist. Projekteeritava lõigu algus on kokku viidud 2011. aastal Tinter-Projekt OÜ poolt projekteeritud „Põhimaantee nr 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 146,6-156,2 Aiamaa-Vapramäe lõigu remondi tööprojekt“ lõpuga. Kulbilohu liiklussõlme ühendusteede lõigud on kokku viidud 2011. aastal Destia Eesti AS projektiga „Riigimaantee 22150 Elva-Puhja km 0,326-14,282 remondi tehniline projekt“.
Projekteeritud teerajatis on mehhanismidega hooldatav. Teekonstruktsioonid peavad taluma kloriididega libedustõrjet, lumetõrjeks peab olema võimalik kasutada metallteraga sahku ning muldkeha nõlvadele peab olema võimalik lund paisata ja ladustada.
Kobras AS töö nr 2014- 193 Objekti aadress: Tartu maakond, 17 / 28 Nõo vald ja Konguta vald
Põhimaantee nr 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 156,2-159,4 asuva Vapramäe-Elva lõigu projektiga kavandatud tegevuste keskkonnamõju ee lhinnang
Jalakäijatele rajatakse Vissi küla juurde (km 157,18) tunnel ohutuks liiklemiseks. Tunneli pikkuseks on 26 m.
Projekti staadiumit arvestades täpsemaid andmeid käesolevaks hetkeks eelhinnangu koostajale teada ei ole.
4.2.2. LOODUSVARADE KASUTAMINE
Tee rekonstrueerimiseks kasutatakse loodusvarasid (kruus, killustik, liiv, muld jt). Ehitusmaavarade olemasolu on projekti elluviimise aluseks. Täpsed asukohad, kust tee ehitamiseks vajalikke maavarasid vedama hakatakse, selguvad pärast ehitushanke läbiviimist, üldjuhul hangitakse materjal riiklikest maardlatest, millede avamise ja kasutamise keskkonnamõju on hinnatud. Arvestades seda, et teetrassi asukohta ei muudeta, on ehitusmaterjalide kasutamine oluliselt väiksem võrreldes uue tee rajamisega.
Tee rekonstrueerimisega ei ole ette nähtud metsa raiet.
4.2.3. JÄÄTME - JA ENERGIAMAHUKUS
Maanteel freesitakse olemasolev kate. Ehituseks sobimatu pinnas (näiteks kraavide kaevamisel) ja teised jäätmed tuleb utiliseerida vastavalt kehtivatele nõuetele. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning üle anda ohtike jäätmete käitlemise litsentsi omavatele ettevõtetele.
Tee remontimisel kasutatakse energiat tee-ehitusmasinate ja ehitusmaterjale transportivate masinate tööks (kütuse kulu), vajadusel ka remonditava teelõigu või konkreetse objekti valgustamiseks. Tee kasutamise perioodil kasutatakse energiat tee hooldamiseks (talvel tee lahtilükkamine lumest ja libedusetõrje, suvel teeservade ja võsa niitmine – kütuse kulu), samuti pimedal ajal maantee valgustuseks.
4.2.4. LÄHIPIIRKONNA TEISED TEGEVUSED
Remonditava riigimaantee nr 3 lähipiirkonna teised tegevused on seotud maakasutusega, millest on antud ülevaade peatükis 4.1.1. Tegemist on enamjaolt metsamassiividega.
4.3. TEGEVUSEGA KAASNEVAD TAGAJÄRJED
Peamiseks negatiivseks mõjuks on ehitusaegne tegevus, mis segab liiklust ning ettevaatusabinõusid kasutamata võib ohustada keskkonda. Liiklusolude parandamisega kaasneb sujuvam ja ohutum liiklus ja sellest tulenev kütuse tarbimise vähenemine ning efektiivsem mootorite töö, mis omakorda vähendab liiklusest tingitud õhusaaste hulka. Liikluse sujuvamaks muutumisega väheneb õnnetuste oht, saaste, tolmu ja müra hulk, mistõttu muutub paremaks ka looduskeskkond ning inimeste elukeskkond.
Kobras AS töö nr 2014- 193 Objekti aadress: Tartu maakond, 18 / 28 Nõo vald ja Konguta vald
Põhimaantee nr 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 156,2-159,4 asuva Vapramäe-Elva lõigu projektiga kavandatud tegevuste keskkonnamõju ee lhinnang
4.3.1. VEE - , PINNASE - JA ÕHU SAASTATUS
Põhimaantee nr 3 Jõhvi-Tartu-Valga Vapramäe-Elva lõigu ehitusega on mõju pinnasele juba avaldunud olemasoleva maantee ehitusetapil loodusliku pinnase eemaldamise ja/või selle füüsilise struktuuri muutmise teel.
Ehitusaegselt tuleb välistada ehitusprahi- ja -materjalide sattumine veekogudesse; ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning tee- ehitusmasinate parkimiskohad ei tohi olla rajatud lähemale kui 50 meetrit kaevudest.
Põhimaantee nr 3 Vapramäe-Elva lõigu rekonstrueerimisega ettenähtud tööd ei kujuta otsest ohtu põhjaveele : planeeritud tööde käigus ei ole ette nähtud selliseid tegevusi ega selliste kemikaalide või ainete kasutamist, mis võiksid oluliselt halvendada põhjavee kvaliteeti.
Põhja- ja pinnavee kvaliteeti võivad mõjutada teevõrgul toimuvate liiklusõnnetuste tagajärjel kütuse või muu kemikaali lekked. Õnnetuste esinemist aitab vähendada tee seisukorra parandamine.
Ehitustööd peavad olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette.
Asfaltsegus sideainena kasutatavast bituumenist (naftabituumen, bituumenemulsioon jt) lenduvad maantee asfalteerimisel välisõhku nii alifaatsed kui ka aromaatsed süsivesinikud, emulsiooni puhul ka lakibensiini ja HCl aurud.
Enne maantee katmist tolmuvaba asfaltkattega lendub teelt tolmu, mille mõjuraadius ei ole suur. Nende piirkondade puhul võib tee ehitustööde ajal avalduda mõõdukalt negatiivne mõju välisõhu kvaliteedile, kuid see on lühiajaline ja mõju kaob peale tee asfalteerimist. Vajadusel tuleb ehitusperioodil võtta tarvitusele meetmed rekonstrueeritaval teelõigul tolmu leviku vähendamiseks (nt maantee niisutamine).
Tee pindamise käigus tekkivad lenduvate süsivesinike emissioonid on väikesed ning ei ole keskkonna seisukohalt olulised. Tolmu teke on lühiajaline ja mõju kaob peale tee asfalteerimist.
Õhu kvaliteeti mõjutavad ka mootorsõidukite heitgaasid ehitusperioodil ning hilisemal teekasutuse ajal. Siinjuures tuleb arvestada asjaoluga, et tegemist ei ole uue maanteelõigu rajamise, vaid olemasoleva maantee rekonstrueerimisega, mistõttu ei ole võrreldes remondieelse olukorraga õhusaaste suurenemist ette näha.
4.3.2. JÄÄTMETEKE
Kavandatava tegevusega kaasnevad jäätmed nagu freespuru või väljakaevatavad pinnased on taaskasutatavad. Raiejäätmed (kännud, võsa, oksad) tuleb likvideerida või maaomanikuga kokkuleppele saades vastavalt ala korrastada. Mulde laienduse alt eemaldatav kasvumuld kasutatakse haljastamisel peale mullatööde lõppu. Kogu ehituspraht tuleb kokku korjata ja ära vedada konteinerites või muul kindlal transpordivahendil selleks ettenähtud kohta. Ehitusjäätmete matmine või põletamine on rangelt keelatud.
Tööde käigus tekkiv praht ja muud jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivatele nõuetele.
Kobras AS töö nr 2014- 193 Objekti aadress: Tartu maakond, 19 / 28 Nõo vald ja Konguta vald
Põhimaantee nr 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 156,2-159,4 asuva Vapramäe-Elva lõigu projektiga kavandatud tegevuste keskkonnamõju ee lhinnang
Kasutuskõlblike materjalide ladustamised, sh freespuru ladustamine, tuleb kooskõlastada Maanteeameti, vallavalitsuste ning ladustamiskohtade maaomanikega.
Ehitustööde lõpetamisel tuleb likvideerida (lammutada või ülesse kaevata) kõik ajutised rajatised, lammutustöödel tekkivad jäätmed tuleb objektilt teisaldada.
4.3.3. MÜRA
OÜ Tinter-Projekt poolt 2014. aastal augustikuus tehtud püsiloenduse andmetele tuginedes leiti, et 2014. aastal keskmine ööpäevane liiklussagedus oli projekti piirkonnas 7 005 autot ööpäevas, nendest 90% sõidu- ja pakiautod, 3% veoautod ja autobussid ning 7% autorongid. Suhteliselt madala liiklussageduse tõttu jääb liiklusmüra suure tõenäosusega seadusandlusega kehtestatud normide piiresse.
2012. a Eesti maanteelõikudele koostatud strateegiline mürakaart ei hõlma endas antud teelõigu andmeid, sest antud liiklussagedust (3 miljonit sõidukit aastas ehk 8220 sõidukit ööpäevas) hinnataval teelõigul ei ole saavutatud (strateegilise mürakaardi koostas Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ ning selle valmimist toetas SA Keskkonnainvesteeringute Keskus).
Liiklussageduse märgatavat suurenemist seoses maantee remondiga ei ole kasutusperioodil ette näha, küll aga on aasta-aastalt liiklussagedus suurenenud ja prognooside järgi suureneb ka antud lõigul edaspidi.
Ehitusperioodil on müraallikaks tee-ehitusmasinad, kuid tegu on lühiajalise mõjuga, mis möödub peale remonditööde teostamist. Uus ja kvaliteetne teekate põhjustab maanteega piirnevatel aladel praegusest vähem müra, mistõttu saab väita, et võrreldes käesoleva ajaga olukord paraneb.
Tööde tegemisel tuleb kasutada tehniliselt korras olevaid masinad, mis vähendavad müra tekkimist.
4.3.4. VIBRATSIOON
Kavandatava tegevusega kaasneb vibratsiooni teke nii ehitamisel kui ka maantee kasutamisel. Kavandatava tegevuse elluviimisel paraneb põhimaanteel liiklemise sujuvus ning parandatud teekate ja konstruktsioon vähendab võimalikku teelt lähtuva vibratsiooni teket.
Tööde tegemisel tuleb kasutada tehniliselt korras olevaid masinad, mis vähendavad vibratsiooni tekkimist.
4.3.5. VALGUS , SOOJUS , KIIRGUS JA LÕHN
Valgusreostus jääb valdavalt samaks või väheneb uue tehnoloogiaga valgustite kasutamisel. Mõju suurendab kavandatava jalakäijate tunneli lahendus, sest sinna on vajalik lisavalgustus.
Valgusereostuse minimeerimiseks on vajalik projektis ette näha vastavad leevendusmeetmed, st kaasaegsel tehnoloogial põhinevate valgustite kasutamine.
Kavandatava tegevusega võib kaasneda ehitusplatside või ehitatavate teelõikude ja ristmike valgustamine (vajadusel pimedal ajal tööde teostamiseks). Maantee ekspluatatsiooni ajal tekitavad
Kobras AS töö nr 2014- 193 Objekti aadress: Tartu maakond, 20 / 28 Nõo vald ja Konguta vald
Põhimaantee nr 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 156,2-159,4 asuva Vapramäe-Elva lõigu projektiga kavandatud tegevuste keskkonnamõju ee lhinnang
valgust sõiduautode tuled. Võrreldes olemasoleva olukorraga on projektiga ettenähtud tegevuste mõju ebaoluline.
Tööde tegemise ajal ei eraldu olulisel määral soojust ega kiirgust. Asfalteerimistööd põhjustavad teatavas ulatuses ebameeldivat lõhna, kuid see mõju on lühiajaline ja seega ka ebaoluline.
4.4. TEGEVUSEGA KAASNEVATE AVARIIOLUKORDADE ESINEMISE VÕIMALIKKUS
Avariiolukorrad on võimalikud nii ehitus- kui kasutusetapil.
Avariiolukordade tekkimise riski maandamiseks ehitusperioodil on ehitustöövõtja kohustatud järgima erinevatel tööetappidel ohutuseeskirju ning välistama riske vastavate kavade ja märgistega. Ehitusperioodil vastutab töövõtja keskkonnakaitse eest ehitusobjektil ja selle kõrval oleval alal vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele seadustele ja nõuetele ning juhistele. Ehitusaegne töö- ja liikluskorraldus peab tagama avariiolukordade vältimise.
Remonditavate teelõikude kasutusajal on avariiolukordade (peamiselt liiklusõnnetuste toimumise) risk võrreldes praegusega väiksem, sest liiklus muudetakse uue kvaliteetse teekatte, nõuetekohase külg-, möödasõidu- ja kohtumisnähtavuse tagamise tagajärjel sujuvamaks ja ohutumaks. Seega vähendatakse oluliselt liiklusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkust.
4.5. KAVANDATAVA TEGEVUSE EELDATAV MÕJU NATURA 2000 VÕRGUSTIKU ALALE VÕI MÕNELE MUULE KAITSTAVALE LOODUSOBJEKTILE
Kaitstavaid loodusobjekte ja Natura 2000 alasid on käsitletud peatükis 4.1.3.4. Kavandatava tegevusega ei kaasne eeldatavalt mõju Natura 2000 võrgustiku alale, sest ala on tegevuse asukohast piisava kaugusega.
Vastavalt looduskaitseseadusele on III kaitsekategooria taimede hävitamine ja loodusest korjamine keelatud, ulatuses, mis ohustab liigi säilimist selles elupaigas.
Tööde tegemisel tuleb veenduda ja vajadusel kasutusele võtta abinõud, et kaitsealused liigid (vt pt 4.1.3.4) kahjustada ei saaks.
4.6. TEGEVUSEGA KAASNEV KUMULATIIVNE JA PIIRIÜLENE MÕJU
Põhimaantee nr 3 Jõhvi-Tartu-Valga km 156,2-159,4 asuva Vapramäe-Elva lõigu projektiga kavandatud tegevustel puudub potentsiaalne piiriülene mõju. Samuti ei ole seoses kavandatud tegevuste ja teiste ala planeeringute elluviimisega ette näha olulise negatiivse kumulatiivse mõju ilmnemist.
Kobras AS töö nr 2014- 193 Objekti aadress: Tartu maakond, 21 / 28 Nõo vald ja Konguta vald
Põhimaantee nr 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 156,2-159,4 asuva Vapramäe-Elva lõigu projektiga kavandatud tegevuste keskkonnamõju ee lhinnang
5. KOKKUVÕTE
Käesolev keskkonnamõju eelhinnang on koostatud põhimaantee nr 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 156,2-159,4 asuva Vapramäe-Elva lõigu projektiga kavandatavale tegevusele eesmärgiga anda informatsiooni otsustajale (antud juhul Maanteeameti lõuna regioon) keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkuse kohta.
Keskkonnamõju eelhindamise kohustus tulenes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest (edaspidi KeHJS) ja Maanteeameti lõuna regiooni poolt esitatud „Põhimaantee nr 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 156,2-159,4 asuva Vapramäe-Elva lõigu projekti koostamise nõuetest“.
Keskkonnamõju eelhinnangus käsitletud aspektide kirjeldamisel on arvesse võetud võimaliku mõju suurust, ruumilist ulatust, kestust, sagedust ja pöörduvust, toimet, kumulatiivsust ning mõjude ilmnemise tõenäosust. Piiriülest mõju projektiga kavandatav tegevust kaasa ei too.
Eelhindamise koostamise tulemusena jõuti järeldusele, et kavandatava tegevusega ei kaasne olulist negatiivset mõju projekti ala ja lähiümbruse keskkonnale, inimese tervisele ja heaolule, sh Natura 2000 aladele, kui järgitakse kõiki keskkonnakaitse nõudeid, ohutusnõudeid, leevendusmeetmeid ja soovitusi. Tehnilise infrastruktuuri kaasajastamine loob aluse kohalikule arengule ja elanike heaolule.
Ehitusetapil avaldavad mõju praegusest suurem müratase ning võimaliku vibratsioonitaseme suurenemine, samuti visuaalsed häiringud. Need on ajutise iseloomuga ning kaovad suuresti peale ehitustööde lõppemist. Kavandatava tegevuse näol on tegemist olemasoleval maanteel liikluse sujuvamaks ja turvalisemaks muutmisega.
Soovitused, mida tuleks rakendada tee remondi tehnilise projektiga kavandatavate tegevuste elluviimisel negatiivse keskkonnamõju ärahoidmiseks või leevendamiseks, on alljärgnevad:
• Tööde tegemisel tuleb kasutada tehniliselt korras olevaid masinad, mis vähendavad müra ja vibratsiooni tekkimist.
• Maantee rekonstrueerimisel tuleb tööd teha vastavalt kehtivatele normidele ja seadusandlikele aktidele ning pidada kinni ohutusreeglitest.
• Ehitusperioodil on soovitatav õlide või muude kemikaalide käitlemiseks, sh tankimiseks, ette näha kindel ala.
• Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning tee-ehitusmasinate parkimiskohad ei tohi olla rajatud lähemale kui 50 meetrit kaevudest ja 10 meetrit looduslikest veekogudest (kraavidest). Nende käitamine peab olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette ka tugevatel sajuperioodidel.
Kobras AS töö nr 2014- 193 Objekti aadress: Tartu maakond, 22 / 28 Nõo vald ja Konguta vald
Põhimaantee nr 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 156,2-159,4 asuva Vapramäe-Elva lõigu projektiga kavandatud tegevuste keskkonnamõju ee lhinnang
• Ehitamisperioodil tekkivad tahked jäätmed taaskasutada võimalikult suures ulatuses maantee rekonstrueerimisel.
• Ehitusaegne töö- ja liikluskorraldus peab tagama avariiolukordade ohu vältimise.
• Ehitustööd peavad olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette.
• III kategooria kaitsealuste taimede kasvuala tuleks tööde ajaks tähistada ning seeläbi vältida kasvualadele masinatega sõitmist ja pinnase kahjustamist. Samuti ei tohi taimede kasvualadele ladustada ehitusmaterjale.
Eeltoodust tulenevalt leiab eelhinnangu läbiviija, et põhimaantee nr 3 Jõhvi-Tartu-Valga km 156,2- 159,4 asuva Vapramäe-Elva lõigu projektiga kavandatud tegevustele ei ole keskkonnamõju hindamise algatamine vajalik.
Kobras AS töö nr 2014- 193 Objekti aadress: Tartu maakond, 23 / 28 Nõo vald ja Konguta vald
Põhimaantee nr 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 156,2-159,4 asuva Vapramäe-Elva lõigu projektiga kavandatud tegevuste keskkonnamõju ee lhinnang
6. KASUTATUD ÕIGUSAKTID JA MUUD MATERJALID
ÕIGUSAKTID ja JUHENDID
1. „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri“, Vabariigi Valitsuse korraldus nr 615, vastu võetud 5.08.2004.
2. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus, vastu võetud 22.02.2005.
3. Keskkonnavastutuse seadus , vastu võetud 14.11.2007.
4. Looduskaitseseadus , vastu võetud 21.04.2004.
5. „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ , Sotsiaalministri määrus nr 42, vastu võetud 04.03.2002.
6. Teeseadus, vastu võetud 17.02.1999.
7. “Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu 1”, Vabariigi Valitsuse määrus nr 224, vastu võetud 29.08.2005.
INTERNETI ALLIKAD
8. Keskkonnaregister , http://register.keskkonnainfo.ee .
9. Maa-ameti Geoportaali kaardirakendused , http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis .
10. Maanteeameti Riiklik Teeregister, http://teeregister.riik.ee .
MUUD MATERJALID
11. EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem - Keskkonnaregister): Keskkonnaagentuur, seisuga 31.10.2014.
12. Eesti põhjavee kaitstuse kaart (Eesti Geoloogiakeskus, 2001).
13. Konguta valla üldplaneering.
14. Nõo valla üldplaneering.
15. OÜ Tinter-Projekt töö „Põhimaantee nr 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 156,2-159,4 lõigus Vapramäe-Elva liiklusprognoos ja koormussageduse arvutus “, 2014.
16. OÜ Tinter-Projekt „Põhimaantee nr 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 156,2-159,4 lõigus Vapramäe-Elva Vapramäe piirkonna kergliiklustee analüüs “, 2014.
Kobras AS töö nr 2014- 193 Objekti aadress: Tartu maakond, 24 / 28 Nõo vald ja Konguta vald
Põhimaantee nr 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 156,2-159,4 asuva Vapramäe-Elva lõigu projektiga kavandatud tegevuste keskkonnamõju ee lhinnang
Lisad
Kobras AS töö nr 2014- 193 Objekti aadress: Tartu maakond, 25 / 28 Nõo vald ja Konguta vald
Põhimaantee nr 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 156,2-159,4 asuva Vapramäe-Elva lõigu projektiga kavandatud tegevuste keskkonnamõju ee lhinnang
Lisa 1. Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regiooni 16.01.2015 nr JT 6-7/14/28429-2 seisukoht keskkonnamõju hindamise vajalikkuse kohta
Kobras AS töö nr 2014- 193 Objekti aadress: Tartu maakond, 26 / 28 Nõo vald ja Konguta vald
aktsiaselts KOBRAS Teie 30.12.2014 nr 1-2/698 [email protected] Meie 16.01.2015 nr JT 6-7/14/28429-2
Seisukoht Põhimaantee nr 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 156,2-159,4 asuva Vapramäe-Elva lõigu projektiga kavandatud tegevuste keskkonnamõju hindamise vajalikkuse kohta
Keskkonnaamet on läbi vaadanud teie kirja seisukoha küsimise kohta ning „Põhimaantee nr 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 156,2-159,4 asuva Vapramäe-Elva lõigu projektiga kavandatud tegevuste keskkonnamõju eelhinnangu“.
Eelhinnangu kohaselt kavandatakse tee katendi uuendamist ning Vissi külas 157,18 teelõigul jalakäijate tunneli rajamist. Eelhinnangu kokkuvõttes on esitatud leevendavad meetmed, mis aitaksid vältida või leevendada võimalikku negatiivset keskkonnamõju. Kuna tööpiirkonnas esinevad III kategooria kaitsealused taimed vahetult tee ääres, siis tuleks need piirkonnad tööde ajaks tähistada ning seeläbi vältida kasvualadele masinatega sõitmist ja pinnase kahjustamist. Samuti ei tohi taimede kasvualadele ladustada ehitusmaterjale.
Keskkonnaamet nõustub eelhinnangus toodud järeldustega, et keskkonnamõju hindamise algatamine ei ole olemasoleva info alusel vajalik, kui järgitakse eelhinnangus ja käesolevas kirjas soovitatud leevendavaid meetmeid.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Helen Manguse keskkonnakasutuse juhtivspetsialist Jõgeva-Tartu regioon
Ivo Ojamäe 730 2252 [email protected]
Narva mnt 7a / 15172 Tallinn / Tel 680 7438 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658 DIGITAALALLKIRJADE KINNITUSLEHT ALLKIRJASTATUD FAILID
FAILI NIMI FAILI SUURUS Vapramae_Elva_tee_seisukoht.rtf 178 KB
ALLKIRJASTAJAD nr. NIMI ISIKUKOOD AEG 1 Helen Manguse 47110202783 16.01.2015 12:01:06 +00:00
ALLKIRJA KEHTIVUS ALLKIRI ON KEHTIV ROLL/RESOLUTSIOON
ALLKIRJASTAJA ASUKOHT (LINN, MAAKOND, INDEKS, RIIK)
ALLKIRJASTAJA SERTIFIKAADI SEERIANUMBER 161493363022001237695933523813229842902 SERTIFIKAADI VÄLJAANDJA NIMI VÄLJAANDJA VÕTME IDENTIFIKAATOR ESTEID-SK 2011 7B 6A F2 55 50 5C B8 D9 7A 08 87 41 AE FA A2 2B 3D 5B 57 76 ALLKIRJA SÕNUMILÜHEND
2B 86 96 35 89 CA D5 A4 CF 1A B0 0E 26 2D 56 A6 83 03 64 EC
Selle kinnituslehe lahutamatu osa on lõigus "Allkirjastatud failid" nimetatud failide esitus paberil.
MÄRKUSED