DOCSLIB.ORG

Regionaaltoetused Tartumaal 2009

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text

Load more

Regionaaltoetused Tartumaal 2009 Siseministeeriumi regionaalvaldkonna infoleht Veebruar 2010 Infolehes on antud ülevaade 2009. aastal Lk 2 – Euroopa Tartu maakonnas ellu viidud ja alustatud Regionaalarengu Fondi projektidest, mis on saanud rahalist tuge Siseministeeriumi regionaalarengu toetused programmidest. Lk 5 –Euroopa Sotsiaalfondi Regionaalministri haldusalas viiakse toetused regionaalse arengu toetamiseks ellu 25 toetusmeedet ja -programmi. 2009. Lk 5 – Norra/EMP toetused aastal toetati läbi nende erinevate Lk 6 – Siseriiklikud toetused meetmete ja programmide Eesti regionaalarengut enam kui 2 miljardi Lk 15 – Ülevaade krooniga, millest üle 1,9 miljardit toetustest teistes moodustasid erinevad välistoetused. maakondades Tartumaal elluviidavate projektide toetuseks eraldati 2009. aastal üle 422 miljoni krooni. 1 Euroopa Regionaalarengu Fondi toetused Elukeskkonna arendamise rakenduskava meetmed Euroopa Regionaalarengu Fondist toetatakse aastatel 2007-2013 piirkondade tervikliku ja tasakaalustatud arengut läbi elukeskkonna arendamise rakenduskava enam kui kuue miljardi krooniga. 2009. aastal alustatud projektid: Toetuse saaja Projekti nimi Toetuse summa Kohalike avalike teenuste arendamine Alatskivi Vallavalitsus Alatskivi Keskkooli rekonstrueerimine 6 512 046 Haaslava Vallavalitsus Sillaotsa Põhikooli renoveerimine 5 060 389 Kambja Vallavalitsus Kambja Tervisekeskuse ja postkontori ehitamine 2 948 859 Konguta Vallavalitsus Konguta lasteaia rekonstrueerimine 3 532 552 Laeva Vallavalitsus Laeva kultuurimaja rekonstrueerimine ja õueala 3 370 526 ehitamine Luunja Vallavalitsus Lohkva lasteaia ehitus 7 800 000 Puhja vallavalitsus Puhja Gümnaasiumi põhiõppekorpuse 11 119 030 rekonstrueerimine Rõngu Vallavalitsus Rõngu Hooldusravikeskuse ehituse I etapp 14 900 000 Tähtvere Vallavalitsus Ilmatsalu Põhikooli rekonstrueerimine 4 530 351 Võnnu Vallavalitsus Võnnu kultuurimaja rekonstrueerimine 4 682 285 Piirkondade konkurentsivõime tugevdamine Alatskivi Vallavalitsus Alatskivi lossi renoveerimise viimane etapp 14 148 400 Eesti Eesti Põllumajandusmuuseumi ekspositsioonihoone nr 1 8 348 333 Põllumajandusmuuseum ( endine Tall) renoveerimine, uue püsiekspositsiooni " Põllumajanduse ja maaelu areng läbi sajandite" avamine Saadjärve SA Jääaja teemapargi kui atraktiivse loodusõppe- ja 41 120 200 külastuskeskuse väljaarendamine Tartu Linnavalitsus Antoniuse Gildimaja renoveerimine 7 563 105 Tartu Ülikool Tartu Tähetorni kui UNESCO maailmapärandi objekti 21 014 639 restaureerimine ja kaasajastamine külastuskeskusena Linnaliste piirkondade arendamine Tartu Linnavalitsus Uue 120-kohalise lasteaia rajamine Kummeli tänavale 31 285 263 Tartu Linnavalitsus Võru-suunalise kergliiklustee ehitamine (projekti 2 991 091 esimene etapp) Tartu Linnavalitsus Küüni tänava ehitamine jalakäijate promenaadiks 14 450 000 Tartu Linnavalitsus Ihaste-suunalise kergliiklustee ehitamine 10 511 670 Tartu Linnavalitsus Võru-suunalise kergliiklustee ehitamine (projekti II 9 016 980 etapp) Tartu Linnavalitsus Tartu Lubja 7 sotsiaalmaja rekonstrueerimine 11 201 274 Tartu Linnavalitsus Tartu Tamme staadionikompleksi lõplik väljaarendamine 25 200 717 2 Üleriigilise tähtsusega kultuuri- ja turismiobjektide arendamine Teaduskeskus AHHAA SA Teaduskeskus AHHAA uue hoone ehitamine koos 80 000 000 püsiekspositsiooni ehitusega 2009. aastal lõpetatud projektid: Toetuse saaja Projekti nimi Toetuse summa Kohalike avalike teenuste arendamine Haaslava Vallavalitsus Sillaotsa Põhikooli renoveerimine 5 060 390 Konguta Vallavalitsus Konguta lasteaia rekonstrueerimine 3 527 047 Laeva Vallavalitsus Laeva kultuurimaja rekonstrueerimine ja õueala 3 370 526 ehitamine Võnnu Vallavalitsus Võnnu kultuurimaja rekonstrueerimine 4 681 537 Linnaliste piirkondade arendamine Tartu Linnavalitsus Võru-suunalise kergliiklustee ehitamine (projekti 2 967 096 esimene etapp) 2009. aastal eraldati elukeskkonna arendamise rakenduskava meetmetest projektide elluviimiseks Tartumaal 341,3 miljonit krooni. Euroopa territoriaalse koostöö programmid Euroopa territoriaalse koostöö programmidest toetatakse projekte, mis edendavad Euroopa Liidu territooriumi paremat lõimumist. Programme rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondist ning osaliselt ka Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendist. Aastatel 2007-2013 osaleb Eesti kaheksas territoriaalse koostöö programmis. EL fondide toetusmahu projektidele kujundavad partnerid ise - summa suurus Eestile ei ole piiratud, see oleneb partnerite aktiivsusest ning heade projektitaotluste hulgast. 2009. aastal alustatud projektid: Toetuse saaja Projekti nimi Toetuse summa Eesti - Läti programm MTÜ Peipsi Koostöö Õppevahendite väljatöötamine loodusõppeks kui 1 897 868 Keskus efektiivne vahend kaitsealade kaitse korraldamisel SA Lõuna-Eesti Turism Mine jalgrattamatkale läbi Lõuna-Eesti ja Vidzeme! 10 141 471 Sihtasutus Eestimaa Keskkonnahoidlike põllumajandusviiside alase Eesti-Läti 4 824 221 Looduse Fond koostöövõrgustiku arendamine Sihtasutus Tartu Õppevahendite väljatöötamine loodusõppeks kui 2 063 807 Keskkonnahariduse Keskus efektiivne vahend kaitsealade kaitse korraldamisel Kesk-Läänemere programm Tartu Keskkonnahariduse Ühtne suhtlev Baltikum 1 595 953 Keskus 3 Tartu Ülikool Ühtne suhtlev Baltikum 1 329 961 Lõuna-Soome ja Eesti allprogramm Alatskivi Vallavalitslus Ajalooliste parkide säästlik haldamine ja arendamine 96 821 Soomes ja Eestis Aqua Consult Baltic OÜ Keskkonnasõbralik reovee käitlemine hajaasustusega 3 065 513 piirkondades Eesti Maaülikool Energeetiliselt sõltumatu talu 3 008 372 Eesti Maaülikool Looduslike materjalide kasutamise propageerimine 531 984 Eesti Maaülikool, Aktiivsete märgalameetmete abil toitainekoormuse 1 941 743 Metsandus- ja vähendamine Läänemeres maaehitusinstituut, veemajanduse osakond Eestimaa Looduse Fond Aktiivsete märgalameetmete abil toitainekoormuse 1 276 763 vähendamine Läänemeres Rõngu Vallavalitsus Ajalooliste parkide säästlik haldamine ja arendamine 239 925 Soomes ja Eestis Tartu Haritlaste Liit Kaasaegse liberaalse täiskasvanukoolituse 435 429 õppekommuunid Tartu Linnavalitsus Ökotugitegevused - töötamine koos parema keskkonna 155 527 nimel Tartu Linnavalitsus, Turu Looduslike materjalide kasutamise propageerimine 132 996 linna infopunkt Tartu Rahvaülikool Kaasaegse liberaalse täiskasvanukoolituse 1 412 763 õppekommuunid Tartu Ülikooli Veebipõhine rakendus rannikumere ökoloogilise riski 3 277 024 Mereinstituut hindamiseks merereostuse olukordades Läänemere piirkonna programm Eesti Maaülikool Balti rohevöö 3 281 014 Sihtasutus Tartu Läänemere mitte-suurlinnaliste piirkondade 971 443 Teaduspark innovatsiooni tugisüsteemide tugevdamine riikidevahelise koostöö abil Tartu Linnavalitsus Läänemere mitte-suurlinnaliste piirkondade 1 755 735 innovatsiooni tugisüsteemide tugevdamine riikidevahelise koostöö abil Tartu Linnavalitsus Läänemere piirkonna biogaasil sõitev ühistransport - 8 602 713 biogaasi kasutuselevõtu suurendamine ühistranspordi bussides, et vähendada Läänemere piirkonna linnaliste alade õhu saastatust Tartu Ülikool Innovaatiline säästev tootmine väike- ja keskmise 2 243 644 suurusega ettevõtetes Tartu Ülikool Läänemere merealade ruumilise planeerimise esitlemine 4 243 906 2009. aastal eraldati Euroopa territoriaalse koostöö programmidest piiriüleste koostööprojektide elluviimiseks Tartumaal 58,5 miljonit krooni. 4 Euroopa Sotsiaalfondi toetused Maakondlike tugistruktuuride toetamine Euroopa Sotsiaalfondist toetatakse läbi inimressursi arendamise rakenduskava maakondlikke tugistruktuure aastatel 2007-2013 47 952 000 krooniga. Mittetulundusühenduste nõustamist Tartu Ärinõuandlas ning mittetulundusühenduste alustamisele ja arengule suunatud koolitusi toetati 2009. aastal 371 565 krooniga. Norra/EMP toetused Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna Finantsmehhanismidest rahastatav regionaalarengu toetusskeem Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismide kaudu toetatakse aastatel 2008- 2011 läbi regionaalarengu toetusskeemi avaliku sektori haldusvõimekust ning piirkondlikku koostööd ja majanduskeskkonna arengut 72 490 760 krooniga. 2009. aastal alustatud projektid: Toetuse saaja Projekti nimi Toetuse summa Eesti Agrenska Fond SA Tammistu tööharjutuskeskuse õppeköögi rajamine 1 424 596 Piiri Peal MTÜ Töötubade loomine- Eesti vanausuliste külastuskeskuse 3 095 945 arendamise I etapp Tartu Linnavalitsus Tartumaa avalike hariduse tugiteenuste arendamine - 3 100 000 TAHTA Tartu Linnavalitsus Tartu piirkonna digitaalse geoarhiivi loomine 3 100 000 Ökomeedia MTÜ Omavalitsuste haldussuutlikkuse tõstmine 189 041 arendustegevust puudutavate keskkonnaotsuste tegemisel ja kohalike elanike kaasamisel 2009. aastal lõpetatud projektid: Toetuse saaja Projekti nimi Toetuse summa Tartu Maavalitsus Tartumaa Kõigile 2 198 330 5 2009. aastal eraldati Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismide regionaalarengu toetusskeemi kaudu projektide elluviimiseks Tartumaal 10,9 miljonit krooni. Siseriiklikud toetused Regionaalministri haldusalas on ellu kutsutud 12 erinevat riigieelarvest rahastatavat toetusprogrammi. Siseriiklike programmide elluviimiseks eraldatud toetuse kogumaht aastal 2009 oli 136 miljonit krooni. 2009. aastal alustatud projektid: Toetuse saaja Projekti nimi Toetuse summa Kohaliku omaalgatuse programm Alatskivi Maanaiste Selts Taaskasutus-materjalidest käsitöö koolitus 4 800 EELK Puhja kogudus Kirikaia pingid 1 698 Eesti keele Kaitse Ühing Eesti Keele Kaitse Ühingu 10. Juubeliaasta tähistamine 4 400 Eesti Ülenurme mõisa- ja talupäev 25 000 Põllumajandusmuuseumi Edendamise Selts Elva Aianduse ja Roheline muru 5 250 Mesinduse
Recommended publications
  • 530 Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart

    530 Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart

    530 buss sõiduplaan & liini kaart 530 Rõngu Vaata Veebilehe Režiimis 530 buss liinil (Rõngu) on üks marsruut. Tööpäeval on selle töötundideks: (1) Rõngu: 6:15 Kasuta Mooviti äppi, et leida lähim 530 buss peatus ning et saada teada, millal järgmine 530 buss saabub. Suund: Rõngu 530 buss sõiduplaan 53 peatust Rõngu marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 6:15 teisipäev 6:15 Tartu Bussijaam 2 Turu Tänav, Tartu kolmapäev 6:15 Pauluse neljapäev 6:15 24a Riia Tänav, Tartu reede 6:15 Kaare laupäev Ei sõida 2a Ümera Tänav, Tartu pühapäev Ei sõida Ravila 31 Viljandi Maantee, Tartu Eerika 21 Lepiku Tee, Estonia 530 buss info Suund: Rõngu Märja Peatust: 53 Viljandi mnt, Estonia Reisi kestus: 120 min Liini kokkuvõte: Tartu Bussijaam, Pauluse, Kaare, Ranna Ravila, Eerika, Märja, Ranna, Haage, Pihva, Peedimäe, Asusilla, Rõhu, Pakla, Väike-Ulila, Haage Ridaküla, Ilvese, Ulila, Karjääri, Rämsi, Kaimi, Mõisanurme, Puhja, Ristimäe, Järvaküla, Kobilu, Pihva Lembevere, Erumäe, Annikoru, Soova, Saksjaagu, Majala, Arbimäe, Elva, Nooruse, Turuplatsi, Lille, Peedimäe Enno, Uderna Tee, Tammiste, Puiestee, Kirepi, Teedla, Vilsi, Lobjaku, Valguta Asula, Valguta, Lapetukme, Asusilla Paaslangi, Koruste, Kingu, Rõngu Kalmistu, Rõngu Kool, Rõngu Rõhu 2 Kesk-Rõhu Tee, Estonia Pakla Väike-Ulila Ridaküla Ilvese Ulila 22111, Estonia Karjääri Rämsi 6 Rämsi Tee, Estonia Kaimi Mõisanurme Puhja 1a Reku Tee, Puhja Ristimäe 16a Nooruse Tänav, Puhja Järvaküla Kobilu Lembevere Erumäe Annikoru Soova Saksjaagu Majala Arbimäe Tartu mnt, Elva Elva 2 Pargi Tänav, Elva Nooruse 14 Jaani Tänav, Elva Turuplatsi 3 Turuplatsi Tänav, Elva Lille 17d Valga Maantee, Elva Enno Uderna Tee Tammiste Puiestee Kirepi Teedla 2 Uus Tänav, Estonia Vilsi Lobjaku Valguta Asula Valguta 13 Valguta Tee, Estonia Lapetukme Paaslangi Koruste Kingu Rõngu Kalmistu Rõngu Kool Rõngu 2a Tartu Maantee, Estonia 530 buss sõiduplaanid ja marsruudi kaardid on saadaval võrguühenduseta PDF-ina aadressil moovitapp.com.
  • Asustusüksuste Nimistu Kinnitamine Ning Nende Lahkmejoonte Määramine” Lisa (Muudetud Sõnastuses)

    Asustusüksuste Nimistu Kinnitamine Ning Nende Lahkmejoonte Määramine” Lisa (Muudetud Sõnastuses)

    Regionaalministri 22. detsembri 2006.
  • Elva Valla Koorid Laulsid Muusikute Mälestuse Auks

    Elva Valla Koorid Laulsid Muusikute Mälestuse Auks

    Elva päev Elvas Algatus puhtama toimub tehti koduvalla laululaval teatrit heaks LK 4 LK 6 LK 10 APRILL 2019, NR 49 [email protected] www.elva.ee Elva valla leht facebook.com/elvavald Elva valla koorid laulsid LÜHIDALT VOLIKOGU ALGATAS KUREKÜLA NIME muusikute mälestuse auks MUUTMISE Elva Vallavolikogu algatas Elva valla kooride 25. märtsi istungil Kure- küla küla (Ulila piirkond) kevadkontsert nime muutmise. Nime muutmise protsess on avalik toimus 30. märtsil ja kõik huvitatud isikud saa­ Elva Gümnaasiumi vad avaldada arvamust nime muutmise kohta. algkoolimaja aulas. 16. aprillil kell 17 toimub Kure küla elanikele Ulila Kes­ kuses (Pargi tn 1, Ulila) arut elu, KERLI METSALLIK mille eesmärk on külaelanike TOIMETAJA arvamuse välja selgitamine küla nime osas. Koha nime nõukogu on soo­ ontsert oli pühendatud vitanud Elva vallal algatada Elva muusikaellu märki­ küla nime muutmise, lisades misväärselt panustanud KONTSERDIL ESINENUD KOORIDE ÜHISPILT. Foto: Kayvo Kroon olemasolevale nimele harg­ Kalju Kenneri 90. sünni­ täiendi (näiteks Ulila­Kurekü­ Kaastapäevale ning Maimu Sireli ja dirigendid Ülle Kenner, Guido Ken­ 22 aastat Elva Muusikakooli direktori la või Väike­Kureküla). Võima­ Ants Söödi mälestusele. ner ja Kait Kenner. ja õpetajana, peale selle juhendas ta lik on ka uue nime määramine, Kontserdil esinesid Elva mees­ Esitamisele tulid teosed laulu­ Elva linna koore. Leelo Suidt rõhutas kui elanikud seda pooldavad. koor, Elva naiskoorid Kaja ja Ave, peo repertuaarist ning ka palad mälestustahvli avamisel, et inime­ Elva vallas on pärast oma­ Puhja naiskoor Läte, Konguta Kalju Kenneri heliloomingust. si, kes on panustanud kogukonna valitsuste ühinemist kaks sar­ sega­­koor, Elva Gümnaasiumi nei­ Kevad kontsert toimus Maimu Ken­ heaks tuleb mäletada, meenutada nase nimega asustusüksust: dudekoor ja õpetajate koor, Elva neri algatusel ja Leelo Suidti eest­ ja nende tööd jäädvustada.
  • Gggggggggggggggggggg

    Gggggggggggggggggggg

    Amme j L e v a l a Kiisli paisjrv Nava oja P a k a s t e Pala oja Punikvere K a a v e r e pkr Rahivere P u t u H a a v a k i v i P u n i k v e r e raba pkr Kurista Uhmardu j K i i s l i P r s i k i v i ROHELINE VRGUSTIK H r j a n u r m e S A A R E P i i r i v a r b e TAUSTINFO Kalevi S v a l e p a K i r t s i Palamuse P a l a Kaave j Kassinurme pkr E e r i k v e r e PEDJA J Palamuse kirik Alekõrre oja KALLASTE Levala Kallaste sadam Riigi tasandi tugialad (T1) soo pkr K37 T o r i l a T12 riigipiir Sadukla kr kaitsmata põhjaveega ala S u l u s t v e r e Laeva j R a h i v e r e Luiska oja Kupu kr V a n a s s a a r e Torila oja Neanurme j T a g u m a a Pala oja Amme j K u d i n a T23 Piirkondliku tasandi tugialad (T2) K i v i m e Kallaste R a a d i v e r e S a a r j r v e kirik maakonnapiir looduskaitseala või maastikukaitseala K a s s i n u r m e P e d a s s a a r e oja S a d u k l a J õ u n e P A L A Passi Nava oja KÄÄPA J M o k u K21 Piirkondliku tasandi ribastruktuurid Pudivere valla/linna piir Ramsari ala Kaarepere Vljakla H a a p s i p e a Pari kr K a a r e p e r e Jıemıisa jrv Haava P u s i P u d i v e r e Puustuge oja Saare jv Pudivere oja Kaarepere paisjrv K a i u Sııru med Kohaliku tasandi tugialad (T3) Srgjrv T34 S õ õ r u kivi j 3 Papijrv kla lahkmejoon Turba tootmisvli Prossa jv Ronisoo L u s t i v e r e L u u a V a i d a v e r e Saare Lutikajrv P r a P i k k j r v e K o k o r a Kaiu jrv Linaleo K33 Kohaliku tasandi ribastruktuurid E h a v e r e Kaarepere Pikkjrv Ehavere paisjrv s o o Kogri jv Kogrekla kr hoonestatud
  • Puhja Valla Üldplaneeringu Kaart

    Puhja Valla Üldplaneeringu Kaart

    187 165 107 183 133 S Metsanurga 183 165 133 o o d 143 89 ik u aaurd r vai rsik e õ sha 142 k Kmara kla P hvJi 108 r e 199 Jõ 158 d 87 Hiire j Kangro a I ada 88 j 169 gde õ lgae L g la a iak e i iPk v P a 215 jõ 109 g 166 144 134 i 216 193 173 Sillaotsa 90 188 184 Toriotsa Selli 64 hja 13 põ alu 91 92 - P 200 a 163 jõgi 14 N v a ae 109 Laev 9 L L 02 Ristsaare aeva jõg 30 135 i 8 145 Kardla kla 184 < 3 jõgi 167 Laeva 204 111 194 Kahu 151 170 110 Krevere kla 189 217 136 174 K 159 a 113 151 r 112 i s 115 A KuluKulu soo soo t o 116 160 117 o j 118 LAEVA VALD a 201 164 i g 117 29 68 168 õ j 28 a 195 146 190 171 114 m E 178 175 152 68 205 A 119 152 147 137 242 202 172 153 D 120 196 Kulu 121 121 122 176 179 124 J 153 206 238 148 i 125 g õ j I Jaago 243 a lm m a E ts 180 243 150 a L 203 lu Vike-Taraski 47 j 154 õ 197 Nigaku g 48 Peebu Ehamaa i - 177 242 71 Karisto soo 154 207 Palupıhja kla 155 K a Emajõgi r is t o A o 180 ja 149 A 240 61 Em 239 ajõgi Vainu 237 244 244 70 V G õgi Emaj Melgi E Ilm m a a 241 i t jõ majõg sa gi E lu jõ gi L Ilmatsalu kla Emajõgi r k e g O u Emajõe luhaalade a L vrtuslik maastik D LaugesooLaugesoo r k p i v e 5 r i e g V õ 139 j a m K 114 E 116 ma E jõgi K L 115 138 a v E Laugesoo ma Laugesoo i jõ l g d i a S j õ a 137 g n i g l a p i k õg r 140 aj 4 119 Alam-PedjaEm looduskaitseala 5 122 140 T 121 A 120 141 e 118 137 141 i 1 117 l i m jõg va a El p k r 3 140 141 1 140 121 1 120 122 140 140 119 2 137 118 1 117 2 137 144 V 143 144 S a 143 n Rekusaare 142 g l a 128 144 142 i p 126 127 g 5 k r õ 4 123 124 125 143 j
  • Lisa 6. Elukeskkond

    Lisa 6. Elukeskkond

    Lisa 6. Elukeskkond Looduskeskkond Elva vallas on puhas ja rikkalik looduskeskkond, mis kätkeb endas erinevaid arenguvõimalusi. Vald piirneb läänest Võrtsjärvega, suurepärase loodusliku ressursiga, mis pakub häid võimalusi nii sise- kui välisturismi ja ettevõtluse arendamiseks ning vaba aja veetmiseks. Valda iseloomustavad kaunid loodusmaastikud – jõed, järved, sood, rabad ja metsad. Valla territooriumile jääb kaitsealasid, väärtuslikke maastikke, Natura 2000 alasid ning mitmeid miljööväärtuslikke alasid ja objekte. Vald on rikas kaitsealuste üksikobjektide, mälestiste ning kaitsealuste taime- ja loomaliikide poolest. Joonis 1. Elva valla maad kõlvikute järgi Maa-ameti topograafilise kõlvikute kaardi põhjal katab 47,2% valla pindalast lage ala ehk valdavalt põllumajanduslikus kasutuses olev ala. Osakaalult järgneb mets ja põõsastik, mis katab 41,1% vallast, 8,7% vallast katavad erinevad märgalad, 2,3% maa-alast on kaetud asustusega ning 0,8% hõlmavad veekogud (vaata joonis 1). 1 Keskkonnaregistri andmetel jääb 2018. aasta seisuga Elva valla territooriumile 4 maastikukaitseala: Elva maastikukaitseala Elva valla ning Nõo Valla piiril, Erumäe maastikukaitseala, Kanahaua maastikukaitseala ning väike osa Otepää looduspargist Astuvere külas; 11 hoiuala: Andresjärve, Kurematsi, Mustjärve, Otepää, Purtsi, Põhtjärve, Sauniku, Viisijaagu, Elva jõe, Väikese Emajõe ning Võrtsjärve hoiuala; 4 looduskaitseala: Alam-Pedja, Keeri-Karijärve, Konguta ning Soontaga looduskaitseala. Kaitsealuste parkidena on arvel mõisapargid Hellenurme, Palupera, Puhja,
  • 321.Tegevusaruanne 2012

    321.Tegevusaruanne 2012

    Ülevaade MTÜ Eesti Taaskasutusorganisatsiooni tegevusest aastal 2012 Eesti Taaskasutusorganisatsioon MTÜ Mustamäe tee 24, 10 621 Tallinn Tel. + 372 640 3240 e-post: [email protected] www.eto.ee Koostaja: Siret Kivilo Koostatud 28.03.2013 2 Sisukord Sissejuhatus .......................................................................................................................................... 3 1. Pakendijäätmete käitlemine .............................................................................................................. 4 1.1 Kokkulepped majandustegevuses osalejatega ............................................................................ 4 1.2 Pakendijäätmete kogumine ........................................................................................................ 4 1.3 Pakendiettevõtjate poolt ETO-le üle antud taaskasutuskohustus ja täitmine ............................. 5 1.4 Pakendiseaduse §17¹ täitmine - üleriigiline pakendi ja pakendijäätmete kogumine ................. 5 2. Avalikkuse ja tarbijate teavitamine ja selle kulud .......................................................................... 12 3. Kogumissüsteemi arendamine ........................................................................................................ 14 3 Sissejuhatus Eesti Taaskasutusorganisatsioon MTÜ (edaspidi ETO) on asutatud 21.06.2004 Üldkoosoleku asutamisotsuse alusel ning akrediteeritud 27.10.2004 Keskkonnaministri otsuse alusel. ETO liikmed on Tetra Pak SIA, Elopak OY Eesti filiaal, Procter & Gamble International Operations
  • Internal Migration and Regional Population Dynamics in Europe: Estonia Case Study

    Internal Migration and Regional Population Dynamics in Europe: Estonia Case Study

    This is a repository copy of Internal Migration and Regional Population Dynamics in Europe: Estonia Case Study. White Rose Research Online URL for this paper: http://eprints.whiterose.ac.uk/5031/ Monograph: Katus, K., Kuoiszewski, M., Rees, P. et al. (3 more authors) (1998) Internal Migration and Regional Population Dynamics in Europe: Estonia Case Study. Working Paper. School of Geography , University of Leeds. School of Geography Working Paper 98/14 Reuse See Attached Takedown If you consider content in White Rose Research Online to be in breach of UK law, please notify us by emailing [email protected] including the URL of the record and the reason for the withdrawal request. [email protected] https://eprints.whiterose.ac.uk/ WORKING PAPER 98/14 INTERNAL MIGRATION AND REGIONAL POPULATION DYNAMICS IN EUROPE: ESTONIA CASE STUDY Kalev Katus1 Marek Kupiszewski2,3 Philip Rees2 Luule Sakkeus1 Anne Herm4 David Powell2 December 1998 1Estonian Interuniversity Population Research Centre P.O. Box 3012, Tallinn EE0090, Estonia 2School of Geography, University of Leeds Leeds LS2 9JT, United Kingdom 3Institute of Geography and Spatial Organisation Polish Academy of Sciences Twarda 51/55, Warsaw, Poland 4Estonian Statistical Office Endla 15, Tallinn EE0100, Estonia Report prepared for the Council of Europe (Directorate of Social and Economic Affairs, Population and Migration Division) and for the European Commission (Directorate General V, Employment, Industrial Relations and Social Affairs, Unit E1, Analysis and Research on the Social Situation). ii CONTENTS Page Contents ii List of Tables iii List of Figures iii Foreword iv Acknowledgements v Summary vi 1. CONTEXT 1 2.
  • Euroopa Liidu Struktuurifondide Toetused Haldusreformi Järgses Elva Vallas

    Euroopa Liidu Struktuurifondide Toetused Haldusreformi Järgses Elva Vallas

    EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja sotsiaalinstituut Riina Järvela EUROOPA LIIDU STRUKTUURIFONDIDE TOETUSED HALDUSREFORMI JÄRGSES ELVA VALLAS THE EUROPEAN UNION STRUCTURAL FUNDS IN ELVA PARISH AFTER ADMINISTRATIVE-TERRITORIAL REFORM Bakalaureusetöö Maamajandusliku ettevõtluse ja finantsjuhtimise õppekava Juhendaja: lektor Mare Rebane, MSc Tartu 2020 Eesti Maaülikool Bakalaureusetöö lühikokkuvõte Kreutzwaldi 1, Tartu 51006 Autor: Riina Järvela Õppekava: Maamajanduslik ettevõtlus ja finantsjuhtimine Pealkiri: Euroopa Liidu struktuurifondide toetused haldusreformi järgses Elva vallas Lehekülgi: 55 Jooniseid: 3 Tabeleid: 1 Lisasid: 3 Osakond: Majandus- ja sotsiaalinstituut ETIS-e teadusvaldkond ja CERC S-i kood: Majanduslik planeerimine S184 Juhendaja: Mare Rebane MSc Kaitsmiskoht ja -aasta: Tartu 2020 Bakalaureusetöö keskendub Elva valla näitel Euroopa Liidu struktuurifondide toetuste kasutamisele seoses Eestis 2017. a toimunud haldusreformiga. Teema on aktuaalne, kuna peatselt on lõppemas Euroopa Liidu programmiperiood 2014–2020 ja toimuvad uue finantsraamistiku 2021–2027 ettevalmistused. Haldusreformi üheks motiiviks oli omavalitsuste parem pikaajalise planeerimise ja eurorahade kasutamise suutlikkus. Uurimistöö eesmärk oli selgitada välja peamised erisused Euroopa Liidu struktuurifondide toetustes Elva valla ühinemiseelsetes omavalitsustes ja pärast 2017. aastal toimunud haldusreformi. Eesmärgi saavutamiseks püstitati ja teostati viis uurimisülesannet. Metoodiliselt lähtutakse kvantitatiivsest ja kvalitatiivsest uurimisviisist. Töös kasutatav
  • Elva Linna, Konguta Valla, Palupera Valla, Puhja Valla, Rannu Valla Ja Rõngu Valla Osas Haldusterritoriaalse Korralduse Ja Vabariigi Valitsuse 3

    Elva Linna, Konguta Valla, Palupera Valla, Puhja Valla, Rannu Valla Ja Rõngu Valla Osas Haldusterritoriaalse Korralduse Ja Vabariigi Valitsuse 3

    Vabariigi Valitsuse määruse „Elva linna, Konguta valla, Palupera valla, Puhja valla, Rannu valla ja Rõngu valla osas haldusterritoriaalse korralduse ja Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a määruse nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine“ muutmine“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Vabariigi Valitsuse määruse „Elva linna, Konguta valla, Palupera valla, Puhja valla, Rannu valla ja Rõngu valla osas haldusterritoriaalse korralduse ja Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a määruse nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine“ muutmine“ eelnõu (edaspidi eelnõu) eesmärgiks on Eesti haldusterritoriaalse korralduse muutmine uue haldusüksuse moodustamisel kohaliku omavalitsuse üksuste (edaspidi ka omavalitsus) volikogude algatusel. Eelnõu toetub omavalitsuste initsiatiivile algatada omaalgatuslikult omavalitsuste ühinemine moodustamaks tugevam, võimekam ja jätkusuutlikum omavalitsusüksus. Eestis on hetkel 15 maakonda ning 213 omavalitsust, mis jagunevad 183 vallaks ja 30 linnaks. Eelnõuga muudetakse haldusterritoriaalset korraldust Tartu maakonnas (Elva linna, Konguta valla, Rannu valla, Rõngu valla ja Puhja valla osas) ja Valga maakonnas (Palupera valla osas), mille käigus moodustub viie Tartu maakonna koosseisu ja ühe Valga maakonda kuuluva omavalitsusüksuse ühinemise teel üks uus omavalitsusüksus. Hetkel kuulub Tartu maakonda kolm linna ja 19 valda, pärast haldusterritoriaalse korralduse muutmist jääb maakonda kaks linna ja 16 valda; Valga maakonda kuulub hetkel kaks linna ja üksteist
  • Estonia Consolidated Annual Report of the State for 2019

    Estonia Consolidated Annual Report of the State for 2019

    ESTONIA CONSOLIDATED ANNUAL REPORT OF THE STATE FOR 2019 1. Management report The management report comprises the general economic indicators of the state (section 1.1) and the financial indicators of public sector and general government (section 1.2). Information on the general government staff indicators, the achieve- ment of the goals set in the government sector action plans and the state’s internal control systems is available in the Esto- nian version of the report. 1.1 General economic indicators of the state Over the past few years, the Estonian economy has % Annual domestic demand growth been in a good state in terms of employment, revenue 60 and export capacity. Economic growth has been a pos- 40 itive surprise, averaging 5% over the past three years. Regardless of the rapid growth, the Estonian economy 20 should not experience any material internal imbal- ances. 0 In 2019, actual economic growth slowed to 4.3%, and -20 7.7% at current prices. Business confidence indicators -40 weakened mid last year in both Estonia and partnering 2001 2003 2005 2007 2009 2011 2013 2015 2017 2019 countries. Behind this trend was the slowing interna- Annual private consumption growth tional trade and the deepening uncertainty in eco- nomic policy, which inevitably trickled through to our Source: Statistics Estonia Annual investment growth economy. As a result of a decrease in foreign demand, export growth experienced a downturn in the final % Annual GDP growth quarter. The main domestic demand components expe- 15 rienced slower growth in the second half of the year. In the fourth quarter, economic growth due to net taxes 10 on products was a strong 3.9%, whereas the value- added at whole economy level only increased by 2.6%.
  • Energy Policies Beyond IEA Countries

    Energy Policies Beyond IEA Countries

    Estonia 2013 Please note that this PDF is subject to specific restrictions that limit its use and distribution. The terms and conditions are available online at http://www.iea.org/ termsandconditionsuseandcopyright/ 2013 Energy Policies OECD/IEA, © Beyond IEA Countries Energy Policies Beyond IEA Countries Estonia 2013 One of the fastest-growing economies in the OECD, Estonia is actively seeking to reduce the intensity of its energy system. Many of these efforts are focused on oil shale, which the country has been using for almost a century and which meets 70% of its energy demand. While it provides a large degree of energy security, oil shale is highly carbon-intensive. The government is seeking to lessen the negative environmental impact by phasing out old power plants and developing new technologies to reduce significantly CO2 emissions. The efforts on oil shale complement Estonia’s solid track record of modernising its overall energy system. Since restoring its independence in 1991, Estonia has fully liberalised its electricity and gas markets and attained most national energy policy targets and commitments for 2020. It has also started preparing its energy strategy to 2030, with an outlook to 2050. Estonia is also promoting energy market integration with neighbouring EU member states. The strengthening of the Baltic electricity market and its timely integration with the Nordic market, as well as the establishment of a regional gas market, are therefore key priorities for Estonia. Following its accession to the Organisation for Economic Co-operation and Development (OECD) in 2010, Estonia applied for International Energy Agency (IEA) membership in 2011.