Lisaks Paikneb Konguta Vallas Sangla Soo, Mille Varusid Hinnatakse 378 Tuhandele Tonnile (Turbamaardla Pindala 94 Ha)

KONGUTA VALLA JÄÄTMEKAVA

2016-2021

Konguta 2017 SISUKORD

SISUKORD ...... 2

1 KONGUTA VALLA ISELOOMUSTUS ...... 6

1.1 Rahvastik ja tööhõive ...... 7

1.2 Teedevõrgustik ...... 9

1.3 Looduskeskkond ...... 9

2 JÄÄTMEHOOLDUST REGULEERIV SEADUSANDLUS ...... 11

2.1 Euroopa Liidu õigusaktid ...... 11

2.2 Eesti õigusaktid ...... 13

2.3 Konguta valla jäätmekäitlusalased õigusaktid ...... 14

3 KONGUTA VALLA JÄÄTMEKAVA 2011-2015 EESMÄRKIDE TÄITMISE ANALÜÜS ...... 16

4 KONGUTA VALLA JÄÄTMEKÄITLUSE HETKEOLUKORD NING TULEVIKUS KAVANDATAVAD EESMÄRGID JA TEGEVUSED ...... 18

4.1 Olmejäätmed ...... 19

4.1.1 Hetkeolukord ...... 19

4.1.2 Olmejäätmete käitluse arendamine ...... 20

4.2 Pakendijäätmed ...... 21

4.2.1 Hetkeolukord ...... 21

4.2.2 Pakendijäätmete kogumissüsteemi arendamine ...... 22

4.3 Biolagunevate jäätmete käitlemine ...... 24

4.3.1 Hetkeolukord ...... 24

4.3.2 Biolagunevate jäätmete liigiti kogumise arendamine ...... 24

2 4.4 Ohtlike jäätmete käitlemine...... 25

4.4.1 Hetkeolukord ...... 25

4.4.2 Ohtlike jäätmete kogumissüsteemi arendamine ...... 27

4.5 Ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemine ...... 28

4.5.1 Hetkeolukord ...... 28

4.5.2 Ehitus- ja lammutusjäätmete käitluse arendamine ...... 29

4.6 Elektri- ja elektroonikaseadmed ...... 30

4.6.1 Hetkeolukord ...... 30

4.6.2 Elektri- ja elektroonikaseadmete käitluse arendamine ...... 31

4.7 Põllumajanduses tekkinud jäätmed ...... 31

4.7.1 Hetkeolukord ...... 31

4.7.2 Põllumajandusejäätmete käitluse arendamine ...... 31

4.8 Jäätmevedu ...... 32

4.9 Jäätmete kogumispunktid ...... 33

4.10 Minevikus saastunud jäätmete kõrvaldamiskohad ning nende korrastamise meetmed 35

5 JÄÄTMEKÄITLUSE KESKKONNAMÕJU ...... 36

5.1 Jäätmekäitluseks vajamineva loodusvara mahu hinnang ...... 36

5.2 Jäätmekäitluse mõju keskkonnale ...... 36

6 JÄÄTMEHOOLDUSE PROBLEEMID JA EESMÄRGID ...... 39

6.1 Konguta valla jäätmekäitluse probleemid ...... 39

6.2 Jäätmete liigiti kogumise ja sortimise arendamine...... 40

6.2.1 Uute kogumispunktide rajamine ...... 40

3 6.2.2 Suurjäätmete kogumisringide teostamine ...... 41

6.3 Elanike teadlikkuse tõstmine ...... 41

6.4 Jäätmehoolduse järelvalve optimeerimine ...... 41

7 JÄÄTMEHOOLDUSEGA SEOTUD ORGANISATSIOONILISED ASPEKTID ...... 43

7.1 Organisatsioonilised aspektid ja vastutus ...... 43

7.2 Jäätmehoolduse finantseerimine...... 44

KOKKUVÕTE ...... 45

SISSEJUHATUS

Käesolev jäätmekava on Konguta valla arengukava osa mis käsitleb valla jäätmehoolduse arendamist Jäätmekava määratleb Konguta valla jäätmehoolduse arengusuunad aastateks 201 – 2021 Arengukava on jätkuks varasemale Konguta valla jäätmekavale 2011-2015.

Vastavalt jäätmeseadusele (RT I 2004 9 52 jõustunud 01 maist 2004 a) koostatakse jäätmehoolduse arendamiseks riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava Jäätmekavas käsitletakse jäätmehoolduse olukorda riigis või kohaliku omavalitsuse üksuses jäätmehoolduse korraldamise ja tõhustamise eesmärke ning meetmeid eesmärkide saavutamiseks.

Jäätmeseadus ei sea kohaliku omavalitsuse jäätmekavale otsest kehtivusaega mis tähendab et käesoleva jäätmekava kehtivusaeg sõltub sellest kui hästi osati jäätmekava koostamisel ette näha tulevikus tehtavaid muudatusi üle-riiklikus jäätmekavas Samas on selge et muutuvates jäätmehooldusalastes tingimustes on keeruline teha veatuid pikaajalisi otsuseid

Jäätmekava koostamise käigus on konsulteeritud jäätmekäitlust korraldavate ametkondadega ning jäätmekäitlusettevõtetega Jäätmekava koostamises osalesid Konguta Vallavalitsuse arendus- ja keskkonnanõunik Riina Savisaar ning konsultantidena OÜ Superlahendus (Tallinna Tehnikaülikooli ja Tallinna Tehnikakõrgkooli spetsialistid)

1 KONGUTA VALLA ISELOOMUSTUS

Konguta vald paikneb Tartu maakonna kesk- ja lääneosas jäädes Tartu linnast edelasse Omavalitsus piirneb idast Elva linna ja Nõo vallaga põhjast Puhja vallaga läänest Rannu vallaga ning lõunast Rõngu vallaga Valla üldpindala on kokku 107 59 km² mis jätab ta suuruselt 1 kohale Tartumaa valdade hulgas Konguta vallas on 1 küla (Annikoru Kapsta Karijärve Kobilu Konguta Kurelaane Külaaseme Lembevere Majala Metsalaane Mäeotsa Mälgi Poole Pööritsa Vahessaare Vellavere)

Vallakeskuse kaugus Tartu linnast on 30 km ning Tallinnast 210 km Valda läbivad liiklusteed soodustavad ühendust lähemate linnade ja naabervaldadega Konguta valda läbivad põhiliselt riigi kõrvalmaanteed kohalikud teed ja Elva linna külje alt ka Jõhvi-Tartu-Valga põhimaantee

Joonis 1 Konguta vald ja külad

6 Valla keskuseks on Annikoru küla kompaktse hoonestusega ala Sotsiaalsete sidemete ning teenindusareaalide poolest jaotub vald Annikoru, Vellavere ja Konguta paikkonnaks. Vallale lähimad suuremad asulad kus antakse ka gümnaasiumiharidust on kagusuunal Elva linn läänesuunal Rannu alevik ja põhjasuunal Puhja alevik Tõmbekeskuseks kaupade teenuste pakkumisel ja töökohtade poolest on vallaga külgnev Elva linn ning 30 km kaugusel paiknev Tartu linn.

Valla asustustihedusest ja väljakujunenud asustusstruktuurist ning elanikkonna tagasihoidlikust kasvust tulenevalt eelistatakse põllu- ja metsamaade hõlvamise asemel olemasolevate külade väljakujunenud asustusstruktuuri eelkõige hoonete maastikul paiknemist järgivat arendamist

Vastavalt Konguta valla üldplaneeringule on tiheasustusaladeks vallas järgmised alad:

• vallakeskus Annikoru külas;

• Metsalaane küla Elva linnaga piirnevate olemasolevate kruntide maa;

• Viisjaagu- Piiri tee ääres paiknev endine aiandusühistu ala

Uute tiheasustusalade moodustamist kehtiv Konguta valla üldplaneering ette ei näe

Konguta valla visioon aastaks 2020 on: Konguta vald on tuntud kui terve elukeskkonnaga, säästva looduskasutusega ning uuendusmeelne kultuuri- ja puhkepiirkond, kus arvestatakse igas eas vallaelanikega.

1.1 Rahvastik ja tööhõive

Konguta vallas elab 01.01.2016 seisuga 1445 inimest. Valla asustustihedus on 13,5 inimest km2 kohta.

Joonis 2. Konguta valla elanike arv 2010-2016

Valla elanikkond on viimase kümne aasta jooksul näidanud pidevalt kasvumärke 2004 aastal elas vallas 1413 elanikku ja seisuga 01.01.2016 oli omavalitsuses 1445 elanikku. Valla territooriumil paikneb 1 küla Tihedamini on asustatud Annikoru, Konguta, Metsalaane ja Pööritsa küla

Eesti Töötukassa andmetel oli Konguta vallas seisuga 30.11.2016 kokku 22 ametlikult registreeritud töötut

Joonis 3 Eesti Töötukassas töötuna registreeritud isikud soo ja vanuse lõikes haldusüksuse (maakond, omavalitsusüksus) järgi 30 11 201 seisuga

2015 aastal on Konguta vallas kokku 57 maksumaksjat ja see arv on võrreldes 2014 aastaga suurenenud 31 inimese võrra Sissetulek maksumaksja kohta kuus on 895 eurot ja see on

8 võrreldes möödunud aastaga suurenenud 3 13% võrra 2014 aastal laekus tulumaksu valla eelarvesse kokku 94 37 €

1.2 Teedevõrgustik

Teedevõrgustiku heakord on oluliseks eelduseks eduka jäätmehoolduse tagamiseks seda eelkõige korraldatud olmejäätmeveo puhul Konguta valda katab tihe teedevõrk. Konguta valla teedevõrgu üldpikkus on 151 km sellest 89 km on kohalikud maanteed 4 km riigimaanteed mida hooldab Tartu Teedevalitsus ja ülejäänud on erateed ja RMK-le kuuluvad teed. Konguta valla kohalikest teedest on asfaltkattega 0 km ja kruusakattega 86 km. Elanike liikumisteed on peamiselt Elva-Annikoru-Puhja suunalised. Tartu suunal kasutatakse nii Tartu-Valga kui Tartu-Viljandi põhimaanteid Valda läbib üks riigi olulisemaid Tartu- Valga riigimaantee mis on ühtlasi ka Via Hanseatica turismikoridori keskseks marsruudiks.

1.3 Looduskeskkond

Geograafiliselt jääb Konguta valla territoorium Kagu-Eesti ehk Ugandi lavamaale, paiknedes Peipsi ja Võrtsjärve ning Vooremaa ja Haanja kõrgustiku vahel Ala on devoni liivakivist aluspõhjaga kõrgusvahemikus 40-100 m /ümp Konguta valda läbib maastiku suurvorm Kavilda ürgorg mis jagab lavamaa lavadeks Konguta valla ala kuulub E Verepi (1970 a) järgi lainja moreenmaastiku tüüpi

200 aastal võeti Konguta vallas riikliku kaitse alla kolm kaitstavat loodusobjekti: KeeriKarijärve looduskaitseala Konguta looduskaitseala ja Viisjaagu järve hoiuala

Endised kaitsealad ja üksikobjektid mille kaitse-eeskirjad on uuendamata: 1 Erumäe metsapark (20 ha) 2. Maiorg (23,3 ha) 3. Konguta park (3,8 ha) 4. Kanahaua sulglohk (5,5 ha) 5 Vellavere Kogrejärv ja Kullamägi ( 2 ha) Vellavere külajärv ja Vellavere järv (7 2 ha) 7. Elva-Peedu metsapark 8 Viinamäetigude esinemispaik

Peamiseks maavaradeks Konguta vallas on liiv ja kruus Karjääride kruusa on võimalik pärast jämedama materjali purustamist kasutada teekateteks ja teealusteks Vallas paiknevad Põrgumäe ja Karijärve ehituskruusa karjäär ja Põrgumäe kruusakarjäär Lisaks paikneb Konguta vallas Sangla soo, mille varusid hinnatakse 378 tuhandele tonnile (turbamaardla pindala 94 ha).

9 Valda läbivad suurematest vooluveekogudest Elva jõgi Kavilda jõgi Sangla peakraav ja Karioja oja Veevõtuks kasutakse salvkaevude ja puurkaevude põhjavett Konguta valla keskkonnaseisund on paranenud viimaste aastatega.

Vallaelanikel on võimalus sorteerida jäätmeid liigiti Erinevatesse küladesse on paigaldatus papi/paberi konteinerid ning pakendikonteinerid. Iga-aastaselt korraldatakse vallaelanikele ohtlike jäätmete ning suurjäätmete kogumisring

2 JÄÄTMEHOOLDUST REGULEERIV SEADUSANDLUS

Eesti jäätmekäitlust tervikuna reguleerib jäätmeseadus mis on kooskõlas Euroopa Liidu jäätmealaste õigusaktidega Lisaks sellele tugineb Konguta valla jäätmekava ka mitmetele teistele riiklikele ning kohaliku omavalitsuse tasandil olevatele õigusaktidele, planeeringutele ja arengukavadele.

2.1 Euroopa Liidu õigusaktid

Euroopa Liidu keskkonnapoliitika koosneb mitmesajast seadusandlikust aktist jäätmehoolduse seisukohalt on olulisemad järgmised direktiivid:

• Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2006/12/EÜ jäätmete kohta;

• Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 91/ 89/EMÜ ohtlike jäätmete kohta;

• Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2008/98/EÜ.

Euroopa Liidu jäätmete raamdirektiivi (2008/98/EÜ) eesmärgiks on edendada jäätmete korduskasutust ja jäätmete ringlussevõttu vähendades seeläbi prügilatesse jõudvate jäätmete hulka ning nendest tekkivaid kasvuhoonegaase. Direktiivi kohaselt tuleb juhinduda ka jäätmehierarhiast mis koosneb viiest astmest: vältimine korduskasutuseks ettevalmistamine, ringlusse võtmine muu taaskasutamine ja kõrvaldamine (Joonis 4) Hierarhia kohaselt tuleb esmajärjekorras jäätmeteket vältida ja kui see osutub võimatuks tuleb jäätmeid nii palju kui võimalik ette valmistada korduskasutuseks siis ringlusse võtta ja muul viisil taaskasutada, et ladestada prügilasse võimalikult vähe jäätmeid

Joonis 4 Jäätmehierarhia mis lähtub Euroopa Liidu jäätmete raamdirektiivist (2008/98/EÜ)

Eespool nimetatud baasdirektiividel põhinevad mitmed spetsiifilised direktiivid millistest tähtsamad on järgmised:

• Nõukogu direktiiv 75/439/EMÜ 1 juunist 1975 jääkõlide kõrvaldamise kohta täiendatud direktiiviga 87/101/EEÜ 22. detsembrist 1986;

• Nõukogu direktiiv 91/157/EMÜ 18 märtsist 1991 teatud ohtlikke aineid sisaldavate patareide ja akumulaatorite kohta;

• Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 94/ 2/EÜ 20 detsembrist 1994 pakendi ja pakendijäätmete kohta;

• Nõukogu direktiiv 9 /59/EÜ 16. septembrist 199 polüklooritud bifenüülide ja polüklooritud terfenüülide (PCB/PCT) kohta;

• Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2000/53/EÜ 18 septembrist 2000 romusõidukite kohta;

• Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2002/95/EÜ 27. jaanuarist 2003 piirangute kohta teatud ohtlike ainete kasutamise osas elektri- ja elektroonikaseadmetes ;

12 • Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2002/9 /EÜ 27 jaanuarist 2003 elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete kohta.

• Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/7 /EÜ 4 detsembrist 2000 jäätmete põletamise kohta.

• Nõukogu direktiiv 1999/31/EÜ 2 aprillist 1999 prügilate kohta Antud direktiivis on prügilate kohta antud olmejäätmete osas järgmised tingimused:

• 2009. a. - ladestatavate biolagunevate jäätmete kogus (kaaluliselt) moodustaks 50% 1995. a. tasemest;

• 201 a - ladestatavate biolagunevate jäätmete kogus (kaaluliselt) moodustaks 35 % 1995. a. tasemest.

2.2 Eesti õigusaktid

Eesti Vabariigis reguleerib jäätmemajandusega seonduvat 01. mail 2004 ja selle hilisemad muudatused Seadus on püstitatud üleriigilised jäätmehoolduse arendamise eesmärgid põhimõtted ning nõuded jäätmete tekke ja nendest tuleneva ohu vältimiseks, samuti vastutus kehtestatud nõuete rikkumise eest Jäätmeseadusega on sätestatud kohaliku omavalitsuse õigused ja kohustused jäätmehooldusega seonduvas vastavalt millele on jäätmekäitluse planeerimine ja suunamine oma haldusterritooriumil kohaliku omavalitsuste ülesanne.

„Riigi k v 2014–2020”(edaspidi riigi jäätmekava) on kogu jäätmevaldkonda hõlmav arengudokument milles kirjeldatakse olulisemaid jäätmevaldkonna arengu põhimõtteid ja meetmeid koos ettenähtava tegevusega kuni aastani 2020 et kooskõlas teiste asjasse puutuvate valdkonna arengukavadega saavutada jäätmeseaduses püstitatud jäätmepoliitika eesmärgid Riigi jäätmekava on kohalike omavalitsuste jäätmekavade koostamise aluseks

Riigi jäätmekava eesmärgid juhinduvad Eesti säästva arengu riiklikust strateegiast S v Eesti 21 mille üheks eesmärgiks on ökoloogilise tasakaalu säilitamine mille saavutamise mõõtmisel on indikaatoriks ka olmejäätmete kõrgetasemeline liigiti kogumine ja saasteainete (sh pakendite) osakaalu oluline vähendamine toodetud materiaalsetes väärtustes Samuti näeb strateegia ette materjalide korduvkasutuse soodustamise mehhanismide rakendamist maksupoliitikas.

13 Lisaks Säästev Eesti 21 järgimisele juhindub riigi jäätmekava ka Eesti keskonnastrareegiast aastani 2030 mille eesmärk jäätmevaldkonnas on järgmine: aastal 2030 on tekkivate jäätmete ladestumine vähenenud 30% ning oluliselt on vähendatud tekkivate jäätmete ohtlikkust Arvestades Euroopa jäätmepoliitika kiiret progressi tõhusama ressursikasutuse suunas jäätmetekke vältimise ja taaskasutuse sh ringlusse võtu kaudu ning Eestis avardunud käitlusvõimalusi (olmejäätmete masspõletust ja mehaanilist-bioloogilist töötlemist= on jäänud keskkonnastrateegias seatud eesmärk tulevikku silmas pidades nõrgaks Jäätmekavas esitatud strateegiliste eesmärkide mõõdikud teenivad sama eesmärki – vähendada jäätmete ladestamist.

Pakendiseadus reguleerib samuti jäätmete käitlemist lisaks jäätmeseadusele Käesolev seadus sätestab pakendile ja pakendi kasutamisele esitatavad üldnõuded pakendi ja pakendist tekkivate jäätmete vältimise ja vähendamise meetmed pakendi ja pakendijäätmete taaskasutussüsteemi korralduse ning vastutuse kehtestatud nõuete täitmata jätmise eest Pakendi ja pakendijäätmete taaskastutussüsteem peab olema kohaliku omavalitsuse tasandil korraldatud selliselt et saavutatakse pakendiseaduses toodud pakendi ja pakendijäätmete kogumise ja taaskasutuse eesmärgid ning kehtestatud sihtarvud.

Jäätmekäitluse järelevalve toimimist reguleerib keskkonnajärelevalve seadus mille üheks osaks on määrata ja kehtestada keskkonnajärelvalve ülesanded kohalikule omavalitsusele Seadus kehtestab riiklikku keskkonnajärelevalvet teostavate ja juhtivate ning riiklikule järelevalvele allutatud isikute õigused ja kohustused.

2.3 Konguta valla jäätmekäitlusalased õigusaktid

Vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seadusele on jäätmehooldus üks omavalitsuse kohustuslikest tegevustest Kohaliku omavalitsuse erinevate õigusaktidega täpsustatakse jäätmekäitluse korraldamise erinevaid aspekte.

Kong v ll hoolduseeskiri on määrus mis kehtestatakse eesmärgiga säilitada Konguta vallas puhas ja tervislik elukeskkond vähendades seeläbi jäätmete koguseid ning soodustades jäätmete taaskasutamist Tuginedes eeskirjale korraldab vallavalitsus jäätmehooldust teostab järelevalvet jäätmekäitluse üle ning korraldab jäätmete liigiti kogumist ja käitlust

14 Konguta valla arengukava 2015-2020 ja tegevuskava 2016-2021 dokument mis sätestab Konguta valla kui kohaliku omavalitsuse sotsiaalmajandusliku olukorra ning keskkonnaseisundi analüüsi ja prognoosi arengu põhisuunad ning territoriaalse üldplaneeringu ja infrastruktuuri arendamise alused. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 37 kohaselt peab igal omavalitsusüksusel olema arengukava milles määratletakse lühi- ja pikaajalise arengu eesmärgid ning nende saavutamiseks kavandatavad tegevused.

Arengukavas määratakse valla tegutsemise eesmärgid ja edasikestmise võimalused Euroopa Liidus Püstitatud eesmärkide elluviimine on vallavolikogu ja vallavalitsuse ülesanne. Arengukava on terviklik tegevusjuhis, kus on fikseeritud valla arendamise prioriteedid ja esitatakse konkreetne tegevusplaan nende saavutamiseks. Kirjeldatud Konguta valla arengu- ja tegevuskava on aluseks tehtavatele investeeringuotsustele ning ellu viidavatele arengutegevustele.

Seoses jäätmekäitlusega on Konguta valla arengukavas püstitatud ka mitmeid eesmärke Esiteks korraldada vähemalt 1 kord aastas ohtlike jäätmete ja suurjäätmete vedu valla piires Teiseks, luua korraldatud jäätmeveo piirkond Siinkohal on paslik välja tuua et see tegevus võetakse pikemalt päevakorda alles 2017 aasta sügisel kuna siis leiab aset Konguta valla ühinemine viie naaberomavalitsusega ning ühiselt leitakse lahendus korraldatud jäätmeveo rakendamisele.

3 KONGUTA VALLA JÄÄTMEKAVA 2011-2015 EESMÄRKIDE TÄITMISE ANALÜÜS

Konguta valla jäätmekava 2011-2015 kirjeldas mitmeid valla jäätmekäitlusalaseid probleeme ja nägi ette tegevused nende lahendamiseks Ülevaate valla jäätmekava 2011-2015 eesmärkide täitmisest annab alljärgnev peatükk

Püstitatud eesmärgid ning nende täitmise analüüs:

• Jäätmetekke ja jäätmete edasise käitlemise ohjamine; Teavitustöö - mitmesugused artiklid Konguta valla Teatajas ning Konguta valla kodulehel.

• Omavalitsuse haldussuutlikkuse tõstmine nii jäätmekäitluse korraldamise kui ka järelvalve suhtes; Omavalitsuse ühinemisläbirääkimise raames on arutatud jäätmemajanduse efektiivsemaid võimalusi (ühised hanked tõhusam kontroll jäätmevaldajate üle jne) Aastast 2018 kui on ühinemine toimunud siis hakatakse jäätmekäitlust vaatama terviklikult – korraldatakse piirkonna (Elva linn, Konguta, Rõngu Rannu Palupera Puhja) peale ühine korraldatud jäätmeveo hange Kaardistatakse piirkonnale vajalikud objektid ning arendatakse kogu piirkonna jäätmetaristut vastavalt vajadustele

• Jäätmetekke vähendamine ja tekkivate jäätmete taaskasutamise suurendamine; Omavalitsuse ja allüksuste erinevaid jäätmeliike on püütud võimalikult palju taaskasutusse suunata (nt kasutatud riided mööbel seadmed arvutid jne on antud järjest enam taaskasutusse) Kodanikele on jagatud infot jäätmetekke vähendamise kohta nii valla kodulehel ja valla teatajas.

• Ladustatavate jäätmete koguse ja selles biolagunevate jäätmete osatähtsuse vähendamine; Mitmesugused artiklid valla lehes ja kodulehel Koolis teavitustöö ning Keskkonnanädala üritustel osalemine

• Kõige lähima keskkonnakaitseliselt sobiva jäätmekäitluskoha kasutamine; Jäätmekäitluskoha valiku teeb jäätmevedaja ning valib tõenäoliselt ka kõige lähima või säästlikuma jäätmekäitluskoha

16 • Võimalikult suure arvu jäätmekäitlejate haaramine jäätmete kogumise ja käitlemise süsteemi Läbi erinevate kokkupuudete vallakodanikega on püütud teha kodanikele selgitustööd jäätmete kogumise suhtes (nt hajaasustuse programmi raames korraldatud paikvaatluste läbiviimise raames on uuritud ja ka selgitatud jäätmete kogumise kohta Eesmärgiga et kodanik kes taotleb vallapoolset toetust oleks kodaniku poolne kohustus täidetud) Avaldatud jäätmealaseid artikleid valla kodulehel ja kohalikus valla lehes.

Võib väita et Konguta valla keskkonnaseisund on paranenud viimaste aastatega Vallaelanikel on võimalus sorteerida jäätmeid liigiti. Küladesse on paigaldatud papi/paberi konteinerid ning pakendikonteinerid. Iga-aastaselt korraldatakse vallaelanikele ohtlike jäätmete ning suurjäätmete kogumisring.

4 KONGUTA VALLA JÄÄTMEKÄITLUSE HETKEOLUKORD NING TULEVIKUS KAVANDATAVAD EESMÄRGID JA TEGEVUSED

Vastavalt jäätmeseadusele on jäätmehoolduse arendamine ehk jäätmealase teabe levitamine jäätmealane nõustamine ja jäätmehoolduse kavandamine või muu tegevus mille eesmärk on vältida või vähendada jäätmeteket ning tõsta jäätmehoolduse taset kohalike omavalitsusorganite korraldada Igasuguse arendamise aluseks on täpne ülevaade olemasolevast olukorrast.

Konguta vallas aastatel 2011-2015 kogutud jäätmekogused vastavalt riiklikule jäätmestatistikale on toodud tabelis 1

Tabel 1 Konguta vallast kogutud jäätmekogused aastatel 2011-2015 (tonnides).

Aasta Kogutud jäätmekogused kokku (t) 2011 650 2012 332 2013 466 2014 535 2015 397 Kokku 2380

Allikas: Keskkonnateabe Keskus

Keskkonnateabe Keskuse poolt hallatava riikliku jäätmestatistika andmete alusel tekkis Konguta vallas aastatel 2011-2015 kokku 2380 tonni jäätmeid. Sellest eraldi koguti – segaolmejäätmed pakendijäätmed ohtlikke jäätmed ning elektroonikajäätmed

18 4.1 Olmejäätmed

4.1.1 Hetkeolukord

Olmejäätmed tekivad inimeste igapäevase elutegevuse käigus ning on oma olemuselt heterogeensed ja muutliku koostisega Olmejäätmed on koduses majapidamises ning kaubanduses teeninduses või mujal tekkinud oma koostise ja omaduste poolest samalaadsed jäätmed Olmejäätmetes võib sisalduda nii tava- kui ka ohtlikke jäätmeid.

Keskkonnaagentuuri (KAUR) andmetel koguti Konguta vallas segaolmejäätmeid (jäätmekoodiga 20) perioodil 2011-2015 kokku 588,385 tonni (Tabel 2).

Tabel 2. Konguta vallas 2011-2015 kogutud segaolmejäätmete kogused tonni

Aasta Segaolmejäätmed, t

2011 132,915

2012 133,757

2013 117,090

2014 101,035

2015 103,588

Allikas: Keskkonnateabe Keskus

Säästva Eesti Instituudi (SEI-Tallinn) poolt 2012-2013 a läbi viidud segaolmejäätmete sortimisuuringu „Eestis tekkinud segaolmejäätmete eraldi kogutud paberi- ja pakendijäätmete ning elektroonikaromu koostise uuring“ kaudse hinnangu kohaselt tekkis 2011 a Eestis ühe elaniku kohta keskmiselt 21 kg segaolmejäätmeid aastas mis teeb umbes 0 59 kg segaolmejäätmeid inimese kohta päevas.

2013 a andmetel tekkis Konguta vallas 117 tonni segaolmejäätmeid mis on ühe elaniku kohta 81 kg segaolmejäätmeid aastas

Olmejäätmed ehk tavamõistes prügi on üks peamisi jäätmeliike mis omavalitsustes tekitab kõige rohkem probleeme Kui eraldada olmejäätmetest ohtlikud jäätmed siis saame ülejäänud

19 jäätmetest rääkida kui tavaprügist mis siiamaani enamasti ladestati prügilasse Viimane põhjalikum segaolmejäätmete sortimisuuring viidi läbi üleeestiliselt 2012-2013 aastal (SEI- uuring) Sortimisuuringu eesmärk oli analüüsida Eesti eri piirkondades ja asulatüüpides tekkivate ja prügilasse ladestatavate segaolmejäätmete ainelist koostist (Joonis 5). Segaolmejäätmete sortimisuuringu piirkondade valikul arvestati et piirkonnad hõlmaksid suurlinna Tallinna erinevaid linnaosi väikelinnu kui ka maapiirkonda Olmejäätmete koostist uuriti Tallinnas Lasnamäe Kesklinna ja Nõmme linnaosas väikelinna piirkondadest Pärnu ja Jõhvi linnas ning maapiirkondadest Järvamaal.

Joonis 5 Eesti keskmine segaolmejäätmete liigiline koostis protsentides (SEI uuring 2012- 2013)

4.1.2 Olmejäätmete käitluse arendamine

Olulist jäätmete tekke vähenemist või suurenemist tulevikus ette näha ei ole Elanikkonna keskkonnateadlikkuse ning liigiti kogumise süsteemi arendamine aitab kaasa jäätmete liigiti sorteerimise paranemisele mis vähendab (sega)olmejäätmete kogust samal ajal suurendades liigiti sorteeritud jäätmete kogust.

20 Ettevõtlusega seonduva olmejäätmete tekke osas on eesmärgiks vähendada jäätmetekke seost majanduskasvuga nii et aastaks 2020 oleks võimalik olmejäätmete aastane tekkekogus stabiliseerida sõltumata prognoositud majanduskasvust Olmejäätmete tekke iga-aastane kasvuprotsent kuni aastani 2020 peab jääma alla 1⁄2 SKP kasvuprotsendist

4.2 Pakendijäätmed

4.2.1 Hetkeolukord

Pakend on mis tahes materjalist valmistatud toode mida kasutatakse kauba mahutamiseks kaitsmiseks käsitsemiseks kättetoimetamiseks ja esitlemiseks selle kauba olelusringi vältel: toormest kuni valmiskaubani ning tootja käest tarbija kätte jõudmiseni Pakendiks loetakse ka samal eesmärgil kasutatavad ühekorrapakendeid.

Pakendijääde on mis tahes pakend või pakendimaterjal mis muutub pärast pakendi kasutamist jäätmeks Pakendijäätmeteks ei loeta pakendi ja pakendimaterjali tootmisel tekkinud jääke.

Pakendiseadus kehtestab nõuded pakendi ja pakendijäätmete kasutamisele soodustades sellega pakendi või pakendimaterjali ringlust ja taaskasutamist Olmejäätmete koostisse kuuluvatest jäätmeliikidest on liigiti kogumisse kõige laialdasemalt haaratud pakendijäätmed Protsess põhineb taaskasutusorganisatsioonide korraldatud pakendijäätmete kogumisvõrgustikul Kogumisvõrgustiku moodustavad avalikud pakendikonteinerid. Suhteliselt hästi toimib ka tagatisrahaga joogipakendite kogumine.

SEI-Tallinn 2012/2013 uuringutulemuste kohaselt on pakendijäätmete sisaldus keskmiselt prügilasse ladestatavates segaolmejäätmetes 28 5% Pakendijäätmetest moodustab kõige suurema osa plastpakend. Plastpakendist moodustab enamuse (keskmiselt 5%) nn pehme plast (kilekotid pakkekile jms) ja kõva plastpakend (plastpudelid, -karbid, -kaaned, -korgid jms).

Lähtudes üleriigilisest jäätmekavast moodustavad olmejäätmete koostises olevatest paberi- ja papijäätmetest üle 50% paberi- ja papp-pakend klaasijäätmetest 100% on klaaspakend metalli- ja plastijäätmetest ligikaudu 80% moodustavad vastavad pakendijäätmed Pakendijäätmete kaaluosa olmejäätmete üldmassist on ca 30% mahult on pakendijäätmeid olmejäätmetest ca 60%.

21 Aastatel 2011-2015 koguti pakendijäätmeid Konguta vallas kokku 80 130 tonni Alljärgnevas tabelis on välja toodud pakendijäätmete kogused aastate lõikes (Tabel 3).

Tabel 3. Konguta vallas 2011-2015 kogutud pakendijäätmete kogused tonni

Aasta Pakendijäätmed, t 2011 14,991 2012 15,434 2013 15,621 2014 17,178 2015 16,906

Allikas: Keskkonnateabe Keskus

Avalikud pakendite kogumiskohad paiknevad Konguta vallas järgmiselt:

• Annikorus kaupluse esisel platsil

• Konguta kortermajade juures

• Erumäe kortermajade juures

• Mäeotsa-Ropka kortermajade juures

• Konguta kooli juures

• Kobilu kortermajade juures

• Annikoru kortermajade juures (vana katlamaja kõrval)

• Kurelaane kortermaja juures

• Metsalaane külas (Elva-Puhja maantee enne Elvasse sissesõitu)

4.2.2 Pakendijäätmete kogumissüsteemi arendamine

Jätkuvalt on probleemiks inimeste teadmatud või pahatahtlik käitumine kuna pakendikonteineritesse pannakse jäätmeid mille jaoks need konteinerid ei ole mõeldud Jäätmete sortimis-uuringu (SEI uuring) andmete alusel moodustab muude jäätmeliikide osa (s h muuklaas vanapaber) liigiti kogutud pakendijäätmete konteinerites 32 % mis teeb

22 omakorda pakendijäätmete käitluse märgatavalt kulukamaks ja vähendab pakendiorganisatsioonide huvi kogumisvõrgustikku laiendada Jäätmete kui võimaliku ressursi edasise kasutamise juures on nn toorme puhtus väga oluline.

Pakendiseaduse kohaselt peab tagatisrahata pakendi jäätmete kogumisel taaskasutusorganisatsioon tagama et kogumiskohtade tihedus iga taaskasutusorganisatsiooni kohta oleks järgmine:

• kui tiheasustusega alal on asustustihedus rohkem kui 1000 elanikku ühel ruutkilomeetril – vähemalt üks kogumiskoht jäätmevaldajast 500 meetri raadiuses;

• kui tiheasustusega alal on asustustihedus rohkem kui 500 elanikku ühel ruutkilomeetril – vähemalt üks kogumiskoht jäätmevaldajast 1000 meetri raadiuses;

• kui asustustihedus on alla 500 elaniku ühel ruutkilomeetril – kohaliku omavalitsuse territooriumil paiknevates asulates arvestusega üks kogumiskoht 500 elaniku kohta.

Konguta vallas elab 01.01.2015 a seisuga 1453 inimest. Valla asustustihedus on 13,5 inimest km2 kohta Seega on asustustihedus alla 500 elaniku ühel ruutkilomeeril ja kogumiskohtade tiheduseks iga taaskasutusorganisatsiooni kohta Pakendiseaduse 171 lõike 3 järgi üks kogumiskoht 500 elaniku kohta Konguta vallas oli 01 01 2015 seisuga 1453 elaniku millest lähtuvalt on kogumiskohtade arvuks 3. Seega on minimaalne konteinerite arv seadusest tulenevalt täidetud

Üheks võimaluseks oleks ka konteinerite koguseid vähendada ning tuues seeläbi jäätmetekitajateni pakendikoti teenus mida mõned teised vallad juba kasutavad Pakendikoti teenus on hea võimalus pakendite kogumiseks kuna pakendid viiakse ära värava tagant ning kuhugi neid ära viima pole vaja minna. Peale selle, et see on elanikele mugav on kogutud materjali näol suure tõenäosusega tegemist ka kvaliteetsema (puhtama) toormega kui avalikes konteinerites sisalduvad pakendijäätmed.

Lisaks tuleb jätkata selgitustöö tegemisega ning inimeste informeerimisega. Teavitustööd tuleb teha läbi kohaliku lehe Konguta valla kodulehekülje ning vastavasisuliste ürituste korraldamisega Samuti tuleb nõuda suuremat teavitustööd taaskasutus-organisatsioonidelt.

23 4.3 Biolagunevate jäätmete käitlemine

4.3.1 Hetkeolukord

Biolagunevad jäätmed on aeroobselt või anaeroobselt lagunevad jäätmed nagu toidujäätmed paber ja papp ning biojäätmed mille alla kuuluvad aia- ja haljastujäätmed kodumajapidamises jaemüügikohas toitlustusasutuses ja toiduainetööstuses tekkinud toidu- ja köögijäätmed Siia alla võib liigitada ka reoveemuda.

Säästva Eesti Instituudi poolt läbi viidud uuringu põhjal 2012-2013 arvutatud Eesti keskmine biolagunevate jäätmete sisaldus segaolmejäätmetes oli 31,8 %, millest enamus moodustas köögijäätmed (2 9%) järgnesid aiajäätmed (3 8%) ja muud biojäätmed (1 1%)

Riigi jäätmekava kohaselt ei tohi prügilasse ladestatavate olmejäätmete hulgas biolagunevaid jäätmeid olla üle 30 massiprotsendi alates 2013. aasta 16. juulist ning üle 20 massiprotsendi alates 2020 aasta 1 juulist Ringlussevõtu osakaal jäätmeliigi kogumassist peab 2020 aastaks olema biolagunevatel jäätmetel 13 %.

Hetkel on Konguta vallas aia- ning haljastusjäätmete kogumine elanikkonnale korraldamata. Kodumajapidamistes kompostivad elanikud biolagunevaid jäätmeid (aia- ning haljastusjäätmed toidujäätmed) valdavalt kohapeal Lisaks kompostimisele põletatakse oksi Tiheasustusega piirkondades (korruselamute juures) ei koguta biolagunevaid jäätmeid eraldi ning võib oletada et enamus biolagunevaid jäätmeid ei eraldata olmejäätmetest.

4.3.2 Biolagunevate jäätmete liigiti kogumise arendamine

Biolagunevad jäätmed moodustavad olulise osa olmejäätmetest Biolagunevad jäätmete koguste vähendamisel on võtmeroll ladestatavate olmejäätmete koguste vähendamisel ning prügilate keskkonnaohu minimiseerimisel.

Liigiti kogutud biojäätmed tuleb vedada kompostimiseks selleks ettenähtud kompostimisväljakule või kompostida kohapeal vastavalt nõuetele või anda üle jäätmekäitlejale.

Prügilasse ladestatavate olmejäätmete hulgas ei tohi biolagunevaid jäätmeid olla üle 30 massiprotsendi alates 2013 aasta 1 juulist ning üle 20 massiprotsendi alates 2020. aasta 16. juulist.

24 Praegusel ajahetkel puudub Konguta vallas elanikele mõeldud nõuetekohane biojäätmete vastuvõtupunkt ja kompostimisväljak

Vaatamata kompostimisväljaku puudumisele Konguta vallas tuleb kortermajade puhul juurutada kompostrite süsteemi kasutuselevõttu või koguda biolagunevaid jäätmeid eraldi ning suunata edasisse käitlusesse Individuaalelamute juures toimub juba praegu biojäätmete kompostimine ning seda suunda tuleb jätkata propageerides parimaid lahendusi ja parimat võimalikku tehnoloogiat. Lisaks sellele tuleks elanikele tutvustada mitmesuguseid uudseid võimalusi mis muudavad biojäätmete kompostimist efektiivsemaks Üheks võimaluseks on projekt Kompostiljon mis õpetab inimesi biolagunevaid eraldi koguma ning nendest tekitama komposteri oma aianurka.

Lisaks eeltoodud selgitustöö meetodile tuleb elanikele selgitada biolagunevate jäätmete eraldi kogumist ka läbi mitmesuguste infoallikate nagu vallalehe infovoldikute infopäevade ning muude propageerimis meetmete kaudu.

4.4 Ohtlike jäätmete käitlemine

4.4.1 Hetkeolukord

Ohtlikud jäätmed on jäätmed mis oma kahjuliku toime tõttu võivad olla ohtlikud tervisele varale või keskkonnale.

Tavaliselt kodumajapidamises tekkivad ohtlikud jäätmed on:

• aegunud ravimid;

• elavhõbeda kraadiklaasid;

• kodukemikaalid;

• vanaõli õlised kaltsud õlifiltrid;

• värvi- laki- liimi- ja lahustijäägid;

• väetised ja pestitsiidid;

• rotimürk jm biotsiidid;

25 • kompaktlambid (ehk säästupirnid) päevavalguslambid;

• patareid ja akud.

Jäätmeseadusest tulenevalt on kodumajapidamistes tekkivate ohtlike jäätmete (v a probleemtooted) kogumise ja üleandmise süsteemi korraldamine omavalitsuse ülesanne Probleemtoodete kogumise ja käitlemise peavad korraldama tootjad ning jäätmeseaduse mõistes ka maaletoojad ja müüjad. Probleemtoode on toode mille jäätmed põhjustavad või võivad põhjustada tervise- või keskkonnaohtu keskkonnahäiringuid või keskkonna ülemäärast risustamist.

Probleemtooted on:

• patareid ja akud;

• mootorsõidukid ja nende osad;

• elektri- ja elektroonikaseadmed ja nende osad;

• rehvid;

• põllumajandusplast.

Konguta vallas saab ohtlikke jäätmeid ära anda vallas korraldatavatel kogumisaktsioonidel (kevadel ja sügisel) ning ette registreerimisel Annikorus endise katlamaja juures mida teenindab AS Epler & Lorenz. Kasutatud patareide kogumiskast asub Annikoru kaupluses ja Vallavalitsuses.

Tootja vastutuse põhimõtte kohaselt saab probleemtooteid: vanu patareisid akusid elektri- ja elektroonikaseadmeid tasuta ära anda ka kauplustes, kes tegelevad nende toodete müügiga.

Konguta vallas kogutud ohtlikud jäätmed aastatel 2011-2015 on välja toodud alljärgnevas tabelis (Tabel 4).

26 Tabel 4 Konguta vallas kogutud ohtlikud jäätmed aastatel 2011-2015, tonnides.

Jäätmete nimetus Jäätmekood 2011 2012 2013 2014 2015

Ohtlikke aineid sisaldavad pakendid 15 01 10* 0,289 - 0,229 0,089 - Luminestsentslambid 20 01 21* 0,011 - 0,005 0,022 - Õlijäätmed 20 01 26* 0,010 - 0,041 0,031 - Õlifiltrid 16 01 07* - - 0,002 0,006 - Värvijäätmed 20 01 27* 0,824 - 0,319 0,526 - Patareid 20 01 33* 0,018 - 0,011 0,008 - Ravimid 20 01 98* - - 0,003 0,012 - Pestitsiidid 20 01 19* 0,004 - - - - Elavhõbedajäätmed 20 01 21* 0,011 - 0,005 0,022 -

Allikas: Keskkonnateabe Keskus

4.4.2 Ohtlike jäätmete kogumissüsteemi arendamine

Tootja vastutuse rakendumisel peavad kogumisvõrgustiku ülalpidamiskulusid hakkama katma tootjad ja nendega võrdsustatud organisatsioonid Mootorsõidukite ja nende osade ning rehvide tagasivõtmise peavad korraldama tootja vastutuse põhimõttel tootjad ja turustajad.

Ohtlike jäätmete nõuetekohast kogumist ja üleandmist tuleb korraldada hoolsamalt ka ettevõtetes Ohtlike jäätmete minimaalseks keskkonda sattumiseks peab vald tagama elanikele võimalikult mugavad ohtlike jäätmete üleandmise võimalused, sealhulgas jätkates elektroonika jäätmete kogumisringidega Võimalusel võiks hakata korraldama ka ohtlike jäätmete kogumisringe.

Vanaõli jäätmed kuuluvad ohtlikke jäätmete alla Jäätmeseaduse tähenduses on vanaõli mineraalne või sünteetiline määrdeaine või tööstusõli eelkõige sisepõlemismootorites kasutatud õli ja käigukastiõli määrdeõli turbiinõli ning hüdraulikaõli mis ei sobi enam algselt ette nähtud kasutuseks Kui see on tehniliselt teostatav kogutakse vanaõli eraldi Jäätmevaldaja kes vanaõli ei taaskasuta ega kõrvalda on kohustatud selle üle andma kompleksluba või jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale isikule.

27 4.5 Ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemine

4.5.1 Hetkeolukord

Ehitus-ja lammutusjäätmed on jäätmed mis tekivad ehitiste või nende osade rajamisel lammutamisel renoveerimisel või restaureerimisel Ehitusjäätmete hulka kuuluvad puidu metalli betooni telliste ehituskivide klaasi ja muude ehitusmaterjalide jäätmed, sh need mis sisaldavad asbesti ja teisi ohtlikke jäätmeid ning väljakaevatud pinnas mis tekivad ehitamisel ja remontimisel ning mida ehitusobjektil tööde tegemiseks ei kasutata.

Suur osa ehitus- ja lammutusjäätmetest on pärast sorteerimist taaskasutatavad, mida saab suunata materjaliringlusesse ning kasutada ehitusmaterjalidena.

Konguta vallas on küllaltki palju mahajäetud (pooleldi lagunenud) põllumajandus ja tööstushooneid mille lammutamisel tuleb jälgida Konguta valla jäätmehoolduseeskirjas sätestatut mis määratleb ära ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemise korra Konguta vallas.

Tekkinud ehitusjäätmed tuleb taaskasutada või kõrvaldada läheduse põhimõtet järgides lähiümbruses paiknevas ja vastavat keskkonnaluba omavas ehitusjäätmete käitluskohas. Konguta vallas puudub ehitus-ja lammutusjäätmete äraandmise võimalus Kõige lähemal võtab vastu ehitus- ja lammutus segajäätmeid suuremõõtmelist betooni asfaltitükke tasu eest OÜ Karimek (Tartu, Ropka tee 24) ja Aardlapalu jäätmete ümberlaadimisjaam AS Epler Loren võtab elanikelt vastu (tasu eest) asbesti sisaldavaid eterniidi jäätmeid aadressil Tartu Ravila 75a Metallijäätmeid võtab vastu Rao Metall OÜ aadressil Elva Kirde tn 4.

Alljärgnev tabel annab ülevaate Konguta vallas kogutud ehitus ja lammutusjäätmetest aastatel 2011-2015 (Tabel 5).

28 Tabel 5. Konguta vallas kogutud ehitus- ja lammutusjäätmed aastatel 2011-2015, tonnides.

Jäätmete nimetus Jäätmekood 2011 2012 2013 2014 2015 Metallid 17 04 381,718 158,912 128,937 207,742 121,981 Kivid ja pinnas, 17 05 04 41,000 - 167,000 - - mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 05 03 Asbesti sisaldavad 17 06 * 0,500 - 0,180 5,200 1,440 ehitusmaterjalid Ehitus- ja 17 09 04 7,820 3,400 13,702 34,458 3,540 lammutussegapraht

Allikas: Keskkonnateabe Keskus

4.5.2 Ehitus- ja lammutusjäätmete käitluse arendamine

Ohtlikud ehitusjäätmed tuleb koguda liikide kaupa ning üle anda ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttele. Suuremate lammutusobjektide puhul on optimaalne korraldada käitlus (purustamine sortimine) kohapeal kasutades selleks mobiilseid seadmeid Ehitusjäätmete käitlemise täpsemad tingimused on toodud jäätmehoolduseeskirjas Ehitusmääruses tuleb sätestada ehitise lammutamise korral ehitise omaniku kohustus näidata lammutusprojektis ehitusjäätmete käitlemise ja platsi lammutusjärgse heakorrastuse lahendamine.

Ehitusjäätmete eraldi kogumist ja taaskasutusse suunamist aitaks parandada elanikele lähemal asuv ehitus-ja lammutusjäätmete vastuvõtupunkt Uue jäätmejaama rajamisel tuleks tulevikus kaaluda ka jäätmejaama territooriumile ehitus-ja lammutusjäätmete vastuvõtmise võimalust See looks muuhulgas ka võimalused tekkinud jäätmeid taaskasutada kohapeal nt pinnasetäiteks jäätmejaama laiendamisel, teede ehitusel.

Ehitus- ja lammutusjäätmetest tuleb kindlasti koguda eraldi asbesti sisaldavad jäätmed (eterniit jm). Asbesti sisaldavate isolatsiooni- ja ehitusmaterjalide (eterniit) liigiti kogumiseks elanikelt ja inimese tervisele ohutuks käitlemiseks tuleb kaaluda vastavate kampaaniate korraldamist ning toetamist.

29 4.6 Elektri- ja elektroonikaseadmed

4.6.1 Hetkeolukord

Probleemtoodete hulka kuuluvad elektri- ja elektroonikaseadmed ja nende osad. Elektri- ja elektroonikaseadmete romud on üks kiiremini kasvavaid jäätmevooge Need jäätmeliigid sisaldavad väärtuslikke metalle kuid samas hulgaliselt ka äärmiselt keskkonnaohtlikke komponente nagu elavhõbe, tina, kaadmium, freoonid jne.

Elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning viia elektri- või elektroonikaseadmete jäätmete kogumispunkti või uue toote ostmise korral müügikohta. Eestis korraldab elektri- ja elektroonikaseadmete ning patareide ja akude tootmise ja müügiga tegelevate ettevõtjate poolt neil lasuvate tootjavastutuse kohustuste täitmist MTÜ EES-Ringlus.

Aastatel 2011-2015 tekkis Konguta vallas 9,994 tonni elektri- ja elektroonikajäätmeid Alljärgnevas tabelis on arvud kajastatud aastate lõikes (Tabel 6).

Tabel 6. Konguta vallas kogutud elektri- ja elektroonikajäätmed aastatel 2011-2015, tonnides.

Jäätmete nimetus Jäätmekood 2011 2012 2013 2014 2015

Elektri- ja elektroonikaseadmete ning muude seadmete ja aparaatide jäätmed 16 02 1,903 3,590 1,163 2,626 0,712 Pliiakud 16 06 01* 1,749 0,896 0,194 0,696 1,303

Patareid ja akud 20 01 33* 0,018 - 0,011 0,008 -

Allikas: Keskkonnateabe Keskus

Tänasel päeval puudub Konguta vallas elektri- ja elektroonikaseadmete ametlik vastuvõtupunkt. Seadmeid on ladustatud valla vanasse katlamaja ruumi.

30 4.6.2 Elektri- ja elektroonikaseadmete käitluse arendamine

Tuginedes sellele et tänasel päeval puudub Konguta vallas elektri- ja elektroonikaseadmeid vastuvõetav punkt tuleks tuleviks kindlasti luua vähemalt üks kogumispunkt mis võtaks vastu elektroonikajäätmeid

Pöörates pilk tulevikku on oodatata elektri- ja elektroonikaseadmete romude koguste osas koguste kasvu nii tänu paranevale kogumissüsteemile kui elektroonikaseadmete suuremale kasutamisele ja sellega kaasnevale seadmete vananemisele.

4.7 Põllumajanduses tekkinud jäätmed

4.7.1 Hetkeolukord

Konguta vald on hõivatud ka põllumajandusliku tegevusega mille tagajärjel tekib valla territooriumil ka märkimisväärne kogus põllumajanduslikke jäätmeid Alljärgnevas tabelis (Tabel 7) on esitatud põllumajanduses tekkinud jäätmekogused.

Tabel 7 Konguta vallas tekkinud jäätmed nii põllumajanduses aianduses vesiviljeluses metsanduses jahinduses ja kalapüügil aastatel 2011-2015, tonnides.

Jäätmete Jäätmekood 2011 2012 2013 2014 2015 nimetus

Põllumajanduses, aianduses, vesiviljeluses, metsanduses, jahinduses ja kalapüügil tekkinud jäätmed 02 01 - - 2.440 0,075 10,0

Allikas: Keskkonnateabe Keskus

4.7.2 Põllumajandusejäätmete käitluse arendamine

Tuginedes jäätmearuannetes kajastatud jäätmekogustele mis tekivad Konguta vallas põllumajandustegevuse käigus on selge et tekkinud jäätmete kogused ei ole märkimisväärselt suured ning ei koorma keskkonda laialdaselt Samas võib hetkeline olukord muutuda kuna rahvastik kasvab iga päevaga mis tekitab suuremad nõudmised toitainete järele (sh

31 põllumajandus saaduste) Seetõttu tuleb siiski järgida hetkel toimivat jäätmete liigiti kogumist ning samas edendada ka põllumajanduses tekkivate jäätmete õiget käitlemist.

4.8 Jäätmevedu

Jäätmevedu ehk jäätmete vedu ehk jäätmete vedamine on jäätmesaadetise toimetamine veovahendiga lähtekohast sihtpunkti Jäätmete vedamine hõlmab jäätmesaadetise peale- ja mahalaadimist ning jäätmeveose komplekteerimist mitmest saadetisest Seevastu ei hõlma jäätmevedu jäätmete kogumist

Aastal 2005 lõi riik jäätmeseaduses uue paragrahvi mis hõlmas endas korraldatud jäätmeveo organiseerimist See punkt hõlmab kõiki neid kohalikke omavalitsusi mille haldusterritooriumil elab rohkem kui 1500 inimest - “Vastavalt jäätmeseaduse -ile 135 on kohalikul omavalitsusel, mille haldusterritooriumil elab rohkem kui 1500 inimest, kohustus organiseerida oma haldusterritooriumil korraldatud jäätmevedu Korraldatud jäätmeveo põhieesmärk on liita kõik jäätmevaldajad jäätmeveoga parandades seeläbi järelevalvet ja kontrolli jäätmekäitluse üle (kaoks ära omanikuta prügi probleem ja illegaalne prügistamine) Jäätmevaldajaks korraldatud jäätmeveos on korteriühistu selle puudumisel aga selle kinnisasja omanik millel asub suvila elu- või äriruum.

Tänasel päeval Konguta vallas korraldatud jäätmevedu ei toimu. Jäätmeveo teenust pakuvad Konguta vallas järgmised jäätmeveo teenindajad: AS Eesti Keskonnateenused ja AS Ragn- Sells Ohtlike jäätmete vedu korraldab AS Epler ja Loren

Jäätmevedu hõlmab Konguta vallas segunenud järgmiseid jäätmete liike: olmejäätmeid paberi ja papi jäätmed ent olulise avaliku huvi korral võidakse jäätmeveoga hõlmata ka teisi jäätmeliike (nt suuremõõtmelised jäätmed)

Suuremõõtmeliste jäätmete vedu tuleb Eesti Keskkonnateenused AS ilt või AS Ragn-Sells ilt eraldi tellida kas telefoni või e-kirja teel Suurjäätmete vedu saab tellida vastavalt vajadusele.

Suuremõõtmelised jäätmed on olmejäätmed mida kaalu või mahu tõttu ei ole võimalik paigutada kogumismahutisse Näiteks: mööbliesemed, vaibad, madratsid kardinapuud jms Suurjäätmetena ei käsitleta ehitusjäätmeid ning suuremõõtmelisi probleemtooteid nagu autoromud või nende osad vanarehve ning elektri- ja elektroonikaseadmeid või nende jäätmeid (näit: pesumasinad telerid külmkapid, elektripliidid jne).

32 4.9 Jäätmete kogumispunktid

Lähtuvalt jäätmeseadusest ja Konguta valla jäätmehoolduseeskirjast peab iga jäätmevaldaja oma prügi käitlema vastavalt ettenähtud korras Kuna segaolmejäätmeid ei tohi enam sorteerimata prügilatesse ladestada siis tuleb jäätmeid koguda liigiti Eraldi peaks koguma vähemalt: paberi ja papi pakendid biolagunevad aia- ja haljastusjäätmed ning ohtlikud jäätmed

2015 aasta seisuga on Konguta vallas paberi ja papi jäätmete kogumiskonteinerid paigaldatud Annikoru kogumispunkti, kaupluse esisele platsile.

Segapakendite kogumismahutid on paigaldatud Annikoru kaupluse esisele platsile, Konguta kortermajade juurde Erumäe kortermajade juurde Mäeotsa-Ropka kortermajade juurde, Konguta kooli juurde, Kobilu kortermajade juurde, Annikoru kortermajade juurde (vana katlamaja kõrval) Kurelaane kortermajade juurde ning Metsalaane külla (Elva-Puhja maantee enne Elvasse sissesõitu)

Ohtlikud jäätmed saab üle anda vallas korraldatavtel kogumisaktsioonidel (kevadel ja sügisel) ning ette registreerimisel Annikorus endise katlamaja juures. Kasutatud patareide kogumiskastid on üles seatud Annikoru kaupluses ja vallavalitsuses

4.9.1 Jäätmete liigiti kogumise ja sortimise arendamine

Tulenevalt Jäätmeseaduse paragrahvist 42 lg 2 p 2 peab kohaliku omavalitsuse jäätmekava sisaldama jäätmete liigiti kogumise ja sortimise arendamist koos konkreetsete tähtaegadega jäätmeliikide kaupa

Tänasel päeval on paiknevad Konguta valla territooriumil valdavalt eramumajad kus jäätmete sorteerimine on minimaalne Enamasti on ühel eramul on üks jäätmekonteiner kuhu pannakse kokku kõik olmeprügi Lisaks kogutakse eraldi biojäätmeid kompostihunnikutesse. Teadaolevalt omavad kõik eramumajad oma territooriumil kompostimisväljakut kuhu suunatakse majapidamises tekkinud kõiksugused biojäätmed (sh nii köögi- kui ka haljastusjäätmed) Samuti on eramumajade elanikel võimalus viia liigiti kogutud jäätmed Konguta vallas paiknevatesse kogumispunktidesse mis on täpsemalt välja toodud alapeatükis 4.9.

33 Edendamaks eramumajade jäätmete liigiti kogumist ja sortimist on kavas luua Konguta valda juurde rohkem kogumispunkte mis hõlmaksid järgnevaid jäätmeliike:

 Paber ja papp

 Pakendid (sh klaas-, plast-, kartong- ja metallpakendid)

 Biolagunevad jäätmed (köögi- ja sööklajäätmed; aia- ja haljastusjäätmed)

 Ohtlikud jäätmed

 Elektri- ja elektroonikajäätmed

 Riided

Loetelus välja toodud jäätmekonteinereid tuleb juurde paigutada nendesse piirkondadesse kuhu inimesed satuvad tihti näiteks poodide ja ühiskondlike asutuste lähedusse Jäätmete sorteerimise edendamiseks peab järgmise aasta lõpuks (31 12 2018) olema loodud vähemalt 3 kogumispunkti, kus oleks esitatud kõik eespool nimetatud jäätmeliigikonteinerid (vähemalt üks konteiner iga fraktsiooni kohta)

Tänu eelnevale teavitustööle jäätmete sorteerimise osas eeldame, et inimesed on muutunud teadlikumaks ning samuti on neil võimalus endale soetada/rentida jäätmekonteinerid sorteerimiseks (vanapaberit ja pappi; biolagunevaid jäätmeid; pakendijäätmeid) mis võimaldaks neil jäätmeid liigiti sorteerida. Muidugi on see eramumajade vaba valik, kuna neil ei lasu hetkel kohtustust vastavalt Eesti Vabariigi Jäätmeseadusele omada paberi- ja biojäätmete konteinereid Erinevate konteinerite soetamise/rentimise võimalus peab olema eramajade elanikele võimaldatud hiljemalt järgmise aasta lõpuks (31 12 2018) Elanikke peab olema ka teavitatud antud võimalusest

Konguta valla territooriumil asuvates korterelamutel on hetkel valdavalt esindatud ainult üks jäätmekonteiner mis on olmejäätmete konteiner Mõningatel korterelamutel on hetkel olemas ka võimalus koguda eraldi pakendi- ja paberjäätmeid Siiski on see osakaal väga madal Selleks et edendada jäätmete liigiti sorteerimist ja kogumist Konguta valla korterelamutes peab olema hiljemalt järgmise aasta lõpuks esindatud vähemalt kolm jäätmekonteinerit (erineva jäätmefraktsiooniga kogumiskonteinerit – bio, paber ja kartong ning olme) iga korterelamu kohta Sellest kohustusest on vabastatud ainult järgnevad korterelamud:

34  Biolagunevate jäätmete konteinerist on vabastatud need kinnistud kus asub vähem kui 10 korterit.

 Paberi ja kartongi konteinerist on vabastatud need kinnistud kus asub vähem kui 5 korterit.

Lisaks on korterelamutel võimalik kasutada ka ettenähtud jäätmete kogumispunkte et ära anda ohtlikke jäätmeid elektri- ja elektroonikajäätmeid ja riideid Kahe viimase jäätmefraktsiooni kogumispunktid on hiljemalt loodud järgmise aasta lõpuks (31 12 2018)

Asutustes ning ettevõtetes kus tekib biolagunevaid jäätmeid paberi ja kartongi olmejäätmeid ning pakendijäätmeid peavad olema olemas igale fraktsioonile eraldi konteiner selle kogumiseks.

Lisaks sellele et on võimalus tellida äraviimine aia- ja haljastusjäätmetele ning ehitus- ja lammutusjäätmetele peab vald pakkuma jäätmete sorteerimise edendamiseks võimalust eraldi ära anda põlevjäätmeid sealhulgas puidu- ning plastikjäätmeid erakorralise veo näol Säärane võimalus Konguta vallas peab olema võimaldatud järgmise aasta lõpuks (31 12 2018)

4.10 Minevikus saastunud jäätmete kõrvaldamiskohad ning nende korrastamise meetmed

Konguta vallas Erumäel on muutunud probleemseks vana väetiseküün Antud objekt on esmahinnangul eriti ohtlik kuna küün on kokku kukkumas ning vanad väetise jäägid on lahtiselt küüni all Lisaks väetiseküüni läheduses on ka puurkaev (küla elanike joogiveeallikas) ning halvemal juhul võib jääkreostus põhjavett saastada

5 JÄÄTMEKÄITLUSE KESKKONNAMÕJU

5.1 Jäätmekäitluseks vajamineva loodusvara mahu hinnang

Jäätmeseaduses on jäätmekäitluseks vajaliku loodusvara all mõeldud vee, turba savi ja pinnase kasutamise mahu hinnangut Loodusvara kasutamine leiab aset eelkõige prügilate sulgemisel jääkreostuse likvideerimisel ja ebaseaduslike prügi mahapaneku kohtade katmisel.

Konguta vallas tegutsenud prügila – Kobilo prügila on suletud ning kaetud mineraal- ja kasvupinnasega Kobilo prügila asub Konguta valla põhjapoolses osas Konguta-Puhja teest umbes 1 8 km kaugusel Kavilda ürgoru serval ja on ümbritsetud põllumaaga Kavilda ürgoru poolt piirneb prügila metsaga Kobilo prügila ei ole reostuse seisukohalt otseselt keskkonnaohtlik Täiendavat loodusvarade kasutamist Kobilo prügila juures ette näha ei ole. Samuti ei tegutse praegusel hetkel Konguta vallas ühtegi töötavat prügilat ning samuti ka ei planeerita seda, mis kasutaks loodusvara ressurssi.

Konguta valla territooriumil võivad erinevad loodusvarad vähesel määral kasutust leida näiteks jääkreostuste likvideerimisel ebaseaduslike prügi mahapanekukohtade katmisel Samuti mõningane loodusvarade kasutus on vajalik biolagunevate jäätmete kompostimise puhul – mineraalseid aineid (liiva) või ka hakkepuitu kompostitava materjali õhutamiseks Lisaks on looduslikke materjale on teatud määral vaja jäätmekäitluse infrastruktuuri rajamiseks (jäätmejaam, kompostimisplats) Vajaminevat loodusvarade mahtu ei saa hetkel täpselt hinnata see selgub konkreetsete tegevuste kavandamise ja projekteerimise käigus Vajaminev loodusvarade maht jäätmekäitluskohtade rajamisel sõltub suuresti valitud asukohast ja juba olemasolevast infrastruktuurist.

5.2 Jäätmekäitluse mõju keskkonnale

Jäätmeseaduse kohaselt on jäätmehoolduse arendamine oma haldusterritooriumil kohaliku omavalitsuse üks ülesannetest Jäätmekavas püstitatud eesmärkide realiseerimine on kindlasti positiivse mõjuga ümbritsevale keskkonnale kuna kavas loetletud tegevused aitavad korrastada jäätmekäitlust suurendada jäätmete sortimist ja taaskasutust vähendada prügilasse ladestatavate jäätmete koguseid ning ohtlike jäätmete sattumist keskkonda.

36 Kõige olulisemaks aspektiks kogu jäätmemajanduse juures võib pidada jäätmetest tuleneva mõju vähendamist keskkonnale tervikuna Jäätmekäitluse mõju keskkonnale võib käsitleda mitmest aspektist Tuleb arvestada keskkonnamõju nii jäätmete tekitamisel kogumisel transpordil kui kõrvaldamisel Konguta valla jäätmehoolduse keskkonnamõju seisneb peamiselt jäätmete kogumise ja veo korraldamises.

Jäätmehoolduse mõju keskkonnale võib hinnata nii otseseks kui kaudseks Otseselt võib kahjulik mõju ilmneda inimeste tervise kahjustamises läbi loodusliku keskkonna reostamise (jäätmete põletamine jäätmekäitlusest tekkiv nõrgvesi reovesi jne) Kaudselt mõjutab (positiivne mõju) keskkonda ressursside taaskasutamine (mida rohkem jäätmeid taaskasutatakse seda vähem raisatakse ressursse).

Oma olemuselt on jäätmehoolduse mõju nii lokaalne regionaalne kui ka globaalne Säästva arengu printsiibist tulenedes on oluline tekkivate jäätmekoguste vähendamine ja taaskasutatavate jäätmete koguse suurenemine Sellega paralleelselt on suund üleüldise tarbimise vähenemisele ning elanikkonna keskkonnateadlikkuse suurendamine peaks looma paremad tingimused loodusvarade säästlikule kasutamisele nende tarbimise vähendamise teel.

Käsitledes tekkivate jäätmete otsest mõju inimese tervisele ja heaolule piirdub jäätmetest tulenev mõju häiringuga nagu hais prügikonteineri risustatud ümbrus ja lenduv prügi Häiringu ulatus sõltub konteineritega kindlustatusest väljaveo sagedusest ja üldisest heakorrast Otsene mõju keskkonnale esineb jäätmete põletamise näol Paljud vallaelanikud põletavad oma kodumajapidamistes tekkinud jäätmeid mille tegevuse tagajärjel paiskub õhku mitmesuguseid kahjulikke ühendeid Lisaks tuleb otsese keskkonnamõju all arvestada ka reovee käitlemisel tekkivate jäätmetega ning otseselt kanalisatsiooni juhitavate jäätmetega samuti illegaalsete jäätmete mahapanekukohtadega (risustamine) ning jäätmekogustega.

Abinõud jäätmete tekke vähendamiseks on valikkogumine tekkekohas sortimine ja jäätmete taas- ja korduskasutamine mis aitavad kaasa jäätmete lõppkäitlemise keskkonnamõjude vähendamisele samuti väheneb taastumatute loodusvarade kasutamine ja sellest tingitud keskkonnamõjud.

Jäätmete kogumisel peamised tekkida võivad probleemid on toiduainete jm kergesti roiskuvad biolagunevad jäätmed Roiskumisega seotud probleemid mõjuvad eelkõige hügieenitingimustele ja soojal aastaajal on nende jäätmete kogumine ning edasisse käitlusesse suunamine ajaliselt piiratud.

37 Transpordi korraldamisel tuleb silmas pidada et veovahendid kulutavad fossiilseid kütuseid ja paiskavad õhku heitgaase s h kasvuhoonegaase mistõttu lisaks majanduslikule otstarbekusele ei ole ka keskkonnakaitseliselt põhjendatud. Siiski võib hinnata jäätmeveo keskkonnamõju tagasihoidlikuks kuna see on sarnane muu transpordist tuleneva keskkonnamõjuga (heitgaasid müra).

Peamine viis jäätmete kõrvaldamise keskkonnamõjude vähendamiseks on prügilasse ladestatavate jäätmekoguste vähendamine mis on saab alguse jäätmete sorteerimisega nende tekkepaigas Oluliseks aspektiks on siin orgaaniliste jäätmete biokäitluse arendamine. Samuti on oluline meediakanalite kaudu suurendada elanike keskkonnateadlikkust et tekiks harjumus jäätmeid sorteerida (seda eriti ohtlike jäätmete osas) Järelevalve tõhustamise ja sihipärase teavitustööga on võimalik vähendada prügi omavoliliste mahapaneku kohtade tekkimist ja muud seadusevastast jäätmete kõrvaldamist nagu näiteks jäätmete põletamist, samuti matmist.

Tähtis on pakkuda elanikele liigiti kogutud jäätmete üleandmiseks mugavamaid võimalusi kogumispunktide laiendamise kaudu mis suurendaks jäätmete liigiti kogumist ja vähendaks ladestatavate jäätmete hulka, st koormust keskkonnale.

6 JÄÄTMEHOOLDUSE PROBLEEMID JA EESMÄRGID

Eesti riigi jäätmekava 2014-2020 koostamisel on lähtutud olulistest põhimõtetest mida tuleb järgida ka Konguta valla uue jäätmekava loomisel Üheks põhiliseks printsiibiks on jäätmekäitluse hierarhia järgimise põhimõte Antud hierarhia koosneb viiest osast mida järgides on võimalik luua puhtam ning jäätmevabam keskkond Põhimõtetest lähtuvalt tuleb vältida jäätmeteket nii palju kui võimalik juba esimeses staadiumis. Samuti elavdada korduskasutust võtta jäätmeid ringlusesse ja taaskasutada muul viisil ning üksnes viimase võimalusena ladestada jäätmed prügilasse

Konguta valla jäätmekäitluse arendamisel tuleb lähtuda riigi jäätmekavas seatud eesmärkidest ning tugineda vastavatele õigusaktidele mis reguleerivad jäätmemajanduse olukorda Lisaks võtta arvesse ka Konguta valla praegust jäätmekäitluse olukorda ning tulenevalt sellest püstitada eesmärgid mis järgides luua parem jäätmehooldus Konguta vallas

6.1 Konguta valla jäätmekäitluse probleemid

Konguta valla probleemsed kohad jäätmekäitluses tulenevad osaliselt üldistest Eesti probleemidest mis hõlmavad ebapiisavat haldussuutlikkust jäätmekäitluse korraldamise ja järelvalve osas Peale selle on osa jäätmevooge kontrolli alt väljas ning jäätmete tekkekohas on sorteerimine minimaalne.

Lisaks eelnimetatule on Konguta valla kitsaskohad jäätmehoolduses:

• Puudub jäätmejaam kus toimuks kohene jäätmete töötlus

• Puudub nõuetele vastav suurjäätmete kogumispunkt

• Puudub nõuetele vastav biojäätmete ladestuspaik

• Puudub täielik ülevaade vallaelanike poolt tekitatud jäätmekoguste üle

• Esineb illegaalset ja keskkonnaohtlikku jäätmete käitlemist kodumajapidamistes (põletamine ulaladestamine) mis on suuresti tingitud sellest et paljud Konguta valla elanikest ei ole veel liitunud jäätmeveoga millest tulenevalt ei käidelda ka jäätmeid vastavalt nõuetele

39 • Elanikkonna teadlikkus jäätmekäitluse vajalikkuse osas on vähene – inimesed ei mõista jäätmete liigiti kogumise ega säästliku tarbimise eelist See väljendub ka selles et vallas esineb jääkreostusega alasid näiteks mahajäetud suurlautade piirkonnas ja üksikutes kohtades tekkinud prügihunnikud

6.2 Jäätmete liigiti kogumise ja sortimise arendamine

Konguta valla keskkonnaseisund on paranenud viimaste aastatega Vallaelanikel on võimalus sorteerida jäätmeid liigiti Erinevatesse küladesse on paigaldatus papi/paberi konteinerid ning pakendikonteinerid Iga-aastaselt korraldatakse vallaelanikele ohtlike jäätmete ning suurjäätmete kogumisring. Vaatamata sellele, tuleks luua vallaelanikele veel paremad võimalused jäätmete liigiti kogumiseks ning samuti tõsta inimeste teadlikkust jäätmete sorteerimise vajalikkuse osas.

6.2.1 Uute kogumispunktide rajamine

Vaatamata sellele, et Konguta vallas toimub biolagunevate jäätmete sorteerimine ja kompostimine inimeste endi vastutusel leiab siiski suures koguses biojäätmeid oma tee olmejäätmete hulka Arvestades seda on soovitatav luua Konguta valda oma kompostimisväljak kuhu vallaelanikud saaksid viia aia- ning haljastusjäätmeid Seeläbi on võimalik muuta jäätmete sorteerimist veelgi efektiivsemaks ning keskkonnale minimaalsemaks. Pikemalt on räägitud biojäätmete käitluse optimeerimisest punktis 4 3 2

Lisaks biojäätmete kogumisele on Konguta vallas puudulik ka elektri- ja elektroonikaromude kogumine. Praegusel ajahetkel puuduvad vastavad kogumispunktid, kuid Konguta vald on elektroonika jäätmeid kogunud vallaelanikelt aastaringselt Kogumispunkt vajab rekonstrueerimist.

Arvestades tõsiasja et aina kiiremini arenevas infotehnoloogia maailmas tekib üha rohkem elektroonikaseadmeid, tuleks luua vastavad kogumispunktid Konguta valda, mis annaksid inimestele võimaluse anda nendele jäätmetele uus elu Vastasel juhul võib tulevikus märgata e-jäätmete tõusu olmeprügi seas.

40 6.2.2 Suurjäätmete kogumisringide teostamine

Suuremõõtmeliste jäätmete kogumisringi korraldab vallavalitsus ühe korra aastas

Kindlasti on jätkata suurjäätmete kogumisringe sealjuures on vajalik ka jätkuv elanikkonna teavitamine jäätmete üleandmise võimalustest Kogumisringid on võimaldanud oluliselt vähendada elanike poolt jäätmete ebaseaduslikku keskkonda viimist Siiski võiks Konguta vallas olla kogumispunkt või konteiner mis võtab aastaringselt vastu suuremõõtmelisi jäätmeid (nt mööbliesemeid ja vaipu) Seda seetõttu kuna kogumisring ei ole elanikele kõige parem viis vabanemaks tekkinud jäätmetest sest üldjuhul soovitakse üleliigsetest jäätmetest vabaneda koheselt mistõttu leiavad paljud suuremõõtmelised jäätmed oma ladestuspaiga just nendele mitte ettenähtud kohtades

6.3 Elanike teadlikkuse tõstmine

Jäätmealast infot (sh jäätmeveo ja jäätmete kogumispunktide kohta) edastatakse valla elanikele ajaleheartiklite kui ka valla kodulehel oleva jäätmemajanduse rubriigi kaudu Info kättesaadavust võib hinnata heaks kuid vaatamata sellel tuleb jätkata jäätmekäitluse alase teabe levitamist.

Hea võimalus tõsta kohalikku elanikkonna teadlikkust jäätmete elutsükklist on neid kaasates aktsiooni “Teeme Ära” See on ettevõtmine mille käigus luuakse talgurühmad et puhastada jäätmetest need piirkonnad kus jäätmed ei tohiks asetseda Ka Konguta vald on sellest üritusest iga-aasta edukalt osa võtnud

6.4 Jäätmehoolduse järelvalve optimeerimine

Vastavalt Konguta valla jäätmehoolduseeskirjas sätestatud punktile teostav järelvalvet jäätmete üle vallvalitsus vastavalt oma pädevusele ning keskkonnajärelvalve seaduses sätestatud korrale Vajadusel kaasatakse järelvalve tegemisse ka keskkonnainspektsiooni ning muid asutusi ja isikuid.

Keskkonnainspektsioon on Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas olev asutus mis teeb järelevalvet looduskeskkonna ja -varade kasutamise üle kohaldades seaduses ettenähtud juhtudel riikliku sunni vahendeid Keskkonnainspektsioon teeb järelevalvet ja menetleb õigusrikkumisi kõigis keskkonnakaitse valdkondades. Konguta vallas viib vajadusel järelevalvet läbi Keskkonnainspektsiooni Tartumaa büroo.

41 Jäätmeseadusest tuleneva järelevalve tõhustamiseks tuleb vallavalitsusel tõhustada koostööd Keskkonnainspektsiooniga ja teiste järelevalvet teostavate asutustega Valla poolt on oluline eraisikute ja ettevõtete jäätmekäitluse jooksev kontrollimine vajadusel rikkujate karistamine jäätmevaldajate registri haldamine omavoliliste prügi mahapaneku kohtade pidev likvideerimine ehitus- ja lammutusjäätmete jäätmeõiendi nõudmine ehitisele kasutusloa andmiseks.

7 JÄÄTMEHOOLDUSEGA SEOTUD ORGANISATSIOONILISED ASPEKTID

7.1 Organisatsioonilised aspektid ja vastutus

Vastavalt Jäätmeseadusele korraldab omavalitsus oma haldusalal olmejäätmete ja kodumajapidamistes tekkivate ohtlike jäätmete käitlemist Omavalitsuse õigused ja kohustused hõlmavad:

• Jäätmekava ja jäätmehoolduseeskirja jt kohalikul tasandil jäätmekäitlust suunavate dokumentide koostamist ja avalikustamist;

• korraldatud jäätmeveo organiseerimist (kui selle haldusterritooriumil elab rohkem kui 1500 inimest);

• jäätmete kogumispunktide määramist (nt elektroonika jäätmete ja ohtlike jäätmete);

• õigus nõuda oma haldusterritooriumil tegutsevalt ettevõtjalt jäätmekava mis käsitleb ettevõtja tegevusega seotud jäätmekäitlust;

• koostöö tegemine jäätmeseadusega sätestatud nõuete täitmiseks teiste omavalitsustega;

• seisukoha andmist jäätmeloa taotlustele ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi taotlustele;

• järelevalve teostamine jäätmehoolduseeskirjas sätestatud tingimuste täitmise üle

Valla territooriumil Keskkonnaameti poolt väljastatud jäätmeloa keskkonnakompleksloa või ohtlike jäätmete käitluslitsentsi alusel tegutsevad jäätmekäitlejad omavad kohustust jäätmekäitluse korraldamiseks vastavalt neile väljastatud loas sätestatud tingimustele

Keskkonnaamet on Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, mis teostab täidesaatvat riigivõimu ja riiklikku järelevalvet ning kohaldab riiklikku suundi seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses Keskkonnaameti osatähtsus kohaliku omavalitsuse jäätmekäitluses on eeskätt arvamuse ja ettepanekute tegemine seaduste alusel ja ulatuses Keskkonnaameti ülesanne on ka kontrollida jäätmelubade keskkonnakomplekslubade või

43 ohtlike jäätmete käitluslitsentsi taotluste vastavust nõuetele ning vastavaid lube väljastada Konguta vald asub Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regiooni tegevuspiirkonnas.

7.2 Jäätmehoolduse finantseerimine

Jäätmeseaduse alusel toetatakse jäätmehoolduse arendamist jäätmete keskkonda viimise eest makstavast saastetasust Jäätmeseadus sätestab põhimõtted et jäätmekäitluse kulud kannab jäätmetekitaja kes ei ole liitunud korraldatud jäätmeveoga. Jäätmevaldaja, kes on liitunud korraldatud jäätmeveoga tasub jäätmeveo teenustasu mis peab katma jäätmekäitluskohtade rajamis-, kasutamis-, sulgemis- ja järelhoolduskulud ning jäätmete veokulud Keskkonnapoliitika põhimõte “saastaja maksab” ja “tootja vastutus” tähendab sisuliselt seda et jäätmekäitluse kulud maksab kinni lõpptarbija

Alljärgnevas tabelis on välja toodud kulud mida Konguta vald on väljastanud jäätmete veo eest teenusepakkujatele (Tabel 8).

Tabel 8. Konguta valla väljaminekud jäätmete veo eest

Kuupäev Arve nr Veo teostaja Teenus Summa 2.10.2015 1706614205 Ragn-Sells AS EJ tüüp 20 konteiner 428,59 OP tüüp 7 konteiner (paigaldmaine 9.12.2015 1706729107 Ragn-Sells AS laenutamine) 132,00 10.12.2014 2560 Epler & Lorenz AS Ohtlikud jäätmed 244,52 9.12.2014 2530 Epler & Lorenz AS Ohtlikud jäätmed 260,00 24.11.2014 2334 Epler & Lorenz AS Ohtlikud jäätmed 1 246,12 30.07.2013 1183 Epler & Lorenz AS Ohtlikud jäätmed 860,93 29.12.2011 2412 Epler & Lorenz AS Ohtlikud jäätmed 3 796,80 13.12.2011 1572 Epler & Lorenz AS Ohtlikud jäätmed 784,68 14.06.2011 1703555977 Ragn-Sells AS prügivedu konteineri kasutus 358,63 11.04.2011 TRTE233 Veolia keskkonnateenused suurjäätmete vedu 297,16 30.04.2011 TRTE318 Veolia keskkonnateenused lammutusmaterjal 244,97 14.06.2011 1703555977 Ragn-Sells AS prügivedu konteineri kasutus 358,63 12.08.2011 29v Tipe OÜ suurjäätmete vedu 152,26 13.12.2011 2302 Epler & Lorenz AS Ohtlikud jäätmed 748,68 30.06.2010 TRTPO5972 Veolia keskkonnateenused Segaolmejäätmed suurjäätmed 396,42

Allikas: Konguta vald

KOKKUVÕTE

Konguta valla jäätmekava 201 -2021 koostamisel analüüsiti Konguta valla eelmist jäätmekava 2011-2015 Lisaks sellele hinnati jäätmekäitluse hetkeolukorda ning toodi välja võimalikud jäätmete käitluse arendamise võimalused Anti ülevaade ka jäätmehooldusega seonduvate probleemid kohta püstitades seeläbi jäätmehoolduse arendamiseks vajalikud eesmärgid.

Jäätmekava koostamise juures on arvestatud kehtivatest õigusaktidest tulenevate nõuete ja kohustustega Lisaks on arvestatud Riigi jäätmekavaga 2014-2020 seatud eesmärkidega.

Paljud jäätmekäitlusega seotud probleemid mis esinevad Konguta vallas leiavad oma kindla lahenduse siis kui Konguta vald liitub oma viie naabervallaga 2017 aasta sügisel Arvestades seda aspekti, et kuue valla liitumine on kohe saabumas, siis pole Konguta vallal enam mõistlik suuri ning paljunõudvaid otsuseid vastu võtta Uue kohaliku omavalitsuse loomise käigus on üheks eesmärgiks ühtlustada parandada ning probleempunktid kaotada seeläbi muutes jäätmemajandust uues kohalikus omavalitsuses efektiivsemaks.