Konguta Valla Ühisveevärgi Ja -Kanalisatsiooni Arendamise Kava Aastateks 2012-2024

KONGUTA VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA AASTATEKS 2012-2024

TELLIJA: KONGUTA VALLAVALITSUS TÄITJA: OÜ ALKRANEL

JUHATAJA: ALAR NOORVEE

Tartu 2012

SISUKORD

1. OLEMASOLEVA OLUKORRA ISELOOMUSTUS ...... 7 1.1 ÜLDANDMED ...... 7 1.2 SOTSIAAL-MAJANDUSLIK ÜLEVAADE ...... 8 1.2.1 Elanikkonna iseloomustus ...... 8 1.2.2 Majandus ja tööhõive ...... 10 1.3 KESKKONNAÜLEVAADE ...... 11 1.3.1 Geoloogiline ehitus ja hüdrogeoloogia ...... 12 1.3.2 Veeandvus ...... 12 1.3.3 Põhjavee kaitstus ...... 13 1.3.4 Põhjavee varud ...... 14 1.3.5 Ehitusgeoloogia ...... 14 1.3.6 Kliima, sademed ...... 15 1.3.7 Pinnavesi ...... 15 1.4 VEE-ETTEVÕTTE ISELOOMUSTUS ...... 15 1.5 KOHALIK OMAVALITSUS ...... 16 2. OLEMASOLEVA VEE- JA KANALISATSIOONISÜSTEEMI OLUKORRA KIRJELDUS ...... 18 2.1 ANNIKORU KÜLA ...... 18 2.1.1 Veevarustussüsteemide kirjeldus ...... 18 2.1.2 Tuletõrje veevarustussüsteemide kirjeldus ...... 22 2.1.3 Joogivee kvaliteet...... 23 2.1.4 Kanalisatsioonisüsteemide tehniline kirjeldus ...... 25 2.1.5 Annikoru küla reovee reostuskoormus ...... 26 2.1.6 Annikoru küla reoveepumplad ...... 27 2.1.7 Annikoru küla reoveepuhasti ...... 28 2.2 KONGUTA KÜLA ...... 31 2.2.1 Veevarustussüsteemide kirjeldus ...... 31 2.2.2 Tuletõrje veevarustussüsteemide kirjeldus ...... 33 2.2.3 Joogivee kvaliteet...... 34 2.2.4 Kanalisatsioonisüsteemide tehniline kirjeldus ...... 35 2.2.5 Konguta küla reovee reostuskoormus...... 36 2.2.6 Konguta küla reoveepumplad ...... 37 2.2.7 Konguta küla reoveepuhasti ...... 37 2.3 METSALAANE KÜLA ...... 38 2.3.1 Veevarustussüsteemide kirjeldus ...... 39 2.3.2 Tuletõrje veevarustussüsteemide kirjeldus ...... 41 2.3.3 Joogivee kvaliteet...... 41 2.3.4 Kanalisatsioonisüsteemide tehniline kirjeldus ...... 43 2.3.5 Metsalaane küla reovee reostuskoormus ...... 44 2.3.6 Metsalaane küla reoveepumplad ...... 45 2.3.7 Metsalaane küla reovee puhastamine ...... 45 2.4 KURELAANE KÜLA ...... 45 2.4.1 Veevarustussüsteemide kirjeldus ...... 46 2.4.2 Tuletõrje veevarustussüsteemide kirjeldus ...... 47 2.4.3 Joogivee kvaliteet...... 47 2.4.4 Kanalisatsioonisüsteemide tehniline kirjeldus ...... 48 2.4.5 Kurelaane küla reovee reostuskoormus ...... 48 2

2.4.6 Kurelaane küla reoveepumplad ...... 49 2.4.7 Kurelaane küla reovee puhastamine ...... 49 2.5 MÄLGI KÜLA ...... 50 2.5.1 Veevarustussüsteemide kirjeldus ...... 50 2.5.2 Tuletõrje veevarustussüsteemide kirjeldus ...... 52 2.5.3 Joogivee kvaliteet...... 52 2.5.4 Kanalisatsioonisüsteemide tehniline kirjeldus ...... 54 2.5.5 Mälgi küla reovee reostuskoormus ...... 55 2.5.6 Mälgi küla reoveepumplad ...... 56 2.5.7 Mälgi küla reoveepuhasti ...... 56 2.6 KOBILU KÜLA ...... 57 2.6.1 Veevarustussüsteemide kirjeldus ...... 57 2.6.2 Tuletõrje veevarustussüsteemide kirjeldus ...... 59 2.6.3 Joogivee kvaliteet...... 59 2.6.4 Kanalisatsioonisüsteemide tehniline kirjeldus ...... 61 2.6.5 Kobilu küla reovee reostuskoormus ...... 62 2.6.6 Kobilu küla reoveepumplad ...... 63 2.6.7 Kobilu küla reoveepuhasti ...... 63 3. SEADUSANDLIK TAUST...... 66 4. ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA KOOSTAMISE LÄHTEALUSED ...... 68 4.1 INVESTEERIMISPROJEKTIDE MAKSUMUSE HINDAMISE NING VEE- JA KANALISATSIOONITEENUSE TARIIFI KUJUNDAMISE PÕHIMÕTTED ...... 70 4.2 ARENDAMISE KAVA KOOSTAMISE LÄHTE- JA ALUSMATERJALID ...... 70 5. VEE-ETTEVÕTLUSE ARENG ...... 72 6. KONGUTA VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA ...... 73 6.1 ÜLEVAADE MÖÖDUNUD PERIOODIL VALMINUD ARENDUSPROJEKTIDEST ...... 73 6.2 ANNIKORU KÜLA ...... 74 6.2.1 Veevarustuse peamised probleemid ...... 74 6.2.2 Perspektiivne veetarve Annikoru külas ...... 74 6.2.3 Ühisveevärgi arendamise alternatiivid ...... 75 6.2.4 Veevarustuse edasine areng ...... 75 6.2.5 Kanalisatsioonisüsteemi peamised probleemid ...... 76 6.2.6 Annikoru küla perspektiivne reostuskoormus ...... 76 6.2.7 Reovee puhastamise alternatiivid ...... 77 6.2.8 Kanalisatsioonisüsteemi edasine areng ...... 77 6.2.9 Sademeveesüsteemi edasine areng ...... 78 6.3 KONGUTA KÜLA ...... 79 6.3.1 Veevarustuse peamised probleemid ...... 79 6.3.2 Perspektiivne veetarve Konguta külas ...... 79 6.3.3 Ühisveevärgi arendamise alternatiivid ...... 80 6.3.4 Veevarustuse edasine areng ...... 80 6.3.5 Kanalisatsioonisüsteemi peamised probleemid ...... 82 6.3.6 Konguta küla perspektiivne reostuskoormus ...... 82 6.3.7 Reovee puhastamise alternatiivid ...... 83 6.3.8 Kanalisatsioonisüsteemi edasine areng ...... 85 6.3.9 Sademeveesüsteemi edasine areng ...... 86 6.4 METSALAANE KÜLA ...... 86 6.4.1 Veevarustuse peamised probleemid ...... 86 6.4.2 Perspektiivne veetarve Metsalaane külas ...... 86

6.4.3 Veevarustuse edasine areng ...... 87 6.4.4 Kanalisatsioonisüsteemi peamised probleemid ...... 87 6.4.5 Metsalaane küla perspektiivne reostuskoormus ...... 87 6.4.6 Kanalisatsioonisüsteemi edasine areng ...... 88 6.4.7 Sademeveesüsteemi edasine areng ...... 88 6.5 KURELAANE KÜLA ...... 89 6.5.1 Veevarustuse peamised probleemid ...... 89 6.5.2 Perspektiivne veetarve Kurelaane külas ...... 89 6.5.3 Veevarustuse edasine areng ...... 90 6.5.4 Kanalisatsioonisüsteemi peamised probleemid ...... 90 6.5.5 Kurelaane küla perspektiivne reostuskoormus ...... 90 6.5.6 Kanalisatsioonisüsteemi edasine areng ...... 91 6.5.7 Sademeveesüsteemi edasine areng ...... 91 6.6 MÄLGI KÜLA ...... 92 6.6.1 Veevarustuse peamised probleemid ...... 92 6.6.2 Perspektiivne veetarve Mälgi külas ...... 92 6.6.3 Ühisveevärgi arendamise alternatiivid ...... 93 6.6.4 Veevarustuse edasine areng ...... 93 6.6.5 Kanalisatsioonisüsteemi peamised probleemid ...... 95 6.6.6 Mälgi küla perspektiivne reostuskoormus ...... 95 6.6.7 Reovee puhastamise alternatiivid ...... 96 6.6.8 Kanalisatsioonisüsteemi edasine areng ...... 97 6.6.9 Sademeveesüsteemi edasine areng ...... 98 6.7 KOBILU KÜLA ...... 99 6.7.1 Veevarustuse peamised probleemid ...... 99 6.7.2 Perspektiivne veetarve Kobilu külas ...... 99 6.7.3 Veevarustuse edasine areng ...... 100 6.7.4 Kanalisatsioonisüsteemi peamised probleemid ...... 100 6.7.5 Kobilu küla perspektiivne reostuskoormus...... 101 6.7.6 Kanalisatsioonisüsteemi edasine areng ...... 102 7. FINANTSANALÜÜS ...... 104 7.1 ARENDUSTEGEVUSE FINANTSEERIMISVAJADUSED, PRIORITEEDID NING VÕIMALUSED ...... 104 7.2 VEE- JA KANALISATSIOONITEENUSE TARIIF...... 106 7.2.1 Veetariifide kehtestamise põhimõtted...... 106 7.2.2 Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga liitumise tasu ...... 111 7.2.3 Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni piirkonnast välja jäävate majapidamiste reoveekäitlus...... 111 8. LISA 1. SEADUSANDLIK TAUST ...... 113 8.1 KONGUTA VALLA ARENGUKAVA AASTATEKS 2008-2015 ...... 113 8.2 VEEMAJANDUSPROJEKTID ...... 113 8.3 PEIPSI ALAMVESIKONNA VEEMAJANDUSKAVA ...... 114 8.4 ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONISEADUS ...... 116 8.5 VEESEADUS ...... 117 8.6 KOHALIKU OMAVALITSUSE KORRALDUSE SEADUS ...... 118 8.7 ASJAÕIGUSSEADUS ...... 118 8.8 PLANEERIMISSEADUS...... 118 8.9 EHITUSSEADUS ...... 119 8.10 JOOGIVEE KVALITEEDI- JA KONTROLLNÕUDED NING ANALÜÜSIMEETODID ...... 119 8.11 KVALITEEDINÕUETELE MITTEVASTAVA, KUID TERVISELE OHUTU JOOGIVEE MÜÜMISEKS LOA TAOTLEMISE, ANDMISE, MUUTMISE, PEATAMISE JA KEHTETUKS TUNNISTAMISE KORD ...... 120

8.12 JOOGIVEE TOOTMISEKS KASUTATAVA VÕI KASUTADA KAVATSETAVA PINNA- JA PÕHJAVEE KVALITEEDI- JA KONTROLLINÕUDED ...... 120 8.13 ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI KAITSEVÖÖNDI ULATUS ...... 120 8.14 KANALISATSIOONIEHITISTE VEEKAITSENÕUDED ...... 120 8.15 VEEHAARDE SANITAARKAITSEALA MOODUSTAMISE JA PROJEKTEERIMISE KORD NING SANITAARKAITSEALATA VEEVÕTUKOHA HOOLDUSNÕUDED PÕHJAVEE KAITSEKS ...... 121 8.16 HEITVEE VEEKOGUSSE VÕI PINNASESSE JUHTIMISE KORD ...... 121

LISAD: LISA 1 Seadusandlikud nõuded

JOONISED: Joonis 1 Annikoru küla olemasolev ühisveevarustuse ja –kanalisatsiooni üldskeem Joonis 2 Konguta küla olemasolev ühisveevarustuse ja –kanalisatsiooni üldskeem Joonis 3 Metsalaane küla olemasolev ühisveevarustuse ja –kanalisatsiooni üldskeem Joonis 4 Kurelaane küla olemasolev ühisveevarustuse ja –kanalisatsiooni üldskeem Joonis 5 Mälgi küla olemasolev ühisveevarustuse ja –kanalisatsiooni üldskeem Joonis 6 Kobilu küla olemasolev ühisveevarustuse ja –kanalisatsiooni üldskeem Joonis 7 Annikoru küla perspektiivne ühisveevarustuse ja –kanalisatsiooni üldskeem Joonis 8 Konguta küla perspektiivne ühisveevarustuse ja –kanalisatsiooni üldskeem Joonis 9 Mälgi küla perspektiivne ühisveevarustuse ja –kanalisatsiooni üldskeem

Sissejuhatus Käesolev töö on koostatud Konguta Vallavalitsuse ja OÜ Alkranel (konsultant) vahel sõlmitud teenuslepingu nr. 14-10-11-ÜVK alusel. Töö eesmärk on koostada Konguta valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastani 2024, mis on aluseks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rekonstrueerimisele ja väljaehitamisele Konguta valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga piiritletud aladel. Varasem ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava on koostatud OÜ Alkranel poolt 2006. aastal. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse kohaselt rajatakse ühisveevärk ja -kanalisatsioon kohaliku omavalitsuse volikogu poolt kinnitatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava alusel, mis koostatakse vähemalt 12-aastaseks perioodiks. Vastavalt ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni seadusele tuleb arendamise kava üle vaadata iga nelja aasta järel ning seda vajadusel korrigeerida. Ainult niimoodi on võimalik tagada operatiivne ja süsteemipärane arendamise kava korrigeerimine vastavalt toimunud muudatustele, mis on omakorda aluseks ühisveevärgi ja –kanalisatsioonisüsteemide vajadustepõhiseks arendamiseks Konguta valla territooriumil. Arendamise kava ülesanne on piiritleda ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga kaetud ala ulatus, anda hinnang ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni rajamise maksumuse kohta, näidata üldistes huvides kasutatavad ja tulekustutusvee võtmise kohad ja teised avalikud veevõtukohad. Käesolev arendamise kava kirjeldab lisaks piirkonna sotsiaal-majanduslikku olukorda ning keskkonnaseisundit. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava koostamisel on lähtutud Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest ja normatiividest. Samuti on arvestatud Euroopa Liidu direktiividega ning rahvusvahelistest lepetest tulenevate kohustustega. Töö koostamise käigus analüüsitakse piirkonna põhjavee kvaliteeti ja kirjeldatakse võimalikke veehaarete rajamise võimalusi. Hinnatakse, milline saab olema rahvastiku veetarbimine ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteemi väljaehitamise järel ning sellest lähtuvalt kirjeldatakse piirkonnas tekkiva reovee puhastusvõimalusi. Ühtlasi hinnatakse töös ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimiseks ja väljaehitamiseks vajaminevate investeeringute mahte. Lähtuvalt veevärgi ja kanalisatsioonisüsteemi rajamiseks tehtavatest investeeringutest prognoositakse arendamise kava elluviimise järgset vee- ja kanalisatsiooniteenuse hinda ning antakse ülevaade võimalikest finantseerimisvõimalustest investeeringute rahastamiseks. Arendamise kava koostamisel osalesid OÜ Alkranel konsultandid (Meelis Mark, Kristjan Karabelnik ja Alar Noorvee).

1. Olemasoleva olukorra iseloomustus

1.1 Üldandmed Konguta vald asub Tartumaa keskosas. Valla idanaabriks on Elva linn ja Nõo vald, läänepoolseks naabriks Rannu vald, põhjaosa piirneb Puhja vallaga, lõunaosa Rõngu vallaga (vt. joonis 1).

Joonis 1. Konguta valla asukohakaart (M ~1: 120000; allikas: www.maaamet.ee) Geograafiliselt jääb Konguta valla territoorium Kagu-Eesti ehk Ugandi lavamaale, paiknedes Peipsi ja Võrtsjärve ning Vooremaa ja Haanja kõrgustiku vahel. Ala on devoni liivakivist aluspõhjaga, kõrgusvahemikus 40-100 m/ümp. Konguta valda läbib maastiku suurvorm Kavilda ürgorg, mis jagab lavamaa lavadeks. Metsamaa hõlmab valla territooriumist ca 34 %. Valla üldpindala on 107,6 km², mis on pindala suuruselt 16. kohal Tartumaa valdadest. Valla territooriumil paikneb 16 küla, kus kokku elab 1433 elanikku. Keskmine asustustihedus on 13,17 inimest/km2. Tihedamini on asustatud valla keskosa halduskeskus Annikoru, kus elab 364 elanikku.

Valda läbivad liiklusteed soodustavad ühendust lähemate linnade ja naabervaldadega. Konguta valda läbivad põhiliselt kohalikud maanteed ja Elva linna külje alt ka Jõhvi-Tartu – Valga maantee. Konguta vallas on Konguta kool (lasteaed ja 6 klassiline kool), Konguta rahvamaja, Konguta Raamatukogu, Annikoru kauplus jne.

1.2 Sotsiaal-majanduslik ülevaade

1.2.1 Elanikkonna iseloomustus Konguta Vallavalitsuse andmetel elas 2012. aasta 1. jaanuari seisuga Konguta vallas 1433 elanikku (vt tabel 1). Tabel 1. Konguta valla pindala ja elanike arv seisuga 01.01.2012

Pindala (km2) Elanike arv Asustuse tihedus (in/km2) 107,6 1433 13,32 Andmed: Konguta Vallavalitsus Valla rahvaarv on viimase kümne aasta jooksul näidanud üldist vähenemistrendi. Keskmiselt on rahvaarvu vähenemine olnud ligikaudu 0,25 % aastas. Aastatel 2006-2011 on valla elanikkond negatiivse loomuliku iibe ja mehhaanilise rände tõttu vähenenud 18 inimese võrra (tabel 2). Tabel 2. Konguta valla rahvastiku dünaamika aastatel 2006-2012 Näitaja 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 Elanike arv 1435 1418 1419 1410 1418 1417 1433 Muutus eelmise perioodiga (%) - -1,20 0,07 -0,64 0,56 -0,07 1,12 Sündis 14 8 17 12 22 13 Suri 18 22 17 18 18 17 Saabus 69 81 68 52 47 31 Lahkus 90 59 67 55 43 26 Andmed: Konguta Vallavalitsus Konguta valla rahvastiku arv järgib Eesti üldist vähenemistrendi, mis on peamiselt tingitud negatiivsest loomulikust iibest ja väljarändest. Konguta vallas ületavad aastate lõikes surmad elussündide arvu. Konguta valda saabujaid on olnud viimastel aastatel rohkem kui vallast lahkujaid, mistõttu on valla rändesaldo olnud positiivne. Rändesaldo suurus on aastati küllaltki kõikuv. Joonis 2 kirjeldab Konguta valla rahvastiku dünaamikat aastatel 2006-2012.

Joonis 2. Rahvastiku dünaamika Konguta vallas aastatel 2006-2012, Konguta Vallavalitsus. Jooniselt 2 on näha, et aastatel 2006-2011 on toimunud Konguta vallas pidev rahvastiku vähenemine. 2012. aastal on rahvaarv Konguta vallas suurenenud. Konguta vallas elas 01.01.2011. a seisuga elas 1417 inimest. Võrreldes aastaga 2010 on Konguta valla elanike arv kahanenud 1 inimese võrra. Käesoleva aasta 1. jaanuari seisuga elas vallas 1433 inimest, mida on 16 võrra rohkem kui 2011. aastal. Arendamise kava koostajad prognoosivad Konguta valla elanike arvu vähenemist aastani 2015 keskmiselt 0,5% aastas ning aastatel 2016-2024 rahvastiku arvu stabiliseerumist. Seega aastaks 2024 on Konguta valla elanike arv ligikaudu 1412 inimest. Rahvastiku prognoosis toodud arvud on hinnangulised ning sõltuvad paljuski piirkonna ning kogu Eesti edasisest majanduslikust ning sotsiaalsest arengust. Ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni arendamise kava jaoks on oluline prognoosida uute vee- ja kanalisatsiooniteenuse kasutajate arvu ning täpselt teada, missugune on tegelik kohapealne olemasolev olukord. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava jaoks on veel oluline analüüsida Konguta valla leibkonnaliikme netosissetulekuid, mis on abiks arendamise kava koostajatel piirkonna elanike maksevõime prognoosimisel. Maksevõime analüüsimine on oluline arendamise kava finantsanalüüsi koostamisel, mis on aluseks Konguta valla ühisveevarustuse ja - kanalisatsiooniga varustatud piirkondades vee- ja kanalisatsioonitariifi kujunemisel. Kuna Konguta Vallavalitsusel puudusid täpsed andmed valla elanike leibkonnaliikme netosissetuleku kohta, siis kasutatakse käesolevas töös Statistikaameti andmeid, kus on analüüsitud ainult kogu Tartu maakonna leibkonnaliikmete netosissetulekuid.

Statistikaameti andmeil oli leibkonnaliikme keskmine kuu netosissetulek Tartu maakonnas 2007. aastal ligikaudu 345,93 eurot (vt tabel 3). 2007. aasta näitaja on ligi 2,4 % võrra suurem Eesti keskmisest (337,82 eurot). 2002-2007. aasta keskmine sissetuleku kasv on olnud aastas ligikaudu 12,2 %. Tabel 3. Leibkonnaliikme sissetulek Tartu maakonnas aastatel 2002-2007. Netosissetulek kuus Aasta Muutus, % (eur) 2002 157,57 0,91% 2003 172,78 8,80% 2004 200,01 13,61% 2005 242,63 17,57% 2006 285,18 14,92% 2007 345,93 17,56% Keskmine - +12,23 Andmed: Eesti Statistikaamet

1.2.2 Majandus ja tööhõive Konguta valla aktiivsemad ettevõtluspiirkonnad on Annikoru, Kobilu ja Konguta küla. Valla ettevõtluses domineerib väikeettevõtlus. Konguta vallas oli 01.01.10 125 äriregistris registreeritud ettevõtet, neist 50 füüsilisest isikust ettevõtjat, 36 osaühingut, 1 aktsiaselts, 31 mittetulundusühingut, 1 sihtasutus ja 4 kohaliku omavalitsuse üksust (andmed: Statistikaamet). Olulisemateks tööstusharudeks on põllumajandussaaduste tootmine ja töötlemine, piimakarja kasvatus, metsamajandus ja puidutöötlus. Konguta valla kõige suurem ettevõtte on AS Lihameister, mis asub Kobilu külas. AS Lihameister tegeleb liha töötlemisega, samuti toimub allhangetena liha pakendamine. Valla suuremad tööandjad on: Konguta Vallavalitsus (sh Vallavalitsus, Kool, Lasteaed, Rahvamaja, Raamatukogu)-50 töökohta; AS Lihameister- 30 töökohta; OÜ Armin Puit- 12 töökohta; OÜ Agroveod - 10 töökohta; OÜ Soone Farm- 5 töökohta; OÜ Viljameister- 3 töökohta. Konguta vallast käib inimesi tööl nii Elva linna ettevõtetes kui ka Tartus. Põllumajanduse osakaal valla majanduses on käesoleval ajal suhteliselt suur. Vallas on registreerinud põllumajandusega tegelevateks ettevõteteks OÜ Agroveod, OÜ Viljameister. Konguta valla pindalast moodustavad põllumajandusmaad 55,8 % valla üldpindalast, haritavat maad on 5417 ha ehk 50%. Konguta valla üldpindalast on Eesti Vabariigi metsa 1 673 ha (15,4 %) ning talude ja tagastamata metsafond on 1 978 ha (18,2 %). Andmed Konguta valla üldplaneeringu I osa, Maa-ja metsafond. Konguta Vallavalitsuse andmetel oli 2010. aastal tööga hõivatuid ehk töötasu saajaid 456 inimest, registreeritud töötuid 48. Valla sotsiaalmajanduslikku olukorda iseloomustab ka vallas sotsiaaltoetusteks makstava summa suurus eelarvest. Toetussummad on aastate lõikes olnud erinevad, kuid viimastel aastatel on mõnevõrra suurenenud. Sellest võib järeldada, et elanike sotsiaalne olukord

10 ajavahemikus 2008-2011 on mõnevõrra halvenenud. Alljärgnevalt on toodud tabelis 4 ülevaade aastatel 2007-2011 sotsiaaltoetusteks makstavatest summadest. Tabel 4. Konguta vallas toimetulekutoetusteks makstavad summad aastatel 2007- 2011.

Aasta 2007 2008 2009 2010 2011 Toimetulekuks makstav summa valla 9 762,7 1 025,8 2 874,6 6 627,5 6 339 eelarvest (eurot) Andmed: Konguta valla kodulehekülg, Statistikaamet Kehtivaid vee erikasutuslubasid, mis sätestavad veevõtu või heitvee ja teisi vett saastavate ainete suublasse juhtimise, on Konguta vallas 06.12.2011 seisuga kaks (Keskkonnaministeeriumi keskkonnalubade infosüsteemi andmed): - AS Lihameister – Põhjaveevõtt puurkaevust üle 5 m³ ööpäevas ja heitvee juhtimine suublasse. Vee-erikasutusluba nr L.VV.TM-144497; - AS Emajõe Veevärk – Põhjaveevõtt üle 5 m3 ööpäevas ja heitvee juhtimine suublasse. Vee-erikasutusluba nr L.VV.TM-190836;

1.3 Keskkonnaülevaade Konguta valla ala kuulub E. Verepi (1970 a) järgi lainja moreenmaastiku tüüpi. Konguta vallas on 2006. aastal kinnitatud kaks looduskaitseala: Konguta looduskaitseala (kinnitatud Vabariigi Valitsuse määrusega nr 70) ja Konguta valla kirdeosas Keeri-Karijärve looduskaitseala (kinnitatud Vabariigi Valitsuse määrusega nr 58). Natura 2000 eelvalikuala on veel Viisjaagu järv, millest moodustatakse arvatavasti hoiuala. Endised kaitsealad ja üksikobjektid, mille kaitse-eeskirjad on uuendamata: 1. Erumäe metsapark (pindala 20 ha) 2. Maiorg (pindala 23,3 ha) 3. Konguta park (pindala 3,8 ha) 4. Kanahaua sulglohk (pindala 5,5 ha) 5. Vellavere Kogrejärv ja Kullamägi (pindala 5,7 ha) 6. Vellavere külajärv (pindala 6,7 ha) 7. Jaanijärv ja Linajärv (pindala 1,0 ha) 8. Konguta pärn 9. Aru pirnipuud 10. Suurekivi rändrahn Peamisteks maavaradeks Konguta vallas on liiv ja kruus. Suurima aktiivse tarbevaruga karjäärideks on Kobilu (102 400 m3) ja Põrgumäe (450 300 m3). Kobilu ja Põrgumäe karjääride kruusa on võimalik pärast jämedama materjali purustamist kasutada teekateteks ja teealusteks.

1.3.1 Geoloogiline ehitus ja hüdrogeoloogia Konguta valla territooriumi hüdrogeoloogilises läbilõikes saab eristada järgmisi põhjaveekihte ja –komplekse: 1. Kvaternaari veekompleks 2. Devoni veekompleks 3. Siluri veekompleks 4. Ordoviitsiumi-Kambriumi veekompleks 5. Kambriumi-Vendi veekompleks 6. Kristalse aluskorra veekompleks Maapinna valdavaks kõrguseks on 40-100 meetrit, suurimaks kõrguseks 120 meetrit. Pinnakatte paksus ulatub Konguta piirkonnas 20…40 meetrini. Pinnakate on põhiliselt karbonaatide vaene, osaliselt nõrgalt karbonaatne, piiratud aladel ka karbonaatne punakaspruun liivsavimoreen. Osaliselt on liivsavimoreen kaetud 30-90 cm tüseduse saviliiva kihiga, moodustades kaheosalise muldade lähtekivimi. Kavilda ürgoru ja selle lisaorgude ümbruses paiknevad liivad ja kruusad on päritolult jääjõgede setted. Väikesel pindalal on tegemist maetud moreeniga (sellisel juhul on tegemist arvatavasti jääalustes tunnelites voolanud jõgede setetega) ning peale jääaega tekkinud turbaga. Agronoomilised omadused on liivadel ja kruusadel halvad ja seda suure veeläbilaskvuse ja taimetoitainete halva kinnipidamisvõime tõttu. Nad on lähtekivimiks põuakartlikele leetunud ja osale erodeeritud ning erosiooniohtlikele muldadele, madalamatel aladel osaliselt ka soostunud leetmuldadele ja soostunud kamarmuldadele. Emajõe äärsetel aladel esineb alluviaalseid setteid, mis on settinud Emajõe ja Kavilda jõe tulvavetest. Neil setetel on kujunenud märjad lammi-ja lammimadalsoomullad. Kavilda ürgoru ja selle lisaorgude nõlvade alumises osas ning jalamil esineb delluviaalsetteid, mis koosnevad voolavate pinnavete poolt kõrgemal paiknevatelt aladelt ärakantud materjalist. Pinnakatte all 20-40 meetri sügavusel lasuvad Devoni veehorisondi kivimid. Konguta vald paikneb valdavalt paksu pinnakattega devoni liivakivide levikualal. Suhteliselt paksu pinnakatte all avanevad devoni liivakivid aleuroliidi ja dolomiidi vahekihtidega.

Konguta valla oluliseks veeallikaks on Kesk-Devoni ja Kesk-alam-devoni veekompleks (D2-1, keskmine liivakivi filtratsioonikoefitsient on 2-6 m/ööp), mis koosneb peeneteralistest nõrgalt tsementeerunud liivakividest ja aleuroliitidest savikate ja dolomiidistunud liivakivi vahekihtidega. Enamasti formeerub kompleksis mage HCO3-Ca-Mg-tüüpi vesi, mineraalainete sisaldusega 0,3...0,6 g/l.

1.3.2 Veeandvus Konguta vallas levivad devoni liivakivid on valdavalt mõõduka veeandvusega. Veeandvus on mõnevõrra suurem valla idaosas Vellavere küla läheduses, kus puurkaevude erideebit küünib 0,6-0,83 l/s*m. Konguta valla lõunaosas esineb ka vähese veeandvusega piirkond, kus puurkaevude erideebit jääb alla 0,1 l/s*m. Valla põhjaosas võib puurkaevude erideebit

12 ulatuda aga isegi üle 2 l/s*m. Põhjavee liikumise suund veekompleksis toimub Võrtsjärve suunas.

1.3.3 Põhjavee kaitstus Hüdrogeoloogilistest tingimustest ning pinnakatte paksusest ja koostisest tulenevalt kuulub Konguta vald peamiselt kaitstud või keskmiselt kaitstud põhjaveega alale. See peegeldub otseselt ka lämmastikühendite madalas sisalduses põhjavees. Suur osa Konguta vallast jääb kaitstud (reoainete infiltratsiooni aeg läbi kvaternaarisetete T> 360 ööp) põhjaveega piirkonda. Sellesse piirkonda jäävad ka kõik käesolevas töös käsitletavad asumid: Annikoru, Kobilu, Konguta, Metsalaane ja Mälgi küla. Valla äärmine põhja- ja loodeosa jääb keskmiselt kaitstud (reoainete infiltratsiooni aeg läbi kvaternaarisetete T= 180-360 ööp) piirkonda (vt. joonis 3). Kaitsmata põhjaveega ala jääb Metsalaane külast läände (Kurelaane küla ümbrus).

Joonis 3. Konguta valla põhjavee kaitstuse kaart (allikas: Tartumaa põhjavee reostuskaitstuse kaart (1:100 000), OÜ EGK, 2002).

1.3.4 Põhjavee varud Veeseaduse § 12 lõike 6 alusel, Põhjaveekomisjoni 02. detsembri 2005. a ettepaneku põhjal (protokoll nr 79) ning vastavalt Keskkonnaregistri põhjaveehaarete nimistus hoitavale põhjaveevarude arvestusele on 24. aprillil 2006 jõustuvate keskkonnaministri käskkirjadega kinnitatud põhjaveevarud maakondade kaupa. Kuna veevõtt jääb Konguta vallas alla 500 m3/d, siis kinnitatud veevarusid Konguta vallas ei ole.

1.3.5 Ehitusgeoloogia Ehitusgeoloogiliselt jääb Konguta vald vastavalt Eesti Ehitusgeoloogilisele kaardile Lõuna- Eesti liigestatud reljeefiga moreenalale. Lõuna-Eesti moreenalal on moreeni paksus suurem kui Põhja-Eesti moreenalal ja pinnavesi asub tavaliselt sügaval ning pealisveed moodustuvad harva. Ka reljeefi liigestatus on mõnevõrra suurem kui Põhja-Eesti moreenalal. Pinnakatte kandevõime ja ehitustööde läbiviimise tingimused on head. Samas on aga moreen tundlik pundumise ja leondumise suhtes, mistõttu võib ehitussüvendeisse sattuv vesi pinnase kandevõimet kohati tunduvalt vähendada. Konguta valla lõunaosa jääb Eesti Ehitusgeoloogilisele kaardile vastavalt liigestatud reljeefiga alale, kus levivad põhiliselt mitmesugused glatsiaalsed pinnased. Küngaste harjadel ja nõlvadel on ehitustingimused head (nõlvadel võib ainult ohustada erosioon), küngastevahelistes orgudes esineb aga sageli soostunud alasid ja soid. Hüdrogeoloogilised tingimused on seal väga vahelduvad ning moreen on leondumisohtlik (Ehitusgeoloogiline rajoneerimine, Tallinn, 1965). Konguta valla maapinna geoloogilist läbilõiget kirjeldavad ka järgnevad Konguta valla puurkaevude arvestuskaartidelt saadud andmed läbilõigete kohta. Geoloogiline läbilõige näitab, millised kivimid piirkonnas levivad ja kui sügaval need paiknevad. Valla erinevates piirkondades paiknevate puurkaevude geoloogilised läbilõiked annavad ülevaate piirkonnas levivatest kivimikompleksidest ning nende sügavustest. Konguta valla geoloogia iseloomustamiseks on võetud järgmised puurkaevud: Annikoru küla puurkaev (puurkaevu katastri nr 6820) . 0-18,0 m – liivsavi kruusa ja veerisega; . 18,0-30,0 m – liivakivi aleuroliidi ja savi vahekihtidega; . 30,0-42,0 m – aleuroliit liivakivi vahekihtidega; . 42,0-80,0 m – aleuroliit dolomiidi vahekihtidega. Konguta küla puurkaev (puurkaevu katastri nr 14931) . 0-60,0 m – moreen; . 60,0-95,0 m – lubjakivi savi vahekihtidega. Metsalaane küla puurkaev (puurkaevu katastri nr 6838) . 0-48,0 m – liivsavi ja saviliiv kruusa, veerise ja munakatega; . 48,0-130,0 m – liiv, kruus ja saviliiv; . 130,0-170,0 m – mergel ja savi dolomiidi ja liivakivi vahekihtidega; . 170,0-200,0 m – liivakivi.

1.3.6 Kliima, sademed Konguta vald kuulub klimaatiliselt Lõuna-Eesti regiooni. Aasta keskmine sademete summa jääb selles regioonis 600-650 mm vahele. Ööpäeva keskmine õhutemperatuur tõuseb üle 0 oC 25.-28. märtsil, üle 5 oC 21.-23. aprillil ja üle 10 oC 14.-16. juunil. Ööpäeva keskmine õhutemperatuur langeb alla 10 oC 21.-24. septembril, alla 5 oC 23.-24. oktoobril ja alla 0 oC 26.-27.novembril. Keskmised temperatuurid on võrreldavad Eesti keskmiste näitajatega: aasta keskmine ca 5 oC, jaanuari keskmine pisut alla -6 oC ja juulikuu keskmine ca 17 oC. Üldine taimekasvu kestus, mil ööpäeva keskmine õhutemperatuur on üle 5 oC, vältab 181- 185 päeva ning sellel ajavahemikul on sademete summa 410-470 mm. Lumikatte kestuseks on 100-105 päeva. Konguta valla piires on rohkesti tuulele avatud alasid, samuti külmalohkusid (Kavilda ürgorg). Külmasid, põhjapoolse orientatsiooniga alasid leidub rohkem kui soojasid, päikesele avatud alasid.

1.3.7 Pinnavesi Konguta vald kuulub hüdroloogilise rajoneerimise alusel Eesti kagurajooni, asudes Peipsi järve valgalal. Aasta keskmine aurunud vee hulk on väikeste veekogude pinnalt 575 mm ja jõgede valgaladelt 470 mm. Konguta valla territooriumil on üheksa järve, lisaks Kentsi veehoidla paisjärv, mis on rajatud Kavilda ürgoru põhja Kavilda jõe ülespaisutamise tulemusena. Looduslikud järved asuvad põhiliselt Külaaseme piirkonnas. Järvedest suurim on Karijärv 86,6 ha pindalaga. Karijärv on tuntud kalarikkuse (latikas, haug) poolest. Viisjaagu järv (23 ha suurune) on piirijärveks Nõo vallaga ning on üks maakonna selgeveelisemaid. Piirijärveks Nõo vallaga on veel Vissi järv. Annikoru küla heitveed juhitakse Kavilda jõkke, mis suubub Emajõkke. Kavilda jõgi on pikkusega 26 km ning jõgikonna suuruseks on 73 km2. Kavilda jõgi on väikese vooluhulgaga ja seetõttu on jõgi ohustatud Annikoru asula heitvetest. Kavilda jõel asub Kentsi paisjärv. Veehoidla on rajatud endise Kentsi veskijärve kohale. Järve läänekaldal asub Annikoru asula ning laugjamal idakaldal on praegu eravalduses olev Aru mõis. Orgu läbiv tee kulgeb mööda paisjärve tammi. Paisjärve teine osa on jäänud rahapuudusel rajamata. Järve paisutamisel olid takistuseks reoveed, mis sattusid Kavilda jõkke nii Elva linnast kui ka Erumäe farmidest. Ürgorgu läbiv Kavilda jõgi toitub nõlvadest väljakiiluvatest allikatest ning pinnaveest. Kentsi veehoidla saab oma veed Kavilda jõest ning pinnavetest.

1.4 Vee-ettevõtte iseloomustus Konguta vallas tegelevad vee-ettevõtlusega AS Emajõe Veevärk ning Konguta Vallavalitsus. AS Emajõe Veevärk tegeleb ühisveevarustuse ja –kanalisatsiooni teenuse osutamisega Annikoru, Metsalaane ja Kurelaane külades. Samuti kuuluvad eelpool mainitud asulates AS- ile Emajõe Veevärk ka ühisveevarustuse ja –kanalisatsiooniga seotud varad. Lisaks tegeleb AS Emajõe Veevärk Konguta küla veevarustuseks kasutatava puurkaev-pumpla haldamisega. Konguta ning osaliselt ka Kobilu külas kuuluvad ühisveevarustuse ja kanalisatsiooniga seotud varad Konguta Vallavalitsusele. Kobilu külas tegeleb ühisveevarustuse puurkaev-

15 pumpla ning küla reoveepuhasti haldamisega AS Lihameister, kellele kuuluvad ka antud objektid. Mälgi küla vee- ja kanalisatsioonisüsteeme haldab Konguta Vallavalitsus. Alljärgnevalt on loetletud AS-ile Emajõe Veevärk kuuluvad ühisveevärgi ja kanalisatsioonirajatised Konguta vallas: 1. Annikoru küla Laatsi puurkaev-pumpla; 2. Annikoru küla elamute puurkaev-pumpla (reservis); 3. Metsalaane küla puurkaev-pumpla; 4. Vee- ja kanalisatsioonitorustikud Annikoru, Metsalaane ja Kurelaane külades; 5. Annikoru küla reoveepumpla ja -puhasti; 6. Kurelaane küla reoveepumpla (1 tk). Vee- ja kanalisatsiooniteenuste hinnad on reguleeritud Konguta Vallavolikogu 27. jaanuari 2010. a. määrusega nr 9 “Veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuse hinna kehtestamine”. Määrusega kehtestatakse AS-i Emajõe Veevärk poolt osutatava veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuste hinnad Annikoru, Metsalaane ja Kurelaane külades. Tabel 5 kirjeldab Konguta Vallavolikogu poolt kehtestatud ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni teenuse hinda. Tabel 5. Konguta Vallavolikogu 27. jaanuari 2010. a. määrusega nr. 9 kinnitatud veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuse hinnad Konguta vallas Annikoru, Metsalaane ja Kurelaane külades (koos käibemaksuga). Veevarustuse ja kanalisatsiooni teenuse 1 m3 maksumus (eurot) 1 m3 maksumus (krooni) tarbija AS Emajõe Veevärk tegevuspiirkond Veevarustus Elanikud, asutused ja ettevõtted 1,07 16,81 Heitvee ärajuhtimine Elanikud, asutused ja ettevõtted 1,31 20,55 Andmed: Konguta Vallavalitsus

1.5 Kohalik omavalitsus Konguta valla eelarve maht on 2011. aastal ligikaudu 0,82 miljonit eurot (12,89 miljonit krooni). 2010. aasta eelarve maht oli ligikaudu 0,73 miljonit eurot (11,49 miljonit krooni). Võrreldes 2010. aasta eelarvega on suurenemine ligikaudu 12%. Erinevus on peamiselt tingitud peamiselt suuremast toetuste summast ning füüsiliste isikute tulumaksust. Konguta valla eelarve tulude jaotus on toodud tabelis 6.

Tabel 6. Konguta valla eelarve tulud aastatel 2007-2011 (eurot). Võlakohustused Puhastatud eelarve Võlakoormus Laenureserv Aasta kokku (eurot) (eurot) (%) (eurot) (aasta lõpul) 2007 1 097 029 180 141 16,42 67 936 2008 924 821 202 949 21,94 116 992 2009 903 655 310 743 34,38 231 566 2010 926 551 267 285 28,85 288 594 2011 702 137 234 024 33,33 187 261 Andmed: Konguta Vallavalitsus 2010. aastal on üksikisiku tulumaksu laekumine elaniku kohta võrreldes 2009. aastal laekunud tulumaksuga mõnevõrra vähenenud (vt tabel 7), mis näitab elanike sissetulekute mõningast vähenemist ning elanike sotsiaal-majandusliku olukorra halvenemist. 2011. a laekus üksikisiku tulumaksu 372 eurot ühe elaniku kohta. Tabel 7. Üksikisiku tulumaksu laekumine ühe elaniku kohta (eurodes). Aasta 2009 2010 2011 Elanike arv 1410 1418 1417 Laekunud tulumaks (eurot/in) 360,1 339,5 372 Andmed: Konguta valla eelarved

2. Olemasoleva vee- ja kanalisatsioonisüsteemi olukorra kirjeldus

2.1 Annikoru küla Annikoru külas elab 01.01.2011. aasta seisuga 332 elanikku. Annikoru külas on ühisveevärgiga ja -kanalisatsiooniga liitunud ligikaudu 75% elanikest. Konguta vallas on vastavalt põhjavee kaitstuse kaardile (1:400 000) põhjavesi valdavalt kaitstud. Valla lääneosas ning osades kohtades ka lõuna- ja põhjaosas on põhjavesi peamiselt keskmiselt kaitstud. Annikoru küla reoveekogumisala kaardi (kinnitatud vastavalt Keskkonnaministri 02. juuli 2009. aasta määrusega nr 1080) põhjal on küla keskuse reostuskoormus 303 inimekvivalenti. Reoveekogumisalal tekkiv reostuskoormus on ligikaudu 25 ie/ha. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2001. a. määrusele nr. 269 „Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord“ on üldplaneeringuga määratud reoveekogumisaladel heitvee pinnasesse immutamine keelatud, kui reoveekogumisalal on põhjavee kaitseks ehitatud kanalisatsioon. Kanalisatsiooni puudumisel peavad reoveekogumisaladel reovee kogumiseks olema kogumiskaevud. Väljaspool reoveekogumisalasid paiknevatel tiheasustusaladel peab reovee enne immutamist vähemalt bioloogiliselt puhastama. Annikoru külas kuuluvad ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga seotud varad AS-ile Emajõe Veevärk, kes tegeleb ka ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni haldamisega Annikoru külas.

2.1.1 Veevarustussüsteemide kirjeldus Annikoru külas on üks veevõrk, mis baseerub küla põhjaosas oleval Laatsi puurkaevul (katastri nr. 6820). Ühisveevarustuse kaudu saavad vett ligikaudu 249 Annikoru küla elanikku. Annikoru küla ühisveevõrgu kogupikkus on ligikaudu 2188 meetrit, millest suurem enamus on rekonstrueeritud. Enamik torustikust on plasttorustikud De50...90 mm. Annikoru küla veevõrk on suures osas rekonstrueeritud ning lekked ja veekaod on võrdlemisi väikesed. Käesoleval ajal tarbitakse Annikoru külas ühe puurkaevu vett, mis suunatakse veevõrku peale veetöötlusseadmete läbimist. Veetöötlusseadmena on kasutusel rauaeraldusfiltrid. Annikoru küla olemasolevad veesüsteemid on näidatud töö lisades oleval joonisel 1 (Annikoru küla olemasolev ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni üldskeem). Kokku on Annikoru külas käesoleval hetkel ühisveevärgi veega varustatud ligikaudu 75% elanikest ehk ligikaudu 249 elanikku. Ühisveevärgi vett kasutab ka enamus Annikoru küla asutusi ja ettevõtteid. Asutustest on suuremad ühisveevärgi vee kasutajad Konguta kool, raamatukogu, ja rahvamaja. Kokku on ühisveevarustusega ühendatud ettevõtete veetarve 1985 m3/a ehk ligikaudu 5,4 m3/d. Annikoru küla ühisveevärgis kasutatakse järgmisi puurkaeve: . Annikoru küla puurkaev (katastri nr. 6820);

Annikoru küla (Laatsi) puurkaev asub küla põhjaosas ning see on rajatud 1971. aastal (joonis 4). Puurkaevu sügavus on 80 meetrit ning selle abil ammutatakse vett kesk- devoni veekompleksist. Puurkaev asub uue pumplahoone kõrval. Veevõrgus piisava rõhu tagamiseks on kasutusel 300 l hüdrofoor. 2010. aastal võeti puurkaevust vett ühisveevarustuse tarbeks 8234 m3. Puurkaev-pumplal on tagatud 50 meetrine sanitaarkaitsetsoon, kuid ala pole piiratud aiaga. Puurkaev-pumpla hoone, toruarmatuur ning seadmestik on rekonstrueeritud 2009. aastal. Rekonstrueerimistööde käigus rekonstrueeriti puurkaev-pumpla hoone, toruarmatuur, elektri- ja automaatikaseadmed ning paigaldati hoonesse uus 0,3 m3 mahuga hüdrofoor. Puurkaev-pumpla hoone on ehituslikult heas seisukorras. Veetöötlusseadmetena on puurkaev-pumplas kasutusel rauaeraldusfiltrid.

Joonis 4. Annikoru küla Laatsi puurkaev-pumpla (katastri number 6820). Fotod: OÜ Alkranel 06.12.2011.

Lisaks on Annikoru küla keskuses ühisveevõrguga ühendatud, kuid kasutusest väljas veel elamute puurkaev (katastri nr 6812). Puurkaevu sügavus on 128 meetrit ning selle abil ammutatakse vett kesk-devoni veekompleksist. Puurkaev-pumpla asub hoones koos hüdrofooriga. Vett ühisveevarustuse tarbeks puurkaevust ei pumbata. Puurkaev-pumplal on tagatud 50 meetrine sanitaarkaitsetsoon, kuid ala pole piiratud aiaga. Puurkaev-pumpla hoone on halvas seisukorras. Tabelis 8 on toodud AS-ile Emajõe Veevärk väljastatud vee-erikasutusloaga (nr. L.VV.TM- 190836) lubatud puurkaevude veevõtud Annikoru ja Metsalaane külade ühisveevarustuse puurkaevudest. Lisaks on tabeli viimases veerus toodud AS-ile Lihameister väljastatud vee- erikasutusloaga (nr. L.VV.TM-144497) lubatud veevõtt Kobilu küla puurkaevust. Tabel 8. Vee erikasutusloaga lubatud veevõtt Konguta valla ühisveevarustuse puurkaevudest. Lubatud veevõtt Annikoru Annikoru Metsalaane Kobilu (AS (Laatsi) pk elamute pk pk Lihameister) (reservis) pk Katastri nr. 6820 6812 6838 15152 m3/a 18252 8000 12160 12700 m3/kv 4563 3040 3040 3175 m3/d 50 33,3 33,3 34,5 Andmed: AS Emajõe Veevärk vee erikasutusluba (nr L.VV.TM-190836) ja AS Lihameister vee erikasutusluba (nr L.VV.TM-144497). Konguta valla ühisveevarustus-süsteemis kasutatavate puurkaev-pumplate tehnilised andmed on toodud tabelis 9.

Tabel 9. Konguta valla ühisveevarustussüsteemis kasutatavate puurkaev-pumplate tehnilised andmed. Annikoru Annikoru Väike- Mälgi küla Kobilu Puurkaevu Metsalaane (Laatsi) elamute Konguta (Erumäe) (Lihameister) nimetus/asukoht puurkaev puurkaev puurkaev puurkaev puurkaev puurkaev Katastri nr. 6820 6838 6812 14931 6821 15152 Passi nr. 2967 5658 2527 1-30 2968 116/00 Kasutatav D2-1 D2-1 D2-1 D2 D nr D2 põhjavee kiht 2 Puurimise aasta 1971 1986 1969 1999 1971 2000 Pumba tootlikkus, 7 - - - - - m3/h Puurkaevu 7,2 12,8 12 3,6 5,3 6 tootlikkus, m3/h Lubatud veevõtt, 50 33,3 22 - - 34,5 m3/d Tegelik toodetud 27,1 0 0 5,9 - - vee kogus, m3/d Tarbitud vee Puurkaev ei ole Puurkaev on 22,6 5,9 - - kogus m3/d hetkel kasutusel reservis Hüdrofoor Reguleerimisseade Hüdrofoor 3 m3 - Hüdrofoor Hüdrofoor Hüdrofoor 0,3 m3 Puurkaevu 80 200 128 95 110 100 sügavus, m Staatiline veetase, 24 22 28 15 31 28 m Deebit (l/s) 2,0 3,56 3,33 1 1,47 1,67 Impulss- Veemõõtja väljundiga Olemas - Olemas Puudub - olemasolu veemõõtja Puurkaevu hoone Uus Amortiseerunud Amortiseerunud Rahuldav Amortiseerunud Rahuldav seisukord hoone AS AS Emajõe AS Emajõe Konguta OÜ Soone AS Omanik Emajõe Veevärk Veevärk VV Farm Lihameister Veevärk AS AS AS Emajõe AS Emajõe OÜ Soone AS Haldaja Emajõe Emajõe Veevärk Veevärk Farm Lihameister Veevärk Veevärk Andmed: AS Emajõe Veevärk, Konguta Vallavalitsus;

Alljärgnevalt on tabelis 10 toodud Annikoru küla elanike poolt, asutustes ning ettevõtetes tarbitud veekogused ning puurkaevudest pumbatud vee kogused 2010. aastal. Tabel 10. Annikoru küla puurkaevust väljapumbatud ning tarbitud vee kogused 2010. aastal. Näitaja Ühik Veekogused 2010. aastal väljapumbatud vesi m3/a 9 881 2010. aastal tarbitud veekogus m3/a 8 234 3 sh. elanike ja asutuste veetarve m /a 6 249 sh. ettevõtete veetarve m3/a 1 985 Ööpäevane keskmine veetarve m3/d 22,6

Andmed: AS Emajõe Veevärk. Veekaod Annikoru külas on 2010. aastal olnud võrdlemisi väiksed. Annikoru küla Laatsi puurkaevust väljapumbatud vee koguse ning tarbijateni jõudva vee koguse põhjal on veekadu ligikaudu 20 % ehk ca 4,5 m3/d. Tabeli 10 andmetes on näha, et Annikoru küla ööpäevane keskmine veetarve on ligikaudu 22,6 m3. Arvestades ühisveevarustussüsteemiga ühendatud elanike arvuks ligikaudu 249, on reaalne veetarve elaniku kohta ligikaudu 69 liitrit ööpäevas.

2.1.2 Tuletõrje veevarustussüsteemide kirjeldus Annikoru küla keskuses on tuletõrje veevõtuks eelkõige võimalik kasutada Annikoru küla kooli juures olevat 100 m3 suurust veevõtumahutit. Veevõtukoht on korras ning aastaringi kasutatav. Mahuti on tähistamata. Lisaks on küla keskuses võimalik vett võtta ka Annikoru pargis laululava juures olevast tiigist. Veevõtukoht on korras, kuid sellel puudub tähistus ning veevõtukaev. Samuti pole veevõtukoht aastaringi kasutatav. Tuletõrjevett on võimalik võtta ka Annikoru küla puurkaev-pumplast põhjasuunas asuva tootmishoone juures olevast ca 60 m3 suurusest mahutist ning küla lõunaosas AS Rempo vana tankla taga olevast ca 80 m3 suurusest mahutist. Tuletõrje veevõtu võimalus on rajatud ka Annikoru küla (Laatsi) puurkaevu juurde, kus veetorustiku väljaviik on toodud puurkaev-pumpla hoone välisseinale. Puurkaev pole aga sobilik tuletõrje veevõtuks, kuna puurkaevu pumba tootlikkus on liiga väike. Tuletõrje veevõtukohtade asukohad on toodud tabelis 11.

Tabel 11. Annikoru küla olemasolevad tuletõrjevee veevõtukohad. Nr. Asukoht Maht Seisukord (m3) TVM-1 Annikoru kooli juures 100 Korras TVM-2 AS Rempo b/j juures 80 Mittekorras, kaas pehkinud

TVM-3 Hoidla kinnistul 60 Korras, märgistamata tootmishoone ees

TVK-4 Laululava juures olev 100 Korras, puhastamata tiik TVK-5 Laatsi puurkaev- - Korras pumpla

2.1.3 Joogivee kvaliteet Annikoru küla veevarustuseks kasutatakse ühe puurkaevu põhjavett (katastri nr 6820). Ühisveevarustuses kasutatava puurkaevu põhjavee kvaliteeti iseloomustab tabel 12. Tabelis 12 on näha, et Annikoru küla ühisveevarustuses kasutatavas puurkaevus on üle joogivee lubatud piirnormi (Sotsiaalministri 31. 07. 2001. a. määrus nr. 82, "Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid") üksnes üldraua sisaldus.

Tabel 12. Annikoru küla puurkaevust võetava põhjavee kvaliteet ning veevõrgust võetava joogivee kvaliteet. Annikoru küla Annikoru küla Annikoru Kool, Lubatud (Laatsi) puurkaev veevärgivesi veevärgivesi piirnorm* 12.04.2011 14.06.2011 20.12.2011 Puurkaevu katastri nr 6820 - - Värvus mg/l Pt 0 0 - Lõhn palli 0 0 - Maitse - palli - 0 - Hägusus NHÜ 3 2 - pH 6,5-9,5 7,6 7,6 - Elektrijuhtivus 2500 μS/cm 522 512 -

Ammooniumioon NH4-N 0,5 mg/l 0,1 0,1 -

Nitritioon NO2-N 0,5 mg/l <0,002 - -

Nitraatioon NO3-N 50 mg/l <1 - -

Oksüdeeritavus 5 mgO2/l 1 - - Üldraud 200 µg/l 556 440 <20 Mangaan 50 µg/l <10 - - Kloriidid 250 mg/l 2,2 - - Fluoriidid 1,5 mg/l 0,2 - - Boor 1 mg/l - - - Sulfaadid 250 mg/l 4 - - Naatrium 200 mg/l 2,7 - - mg- Üldkaredus ekv/l - - - PMÜ/1 Coli-laadsed bakterid 0 00 ml 0 0 - PMÜ/1 Escherichia coli 0 00 ml 0 0 - PMÜ/1 Enterokokid 0 00 ml 0 - - PMÜ/1 Kolooniate arv 22ºC 100 ml 0 - - *Sotsiaalministri 31. 07. 2001. a. määrusega nr. 82, "Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid" kehtestatud joogivee kvaliteedinõuded. Andmed: AS Emajõe Veevärk. Tabelis 12 on toodud ka viimased joogivee kontrolli analüüside tulemused, mis on võetud Annikoru küla veevõrgust. Viimaste joogivee analüüsitulemuse põhjal ei vasta Annikoru küla joogivesi ei vasta indikaatornäitajate osas kehtestatud normidele (Sotsiaalministri 31. 07. 2001. a. määrusega nr. 82, "Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid"). Üle piirnormi on joogivees ühe proovi põhjal olnud üldraua sisaldus, mis oli tingitud rauaeraldusfiltrite seadistusest. 20.12.2011 võetud proovi põhjal vastab joogivee üldraua sisaldus Annikoru külas kehtestatud normidele.

Amortiseerunud kinnistutorustike tõttu võib toimuda joogivee kvaliteedi mõningane halvenemine tarbijate juures. Annikoru küla veevarustussüsteemide seisukord: . Annikoru küla ühisveevarustuse süsteemidega on ühendatud kokku ligikaudu 249 inimest ehk 75% küla elanikest; . Vett ühisveevarustuse tarbeks võetakse käesoleval ajal Annikoru küla Laatsi puurkaevust (katastri nr 6820); . Ühisveevõrgu kogupikkus on ligikaudu 2188 meetrit. Enamik torustikust on rekonstrueeritud ning heas seisukorras; . Annikoru küla Laatsi puurkaev-pumpla on rekonstrueeritud 2009. aastal. Rekonstrueerimistööde käigus rekonstrueeriti puurkaev-pumpla hoone, toruarmatuur, elektri- ja automaatikaseadmed ning paigaldati hoosesse uus 0,3 m3 mahuga hüdrofoor. Veetöötlusseadmetena on puurkaev-pumplas kasutusel rauaeraldusfiltrid; . Annikoru küla Laatsi puurkaevu (katastri nr 6820) abil tarbitakse kesk-devoni põhjaveekihi põhjavett. Põhjavees on üle lubatud piirnormi (Sotsiaalministri 31. 07. 2001. a. määrusega nr. 82, "Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid") üldraua sisaldus. Ühisveevõrgust võetavas joogivees on analüüsitulemuste põhjal olnud samuti varasemalt üle piirnormi üldraua sisaldused. Viimase proovi põhjal vastab joogivee üldraua sisaldus kehtestatud kvaliteedinõuetele; . Tulenevalt vanemate kinnistusiseste torustike vanusest esineb aeg-ajalt ka lekkeid. Hinnanguliselt moodustavad veekaod ligikaudu 20 % väljapumbatud vee kogusest; . Annikoru küla keskuses on tuletõrje veevõtuks võimalik kasutada eelkõige kooli juures olevat veevõtumahutit. Lisaks on võimalik vett võtta ka laululava juures olevast tiigist ning kahest eravalduses olevast veevõtumahutist. Veevõtukoht on rajatud ka Laatsi puurkaevu juurde.

2.1.4 Kanalisatsioonisüsteemide tehniline kirjeldus Annikoru külas on ühiskanalisatsiooniga ühendatud ligikaudu 75% küla elanikest ehk ca 249 inimest. Annikoru külas on moodustatud reoveekogumisala. Reoveekogumisalal on ühiskanalisatsiooniga liitetud suurem enamus tarbijatest. Annikoru küla kanalisatsioon on valdavalt isevoolne ning reovesi suunatakse küla põhjaosas olevasse reoveepuhastisse isevoolselt. Annikoru külas on kokku ca 2575 m isevoolseid ning ca 42 m survelisi kanalisatsioonitorustikke. Isevoolsete torustike rajamisel on kasutatud peamiselt plasttorusid (PVC) läbimõõduga De160 ja De200 mm. Survetorustikud on rajatud PE torudest läbimõõduga De63 ja De90 mm. Olemasolevate vanemate isevoolsete torustike rajamisel on kasutatud peamiselt malm- ja asbotorusid läbimõõduga DN 150 mm. Enamus kanalisatsioonitorustike on

rekonstrueeritud 2010. aastal, seega on kanalisatsioonisüsteemi seisukord valdavalt hea. Tulenevalt vanemate eelkõige kinnistusiseste torustike ja kanalisatsioonikaevude vanusest on need suures osas amortiseerunud, mistõttu toimub sademete- ja lumesulamisvee infiltratsioon kanalisatsioonisüsteemi. Vastupidine protsess - reovee filtreerumine pinnasesse – võib toimuda põuaperioodidel, kui pinnavee tase langeb allapoole kollektorite paigaldussügavust. Sademeveekanalisatsioon Annikoru külas puudub. Osaliselt on jäetud sademevete ärajuhtimiseks kasutusele vanemad kanalisatsioonitorustikud. Annikoru küla kanalisatsioonisüsteemid on toodud käesoleva töö lisades oleval joonisel 1 (Annikoru küla olemasolev ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni üldskeem). Annikoru küla keskuses on ühiskanalisatsiooniga ühendatud enamus kortermajade ja eramajade elanikest ning asutustest. Kokku on Annikoru külas ühiskanalisatsiooni teenusega varustatud ettevõtteid 3 ning nende reoveeteke 2010. aastal oli kokku ligikaudu 95 m3. Ühiskanalisatsiooni suunatakse üksnes Annikoru küla elanike ning asutuste ja ettevõtete olmereovett. Tööstusliku päritoluga reovett ühiskanalisatsiooni ei juhita. Reovee koguseid Annikoru külas ei mõõdeta vaid loetakse võrdeliseks tarbitud vee kogusega. Tabelis 13 on toodud ühiskanalisatsiooniga ühendatud elanike poolt, asutustes ning ettevõtetes tekkiva reovee arvestuslikud kogused aastal 2010. Tabel 13. Annikoru küla ühiskanalisatsiooniga ühendatud elanike poolt, asutustes ning ettevõtetes tarbitud vee kogused 2010. aastal. Näitaja Ühik Veekogused 2010. aastal tarbitud veekogused (elanikkond, m3/a 7 056 ettevõtted ja asutused) sh. elanike ja asutuste veetarve m3/a 6 961 sh. ettevõtete veetarve m3/a 95 Ööpäevane keskmine veetarve/reoveeteke m3/d 19,3 Andmed: AS Emajõe Veevärk. Annikoru külas reovee koguseid ei mõõdeta ning koguste arvestamine toimub tarbitava vee hulga järgi. Reoveepuhastil oleva reovee vooluhulga mõõtja andmete põhjal moodustab infiltratsiooni ja sademetevee osakaal hinnanguliselt ligikaudu 15% reoveepuhastile suunatavast reoveest. See tuleneb eelkõige sellest, et vanemad kinnistusisesed torustikud ja kanalisatsioonikaevud on vanusest tingituna suures osas amortiseerunud, mistõttu toimub sademete- ja lumesulamisvee infiltratsioon kanalisatsioonisüsteemi.

2.1.5 Annikoru küla reovee reostuskoormus Annikoru külas juhitakse ühiskanalisatsiooni üksnes elanike ja asutuste ning ettevõtete olmereovett. Ühiskanalisatsiooniga on varustatud ligikaudu 249 elanikku. Kuna külas pole tehtud reostuskoormuse analüüsi, siis on järgnevalt esitatud

reostuskoormuse arvutuslik analüüs (tabel 14). Arvutustes on arvestatud, et tööl ja koolis tarbib inimene vett 15-40 liitrit päevas (Reoveeväikepuhastid Eestis, Kuusik. A., 1995). Arvutuslikuks veetarbeks on vastavalt reaalsele ühiskanalisatsiooniga ühendatud elanike veetarbe andmetele võetud 76,6 liitrit elaniku kohta ööpäevas (vt. tabel 13). Reostuskoormuse arvutamisel on arvestatud, et ühe Annikoru küla ühiskanalisatsiooniga varustatud elaniku poolt tekitatud ööpäevaseks reostuskoormuseks on 1 inimekvivalent (ie). Reostuskoormus 1 ie on 60 g/BHT7, 60 g heljuvainet, 2 g üldfosforit ning 12g üldlämmastikku ööpäevas. Annikoru küla elanike poolt ja asutustes ning ettevõtetes tekitatud arvestuslik reovee vooluhulk on ööpäevas ca 19,3 m3 (vt tabel 14). Elanike poolt ning asutustes tekib arvutuslikult ööpäevas ca 19,1 m3 reovett, mis on ligikaudu 98% kogu tekkivast reovee vooluhulgast. Reovee purgimist Annikoru küla reoveepuhastile ei toimu. Annikoru küla ühiskanalisatsiooniga ühendatud elanike ning asutuste ja ettevõtete ööpäevane reostuskoormus on ligikaudu 15,1 kg BHT7/d. Antud parameetrid on arvutuslikud ning võivad mõneti erineda reaalsest olukorrast. Tabel 14. Annikoru küla reoveekogused ja reostuskoormus.

Elanikud, Erireostus- Vee Reostus- Voolu-

töötajad koormus eritarve koormus hulk BHT7 Reostuskoormuse tekitaja Kokku ie/d l/d ie m3/d kg/d ÜK-ga ühendatud elanikud Annikoru külas 249 1 76,6 249 19,1 14,9 Pilsu talu - 0,3 30,0 1,6 0,2 0,1 Elva TÜ - 0,3 30,0 0,4 0,0 0,0 Rempo OÜ - 0,3 30,0 0,5 0,1 0,0 Ettevõtete reovesi kokku - 0,3 30,0 2,6 0,3 0,2 Annikoru reovesi kokku 249 - - 251,6 19,3 15,1 Purgitav reovesi 1 0,0 0,0 0,0 Kanalisatsioon kokku 252 19,3 15,1 Infiltratsioon - - 15% - 2,9 - REOVESI KOKKU 252 22,2 15,1

2.1.6 Annikoru küla reoveepumplad Suurem enamus Annikoru küla kanalisatsioonist on rajatud isevoolsena. Reovee suunamiseks puhastusprotsessi on reoveepuhasti territooriumile rajatud reoveepumpla. Annikoru külas kasutatava reoveepumpla andmed on toodud tabelis 15. Tabel 15. Annikoru küla reoveepumpla ülevaade. Objekti Objekti Kasutatava pumba Tootlikkus Rajamise Üldhinnang tähis nimi mark m3/h aasta Annikoru Grundfos RVP-1 28 2009 Korras RVP SEV.80.80.11.4.50D Andmed: AS Emajõe Veevärk.

2.1.7 Annikoru küla reoveepuhasti Annikoru küla reovee puhastamine toimub küla põhjaosas asuvas reoveepuhastis. Annikoru küla puhastusseadmeks on mehaanilisest ja bioloogilis-keemilisest puhastusprotsessist koosnev MINICLAR BC 350 tüüpi aktiivmudapuhasti, mis on rajatud 2009. aastal. Olemasolev varasem Bio-100 tüüpi reoveepuhasti likvideeriti. Rekonstrueeritud reoveepuhasti on kestusõhutusega aktiivmudapuhasti, mille projekteeritud jõudlus reostuskoormuse järgi on 21,5 kgBHT7/d (359 ie) ning hüdraulilise koormuse põhjal 46,7 m3/d (joonis 5). Reovesi suunatakse puhasti territooriumil olevasse reoveepumplasse isevoolselt. Survetorustik suubub võre vastuvõtukambrisse. Reovee mehaaniliseks eelpuhastuseks on kasutusel automaatvõre läbivooluavaga 10 mm. Võreseadme koosseisu kuulub ka avariimöödavoolul olev käsivõre läbivooluavaga 10 mm. Peale võret juhitakse reoveed võreruumi alla projekteeritud 50 m³ ühtlustusmahutisse ja sealt edasi biopuhastusprotsessi. Ühtlustusmahuti süvendisse on paigaldatud sukelpump, mis pumpab reoveed biopuhastile. Süvendi suunas on antud põhjale kalle. Settimise vältimiseks on mahutisse paigaldatud mikser. Biopuhastis rakendatakse klassikalist aktiivmudamenetlust. Kasutatav tehnoloogia puhastusseadmes ja sellest ka seadme nimetus on USBF – Upflow Sludge Blanket Filtration – hõljumikihiga vertikaalpuhasti, tõusva vooluga lehtrikujuline setiti, kuhu puhastatav reovesi juhitakse enamasti keskelt, läbi varem settinud mudakihi, kasutades mudakihti hõljuvfiltrina. Puhastusprotsessi doseeritakse ka fosforiärastuseks koagulanti, mille tulemusel fosforiühendid sadestuvad mudasse ning eemaldatakse protsessist koos liigmudaga. Aktiivmuda õhustamine toimub pneumaatilise õhustussüsteemi baasil ja reservuaari põhja paigaldatud peenmullõhustite abil. Õhustuskambri läbinud vesi juhitakse õhueraldus-ülevoolutoru kaudu ühte vertikaalsesse järelsetititesse. Biopuhasti järelsetiti on muda gravitatsioonilise sadestamisega. Jääkmuda pumbatakse muda mahutisse. Selginenud vesi suubub rennide mööda äravoolutorusse. Äravoolutoru suubub läbi proovivõtukaevu biotiikidesse või jõkke. Järelpuhastusena on kasutusel kaks biotiiki, kogupindalaga 1450 m2, mis on puhasti rekonstrueerimise käigus settest puhastatud. Heitvesi juhitakse Kavilda jõkke (suubla kood 10362). Jääkaktiivmuda eemaldatakse reoveepuhasti järelsetitist mudatihendajasse, mida perioodiliselt tühjendatakse mudast paakautoga ja veetakse lõppkäitluseks vastavat tehnoloogiat omavale puhastile (näiteks Elva linna). Muda tihendusmahutis, settimise vältimiseks, segatakse seda aeg-ajalt õhuga. Muda tahendusseadet ega ka polümeeri ei kasutata. Liigmuda võetakse mudatagastuse süsteemist. Muda vooluhulk seatakse käsitsi. Muda kogutakse muda mahutisse, milles on mikser ja mullaeraatorid (minimaalne viibeaeg sette osas 12 h).

Liigmuda stabiliseeritakse ja säilitatakse eraldiasuvas mudatihendajas. Liigmuda veetakse kokkuleppel mõnda suuremasse reoveepuhastusjaama (näit Tartu, Elva) edasiseks töötlemiseks. Veetava muda kuivaine sisaldus on ca 3 %, s.o. 0.8 m³/d. Reoveepuhastit ja biotiike ümbritseb piirdeaed koos lukustatavate väravatega (jalg- ja sõiduvärav). Annikoru küla reoveepuhastina kasutatav uus reoveepuhasti on heas seisukorras ning tagab reovee nõuetekohase puhastuse. Reoveepuhasti töös põhjustavad aeg-ajalt häireid sademeteveed, mis suurte saju- ja sulaperioodidel Annikoru puhastisse sisenevat reovee kogust suurendavad. Heitveesuublaks vastavalt AS-ile Emajõe Veevärk väljastatud vee-erikasutusloale (nr L.VV.TM-190836) on Kavilda jõgi (suubla kood 10362). Vastavalt Eesti Veeseadusele on kõik Eesti veekogud (s.h. Kavilda jõgi) reostustundlikud heitveesuublad. Vee erikasutusloaga (nr L.VV.TM-190836) keskkonda viidavad lubatud saasteaine kogused ning Annikoru küla reoveepuhasti väljavoolu heitvee analüüsitulemused 2010. aastal on toodud tabelis 16. Keskkonda viidavat üldlämmastiku ja –fosfori kogust vastavalt vee-erikasutusloale ei limiteerita.

Joonis 5. Annikoru küla reoveepuhasti. Fotod: OÜ Alkranel 6.12.2011. Tabel 16. Annikoru küla reoveepuhasti väljavoolu heitvee analüüsitulemused.

Sisenev Väljuv Kuupäev Vee- 2.09.2011 6.06.2011 2.09.2011 22.09.2011 erikasutusloaga konts. konts. konts. konts. lubatud suurim Komponent sisaldus mg/l mg/l mg/l mg/l mg/l

BHT7 25 570 <3 9,9 - KHT 125 1500 <50 <50 - Heljum 35 570 <2 42 - Üldlämmastik - 157 5 39 - Üldfosfor - 20 0,92 0,6 - pH 7,9 7,53 7,8 - Nafta 1 <0,05 Andmed: AS Emajõe Veevärk

Tabeli 16 andmetest selgub, et 2011. aastal võetud heitvee proovid vastavad üldjuhul vee erikasutusloa nõuetele. Ühes proovis on üle lubatud piirsisalduse olnud heljumi sisaldus. Annikoru küla kanalisatsioonisüsteemide seisukord: . Annikoru külas on ühiskanalisatsiooniga ühendatud ligikaudu 249 elanikku. Ühiskanalisatsiooniga ühendatud suurem enamus Annikoru küla keskuse korrusmajade ja eramajade elanikest ning asutustest, samuti osa ettevõtetest; . Annikoru külas on kokku ca 2575 m isevoolseid ja ca 42 meetrit survelisi kanalisatsioonitorustikke. Enamus isevoolseid torustike on uued plasttorud (PVC) läbimõõduga De160 ja De200 mm. Survetorustike rajamisel on kasutatud PE torusid läbimõõduga De63 ja De90 mm. Vanemate eelkõige kinnistusiseste ühiskanalisatsiooni torustike ning kaevude amortisatsiooni tõttu toimub sademetevee ja pinnasevee infiltratsioon; . Annikoru küla reoveepuhastina on kasutusel kestvusõhutusega aktiivmudapuhasti MINICLAR BC-350, mis on rekonstrueeritud 2010. aastal. Järelpuhastuseks on kasutusel kaks biotiiki kogupindalaga ca 1450 m2. Puhasti tagab üldjuhul reovee nõuetekohase puhastuse.

2.2 Konguta küla Konguta külas elab 01.01.2011. aasta seisuga 166 elanikku. Konguta külas on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitunud ligikaudu 35% küla elanikest. Konguta vallas on vastavalt põhjavee kaitstuse kaardile (1:400 000) põhjavesi valdavalt kaitstud. Konguta külas reoveekogumisala pole moodustatud. Väljaspool reoveekogumisalasid paiknevatel tiheasustusaladel peab reovee enne immutamist vähemalt bioloogiliselt puhastama. Vee- ja kanalisatsiooniteenuse osutamisega Konguta külas käesoleval hetkel ei tegeleta ning ühisveevarustuse ja –kanalisatsiooniteenuse eest tasu elanikelt ei küsita. AS Emajõe Veevärk haldab üksnes ühisveevarustuse tarbeks kasutatavat puurkaev- pumplat. Ühisveevarustuse ja –kanalisatsioonisüsteemid kuuluvad Konguta Vallavalitsusele.

2.2.1 Veevarustussüsteemide kirjeldus Konguta külas on üks veevõrk, mis baseerub Väike-Konguta puurkaevul (katastri nr. 14931). Lisaks kasutatakse veevõtuks ka Töökoja puurkaevu (katastri nr 7515), mis on eravalduses ning pole küla ühisveevõrguga ühendatud. Hetkel sellest olulist veevõttu ei toimu, veega varustatakse ühte majapidamist ja OÜ Armin Puit tootmisettevõtet (ligikaudu 12 töötajat). Ühisveevarustuse kaudu saavad vett ligikaudu 58 Konguta küla elanikku.

Konguta küla ühisveevõrgu kogupikkus on ligikaudu 821 meetrit, millest suurem enamus on rajatud enam kui 30 aastat tagasi. Enamik torustikust on malmtorustikud DN 100 mm. Üksikutel lõikudel on kasutatud ka plasttorusid. Konguta küla veevõrk on amortiseerunud ning sagedasti esineb avariisid veetorustikul. Uuemaid torustike viimasel ajal rajatud pole. Konguta külas ühisveevõrgus tarbitakse ühe puurkaevu vett, mis suunatakse otse veevõrku. Veetöötlusseadmed puurkaev-pumplas puuduvad. Konguta küla olemasolevad veesüsteemid on näidatud töö lisades oleval joonisel 2 (Konguta küla olemasolev ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni üldskeem). Kokku on Konguta külas käesoleval hetkel ühisveevärgi veega varustatud ligikaudu 35% elanikest ehk ligikaudu 58 elanikku. Konguta küla ühisveevärgis kasutatakse järgmisi puurkaeve: . Väike-Konguta puurkaev (katastri nr. 14931); Konguta küla puurkaev asub küla korrusmajade läheduses Elva-Rannu tee ääres ning see on rajatud 1999. aastal (joonis 6). Puurkaevu sügavus on 95 meetrit ning selle abil ammutatakse vett kesk-devoni veekompleksist. Puurkaev-pumpla asub hoones koos veevõrgus vajaliku rõhu tagamiseks kasutatava 300 liitrise hüdrofooriga. Joogivett ühisveevarustuse tarbeks võetakse puurkaevust ligikaudu 5,9 m3/d. Puurkaev-pumplal on tagatud 30 meetrine sanitaarkaitsetsoon, kuid ala pole piiratud aiaga. Pumplas teostati 2004. kevadel avariiremont, mille käigus rekonstrueeriti hüdrofoorid ning paigutati pumplasse uus plastist torustik. Puurkaev-pumpla hoone on ehituslikult heas seisukorras. Veetöötlusseadmed pumplas puuduvad. Puurkaev-pumpla tehnilised andmed on toodud eespool tabelis 9.

Joonis 6. Konguta küla puurkaev-pumpla (katastri number 14931). Fotod: OÜ Alkranel 6.12.2011. Lisaks kasutatakse veevõtuks Konguta külas töökoja puurkaev (katastri nr. 7515). Töökoja puurkaev asub küla põhjaosas ning varustab veega lisaks OÜ Armin Puit tootmishoonele ka ühte ümbruskonna majapidamist (2 elanikku). Puurkaev on rajatud 1959. aastal. Puurkaevu abil ammutatakse vett kesk-devoni veekompleksist. Puurkaev-pumplal on tagatud 30 meetrine sanitaarkaitsetsoon, kuid ala pole piiratud aiaga. Puurkaev-pumpla hoone on ehituslikult halvas seisukorras. Puurkaevu hoonel puudub uks, samuti vajavad parandamist puurkaevu katus ja aknad. Puurkaevus puuduvad rõhu reguleerimisseadmed ning veemõõtjad. Suuremat veevõttu puurkaevust käesoleval ajal ei toimu, samuti puudub veevõtuks vee erikasutusluba. Kuna Konguta külas käesoleval ajal ühisveevarustuse ja –kanalisatsiooni teenust ei osutata, puuduvad ka andmed tarbitavate vee koguste kohta. Käesoleva aasta 9 kuu jooksul on puurkaevust väljapumbatava vee kogus olnud 1608 m3, mis teeb keskmiseks ööpäevaseks veevõtuks ligikaudu 5,9 m3/d. Ühisveevarustuse vett kasutavad üksnes elanikud. Samuti pole võimalik hinnata veekadude osakaalu, kuna tarbijateni jõudva vee koguse kohta andmed puuduvad. Võttes arvesse keskmist veevõrku suunatavat vee kogust (5,9 m3/d) ning arvestades, et ühisveevarustussüsteemiga on ühendatud ligikaudu 58 inimest, on arvestuslik veetarve elaniku kohta ligikaudu 102 liitrit ööpäevas.

2.2.2 Tuletõrje veevarustussüsteemide kirjeldus Konguta külas on Väike-Konguta ÜVK piirkonnas käeoleval hetkel üks tuletõrje veevõtu tiik, milleks on OÜ Armin Puit hoonest ligikaudu 135 meetri kaugusel asuv tiik, mida ei ole juba pikka aega kasutatud ning millel puudub vajalik ligipääs. Tuletõrje veevõtu tiiki ei ole aastaid hooldatud ja selle seisukord on halb.

2.2.3 Joogivee kvaliteet Konguta küla veevarustuseks kasutatakse ühe puurkaevu põhjavett (katastri nr 14931). Ühisveevarustuses kasutatava Väike-Konguta puurkaevu põhjavee kvaliteeti iseloomustab tabel 17. Tabelis 17 on näha, et Konguta küla ühisveevarustuses kasutatava Väike-Konguta puurkaevu põhjavesi vastab mikrobioloogiliste ja keemiliste näitajate osas joogivee kvaliteedinõuetele (Sotsiaalministri 31. 07. 2001. a. määrus nr. 82, "Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid"). Üle piirnormi on puurkaevu vees üldraua ja mangaani sisaldus. Tabel 17. Konguta küla puurkaevust võetava põhjavee ning veevõrgust võetava joogivee kvaliteet.

Väike-Konguta Väike-Konguta 1- Lubatud puurkaev 12 veevärgivesi piirnorm* 23.04.2008 07.09.2010 Puurkaevu katastri nr 14931 - Värvus mg/l Pt 0 0 Lõhn Palli 0 1 Maitse - Palli - 1 Hägusus NHÜ 40 50 pH 6,5-9,5 7,2 7,4 Elektrijuhtivus 2500 μS/cm 588 602

Ammooniumioon NH4-N 0,5 mg/l 0,05 0,06

Nitritioon NO2-N 0,5 mg/l <0,002 -

Nitraatioon NO3-N 50 mg/l <1 -

Oksüdeeritavus 5 mgO2/l 1,2 - Üldraud 200 µg/l 8300 7140 Mangaan 50 µg/l 150 108 Kloriidid 250 mg/l 13,8 - Fluoriidid 1,5 mg/l 0,15 - Boor 1 mg/l - - Sulfaadid 250 mg/l 12,8 - Naatrium 200 mg/l 3,9 - Üldkaredus mg-ekv/l - - Coli-laadsed bakterid 0 PMÜ/100 ml 0 0 Escherichia coli 0 PMÜ/100 ml 0 0 Enterokokid 0 PMÜ/100 ml 0 - Kolooniate arv 22ºC 100 PMÜ/1 ml 7 - *Sotsiaalministri 31. 07. 2001. a. määrusega nr. 82, "Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid" kehtestatud joogivee kvaliteedinõuded. Andmed: AS Emajõe Veevärk. Veevõrgust võetud joogivees on samuti üle piirnormi olnud üldraua ja mangaani sisaldused.

Konguta küla veevarustussüsteemide seisukord: . Konguta küla ühisveevarustuse süsteemidega kaudu on veega varustatud kokku ligikaudu 58 inimest ehk 35% küla elanikest; . Vett ühisveevarustuse tarbeks võetakse käesoleval ajal Väike-Konguta puurkaevust (katastri nr 14931). Konguta töökoja puurkaev (katastri nr 7515) varustab veega üksnes OÜ Armin Puit tootmishoonet ja ühte ümbruskonna majapidamist (2 elanikku); . Ühisveevõrgu kogupikkus on ligikaudu 821 meetrit. Suurem enamus torustikest on rajatud 30 ja enam aastat tagasi. Enamik torustikust on malmtorustikud DN 100 mm. Üksikutel lõikudel on kasutatud ka plasttorusid; . Väike-Konguta puurkaev-pumpla seadmestik ja armatuur on rekonstrueeritud 2004. aastal. Rekonstrueerimistööde käigus rekonstrueeriti toruarmatuur, elektri- ja automaatikaseadmed ning paigaldati hoonesse uus 0,3 m3 mahuga hüdrofoor. Veetöötlusseadmed puurkaev-pumplas puuduvad; . Konguta küla puurkaevu abil tarbitakse kesk-devoni veekompleksi põhjavett. Põhjavesi ei vasta joogivee kvaliteedinõuetele (Sotsiaalministri 31. 07. 2001. a. määruse nr. 82, "Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid") üle kehtestatud piirnormi oleva üldraua ja mangaani sisalduse tõttu. Veevõrgust võetud joogivee proovide analüüsitulemuste põhjal ei vasta joogivesi samuti nõuetele üleliigse üldraua ja mangaani sisalduse tõttu; . Käesoleval aastal on keskmine ööpäevane puurkaevust võetav vee kogus olnud ligikaudu 5,9 m3/d. Veekadude osakaalu pole võimalik hinnata, kuna tarbijateni jõudva vee koguse kohta andmed puuduvad; . Väike-Kongutas on tuletõrje vett võimalik võtta OÜ Armin Puit hoonest ligikaudu 135 meetri kaugusel asuvast tiigist, mida ei ole juba pikka aega kasutatud ning millel puudub vajalik ligipääs.

2.2.4 Kanalisatsioonisüsteemide tehniline kirjeldus Konguta külas on ühiskanalisatsiooniga ühendatud ligikaudu 35% küla elanikest ehk ca 58 inimest. Ühiskanalisatsiooniga on varustatud üksnes küla keskasula piirkonna korrusmajade elanikud. Mujal on reovee kogumiseks ja käitlemiseks kasutusel kogumismahutid ning imbsüsteemid. Konguta küla kanalisatsioon on isevoolne ning reovesi suunatakse küla lõunaosas olevasse kraavi, kuhu praegusel hetkel reovesi ei jõua, sest olemasolevad kanalisatsioonitrassid on ära vajunud ning lekivad. Reovee suublana kasutatakse Suurekraavi kinnistul asuvat kraavi. Kanalisatsioonitrasside kogupikkuseks on hinnanguliselt 512 meetrit. Torustike paiknemise ja materjali kohta täpsemad andmed puuduvad. Tegemist on valdavalt malmtorustikuga. Isevoolne kanalisatsioonitorustik on rajatud enam kui 30 aastat tagasi ning on käesolevaks ajaks amortiseerunud. Tulenevalt torustike ja kanalisatsioonikaevude vanusest on need suures osas amortiseerunud, mistõttu toimub sademete- ja lumesulamisvee infiltratsioon

kanalisatsioonisüsteemi. Vastupidine protsess - reovee filtreerumine pinnasesse – võib toimuda põuaperioodidel, kui pinnavee tase langeb allapoole kollektorite paigaldussügavust. Sademeveekanalisatsioon Konguta külas puudub. Konguta küla kanalisatsioonisüsteemid on toodud käesoleva töö lisades oleval joonisel 2 (Konguta küla olemasolev ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni üldskeem). Konguta külas on ühiskanalisatsiooniga ühendatud üksnes küla keskasula korrusmajade elanikud. Seega suunatakse kanalisatsiooni üksnes olmereovett. Ühiskanalisatsiooni teenusega varustatud asutused ja ettevõtted Konguta külas puuduvad. Tööstusliku päritoluga reovett ühiskanalisatsiooni ei juhita. Reovee koguseid Konguta külas ei mõõdeta, mistõttu võib need lugeda võrdeliseks tarbitud vee arvestuslike kogustega. Tabelis 18 on toodud ühiskanalisatsiooniga ühendatud elanike poolt tekkiva reovee arvestuslikud kogused. Tabel 18. Konguta küla ühiskanalisatsiooniga ühendatud elanike poolt tarbitud vee arvestuslikud kogused.

Näitaja Ühik Veekogused Tarbitud veekogused (elanikkond, ettevõtted ja m3/a 2 150 asutused) sh. eramajade ja korrusmajade elanikud m3/a 2 150 sh. asutused, ettevõtted m3/a 0 3 Ööpäevane keskmine veetarve/reoveeteke m /d 5,9 Andmed: konsultant. Tabelis 18 on toodud Konguta küla ühiskanalisatsiooni suunatava reovee hinnanguline kogus, mis on leitud ühiskanalisatsiooniga ühendatud tarbijate poolt tarbitava vee koguse järgi. Reoveepuhasti Konguta külas puudub. Infiltratsiooni ja sademetevee osakaalu kohta andmed puuduvad, kuid tulenevalt torustike ja kanalisatsioonikaevude vanusest on need suures osas amortiseerunud, mistõttu toimub sademete- ja lumesulamisvee infiltratsioon kanalisatsioonisüsteemi.

2.2.5 Konguta küla reovee reostuskoormus Konguta külas juhitakse ühiskanalisatsiooni üksnes elanike olmereovett. Ühiskanalisatsiooniga on varustatud ligikaudu 58 elanikku. Kuna külas pole tehtud reostuskoormuse analüüsi, siis on järgnevalt esitatud reostuskoormuse arvutuslik analüüs (tabel 19). Arvutustes on arvestatud, et tööl ja koolis tarbib inimene vett 15- 40 liitrit päevas (Reoveeväikepuhastid Eestis, Kuusik. A., 1995). Arvutuslikuks veetarbeks on vastavalt hinnangulisele ühiskanalisatsiooniga ühendatud elanike veetarbe andmetele võetud ligikaudu 102 liitrit elaniku kohta ööpäevas (vt. tabel 18). Reostuskoormuse arvutamisel on arvestatud, et ühe Konguta küla ühiskanalisatsiooniga varustatud elaniku poolt tekitatud ööpäevaseks reostuskoormuseks on 1 inimekvivalent (ie). Reostuskoormus 1 ie on 60 g/BHT7, 60 g heljuvainet, 2 g üldfosforit ning 12g üldlämmastikku ööpäevas.

Konguta küla elanike poolt tekitatud arvestuslik reovee vooluhulk on ööpäevas ca 5,9 m3 (vt tabel 19). Konguta küla ühiskanalisatsiooniga ühendatud elanike ööpäevane reostuskoormus on ligikaudu 3,5 kg BHT7/d. Antud parameetrid on arvutuslikud ning võivad mõneti erineda reaalsest olukorrast. Tabel 19. Konguta küla reoveekogused ja reostuskoormus.

Elanikud, Erireostus- Vee Reostus- Voolu

töötajad koormus eritarve koormus -hulk BHT7 Reostuskoormuse tekitaja kokku ie/d l/d ie m3/d kg/d ÜK-ga ühendatud elanikud Konguta külas 58 1 101,6 58 5,9 3,5 Elukondlik kokku 58 5,9 3,5 Konguta küla asutused/ettevõtted kokku ------Konguta reovesi kokku 58 - - 58 5,9 3,5 Purgitav reovesi 1 0,0 0,0 0,0 Kanalisatsioon kokku 58 5,9 3,5 Infiltratsioon - - 100% - 5,9 - REOVESI KOKKU 58 11,8 3,5

2.2.6 Konguta küla reoveepumplad Konguta küla kanalisatsioon on rajatud isevoolsena ning reoveepumplad puuduvad. Reovesi juhitakse küla lõunaosas olevasse magistraalkraavi.

2.2.7 Konguta küla reoveepuhasti Konguta külas reovee puhastamist ei toimu. Reovesi juhitakse isevoolse kanalisatsioonitorustiku abil küla lõunaosas Suurekraavi kinnistul asuvasse kraavi, mis omakorda suubub Käo ojja (joonis 7). Vee erikasutusluba reo-/heitvee juhtimiseks suublasse puudub. Vastavalt Eesti Veeseadusele on kõik Eesti veekogud (s.h. Käo oja) reostustundlikud heitveesuublad.

Joonis 7. Konguta küla kanalisatsioonitrass ning reovee suublaks olev maaparanduskraav. Fotod: OÜ Alkranel 6.12.2011. Andmed suublasse juhitava reovee saasteainete sisalduse kohta puuduvad. Konguta küla kanalisatsioonisüsteemide seisukord: . Konguta külas on ühiskanalisatsiooniga ühendatud ligikaudu 58 elanikku. Ühiskanalisatsiooniga ühendatud üksnes Konguta küla keskasula korrusmajade elanikud; . Isevoolsete kanalisatsioonitorustike kogupikkus on ca 512 meetrit. Torustikud on rajatud enam kui 30 aastat tagasi ning on seetõttu amortiseerunud. Torustike materjali kohta andmed puuduvad. Ühiskanalisatsiooni torustike ning kaevude amortisatsiooni tõttu toimub sademetevee ja pinnasevee infiltratsioon; . Konguta külas reoveepuhasti puudub. Reovesi juhitakse küla lõunaosas Suurekraavi kinnistul olevasse maaparanduskraavi.

2.3 Metsalaane küla Metsalaane külas elab 01.01.2011. aasta seisuga 152 elanikku. Metsalaane külas on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitunud ligikaudu 38% elanikest. Konguta vallas on vastavalt põhjavee kaitstuse kaardile (1:400 000) põhjavesi valdavalt kaitstud. Valla lääneosas ning osades kohtades ka lõuna- ja põhjaosas on põhjavesi peamiselt keskmiselt kaitstud. Metsalaane küla jääb Elva linna reoveekogumisalasse (kinnitatud vastavalt Keskkonnaministri 02. juuli 2009. aasta määrusega nr 1079). Muudetud reoveekogumisala kaardi põhjal on Elva linna reoveekogumisala reostuskoormus 6670 inimekvivalenti. Reoveekogumisalal tekkiv reostuskoormus on ligikaudu 15 ie/ha. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2001. a. määrusele nr. 269 „Heitvee

veekogusse või pinnasesse juhtimise kord“ on üldplaneeringuga määratud reoveekogumisaladel heitvee pinnasesse immutamine keelatud, kui reoveekogumisalal on põhjavee kaitseks ehitatud kanalisatsioon. Kanalisatsiooni puudumisel peavad reoveekogumisaladel reovee kogumiseks olema kogumiskaevud. Väljaspool reoveekogumisalasid paiknevatel tiheasustusaladel peab reovee enne immutamist vähemalt bioloogiliselt puhastama. Metsalaane külas kuuluvad ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga seotud varad AS-ile Emajõe Veevärk, kes tegeleb ka ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni haldamisega Metsalaane külas.

2.3.1 Veevarustussüsteemide kirjeldus Metsalaane külas on üks veevõrk, mis on rekonstrueeritud 2010. aastal. Ühisveevarustus on lahendatud Elva linna veevõrgust saadava joogivee abil. Varasemalt kasutusel olnud elamute puurkaev (katastri nr 6838) on jäetud kasutusele reservpumplana. Ühisveevarustuse kaudu saavad vett ligikaudu 58 Metsalaane küla elanikku. Metsalaane küla ühisveevõrgu kogupikkus on ligikaudu 1030 meetrit, millest suurem enamus on rekonstrueeritud ja rajatud 2010-2011. aastal. Enamik torustikust on plasttorustikud De63...90 mm. Metsalaane küla veevõrk on suures osas rekonstrueeritud ning lekked ja veekaod on võrdlemisi väikesed. Käesoleval ajal tarbitakse Metsalaane külas Elva linna ühisveevarustuse vett, mis suunatakse veevõrku peale veetöötlusseadmete läbimist. Metsalaane küla olemasolevad veesüsteemid on näidatud töö lisades oleval joonisel 3 (Metsalaane küla olemasolev ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni üldskeem). Kokku on Metsalaane külas käesoleval hetkel ühisveevärgi veega varustatud ligikaudu 38% elanikest ehk ligikaudu 58 elanikku. Asutusi ja ettevõtteid veevarustuse teenusega Metsalaane külas varustatud pole. Metsalaane küla ühisveevärgiga on ühendatud järgmised puurkaevud: . Metsalaane küla puurkaev (katastri nr. 6838); Metsalaane küla elamute puurkaev asub küla põhjaosas ning see on rajatud 1986. aastal (joonis 8). Puurkaevu sügavus on 200 meetrit ning selle abil ammutatakse vett kesk-devoni veekompleksist. Puurkaev asub uue pumplahoones. Veevõrgus piisava rõhu tagamiseks on kasutusel 300 l hüdrofoor. Puurkaev-pumplal on tagatud 50 meetrine sanitaarkaitsetsoon, kuid ala pole piiratud aiaga. Puurkaev-pumpla toruarmatuur ning seadmestik on rekonstrueeritud 2010. aastal. Rekonstrueerimistööde käigus rekonstrueeriti puurkaev-pumpla toruarmatuur, elektri- ja automaatikaseadmed ning paigaldati hoonesse uus 0,3 m3 mahuga hüdrofoor. Puurkaev-pumpla hoone on ehituslikult rahuldavas seisukorras. Veetöötlusseadmed puurkaev-pumplas puuduvad.

Joonis 8. Metsalaane küla elamute puurkaev-pumpla (katastri number 6838). Fotod: OÜ Alkranel 06.12.2011. Tabelis 8 on toodud AS-ile Emajõe Veevärk väljastatud vee-erikasutusloaga (nr. L.VV.TM-190836) lubatud puurkaevude veevõtud Metsalaane küla ühisveevarustuse puurkaevust. Konguta valla ühisveevarustus-süsteemis kasutatavate puurkaev-pumplate tehnilised andmed on toodud tabelis 9. Alljärgnevalt on tabelis 20 toodud Metsalaane küla elanike poolt, asutustes ning ettevõtetes tarbitud veekogused ning puurkaevust pumbatud vee kogused 2010. aastal. Käesoleval ajal Metsalaane puurkaevust veevõttu ei toimu ning puurkaev on kasutusest väljas (reservis). Vett ühisveevarustuse tarbeks võetakse Elva linna veevõrgust. Tabel 20. Metsalaane küla puurkaevust väljapumbatud ning tarbitud vee kogused 2010. aastal. Näitaja Ühik Veekogused 2010. aastal väljapumbatud vesi m3/a - 2010. aastal tarbitud veekogus m3/a 1 887 3 sh. eramajade elanikud m /a 1 887 sh. asutused, ettevõtted m3/a 0 Ööpäevane keskmine veetarve m3/d 5,2

Andmed: AS Emajõe Veevärk. Veekaod Metsalaane külas on käesoleval ajal võrdlemisi väikesed, kuna torustikud on 2010-2011. aastal rekonstrueeritud (rajatud). Tabeli 20 andmetes on näha, et Metsalaane küla ööpäevane keskmine veetarve on ligikaudu 5,2 m3. Arvestades

ühisveevarustussüsteemiga ühendatud elanike arvuks ligikaudu 58, on reaalne veetarve elaniku kohta ligikaudu 89 liitrit ööpäevas.

2.3.2 Tuletõrje veevarustussüsteemide kirjeldus Metsalaane külas on tuletõrje veevarustuseks võimalik kasutada kahte tuletõrjehüdranti, mis asuvad Elva linna piiril Konguta tee ääres. Tuletõrje veevõtukohtade asukohad on toodud tabelis 21. Tabel 21. Metsalaane küla olemasolevad tuletõrje veevõtukohad. Nr. Asukoht Koordinaadid H-1 Konguta tee ääres, Lohu tn X: 6457948 6b kinnistu läheduses Y: 641573 H-2 Konguta tee ääres, Lohu tn X: 6458074 10 kinnistu läheduses Y: 641648

2.3.3 Joogivee kvaliteet Metsalaane küla veevarustuseks kasutatava puurkaevu (katastri nr 6838) põhjavee kvaliteeti iseloomustab tabel 22. Käesoleval ajal on puurkaev reservis ning vett ühisveevarustuseks saadakse Elva linna ühisveevõrgust. Tabelis 22 on näha, et Metsalaane küla ühisveevarustusega ühendatud reservpuurkaevus on üle joogivee lubatud piirnormi (Sotsiaalministri 31. 07. 2001. a. määrus nr. 82, "Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid") üldraua sisaldus.

Tabel 22. Metsalaane küla puurkaevust võetava põhjavee kvaliteet ning veevõrgust võetava joogivee kvaliteet. Lubatud Metsalaane puurkaev Metsalaane küla piirnorm* 25.02.2009 veevärgivesi 24.05.10 Puurkaevu katastri nr 6838 - Värvus mg/l Pt 0 0 Lõhn palli 0 1 Maitse - palli - 1 Hägusus NHÜ 5 19 pH 6,5-9,5 7,7 7,6 Elektrijuhtivus 2500 μS/cm 503 505

Ammooniumioon NH4-N 0,5 mg/l 0,2 0,2

Nitritioon NO2-N 0,5 mg/l <0,002 -

Nitraatioon NO3-N 50 mg/l <1 -

Oksüdeeritavus 5 mgO2/l 1,5 - Üldraud 200 µg/l 814 1830 Mangaan 50 µg/l <10 17 Kloriidid 250 mg/l 3,1 - Fluoriidid 1,5 mg/l 0,7 - Boor 1 mg/l - - Sulfaadid 250 mg/l 4,4 - Naatrium 200 mg/l 14,6 - Üldkaredus mg-ekv/l - - Coli-laadsed bakterid 0 PMÜ/100 ml 0 0 Escherichia coli 0 PMÜ/100 ml 0 0 Enterokokid 0 PMÜ/100 ml 0 - Kolooniate arv 22ºC 100 PMÜ/1 ml 4 - *Sotsiaalministri 31. 07. 2001. a. määrusega nr. 82, "Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid" kehtestatud joogivee kvaliteedinõuded. Andmed: AS Emajõe Veevärk. Veevõrgust võetud joogivee proovi analüüsi tulemuste põhjal on tarbitavas joogivees üle piirnormi samuti üldraua sisaldus. Tabelis 22 toodud veevõrgust võetava joogivee proovi analüüsitulemuste põhjal toimub amortiseerunud torustike tõttu joogivee kvaliteedi mõningane halvenemine tarbijate juures. Käesoleval ajal tarbitakse Elva linna veevõrgust võetavat joogivett, mis vastab joogivee kvaliteedi nõuetele. Metsalaane küla ühisveevarustuse torustikud on rekonstrueeritud ja rajatud 2010- 2011. aastal ning on käesoleval ajal heas seisukorras. Metsalaane küla veevarustussüsteemide seisukord: . Metsalaane küla ühisveevarustuse süsteemidega on ühendatud kokku ligikaudu 58 inimest ehk 38% küla elanikest;

. Vett ühisveevarustuse tarbeks võetakse käesoleval ajal Elva linna ühisveevõrgust. Lisaks on vett võimalik võtta ka Metsalaane küla elamute puurkaevust (katastri nr 6838), mis on käesoleval ajal reservis; . Ühisveevõrgu kogupikkus on ligikaudu 1030 meetrit. Enamik torustikust on rekonstrueeritud ning heas seisukorras; . Metsalaane küla puurkaev-pumpla on osaliselt rekonstrueeritud 2010. aastal. Rekonstrueerimistööde käigus rekonstrueeriti puurkaev-pumpla toruarmatuur, elektri- ja automaatikaseadmed ning paigaldati hoosesse uus 0,3 m3 mahuga hüdrofoor. Veetöötlusseadmed puurkaev-pumplas puuduvad; . Metsalaane küla puurkaevu (katastri nr 6838) abil saadakse kesk-devoni põhjaveekihi põhjavett. Põhjavees on üle lubatud piirnormi (Sotsiaalministri 31. 07. 2001. a. määrusega nr. 82, "Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid") üldraua sisaldus. Samuti on üle piirnormi olnud joogivee üldraua sisaldus. Käesoleval ajal tarbitakse Metsalaane külas Elva linna ühisveevõrgust võetavat joogivett, mis vastab joogivee kvaliteedi nõuetele; . Tulenevalt vanemate kinnistusiseste torustike vanusest esineb aeg-ajalt ka lekkeid. Hinnanguliselt moodustavad veekaod ligikaudu 10-20 % väljapumbatud vee kogusest; . Metsalaane külas on tuletõrjevett võimalik võtta kahest Konguta tee äärde jäävast tuletõrjehüdrandist.

2.3.4 Kanalisatsioonisüsteemide tehniline kirjeldus Metsalaane külas on ühiskanalisatsiooniga ühendatud ligikaudu 38% küla elanikest ehk ca 58 inimest. Metsalaane küla jääb Elva linna reoveekogumisalasse. Reoveekogumisalal on ühiskanalisatsiooniga liidetud suurem enamus tarbijatest. Metsalaane küla kanalisatsioon on valdavalt isevoolne ning reovesi suunatakse Elva linna ühiskanalisatsiooni. Metsalaane külas on kokku ca 726 m isevoolseid ning ca 167 m survelisi kanalisatsioonitorustikke. Isevoolsete torustike rajamisel on kasutatud peamiselt plasttorusid (PVC) läbimõõduga De160 ja De200 mm. Survetorustikud on rajatud PE torudest läbimõõduga De110 mm. Kuna kanalisatsioonitorustikud on rajatud 2010-2011. aastal on kanalisatsioonisüsteemi seisukord hea. Sademeveekanalisatsioon Metsalaane külas puudub. Metsalaane küla kanalisatsioonisüsteemid on toodud käesoleva töö lisades oleval joonisel 3 (Metsalaane küla olemasolev ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni üldskeem). Metsalaane küla keskuses on ühiskanalisatsiooniga ühendatud enamus eramajade elanikest. Ühiskanalisatsiooni teenusega varustatud asutused ja ettevõtted puuduvad. Ühiskanalisatsiooni suunatakse üksnes Metsalaane küla elanike olmereovett. Tööstusliku päritoluga reovett ühiskanalisatsiooni ei juhita.

Reovee koguseid Metsalaane külas ei mõõdeta vaid loetakse võrdeliseks tarbitud vee kogusega. Tabelis 23 on toodud ühiskanalisatsiooniga ühendatud elanike poolt tekkiva reovee arvestuslikud kogused aastal 2010. Tabel 23. Metsalaane küla ühiskanalisatsiooniga ühendatud elanike poolt tarbitud vee kogused 2010. aastal. Näitaja Ühik Veekogused 2010. aastal tarbitud veekogused (elanikkond, m3/a 1 887 ettevõtted ja asutused) sh. eramajade ja korrusmajade elanikud m3/a 1 887 sh. asutused, ettevõtted m3/a 0 Ööpäevane keskmine veetarve/reoveeteke m3/d 5,2 Andmed: AS Emajõe Veevärk. Metsalaane külas reovee koguseid ei mõõdeta ning koguste arvestamine toimub tarbitava vee hulga järgi. Infiltratsiooni ja sademetevee osakaalu kohta andmed puuduvad. Hinnanguliselt võib uute kanalisatsioonisüsteemide korral olla lisavee osakaal ligikaudu 15% reoveepuhastile suunatavast reoveest.

2.3.5 Metsalaane küla reovee reostuskoormus Metsalaane külas juhitakse ühiskanalisatsiooni üksnes elanike olmereovett. Ühiskanalisatsiooniga on varustatud ligikaudu 58 elanikku. Kuna külas pole tehtud reostuskoormuse analüüsi, siis on järgnevalt esitatud reostuskoormuse arvutuslik analüüs (tabel 24). Arvutustes on arvestatud, et tööl ja koolis tarbib inimene vett 15- 40 liitrit päevas (Reoveeväikepuhastid Eestis, Kuusik. A., 1995). Arvutuslikuks veetarbeks on vastavalt reaalsele ühiskanalisatsiooniga ühendatud elanike veetarbe andmetele võetud 89 liitrit elaniku kohta ööpäevas (vt. tabel 23). Reostuskoormuse arvutamisel on arvestatud, et ühe Metsalaane küla ühiskanalisatsiooniga varustatud elaniku poolt tekitatud ööpäevaseks reostuskoormuseks on 1 inimekvivalent (ie). Reostuskoormus 1 ie on 60 g/BHT7, 60 g heljuvainet, 2 g üldfosforit ning 12g üldlämmastikku ööpäevas. Metsalaane küla elanike poolt tekitatud arvestuslik reovee vooluhulk on ööpäevas ca 5,2 m3 (vt tabel 24). Metsalaane küla ühiskanalisatsiooniga ühendatud elanike ööpäevane reostuskoormus on ligikaudu 3,5 kg BHT7/d. Antud parameetrid on arvutuslikud ning võivad mõneti erineda reaalsest olukorrast.

Tabel 24. Metsalaane küla reoveekogused ja reostuskoormus.

Elanikud, Erireostus- Vee Reostus- Voolu-

töötajad koormus eritarve koormus hulk BHT7

Reostuskoormuse tekitaja kokku ie/d l/d ie m3/d kg/d ÜK-ga ühendatud elanikud Metsalaane külas 58 1 89,1 58 5,2 3,5 Asutuste/ettevõtete reovesi kokku - - - 0 0 0 Kanalisatsioon kokku - 58,0 5,2 3,5 Infiltratsioon - - 15% - 0,8 - REOVESI KOKKU 58 5,9 3,5

2.3.6 Metsalaane küla reoveepumplad Suurem enamus Metsalaane küla kanalisatsioonist on rajatud isevoolsena. Jaani, Raidi ja Lambi kinnistute kanaliseerimiseks on rajatud survekanalisatsiooni torustik PE De63 torudest ning tänavatorustik PE De110 torudest. Reovee suunamiseks ühiskanalisatsiooni on kinnistutele projekteeritud erapumplad.

2.3.7 Metsalaane küla reovee puhastamine Metsalaane külas reovee puhastamist ei toimu. Tekkiv reovesi juhitakse ühiskanalisatsiooni torustike kaudu Elva linna reoveepuhastile. Metsalaane küla kanalisatsioonisüsteemide seisukord: . Metsalaane külas on ühiskanalisatsiooniga ühendatud ligikaudu 58 elanikku. Ühiskanalisatsiooniga ühendatud suurem enamus Metsalaane küla eramajade elanikest; . Metsalaane külas on kokku ca 726 m isevoolseid ja ca 167 meetrit survelisi kanalisatsioonitorustikke. Enamus isevoolseid torustike on uued plasttorud (PVC) läbimõõduga De160 ja De200 mm. Survetorustike rajamisel on kasutatud PE torusid läbimõõduga De63 ja De110 mm; . Metsalaane küla reovesi juhitakse Elva linna ühiskanalisatsiooni ja puhastatakse Elva linna reoveepuhastil.

2.4 Kurelaane küla Kurelaane külas elab 01.01.2011. aasta seisuga 72 elanikku. Kurelaane külas on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise võimalus tagatud ligikaudu 40 %-le elanikest. Konguta vallas on vastavalt põhjavee kaitstuse kaardile (1:400 000) põhjavesi valdavalt kaitstud. Valla lääneosas ning osades kohtades ka lõuna- ja põhjaosas on põhjavesi peamiselt keskmiselt kaitstud. Kurelaane küla jääb Elva linna reoveekogumisalasse (kinnitatud vastavalt Keskkonnaministri 02. juuli 2009. aasta määrusega nr 1079). Muudetud

reoveekogumisala kaardi põhjal on Elva linna reoveekogumisala reostuskoormus 6670 inimekvivalenti. Reoveekogumisalal tekkiv reostuskoormus on ligikaudu 15 ie/ha. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2001. a. määrusele nr. 269 „Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord“ on üldplaneeringuga määratud reoveekogumisaladel heitvee pinnasesse immutamine keelatud, kui reoveekogumisalal on põhjavee kaitseks ehitatud kanalisatsioon. Kanalisatsiooni puudumisel peavad reoveekogumisaladel reovee kogumiseks olema kogumiskaevud. Väljaspool reoveekogumisalasid paiknevatel tiheasustusaladel peab reovee enne immutamist vähemalt bioloogiliselt puhastama. Kurelaane külas kuuluvad ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga seotud varad AS-ile Emajõe Veevärk, kes tegeleb ka ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni haldamisega Kurelaane külas.

2.4.1 Veevarustussüsteemide kirjeldus Kurelaane külas toimub käesoleval ajal ühisveevarustuse ja – kanalisatsioonisüsteemide rajamine. Ühisveevarustus on lahendatud Elva linna veevõrgust saadava joogivee abil. Varasemalt olid kasutusel lokaalsed salv- ja puurkaevud. Ühisveevarustuse kaudu saavad perspektiivis vett ligikaudu 29 Kurelaane küla elanikku. Kurelaane küla rajatava ühisveevõrgu kogupikkus on ligikaudu 1059 meetrit. Rajatav torustik on plasttorustik läbimõõduga De63...90 mm. Perspektiivis kasutatakse Kurelaane külas Elva linna ühisveevarustuse vett, mis suunatakse veevõrku peale veetöötlusseadmete läbimist. Kurelaane küla olemasolevad-rajatavad veesüsteemid on näidatud töö lisades oleval joonisel 4 (Kurelaane küla olemasolev ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni üldskeem). Kokku on Kurelaane külas veesüsteemide väljaehitamise järel võimalik ühisveevarustusega liituda ligikaudu 40% elanikel ehk ligikaudu 29 inimesel. Asutusi ja ettevõtteid veevarustuse teenusega Kurelaane külas varustatud pole. Kurelaane külas puuduvad ühisveevärgis kasutatavad puurkaevud, mistõttu ühendatakse rajatavad veetorustikud Elva linna veesüsteemidega. Alljärgnevalt on tabelis 25 toodud Kurelaane küla elanike poolt, asutustes ning ettevõtetes tarbitavad arvestuslikud veekoguse, võttes arvesse, et ühisveevarustusega varustatud elanike keskmine veetarve on 80 l/in*d.

Tabel 25. Kurelaane küla elanike hinnanguline tarbitav vee kogus. Näitaja Ühik Veekogused Tarbitav veekogus m3/a 847 3 sh. eramajade ja korrusmajade elanikud m /a 847 sh. asutused, ettevõtted m3/a 0 Ööpäevane keskmine veetarve m3/d 2,3

Andmed: konsultant. Veekaod Kurelaane külas on võrdlemisi väiksed, kuna rajatavad veesüsteemid on uued. Tabeli 25 andmetes on näha, et Kurelaane küla perspektiivne ööpäevane keskmine veetarve on ligikaudu 2,3 m3.

2.4.2 Tuletõrje veevarustussüsteemide kirjeldus Kurelaane külas nõuetele vastavad tuletõrje veevõtukohad puuduvad. Käimasoleva vee- ja kanalisatsioonisüsteemide ehituse käigus rajatakse tuletõrje veevõtukaev Kure (katastri tunnus 33101:004:0159) ja Kanaari (katastri tunnus 33101:004:0140) maaüksusel paikneva tiigi juurde.

2.4.3 Joogivee kvaliteet Kurelaane külas kasutavad elanikud ühisveevarustuse väljaarendamise järel joogiveena Elva linna ühisveevõrgust võetavat vett. Ühisveevõrgust võetav joogivesi vastab joogivee kvaliteedi nõuetele (Sotsiaalministri 31. 07. 2001. a. määrus nr. 82, "Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid") ning täiendavat veetöötlust ei vaja. Kurelaane küla ühisveevarustuse torustikud on uued ning seetõttu heas seisukorras, mistõttu torustikest tingitud joogivee kvaliteedi halvenemist pole ette näha. Kurelaane küla veevarustussüsteemide seisukord: . Kurelaane küla ühisveevarustuse süsteemidega on veesüsteemide rajamise järel võimalus liituda ligikaudu 29 inimesel ehk 40 %-l küla elanikel; . Vett ühisveevarustuse tarbeks saadakse Elva linna ühisveevõrgust; . Ühisveevõrgu kogupikkus on ligikaudu 1059 meetrit. Ühisveevarustuse torustikust on uued ning heas seisukorras; . Ühisveevõrgust võetav joogivesi vastab Sotsiaalministri 31. 07. 2001. a. määruse nr. 82, "Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid" nõuetele; . Kurelaane külas on tuletõrjevee võtmiseks rajatud veevõtukaev Kure (katastri tunnus 33101:004:0159) ja Kanaari (katastri tunnus 33101:004:0140) maaüksusel paikneva tiigi juurde.

2.4.4 Kanalisatsioonisüsteemide tehniline kirjeldus Kurelaane külas on kanalisatsioonisüsteemide väljaarendamise järel ühiskanalisatsiooniga liitumise võimalus tagatud ligikaudu 40%-le küla elanikest ehk ca 29 inimesele. Kurelaane küla jääb Elva linna reoveekogumisalasse. Kurelaane küla rajatav kanalisatsioon on valdavalt isevoolne ning reovesi suunatakse Elva linna reoveepuhastile. Kurelaane külas on kokku ca 564 m isevoolseid ning ca 167 m survelisi kanalisatsioonitorustikke. Isevoolsete torustike rajamisel on kasutatud peamiselt plasttorusid (PVC) läbimõõduga De160 mm. Survetorustikud on rajatud PE torudest läbimõõduga De90 mm. Sademeveekanalisatsioon Kurelaane külas puudub. Kurelaane küla kanalisatsioonisüsteemid on toodud käesoleva töö lisades oleval joonisel 4 (Kurelaane küla olemasolev ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni üldskeem). Kurelaane külas on käimasolevate vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rajamise tulemusena ühiskanalisatsiooniga liitumise võimalus tagatud kõigile reoveekogumisala elanikele. Ühiskanalisatsiooni teenusega varustatud asutused ja ettevõtted puuduvad. Ühiskanalisatsiooni suunatakse perspektiivis üksnes Kurelaane küla elanike olmereovett. Tööstusliku päritoluga reovett ühiskanalisatsiooni ei juhita. Reovee kogused Kurelaane külas loetakse võrdeliseks tarbitud vee kogusega. Tabelis 26 on toodud rajatava ühiskanalisatsiooniga liituvate elanike poolt tekkiva reovee arvestuslikud kogused. Tabel 26. Kurelaane küla ühiskanalisatsiooniga ühendatud elanike poolt tarbitud vee arvestuslikud kogused. Näitaja Ühik Veekogused Tarbitavad veekogused (elanikkond, ettevõtted ja m3/a 848 asutused) sh. eramajade ja korrusmajade elanikud m3/a 848 sh. asutused, ettevõtted m3/a 0 Ööpäevane keskmine veetarve/reoveeteke m3/d 2,3 Andmed: konsultant. Infiltratsiooni ja sademetevee osakaalu kohta andmed puuduvad. Hinnanguliselt võib uute kanalisatsioonisüsteemide korral olla lisavee osakaal ligikaudu 15% reoveepuhastile suunatavast reoveest.

2.4.5 Kurelaane küla reovee reostuskoormus Kurelaane külas juhitakse ühiskanalisatsiooni üksnes elanike olmereovett. Ühiskanalisatsiooniga on varustatud ligikaudu 29 elanikku. Kuna külas pole tehtud reostuskoormuse analüüsi, siis on järgnevalt esitatud reostuskoormuse arvutuslik analüüs (tabel 27). Arvutustes on arvestatud, et tööl ja koolis tarbib inimene vett 15- 40 liitrit päevas (Reoveeväikepuhastid Eestis, Kuusik. A., 1995).

Ühiskanalisatsiooniga ühendatud elanike hinnanguliseks veetarbeks on arvestatud ligikaudu 80 liitrit elaniku kohta ööpäevas. Reostuskoormuse arvutamisel on arvestatud, et ühe Kurelaane küla ühiskanalisatsiooniga varustatud elaniku poolt tekitatud ööpäevaseks reostuskoormuseks on 1 inimekvivalent (ie). Reostuskoormus 1 ie on 60 g/BHT7, 60 g heljuvainet, 2 g üldfosforit ning 12g üldlämmastikku ööpäevas. Kurelaane küla elanike poolt tekitatav arvestuslik reovee vooluhulk on ööpäevas ca 2,3 m3 (vt tabel 27). Kurelaane küla ühiskanalisatsiooniga ühendatavate elanike ööpäevane reostuskoormus on ligikaudu 1,7 kg BHT7/d. Antud parameetrid on arvutuslikud ning võivad mõneti erineda reaalsest olukorrast. Tabel 27. Kurelaane küla reoveekogused ja reostuskoormus.

Elanikud, Erireostus- Vee Reostus- Voolu-

töötajad koormus eritarve koormus hulk BHT7 Reostuskoormuse tekitaja Kokku ie/d l/d ie m3/d kg/d ÜK-ga ühendatud elanikud Kurelaane külas 29 1 80,00 29 2,3 1,7 Asutuste/ettevõtete reovesi kokku - - - 0 0 0 Kurelaane küla kanalisatsioon kokku 80 29 2,3 1,7 Infiltratsioon - - 15% - 0,3 - REOVESI KOKKU 29 2,7 1,7

2.4.6 Kurelaane küla reoveepumplad Suurem enamus Kurelaane küla kanalisatsioonist on rajatud isevoolsena. Osaliselt on vajalik reovee pumpamine Elva linna ühiskanalisatsioonisüsteemi. Selleks on rajatud survekanalisatsiooni torustik PE De90 torudest ning reovee kompaktpumpla. Kurelaane külas kasutatava reoveepumpla andmed on toodud tabelis 28. Tabel 28. Kurelaane küla reoveepumpla ülevaade. Kasutatava Tootlikkus Rajamise Objekti tähis Objekti nimi Üldhinnang pumba mark m3/h aasta Kurelaane RVP-1 - - 2011 Korras RVP Andmed: AS Emajõe Veevärk.

2.4.7 Kurelaane küla reovee puhastamine Kurelaane külas reovee puhastamist ei toimu. Tekkiv reovesi juhitakse ühiskanalisatsiooni torustike kaudu Elva linna reoveepuhastile. Kurelaane küla kanalisatsioonisüsteemide seisukord: . Kurelaane külas on rajatava ühiskanalisatsiooniga liitumise võimalus tagatud ligikaudu 29 elanikule. Ühiskanalisatsiooniga liitumise võimalus on tagatud kõigile reoveekogumisala elanikele;

. Kurelaane külas on kokku ca 564 m isevoolseid ja ca 167 meetrit survelisi kanalisatsioonitorustikke. Enamus isevoolseid torustike on uued plasttorud (PVC) läbimõõduga De160 mm. Survetorustike rajamisel on kasutatud PE torusid läbimõõduga De90 mm; . Kurelaane küla reovesi juhitakse Elva linna ühiskanalisatsiooni ja puhastatakse Elva linna reoveepuhastil.

2.5 Mälgi küla Mälgi külas elab 01.01.2011. aasta seisuga 73 elanikku. Mälgi külas on ühisveevärgiga liitunud ligikaudu 68% elanikest. Ühiskanalisatsiooniga on liitunud samuti ligikaudu 73% kogu küla elanikest. Konguta vallas on vastavalt põhjavee kaitstuse kaardile (1:400 000) põhjavesi valdavalt kaitstud. Mälgi külas reoveekogumisala pole moodustatud. Väljaspool reoveekogumisalasid paiknevatel tiheasustusaladel peab reovee enne immutamist vähemalt bioloogiliselt puhastama. Mälgi küla ühisveevarustus ja -kanalisatsioonisüsteem ning puurkaev ei kuulu Konguta Vallavalitsusele. Veevarustussüsteeme haldab Konguta Vallavalitsus. Puurkaev-pumpla omanikuks on OÜ Soone Farm.

2.5.1 Veevarustussüsteemide kirjeldus Mälgi külas on üks veevõrk, mis baseerub käesoleval hetkel Mälgi küla (Erumäe) puurkaevul (katastri nr. 14931). Ühisveevarustuse kaudu saavad vett ligikaudu 50 Mälgi küla elanikku. Ühisveevarustus ja ka –kanalisatsiooni on olemas küla loodeosas korrus- ja ühepereelamute juures. Lisaks on ühisveevarustuse ja – kanalisatsioonisüsteemiga ühendatud küla põhjaosas asuv suurfarmi kompleks. Mälgi küla ühisveevõrgu kogupikkus on ligikaudu 831 meetrit, millest suurem enamus on rajatud enam kui 30 aastat tagasi. Enamik torustikust on malmtorustikud. Täpsemad andmed torustiku kohta puuduvad. Mälgi küla veevõrk on amortiseerunud ning sagedasti esineb avariisid veetorustikul. Uuemaid torustike viimasel ajal rajatud pole. Mälgi külas tarbitakse ühe puurkaevu vett, mis suunatakse otse veevõrku. Veetöötlusseadmed puurkaev-pumplas puuduvad. Mälgi küla olemasolevad veesüsteemid on näidatud töö lisades oleval joonisel 5 (Mälgi küla olemasolev ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni üldskeem). Kokku on Mälgi külas käesoleval hetkel ühisveevärgi veega varustatud ligikaudu 68% elanikest ehk ligikaudu 50 elanikku. Mälgi külas puurkaevust saavad joogivee üks korruselamu, kaks ridaelamut ning suurfarm.

Veevarustussüsteem ja puurkaev ei kuulu Konguta Vallavalitsusele. Veevarustussüsteeme haldavad peamiselt kohalikud elanikud. Puurkaev-pumpla omanikuks on OÜ Soone Farm. Mälgi küla ühisveevärgis kasutatakse järgmisi puurkaeve: . Mälgi küla (Erumäe) puurkaev (katastri nr. 6821); Mälgi küla puurkaev asub küla korrusmajadest kirde suunas suurfarmi territooriumil ning see on rajatud 1971. aastal. Puurkaevu sügavus on 110 meetrit ning selle abil ammutatakse vett kesk-devoni veekompleksist. Puurkaev-pumpla asub hoones koos veevõrgus vajaliku rõhu tagamiseks kasutatava hüdrofooriga. Puurkaev-pumplal on tagatud 30 meetrine sanitaarkaitsetsoon, kuid ala pole piiratud aiaga. Puurkaev- pumpla hoone on ehituslikult halvas seisukorras. Veetöötlusseadmed pumplas puuduvad. Puurkaev-pumpla tehnilised andmed on toodud eespool tabelis 9. Kuna tarbitava vee koguse kohta arvestust ei peeta, siis alljärgnevalt on tabelis 29 toodud Mälgi küla elanike poolt tarbitud arvestuslikud veekogused. Samuti puuduvad andmed puurkaev-pumplast väljapumbatava vee koguse kohta. Tabel 29. Mälgi küla puurkaevust tarbitud vee arvestuslikud kogused. Näitaja Ühik Veekogused Mälgi puurkaevust väljapumbatud vesi m3/a - Tarbitud veekogused (elanikkond, ettevõtted ja asutused) m3/a 1 460 3 sh. eramajade ja korrusmajade elanikud m /a 1 460 sh. asutused, ettevõtted m3/a - Ööpäevane keskmine veetarve m3/d 4,0

Andmed: konsultant Kuna tegelikud andmed puurkaev-pumplast väljapumbatava ning tarbijateni jõudva vee koguse koha puuduvad, pole võimalik hinnata ka veekadude osakaalu. Tulenevalt torustike vanusest on need käesolevaks ajaks amortiseerunud. Tabeli 29 andmetes on näha, et Mälgi küla elanike ööpäevane keskmine arvestuslik veetarve on ligikaudu 4,0 m3.

2.5.2 Tuletõrje veevarustussüsteemide kirjeldus Mälgi külas on käeoleval hetkel üks tuletõrje veevõtuks võimalik kasutada küla keskuses olevat tiiki ning töökoja juures paiknevat veevõtumahutit mahuga ca 150 m3. Tiigil puudub veevõtukaev ning korralik juurdepääs ja tähistus. Tiik on puhastamata ning veevõtukohana käesoleval hetkel kasutamatu. Veevõtumahuti on korras ning aastaringi kasutatav.

2.5.3 Joogivee kvaliteet Mälgi küla veevarustuseks kasutatakse ühe puurkaevu põhjavett (katastri nr 6821). Ühisveevarustuses kasutatava Erumäe puurkaevu põhjavee kvaliteeti iseloomustab tabel 30. Tabelis 30 on näha, et Mälgi küla ühisveevarustuses kasutatava puurkaevu põhjavesi vastab mikrobioloogiliste ja keemiliste näitajate osas joogivee kvaliteedinõuetele (Sotsiaalministri 31. 07. 2001. a. määrus nr. 82, "Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid"). Üle piirnormi on puuraevu vees üldraua sisaldus.

Tabel 30. Mälgi küla puurkaevust võetava põhjavee kvaliteet. Lubatud Mälgi (Erumäe) küla piirnorm* puurkaev 19.10.2010 Puurkaevu katastri nr 6821 Värvus mg/l Pt 0 Lõhn palli 0 Maitse - palli - Hägusus NHÜ 3 pH 6,5-9,5 7,6 Elektrijuhtivus 2500 μS/cm 571

Ammooniumioon NH4-N 0,5 mg/l 0,1

Nitritioon NO2-N 0,5 mg/l 0,003

Nitraatioon NO3-N 50 mg/l <1

Oksüdeeritavus 5 mgO2/l 1,5 Üldraud 200 µg/l 610 Mangaan 50 µg/l <10 Kloriidid 250 mg/l 3,5 Fluoriidid 1,5 mg/l 0,2 Boor 1 mg/l - Sulfaadid 250 mg/l 3,3 Naatrium 200 mg/l 3,5 Üldkaredus mg-ekv/l - Coli-laadsed bakterid 0 PMÜ/100 ml 0 Escherichia coli 0 PMÜ/100 ml 0 Enterokokid 0 PMÜ/100 ml 0 Kolooniate arv 22ºC 100 PMÜ/1 ml 1 *Sotsiaalministri 31. 07. 2001. a. määrusega nr. 82, "Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid" kehtestatud joogivee kvaliteedinõuded. Andmed: AS Emajõe Veevärk. Veevõrgust võetud joogivee proovide analüüside tulemused puuduvad, kuid amortiseerunud torustike tõttu võib toimuda joogivee kvaliteedi mõningane halvenemine tarbijate juures. Mälgi küla veevarustussüsteemide seisukord: . Mälgi küla ühisveevarustuse süsteemidega kaudu on veega varustatud kokku ligikaudu 50 inimest ehk 68% küla elanikest; . Vett ühisveevarustuse tarbeks võetakse käesoleval ajal Erumäe puurkaevust (katastri nr 6821), mis on eravalduses; . Ühisveevõrgu kogupikkus on ligikaudu 831 meetrit. Suurem enamus torustikest on rajatud 30 ja enam aastat tagasi. Enamik torustikust on malmtorustikud. Täpsemad andmed torustiku kohta puuduvad;

. Mälgi elamute puurkaev-pumpla seadmestik ja armatuur on amortiseerunud ning halvas seisukorras. Puurkaev-pumpla hoone on samuti amortiseerunud. Veetöötlusseadmed puurkaev-pumplas puuduvad; . Mälgi küla puurkaevu abil tarbitakse kesk-devoni veekompleksi põhjavett. Põhjavesi ei vasta joogivee kvaliteedinõuetele (Sotsiaalministri 31. 07. 2001. a. määruse nr. 82, "Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid") üle kehtestatud piirnormi oleva üldraua sisalduse tõttu. Ühisveevõrgust veeproove võetud pole, kuid torustike vanusest tulenevalt võib toimuda joogivee kvaliteedi mõningane halvenemine tarbijate juures; . Andmed puurkaev-pumplast väljapumbatava ja tarbitava vee koguse kohta puuduvad. Hinnanguliselt on elanike keskmine ööpäevane veetarve ligikaudu 4,0 m3/d; . Mälgi külas on käeoleval hetkel üks tuletõrje veevõtu tiik ning eramaal asuv tuletõrje veevõtumahuti. Tuletõrje veevõtu tiiki ei ole aastaid hooldatud ja selle seisukord on halb.

2.5.4 Kanalisatsioonisüsteemide tehniline kirjeldus Mälgi külas on ühiskanalisatsiooniga ühendatud ligikaudu 73% küla elanikest ehk ca 53 inimest. Ühiskanalisatsiooniga on varustatud üksnes küla keskasula piirkonna elanikud ning küla põhjaosas asuv suurfarmi kompleks. Mujal on reovee kogumiseks ja käitlemiseks kasutusel kogumismahutid ning imbsüsteemid. Mälgi küla kanalisatsioon on isevoolne ning reovesi suunatakse küla kaguosas olevatesse biotiikidesse (2 tk). Kanalisatsioonitrasside kogupikkuseks on hinnanguliselt 1560 meetrit. Torustike paiknemise ja materjali kohta täpsemad andmed puuduvad. Tegemist on valdavalt keraamiliste torustikega läbimõõduga 110 mm. Isevoolne kanalisatsioonitorustik on rajatud enam kui 30 aastat tagasi ning on käesolevaks ajaks amortiseerunud. Tulenevalt torustike ja kanalisatsioonikaevude vanusest on need suures osas amortiseerunud, mistõttu toimub sademete- ja lumesulamisvee infiltratsioon kanalisatsioonisüsteemi. Vastupidine protsess - reovee filtreerumine pinnasesse – võib toimuda põuaperioodidel, kui pinnavee tase langeb allapoole kollektorite paigaldussügavust. Sademeveekanalisatsioon Mälgi külas puudub. Mälgi küla kanalisatsioonisüsteemid on toodud käesoleva töö lisades oleval joonisel 5 (Mälgi küla olemasolev ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni üldskeem). Mälgi külas on ühiskanalisatsiooniga ühendatud üksnes küla keskasula korrusmajade ja ridaelamute elanikud. Ühiskanalisatsiooniga on varustatud ka suurfarmi kompleks, kuid sealse reoveetekke kohta andmed puuduvad. Reovee koguseid Mälgi külas sarnaselt vee kogustele ei mõõdeta. Seetõttu on alljärgnevas tabelis (tabel 31) reovee koguste hindamisel lähtutud arvestuslikust ühiskanalisatsiooniga ühendatud elanike keskmisest veetarbest.

Tabel 31. Mälgi küla ühiskanalisatsiooniga ühendatud elanike poolt tarbitud vee arvestuslikud kogused.

Näitaja Ühik Veekogused Tarbitud veekogused (elanikkond, ettevõtted ja m3/a - asutused) sh. eramajade ja korrusmajade elanikud m3/a 1 548 sh. asutused, ettevõtted m3/a - 3 Ööpäevane keskmine veetarve/reoveeteke m /d 4,2 Andmed: konsultant. Mälgi külas toimub ühiskanalisatsiooni suunatava reovee koguse arvestamine ühiskanalisatsiooniga ühendatud tarbijate poolt tarbitava vee koguse järgi. Reoveepuhastina on Mälgi külas kaks biotiiki. Infiltratsiooni ja sademetevee osakaal kohta andmed puuduvad, kuid tulenevalt torustike ja kanalisatsioonikaevude vanusest on need suures osas amortiseerunud, mistõttu toimub sademete- ja lumesulamisvee infiltratsioon kanalisatsioonisüsteemi.

2.5.5 Mälgi küla reovee reostuskoormus Mälgi küla keskasulas juhitakse ühiskanalisatsiooni üksnes elanike olmereovett. Ühiskanalisatsiooniga on ühendatud ka suurfarmi kompleks, kuid sealsete reovee koguste kohta andmed puuduvad. Ühiskanalisatsiooniga on varustatud ligikaudu 53 elanikku. Kuna külas pole tehtud reostuskoormuse analüüsi, siis on järgnevalt esitatud reostuskoormuse arvutuslik analüüs (tabel 32). Arvutuslikuks veetarbeks on võetud ühiskanalisatsiooniga ühendatud elanike keskmine arvestuslik veetarve, ehk ligikaudu 80 liitrit elaniku kohta ööpäevas. Reostuskoormuse arvutamisel on arvestatud, et ühe Mälgi küla ühiskanalisatsiooniga varustatud elaniku poolt tekitatud ööpäevaseks reostuskoormuseks on 1 inimekvivalent (ie). Reostuskoormus 1 ie on 60 g/BHT7, 60 g heljuvainet, 2 g üldfosforit ning 12g üldlämmastikku ööpäevas. Mälgi küla elanike poolt tekitatud arvestuslik reovee vooluhulk on ööpäevas ca 4,2 m3 (vt tabel 32). Mälgi küla ühiskanalisatsiooniga ühendatud elanike ööpäevane reostuskoormus on ligikaudu 3,2 kg BHT7/d. Antud parameetrid on arvutuslikud ning võivad mõneti erineda reaalsest olukorrast.

Tabel 32. Mälgi küla reoveekogused ja reostuskoormus.

Elanikud, Erireostus- Vee Reostus- Voolu

töötajad koormus eritarve koormus -hulk BHT7 Reostuskoormuse tekitaja kokku ie/d l/d ie m3/d kg/d ÜK-ga ühendatud elanikud Mälgi külas 53 1 80,00 53 4,2 3,2 Elukondlik kokku 53 4,2 3,2 OÜ Soone Farm ------Mälgi küla asutused/ettevõtted kokku ------Mälgi küla reovesi kokku 53 - - 53 4,2 3,2 Purgitav reovesi 1 0,0 0,0 0,0 Kanalisatsioon kokku 53 4,2 3,2 Infiltratsioon - - 100% - 4,2 - REOVESI KOKKU 53 8,5 3,2

2.5.6 Mälgi küla reoveepumplad Mälgi küla kanalisatsioon on rajatud isevoolsena ning reoveepumplad puuduvad. Reovesi juhitakse küla kaguosas olevatesse biotiikidesse.

2.5.7 Mälgi küla reoveepuhasti Mälgi külas reovee puhastamine toimub kahes biotiigis kogupindalaga ca 2100 m2. Reovesi juhitakse küla kaguosas asuvatesse biotiikidesse isevoolse kanalisatsioonitorustiku abil. Biotiigid on käesolevaks ajaks täielikult kinni kasvanud ning mudastunud. Kohapealsel ülevaatusel (6.12.2011) ei suudetud tuvastada reovee liikumist teise biotiiki. Vee erikasutusluba reo-/heitvee juhtimiseks suublasse puudub. Reoveepuhasti suublaks on kraav, mis suubub omakorda Kentsi paisjärve. Vastavalt Eesti Veeseadusele on kõik Eesti veekogud reostustundlikud heitveesuublad.

Joonis 9. Mälgi küla biotiigid. Fotod: OÜ Alkranel 6.12.2011. Andmed suublasse juhitava reovee saasteainete sisalduse kohta puuduvad.

Mälgi küla kanalisatsioonisüsteemide seisukord: . Mälgi külas on ühiskanalisatsiooniga ühendatud ligikaudu 53 elanikku. Ühiskanalisatsiooniga on varustatud üksnes küla keskasula piirkonna elanikud ning küla põhjaosas asuv suurfarmi kompleks; . Isevoolsete kanalisatsioonitorustike kogupikkus on ca 1560 meetrit. Torustikud on rajatud enam kui 30 aastat tagasi ning on seetõttu amortiseerunud. Valdav enamus torustikest on keraamilised torustikud. Ühiskanalisatsiooni torustike ning kaevude amortisatsiooni tõttu toimub sademetevee ja pinnasevee infiltratsioon; . Mälgi külas reovee puhastamine toimub kahes biotiigis kogupindalaga 2100 m2. Biotiigid on kinni kasvanud ning aastaid hooldamata.

2.6 Kobilu küla Kobilu külas elab 01.01.2011. aasta seisuga 50 elanikku. Kobilu külas on ühisveevärgiga liitunud ligikaudu 86% elanikest. Ühiskanalisatsiooniga on liitunud ligikaudu 96% küla elanikest. Tegemist on arvestusliku tarbijate arvu osakaaluga, mille määramisel on lähtutud Konguta valla leibkonna keskmisest suurusest (2,4) ning eluruumide arvust. Tegelikkuses on vee ja –kanalisatsiooniteenuse tarbijate arv mõnevõrra väiksem kuna osad korterid seisavad käesoleval ajal tühjana. Konguta vallas on vastavalt põhjavee kaitstuse kaardile (1:400 000) põhjavesi valdavalt kaitstud. Kobilu külas reoveekogumisala pole moodustatud. Väljaspool reoveekogumisalasid paiknevatel tiheasustusaladel peab reovee enne immutamist vähemalt bioloogiliselt puhastama. Vee- ja kanalisatsiooniteenuse osutamisega Kobilu külas tegeleb Konguta Vallavalitsus. Ühisveevarustuse ja –kanalisatsioonisüsteemid (v.a. puurkaev-pumpla ja reoveepuhasti) kuuluvad Konguta Vallavalitsusele. Kobilu küla ühisveevarustuses kasutatav puurkaev-pumpla ning reoveepuhasti kuuluvad AS-ile Lihameister (reoveepuhasti maa eraomanduses), kes tegeleb ka nende haldamisega.

2.6.1 Veevarustussüsteemide kirjeldus Kobilu külas on üks veevõrk, mis baseerub käesoleval hetkel Kobilu külas asuva AS Lihameistri puurkaevul (katastri nr. 15152). Ühisveevarustuse kaudu saavad vett ligikaudu 43 Kobilu küla elanikku. Ühisveevarustus ja ka –kanalisatsiooni on olemas küla loodeosas korrus- ja ühepereelamute juures. Lisaks kasutab ühisveevarustuse vett omatarbeks ka AS Lihameister. Kobilu küla ühisveevõrgu kogupikkus on ligikaudu 520 meetrit, millest suurem enamus on rajatud enam kui 30 aastat tagasi. Enamik torustikust on malmtorustikud. Täpsemad andmed torustiku kohta puuduvad. Kobilu küla veevõrk on amortiseerunud ning sagedasti esineb avariisid veetorustikul. Uuemaid torustike viimasel ajal rajatud pole.

Kobilu külas tarbitakse ühe puurkaevu vett, mis suunatakse otse veevõrku. Veetöötlusseadmed puurkaev-pumplas puuduvad. Kobilu küla olemasolevad veesüsteemid on näidatud töö lisades oleval joonisel 6 (Kobilu küla olemasolev ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni üldskeem). Kokku on Kobilu külas käesoleval hetkel ühisveevärgi veega varustatud ligikaudu 86% elanikest ehk ligikaudu 43 elanikku. Kobilu küla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniga on ühendatud üks 2-korruseline elamu (kümme korterit) ja kaks korruselamut (kokku 8 korterit). Samuti on ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga ühendatud kaks eramajapidamist. Olemasolev veevarustussüsteem kuulub Konguta Vallale. Ühisveevarustuses kasutatav puurkaev-pumpla ning reoveepuhasti kuuluvad AS-ile Lihameister (reoveepuhasti maa eraomanduses), kes tegeleb ka selle haldamisega. Kobilu küla ühisveevärgis kasutatakse järgmisi puurkaeve: . Kobilu küla (AS Lihameister) puurkaev (katastri nr. 15152); Kobilu küla AS Lihameister puurkaev asub korrusmajadest lääne suunas suurfarmi territooriumil ning see on rajatud 2000. aastal. Puurkaevu sügavus on 100 meetrit ning selle abil ammutatakse vett kesk-devoni veekompleksist. Puurkaev-pumpla asub hoones koos veevõrgus vajaliku rõhu tagamiseks kasutatava hüdrofooriga. Puurkaev- pumplal on tagatud 30 meetrine sanitaarkaitsetsoon, kuid ala pole piiratud aiaga. Puurkaev-pumpla hoone on ehituslikult rahuldavas seisukorras. Veetöötlusseadmed pumplas puuduvad. Puurkaev-pumpla tehnilised andmed on toodud eespool tabelis 9. Küla elamute piirkonna loodeosas asub eraomanikule kuuluv Kobilu osakonna sigala puurkaev nr. 2 (katastri nr. 6817), mille vett hetkel ei kasutata. Samuti puuduvad täpsemad andmed Kobilu küla sealsesse osasse rajatud veetorustikest. Kuna tarbitava vee koguse kohta arvestust ei peeta, siis alljärgnevalt on tabelis 33 toodud Kobilu küla elanike poolt tarbitud arvestuslikud veekogused. Hinnangulise veekoguse määramisel on lähtutud eeldusest, et elanike ööpäevane keskmine veetarve on 80 liitrit. Samuti puuduvad andmed puurkaev-pumplast väljapumbatava vee koguse kohta. Tabel 33. Kobilu küla puurkaevust ühisveevarustuse tarbeks võetava vee arvestuslikud kogused. Näitaja Ühik Veekogused Kobilu puurkaevust väljapumbatud vesi m3/a - Tarbitud veekogused (elanikkond, ettevõtted ja asutused) m3/a 1 256 3 sh. eramajade ja korrusmajade elanikud m /a 1 256 sh. asutused, ettevõtted m3/a - Ööpäevane keskmine veetarve m3/d 3,4

Andmed: konsultant

Kuna Kobilu küla elanikel puuduvad veemõõtjad pole teada tegelik tarbitav vee kogus. Sellest tulenevalt pole teada ka veekadude osakaal puurkaevust väljapumbatavast veest. Tabeli 33 andmetes on näha, et Kobilu küla ööpäevane keskmine veetarve on ligikaudu 3,4 m3.

2.6.2 Tuletõrje veevarustussüsteemide kirjeldus Kobilu külas on tuletõrje vett võimalik võtta AS Lihameister tootmisterritooriumi juures olevast veevõtumahutist mahuga ca 150 m3. Veevõtumahuti on korras ning aastaringi kasutatav. Samuti on veevõtukohal olemas tähistus. Lisaks on võimalik tulekustuseks vett võtta Kavilda jõest truubi juurest.

2.6.3 Joogivee kvaliteet Kobilu küla veevarustuseks kasutatakse ühe puurkaevu põhjavett (katastri nr 15152). Ühisveevarustuses kasutatava AS Lihameister puurkaevu põhjavee kvaliteeti iseloomustab tabel 34. Tabelis 34 on näha, et Kobilu küla ühisveevarustuses kasutatava puurkaevu põhjavesi vastab mikrobioloogiliste ja keemiliste näitajate osas joogivee kvaliteedinõuetele (Sotsiaalministri 31. 07. 2001. a. määrus nr. 82, "Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid"). Üle piirnormi on puuraevu vees üldraua sisaldus.

Tabel 34. Kobilu küla puurkaevust võetava põhjavee kvaliteet. Lubatud Kobilu küla (AS Lihameister) piirnorm* puurkaev 18.01.2000 Puurkaevu katastri nr 15152 Värvus mg/l Pt 5 Lõhn palli - Maitse - palli - Hägusus NHÜ - pH 6,5-9,5 7,4 Elektrijuhtivus 2500 μS/cm -

Ammooniumioon NH4-N 0,5 mg/l <0,05

Nitritioon NO2-N 0,5 mg/l 0,021

Nitraatioon NO3-N 50 mg/l 20,8

Oksüdeeritavus 5 mgO2/l 0,2 Üldraud 200 µg/l 240 Mangaan 50 µg/l - Kloriidid 250 mg/l 49,2 Fluoriidid 1,5 mg/l - Boor 1 mg/l - Sulfaadid 250 mg/l 57,2 Naatrium 200 mg/l 4,5 Üldkaredus mg-ekv/l 8,33 Coli-laadsed bakterid 0 PMÜ/100 ml - Escherichia coli 0 PMÜ/100 ml - Enterokokid 0 PMÜ/100 ml - Kolooniate arv 22ºC 100 PMÜ/1 ml - *Sotsiaalministri 31. 07. 2001. a. määrusega nr. 82, "Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid" kehtestatud joogivee kvaliteedinõuded. Andmed: Puurkaevu arvestuskaart. Veevõrgust võetud joogivee proovide analüüside tulemused puuduvad, kuid amortiseerunud torustike tõttu võib toimuda joogivee kvaliteedi mõningane halvenemine tarbijate juures. Kobilu küla veevarustussüsteemide seisukord: . Kobilu küla ühisveevarustuse süsteemidega kaudu on veega varustatud kokku ligikaudu 43 inimest ehk 86% küla elanikest; . Vett ühisveevarustuse tarbeks võetakse käesoleval ajal AS Lihameister puurkaevust (katastri nr 15152), mis on eravalduses; . Ühisveevõrgu kogupikkus on ligikaudu 520 meetrit. Suurem enamus torustikest on rajatud 30 ja enam aastat tagasi. Enamik torustikust on malmtorustikud;

. Kobilu küla AS Lihameister puurkaev-pumpla hoone, seadmestik ja armatuur on rahuldavas seisukorras. Veetöötlusseadmed puurkaev-pumplas puuduvad; . Kobilu küla puurkaevu abil tarbitakse kesk-devoni veekompleksi põhjavett. Põhjavesi ei vasta joogivee kvaliteedinõuetele (Sotsiaalministri 31. 07. 2001. a. määruse nr. 82, "Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid") üle kehtestatud piirnormi oleva üldraua sisalduse tõttu. Ühisveevõrgust veeproove võetud pole, kuid torustike vanusest tulenevalt võib toimuda joogivee kvaliteedi mõningane halvenemine tarbijate juures; . Andmed puurkaev-pumplast väljapumbatava ja tarbitava vee koguse kohta puuduvad; . Kobilu külas on tuletõrje veevõtuks võimalik kasutada AS Lihameister territooriumil olevat veevõtumahutit mahuga ca 150 m3. Lisaks on vett võimalik võtta ka Kavilda jõest teetruubi juurest. Veevõtukohad on korras ning aastaringi kasutatavad.

2.6.4 Kanalisatsioonisüsteemide tehniline kirjeldus Kobilu külas on ühiskanalisatsiooniga ühendatud ligikaudu 96% küla elanikest ehk ca 48 inimest. Ühiskanalisatsiooniga on varustatud üksnes küla keskasula piirkonna elanikud ning AS Lihameister tootmiskompleks. Mujal on reovee kogumiseks ja käitlemiseks kasutusel kogumismahutid ning imbsüsteemid. Kobilu küla kanalisatsioon on isevoolne ning reovesi suunatakse küla idaosas olevasse reoveepuhastisse. Kanalisatsioonitrasside kogupikkuseks on hinnanguliselt 1040 meetrit. Torustike paiknemise ja materjali kohta täpsemad andmed puuduvad. Isevoolne kanalisatsioonitorustik on rajatud enam kui 30 aastat tagasi ning on käesolevaks ajaks amortiseerunud. Tulenevalt torustike ja kanalisatsioonikaevude vanusest on need suures osas amortiseerunud, mistõttu toimub sademete- ja lumesulamisvee infiltratsioon kanalisatsioonisüsteemi. Vastupidine protsess - reovee filtreerumine pinnasesse – võib toimuda põuaperioodidel, kui pinnavee tase langeb allapoole kollektorite paigaldussügavust. Sademeveekanalisatsioon Kobilu külas puudub. Kobilu küla kanalisatsioonisüsteemid on toodud käesoleva töö lisades oleval joonisel 6 (Kobilu küla olemasolev ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni üldskeem). Kobilu külas on ühiskanalisatsiooniga ühendatud lisaks küla keskasula korrusmajade ja eramajade elanikele ka AS Lihameister tootmishooned. Seega suunatakse kanalisatsiooni lisaks olmereoveele ka tööstusliku päritoluga reovett. AS-i Lihameister poolt reoveepuhastile juhitava reovee hinnanguline kogus on 30 m3 ööpäevas ning see on eelnevalt puhastatud rasvapüünise abil. Reovee koguseid Kobilu külas sarnaselt vee kogustele ei mõõdeta. Seetõttu on alljärgnevas tabelis (tabel 35) reovee koguste hindamisel lähtutud arvestuslikust ühiskanalisatsiooniga ühendatud elanike keskmisest veetarbest.

Tabel 35. Kobilu küla ühiskanalisatsiooniga ühendatud elanike poolt tarbitud vee arvestuslikud kogused.

Näitaja Ühik Veekogused Tarbitud vee kogused (elanikkond, ettevõtted ja m3/a 12 352 asutused) sh. eramajade ja korrusmajade elanikud m3/a 1 402 sh. asutused, ettevõtted m3/a 10 950 3 Ööpäevane keskmine veetarve/reoveeteke m /d 33,8 Andmed: konsultant. Kobilu külas toimub ühiskanalisatsiooni suunatava reovee koguse arvestamine ühiskanalisatsiooniga ühendatud tarbijate poolt tarbitava vee koguse järgi. Infiltratsiooni ja sademetevee osakaal kohta andmed puuduvad, kuid tulenevalt torustike ja kanalisatsioonikaevude vanusest on need suures osas amortiseerunud, mistõttu toimub sademete- ja lumesulamisvee infiltratsioon kanalisatsioonisüsteemi.

2.6.5 Kobilu küla reovee reostuskoormus Kobilu külas juhitakse ühiskanalisatsiooni lisaks elanike olmereoveele ka tööstusliku päritoluga reovett. Ühiskanalisatsiooniga on varustatud ligikaudu 48 elanikku. Kuna külas pole tehtud reostuskoormuse analüüsi, siis on järgnevalt esitatud reostuskoormuse arvutuslik analüüs (tabel 36). Arvutustes on arvestatud, et tööl ja koolis tarbib inimene vett 15-40 liitrit päevas (Reoveeväikepuhastid Eestis, Kuusik. A., 1995). Arvutuslikuks veetarbeks on võetud ühiskanalisatsiooniga ühendatud elanike keskmine arvestuslik veetarve, ehk ligikaudu 80 liitrit elaniku kohta ööpäevas. Reostuskoormuse arvutamisel on arvestatud, et ühe Kobilu küla ühiskanalisatsiooniga varustatud elaniku poolt tekitatud ööpäevaseks reostuskoormuseks on 1 inimekvivalent (ie). Reostuskoormus 1 ie on 60 g/BHT7, 60 g heljuvainet, 2 g üldfosforit ning 12g üldlämmastikku ööpäevas. AS-i Lihameister reovee reostuskoormuse arvestamisel on lähtutud eeldusest, et reovee orgaanilist reostust iseloomustav BHT väärtus on 1400 mg/l (Reoveeväikepuhastid Eestis, Kuusik. A., 1995). Kobilu küla elanike poolt tekitatud arvestuslik reovee vooluhulk on ööpäevas ca 3,8 m3, mis moodustab ca 11% kogu tekkivast reovee vooluhulgast (vt tabel 36). Kobilu küla ühiskanalisatsiooniga ühendatud elanike ning ettevõtete (AS Lihameister) ööpäevane reostuskoormus on ligikaudu 44,9 kg BHT7/d. Antud parameetrid on arvutuslikud ning võivad mõneti erineda reaalsest olukorrast.

Tabel 36. Kobilu küla reoveekogused ja reostuskoormus.

Elanikud, Erireostus- Vee Reostus- Voolu

töötajad koormus eritarve koormus -hulk BHT7 Reostuskoormuse tekitaja kokku ie/d l/d ie m3/d kg/d ÜK-ga ühendatud elanikud Kobilu külas 48 1 80 48 3,8 2,9 Elukondlik kokku 48 3,8 2,9 AS Lihameister - - - 700 30,0 42,0 Kobilu küla asutused/ettevõtted kokku - - - 700 30,0 42,0 Kobilu küla reovesi kokku 48 - - 748 33,8 44,9 Purgitav reovesi 1 0,0 0,0 0,0 Kanalisatsioon kokku 748 33,8 44,9 Infiltratsioon - - 100% - 33,8 - REOVESI KOKKU 748 67,7 44,9

2.6.6 Kobilu küla reoveepumplad Kobilu küla kanalisatsioon on rajatud isevoolsena ning reoveepumplad puuduvad. Reovesi juhitakse küla idaosas olevasse amortiseerunud BIO-50 tüüpi reoveepuhastisse.

2.6.7 Kobilu küla reoveepuhasti Kobilu külas reovee puhastamine toimub täielikult amortiseerunud ning mittetöötavas BIO-50 tüüpi reoveepuhastis ning kahes biotiigis kogupindalaga ca 2760 m2. Reovesi juhitakse küla idaosas asuvasse reoveepuhastisse isevoolse kanalisatsioonitorustiku abil. Biotiigid on käesolevaks ajaks täielikult kinni kasvanud ning mudastunud. Kohapealsel ülevaatusel (6.12.2011) ilmnes, et reoveepuhastile eelnevas kanalisatsioonikaevus esineva ummistuse tõttu voolas reovesi mööda maapinda biotiikide ning Kavilda jõe suunas (joonis 10). Heitveesuublaks vastavalt AS-ile Lihameister väljastatud vee-erikasutusloale (nr L.VV.TM-144497) on Kavilda jõgi (suubla kood 10362). Vastavalt Eesti Veeseadusele on kõik Eesti veekogud (s.h. Kavilda jõgi) reostustundlikud heitveesuublad. Vee erikasutusloaga (nr L.VV.TM-144497) keskkonda viidavad lubatud saasteaine kogused on toodud tabelis 37. Kobilu küla reoveepuhastisse siseneva reovee ning heitvee väljavoolu analüüsitulemused puuduvad.

Tabel 37. Kobilu küla reoveepuhasti väljavoolu heitvee analüüsitulemused.

Sisenev Väljuv Kuupäev kuupäev kuupäev Vee-erikasutusloaga kontsentratsioon kontsentratsioon lubatud suurim sisaldus mg/l mg/l Komponent mg/l

BHT7 25 - - KHT 125 - - Heljum 35 - - Üldlämmastik 15 - - Üldfosfor 5 - - pH - - - Andmed: AS Lihameister vee erikasutusluba (nr L.VV.TM-144497)

Joonis 10. Kobilu küla reoveepuhasti. Fotod: OÜ Alkranel 6.12.2011. Andmed suublasse juhitava reovee saasteainete sisalduse kohta puuduvad. Kobilu küla kanalisatsioonisüsteemide seisukord: . Kobilu külas on ühiskanalisatsiooniga ühendatud ligikaudu 48 elanikku. Ühiskanalisatsiooniga ühendatud Kobilu küla keskasula korrusmajade ja eramajade elanikud ning AS Lihameister; . Isevoolsete kanalisatsioonitorustike kogupikkus on ca 1040 meetrit. Torustikud on rajatud enam kui 30 aastat tagasi ning on seetõttu amortiseerunud. Andmed

torustike materjali kohta puuduvad. Ühiskanalisatsiooni torustike ning kaevude amortisatsiooni tõttu toimub sademetevee ja pinnasevee infiltratsioon; . Kobilu külas reovee puhastamine toimub täielikult amortiseerunud ning mittetöötavas BIO-50 tüüpi reoveepuhastis ning kahes biotiigis kogupindalaga 2760 m2. Biotiigid on kinni kasvanud ning aastaid hooldamata. Reoveepuhastile eelnevas kanalisatsioonikaevus esinevate ummistuste tõttu voolab reovesi puhastist mööda biotiikide ja Kavilda jõe suunas.

3. Seadusandlik taust Konguta valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava koostamisel on lähtutud Eesti Vabariigi õigusaktidest ja normatiividest ning Euroopa Liidu direktiividest ja rahvusvahelistest kokkulepetest. Olulisemad nendest on: Konguta valla arengukava aastateks 2008-2015 (muudetud Konguta Vallavolikogu määrusega nr. 6, 22.09.2011); Ida-Eesti vesikonna Peipsi alamvesikonna veemajanduskava (kinnitatud keskkonnaministri 28. mai 2008. a. käskkirjaga nr. 634); Ühtekuuluvusfondi veemajandusprojektid (EL-i veepoliitika raamdirektiivi 2000/60/EÜ, joogiveedirektiivi 98/83/EÜ ning asulareovee direktiivi 91/271/EMÜ nõuetest tuleneva vee kaitse ja kasutamise korraldamiseks); Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniseadus (muudetud ja täiendatud 03.08.2010. a. seadusega, RT I 2010, 56, 363); Veeseadus (muudetud ja täiendatud 22.02.2011. a. seadusega, RT I 10.03.2011, 2); Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus (muudetud ja täiendatud 16.12.2010. a. seadusega, RT I 05.01.2011, 10); Asjaõigusseadus (muudetud ja täiendatud 23.02.2011. a. seadusega, RT I 21.03.2011, 4); Planeerimisseadus (muudetud ja täiendatud 23.02.2011. a. seadusega, RT I 21.03.2011, 4); Ehitusseadus (muudetud ja täiendatud 22.02.2011. a. seadusega, RT I 10.03.2011, 2); Joogivee kvaliteedi- ja kontrollnõuded ning analüüsimeetodid (vastu võetud sotsiaalministri 31. juuli 2001. a. määrusega nr. 82, muudetud 14.12.2009. a. määrusega nr. 97, RTL 2009, 99, 1482); Joogivee tootmiseks kasutatava või kasutada kavatsetava pinna- ja põhjavee kvaliteedi- ja kontrollinõuded (vastu võetud sotsiaalministri 2. jaanuari 2003. a. määrusega nr. 1, RTL 2003, 9, 100); Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni kaitsevööndi ulatus (vastu võetud keskkonnaministri 16. detsembri 2005. a. määrusega nr. 76, RTL 2005, 123, 1949); Kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuded (vastu võetud Vabariigi Valitsuse 16. mai 2001. a. määrusega nr. 171, muudetud 15.04.2010 a. määrusega nr. 51, RT I 2010, 16, 88); Veehaarde sanitaarkaitseala moodustamise ja projekteerimise kord ning sanitaarkaitsealata veevõtukoha hooldusnõuded põhjavee kaitseks (vastu võetud keskkonnaministri 16. detsembri 1996. a. määrusega nr. 61, muudetud 06.04.2011. a. määrusega nr. 23, RT I 12.04.2011, 6);

Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord (vastu võetud Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2001. a määrusega nr. 269, muudetud 19.03.2010 a. määrusega nr. 37, RT I 2010, 13, 70). Ülevaade olulisematest seadusandlikest nõuetest on toodud Lisas 1.

4. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava koostamise lähtealused Käesolev arendamise kava on valminud Konguta Vallavalitsuse, AS-i Emajõe Veevärk ning töö täitjate ühistööna. Töö koostamisel on lähtutud alljärgnevatest põhimõtetest: Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavaga antakse põhimõtteline lahendus veevarustuse ja kanalisatsioonisüsteemide kompleksseks arendamiseks Konguta vallas; Arendamise kavas on planeeritavad vee- ja kanalisatsioonisüsteemide arendamise tegevused jaotatud etappideks, tulenevalt valla ja vee-ettevõtte majanduslikest võimalustest ja vajadustest. Projektide etappidesse jagamine ühtlustab valla eelarvele langevat finantskoormust ja vee-ettevõtte laenukoormust ning aitab ära hoida ühisveevarustuse ja - kanalisatsiooniteenuse hinna hüppelist kasvu. Seejuures tuleb tagada iga järgneva etapi sõltumatu kuid samas sidus väljaehitamine, rekonstrueerimine eelnevate etappidega; Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga varustatud piirkonnas on kaardistatud olemasolevad vee- ja kanalisatsioonirajatised ning koostatud perspektiivsed arenguskeemid (vt töö lisades esitatud jooniseid 7-9). Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga kaetud alad on piirkonnad, kus on juba välja arendatud ühisveevarustuse ja -kanalisatsioonisüsteemid, mis toimivad (süsteemidele väljastatud kasutusluba) ning mille haldamisega tegeleb Konguta Vallavalitsus või Vallavalitsuse poolt kinnitatud vee-ettevõte; Väljaspool ühisveevarustuse ja -kanalisatsioonisüsteemiga kaetavaid alasid (ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga katmata alad) toimub ühisveevarustuse ja - kanalisatsioonisüsteemi väljaarendamine detailplaneeringu kohustusega aladel (määratud üldplaneeringus) Konguta Vallavalitsuse poolt väljastatavate tehniliste tingimuste alusel. Detailplaneeringu tehniliste tingimuste määramisel arvestatakse ühisveevarustuse ja -kanalisatsioonisüsteemide arendamise kavas esitatud perspektiivskeeme; Konguta valla ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni arendamise kava koostamisel on arvestatud Ida-Eesti vesikonna Peipsi alamvesikonna veemajanduskavas püstitatud eesmärkide ja probleemidega; Tulenevalt Euroopa Liidu Veepoliitika raamdirektiivist (2000/60/EÜ) ja Eesti veemajanduspoliitika strateegilistest ülesannetest, tuleb kõik veemajandusprobleemid sh. veevarustuse, kanalisatsioon ja pinnase- ja pinnaveekäitlus korraldada alates 2009. aastast (vesikondade veemajanduskavade valmimise tähtaeg) kompleksselt valgalapõhise printsiibi kohaselt, mis tähendab kõikide veekogu valgalal paiknevate objektide käsitlemist tulenevalt vee liikumisest veekogu valgala piirides;

Vastavalt Veeseaduse § 241 lõige 6 järgi ei ole reoveekogumisalal reostuskoormusega alla 2000 ie ühiskanalisatsiooni väljaehitamine kohustuslik, kuid ühiskanalisatsiooni ja reoveepuhasti olemasolu korral tuleb need hoida tehniliselt heas korras, et tagada reovee nõuetekohane käitlemine. Reoveekogumisalal reostuskoormusega alla 2000 ie, kus puudub ühiskanalisatsioon, võib lisaks nõuetekohaselt immutada pinnasesse vähemalt bioloogiliselt puhastatud reovett; Lähtuvalt joogivee direktiivi nõuetest, peab kõikides olemasolevates veevarustussüsteemides, millega varustatakse rohkem kui 50 elanikku, joogivesi vastama kvaliteedinõuetele. Vastavalt 2003. aasta Euroopa Liiduga ühinemise lepingu lisa VI artiklile 9C ei kohaldata Eestis värvuse, vesinikioonide kontsentratsiooni, raua, mangaani, lõhna ja hägususe jaoks määratud indikaatornäitajate piirväärtusi kuni 31. detsembrini 2013 veevarustussüsteemide suhtes, mille kaudu varustatakse joogiveega kuni 2000 inimest. Vastavalt sotsiaalministri 31. juuli 2001. a. määrusele nr 82. „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid“ on kuni 01. jaanuarini 2013 on lubatud toota, varustada, töödelda ja üle anda joogivett, mille kvaliteedinäitajad ei vasta nõuetele raua, mangaani, vesinikioonide kontsentratsiooni, värvuse, lõhna, hägususe, elektrijuhtivuse, kloriidi ja sulfaadi osas ning mida kasutab vähem kui 2000 inimest; SA KIK veeprogrammi rahastatavate investeeringute puhul arvestatakse, et (KOV) omafinantseering moodustab 15%. Investeeringute elluviimine eeldab vee- ja kanalisatsiooniteenuse hinna järk-järgulist tõstmist 2...3%-ni leibkonnaliikme netosissetulekust. Omafinantseering võib olla kaetud ka laenuga. Vee- ja kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimisel tuleb süsteemid liita uute vee- ja kanalisatsioonitorustikega, kui see on majanduslikult ning keskkonnakaitseliselt põhjendatud; SA-st KIK saadava toetuse abil rajatakse ja rekonstrueeritakse Konguta vallas Annikoru, Konguta ja Mälgi külades torustikud ja rajatised aastatel 2012- 2024, mille tulemusena on tagatud kvaliteedinõuetele vastav joogivesi ning nõuetekohane reoveepuhastus enamusele asulate elanikele (sh kõigile reoveekogumisala elanikele); Vastavalt ÜVK seadusele tagatakse liitumistasuga ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni arendamine vastavalt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavale. Liitumistasu ei saa võtta vastavalt arendamise kavale piirkonnas, kus ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ühendatakse rohkem kui 50% elamuid, mille ehitusluba on välja antud enne 1999. aasta 22. märtsi. Nendes piirkondades tuleb vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimise ja rajamise kulud katta vee- ja kanalisatsiooniteenuse hinnaga.

4.1 Investeerimisprojektide maksumuse hindamise ning vee- ja kanalisatsiooniteenuse tariifi kujundamise põhimõtted Rajatavate vee- ja kanalisatsioonitorustike investeeringu arvutamisel on lähtutud tabelis 38 esitatud hindadest. Tabel 38. Vee- ja kanalisatsioonitorustike rajamismaksumuse arvutamise aluseks võetud torustike projekteerimis-ehitustööde ühikhinnad Maksumus VEEVARUSTUS Ühik Läbimõõt (eur) Veevõrgu rajamine/rekonstrueerimine veetorustiku rajamine/rekonstrueerimine m De32-De110 150 KANALISATSIOON Kanalisatsioonivõrgu rajamine/rekonstrueerimine isevoolne kanalisatsioonitoru rajamine/rekonstrueerimine m De160-De315 180 survekanalisatsioonitoru rajamine/rekonstrueerimine m De90-110 140 vee- ja kanalisatsioonitorustiku rajamine ühises kaevikus m 270

Vee- ja kanalisatsiooniteenuse hinnatariifide kujundamisel on arvestatud järgmisi aspekte: 1. vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rajamiseks tehtud investeeringud; 2. igaaastaseid vee- ja kanalisatsioonisüsteemide opereerimise kulutusi; 3. vee- ja kanalisatsiooniteenuse jätkusuutlikkuse tagamiseks tehtavaid investeeringuid; 4. leibkonna maksevõimet. Konguta valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava eesmärgid on: ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteemide arengu kiirendamine ja eelduste loomine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniteenuse tarbijate paremaks teenindamiseks ja elukvaliteedi tõstmiseks Konguta vallas; kaasa aidata Konguta valla vee-ettevõtluse jätkusuutliku majandamismudeli väljatöötamisele; perspektiivse veevarustuse ja ühiskanalisatsiooni üldskeemide koostamine; veevarustuse ja kanalisatsiooni väljaehitamiseks hinnanguliste töömahtude ja investeerimisvajaduste kindlakstegemine; arendamise kava optimaalse lahendusvariandi väljatöötamine ja selle realiseerimisetappide koostamine.

4.2 Arendamise kava koostamise lähte- ja alusmaterjalid Eesti Põhikaart M 1:20 000; Konguta valla arengukava 2008-2015. Konguta Vallavalitsus, 2008; Konguta valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava 2006-2018. OÜ Alkranel, 2006; Ida-Eesti vesikonna Peipsi alamvesikonna veemajanduskava. Kinnitatud keskkonnaministri 28. mai 2008. a. käskkirjaga nr. 634; Ehitusgeoloogiline rajoneerimine, Tallinn, 1965; Eesti hüdrogeoloogiline kaart 1:400000, EKG 1998; 70

Annikoru küla reoveepuhasti rekonstrueerimise tööprojekt, SWECO Projekt AS, 2009; Annikoru küla kanalisatsiooni- ja veetrassi teostusjoonised, OÜ Maamõõdu ja Arhitektuuribüroo, 2010; Metsalaane küla veevarustus ja kanalisatsioon, ehitusprojekt. Eesti Veeprojekt OÜ, 2010; Kurelaane küla vee- ja kanalisatsioonitorustike projekteerimistööd, OÜ Akvalius, 2011; Elva linna reoveekogumisala veemajandusprojekt, AS Infragate Eesti, 2010; Eesti veeõiguse jt. õigusakte.

5. Vee-ettevõtluse areng Konguta vallas haldab peamisi ühisveevarustus ja -kanalisatsioonisüsteeme AS Emajõe Veevärk, kellele kuuluvad ka ühisveevarustuse ja –kanalisatsiooniga seotud varad Annikoru, Metsalaane ja Kurelaane külades. AS Emajõe Veevärk tegeleb ühisveevarustuse ja –kanalisatsiooniteenuse pakkumisega Annikoru, Metsalaane, Kurelaane ja Konguta külades. Käesolev arendamise kava jääb peale kinnitamist Konguta Vallavolikogu poolt raamdokumendiks ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni alasele tegevusele, millega määratletakse ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni arendamise põhimõtted, vajalikud tööde mahud ja investeeringud eemärgiga ehitada kaasaja nõuetele vastavad vee- ja kanalisatsiooni ning pinnase- ja pinnavee käitlemise tehnovõrgud, pumplad ning puhastusseadmed. Uute torustike rajamine ja rekonstrueerimine on tunduvalt vähendanud avariide sagedust, infiltratsiooni ja veekadusid. Infiltratsiooni ja veekadude vähenemisega kaasneb kulutuste vähenemine elektrienergia osas, kuna kulutatakse energiat vaid reaalselt tarbitava vee-/reoveekoguse pumpamiseks. Kuna AS Emajõe Veevärk tegevuspiirkond hõlmab ka üle 2000 ie reoveekogumisalasid, siis liitumistasu ja veeteenuse hinna kehtestamiseks tuleb vastavalt ÜVK seadusele esitada vastav taotlus koos ettepanekuga Konkurentsiametile. Konkurentsiamet kontrollib seejuures, kas liitumistasu ja teenuse hinna arvestamisel on lähtutud Konkurentsiameti poolt kehtestatud põhimõtetest. AS Emajõe Veevärk planeerib vastavasisulise taotluse esitada Konkurentsiametile 2012. aasta teisel poolel, eesmärgiga kehtestada kogu teeninduspiirkonnas ühtne vee- ja kanalisatsiooniteenuse hind alates 2012. aasta sügisest.

6. Konguta valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava Konguta vallas on tarbijad ühisveevarustuse ja –kanalisatsiooniga varustatud kuues asumis: Annikoru, Konguta, Metsalaane, Kurelaane, Mälgi ja Kobilu külades. Annikoru, Metsalaane ja Kurelaane külades on moodustatud reoveekogumisalad. Metsalaane ja Kurelaane külad jäävad Elva linna reoveekogumisalasse. Arendamise kava koostajate, Konguta Vallavalitsuse ning AS-i Emajõe Veevärk esindajate ühise arutelu tulemusena on leitud, et parimaks lahenduseks ÜVK süsteemide arendamisel on jagada vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine ja arendamine etappideks. See tagab tööde jätkusuutliku teostamise ja arvestab valla ja vee-ettevõtte majanduslike võimalustega.

Alljärgnevalt on lähtuvalt ptk 4 esitatud põhimõtetest üldiselt välja toodud planeeritavad veemajanduse arendustegevused Konguta valla ühisveevarustuse ja – kanalisatsiooniga varustatud asulates aastatel 2012-2024: o 2012-2014 (I etapp) – Konguta ja Mälgi külade ühisveevarustuse ja – kanalisatsiooni rekonstrueerimine, sh puurkaev-pumplate ning reoveepuhastite rajamine ja rekonstrueerimine o 2015-2024 (II etapp) – Annikoru, Konguta ja Mälgi külade tuletõrje veevõtukohtade rajamine ja rekonstrueerimine. Käesoleva arengukava realiseerimisel tuleb arvestada alljärgnevaid aspekte: tehnilised – puudub ülevaatlik tehniline andmebaas enne 1995. aastat rajatud vee- ja kanalisatsioonivõrgu paiknemise ja seisukorra kohta (teostusjoonised jm.); keskkonnamõjud – ühisveevärgi ja -kanalisatsioonirajatiste ehitamisel tuleb vältida planeeritavate ehitiste ja rajatiste negatiivseid mõjutegureid veestikule ja maastiku teistele osadele ning kinni pidada loodus- ja veekaitse nõuetest; majanduslikud – puuduvad omavahendid sellises mahus, et lühikese ajaperioodi jooksul teostada ulatuslikke ÜVK süsteemide rekonstrueerimise- ja rajamistöid kogu valla territooriumil; sotsiaal-majanduslikud – ÜVK süsteemide arendamisel tuleb arvestada elanikkonna huviga vee- ja kanalisatsiooniteenuste vastu, elanikkonna maksevõime, jätkusuutliku vee-ettevõtte loomise ja majandamisega.

6.1 Ülevaade möödunud perioodil valminud arendusprojektidest Möödunud perioodil (2006-2011) on Konguta vallas tehtud ühisveevarustuse ja - kanalisatsiooni arendamiseks ja rekonstrueerimiseks järgnevad investeeringud: Annikoru küla torustike rajamine kogumaksumusega 254 803,6 €, sh: - Veetorustike rajamine ja rekonstrueerimine – 127 401,8 €

- Kanalisatsioonitorustike rajamine ja rekonstrueerimine – 127 401,8 € Annikoru küla puurkaev-pumpla rekonstrueerimine – 102 405,12 € Annikoru küla reoveepuhasti rekonstrueerimine (sh reoveepumpla rajamine) – 237 025,84 €. Metsalaane ja Kurelaane külade vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine 2010-2011 aastal – 310 782 €.

6.2 Annikoru küla

6.2.1 Veevarustuse peamised probleemid Alljärgnevalt on toodud peamised probleemid, mis esinevad Annikoru küla ühisveevarustussüsteemi toimimisel käesoleval ajal. Tuletõrjevee tarbeks rajatud veemahutid ja veevõtukohad ei taga kogu piirkonna vajalikku tuletõrjevee kogust. Annikoru küla keskuses on tuletõrje veevõtuks võimalik kasutada eelkõige kooli juures olevat veevõtumahutit. Lisaks on võimalik vett võimalik võtta ka laululava juures olevast tiigist ning kahest eravalduses olevast veevõtumahutist. Veevõtukoht on rajatud ka Laatsi puurkaevu juurde, kuid see pole sobilik tuletõrje veevõtuks, kuna puurkaevu pumba tootlikkus on liiga väike. Vastavalt tuletõrje veevarustuse standardile (EVS 812-6:2005) võib tuletõrje-veehoidla kasutusraadius olla kuni 200 meetrit.

6.2.2 Perspektiivne veetarve Annikoru külas Annikoru küla ühisveevärgiga on käesoleval ajal ühendatud 249 elanikku. Ühisveevarustuse tarbeks on kasutusel üks puurkaev (katastri nr 6820). Ühisveevärgi vett kasutab ka enamus Annikoru küla ettevõtteid ja asutusi. Asutustest on suuremad ühisveevärgi vee kasutajad Konguta Kool, Vallavalitus ning Rahvamaja. 2010. aastal tarbiti Annikoru küla ühisveevarustuse puurkaevust ligikaudu 8 234 m3 vett, ehk ligikaudu 22,6 m3 ööpäevas. Alljärgnevas tabelis 39 on toodud Annikoru küla perspektiivne veetarve.

Tabel 39. Annikoru küla perspektiivne veetarve Parameeter Ühik 2012 2014 2016 2018 2020 2022 2024 Elanike arv 330 326 324 324 324 324 324 ÜV-ga ühendatud elanike arv 248 246 245 245 245 245 245 Liitunute osakaal % 75 75 76 76 76 76 76 Ühiktarbimine l/d*in 70 72 74 76 78 80 80 Elanike veetarve m3/d 17,4 17,7 18,1 18,6 19,1 19,6 19,6 Asutuste ja ettevõtete veetarve m3/d 5,4 5,4 5,4 5,4 5,4 5,4 5,4 Veetarve kokku m3/d 22,8 23,2 23,6 24,1 24,5 25,0 25,0 Veekaod m3/d 4,6 4,6 4,7 3,6 3,7 2,5 2,5 Veetootmine kokku m3/d 27,4 27,8 28,3 27,7 28,2 27,5 27,5 Elanike veetarve m3/a 6 336 6 465 6 617 6 796 6 975 7 154 7 154 Asutuste ja ettevõtete veetarve m3/a 1 985 1 985 1 985 1 985 1 985 1 985 1 985 Veetarve kokku m3/a 8 321 8 450 8 602 8 781 8 960 9 139 9 139 Veekaod m3/a 1 664 1 690 1 720 1 317 1 344 914 914 Veetootmine kokku m3/a 9 986 10 140 10 323 10 098 10 304 10 053 10 053

Perspektiivne veetarve Annikoru külas on aastal 2024 ligikaudu 25 m3 ööpäevas (tabel 39). Perspektiivse veetarbe puhul on arvestatud, et keskmiselt tarbivad elanikud ööpäevas 80 liitrit vett. Veetarbe prognoosi puhul on arvestatud, et suurem enamus Annikoru küla keskuse elanikest on liitunud ühisveevarustusega ning täiendavaid liitujaid ei lisandu. Asutuste puhul on arvestatud, et tarbijate arv tulevikus ei suurene ning veetarve seetõttu ei suurene. Ettevõtete veetarve on võetud 2010. aasta seisuga, sest ei ole teada, kui palju ettevõtteid tekib juurde ning kui paljud likvideeritakse.

6.2.3 Ühisveevärgi arendamise alternatiivid Annikoru külas on ühisveevarustuse tarbeks kasutusel üks puurkaev. Veevõrku suunatav vesi vastab käesolevaks ajaks joogivee kvaliteedi nõuetele. Olemasolevad tuletõrje veevõtukohad ei taga kogu piirkonna vajalikku tuletõrjevee kogust. Seetõttu on vajalik täiendava tuletõrje veevõtukoha/-mahuti rajamine Annikoru küla keskuse piirkonda.

6.2.4 Veevarustuse edasine areng Kuna Annikoru külas on ühisveevarustusega liitunud või liitumise võimalus tagatud suuremale osale küla keskasula tarbijatele, siis on ühisveevarustuse arendamise kava koostamisel arvestatud, et täiendavaid liitujaid ühisveevarustusega ei lisandu. Perspektiivis (aastal 2024) tuleb arvestada, et ühisveevarustussüsteemiga on ühendatud kõik Annikoru reoveekogumisalal elavad elanikud. Lisaks elanikele tuleb arvestada ettevõtete ja asutuste veetarbega. Annikoru küla veevarustuse rekonstrueerimine on planeeritud arendamise kava teise etappi (2015-2024). Kuna olemasolevate tuletõrje veevõtukohtade ja –mahutite seisukorra ning kasutamise võimaluste kohta täpsemad andmed puuduvad on vajalik eelnevalt täpsustada

olemasolev olukord. Sellest lähtuvalt võib osutuda vajalikuks olemasolevate veevõtukohtade ja –mahutite rekonstrueerimine. Käesolevas arendamise kavas on pikemas perspektiivis (2015-2024) ette nähtud siiski ühe tuletõrje veevõtumahuti rajamine Annikoru küla keskossa. Ühisveevarustuse arendamine ja rekonstrueerimine toimub valla ja vee-ettevõtte omavahenditest ning SA Keskkonnainvesteeringute Keskus toetuste abil. Järgnevalt on välja toodud ühisveevarustuse arendamise etapid ning vajalikud tegevused Annikoru külas. Annikoru küla olemasolevad ja perspektiivsed ühisveevarustuse ja - kanalisatsioonirajatised on kirjeldatud käesoleva töö lisades esitatavatel joonistel 1 ja 7. Ühisveevärgi arendamise II etapp, 2015-2024 Kuna olemasolevad tuletõrje veevõtumahutid ning veevõtukohad ei taga piirkonnas piisavat tuletõrje varu (vastavalt tuletõrje veevarustuse standardile EVS 812-6:2005), rajatakse Annikoru küla keskossa üks uus veevõtumahuti või -tiik mahuga ca 100 m3. Veevarustussüsteemi arenguks vajalikud tegevused aastatel 2015-2024: Tuletõrje veevõtumahuti (-tiigi) rajamine Annikoru küla keskossa eramute piirkonda Puhja-Konguta maantee äärde. Ühisveevärgi arendamiseks ja rekonstrueerimiseks vajalike investeeringute maksumus Annikoru külas on toodud tabelis 40. Tabel 40. Annikoru küla ühisveevarustuse arendamiseks vajalikud investeeringute mahud. Projekti osa Tegevused Ühik Kogus Kokku (Eurot) Annikoru küla Tuletõrje veevõtumahuti (-tiigi) rajamine tk 1 28 760 ühisveevärgi Uuringud, projekteerimine 10% 2 876 arendamine 2015- Ettenägematud kulud 10% 2 876 2024 Projektijuhtimine, ehitusjärelvalve 5% 1 438 KOKKU: 35 950 Annikoru küla ühisveevärgi arendamine KOKKU: 35 950

6.2.5 Kanalisatsioonisüsteemi peamised probleemid Ühiskanalisatsiooni toimimises käesoleval ajal suuremad probleemid puuduvad. Vanemate eelkõige kinnistusiseste kanalisatsioonitorustike ja –kaevude amortisatsioonist tulenevalt toimub kanalisatsioonisüsteemi sademete- ja lumesulamisvee infiltratsioon. Kuivemal perioodil võib toimuda ka reovee filtreerumine pinnasesse.

6.2.6 Annikoru küla perspektiivne reostuskoormus Prognoositav Annikoru küla reostuskoormus on ligikaudu 248 ie. Ühiskanalisatsiooniga liitunute osakaal on ligikaudu 76 protsenti küla elanikest.

Annikoru küla perspektiivne reovee vooluhulk ja reostuskoormus on toodud alljärgnevas tabelis (tabel 41). Reovee vooluhulga prognoosimisel on arvestatud, et asutuste ja ettevõtete reovee kogus perspektiivis ei suurene ning jääb samaks. Infiltratsioonivee osakaal moodustab ca 15 % tarbijatele pumbatud vee kogusest. Tabel 41. Annikoru küla perspektiivne reovee vooluhulk ja reostuskoormus. Parameeter Ühik 2012 2014 2016 2018 2020 2022 2024 ÜK-ga ühendatud elanike arv 248 246 245 245 245 245 245 Liitunute osakaal % 75 75 76 76 76 76 76 Ühiktarbimine l/d*in 70,0 72,0 74,0 76,0 78,0 80,0 80,0 Elanike kanalisatsioon m3/d 17,4 17,7 18,1 18,6 19,1 19,6 19,6 Asutuste ja ettevõtete kanalisatsioon m3/d 0,3 0,3 0,3 0,3 0,3 0,3 0,3 Kanalisatsioon kokku m3/d 17,6 18,0 18,4 18,9 19,4 19,9 19,9 Infiltratsioon m3/d 2,6 2,7 2,8 2,8 2,9 3,0 3,0 Reovesi kokku m3/d 20,3 20,7 21,1 21,7 22,3 22,8 22,8 Elanike kanalisatsioon m3/a 6 336 6 465 6 617 6 796 6 975 7 154 7 154 Asutuste ja ettevõtete kanalisatsioon m3/a 95 95 95 95 95 95 95 Kanalisatsioon kokku m3/a 6 431 6 560 6 712 6 891 7 070 7 249 7 249 Infiltratsioon m3/a 965 984 1 007 1 034 1 061 1 087 1 087 Reovesi kokku m3/a 7 396 7 544 7 719 7 925 8 131 8 336 8 336

Annikoru küla elanike, asutuste ning ettevõtete poolt tekitatud arvutuslik perspektiivne reovee vooluhulk on ööpäevas ca 19,9 m3 (vt tabel 41). Ühiskanalisatsiooniga ühendatud elanike poolt tekib arvutuslikult ööpäevas ligikaudu 19,6 m3 reovett, mis on ligikaudu 98 % kogu tekkivast vooluhulgast. Annikoru küla reoveepuhasti ööpäevane reostuskoormus on ligikaudu 14,9 kg BHT7/d. Antud parameetrid on arvutuslikud ning võivad mõnevõrra erineda reaalsest olukorrast.

6.2.7 Reovee puhastamise alternatiivid Olemasolev Annikoru küla reoveepuhasti on rekonstrueeritud 2010. aastal. Annikoru küla reoveepuhastina on kasutusel kestvusõhutusega aktiivmudapuhasti MINICLAR BC-350. Järelpuhastuseks on kasutusel kaks biotiiki kogupindalaga ca 1450 m2. Puhasti tagab üldjuhul reovee nõuetekohase puhastuse. Sellest lähtuvalt reovee puhastamise alternatiivid Annikoru külas puuduvad.

6.2.8 Kanalisatsioonisüsteemi edasine areng Arendamise kava koostamisel on arvestatud, et perspektiivis (aastal 2024) on ühiskanalisatsiooniga ühendatud suurem osa Annikoru küla reoveekogumisalal elavatest elanikest ning täiendavaid liitujaid ei lisandu. Lisaks elanikele on arvestatud ka ettevõtete ja asutuste reoveega. Kuna olemasolev ühiskanalisatsioon on Annikoru küla keskuses täies ulatuses rekonstrueeritud ning lähima 5-10 aasta jooksul ühiskanalisatsiooni laiendamist ette pole näha, siis investeeringuid ühiskanalisatsiooni arendamiseks pole käesolevas arendamise kavas ette nähtud. Nõuetekohase

reoveepuhastuse tagamiseks on vajalik olemasolevat Annikoru küla reoveepuhastit ning kanalisatsioonisüsteeme regulaarselt hooldada.

6.2.9 Sademeveesüsteemi edasine areng Sademeveesüsteemide arendamine aastatel 2012-2024. Tulenevalt Euroopa Liidu Veepoliitika raamdirektiivist (2000/60/EÜ) ja Eesti veemajanduspoliitika strateegilistest ülesannetest, tuleb kõik veemajandusprobleemid sh. veevarustuse, kanalisatsioon ja pinnase- ja pinnaveekäitlus korraldada alates 2009. aastast (vesikondade veemajanduskavade valmimise tähtaeg) kompleksselt valgalapõhise printsiibi kohaselt, mis tähendab kõikide veekogu valgalal paiknevate objektide käsitlemist tulenevalt vee liikumisest veekogu valgala piirides. Sademeveekanalisatsioon Annikoru külas puudub. Osaliselt on jäetud sademevete ärajuhtimiseks kasutusele vanemad kanalisatsioonitorustikud. Sademevee ärajuhtimiseks on külas kasutusel kraavid. Tulenevalt maapinna langusest juhitakse sademetevesi kraavide abil peamiselt külast idapoole jääva Kentsi paisjärve suunas. Perspektiivis on vajalik regulaarselt sademevee kanalisatsioonisüsteeme ning kraave hooldada vältimaks vihmavalingute ajal liigvee kogunemist madalamatesse piirkondadesse.

6.3 Konguta küla

6.3.1 Veevarustuse peamised probleemid Alljärgnevalt on toodud peamised probleemid, mis esinevad Konguta küla ühisveevarustussüsteemi toimimisel käesoleval ajal. Konguta puurkaev-pumplast veevõrku antav vesi ei vasta joogivee kvaliteedi nõuetele ülenormatiivse üldraua ja mangaani sisalduse tõttu. Veetöötlusseadmed puurkaev-pumplas puuduvad. Amortiseerunud veetorustikest tulenevalt esineb Konguta küla ühisveevõrgus veekadusid. Veetorustik on rajatud 30 ja enam aastat tagasi ning on seetõttu käesolevaks ajaks amortiseerunud. Tuletõrjevee tarbeks rajatud veemahutid ja veevõtukohad ei taga kogu piirkonna vajalikku tuletõrjevee kogust. Konguta külas on tuletõrje vett võimalik võtta OÜ Armin Puit hoonest ligikaudu 135 meetri kaugusel asuvast tiigist, mida ei ole juba pikka aega kasutatud ning millel puudub vajalik ligipääs. Vastavalt tuletõrje veevarustuse standardile (EVS 812-6:2005) võib tuletõrje-veehoidla kasutusraadius olla kuni 200 meetrit.

6.3.2 Perspektiivne veetarve Konguta külas Konguta küla ühisveevärgiga on käesoleval ajal ühendatud ligikaudu 58 elanikku. Konguta külas toimub tarbijate veega varustamine küla korrusmajade läheduses Elva- Rannu tee ääres asuva Väike-Konguta puurkaevu (katastri nr 14931) abil. Konguta töökoja puurkaev (katastri nr 7515) varustab veega üksnes OÜ Armin Puit tootmishoonet ja ühte ümbruskonna majapidamist (2 elanikku). 2011 aasta 9 kuu jooksul võeti puurkaevust vett ühisveevarustuse tarbeks 1608 m3, mis teeb keskmiseks ööpäevaseks veevõtuks ligikaudu 5,9 m3/d. Ühisveevarustuse vett kasutavad üksnes elanikud. Alljärgnevas tabelis 42 on toodud Konguta küla perspektiivne veetarve.

Tabel 42. Konguta küla perspektiivne veetarve Parameeter Ühik 2012 2014 2016 2018 2020 2022 2024 Elanike arv 165 163 162 162 162 162 162 ÜV-ga ühendatud elanike arv 58 60 60 60 60 60 60 Liitunute osakaal % 35 37 37 37 37 37 37 Ühiktarbimine l/d*in 100 100 100 100 100 100 100 Elanike veetarve m3/d 5,8 6,0 6,0 6,0 6,0 6,0 6,0 Asutuste ja Ettevõtete veetarve m3/d 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 Veetarve kokku m3/d 5,8 6,0 6,0 6,0 6,0 6,0 6,0 Veekaod m3/d 1,2 0,9 0,6 0,6 0,6 0,6 0,6 Veetootmine kokku m3/d 7,0 6,9 6,6 6,6 6,6 6,6 6,6 Elanike veetarve m3/a 2 117 2 190 2 190 2 190 2 190 2 190 2 190 Asutuste ja Ettevõtete veetarve m3/a 0 0 0 0 0 0 0 Veetarve kokku m3/a 2 117 2 190 2 190 2 190 2 190 2 190 2 190 Veekaod m3/a 423 329 219 219 219 219 219 Veetootmine kokku m3/a 2 540 2 519 2 409 2 409 2 409 2 409 2 409

Perspektiivne veetarve Konguta külas on aastal 2024 ligikaudu 6,0 m3 ööpäevas (tabel 42). Perspektiivse veetarbe puhul on arvestatud, et keskmiselt tarbivad elanikud ööpäevas 100 liitrit vett. Veetarbe prognoosi puhul on arvestatud, et ühisveevärgiga liitub perspektiivis ka korrusmajadest edelasuunas asuva eramu tarbijad. Ühisveevärgiga liitunud asutused ja ettevõtted Konguta külas puuduvad. Veekadude osakaalu pole võimalik hinnata, kuna tarbijateni jõudva vee koguse kohta käesoleval ajal andmed puuduvad. Ühisveevärgi torustike rekonstrueerimise tulemusel on eeldatud, et veekadude osakaal väheneb 10 %-ni tarbitud vee kogusest.

6.3.3 Ühisveevärgi arendamise alternatiivid Konguta külas on ühisveevarustuse tarbeks kasutusel üks puurkaev (katastri nr 14931). Veevõrku suunatav vesi ei vasta joogivee kvaliteedi nõuetele ülenormatiivse üldraua ja mangaani sisalduse tõttu. Seetõttu on vajalik puurkaev-pumplasse paigaldada joogiveetöötlusseadmed. Lahendamist vajab ka küla tuletõrje veevarustus, kuna tuletõrje veevõtukohad ei taga piisavat tuletõrjevee varu küla korruselamute piirkonnas.

6.3.4 Veevarustuse edasine areng Konguta külas on ühisveevarustusega liitunud suurem enamus küla keskasula tarbijatest. Perspektiivis (aastaks 2024) on arvestatud, et ühisveevarustussüsteemiga on ühendatud kõik Konguta küla keskasula elanikud. Selleks rajatakse ühisveevarustuse liitumise võimalus ka korrusmajadest edelasuunas asuva eramu tarbeks. Konguta küla veevarustuse rekonstrueerimine on planeeritud arendamise kava esimesse etappi (2012-2014). Kuna olemasoleva tuletõrje veevõtukoha seisukorra ning kasutamise võimaluste kohta täpsemad andmed puuduvad on vajalik

eelnevalt täpsustada olemasolev olukord. Sellest lähtuvalt võib osutuda vajalikuks olemasoleva veevõtukoha rekonstrueerimine. Käesolevas arendamise kavas on pikemas perspektiivis (2015-2024) ette nähtud ühe tuletõrje veevõtumahuti (-tiigi) rajamine Konguta küla keskusesse korrusmajade piirkonda. Ühisveevarustuse arendamine ja rekonstrueerimine toimub valla ja vee-ettevõtte omavahenditest ning SA Keskkonnainvesteeringute Keskus toetuste abil. Järgnevalt on välja toodud ühisveevarustuse arendamiseks vajalikud tegevused Konguta külas. Konguta küla olemasolevad ja perspektiivsed ühisveevarustuse ja - kanalisatsioonirajatised on kirjeldatud käesoleva töö lisades esitatavatel joonistel 2 ja 8. Ühisveevärgi arendamise I etapp, 2012-2014 Konguta küla ühisveevarustuse torustikud on enam kui 30 aastat vanad ning seetõttu osaliselt amortiseerunud. Ühisveevärgi arendamise esimeses etapis rekonstrueeritakse suurem enamus Konguta küla keskasula veetorustikest. Kuna paljud veetorud on rajatud erakinnistutele on raskendatud torustike hooldustööd, mistõttu paigaldatakse need rekonstrueerimise käigus teede äärde. Olemasolev ühisveevarustuses kasutatav Väike-Konguta puurkaev-pumpla (katastri nr 14931) hoone ning seadmestik on rahuldavas seisukorras. Samas ei vasta Väike- Konguta puurkaev-pumplast veevõrku antav vesi joogivee kvaliteedi nõuetele (Sotsiaalministri 31. 07. 2001. a. määrus nr. 82, "Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid") ülenormatiivse üldraua ja mangaani sisalduse tõttu. Seega on vajalik paigaldada puurkaev-pumplasse veetöötlusseadmed. Kuna olemasolevas pumpla hoones puudub vajalik ruum veetöötlus- ja rõhutõsteseadmete paigutamiseks on vajalik pumpla hoone rekonstrueerida. Veevarustussüsteemi arenguks vajalikud tegevused aastatel 2012-2014: Väike-Konguta puurkaev-pumpla rekonstrueerimine ning joogiveetöötlus seadmete paigaldamine; Olemasoleva ühisveevarustuse torustiku rekonstrueerimine kogupikkusega hinnanguliselt 252 meetrit; Ühisveevärgi arendamise II etapp, 2015-2024 Lahendamist vajab ka küla tuletõrje veevarustus, kuna Konguta külas olev tuletõrje veevõtukoht ei taga piirkonnas piisavat tuletõrjevee varu (vastavalt tuletõrje veevarustuse standardile EVS 812-6:2005). Selleks rajatakse Konguta küla keskusesse korrusmajade piirkonda ca 100 m3 suurune tuletõrje veevõtumahuti (-tiik). Veevarustussüsteemi arenguks vajalikud tegevused aastatel 2015-2024: Tuletõrje veevõtumahuti (-tiigi) rajamine Konguta küla keskusesse korrusmajade lähedusse.

Ühisveevärgi arendamiseks ja rekonstrueerimiseks vajalike investeeringute maksumus Konguta külas on toodud tabelis 43. Tabel 43. Konguta küla ühisveevarustuse arendamiseks vajalikud investeeringute mahud. Projekti osa Tegevused Ühik Kogus Kokku (Eurot) Konguta küla Konguta puurkaev-pumpla rekonstrueerimine ühisveevärgi (sh. veetöötlusseadmete paigaldamine) kmpl 1 46 000 rekonstrueerimine Olemasolevate amortiseerunud veetorustike 2012-2014 rekonstrueerimine Konguta külas m 252 35 985 Ettenägematud kulud 5% 4 099 Projektijuhtimine, ehitusjärelvalve 5% 4 099 KOKKU: 90 184 Konguta küla Tuletõrje veevõtumahuti (-tiigi) rajamine tk 1 28 760 ühisveevärgi Uuringud, projekteerimine 10% 2 876 arendamine 2015- Ettenägematud kulud 10% 2 876 2024 Projektijuhtimine, ehitusjärelvalve 5% 1 438 KOKKU: 35 950 Konguta küla ühisveevärgi rekonstrueerimine KOKKU: 169 225

6.3.5 Kanalisatsioonisüsteemi peamised probleemid Alljärgnevalt on toodud peamised probleemid, mis esinevad Konguta küla ühiskanalisatsioonisüsteemi toimimisel käesoleval ajal. Kanalisatsioonitorustik ning –kaevud on amortiseerunud ning toimub sademete- ja lumesulamisvee infiltratsioon kanalisatsioonisüsteemi. Kuivemal perioodil võib toimuda ka reovee filtreerumine pinnasesse. Konguta külas ei toimu reovee puhastamist ning reovesi juhitakse otse suublaks olevasse maaparanduskraavi. Reovesi juhitakse küla lõunaosas Suurekraavi kinnistul asuvasse kraavi, mis omakorda suubub Käo ojja.

6.3.6 Konguta küla perspektiivne reostuskoormus Prognoositav Konguta küla reostuskoormus on ligikaudu 58 ie. Ühiskanalisatsiooniga liitunute osakaal on ligikaudu 35 protsenti küla elanikest. Ühiskanalisatsiooni rekonstrueerimise käigus tagatakse kanalisatsiooniga liitumise võimalus kõigile korrusmajade piirkonnas olevatele tarbijatele, mille tulemusena suureneb liitujate osakaal ligikaudu 37 protsendini küla elanikest. Konguta küla perspektiivne reovee vooluhulk ja reostuskoormus on toodud alljärgnevas tabelis (tabel 44). Reovee vooluhulga prognoosimisel on arvestatud, et infiltratsioonivee osakaal väheneb kanalisatsioonitorustike ja -kaevude rekonstrueerimise tulemusel ning väheneb 30 %-ni üldisest vooluhulgast.

Tabel 44. Konguta küla perspektiivne reovee vooluhulk. Parameeter Ühik 2012 2014 2016 2018 2020 2022 2024 ÜK-ga ühendatud elanike arv 58 60 60 60 60 60 60 Liitunute osakaal % 35 37 37 37 37 37 37 Ühiktarbimine l/d*in 100 100 100 100 100 100 100 Elanike kanalisatsioon m3/d 5,8 6,0 6,0 6,0 6,0 6,0 6,0 Asutuste ja ettevõtete kanalisatsioon m3/d 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 Kanalisatsioon kokku m3/d 5,8 6,0 6,0 6,0 6,0 6,0 6,0 Infiltratsioon m3/d 5,8 4,2 1,8 1,8 1,8 1,8 1,8 Reovesi kokku m3/d 11,6 10,2 7,8 7,8 7,8 7,8 7,8 Elanike kanalisatsioon m3/a 2 117 2 190 2 190 2 190 2 190 2 190 2 190 Asutuste ja ettevõtete kanalisatsioon m3/a 0 0 0 0 0 0 0 Kanalisatsioon kokku m3/a 2 117 2 190 2 190 2 190 2 190 2 190 2 190 Infiltratsioon m3/a 2 117 1 533 657 657 657 657 657 Reovesi kokku m3/a 4 234 3 723 2 847 2 847 2 847 2 847 2 847 Konguta küla elanike poolt tekitatud arvutuslik perspektiivne reovee vooluhulk on ööpäevas ca 6,0 m3 (vt tabel 44). Ühiskanalisatsiooniga ühendatud asutused ja ettevõtted puuduvad. Konguta küla reoveepuhasti ööpäevane reostuskoormus on ligikaudu 3,6 kg BHT7/d. Antud parameetrid on arvutuslikud ning võivad mõnevõrra erineda reaalsest olukorrast.

6.3.7 Reovee puhastamise alternatiivid Konguta külas reovee puhastamist ei toimu. Reovesi juhitakse isevoolse kanalisatsioonitorustiku abil küla lõunaosas Suurekraavi kinnistul asuvasse kraavi, mis omakorda suubub Käo ojja. Arendamise kava esimesel etapil tuleb rajada uus reoveepuhasti küla keskasulas tekkiva reovee puhastamiseks. Töö koostajad kaalusid erinevaid reoveepuhastuse alternatiive, selgitamaks välja tehnilisest aspektist, keskkonnamõjude seisukohalt ning majanduslikult kõige parem lahendus Konguta küla reovee puhastamiseks. Reoveepuhasti perspektiivse reostuskoormuse arvestamisel on võetud arvesse, et ühiskanalisatsiooni juhitakse üksnes elanike olmereovett. Perspektiivis on reoveepuhastile juhitava reovee reostuskoormus ligikaudu 60 inimekvivalenti. Alternatiivide hulka ei kuulu individuaalsete reovee kogumissüsteemide rajamine, kuna suures osas on külas ühiskanalisatsioon olemas ning kogumiskaevude rajamine ning tühjendamine kujuneks pikemas perspektiivis kulukamaks lahenduseks. Samuti ei kaaluta pikemalt reovee survetorustiku ehitamist ja reovee juhtimist lähedalasuvale suuremale reoveepuhastile, kuna selle maksumus ületaks mitmekordselt kohapealse reoveepuhasti rekonstrueerimise maksumuse. Rajatava reoveepuhasti asukoha valikul on määravaks sobiva maatüki olemasolu, kus oleks tagatud ka reoveepuhasti piisav kuja. Sellest lähtuvalt tuleb konsultandi ning Vallavalitsuse hinnangul Konguta küla reovee puhastus lahendada kompaktpuhasti

baasil, kuna pinnasfiltersüsteemil põhineva reoveepuhastuse korral pole võimalik tagada piisavat kuja. HELCOM soovituste ning Vabariigi Valitsuse määruse “Reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise nõuded ja piirmäärad ning nende nõuete täitmise kontrollimise meetmed” eelnõu kohaselt pole alla 300 ie (inimekvivalendi) suuruse reostuskoormusega reoveekogumisala (ja reoveepuhasti) korral suublasse juhitavale heitveele kohaldatud üldlämmastiku ja –fosfori piirmäärasid. Alla 300 ie reoveepuhastite korral ei oleks üldfosfori piirsisalduse nõude täitmisel tekkiv keskkonnakaitseline tule proportsionaalne kaasnevate kulutustega. Kuna Konguta küla piirkonnas on põhjavesi kaitstud, on ülaltoodust lähtuvalt elanike olmereovee puhastamiseks majanduslikult, tehniliselt ning keskkonnamõjude seisukohalt parim lahendus kompaktreoveepuhasti rajamine. Rajatav reoveepuhasti asukohana on sobilik kasutada Pihlakas maaüksuse (katastri tunnus 33101:004:0036) edelaservas olevat maa-ala. Rajatava Konguta reoveepuhasti koosseisu kuuluvad järgmised sõlmed: reoveepumpla, käsivõre, mitmeastmeline septik (30 m3) koos pumbakambriga, bioloogiline puhastus, järelsetiti ning jääksettemahuti. Reoveepuhasti rajamise koosseisu kuulub reoveepumpla rajamine. Rekonstrueeritava reoveepuhasti ümber rajatakse piirdeaed ning puhastini rajatakse juurdepääsutee. Lisaks on reoveepuhasti rajamisel vajalik likvideerida olemasolev mittetöötav settesüsteem. Alljärgnevas tabelis on toodud reoveepuhasti rajamise peamised tegevused ja komponendid ning hinnangulised maksumused. Tabel 45. Konguta reoveepuhasti peamised komponendid ja maksumus Ühik Kogus Hinnanguline Seade/ehitustöö maksumus (EUR)1 Reoveepumpla kompl 1 28 770 Lammutustööd kompl 1 4 480 Ehitustööd kompl 1 72 230 Elektri-ja automaatikatööd kompl 1 12 470 Torutööd m 30 3 840 Heakord, teed, platsid, aed - 1 5 860 Piirdeaed m 90 3 460 Platsitööd m2 250 960 Juurdepääsutee m 30 1 440 Biotiigid m2 0 0 Elektriliitumine A 16 1 790 Uuringud ja projekteerimine (10%) 12 944 KOKKU 142 384 Märkus: 1. Hind ei sisalda käibemaksu (20%). Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kavas on Konguta küla reoveepuhasti maksumuse korral arvestatud biokiletehnoloogial põhineva kompaktpuhasti rajamise maksumusega, kuid lõplik reoveepuhasti valik tehakse hilisema projekteerimise käigus. Kuna turul pakutavaid kompaktpuhastite erinevaid lahendusi on mitmeid,

tehakse lõplik reoveepuhasti tehnoloogilise lahenduse valik hankedokumentide põhjal esitatud pakkumiste alusel.

6.3.8 Kanalisatsioonisüsteemi edasine areng Arendamise kava koostamisel on arvestatud, et perspektiivis (aastal 2024) on ühiskanalisatsiooniga ühendatud suurem osa Konguta küla keskuses elavatest elanikest. Asutusi ning ettevõtteid ühiskanalisatsiooniga liitunud pole. Konguta küla ühiskanalisatsiooni rekonstrueerimine (sh reoveepuhasti rajamine) on planeeritud arendamise kava esimesse etappi (2012-2014). Ühiskanalisatsiooni rekonstrueerimine toimub valla ja vee-ettevõtte omavahenditest ning SA Keskkonnainvesteeringute Keskus toetuste abil. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 19. märtsi 2009. aasta määrusele nr 57 „Reoveekogumisalade määramise kriteeriumid“ pole Konguta küla ühiskanalisatsiooniga kaetud alal reoveekogumisala moodustamiseks piisavalt suur (minimaalselt 5 ha). Seetõttu toimub Konguta külas ühisveevarustuse ja – kanalisatsiooni arendamine ja rekonstrueerimine käesoleva arendamise kava alusel perspektiivse ühiskanalisatsiooniga kaetaval alal. Järgnevalt on välja toodud ühiskanalisatsiooni arendamise etapid ning vajalikud tegevused Konguta külas. Kanalisatsioonisüsteemi arendamise I periood, 2012-2014. Konguta küla kanalisatsioon on isevoolne ning reovesi suunatakse küla lõunaosas olevasse kraavi, kuhu praegusel hetkel reovesi ei jõua, sest olemasolevad kanalisatsioonitrassid on ära vajunud ning lekivad. Reovee suublana kasutatakse Suurekraavi kinnistul asuvat kraavi. Kanalisatsioonitrasside kogupikkuseks on hinnanguliselt 512 meetrit. Tegemist on valdavalt malmtorustikuga. Tulenevalt torustike ja kanalisatsioonikaevude vanusest on need suures osas amortiseerunud, mistõttu toimub sademete- ja lumesulamisvee infiltratsioon kanalisatsioonisüsteemi. Vastupidine protsess - reovee filtreerumine pinnasesse – võib toimuda põuaperioodidel, kui pinnavee tase langeb allapoole kollektorite paigaldussügavust. Pinnasesse imbuv reovesi võib põhjustada maapinnalähedase põhjavee reostumist. Seega on vajalik Konguta küla ühiskanalisatsioon rekonstrueerida ning rajada reovee puhastamiseks uus reoveepuhasti. Kanalisatsioonisüsteemi arenguks vajalikud tegevused aastatel 2012-2014: Konguta küla keskasula elanike reovee puhastamiseks kompaktpuhasti rajamine; Konguta küla olemasolevate amortiseerunud ühiskanalisatsioonitorustike rekonstrueerimine kogupikkusega hinnanguliselt 348 meetrit. Ühiskanalisatsiooni arendamiseks vajalike investeeringute maksumus Konguta külas on toodud tabelis 46.

Tabel 46. Konguta küla ühiskanalisatsiooni arendamiseks vajalikud investeeringute mahud. Projekti osa Tegevused Ühik Kogus Kokku (Eurot) Konguta küla Olemasolevate amortiseerunud isevoolsete ühiskanalisatsiooni kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimine m 348 57 195 arendamine ja Konguta küla reoveepuhasti (sh reoveepumpla) rekonstrueerimine rajamine kmpl 1 142 384 2012-2014 Ettenägematud kulud 5% 9 979 Projektijuhtimine, ehitusjärelvalve 5% 9 979 KOKKU: 219 537 Konguta küla ühiskanalisatsiooni arendamine ja rekonstrueerimine KOKKU: 219 537

6.3.9 Sademeveesüsteemi edasine areng Sademeveesüsteemide arendamine aastatel 2012-2024. Tulenevalt Euroopa Liidu Veepoliitika raamdirektiivist (2000/60/EÜ) ja Eesti veemajanduspoliitika strateegilistest ülesannetest, tuleb kõik veemajandusprobleemid sh. veevarustuse, kanalisatsioon ja pinnase- ja pinnaveekäitlus korraldada alates 2009. aastast (vesikondade veemajanduskavade valmimise tähtaeg) kompleksselt valgalapõhise printsiibi kohaselt, mis tähendab kõikide veekogu valgalal paiknevate objektide käsitlemist tulenevalt vee liikumisest veekogu valgala piirides. Sademeveekanalisatsioon Konguta külas puudub. Tulenevalt maapinna langusest juhitakse sademetevesi kraavide abil peamiselt küla lõunaosas olevate maaparanduskraavide suunas. Perspektiivis on vajalik regulaarselt kraave hooldada ning vajadusel rekonstrueerida vältimaks vihmavalingute ajal liigvee kogunemist madalamatesse piirkondadesse.

6.4 Metsalaane küla

6.4.1 Veevarustuse peamised probleemid Ühisveevarustuse toimimises käesoleval ajal suuremad probleemid puuduvad. Metsalaane külas on üks veevõrk, mis on rekonstrueeritud 2010. aastal. Käesoleval ajal tarbitakse Metsalaane külas Elva linna ühisveevarustuse vett, mis suunatakse veevõrku peale veetöötlusseadmete läbimist. Lisaks on vett võimalik võtta ka Metsalaane küla elamute puurkaevust (katastri nr 6838), mis on käesoleval ajal reservis. Veevõrgust võetav vesi vastab joogivee kvaliteedi nõuetele (Sotsiaalministri 31. 07. 2001. a. määrusega nr. 82, "Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid").

6.4.2 Perspektiivne veetarve Metsalaane külas Metsalaane küla ühisveevärgiga on käesoleval ajal ühendatud ligikaudu 58 elanikku. Ühisveevarustuse tarbeks võetakse vett Elva linna veevõrgust.

2010. aastal tarbiti Metsalaane küla ühisveevarustuse ligikaudu 1887 m3 vett, ehk ligikaudu 5,2 m3 ööpäevas. Alljärgnevas tabelis 47 on toodud Metsalaane küla perspektiivne veetarve. Tabel 47. Metsalaane küla perspektiivne veetarve Parameeter Ühik 2012 2014 2016 2018 2020 2022 2024 Elanike arv 151 149 148 148 148 148 148 ÜV-ga ühendatud elanike arv 58 58 58 58 58 58 58 Liitunute osakaal % 38 39 39 39 39 39 39 Ühiktarbimine l/d*in 90 90 90 90 90 90 90 Elanike veetarve m3/d 5,2 5,2 5,2 5,2 5,2 5,2 5,2 Asutuste ja ettevõtete veetarve m3/d 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 Veetarve kokku m3/d 5,2 5,2 5,2 5,2 5,2 5,2 5,2 Veekaod m3/d 0,8 0,8 0,8 0,8 0,8 0,8 0,8 Veetootmine kokku m3/d 6,0 6,0 6,0 6,0 6,0 6,0 6,0 Elanike veetarve m3/a 1 905 1 905 1 905 1 905 1 905 1 905 1 905 Asutuste ja ettevõtete veetarve m3/a 0 0 0 0 0 0 0 Veetarve kokku m3/a 1 905 1 905 1 905 1 905 1 905 1 905 1 905 Veekaod m3/a 286 286 286 286 286 286 286 Veetootmine kokku m3/a 2 191 2 191 2 191 2 191 2 191 2 191 2 191

Perspektiivne veetarve Metsalaane külas on aastal 2024 ligikaudu 5,2 m3 ööpäevas (tabel 47). Perspektiivse veetarbe puhul on arvestatud, et keskmiselt tarbivad elanikud ööpäevas 90 liitrit vett. Veetarbe prognoosi puhul on arvestatud, et suurem enamus Metsalaane küla keskuse elanikest on liitunud ühisveevarustusega ning täiendavaid liitujaid ei lisandu. Asutusi ning ettevõtteid ühisveevärgiga liitunud pole.

6.4.3 Veevarustuse edasine areng Ühisveevärk on rekonstrueeritud aastatel 2010-2011 ning on heas seisukorras, mistõttu täiendavaid investeeringuid ühisveevärgi arendamiseks ning rekonstrueerimiseks pole arendamise kava 5-10 aastase perioodi jooksul ette näha.

6.4.4 Kanalisatsioonisüsteemi peamised probleemid Ühiskanalisatsiooni toimimises käesoleval ajal suuremad probleemid puuduvad. Ühiskanalisatsioon on piirkonda rajatud aastatel 2010-2011 ning on heas seisukorras. Reovesi suunatakse Elva linna ühiskanalisatsiooni ning puhastatakse Elva linna reoveepuhasti juures.

6.4.5 Metsalaane küla perspektiivne reostuskoormus Prognoositav Metsalaane küla reostuskoormus on ligikaudu 58 ie. Ühiskanalisatsiooniga liitunute osakaal on ligikaudu 39 protsenti küla elanikest ning ühiskanalisatsiooni liitumise võimalus on tagatud kõigile Elva linna reoveekogumisalasse jäävatele tarbijatele. Kuna ühiskanalisatsiooniga on varustatud

kõik Elva linnaga piirneva Metsalaane küla tiheasustusala elanikud, siis täiendavaid liitujaid perspektiivis ei lisandu. Metsalaane küla perspektiivne reovee vooluhulk ja reostuskoormus on toodud alljärgnevas tabelis (tabel 48). Reovee vooluhulga prognoosimisel on arvestatud, et infiltratsioonivee osakaal moodustab ca 15 % tarbijatele pumbatud vee kogusest. Tabel 48. Metsalaane küla perspektiivne reovee vooluhulk ja reostuskoormus. Parameeter Ühik 2012 2014 2016 2018 2020 2022 2024 ÜK-ga ühendatud elanike arv 58 58 58 58 58 58 58 Liitunute osakaal % 38 39 39 39 39 39 39 Ühiktarbimine l/d*in 90 90 90 90 90 90 90 Elanike kanalisatsioon m3/d 5,2 5,2 5,2 5,2 5,2 5,2 5,2 Asutuste ja ettevõtete kanalisatsioon m3/d 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 Kanalisatsioon kokku m3/d 5,2 5,2 5,2 5,2 5,2 5,2 5,2 Infiltratsioon m3/d 0,8 0,8 0,8 0,8 0,8 0,8 0,8 Reovesi kokku m3/d 6,0 6,0 6,0 6,0 6,0 6,0 6,0 Elanike kanalisatsioon m3/a 1 905 1 905 1 905 1 905 1 905 1 905 1 905 Asutuste ja ettevõtete kanalisatsioon m3/a 0 0 0 0 0 0 0 Kanalisatsioon kokku m3/a 1 905 1 905 1 905 1 905 1 905 1 905 1 905 Infiltratsioon m3/a 286 286 286 286 286 286 286 Reovesi kokku m3/a 2 191 2 191 2 191 2 191 2 191 2 191 2 191

Metsalaane küla elanike poolt tekitatud arvutuslik perspektiivne reovee vooluhulk on ööpäevas ca 5,2 m3 (vt tabel 48). Ühiskanalisatsiooniga ühendatud asutused ja ettevõtted puuduvad. Metsalaane küla elanike poolt ühiskanalisatsiooni juhitava reovee ööpäevane reostuskoormus on ligikaudu 3,5 kg BHT7/d. Antud parameetrid on arvutuslikud ning võivad mõnevõrra erineda reaalsest olukorrast.

6.4.6 Kanalisatsioonisüsteemi edasine areng Metsalaane külas tekkiv reovesi suunatakse Elva linna ühiskanalisatsiooni ning puhastatakse Elva linna reoveepuhasti juures. Metsalaane küla ühiskanalisatsioon on rajatud aastatel 2010-2011 ning on heas seisukorras, mistõttu täiendavaid investeeringuid ühiskanalisatsiooni arendamiseks ning rekonstrueerimiseks pole arendamise kava 5-10 aastase perioodi jooksul ette näha.

6.4.7 Sademeveesüsteemi edasine areng Sademeveesüsteemide arendamine aastatel 2012-2024. Tulenevalt Euroopa Liidu Veepoliitika raamdirektiivist (2000/60/EÜ) ja Eesti veemajanduspoliitika strateegilistest ülesannetest, tuleb kõik veemajandusprobleemid sh. veevarustuse, kanalisatsioon ja pinnase- ja pinnaveekäitlus korraldada alates 2009. aastast (vesikondade veemajanduskavade valmimise tähtaeg) kompleksselt valgalapõhise printsiibi kohaselt, mis tähendab kõikide veekogu valgalal paiknevate objektide käsitlemist tulenevalt vee liikumisest veekogu valgala piirides.

Sademeveekanalisatsioon Metsalaane külas puudub. Sademevee ärajuhtimiseks on külas kasutusel kraavid. Tulenevalt maapinna langusest juhitakse sademetevesi kraavide abil peamiselt külast lõunasuunas jääva Verevi järve suunas. Perspektiivis on vajalik regulaarselt sademevee kanalisatsioonisüsteeme ning kraave hooldada vältimaks vihmavalingute ajal liigvee kogunemist madalamatesse piirkondadesse.

6.5 Kurelaane küla

6.5.1 Veevarustuse peamised probleemid Ühisveevarustuse toimimises käesoleval ajal suuremad probleemid puuduvad. Kurelaane külas on üks veevõrk, mis on rajatud 2011. aastal. Kurelaane küla veevarustus on lahendatud Elva linna ühisveevarustuse abil. Veevõrgust võetav vesi vastab joogivee kvaliteedi nõuetele (Sotsiaalministri 31. 07. 2001. a. määrusega nr. 82, "Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid").

6.5.2 Perspektiivne veetarve Kurelaane külas Kurelaane küla ühisveevärgiga on liitumise võimalus tagatud ligikaudu 29-le elanikule. Ühisveevarustuse tarbeks võetakse vett Elva linna veevõrgust. Kurelaane küla ühisveevarustuse kaudu tarbitav arvestuslik aastane veetarve on ligikaudu 847 m3, ehk ligikaudu 2,3 m3 ööpäevas. Alljärgnevas tabelis 49 on toodud Kurelaane küla perspektiivne veetarve. Tabel 49. Kurelaane küla perspektiivne veetarve Parameeter Ühik 2012 2014 2016 2018 2020 2022 2024 Elanike arv 72 72 72 72 72 72 72 ÜV-ga ühendatud elanike arv 29 29 29 29 29 29 29 Liitunute osakaal % 40 40 40 40 40 40 40 Ühiktarbimine l/d*in 80,0 80,0 80,0 80,0 80,0 80,0 80,0 Elanike veetarve m3/d 2,3 2,3 2,3 2,3 2,3 2,3 2,3 Asutuste ja ettevõtete veetarve m3/d 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 Veetarve kokku m3/d 2,3 2,3 2,3 2,3 2,3 2,3 2,3 Veekaod m3/d 0,2 0,2 0,2 0,2 0,2 0,2 0,2 Veetootmine kokku m3/d 2,6 2,6 2,6 2,6 2,6 2,6 2,6 Elanike veetarve m3/a 847 847 847 847 847 847 847 Asutuste ja ettevõtete veetarve m3/a 0 0 0 0 0 0 0 Veetarve kokku m3/a 847 847 847 847 847 847 847 Veekaod m3/a 85 85 85 85 85 85 85 Veetootmine kokku m3/a 931 931 931 931 931 931 931

Perspektiivne veetarve Kurelaane külas on aastal 2024 ligikaudu 2,3 m3 ööpäevas (tabel 49). Perspektiivse veetarbe puhul on arvestatud, et keskmiselt tarbivad elanikud ööpäevas 80 liitrit vett. Veetarbe prognoosi puhul on arvestatud, et suurem enamus Elva linnaga piirneva Kurelaane küla tiheasustusala elanikest on liitunud

ühisveevarustusega ning täiendavaid liitujaid ei lisandu. Asutusi ning ettevõtteid ühisveevärgiga liitunud pole.

6.5.3 Veevarustuse edasine areng Ühisveevärk on rajatud 2011. aastal ning on heas seisukorras, mistõttu täiendavaid investeeringuid ühisveevärgi arendamiseks ning rekonstrueerimiseks pole arendamise kava 5-10 aastase perioodi jooksul ette näha.

6.5.4 Kanalisatsioonisüsteemi peamised probleemid Ühiskanalisatsiooni toimimises probleemid puuduvad. Ühiskanalisatsioon on piirkonda rajatud 2011 aastal ning on heas seisukorras. Reovesi suunatakse Elva linna ühiskanalisatsiooni ning puhastatakse Elva linna reoveepuhasti juures.

6.5.5 Kurelaane küla perspektiivne reostuskoormus Prognoositav Kurelaane küla reostuskoormus on ligikaudu 29 ie. Ühiskanalisatsiooniga liitumise võimalus on tagatud on ligikaudu 40-le protsendile küla elanikest ning kõigile Elva linna reoveekogumisalasse jäävatele tarbijatele. Perspektiivis on arvestatud, et ühiskanalisatsiooniga on liitunud kõik Elva linnaga piirneva Kurelaane küla tiheasustusala elanikud, siis täiendavaid liitujaid ei lisandu. Kurelaane küla perspektiivne reovee vooluhulk ja reostuskoormus on toodud alljärgnevas tabelis (tabel 50). Reovee vooluhulga prognoosimisel on arvestatud, et infiltratsioonivee osakaal moodustab ca 15 % tarbijatele pumbatud vee kogusest.

Tabel 50. Kurelaane küla perspektiivne reovee vooluhulk ja reostuskoormus. Parameeter Ühik 2012 2014 2016 2018 2020 2022 2024 ÜK-ga ühendatud elanike arv 29 29 29 29 29 29 29 Liitunute osakaal % 40 40 40 40 40 40 40 Ühiktarbimine l/d*in 80,0 80,0 80,0 80,0 80,0 80,0 80,0 Elanike kanalisatsioon m3/d 2,3 2,3 2,3 2,3 2,3 2,3 2,3 Asutuste ja ettevõtete kanalisatsioon m3/d 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 Kanalisatsioon kokku m3/d 2,3 2,3 2,3 2,3 2,3 2,3 2,3 Infiltratsioon m3/d 0,3 0,3 0,3 0,3 0,3 0,3 0,3 Reovesi kokku m3/d 2,7 2,7 2,7 2,7 2,7 2,7 2,7 Elanike kanalisatsioon m3/a 847 847 847 847 847 847 847 Asutuste ja ettevõtete kanalisatsioon m3/a 0 0 0 0 0 0 0 Kanalisatsioon kokku m3/a 847 847 847 847 847 847 847 Infiltratsioon m3/a 127 127 127 127 127 127 127 Reovesi kokku m3/a 974 974 974 974 974 974 974

Kurelaane küla elanike poolt tekitatud arvutuslik perspektiivne reovee vooluhulk on ööpäevas ca 2,3 m3 (vt tabel 50). Ühiskanalisatsiooniga ühendatud asutused ja ettevõtted puuduvad. Kurelaane küla elanike poolt ühiskanalisatsiooni juhitava reovee ööpäevane reostuskoormus on ligikaudu 1,7 kg BHT7/d. Antud parameetrid on arvutuslikud ning võivad mõnevõrra erineda reaalsest olukorrast.

6.5.6 Kanalisatsioonisüsteemi edasine areng Kurelaane külas tekkiv reovesi suunatakse Elva linna ühiskanalisatsiooni ning puhastatakse Elva linna reoveepuhasti juures. Kurelaane küla ühiskanalisatsioon on rajatud 2011 aastal ning on heas seisukorras, mistõttu täiendavaid investeeringuid ühiskanalisatsiooni arendamiseks ning rekonstrueerimiseks pole arendamise kava perioodi jooksul ette nähtud.

6.5.7 Sademeveesüsteemi edasine areng Sademeveesüsteemide arendamine aastatel 2012-2024. Tulenevalt Euroopa Liidu Veepoliitika raamdirektiivist (2000/60/EÜ) ja Eesti veemajanduspoliitika strateegilistest ülesannetest, tuleb kõik veemajandusprobleemid sh. veevarustuse, kanalisatsioon ja pinnase- ja pinnaveekäitlus korraldada alates 2009. aastast (vesikondade veemajanduskavade valmimise tähtaeg) kompleksselt valgalapõhise printsiibi kohaselt, mis tähendab kõikide veekogu valgalal paiknevate objektide käsitlemist tulenevalt vee liikumisest veekogu valgala piirides. Sademeveekanalisatsioon Kurelaane külas puudub. Sademevee ärajuhtimiseks on külas kasutusel kraavid. Tulenevalt maapinna langusest juhitakse sademetevesi kraavide abil peamiselt külast lõunasuunas jääva Käo oja ning Verevi järve suunas. Perspektiivis on vajalik regulaarselt sademevee kanalisatsioonisüsteeme ning kraave

hooldada vältimaks vihmavalingute ajal liigvee kogunemist madalamatesse piirkondadesse.

6.6 Mälgi küla

6.6.1 Veevarustuse peamised probleemid Alljärgnevalt on toodud peamised probleemid, mis esinevad Mälgi küla ühisveevarustussüsteemi toimimisel käesoleval ajal. Amortiseerunud veetorustikest tulenevalt on veekaod võrdlemisi suured. Veetorustik on rajatud 30 ja enam aastat tagasi ning on seetõttu käesolevaks ajaks amortiseerunud. Ühisveevõrgu kogupikkus on ligikaudu 831 meetrit. Enamik torustikust on malmtorustikud. Puurkaev-pumpla hoone ning pumpla sisustus on amortiseerunud. Vett ühisveevarustuse tarbeks võetakse käesoleval ajal Erumäe puurkaevust (katastri nr 6821), mis on eravalduses; Mälgi küla puurkaevu vesi ei vasta joogivee kvaliteedi nõuetele ülenormatiivse üldraua sisaldus tõttu. Veetöötlusseadmed puurkaev- pumplas puuduvad. Tuletõrjevee tarbeks rajatud veemahutid ja veevõtukohad ei taga kogu piirkonna vajalikku tuletõrjevee kogust. Mälgi külas on käeoleval hetkel üks tuletõrje veevõtu tiik ning eramaal asuv tuletõrje veevõtumahuti. Tuletõrje veevõtu tiiki ei ole aastaid hooldatud ja selle seisukord on halb.

6.6.2 Perspektiivne veetarve Mälgi külas Mälgi küla ühisveevärgiga on käesoleval ajal ühendatud 50 elanikku. Ühisveevarustuse tarbeks on kasutusel korrusmajadest kirdesuunas asuv Erumäe puurkaev (katastri nr. 6821). Ühisveevärgi vett kasutab ka Mälgi külas asuv OÜ Soone Farm. Mälgi külas tarbitava vee koguse kohta arvestust ei peeta. Võttes arvesse, et ühisveevarustusega varustatud elanike keskmine veetarve on 80 l/in*d, on Mälgi küla elanike hinnanguline ööpäevane tarbitav vee kogus ligikaudu 4,0 m3/d. Alljärgnevas tabelis 51 on toodud Mälgi küla perspektiivne veetarve.

Tabel 51. Mälgi küla perspektiivne veetarve Parameeter Ühik 2012 2014 2016 2018 2020 2022 2024 Elanike arv 73 73 73 73 73 73 73 ÜV-ga ühendatud elanike arv 50 53 53 53 53 53 53 Liitunute osakaal % 68 73 73 73 73 73 73 Ühiktarbimine l/d*in 80 80 80 80 80 80 80 Elanike veetarve m3/d 4,0 4,2 4,2 4,2 4,2 4,2 4,2 Asutuste ja ettevõtete veetarve m3/d 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 Veetarve kokku m3/d 4,0 4,2 4,2 4,2 4,2 4,2 4,2 Veekaod m3/d 1,2 0,8 0,8 0,6 0,4 0,4 0,4 Veetootmine kokku m3/d 5,2 5,1 5,1 4,9 4,7 4,7 4,7 Elanike veetarve m3/a 1 460 1 548 1 548 1 548 1 548 1 548 1 548 Asutuste ja ettevõtete veetarve m3/a 0 0 0 0 0 0 0 Veetarve kokku m3/a 1 460 1 548 1 548 1 548 1 548 1 548 1 548 Veekaod m3/a 438 310 310 232 155 155 155 Veetootmine kokku m3/a 1 898 1 857 1 857 1 780 1 702 1 702 1 702

Perspektiivne veetarve Mälgi külas on aastal 2024 ligikaudu 4,2 m3 ööpäevas (tabel 51). Perspektiivse veetarbe puhul on arvestatud, et keskmiselt tarbivad elanikud ööpäevas 80 liitrit vett. Veetarbe prognoosi puhul on arvestatud, et ligikaudu 73 % Mälgi küla elanikest on liitunud ühisveevarustusega ning ühisveevärgiga liitumise võimalus on tagatud kõigile Mälgi küla keskasula elanikele. Perspektiivse ühisveevärgiga liitunud asutused ja ettevõtted Mälgi külas puuduvad.

6.6.3 Ühisveevärgi arendamise alternatiivid Mälgi külas on planeeritud tegevuseks ühisveevõrgu rekonstrueerimine. Perspektiivse veevarustuse tarbeks tuleb rajada uus puurkaev-pumpla, kuna olemasolev pumpla on eraomandis ning küla keskasula tarbijatest mõnevõrra eemal.

6.6.4 Veevarustuse edasine areng Perspektiivis (aastal 2024) tuleb arvestada, et ühisveevarustussüsteemiga on ühendatud kõik Mälgi küla keskasulas elavad elanikud. Selleks rajatakse ühisveevarustuse liitumise võimalus ka korrusmajadest kagusuunas asuva eramu tarbeks. Mälgi küla veevarustuse arendamine ja rekonstrueerimine on planeeritud arendamise kava esimesse etappi (2012-2014). Ühisveevarustuse arendamine ja rekonstrueerimine toimub valla ja vee-ettevõtte omavahenditest ning SA Keskkonnainvesteeringute Keskus toetuste abil. Kuna olemasoleva tuletõrje veevõtukoha seisukorra ning kasutamise võimaluste kohta täpsemad andmed puuduvad on vajalik eelnevalt täpsustada olemasolev olukord. Käesolevas arendamise kavas on pikemas perspektiivis (2015-2024) ette nähtud Mälgi küla keskuses olemasoleva tiigi baasil tuletõrje veevõtutiigi rekonstrueerimine.

Järgnevalt on välja toodud ühisveevarustuse arendamise etapid ning vajalikud tegevused Mälgi külas. Mälgi küla olemasolevad ja perspektiivsed ühisveevarustuse ja - kanalisatsioonirajatised on kirjeldatud käesoleva töö lisades esitatavatel joonistel 5 ja 9. Ühisveevärgi arendamise I etapp, 2012-2014 Mälgi küla ühisveevarustuseks kasutatav Erumäe puurkaev-pumpla hoone ja sisustus on käesolevaks ajaks amortiseerunud. Puurkaev-pumpla abil ühisveevõrku antav joogivesi ei vasta joogivee kvaliteedi nõuetele ülenormatiivse üldraua sisalduse tõttu. Kuna olemasolev ühisveevarustuse puurkaev on eraomandis ning asub keskasula tarbijatest mõnevõrra eemal, on otstarbekas korruselamute lähedusse rajada uus puurkaev-pumpla. Lisaks on suure tõenäosusega vajalik puurkaev-pumplasse paigaldada ka veetöötlusseadmed (rauaeraldusseadmed) tagamaks joogivee vastavus kehtestatud nõuetele (Sotsiaalministri 31. 07. 2001. a. määrusele nr. 82, "Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid"). Tulenevalt veetorustike vanusest on need käesolevaks ajaks amortiseerunud ning lekivad. Ühisveevärgi arendamise esimeses etapis rekonstrueeritakse suurem enamus Mälgi küla keskasula veetorustikest. Kuna paljud veetorud on rajatud erakinnistutele on raskendatud torustike hooldustööd, mistõttu paigaldatakse need rekonstrueerimise käigus teede ja tänavate äärde. Veevarustussüsteemi arenguks vajalikud tegevused aastatel 2012-2014: Mälgi küla ühisveevarustuse tagamiseks uue puurkaev-pumpla rajamine korrusmajade piirkonda (sh veetöötlusseadmete paigaldamine); Mälgi küla ühisveevarustuse torustiku rekonstrueerimine kogupikkusega hinnanguliselt 196 meetrit; Ühisveevärgi arendamise II etapp, 2015-2024 Lahendamist vajab ka küla tuletõrje veevarustus, kuna Mälgi külas olev tuletõrje veevõtukohad on mitterahuldavas seisukorras ja pole aastaringi kasutatavad. Samuti ei taga veevõtukohad ka piirkonnas piisavat tuletõrje varu (vastavalt tuletõrje veevarustuse standardile EVS 812-6:2005). Selleks rekonstrueeritakse Mälgi küla keskuses olev tuletõrje veevõtuks kasutatav veevõtutiik ning rajatakse selle nõuetekohane veevõtukaev. Veevarustussüsteemi arenguks vajalikud tegevused aastatel 2015-2024: Tuletõrje veevõtutiigi rekonstrueerimine Mälgi küla keskuses. Ühisveevärgi arendamiseks ja rekonstrueerimiseks vajalike investeeringute maksumus Mälgi külas on toodud tabelis 52.

Tabel 52. Mälgi küla ühisveevarustuse arendamiseks vajalikud investeeringute mahud. Projekti osa Tegevused Ühik Kogus Kokku (Eurot) Mälgi küla Olemasolevate amortiseerunud veetorustike ühisveevärgi rekonstrueerimine Mälgi külas m 196 26 745 rekonstrueerimine Puurkaev-pumpla rajamine küla keskasula 2012-2014 korrusmajade lähedusse kmpl 1 66 800 Ettenägematud kulud 5% 4 677 Projektijuhtimine, ehitusjärelvalve 5% 4 677 KOKKU: 102 900 Mälgi küla Tuletõrje veevõtukoha (tiigi) rekonstrueerimine tk 1 28 760 ühisveevärgi Uuringud, projekteerimine 10% 2 876 arendamine 2015- Ettenägematud kulud 10% 2 876 2024 Projektijuhtimine, ehitusjärelvalve 5% 1 438 KOKKU: 35 950 Mälgi küla ühisveevärgi arendamine ja rekonstrueerimine KOKKU: 138 850

6.6.5 Kanalisatsioonisüsteemi peamised probleemid Alljärgnevalt on toodud peamised probleemid, mis esinevad Mälgi küla ühiskanalisatsioonisüsteemi toimimisel käesoleval ajal: Kanalisatsioonitorustik ning –kaevud on amortiseerunud ning toimub sademete- ja lumesulamisvee infiltratsioon kanalisatsioonisüsteemi. Torustikud on rajatud enam kui 30 aastat tagasi ning on seetõttu amortiseerunud. Valdav enamus torustikest on keraamilised torustikud; Reoveepuhasti on aastaid hooldamata ning käesolevaks ajaks täielikult amortiseerunud. Mälgi külas reovee puhastamine toimub kahes biotiigis kogupindalaga 2100 m2. Biotiigid on kinni kasvanud ning aastaid hooldamata; Ühiskanalisatsioon on rajatud paljudes kohtades läbi erakinnistute, mistõttu on raskendatud selle hooldamine.

6.6.6 Mälgi küla perspektiivne reostuskoormus Prognoositav Mälgi küla reostuskoormus on ligikaudu 53 ie. Ühiskanalisatsiooniga liitunute osakaal on ligikaudu 73 protsenti küla elanikest. Ühiskanalisatsiooni rekonstrueerimise tulemusel täiendavaid liitujaid ühiskanalisatsiooniga ei lisandu. Mälgi küla perspektiivne reovee vooluhulk ja reostuskoormus on toodud alljärgnevas tabelis (tabel 53). Reovee vooluhulga prognoosimisel on arvestatud, et ühiskanalisatsiooni juhitakse üksnes elanike olmereovesi. Käesoleval ajal ühiskanalisatsiooniga varustatud OÜ Soone Farm farmikompleksis tekkiva reoveega ühiskanalisatsiooni rekonstrueerimise käigus pole arvestatud. Infiltratsioonivee osakaal väheneb kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimise tulemusel ning väheneb 30 %-ni üldisest vooluhulgast.

Tabel 53. Mälgi küla perspektiivne reovee vooluhulk ja reostuskoormus. Parameeter Ühik 2012 2014 2016 2018 2020 2022 2024 ÜK-ga ühendatud elanike arv 53 53 53 53 53 53 53 Liitunute osakaal % 73 73 73 73 73 73 73 Ühiktarbimine l/d*in 80 80 80 80 80 80 80 Elanike kanalisatsioon m3/d 4,2 4,2 4,2 4,2 4,2 4,2 4,2 Asutuste ja ettevõtete kanalisatsioon m3/d 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 Kanalisatsioon kokku m3/d 4,2 4,2 4,2 4,2 4,2 4,2 4,2 Infiltratsioon m3/d 4,2 3,0 1,3 1,3 1,3 1,3 1,3 Reovesi kokku m3/d 8,5 7,2 5,5 5,5 5,5 5,5 5,5 Elanike kanalisatsioon m3/a 1 548 1 548 1 548 1 548 1 548 1 548 1 548 Asutuste ja ettevõtete kanalisatsioon m3/a 0 0 0 0 0 0 0 Kanalisatsioon kokku m3/a 1 548 1 548 1 548 1 548 1 548 1 548 1 548 Infiltratsioon m3/a 1 548 1 083 464 464 464 464 464 Reovesi kokku m3/a 3 095 2 631 2 012 2 012 2 012 2 012 2 012

Mälgi küla elanike poolt tekitatud arvutuslik perspektiivne reovee vooluhulk on ööpäevas ca 4,2 m3 (vt tabel 53). Ühiskanalisatsiooniga ühendatud asutused ja ettevõtted puuduvad. Mälgi küla reoveepuhasti ööpäevane reostuskoormus on ligikaudu 3,2 kg BHT7/d. Antud parameetrid on arvutuslikud ning võivad mõnevõrra erineda reaalsest olukorrast.

6.6.7 Reovee puhastamise alternatiivid Arendamise kava esimesel etapil tuleb rekonstrueerida olemasolev reoveepuhasti. Töö koostajad kaalusid erinevaid reoveepuhastuse alternatiive, selgitamaks välja tehnilisest aspektist, keskkonnamõjude seisukohalt ning majanduslikult kõige parem lahendus Mälgi küla reovee puhastamiseks. Reoveepuhasti perspektiivse reostuskoormuse arvestamisel on võetud arvesse üksnes ühiskanalisatsiooniga liitunud elanike poolt reoveepuhastile suunatava olmereoveega. Alternatiivide hulka ei kuulu individuaalsete reovee kogumissüsteemide rajamine, kuna suures osas on külas ühiskanalisatsioon olemas ning kogumiskaevude rajamine ning tühjendamine kujuneks pikemas perspektiivis kulukamaks lahenduseks. Samuti ei kaaluta pikemalt reovee survetorustiku ehitamist ja reovee juhtimist lähedalasuvale suuremale reoveepuhastile, kuna selle maksumus ületaks mitmekordselt kohapealse reoveepuhasti rekonstrueerimise maksumuse. Kuna Mälgi küla piirkonnas on põhjavesi kaitstud, on elanike olmereovee puhastamiseks majanduslikult ning tehniliselt parim lahendus reovee mehaaniliseks puhastuseks käsivõre ning ca 15 m3 septiku paigaldamine rekonstrueeritavate biotiikide (ca 2100 m2) ette. HELCOM soovituste ning Vabariigi Valitsuse määruse “Reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise nõuded ja piirmäärad ning nende nõuete täitmise kontrollimise meetmed” eelnõu kohaselt pole alla 300 ie (inimekvivalendi)

suuruse reostuskoormusega reoveekogumisala (ja reoveepuhasti) korral suublasse juhitavast heitveele kohaldatud üldlämmastiku ja –fosfori piirmäärasid. Alla 300 ie reoveepuhastite korral ei oleks üldfosfori piirsisalduse nõude täitmisel tekkiv keskkonnakaitseline tule proportsionaalne kaasnevate kulutustega. Sellest tulenevalt pole Mälgi küla olmereovee puhastamiseks vajalik ega otstarbekas kasutada keerukamat ja investeeringute ning hoolduskulude kohapealt kallimat reoveepuhastuse lahendust. Seega on Mälgi külas tekkiva reovee puhastamiseks otstarbekas rekonstrueerida olemasolev reoveepuhasti, täiustades antud lahendust reovee mehaaniliseks puhastuseks kasutatavate käsivõre ning septiku (15 m3) abil. Alljärgnevas tabelis on toodud reoveepuhasti rekonstrueerimise peamised tegevused ja komponendid ning hinnangulised maksumused. Tabel 54. Mälgi reoveepuhasti peamised komponendid ja maksumus Ühik Kogus Hinnanguline Seade/ehitustöö maksumus (EUR)1 Ehitustööd kompl 1 9 670 Elektri-ja automaatikatööd kompl 1 0 Torutööd m 70 8 950 Heakord, teed, platsid, aed - 1 9 600 Piirdeaed m 100 3 840 Platsitööd m2 250 960 Juurdepääsutee m 100 4 800 Biotiigid m2 2 100 6 400 Uuringud ja projekteerimine (10%) 3 462 KOKKU 38 082 Märkus: 1. Hind ei sisalda käibemaksu (20%). Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kavas on Mälgi küla reoveepuhasti maksumuse korral arvestatud käsivõrest, septikust (15 m3) ning biotiikidest koosneva reoveepuhasti rajamise/rekonstrueerimise maksumusega, kuid lõplik reoveepuhasti valik tehakse hilisema projekteerimise käigus.

6.6.8 Kanalisatsioonisüsteemi edasine areng Arendamise kava koostamisel on arvestatud, et perspektiivis (aastal 2024) on ühiskanalisatsiooni teenusega varustatud suurem osa Mälgi küla keskasula korrusmajade piirkonnas elavatest elanikest. Mälgi küla ühiskanalisatsiooni arendamine ja rekonstrueerimine on planeeritud arendamise kava esimesse etappi (2012-2014). Ühiskanalisatsiooni rekonstrueerimine toimub valla ja vee-ettevõtte omavahenditest ning SA Keskkonnainvesteeringute Keskus toetuste abil. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 19. märtsi 2009. aasta määrusele nr 57 „Reoveekogumisalade määramise kriteeriumid“ pole Mälgi küla ühiskanalisatsiooniga kaetud alal reoveekogumisala moodustamiseks piisavalt suur (minimaalselt 5 ha). Seetõttu toimub Mälgi külas ühisveevarustuse ja –kanalisatsiooni arendamine ja rekonstrueerimine käesoleva arendamise kava alusel perspektiivse ühiskanalisatsiooniga kaetaval alal.

Järgnevalt on välja toodud ühiskanalisatsiooni arendamise etapid ning vajalikud tegevused Mälgi külas Kanalisatsioonisüsteemi arendamise I periood, 2012-2014. Mälgi küla reoveepuhastina kasutatavad biotiigid on aastaid hooldamata ning käesolevaks ajaks täielikult amortiseerunud. Biotiigid täielikult mudastunud ning kinni kasvanud. Tulenevalt vanusest on amortiseerunud ka olemasolevad kanalisatsioonitorustikud ja –kaevud. Amortiseerunud torustike ja –kaevude tõttu toimub kanalisatsioonisüsteemi ka sademete ja lumesulamisvee infiltratsioon, mis suurendab oluliselt sademeterohkel perioodil reoveepuhasti hüdraulilist koormust ning võib põhjustada häireid puhasti töös. Vastupidine protsess - reovee filtreerumine pinnasesse – võib toimuda põuaperioodidel, kui pinnavee tase langeb allapoole kollektorite paigaldussügavust. Seega on Mälgi külas vajalik rekonstrueerida olemasolev ühiskanalisatsiooni torustik ning reoveepuhasti. Kanalisatsioonisüsteemi arenguks vajalikud tegevused aastatel 2012-2014: Mälgi küla reoveepuhasti rekonstrueerimine; Mälgi külas olemasolevate isevoolsete ühiskanalisatsioonitorustike rekonstrueerimine kogupikkusega hinnanguliselt 377 meetrit. Ühiskanalisatsiooni arendamiseks ja rekonstrueerimiseks vajalike investeeringute maksumus Mälgi külas on toodud tabelis 55. Tabel 55. Mälgi küla ühiskanalisatsiooni arendamiseks vajalikud investeeringute mahud. Projekti osa Tegevused Ühik Kogus Kokku (eurot) Mälgi küla Olemasolevate amortiseerunud isevoolsete ühiskanalisatsiooni kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimine rekonstrueerimine Mälgi külas m 377 59 890 2012-2014 Mälgi küla reoveepuhasti rekonstrueerimine kmpl 1 38 082 Ettenägematud kulud 5% 4 899 Projektijuhtimine, ehitusjärelvalve 5% 4 899 KOKKU: 107 769 Mälgi küla ühiskanalisatsiooni rekonstrueerimine KOKKU: 107 769

6.6.9 Sademeveesüsteemi edasine areng Sademeveesüsteemide arendamine aastatel 2012-2024. Tulenevalt Euroopa Liidu Veepoliitika raamdirektiivist (2000/60/EÜ) ja Eesti veemajanduspoliitika strateegilistest ülesannetest, tuleb kõik veemajandusprobleemid sh. veevarustuse, kanalisatsioon ja pinnase- ja pinnaveekäitlus korraldada alates 2009. aastast (vesikondade veemajanduskavade valmimise tähtaeg) kompleksselt valgalapõhise printsiibi kohaselt, mis tähendab kõikide veekogu valgalal paiknevate objektide käsitlemist tulenevalt vee liikumisest veekogu valgala piirides.

Mälgi külas toimub sademevee ärajuhtimine kraavide abil. Tulenevalt maapinna langusest juhitakse sademetevesi kraavide abil küla keskusest edela- ja läänesuunas. Perspektiivis on vajalik regulaarselt kraave hooldada vältimaks vihmavalingute ajal liigvee kogunemist madalamatesse piirkondadesse.

6.7 Kobilu küla

6.7.1 Veevarustuse peamised probleemid Alljärgnevalt on toodud peamised probleemid, mis esinevad Kobilu küla ühisveevarustussüsteemi toimimisel käesoleval ajal. Amortiseerunud veetorustikest tulenevalt esineb Kobilu küla veevõrgus veekadusid. Veetorustik on rajatud 30 ja enam aastat tagasi ning on seetõttu käesolevaks ajaks amortiseerunud. Enamik torustikest on malmtorustikud. Kobilu küla puurkaev-pumpla hoone ning pumpla sisustus on amortiseerunud. Veetöötlusseadmed puurkaev-pumplas puuduvad. Puurkaev-pumpla kuulub AS-ile Lihameister. Kobilu küla elumajade juures puudub tuletõrje veevõtukoht.

6.7.2 Perspektiivne veetarve Kobilu külas Kobilu külas on ühisveevärgiga käesoleval ajal ühendatud ligikaudu 43 elanikku. Lisaks elanikele tarbib Kobilu külas ühisveevõrgu kaudu vett ka AS Lihameister, kellele kuulub ka ühisveevarustuses kasutatav puurkaev-pumpla. Ühisveevarustuse tarbeks on kasutusel AS Lihameister puurkaev (katastri nr. 15152). Veetöötlusseadmed Kobilu küla ühisveevärgi vee puhastamiseks puuduvad. Puurkaevust võetavas vees on joogiveele kehtestatud piirnormi (Sotsiaalministri 31. 07. 2001. a. määrusele nr. 82, "Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid") üldraua sisaldus. Vee ja –kanalisatsioonitorustikud kuuluvad Konguta vallale. Kobilu küla elanike poolt tarbitud arvestuslik veekogus on ligikaudu 3,4 m3/d. Tegeliku veetarbimise kohta andmed puuduvad, kuna veevõtu kohta arvestust ei peeta. Alljärgnevas tabelis 56 on toodud Kobilu küla perspektiivne veetarve.

Tabel 56. Kobilu küla perspektiivne veetarve Parameeter Ühik 2012 2014 2016 2018 2020 2022 2024 Elanike arv 50 50 50 50 50 50 50 ÜV-ga ühendatud elanike arv 43 43 43 43 43 43 43 Liitunute osakaal % 86 86 86 86 86 86 86 Ühiktarbimine l/d*in 80 80 80 80 80 80 80 Elanike veetarve m3/d 3,4 3,4 3,4 3,4 3,4 3,4 3,4 Asutuste ja ettevõtete veetarve m3/d ------Veetarve kokku m3/d 3,4 3,4 3,4 3,4 3,4 3,4 3,4 Veekaod m3/d 1,7 1,7 1,7 1,7 1,7 1,7 1,7 Veetootmine kokku m3/d 5,2 5,2 5,2 5,2 5,2 5,2 5,2 Elanike veetarve m3/a 1 256 1 256 1 256 1 256 1 256 1 256 1 256 Asutuste ja ettevõtete veetarve m3/a ------Veetarve kokku m3/a 1 256 1 256 1 256 1 256 1 256 1 256 1 256 Veekaod m3/a 628 628 628 628 628 628 628 Veetootmine kokku m3/a 1 883 1 883 1 883 1 883 1 883 1 883 1 883

Perspektiivne veetarve Kobilu külas on aastal 2024 ligikaudu 3,4 m3 ööpäevas (tabel 56). Perspektiivse veetarbe puhul on arvestatud, et keskmiselt tarbivad elanikud ööpäevas 80 liitrit vett. Veetarbe prognoosi puhul on arvestatud, et ligikaudu 86 % Kobilu küla elanikest on liitunud ühisveevarustusega ning täiendavaid liitujaid tulevikus ühisveevärgiga ei lisandu. AS Lihameister veetarbe kohta andmed puuduvad.

6.7.3 Veevarustuse edasine areng Perspektiivis pole Kobilu külas ühisveevarustuse arendamist ette nähtud. Olemasolevates ühisveevarustusega varustatud korterelamutes on reaalne elanike arv oluliselt väiksem kui teoreetiline hinnanguline (43 inimest), kuna valdavalt on tegemist sotsiaalkorteritega. Kuna piirkonna veevarustus põhineb AS Lihameister puurkaev-pumplal ning teenuse eest tasu ei küsita, siis ei käsitleta arendamise kavas Kobilu küla ühisveevärgiga kaetud alana. Seetõttu pole käesolevas arendamise kavas Kobilu küla ühisveevarustuse rekonstrueerimiseks investeeringuid ette nähtud.

6.7.4 Kanalisatsioonisüsteemi peamised probleemid Alljärgnevalt on toodud peamised probleemid, mis esinevad Kobilu küla ühiskanalisatsioonisüsteemi toimimisel käesoleval ajal. Kanalisatsioonitorustik ning –kaevud on amortiseerunud ning toimub sademete- ja lumesulamisvee infiltratsioon kanalisatsioonisüsteemi. Torustikud on rajatud enam kui 30 aastat tagasi ning on seetõttu

100

amortiseerunud. Kuivemal perioodil võib toimuda ka reovee filtreerumine pinnasesse. Kobilu külas reovee puhastamine toimub täielikult amortiseerunud ning mittetöötavas BIO-50 tüüpi reoveepuhastis ning kahes biotiigis kogupindalaga 2760 m2. Biotiigid on kinni kasvanud ning aastaid hooldamata. Reoveepuhastile eelnevas kanalisatsioonikaevus esinevate ummistuste tõttu voolab reovesi puhastist mööda biotiikide ja Kavilda jõe suunas.

6.7.5 Kobilu küla perspektiivne reostuskoormus Prognoositav Kobilu küla elanike poolt ühiskanalisatsiooni juhitava reovee arvestuslik reostuskoormus on ligikaudu 48 ie. Lisaks juhitakse ühiskanalisatsiooni kaudu reoveepuhastile ka AS Lihameister reovett. Hinnanguliselt on ettevõttes tekkiva reovee vooluhulk ligikaudu 30 m3/d. Reovee reostuskoormuse kohta andmed puuduvad, kuid hinnanguliselt moodustab see ligikaudu 93 % kogu reoveepuhastile suunatava reovee reostuskoormusest. Täiendavaid ühiskanalisatsiooniga liitujaid pole tulevikus ette näha. Kobilu küla perspektiivne reovee vooluhulk ja reostuskoormus on toodud alljärgnevas tabelis (tabel 57). Reovee vooluhulga prognoosimisel on arvestatud, et AS Lihameister poolt reoveepuhastile juhitava reovee kogus perspektiivis ei suurene ning jääb samaks. Reovee vooluhulga prognoosimisel on arvestatud, et infiltratsioonivee osakaal moodustab 100 % üldisest reovee vooluhulgast.

101

Tabel 57. Kobilu küla perspektiivne reovee vooluhulk ja reostuskoormus. Parameeter Ühik 2012 2014 2016 2018 2020 2022 2024 ÜK-ga ühendatud elanike arv 48 48 48 48 48 48 48 Liitunute osakaal % 96 96 96 96 96 96 96 Ühiktarbimine l/d*in 80 80 80 80 80 80 80 Elanike kanalisatsioon m3/d 3,8 3,8 3,8 3,8 3,8 3,8 3,8 Asutuste ja ettevõtete kanalisatsioon m3/d 30,0 30,0 30,0 30,0 30,0 30,0 30,0 Kanalisatsioon kokku m3/d 33,8 33,8 33,8 33,8 33,8 33,8 33,8 Infiltratsioon m3/d 33,8 33,8 33,8 33,8 33,8 33,8 33,8 Reovesi kokku m3/d 67,7 67,7 67,7 67,7 67,7 67,7 67,7 Elanike kanalisatsioon m3/a 1 402 1 402 1 402 1 402 1 402 1 402 1 402 Asutuste ja ettevõtete kanalisatsioon m3/a 10 950 10 950 10 950 10 950 10 950 10 950 10 950 Kanalisatsioon kokku m3/a 12 352 12 352 12 352 12 352 12 352 12 352 12 352 Infiltratsioon m3/a 12 352 12 352 12 352 12 352 12 352 12 352 12 352 Reovesi kokku m3/a 24 703 24 703 24 703 24 703 24 703 24 703 24 703

Kobilu küla elanike poolt tekitatud arvutuslik perspektiivne reovee vooluhulk on ööpäevas ca 3,8 m3 (vt tabel 57), mis moodustab ca 11 % kogu tekkivast reoveest. Kobilu küla reoveepuhasti ööpäevane reostuskoormus on ligikaudu 44,9 kg BHT7/d. Antud parameetrid on arvutuslikud ning võivad mõnevõrra erineda reaalsest olukorrast.

6.7.6 Kanalisatsioonisüsteemi edasine areng Arendamise kava koostamisel on arvestatud, et perspektiivis (aastal 2024) ühiskanalisatsiooniga täiendavaid liitujaid Kobilu külas ei lisandu. Kuna Kobilu küla elanikkond tõenäoliselt tulevikus väheneb või jääb muutumatuks, osutub pikemas perspektiivis tõenäoliselt ebaotstarbekaks kanalisatsioonitrasside rekonstrueerimine ja arendamine. Lähiaastatel on oluline AS Lihameistril reoveepuhasti rajamine, et vähendada Kavilda jõe reostuskoormust. Praegusel hetkel külas olemasolev eravaldusesse kuuluv biopuhasti ei tööta ning suurema osa reostuskoormusest võtavad vastu jõe kaldal olevad biotiigid, mis on mudastunud ja kinni kasvanud. Kuna Kobilu külas ei tekita olulist reostuskoormust Kavilda jõele kohalikud elanikud (tekkiv arvutuslik reovee hulk 3,8 m3/d), vaid AS Lihameistri poolt tekitatav reovesi (reaalselt tekkiv reovee hulk ca 30 m3/d), siis on oluline ettevõttel probleem lahendada lähima paari aasta jooksul. Soovitatavalt tuleks AS Lihameistril rajada uus reoveepuhasti, sest olemasolevat reoveepuhastit ei ole võimalik praegusel kujul rekonstrueerida. Vastavalt AS-ile Lihameister väljastatud vee erikasutusloale (nr L.VV.TM-144497) on ettevõte kohustatud hiljemalt 31.12.2011 alustama uue reoveepuhasti ehitust, selleks et vähendada vee erikasutusega kaasnevat mõju suublale. Kui AS Lihameistril on tulevikus plaanis rajada reoveepuhasti, siis on Konguta Vallal oluline saavutada kokkulepe, millega lubatakse Kobilu külas elanike poolt tekitatav reovesi puhastada

102

ettevõtte reoveepuhastis. Senikaua, kui külas töötavat reoveepuhastit ei ole, tuleb elanikel reovesi koguda kogumiskaevudesse. Kuna elanike reovesi juhitakse AS Lihameister reoveepuhastisse ning teenuse eest tasu ei küsita, siis ei käsitleta arendamise kavas Kobilu küla ühiskanalisatsiooniga kaetud alana. Seetõttu pole käesolevas arendamise kavas Kobilu küla ühiskanalisatsiooni rekonstrueerimiseks investeeringuid ette nähtud.

103

7. Finantsanalüüs

7.1 Arendustegevuse finantseerimisvajadused, prioriteedid ning võimalused Tabelis 58 on kokkuvõtlikult välja toodud investeeringute maht, mis on vajalik Konguta valla ühisveevarustuse ja –kanalisatsioonisüsteemide kaasajastamiseks ning rajamiseks arendamise kava perioodi jooksul. Investeeringu kogusumma, mis on vajalik vee- ja kanalisatsioonisüsteemide arendamiseks ja rekonstrueerimiseks on suurusjärgus 0,63 miljonit eurot (investeering ei sisalda käibemaksu). Tuleb arvestada, et investeeringu suurus on välja arvutatud vastavalt tabelis 38 toodud hindadele, mis võivad käesoleval ajal kuni 20% vahemikus erineda reaalsetest ehitushindadest. Investeeringute tegemisel tuleb arvestada ka rahaliste finantseerimisvõimalustega ning Euroopa Liidu poolt kehtestatud direktiividega, millele peavad vee- ja kanalisatsioonisüsteemid vastama, et vähendada elanikkonna terviseriske ning keskkonna reostumist. Tabelis on jaotatud investeeringud eelkõige EL direktiividest tulenevate kohustuste tähtaegasid ja elanikkonna maksevõimet arvestades. Veevarustus- ja kanalisatsioonitorustike ehitamine üksnes valla ja vee-ettevõtte omavahenditest ei ole piisavate finantseerimisvahendite puudumise tõttu võimalik. Arenguetappide elluviimiseks tuleb taotleda abi erinevatest finantsallikatest. Töös on arvestatud, et finantsabi taotletakse planeeritavate tegevuste tarbeks siseriiklikest allikatest (KIK). Keskkonnainvesteeringute Keskuse toetus ühisveevärgi ja –kanalisatsioonirajatiste rekonstrueerimisel ja rajamisel on kuni 85% projekti maksumusest. SA KIK veeprogrammi rahastatavate investeeringute puhul eeldatakse, et KOV ja vee-ettevõtte omafinantseering on 15 %. Omafinantseering võib olla kaetud ka laenuga. Tabelis 58 on välja toodud ka Konguta vallas arendatavate projektide planeeritavad teostamise ajad ning eeldatav valla ja vee-ettevõtte omafinantseeringu suurus.

104

Tabel 58. Konguta valla ühisveevarustuse ja –kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimiseks ja rajamiseks vajalikud investeeringud. Kogumaksumus*, Omaosalus**, Projekti nimetus Periood Ühik Kokku eur eur Rahastajad Annikoru küla ühisveevärgi arendamine 2015-2024 35 950 5 393 OV, KIK Tuletõrje veevõtumahuti või -tiigi rajamine tk 1 35 950 5 393 Konguta küla ühisveevärgi arendamine ja rekonstrueerimine 2012-2014 90 184 13 528 OV, vee-ettevõte, KIK Konguta puurkaev-pumpla rekonstrueerimine (sh. veetöötlusseadmete paigaldamine) kmpl 1 50 600 7 590 Olemasolevate amortiseerunud veetorustike rekonstrueerimine m 252 39 584 5 938 Konguta küla ühisveevõrgu arendamine 2015-2024 35 950 5 393 OV, KIK Tuletõrje veevõtumahuti või -tiigi rajamine tk 1 35 950 5 393 Konguta küla ühiskanalisatsiooni arendamine ja rekonstrueerimine 2012-2014 219 537 32 931 OV, vee-ettevõte, KIK Isevoolsete kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimine m 348 62 915 9 437 Konguta küla reoveepuhasti rekonstrueerimine/rajamine kmpl 1 156 622 23 493 Mälgi küla ühisveevõrgu arendamine ja rekonstrueerimine 2012-2014 102 900 15 435 OV, vee-ettevõte, KIK Olemasolevate amortiseerunud veetorustike rekonstrueerimine m 196 29 420 4 413 Puurkaev-pumpla rekonstrueerimine tk 1 73 480 11 022 Mälgi küla ühisveevõrgu arendamine 2015-2024 35 950 5 393 OV, KIK Tuletõrje veevõtukoha (tiigi) rekonstrueerimine tk 1 35 950 5 393 Mälgi küla ühiskanalisatsiooni arendamine ja rekonstrueerimine 2012-2014 107 769 16 165 OV, vee-ettevõte, KIK Isevoolsete kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimine m 377 65 879 9 882 Mälgi küla reoveepuhasti rekonstrueerimine kmpl 1 41 890 6 284 Investeeringud kokku 2012-2014 520 389 78 058 Investeeringud kokku 2015-2024 107 851 16 178 Kõik kokku 628 240 94 236 * Hinnad sisaldavad projekteerimise, projekti juhtimise, järelvalve ning uuringute kulusid, mis moodustavad koos ettenägematute kuludega projekti maksumusest kuni 25% ** Arvestatud, et süsteemide väljaarendamiseks taotletakse raha KIK-ist. Omaosaluseks KIK-ist taotlemisel 15%

105

Tabelis 58 toodud projektide maksumustes ei ole kajastatud käibemaksu ning maksumused on arvestatud praegustes hindades. Konkreetse finantsskeemi väljatöötamine on küllaltki aeganõudev ja keerukas protseduur, mistõttu seda käesoleva arendamise kava raames ei teostata. Töö järgmises peatükis (vee- ja kanalisatsiooniteenuse tariifid) on vee- ja kanalisatsiooniteenuste hinna kujundamisel arvestatud alginvesteeringule lisaks ehitushindade tõusu. Keskmiselt on prognoositud ehitushinna tõusuks aastatel 2012- 2024 ligikaudu 2,5-4,8 % aastas. Samas täpne projekti maksumus määratakse konkreetsete ehitajate poolsete hinnapakkumistega ning seetõttu ei pruugi pikaajaline investeeringute planeerimine kirjeldatud finantsskeemi alusel ühtida reaalse turusituatsiooniga igal järgneval aastal.

7.2 Vee- ja kanalisatsiooniteenuse tariif Käesoleva arendamise kava raames hinnatakse üldiselt, milline peaks olema arendamise kava elluviimise järgselt rakendatav veetariifipoliitika ja ühisveevärgi ja - kanalisatsiooniga liitumise tasu. Lõplikud tariifid töötab välja AS Emajõe Veevärk ja kinnitab Konguta Vallavolikogu.

7.2.1 Veetariifide kehtestamise põhimõtted Kõige tähtsamaks teguriks veetariifide väljatöötamisel on alaliselt elavate elanike arv vallas või veelgi täpsemalt inimeste arv, kes on ühendatud ühisveevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemi ning kes hakkavad tasuma veemaksu. Otstarbekas on määrata tariifid tarbitava vee hulga järgi. Väga oluline vee- ja kanalisatsioonitariifide kujundamisel on arvestada elanike maksevõimega. Tariifid peaksid jääma vahemikku 2-3% leibkonna netosissetulekutest. Keskmiseks leibkonnaliikme kuu netosissetulekuks on võetud ca 345,93 eurot (2007. aasta Statistikaameti andmed Tartumaa kohta). Vee- ja kanalisatsioonitariifide kujundamisel lähtutakse teostatavate investeeringute omaosalusest (15%) ja ekspluatatsioonikuludest, mis on arvutatud praegustes hindades. Lisaks tuleb arvestada nii ehitushindade kui ka tarbijahindade tõusuga arendamise kava perioodi vältel. Töö tabelis 59 on välja toodud koondtabel vee- ja kanalisatsioonitariifide kujunemisest. Tabelis on toodud vee- ja kanalisatsioonitariifide korral on arvestatud olemasolevate ühisveevarustuse ja – kanalisatsiooni objektide amortisatsioonikulusid üksnes omafinantseeringu osas, mis Elva linna veemajandusprojekti korral oli 15,78 % projekti abikõlbulikest kuludest ning Emajõe ja Võhandu jõe valgala veemajandusprojekti Emajõe alamprojekt korral (Annikoru küla vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine) oli ligikaudu 9,7 % projekti abikõlbulikest kuludest. Arvestades palgatõusuks KIK-i ametlikud prognoosandmed (http://struktuurifondid.ee/index.php?id=11279), võiks 2024. aastal Tartumaa leibkonnaliikme netosissetulek olla ligikaudu 748,3 eurot. Maksimaalseks veetariifi suurusjärguks peetakse 2-3 % netosissetulekust kuus. Seega on sobiv suurusjärk 15,0-

106

22,4 eurot inimese kohta kuus. Kui arvestada keskmiseks veetarbeks 80 l inimese kohta ööpäevas, siis annab see tarbimiseks ligikaudu 2,4 m3 vett inimese kohta kuus. Selle arvestuse järgi kujuneks 1 m3 tarbitava vee optimaalseks maksumuseks aastaks 2024 ilma käibemaksuta 6,2-9,4 eurot. Tegemist on arvutuslike numbritega ning tegelik situatsioon võib erineda analüüsitavast. Seetõttu on oluline Konguta valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava korraline ülevaatamine iga nelja aasta tagant, mis võimaldab analüüse korrigeerida. Põhjendatud vee hinna ja reoveepuhastuse hinna kalkulatsioon skeem on esitatud järgnevalt. Tariifide määramise eesmärgid: – tootmiskulude katmine; – kvaliteedi- ja ohutusnõuete täitmine; – keskkonnakaitse tingimuste täitmine; – põhjendatud tulukus; – ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamine vastavalt ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni arendamise kavale piirkonnas, kus ühisveevärgi ja - kanalisatsiooniga ühendatakse rohkem kui 50 protsenti elamuid, mille ehitusluba on välja antud enne 1999. aasta 22. märtsi. Veetariif koosneb veetootmise/puhastamise omahinnast ja sellele lisanduvast plaanilisest kasumist, millest osa suunatakse investeeringuteks. Vee- ja kanalisatsiooniteenuse hinna kujundamise tabelis on arvestatud KIK-i kaudu rahastatavate projektide amortisatsioonikulusid tehtavatelt investeeringutelt 15%- liselt. I Veetootmise omahind : 1. elektrienergia maksumus. 2. amortisatsioonikulud 2,5% a. puurkaevpumplate, torustike ja mahutite rekonstrueerimis/rajamismaksumusest, arvestades, et nende amortisatsiooniaeg on 40 aastat. 3. ressursimaks, mis devoni kuni ordoviitsiumi-kambriumi veele on 2012. aastast 7,32 senti/m3. Ressursimaksu tuleb arvestada väljapumbatud vee hulga, mitte tarbitava vee hulga alusel. 4. töötasud inimestele, kes haldavad veevarustussüsteeme (arendamise kava perioodil on palkade tõusuks arvestatud 3,4-6,0%); 5. remondikuludena on arvestatud 5% eelnevate kuluartiklite kogusummast. II Reovee puhastamise omahind kujuneb : 1. Annikoru, Konguta, Metsalaane, Kurelaane ja Mälgi küla reovee puhastamise ja pumpamise elektrikulud.

107

2. amortisatsioonikulud 2,5% a. reoveepumplate, torustike ja reoveepuhastite rekonstrueerimis/rajamismaksumusest, arvestades, et nende amortisatsiooniaeg on 40 aastat. 3. töötasud inimestele, kes haldavad kanalisatsioonisüsteeme (arendamise kava perioodil on palkade tõusuks arvestatud 3,4-6,0%); 4. Saastetasud on arvestatud reovee puhastamise omahinna sisse, tingimusel, et vett puhastatakse vastavalt vee-erikasutusloas väljastatud tingimustele. 5. remondikuludena on arvestatud 5% eelnevate kuluartiklite kogusummast. Seega võiks Konguta vallas arenguperioodi jooksul kujuneda vee- ja kanalisatsiooniteenuse hinnaks kokku ligikaudu 4,64 eur/m3. Välja kujunenud hind on praegusest hinnast küll kõrgem, kuid elanikkonna heaolu ja maksevõime kasvades siiski suhteliselt madal (kuni 2,0% leibkonnaliikme kuu sissetulekust). ÜVK kasutamise hinda on võimalik minimeerida vastavalt vee- ettevõtte laienemise ning sellest tuleneva ÜVK väljaehitamisulatuse optimeerimisega pikemale ajaperioodile (ÜVK täielik väljaehitamise võimalikkus ning hinnakujunemine sõltub suuresti ka finantseerimisallikate poolt pakutavatest tingimustest). Vee- ja kanalisatsiooniteenuse kujunev hind on näidatud tabelis 59, kus on muuhulgas arvestatud elanikkonna prognoositava palgatõusuga. Oluline on arvesse võtta, et allpool toodud tabelit ei saa ega tohi kasutada vee- ja kanalisatsioonihinna kehtestamiseks Konguta vallas, kuid kindlasti tuleb tariifide kujundamisel arvestada finantsanalüüsi peatükis kirjeldatud põhimõtteid, mille alusel kujuneb veetootmise ja reovee puhastamise omahind. Perspektiivis tuleb kõikidel Konguta valla ÜVK süsteemide aladel kujundada ühtne vee- ja kanalisatsiooniteenuse hind. Ühtne vee- ja kanalisatsiooniteenuse hind peaks olema nii eraõiguslikel isikutel kui ka juriidilistel isikutel. Erinev reoveeteenuse hind juriidilistel isikutel on põhjendatud ainult siis, kui ettevõtte tegevuse tulemusena tekib reovett, mille reoainete sisaldus on kõrgem olmereovee parameetritest. Tulevikus tuleb vajadusel kasutada oma haldusterritooriumil juriidilistele isikute poolt tekitatud reovee tariifi kujundamisel põhimõtet, et reoveeteenuse hind kujundatakse vastavalt reostuskoormusele. Käesolevas arendamise kavas toodud vee- ja kanalisatsiooniteenuse prognoositavad tariifid (tabel 59) iseloomustavad üksnes Konguta valla veetootmise ja reovee puhastamise omahinda ning sellele lisanduvat plaanilist kasumit. Perspektiivne vee- ja kanalisatsiooniteenuse tariif Konguta vallas kehtestatakse vee-ettevõtte tegevuspiirkonna põhiselt ning selle kooskõlastab Konkurentsiamet. Alljärgnevas tabelis kajastatud vee- ja kanalisatsiooniteenuste hind sisaldab käibemaksu. Tabelist on näha, et vee- ja kanalisatsioonihindu tuleb tõsta küllaltki märgatavalt ning järsult, kuna vee ja reovee hind peab sisaldama nii ekspluatatsioonikulusid kui ka teostatud investeeringute amortisatsioonikulusid. Suurem hinnatõus on tulemas aastatel 2012-2013, mis on tingitud KIK-i kaudu rahastatava veemajandusprojekti raames tehtavatest suurtest lühiajalistest

108

investeeringutest. Kuigi perspektiivse ühisveevarustuse ja –kanalisatsiooni tariifi prognoosimisel on arvestatud amortisatsioonikulusid üksnes teostatavate investeeringute omaosaluse põhjal, on vee-ettevõtte jätkusuutlikkuse tagamiseks Konguta vallas vajalik pikemas perspektiivis jõuda etalontariifiga tähistatud vee- ja kanalisatsioonitariifini, mis arvestab teostatavate investeeringute amortisatsioonikulu 100 %-lisena (vt. tabelis 59 esitatud etalontariif). Arendamise kava koostajad on seisukohal, et nii pika perioodi vältel, nagu seda on arendamise kavas kajastatud, ei ole võimalik väga täpselt prognoosida palkade tõusu ja inflatsiooninäitajate muutust, mistõttu on soovitatav kindlasti iga nelja aasta tagant arendamise kava ülevaatus. Arendamise kava ülevaatusega on otstarbekas kontrollida vajalike investeeringute mahtusid ning vaadata üle ja vajadusel korrigeerida vee- ja kanalisatsiooniteenuse hinna prognoosi.

109

Tabel 59. Konguta valla vee- ja kanalisatsiooniteenuse hind (käibemaksuga) Aasta Ühik 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 Ühisveevärgiga liitunute arv - 444 443 442 446 445 445 445 445 445 445 445 445 445 445 Ühiskanalisatsiooniga liitunute arv - 495 494 493 494 493 493 493 493 493 493 493 493 493 493 Veeteenuse maht m3/a 14 676 14 651 14 625 14 940 14 913 15 092 15 092 15 271 15 271 15 450 15 450 15 629 15 629 15 629 Kanalisatsiooniteenuse maht m3/a 25 225 25 200 25 174 25 401 25 375 25 554 25 554 25 733 25 733 25 911 25 911 26 090 26 090 26 090 Veeteenuse hind eur/m3 1,07 1,78 1,86 1,91 2,01 2,07 2,12 2,15 2,22 2,24 2,32 2,36 2,43 2,51 Kanalisatsiooniteenuse hind eur/m3 1,31 1,45 1,53 1,59 1,63 1,67 1,72 1,77 1,83 1,88 1,94 1,99 2,06 2,13 Komplekshind eur/m3 2,38 3,23 3,39 3,50 3,64 3,74 3,84 3,92 4,05 4,13 4,26 4,35 4,49 4,64 Hinnatõus % 0,0 35,7 4,9 3,3 3,9 2,9 2,7 2,0 3,3 2,0 3,1 2,2 3,3 3,2 Etalontariif (kogukulu, kasum, KM) eur/m3 5,58 6,92 7,63 8,20 8,51 8,72 8,85 8,70 8,86 8,71 8,73 8,80 8,97 9,15 Leibkonnaliikme netosissetulek eur/kuu 377,5 390,3 406,7 423,8 450,3 477,2 505,3 535,5 567,8 601,6 637,0 672,8 710,1 748 Leibkonnaliikme kulutus VK teenusele eur/kuu 5,59 7,59 7,96 8,35 8,68 9,05 9,30 9,62 9,93 10,26 10,58 10,96 11,32 11,69 VK teenuse kulu osakaal sissetulekust % 1,5 1,9 2,0 2,0 1,9 1,9 1,8 1,8 1,7 1,7 1,7 1,6 1,6 1,6

110

7.2.2 Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga liitumise tasu Liitumistasu on tasu, mida kinnistu omanik või valdaja tasub vee-ettevõttele liitumislepingu kohaselt osaliselt ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni rajamise eest. Liitumistasu suurus kinnistu omanikule või valdajale sõltub investeeringuprogrammi suurusest, teiste finantseerimisallikate osakaalust kogu programmi maksumuses ja liituvate abonentide arvust. Liitujate arv on otseses sõltuvuses kinnistu omanike ja valdajate soovist kasutada ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni teenuseid ning osaleda vastavate süsteemide rajamisel. Liitumistasu on ühekordne, seda võib maksta kas ühekorraga või osadena vastavalt kinnistu valdaja võimalustele. Järgnevalt on näitena esitatud üks võimalik metoodika liitumistasu arvutamiseks:

M = K/G kus M on liitumistasu, G on uutele elamualadele asuvate elanike arv ja K on liitumisteks tehtavate investeeringute suurus. Investeeringute suurus kujuneb reaalselt ÜVK süsteemiga ühendamiseks tehtud kulutustest.

7.2.3 Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni piirkonnast välja jäävate majapidamiste reoveekäitlus Piirkondades, mis paiknevad reoveekogumisaladel, kuid kus puudub ühiskanalisatsioonisüsteem, peavad reovee kogumiseks olema veetihedad kogumisakaevud. Kogumiskaevude tühjendamist teostatakse äravedamisteenust pakkuva paakautoga. Kaevude tühjendamist tellivad kohalikud elanikud ise. Üksikmajapidamistes (sh. hajaasustusega külad), mis jäävad välja reoveekogumisaladest on lubatud pinnasesse immutada kuni 5 m3 vähemalt mehaaniliselt puhastatud heitvett ööpäevas ning 5-50 m3 bioloogiliselt puhastatud heitvett. Konguta vald asub peamiselt kaitstud ja suhteliselt kaitstud põhjaveega alal. Heitvee pinnasesse juhtimisel on oluline silmas pidada, et heitvee immutussügavus peab olema aasta ringi vähemalt 1,2 m ülalpool põhjavee kõrgeimat taset. Kogumismahutite purgimist Konguta valla reoveepuhastitele ei toimu. Nõuetekohased reovee purgimissõlmed Konguta valla reoveepuhastite juures puuduvad. Kogumiskaevude ja –mahutite tühjendamine ning samuti septiku sette ja kuivkäimlate sisu purgimine toimub lähipiirkonnas olevate suuremate reoveepuhastite juurde (Elva).

111

Kokkuvõte

Käesoleva töö tulemusena valmis Konguta valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava, mis määratleb valla veemajanduse arengusuunad aastani 2024. Töö esimene peatükk annab ülevaate Konguta valla sotsiaal-majanduslikust olukorrast, vee-ettevõtlusest ning valla majanduslikust olukorrast, samuti kirjeldab loodus- ja keskkonnatingimusi. Teine osa käsitleb Konguta valla olemasolevate ühisveevärgi ja -kanalisatsioonirajatiste seisukorda. Kolmas peatükk käsitleb ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamisega seotud seadusandlikke aspekte. Töö neljas osa kirjeldab ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise aluseid ja võimalusi vallas ning määratleb arendamise kavaga piiritletava territooriumi. Viiendas peatükis tuuakse võimalused vee-ettevõtluse arendamiseks ning vee- ettevõtte organisatsiooni tugevdamiseks vajalikud tegevused. Kuuendas peatükis on toodud valla ühisveevärgi ja –kanalisatsioonisüsteemide arendamiseks vajalikud tegevused ning hinnatud nende elluviimiseks vajalikke investeeringute mahtusid. Töö viimases, seitsmendas peatükis analüüsitakse lähtuvalt vee- ja kanalisatsioonisüsteemide arenguks vajalike investeeringute mahtudest teenuste tariifipoliitikat ning kirjeldatakse arendamise kavas etappide elluviimiseks vajalikke finantseerimisvõimalusi. Arendamise kava ellurakendamise järgselt paraneb valla elanike elukvaliteet, väheneb piirkonna reostuspotentsiaal ning luuakse soodsad tingimused piirkonna edasiseks igakülgseks arenguks.

112

8. Lisa 1. Seadusandlik taust

8.1 Konguta valla arengukava aastateks 2008-2015 Konguta valla arengukava toob välja, et probleemiks on amortiseerunud puhastusseadmed Annikoru, Kobilu, Mälgi külade reoveele ja Kavilda jõe ning Kentsi paisjärve puhtuse seisukohalt Elva linna reovee puhastusseadmed Kurelaane külas. Arengukavas on ettenähtud arengusuunad ja tegevused ühisveevarustuse ja – kanalisatsiooni arendamiseks: Vee- ja kanalisatsioonisüsteemide väljaarendamine vastavalt kehtivale arengukavale. Konguta valla arengukava näeb aastatel 2009-2011 ette investeeringuid vee- ja kanalisatsiooniarengukava rakendamiseks.

8.2 Veemajandusprojektid Järgnevalt on välja toodud vee- ja kanalisatsiooniprojektide üldised eesmärgid joogivee ja kanalisatsiooni valdkonnas. EL Veepoliitika raamdirektiiviga (2000/60/EÜ) on sätestatud põhjavee, pinnavee, rannikuvee, siirdevee kaitse raamistik. Eesmärgiks on saavutada kõigi veekogude hea seisund aastaks 2015. Direktiiviga kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik, mille elluviimiseks näeb direktiiv ette valgalapõhise veemajanduse korraldamise. Direktiivi alusel kehtestatavate keskkonnaeesmärkide saavutamiseks koostatakse igale vesikonnale meetmete programm, mille rakendamist alustatakse 2009. aastal iga vesikonna veemajanduskava raames. Direktiivi alusel kehtestatud keskkonnaeesmärkide saavutamise esimene tähtaeg on 2015. Aastaks 2010 peavad liikmesriigid tagama, et veehinna kujundamise poliitika innustab küllaldaselt veekasutajaid kasutama veeressursse tõhusalt, aidates seeläbi kaasa käesoleva direktiivi keskkonnaalaste eesmärkide saavutamisele. Joogivee direktiivi (98/83/EÜ) eesmärgiks on kaitsta inimeste tervist olmevee mistahes saastatusest tulenevate kahjulike mõjude eest, tagades olmevee tervislikkuse ja puhtuse. Eesti ühinemislepingus Euroopa Liiduga (lisa VI artikkel 9C) anti Eestile direktiivi rakendamiseks järgmised üleminekuajad: o Eestis ei kohaldata värvuse, vesinikioonide kontsentratsiooni, raua, mangaani, lõhna ja hägususe jaoks määratud indikaatornäitajate piirväärtusi: . Kuni 31. detsembrini 2007 veevarustussüsteemide suhtes, mille kaudu varustatakse joogiveega rohkem kui 2000 inimest; . Kuni 31. detsembrini 2013 veevarustussüsteemide suhtes, mille kaudu varustatakse joogiveega kuni 2000 inimest. o Eestis ei kohaldata kloriidi, elektrijuhtivuse ja sulfaadi jaoks määratud indikaatornäitajate piirväärtusi:

113

. Kuni 31. detsembrini 2008 rohkem kui 2000 elanikuga asulates; . Kuni 31. detsembrini 2013 kuni 2000 elanikuga asula suhtes. Asulareovee direktiivi (91/271/EMÜ) eesmärgiks on kaitsta keskkonda asula- ja tööstusreovee kahjuliku mõju eest, kehtestades nõuded asulareovee ja tööstusreovee kogumisele, puhastamisele ja suublasse juhtimisele. Eesmärgi saavutamiseks tuleb reovesi kokku koguda reoveekogumisaladel ning puhastada. Vastavalt EL Ühinemiselepingule anti Eestile asulareovee puhastamise direktiivi rakendamiseks pikemad tähtajad, kui on sätestatud direktiivis. Eesti üleminekuaegadeks on :

o Üle 10 000 ie reoveekogumisalade korral kuni 31.12.2009; o 2000 – 10 000 ie reoveekogumisalade korral kuni 31.12.2010. Direktiivist lähtuvalt tuleb reovesi koguda läbi ühiskanalisatsiooni, äärmuslikel juhtudel, näiteks kui reovee kokkukogumine läbi ühiskanalisatsiooni on majanduslikult põhjendamata, võib kogumist korraldada ka muul viisil, nt individuaalsete kogumissüsteemide kaudu. Alla 2000 ie reoveekogumisaladel tuleb vastavalt direktiivile tagada reoveepuhastite nõuetekohane töö. Samas peab reoveepuhasti nõuetekohase töö tagamiseks nõuetele vastama ka reovee kokkukogumise süsteem. Asulareovee puhastamise direktiivi nõuete rakendamiseks alla 2000 elanikuga asulates (50-2000 elanikku) on vaja teha investeeringuid kanalisatsioonitorustike, reoveepumplate ja reoveepuhastite ehitamiseks ning rekonstrueerimiseks.

8.3 Peipsi alamvesikonna veemajanduskava Peipsi alamvesikonna veemajanduskava eesmärgiks on tagada tervisele ohutu joogivesi kogu elanikkonnale. Esmases järjekorras tuleb vastavusse viia suuremate asumite (üle 2000 inimese) veevarustus. Väljaspool järjekorda tuleb lahendada tervisele ohtlikke komponente (laiemalt levinud on fluor, mõnedes veehaaretes ka boor) sisaldavat joogivett kasutatavate ühisveevärkide vee vastavusse viimine joogivee nõuetega. Kõigile tiheasustusala elanikele tuleb tagada võimalus ühisveevärgiga liitumiseks. Kaugemas perspektiivis (2013) peab ühisveevarustuse (mida kasutavad enam kui 50 inimest) vesi vastama kõigile kvaliteedinõuetele: olema nähtavalt puhas ja hea maitsega; vastama nõuetele indikaatornäitajate osas, olema tehnilistele normidele vastav. Eesmärgiks on ka oluliste reostusallikate praegu kehtivate keskkonnanõuetega vastavusse viimine. Aastaks 2010 tuleb korrastada suuremate asulate (üle 2000 inimese) heitveesüsteemid ja puhastusseadmed. Aastaks 2014 tagada: – kõigile tiheasustusalade (reoveekogumisalade) elanikele võimalus liituda ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga; – kõige halvemas seisus olevate vee- ja kanalisatsioonisüsteemide (torustikud, pumbajaamad, puhastid) nõuetele vastavusse viimine; – veekogudesse või pinnasesse juhitava heitvee nõuetekohane puhastamine. Vee reostamise vältimiseks tuleb tagada veekaitsenõuetest kinnipidamine loomafarmides.

114

Vältimaks ohtlike ainete emissioone vette tuleb lokaliseerida ja ohutustada jääkreostus. Selleks tuleb aastaks 2007 likvideerida vedelate ohtlike jäätmete lekkimise oht keskkonda riikliku tähtsusega jääkreostuskolletest. Aastaks 2009 tuleb piirata ohtlike ainete emissioonid keskkonda riikliku tähtsusega jääkreostuskolletest (reostuse lokaliseerimine). Tagada tuleb ka hajureostuse hoidmine sellisel tasemel, et see ei ohustaks vee head seisundit ega veeelustiku soodsaid elutingimusi. Põhjaveehoiu üldiseks eesmärgiks on põhjaveekogumite hea seisundi säilitamine ja põhjavee säästlik kasutamine, sealhulgas: – vältida põhjavee reostuse laienemist hajureostuse ja punktreostusallikate mõjul; – kindlustada põhjaveevarude säästev kasutamine lähtudes kinnitatud põhjaveevarust või põhjaveeressursist; – tagada põhjavee tõhus kaitse Pandivere kõrgustikul põhjavee formeerumisalal; – viia 2008. aasta lõpuks ellu nitraaditundliku ala nitraatidega reostamise vähendamise tegevuskava; – tagada vajalik veekaitserežiim põhjaveehaarete sanitaarkaitsealadel ja toitealadel; – puhastada nõuetekohaselt otselaskude kaudu põhjavette suunatav heitvesi. Jõgede osas lähtub käesolev veemajanduskava kolmest põhieesmärgist: – esimeseks eesmärgiks on tagada, et hoolimata prognoositavast kiirest majanduskasvust, sealhulgas põllumajanduse arengust järgmisel dekaadil, suudetakse ära hoida jõgede seisundi halvenemine. Seejuures olulisim on suurte jõgede vee kvaliteedi säilitamist, mis on olulised puhke ja suplusveekogud (Emajõgi, Põltsamaa, ja Võhandu jõgi) või kaitsealused, sh Natura jõed. Väga oluline on väärtuslike, heas seisundis jõelõikude hea seisundi säilitamine. – teiseks eesmärgiks on looduslike jõgede hea keemilise ja ökoloogilise seisundi taastamine, saavutades aastaks 2015 hea seisundi kõikjal, kus see võimalik. Jälle on esimeseks prioriteediks suplusjõed (Võhandu jõgi ülalpool Räpinat) ja kaitsealused, sh Natura jõed. Eraldi käsitletakse järgnevas alapeatükis neid jõgesid, kus tõenäoliselt head seisundit tähtajaks saavutada ei suudeta ja millede puhul ollakse seetõttu sunnitud tegema mööndusi. – kolmandaks eesmärgiks on saavutada või säilitada tehislike ja oluliselt muudetud veekogude hea keemiline seisund ja ökoloogiline potentsiaal aastaks 2015. Järvede puhul on esmaseks eesmärgiks säilitada väga heas ja heas seisundis väikejärvede seisund. Järgmiseks eesmärgiks on parandada halvas ja keskmises seisundis järvede seisundit. Peipsi järvistu eesmärgiks on vähendada järvistusse kanduva fosfori koormust. Lähiaja eesmärgiks on Pihkva puhastusseadme renoveerimine koos sealse fosforikoormuse vähendamisega. Pikaajalises perspektiivis on oluline põllumajanduskoormuse kontrolli all hoidmine. Tugevasti muudetud veekogude puhul on eesmärgiks nende võimalikult looduslähedase seisundi taastamine. Selle poole tuleb püüda eelkõige suurte (Põltsamaa, Võhandu) jõgede osas. Tehisveekogude puhul on eesmärgiks võimalikult looduslähedase seisundi kujundamine. Looduslähedasse seisundisse tuleb viia eelkõige inimtegevuse tõttu tekkinud veekogud, mille majanduslik kasutamine on

115

lõppenud (näiteks ammendatud karjääridesse kujunenud veekogud, otstarbe kaotanud poldrite kanalid).

8.4 Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniseadus Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniseadus võeti vastu 10.02.1999. a. (RT 1999, 25, 363), viimane uuendus, RT I 2010, 56, 363. Seadus reguleerib kinnistute veega varustamise ning kinnistute reovee, sademevee, drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimise ja puhastamise korraldamist ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaudu ning sätestab riigi, kohaliku omavalitsuse, vee-ettevõtja ja kliendi õigused ja kohustused. § 2 lõige 1: Ühisveevärk ja -kanalisatsioon on ehitiste ja seadmete süsteem, mille kaudu toimub kinnistute veega varustamine või reovee ärajuhtimine ning mis on vee- ettevõtja hallatav või teenindab vähemalt 50 elanikku. Ühisveevärgi ja - kanalisatsioonina käsitatakse ühisveevärki või ühiskanalisatsiooni eraldi või mõlemat üheskoos. § 3 lõige 1: Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ning kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni vahelise piiri määrab liitumispunkt. § 31 lõige 1: Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevöönd on ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni ehitisi ümbritsev maa-ala, õhuruum või veekogu, kus kinnisasja kasutamist on kitsendatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitiste kaitse ja ohutuse tagamiseks.

§ 6 lõige 1: Kohaliku omavalitsuse volikogu määratud vee-ettevõtjal on õigus võtta ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitujalt põhjendatud liitumistasu, arvestades käesolevas seaduses sätestatut. § 6 lõige 2: Liitumistasu suuruse arvutab vee-ettevõtja, lähtudes liitumistasu arvutamise metoodikast. Konkurentsiametil või kohalikul omavalitsusel on vastavalt oma pädevusele õigus kontrollida liitumistasu suurust, selle põhjendatust ja vastavust metoodikale. § 6 lõige 6: Liitumistasuga tagatakse: 1. ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni, sealhulgas sademeveekanalisatsiooni arendamine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava alusel konkreetses arenduspiirkonnas, välja arvatud käesoleva seaduse § 14 lõike 2 punktis 6 nimetatud piirkonna arendamine; 2. kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ühendamine ühisveevärgi ja - kanalisatsiooniga ning kinnistu sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimise süsteemi olemasolu korral selle ühendamine sademeveekanalisatsiooniga. § 14 lõige 2 punkt 6: Teenuse hind kujundatakse selliselt, et vee-ettevõtjal oleks tagatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamine vastavalt ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni arendamise kavale piirkonnas, kus ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ühendatakse rohkem kui 50 protsenti elamuid, mille ehitusluba on välja antud enne 1999. aasta 22. märtsi. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse §10 lõike 2 alusel on keskkonnaministri määrusega (nr. 75, 16.10.2003. a.) kehtestatud ühiskanalisatsiooni juhitavate ohtlike ainete piirnormid ja väärtused, et rakendada põhimõtet reostuse ohutustamisest kohapeal.

116

8.5 Veeseadus Linnade ja asulate reovee puhastamise aluseks on Eestis Veeseadus. Veeseadus võeti vastu 11.05.1994. a. (RT I 1994, 40, 655), viimati muudetud RT I 10.03.2011, 2. Veeseaduse ülesanne on sise- ja piiriveekogude ning põhjavee puhtuse ja veekogudes ökoloogilise tasakaalu tagamine. § 8 lõige 1: Vee erikasutuseks peab kasutajal olema tähtajaline luba ja võõra maa kasutamise korral ka maaomaniku nõusolek. Maaomaniku nõusolek ei ole nõutav sellise maa kasutamiseks, mis asub riigi omandisse kuuluva veekogu all või mis loetakse riigi omandis olevaks vastavalt maareformi seaduse § 31 lõikele 2. § 132 lõige 1: Joogivee käitleja on ettevõtja, kelle tegevuseks on joogivee tootmine, varumine, töötlemine, pakendamine või muud toimingud, mille tulemusel joogivesi on kättesaadav tarbijale või teisele ettevõtjale, kes oma tegevuses peab kasutama joogivett tasu eest või tasuta. Joogivee käitlejaks ei loeta individuaalsest veevõtukohast vee võtjat, kes võtab vett keskmiselt vähem kui 10 m3 ööpäevas või vähem kui 50 inimese tarbeks, välja arvatud juhul, kui joogiveega varustamine on osa majandustegevusest või avalik-õiguslikust tegevusest.

§ 23 lõige 1: Kõik isikud on kohustatud vältima vee reostamist ja liigvähendamist ning veekogude ja kaevude risustamist ning veeelustiku kahjustamist. § 241 lõige 4: Kohalik omavalitsus peab põhjavee kaitseks reoveekogumisalal tagama ühiskanalisatsiooni olemasolu reovee juhtimiseks reoveepuhastisse ning heitvee juhtimiseks suublasse, välja arvatud reoveekogumisalal reostuskoormusega alla 2000 ie ning käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud juhul. § 241 lõige 5: Kui reoveekogumisalal ühiskanalisatsiooni rajamine toob kaasa põhjendamatult suuri kulutusi, võib reoveekogumisalal reostuskoormusega 2000 ie või rohkem kasutada lekkekindlaid kogumismahuteid. § 241 lõige 7: Reoveekogumisala piirkonnas, kus puudub ühiskanalisatsioon, peab reovee tekitaja koguma reovee lekkekindlasse kogumismahutisse ning korraldama selle veo kohaliku omavalitsuse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavas määratud purgimissõlme. § 241 lõige 8: Reoveekogumisalal reostuskoormusega alla 2000 ie, kus puudub ühiskanalisatsioon, võib lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatule nõuetekohaselt immutada pinnasesse vähemalt bioloogiliselt puhastatud reovett. § 241 lõige 9: Reoveekogumisalal reostuskoormusega 2000 ie või rohkem on kohtpuhastite, välja arvatud eelpuhastite ja tööstusreoveepuhastite kasutamine ja heitvee pinnasesse immutamine keelatud. § 28 lõige 2: Veehaarde sanitaarkaitseala ulatus, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 3–51 sätestatud juhud, on: 1) 50 m puurkaevust, kui vett võetakse põhjaveekihist ühe puurkaevuga; 2) 50 m puurkaevude rea teljest mõlemale poole, 50 m rea äärmistest puurkaevudest ja puurkaevude reas puurkaevude vaheline maa, kui vett võetakse põhjaveekihist kahe või enama puurkaevuga;

117

§ 28 lõige 3: Sanitaarkaitseala ei moodustata, kui vett võetakse põhjaveekihist alla 10 m3 ööpäevas ühe kinnisasja vajaduseks. Sellise veevõtukoha hooldusnõuded põhjavee kaitseks kehtestab keskkonnaminister.

8.6 Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus Seadus võeti vastu 02.06.1993. a. (viimati muudetud RT I 05.01.2011, 10). Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus määrab kindlaks kohaliku omavalitsuse ülesanded, vastutuse ja korralduse ning omavalitsusüksuste suhted omavahel ja riigiorganitega. § 6 lõige 1: Omavalitsusüksuse ülesandeks on korraldada antud vallas või linnas sotsiaalabi ja -teenuseid, vanurite hoolekannet, noorsootööd, elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, jäätmehooldust, ruumilist planeerimist, valla- või linnasisest ühistransporti ning valla teede ja linnatänavate korrashoidu, juhul kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita. § 35 lõige 1: Vald või linn võib teenuste osutamiseks asutada valla või linna ametiasutuse hallatavaid asutusi, mis ei ole juriidilised isikud. Vald või linn võib olla osanik või aktsionär äriühingus, samuti asutada sihtasutusi ja olla mittetulundusühingu liige, arvestades kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses esitatud tingimusi. Valla või linna eraõiguslikes isikutes osalemise ning kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse täitmise korraldamise tingimused ja korra kehtestab valla- või linnavolikogu. § 37 lõige 3: Valla ja linna arengukava peab olema kooskõlas kohaliku omavalitsuse üksusele seaduse alusel koostatavate kohustuslike valdkonnapõhiste arengukavadega ja üldplaneeringuga.

8.7 Asjaõigusseadus Seadus võeti vastu 09.06.1993. a. (viimati muudetud RT I 21.03.2011, 4). Asjaõigusseadus sätestab asjaõigused, nende sisu, tekkimise ja lõppemise ning on aluseks teistele asjaõigust reguleerivatele seadustele. § 158 lõige 1: Kinnisasja omanik on kohustatud taluma tema kinnisasjal maapinnal, maapõues ning õhuruumis ehitatavaid tehnovõrke ja -rajatisi (kütte-, veevarustus- või kanalisatsioonitorustikku, elektroonilise side või elektrivõrku, nõrkvoolu-, küttegaasi- või elektripaigaldist või surveseadmestikku ja nende teenindamiseks vajalikke ehitisi), kui need on teiste kinnisasjade eesmärgipäraseks kasutamiseks või majandamiseks vajalikud, nende ehitamine ei ole kinnisasja kasutamata võimalik või nende ehitamine teises kohas põhjustab ülemääraseid kulutusi. § 158 lõige 2: Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul võib kinnisasja omanik nõuda teise kinnisasja omanikult kinnisasja koormamist reaalservituudiga.

8.8 Planeerimisseadus Seadus võeti vastu 13.11.2002. a. (viimati muudetud RT I 21.03.2011, 4). § 1 Lõige 1. Käesolev seadus reguleerib riigi, kohalike omavalitsuste ja teiste isikute vahelisi suhteid planeeringute koostamisel. § 1 Lõige 2. Käesoleva seaduse eesmärk on tagada võimalikult paljude ühiskonnaliikmete vajadusi ja huvisid arvestavad tingimused säästva ja

118

tasakaalustatud ruumilise arengu kujundamiseks, ruumiliseks planeerimiseks, maakasutuseks ning ehitamiseks. § 2. Planeering § 2 lõige 1. Planeering on planeerimise käigus valmiv dokument. Planeering koosneb tekstist ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku. § 2 lõige 2. Planeeringu tekstis esitatakse planeeritava maa-ala ruumilise arengu analüüsile tuginevad ruumilise arengu eesmärgid ning planeeringulahenduste kirjeldused ja põhjendused.

8.9 Ehitusseadus Seadus võeti vastu 15.05.2002. a. (viimati muudetud RT I 10.03.2011, 2). §1 lõige 1. Käesolev seadus sätestab nõuded ehitistele, ehitusmaterjalidele ja - toodetele ning ehitusprojektidele ja ehitiste mõõdistusprojektidele, samuti ehitiste projekteerimise, ehitamise ja kasutamise ning ehitiste arvestuse alused ja korra, vastutuse käesoleva seaduse rikkumise eest ning riikliku järelevalve ja ehitusjärelevalve korralduse. §13. Teede ning tehnovõrkude ja -rajatiste ehitamine Detailplaneeringukohase avalikult kasutatava tee ja üldkasutatava haljastuse, välisvalgustuse ja vihmaveekanalisatsiooni väljaehitamise kuni ehitusloale märgitud maaüksuseni tagab kohalik omavalitsus, kui kohalik omavalitsus ja detailplaneeringu koostamise taotleja või ehitusloa taotleja ei ole kokku leppinud teisiti.

8.10 Joogivee kvaliteedi- ja kontrollnõuded ning analüüsimeetodid Sotsiaalministri 31.07.2001. a. määrus nr. 82, "Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid" kehtestab joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning joogivee proovide analüüsimeetodid eesmärgiga kaitsta inimese tervist joogivee saastumise kahjulike mõjude eest. Vastavalt määrusele peab ühisveevärgi kaudu kinnistuid joogiveega varustav joogivee käitleja tagama joogivee nõuetekohase kvaliteedi kohani, kus joogivesi saab kättesaadavaks teisele käitlejale või tarbijale, välja arvatud juhul, kui joogivee käitleja kinnistu omanik või tarbija ei ole kokku leppinud teisiti. Joogivesi loetakse tervislikuks ja puhtaks, kui see ei sisalda mikroorganisme, parasiite ega mis tahes aineid sellisel arvul ega sellises koguses, mis kujutab potentsiaalset ohtu inimeste tervisele ning kui mikrobioloogilised ja keemilised kvaliteedinäitajad ei ületa määruses esitatud piirsisaldusi. Joogivee mikrobioloogilised kvaliteedinäitajad, keemilised kvaliteedinäitajad ning organoleptilisi omadusi mõjutavad, üldist reostust iseloomustavad näitajad ja radioloogilised näitajad (edaspidi indikaatorid) ei tohi ületa määruses esitatud piirsisaldusi, välja arvatud paragrahvis 3 lõikes 4 esitatud tingimustel. § 3 lõige 4 järgi joogiveele esitatud piirsisalduste ületamisel korraldab Terviseamet koostöös ekspertidega terviseriski hindamise ja inimese tervise kaitsmise vajaduse korral abinõude programmi väljatöötamise, mille kulud katab joogiveekäitleja. Kui lubatust kõrgemate näitajate puhul ei kaasne ohtu inimese tervisele, võib seda vett kasutada joogivee otstarbeks.

119

8.11 Kvaliteedinõuetele mittevastava, kuid tervisele ohutu joogivee müümiseks loa taotlemise, andmise, muutmise, peatamise ja kehtetuks tunnistamise kord Sotsiaalministri 21.12.2001.a. määrusega nr 152 „Kvaliteedinõuetele mittevastava, kuid tervisele ohutu joogivee müümiseks loa taotlemise, andmise, muutmise, peatamise ja kehtetuks tunnistamise kord” § 1 lõige 3 järgi kvaliteedinõuetele mittevastava, kuid tervisele ohutu joogiveena käsitletakse joogivett, mis ületab sotsiaalministri 31. juuli 2001. a määruse nr 82 «Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid» §-s 6 toodud indikaatornäitajate piirväärtusi, välja arvatud järgmiste näitajate osas: jääkkloor, jääkosoon, oksüdeeritavus, orgaanilise süsiniku sisaldus (TOC), Clostridium perfringens (koos eostega), kolooniate arv 22 ºC juures, coli-laadsed bakterid. § 1 lõige 4 järgi kvaliteedinõuetele mittevastava, kuid tervisele ohutu joogivee müümiseks peab vee erikasutajal olema luba (edaspidi müümisluba). Müümisloa väljastamise õigus on vee erikasutaja Terviseameti piirkondlikul talitusel.

8.12 Joogivee tootmiseks kasutatava või kasutada kavatsetava pinna- ja põhjavee kvaliteedi- ja kontrollinõuded Sotsiaalministri 2. jaanuari 2003. a määrusega nr 1 kehtestatakse kvaliteedi- ja kontrollinõuded joogivee tootmiseks kasutatava või kasutada kavatsetavale pinna- ja põhjaveele, võttes arvesse vee looduslikku koostist, nõuetekohaseid veetöötlusmeetodeid, vee kogust ja kaitstust reostuse eest. Vastavalt määrusele klassifitseeritakse joogivee tootmiseks kasutada kavatsetav pinna- ja põhjavesi määruse lisades toodud keemiliste, mikrobioloogiliste ja radioloogiliste näitajate piirväärtuste järgi. Pinna- või põhjavett, mille näitajate piirväärtused ületavad III kvaliteediklassi näitajate piirväärtusi, ei tohi valida joogiveeallikaks. Kui muud joogiveeallikad puuduvad, siis võib lõikes 3 nimetatud pinna- või põhjavett Terviseameti või tema piirkondliku talituse kirjaliku nõusoleku alusel kasutada joogiveeallikana, kui vee töötlemine ja keskkonnaseisundit parandavad meetmed tagavad kvaliteetse joogivee.

8.13 Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni kaitsevööndi ulatus Keskkonnaministri 16.12.2005. a määruse nr 76 "Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevööndi ulatus", ülesandeks on kehtestada ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitistele kaitsevööndi ulatus tulenevalt ehitise otstarbest ja asukohast, paigaldussügavusest ja läbimõõdust.

8.14 Kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuded Vabariigi Valitsuse 16. mai 2001. a määrusega nr 171 (RT I 2001, 47, 261) kehtestatakse veekaitsenõuded reovee kogumiseks, puhastamiseks või suublasse juhtimiseks rajatud kanalisatsioonitorustikule, reoveepuhastile, pumplale või muu reovee kogumise, puhastamise ja heitvee suublasse juhtimisega seotud hoonele või rajatisele. Määrusega ei kehtestata nõudeid sademevee kanalisatsiooniehitistele ega

120

ühiskanalisatsiooni juhitava reovee eelpuhastile, välja arvatud purgimissõlme puhastile. § 31 lõige 1. Kanalisatsiooniehitisest lähtuva reostuse mõju, mis kahjustab või võib kahjustada inimese tervist või keskkonda, sh põhjustades kahju varale või raskendades või takistades keskkonna kasutamist puhkeaja veetmiseks või muul õiguspärasel viisil, ei tohi ulatuda kujast kaugemale. § 15. Reoveepuhasti tuleb ehitada nii, et väikepuhastil oleks toimimisaeg vähemalt 30 aastat, suurpuhastil vähemalt 50 aastat ning pinnaspuhastil, tehismärgalal, taimestikpuhastil või biotiigil vähemalt 15 aastat. § 17 lõige 2. Purgimissõlme peab rajama reoveekogumisalale, mille reostuskoormus on 1000 ie või enam. § 17 lõige 3. Purgimissõlme peab rajama reoveekogumisalale, mille reostuskoormus on alla 1000 ie, kui lähim purgimissõlm asub kaugemal kui 30 km või lähim puhasti ei võimalda täita täiendava reovee purgimise tulemusel lõikes 5 sätestatut või purgimissõlme rajamise kohustus on ette nähtud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavaga. Purgimissõlme täpne asukoht määratakse ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni arendamise kavaga, arvestades käesolevas määruses sätestatut. § 17 lõige 5. Purgitava reovee reostuskoormus ei või ületada ööpäevas enam kui 10% reoveepuhasti projekteeritud reostuskoormusest.

8.15 Veehaarde sanitaarkaitseala moodustamise ja projekteerimise kord ning sanitaarkaitsealata veevõtukoha hooldusnõuded põhjavee kaitseks Keskkonnaministri 16.12.1996. a määruse nr 61 "Veehaarde sanitaarkaitseala moodustamise ja projekteerimise kord ning sanitaarkaitsealata veevõtukoha hooldusnõuded põhjavee kaitseks" (viimati muudetud RT I 12.04.2011, 6), ülesandeks on kindlustada veehaaret ümbritseval maa- ja veealal põhja- või pinnavee ning veehaarderajatiste kaitse, et võimaldada joogivee nõuetele vastava vee tootmine. Juhul, kui ühisveevärgi põhjaveehaarde projektikohane tootlikkus on väiksem kui 500 m3 ööpäevas, määratakse sanitaarkaitseala piirid vastavalt «Veeseaduse» §-le 28 ja sanitaarkaitsealal kehtivaid «Veeseadusest» või «Looduskaitseseadusest» tulenevaid majandustegevuse kitsendusi kirjeldatakse ühisveevärgi põhjaveehaarde projektis. Juhul, kui ühisveevärgi põhjaveehaarde projektikohane tootlikkus on suurem kui 500 m3 ööpäevas, koostatakse koos põhjaveehaarde projekti või põhjavee uuringu aruandega sanitaarkaitseala projekt. Projekti tellib veehaarde omanik või valdaja.

8.16 Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord Vabariigi Valitsuse 31.07.2001. a. määrus nr 269 „Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord” (viimati muudetud RT I 2010, 13, 70) kehtestab nõuded reovee puhastamise ja heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimisele ja nõuete täitmise kontrollimise meetmed. I Üldsätted.

121

§ 3 lõige 1: Reostusallikast lähtuvat reostuskoormust väljendatakse inimekvivalentides (ie) ja see arvestatakse aasta kestel suurima reoveepuhastisse või reoveepuhasti puudumisel heitveelaskmesse siseneva nädalakeskmise reostuskoormuse alusel. Aasta nädalakeskmise suurima reostuskoormuse määramiseks peab veeproove võtma vähemalt ühel nädalal igas kvartalis. Reostusallikast lähtuva reostuskoormuse määramisel ei lähe arvesse veeproovid, mis on võetud erakorraliste ilmastikutingimuste ajal (nt paduvihm, lume kiire sulamine vms). § 3 lõige 2: Inimekvivalent on ühe inimese põhjustatud keskmise ööpäevase tingliku veereostuskoormuse ühik. Biokeemilise hapnikutarbe (BHT7) kaudu väljendatud inimekvivalendi väärtus on 60 g hapnikku ööpäevas.

§ 3 lõige 3: Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) on milligrammides väljendatud hapnikuhulk, mis mikroobidel kulub ühes liitris vees oleva orgaanilise aine lagundamiseks seitsme ööpäeva jooksul. § 3 lõige 4: Reovee kogumisala reostuskoormus ehk nominaalkoormus arvestab rahvaarvu, turismi ja tuleviku arengusuundi sellel reovee kogumisalal, tööstus- ja muid ettevõtteid, mis juhivad reovee ühiskanalisatsiooni, ning ka eelnimetatud sektoritest pärineva reovee kogust, mida hetkel kokku ei koguta, võttes arvesse maksimaalseid aastaajalisi muutusi. Nominaalkoormuse hulka ei kuulu tööstuse reovesi, mis puhastatakse eraldi asulareoveest omapuhastis ning mis juhitakse puhastist otse suublasse. II Heitvee veekogusse juhtimise nõuded. § 6 Väikese reostuskoormusega reostusallikatest veekogusse juhitavale heitveele esitatavad nõuded: § 6 lõige 1: Väikese reostuskoormusega (vähem kui 2000 ie) reostusallikatest pärinev reovesi tuleb enne veekogusse juhtimist puhastada nii, et: 1) see vastaks vee erikasutusloas nõutavatele heitvee reostusnäitajate piirväärtustele või reovee puhastusastmetele, mis ei tohi olla karmimad tabelis 7 nõutud näitajatest; 2) oleks tagatud fosforiärastus reostustundlikku suublasse juhitavast heitveest. § 6 lõige 2: Reostustundlikeks suublateks loetakse «Veeseaduse» § 15 lõike 4 alusel kehtestatud heitveesuublana kasutatavate veekogude või nende osade nimekirja kuuluvaid reostustundlikke suublaid.

122

Tabel 5. Veekogusse juhitava heitvee kohta esitatavad nõuded asulatele reostuskoormusega kuni 2000 ie. Reostusnäitaja Piirväärtus mg/l Reovee puhastusaste % 1 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) 15 ≥90 Keemiline hapnikutarve (KHT) 2 125 ≥75 Heljum1 25 ≥80 Üldlämmastik Määrus ei reguleeri - Üldfosfor2 1,5 ≥80 1 Reostusnäitaja piirväärtust või reovee puhastusastet tuleb järgida heitvee liiki arvestamata. 2 Reostusnäitaja piirväärtust või reovee puhastusastet tuleb järgida juhul, kui ei ole tegemist asula kanalisatsioonist eraldi asetseva heitveelaskme kaudu suublasse juhitava heitveega, mille kohta käesolevas tabelis on esitatud ainult selle heitvee liigi kohta käiv reostusnäitaja piirväärtus või reovee puhastusaste. Veekogusse suunatava heitvee pH peab olema vahemikus 6,0...9,0. Reostusnäitaja piirväärtuse all mõistetakse määruses sätestatud maksimaalset lubatud reoaine sisaldust vees, mille ületamisel vesi loetakse üle kahjutuspiiri rikutuks. Reovee puhastusaste - reoveepuhastis reoainete kõrvaldamise määr, mida väljendatakse protsentides.

III Heitvee pinnasesse juhtimise nõuded.

§10. Heitvee hajutatult pinnasesse immutamise nõuded:

§10 lõige 1: Heitvee hajutatult pinnasesse immutamine on käesoleva määruse tähenduses heitvee pinnasesse juhtimine.

§10 lõige 2: Kui heitvee juhtimine kaugel asuvasse veekogusse ei ole majanduslikult põhjendatud ning ei ole põhjavee seisundi halvenemise ohtu, v.a veehaarde sanitaarkaitsealale lähemal kui 50 m selle välispiirist, ja mitte lähemal kui 80 m joogivee tarbeks kasutatavast salvkaevust, v.a omapuhasti olemasolu korral, võib heitvett immutada pinnasesse järgmistes kogustes: 5–50 m3 ööpäevas pärast reovee bioloogilist puhastamist; kuni 5 m3 ööpäevas, kasutades reovee mehaanilist puhastamist.

§10 lõige 6: Üldplaneeringuga määratud reoveekogumisaladel on heitvee pinnasesse immutamine keelatud, kui reoveekogumisalal on põhjavee kaitseks ehitatud kanalisatsioon. Kanalisatsiooni puudumisel peavad reoveekogumisaladel reovee kogumiseks olema kogumiskaevud. Väljaspool reoveekogumisalasid paiknevatel tiheasustusaladel peab reovee enne immutamist vähemalt bioloogiliselt puhastama.

§10 lõige 7: Kaitsmata ja nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel võib pinnasesse immutada kuni 10 m3 vähemalt bioloogiliselt puhastatud heitvett ööpäevas. Heitvee pinnasesse immutamiseks kasutatav süsteem peab võimaldama võtta vee erikasutusloas kehtestatud nõuete kontrolliks heitvee kontrollproovi, v.a alla 5 m3 ööpäevas heitvee immutamisel.

§10 lõige 13: Heitvee immutussügavus peab olema aasta ringi vähemalt 1,2 m ülalpool põhjavee kõrgeimat taset.

123