Keskkonnaministeeriumi Info- Ja Tehnokeskus
Total Page：16
File Type：pdf, Size：1020Kb
KeskkonnaministeeriumiInfo-jaTehnokeskus Tallinn,2001 KESKKONNAMINISTEERIUMI INFO- JA TEHNOKESKUS Toimetis 01-3 2000. aasta Eesti jäätmekäitluse ülevaade Merike Liiver, Marit Leevik Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn telefon 654 2487, 656 5442, faks 656 4071 e-kiri: [email protected], [email protected] Mai 2001 Review of Estonian waste management in 2000 Based on statistical reports on waste management SISUKORD 2000. a. jäätmearuande esitanud ettevõtete arv maakonniti (joonis 1)…………………... 1 Aruande “Jäätmekäitlus” esitanud ettevõtete arv aastate lõikes (tabel 1)………………... 2 Jäätmete koguteke maakondade lõikes 2000.a (%) (joonis 2)…………………………… 2 Jäätmete teke maakondades ilma põlevkivijäätmeteta 2000. a (%) (joonis 3)…………... 3 Jäätmete teke Eestis 1999. – 2000. a (s.h ohtlikud ja tavajäätmed) (tabel 2)……………. 3 Ohtlike jäätmete teke maakonniti 2000. a (joonis 4)…………………………………….. 4 Segaolmejäätmete teke ja ladestamine 1996. – 2000.a (tabel 3)………………………… 4 Segaolmejäätmete teke maakonniti 2000. a (joonis 5)…………………………………... 5 Jäätmete töötlus aastatel 1996 – 2000 (tabel 4)………………………………………….. 5 Jäätmete töötlusviisid 2000. a (tabel 5)…………………………………………………... 6 Jäätmete töötlusviiside jagunemine 2000. a (%) (joonis 6)……………………………… 6 Prügilate arv maakonniti, kuhu 2000. a jäätmearuandluse andmetel on ladestatud jäätmeid (joonis 7)……………………………………………………………………….. 7 2000. a prügilatesse ladestatud jäätmed (prügilahaldajate andmetel) (joonis 8)………… 8 TABELID Jäätmekäitluse koondtabel maakondade lõikes (tabel 6)………………………………… 11 Ohtlike jäätmete käitlus maakondade lõikes (tabel 6.1)…………………………………. 12 Eesti ettevõtete jäätmete koond (vastavalt Euroopa jäätmeloendil põhinevale jäätmeliikide ja ohtlike jäätmete nimistule) (tabel 7)…………………………………….. 13 Eesti ettevõtete ohtlike jäätmete koond (vastavalt Euroopa jäätmeloendil põhinevale jäätmeliikide ja ohtlike jäätmete nimistule) (tabel 8)..…………………………………… 35 Eesti ettevõtete jäätmete koond (vastavalt Euroopa jäätmeloendi materjalipõhisele koondnimistule) (tabel 9)………………………………………………………………… 49 Koondtabelid põhiliste jäätmeliikide osas maakondade kaupa (vastavalt vastavalt Euroopa jäätmeloendi materjalipõhisele koondnimistule) (tabel 10)…………………… 59 2000. a prügilatesse ladestatud jäätmete kogused (tabel 11)…………………………….. 83 LISAD 2000. a jäätmekäitluse aruande esitanud ohtlike jäätmete käitluslitsentse omavate ettevõtete nimekiri 2000.a aruande esitanud ettevõtete nimekiri maakondade kaupa Antud ülevaade sisaldab aruande JÄÄTMEKÄITLUS põhjal tehtud kokkuvõtet 2000. a Eesti ettevõtetes tekkinud ja käideldud jäätmeliikidest ja -kogustest. Jäätmekäitluse aruanded kooskõlastati maakondade keskkonnateenistustes. Kui eelnevatel aastatel oli andmete kogumise ja esitamise aluseks Statistikaseadus, siis alates 2000.a pole aruanne enam statistiline juriidilises mõttes, kuna andmed keskkonnaseisundi, keskkonnakahjustuste ja ohtlike keskkonnamõjude kohta on avalikud, vastavalt Avaliku teabe seadusele (RTI 2000, 92,597 §28 (1), p.13), ja neid ei saa esitada Statistikaseaduse järgi. Jäätmekäitlusaruande 2000.a kohta esitasid 914 ettevõtet, kusjuures jäätmeluba omavad neist 395 ( » 43 % aruande esitanutest) ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi 25 ettevõtet ( » 3 % aruande esitanutest). Aruande esitanud ettevõtete arv maakonniti (s.h. jäätmeluba omavate ettevõtete arv) on toodud joonisel 1. Aruande esitanud ohtlike jäätmete käitluslitsentse omavate ettevõtete nimekiri on toodud lisas. Keskkonnaministeeriumi andmetel on ohtlike jäätmete käitluslitsentse 2001. a aprillikuu seisuga välja antud 45-le ettevõttele, seega nähtub, et osa litsentse omavaid ettevõtteid pole aruandluses osalenud. Joonis 1. 2000. a jäätmearuande esitanud ettevõtete arv 37 Harju 79 4 Hiiu 29 Ida-Viru 75 96 10 Jõgeva 48 10 Järva 44 17 Lääne 36 33 Lääne-Viru 95 25 Põlva 49 10 Pärnumaa 31 13 maakond / linn Rapla 29 20 Saare 47 58 Tallinn 130 40 Tartumaa 82 9 Valga 21 10 Viljandi 55 24 Võru 43 0 20 40 60 80 100 120 140 ettevõtete arv Aruande esitanud ettevõtted sh. jäätmelubadega ettevõtete arv 1 Aruandluses osalenud ettevõtete arv aastate lõikes on toodud tabelis 1. Tabel 1. Aruande “Jäätmekäitlus” esitanud ettevõtete arv aastate lõikes Aasta Aruande esitanud ettevõtete arv 1076 1996 1997 1105 1998 967 1999 805 2000 914 Antud ülevaates on jäätmete iseloomustamiseks kasutatud kahte erinevat jäätmete klassifikaatorit: 1) Euroopa jäätmeloendil põhinev jäätmeliikide ja ohtlike jäätmete nimistu (EJL) - kinnitatud Vabariigi Valitsuse 24. nov. 1998. a määrusega nr. 263. 2) Euroopa jäätmeloendi materjalipõhine koondnimistu (EJL-stat - kinnitamata) - Amended proposal for a “Regulation of the European Parliament and of the Council on waste statistics”, 09.03.2001 COM(2001)137 Mitteametlik tõlge: M.Viisimaa ja M.Liiver 2000. a tekkis Eesti ettevõtetes 11 615 849 tonni jäätmeid. Jäätmetekke protsendilist jaotumist maakondade lõikes näitab joonis 2. Eestis tekkivast aastasest jäätmehulgast tuleb vähemalt 80% põlevkivi kaevandamise ja töötlemisega seonduvatest tegevusvaldkondadest. Joonis 3 näitab jäätmete teket maakondades, kui põlevkivijäätmete osa on jäätmetekkest välja arvatud. Joonis 2. Jäätmete koguteke maakondade lõikes 2000.a (%) Rapla Saare 0,29% 0,33% Järva 0,34% Lääne 0,22% Põlva Jõgeva Pärnumaa 0,19% 0,41% 0,79% Viljandi Võru 0,41% 0,16% Tartumaa 0,91% Lääne-Viru Valga 1,40% 0,11% Hiiu Harju 0,05% 1,98% Tallinn 9,66% Ida-Viru 82,75% 2 Joonis 3. Jäätmete teke maakondades ilma põlevkivijäätmeteta 2000.a (%) Põlva 0,97% Lääne Rapla Võru 1,45% Järva 0,80% 1,11% Valga 1,71% 0,55% Saare Jõgeva 1,66% 2,09% Hiiu 0,27% Viljandi 2,10% Pärnumaa 4,00% Tartumaa 4,62% Lääne-Viru 5,10% Tallinn 48,99% Harju 10,04% Ida-Viru 14,55% * Tekkinud jäätmekoguste hulgast on välja arvatud fuussid, poolkoks,aheraine, põlevkivi lend- ja koldetuhk Kogu jäätmekäitlus maakondade lõikes on toodud tabelis 6. Tabelid 7 ja 8 sisaldavad jäätmete koondit Euroopa jäätmeloendil põhineva jäätmeliikide ja ohtlike jäätmete nimistu järgi, tabelid 9 ja 10 on aga katseliselt koostatud Euroopa jäätmeloendi materjalipõhise koondnimistu järgi, kuna seoses uue jäätmeseaduse (1998) vastuvõtmisega kaotas kehtivuse materjalipõhine Eesti Jäätmeklassifikaator (1992). Vastavalt “Jäätmeliikide ja ohtlike jäätmete nimistule” jagatakse jäätmed ohtlikeks ja tavajäätmeteks, ning ülevaate ja võrdluse eelmise aastaga annab selle kohta tabel 2. Tabel 2. Jäätmete teke Eestis 1999. – 2000. a 1999, t 2000, t Tavajäätmed 5 229 017 5 650 099 Ohtlikud jäätmed 5 618 972 5 965 750 Kokku 10 847 989 11 615 849 3 Joonisel 4 on toodud ohtlike jäätmete tekkekogused maakondade lõikes. Joonis 4. Ohtlike jäätmete teke maakonniti 2000. a Põlva 26 Hiiu 34 Võru 52 Rapla 58 Viljandi 83 Jõgeva 97 Valga 105 maakond Saare 157 Järva 223 Pärnumaa 452 Harju 457 Lääne 638 Tartumaa 751 Lääne-Viru 1 385 Tallinn 7 839 Ida-Viru 8 355 * 0 1000 2000 3000 4000 5000 6000 7000 8000 9000 tonni/aastas *Ida - Viru maakonnast on välja jäetud põlevkivi töötlemisega seotud ohtlikud jäätmed (5 945 038 t ), seega tekib Ida - Viru maakonnas kokku 5 953 394 t oht. jäätmeid. 2000. a jäätmearuandluse põhjal moodustavad olmejäätmed jäätmete tekkest ligikaudu 5 %. Tabelis 3 on toodud koondandmed segaolmejäätmete tekke ja ladestamise kohta aastatel 1996-2000. Olmejäätmete tekkekogusena on arvestatud jäätmeveoettevõtetele üle antud koguseid. Tabel 3. Segaolmejäätmete teke ja ladestamine 1996 1997 1998 1999 2000* Segaolmejäätmete teke (t) 564 704 593 258 557 157 568 694 544 194 Elanike arv (mil.) 1.476 1.462 1.454 1.446 1.439 Segaolmejäätmete teke 383 406 383 393 378 (kg/a / in. kohta) Ladestamine (t) 563 688 591 991 556 000 568 622 543 874 * 2000.a andmed on esitatud “Euroopa jäätmeloendil põhineva jäätmeliikide ja ohtlike jäätmete nimistu” (EJL) järgi ( kood: 20 03 01 ), 1996-1999.a andmed on esitatud Eesti Jäätmeklassifikaatori (1992) järgi (v.a. haiglajäätmed, reoveepuhastite ja kanalisatsioonijäätmed). 4 Joonis 5. annab ülevaate segaolmejäätmete tekkest maakondades. Kuna olmejäätmete kogused kajastuvad peamiselt läbi jäätmekäitlusfirmade, kes koguvad ja ladestavad jäätmeid üle maakondlike piiride, ei pruugi graafikul olevad andmed näidata täpselt reaalset olukorda kõikide maakondade lõikes. Joonis 5. Segaolmejäätmete teke maakonniti 2000. a Hiiu 2 797 Valga 4 254 Lääne 5 239 Rapla 5 609 Jõgeva 6 046 Põlva 7 212 Võru 7 582 maakond Saare 8 381 Järva 8 910 Lääne-Viru 14 200 Harju 17 969 Viljandi 21 454 Pärnumaa 44 504 Tartumaa 46 132 Ida-Viru 51 481 Tallinn 292 423 0 50000 100000 150000 200000 250000 300000 350000 tonni/aastas *Olmejäätmete tekkekogusena on arvestatud jäätmeveoettevõtetele üleantud koguseid Üheks jäätmete vähendamise ja jäätmemajanduse korrastamise võimaluseks on jäätmete taaskasutuse laiendamine, seda nii korduskasutuses, materjaliringluses, bioloogilistes protsessides kui energeetiliseks otstarbeks. Tabelis 4 on toodud andmed jäätmete tekke ja töötlemise/taaskasutamise kohta. Tabel 4. Jäätmete töötlus/taaskasutamine aastatel 1996-2000 1996 1997 1998 1999 2000 Jäätmete teke (t/a) 14 686 724 14 398 096 12 984 219 10 847 989 11 615 849 Jäätmete töötlus (t/a) 3 573 666 3 021 529 2 228 759 1 356 356 1 575 353 Töötluse % jäätmete tekkest 24 21 17 13 14 Viimase viie aasta statistilised andmed näitavad, et keskmiselt töödeldakse Eestis 18 % tekkinud jäätmetest. Jäätmete töötlusviiside jagunemist 2000. a kajastavad tabel 5 ja joonis 6. 5 Tabel 5. Jäätmete töötlusviisid 2000. a (tonnides) Kokkuvõte jäätmete töötlemisest ettevõtetes jäätmete taaskasutamiseks või energia tootmiseks vastavalt töötlusmenetluse koodidele (tonnides) R1 kasutamine peamiselt kütusena