AS MAVES KESKKONNAFIRMA Tellija: PB Maa ja Vesi AS Mustamäe tee 33 10616 Tallinn Lep nr 7175 Ulila turbakaevandamisala kuivendusvee ärajuhtimise KESKKONNAMÕJU HINDAMINE Aruanne Vastutav täitja Silver Riige (litsents KMH0017) TALLINN Mai, 2008 2 SISUKORD 1. SISUKOKKUVÕTE............................................................................................ 4 2. SISSEJUHATUS.................................................................................................. 8 2.1 ARENDAJA, OTSUSTAJA, EKSPERT, ASJAST HUVITATUD ISIKUD ........................... 8 2.2 KESKKONNAMÕJU HINDAMISE ALGATAMINE...................................................... 8 2.3 INFORMATSIOON AVALIKUSTAMISE KOHTA ........................................................ 9 2.4 VIITED KAVANDATAVAT TEGEVUST KÄSITLEVATE INFOALLIKATE KOHTA........... 9 2.5 MÕISTED ........................................................................................................ 10 3. KAVANDATAVA TEGEVUSE JA KESKKONNAMÕJU HINDAMISE EESMÄRK JA VAJADUS.................................................................................... 11 3.1 INFORMATSIOON ARENDAJA KOHTA................................................................. 11 3.2 KAVANDATAVA TEGEVUSE JA KESKKONNAMÕJU HINDAMISE EESMÄRKIDE KIRJELDUS............................................................................................................ 11 3.3 ÕIGUSAKTID JA PLANEERINGUD....................................................................... 12 3.4 OODATAV TULEMUS........................................................................................ 14 4. MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS................................................ 15 4.1 ASEND JA MAAOMAND .................................................................................... 15 4.2 GEOLOOGILINE EHITUS JA HÜDROGEOLOOGILISED TINGIMUSED........................ 15 4.3 PINNAVESI...................................................................................................... 18 4.4 TAIMESTIK JA LOOMASTIK............................................................................... 19 4.5 KAITSEALUSED OBJEKTID JA -ALAD ................................................................. 26 4.6 ASUSTUS JA INFRASTRUKTUUR ........................................................................ 27 4.7 TOOTMISALA JA TURBALASUNDI ISELOOMUSTUS.............................................. 28 5. KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS, VÕIMALIKUD TEGEVUSE ALTERNATIIVID................................................................................................. 30 5.1 TURBA TOOTMINE........................................................................................... 30 5.2 KUIVENDUSVETE ÄRAJUHTIMINE..................................................................... 31 5.3 ALTERNATIIVID KAVANDATAVALE TEGEVUSELE.............................................. 32 6. KAVANDATAVA TEGEVUSEGA KAASNEV KESKKONNAMÕJU ANALÜÜS ............................................................................................................. 33 6.1 MÕJU MAASTIKU ÜLDILMELE JA BIOLOOGILISELE MITMEKESISUSELE................ 33 6.2 MÕJU PÕHJAVEELE JA KAEVUDE VEETASEMETELE............................................ 34 6.3 MÕJU PINNAVEELE.......................................................................................... 35 6.4 MÕJU VÄLISÕHULE ......................................................................................... 37 6.5 MÕJU KAITSEALUSTELE OBJEKTIDELE JA –ALADELE NING ELUSTIKULE ............. 37 6.6 MÕJU SOTSIAALSELE KESKKONNALE JA OMANDISUHETELE .............................. 39 6.7 MÕJU INIMESTE TERVISELE ............................................................................. 39 6.8 MUUD RISKID ................................................................................................. 39 7. KAVANDATAVA TEGEVUSE NEGATIIVSETE KESKKONNAMÕJUDE LEEVENDAMINE JA ALTERNATIIVIDE VÕRDLEMINE............................ 40 7.1 OLULISED KESKKONNAMÕJUD JA NENDE LEEVENDUSABINÕUD......................... 40 3 7.1.1 Mõju maastiku üldilmele ja bioloogilisele mitmekesisusele...................... 40 7.1.2 Mõju pinnasele........................................................................................ 41 7.1.3 Mõju põhjaveele (pinnaseveele)............................................................... 41 7.1.4 Mõju pinnaveele...................................................................................... 41 7.1.5 Mõju välisõhule....................................................................................... 43 7.1.6 Mõju kaitsealustele objektidele ja –aladele ning elustikule ...................... 43 7.1.7 Mõju sotsiaalsele keskkonnale................................................................. 43 7.1.8 Mõju inimeste tervisele............................................................................ 43 7.1.9 Muud riskid............................................................................................. 44 7.1.10 Külgnevatele aladele avalduva mõju vähendamine................................ 44 7.1.11 Rekultiveerimine.................................................................................... 44 7.2 ALTERNATIIVIDE VÕRDLEMINE........................................................................ 45 8. LOODUSRESSURSSIDE KASUTAMINE JA SEIRE.................................... 49 9. KOKKUVÕTE JA SOOVITUSED EDASISEKS TEGEVUSEKS ................. 51 JOONISED 1. Ulila turbakaevandamisala ümbruse plaan (1-l lehel). 2. Ulila turbakaevandamisala asendiplaan (AS Maa ja Vesi, 1-l lehel). LISAD 1. Detailsem ülevaade kavandatava tegevuse mõjupiirkonna taimestikust ja loomastikust (19-l lehel). 2. Vee erikasutusloa taotlus (AS Maa ja Vesi, 12-l lehel). 3. Maavara kaevandamise luba nr KMIN-056 (3-l lehel) 4. KMH algatamise otsus (2-l lehel). 5. KMH programmi avaliku arutelu teated (3-l lehel). 6. KMH programmi avaliku arutelu protokoll (5-l lehel). 7. Kinnitatud KMH programm (4-l lehel). 8. Tartumaa Keskkonnateenistuse kiri programmi kinnitamise kohta (2-l lehel). 9. Tartu Tervisekaitsekeskuse poolt Ulila ühisveevärgist võetud veeanalüüsid (1- l lehel). 10. OÜ Tartu Keskkonnauuringute poolt Elva jõest võetud veeanalüüsid (2-l lehel). 4 1. SISUKOKKUVÕTE Keskkonnamõju hindamise objektiks on projekteerimisbüroo Maa ja Vesi poolt koostatud Ulila turbakaevandamisala vee erikasutusloa taotlus kuivendusvete ärajuhtimiseks. Arendaja, kelleks on AS Tootsi Turvas, eesmärgiks on taotleda vee-erikasutusluba kuivendusvee ärajuhtimiseks selle pumpamisega lodualasse (endised turbakarjäärid) ja sealt isevoolselt Elva jõkke. Keskkonnamõju hindamise eesmärgiks on hinnata kavandatud tegevusega (turbatootmine Ulila turbatootmisalal ja kuivendusvete ärajuhtimine) kaasnevaid keskkonnamõjusid ning nende ulatust. Kavandatava tegevuse ala paikneb Tartu maakonnas, Tartu linnast 15 km läänes, Puhja valla Teilma küla maadel. Kavandatava tegevuse ala hõlmab Sangla turbamaardla Ulila turbatootmisala mäeeraldise ja sellest lõunas paikneva Laeva metskonnale kuuluva karjääritiikide maa-ala. Kaevandamisala piirneb Natura 2000 võrgustikku kuuluvate Alam-Pedja loodus- ja linnualaga ning Alam-Pedja looduskaitsealaga, millede minimaalne kaugus mäeeraldise läänepiirist on 200 m; põhjapiirist minimaalselt 500 m. Ulila turbatootmisalal on turbakihi paksus vahemikus 2–7 m. Mäeeraldise suuruseks on 655,40 ha ja selle piir järgib aktiivse turbavaru piiri. Mäeeraldisala ümbritseb 50– 250 m laiune teenendusmaa riba. Kokku on teenendusmaa pind 717,85 ha. See ühtib Ulila turbatootmisala katastriüksuse piiriga. Tootmisalal on lubatud kaevandada vähelagunenud alusturvast 242 tuh tonni ja kütteturvast 1787 tuh tonni. Maksimaalne lubatud aastamäär on 50 tuh tonni. Kaevandamata jääb 331 tuh tonni ehk turbalasundi kõige madalamat osa 0,4 m ulatuses. Turbatootmisala katab sirgete kuivenduskraavide võrk. Kuivenduskraavid paiknevad tootmisväljakutel paralleelselt iga paarikümne järel. Turbaala põhiliseks eesvooluks on Elva jõgi. Tootmisala ~60 ha suuruselt idaosast voolab vesi Laugesoo kraavi kaudu Ilmatsalu jõkke. Läbiviidud turbauuringute põhjal on tootmisväljaku vabapinnalise pinnasevee tase looduslikes tingimustes 0–0,5 m sügavusel maapinnast. Veerohkel ajal on madalamad kohad üleujutatud. Turba kaevandamiseks pinnakihilisel meetodil on vajalik alandada pinnasevee taset Ulila kaevandamisalal. Väljakud on mahatöötatud sellisele tasemele, et kõrgete ja keskmiste veeseisude korral ei ole võimalik isevoolselt saavutada vajalikku kuivendusnormi. Sellest tulenevalt on ette nähtud piirata väljastpoolt pealevalguvad 5 veed tammidega, tammid tuleb teha kohtadesse, kus maapinna kõrgus on madalam kui 34,50 m. Tammide kogupikkus on 5,8 km. Kogujakraavid rekonstrueeritakse selliselt, et kogu poldriala vesi suunatakse pumpla kogumisbasseini, mida kasutatakse ka settetiigina. Basseinist ärapumbatav vesi suunatakse olemasolevatesse ammendatud turbakarjääridesse, mis töötavad nii settebasseinina kui ka lodualana. Lodualaks kujundatakse ca 50 ha karjääritiike. Sealt voolab vesi äravoolukraavi kaudu Elva jõkke. Ida poole jääval 60 ha suurusel alal on ette nähtud eesvooluna kasutada Laugesoo peakraavi, millesse kuivendusvesi juhitakse isevoolselt läbi kõrvalasetsevate ammendatud turbakarjääride. Need töötavad samuti lodupuhastitena. Keskkonnamõju hindamisel kaaluti: • mõju maastiku üldilmele ja bioloogilisele mitmekesisusele, • mõju pinnaveele, • mõju põhjaveele, • mõju välisõhule, • mõju kaitsealustele objektidele ja –aladele ning elustikule, • mõju sotsiaalsele keskkonnale