Ulila Turbatootmisala KMH Aruanne.Pdf

AS MAVES KESKKONNAFIRMA

Tellija: PB Maa ja Vesi AS Mustamäe tee 33 10616 Tallinn Lep nr 7175

Ulila turbakaevandamisala kuivendusvee ärajuhtimise

KESKKONNAMÕJU HINDAMINE

Aruanne

Vastutav täitja Silver Riige (litsents KMH0017)

TALLINN Mai, 2008

SISUKORD

1. SISUKOKKUVÕTE...... 4 2. SISSEJUHATUS...... 8 2.1 ARENDAJA, OTSUSTAJA, EKSPERT, ASJAST HUVITATUD ISIKUD ...... 8 2.2 KESKKONNAMÕJU HINDAMISE ALGATAMINE...... 8 2.3 INFORMATSIOON AVALIKUSTAMISE KOHTA ...... 9 2.4 VIITED KAVANDATAVAT TEGEVUST KÄSITLEVATE INFOALLIKATE KOHTA...... 9 2.5 MÕISTED ...... 10 3. KAVANDATAVA TEGEVUSE JA KESKKONNAMÕJU HINDAMISE EESMÄRK JA VAJADUS...... 11 3.1 INFORMATSIOON ARENDAJA KOHTA...... 11 3.2 KAVANDATAVA TEGEVUSE JA KESKKONNAMÕJU HINDAMISE EESMÄRKIDE KIRJELDUS...... 11 3.3 ÕIGUSAKTID JA PLANEERINGUD...... 12 3.4 OODATAV TULEMUS...... 14 4. MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS...... 15 4.1 ASEND JA MAAOMAND ...... 15 4.2 GEOLOOGILINE EHITUS JA HÜDROGEOLOOGILISED TINGIMUSED...... 15 4.3 PINNAVESI...... 18 4.4 TAIMESTIK JA LOOMASTIK...... 19 4.5 KAITSEALUSED OBJEKTID JA -ALAD ...... 26 4.6 ASUSTUS JA INFRASTRUKTUUR ...... 27 4.7 TOOTMISALA JA TURBALASUNDI ISELOOMUSTUS...... 28 5. KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS, VÕIMALIKUD TEGEVUSE ALTERNATIIVID...... 30 5.1 TURBA TOOTMINE...... 30 5.2 KUIVENDUSVETE ÄRAJUHTIMINE...... 31 5.3 ALTERNATIIVID KAVANDATAVALE TEGEVUSELE...... 32 6. KAVANDATAVA TEGEVUSEGA KAASNEV KESKKONNAMÕJU ANALÜÜS ...... 33 6.1 MÕJU MAASTIKU ÜLDILMELE JA BIOLOOGILISELE MITMEKESISUSELE...... 33 6.2 MÕJU PÕHJAVEELE JA KAEVUDE VEETASEMETELE...... 34 6.3 MÕJU PINNAVEELE...... 35 6.4 MÕJU VÄLISÕHULE ...... 37 6.5 MÕJU KAITSEALUSTELE OBJEKTIDELE JA –ALADELE NING ELUSTIKULE ...... 37 6.6 MÕJU SOTSIAALSELE KESKKONNALE JA OMANDISUHETELE ...... 39 6.7 MÕJU INIMESTE TERVISELE ...... 39 6.8 MUUD RISKID ...... 39 7. KAVANDATAVA TEGEVUSE NEGATIIVSETE KESKKONNAMÕJUDE LEEVENDAMINE JA ALTERNATIIVIDE VÕRDLEMINE...... 40 7.1 OLULISED KESKKONNAMÕJUD JA NENDE LEEVENDUSABINÕUD...... 40 3

7.1.1 Mõju maastiku üldilmele ja bioloogilisele mitmekesisusele...... 40 7.1.2 Mõju pinnasele...... 41 7.1.3 Mõju põhjaveele (pinnaseveele)...... 41 7.1.4 Mõju pinnaveele...... 41 7.1.5 Mõju välisõhule...... 43 7.1.6 Mõju kaitsealustele objektidele ja –aladele ning elustikule ...... 43 7.1.7 Mõju sotsiaalsele keskkonnale...... 43 7.1.8 Mõju inimeste tervisele...... 43 7.1.9 Muud riskid...... 44 7.1.10 Külgnevatele aladele avalduva mõju vähendamine...... 44 7.1.11 Rekultiveerimine...... 44 7.2 ALTERNATIIVIDE VÕRDLEMINE...... 45 8. LOODUSRESSURSSIDE KASUTAMINE JA SEIRE...... 49 9. KOKKUVÕTE JA SOOVITUSED EDASISEKS TEGEVUSEKS ...... 51

JOONISED

1. Ulila turbakaevandamisala ümbruse plaan (1-l lehel). 2. Ulila turbakaevandamisala asendiplaan (AS Maa ja Vesi, 1-l lehel).

LISAD

1. Detailsem ülevaade kavandatava tegevuse mõjupiirkonna taimestikust ja loomastikust (19-l lehel). 2. Vee erikasutusloa taotlus (AS Maa ja Vesi, 12-l lehel). 3. Maavara kaevandamise luba nr KMIN-056 (3-l lehel) 4. KMH algatamise otsus (2-l lehel). 5. KMH programmi avaliku arutelu teated (3-l lehel). 6. KMH programmi avaliku arutelu protokoll (5-l lehel). 7. Kinnitatud KMH programm (4-l lehel). 8. Tartumaa Keskkonnateenistuse kiri programmi kinnitamise kohta (2-l lehel). 9. Tartu Tervisekaitsekeskuse poolt Ulila ühisveevärgist võetud veeanalüüsid (1- l lehel). 10. OÜ Tartu Keskkonnauuringute poolt Elva jõest võetud veeanalüüsid (2-l lehel).

1. SISUKOKKUVÕTE

Keskkonnamõju hindamise objektiks on projekteerimisbüroo Maa ja Vesi poolt koostatud Ulila turbakaevandamisala vee erikasutusloa taotlus kuivendusvete ärajuhtimiseks.

Arendaja, kelleks on AS Tootsi Turvas, eesmärgiks on taotleda vee-erikasutusluba kuivendusvee ärajuhtimiseks selle pumpamisega lodualasse (endised turbakarjäärid) ja sealt isevoolselt Elva jõkke.

Keskkonnamõju hindamise eesmärgiks on hinnata kavandatud tegevusega (turbatootmine Ulila turbatootmisalal ja kuivendusvete ärajuhtimine) kaasnevaid keskkonnamõjusid ning nende ulatust.

Kavandatava tegevuse ala paikneb Tartu maakonnas, Tartu linnast 15 km läänes, Puhja valla Teilma küla maadel.

Kavandatava tegevuse ala hõlmab Sangla turbamaardla Ulila turbatootmisala mäeeraldise ja sellest lõunas paikneva Laeva metskonnale kuuluva karjääritiikide maa-ala.

Kaevandamisala piirneb Natura 2000 võrgustikku kuuluvate Alam-Pedja loodus- ja linnualaga ning Alam-Pedja looduskaitsealaga, millede minimaalne kaugus mäeeraldise läänepiirist on 200 m; põhjapiirist minimaalselt 500 m.

Ulila turbatootmisalal on turbakihi paksus vahemikus 2–7 m. Mäeeraldise suuruseks on 655,40 ha ja selle piir järgib aktiivse turbavaru piiri. Mäeeraldisala ümbritseb 50– 250 m laiune teenendusmaa riba. Kokku on teenendusmaa pind 717,85 ha. See ühtib Ulila turbatootmisala katastriüksuse piiriga.

Tootmisalal on lubatud kaevandada vähelagunenud alusturvast 242 tuh tonni ja kütteturvast 1787 tuh tonni. Maksimaalne lubatud aastamäär on 50 tuh tonni. Kaevandamata jääb 331 tuh tonni ehk turbalasundi kõige madalamat osa 0,4 m ulatuses.

Turbatootmisala katab sirgete kuivenduskraavide võrk. Kuivenduskraavid paiknevad tootmisväljakutel paralleelselt iga paarikümne järel. Turbaala põhiliseks eesvooluks on Elva jõgi. Tootmisala ~60 ha suuruselt idaosast voolab vesi Laugesoo kraavi kaudu Ilmatsalu jõkke. Läbiviidud turbauuringute põhjal on tootmisväljaku vabapinnalise pinnasevee tase looduslikes tingimustes 0–0,5 m sügavusel maapinnast. Veerohkel ajal on madalamad kohad üleujutatud.

Turba kaevandamiseks pinnakihilisel meetodil on vajalik alandada pinnasevee taset Ulila kaevandamisalal. Väljakud on mahatöötatud sellisele tasemele, et kõrgete ja keskmiste veeseisude korral ei ole võimalik isevoolselt saavutada vajalikku kuivendusnormi. Sellest tulenevalt on ette nähtud piirata väljastpoolt pealevalguvad 5 veed tammidega, tammid tuleb teha kohtadesse, kus maapinna kõrgus on madalam kui 34,50 m. Tammide kogupikkus on 5,8 km.

Kogujakraavid rekonstrueeritakse selliselt, et kogu poldriala vesi suunatakse pumpla kogumisbasseini, mida kasutatakse ka settetiigina. Basseinist ärapumbatav vesi suunatakse olemasolevatesse ammendatud turbakarjääridesse, mis töötavad nii settebasseinina kui ka lodualana. Lodualaks kujundatakse ca 50 ha karjääritiike. Sealt voolab vesi äravoolukraavi kaudu Elva jõkke.

Ida poole jääval 60 ha suurusel alal on ette nähtud eesvooluna kasutada Laugesoo peakraavi, millesse kuivendusvesi juhitakse isevoolselt läbi kõrvalasetsevate ammendatud turbakarjääride. Need töötavad samuti lodupuhastitena.

Keskkonnamõju hindamisel kaaluti: • mõju maastiku üldilmele ja bioloogilisele mitmekesisusele, • mõju pinnaveele, • mõju põhjaveele, • mõju välisõhule, • mõju kaitsealustele objektidele ja –aladele ning elustikule, • mõju sotsiaalsele keskkonnale ja omandisuhetele, • mõju inimeste tervisele, • riskid (tuleoht).

Kavandatava tegevuse olulisemad mõjuallikad on mõju maastiku üldilmele ja bioloogilisele mitmekesisusele ning pinnavee kvaliteedile. Oluline on märkida, et kavandatava tegevuse ala piirneb Natura 2000 Alam-Pedja loodus- ja linnualaga ning Alam-Pedja looduskaitsealaga.

Positiivsed keskkonnamõjud on: tööhõive paranemine ja omavalitsuse tulu suurenemine.

Negatiivsed keskkonnamõjud on:

maastiku üldilmele ja bioloogilisele mitmekesisusele: taimekoosluse jm elustiku kadumine väljakaevatud tootmisalal; muutused elustikus turba kaevandamisega piirneval 50–300 m laiusel alal; turbatolmust tingitud mõjutused eesvoolude elustikule.

pinnasele: turbakihi vähenemine ca 85 % võrra.

põhjaveele (pinnaseveele): üldine turbasoo veemahutavuse vähenemine; pinnaseveetaseme alanemine tootmisalal ja kuni 300 m ulatuses väljapoole kaevandatavat ala; pinnasevee reostumisoht mittekorras tehnika kasutamisel.

pinnaveele: muutused veerežiimis (suurveeaegne kõrgem veetase ja lühem kestvus); pinnaveekvaliteedi halvenemine (orgaaniline aine, hõljuvaine, fosfor, lämmastik).

välisõhule: turbatolmu teke kaevandamis- ja laadimistöödel; tuuleerosioon.

kaitsealustele objektidele ja –aladele ning elustikule: tuuleerosioon (turbatolmu edasikanne kaugematele aladele; turbasetete kandumine Elva jõkke; üksikute looma- ja linnuliikide elupaiga vähenemine.

inimeste tervisele: turbatolm tootmisalal, mehhanismide müra ja vibratsioon, võimalikud tööõnnetused.

riskid: tuleoht.

Käesoleva KMH aruande autorid peavad kõige olulisemateks mõju maastiku üldilmele ja bioloogilisele mitmekesisusele ning pinnavee kvaliteedile.

Keskkonnamõjude leevenduseks rakendatavad abinõud ja soovitused on:

mõju maastiku üldilmele ja bioloogilisele mitmekesisusele: kaevandatud alade rekultiveerimine; settebasseinide rajamine kogujakraavidele enne nende eesvoolu suubumist; kuivendusvete lodupuhastus.

pinnasele: kinnipidamine nõudest kaevandada ainult aktiivset tootmisvaru.

põhjaveele (pinnaseveele): kinnipidamine nõudest kaevandada ainult aktiivset tootmisvaru; kaevandamisega piirnevatel aladel hoida veetase võimalikult kõrge (piirdetammid ja reguleeritud kõrge veetasemega piirdekraavid); ainult korras tehnika kasutamine.

pinnaveele: voolusängide regulaarne puhastamine (vähemalt 1 kord aastas); kaevandamisväliste vete möödajuhtimine; kuivenduskraavide settesüvendid (settebasseinid) ja ülevoolupääsude sissevoolupäised; kuivendusvete lodupuhastus.

välisõhule: kaevandamis- ja laadimistöödest loobumine tugeva tuulega; turba kogumiseks kasutada pneumaatilisi kogujaid; turba transpordil kasutada pealt kaetavaid haagiseid; tuuletõkkeribade rajamine.

kaitsealustele objektidele ja –aladele ning elustikule: kaevandatud alade rekultiveerimine; tuuletõkkeribade rajamine; tootmisalalt ärajuhitava vee puhastamine settebasseinides ja karjääritiikides (lodupuhastus).

inimeste tervisele: eririietuse ja –vahendite (respiraatorid, kõrvaklapid) kasutamine; võimalusel väiksemat müra ja vibratsiooni tekitavate masinate kasutamine; tuule suuna arvestamine töö tegemisel; transpordimasinate liikluskeeld Ulila alevikus öisel ajal (23.00–07.00); tööohutusreeglitest kinnipidamine.

tuleoht: tuleohutusreeglitest kinnipidamine.

Koos leevendusabinõude rakendamisega on kavandatava tegevuse keskkonnamõju: • maastiku üldilmele vähene, • bioloogilisele mitmekesisusele rahuldav, • pinnasele vähene, • põhjaveele (pinnaseveele) vähene, • pinnaveele normi piires, • välisõhule vähene, • kaitsealustele objektidele ja aladele ning elustikule vähene, • inimeste tervisele normi piires, • tuleoht vähene.

Kavandatud tegevusele lisaks vaadeldi järgmisi alternatiivvariante: - kogu turbakihi väljakaevamine kuni mineraalpinnaseni; - turba kaevandamisest loobumine (0-variant).

Parimaks lahendiks turba kaevandamiseks on kavandatav tegevus, s.o turba kaevandamine Ulila turbakaevandamisala vee-erikasutusloa taotlusmaterjalides kirjeldatud viisil.

Ulila turbakaevandamisala vee-erikasutusloa taotlusmaterjalides kavandatud tegevus ei oma olulist negatiivset keskkonnamõju, kui arvestatakse:

kõigi kaasaegsete töö- ja keskkonnaohutuse nõuetega; eespool loetletud leevendusabinõudega; tagatakse seire. 8

2. SISSEJUHATUS

2.1 Arendaja, otsustaja, ekspert, asjast huvitatud isikud

Arendaja: AS Tootsi Turvas, reg nr 10021374 Tööstuse 1, Tootsi, 87501, Pärnu mk Telefon: 44 71 558 Helen Nikkarev, keskkonnaspetsialist [email protected]

Otsustaja ja järelvalvaja: Tartumaa Keskkonnateenistus Aleksandri 14, 51004, Tartu Telefon: 73 02 252 Ivo Ojamäe, keskkonnakorralduse peaspetsialist [email protected]

Ekspert: AS MAVES, reg nr 10097377 Marja 4d, 10617, Tallinn telefon: 65 67 300, faks: 65 65 429 juhtekspert: Silver Riige, litsents nr KMH0017 [email protected] ekspert: Nikolai Laanetu (Loodushoiuühing LUTRA), litsents nr KMH0095

Asjast huvitatud isikud: Kavandatav tegevus toimub Ulila turbamaardla territooriumil (Puhja vald, Tartumaa). Töö tulemustest on otseselt huvitatud AS Tootsi Turvas (arendaja), Tartumaa Keskkonnateenistus (vee-erikasutusloa väljastaja), Keskkonnainspektsiooni Tartumaa osakond, Eesti Keskkonnaühenduste Koda, Riikliku Looduskaitsekeskuse (LKK) Jõgeva-Tartu regioon, Riigimetsade Majandamise Keskuse (RMK) Laeva metskond, kellele kuuluval maa-alal kavandatav tegevus osaliselt toimub. Samuti on asjast huvitatud kõrvalasuvate kinnistute omanikud ja kohalik elanikkond üldiselt.

2.2 Keskkonnamõju hindamise algatamine

Keskkonnamõju hindamine algatati Tartumaa Keskkonnateenistuse poolt kirjaga 41- 12-1/50730 (vt lisa 4), kuna tegu on kavandatava tegevusega, millega kaasneb eeldatavalt oluline keskkonnamõju lähtudes Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest § 3 lg 1 ja § 6 lg 1 p 29 (turba kaevandamine suuremal kui 150 ha suurusel alal).

KMH programm on kinnitatud 25.01. 2008. a Tartumaa Keskkonnateenistuse poolt (vt lisa 8).

2.3 Informatsioon avalikustamise kohta

Keskkonnamõjude hindamise algatamine ja selle tulemused on avalikustatud. Selleks avaldati “Ametlikes teadaannetes” ja kohalikus ajalehes “Puhja Valla Leht” detsembrikuu numbris nr 11 teade KMH algatamisest ja programmi avalikustamise koosolekust 20.12.2007. a ning KMH aruande projekti avaliku arutelu koosolekust **.**.2008. a. Kirjalikud kutsed saadeti kõikidele asjast huvitatud isikutele (vt ptk 2.1).

I koosoleku teemaks oli kavandatava tegevuse tutvustamine ja keskkonnamõju hindamise programmi arutelu. Koosolek, millest võttis osa 10 asjast huvitatud inimest Tartumaa Keskkonnateenistusest, Puhja Vallavalitsusest, AS Maves, AS Tootsi Turvas, erakonnast Eestimaa Rohelised, lisaks kohalikud elanikud, toimus 20. detsembril 2007. a. Ulila Keskuses (vt koosoleku protokolli lisas 6).

II koosolek, millest võttis osa … asjast huvitatud inimest, toimus …. …. 2008. a. ………….. (vt koosoleku protokolli lisas …). Sisuks oli KMH aruande tutvustamine ja selle avalik arutelu.

I ja II koosolekul tehtud märkuste ja ettepanekutega on keskkonnamõju hindamise aruande koostamisel arvestatud.

2.4 Viited kavandatavat tegevust käsitlevate infoallikate kohta

KMH aruande koostamisel oli aluseks PB Maa ja Vesi AS poolt koostatud Ulila turbakaevandamisala kuivendusvete ärajuhtimiseks vee erikasutusloa taotlusmaterjalid (vt lisa 2). Peale selle kasutati veel järgmisi infoallikaid:

• Tartumaa Puhja vald Sangla turbamaardla Ulila turbatootmisala. Maavara kaevandamise loa taotlus. AS Kobras. Tartu 2004 [1]. • Ulila turbatootmisala polder. Põhiprojekt. AS Kobras. Tartu 2005 [2]. • Shirokova, M. Tartu maakonna Sangla, Keressaare, Laukasooja Valguta turbamaardlate tootmisalade järeluuringu aruanne. EGK. Tallinn, 1992 [3]. • Shirokova, M. Sangla soostiku Laugesoo turbamaardla Ulila kütteturba tootmisala jääkvarude määramine. EGK. Tallinn, 1993 [4]. • Hüdro- ja ehitusgeoloogiline kaardistamine mõõtkavas 1 : 50 000.Tartu väljak. ENSV MN Geoloogia Valitsus. Keila, 1981 [5]. • Eesti põhjavee kasutamine ja kaitse. Põhjaveekomisjon. Tallinn, 2004 [6]. • Tartumaa maakonnaplaneeringu teemaplaneering. Tartu 2001...2006 [7]. • Puhja valla strateegiline arengukava aastani 2012. Puhja, 2001 [8]. • Puhja valla üldplaneering (projekt) [9]. • Pärnu maakonna turbavarude arengukava (aastani 2030) ja Lavassaare turbavarude arengukava (aastani 2030). Strateegiline keskkonnamõjude hindamine. Aruanne. TPÜ Ökoloogia Instituut, 2003 [10]. • Rochefort L., Quinty F., Campenau S., Johnson K. & Malterer T. 2003. North American approach to the restoration of Sphagnum dominated peatlands. Wetlands Ecology and Management (incorporating Mangroves 10

and Salt Marshes), v.11, Nos.1-2, Special Issue: Restoration of Sphagnum dominated peatlands [11].

Keskkonnamõju hindamisel lähtutakse Eesti õigusaktidest, s.h ka eelnõu staadiumis olevatest. Protseduuriliselt järgitakse “Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadust” (RT I 2005, 15, 87).

Viited Eesti keskkonnaalastele õigusaktidele leiab Riigi Teataja elektroonilisest andmekogust http://www.riigiteataja.ee/.

2.5 Mõisted

• soo on selline osa maastikust, kus alalise veerohkuse ja hapnikuvaeguse tõttu jääb osa orgaanilist ainet lagunemata ning ladestub turbana; • turvas on orgaaniline maavara, mis sisaldab mineraalaineid mitte üle 35% kuivmassist ja mis on tekkinud sootaimede mittetäielikul lagunemisel suurenenud niiskuse ning hapnikuvaeguse tingimustes; • maardla on Maapõueseaduse järgi geoloogiliste töödega uuritud ja piiritletud ning Riiklikus maavarade registris arvele võetud maavara lasund. Maardlad jaotatakse oma tähtsuselt üleriigilise ja kohaliku tähtsusega maardlateks; turbamaardla piiriks on turbakihi 0,9 m samapaksusjoon; • turbavaru - olenevalt maardla uurituse tasemest jagatakse turbavaru tarbevaruks, reservvaruks ja prognoosvaruks. Tarbevaru määratlemine põhineb uuringutel, mis peavad kindlustama turba kaevandamiseks ja kasutamiseks vajalikud andmed. Nii tarbe- kui ka reservvaru jagatakse omakorda aktiivseks ja passiivseks varuks; • aktiivne varu - maavara (varu), mille kaevandamisel, rikastamisel ja esmasel töötlemisel kasutatav tehnoloogia ning tehnika tagavad maapõue ratsionaalse kasutamise, keskkonnakaitse nõuete täitmise ning varu kasutamine on majanduslikult otstarbekas ja kasulik; • passiivne varu - kui maavara kaevandamisel, rikastamisel ja esmasel töötlemisel kasutatav tehnoloogia ning tehnika ei taga maapõue ratsionaalset kasutamist, keskkonnakaitse nõuete täitmist ning varu kasutamine on majanduslikult ebaotstarbekas; • reservvaru - reservvaru on varu, mis põhineb geoloogilise hinnangu andmetel ja on maavara kasutamise perspektiivi hindamise aluseks. • kriitiline varu - taastuva loodusvara kriitiline varu on väikseim suurus, mis tagab loodusliku tasakaalu ja taastootmise, kaitserežiimide täitmise ning bioloogilise ja maastikulise mitmekesisuse säilimise; • kasutatav varu - taastuva loodusvara kehtestatud kriitilisest varust ülejääv osa on taastuva loodusvara kasutatav varu. Majandustegevuse kavandamisel ei tohi ületada kasutatava varu kehtestatud suurust;

3. KAVANDATAVA TEGEVUSE JA KESKKONNAMÕJU HINDAMISE EESMÄRK JA VAJADUS

3.1 Informatsioon arendaja kohta

AS Tootsi Turvas on Eesti üks suuremaid ja vanemaid (asutatud 1919) turvast kaevandav ja ümber töötlev ettevõte. Alates 1996 aasta novembrist on Tootsi Turvas eraaktsiaselts. Aastast 2002 kuulub kontserni VAPO OY. AS Tootsi Turvas tootmisüksused asuvad Pärnumaal Tootsi alevis, Kaisma ja Lavassaare vallas, Ida Virumaal Puhatus, Hiiesoos ja Kasesoos, Harjumaal Soonistes, Nurmes, Levas ja Peningis, Raplamaal Kuislemmas ning Tartumaal Ulilas.

Toodetakse turbabriketti, puidugraanulit (pelletit), elektrit, küttetükkturvast, kasvuturbaid, turba tootmiseks vajalikke masinaid (vallitajaid, pöörajaid). Töötajaid on üle 450.

Arendaja omab maavara kaevandamise luba reg nr KMIN-56, mille järgi on tal õigus kaevandada Sangla maardla Ulila turbatootmisalal vähelagunenud turvast 242 tuh tonni ja hästilagunenud turvast 1787 tuh tonni. Aastas on lubatud kaevandada maksimaalselt 50 tuh tonni. Luba kehtib kuni 02.05.2019 (vt lisa 3).

Vabariigi Valitsuse määruse 09.06.1995. a nr 131 (RT I 1995, 34, 265) kohaselt kuulub Sangla turbamaardla üleriigilise tähtsusega maardlate hulka.

3.2 Kavandatava tegevuse ja keskkonnamõju hindamise eesmärkide kirjeldus

Arendaja eesmärgiks on taotleda vee-erikasutusluba kuivendusvee ärajuhtimiseks selle pumpamisega lodualasse (endised turbakarjäärid) ja sealt isevoolselt Elva jõkke. Vastavalt Veeseadusele § 8 lõige 2 nõuavad vee erikasutusluba järgmised tegevused: - p.4, juhitakse heitvett ja teisi vett saastavaid aineid suublasse; - p.5, toimub veekogu tõkestamine, paisutamine, veetaseme alandamine või hüdroenergia kasutamine; - p.9, vee kasutamisel muudetakse vee füüsikalisi või keemilisi või veekogu bioloogilisi omadusi.

Vee erikasutusloa annab vee erikasutuse asukoha keskkonnateenistus (Veeseadus § 9 lõige 5). Vee erikasutusloa kirjaliku taotluse esitab taotleja vee erikasutusloa andjale, mille alusel vee erikasutusloa andja teeb otsuse keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise kohta (Veeseadus § 9 lõige 7).

Käesoleva keskkonnamõju hindamise objektiks on projekteerimisbüroo Maa ja Vesi poolt koostatud Ulila turbakaevandamisala vee erikasutusloa taotlus kuivendusvete ärajuhtimiseks.

Keskkonnamõju hindamise eesmärgiks on hinnata turba kaevandamise ja kuivendusvee ärajuhtimisega kaasnevaid olulist keskkonnamõju ning selle ulatust. Keskkonnamõju hindamisel on erilise vaatluse all mõju veekeskkonnale ning Alam- Pedja loodus- ja linnualale ja Alam-Pedja looduskaitsealale. Keskkonnamõju hindamise käigus käsitletakse ka alternatiivseid lahendusi ja pakutakse välja keskkonnamõju leevendusabinõud.

3.3 Õigusaktid ja planeeringud

Kokkuvõtlikult saab turba kasutamist reguleerivad õigusaktid ja dokumendid jagada järgmiselt:

• üldist keskkonnapoliitikat ja jätkusuutlikku arengut suunavad dokumendid, nagu Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 (Riigikogu kiitis heaks 14.02.2007), Eesti keskkonnategevuskava aastateks 2007-2013 (heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 22.02.2007. a korraldusega nr 116), Säästva arengu seadus (RT I 1995 31, 384; viimane redaktsioon RT I 2005, 15, 87); Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (RT I 2005, 15, 87, viimane redaktsioon RT I 2007, 25, 131) jm; • maavarade ja ka turba kaevandamist (kasutamist) reguleerivad õigusaktid, nagu Maapõueseadus (RT I 2004, 84, 572; viimane redaktsioon RT I 2006, 14, 109), Turba kriitilise varu ja kasutatava varu suurus ning kasutusmäärad (Vabariigi Valitsuse 12. detsembri 2005. a määrus nr 293) jm; • muud reguleerivad õigusaktid, nagu Veeseadus (RT I 1994, 40, 655; viimane redaktsioon RT I 2007, 1, 1), Vee erikasutusloa ja ajutise vee erikasutusloa andmise, muutmise ja kehtetuks tunnistamise kord, loa taotlemiseks vajalike materjalide loetelu ja loa vormid (RTL 2002, 48, 664; viimane redaktsioon RTL 2006, 19, 330) jm.

Keskkonnastrateegia aastani 2030 määratleb pikaajalised arengusuunad kogu elukeskkonna hea seisundi hoidmiseks. Keskkonnastrateegia on Riigikogus 2005.a heaks kiidetud strateegia Säästev Eesti 21 elluviimise eelduseks keskkonnavaldkonnas.

Valminud on Keskkonnategevuskava aastateks 2007–2013, mis juhindub Eesti Keskkonnastrateegia aastani 2030 eesmärkidest ja tegevussuundadest. Keskkonnategevuskava (KTK) on koostatud eesmärgiga kokku panna laiapõhjaline kava, mis võimaldaks prioriteetsete tegevuste elluviimist, kaasates erinevaid partnereid ja rahastamisallikaid.

Maapõueseaduse ja Säästva arengu seaduse sätete alusel on fikseeritud turba kriitiline varu, kasutatav turbavaru ja aastased kasutusmäärad. Vabariigi Valitsuse 12. detsembri 2005. a määrusega nr 293 Turba kriitilise varu ja kasutatava varu suurus ning kasutusmäärad järgi on Eesti kriitiline turbavaru 1590 mln tonni, kasutatav varu 573 mln tonni ja aastane kasutusmäär 2,78 mln tonni. Tartu maakonnas on kriitiline turbavaru 179 mln tonni, kasutatav varu 60 mln tonni ja aastane kasutusmäär 0,41 mln tonni 13

Maardlad jaotatakse oma tähtsuselt üleriigilisteks ja kohaliku tähtsusega maardlateks. Eesti maavarade varude arvestust peetakse riigi maavarade katastriga. Riigi maavarade kasutamiseks ehk kaevandamisõiguse saamiseks tuleb esitada maavarade kaevandamisõiguse loa taotlus üleriigilise tähtsusega maardlate puhul Keskkonnaministeeriumile, kohaliku tähtsusega maardlate korral haldusterritooriumi keskkonnateenistusele.

Turba kaevandamise reguleerimiseks on Keskkonnaministeeriumi poolt välja töötatud turba kaevandamise kasutamismäärad (kvoodid) maakondade lõikes ja nende kvootide piires peaks antama välja ka turba kaevandamise lubasid, kuhu on märgitud ka maksimaalne lubatud aastatoodang loaga haaratud alale.

Veeseadus § 8 lõige 2 nimetab tegevused, mis nõuavad vee erikasutusluba. Kavandatava tegevuse puhul on tegemist järgmistega: - p.4, juhitakse heitvett ja teisi vett saastavaid aineid suublasse; - p.5, toimub veekogu tõkestamine, paisutamine, veetaseme alandamine või hüdroenergia kasutamine; - p.9, vee kasutamisel muudetakse vee füüsikalisi või keemilisi või veekogu bioloogilisi omadusi.

Vee-erikasutusluba taotletakse Veeseaduses määratud maksimaalseks ajaks, s.o viieks aastaks.

Tartumaa maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu (Tartu 2001–2006) järgi kuulub Ulila turbaraba maakondliku tasandi väärtuslike maastike hulka (M1) — kultuurilis- ajalooline (Tartu elektrivarustuse ajalugu, Ulila suveaed, muistendid), esteetiline (Ulila suveaed) ja looduslik (raba) väärtus. Omab rekreatiivset- ja turismipotentsiaali: suveaia taastamine, loodav turbatööstuse muuseum.

Meetmed on seejuures: - vältida turbatootmisilmet kaotavaid melioratsioonitöid; - väärtusi võimendava ja eksponeeriva temaatilise väliekspositsiooni (tööstusajaloolise teemapargi) loomine; - Ulila suveaia ja ümbruse väärtuse taastamine toimub vastava maastikukujundusprojekti (-kava) alusel; - tööstusajalooliselt väärtuslikud hooned võtta kohaliku kaitse alla ning leida neile sobiv rakendus, nende rekonstrueerimisel säilitada välispiirete ajalooline kujundus ja materjal.

Puhja valla strateegilise arengukava aastani 2012 (Puhja, 2001) nimetab turvast valla põhiliseks loodusvaraks ja üheks peamiseks sissetuleku allikaks, mida jätkub aastakümneteks.

Koostamisel olevas valla üldplaneeringu projektis määratakse Ulila turbatootmisala sihtotstarbeks mäetööstusmaa.

3.4 Oodatav tulemus

Oodatavaks tulemuseks on turba tootmine (kaevandamine) ja kuivendusvete ärajuhtimine Ulila maardlas võimalikult minimaalsete negatiivsete keskkonnamõjudega, et ei toimuks olulist pinna- ja põhjavee reostust ja veerežiimi muutust ning tolmu levikut ümbruskonda. Piirnevatel aladel peab säilima olemasolev bioloogiline mitmekesisus.

4. MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS

4.1 Asend ja maaomand

Kavandatava tegevuse ala paikneb Tartu maakonnas, Tartu linnast 15 km läänes, Puhja valla Teilma küla maadel (joonis 1). Tegemist on kuivendatud rabaalaga.

Kavandatava tegevuse ala hõlmab Sangla turbamaardla Ulila turbatootmisala mäeeraldise (katastritunnus 60502:004:0035) ja sellest lõunas paikneva Laeva metskonnale kuuluva karjääritiikide maa-ala (katastritunnus 60502:004:0036). Üleriigilise tähtsusega maardla Ulila tootmisala haldab AS Tootsi Turvas maavara kaevandamise loa KMIN-056 alusel. Kaevandamise luba kehtib kuni 02.05.2019.

Ulila turbatootmisala mäeeraldise territoorium asub Sangla soostiku keskosas (Laugesoo). Karjääriviisiline tootmine lõpetati siin 1970ndatel aastatel. Praegu toodetakse pinnakihilisel meetodil alus- ja kütteturvast.

AS Tootsi Turvas Ulila turbatootmisala üldpind on 717.85 ha, mäeeraldise pind 655,40 ha, s.h 133,8 ha on passiivne reservvaru pind (joonis 2). Laeva metskonna maal paiknevate karjääritiikide pind on ligikaudu 50 ha. Aktiivset varu tootmisalal on: vähelagunenud turvast 242 tuh tonni ja hästilagunenud turvast 2197 tuh tonni.

Kavandatava tegevuse ala piirneb lõunast tootmisest väljajäetud turbarabaga ning läänest, põhjast ja idast looduslikus seisus oleva rabaalaga. Emajõgi jääb 2 km kaugusele põhja. Enamuse kuivendusvee (~500 ha alalt) eesvooluks olev Elva jõgi voolab turbatootmisalast minimaalselt 700 m kaugusel edelas ja läänes. Endistest karjääritiikidest (lodupuhastus) on Elva jõeni 250 m. Teisel pool jõge paikneb Ulila alevik, väikseim vahemaa kavandatava tegevuse alani on sealt 400 m.

4.2 Geoloogiline ehitus ja hüdrogeoloogilised tingimused

Maastikuliselt paikneb Ulila turbatootmisala Võrtsjärve nõos. Ala on tasane, maapinna abs kõrgused on vahemikus 32,5–35 m.

Pinnakate on vaheldusrikas. Selle paksus varieerub üldgeoloogilistel andmetel 40–60 m vahel, ala idaosa läbiva aluspõhjalise mattunud oru kohal 60–110 m.

Pinnakatte pindmise kihi moodustab 2–7, valdavalt 2–5 m paksune turbakiht lagunemisastmega 20–50 % [1]. Veidi tüsedam on turbakiht turbatootmisala lääne-, põhja- ja idaosas. Turbalasundi all paiknevad järvelubja ja sapropeeli kihid paksusega 16 kuni 5 m, enamasti siiski alla 2,5 m. Ala kesk- ja lääneosas on järvelubja ja sapropeeli kiht õhem ning kohati puudub.

Geoloogilise kaardistamise 1 : 50 000 andmetel [5] lasuvad turba- ja järvelubja- sapropeeli all 10–20 m paksuselt jääjärve setted liivsavi- ning tolm- ja peenliiva näol, millele järgnevad sügavuse suunas mitmesugused jääjõe- ja liustikusetted — liivad- kruusad ~10 m ulatuses ning seejärel saviliiv- ja liivsavimoreen.

Hinnatava ala lääneosas moodustab aluspõhja pindmise kihi Keskdevoni Narva lademe dolomiidid, domeriidid ja savi (D2nr). Pealispinna abs kõrgus on vahemikus – 10…–15 m.

Ala idaosa läbib SSW-NNE suunaline aluspõhjaline mattunud org. See laieneb ja alaneb lõuna suunas. Ulila turbatootmisala kaguosas on selle laius 1,1 km ja aluspõhja pealispinna abs kõrgus –80 m. Aluspõhja pindmiseks kihiks on siin Keskdevoni Pärnu lademe liivakivi (D2pr).

Hüdrogeoloogilises läbilõikes saab eraldada Kvaternaari setetega seotud veekihti ja aluspõhjalist Kesk-Alam-Devoni-Siluri veekihti. Sügavamad kihid on juba enam kui 300 m sügavusel ja neid käesolevas töös ei käsitleta.

Kvaternaarisetete esimene veekiht maapinnalt lähtudes on soosetetes ehk turbas leviv põhjavesi (edaspidi pinnasevesi). Veekiht on surveta ja toitub vahetult samale alale langevatest sademetest. Sügavamatest põhjaveekihtidest on soosetete vesi isoleeritud järvelubja ja sapropeeli ning savikate liustikusetete (liivsavi, tolmliiv) poolt.

Pinnasevee liikumine toimub raskusjõu mõjul reljeefi kõrgematest kohtadest madalamale ning kuivenduskraavide suunas. Pinnase halbade filtratsiooniomaduste tõttu on pinnakatte veeandvus ja pinnasevee liikumise kiirus väike. Turbalasundi veeandvuseks on raba puhul üldiselt 0,02–0,05 l/s ning madalsoos 0,06–0,1 l/s. Veetase lasub looduslikes tingimustes vabapinnaliselt 0–0,5 m sügavusel maapinnast. Veerohkel ajal on madalamad kohad üleujutatud. Veetaseme aastane kõikumise amplituud ei ületa 0,5 m.

Maapinnalt lähtuva reostuse eest on soosetetes esinev vesi kaitsmata. Oma füüsikaliste omaduste tõttu on turbalasundi vesi joogiveena kasutamiseks kõlbmatu.

Teine kvaternaarisetete veekiht on seotud jääjärve ja jääjõe liivade ja kruusadega. Maapinnast 5–15 m sügavuselt avanev veekiht on nõrgalt surveline, piesomeetriline tase on piirkonnas tehtud hüdrogeoloogilise kaardistamise andmetel ligikaudu 0,5 m sügavusel maapinnast. Maapinnalt lähtuva reostuse eest on veekiht suhteliselt kaitstud.

Ülalkirjeldatud kihi vett kasutatakse ümbruskonnas (Teilma, Kureküla, Ridaküla külad ja Ulila ühisveevärgiga ühendamata leibkonnad) 4–10 m sügavuste salvkaevudega. Siin reeglina soosetete kiht puudub ning ülemiseks veekihiks on jääjärve ning jääjõe liivades ja kruusades leviv kvaternaari veekiht. Veekiht avaneb 2– 4 m sügavuselt ning on surveta või pealmiste savikate kihtide all lokaalselt nõrgalt surveline. Maapinnalt lähtuva reostuse eest on veekiht nõrgalt kaitstud.

Aluspõhjaline Kesk-Alam-Devoni-Siluri veekiht on seotud Devoni ladestu Pärnu, Rezekene ja Tilze lademe nõrgalt tsementeerunud liivakivi ja aleuroliidiga koos sügavamal lamava Siluri ladestu lubjakivi ja dolomiidiga. Ka Pärnu-Siluri veekihina tuntud vesi ilmub kavandatava tegevuse ala põhjaosas abs kõrgusel –20 m ning lõunaosas ja Ulila alevikus abs kõrgusel –30 m, s.o 50–70 m sügavusel maapinnast. Vesi on surveline — piesomeetriline tase piirkonnas ~3 m sügavusel maapinnast.

Maapinnalt lähtuva reostuse eest on Kesk-Alam-Devoni-Siluri veekiht vaadeldaval alal suhteliselt kaitstud. Pinnakatte alumised kihid (moreen) ning lääneosas leviv kuni 50 m paksune Keskdevoni Narva lade moodustavad Ulila turbatootmisala piires veepideme, mis eraldab ülemiste veekihtide vee nimetatud Kesk-Alam-Devoni-Siluri veest.

Kõnesolev 50 m paksune veekiht on põhilisi veevarustuse allikaid piirkonnas, kaasaarvatud Puhja vald ja Tartu linn. Puurkaevude veeandvuse näitajad on head, erideebit kõigub peamiselt 0,5–2,0 l/s m piires. Suuremal osal levikualast vastab põhjavee keemiline koostis joogivee normidele. Kõige rohkem teevad muret raud - (Feüld keskmine sisaldus on 0,69 mg/l) ja kohati ka Cl sisaldus [6].

Ulila asulat veega varustav 100 m sügavune puurkaev on puuritud 1958. aastal. Kaev asub aleviku pargis ning tal on olemas nõutav 50 m sanitaarala. Kaevu töötav osa on vahemikus 66–100 m maapinnast. Kaev varustab valdavat osa korruselamutest ja osaliselt ka eramuid. Ühisveevärgiga on ühendatud 80 % aleviku leibkondadest. Ühisveetrass on amortiseerunud ja vajab väljavahetamist. Vee-erikasutusloaga lubatud veevõtt aastatel 2007–2012 on 13 000 m3/a ehk 35 m3/ööp. Vee kvaliteedi osas on probleemiks ülenormatiivne fluoriidide sisaldus — piirsisaldus 1,5 mg/l; Tartu Tervisekaitsekeskuse poolt võetud viimase 5 aasta proovides sisaldab kaevuvesi fluoriide 2,5 mg/l (lisa 9). Normidele vastava joogivee saamiseks on siin vajalik vastavate uuringute läbiviimine.

KMH koostamise käigus uuriti joogiveeallikatena individuaalkasutuses olevaid salvkaevusid Ulilas ja Ridakülas. Uuringu peaeesmärk oli fikseerida veetasemed ja uurida omaniku käest veepiisavuse kohta, et pärast kavandatavat tegevust oleks võimalik hinnata selle mõju kaevuvee tasemetele ja veeandvusele. Andmed on esitatud alljärgnevas tabelis 1.

Tabel 1.Uuuritud salvkaevude üldandmed KAEVU MAAÜKSUS SÜGA- VEE- ÜMBRUS SEISUND pH O2 Temp El juht OMANIKU VÄLINE VAATLUS NR AADRESS VUS mp TASE mg/l kraad µS/cm HINNANG ASULA m mp m Suveaia 9 Pinnasevesi valgub Aed + Kõlbab juua, betoonrakete vahelt kaevu, 1 5,1 0 Väga halb 7,70 5,2 3,5 630 Ulila loomad vett piisavalt veetase maapinnaga tasa, vesi sogane Soo 2/5 Mitte eriti hea Ühine kaev 5 perele, Põllu vesi, tekib betoonrakete vahelt võib 2 9,1 3,9 Halb 7,30 3,6 6,4 1195 Ulila ääres valge sade, vett pinnasevesi kaevu imbuda, piisavalt vesi selge Uibo Valge sade Pinnasevesi võib valguda 3 4,6 2,2 Hoov Väga halb 7,65 5,8 5,3 646 põhjas, vett betoonrakete vahelt kaevu, Ridaküla piisavalt vesi nõrgalt hägune 18

KAEVU MAAÜKSUS SÜGA- VEE- ÜMBRUS SEISUND pH O2 Temp El juht OMANIKU VÄLINE VAATLUS NR AADRESS VUS mp TASE mg/l kraad µS/cm HINNANG ASULA m mp m Zverjev Hea vesi, kuivadel Betoonraketega korralikult 4 4,0 2,0 Rohumaa Rahuldav 7,56 5,4 5,4 730 Ridaküla suvedel vett ehitatud kaev, vesi selge vähe

Suurimaks probleemiks salvkaevude puhul on pinnasevee, halvemal juhul ka pinnavee, imbumine kaevurakete vahelt kaevu. Tabelis veerg Seisund just hindabki seda. Kus kaevuvesi on kaevuraketega pinnaseveest korralikult isoleeritud, seal ei tohiks veekvaliteediga suuri probleeme olla. Ainukesena kurdeti seismisel tekkiva valge sademe üle, mis on ilmselt tingitud vee suurest karedusest. Üldiselt on kaevudes vett piisavalt, kuid mõningates kohtades kipub kuival ajal ka väheseks jääma.

4.3 Pinnavesi

Turbatootmisala kuivendusvõrk koosneb kuivendus- ja kogumiskraavidest. Reeglina paiknevad kuivenduskraavid tootmisväljakutel paralleelselt iga paarikümne meetri järel. Kuivenduskraave puhastatakse ja süvendatakse pidevalt vastavalt sellele, kuidas tootmisväljakute pinda maha töötatakse.

Kogumiskraave on tootmisalal kokku ligikaudu 16 km. Nende sügavused ja voolu suund on valitud selle järgi, kuidas on võimalik vett tootmisalalt ära juhtida. Peamised äravoolukohad on: • tootmisala kirdenurgast Laugesoo (Lauge) kraavi kaudu 2,7 km kaugusele Ilmatsalu jõkke 1 km enne selle suubumist Emajõkke; • tootmisala loodenurgast kraavi kaudu 1,2 km kaugusele Elva jõkke 1,5 km enne selle suubumist Emajõkke; • tootmisala kagunurgast, kust vesi voolab Rõhu oja kaudu Elva jõkke (7,6 km enne jõe suuet).

Turbaala põhiliseks eesvooluks on Elva jõgi (alamjooksul nimetatakse ka Ulila jõeks). 72,2 km pikkune jõgi saab alguse Valgjärvest ja suubub Emajõkke (70,2 km suudmest). Elva jõe valgala on 455,8 km2. Keskmine äravoolumoodul uuritaval territooriumil on 9 l/s km2 ja jõe keskmine vooluhulk Ulila aleviku juures 4,0 m3/s.

Ilmatsalu jõe pikkus on 22,6 km ja valgala 115,8 km2. Keskmine vooluhulk on ~1,0 m3/s. Jõgi suubub Emajõkke 64,0 km enne selle suubumist Peipsi järve. Rõhu oja valgala on 20,6 km2.

Elva jõe seisundit alamjooksul võib pidada rahuldavaks. Detsembris 2007 Tartumaa Keskkonnateenistuse poolt tellitud ja OÜ Tartu Keskkonnauuringute poolt analüüsitud proovi järgi kuulub jõe vesi oma füüsikalis-keemiliste näitajate poolest ülalpool Ulila aleviku heitvee sisselasku üldfosfori osas II ehk heasse kvaliteediklassi, ülejäänud näitajate osas I ehk väga heasse kvaliteediklassi. Allpool heitvee sisselasku üldfosfori osas III ehk rahuldavasse kvaliteediklassi, ülejäänud näitajate osas väga heasse kvaliteediklassi (vt lisa 10). Peipsi veemajanduskava järgi on Elva jõe keemiline seisund kogu pikkuses hea. 19

4.4 Taimestik ja loomastik

Karjääride vahealade taimestik on sekundaarse tekkega ja siin on valitsevaks kõrrelised, pilliroog ning avatud kohtades taastub kanarbik, pohl ja sookail. Siinne taimekooslus ei oma kaitsekorralduslikku väärtust, küll aga siinsed taastuvad puistud omavad metsamajanduslikku tähtsust.

Ulila karjääride ja turbaraba servaaladel on valitsevaks männikud, kus on täiendavate puuliikidena sookask ja kuusk. Viimast esineb suhteliselt vähe. Elva jõepoolses osas on aga domineerivaks hall-lepp ja kask millele lisandub vähesel määral kuuske, mändi, haaba ja jõe kallastel ka toomingat. Kõigis tootmisala piirkondades ja nendega piirnevates puistutes on rohkesti paakspuud ja karjääri servades ning metsastunud vahealadel ka paju. Teisi puuliike esineb harva.

Karjäärides kasvavast ronttaimestikust on domineeriv pilliroog, ahtalehine hundinui ja tarnad. Ujulehtedega ja veesisestest taimedest esineb kollane vesikupp, ujuv-penikeel, räni kardhein ja mändvetikad. Madalates roostikusisestes lompides kasvab vesihernes. Eraldi käsitlemist vajavad Alam-Pedja veekogud: Elva jõgi, Emajõgi ja selle vanajõed. Suuremad vooluveekogud on suhteliselt vähese taimestikuga, mis on tingitud nende suurest süvisest ja järskudest kallastest. Taimestikurikkamad kohad jõgedel on nende koolme ja vanajõgede suudmealade piirkonnad. Taimestiku vöönd on sügavate jõelõikude piirkonnas kitsas, madalates kohtades võib katta taimestik kogu jõe põhja. Madalad jõelõigud on aga reeglina kiirevoolulised ja seetõttu kasvavad siin peamiselt nendele kohtadele iseloomulikud taimed oma veesiseste lehtedega. Nendele kohtadele on tüüpilised järvkaisel, kõõlusleht, kollane vesikupp, harvem teised taimed. Madalaveelistes ja vaikse vooluga piirkondades on valitsevad konnaosi, kõõlusleht, vesitakjad, kollane vesikupp ja paiguti valge vesiroos. Kalda servaalasid palistab Pedja ja Põltsamaa jõe toitaineterikastes kohtades vesikress, kõõlusleht, suur parthein, konnarohi ja paiguti luigelill. Kalda servapealseil kasvavad valitsevalt püst-kastik, tarnad, paiguti esineb pilliroo saarikuid. Suure osa jõgede kallastest katavad puittaimed ja põõsad. Puudest on ülekaalus pajud, hall- ja must lepp ning kask. Kõrgematel kaldaaladel esineb kohati ka haaba, mida on koprad tugevasti kahjustanud.

Suur-Emajõe kaldavööndis on valitsevaks puuliikideks pajud ja hall-lepp, harvem esineb kaske, must-leppa, toomingat ja haaba. Vaid üksikutes kohtades jõe kõrgematel kaldalõikudel leidub üksikuid tammesid ja jalakat. Kohati kasvad lodjapuud, paakspuud ja türnpuud. Sarnane puistu koosseis on ka Emajõe vanajõgede kallastel. Siin on aga see mõnevõrra varieeruvam, sest mitmete vanajõgede kaldad on suhteliselt kõrged ja suurematele puudele seetõttu paremad kasvu tingimused.

Detailsem ülevaade peamiste taimeliikide esinemisest kavandatava tegevuse alal ja piirkonnas, vt lisa 1.

Siinse ala loomastiku eripära määravad sood, metsad ja veekogud. Kultuurmaastikele omased liigid esinevad siin madala arvukusega, loodusmaastike liigid aga vastavuses elupaikade levikuga.

Ülevaate loomaliikide elupaigalises levikust ja arvukusest Alam-Pedja looduskaitsealal ja sellega külgneval Ulila turbatootmise piirkonnas ning kavandatava tegevuse võimalikust mõjust liigile annab alljärgnev ülevaade ja vastav selgitav tabel.

TABEL 2. Ulila turbatootmisalal ja Alam-Pedja looduskaitsealal esinevate imetajate elupaigaline levik ja suhteline arvukus. Liik Esinemine Esinemine Natura Kavandatud turbatoomise 2000 alal ja tegevuse võimalik piirkonnas külgnevatel aladel mõju liigile Siillased Erinaceidae Ei esine Esineb Ulila asula Mõju puudub piirkonnas madala Siil Erinaceus arvukusega europaeus Karihiirlased Esineb madala Esineb madala Otsene mõju Soricidae arvukusega arvukusega Elva üksnes vahetult Vesimutt Neomys karjäärides ja jões vanajõgedes kaevanduspiir- fodiens kraavides ning Emajões konnas, kuid seal liik puudub või on juhuslik Metskarihiir Sorex Esineb madala Esineb taimestiku- Mõju ei ole araneus arvukusega rikastes puistutes arvestatav, kuna ja kaldabiotoopi- liik on tootmis-alal des juhuslik või puudub Mutt Talpa europaea Ei esine Esineb Elva jõe Mõju puudub kaldapiirkonnas ja Karjääride servaaladel Käsitiivalised Tootmisala piir- Arvukamalt esine- Otsene mõju Chiroprera konnas vad Emajõe. Elva puudub. veelendlane juhuslikult jõe Ulila pargi ja Myotis daubentoni esinevad kuid vanade karjääride tiigilendlane vanade ning Keeri järve ja Myotis dasycneme karjääride kohal vanajõgede piir- Nattereri lendlane esinevad konnas Myotis nattereri sagedamini

Närilised Rodentia Ei esine Madala arvuku- Mõju puudub Oravlased Sciuridae sega ja juhuslik Orav Sciurus vulgaris esineja raba servaala metsades Kobraslased Esineb arvukalt Arvukas Elva jões, Mõju puudub Castoridae vanadel turba- Emajões ja vana- Kobras Castor fiber karjääridel ja jõgedes vahekraavidel Hamsterlased Esineb kraavides Arvukas jõgede Mõju pole oluline Cricetidae karjääride serva- kallastel ja taimes- Mügri Arvicola aladel tikurikastes piir- 21

Liik Esinemine Esinemine Natura Kavandatud turbatoomise 2000 alal ja tegevuse võimalik piirkonnas külgnevatel aladel mõju liigile terrestris kondades Ondatra Ondatra Ei esine Varemalt (1950- Mõju puudub zibethicus 1983) periooditi väga arvukas, praegu juhuslik Jäneselised Esineb serva Vähearvukas suu- Mõju väike ja Lagomorpha aladel siirderaba remate metsade seotud elupaiga Jäneslased Leporidae metsades siirderabade piir- kvaliteedi halve- Valgejänes Lepus konnas nemise ja vähe- timidus nemisega Halljänes Lepus Ei esine Esineb põldudega Mõju puudub europaeus piirnevates metsades ja võsastikes Kiskjalised Carnivora Tootmisalal ei Esineb kõikides Mõju kaudne ja Kärplased Mustelidae esine, jõgedes, vanajõge- minimaalne sõl- Saarmas Lutra lutra karjäärides des ja kraavides. tuvalt mõjust esineb kalastikule Mink Mustela vison Ei esine Elva jões, Emajões Mõju puudub vanajõgedes, kar- jäärides ning kraavides arvukas Tuhkur Mustela Ei esine Arvukus madal, Mõju puudub putorius esineb arvukamalt kultuurmaastike piirkonnas Kärp Mustela erminea Juhuslik esineja Veekogude ja Mõju ei ole serva ala kraavide kalda- oluline kraavide ja vöötmes karjääride piirkonnas Nirk Mustela nivalis Servaaladel Muutuva arvuku- Mõju ei ole madala arvukusega siirdesoo ja oluline sega niitude piirkonnas Metsnugis Martes Juhuslik esineja Muutuva arvuku- Mõju puudub martes sega kõikidel metsaaladel Mäger Meles meles Esineb kõrval Madala arvukuse- Mõju pole oluline olevate karjääri- ga, üksikud isendid de turba küngas- elavad kaitsealal, tes servaala piirkonnas Koerlased Canidae Esineb, karjääri Suhteliselt kõrge Mõju puudub ja Kährikkoer piirkonnas arvu- arvukusega serva- pole oluline Nyctereutes kas aladel ja kõikides protsyonoides kaitseala piirkondades Rebane Vulpes vulpes Esineb karjääri Suhteliselt kõrge Mõju puudub ja servaalal arvukusega kõiki- pole oluline 22

Liik Esinemine Esinemine Natura Kavandatud turbatoomise 2000 alal ja tegevuse võimalik piirkonnas külgnevatel aladel mõju liigile des piirkondades Hunt Canis lupus Juhuslik Kaitsealal Mõju puudub ja regulaarne esineja pole oluline Karulased Ursidae Ei esine Esineb Alam-Pedja Marjasoode vähe- Karu Ursus arctos kaitseala keskosas, nemisega mõju Laugesoos juhuslik olemas kuid antud esineja. kohas vähe oluline Kaslased Felidae Esineb servaala Alam-Pedja Mõju vähe oluline Ilves Felis lynx metsades loodusalal tavaline ja seotud saakloomade arvukuse muutustega ja häirimisfaktori suurenemisega Sõralised Artiodactyla Esineb karjääri Tavaline liik piir- Mõju vähe oluline Hirvlased Cervidae vahealadel ja nevates metsa ja ja seotud elupai- Põder Alces alces servaala siirde- soode piirkonnas kade ahenemise ja soos häirimisfaktori suurenemisega Metskits Capreolus Ei esine, vähe- Kultuurmaastikega Mõju puudub või capreolus arvukas karjää- piirnevates metsa tühine. ride servaaladel ja sooaladel arvukas Sigalased Suidae Esineb karjääri Soostike serva- Mõju puudub Metssiga servaaladel aladel ja kultuur- Susscrofa arvukalt maastikega piirnevates metsades arvukas

Linnustik on turbatootmise alal vaene, kuid endiste turbatootmisest jäänud madalaveelistel ja roostikku täiskasvanud karjääridel on see suhteliselt rikas. Vanad ja taimestikku täis kasvanud karjäärides on head pesitsuspaigad sinikael-pardile, tuttvardile, punapea-vardile ja tuttpütile ning sarvikpütile. Arvukalt esineb siin ka kõrkja- ja rästas-roolind. Karjääride vahealadel esineb ka nurmkana, kes on enamasti põldude ja avatud maastike liik. Vähese arvukusega esineb freesturba ja karjääriala servapiirkonnas teder ja laanepüü.

Samuti peatub kevadise üleujutuse perioodil Emajõe luhal rohkesti rändel olevaid linde. Läbirändel peatuvate veelindude hulgas on märkimisväärseteks väikeluik ja laululuik ning arvukalt sukelparte. Alam-Pedja piirkonnas on registreeritud 61 liiki haudelinde, sealhulgas 36 värvulist, 11 kurvitsalist, 8 hanelist jt. Kaitsealustest liikidest pesitsevad luhaaladel rukkirääk, täpikhuik, rohunepp.

Emajõe ja järvede piirkond on toitumisalana ka merikotkale, kalakotkale ja musttoonekurele. Viimati nimetatud liigid on ka Ilmatsalu kalakasvatuste regulaarsed külastajad ning neid kohtab ka Ulila vanade karjääride kohal toitumas. Siin on rohkesti pesitsevaid veelinde ja ka arvestatavalt rikkalik kalastik. 23

Kaljukotka pesitusalad jäävad enamasti Laeva raba piirkonda, kuid toitumislennul külastab see liik ka Laugesoo ala.

Linnustikust vaata veel lisa 1.

Kahepaiksed e. amfiibid on Ulila karjäärides ja Alam-Pedja looduskaitsealal esindatud kuue liigiga ja roomajad kahe liigiga. Siin puuduvad Eesti haruldasemad liigid: harivesilik Triturus cristatus, kõre Bufo calamita, rohekärnkonn Bufo viridis, kivisisalik Lacerta agili. 1997 ja 2007 aastal toimunud välitööde käigus ei leitud siit nastikut Natrix natrix, vaskussi Anguis fragilis ja mudakonna Belobates fuscus, kuigi nende esinemise kohta on teateid varasematest aegadest ja lähialadelt. Nii on mudakonna leitud Ilmatsalust ja selle lähikonnas tiikidest.

TABEL 3 Ulila turbatootmisalal ja Alam-Pedja looduskaitsealal esinevate konnade ja roomajate elupaigaline levik, suhteline arvukus ja kavandatava tegevuse võimalik mõju x – esinevad üksikud isendid; xx – esineb väheselt; xxx – esineb; xxxx – esineb arvukalt; xxxxx – esineb massiliselt Liik Esinemine Esinemine Kavandatud turbatoomise Natura 2000 alal tegevuse võimalik piirkonnas Alam-Pedja mõju liigile loodusalal Kahepaiksed e. Amfiibid Tähnikvesilik x xxx Mõju puudub Triturus vulgaris Kärnkonn Bufo bufo xxxx xxxxx Mõju puudub Rohukonn xxxx xxxx Mõju minimaalne Rana temporaria Rabakonn Rana arvalis xxxxx xxxxx Elupaiga vähenemine Rohelised konnad Mõju puudub Tiigikonn Rana lessone x x Veekonn Rana kl. xxx xxxx Mõju puudub esculenta KOKKU 6 liiki 6 liiki Vähe oluline Roomajad e. Reptiilid Arusisalik xxx xxx Vähe oluline Lacerta vivipara Rästik Vipera berus xx xxx Aheneb eluala KOKKU 2 liiki 2 liiki Mõju vähe oluline

Kahepaiksetest ja roomajatest vaata veel lisa 1.

Kavandatava tegevuse piirkonna kalastikust annab ülevaate alljärgnev tabel 4 (vt ka lisa 1).

TABEL 4. Ulila turbatootmisala karjääride ja Alam-Pedja looduskaitseala veekogudes esinevate kalade liigiline koosseis, suhteline arvukus ja tegevuse võimalik mõju. Liik Esinemine Esinemine Elva Kavandatud turbatootmis- jões ja Emajões tegevuse võimalik ala karjäärides mõju liigile Haug Esox lucius xxxx xxxx Mõju puudub Teib Leiciscus leuciscus x Mõju puudub Tõugjas Aspius aspius x Mõju puudub Koger Carassius xxxxx x Hapnikudefitsiidi carassius võimalik sagenemine Turb Leuciscus cephalus - xx Mõju puudub Säinas L. idus x kudemise ajal xxx Mõju puudub Särg Rutilus rutilus xxxx xxxxx Mõju puudub Roosärg Scardinius x xx Mõju puudub erythrophthalmus Latikas Abramis brama x kudemise ajal xxxx Mõju puudub Linask Tinca tinca xxxx x Hapnikudefitsiidi võimalik sagenemine Karpkala Cyprinus ? xx (vanajõgedes) Mõju puudub carpio Lepamaim Phoxinus ? x Mõju puudub phoxinus Mudamaim Leucaspius xx x Mõju puudub delineatus d. Angerjas Anguilla ? x Mõju puudub anguilla Luts Lota lota - x Mõju puudub Hink Cobitis daenia ? xxx Mõju puudub Vingerjas Misgurnus ? xx (vanajõgedes) Mõju puudub fossilis Luukarits Pungitis xxx xx Hapnikudefitsiidi pungitis võimalik sagenemine Kiisk Acerina cernua - x Mõju puudub Ahven Perca fluviatilis xxxx xxxx Hapnikudefitsiidi võimalik sagenemine KOKKU (võimalik 20 10 20 Mõju kalastikule liiki) vähe oluline

1987 aastal leiti Elva jõe alamjooksu põhjaloomastikus 32 taksonit. Domineerivaks oli rändkarp Dreissena polymorpha, vesikakand Asellus aqaticus ja väheharjasussid ning ühepäevikute vastsed. 1997 aastal leiti Elva jõe alamjooksu põhjaloomastikus 33 taksonit, kus juhtliigiks oli vesikakand. See liik oli ka väga arvukas 2008 aasta Ulila turbaraba silla juures võetud proovides. 25

Emajõe ja selle vanajõgede uurimiste perioodil 1997 aastal (Laanetu, 1997) ja 2008 aasta märtsis tehtud täpsustavatel uuringutel pöörati peamine tähelepanu magevee limuste esinemisele karjäärides, nende vahelistes kraavides ja Elva jões. Saadud tulemused esitatakse järgnevas tabelis.

Tabel 5. Ülevaade magevee limuste esinemisest Ulila turbatootmispiirkonna karjäärides Elva jões, Emajões ja selle vanajõgedes (N. Laanetu, 1997 ja 2008 avaldamata andmeil). Liigi nimetus ja Magevee limuste liigiline levik erinevates uurimiskohtades (ladina keelne Ulila turba- Elva jõe Emajõgi Vanajõgedes Võimalik lühend) karjäärid ja alamjooks mõju väljavool Anodonta Suur-järvekarp x xxxxx Mõju Anodonta cygnea puudub Hari-järvekarp xx xxxx xxxxx xxx Minimaalne Anodonta piscinalis Väike-järvekarp x xx Mõju Pseudoanodonat puudub complanata Unio Paksuseinaline jõekarp x Mõju Unio crassus puudub Piklik jõekarp x xxx xxx xxxx Minimaalne Unio pictorum Kiiljas jõekarp xxxx xxxx xxxx Minimaalne Uniotumidus Dreisena Rändkarp Dreisena x xxxxx xxxx xx Minimaalne polymorpha Sphaerium Sphaerium rivicola xx xxx xxx xxx Minimaalne Sphaerium corneum xxx xxx x xxxx Minimaalne Pisidium Pisidium amnicum x xx xxx Mõju puudub Teodt Castropoda Jõe-ematigu x? xx x Mõju Viviparus viviparus puudub Järve-ematigu xx xxxxx xxx xxx Mõju Viviparus contectus puudub Mudakukk xxx xxxx xx xxxx Mõju Lymnaea stagnalis puudub Suur sootigu xx x xxx Mõju Lymnea palustris puudub Manteltigu xxx xx xxx Mõju Lymnea glutinosa puudub 26

Kõrvik-punntigu xxx Mõju Lymnea auricularia puudub Piklik-punntigu xxxx Mõju Lymnea peregra puudub Suur merivaiklane xx xx Mõju Succinea putris puudub Sarvtigu xxxx x xxxx Mõju Planorbis corneus puudub Harilik labatigu xxx xx xx xxx Mõju Planorbis planorbis puudub Kiil labatigu xx xxx Mõju Planorbis. carinatus puudub Lombi keeritstigu xx Mõju Bithynia leachi puudub Harilik keeritstigu xxxx xxxxx xxx xxxxx Minimaalne Bithynia tentaculata Põistigu Physa x xxx xx xxxx Minimaalne fondalis Kokku 13 liiki 20 liiki 15 liiki 22 liiki Ei ole oluline

4.5 Kaitsealused objektid ja -alad

Ulila turbatootmisala lääne- ja põhjapiiri vahetusse lähedusse jääb Alam-Pedja Natura 2000 loodus- ja linnuala ning Alam-Pedja Looduskaitseala (joonis 1) — lühim vahemaa 200 m; pumplal ja settebasseinidel 600 m. Tootmisala eesvooludeks olevad Elva jõgi ja Lauge kraav läbivad nimetatud kaitsealasid.

Kavandatava tegevuse teostamisel peab lähtuma Alam-Pedja looduskaitseala kehtivast kaitse-eeskirjast (RTI, 30.05.2007, 38, 273) ning kaitsekorralduskavast.

Alam-Pedja loodusala on moodustatud loodusdirektiivi I lisa elupaigatüüpide ja II lisa liikide elupaikade kaitseks. Pindala 31 910 ha. Kaitstavad elupaigatüübid: jõed ja ojad (3260), kuivad nõmmed (4030), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270), lamminiidud (6450), puisniidud (6530), rabad (7110), rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad (7120), siirde- ja õõtsiksood (7140), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (9010), vanad laialehised metsad (9020), rohunditerikkad kuusikud (9050), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080), siirdesoo- ja rabametsad (91D0), lammi-lodumetsad (91E0), laialehised lammimetsad (91F0). Liigid, kelle elupaiku kaitstakse: saarmas, tiigilendlane; harilik tõugjas, harilik hink, harilik võldas, harilik vingerjas; suur-kuldtiib, paksukojaline jõekarp; kaunis kuldking, soohiilakas, kollane kivirik. (Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri, Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korraldus nr 615-k). 27

Alam-Pedja linnuala Jõgeva, Tartu ja Viljandi maakonnas on moodustatud linnudirektiivi I lisa linnuliikide ja I lisast puuduvate rändlinnuliikide elupaikade kaitseks. Pindala 31 910 ha. Liigid, kelle elupaiku kaitstakse: kanakull, rästas-roolind, soopart e pahlsaba-part, luitsnokk-part, viupart, sinikael-part, rägapart, kaljukotkas, suur-konnakotkas, laanepüü, sõtkas, öösorr, mustviires, roo-loorkull, välja-loorkull, soo-loorkull, rukkirääk, väikeluik, valgeselg-kirjurähn, musträhn, väike-kärbsenäpp, rohunepp, sookurg, merikotkas, punaselg-õgija, hallõgija, väikekajakas, vöötsaba- vigle, mustsaba-vigle, männi-käbilind, väikekoovitaja, kalakotkas, herilaseviu, tutkas, laanerähn e kolmvarvas-rähn, hallpea-rähn e hallrähn, rüüt, täpikhuik, händkakk, vööt-põõsalind, teder, metsis e mõtus, mudatilder, heletilder, punajalg-tilder, kiivitaja. (Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri, Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korraldus nr 615-k).

Alam-Pedja looduskaitseala kuulub rahvusvahelise tähtsusega märgalade hulka (Rahvusvahelise tähtsusega märgalade, eriti veelindude elupaikade konventsiooni täitmise riikliku programmi kinnitamine, Vabariigi Valitsuse 4. märtsi 1997. a. määrus nr. 48).

Kaitstavaid looduse üksikobjekte kavandatava tegevuse alale ega mõjupiirkonda ei jää. Samuti ei jää alale kultuurimälestisi.

4.6 Asustus ja infrastruktuur

Kavandatav tegevus toimub Tartu maakonnas Puhja vallas Teilma küla territooriumil. Suurim keskus läheduses on Ulila alevik, kust jääb kavandatava tegevuse alani (puhastuslodu) 500 m ja turbatootmisalani 1500 m. Lähedalolevatest küladest võib veel mainida Ridaküla (1200 m puhastusloduni ja 2000 m turbatootmisalani) ja Kureküla.

Valla pindalaks on 166,1 km2, olles sellega keskmise suurusega valdade hulgas. Elanike arv vallas seisuga 01.01.2007. a oli 2307 inimest. Märgata on elanikkonna kerget vähenemist. Viis aastat varem elas Puhja vallas 2396 inimest.

Puhja majandus on iseloomult tööstuslik, tänu Sangla Turvas AS-le, mis hõlmab ligi neljandiku valla töötajaskonnast. Kaevandatakse alus- ja kütteturvast (valmistatakse briketti). Esindatud on ka teised majandusharud nagu põllumajandus, toiduainetööstus, transport, kaubandus ja teenindus.

Teiseks valla arengut mõjutavaks teguriks on suure liiklustihedusega (üle 3500 auto ööpäevas) Tartu–Viljandi maantee ja lähedus Tartule (20 km). Puhja vald on üks väiksema tööpuudusega valdadest Tartumaal, kuid 40 % töölkäivatest käib iga päev tööl Tartus.

Ulila alevik on vallakeskuse Puhja järel rahvaarvult teine asula vallas. 01.01.2001. a elas siin 383 elanikku. Ettevõtluse vähesuse tõttu on Ulila elanikkond pidevalt vähenenud. 1970. a elas asulas üle 700 ja 1989. a veel üle 450 inimese.

Teilma küla elanike arv on 46 ning Kureküla külas ja Ridaküla külas mõlemais 34 in (01.01.2001).

Valdav osa Ulila alevikust on haaratud ühisveevärgi- ja –kanalisatsioonisüsteemi. Nii vee- kui ka kanalisatsioonitrassid on vananenud ning amortiseerunud ja vajavad ümbervahetamist. Varem toiminud tsentraalne soojavarustus on Ulilas tänaseks lõpetatud.

Asula reovesi puhastatakse 1974. a rajatud puhastis OXYD-90, järelpuhastina 2 biotiiki, suublaks Elva jõgi. Puhasti on praeguseks täielikult amortiseerunud ja ei toimi.

4.7 Tootmisala ja turbalasundi iseloomustus

Ulila turbatootmisalal on turbakihi paksus vahemikus 2–7 m. Tootmisala maavara kaevandamisloa taotluses [1] on 655 ha suurune mäeeraldis jagatud 8 arvutusplokiks. Suurim on ala lääneosa hõlmav 245 ha suurune plokk A-1, mille moodustavad rabalasundi turbad. Selle pealmine lasund koosneb kuni 1,7 m paksusest vähelagunenud turbasambla turvastest, alumise lasundi moodustavad keskmise lagunemisastmega madal- ja siirdesoo kooslusega tarna, tarna-turbasambla ja tarna- pilliroo turbad. Ülejäänud mäeeraldise ala turbad kuuluvad enamuses madalsoo- märelasundi tüüpi ja on keskmise lagunemisastmega (25–35 %) [3].

1992 a teostas RE Eesti Geoloogiakeskus (EGK) Sangla turbamaardla tootmisalade järeluuringu [3]. Selle töö tulemusena kinnitas EV Valitsuse Maavarade ja Põhjaveevarude komisjon oma istungi protokolliga nr 055 04.11.1992. a Sangla turbamaardlal Ulila tootmisalal 437 ha suurusel pindalal turba aktiivseks tarbevaruks 309 tuh tonni alusturvast ja 1764 tuh tonni kütteturvast.

EV Valitsuse Maavarade ja Põhjaveevarude komisjon oma 28.12.1993. a istungi protokolliga nr 110 kinnitas Ulila kütteturba tootmisala (154,5 ha) jääkvarud järgmiselt: kütteturba aktiivne tarbevaru 134,2 ha suurusel pinnal 650 tuh tonni ja alusturba aktiivne tarbevaru 9,8 ha suurusel pinnal 10 tuh tonni. Aluseks EGK Ulila kütteturba tootmisala jääkvarude määramise töö [4].

Maavara kaevandamise loa taotlusmaterjalides [1] on 655 ha suuruse mäeeraldise aktiivse turbavaru kasutuse ettepanekuks kokku 2470 tuh tonni, selles alusturvast 269 tuh tonni. Kaevandamata jääb 331 tuh tonni ehk turbalasundi kõige madalamat osa 0,4 m ulatuses.

Üleriigilise tähtsusega Sangla turbamaardla Ulila turbatootmisalale on välja antud maavara kaevandamise luba KMIN-056 (lisa 3). Luba on registreeritud AS Tootsi Turvas. Loa kehtivus lõpeb 02.05.2019.

Mäeeraldise piir jälgib aktiivse turbavaru piiri ja selle suuruseks on 655,40 ha. Mäeeraldisala ümbritseb 50–250 m laiune teenendusmaa riba. Kokku on teenendusmaa pind 717,85 ha. See ühtib Ulila turbatootmisala katastriüksuse piiriga.

Tootmisalal on lubatud kaevandada vähelagunenud turvast 242 tuh tonni ja hästilagunenud turvast 1787 tuh tonni. Maksimaalne lubatud aastamäär on 50 tuh tonni.

5. KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS, VÕIMALIKUD TEGEVUSE ALTERNATIIVID

5.1 Turba tootmine

Turba kaevandamise saab jagada kaheks põhimõtteliselt erinevaks toomistehnoloogiaks: • pinnakihiline tootmine, kus turbakihi mahatöötamine toimub õhukeste kihtidena pidevalt sama pinna peal; • karjääriviisiline tootmine, mille korral kaevandatakse lasund kogu ristlõikes või kihiti mitmes järgus, tekitades karjääri. Siia alla võib liigitada ka plokkturba tootmise.

AS Tootsi Turvas kasutab Ulila tootmisalal pinnakihilist tootmistehnoloogiat kasutades selleks parimat võimalikku tehnikat (BAT — best available technique), mis on selline nüüdisaegne tegutsemisviis, mille kasutamine on tema eeliseid ja kulutusi arvesse võttes majanduslikult ja tehniliselt vastuvõetav ning tagab keskkonnanõuete parima täitmise.

Kasutatakse kahte erinevat pinnakihilist tootmistehnoloogiat: - freesturba tehnoloogia; - tükkturba tehnoloogia.

Freesturba tootmiseks kasutatakse üldiselt lahtist kuivendusvõrku, millel kuivenduskraavide vahekaugus on rabaalal tavaliselt 20 m ja madalsoo alal 40 m, sügavusega 1–1,3 m. Väljakute pikkus oleneb sellest, millist kogumistehnikat kasutatakse ja kuhu turvas aunatatakse.

Freesturba tootmistehnoloogia ei ole tasuv väikestel pindadel, tehnoloogilistest põhjustest tulenevalt alla 100 ha suurustel pindadel kujuneb tootmine liialt kalliks.

Freesturba tootmisel loetakse tootmisperioodiks (hooaeg) ajavahemikku mai keskelt augusti lõpuni. Jämedalt arvestades on hooaja pikkuseks 100 päeva. Kasvuturbal nõutakse osakeste suurust suuremat kui kütteturbal, millest tingituna freesitava kihi paksus on erinev. Kasvuturbal on freesitava kihi paksus 15–20 mm ja kütteturbal keskmiselt 11 mm. Freesitud kihi paksusest sõltub turba kuivamisaeg.

Üks tsükkel koosneb järgmistest operatsioonidest: freesimine, pööramine, vallitamine, kogumine. Kõigi nende operatsioonide tegemiseks on vastavad masinad ja mehhanismid, mida võib ühe operatsiooni jaoks olla väga erinevaid. Turvas aunatatakse vastavalt vajadusele, tavaliselt 2…3 tsükli järel.

Turba kogumiseks kasutatakse pneumaatilisi punkerkogujaid, mis tekitavad tunduvalt vähem turbatolmu kui mehaanilised. Pneumaatilisel kogumisel koristatakse kuivanud turvas otse freesväljalt ilma vallitamata (turvas imetakse punkrisse); toodang transporditakse mõlemasse või ühte väljaku otsa auna väljaveotee äärde. 31

Aunade mõõtmed olenevad aunatusmasinate tööparameetritest. Tavaliselt võimaldavad nad teha kuni 7 m kõrguseid aunasid, külgkaldega on 42° , mis teeb auna aluse laiuseks maksimaalselt 14 m. Arvestada tuleb ka sellega, et suurematel aunadel on ka suurem isesüttimise oht.

Kasutatakse ka lahuskoristuse meetodit, mis tähendab seda, et kogumine on tsüklist eraldatud. Mitme tsükli toodang kogutakse väljaku keskele valli ja kogumine toimub tsükliväliselt tavaliselt sel ajal kui ilmastik ei ole soodne turba kuivamiseks. Sellega on võimalik suurendada tsüklite arvu ja sellega ka toodangu mahtu pinnaühikult.

Tükkturba tootmiseks sobivad samade parameetritega väljakud nagu freesturba tootmisekski. Masinate komplektid on valmistatud põhiliselt kuivenduskraavide vahekaugusele 20 m. Tootmine võib alata siis, kui väljakud on sulanud ca 30 cm sügavuselt. Toormassi kaevandamisel peab niiskus olema 82-83%, mis tagab kvaliteetse vormimise ja seadmete normaalse töö.

Üks tsükkel koosneb järgmistest operatsioonidest: kaevandamine-pressimine, pööramine, vallitamine, kogumine ja aunatamine. Säilitamisel on vajalik tükkturvast kaitsta otseste sademete eest, kuna märgumise tõttu halveneb kvaliteet ja suurenevad kaod. Selleks kasutatakse aunade katmiseks polüetüleenkilet ja tarbija juures katusealuseid.

Tootmisalal on probleemiks väljaveoteed, kuna nende ehitamine on väga kallis. Kruusateed ei sobi briketitööstusele freesturba tootmiseks, kuna masinate liikumisega satub freesturba sisse ka kruusaosakesi, mis lõhuvad briketitootmise tehnoloogias kasutatavaid seadmeid. Ka kasvuturba sorteerimisel ja purustamisel on mineraalosakesed vastunäidustatud.

Siin on üheks väljapääsuks teisaldatavate raudteede ja raudbetoon-plaatteede kasutamine. Sageli kasutatakse väljaveoks turbateid, mis sobivad väljaveoks ainult siis, kui maapind on sellisel määral külmunud, et kannab autotransporti.

Ulila turbatootmisalal on lähiaastatel kavas kaevandada turvast pinnakihilisel meetodil frees- ja tükkturba tehnoloogiaga. Väljavedu rabast toimub raudteetranspordiga ja ratastraktorite järelkärudega Ulila pakkimistsehhi.

Freesturba hooajatoodanguks võib arvestada maksimaalselt 200 t/ha aastas, keskmiselt 140–160 t/ha aastas. Lubatud maksimaalne turba kaevandamise aastamäär Ulila turbatootmisalalt on 50 tuh tonni.

5.2 Kuivendusvete ärajuhtimine

Turba kaevandamiseks pinnakihilisel meetodil on vajalik alandada pinnasevee taset Ulila kaevandamisalal. Mäeeraldise keskosa väljakud on mahatöötatud sellisele tasemele, et isevoolselt suubla kõrgete ja isegi keskmiste veeseisude korral ei ole võimalik saavutada vajalikku kuivendusnormi. Sellest tulenevalt on ette nähtud piirata väljastpoolt pealevalguvad veed tammidega, tammid tuleb teha kohtadesse, kus 32 maapinna kõrgus on madalam kui 34,50 m. Tammide kogupikkus on 5,8 km. Tammid on ette nähtud teha turbapinnasest, mis saadakse vahetult tammide kõrvalt.

2005.a. on koostatud AS Kobras poolt Ulila turbatootmisala poldri põhiprojekt [2]. Poldriala (~500 ha) piirdetammidega lõigatakse ära pealevalguvad veed, kogujakraavid rekonstrueeritakse selliselt, et kogu poldriala vesi suunatakse pumpla kogumisbasseini, mida kasutatakse ka settetiigina. Basseinist ärapumbatav vesi suunatakse olemasolevatesse ammendatud turbakarjääridesse, mis töötavad nii settebasseinina kui ka lodualana. Lodualaks kujundatakse ca 50 ha karjääritiike. Sealt voolab vesi äravoolukraavi kaudu Elva jõkke (vt ka joonis 2).

Passiivse varudega alast ida poole jääval ca 60 ha alal on ette nähtud eesvooluna kasutada Laugesoo peakraavi, millesse kuivendusvesi juhitakse isevoolselt läbi kõrvalasetsevate ammendatud turbakarjääride. Need töötavad samuti lodupuhastitena.

5.3 Alternatiivid kavandatavale tegevusele

Kavandatud tegevusele (Ulila turbatootmisala aktiivse varu kaevandamine) võib lisaks kavandatavale tegevusele välja tuua järgmised alternatiivvariandid:

1. Kogu turbakihi väljakaevamine kuni mineraalpinnaseni. 2. Polderkuivendusest loobumine. 3. Turba kaevandamisest loobumine (0-variant).

Alternatiivvariant 1 oli vaatluse all tuleohtu silmas pidades. Teatavasti on rabaturvas väga tuleohtlik. Alternatiivvariant 2 puhul tuleks kaalumisele selle otstarbekus ja võimalikud negatiivsete keskkonnamõjude võrdlus kavandatava tegevusega. Turba kaevandamisest loobumine (0-variant) tuleks kõne alla sel juhul, kui kaevandamisega kaasnevad olulised negatiivseid keskkonnamõjud, mida ei saa minimiseerida ega leevendada.

6 . K AVA N D ATAVA T E G E V U S E G A K A A S N E V KESKKONNAMÕJU ANALÜÜS

Kuigi keskkonnamõju hindamise objektiks on vee-erikasutusloa taotlusmaterjalid, vaatleme käesolevas hinnangus turba tootmisega kaasnevat keskkonnamõju laiemalt. Oluliste keskkonnamõjude kontrollimisel tuleb vaadelda järgmisi riske ja võimalikke mõjusid:

• mõju maastiku üldilmele ja bioloogilisele mitmekesisusele, • mõju pinnaveele, • mõju põhjaveele, • mõju välisõhule, • mõju kaitsealustele objektidele ja –aladele ning elustikule, • mõju sotsiaalsele keskkonnale ja omandisuhetele, • mõju inimeste tervisele, • riskid (tuleoht).

6.1 Mõju maastiku üldilmele ja bioloogilisele mitmekesisusele

Kavandatava tegevuse ala kujutab endast turba kaevandamise ala, kus ka vähesed nn “looduslikus seisundis” alad on juba kaevandamisega kaasneva pinnasevee taseme alandamise tõttu mõjutatud.

Turba tootmise tõttu on maastik vaesustunud. Kadunud on sooalale iseloomulik taimekooslus jm elustik. Turba kaevandamisel eemaldatakse lasundi ülaosa koos taimkatte ja muu elustikuga, seetõttu kasutatavatel kaevandusaladel elustik praktiliselt puudub (välja arvatud turbas elavad lagundajad). Aladel, kus pole turvast enam aastaid toodetud (põhiliselt tootmisala idaosas), on taimkate hakanud uuesti moodustuma. Kasvavad ka sooaladele iseloomulikud kidurad männid.

Lisaks kaevandusaladele ning sinna juurde kuuluva infrastruktuuri alla jäävatele aladele ulatub mõju ka ümbritsevatele looduslikele aladele. Kavandatava tegevusega kaasneva intensiivse kuivenduse tõttu langeb veetase ning muutub veerežiim ka ümbritsevatel aladel. Mõju elustikule toimub peamiselt läbi veerežiimi muutumise ning on seega ligikaudu sama ulatusega kui kaevandusalade mõju ümbruskonna veerežiimile. Aja jooksul mõjutsoon laieneb ning rabakoosluste puhul ulatub olulise (märgatava) mõju tsoon enamasti 100–300 meetrini. Madal ja siirdesooaladel võib mõju olla veelgi ulatuslikum. Seega võib mõju kaevandamisala lääne- ja loodepiiril ulatuda maksimaalselt 50–100 m ulatuses (vahepeale jääb 50–250 m laiune 34 teenendusmaa riba) ka Alam-Pedja loodus- ja linnuala ning Alam-Pedja looduskaitseala sisse.

Kuivendusest tugevalt mõjutatud aladel kaovad osaliselt või täielikult turbasamblad, kaovad älveliigid. Suureneb puhmaste ja lehtsammalde katvus ning paraneb puude kasv. Nõrgema mõju korral piirduvad mõjutused niiskuslembeste liikide katvuse ning vitaalsuse vähenemises kuivalembeste liikide osatähtsuse tõusu arvelt.

Nimetatud muutused kooslustes võivad võtta aega kümneid aastaid. Seetõttu tuleb arvestada ka juba olemasolevate kaevandusalade tõttu toimunud muutustega.

Tihti kaovad kuivenduse mõjul soode servaaladel paiknevad märealad (tundlikud madal- ja siirdesookooslused) ning soometsad. Kuivendusest mõjutatud sooaladel väheneb enamasti nii liikide kui erinevate kooslusetüüpide arv. Liikide ja koosluste arvu vähenemine ning tundlike sootüüpide kadumine põhjustab nii bioloogilise kui ka maastikulise mitmekesisuse vähenemist kaevandusalade naabruses.

Vahetult tegevusega piirneval alal kattub taimestik tolmuga ja koos mehhanismide müraga võib peletada mõningaid inimpelglikke looma- ja linnuliike eemale.

Mõju pinnasele seisneb esmajoones pinnakatte turbamahu vähenemises ca 85 % võrra. Kavandatav tegevus näeb ette keskmiselt 0,4 m paksuse kõige madalama hästilagunenud turbakihi kaevandamata jätmise.

Kaevandustööde tagajärjel maapind alaneb. Kui praegu on tootmisala absoluutkõrgused vahemikus 32,5–35 m, siis pärast kavandatava tegevuse lõppemist on maapinna abs kõrgus vahemikus 30–31,5 m.

6.2 Mõju põhjaveele ja kaevude veetasemetele

Ülemise põhjaveekihi ehk turbas esineva pinnasevee taset reguleerib olemasolev kuivenduskraavistik. Kraavide sügavus ulatub tootmise lõppfaasis läbi turbakihi sapropeeli ja järvelubjani, kohati ka mineraalpinnaseni (liivsavi või tolm- ja peenliiv). Kavandatav tegevus ei mõjuta märkimisväärselt pinnaseveekihi sügavust maapinnast, mis jääb kuivenduse mõjul keskmiselt 0,5–0,7 m sügavusele.

Seega veekihi absoluutkõrgus alaneb enam-vähem sama palju kui kaevatakse pealt turvast (valdavalt 2–3 m) ning jääb vahemikku 29,5–31 m. Kuna turvas on vett akumuleeriva toimega, siis väheneb turbaraba veemahutavus äratoodetud turba arvel ja pinnakattega seotud vee kogus.

Kaevandusaladel on kujunenud looduslikust soost täiesti erinev veerežiim – veetase paikneb sügavamal ja veetaseme sesoonne amplituud on suurem. Sarnased tendentsid, avaldudes küll nõrgemini, iseloomustavad ka kaevandusaladega piirnevaid kuivendusest mõjutatud alasid. Kaevandusaladel toimub freesväljade pinna pidev alanemine tootmisprotsessi käigus. Seetõttu on kaevandusaladel vajalik pidev kraavide süvendamine ja veetaseme alandamine (ümbritsevate looduslike alade suhtes). Kaevandamisprotsessi käigus suureneb veetasemete erinevus kaevandusala ja 35 külgneva sooala vahel. Veetasemete erinevuse suurenedes suureneb ka veetaseme alanduslehtri ulatus. Seetõttu on vanemate ja looduslike alade suhtes madalamate kaevandusalade mõju külgnevaile aladele tugevam ja ulatuslikum. Alanduslehter põhjustab turbalasundi kokkuvajumist mistõttu omandab ka rabapind kaevandusala suunalise kalde.

Kõigi uute kaevandusalade rajamisega kaasneb paratamatult teatav mõju lokaalsele veerežiimile. Seega tuleb kõigil juhtudel arvestada kaevandusalaga piirnevate looduslike alade veerežiimi rikkumisega mõningas ulatuses.

Veerežiimi muutused ulatuvad üldiselt 50 kuni 200 m kaugusele väljapoole kaevandatavat ala, vanematel tootmisaladel 100 kuni 300 (keskmiselt 200 m) meetrini. Nimetatud mõjuga veerežiimile kaasnevad alati ka muutused ökosüsteemides (vt ptk 6.1).

Kavandatav tegevus pinnasevee kvaliteeti ei mõjuta, välja arvatud mittekorras tehnika või avariilised juhtumid, näiteks õli tilkumine masinatelt.

Kuna enamasti on turbalasund ja selle all lasuvad setted (sapropeel, järvelubi, jääjärvesetted) väga väikese filtratsioonikoefitsiendiga, siis on lasundivee filtratsioon põhjavette väike. Ülalöeldust lähtuvalt ei ole kavandataval tegevusel olulist mõju sügavamal paiknevatele põhjaveekihtidele.

Turbatootmisala kesk- ja lääneosas, kus turba ja mineraalpinnase vahel olev sapropeeli- ja järvelubjakiht on õhem või puudub hoopis, on võimalik (kuigi ebatõenäone) teise kvaternaariveekihi avamine. Viimatinimetatud kihti kasutavad mõned Ulilas ja Ridakülas paiknevad salvkaevud — lähemad 1500 m kaugusel kaevandatavast alast. KMH käigus valiti välja 4 kontrollkaevu ning mõõdeti veetasemed (vt ka ptk 4.2). Neist ühes kaevus napib kuival ajal vett, ülejäänutes veepiisavusega probleeme pole. Kui nimetatud kontrollkaevudes peaksid veetasemed alanema, siis tuleb kindlasti välja selgitada, kas see on tingitud turba kaevandamisest Ulila tootmisalal. Käesoleva aruande autorid on seisukohal, et kaevude veetasemete alanemine piirkonna salvkaevudes on vähe tõenäoline.

6.3 Mõju pinnaveele

Turbatootmisala kuivendusvõrk koosneb kuivendus- ja kogumiskraavidest. Kuivenduskraave puhastatakse ja süvendatakse pidevalt vastavalt sellele, kuidas tootmisväljakute pinda maha töötatakse. Kogumiskraavide sügavused ja voolu suund on seni kujunenud selle järgi, kust ja kuidas saab vett turbatootmisalalt ära juhtida. Ulila turbatootmisalalt juhitakse praegu kuivendusvesi kolme väljavooluga — kirdenurgast Laugesoo kraavi kaudu Ilmatsalu jõkke ja sealt Emajõkke; loodenurgast kraavi kaudu Elva jõkke ja sealt Emajõkke ning kagunurgast kraavide ja vanade tükkturba tootmisest tekkinud kraavide kaudu Elva jõkke (vt ka ptk 4.3 ja joonis 2).

Kuna keskmiste ja kõrgete veeseisude korral on edaspidi kuivendusvete ärajuhtimine turbatootmisalalt võimatu, näeb kavandatav tegevus suuremal osal alast (~500 ha) polderkuivenduse. 36

Kuivendusvõrk rajatakse selliselt, et väljastpoolt kaevandamisala pealevalguv vesi isoleeritakse tammidega. Kuna kaevandamisala pind on ümbritsevast looduslikust alast madalam, siis tamme tuleb rajada küllaltki suures ulatuses (vt ka joonis 2). Nn välisvesi juhitakse tootmisala ümbritsevatesse karjääridesse ja muudesse äravoolukraavidesse.

Kuivendusvete väljavool saab olema tootmisala lõunaosast kraavi kaudu Elva jõkke. Polderkuivendusalast väljapoole jääb esialgu ca 60 ha suurune tootmisala kirdeservas, mille kuivendusvee väljavooluks jääb endiselt Laugesoo kraav.

Kuna turba kaevandamisega kaasneb ala kuivendamine ja liigsete vete ärajuhtimine, avaldab see mõju ka eesvooluks olevatele veekogudele. Seda nii vee kvaliteedi (keemilise koostise) kui ka veerežiimi osas.

Turbatootmisaladelt ärajuhitava vee puhul on iseloomulik suurenenud heljuvaine, orgaanilise aine, lämmastiku- ning fosforisisaldus. Seda tingivad äravoolu suurenemine ja tootmisväljakutel taimetoitaineid kinnipidava taimestiku puudumine. Kuna soopinnas on külmunud novembrist maikuuni, siis keskendub leostumine kevadisele suurveeajale ja suviste valingvihmadest tingitud äravoolutippudele. Suvel suurem osa sademetest peetakse kinni üldiselt tootmisväljakutel ja vesi eemaldub turba halvast veejuhtivusest tingituna peamiselt aurumisega. Keskmisest vihmasematel perioodidel ja sügisel aurumise vähenemise tõttu peaaegu kogu sademetevesi moodustub äravooluks.

Tõsiseimaks probleemiks veekogude elustikule (eelkõige kaladele ja veeselgrootutele) ja seisundile võib kujuneda orgaanilise ja heljuvaine suur sisaldus. Kaevandusaladelt pärinevat vett iseloomustab ka intensiivne värvus ning madal pH (happeline reaktsioon). Kuivendusveed võivad põhjustada ka turbamuda kandumist eesvooluks olevatesse veekogudesse. Viimane võib põhjustada suuri muutusi jõgede põhjaloomastikus.

Kuna freesturbaväljade veerežiim erineb looduslike soode omast, siis põhjustab kaevandusalade suur osakaal (looduslike soode arvelt) valgalal äravoolupiikide võimendumist s.t. kevadine suurvesi on suurema vooluhulga ja lühema kestusega. Suur vooluhulk ja kõrge veetase võib aga põhjustada üleujutusi ja erosiooni. Looduslike soode suurema osakaalu korral valgalal on aastane äravool ühtlasemalt jaotunud ning suvised miinimumvooluhulgad on suuremad.

Taimetoitainetest on veekeskkonna eutrofeerumise seisukohalt põhilised fosfor ja lämmastik. Vee hapnikuvaru tarbimine suureneb äravooluveega tuleva ammooniumnitraadi hapendumisel nitraadiks.

Turbatolm võib tekitada keskkonnakahjusid soo lähiümbruses. Tolmuprobleemi suurus oleneb turba lagunemisastmest ja tootmistehnoloogiast. Hästilagunenud turbad tolmavad paremini kui vähelagunenud. Turbatolm, sattudes vette, suurendab selle reostuskoormust hõljumi ja orgaanilise ainega.

Turbatootmise juures on põhiline keskkonnakaitseline eesmärk saada heljumireostus kontrolli alla. 37

Ulila turbakaevandamisalal kasutatakse järgmisi veekaitse abinõusid: o kaevandamisalaväliste vete möödajuhtimine; o kuivenduskraavide settesüvendid ja ülepääsude sissevoolupäised; o kuivendusvete lodupuhastus.

Täpsemalt sellest käesoleva KMH peatükis 7.1 ja vee erikasutusloa taotlusmaterjalides.

6.4 Mõju välisõhule

Mõju välisõhule seisneb turba kaevandamise, transportimise ja aunas hoidmise juures tekkivas tolmus. Kõige suurem turbatolmu eraldumine tekib seda kaevandades ja laadides. Reeglina toimuvad nimetatud toimingud kuival ajal, mis suurendab tolmu hulka. Tolmu rohkus sõltub ka kasutatavast tehnoloogiast ning lageda ala ulatusest. Turba kogumiseks tuleks kasutada pneumaatilisi kogujaid, mis tekitavad tunduvalt vähem turbatolmu kui mehhaanilised.

Mõju ulatus sõltub tuule suunast ja kiirusest. Soomes tehtud mõõtmised näitavad, et turbatolm võib levida vähemalt poole kilomeetri kaugusele kaevandusväljakust, kusjuures 50 m kaugusel sadeneb turbatolmu ligi 10 g/m2 võrreldes 70 – 80 g/m2 väljaku servas. Küttefreesturba kui kõige väiksemate osakestega tooteliigi puhul võib eeldada suurimat tuulekannet.

Tootmisalalt kanduv või transpordil eralduv turbatolm võib sattuda veekogudesse või sadeneda ümbruskonda. Soo- või metsaaladele sadenev tolm ökosüsteemides olulisi muutusi ei põhjusta. Vältimaks negatiivseid mõjusid inimeste tervisele või varale tuleks vältida tootmisalade rajamist asulate vahetusse lähedusse. Transpordil tuleb kasutada pealt kaetavaid haagiseid.

Elamuid turbatolmu leviku (0,5–1 km) mõjupiirkonda ei jää. Lähim asula, Ulila alevik, paikneb kaevandamise alast 1,5 km vastu valitsevate tuulte suunda.

6.5 Mõju kaitsealustele objektidele ja –aladele ning elustikule

Kavandatava tegevuse mõju Ulila turbatootmisala ning Alam-Pedja Natura 2000 loodus- ja linnuala ja Alam-Pedja Looduskaitseala loomastikule puudub või on tühine. Vähene mõju võib olla valgejänesele seoses elupaiga kvaliteedi halvenemisega ja vähenemisega. Väheoluline on mõju karule marjasoode mõningase vähenemisega, ilvesele saakloomade arvukuse muutusega ja seoses häirimisfaktori suurenemisega ning põdrale elupaikade ahenemisega ja häirimisfaktori suurenemisega (vt tabel 2 lk 20–22).

Natura 2000 alade linnustik ei ole ohustatud, kuna tootmisala on juba praegu valdavalt lage ja vähese puistuga, mistõttu selle laienemine servaalade suunas ei 38 muuda oluliselt linnustiku elutingimusi. Üksnes tedre elupaigad võivad mõningal määral väheneda (vt ka lisa 1).

Kavandatava tegevuse mõju kahepaiksetele ja roomajatele on väheoluline, mõnevõrra väheneb rabakonna ja rästiku eluala (tabel 3 lk 23).

Olulisimaks kõigist meetmetest on veestiku kaitse. Seetõttu tuleb arvestada võimalikke ohtusid mis kaasnevad ulatusliku pindalaga turbatootmise ala kasutusele võtt. Nendeks on võimalik tuule erosioon ja tootmisala kuivenduskraavidest väljapumbatavale veele Elva jõkke juhtimiseks sobiva kvaliteedi tagamine.

Tuule erosiooni tuleb pidada kõige ohtlikumaks suurvee perioodil, kui Emajõe luhad on üle ujutatud. Sellel perioodil ei ole lubatav tormituultega turbatolmu suurte koguste kandumine laialdasele veealale. Enamasti on suurvete perioodil veel turbatootmine algusjärgus ja töödeldav pinnas niiske ning tuule erosiooni tõenäosus väike. Nimetatud võimaliku mõju vähendamiseks oleks soovitav ala metsastamine tuuletõkkeribadega, jaotades ala neljaks sektoriks. Paraku vähendab see turbapinnase kuivamise efektiivsust, seetõttu tuleks kõne alla piirdevalli servade metsastamine. Turbatolmu kandumine kaugema maa taha on aga suhteliselt harva esinev nähtus. Laugesoos säilinud siirdemetsade ala on heaks kaitseks Emajõe luhtadele.

Tootmise alalt väljapumbatava veega turbasetete kandumine Elva jõkke on minimaalne, kuna kavandatud on suure pindala ja veemahuga settimise ala I karjääri jõepoolsetes sektorites (lodupuhastusala). Settetiigina kavandatud alal puudub ka selline taimestik ja vee-elustik, mis vajaks erilist kaitset ja oleks ohustatud. Seega tuleb hinnata turbatoomisel kaasnevaid mõjusid veekeskkonnale tervikuna väheolulisteks.

Mõju Elva jõe kalastikule on väga väike, sest läbides karjääri ja suubudes kraavi kaudu Elva jõkke, taastub vee kvaliteet ning seetõttu ei ole mõju Elva jõe kalastikule oluline (vt ka tabel 4 lk 24).

Pidades silmas turbatootmise alalt väljapumbatava vee mõju karjääri settimisala veestikule ja sealt edasi kraavide ning Elva jõe limustefaunale, siis ei ole kavandataval tegevusel sellele loomastiku rühmale arvestatavalt olulist mõju (vt ka tabel5 lk 25–26).

Alam-Pedja looduskaitseala veekogud on headeks elupaikadeks poolveelistele imetajaliikidele ja vee-elustikule. Siinse vee-elustiku liigirikkuse tagavad suhteliselt hea vee kvaliteediga vooluveekogud ja arvukad vanajõed. Siinse liigirikkus ja elupaikade kaitse on oluline ülesanne ja peamine kaitsekorralduslik eesmärk. Seetõttu tuleb järgida rangelt kõiki inimtegevusega kaasnevaid mõjusid mis võivad kahjustada elupaikade kvaliteeti ja kaitsekorralduslikke väärtusi.

Projektiga kavandatud tegevuste keskkonnamõju leevendamiseks kavandatud looduskaitselisi meetmeid võib pidada piisavateks, et tagada Elva jõe ja tootmisalaga piirneva Natura 2000 ala kaitse.

6.6 Mõju sotsiaalsele keskkonnale ja omandisuhetele

Mõju sotsiaalsele keskkonnale on pigem positiivne — turbatootmine annab ümbruskonna inimestele tööd ja suurenevad maksud omavalitsusele. Kõne all on ka olnud kaugküttesüsteemi taastamine Ulila alevikus. See tuleks kohalikul turbakütusel ja oleks muudest energiaallikatest odavam.

Oluline negatiivne mõju omandisuhetele puudub – kavandatava tegevuse mõjupiirkonnas pole elamuid ega eraomanduses olevat kinnisvara. Individuaalkaevudes veetaseme alanemine on vähe tõenäoline (vt ka ptk 6.2). Kavandatav tegevus toimub riigimaal. Kaevandatav ala on antud 15 aastaks AS Tootsi Turvas kasutamiseks. Poldriala pumpla sette(kogumis)basseinid ja lodupuhasti paiknevad Laeva metskonna maadel.

Seoses tootmisala kuivendamisega vähenevad mõnevõrra marjavarud (jõhvikas, murakas) sellega piirnevatel aladel.

6.7 Mõju inimeste tervisele

Kavandatav tegevus avaldab mõju inimeste tervisele ainult otseselt töökeskkonnas. Tervisele mõjub turbatootmisega kaasnev tolm, mehhanismide müra ja vibratsioon. Nendest olulisim on tolm, mis turvast koorides ja laadimistöödel võib tuulise ilmaga olla töötajatele häiriv ja hingamissüsteemidele kahjulik. Võimalikud on tööõnnetused mehhanismidega ümberkäimisel. Oluliseks kaudseks mõjuks võib lugeda ka toodangu transpordiga kaasnevat müra Ulila alevikus.

6.8 Muud riskid

Muudest riskidest on märkimisväärseim tuleoht – tule leviku korral maardlast väljapoole on olemas oht nii looduskeskkonnale kui ka inimeste tervisele ja varale. Turbarabad on kuival ajal väga tuleohtlikud. Tuli võib valla pääseda masinatest lenduvatest sädemetest, rääkimata suitsetamisest. Võimalik on ka auna kogutud turbamassi isesüttimine. Tuleohtlikkust suurendab ka pinnasevee taseme alanemine ümbritsevatel aladel.

Probleeme võib põhjustada ka põlengutega kaasnev ning suhteliselt kaugele leviv paks suits. Rabapõlengud on raskesti kontrollitavad ja kestvad ning nendega võib kaasneda suur majanduslik- ja keskkonnakahju. Kulukas ja aeganõudev on ka nende kustutamine.

Mõningast mõju naabrusalade elustikule võib avaldada ka müra ja häirimine (eelkõige loomastikule ja linnustikule) . Kuna valdav osa tootmisprotsessist toimub suvel, on sel perioodil ka häirimine kõige intensiivsem. Tugevaimat negatiivset mõju võib see avaldada imetajatele (eelkõige suurulukitele) ning inimpelglikumatele linnuliikidele.

7 . K AVA N D ATAVA T E G E V U S E N E G AT I I V S E T E KESKKONNAMÕJUDE LEEVENDAMINE JA ALTERNATIIVIDE VÕRDLEMINE

7.1 Olulised keskkonnamõjud ja nende leevendusabinõud

Keskkonnasäästlikku turba kasutusel tuleb lähtuda järgmistest printsiipidest [10]:

• vähim võimalik sekkumine - võtta kasutusele mitte suuremad alad kui antud kaevandusmahu saavutamiseks on vajalik; • soode ressurside ekspluateerimisel lähtuda soode looduslikest karakteristikutest ja piirangutest; • "saastaja maksab" - soo rikkumisest tulenevad ja rekultiveerimisega seotud kulud tasub kaevandusloa omanik; • valgala integreeritud majandamine - kaevandusala valikul lähtuda jõe valgala veeressurside puhtuse tagamisest; • ökosüsteemne lähenemine - maismaa, vee ja bioressurside integreeritud, jätkusuutlik ja tasakaalustatud majandamine; • keskkonnajuhtimissüsteem - ettevõtte tegevuse mõju keskkonnale seire ja kontroll; • rekultiveerimine - lähtudes soode funktsioonide ja väärtuste kogu skaalast; • tehnoloogia kaasajastamine - kasutada kaasaegset, ressursisäästlikku kaevandamistehnoloogiat; • varude täielik kaevandamine - mitmed tervikud erinevate mäeeraldiste vahel. Seal paiknevad turbavarud tuleb kaevandada. • kuivenduse rajamine ja kaevandamise alustamine soo servapoolselt osalt - sellega välditakse kestva kuivenduse mõju vooluvetele ja vähendatakse kadusid turba mineraliseerumise tulemusel. Kuivendatud soos mineraliseerub esimesel aastakümnel peale kuivendamist 15 - 20 tonni turvast hektari kohta aastas. • rabalaama terviklik ammendamine - enne kaevandataval laamal turbavarude ammendamist ei tohiks asuda järgmise laama kallale — nii vähendadakse veereziimi ulatuslikumat kahjustamist ja kuivenduse kaudset mõju taimkattele ning turbatekkele looduslikul sooosal. • heitvete puhastamise efektiivsuse suurendamine - arendada uusi, efektiivsemaid heitvete puhastamise tehnoloogiaid.

Kavandatava tegevuse (turbatootmine Ulila turbatootmisalal ja kuivendusvete ärajuhtimine) olulisemad keskkonnamõjud on:

7.1.1 Mõju maastiku üldilmele ja bioloogilisele mitmekesisusele

negatiivne mõju: - taimekoosluse jm elustiku kadumine väljakaevatud tootmisalal; - muutused elustikus turba kaevandamisega piirneval 50–300 m laiusel alal; - turbatolmust tingitud mõjutused eesvoolude elustikule.

leevendusabinõud: - kaevandatud alade rekultiveerimine (vt p 7.1.11); - settebasseinide rajamine kogujakraavidele enne nende eesvoolu suubumist; - kuivendusvete lodupuhastus

Aktiivse tarbevaru mahatöötluse järele jääb ca 0,4 m paksune hästilagunenud turbakiht. Pärast kaevandamistööde lõppu on kõige otstarbekam alast kujundada (rekultiveerida) veekogu. Rekultiveerimiseks tuleb tellida vastav projekt.

7.1.2 Mõju pinnasele

negatiivne mõju: - turbakihi õhenemine ca 85 % võrra.

leevendusabinõud: - kinnipidamine nõudest kaevandada ainult aktiivset tootmisvaru; - kaevandatud alade rekultiveerimine.

7.1.3 Mõju põhjaveele (pinnaseveele)

negatiivne mõju: - üldine turbasoo veemahutavuse vähenemine; - pinnaseveetaseme alanemine tootmisalal ja kuni 300 m ulatuses väljapoole kaevandatavat ala; - pinnasevee reostumisoht mittekorras tehnika kasutamisel.

leevendusabinõud: - kinnipidamine nõudest kaevandada ainult aktiivset tootmisvaru; - kaevandamisega piirnevatel aladel hoida veetase võimalikult kõrge (piirdetammid ja reguleeritud kõrge veetasemega piirdekraavid) - ainult korras tehnika kasutamine.

7.1.4 Mõju pinnaveele

negatiivne mõju: - muutused veerežiimis (suurveeaegne kõrgem veetase ja lühem kestvus) - pinnaveekvaliteedi halvenemine (orgaanika, heljuvained, fosfor, lämmastik);

leevendusabinõud: - kaevandamisväliste vete möödajuhtimine; 42

-voolusängide regulaarne puhastamine (vähemalt 1 kord aastas); - kuivenduskraavide settesüvendid (settebasseinid) ja ülevoolupääsude sissevoolupäised; - kuivendusvete lodupuhastus.

Turbakaevandamisala kuivendusvõrk rajatakse selliselt, et väljastpoolt kaevandamisala tulev vesi ei lasta kokku kavandamisalalt lähtuva veega. Sellega vähendatakse puhastamist vajava vee hulka, kuivenduskraavides tekkivad voolukiirused vähenevad ja sellega väheneb ka äravooluveega ärakantav heljumi kogus (täpsemalt vee-erikasutusloa taotlusmaterjalid p 5.1 ja lisa 2).

Kuivenduskraave saab kasutada ka settebasseinidena. Kuivendusvõrgu ühe kraavi valgala on väike, mistõttu maksimumvooluhulgad on väikesed ja voolamise tingimused stabiilsed. Kuivenduskraavi suudmesse kaevatakse kuni 10 m pikkuselt ligikaudu 0,8 m sügavused settesüvendused. Kuivenduskraavi suudmesse ülepääsude ette ehitatakse sissevoolurajatis (puidust rest, ujuv dreenitoru, perforeeritud plasttoru, võre või turbafilter). Sissevoolurajatise ülesandeks on hoida ülepääsutoru lahti ja takistada heljumi ja ujuvate osakeste sattumist kogujakraavisesse. Katsetega on saavutatud mõnede konstruktsioonide korral kuni 97% heljumi kinnipidamine. Samuti peab süvenduste juurde jääma ala sette nõrutamiseks. Setetest puhastamine on vajalik vähemalt üks kord aastas.

Kuigi heljuvainete sisaldus peaks eelnevalt kirjeldatuga juba oluliselt vähenenud olema, siis peenfraktsiooni ja lahustunud ühendite osas ei ole see meetod efektiivne.

Puhastusloduga luuakse head võimalused veepuhastusprotsessi intensiivsele toimimisele ning kuivendusvete efektiivsele puhastamisele. Puhastusprotsessi lodus võib lühidalt kirjeldada järgmiselt — toimub peenfraktsiooni settimine ja filtreerimine läbi pinnase, fosfori absorbeerimine pinnasesse, lämmastiku denitrifikatsioon ning bioloogiline taimetoitainete tarbimine.

Kõik need protsessid vajavad aega hea puhastusefekti saavutamiseks. Seega põhiline planeerimisparameeter on vee tegelik viibimisaeg puhastuslodus. Viibeaega mõjutavad hüdroloogilised ja hüdraulilised näitajad. Hüdroloogiliseks näitajaks on lodusse tuleva vee kogus ja selle ajaline jagunemine. Hüdraulilisteks näitajateks on vee liikumisteed ja kiirused loduala eri osades. Soomes tehtud uurimistööde tulemuste järgi on tõdetud, et lodu pindala korral 5% valgalast piisab nii fosfori ja lämmastiku pidevaks efektiivseks eraldamiseks.

Vabaveelise puhastuse puhul veetase lodus ulatub üle maapinna ning vee liikumine toimub valdavalt läbi taimestiku. Lodualaks planeeritud karjäärides on vee sügavus 50–100 cm, loduala aktiivseks laiuseks võib arvestada 200 m ja pikkuseks 2 km. Lodusse vee juurdeandmine toimub pumpamisega ja planeeritud pumpla maksimaalne voolhulk on 0,8 m³/s. Maksimaalse vooluhulga korral lodus vee liikumise kiirus on alla 1 cm/s ja sellest tulenev viibeaeg ca 3 ööpäeva. Turba kaevandamise perioodil, kui toimub põhiline vee reostamine, on vooluhulgad vähemalt poole väiksemad, millest tulenevalt võib viibeajaks lugeda 1 nädal.

Kui lodu vees peaks toimuma lahustunud toiteelementide (fosfor, lämmastik) sisalduse tõus, siis tuleb vastuabinõuna kaaluda biomassi väljaviimist lodu ökosüsteemist. Seda tehakse tavaliselt talvise niitmisega. Fosfor ja lämmastik vabanevad orgaanilise aine (taimede varred, turvas) lagunemisel ning pinnasevoolu korral peaks suuremas osas taimede juurestiku poolt uuesti omandatama. Toiteelementide sisalduse tõusuks on suurem risk vabaveelise puhastuse puhul.

7.1.5 Mõju välisõhule

negatiivne mõju: - turbatolmu teke kaevandamis- ja laadimistöödel; - tuuleerosioon.

leevendusabinõud: - kaevandamis- ja laadimistöödest loobumine tugeva tuulega; - turba kogumiseks kasutada pneumaatilisi kogujaid; - turba transpordil kasutada pealt kaetavaid haagiseid; - tuuletõkkeribade rajamine.

Samuti tuleb tolmuosakeste leviku piiramiseks kaevandusalade ja avamaastiku vahel võimaluse korral säilitada tolmu levikut takistavaid metsaalasid. Turba transpordiskeemid läbi asulate tuleks kooskõlastada kohalike omavalitsustega.

7.1.6 Mõju kaitsealustele objektidele ja –aladele ning elustikule

negatiivne mõju: - tuuleerosioon (turbatolmu edasikanne kaugematele aladele; - turbasetete kandumine Elva jõkke; - üksikute looma- ja linnuliikide elupaiga vähenemine.

leevendusabinõud: - tuuletõkkeribade rajamine; -tootmisalalt ärajuhitava vee puhastamine settebasseinides ja karjääritiikides (lodupuhastus); - kaevandatud alade rekultiveerimine.

7.1.7 Mõju sotsiaalsele keskkonnale

positiivne mõju: - tööhõive paranemine ja omavalitsuse tulu suurenemine.

7.1.8 Mõju inimeste tervisele

negatiivne mõju: - turbatolm tootmisalal; - mehhanismide müra ja vibratsioon; - võimalikud tööõnnetused. 44

leevendusabinõud - eririietuse ja –vahendite (respiraatorid, kõrvaklapid) kasutamine; - võimalusel väiksemat müra ja vibratsiooni tekitavate masinate kasutamine; - tuulesuuna arvestamine töö tegemisel; - transpordimasinate liikluskeeld Ulila alevikus öisel ajal (23.00–07.00); - tööohutusreeglitest kinnipidamine.

7.1.9 Muud riskid

negatiivne mõju: - tuleoht.

leevendusabinõud: - tuleohutusreeglitest kinnipidamine.

7.1.10 Külgnevatele aladele avalduva mõju vähendamine

Kuna kuivendussüsteemide rajamine mõjutab oluliselt ka kaevandusalade naabruses asuvate sooalade veerežiimi ning elustikku, siis on oluline leida võimalusi nende mõjude vähendamiseks.

Ulila kaevandamisalal nähakse ette väljastpoolt pealevalguv vesi piirata tammidega ja juhtida see tootmisala ümbritsevatesse karjääridesse ja äravoolukraavidesse. Need möödajuhtimiskraavid paiknevad mahatöötamata looduslikul pinnal ja tehakse madalad, seetõttu kraavid ise ei alanda loodusliku soo pinnasevee taset. Kui hoida veetase kaevandusala piirnevates kraavides võimalikult kõrge (vajadusel regulaatoritega), siis saab tootmisala kuivendamisest tingitud negatiivset mõju ümbritseva ala veerežiimile oluliselt leevendada.

7.1.11 Rekultiveerimine

Oluliseks kaevandamisjärgseks keskkonnamõjude leevendamise abinõuks on jääkväljade rekultiveerimine. See aitab vähendada alalt pärineva vee reostuskoormust ning kiirendab jääkväljade muutumist looduslikku väärtust omavaks alaks. Seetõttu on kiire rekultiveerimine eriti oluline maardlate puhul, kuhu on koondunud suurel pindalal kaevandusalasid. Ammendunud alade rekultiveerimine aitab kompenseerida juurdetulevate kaevandusaladega kaasneva keskkonnamõju — seda eriti veereostuse osas, kuid aitab suurendada ka maastikulist ning bioloogilist mitmekesisust.

Jääkväljade majandamisena (rekultiveerimisena) mõistetakse ala: 1. metsastamist, 2. põllumajanduslikku kasutuselevõttu heina-, karja- või põllumaana, 3. veekogu rajamist, 4. marjakasvatuse rajamist, 45

5. taassoostamist, 6. maastiku kujundamist, 7. kaevandusvete puhastusväljakute rajamist (kuni turbavarude ammendamiseni maardlal).

Maapõueseaduse kohaselt on kaevandusloa omaja kohustatud korrastama (rekultiveerima) kaevandamisega rikutud maa korrastamisprojekti alusel. Maavaravaru kaevandamisega rikutud maa korrastamisel tuleb tagada, et [Maapõueseadus § 48 lg (4)]: 1. Kaevandamisala põhjavee režiim vastaks maa kasutamise sihtotstarbele; 2. Korrastatud ala sobiks ümbritsevasse maastikku; 3. Korrastatud ala reljeef ja pinnavormid oleksid võimalikult looduslähedased; 4. Korrastatud ala ei kujutaks oma iseärasustest tulenevalt ohtu seal liikuvatele inimestele.

Turbakaevandamise jääkväljad on varasemal ajal rekultiveeritud metsamaadeks, põllumajanduslikuks maaks ja marjakasvatuseks ning rajatud mõned veekogud. Metsastamine, eriti aga põllumajandusliku maana kasutamine on enamasti osutunud madala efektiivsusega ettevõtmiseks.

Jääksoodele marjakasvatuste (jõhvikas) rajamisega alustasid Eestis üle 35 a tagasi Nigula Looduskaitseala töötajad. Nende poolt välja töötatud tehnoloogia on suhteliselt odav ja samas efektiivne. Veetase tuleb tõsta pinnalähedasele tasemele, seejärel külvatakse alale jõhvikaseemneid (sobivaks osutus mahlatööstuse jääkprodukt – marjakestad koos seemnetega). Veetaseme tõstmisega soodustatakse ka sootaimkatte kujunemist ning ala taassoostumist.

Jääkväljadel sootaimkatte taastamine ja turbatekkeks soodsate tingimuste taasloomine on uueks rekultiveerimise viisiks. Luues tingimused (eelkõige hüdroloogilised), mille tulemusel jääkväljale kujunevad soole iseloomulikud taimekooslused, hakkab jääkväljal taas tekkima turvas, s.t ala taassoostub. Heaks näiteks on Pärnumaal asuva Kõrsa raba jääkväljad, millel on tänu veetaseme kõrgel hoidmisele kujunenud paarikümne aasta vältel lopsakad tarna-villpeakooslused ning taasalanud turba akumulatsioon.

Ulila turbatootmisala, mis on küllalti ulatuslik ja kus maapind on kaevandamisjärgselt ümbritsevast madalam ja kuhu koguneb pinnasevesi, on kõige sobivam kaevandatud ala korrastada n.n maastiku kujundamisega — nii soo, mets, veekogu, puhastusväljak. Seejuures oleks domineerivaks veekogu ja teised maastikuelemendid toetaksid seda. Siia saaks luua aktiivse puhkuse (kalapüük, paadisõit, suplus) veetmise paiga.

7.2 Alternatiivide võrdlemine

Kavandatud tegevusele (Ulila turbatootmisala aktiivse varu kaevandamine) saab välja tuua järgmised alternatiivvariandid:

1. Kogu turbakihi väljakaevamine kuni mineraalpinnaseni; 2. Turba kaevandamisest loobumine (0-variant).

Kavandatav tegevus näeb ette keskmiselt 0,4 m paksuse alumise turbakihi säilitamise. Tehnoloogiliselt ei saa mineraalpinnase peal lamavat kihti enam “puhtalt” kätte ja on kasutamiskõlbmatu. Seepärast jäetakse enamikel juhtudel õhuke mineraalpinnase või sapropeeli/järvelubja peal olev kiht kaevandamata.

Alternatiivvariant 1 oli vaatluse all tuleohtu silmas pidades. Teatavasti on rabaturvas väga tuleohtlik. Kaevates välja kogu siin paikneva turbakihi, vähendame me sellega tuleohtu.

Samas on sellel variandil ka mitmeid olulisi puudusi. Teatavasti toimub turba kaevandamine kihthaaval. Tuleoht väheneb alles pärast kogu turbalasundi väljavõtmist. Samuti suureneb võrreldes kavandatava tegevusega negatiivse keskkonnamõju ulatus pinnaseveele, maastiku üldilmele ja bioloogilisele mitmekesisusele.

Alternatiivvariandina oli kaalumisel ka polderkuivendusest loobumine (vt ka ptk 5.2). See tähendaks, et ligikaudu 90 %-l tootmisalast oleks turvast võimalik toota ainult madalveeperioodil. Keskmiste ja kõrgete veeseisude korral oleks juurdetuleva vee hulk niivõrd suur, et kaitsetammideta on turba kaevandamine võimatu. Seepärast on käesolevas võrdluses 2. alternatiivvariandist loobutud.

Kavandatava tegevuse erinevate variantide ehk alternatiivide võrdlemise lihtsustamiseks on kasutatud hindamistabelit. Selles on hinnatud erinevate kriteeriumite mõju keskkonnale. Kuna kõik mõjud ei ole võrdsed, siis on igale mõjule antud selle kaalu tugevuse hinne: 0 – mõju puudub; ±1 – nõrk mõju; ±2 – keskmise tugevusega mõju; ±3 – tugev mõju; ±4 – väga tugev mõju. “Miinusmärk” tähendab negatiivset mõju ja “plussmärk” positiivset.

Saadud punktid (mõju hinne) summeeriti. Kriteeriumite hinnete liitmisel saadakse antud kavandatava tegevuse variandi koondhinne. Kusjuures kriteeriume hinnati nii enne leevendusabinõusid kui ka leevendusmeetmete rakendamise järel.

Tabel 6. Ülevaade keskkonda mõjutavatest teguritest Ulila turbatootmisalal ja väljapakutud alternatiivide võrdlus. Kriteerium Mõju Hin- Leevendusmeetmed Hinnang Märkused Alt 1 Alt 1 0-var iseloomustus nang pärast hinne hinne hinne leevendust enne pärast leeve- leeve- ndust ndust Mõju Taimekoosluste Rekultiveeri- Kaevandatud alade maastikule ja jm elustiku mise leevendav -4* rekultiveerimine. -1 mõju ilmneb -4 -2 0* bioloogilisele kadumine pikema aja mitmekesisusele kaevandamisalal (5-10 a) jooksul. 47

Kriteerium Mõju Hin- Leevendusmeetmed Hinnang Märkused Alt 1 Alt 1 0-var iseloomustus nang pärast hinne hinne hinne leevendust enne pärast leeve- leeve- ndust ndust Mõju ulatus Pinnasevee taseme enne leevendust Muutused hoidmine 50 – 300 m elustikus võimalikult kõrgel -3 -1 kaevandatavast -3 -2 0 kaevandamisega (piirdetammid ja – alast, pärast piirneval alal kraavid kõrge leevendust veetasemega). prognoositavalt mitte üle 50 m. Settebasseinide Turbatolmust rajamine tingitud kogujakraavidele Vesi vastab muutused -3 enne nende 0 pärast -3 0 0 puhastamist eesvoolude eesvoolu suunamist. normatiividele elustikule Kuivendusvee lodupuhastus. Kaevandada ainult Rekultiveeri- Turbakihi aktiivset mise leevendav Mõju pinnasele õhenemine -3 tootmisvaru. -1 mõju ilmneb -4 -2 0 85 % Kaevandatud alade pikema aja rekultiveerimine (5-10 a) jooksul. Kaevandada ainult Turbasoo aktiivset veemahutavuse -3 tootmisvaru. -1 -4 -2 vähenemine Kaevandatud alade rekultiveerimine Kaevandamisega piirneval alal on võimalik Pinnasevee pinnasevee tase taseme Pinnasevee taseme Mõju hoida kõrgel alanemine võimalikult kõrgel piirdetammidega põhjaveele -3 -1 -3 -2 0 tootmisalal ja hoidmine piirneval (polder- (pinnaseveele) sellega piirneval alal kuivendus) ning alal (50–300 m) reguleeritud kõrge veetasemega piirdekraavidega Pinnasevee reostumisoht Ainult korras mittekorras -2 0 -2 0 0 tehnika kasutamine tehnika kasutamisel Muutused Kaevandamisvälise Suurveeaegne -2 vee möödajuhtimine. -1 kõrgem veetase -2 -1 0 veerežiimis Voolusängide ja lühem kestvus regulaarne Mõju puhastamine Reostus heljuv- pinnaveele Pinnavee- Kuivenduskraavide ainetega, orgaa- kvaliteedi -4 settesüvendid. 0 nikaga, fosfori- -4 0 0 halvenemine ja lämmastik- Lodupuhastus ühenditega Töödest loobumine tugeva tuulega. Turbatolm Kogumine Mõju välisõhule kaevandamis- ja -3 pneumaatiliste -1 -3 -1 0 laadimistöödel kogujatega. Transport pealt kaetud haagistega. 48

Kriteerium Mõju Hin- Leevendusmeetmed Hinnang Märkused Alt 1 Alt 1 0-var iseloomustus nang pärast hinne hinne hinne leevendust enne pärast leeve- leeve- ndust ndust Turbatolmu edasikanne Tuuletõkkeribad; Mõju kaugematele ärajuhitava vee kaitsealustele aladele; -2 puhastamine -1 -2 -1 -1 objektidele ja - turbasetete settebasseinides ja aladele kandumine Elva lodupuhastus. jõkke Tööhõive Mõju paranemine ja sotsiaalsele +2 +2 +2 +2 -1 omavalitsuse tulu keskkonnale suurenemine Turbatolm levib Eririietus ja – 0,5–1 km Turbatolm vahendid. kaugusele -3 -1 tootmisalast. -3 -1 0 tootmisalal Tuulesuuna Elamud tolmu arvestamine. mõjupiirkonnas puuduvad. Erivahendid Mõju inimeste (kõrvaklapid jne). tervisele Väiksemat müra ja Mehhanismide vibratsiooni tekitavad müra ja -2 masinad. -1 -2 -1 0 vibratsioon Transpordimasinate liikluskeeld Ulila alevikus öisel ajal (23.00–06.00) Võimalikud Tööohutusreeglitest -2 -1 -2 -1 0 tööõnnetused kinnipidamine Tuleohutusreeglitest Riskid Tuleoht -2 -1 -2 -1 -1** kinnipidamine KESKM -2,4 -0,6 -2,6 -0,9 -0,2 *Hindamine mõnevõrra tinglik, sest varasema kaevandamise käigus on juba elustik allunud negatiivsetele muutustele. **0-variandi puhul negatiivne hinne seepärast, et jättes turba kaevandamata ja hiljem rekultiveerimata, säilib siin tuleoht võrreldes kaevandatud ja rekultiveeritud alaga (eeldatavalt veekogu)

Kavandatavast tegevusest tingitud olulisi negatiivseid keskkonnamõjusid saab väljapakutud meetmetega tunduvalt leevendada. Võimaliku pakutud alternatiivlahenduse (kogu turbakihi väljakaevamine) rakendamine pole keskkonnakaitseliselt ja majanduslikult otstarbekas. Turba kaevandamisest loobumine (0-variant) pole vajalik. Turba kaevandamisega kaasnevaid olulisi negatiivseid keskkonnamõjusid saab piisavalt minimiseerida ja leevendada.

Käesoleva aruande koostajad on seisukohal, et kavandatav tegevus, s.o turba kaevandamine Ulila turbatootmisalal vee-erikasutusloa taotlusmaterjalides kirjeldataval viisil on ka parimaks lahendiks.

8. LOODUSRESSURSSIDE KASUTAMINE JA SEIRE

Kavandatava tegevusega (turba kaevandamine) toimub loodusressursside kasutamine. 655 ha suuruselt alalt on lubatud kaevandada 2029 tuh tonni turvast, aastane toodang kuni 50 tuh tonni.

Kõigepealt tuleb arvestada, et turba kaevandamise kaod oleks minimaalsed. Välja tuleb kaevandada kogu aktiivne varu. Tingituna turbaaluse mineraalpinnase ebatasasusest, jääb alles 0,3–0,4 m paksune alumine mineraalpinnase- või sapropeelisegune turbakiht, mida ei ole otstarbekas kaevandada.

Poldertammid rajatakse kohapealsest pinnasest (turvas). Tammide rajamiseks kulub materjali ligikaudu 70 000 m3. Juurdepääsutee Elva jõe silla ehituseks veetakse tee mulde jaoks mineraalpinnast (saviliiv või kerge liivsavi) 820 m3 10–15 km kauguselt. Sama juurdepääsutee katendiks on vaja paekivikillustikku, mida saab 80 km kauguselt OÜ Põltsamaa Graniit või Kaltsiit AS paekillustiku karjääridest. Killustiku vajadus on ca 6000 m3.

Pinnasevett tuleb kuivenduskraavidega välja juhtida sellisel optimaalsel määral, et oleks tagatud kaevandatava turba kuivamine. Pinnasevee liigne ärajuhtimine kaevandatavalt alalt võib kuivendada ümbritsevaid alasid.

Turbatootmisest on enim mõjutatud veekeskkond. Vastavalt Veeseadus § 8 lõige 2 p 4 järgi tuleb antud tegevuse korral omada vee-erikasutusluba. Selgitamaks Ulila turbatootmisala kuivendusvee mõju eesvooludele on vajalik teostada eesvoolude veekvaliteedi uuring.

Turbakaevandusaladelt ärajuhitavate vete puhul on iseloomulik suurenenud heljuvainete, orgaanilise aine, lämmastiku ning fosforisisaldus. Tõsiseimaks probleemiks veekogude elustikule (eelkõige kaladele ja veeselgrootutele) ja seisundile võib kujuneda orgaanilise ja heljuvaine suur sisaldus. Kaevandusaladelt pärinevat vett iseloomustab ka intensiivne värvus ning madal pH (happeline reaktsioon). Kaevandusvete kvaliteet on suure sesoonse muutlikkusega. Kuivendusveed võivad põhjustada ka turbamuda kandumist eesvooluks olevatesse veekogudesse.

Turba kaevandamise mõju täpsemaks selgitamiseks tuleb enne kavandatava tegevuse algust võtta fooniproovid. Veekvaliteedi seirepunkte on soovitav paigutada kuivendusvete äravoolukohtadesse võimalikult lähedale kavandatava tegevuse alale. Antud juhul oleks neid punkte kaks – äravoolukraav lodupuhastist väljumisel ja Laugesoo kraavil tootmisalast väljumisel (vt joonis 2). Määratavad näitajad oleksid heljumisisaldus, vee biokeemiline ja keemiline hapnikutarve, üldlämmastik, üldfosfor, pH ning vees lahustunud hapniku sisaldus.

Pärast kavandatava tegevuse alustamist tuleks alustada heitveeseiret (s.t eesvoolu juhitava kuivendusvee seiret). Seiretingimused määratakse vee-erikasutusloas. Seire hulka kuuluvad nii vooluhulkade mõõtmised valitud punktides kui ka veeproovide võtmised reoainete sisalduse määramiseks. Nende näitajate alusel arvutatakse 50 kavandatavast tegevusest tingitud reostuskoormust (heitveeproovi ja foonilise näitaja vahe ning vooluhulga korrutis) ja vastavalt sellele määratakse saastetasu. Vooluhulga mõõtmisi ja veeproovide võtmisi tuleb teha vähemalt 4 korda aastas. Vältida tuleks proovi võttu erakorraliste ilmastikutingimuste (paduvihm, lume kiire sulamine jne) korral.

Selleks, et selgitada turbatootmisala kuivenduse mõju pinnase- ja põhjavee režiimile, on vaja rajada piirnevale alale vaatluspuurkaevude võrgustik. Esimene vaatluskaev tuleks otseselt tootmisala piiri ja/või piirdetammi juurde väljapoole tootmisala. Edasi tuleks vaatluskaevud paigutada profiilil iga 50 m järel kuni 200 m kauguseni tootmisala piirist — seega 5 topeltkaevu ühel vaatlusprofiilil. Vaatluskaevud tuleks seadistada nii, et üks vaatluskaev avab turbalasundi ja teine mineraalpinnase. Profiile tuleks kokku kolm — põhja-, lääne- ja lõunapiirile. Esimesed kaks kontrolliksid turba kaevandamise mõju Alam-Pedja Natura 2000 loodus- ja linnuala ning Alam-Pedja Looduskaitseala veerežiimile, kolmas profiil oleks suunatud Elva jõe ja Ulila aleviku poole.

Põhjaveerežiimi vaatluskaevude hulka tuleb lülitada ka neli tarbekaevu Ulila alevikust, mille kontrollmõõtmised tehti käesoleva KMH aruande koostamise käigus (vt ptk 6.2). Pinnase- ja põhjavee tasemevaatlusi on soovitav teha sagedusega 1 kord kuus.

9. KOKKUVÕTE JA SOOVITUSED EDASISEKS TEGEVUSEKS

Kavandatud tegevus (turbatootmine Ulila turbatootmisalal ja kuivendusvete ärajuhtimine) võib omada potentsiaalset olulist keskkonnamõju.

Kavandatava tegevusega kaasnevad olulisemad keskkonnamõjud on: mõju maastiku üldilmele ja bioloogilisele mitmekesisusele ning pinnavee kvaliteedile.

Keskkonnamõjude leevenduseks rakendatavad abinõud ja soovitused on:

mõju maastiku üldilmele ja bioloogilisele mitmekesisusele: kaevandatud alade rekultiveerimine; settebasseinide rajamine kogujakraavidele enne nende eesvoolu suubumist; kuivendusvete lodupuhastus.

pinnasele: kinnipidamine nõudest kaevandada ainult aktiivset tootmisvaru.

põhja(pinnase)veele: kinnipidamine nõudest kaevandada ainult aktiivset tootmisvaru; kaevandamisega piirnevatel aladel hoida veetase võimalikult kõrge (piirdetammid ja reguleeritud kõrge veetasemega piirdekraavid); ainult korras tehnika kasutamine.

inimeste tervisele: eririietuse ja –vahendite (respiraatorid, kõrvaklapid) kasutamine; 52

võimalusel väiksemat müra ja vibratsiooni tekitavate masinate kasutamine; tuule suuna arvestamine töö tegemisel; transpordimasinate liikluskeeld Ulila alevikus öisel ajal (23.00–07.00); tööohutusreeglitest kinnipidamine.

tuleoht: tuleohutusreeglitest kinnipidamine.

Koos leevendusabinõude rakendamisega on kavandatava tegevuse keskkonnamõju: • maastiku üldilmele vähene • bioloogilisele mitmekesisusele vähene, • pinnasele vähene, • põhjaveele (pinnaseveele) vähene, • pinnaveele normi piires, • välisõhule vähene, • kaitsealustele objektidele ja aladele ning elustikule vähene, • inimeste tervisele normi piires, • tuleoht vähene.

Kavandatud tegevusele lisaks vaadeldi järgmisi alternatiivvariante: - kogu turbakihi väljakaevamine kuni mineraalpinnaseni; - turba kaevandamisest loobumine (0-variant).

Parimaks lahendiks on kavandatav tegevus, s.o turba kaevandamine Ulila turbakaevandamisala vee-erikasutusloa taotlusmaterjalides kirjeldatud viisil.

Ulila turbakaevandamisala vee-erikasutusloa taotlusmaterjalides kavandatud tegevus ei oma olulist keskkonnamõju, kui arvestatakse:

kõigi kaasaegsete töö- ja keskkonnaohutuse nõuetega; eespool loetletud leevendusabinõudega; tagatakse seire.

kkk ggg kkkrrr ggpgpppp gg rrr 37.1 35.9 KKK pppipipiii KKK iiikiki k k k 37.2 MetsanMetsanukauukaka kkk k k 46.1 ooooo Meetttsanusanukkaa rrrrr 35.2 41.7 50.3 ooooo 45.0 rrrrr PP LaevaLaeva sssss EralaErala PP 40.1 LaevaLaeva 51.4 sssss aaaaa e ee 42.1 aaaaa TTT eee 33.8 rrrrr 36.7 eee 45.7 rrrrr 44.5 ooo eee ttttt ooo n nn 37.1 iiiii KKKKK nnn iiiii rrr KKKKK 48.6 rrr 37.5 aaa LL AA EE VV AA ooooo iiiii aaa LL AA EE VV AA KobratKobratu 40.1 iiiii LL AA EE VV AA 75.7 KobratKobratu nnn iihihihihh aaaaa LLL jjjjj 38.8 nnn hhhhh aaaaa LLL r rr jjjjj rrr aaaaa 47.9 iiiii uuuuu bbbbb sss iiiii uuuuu bbbbb 37.7 sss 44.0 lllll aaaaa aaa o oo 43.9 lllll aaaaa aaa ooo aaaaa rrrrr rrr 34.9 aaaaa rrrrr rrr ooo sssskskk e eeee ooo 56.6 KK aaa sssskskk eeeee eeeee 44.1 KK eeeee rrr eeeee 41.2 35.2 eeeee rrr bbb rrrrr äää 42.7 SojamaaSojamaa bbb rrrrr äää SojamaaSojamaa vvvvv mm aaaaa vvvvv 39.4 mm aaa aaaaa VõiblaVõibla aa aaaaa 35.9 aaa aaaaa a aa aaa aaa sssss 37.2 aaa rrr jjjjj sssss rrraaa jjjjj sssss aaa o o o NõelaNõela sssss iiiioi o o NõelaNõela aaaaa p pp tttttiiiii aaaaa 38.9 ppp ttttt lllll s s sss kkk rrr lllllll sssss kkk rrr lllll rrr 34.7 rrr aaa õõõõõ o oo sss õõõõõ ooo 35.6 ssssss TTTTT sss 43.9 36.1 TTTTT ooo 44.0 o oo ooo 38.8 ooo 44.4 41.0 KKK 35.4 39.6 LammikuLammiku VasulaVasula 36.8 36.7 41.3 ÕviÕvi KärknaKärkna 49.7 VasulaVasula 34.6 38.3 34.9 ÕviÕvi 38.3 KärknaKärkna

ValmaotsaValmaotsa 49.8 AAMMEE JJ VVaa 31.5 aasss 47 36.7 KK 79.9 sssuulll 35.7 KKõõ lllaa kkk 39.2 õõrrr kkkrrr 34.4 40.4 rrrvvv vvveeekkk 33.4 kkküü aaaaa üü aaaaa aaaaa lll aaaaa lll j j j j j lllaa 70.4 j j j j j aa j j j j j aa AA LL AA MM -- PP EE DD JJ AA LL OO OO DD UU SS KK AA II TT SS EE AA LL AA j j j j j aa j j j j j aa AA LL AA MM -- PP EE DD JJ AA LL OO OO DD UU SS KK AA II TT SS EE AA LL AA kkk 45.6 ooooo kkk ooooo kkk ooooo 41.8 kkk 35.2 ooooo kkk ooooo rrr rrr rrr rrr rrr 35.3

aaaaa 36.9 aaaaa 42.7 aaaaa 39.6 33.0 kkkkk kkkkk Alam-PedjaAlam-Pedja wildwild birdsbirds kkkkk rrrrr Alam-PedjaAlam-Pedja wildwild birdsbirds rrrrr Alam-PedjaAlam-Pedja wildwild birdsbirds rrrrr KämaraKämara 36.4 äääää äääää KämaraKämara äääää EE äääää KämaraKämara EE äääää EE 38.1 aa EEMM LomLomb PPPPP aa MM PPPPP jjjaa PPPPP jjjaa PPPPP jjj PPPPP jjj 34.4 llliiioojjj III AA VasulaVasula39.4 IntsuveskiIntsuveskiIntsuveski rabarabaraba 33.7 oollliii AAJJJ IntsuveskiIntsuveskiIntsuveski rabarabaraba KKoooo 34.3 GG JJJÕÕ 34.7 33.8 KK ÕÕ ÕÕGG JJJÕÕ 40.3 GG JJJ 36.3 III 44.1 AAA rrrrr kkkrrrrr 37.2 MM k kk 35.8 SS 36.2 SSSoo 37.2 EEE aaa ooooo andandbbb naturalnatural habitathabitat oo andand naturalnatural habitathabitat äää Maramaa andandaaa naturalnatural habitathabitat ää KardlaKardla Maramaa aaa 34.3 äää 38.6 KardlaKardla rrrrr VV aa aa rr aa mm aa aa rr aa bb aa rrr 34.7 40.6 eee VV aa aa rr aa mm aa aa rr aa bb aa rrreee rrr eee 37.8 38.3 kkk kkk 34.9 ggg kkkrrr 35.3 ppp rrrrr rrr 38.5 p pp VasulaVasula jvjv õõõ 35.9 eee PPÕÕLLTTSS õõõ 35.1 sss LLTTSSAAMAA KKK KK sss MAAAA32.8 JJ KKK KKoo 43.2 uuu TT AA RR TT UU 50.4 KärevereKärevere oolll bbb 42.2 31.3 TT AA RrrRr TT UU 34.3 llliiioo rrr kkkrrr 44.3 oojjjaa ooo EmajõeEmajõe pppkkk jjjaa ooo EmajõeEmajõe ooo ppp 34.6 VVV oooooo 34.6 34.2 iiisssooo 40.1 rrriii 34.1 uuurrr 33.2 47.4 VVoorrrbb 42.0MM 35.7 46.9 rrrbbuusssee 34.4 sssee kkrrr 34.1 krrr 44.4 37.8 32.2 33.1 33.9 35.4 34.8 35.4 LLAAEEVVAA JJ KõrvekülaKõrveküla 33.9 33.2 AA JJ 56.0 38.6 VorbuseVorbuse 48.6 33.7 VorbuseVorbuse 31.9 VorbuseVorbuse 33.0 44.1 35.8 34.2 48.9 MM 36.0 VahiVahi 33.8 33.0 44.0 34.5 35.0 PalupõhjaPalupõhja 34.3 45.7 33.7 33.6KK KK TT 34.1 aa aaa TT PPP aa rrr PPP 34.0 rrr iiisss EEE iii sssttt 46.1 EEE iii sss tttooo DDD 33.2 ttt DDD ttt eee ooojjj 46.8 JJJ jjjaaa JJJ sss aaa 32.1 TähtvereTähtvere AAA 34.3 oo TähtvereTähtvere aa 32.9 oo 38.0 54.3 40.4 aa bb aa J JJ oo rrr aa JJJ 33.1 IIILL 49.9 kk iii rrr LLMM lll ee sss kk 38.8 AA M ee lll 32.6 TTSS 48.8 M SSAA 32.7 EE 33.1 LLUU 50.1 MM 32.6 UU III 34.2 AA 33.1 JJJ GG JJÕÕ GG ÕÕGG 33.7 33.6 49.7 RaadiRaadi jvjv ÕÕ GGIII Alam-Pedja looduskaitseala JJJÕÕ III AA 32.6 32.6 rrr 47.8 34.4 32.2 49.1 rrr MM rrr k kk KKKKK 31.1 KKKKK TükiTüki 34.7 EE 34.3 kkk rrrrr KKKKK 33.4 TükiTüki

EE kkk rrrrr KKKKK TükiTüki

ppp kkkkk 51.0

ppp kkkkk 5 rerere

ppp aaaaa , rerere

aaaaa rerere

aaaaa 3 rerere

aa a a a a a a

a a

a a a a

a ppppp

a a a a

iiiii a ppppp

a a a a

iiiii a ppppp 46.1 TähtvereTähtvere rabaraba eee

l l l l

iiiii l TähtvereTähtvere rabaraba eee

v l l v l l

l vvv TähtvereTähtvere rabaraba eee

v l v l l v l

l vv TähtvereTähtvere rabaraba eee vvv l l l l l vv

vv 4 l l l v l

vvv l vvvvv Alam-Pedja loodus- ja linnuala vvv

i g g i g g g iii

i E E E E E g i g g g

g iii ttttt

i i E E E E E g i g g g

g ii ttttt

ii E E E E E g g g g i

eee g ii ttttt

ii E E E E E g g g i g eee g ii ttttt eee E E E E E ttttt

lllll eee 4 lllll

33.6rrr lllll 3 hhh

n n n n

rrr n hhh

d n n n d n

rrr n ddd hhh

d n n n d n

rrr n ddd hhh

dd n d n n n n dd

d L L L L L n d n n n d n 33.4 dd ddddd L L L L L 34.3 L L L L L eee L L L L L

eee L L L L L äää

a a a a

a äää

a a a a a a

a aaa äää

a a a a a a

a aaaa a a a a a a aa

a 3 a a a a a a aaa

aaaaa 5 3 V V V V V 3 ,

V V V V V 4

, , V V V V V 5

4 VVV 5

VVV V V V V V TTT

V V V V V

VVV 3 TTT

VVV 5 TTT

VVV 3 TTT

S S S S

S TTT

S S S S S

S S S S

S S S S S

S iiinnggee oojjjaa 48.1

jjjjj

A A A A A 3 RRaahhiiinnggee oojjjaa

jjjjj

A A A A A 5 RRaahhiiinnggee oojjjaa jjjjj , A A A A A 5 RRaahhiiinnggee oojjjaa jjjjj A A A A A RRaahhiiinnggee

jjjjj A A K A K A K

A RRaahh KK 3

3 KK

32.5 4 KKaa

, aa

5 aa 5 aann

32.3 3 aanndd nd nd nd d

d dii di i ddii di i i i k i k i k

i k i k iii kk J J k J krr J kr

J r

J J k J krr J kr J r

J J J 5 rr J r J r J J J , r J r J r 4

J J J r J r J r

3 3 3 3 4 3 35.1 5 46.4 35,

KKKKK LL 5 aa uu gg ee ss oo oo KKKKK 3 LL aa uu gg ee ss oo oo

KKKKK LL aa uu gg ee ss oo oo

34.8 KKKKK 4 LL aa uu gg ee ss oo oo 41.0

ooo KKKKK LL aa uu gg ee ss oo oo ,

ooo 5

ooo SS 3 III 5

ooo SS 3 III ooo SS , III S 5

34.6 SS 5 35,0 IIIlll

4 lllmm oo 30,50 3 mm aaaaa oo mm aaaaa oo mm IIIII ooo aaaaa oo IIIII ooo aaaaa oo IIIII ooo aaaaa aa IIIII ooo 37.4 oo aattt

oo 3 ttt 3

34,5 3 tttsss

vvvvv 3 tttsss

vvvvv sss

sss 3 vvvvv vv sssaa sss v 4 sss vvvvv vvv sssaa sss vvvvv vvv 30,0 aa GGGGG sss vvv 33.6 aalll GGGGG aa llluuRahingeRahinge iiiii aa llluu iiiii aa 34.1 uuRahingeRahinge iiiii aa v 33,0 uu iiiii uuRahingeRahinge iiiii 33,4 lllll jjj 34.6 lllll 30,5 jjj lllll IlmatsaluIlmatsaluIlmatsalu jjj lllll jjj iiiii lllll sss 33.4 30,0 t IlmatsaluIlmatsaluIlmatsalu jjj iiiii sss IlmatsaluIlmatsaluIlmatsalu ÕÕÕÕÕ iiiii 35.3 ddddd sss ÕÕÕÕÕ iiiii ddddd sss ddddd ÕÕÕÕÕ ÕÕÕÕÕ ddddd oo ÕÕÕÕÕ 34.6 ddddd ooo t JJJJJ vvv oo 35,0 52.9 JJJJJ vvv oo JJJJJ vvv aaaaa oo JJJJJ vvv aaaaa oo JJJJJ aaaaa oo 33,5 aaaaa 31,2 30,0 34.2 t 60.2 eee IlmatsaluIlmatsaluIlmatsalu AAAAA eee

AAAAA eee IlmatsaluIlmatsaluIlmatsalu 51.4

AAAAA eee 3

AAAAA eee

AAAAA

4 33,4

jjjjj 31.3 , 5 jjjjj t

jjjjj rrr jjjjj 30,4 rrr VVVVV 35,0 rrr VVVVV rrr VVVVV VVVVV VVVVV MMM 34.5 33,7 31,0 MMM eee 29,8 34.7 eee eeeee 32,8 eeeee eee ee eeeee

eeeee 30,3 3 33 4 33,0 KK EEEEE 37.0 KK EEEEE 3 KK EEEEE 33,7 3 4 KK EEEEE r r r r r ULILA TURBAKAEVANDAMISALA 30,4 3 aa r r r r r , aa VV r r r r r 5 aa VV r r r r r aa KandikülaKandiküla VV r r r r r VV 30,2 t aanndd KandikülaKandiküla 33,5 dd 52.6

34.4 eeeee dd

eeeee

5 dd

eee ee , ddiii eeeee iii eeeee

5 29,7 iii 3 iii SSS SSSSS kk AAA SSSSS AAA

SSS 33,2 kk SSSSS AAA

SSS JJJJJ 33,6 kkrrr SSSSS AA v A

vvvv SSS JJJJJ kkrrr

5 AAA vvvvv SSS JJJJJ rrr vvv vv JJJJJ 3 32,7 rrr vvvvv JJJJJ 30,0 rrr vvvvv 3 29,3 t

5 30,5 aaaaa , nnn aaaaa 5 nnn i n i i i i aaaaa nnn i i i i i nnn i i i i i i i i i i RRRRR i i i i i RRRRR TartuTartu RRRRR TartuTartu RRR nn n nnnnn 35.8 nn n nnnnn AAAAA 3 TartuTartu nnn nnnnn AAAAA nnn aaa nnnnn AAAAA 5 t nnn aaa ppppp aaa nnnnn AAAAA 32,7 ppppp aaa ppppp aaa ppppp ppppp 36 30,5 aaaaa eee 31.3 glglglglgl VVVVV 33,6 aaaaa eee

36.6 glglglglgl VVVVV 30,0 kkk kk VVVVV 3 kk

kkk VVVVV 33,2 kk k kk 3 kkkkk kkkkk 35.8 3 hhhhh kkk 29,5 hhhhh kkk 3 t hhhhh kkk

r r r r r nnn LLLLL r r r r r nnn LLLLL r r r r r nnn aaaaa LLLLL aa r r a

r r r nnn aaaaa LLLLL aa r r a r r r LLLLL 3 32,7 t

nnn aaaaa aaa 5 iiiii aaa apapapapap 5 3 iiiii aaa ppppp PorikülaPoriküla NasjaNasja iiiii ppppp 40.2 35 31,0 53.6 iii ppppp PorikülaPoriküla NasjaNasja ,5 3 iiiii 33,4 PorikülaPoriküla NasjaNasja 3 n nnnn nnn

34.0 EEEEE , nnnnn nnn

EEEEE 5 nnnnn nnn EEEEE 30,0 nnnnn nnn k k k k k

k k k k k t

kkkkk 3 aaa 3 kkkkk t aaa kkkkk

38.8 4 ggggg aaa 32,7 , ggggg aaa

ggg t 5 ggggg

ggg ggggg ggg rrrrr 31,0 rrrrr lllll

rrrrr lllll rrrrr

3 lllll rrrrr

t 5 lllll

t eeeee lllll ee

34.3 34.0 eeeee ÕssuÕssu

t t 35 ÕssuÕssu

t 3 3 t lllll

,5 45.1 lllll t 4 ooooo

lllll 3 ooooo

4 3

50.4 3 3 3

t 4

t ,5 jjjjj ,5 jjjjj

SaareSaare t 3 jjjjj 52.7

SaareSaare 3 aaa SaareSaare aaaaa aaa 47.2 aaaaa aaa t t

t 36.3

40.0 t 0 1 2

47.3 3 t

3 33.7

t t 32.3

VereviVerevi ( t kilometers Märja a-k

36.6 t 76.0

RämsiRämsi t

RämsiRämsi Töömaht

3 3 1. Pumpla - 0,8 m³/s, 3-5,5 m t 70.5 2. Teed - 6,4 km t

3. Tammid - 5,8 km t 58.0

3 TeilmaTeilma 5 TeilmaTeilma 4. Kraavide süvendus - 15 km 36.1 5. Seirepunkt - 2 tk

38.1 UlilaUlila 6. Loduala AardlaAardlaKirsiKirsi

3 KirsiKirsi

4 , RakkeRakke 40.1 5 HaageHaage RakkeRakke PihvaPihva 51.7 30.9 rabarabaraba 52.6 36.8 rrrrr rrrrr KKKKK 63.8 RäniRäni rrrrr KKKKK KKKKK RäniRäni KKKKK 76.3 KKKKK RäniRäni kkkkk sss kkkkk sss uuuuu uuuuu VõllingeVõllinge uuuuu uuuuu RR VõllingeVõllinge ppppp uuuuu RR VõllingeVõllinge ppppp RRõõ RõhuRõhu 34.0 õõhh RõhuRõhu r r r r r hh RõhuRõhu r r r r r hhuu r r r r r uu VihavuVihavu r r r r r uu VihavuVihavu r r r r r uu oo 57.4 ooo VihavuVihavu aaaaa oojjj 53.6 ooo aaaaa eee ee jjjaa ooo aaaaa ee e ee jjjaa aaaaa ee e ee jjjaa aaaaa ee e ee jjjaa

36.8 ee e ee aa 35.7 3

5 PP UU HH JJ AA kkk kk kk k kk PP UU HH JJ AA kk k kk kk k kk PP UU HH JJ AA kk k kk mmmmm 37.4 58.2 mmmmm üüüüü ooo lllll üüüüü ooo lllll üüüüü ooo lllll üüüüü ooo lllll üüüüü 65.1 iiiii EE iiiii l l l l l EE l l l l l EE l l l l l EE l l l l l eeeee l l l l l eeeee aaaaa eeeee aaaaa eeeee aaaaa eeeee aaaaa aaaaa 55.4 TTTTT TTTTT TTTTT TTTTT TTTTT ooo 67.5 35.2 jjjjj jjjjjaaa 49.4 65.0 RidakülaRidaküla 41.2 41.6 VarikuVariku 64.2 62.1 64.8 ooooo ooooo ooooo 54.0

ooooo ooooo ooooo KaimiKaimi 49.6 sssss 70.4 sssss 36.1 sssss 42.6 31.0 eeeee eeeee eeeee Suure-RakkeSuure-Rakke 55.8 LemmatsiLemmatsi SoinasteSoinaste bbbbb Mõisanurme LemmatsiLemmatsi bbbbb SoinasteSoinaste bbbbb Mõisanurme LemmatsiLemmatsi bbbbb 37.9 Mõisanurme 67.5 iiiii UUUUU 64.2 UUUUU UUUUU 36.1 ggggg 39.8 58.5 ggggg 39.2 34.1 õõõõõ jjjjj 76.4 iiiii PuhjaPuhja 58.6 rrrrr PuhjaPuhja ooooo

V 61.4 PPP 63.8 PPP kkkrrr VVääää k kk VõsivereVõsivere VVäääännoojjjaa TõrvandiTõrvandi R eee VõsivereVõsivere oo TõrvandiTõrvandi 54.2 kkk 40.4 37.7 oo oo kkk 41.3 sss oo 65.8 sss aaaaa sss aaaaa sss aaaaa aaaaa aaaka aaaaa aaa j j j j j aakaak j j j j j aaaka 37.8 j j j j j j j j j j RRR iii j j j j j 31.1 RRR rrr ooooo rrr ooooo --- 51.4 rrr ooooo Ä --- rrr ooooo eee--- eee rrr ooooo KülitseKülitse eee eee aaaaa eee eee aaaaa eee TännassilmaTännassilma aaaaa aaaaa 35.3 kkk TännassilmaTännassilma 65.3 eee 32.5 63.7 aaaaa kkk k kk k k iiiii k kk k k iiiii k k kk k iiiii 37.8 kk k k k äääiiiii Väike-RakkeVäike-Rakke Mäeselja KK kk k k k äää Väike-RakkeVäike-Rakke k kk k k äää k kk k k J äää k k kk k äää kk k k k 77.5 kk k k k ÜlenurmeÜlenurme i i i i i ÜlenurmeÜlenurme i i i i i i i i i i ÜlenurmeÜlenurme VVV i i i i i VVV i i i i i 64.2 VVV 81.7 62.9

KKKKK KKKKK KKKKK KKKKK 80.5 KKKKK 33.1 KeeriKeeri jvjv KeeriKeeri RopkaRopka 38.6 KeeriKeeri jvjv KeeriKeeri RopkaRopka 64.8 61.4 55.7 S 45.7 paisjärvpaisjärv AarAardd 39.0 53.0 ÜlenurmeÜlenurme KK 49.9 KK ÜlenurmeÜlenurme T KK KKoo eee s nngg eee SoosillaSoosilla uuu gguu HärjanurmeHärjanurme rrriiiii sssuuu uutttaa iiiii LaaneLaane nnn aa pp SanglaSangla ooo ooo R pp jjjjj kkk 67.1 jjjjjaaa RopkaRopka KK 35.0 rrr 75.4 37.5 aaaaa 37.5 70.5 RopkaRopka jjjjj 77.3 65.5 40.3 ooooo 70.6 79.1 iiiii 38.7 33.3 rrrrr Õ 40.5 aaaaa 38.4 aaaaa NõgiaruNõgiaru ÜlenurmeÜlenurme JärvekülaJärveküla 43.0 KKK 38.0 KKK lennuvälilennuvälilennuväli 63.8 75.8 lennuvälilennuvälilennuväli

V JärvakülaJärvaküla 75.6 39.0 39.9 ÜÜ LL EE NN UU RR MM EE 74.2 45.5 58.5 36.8 34.4 67.1 71.2 RR 72.3 75.6 KarijärveKarijärve 57.1 32.7 34.6 RRaannnnuu KarijärveKarijärve TäsvereTäsvere nnuu ppkkrrr 74.9 Mäeotsa 38.4 kkrrr 90.4 50.8 36.8 38.5 45.8 jjjaa 36.0 iiioojjj 71.5 33.7 rrriiioo 76.5 KKoobbiiillluupp kkrrr aarrr KKK rrr KK 69.9 aaa JäristeJäriste 37.7 rrr PPPPP rrr PPPPP rrr PPPPP PPPPP 41.0 iiiii 62.8 KobiluKobilu 81.1 32.7 iiiijijjjj 32.7 67.8 70.1 aaaaa äää aaaaa äää aaaaa äää aaaaa äää 40.0 ääärrr Meeri ggggg rrr ggggg rrr Meeri ggggg rrr ggggg vvv ReolaReola54.3 aaaaa ReolaReola aaaaa 46.8 aaaaa KapstaKapsta NeemiskülaNeemisküla vvvvv NeemiskülaNeemisküla vvvvv vvvvv UhtiUhti NeemiskülaNeemisküla vvvvv UhtiUhti eeeee eeeee RRR AiamaaAiamaa eeeee RRR eeeee RRR 59.8 66.0 AiamaaAiamaa rrrrr rrrrr aaa 54.7 rrrrr aaa eeeee JJJJJ eeeee 62.8 JJJJJ eeeee nnn JJJJJ nnn äääää III äääää III äääää III 33.5 äääää äääää lllll ppppp nnn lllll ppppp nnn lllll ppppp nnn mm ppppp nnn rrrrr mm 70.6 uuu 73.3 45.2 rrrrr kkkkk uuu kkkkk uuu iiiii aaa kkkkk ppp iiiii aaa p p p iisisisiss aaa rrrrr sssss ttttt rrrrr sssss ttttt rrrrr sssss ttttt rrrrr kkk ttttt rrrrr kkk ttttt kkk ttttt sss U rrrrr KülaasemeKülaaseme ttttt sssaaa UU 44.1 rrrrr NN ÕÕ OO eeeee aaa UhtiUhti rrrrr ooeoeoeoee aaa NN ÕÕ OO ooeoeoeoee hh UhtiUhti ooeoeoeoee hh NN ÕÕ OO ooooo hh UhtiUhti ooooo hh T ll T lll TTT T lll T ll TTT T llll T l TTT ttt T lllll TTTT l ttt 59.5 T llll TTTT uuu ttt jjjj j uuu ttt VahessaareVahessaare jjjjj uuu iii jjjjj uuu iii VahessaareVahessaare jjjjj uuu iii VahessaareVahessaare jjjjj 74.8 iii 74.8 aaaaa aaaaa ä ä JõnniJõnni jvjv äää aaaaa ä ä JõnniJõnni jvjv äää aaaaa ä ä JõnniJõnni jvjv äää aaaaa ä JõnniJõnni jvjv ääää sss ä jjjjj JõnniJõnni jvjv ääää sss 56.1 46.9 jjjjj 62.6 70.3 sss oo 68.0 sssss o L o LLLL o sssss o LL o LLL o sssss LL LLL sssss LLLL L LLLLL 33.0 sssss oo vvvvv 38.6 78.6 vvvvv vvv 39.9 eeeee 80.8 NõoNõo vvvvv eeeee NõoNõo eeeee NõoNõo AiamaaAiamaa AiamaaAiamaa eeeee 38.5 ee eee mmmmm eeeee mmmmm AsemaAsema jvjv AsemaAsema jvjv rrrrr AsemaAsema jvjv rrrrr AsemaAsema jvjv rrrrr AsemaAsema jvjv rrrrr 70.6 rrr rr LätiLäti 3 eeeee LätiLäti bbbbb eeeee LätiLäti bbbbb eeeee bbbbb 70.4 87.2 35.3 eeeee

eeeee eeeee eeeee ooooo ooooo vvvvv 75.8 ooooo vvvvv 111.3 78.3 vvvvv jjjjj jjjjj eeeee 64.5 jjjjj eeeee aaaaa eeeee aaaaa eeeee JJJJJ aaaaa 64.9 rrrrr JJJJJ rrrrr J J J JJ rrrrr NõoNõo oo eeeee NõoNõo eeeee oo eeeee oo eeeee sssoo AAAAA sss KaarlijärveKaarlijärve AAAAA AAAAA 76.5 LepikuLepiku KaarlijärveKaarlijärve LepikuLepiku KaarlijärveKaarlijärve uu LepikuLepiku ppppp SuurSuur KarujärvKarujärv uu ppppp SuurSuur KarujärvKarujärv uu ppppp 81.4 N SuurSuur KarujärvKarujärv rrr pp N pp N p SuurSuur KarujärvKarujärv ppppp NN SuurSuur KarujärvKarujärv 78.5 rrr VVVVV NNõõ rrr VVVVV õõoo aa k õ k o k õ k o k o aa kk o kk o k o kkk k o k o kkk oo kkk kkk o k k kkk kk kk k KK OO NN GG UU TT AA 39.2 KK OO NN GG UU TT AA oo kkk KK OO NN GG UU TT AA LLLLL oojjj aa KKKKK 51.3 LLLLL jjja aa r a r j r a rr ja KKKKK eeeee LLLLL jja 59.7 aa r a r ja rr j r a KKKKK eeeee LLLLL jja r j r ja r a KKKKK rr eee ee a r a rrr a KKKKK r eeeee a AA r a rr a rr aa 41.6 oeoeeee jjjaa AA 50.9 oo EEEEE kkkkk kkkkk 54.9 EEEEE kkk kk EEEEE kkkkk EEEEE ooooo kkkkk ooooo 69.6 42.3 33.6 ooooo ooooo 104.2 ooooo ooooo 38.8 nnnnn ooooo nnnnn ggggg KKKKK ggggg KKKKK TatraTatra soosoo ggggg KKKKK TatraTatra soosoo ggggg KKKKK TatraTatra soosoo ggggg KurekülaKureküla KKKKK 69.9 TatraTatra soosoo uuu 61.7 NõoNõo kirikkirik uuuuu NõoNõo kirikkirik uuuuu NõoNõo kirikkirik u jjj ttttt 35.5 aa ttttt VäikeVäike KarujärvKarujärv rrraa aaaaa VäikeVäike KarujärvKarujärv rrr aaaaa tttrrr aaaaa ttt aaaaa 108.2 63.6 TTaattt LembevereLembevere 83.2 TT LembevereLembevere TT LembevereLembevere TT ppppp 59.7 ppppp TõravereTõravere 42.3 kkk PoolePoole kkkkk PoolePoole 46.7 kk 33.0 kkkkk 55.8 PoolePoole 69.7 KolgaKolga 39.7 rrrrr rrrrr 79.8 68.6 34.7 73.4 66.3 AakaruAakaru 38.9 49.9 44.4 62.1 65.5 VellavereVellavere 75.4 TammeTamme RR AA NN NN UU ReolasooReolasoo54.9 42.6 VellavereVellavere KülajärvKülajärv72.8 ViisjaaguViisjaagu jvjv 41.2 KoopsiKoopsi AnnikoruAnnikoru 78.4 VellavereVellavere KülajärvKülajärv ViisjaaguViisjaagu jvjv 59.1 AnnikoruAnnikoru TõravereTõravere 63.4 78.4 65.0 Mälgi VoikaVoika iiikkaa oojjjaa 75.7 UnipihaUnipiha Mälgi 76.2VellavereVellavere KogrejärvKogrejärv34.7VissiVissi jvjv VVõõiiikkaa oojjj NoormaNoorma 75.8 VellavereVellavere KogrejärvKogrejärvVissiVissi jvjv 34.8 KK 45.2 47.1 KKooo 45.0 49.3 oookkk 59.2 VissiVissi kkkeee VissiVissi 53.9 eee 65.9 VVõõ ooo õõiiikkaaooo VirulaseVirulase 60.4 rrrrr jjj JJJJJ aaoo o 70.2 rrrrr jjjaaa42 1 JJJJJ jjj kkkkk jjjaaa kkkkk VäiVäiAAA Joonis 1. Ulila turbatootmisala ümbruse plaan. Joonis 2. Ulila turbakaevandamisala asendiplaan EE lllvv vvaa jjjõõ õõgg ggiii

Emajõkke 1,0 km

4 3

5 ,

4 SEIREPUNKT SEIREPUNKT SEIREPUNKT SEIREPUNKT SEIREPUNKT 3 SEIREPUNKT SEIREPUNKT SEIREPUNKT SEIREPUNKT SEIREPUNKT SEIREPUNKT SEIREPUNKT SEIREPUNKT SEIREPUNKT SEIREPUNKT SEIREPUNKT SEIREPUNKT SEIREPUNKT SEIREPUNKT SEIREPUNKT SEIREPUNKT SEIREPUNKT SEIREPUNKT SEIREPUNKT SEIREPUNKT

VABAVOOLUREGULAATOR VABAVOOLUREGULAATOR VABAVOOLUREGULAATOR VABAVOOLUREGULAATOR VABAVOOLUREGULAATOR

VABAVOOLUREGULAATOR VABAVOOLUREGULAATOR VABAVOOLUREGULAATOR VABAVOOLUREGULAATOR VABAVOOLUREGULAATOR VABAVOOLUREGULAATOR VABAVOOLUREGULAATOR VABAVOOLUREGULAATOR VABAVOOLUREGULAATOR VABAVOOLUREGULAATOR VABAVOOLUREGULAATOR VABAVOOLUREGULAATOR VABAVOOLUREGULAATOR VABAVOOLUREGULAATOR VABAVOOLUREGULAATOR

E E E E E

E E E E E E E E E E E E E E E E E E E E

l l l l l

5 l l l l l

l l l l l

v v v v v

5 v v v v v ,

v v v v v v v v v v

a a a a a

a 3 a a a a 3

a a a a a a a a a a a a a a a

j j j j j

õ õ õ õ õ

õ õ õ õ õ õ õ õ õ õ õ õ õ õ õ 3

õ õ õ õ õ

g g g g g

g g g g g g g g g g

g g g g g

g g g g

g 5,5

i i i i i

i i i i i 3 i i i i i

i i i i i i i i i i

p p p p p

p p p p p Ä Ä Ä Ä Ä

Ä Ä Ä Ä Ä

Ä Ä Ä Ä

Ä 2 2 2 2 2

2 2 2 2 2

R R R R R

R R R R

R 9 9 9 9 9 R R R R

R 9 9 9 9 9

9 9 9 9 9

A A A A

A , , , , , A A A A

A , , , , ,

9 9 9 9 % 9

9 9 9 9 9

V V V V V

V V V V

V 0 0 0 0 0 V V V V

V 0 0 0 0 0

0 0 0 0 0

O O O O O O O O O O O O O O O O O O O O

O O O O O

O O O O O O O O O O O O O O O 3 O O O O O

O O O O O

L L L L L L L L L L 6

L L L L L

U U U U U U U U U U

U U U U U

U U U U

U p p p p p

p p p p p

K K K K K

K K K K

K 3 3 3 3 3 K K K K

K 3 3

3 3

3 K K K K

K 3 3 3 3 3

3 3 3 3 3

0 0 0 0 0

R R R R

R 0 0 0 0 0

R R R R 0 0 0 0 0 R R R R

R 0

0 0 0 0 R R R R R

R R R R R

, , , , ,

A A A A

A , , , , ,

A A A A

A 1 1 1 1 1 A A A A

A 1 1 1 1

1 A A A A

A 1 1 1 1 1

1 1 1 1

5 1

5 5 5 5 5

t A A A A

A 5 5 5 5 5

A A A A A 5 5 5 5 5 A A A A

A 5 5 5 5 5 A A A A

A t 3

V V V V V V V V V V V V V V V V V V V V V V V V V t

t t t

t p p p p p

p p p p p

p p p p p p p p p p

3 3 3 3 3

3 3 3 3 3 3 3 3 3 3

0 0 0 0 0

0 0 0 0 0 0 0 0 0 0

, , , , ,

, , , , , 3

1 1 1 1 1

1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 4

5 5 5 5 5

5 5 5 5 5 5 5 5 5

t f 5

p p p p f p

p p p p f p p p p p p

2 2 2 2 2

2 2 2 2 2 2

2 2 2 2

9 9 9 9 9

9 9 9 9

, , , , ,

L L L L L , , , , ,

L L L L L 5 5 5 5 5

L L L L L 5 5 5 5 5 3 5 5 5 5 5

5 5 5 5 5

O O O O O

O O O O O O O O O O O O O O O O O O O O

D D D D D 5

D D D D D D D D D D

D D D D D

p p p p p

L L L L L p p p p p

L L L L L p p p p p L L L L L

3 3 3 3 3

U U U U U 3 3 3 3 t 3

U U U U U 3 3 3 3 3

U U U U U

O O O O O

O O O O O 1 1 1 1 1

O O O O O

1 1 1 1

PROJEKT. PUMPLA PROJEKT. PUMPLA PROJEKT. PUMPLA PROJEKT. PUMPLA PROJEKT. PUMPLA 1

1 1 1 1

PROJEKT. PUMPLA PROJEKT. PUMPLA PROJEKT. PUMPLA PROJEKT. PUMPLA PROJEKT. PUMPLA 1

PROJEKT. PUMPLA PROJEKT. PUMPLA PROJEKT. PUMPLA PROJEKT. PUMPLA PROJEKT. PUMPLA

p p p p

p PROJEKT. PUMPLA PROJEKT. PUMPLA PROJEKT. PUMPLA PROJEKT. PUMPLA PROJEKT. PUMPLA

p p p p

p PROJEKT. PUMPLA PROJEKT. PUMPLA PROJEKT. PUMPLA PROJEKT. PUMPLA PROJEKT. PUMPLA

p p p p p

5 p p p p p

p p p p p , , , , ,

, , , , ,

A A A A A 7 7 7 7 7

A A 2 2 2 2 2 A A A 7 7 7 7 7

A A A A A 2 2 2 2 2 7 7 7 7 7

A A A A A

2 2 2 2 2 7 7 7 7 7

2 2 2 2 2

D D D D D

D 5 D D D D

D D D D D 0 0 0 0 0

D D D D D 9 9 9 9 9 0 0 0 0 0

9 9 9 9 9 0 0 0 0 0

9 9 9 9 9 p p p p p

p p p p p

, , , , ,

, , , , L L L , L L

L L L L , , , , L ,

L L L L L , , , , , 3 3 3 3 3

L L L L L 5 5 5 5 5 3 3 3 3 3

5 5 5 5 5 3 3 3 3 3

5 5 5 5 5 U U U U U 3 3 3 3 3

5 U 5 U U U 5 5 U 5 U U U U U

U U U U U

0 0 0 0 0

0 0 0 0

t 0

0 0 0 0 0 0 0 0 0 0

0 0 0 0 0 3 0 0 0 0 0

0 0 0 0 0 0 0 0 0 0

0 0 0 0 0

A A A A A

A A A A A , , , , ,

, , , , ,

5 5 5 5 5 5

5 5 5 5 5

A A A A A 5 5 5 5 5

A A A A A 5 5 5 5 5 A A A A A 5 5 5 5 5

A A A A A

0 0 0 0 0

, 0 0 0 0 0

0 0 0 0 0

- - - - -

- - - - - L L L L L

- - - L - - L L L L

L L L L L

t L L L L L

2 2 2 2 2

2 2 2 2 2 A A A A p p p p p A

2 2 2 2 2 A A A A A p p p p p

A A A A A p p p p p

A A A A A p p p p p A A A A A p p p p p

3 3 3 3 3

0 0 0 0 0 3 3 3 3 3

0 0 0 0 0 3 3 3 3 3 0 0 0 0 0

0 0 0 0 0

1 1 1 1 1

- - - - , , , , , -

- - - - - , , , , ,

h h h h 2 2 2 2 2 h

h h h h h 2 2 2 2 2

0 0 0 0 0

3 3 3 3 3 0 0 0 0 0

3 3 3 3 3

3 3 3 3 3 a a a a a

3 3 3 3 3 a a a a a a a a a a a a a a a a a a a a

0 0 0 0 0

0 0 0 0 0 p p p p p

p p p p p

p p p p p p p p p p

3 3 3 3 3

h h h h h 1 1 1 1 1

h h h h h 1 1 1 1 1 h h h h h 1 1 1 1 1

, , , , ,

4 4 4 4 4

a a a a a 4 4 4 4 4

a a a a a 4 4 4 4 4 a a a a a

0 0 0 0 0

0 0 0 0 0 0 0 0 0 3 0 3 t 5

t 3

5 3

t t pp

t pp3311

3311,,,7700

p p p p p

t p p p p p

p p p p p p p p p p

3 3 3 3 3

3 3 3 3 3 3 3 3 3 3

1 1 1 1 1

1 1 1 1 1 1 1 1 1 1

, , , , ,

9 9 9 9 9

9 9 9 9 9 t 9 9 9 9 9

5 5 5 5

5 5

5 5 5 5 5

5 5 5 5 5 5 5 5 5

5 3

p p p p p

3 p p p p p

p p p p p p p p p p

3 3 3 3 3

3 3 3 3 3 3 3 3 3 3

1 1 1 1 1

1 1 1 1 1 1 1 1 1 1

, , , , ,

2 2 2 2 2

2 2 2 2 2 2 2 2 2 2

5 5 5 5 5

p p p p p

p p p p p p p p p p

3 3 3 3 3

3 3 3 3 3 3 3 3 3 3

0 0 0 0 0

0 0 0 0 0 0 0 0 0 0

, , , , ,

0 0 0 0 0

0 0 0 0 0 0 0 0 0 0

0 0 0 0 0

0 0 0 0 0 0 0 0 0 0

p p p p p

p p p p p p p p p p

3 3 3 3 3

3 3 3 3 3 3 3 3 3 3

1 1 1 1 1

p p p p p 1 1 1 1 1

p p p p p 1 1 1 1 1 p p p p p

, , , , ,

3 3 3 3 3 , , , , ,

3 3 3 3 3 p p p p p , , , , ,

3 3 3 3 3 p p p p p 2 2 2 2 2

p p p p p 2 2 2 2 2

2 2 2 2 2

2 2 2 2 2 3 3 3 3 3

2 2 2 2 2 3 3 3 3 3 0 0 0 0 0

3 3 3 3 3 0 0 0 0 0

0 0 0 0 0

, , , , ,

, , , , , 1 1 1 1 1

0 0 0 0 0 1 1 1 1 1

0 0 0 0 0

, , , , ,

0 0 0 0 0 , , , , ,

0 0 0 0 0 5 5 5 5 5

5 5 5 5 5 5 5 5 5 5

0 0 0 0 0

0 0 0 0 0 0 0 0 0 0

p p p p p

p p p p p p p p p p

3 3 3 3 3

3 3 3 3 3 3 3 3 3 3

1 1 1 1 1

1 1 1 1 1 1 1 1 1 1

, , , , ,

3 3 3 3 3

3 3 3 3

3 3 pp

0 0 0 0

0 pp33

0 0 0 0

0 pp33

0 0 0 0

0 33

0 0 0 0

0 3311 0 0 0 0 0 3311,,, 4 ,,,,7755 ,

3 5

p p p p p

p p p p p p p p p p

3 3 3 3 3

3 3 3 3 3 3 3 3 3 3

2 2 2 2 2

2 2 2 2 3 3 2

, , , , ,

4 4 4 4 3 4 4

4 4 4 4 4

4 4 4 4 4 4 4 4 4 4

0 0 0 0 , 0

0 0 0 0 0

0 0 0 0 5 0

p p p p p

p p p p p p p p p p

3 3 3 3 3

3 3 3 3 3 3 3 3 3 3

0 0 0 0 0

0 0 0 0 0 0 0 0 0 0

, , , , ,

4 4 4 4 4

4 4 4 4 4 4 4 4 4 4

5 5 5 5 5

p p p p p

p p p p p p p p p p

3 3 3 3 3

3 3 3 3 3 3 3 3 3 3

0 0 0 0 0

0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 5

, , , , ,

, , , ,

, 3

7 7 7 7 7

7 7 7 7 7 7 7 7 7 7

0 0 0 0 0

0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 VABAVOOLUREGULAATOR VABAVOOLUREGULAATOR VABAVOOLUREGULAATOR VABAVOOLUREGULAATOR VABAVOOLUREGULAATOR

VABAVOOLUREGULAATOR VABAVOOLUREGULAATOR VABAVOOLUREGULAATOR VABAVOOLUREGULAATOR VABAVOOLUREGULAATOR VABAVOOLUREGULAATOR VABAVOOLUREGULAATOR VABAVOOLUREGULAATOR VABAVOOLUREGULAATOR VABAVOOLUREGULAATOR

VABAVOOLUREGULAATOR VABAVOOLUREGULAATOR VABAVOOLUREGULAATOR VABAVOOLUREGULAATOR VABAVOOLUREGULAATOR

p p p p p

p p p p p p p p p p

3 3 3 3 3

3 3 3 3 3 3 3 3 3 3

1 1 1 1 1

1 1 1 1 1 1 1 1 1 1

, , , , ,

0 0 0 0 0

0 0 0 0 0 0 0 0 0 0

0 0 0 0 0

0 0 0 0 0 0 0 0 0 33 0 5

34,

p p p p p

p p p p p p p p p p

3 3 3 3 3

3 3 3 3 3 3 3 3 3 3

1 1 1 1 1

1 1 1 1 1 1 1 1 1 1

, , , , ,

4 4 4 4 4

4 4 4 4

3 4

0 0 0 0 0

0 0 0 0 0 0 0 0 0 3 0

, 5 34

p p p p p

3 3 3 3 3 p p p p p

3 3 3 3 3

3 3 3 3 3 4

3 3 3 3

3 3

3 3 3 3 3

1 1 1 1 1 3 3 3 3 3

1 1 1 1 1

, , , , , 1 1 1 1 1

, , , , ,

4 4 4 4 4

4 4 4 4 4 , , , , ,

, , , , ,

4 4 4 4 4

0 0 0 0 0 4 4 4 4 4

0 0 0 0 0

0 0 0 0 t 0 0 0 0 0 t 0 33

tLLO 33 DUA ALLA 33,5 -- % 3300 hh t

aa LLaauu p p p p

p uu p p p p

p uu p p p p p gg p p p p

t p ggee 3 3 3 3

3 ee 3 3 3 3

3 ss 3 3 3 3 3 ss 3 3 3 3

t 3 ssoo 1 1 1 1

1 oooo 1 1 1 1

1 oo 1 1 1 1

1 oo 1 1 1 1 1 oo

1 1 1 1

t 1 oo pp

SEIREPUNKT SEIREPUNKT SEIREPUNKT SEIREPUNKT SEIREPUNKT pp , , , ,

, SEIREPUNKT SEIREPUNKT SEIREPUNKT SEIREPUNKT SEIREPUNKT pp , , , ,

, SEIREPUNKT SEIREPUNKT SEIREPUNKT SEIREPUNKT SEIREPUNKT ppkk

, , , ,

, SEIREPUNKT SEIREPUNKT SEIREPUNKT SEIREPUNKT SEIREPUNKT kk , , , ,

, kk 4 4 4 4

4 kk 4 4 4 4

4 rr 4 4 4 4

4 rr

0 0 0 0 t 0

5 0 0 0 0

0 II

0 0 0 0

0 II , 0 0 0 0

0 II 0 0 0 0

0 IIlllm

3 lllm 5 m

3 m

, t aa 4

3 aatttss 3 tttss t 3 ssaalll llluu oojjjaa jjjaassssee tLLO 22,,,77 kk ODU kkm

UALLA

3 A

3 -- t , 5 -- 3 --

3 1144 hh

hhaat t

, 5 3 t 3

4 3 4

5 ,

4 3

5 3

5 3 p31,40 p31,40 p31,40 p31,40 p31,40 p31,40 p31,40 p31,40 p31,40 p31,40 p31,40 p31,40 p31,40 p31,40 p31,40 p31,40 p31,40 p31,40 p31,40 p31,40 p31,40 p31,40 p31,40 p31,40 p31,40 LEPPEMÄRGID

f % Alam-Pedja ajutine piirang (NATURA) Ulila turbatootmisala mäeeraldus Passiivne reservvaru planeeritud tammid kuivendusvee äravoolukraav planeeritud vabavooluregulaator ja põhja kõrgusega kogujakraav perspektiivse voolusuuna 0 kuivenduskraavide voolusuund planeeritud pumbajaam Ulila turbatootmisala mü piir karjäärid lodupuhastuseks kasutatavad ammendatud turbakarjäärid planeeritud seirepunkt ja Alam-Pedja LKA meters 200 400 LISA 1 Taimestik ja loomastik

Ulila turbatootmise alal kavandatavat tegevust ja selleks kaasnevaid otseseid ja kaudseid mõjusid tuleb vaadelda koos tootmisalaga piirnevate Natura 2000 alade ja looduskaitsealadega ning seal kaitstavate kaitsekorralduslike väärtustega. Sellest lähtuvalt tuuakse alljärgnevalt lühikeülevaade enam mõjutatavatest kooslustest ja seal elavatest olulisematest liikidest ning antakse ka hinnang võimalikule mõjule, mis kaasneb turbatootmise ja sellelt alalt ärajuhitavate vete sattumisega Elva jõkke ning edasi Emajõkke.

Ulila sooala on võetud kasutusele turba tootmiseks juba ammu. Esmalt varuti kütteturvast karjääri meetodil, mille tulemusena tekkisid ulatuslikud madalaveelised turbakarjäärid. Karjääriviisiline tootmine lõpetati 1970 aastate paiku ja nii karjäärid kui ka selle vahealad hakkasid metsastuma. Praeguseks on enamus aladele kasvanud noor männi-kase segamets. Vähe lagunenud turba (nn. allapanuturba) tootmine on jätkunud ja laieneb, mistõttu on oluline vaadelda selle mõju ümbritsevatele elupaikadele ja Natura aladele tervikuna. Kuna arendatav turbavaru kasutuse ala piirneb ühest küljest Alam-Pedja Looduskaitse alaga, siis on oluline hinnata kavandatud tegevuse mõju selle ala kaitsekorralduslikele väärtustele ja - väärtuslikele elupaikadele, liikidele ning keskkonnale tervikuna.

Turbatootmise otsene ja olulisem mõju piirnevatele aladele ja siinsele loomastikule ning taimestikule avaldub raba ja siirdesoo ilmeliste puistute ja taimekoosluste pindala vähenemisega ning lageda turbatootmise ala laienemise tõttu. Tootmisala kuivendamiseks pumbatakse kraavidesse kogunenud vesi endistesse karjäärijärvedesse kust see valgub kraavide kaudu Elva jõkke. Sellega seoses võivad ilmnevad järgmised ohud: 1. Turbatootmise ajal võib toimuda tuule erosioon ja kuivanud turvast võib kanduda tuultega piirnevatele aladele ja ka veekogudesse. Suurim oht võib olla see Emajõe veele üleujutuste perioodil. 2. Avatud tootmisala laienemisega aheneb siirderabas elavate loomade elupaikade pindala ja piirdekraavide ning lage ala on teataval määral levikutõkkeks. 3. Väljapumbatav vesi võib ohustada vee-elustikku 4. Tootmise intensiivistumisega suureneb häirimisfaktor

Andmaks hinnangut võimalikele ohtudele piirneva ala taimestikule ja loomastikule, esitame alljärgnevalt lühikese ülevaate turbatootmisala lähikonna elupaikades elavatest liikidest, esmajoones vee-elustiku liigilisest koosseisust.

ULILA TURBATOOTMISALA NING ALAM-PEDJA VEEKOGUDE JA SELLE KALADAVÖÖTME TAIMESTIK

1 Karjäärides kasvavast ronttaimestikust on domineeriv pilliroog, ahtalehine hundinui ja tarnad. Ujulehtedega ja veesisestest taimedest esineb kollane vesikupp, ujuv-penikeel, räni kardhein ja mändvetikad. Madalates roostikusisestes lompides kasvab vesihernes (tabel).

Oluliselt liigirikkam on karjääride vaheala ja metsapiirkonna taimestik, kuid selle kirjeldamine on liial mahukas ja selleks puudub ka vajadus, kuna nendele liikidele turbatootmisega avalduv mõju lähtub peamiselt servaalade niiskusrežiimi muutusest ja metsastumise protsessidest. Siinsele puis- ja siirderabale on iseloomulik kattekold, sookail, kanarbik, pohl, sinikas ja paiguti ka mustikas.

Karjäärida vahealade taimestik on sekundaarse tekkega ja siin on valitsevaks kõrrelised, pilliroog ning avatud kohtades taastub kanarbik, pohl ja sookail. Siinne taimekooslus ei oma kaitsekorralduslikku väärtust, küll aga siinsed taastuvad puistud omavad metsamajanduslikku tähtsust.

Eraldi käsitlemist vajavad Alam-Pedja veekogud: Elva jõgi, Emajõgi ja selle vanajõed. Suuremad vooluveekogud on suhteliselt vähese taimestikuga, mis on tingitud nende suurest süvisest ja järskudest kallastest. Taimestikurikkamad kohad jõgedel on nende koolme ja vanajõgede suudmealade piirkonnad. Taimestiku vöönd on sügavate jõelõikude piirkonnas kitsas, madalates kohtades võib katta taimestik kogu jõe põhja. Madalad jõelõigud on aga reeglina kiirevoolulised ja seetõttu kasvavad siin peamiselt nendele kohtadele iseloomulikud taimed oma veesiseste lehtedega. Nendele kohtadele on tüüpilised järvkaisel, kõõlusleht, kollane vesikupp, harvem teised taimed. Madalaveelistes ja vaikse vooluga piirkondades on valitsevad konnaosi, kõõlusleht, vesitakjad, kollane vesikupp ja paiguti valge vesiroos. Kalda servaalasid palistab Pedja ja Põltsamaa jõe toitaineterikastes kohtades vesikress, kõõlusleht, suur parthein, konnarohi ja paiguti luigelill. Kalda servapealseil kasvavad valitsevalt püst- kastik, tarnad, paiguti esineb pilliroo saarikuid. Suure osa jõgede kallastest katavad puittaimed ja põõsad. Puudest on ülekaalus pajud, hall- ja must lepp ning kask. Kõrgematel kaldaaladel esineb kohati ka haaba, mida on koprad tugevasti kahjustanud.

Üksikasjalikum ülevaade taimestiku kohta esitatakse vastavas tabelis kus on toodud jõgede ja vanajõgede taimestiku kirjeldused. Selles esitatakse peamised taimeliigid ja hinnatakse ka nende esinemise ohtrus viia palli süsteemis järgmise tähistuse kohaselt: x-esinevad üksikud eksemplarid; xx- esineb; xxx- esineb arvukalt ja laial alal; xxxx- esineb vööndina ja on domineeriv taimeliik; xxxxx- esineb massiliselt ja katvalt nii ühtlase vööndina kui ka ulatuslike saarikutena.

Taimede liigiline koosseis on karjääri aladel, vanajõgedes, Emajões ja ka teistes voolu- ning seisuveekogudel suhteliselt ühetüübiline, kuid see on pidevalt vahelduv domineerivate liikide poolest, sõltudes peamiselt kalda ekspositsioonist valguse ja voolu suhtes, puittaimede levikust ja loomulikult pinnasest ja selle ajaloolisest kujunemisest. Selles mõttes on iga veekogu lõik oma taimkattega erinev nii ajas kui ka selle kasvukoha eripäradega, mille

2 kirjeldamine pole täiuslikult mõeldav, seetõttu esitatakse järgnevalt vaid dokumenteeritud andmed uurimispiirkondade vee- ja kaldataimestikust ( tabel 1).

Tabel 1. Ülevaade peamiste taimeliikide esinemisest Ulila turbatootmispiirkonna lähiveekogude uurimisaladel (N. Laanetu, 1997 ja 2008 täpsustatud andmeil).

Liigi nimetus ja Taimestiku uurimise olulisemad kohad (ladina keelne lühend) Ulila turba Elva jõe Emajõgi Ilmatsalu Emajõe vj. karjäärid alamjooks vanajõgi Arbri koold PUUD-PÕÕSAD Kuusk (Picabi) x Mänd (Pinsul) xxx Kadakas (Juncom) x Hall-lepp (Alninc) xxx xxxx xxxx xxx x Must-lepp (Alnglu) x x x Sookask (Betpub) xxxxx xxx xx x Arukask (Betpen) x x x Haab (Poptre) xx x x x Tamm (Querob) x Pärn (Tilcor) x Vaher (Acepla) x Jalakas (Ulmgla) x Toomingas (Padavi) x x xx x Pihlakas (Sorauc) xx x xx x Paakspuu (Fraaln) xxxxx xx xxx xxx Pajud (salix sp) xxxxx xxxxx xxxxx xxxx xx ROHTTAIMED Kattekold (Lycann) xxx Konnaosi (Equlim) x xxxx xxx xxx xx Varsakabi (Calpal) x xxxx xxx xx xx Jõgisärjesilm (Battri) xx Suurtulikas (Ranlin) xx x x Sootulikas (Ranfla) x V-vesiroos (Numalb) x xx xx K- vesikupp (Nuplut) x xxxxx xxxx xxx xxxx Soopihl (Compal) xx xx x x H- kukesaba ((Lytsal) x xxx xx x Räni kardhein (Cerdem) xxxxx Männas vesikuusk x xx x xx (Myrver) Harilik kuuskhein xxx x xx (Hipvul) Mürkputk (Cicvir) x xx x Jõgiputk (Siulat) x xxxx xxxx xx xx H- vesiputk (Oenaqa) x xx x x x Ubaleht (Mentri) x xx Kõõlusleht (Sagsag) x xxxxx xxxxx xxxx xx H- konnarohi (Alipla- x xxx xxxx xx x aqu) Luigelill (Butumb) xx xxx x x Kassitapp (Conarv) x xxx xxxxx xxx xx

4 Harilik maavits (Soldul) xx xxx xxx x x Vesimünt (Menaqu) xx x x Vesikress (Roramp) x xxxx xxx xx xxx Mõru jürilill (Carama) xx xx x x Pilliroog (Fracom) xxxxx xx xx xx xxx Roomav kastehein xx xxx xxx xx xx (Agrsto) Püstkastik (Calneg) xx xxx xxx xxx xxx Päideroog (Typharu) x x xxx x xx Rooghein (Scofes) x x xx xx Suur parthein (Clymax) xx xxx xxx xxx xxx Harilik parthein (Clyflu xx xx xxx xx xx Järvkaisel (Schlac) xx xx xx xx x Metskõrkjas (Scisyl) x xx xxx Sooalss(Elepal) x xxx xxx xxx xx Harilik vesikanep xxx xx x (Eupcan) Kolmisruse (Bidtri) xxx xxxx xxx xxx x Longus ruse (Bidcer) x x x Jõgioblikas (Rumhyd) x x x x Vesioblikas (Rumaqu) x xx x Vesikirburohi (Polamp) xx xx xx xx xx Mõru-kirburohi (Polhyd x Ujuv penikeel (Potnat) xxxx x xxx xxx Läikpenikeel (Potluc) xx x xx x Heinpenikeel (Potgra) xxx xxx xx Kaeluspenikeel(Potper) xx xxx xxx xx Kalmus (Acocal) xx x x Kollane võhumõõk xxx xx x x (Iripse) Haruline jõgitakjas xx xx xx (Spaere) Lihtjõgitakjas (Spasim) xxx xxxx x x Luga (Juncus sp.) xxx xxx xx Hulgajuurne x x vesilääts(Spipol) Väike lemle (Lemmin) xxx xxxx xx xxx xxx Ristlemle (Lemtri) x xxx x xxx x Vesikatk (Elocan) xxxx xxx xx xx xx Vesikarikas (Stralo) xxx xx x xx xxx Konnakilbukas(Hydmor) x x xx Ll-hundinui (Typlat) xxxx x Ah-hundinui (Typang) xxxx xx x Tarnad (Carex sp) xxx xxxxx xxxxx xxxxx xxxxx

5 ULILA TURBATOOTMISALA NING ALAM-PEDJA LODUSKAITSEALA VEEKOGUDE JA SELLE KALDAVÖÖTME IMETAJAD

Andmaks hinnangut turbatootmiseks tehtavate tööde ja Ulila sooalal kavandatava pikaajalise tegevusega on vajalik teada siinse loomastiku eripära ja selle seost Alam-Pedja looduskaitseala ja Natura 2000 aladega. Siinse ala loomastiku eripära määravad sood, metsad ja veekogud. Kultuurmaastikele omased liigid esinevad siin madala arvukusega, loodusmaastike liigid aga vastavuses elupaikade levikuga.

Ülevaate loomaliikide elupaigalises levikust ja arvukusest Alam-Pedja looduskaitsealal ja sellega külgneval Ulila turbatootmise piirkonnas annab alljärgnev ülevaade ja vastav selgitav tabel (tabel 2.).

TABEL 2 Ulila turbatootmisalal ja Alam-Pedja looduskaitsealal esinevate imetajate elupaigaline levik ja suhteline arvukus.

Liik Esinemine Esinemine Natura Kavandatud tegevuse turbatoomise 2000 alal ja võimalik mõju liigile piirkonnas külgnevatel aladel Siillased Erinaceidae Ei esine Esineb Ulila asula Mõju puudub piirkonnas madala Siil Erinaceus europaeus arvukusega Karihiirlased Soricidae Esineb madala Esineb madala Otsene mõju üksnes Vesimutt Neomys fodiens arvukusega arvukusega Elva vahetult karjäärides ja jões vanajõgedes kaevanduspiirkonnas, kraavides ning Emajões kuid seal liik puudub või on juhuslik Metskarihiir Sorex araneus Esineb madala Esineb Mõju ei ole arvukusega taimestikurikastes arvestatav, kuna liik puistutes ja on tootmisalal kaldabiotoopides juhuslik või puudub Mutt Talpa europaea Ei esine Esineb Elva jõe Mõju puudub kaldapiirkonnas ja Karjääride servaaladel

6 Tootmisala Arvukamalt Otsene mõju puudub. Käsitiivalised Chiroprera piirkonnas esinevad Emajõe. veelendlane juhuslikult Elva jõe Ulila pargi Myotis daubentoni esinevad kuid ja vanade tiigilendlane vanade karjääride karjääride ning Myotis dasycneme kohal esinevad Keeri järve ja Nattereri lendlane sagedamini vanajõgede Myotis nattereri piirkonnas

Ei esine Madala arvukusega Mõju puudub Närilised Rodentia ja juhuslik esineja Oravlased.Sciuridae raba servaala Orav Sciurus vulgaris metsades

Kobraslased Castoridae Esineb arvukalt Arvukas Elva jões, Mõju puudub Kobras Castor fiber vanadel Emajões ja turbakarjääridel ja vanajõgedes vahekraavidel Hamsterlased Cricetidae Esineb kraavides Arvukas jõgede Mõju pole oluline Mügri Arvicola terrestris karjääride kallastel ja servaaladel taimestikurikastes piirkondades Ondatra Ondatra Ei esine Varemalt (1950- Mõju puudub zibethicus 1983) periooditi väga arvukas, praegu juhuslik Jäneselised Lagomorpha Esineb serva Vähearvukas Mõju väike ja seotud Jäneslased Leporidae aladel siirderaba suuremate metsade elupaiga kvaliteedi Valgejänes Lepus timidus metsades siirderabade halvenemise ja piirkonnas vähenemisega Halljänes Lepus europaeus Ei esine Esineb põldudega Mõju puudub piirnevates metsades ja võsastikes Kiskjalised Carnivora Tootmisalal ei Esineb kõikides Mõju kaudne ja Kärplased Mustelidae esine, karjäärides jõgedes, minimaalne sõltuvalt Saarmas Lutra lutra esineb vanajõgedes ja mõjust kalastikule Kraavides. Mink Mustela vison Ei esine Elva jões, Emajões Mõju puudub vanajõgedes, karjäärides ning kraavides -arvukas Tuhkur Mustela putorius Ei esine Arvukus madal, Mõju puudub esineb arvukamalt kultuurmaastike piirkonnas Kärp Mustela erminea Juhuslik esineja Veekogude ja Mõju ei ole oluline serva ala kraavide kraavide ja karjääride kaldavöötmes

7 piirkonnas Nirk Mustela nivalis Servaaladel Muutuva Mõju ei ole oluline madalaarvukusega arvukusega siirdesoo ja niitude piirkonnas Metsnugis Martes martes Juhuslik esineja Muutuva Mõju puudub arvukusega kõikidel metsaaladel Mäger Meles meles Esineb kõrval Madala arvukusega Mõju pole oluline olevate karjääride Üksikud isendid turba küngastes elavad kaitsealal, servaala piirkonnas Koerlased Canidae Esineb, karjääri Suhteliselt kõrge Mõju puudub ja pole Kährikkoer Nyctereutes piirkonnas arvukusega oluline protsyonoides arvukas servaaladel ja kõikides kaitseala piirkondades Rebane Vulpes vulpes Esineb karjääri Suhteliselt kõrge Mõju puudub ja pole servaalal arvukusega oluline kõikides piirkondades Hunt Canis lupus Juhuslik Kaitsealal Mõju puudub ja pole regulaarne esineja oluline Karulased Ursidae Ei esine Esineb Alam-Pedja Marjasoode Karu Ursus arctos kaitseala keskosas, vähenemisega mõju Laugesoos juhuslik olemas kuid antud esineja. kohas vähe oluline Kaslased Felidae Esineb servaala Alam-Pedja Mõju vähe oluline ja Ilves Felis lynx metsades loodusalal tavaline seotud saakloomade arvukuse muutustega ja häirimisfaktori suurenemisega Sõralised Artiodactyla Esineb karjääri Tavaline liik Mõju vähe oluline ja Hirvlased.Cervidae vahealadel ja piirnevates metsa seotud elupaikade Põder Alces alces servaala ja soode piirkonnas ahenemise ja siirdesoos häirimisfaktori suurenemisega Metskits Capreolus Ei esine, Kultuurmaastikega Mõju puudub või capreolus vähearvukas piirnevates metsa tühine. karjääride ja sooaladel servaaladel arvukas Sigalased Suidae Esineb karjääri Soostike Mõju puudub Metssiga Sus scrofa servaaladel servaaladel ja arvukalt kultuurmaastikega piirnevates metsades arvuks

8 LINNUD ULILA KARJÄÄRIDEL JA ALAM-PEDJA LOODUSKAITSEALAL

Linnustik on turbatootmise alal vaene, kuid endiste turbatootmisest jäänud madalaveelistel ja roostikku täiskasvanud karjääridel on see suhteliselt rikas. Samuti peatub kevadise üleujutuse perioodil Emajõe luhal rohkesti rändel olevaid linde. Läbirändel peatuvate veelindude hulgas on märkimisväärseteks väikeluik ja laululuik ning arvukalt sukelparte. Alam-Pedja piirkonnas on registreeritud 61 liiki haudelinde, sealhulgas 36 värvulist, 11 kurvitsalist, 8 hanelist jt. Kaitsealustest liikidest pesitsevad luhaaladel rukkirääk, täpikhuik, rohunepp.

Emajõe ja järvede piirkond on toitumisalana ka merikotkale, kalakotkale ja musttoonekurele. Viimati nimetatud liigid on ka Ilmatsalu kalakasvatuste regulaarsed külastajad ning neid kohtab ka Ulila vanade karjääride kohal toitumas. Siin on rohkesti pesitsevaid veelinde ja ka arvestatavalt rikkalik kalastik.

Kaljukotka pesitusalad jäävad enamasti Laeva raba piirkonda, kuid toitumislennul külastab see liik ka Laugesoo ala.

Natura 2000 alade linnustik ei ole ohustatud, kuna tootmisala on juba praegu valdavalt lage ja vähese puistuga, mistõttu selle laienemine servaalade suunas ei muuda oluliselt linnustiku elutingimusi.

Märkimist väärib aga endise turbatootmise ala karjäärid, mille ühte osa kavandatakse võtta kasutusele ka tootmisalalt ärapumbatava vee selitamiseks. Vanad ja taimestikku täis kasvanud karjäärides on head pesitsuspaigad sinikael pardile, tuttvardile, punapea vardile ja tuttpütile ning sarvikpütile. Arvukalt esineb siin ka kõrkja- ja rästas-roolind. Karjääride vahealadel esineb ka nurmkana, kes on enamasti põldude ja avatud maastike liik. Vähese arvukusega esineb freesturba ja karjääriala servapiirkonnas teder ja laanepüü.

Uuringute perioodil 1975-1976 registreeriti siin pesitsemas 500 paari naerukajakaid, 20 paari kalakajakaid 25 paari jõgitiire, sinikaelparte 25 kuni 50 pesapaari, tuttvarte 5 võimalik kuni 10 paari, , piilparte loendati 7 paari, sarvikpütte 3 paari ja 2 paari väiketülle. 1975 aasta sügisel nähti siin kolme põldpüü parve - kokku 34 isendit. Sulgimisperioodil peatus karjääridel ligikaudu 150 punapea ja tuttvardi isalindu vahekorras 1:2 tuttvartide kasuks. Arvukalt pesitses kõrkja- ja rästasroolinde – kumbagi ligikaudu 10 paari. Karjääri vahealade puistus ja pajupõõsastes oli rohkesti haraka ja varese pesi. Karjääri piirkonnas nähti toitumislennul ka 2 hiireviu ja ühte roo-lookulli paari. Servaala kaasikutes registreeriti ka tetrede kahte parve (5 ja 11 isendit).

TABEL 3 Ulila turbatootmisalal ja Alam-Pedja looduskaitsealal esinevate kaitsealuste ja tähelepanu väärivate linnuliikide elupaigaline levik ja suhteline arvukus.

Liik Esinemine Esinemine Natura Kavandatud turbatoomise 2000 alal Alam- tegevuse võimalik piirkonnas Pedja loodusalal mõju liigile Tuttpütt (Podcri) Turbakarjääridel Esineb Keeri Mõju puudub pesitseja järvel Sarvikpütt ((Podaur) Turbakarjääridel Võimalik esineja Mõju puudub pesitseja Keeri järvel Hüüp (Botste) Ei pesitse Pesitseb Keeri Mõju puudub

9 järvel Hallhaigur (Ardcin) Külastab karjääri Esineb Mõju puudub tiike Must-toonekurg ((Cicnig) Külastab karjääri Esineb Mõju puudub tiike Valge-toonekurg (Ciccic) Ei esine (ülelennul) Esineb arvukalt Mõju puudub

Kühmnokk-luik (Cygolo) Turbakarjääridel Arvukas rändel Mõju puudub pesitseja Emajõe luhal ja Keeri järvel Laululuik (Cygcug) Peatub rändel Arvukas rändel Mõju puudub turbakarjääridel Emajõe luhal ja Keeri järvel Väikeluik (Cygcol) Võib peatuda Üksikud isendid Mõju puudub turbakarjääridel Emajõe luhal läbirändel Rabahani (Ancfab) Peatub rändel Arvukas läbirändel Mõju puudub turbakarjääridel Emajõe luhal ja põldudel Suur-laukhanu (Anaalb) Peatub rändel Arvukas läbirändel Mõju puudub turbakarjääridel Emajõe luhal ja põldudel Viupart (Anapen) Pesitseb Arvukas läbirändel Mõju puudub turbakarjääridel Emajõe luhal ja Keeri järvel Sinikael-part (Anapla) Pesitseb Tavaline pesitseja Mõju puudub turbakarjääridel Rääkspart (Anastr) Peatub karjääri Pesitseja Mõju puudub veekogudel Luitsnokk.part (Pnacly) Peatub karjääri Vähearvukas Mõju puudub veekogudel pesitseja Piilpart (Anacre) Peatub karjääri Pesitseja Mõju puudub veekogudel Rägapart (Anaqer) Peatub karjääri Pesitseja Mõju puudub veekogudel Punapea-vart (Aytfer) Peatub karjääri Pesitseja, arvukalt Mõju puudub veekogudel rändel üleujutatud luhaalal Tuttvart (Aytful) Pesitseb karjääri Pesitseja, arvukalt Mõju puudub veekogudel rändel üleujutatud luhaalal Merivart (Aytmar) Peatub karjääri Arvukas läbirändel Mõju puudub veekogudel üleujutatud luhaalal Sõtkas (Bucgla) Peatub karjääri Hajusalt rändel - Mõju puudub veekogudel pesitseja Rohukoskel (Merser) Peatub karjääri Kevadrändel Mõju puudub veekogudel peatuvad üleujutatud luhaalal ja jõgedel

10 ning järvel Rooloorkull (Ciraer) Pesitseb ja toitub Pesitseja Keeri Mõju puudub karjääriala järvel piirkonnas Kanakull (Accgen) Kasutab Vähearvukas Mõju puudub toitumisalana pesitseja Hiireviu (Butbut) Juhuslik esineja Tavaline pesitseja Mõju puudub Merikotkas (Halalb) Kasutab karjääri Alam-Pedjal Mõju puudub veekogusid pesitseja, Emajõgi toitumisalana ja vanajõed toitumisala Kaljukotkas ((Aquchr) Juhuslik esineja Pesitseja, seotud Mõju puudub rabamaastikega Väike-konnakotkas Juhuslik külastaja Pesitseja, Mõju puudub (Aqupom) toitumisala luhaalad Kalakotkas (Panhal) Kasutab karjääri Pesitseja Mõju puudub veekogusid toitumisalana Metsis (Teturo) Ei esine Vähearvukas Mõju puudub Alam-Pedja rabaservade piirkonnas Teder (Tettet) Vähearvukas Hajusa leviku ja Elupaigad servaala piirkonnas madala arvukusega vähenevad Laanepüü (Bonbon) Vähearvukas Tavaline metsade Mõju puudub piirnevates piirkonnas metsades Nurmkana (Perper) Esineb karjääri Kultuurmaastike Mõju puudub vahealadel piirkonnas madala arvukusega Rukkirääk (Crecre) Ei esine Niitude ja luha Mõju puudub aladel hajusa levikuga Täpikhuik (Porpor) Karjääriveekogudel Pesitseb Keeri Mõju puudub vähearvukas järvel ja Emajõe vanajõgedel Lauk (Fulatr) Arvukas karjääri Arvukas roostikes Mõju puudub roostike Tait (Galchl) Esineb Vähearvukas Keeri Mõju puudub järvel Sookurg (Grugru) Peatuvad rändel Pesitseja ja Mõju puudub raba avatud alal toitumispaigad luhal ja põldudel Kiivitaja (Vanvan) Esineb avatud Pesitseja niitudel Mõju puudub tootmisala ja põllu maastikes piirkonnas Tutkas (Phipug) Ei esine Läbirändel Mõju puudub luhaalal

11 Suurkoovitaja ((Numarq) Rändel juhuslik Pesitseja ja Mõju puudub esineja läbirändel luhaalal Metstilder (Trioch) Esineb karjääride Tavaline pesitseja Mõju puudub alal ja tootmisala metsakraavidel ja kraavidel toitumas luhaservades Metskurvits (Scorus) Karjääri vahealadel Tavaline pesitseja Mõju puudub tavaline pesitseja Rohunepp((Galmed) Ei esine Pesitseja Emajõe Mõju puudub luhaalade puiirkonnas Tikutaja (galgal) Mängulennul Tavaline pesitseja Mõju puudub tavaline luhaalade ja võsastike piirkonnas Naerukajakas (Larrid) Karjääridel Keeri järvel Mõju puudub pesitsuskoloonia pesitsusala ja toitumispiirkonnad Kalakajakas (Larcan) Karjääridel Veekogud on Mõju puudub pesitseja toitumisaladeks Hõbekajakas (Lararg) Esineb Juhuslik esineja Mõju puudub toitumispaigad prügilad ja suured järved. Kägu (Cuccan) Esineb Tavaline pesitseja Mõju puudub Kodukakk (Stralu) Ei esine Esineb Ulila pargis Mõju puudub Händkakk (Strura) Juhuslik esineja Tavaline metsade Mõju puudub piirkonnas Musträhn (Drymar) Harva Alam-Pedja Mõju puudub metsades tavaline pesitseja Hallpea-rähn (Piccan) Ei ole teada Vähearvukas Mõju puudub pesitseja Alam- Pedja Suur-kirjurähn (Denmaj) Esineb Tavaline Mõju puudub Valgeselg-kirjurähn Esineb karjääri alal Kopra elupaikades Mõju puudub (Denleu) sage pesitseja Väike kirjurähn (Denmin) Juhuslik esineja Esineb Mõju puudub VÄRVULISED (36 liiki) Rästas-roolind (Acraru) Arvukas pesitseja Arvikas Keeri Mõju puudub karjääri roostikes järvel Kõrkja-roolind (Acrsch) Arvukas pesitseja Arvikas Keeri Mõju puudub karjääri roostikes järvel ja vanajõgede roostikes.

KAHEPAIKSED JA ROOMAJAD ULILA KARJÄÄRIDEL JA ALAM- PEDJA LOODUSKAITSEALAL

Amfiibide ja reptiilide fauna on esindatud Alam-Pedja looduskaitsealal ja Ulila karjäärides Eestis elavate põhiliste liikidega. Siin puuduvad Eesti haruldasemad liigid: harivesilik Triturus cristatus, kõre Bufo calamita, rohekärnkonn Bufo viridis , kivisisalik Lacerta agili). 1997 ja 2007 aastal toimunud välitööde käigus ei leitud siit nastikut Natrix natrix, vaskussi Anguis fragilis ja mudakonna Belobates fuscus, kuigi nende esinemise kohta on teateid varasematest aegadest ja lähialadelt. Nii on mudakonna leitud Ilmatsalust ja selle lähikonnas tiikidest.

TABEL 4 Ulila turbatootmisalal ja Alam-Pedja looduskaitsealal esinevate konnade ja roomajate elupaigaline levik, suhteline arvukus ja kavandatava tegevuse võimalik mõju.

Liik Esinemine Esinemine Natura Kavandatud turbatoomise 2000 alal Alam- tegevuse võimalik piirkonnas Pedja loodusalal mõju liigile Kahepaiksed e. Amfiibid Tähnikvesilik x xxx Mõju puudub Triturus vulgaris Kärnkonn Bufo bufo xxxx xxxxx Mõju puudub Rohukonn xxxx xxxx Mõju minimaalne Rana temporaria Rabakonn Rana arvalis xxxxx xxxxx Elupaiga vähenemine Rohelised konnad Mõju puudub Tiigikonn Rana lessone x x Veekonn Rana kl. xxx xxxx Mõju puudub esculenta KOKKU 6 liiki 6 liiki Vähe oluline Roomajad e. Reptiilid Arusisalik xxx xxx Vähe oluline Lacerta vivipara Rästik Vipera berus xx xxx Aheneb eluala KOKKU 2 liiki 2 liiki Mõju vähe oluline

Kahepaiksed e. amfiibid on Ulila karjäärides ja Alam-Pedja looduskaitsealal esindatud kuue liigiga ja roomajad kahe liigiga

KAHEPAIKSED

Tähnikvesiliku levik on seotud suurel määral sobivate kudemis- ja talvitumiskohtade olemasoluga. Teda on leitud arvukamalt taimestikurikastes kuid mitte väga mudastes tiikides, lumesulamisvee lompides, ja kraavides Kärevere, Siniküla, Utsali, Tõllasaare, Ristsaare, Villemi, Trulli, Vaibla ja Reku piirkonnas (Laanetu, 1997). Tähnikvesilikku võib pidada siinsetel aladel tavaliseks liigiks, kuigi tema levik on seotud enamasti liivaste ja

13 taimesikurikaste piirkondadega, siinsete kraavide, lompide ja tiikidega. Teda pole leitud rabade piirkonnast, küll aga esineb ta nende servaalade kraavides. Talvituspaikadeks eelistab ta kivivaremeid, puidu ja risu kuhjatisi ning pehme ja hästi soreda pinnasega paiku kuhu ta saab talveks kaevuda. Ulila karjäärides on leitud teda V ja II karjäärist.

Kärnkonn on üle Eestis laialt levinud liik. Teda esineb arvukamalt kultuurmaastike ja kuivemate elupaikade piirkonnas. Suurte soomassiivide piirkonnas on ta vähemarvukas, kuid esineb siiski. Kärnkonn on veekogudega seotud kevadisel kudemise perioodil. Ta on üks esimesi kudema tulijaid varakevadel, kasutades selleks üleujutatud ja päikese käes soojenenud luhaalasid ja lompe, tiike, kraavide ning jõgede vaikse vooluga kohti. Kudemisveekogudes on vajalik tarnade, kõrreliste või muude tugevamate vartega taimede olemasolu, kuhu koevad nad oma kudunöörid.. Kärnkonn on Alam-Pedja looduskaitsealal tavaline liik siinsetel heina- ja aiamaadel. Ulila karjäärides leidub seda liiki madala arvukusega kõikides karjäärides ja ka Elva jões. Talvitumiseks poeb ta pehmesse pinnasesse või prahihunnikutesse.

Rohukonn on kõige enam tuntud ja meie aladel laialt levinud liik. Rohukonna elutsükkel on seotud veega kevadisel kudemisperioodil ja talvitumise ajal. Talvitumiseks kogunevad rohukonnad järvedes ja jõgedes allikate piirkonda, kus võib olla neid mitmeid sadu isendeid. Suvine toitumisperiood on seotud veekogude kaldavöötme ja niiskemete aladega. Rohukonna võib aga kohata ka metsades ning põldude piirkonnas. On levinus praktiliselt kõikides biotoopides, olles suhteliselt haruldane raba ja siirdesoo piirkonnas. Siin on ülekaalus rabakonn. Ulila karjäärides leidub vaid kudemisseltsinguid, kuid turbatootmiseks kavandatud ala piirkonnas liik praktiliselt puudub. Võib esineda vaid serva aladel.

Rabakonna elupaikadeks on soo, raba ja metsa alad. Kudemise paikadeks on madalaveelised, kiiresti soojeneva veega luhaalad puhmaste ja põõsaste vahel, järvesopid ja tiigid. Rabakonna marja ja kulleste areng kestab vees üle kahe kuu. Seejärel rändavad nad järve kaldaala biotoopidesse toituma. Talvitumiskohtadeks on enamasti maismaa niisked augud, turbased pinnased urud ja muud kohad. Teda on leitud keskmise arvukusega ka Ulila turbatootmisala servade raba ja siirdesoo alal. Rabakonna levila viimastel aastakümnetel on Eestis märgatavalt laienenud. Tema arvukus on oluliselt kasvanud võrreldes rohukonnaga. Tegevuse laienemisega aheneb teataval määral rabakonnale sobivate elupaikade territoorium, kuid see on tühine arvestades liiki elupaikade üldist ulatust ja kvaliteeti tootmisalast kaugemal.

Rohelistest konnadest esineb Ulila ja Alam-Pedja lk, piirkonnas kahte liiki. Tiigikonna tüüpiliste tunnustega asurkondi on leitud Eestis mõnedel Tartu ümbruskonna tiikides ja Ulila karjäärides. Hilisemad uuringud näitasid aga seda, et siin leidub ka hübriidsete tunnustega isendeid, mille järgi tuli neid määratleda veekonnadeks. Alam- Pedja looduskaitseala servaaladel leiti (väljaspool kaitseala) tiigikonna tunnustega konni Siniküla tiikides, kus aga domineerivateks oli hübriidsete tunnustega veekonna eksemplarid (Laanetu 1997). Valdavalt on tegu ka Ulila karjäärides hübriidsete isenditega st, veekonnaga.

ROOMAJAD

Roomajad e, reptiilid on Eestis esindatud viie liigiga. Nende levik on seotud kuivemate piirkondadega. Niiskemates võsastikes, rabadel ja sooaladel võib kohata vaid rästikut ja arusisalikku. Roomajad eelistava periooditi päikesele avatud paiku ja see määrab oluliselt ka nende leviku ja sesoonse lokaliseerumise.

14 Arusisalik on üle Eest laialt levinud liik. Ta sünnitab oma pojad ja see annab sellele liigile suuremad võimalused elada ka suhteliselt karmides ja jaheda kliimaga piirkondades. Teda kohtab arvukalt nii kuivadel sooaladel, rabal ja rabailmelistes maastikes kui ka metsades ja raiesmikel. Meelis paikadeks on kõrgemad põndakud, kus on võimalusi varjumiseks ja avatud kohti päikesevannide võtmiseks. Viimane on üsna oluline, sest arusisaliku kandeaeg kestab 70-90 päeva ja sellel perioodil peavad saama loomad soojendada ning hankida piisavalt toitu. Eriti sobivad selleks puuvirnad, heina ja risu kuhjatised.

Alam-Pedja looduskaitseala maastikutüüpide mitmekesisus pakub selleks häid võimalusi. Arusisalik on arvukam raba servaaladel, raiesmikel ja niidetavatel luhaheinamaadel. Madal on tema asustustihedus rabamassiivide keskosa piirkonnas. Ulila karjääride servaaladel esineb liik keskmise arvukusega. Turbatootmise laienemine ei ohusta liiki, küll aga koonduvad turbatootmise servaaladel asuvate kännuhunnikute piirkonda nad elutsema, sest siin on head varje ja toitumise tingimused ning võimalused soojendamiseks. Seega teataval määral kavandatud tegevus isegi parandab liigi elutingimusi, kuid kännuhunnikute mehhaniseeritud koristamine ja ümberpaigutamine põhjustab enamuse isendite hukkumise.

Rästik on kogu Eesti mandrialal ja saartel laialt levinud liik. Kõrgema arvukusega leidub teda metsa ja siirdesoo ning rabade piirkonnas. Teda kohtab suhteliselt ühtlase arvukusega kogu kaitsealal. Ilmatsalu koolu taga kraavi kaldapiirkonnas asub üks rästikute talvituspaikades kus nähti ühel kevadel korraga paarkümmend isendit kraavi kallastel laiali (Kaarel Pensa andmeil). Rästikut leidub kogu kaitsealal, kuid tema arvukus ja loomade lokaliseerumine sõltub oluliselt klimaatilistest tingimustest ja suurvee perioodidest. Kevadel leidud teda talvituspaikade piirkonnas (nende paiknemine vajaks tulevikus täpsemat selgitamist), põuastel suvedel siirduvad nad luha aladele ja veekogude kallaste piirkonda. Selle määrab ilmselt toidu olemasolu ja vesi. Ulila turbatootmise ala laienemine piirab mõnevõrra liigi eluala, kuid siia rajatavad kõrgemad kraavikaldad võivad osutuda soodsateke talvituspaikadeks ja seega paranevad liigi talvitustingimused, mis on liigi arvukust limiteerivaks teguriks.

KALASTIK ULILA KARJÄÄRIDES, ELVA JÕES JA ALAM-PEDJA LOODUSKAITSEALA VEEKOGUDES

Ulila karjääride kalastiku kohta hinnangud põhinevad 1976 aastal tehtud uuringutel ja hilisemast perioodist (2007) on saadud täpsustavaid andmeid kohalikelt kalastajatelt. Elva jõe ja Alam-Pedja veekogude kohta on saadud põhilised andmed endiselt kalastajal Kaarel Pensalt ja täpsustavat infot ka Arvi Järvekülg`i (2001) monograafiast „Eesti jõed“.

Vastavasisuline ülevaade on esitatud alljärgnevas tabelis (tabel 5)

TABEL 5 Ulila turbatootmisala karjääride ja Alam-Pedja looduskaitseala veekogudes esinevate kalade liigiline koosseis, suhteline arvukus ja tegevuse võimalik mõju.

Liik Esinemine Esinemine Elva Kavandatud tegevuse turbatoomise ala jões ja Emajões võimalik mõju liigile karjäärides Haug Esox lucius xxxx xxxx Mõju puudub Teib Leiciscus leuciscus x Mõju puudub Tõugjas Aspius aspius x Mõju puudub Koger Carassius carassius xxxxx x Hapnikudefitsiidi

15 võimalik sagenemine Turb Leuciscus cephalus - xx Mõju puudub Säinas L. idus x kudemise ajal xxx Mõju puudub Särg Rutilus rutilus xxxx xxxxx Mõju puudub Roosärg Scardinius x xx Mõju puudub erythrophthalmus Latikas Abramis brama x kudemise ajal xxxx Mõju puudub Linask Tinca tinca xxxx x Hapnikudefitsiidi võimalik sagenemine Karpkala Cyprinus carpio ? xx (vanajõgedes) Mõju puudub Lepamaim Phoxinus ? x Mõju puudub phoxinus Mudamaim Leucaspius xx x Mõju puudub delineatus d. Angerjas Anguilla anguilla ? x Mõju puudub Luts Lota lota - x Mõju puudub Hink Cobitis daenia ? xxx Mõju puudub Vingerjas Misgurnus fossilis ? xx (vanajõgedes) Mõju puudub Luukarits Pungitis pungitis xxx xx Hapnikudefitsiidi võimalik sagenemine Kiisk Acerina cernua - x Mõju puudub Ahven Perca fluviatilis xxxx xxxx Hapnikudefitsiidi võimalik sagenemine KOKKU (võimalik 20 liiki) 10 20 Mõju kalastikule vähe oluline

Kavandatud tegevuse mõju Ulila karjääri ja Elva jõe kalastikule saab toimuda peamiselt väljapumbatava vee kahjuliku mõju tõttu. Turbatootmise alalt väljapumbatava vee kvaliteeti mõjustab peamiselt turbase hõljumi esinemine vees. Turbaste setete suurte koguste sattumine karjääride vette ja Elva jõkke võib põhjustada hapniku defitsiiti karjäärides esmajoones jääkattega perioodil. Kuna väljapumbatava vee setitamiseks kasutatakse I karjääri ühte sektorit, mille kalastik on suhteliselt vaene, tingitud regulaarsest ummuksile jäämisest, siis edaspidi siia pumbatava suhteliselt hästi aereeritud vesi võiks olla isegi positiivse mõjuga talve perioodil. Paraku ei toimu talveperioodil regulaarset vee pumpamist, mistõttu on märgitud mõju vähetõenäoline. See võib olla arvestatav suurte talviste sulade korral.

Pidades silmas karjääride kalastikku tervikuna, siis on see rikkalikum V ja II karjääris, vaene aga teistes karjäärides. Arvestades asjaolu, et väljapumbatav vesi läbib vaid I karjääri ühte sektorit kus kalastik on vaene (siin esineb püsivalt vaid linask, koger ja luukarits ning mudamaim) siis kavandatav tegevuse ei ole olulise mõjuga karjääride kalastikule.

Mõju Elva jõe kalastikule on väga väike, sest läbides karjääri ja suubudes kraavi kaudu Elva jõkke, taastub vee kvaliteet ning seetõttu ei ole mõju Elva jõe kalastikule oluline.

MAGEVEE LIMUSTE LEVIK JA ARVUKUS ULILA KARJÄÄRIDES JA ALAM-PEDJA LOODUSKAITSEALAL

Turbatootmise alalt väljapumbatav vesi mõjustab esmajoones endist turbatootmise karjääri ühte osa ja karjääridest väljavoolava kraavide ning Elva jõe elustikku.

1987 aastal leiti Elva jõe alamjooksu põhjaloomastikus 32 taksonit. Domineerivaks oli rändkarp Dreissena polymorpha, vesikakand Asellus aqaticus ja väheharjasussid ning ühepäevikute vastsed (arvukaim nendest oli Caenis horatia). 1997 aastal leiti aga Ulila jõe alamjooksu põhjaloomastikus 33 taksonit, kus juhtliigiks oli vesikakand (Järvekülg, 2001.). See liik oli ka väga arvukas 2008 aasta Ulila turbaraba silla juures võetud proovides. Emajõe ja selle vanajõgede uurimiste perioodil 1997 aastal (Laanetu, 1997) ja2008 aasta märtsis tehtud täpsustavate uuringutel pöörati peamine tähelepanu magevee limuste esinemisele karjäärides, nende vahelistes kraavides ja Elva jões. Saadud tulemused esitatakse järgnevas tabelis (tabel 6).

Tabel 6. Ülevaade magevee limuste esinemisest Ulila turbatootmispiirkonna karjäärides Elva jões, Emajões ja selle vanajõgedes (N. Laanetu, 1997 ja 2008 avaldamata andmeil).

Liigi nimetus ja Magevee limuste liigiline levik erinevates uurimiskohtades (ladina keelne lühend) Ulila turba Elva jõe Emajõgi Vanajõgedes Võimalik Karjäärid ja alamjooks mõju väljavool Anodonta Suur-järvekarp x xxxxx Mõju Anodonta cygnea puudub Hari-järvekarp xx xxxx xxxxx xxx Minimaalne Anodonta piscinalis Väike-järvekarp x xx Mõju Pseudoanodonat puudub complanata Unio Paksuseinaline jõekarp x Mõju Unio crassus puudub Piklik jõekarp x xxx xxx xxxx Minimaalne Unio pictorum Kiiljas jõekarp xxxx xxxx xxxx Minimaalne Uniotumidus Dreisena Rändkarp Dreisena x xxxxx xxxx xx Minimaalne polymorpha Sphaerium Sphaerium rivicola xx xxx xxx xxx Minimaalne Sphaerium corneum xxx xxx x xxxx Minimaalne Pisidium Pisidium amnicum x xx xxx Mõju puudub Teodt Castropoda

17 Jõe-ematigu x? xx x Mõju Viviparus viviparus puudub Järve-ematigu xx xxxxx xxx xxx Mõju Viviparus contectus puudub Mudakukk xxx xxxx xx xxxx Mõju Lymnaea stagnalis puudub Suur sootigu xx x xxx Mõju Lymnea palustris puudub Manteltigu xxx xx xxx Mõju Lymnea glutinosa puudub Kõrvik-punntigu xxx Mõju Lymnea auricularia puudub Piklik-punntigu xxxx Mõju Lymnea peregra puudub Suur merivaiklane xx xx Mõju Succinea putris puudub Sarvtigu xxxx x xxxx Mõju Planorbis corneus puudub Harilik labatigu xxx xx xx xxx Mõju Planorbis planorbis puudub Kiil labatigu xx xxx Mõju Planorbis. carinatus puudub Lombi keeritstigu xx Mõju Bithynia leachi puudub Harilik keeritstigu xxxx xxxxx xxx xxxxx Minimaalne Bithynia tentaculata Põistigu Physa fondalis x xxx xx xxxx Minimaalne Kokku 13 liiki 20 liiki 15 liiki 22 liiki Ei ole oluline

Magevee limuste levik on oluliselt sõltuvuses veekogu ökoloogilistest tingimustest, esmajoones voolu kiirusest ja taimestikust ning arvatavasti ka vee keemilisest koostisest ning veekogu koosluse iseärasustest, selle kalastiku kooseisust ja arvukusest. Karpide areng eeldab kalastiku olemasolu, sest nende pihtvastsed (glohhiidid) parasiteerivad peale väljumist karpidest (lõpuslestadelt) kalade uimedel, lõpustel või nahal. Seega on kalastiku iseloom, selle asustustihedus ka karpide fauna arengu seisukohalt üks olulisemaid tegureid.

Karpide levik, arvukus ja asustustihedus on tihedas sõltuvuses veekogu ökoloogilistest tingimustest, esmajoones voolu kiirusest ja põhja setete iseärasustest. Järvekarbi liigid (Anodonta) asustavad aeglase vooluga või seisvaveelisi vanajõgesid ja jõgesid ning järvi. Suur järvekarp esineb arvukamalt ja dominantliigina vanajõgedes, harijärvekarp domineerib aga vanajõgede suudmealadel Elva- ja Emajões. Siin esineb suur-järvekarp vaid vaikse vooluga jõe koolmetes.

Jõekarbi liikide levik on veelgi rohkem diferentseerunud ja määratud veekogu põhjasetete iseloomu ning voolukiiruse poolt. Paksuseinalist jõekarpi esineb suure asustustihedusega vaid Pedja ja Põltsamaa jõgede kärestike ja kiire vooluga jõe lõikude piirkonnas ning vähearvukalt Elva jões sildade piirkonnas. Piklik ja kiiljas jõekarp esinevad suhteliselt rahuliku vooluga jõe lõikudel, kuid ka nende levik on oluliselt määratud põhja setete koosseisu ja voolu kiiruse ja selle olemasolu poolt. Kiiljas jõekarp praktiliselt puudud vanajõgedes kus puudub vool ja

18 põhjaseteteks on muda. Küll aga on ta arvukas Emajões ja selle vanajõgede suudme aladel, kus on pidevalt kasvõi minimaalne vool.

Magevee tigude arvukus on märkimisväärne turbakarjäärides, vanajõgedes ja kraavides kus esineb vaikse või seisva vooluga kohti, aga ka nendel veekogude lõikudel, kus on aeglane vool ja taimestiku- ning toitaineterikas piirkond.

Pidades silmas magevee tigude liigispetsiifilisi nõudlusi keskkonna tingimuste suhtes, siis iseloomustab nende liigiline koosseis ka piisavalt hästi veekogu ökoloogilisi tingimusi ja selles aset leidvaid muutusi. Regulaarselt hapniku defitsiidiga piirkondades ei esine voolulembeseid liike – paksuseinaline- ja kiiljas-jõekarp. Suhteliselt hästi taluvad hapniku madalat kontsentratsiooni vees mudakukk, sarvtigu, harilik labatigu ja harilik keeritstigu.

KOKKUVÕTTEKS

Alam-Pedja looduskaitseala veekogud on headeks elupaikadeks poolveelistele imetajaliikidele ja vee-elustikule. Siinse vee-elustiku liigirikkuse tagavad suhteliselt hea vee kvaliteediga vooluveekogud ja arvukad vanajõed. Siinse liigirikkus ja elupaikade kaitse on oluline ülesanne ja peamine kaitsekorralduslik eesmärk. Seetõttu tuleb järgida rangelt kõiki inimtegevusega kaasnevaid mõjusid mis võivad kahjustada siinsete elupaikade kvaliteeti ja kaitsekorralduslikke väärtusi.

Olulisemaks kõigist meetmetest on siinse veestiku kaitse. Seetõttu tuleb arvestada võimalikke ohtusid mis kaasnevad ulatusliku pindalaga turbatootmise ala kasutusele võtt. Nendeks on võimalik tuule erosioon ja tootmisala kuivenduskraavidest väljapumbatavale veele Elva jõkke juhtimiseks sobiva kvaliteedi tagamine.

Tuule erosiooni tuleb pidada kõige ohtlikumaks suurvee perioodil, kui Emajõe luhad on üle ujutatud. Sellel perioodil ei ole lubatav tormituultega turbatolmu suurte koguste kandumine laialdasele veealale. Enamasti on suurvete perioodil veel turbatootmine algusjärgus ja töödeldav pinnas niiske ning tuule erosioon tõenäosus väike. Nimetatud võimaliku mõju vähendamiseks oleks soovitav ala metsastamine tuuletõkke ribadega jaotades ala neljaks sektoriks. Paraku vähendab see turbapinnas kuivamise efektiivsust, seetõttu tuleks kõne alla piirdevalli servade metsastamine. Turbatolmu kandumine kaugema maa taha on aga suhteliselt harva esinev nähtus, seetõttu on olemasolev säilinud laugesoos siirdemetsade ala heaks kaitseks Emajõe luhtadele.

Tootmise alalt väljapumbatava veega turbasetete kandumine Elva jõkke on minimaalne, kuna kavandatud on suure pindala ja veemahuga settimise ala I karjääri jõepoolsetes sektorites. Settetiigina kavandatud alal puudub ka selline taimestik ja vee-elustik mis vajak erilist kaitset ja oleks ohustatud. Seega tuleb hinnata turbatoomisel kaasnevaid mõjusid vee-keskkonnale tervikuna vähe olulisteks. Projektiga kavandatud tegevuste keskkonnamõju leevendamiseks kavandatud looduskaitselisi meetmeid võib pidada piisavateks, et tagada Elva jõe ja tootmisalaga piirneva Natura 2000 ala kaitse.

Ekspertülevaate koostas : Nikolai Laanetu

19 LISA 2

MTR reg nr EP10033667-0001 MATER reg nr MP0008-00

TELLIJA: AS Tootsi Turvas Töö nr 07648

Ulila turbakaevandamisala kuivendusvete ärajuhtimiseks vee erikasutusloa taotlus

Juhataja: T.Mugra

Koostaja: K.Raadla

Tallinn 2007 2

SISUKORD

SELETUSKIRI...... 3 1. Taotleja andmed...... 3 2. Vee erikasutuse iseloomustus...... 3 3. Turba kaevandamise tehnoloogia ...... 4 4. Turba kaevandamise mõju põhja- ja pinnaveele ...... 5 4.1. Üldist ...... 5 4.2. Hinnang põhjavee seisundi muutustele turbakaevandamisalade piirkonnas...... 5 4.3. Hinnang pinnavee seisundi muutustele turbakaevandamisalade piirkonnas...... 5 5. Vee kaitse korraldamine Ulila turbakaevandamise alal...... 7 5.1. Kaevandamisalaväliste vete möödajuhtimine...... 7 5.2. . Kuivenduskraavide settesüvendid ja ülepääsude sissevoolutorud...... 7 5.3. Settebasseinid...... 9 5.4. Puhastuslodu ...... 11 5.4.1. Puhastuslodu seire ja hooldus ...... 11 6. Reostuskoormus turbakaevandamisalalt ...... 12

LISAD Lisa 1 – Avaldus vee erikasutuse taotlemiseks Lisa 2 – Maa õiguspärast valdust tõendavad dokumendid Lisa 3 – Kooskõlastused

GRAAFILINE OSA Joonis 1 – Asendiplaan M1:10 000 3

SELETUSKIRI

1. Taotleja andmed Ärinimi AS Tootsi Turvas Registrikood 10021374 Aadress Tööstuse 1, Tootsi vald Vastutava isiku nini Helen Nikkarev, keskkonnaspetsialist Kontaktinfo, telefon 4471558 fax 4471540 elektronpost [email protected] Vee erikasutuse piirkond Tartumaa, Puhja vald Tegevusala kood (EMTAK) 103010- turba tootmine ja töötlemine. Suubla nimi ja kood Elva jõgi, kood vee1036500, Laugesoo pkr-i kaudu Ilmatsalu ojasse, kood vee1039000; Väljalaskme koordinaadid Elva jõkke 6471644, 642944 ja Laugesoo pkr-i 6474691; 645810.

AS Tootsi Turvas on Soome kontserni VAPO OY-sse kuuluv ettevõte, mille põhitegevuseks on turba ja turbatoodete tootmine ning müük. Toodetakse ka puidul ja turval põhinevaid biokütuseid ning ehitatakse turbatootmiseks vajalikke masinaid. Töötajaid üle 450.

2. Vee erikasutuse iseloomustus Vee erikasutust tingib Ulila turbatootmisalal turba kaevandamine, mille käigus toimub kuivendusvee ärajuhtimine pumpamisega loduala (turbakarjäärid) kaudu suublasse Elva jõkke (kood vee1036500) ja idaosas turbakarjääride taga olevalt ca 60 ha alalt isevoolselt karjääride kaudu Laugesoo peakraavi ja sealt edasi Ilmatsalu ojasse (kood vee1039000). Pumpla valgala pindala on ca 500 ha. Käesoleva dokumentatsiooniga taotletakse vee erikasutusluba AS Tootsi Turvas Ulila turbatootmisalale (katastritunnus 60502:004:0035 üldpindalaga 717.85 ha), millest mäeeraldise pind on 655,40 ha sh 133,8 ha on passiivne reservvaru pind. Vastavalt Veeseaduse §8 lõikes 2 nimetatud tegevused, mis nõuavad vee erikasutusluba on käesoleval juhul tegemist järgmistega: - p.4, juhitakse heitvett ja teisi vett saastavaid aineid suublasse; - p.5, toimub veekogu tõkestamine, paisutamine, veetaseme alandamine või hüdroenergia kasutamine; - p.9, vee kasutamisel muudetakse vee füüsikalisi või keemilisi või veekogu bioloogilisi omadusi. Turba kaevandamiseks pinnakihilisel meetodil on vajalik alandada pinnasevee taset Ulila kaevandamisalal. Mäeeraldise keskosa väljakud mahatöötatud sellisele tasemele, et isevoolselt suubla kõrgete ja isegi keskmiste veeseisude korral ei ole võimalik saavutada vajalikku kuivendusnormi. Sellest tulenevalt on ette nähtud piirata väljaspoolt pealevalguvad veed tammidega, tammid tuleb teha kohtadesse kus maapinna kõrgus on madalam kui 34,50 m. Kogu tammidega piiratud alalt kuivendusveed pumbatakse olevatesse ammendatud turbakarjääridesse, mis töötavad nii settebasseinina kui ka lodualana, milledest vesi voolab äravoolukraavi kaudu Elva 4 jõkke. Lodualaks kujundatakse ca 50 ha karjääritiike, mis paiknevad Laeva metskonna maaüksusel katastritunnusega 60502:004:0036. Passiivse varudega alast ida poole jääval ca 60 ha alal on ettenähtud eesvooluna kasutada Laugesoo peakraavi, millesse kuivendusvesi juhitakse isevoolselt läbi kõrvalasetsevate ammendatud turbakarjääride, mis samuti töötavad lodupuhastitena. 2005.a. on koostatud AS Kobras poolt Ulila turbatootmisala poldri põhiprojekt, kus on lahendatud:poldriala piirdetammid, millega lõigatakse ära pealevalguvad veed; kogujakraavide rekonstrueerimine selliselt, et kogu poldriala vesi suunatakse ühte punkti- pumpla kogumisbasseini; pumpla ja pumplast äravoolukraav turbakarjääri. Kogu poldrialalt ärapumbatav vesi suunatakse äravoolukraavi kaudu olevasse ammendatud karjääri, mis töötab nii settebasseinina kui ka lodualana. Ulila turbatootmisala maavara kaevandamisluba kehtib 2019.a. maikuuni ja vee-erikasutusluba taotletakse Veeseaduses määratud maksimaalseks ajaks so viieks aastaks. Selle aja jooksul on võimalik idapoolsetel väljakutel turvast kaevandada isevoolse kuivendusega, pärast viite kaevandamisaastat nendel väljakutel tuleb siin rakendada täiendavaid meetmeid kuivendusvete ärajuhtimilel (pumpamine).

3. Turba kaevandamise tehnoloogia AS Tootsi Turvas kasutab Ulila tootmisalal pinnakihilist tootmistehnoloogiat kasutades selleks parimat võimalikku tehnikat (BAT- best available technique), mis on selline nüüdisaegne tegutsemisviis, mille kasutamine on tema eeliseid ja kulutusi arvesse võttes majanduslikult ja tehniliselt vastuvõetav ning tagab keskkonnanõuete parima täitmise. Turba kaevandamist võib jagada kaheks põhimõtteliselt erinevaks toomistehnoloogiaks: - pinnakihiline tootmine; - karjääriviisiline tootmine. Ulila tootmisalal kasutatakse pinnakihilist tootmistehnoloogiat. Pinnakihilise kaevandamise juures toimub turbakihi mahatöötamine õhukeste kihtidena pidevalt sama pinna peal. Kasutatakse kahte erinevat pinnakihilist tootmistehnoloogiat – - freesturba tehnoloogia; - tükkturba tehnoloogia. Freesturba tootmisel loetakse tootmisperioodiks (hooaeg) ajavahemikku mai keskelt kuni augusti lõpuni. Jämedalt arvestades on hooaja pikkuseks 100 päeva. Kasvuturbal nõutakse osakeste suurust suuremat kui kütteturbal, millest tingituna freesitava kihi paksus on erinev. Kasvuturbal on freesitava kihi paksus 15-20 mm ja kütteturbal keskmiselt 11 mm. Freesitud kihi paksusest sõltub turba kuivamisaeg. Üks tsükkel koosneb järgmistest operatsioonidest: freesimine, pööramine, vallitamine, kogumine. Kõigi nende operatsioonide tegemiseks on vastavad masinad ja mehhanismid, mida võib ühe operatsiooni jaoks olla väga erinevaid. Turvas aunatatakse vastavalt vajadusele, tavaliselt 2…3 tsükli järel. Turba kogumiseks kasutatakse pneumaatilisi kogujaid, mis tekitavad tunduvalt vähem turbatolmu kui mehhanilised. Pinnakihilisel tootmisel on kasutusel kaks koristustehnoloogiat. Freesturba kogumine pneumaatiliste punkerkogujatega või mehaaniliste kogujatega. Punkerkogumise korral tehakse aunad väljakute ühte otsa väljaveotee äärde, pikemate väljakute puhul ka mõlemasse otsa. Kasutatakse ka lahuskoristuse meetodit, mis tähendab seda, et kogumine on tsüklist eraldatud. Mitme tsükli toodang kogutakse väljaku keskele valli ja kogumine toimub tsükliväliselt tavaliselt 5 sel ajal kui ilmastik ei ole soodne turba kuivamiseks. Sellega on võimalik suurendada tsüklite arvu ja sellega ka toodangu mahtu pinnaühikult. Freesturba hooajatoodanguks 1 ha võib jämedalt arvestada kasvuturbale maksimaalselt 200 t/ha aastas, keskmiselt 140..160 t/ha aastas. Ulila turbatootmisalal on lähiaastatel kavas kaevandada turvast pinnakihilisel meetodil frees- ja tükkturba tehnoloogiaga. Väljavedu rabast toimub raudteetranspordiga ja ratastraktorite järelkärudega Ulila pakkimistsehhi.

4. Turba kaevandamise mõju põhja- ja pinnaveele

4.1. Üldist Turbakaevandamisaladel, vaatamata suhteliselt väikesele alale, tekitab sealne tegevus hulgaliselt keskkonnamõjusid. Turba kaevandamisega seonduvad keskkonnamõjud võib jagada kaheks: - soo kuivendamisega ja tootmisalade ehituse ning korrashoiuga seotud mõjud; - turba kaevandamisega seotud mõjud. Eesmärgiks on mõjude vähendamine veekeskkonnale, seetõttu pöörame põhitähelepanu just sellele. Rabade kumera pinna tõttu on sademed nende ainus veeallikas. Pinnavesi ümbritsevatelt aladelt mõjutab vaid rabade servaalasid- märesid. Kumer pind on ka põhjuseks, miks äravool rabast toimub radiaalse vooluna kõrgemast keskosast madalamate servaalade suunas. Äravool rabast toimub peamiselt horisontaalse filtratsioonina turbalasundi ülemises kuni 60 cm paksuses kihis. Vertikaalne filtratsioon põhjavette moodustab rabade veebilansist väikese osa, sest turbalasundi alumise osa veeläbilaskevõime on väga väike. Olenemata sademete hulgast suudab raba oma iseregulatsioonimehhanismiga hoida veetaseme stabiilsena.

4.2. Hinnang põhjavee seisundi muutustele turbakaevandamisalade piirkonnas Turbamaardlate evitamisvõimaluste hindamisel tuleks arvestada palju voolab põhjavett ümbritsevatelt aladelt madalsoodesse. Kuivendusjärgse põhjavee taseme alanemine võib karstialadel ulatuda madalsoost 1-2 km, liivaaladel 0,5-1 km kaugusele. Kui põhjavesi on surveline, juhitakse ära suures koguses puhast vett. Siirdesoo ja raba puhul on oluline, kas turba all on hästi vettjuhtiv liiv ja lõheline paas või muda-savi kaitsekiht. Esimeisel juhul hakkab soovesi kuivenduskraavides maa sisse neelduma ja kogu soo võib kuivada. Ulila kuulub sellesse klassi, kus turbakihi all on vettpidav savika moreeni ja peenliiva kiht, mis on halvasti vettjuhtivad kihid, mistõttu otsest ühendust põhjaveega siin ei täheldata..

4.3. Hinnang pinnavee seisundi muutustele turbakaevandamisalade piirkonnas Looduslike lagerabade tasase ja suure pinna tõttu vee äravoolukiirus on seal väga väike ja sinna on kogunenud märkimisväärne veekogus. Sellised lagerabad toimivad äravoolutippude tasandajatena ja need vähendavad suuresti üleujutusi. Soo kuivendusvõrgu rajamine suurendab tugevasti vees heljumisisaldust, kui normaalselt suuremad vooluhulgad uhuvad vastkaevatud kraavide nõlvu ja põhjasid. Turbatootmisega seoses heljumi ja lahustunud ainete leostumine kasvab. Seda tingivad äravoolu suurenemine ja tootmisväljakutelt taimetoitaineid kinnipidava taimestiku puudumine. Kuna 6 soopinnas on külmunud novembrist maikuuni, siis keskendub leostumine kevadisele suurveeajale ja suviste valingvihmadest tingitud äravoolutippudele. Suvel suurem osa sademetest peetakse kinni üldiselt tootmisväljakutel ja vesi eemaldub turba halvast veejuhtivusest tingituna peamiselt aurumisega. Keskmisest vihmasematel perioodidel ja sügisel aurumise vähenemise tõttu, kui pinnaäravoolukünnis ületatakse, siis peaaegu kogu sademetevesi moodustub äravooluks. Äravooluvee ainesisalduse ja soost tuleva äravoolu põhjal võib arvutada pindalast sõltuvat leostumist. Talvisel ajal reostuskoormus on suvisest väiksem. Aastatevaheline erinevus võib olla väga erinev olenevalt ilmastikuoludest. Leostumise suurus oleneb soost. See oleneb turba tüübist ja kraavide langust. Hästilagunenud turbad leostuvad kergemini võrreldes vähelagunenud turvastega. Turbakaevandamisaladelt lähtuv fosfori väljakanne võrreldes põllumajandusmaalt tulevaga on vähetähtis olles 3-4 korda väiksem, leostumine püsib kogu tootmisaja vältel looduslikust foonist kõrgem. Heljumi poolt tekitatud kahjud on kõige suuremad tootmisalade eesvooludeks olevates ojades ja jõgedes ja nendega ühenduses olevates järvedes. Turbakaevandamisaladelt lähtuv heljum ei ole ohtlik suurtele järvedele, kuna nende enda orgaanilise aine toodang võrreldes väljastpoolt tuleva reostusega on tihti suurem. Muidugi ka neis võib tekkida mudastumiskahjusid kui heljumi settimine toimub madalates lahtedes. Taimetoitainetest on veekeskkonna eutrofeerumise seisukohalt põhilised fosfor ja lämmastik. Vee hapnikuvaru tarbimine suureneb äravooluveega tuleva ammooniumnitraadi hapendumisel nitraadiks. Ka huumus tekitab looduslikku reostamist, mis vähendab vee hapnikutagavara. Turbatolm võib tekitada keskkonnakahjusid soo lähiümbruses. Tolmuprobleemi suurus oleneb turba lagunemisastmest ja tootmistehnoloogiast. Hästilagunenud turbad tolmavad paremini kui vähelagunenud. Turbatolm sattudes vette suurendab selle reostuskoormust hõljumi ja orgaanilise ainega. Turbatootmise juures põhiline keskkonnakaitseline eesmärk on saada heljumireostus kontrolli alla. 7

5. Vee kaitse korraldamine Ulila turbakaevandamise alal Ulila turbakaevandamisalal kasutatakse järgmisi veekaitse abinõusid: o kaevandamisalaväliste vete möödajuhtimine; o kuivenduskraavide settesüvendid ja ülepääsude sissevoolupäised; o settebasseinid; o kuivendusvete lodupuhastus.

5.1. Kaevandamisalaväliste vete möödajuhtimine Turbakaevandamisalade kuivendusvõrk tuleb rajada selliselt, et väljastpoolt kaevandamisala tulevad veed juhitaks eesvoolu selliselt , et neid ei lastaks kokku kavandamisalalt lähtuva veega. Sellega vähendatakse puhastamist vajava vee kogust ja kuivenduskraavides tekkivad voolukiirused vähenevad ja sellega ka võimalik heljumi kogus mis kantakse äravooluveega kaasa. Ulila kaevandamisalal on ette nähtud piirata pealevalguvad veed tammidega, kuna kaevandamisala pind on ümbritsevast looduslikust alast madalam, siis tamme tuleb rajada küllaltki suures ulatuses. Nn „välisveed“ on siin võimalik juhtida tootmisala ümbritsevatesse karjääridesse ja muudesse äravoolukraavidesse. Nende möödajuhtimiskraavid paiknevad mahatöötamata looduslikul pinnal ja need tehakse madalad, seetöttu need ise ei alanda loodusliku soo põhjavee taset. Tammide asukohad on esitatud joonisel 1. Elva jõe ja Laugesoo peakraavi poolt tuleva üleujutuste takistamiseks on ümber tootmisala projekteeritud kaitsetammid. Need on ette nähtud rajada sinna, kus maapinna kõrgusarvud on väiksemad kui 34,50 m. Tammid rajatakse turbapinnasest, seal kus tammid paiknevad karjääride kõrval võetakse tammi materjal karjääri servast, mujal tammi kõrval olevast turbast tekidades sinna kraavi. Tammi pealtlaius on 4,5 m ja nõlvused 1:3. Tammide vajumise kompenseerimiseks tuleb tammi hari ehitamise käigus tõsta kõrgusele 35,50 m. Poldri kaitsetammide kõrguse määramisel on kasutatud Emajõe veemõõdupostide andmeid, mille järgi aasta maksimaalne 5%-se tagatusega veeseis Elva jõe suudmes on 34,30 m ja turba kaevandamisaegne maksimaalne 5%-se tagatusega veeseis samas 34,00 m.

5.2. . Kuivenduskraavide settesüvendid ja ülepääsude sissevoolutorud Turbakaevandamisa kuivenduskraavide võrk on tihe (vahekaugus 20 m), keskmiselt 500 m/ha. Kuivenduskraave võib kasutada ka settebasseinidena. Kuivendusvõrgu ühe kraavi valgala on väike, mistõttu maksimumvooluhulgad on väikesed ja voolamise tingimused püsivad stabiilsed. Kuivenduskraavile tuleb kaevata umbes 10 m pikkune ja 0,8 m sügavune settesüvendus kraavi suudmesse. See settesüvendus ei saa olla palju laiem kui kuivenduskraav ise, kuna laiem kraav raskendab tootmismasinate liikumist ja tekitab täiendavat reostamise võimalust freesturba osakeste sattumisega kraavi. Kuivenduskraavi suudmesse ülepääsude ette ehitatakse alati sissevoolurajatised, milleks võib kasutada puidust resti, ujuvat dreenitoru, perforeeritud plasttoru, võret või turbafiltrit. Sissevoolurajatise ülesandeks on hoida ülepääsutoru lahti ja takistada heljumi ja ujuvate osakeste sattumist kogujakraavisesse. Katsetega on saavutatud mõnede konstruktsioonide korral kuni 97% heljumi kinnipidamine. 8

Kuivenduskraavide settesüvendused ja ülepääsude päisrajatised

1. Kuivenduskraav 2. Settesüvendus 3. Sissevoolupüstik 4. Ülepääsutoru 5. Kogujakraav 6. Torupais

o Heljum peetakse kinni kuivenduskraavides o Torupais tagab ühtlase voolamise o Puhastamine vastavalt vajadusele, kuid vähemalt 1 kord aastas

5.3. Settebasseinid Settebassein, mis on ühtlasi ka pumpla kogumisbassein on ette nähtud teha pumpla juurde. Settebassein on turbatootmisala põhiline keskkonnakaitseline rajatis, mille ülesandeks on saada heljumireostus kontrolli alla. Settebasseinis voolukiiruse vähenemisega vees hõljuvad tahked osakesed langevad settebasseini põhja. Ujuva turbatolmu eemaldamiseks tuleb üle settebasseini panna ujuv pinnapoom, mis ei lase ujuval prahil ja turbatolmul pumplasse pääseda. Poomiks sobib plasttoru, mille otsad tuleb veekindlalt sulgeda. Poomi tagant tuleb ujuv osis vastavalt vajadusele eemaldada, tootmisperioodil peaks seda tegema iga päev. Vastavate uuringutega (Soome Keskkonnakeskus) on kindlaks tehtud, et settebasseinide dimensioneerimiseks on järgmised lähteandmed: - arvutuslik vooluhulk 150-200 l/s.km² (kevadine 50% maksimumvooluhulk) - voolukiirus vähem kui 1 cm/s - viibeaeg basseinis vähemalt 1 tund - pealtlaius, mis võimaldab settebasseini puhastada (8-14 m) - setteruum vähemalt 4 m³/ha Settebassein asetseb tavaliselt tootmisala servas ja on ühenduses eesvooluga. Settebassein ei tohi asuda üleujutataval alal. Hästi toimiv settebassein peab kinni 34-40% heljumit. Osa heljumist on nii peenike, et see ei setti välja. Lahustunud aineid settebassein ei püüa kinni. Settebasseine tühjendatakse vähemalt üks kord aastas. Ulila tootmisalal on võimalik settebasseinidena kasutada ka ammendatud turbakarjääre, mille maht on piisav ja sette kogumise varu on nendes niivõrd palju, et nende settest puhastamine ei ole vajalik. Siin langeb ära ka settebasseini valgala suuruse nõue, mis tuleneb puhastusmehhanismide haardeulatusest, määravaks on siin voolukiirus, mis peab olema väiksem kui 1 cm/s. Ulila kaevandamisalal settebassein-lodualana kasutatavad karjäärid on minimaalse laiusega ca 200 m ja minimaalse sügavusega 0,5 m, mille korral 1 cm/s kiiruse korral võib läbi settebasseini juhtida 1 m³/s. Kaevandamisaegne maksimaalne vooluhulk on 0,8 m³/s (pumpla max tootlikus).

Settebassein heljumi kõrvaldajana

1. Mõõtülevool 2. Seirepunkt 3. Veepinna mõõtelatt 4. Pinnapoom 5. Sette kuivatusväljak

o Puhastatakse igal aastal o Dimensioneeritakse vastavate eeskirjade järgi

5.4. Puhastuslodu Puhastuslodu planeerimise eesmärgiks on luua head võimalused veepuhastusprotsessi intensiivsele toimimisele. Puhastusprotsessi võib vaadelda järgmiste alaliikidena: - füüsikaline - settimine, filtreerimine läbi pinnase; - keemiline - fosfori absorbeerimine pinnasesse; - bioloogiline - lämmastiku denitrifikatsioon, bioloogiline taimetoitainete tarbimine. Kõik need protsessid vajavad aega hea puhastusefekti saavutamiseks. Seega põhiline planeerimisparameeter on vee tegelik viibimisaeg puhastuslodus. Viibeaega mõjutavad hüdroloogilised ja hüdraulilised näitajad. Hüdroloogiliseks näitajaks on lodusse tuleva vee kogus ja selle ajaline jagunemine. Hüdraulilisteks näitajateks on vee liikumisteed ja kiirused loduala eri osades. Soomes tehtud uurimistööde tulemuste järgi on tõdetud, et lodu pindala korral 5% valgalast piisab nii fosfori ja lämmastiku pidevaks efektiivseks eraldamiseks. Puhastuslodu läbiva vee hulk varieerub sõltuvalt perioodi ilmastikutingimustest suures ulatuses. Maksimumäravool on siiski võimalik vaid pikkade vihmaperioodide korral või ühekordsete ekstreemselt suurte sademetehulkade järel. Sõltuvalt sissepumbatava vee hulgast ja voolukihi paksusest ja laiusest kujuneb vee viibeaeg lodus väga erinevaks. Vabaveelise puhastuse puhul veetase lodus ulatub üle maapinna ning vee liikumine toimub valdavalt läbi taimestiku. Lodualaks planeeritud karjäärides on vee sügavus 50-100 cm, loduala aktiivseks laiuseks võib arvestada 200 m ja pikkuseks 2 km. Lodusse vee juurdeandmine toimub pumpamisega ja planeeritud pumpla maksimaalne voolhulk on 0,8 m³/s. Maksimaalse vooluhulga korral lodus vee liikumise kiirus on alla 1 cm/s ja sellest tulenev viibeaeg on ca 3 ööpäeva. Turba kaevandamise perioodil kui toimub põhiline vee reostamine on vooluhulgad vähemalt poole väiksemad (aeg-ajalt töötab 1 pump), millest tulenevalt võib viibeajaks lugeda ca 1 nädal.

5.4.1. Puhastuslodu seire ja hooldus “Keskkonnaseire seaduse” (RTI 1999, 10, 154) järgi on keskkonnaseire keskkonnaseisundi ja seda mõjutavate tegurite järjepidev jälgimine. Seega tähendab seire mitte ainult keskkonnaseisundi fikseerimist, vaid ka keskkonnale mõju avaldavate operatsioonide ja tegevuste regulaarset jälgimist ning mõõtmist. Seire eesmärgiks on ka tegevuste tulemuslikkuse jälgimine. Settebasseinide ja puhastuslodude puhul on indikaatoriteks eesvoolu juhitava heitvee kvaliteet. Lodusse pumbatava vee seire on oluline selgitamaks lodu puhastusefektiivsust st võimaldab teada saada mil määral paraneb vee kvaliteet lodu läbides. Ulila turbatootmisalale tuleb rajada kaks seirepunkti: - poldriala puhastuslodu väljavoolule; - idaosa isevoolse kuivendusega ala loduala väljavoolule enne Laugesoo pkr-i suubumist. Seirepunktid tuleb ehitada selliselt, et nendele juurdepääs oleks hõlbus ja neis oleks võimalik lihtsalt vooluhulka mõõta. Seirepunktides on soovitav kasutada kolmnurk-ülevoole, millede konstruktsioon tuleb lahendada vastava projektiga. Seirepunktide asukohad on esitatud joonisel 1. Juhul kui vee kvaliteet paraneb ajas ühtlaselt ja piisavalt, võib peale mõne aastast tööperioodi seire sagedust vähendada. Veeproovidest oleks soovitav määrata heljumi, Nüld, Püld, BHT 7, KHT ja pH. Kuna heljumi jämedam fraktsioon settib tõenäoliselt suures osas enne pumplat olevas settebasseinis ja ka pumpla ning lodu vahelises kanalis, siis tuleb neid vastavalt vajadusele 12 puhastada. Üks kord aastas on kohustuslik neid puhastada, see peaks olema sügisel peale tootmisperioodi lõppu. Kui lodu vees peaks toimuma lahustunud toiteelementide (fosfor, lämmastik) sisalduse tõus, siis tuleks vastuabinõuna kaaluda biomassi väljaviimist lodu ökosüsteemist. Seda on arvatavasti kõige lihtsam korraldada talvise niitmisega. Fosfor ja lämmastik vabanevad orgaanilise aine (taimede varis, turvas) lagunemisel ning pinnasevoolu korral peaks suuremas osas taimede juurestiku poolt uuesti omandatama. Toiteelementide sisalduse tõusuks on suurem risk vabaveelise puhastuse puhul.

6. Reostuskoormus turbakaevandamisalalt

Arvestades aastakeskmise äravoolumooduliga 9 l/s km² kujunevad aastased äravoolumahud alljärgnevaks:

Väljalasu nimetus kood m3/ööp m3/kv tuh.m3/a

Seirepunkt 1 1430 (väljavool lodualalt äravoolukravi, x=6473228; y=643241)

Seirepunkt 2 170 (Laugesoo pkr, x=6474686; y=645833)

Suublasse juhitava heitvee saasteainete prognoositavad kogused: Elva jõgi Laugesoo pkr mg/l t/a t/a

BHT7 8,0 11 1,4 KHT 125 179 21 Heljum 25 36 4,3 Üld N 4,0 5,8 0,70 ÜldP 0,12 0,17 0,02

LISA 3 L1 LISA 3 L2 LISA 3 L3 LISA 4 L1

LISA 4 L2

Ametlikud teadaanded Page 1 of 1 LISA 5 L1

Kasutajatugi

04.12.2007 Keskkonnamõju hindamise teated

Tartumaa Keskkonnateenistus teatab Ulila turbakaevandamisala kuivendusvete ärajuhtimise keskkonnamõju hindamise (KMH) programmi valmimisest, programmi avalikust väljapanekust ja avalikust arutelust. Tartumaa Keskkonnateenistus on algatanud vastavalt Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 3 p 1 ja § 6 lõige 1 p 28 alusel, turba kaevandamine suuremal kui 150 ha suurusel alal, keskkonnamõju hindamise. Keskkonnamõju hindamise objektiks on vee-erikasutusloa taotlus AS Tootsi Turvas Ulila tootmisalale. Keskkonnamõju hindamise eesmärgiks on hinnata kavandatava tegevusega kaasnevaid olulisi keskkonnamõjusid. Keskkonnamõju hindamisel on erilise vaatluse all kaevandamise mõju veekeskkonnale ning Alam-Pedja loodus- ja linnualale ja Alam-Pedja looduskaitsealale. Kavandatav tegevus toimub Tartu maakonnas Puhja vallas AS Tootsi Turvas Ulila turbatootmisalal. Kuivendusvee ärajuhtimine toimub ca 500 ha suuruselt alalt, kust vesi pumbatakse olemasolevatesse ammendatud turbakarjääridesse, mis töötavad nii settebasseinina kui ka lodualana ja milledest vesi voolab äravoolukraavi kaudu Elva jõkke. Maardla idaosast ca 60 ha alalt juhitakse kuivendusvesi isevoolselt karjääride kaudu Laugesoo peakraavi ja sealt edasi Ilmatsalu ojasse. Kaevandamisala piirneb Natura 2000 võrgustikku kuuluvate Alam-Pedja loodus- ja linnualaga ja Alam-Pedja looduskaitsealaga. Ulila turbatootmisala maavara kaevandamisluba kehtib 2019. a maikuuni ja praegu taotletakse vee-erikasutusluba. Arendaja on AS Tootsi Turvas (aadress Tööstuse 1, Tootsi vald, Pärnu mk), tel 447 1558, kontaktisik Helen Nikkarev, e-post: [email protected]. Otsustaja ja järelvalvaja on Tartumaa Keskkonnateenistus (aadress Aleksandri 14, 51004 Tartu), kontaktisik Ivo Ojamäe tel 730 2252, e-post: [email protected]. Ekspert on AS Maves (aadress Marja 4d, 10617 Tallinn), tel 656 7300, e-post: [email protected], kontaktisik Silver Riige (litsents KMH0017). KMH programmi avalik väljapanek kestab 05. kuni 19. detsembrini 2007 Puhja Vallavalitsuses, Tartumaa keskkonnateenistuses ja koduleheküljel http://www.envir.ee/236680. Avaliku väljapaneku ajal saab KMH programmi kohta esitada kirjalikke ettepanekuid, vastuväiteid ja küsimusi Tartumaa keskkonnateenistusele. KMH programmi avalik arutelu toimub 20. detsembril 2006 kl 15:00 Ulila Keskuses, Pargi 1, Ulila.

www.ametlikudteadaanded.ee

http://www.ametlikudteadaanded.ee/index.php?act=1&teade=800846 7.04.2008 LISA 5 L2 detsember 2007 3

kõnnitee ehitamise eesmärgil; ma, mida see kohustus endaga kaasa nud kodanik Vello Lauri, kes tutvustas 2) otsus nr 44 Maa munitsipaalomandis- toob. volikogule esialgset eskiislahendust de- se taotlemine - Poriküla külas endi- tailplaneeringu alal. Kavandatud on raja- ne Sadamaplatsi kinnistu Reku sildu- Puhja Vallavolikogu viis sisse muudatuse da parkla ca 20-le autole/ masinale, kõ- misrajatise maaüksusena (6979 m2); 28.02.2001 otsuses nr 14 vee-ettevõtjate vakattega parkimisplats, valvurisoojak, 3) otsus nr 45 Katastriüksuse sihtotstar- määramise ja tegevuspiirkondade keh- võrekaev, välikäimla ja teedest eraldami- be määramine Puhja alevikus Viljan- testamise osas: uueks vee-ettevõtjaks seks madal- ja kõrghaljastus. Volikogu di tee 36 kinnistu jagamiseks ja Kõn- määrati OÜ Emajõe Veevärk Opereeri- kuulas ära esitatud poolt- ja vastuväited, nitee kinnistu omandamiseks; mine kuid otsustas siiski vastu võtta otsuse 4) otsus nr 46 Katastriüksuse sihtotstar- 1) Ulila alevikus alates 01. novembrist detailplaneerinug algatamise kohta Kai- be määramine Puhja alevikus Puhja k.a. mi külas Selmeti kinnistul. Samas pandi Korteriühistu kinnistu jagamiseks ja 2) Rämsi külas alates 01. detsembrist vallavalitsusele kohustus lähteülesannete Kõnnitee kinnistu omandamiseks; k.a. väljastamiseks detailplaneeringu koos- 5) otsuse projekti Mäeselja külas Tooma Samas kustutati vee-ettevõtjate nimekir- tajale ja lepingu sõlmimiseks detailpla- kinnistu jagamise küsimuses vastu ei jast samades piirkondades tegutsenud neeringust huvitatud isiku Vello Lauriga võetud; leiti, et jagatavatel kinnistu- ettevõtjad: koostamise ja rahastamise kohta. tel tekib detailplaneeringu algatamise 1) AS Revo Kommerts vajadus. Valla üldplaneeringu projek- 2) FIE Rein Martinov Kui kõik päevakorrapunktid olid läbi tis on nimetatud maa-ala määratud arutatud, lepiti kokku järgmise voliko- detailplaneeringu kohustusega alaks. Avalduse detailplaneeringu algatamiseks gu istungi toimumise aeg 19. detsembril Kinnistu omanikud peavad tead- Kaimi külas Selmeti kinnistul oli esita- 2007. Vallavalitsuse teated Puhja Vallavalitsus kehtestas oma elluviimiseks ja ehitiste määramine, mil- registrisse kantud kuni 14 aasta (k.a.) 12.11.2007 määrusega nr 6 Puhja alevi- le ehitusprojekti koostamisel on vajalik vanustel lastel. kus AS Sangla Turvas osutatavate veeva- teostada keskkonnamõjude hindamine. Puhja Vallavalitsus maksab jõu- rustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse lutoetust Puhja Vallavalitsuse kassast uued hinnad järgmistes määrades: alates 12. detsembrist 1) ühisveevärgist tarbitava vee hind JÕULUTOETUSED • Uula huvikeskuses 13. dets. kell 7,50 kr/m3, koos käibemaksuga 13.00–14.00 Kooskõlas Puhja Vallavolikogu määru- 8,85 kr/m3; • Ulila keskuses 13. dets. kell 14.00– sega nr. 2 23.03.2006 kinnitatud “Sot- 2) ühiskanalisatsiooni juhitava heitvee 15.00 siaaltoetuste maksmise kord Puhja val- hind 15,0 kr/m3, koos käibemaksu- • Puhja valla päkapikud jagavad lastele las” on Puhja valla jõulutoetus à 100 ga 17,7 kr/m3. maiustuspakke krooni saamise õigus Puhja valla elanike Uued hinnad hakkavad kehtima alates • Ulila keskuse jõulupeol 15. dets. kell registrisse kantud 01. aprillist 2008. 13.00 · eakatel isikutel alates 70. eluaastast; • Puhja seltsimajas 20. dets. kell 13.30– · sügava puudega isikutel; Puhja Vallavolikogu 29.11.2007 otsuse- 16.00 · puuetega lastel; ga nr 48 algatati detailplaneering Puhja • Puhja seltsimaja jõulupeol 20. dets. · Puhja vallast pärit lastekodudes viibi- vallas Kaimi külas 14044 m2 suurusel kell 18.00 vatel kasvandikel; Selmeti kinnistul detailplaneering. • Rämsi huvikeskuse jõulupeol 21. dets. · eestkosteperede lastel; Detailplaneeringu eesmärgiks on kell 18.30 · hooldusperede lastel kui hooldus- krundi sihtotstarbe muutmine maatu- • Puhja vallamajas alates 27. detsemb- lundusmaast transpordimaaks, ehitus- pere leping on sõlmitud Puhja Val- rist. õiguse, tehnovõrkude ja –rajatiste asu- lavalitsusega. koha määramine, keskkonnatingimuste Jõuludeks maiustuspakkide saa- Puhja Vallavalitsus seadmine planeeringuga kavandatava mise õigus on Puhja valla elanike

Tule taevas appi Eda Vihand, järjest. Summad ulatuvad 20 kroonist kuni 3000 kroonini. See maanõunik unustamine läheb kalliks maksma, sest viivist arvestatakse alates esimesest maksmata tähtajast 0,06% päevas. Väga ebameeldiva üllatusena sai vallavalitsus Maksuametist Kellel endal on kahtlusi maksmata maamaksu osas võite he- Puhja valla maamaksuvõlglased seisuga 30.11.2007. listada telefonil 730 0642 (maanõunik) ja täpsem info tasumise 196 meie valla territooriumil olevat kinnistu omanikku on kohta Maksu-ja Tolliametist 730 5012, 730 7112. unustanud maamaksu maksmata kas osaliselt või mitu aastat Ärme lähme võlgadega uude aastasse. LISA 5 L3 4 PUHJA VALLA LEHT Veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuse hinna põhjendus tarbijatele

Kadri Sada, olnud korras, küll aga ei vasta keskkonnakaitselistele nõuetele Sangla Turvas ASi pearaamatupidaja Puhja asulat teenindav reoveepuhasti, mille renoveerimise üha suurenevad saastetasude määrad (aluseks keskkonnatasude Veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuse hinna kujunda- seadus) ettevõttele peale surub. Õigustatult, kuna me kõik ta- misel oleme lähtunud sellest, et konkreetsete teenuste osas oleks hame tarbida puhast vett ning hoiduda keskkonna reostami- tagatud ettevõtte antud tegevusvaldkondade tootmiskulude sest. Praegused teenuste hinnad, mis kehtivad juba alates 2002. katmine, kvaliteedi- ja ohutusnõuete täitmine, keskkonnakaitse- aastast, pole katnud otseseid tootmiskulusidki, investeerimi- tingimuste täitmine. Ettevõtte põhitegevuseks on briketi tootmisest rääkimata. Ettevõte on teinud hallatavate võrkude osas ära ne, võrguteenuste (vesi, kanalisatsioon, kaugküte) müük Puhja vaid hädapärased hooldustööd, kuna materiaalselt pole lihtsalt asulale on ettevõtte jaoks ajalooline kõrvaltegevus, mis on väga olnud võimalik katta põhitegevuse arvelt kõrvaltegevuste toot- rangelt piiratud kvaliteedi- ja ohutusnõuetega, keskkonnakait- miskulusid. Teenuste hinnad, mis alates 01.04.2008 kehtivad setingimustega. katavad ära konkreetsete valdkondade tootmiskulud, osalised Soovisime loobuda veevarustuse ja reovee ärajuhtimise tee- kulud investeeringutele (osa investeeringute maksumusest loo- nuse pakkumisest Puhja asulas AS Emajõe Veevärgi kasuks, dame katta Keskkonnainvesteeringute Keskuse poolt jagatavast kuid AS Emajõe Veevärk loobus veevõrgu tasuta üleandmise/ sihtotstarbelisest toetusest), kasumit ettevõte kõrvaltegevuste vastuvõtmise soovist. osas ei taotle. Senine veevarustuse ja reovee ärajuhtimise hind Üha rangemad keskkonnakaitse tingimused, kvaliteedi- ja on 11.85 kr/m3, uus hind alates 01. aprillist 2008 tuleb 26.55 ohutusnõuded sunnivad ettevõtet jõuliselt investeerima oma kr/m3 (hind sisaldab käibemaksu). kõrvaltegevustesse, et need kaasajastada ning muuta keskkon- Loodame mõistvat suhtumist. nasõbralikuks ja tarbijatele ohutuks. Proovid põhjaveest on seni

Ulila turbakaevandamisala KMH programmist

Tartumaa Keskkonnateenistus teatab Ulila turbakaevanda- jõkke. Maardla idaosast ca 60 ha alalt juhitakse kuiven- misala kuivendusvete ärajuhtimise keskkonnamõju hindamise dusvesi isevoolselt karjääride kaudu Laugesoo peakraavi ja (KMH) programmi valmimisest, programmi avalikust välja- sealt edasi Ilmatsalu ojasse. Ulila turbatootmisala maavara panekust ja avalikust arutelust. kaevandamisluba kehtib 2019.a. maikuuni ja praegu taotle- Tartumaa Keskkonnateenistus on algatanud vastavalt takse vee-erikasutusluba. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi Kaevandamisala piirneb Natura 2000 võrgustikku kuu- seaduse §3 p 1 ja §6 lõige 1 p 28 alusel, turba kaevanda- luvate Alam-Pedja loodus- ja linnualaga ja Alam-Pedja mine suuremal kui 150 ha suurusel alal, keskkonnamõju looduskaitsealaga. hindamise. Keskkonnamõju hindamise objektiks on vee-erikasu- Arendaja on AS Tootsi Turvas (aadress Tööstuse 1, tusloa taotlus AS Tootsi Turvas Ulila tootmisalale. Tootsi vald, Pärnu mk), tel 44 71 558, kontaktisik Helen Keskkonnamõju hindamise eesmärgiks on hinnata ka- Nikkarev, e-post: [email protected]. vandatava tegevusega kaasnevaid olulisi keskkonnamõju- Otsustaja ja järelvalvaja on Tartumaa Keskkonnateenis- sid. Keskkonnamõju hindamisel on erilise vaatluse all kae- tus (aadress Aleksandri 14, 51004 Tartu), kontaktisik Ivo vandamise mõju veekeskkonnale ning Alam-Pedja loodus- Ojamäe tel 73 02 252, e-post: [email protected]. ja linnualale ja Alam-Pedja looduskaitsealale. Ekspert on AS Maves (aadress Marja 4d, 10617 Tallinn), KMH programmi avalik väljapanek kestab 5. kuni 19. tel 65 67 300, e-post: [email protected], kontaktisik Silver detsembrini 2007 Puhja Vallavalitsuses ja Puhja valla kod- Riige (litsents KMH0017). uleheküljel www.puhja.ee. Kavandatav tegevus toimub Tartu maakonnas Puhja Avaliku väljapaneku ajal saab KMH programmi kohta vallas AS Tootsi Turvas Ulila turbatootmisalal. Kuiven- esitada kirjalikke ettepanekuid, vastuväiteid ja küsimusi dusvee ärajuhtimine toimub ca 500 ha suuruselt alalt, kust Puhja Vallavalitsuses tööpäeviti kl 9.00-16.00 ning aadres- vesi pumbatakse olemasolevatesse ammendatud turbakar- sil [email protected] jääridesse, mis töötavad nii settebasseinina kui ka lodu- KMH programmi avalik arutelu toimub 20. detsem- alana ja milledest vesi voolab äravoolukraavi kaudu Elva bril 2006 kl 15.00 Ulila Keskuses, Pargi 1, Ulila. LISA 6

ULILA TURBAKAEVANDAMISALA KUIVENDUSVETE ÄRAJUHTIMISE KESKKONNAMÕJU HINDAMINE

KESKKONNAMÕJU HINDAMISE PROGRAMMI AVALIKU ARUTELU KOOSOLEKU PROTOKOLL

Toimumisaeg: 20.12.2007 Algus kell: 15.00 Lõpp kell: 16.10 Koht: Ulila Keskus, Pargi 1, Ulila

Päevakord:

1. Ulila turbakaevandamisala kuivendusvete ärajuhtimise keskkonnamõju hindamise programmi tutvustamine — Silver Riige, AS Maves 2. Arutelu ja küsimustele vastamine

1. AS Maves keskkonnaekspert Silver Riige tutvustas Ulila turbakaevandamisala kuivendusvete ärajuhtimise keskkonnamõju hindamise programmi 2. Arutelu ja küsimustele vastamine:

Raido Kutsar: Sotsiaalne keskkond, mis selle all mõeldakse? Silver Riige: Ühelt poolt on see tolm ja müra, mis mõjutab elu-olu, teiselt poolt tööhõive. Keskkond jaotub kaheks – looduslik keskkond ja sotsiaalne keskkond. Lühidalt – elu-olu piirkonnas. Juhan Pruusapuu: Mis see veehulk võib olla mis settetiikidest läbi pumbatakse? Silver Riige: Selleks tehakse arvutused. On ette antud, et arvutuslik vooluhulk on 150–200 l/s km2, voolukiirus vähem kui 1 cm/s, viibeaeg basseinis vähemalt 1 tund. Need eeldavad enne inseneriarvutusi ja tulevad vee- erikasutusloa taotlusmaterjalidega. Tiit Saarmets: 0,8 m3/s on maksimaalne vooluhulk, mis läbib settetiike. Puhastamise alla kuuluvad ainult veekogumisbasseinid, mis on enne polderpumplat. Aga mitte loduala basseinid. Kuskil 30–40 ha vahel on lodu puhastusala suurus. Kõige suurema veega oli seal veetase 1 meeter. Praegusel juhul ja meie pumpamise korral see tõuseb kuskil poole meetri võrra. Elmer Joandi: See ala oleks kohustuslik taastada. Tiit Saarmets: Aga see ongi taastumine. Mis saab veel paremat olla kui see mis seal praegu on. Seal toimubki aeglane kinnikasvamise protsess. 10 000 aasta pärast on seal uus raba. Osavõtja: Kas seda kiiremini ei saa. Tiit Saarmets: Oleneb sellest, milleks me tahame seda taastada. Kui turbarabaks, siis 1 mm aastas ja kiiremini ei ole seda võimalik teha. Elmer Joandi: Kas see tegevus mis teil on, jääb ainult teie tootmisala peale või on plaan väljavoolukraavi süvendada, mis jääb sihtkaitsevööndisse.

1 Tiit Saarmets: Jääb üldiselt meie tootmisala sisse. Kuna aga me peame väljavoolule mõõtülevoolu paigaldama, sest meie eesmärk on väljavoolu mõõta ja me tõstame lodus veetaset 0,5 m, siis me peame sinna ehitama regulaatori. Elmer Joandi: Küsimus on väljavoolus mis voolab põhja poole läbi kahe sihtkaitsevööndi. Tiit Saarmets: Neis voolab vesi isevoolselt ja mingit reguleerimist seal ei toimu. Elmer Joandi: Kui suurt maa-ala lodu hõlmab? Tiit Saarmets: Seesama tume viirutatud ala joonisel – 50 ha. Elmer Joandi: Ma mõtlen kui suurt ala hõlmab põhjaveele poolemeetrine veepinna tõus. Silver Riige: Siin on savikad kihid pinnakattes ja ega siin erilist seost pinnaveel ja põhjaveel pole. Mineraalpinnases pole siin mõtet süvendada. Elmer Joandi: Ma mõtlen kui veetaset tõsta. Tiit Saarmets: Vaatame joonist. Siin on helesinine ala ja tumesinine ala. Kui me tumesinises veetaset pool meetrit tõstame, siis mingisugune filtratsioon helesinisesse alasse toimub. Raido Kutsar: Siin on looduslikud piirid. Kui sa pool meetrit tõstad, siis ta ei lähe üle kraavide. Tiit Saarmets: Ta ei lähe üle kraavide, vaid üle piirdetammide. Kuid turba filtratsioonikoefitsient on ääretult väike. See on minimaalne. Silver Riige: See on meie ülesanne. Me näitame kui kaugele põhjaveele mõjub. Aga jah, turba filtratsiooniomadused on väga väikesed. Elmer Joandi: Siin on juttu olnud, et kuskil on mingisugune galvaanikajäätmete matmiskoht. Jaak Jõeleht: Galvaanika oli siin 1975ndast 94ndani. Vaadake, selle koha peal (näitab plaanil). Tiit Saarmets: See jääb kaugele siit. See on kilomeeter eemal. Juhan Pruusapuu: Ärgem laskugem külajuttude tasemele. Vallavanema ettepanek on, et kõik pretensioonid paneme paberile. Võta koduuurimise tööks ja selgita, kas siin on galvaanikajäätmeid maetud või ei ole. See ei puuduta seda tööd siin. Ivo Ojamäe: Ma küsiks seda. Veerežiim muutub, kas see mõjutab ka salvkaevusid. Tiit Saarmets: Kui me tõstame veetaset, siis kui ta mingil moel mõjutab, siis võib see ainult tõsta veetaset, mitte alandada. Kus me kuivendame, see osa jääb kaugele. Silver Riige: Kavandatav tegevus asulas ei tõsta ega alanda veetaset. Piiriks on siin Elva jõgi. Triin Mägi: On teil mingi informatsioon, kus need salvkaevud asuvad. Keskkonnamõju hindamise aruandes võiks olla, kas neid salvkaevusi on, kus nad on, mis on nende veetasemed, kas on olnud või on kaebusi kaevude kohta või on neid ette näha. Jaak Jõeleht: Soo tn on kaev. Teisel pool Viljandi mnt ääres on. Triin Mägi: Meil on olnud probleeme turba kaevandamise ja salvkaevudega. See aspekt võiks olla keskkonnamõjude hindamises. Elmer Joandi: Vaadates töö pealkirja. Kas see töö on piiratud ainult nende kahe veereservuaariga või vaadates pealkirja ebamäärasust, hakkab hiljem ilmnema ka suuremaid muutusi, nagu soode kuivendamine jm protsessid. Juba programmi avalause on natuke ebaloogiline – kavandatav tegevus toimub.

2 Silver Riige: Selle töö põhjal annab keskkonnateenistus välja vee-erikasutusloa, mida siis arendaja Tootsi Turvas peab järgima. Tiit Saarmets: Ulila turbatootmisala kuivendusvete ärajuhtimine. See on nagu programmi põhieesmärk. Need 2 tiiki on vahendid vee puhastamiseks. Järelikult, see on vee puhastamine. Elmer Joandi: Kas siis kaevandatavalt alalt hakatakse vett rohkem ära juhtima? Tiit Saarmets: Rohkem ei lähe, me peame tootmise jaoks kuivendama, muidu ei saa me toota. Elmer Joandi: Kas tootmispind suureneb. Tiit Saarmets: Ei. Loaga on ette nähtud 650 ha ja rohkem ei suurene. Elmer Joandi: Pealkirja järgi võib järeldada, et siin on tegemist kahe tiigi kohta käiva tegevusega. Tiit Saarmets: Ei ole. Meie eesmärk on kuivendusalalt ärajuhitava vee puhastamine. Silver Riige: Ma tahaks tagasi pöörduda salvkaevude teema juurde. KMH ülesanne on prognoosida. Olemasoleva olukorra analüüs – kas see nii väga selle aruande teema on. Triin Mägi: Need kaevud, mis siin praegu on, töötavad võib-olla hästi, keegi teile midagi ei ütle. Mingil hetkel, mis ei pruugi sõltuda teist, see kaev jääb kuivaks. Ja uskuge või mitte, esimene asi kellele turja karatakse, on arendaja. Kui teie olete analüüsi ära teinud ja prognoosinud, siis saate tõestada, et teie tegevus ei mõjuta kaevusid. Ja meil on, mille peale toetuda. Juhan Pruusapuu: Et vald ei peaks sotsiaalteenust osutama Kaido Kutsar: Küsiks arendaja käest. Kas siin ei toimu väljade täiendav piiramine mineraalainega. Tiit Saarmets: Nendes kohtades, kus on madal, seal tulevad tammid ette. Aga see tuleb kohalikust materjalist. Aga ma arvan, et need ohtlikud kaevud võiks siiski kaardistada ja üle käia. Triin Mägi: Ega neid kaevusi väga palju ka ei ole. Tiit Saarmets: Keegi peaks ütlema ette, kus nad on. Silver Riige: Koostöös vallaga. Tiit Saarmets: Jah, täpselt. Jaak Jõeleht: Need inimesed tuleb läbi käia. Juhan Pruusapuu: Ega seal mõõta pole vaja. Küsida mitu raket neil on. Triin Mägi: Ja küsida, kuidas neil kaevuga on. Kas on jäänud kuivaks. Raido Kutsar: Ma saan aru, et kavandatava tegevuse taga on soomlaste tahe viia see kõik mingisugustele standarditele vastavaks. Tiit Saarmets: Jah. Eestis annab keskkonnateenistus ette, kui puhtaks peame me selle vee saama. Lodupuhastus on sealpoolne idee, kõik muu on nii, nagu see igal pool on. Elmer Joandi: Peamine on, et need peakraavid ära ei ummistuks. Triin Mägi: Ja et ta ei mõjutaks jõe kvaliteeti ja seal olevaid elusorganisme. Raido Kutsar: Minu küsimus on rohkem sellest aspektist, et kas see idee õnnestuks teistele kaevandajatele ka ära müüa. Tiit Saarmets: Me tegime pilootprojekti Lavassaarde, täpselt samasuguse. Praegu on ehitamisel. Soome tulemused näitavad väga head puhastust. Juhan Pruusapuu: Üks praktiline küsimus. Oletame et Mavesel läheb see vastavalt kalenderplaanile. Suveks on kmh kaante vahel. Keskkonnateenistus annab vee-erikasutusloa. Kas projekteerimine juba käib? Tiit Saarmets: Jah.

3 Juhan Pruusapuu: Millal siis ehitamiseks läheb. Tiit Saarmets: Ma loodan, et järgmisel sügisel. Siis hakkame ehitama. Meil on taotlus ka KIKilt rahastamiseks. Oleneb kui kiirelt kõik need asjad lähevad. Aga plaan on, et hiljemalt septembrist hakkaks siin ehitus. Pumbajaam, teed, tammid jne. See on üksjagu tööd. Elmer Joandi: Visuaalses mõttes, kas pööratakse kõik pahupidi. Tiit Saarmets: Visuaalses mõttes ei jää midagi rohkem näha kui tee, mis läheb üle silla sinna. Aleviku poolt vaadatuna. Sirje Dementjeva: Kas teed jäävad avatuks kõigile. Tiit Saarmets: Jah. Sirje Dementjeva: Kui see projekt käiku läheb, kas on lootusi, et mingi hulk inimesi tööle võetakse. Tiit Saarmets: Mina arvan küll, et võetakse. Aga kui palju, ei oska ütelda. Ainult tootmisele vajatakse. Muu on automaatika. Tavaliselt, kui regioonis ollakse huvitatud tahkele kütusele üleminekust, siis me oleme valmis ehitama boilerjaama ja alustama soojatootmist. Päris mitmes punktis, kus on meie raba lähedal, oleme soojatootmise ka üle võtnud. Silver Riige: Enne ametliku osa lõppu, kas on veel ettepanekuid, küsimusi. Elmer Joandi: See ettepanek on, et programmis ei oleks: kavandatav tegevus toimub. Kuidas ta kavandatav on, kui juba toimub. Silver Riige: Tänan kuulamast.

KMH programmi avaliku arutelu koosolekul esitatud täiendusettepanekud: - parandada KMH programmi redaktsiooni — kavandatav tegevus ei saa samaaegselt toimuda, vaid seda kavandatakse; - täiendada programmi ja hinnata kavandatava tegevuse võimalikku mõju salvkaevudele.

KMH programmi täiendusettepanekute käsitlusest: - parandada KMH programmi redaktsiooni — kavandatav tegevus ei saa samaaegselt toimuda, vaid seda kavandatakse Täiendusettepanekut arvestatakse ning programmi sõnastust parandatakse - täiendada programmi ja hinnata kavandatava tegevuse võimalikku mõju salvkaevudele Täiendusettepanekut arvestatakse ning hinnatakse

Protokollis

Silver Riige AS Maves 20.12.2007

KMH aruande avalikustamise koosoleku protokollile lisatud: - osavõtjate nimekiri

Osavõtjate nimekiri

5 LISA 7

ULILA TURBAKAEVANDAMISALA KUIVENDUSVETE ÄRAJUHTIMISE

KESKKONNAMÕJU HINDAMISE PROGRAMM

I TAUST JA KAVANDATAV TEGEVUS

Kavandatav tegevus on plaanitud Tartu maakonnas Puhja vallas AS Tootsi Turvas Ulila turbatootmisalal (katastritunnus 60502:004:0035). Ala üldpindala on 717.85 ha, sellest mäeeraldise pind 655,40 ha. Kuivendusvee ärajuhtimine toimub ca 500 ha suuruselt alalt, kust vesi pumbatakse olemasolevatesse ammendatud turbakarjääridesse, mis töötavad nii settebasseinina kui ka lodualana ja milledest vesi voolab äravoolukraavi kaudu Elva jõkke. Lodualaks kujundatakse ca 50 ha karjääritiike ja need paiknevad Laeva metskonna maaüksusel (katastritunnus 60502:004:0036). Maardla idaosast ca 60 ha alalt juhitakse kuivendusvesi isevoolselt karjääride kaudu Laugesoo peakraavi ja sealt edasi Ilmatsalu ojasse.

Ulila turbatootmisala maavara kaevandamisluba kehtib 2019.a. maikuuni ja praegu taotletakse vee-erikasutusluba.

AS Tootsi Turvas kasutab Ulila tootmisalal pinnakihilist tootmistehnoloogiat kasutades selleks parimat võimalikku tehnikat, mis tagab keskkonnanõuete parima täitmise ning on kulutusi arvesse võttes majanduslikult ja tehniliselt vastuvõetav.

Kaevandamisala piirneb Natura 2000 võrgustikku kuuluvate Alam-Pedja loodus- ja linnualaga ja Alam-Pedja looduskaitsealaga.

II KESKKONNAMÕJU HINDAMISE OBJEKT

Keskkonnamõju hindamise objektiks on vee-erikasutusloa taotlus AS Tootsi Turvas Ulila turbatootmisalale.

III KESKKONNAMÕJU HINDAMISE EESMÄRK

Eesmärgiks on hinnata kavandatava tegevusega kaasnevaid olulisi keskkonnamõjusid. Keskkonnamõju hindamisel on erilise vaatluse all kaevandamise mõju veekeskkonnale ning Alam-Pedja loodus- ja linnualale ja Alam-Pedja looduskaitsealale.

IV LÄHTEALUSED

1 kavandatav tegevus võib mõjutada Natura võrgustiku ala ja arvestatakse Natura hindamise erisusega.

V TÖÖ SISU

1. Informatsioon keskkonnamõju hindamise protsessi kohta.

Seaduslikud alused, andmed hindamise algataja, s.o arendaja, otsustaja ja eksperdi (hindamise teostaja) kohta. Keskkonnamõjude hindamise algatamine, info protsessi avalikustamise ja kavandatavat tegevust käsitlevate ja töös kasutatavate infoallikate kohta.

2. Kavandatava tegevuse eesmärk ja vajadus.

Kavandatava tegevuse eesmärkide kirjeldus ja oodatav tulemus.

3. Mõjutatava keskkonna kirjeldus.

Ulila turbatootmisala üldine seisund, turbalasundi iseloomustus ja mõjutatava ala loodusliku seisundi kirjeldus (geoloogiline ehitus, hüdrogeoloogilised tingimused, kaevud, maavaravarud, pinnavesi, taimestik, loomastik, kaitstavad objektid ja alad, maaomand, sotsiaalne keskkond jne). Turba kaevandamisega seonduvad keskkonnamõjud võib jagada kaheks: - soo kuivendamisega ja tootmisalade ehituse ning korrashoiuga seotud mõjud; - turba kaevandamisega seotud mõjud.

4. Kavandatavad tegevused.

Turbatootmise kirjeldus Ulila turbamaardlas ja põhilised tehnilised lahendused. Turba kaevandamist võib jagada kaheks põhimõtteliselt erinevaks toomistehnoloogiaks: - pinnakihiline tootmine; - karjääriviisiline tootmine. Ulila tootmisalal kasutatakse pinnakihilist tootmistehnoloogiat.

5. Kavandatava tegevusega kaasnevate oluliste keskkonnamõjude analüüs ja hindamine

Keskkonnamõjude analüüsis selekteeritakse välja olulised keskkonnamõjud. Kirjeldatakse kavandatud tegevuse keskkonnamõju: - maastiku üldilmele ja bioloogilisele mitmekesisusele, - pinnaveele, - põhjaveele, - kaevudele, - välisõhule, - kaitsealustele objektidele ja –aladele, - sotsiaalsele keskkonnale.

Kirjeldatakse, kuidas ülalloetletud tegevused mõjutavad looduskeskkonda. Arvestatakse, et kavandatava tegevuse ala piirneb Natura 2000 Alam-Pedja loodus- ja linnualaga ning Alam-Pedja looduskaitsealaga.

6. Kavandatava tegevuse alternatiivide püstitamine ja mõjude leevendamine.

Hinnatakse võimalikke alternatiivseid lahendusi negatiivsete keskkonnamõjude vältimiseks ja esitatakse soovitused võimalike negatiivsete keskkonnamõjude leevendamiseks.

7. Keskkonnaseisundi jälgimine ja soovitatav seireprogramm.

Kavandatav seire ja nende põhjendus; seirepunktide asukohad ja seiratavad näitajad.

8. Hindamistulemuste lühikokkuvõte ja soovituslikud keskkonnanõuded.

VI AVALIKUSTAMINE

Keskkonnamõju hindamise algatamine ja selle tulemused avalikustatakse. Selleks avaldatakse Ametlikes Teadaannetes ja kohalikus ajalehes vastavasisulised teated ja korraldatakse vähemalt kaks huvitatud osapoolte koosolekut:

I koosolekul tutvustatakse keskkonnamõju hindamise programmi ja kavandatavat tegevust.

II koosolekul toimub keskkonnamõju hindamise aruande (töö tulemuste) tutvustamine ja arutelu.

VII TÖÖGRUPP

Keskkonnamõju läbiviiv ekspertgrupp on järgmine:

Silver Riige, AS Maves, vastutav täitja (litsents KMH0017) Nikolai Laanetu, Loodushoiuühing LUTRA (litsents KMH0095)

Vajadusel kasutatakse mõju hindamisel konsultantide abi.

VIII AJAGRAAFIK

Tegevus Vastutav täitja Tähtaeg KMH algatamise teadaanne ja programmi avalikust arutelust Otsustaja Nov-dets 2007 teatamine KMH programmi avalik arutelu Arendaja/ ekspert Dets 2007 Täienduste lisamine programmi ja selle esitamine Arendaja/ ekspert Dets 2007-jaan kinnitamiseks järelevalvajale 2008 KMH programmi kinnitamine Järelevalvaja Jaan 2008 KMH aruande projekti avalikust arutelust teatamine Otsustaja Aprill-mai 2008 KMH aruande projekti avalik arutelu Arendaja/ ekspert Mai 2008 Täienduste lisamine aruandesse ja selle esitamine Arendaja/ ekspert Mai-juuni 2008

3 kinnitamiseks järelevalvajale KMH aruande heakskiitmine Järelevalvaja Juuni 2008

Keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne valmib 2008. a juunis.

Koostas: Kinnitas:

AS Maves Tartumaa Silver Riige Keskkonnateenistus Keskkonnaekspert ……………………………… ……………………………… 02.01.2008. a “…..” ……………….. 2008. a

4 LISA 8 L1 LISA 8 L2 LISA 9

Koht Ulila ühiveevärk (puurkaev kat nr 7040) 05.07.04- 09.06.05- 01.06.06- 02.04.03- 20.04.04- 04.04.06- 28.08.07- 08.09.03- Ulile pbj, Ulila pbj, 20.09.05- Ulila pbj, ühik Ulila kpl Ulila kpl Ulila kpl Ulila kpl kvaliteedinäitaja Ulila pk pärast pärast Ulila kpl pärast (U.Luts) (U.Luts) (U.Luts) (U.Luts) hüdrofoori hüdrofoori hüdrofoori Esherichia coli PMÜ/100ml 000100000 Coli-laadsed bakterid PMÜ/100ml 000100000 Enterokokid PMÜ/100ml 0 0 0 0 0 kolooniate arv 22 C PMÜ/1ml 0 alumiinium µg/l <40 ammoonium mg/l 0,11 0,11 0,15 0,11 0,11 0,11 0,11 0,12 nitraat mg/l <1,5 nitrit mg/l <0,002 elektrijuhtivus µS 397 338 338 365 360 356 363 367 mangaan µg/l <10 <10 <10 <10 <10 <10 naatrium mg/l 43,5 43,1 43,9 39,2 pH 8 8,2 8 8,1 7,9 7,9 7,9 oksüdeeritavus mg/l O2 <0,5 <0,5 <0,5 <0,5 0,5 raud µg/l 118 <50 71 110 35 127 45 sulfaat mg/l 18,4 18,5 18 18,6 18,9 kloriid mg/l 17,3 16,5 16,3 16,7 16,5 värvus kraadi 1010000005 hägusus NHÜ/NTU <1 <1 <1 <1 1 <1 <1 <1 lõhn pall 00000 00 maitse palli 00 00 0 arseen µg/l <1,2 boor mg/l 0,4 elavhõbe µg/l <0,3 fluoriid mg/l 2,5 2,5 2,5 2,6 2,5 kaadmium µg/l <0,1 1,2-dikloroetaan µg/l <0,1 benseen µg/l <0,1 trihalom. summa µg/l <1 tetra/trikloroeteen µg/l <0,1 LISA 10 L1 OUTARTU KESKKONNAUURINGUD TARTUENVIRONMENTAL RESEARCH Ltd. €

Akrediteeritud L 100 Analüüsnr. 5019 Tellis: KKMTartumaa Keskkonnateenistus

Objekl:BIva jogi Proovipunkt:allpool Ulila hv.suubunisl Proovrnr: Proovivöttis: Roqret Aivar ; 0ütartu Keskkonnauurinpd ; proovivötja Analüüsalustatud:05,12,200?,a Analüüslöptatud: 14. 12.2007 .a. ANALÜÜSITULEMUSED Komponent Kood Tulemus uhi k oa Temperatuur T tlM r.2 Lahustunud02 02_DF r7.4 mg/l pHI aboris PH_l25 B.06 pHväljas PH_LF 8.0 Heljum PS_C 5.0 mg/l BHTT BODT-NE 1.1 mg/1 KHTcr CODCR_NS <15 mg/l U]dN NTOT-DA 3.1 mg/l U]dP PTOT_NS 0.050 mg/l

i-.t '.'.4r,"'. T':1':':1=:nl':n:':=:n1u1o: :: : ;'*{:s?ln,v/r.. .

t BAIpoolt akrediteerimata meelod lBl hkunention lubatud paljundada vaid tk.1{1)

,f Andrredsiseslas: .,...1..U. /viivi ltullerson/

Kvaliteedijuht:

Juhataja:

-372-7-341 I 5 Kvaliteedrjultt Akadeemia 4 Tel. 3 +372-7-420 5IOO3TARTU 048 Juhataja ESTONIA Fax-312-7-341 215 Reg.nt' 1043'7784 E-rnail:tkku(rDtkku.ee LISA 10 L2 ()UTARTU KESKKONNAUURINGUD TARTUENVIRONMENTAL RESEARCH Ltd.

Akrediteeritud L t00 Analüüsnr. 5018 Tell'i s: KKMTartumaa Keskkonnateeni stus

TART{1I{AT

0bjekt:Btva jogi Proovipunkl: ülalpoot Ulila hv. suubumist Proovinr: P580 Proovivöttis: Roomet Aivar ; 0üTartu Keskkonnauuringd ; proovivötja Analüüsalustatud:05.12.200?.a Analüüslöpetatud: 14.12,2001,a. ANALUUSITULEMUSED Komponent Kood Tu'lemus ürrir Temperatuur TWM 1.0 "C Lahustunud u2 02_DF 12.I ng/1 pHI aboris PH125 B.00 pHvä1jas PHLF 8.1 Helj um PSC 3.0 mg/'l BHTT BODTNE 1.0 mg/l KHTcr CODCR_NS 19 mg/l UIdN NTOTDA 2.5 mg/1 UIdP PTOTNS 0.030 ng/1

t EAIpoolt akredileerimata meetod NB!Dokunenti onlrrIatud paliundada vaid tentikuna! rk.1(1)

kt&edsiseslas: /Viiviltulterson/

Kvaliteedijuht: /llaeUri

1(-

*3'12-'7-341 Akadeemia 4 Tel. 3 I 5 Kvaliteedijuht 5It)O3TARTU +372-'7 -420 048 Juhata.la ESTONIA. Fax+372-7-341215 Reg nr.10437784 E-rnail:tkku@tkku cc