DOCSLIB.ORG

Rahutegija-Nr-53-Detsember-2019-COLOR.Pdf

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Rahutegija-Nr-53-Detsember-2019-COLOR.Pdf EELK NÕO PÜHA LAURENTSIUSE KOGUDUSE SÕNUMILEHT Rahutegija NR 53 DETSEMBER 2019 „Õndsad on rahutegijad, sest neid hüütakse Jumala lasteks.“ (Mt 5:9) Laulureis ja palverännak Käesoleva aasta sügis algas minu jaoks kahe pikema reisiga. 18.–25. septembrini viibisin Nõo kiriku meesansambli koosseisus Toron- tos, 22.–30. oktoobrini aga EELK koorijuhtide ja organistide segakoori KOSK koosseisus Iisraelis. Mõlemat maad, nii Kanadat kui Iisraeli olin külastanud ka varem, Kanadat koguni kahel korral. Sestap polnud seekordsed kogemused niivõrd seotud uue avastamisega — ehkki oli ka seda —, kuivõrd nähtu mõtestamisega varasemate kogemuste taustal. Järgnevalt annan mõlemast reisist väikse ülevaate ja lisan mõned üldistused. 20.–22. septembril 2019 tähistati Torontos ja Hamiltonis eestlaste 1944. aasta suurpõgenemise 75. aastapäeva. Nõo kiriku meesansamb- Jeesuse sünnikoht Petlemma sünni- lil oli EELK Kanada praosti Mart Salumäe kutse sellest sündmusest kirikus. Foto: MART JAANSON mõnede esinemistega osa võtta, mind palus praost ka jutlustada. Meie meesansambli koosseisus olid sel reisil tenorid Margus Liiv, Mati Koonukõrb, Erik Leedjärv ning bassid Laurits Leedjärv ja Ingmar Laasimer, mina laulsin sel korral baritoni. Peale meeste võtsid reisist osa ka Ingmari tütretütar Katariina ja Lauritsa tütar Maarja, kes andsid oma panuse ka muusikalises osas — nii laulu kui, Maarja puhul, ka klaverimänguga. Meie esimene ülesastumine Torontos oli plaaniväline: praost Salumäe palus meil laulda ühel Peetri (ehk siis eestlaste) kirikus toimuval laulatusel. Organisti ei kutsutud ja võiks öelda, et meesansambel asendas orelit. Ette oli vastuvõtjatega kokku lepitud, et külastame kahte Toronto hooldekodu, kus elavad eestlased. Esimene neist oli suur eestlaste endi rajatud Ehatare, mille elanikud ongi eestlased, teine aga soomlaste rajatud Soome Kodu, milles elavaid eestlasi on vast kümmekond. Mõlemas hooldekodus pidas praost Mart Salumäe päevakohase vaimuliku kõne, meesansambel andis u 40-minutilise kontserdi ning sai osa lõuna- söögist. Kaks meesansambli suuremat ülesastumist toimusid Toronto Peetri kirikus, milles ansamblit ka majutati. Neist esimene kujutas endast kaheosalist, loengu ja seltskondliku osaga kombineeritud kontserti nii kiriku- kui keldrisaalis. Umbes 40-pealine publik kuulas meesansambli laulu ning meie ansambli liikme, astro- füüsik Lauritsa loengut, milles ta ühendas nauditavalt täheteaduse ja eesti laulupidude traditsiooni. Teine meesansambli ülesastumine Peetri kirikus oli pühapäevase peajumalateenistuse raames. Lisaks laulmisele teenisin koos praost Salumäega vaimulikuna ja pidasin ka jutluse. Peale Toronto saime hingamispäeval laulda — ja mina jutlustada — ka Torontost u 70 km lõuna suunas asuvas Hamiltoni linnas, mille eesti kogudus kasutab jumalateenistusteks lätlastele kuuluvat kirikut. Püha- päeva õhtupoolikul võisime nautida valguskujundusega Niagara koske. Võib-olla on mõned Rahutegija lugejad näinud režissöör Marko Raadi filmi „Matusepäevikud“, mida sai alates 2018. aastast vaadata kinos, kuid mille tele-esilinastus oli alles sel sügisel. Film kõneleb Toronto-eestlaste elust sealsete koguduste ja eriti nende vaimulike silme läbi. Filmist jääb mulje, et tegemist on hääbuva eestlaste kogukonnaga. Seda rõhutab surmateema, mida siis justkui kantakse üle ka muule eesti elule. à Rahutegija 2 Laulureis ja palverännak Algus vt lk 1 Minu kogemused — nii nüüdsed kui ka varasemad — näitavad küll, et Kanada-eestlaste kogukond veel hääbuma ei hakka. Mõned kogu- dused, mille on rajanud II ms ajal alguse saanud eestlaste põgenike- laines Kanadasse jõudnud inime- sed, on võib-olla tõesti hääbunud või hääbumas. Kuid see näib nii olevat pigem väiksemates linnades, kus kunagi oli teatud põhjustel (nt niklikaevandusega seotud töö- kohtade tõttu Sudburys) üpris suur eestlaste kogukond, ent kuhu nende järeltulijad elama ei jäänud. Siiski elab Kanadas ka praegu tuhandeid eestlasi (eriti palju on neid üle kuuemiljonilise elanikkon- Nõo kiriku meesansambel Ehatares Hilde Hermanni (esireas) kootud naga Suur-Torontos), kelle hulgas mütsidega. Foto: MART SALUMÄE on nii eelmainitud põgenike põlv- konna järeltulijaid kui ka viimase 30 koguduseliikmed, elavad paljud maks Jeesuse sünnikoopasse, aasta jooksul Kanadasse rännanud juba eestlaste hooldekodus hauda või Templimäele, kus olen eestlasi. Vähemalt Toronto Peetri Ehatare. Kui andsime meesansamb- juba korra käinud, siis on tegemist koguduses on endiselt noori, kes liga seal kontserdi, siis kogesime, et justnimelt palverännakuga, enda soovivad leeri tulla, ja paare, kes nüüd juba füüsiliselt piiratud liiku- allutamisega Jumala toimimisega soovivad end eesti koguduses lau- misega inimesed olid endiselt elu- seotud elavaile pärimustele, ja latada lasta. rõõmsad ja elujulged. Mälestus seeläbi oma usu kasvatamisega. Meie meesansambli esinemisel säravaist silmist, toetavaist häältest Külastasime koos reisikaaslaste- eelmainitud jumalateenistusel u ja palvevaimust, mida Ehatares ga, kelle hulgas oli ka meie kogu- 780 000 elanikuga Hamiltoni linna kogesin, on veel praegu ere. See duse armastatud liige Agnes Laa- väikses kirikus oli koos u 30 inimest, pani mind mõtlema sellele, et vanus simer ja Nõo kiriku meesansambli osa neist küll kiriku peremehed lät- ja füüsilised piirangud ei takista juht Margus Liiv, Hebroni kindlust, lased, kes olid tulnud eesti kogu- inimestel selles Jumala loodud Petlemma sünnikirikut, Karjaste dust tähtpäeva puhul tervitama. maailmas end hästi tundmast ja välja; Galileas samanimelist kuulsat See näitab minu arvates seda, et kui oma hoiakuga ka nooremaid järve ja Tabori (Jeesuse kirgasta- kogudus on ise valmis jätkama, nakatamast. Midagi sarnast olen, mise) mäge, Kapernauma ja Naat- tegema sisemisjonit nn uuseestlas- muide, kogenud ju ka meie enda saretti linna ning neis Jeesuse, tema tega ja koostööd baltlaste või Nõo koguduses, kus vanemaist jüngrite ja vanematega seotud soomlastega, saab kogudusetööd koguduseliikmeist koosnevad piib- paiku; Lõuna-Iisraelis Jeerikot ja Kanadas igal juhul jätkata. Muide, liringid annavad oma aktiivsusega Betaaniat ning muidugi Jeruu- samasugune seos või vajadus seose tublit eeskuju nooremaile. salemma koos sealsete vaatamis- loomiseks lätlastega on ka meie Teist reisi Iisraeli nimetaksin, väärsustega, nagu Jeesuse haua- praostkonna lõunaosas Läti piiri nagu pealkirjas ka teen, pigem pal- kirik, Siioni mägi ja Templimägi ääres, mida üldiselt käsitletakse verännakuks. Tavapärane ettekuju- koos Nutumüüriga. Muidugi sõit- inimestest tühjeneva ääremaana, tus palverännakust on küll vist sel- isme ka Surnumere äärde ja ulpi- kuid mille koguduslik tulevikupo- line, et kõnnitakse kas üksi või koos sime soolvees. tentsiaal võib seisneda just koos- mõne kaaslasega kümneid kilo- Minu jaoks oli sel reisil uudne töös lätlastega. meetreid ja jõutakse lõpuks siht- peatumine Haifa linnas, sõit Qasr Veel üks tähelepanek seoses punkti — mõne pühapaiga juurde. al-Yahud’i Jordani jõe alamjooksul, Toronto n-ö põgenike põlvkonna- Kuid minule tundus, et kui külastan kus Ristija Johannes ristis pärimuse ga. Inimestest, kelle sünniaasta jääb Iisraelis juba kord nähtud Piibli, järgi Jeesuse; Vana-Iisraeli pealinna 1920. või 1930. aastaisse ja kes veel Jeesuse ja kristlusega seotud paiku, Samaaria (praegu Sebastje) ja 10–15 aastat tagasi olid aktiivsed seisan mh pikas järjekorras pääse- sealse teise tähtsa muistse keskuse 3 Rahutegija vene õigeusu Issanda Taeva- mus ning selle vastandumine selles minemise kloostris, kus elas kuni piirkonnas aastasadu elanud pales- surmani 2018. aastal eestlannast tiinlastele ja kristlastele. Ilmalikul ema Ksenja ja kus praegu elab teine Iisraeli riigil on oma kodanikele tar- eesti soost nunn Cassiana. vis tagada normaalne elu ja sellel Meie koori ainus kontsert toi- pinnal on loomulik, et avaldatakse mus Jeruusalemma lähedal Ein enam või vähem avalikku survet Karemis Notre Dame de Sion’i kiri- neile, kes seda protsessi takistavad, kus, kuulajad oli u 30. sh palestiinlastele ja kristlastele. Ehkki nt Nabluses Jaakobi allikal Samas on selge, et Püha Maa peab ehk Sühhari kaevul käimine liigutas jääma kõigi omaks, sest kord on siit mind samuti nagu eelmisel Iisraeli ju alguse saanud nn aabrahamlikud külastusel Jeesuse sünni- või haua- religioonid judaism, kristlus ja kirik, hakkasin seekordsel reisil islam, mille järgijad moodustavad enam mõtlema põhjuse üle, miks tänapäeva maailma elanikkonnast ikkagi palverännakule minna. üle poole. Jumal ise teab, kuidas Rm 10:17 ütleb Paulus, et usk Pühal Maal sellise pinge all elamine Õp dr Arne Hiob Sühhari kaevust tuleb kuulutusest, kuulutus aga tulevikus välja näeb, ent eks oota vett ammutamas. Kristuse sõna kaudu. Kui palverän- nii juudid, kristlased kui moslemid Foto: MART JAANSON nakule minna usu leidmiseks, siis ei omal kombel aegade ja ühtlasi selle pruugita seda leida, olemata enne pinge lõppu. tutvunud kristlike pärimustega, mis Meile, kristlastele on siiski olu- Sekemi (praegu Nablus) külasta- omakorda toetuvad Piiblile. Tõsi, line, eriti algaval advendi- ja jõulu- mine. Sebastjes asub pärimuse järgi palverännak võib usku kinnitada, ajal, et Jumal sai lihaks ja et teade Ristija Johannese haud, Nabluses kuid usu tekkeks see vist kohane sellest levis Palestiinast laiali üle aga Jaakobi allikas, kus toimus Jh 4 pole. Seda kinnitab ka tõsiasi, et nt kogu maailma: muuhulgas nii järgi Jeesuse ja Samaaria naise usuisa Martin Luther polnud kunagi Eestisse kui Kanadasse. Jumal olgu vaheline vestlus. Ma polnud varem viibinud Pühal Maal, ehkki oleks selle eest tänatud! käinud ka Jeruusalemma külje all
Load more

Recommended publications
  • Volikogu 9. Märtsi Istung Elva Vallavolikogu Istung Toimus 9
    Volikogu 9. märtsi istung Elva Vallavolikogu istung toimus 9. märtsil. Vastu võeti üheksa otsust ja kinnitati üks määrus. Istung algas vallavanem Toomas Järveoja ülevaatega vallavalitsuse ja hallatavate asutuste tööst. Vallavanem tutvustas eelarve täitmise seisu, rahvastikustatistikat ja andis ülevaate kõigist töövaldkondadest. Abivallavanem Mikk Järv tutvustas Rannu aleviku soojusmajandusprojekti praegust olukorda. On teada kaugküttega ühineda soovivate korteriühistute ja ettevõtete arv ja alustatakse eelprojekti koostamist. Ettekandjad vastasid seejärel volikogu liikmete küsimustele. Järgmise ettekande tegi Rahandusministeeriumi regionaalhalduspoliitika osakonna nõunik Sulev Valner, kes tutvustas kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) muutmise algatamise põhjuseid ja sellega tegeleva ekspertgrupi tegevust. Selle kohta käiva artikli leiab siit. Kinnisasjade omandamine. Volikogu otsusega omandab vald kolm maaüksust, mis on vajalikud kergliiklustee ehitamiseks Hellenurme külas Hellenurme-Päidla tee ääres. Maaüksuste kogupindala on 1640 m2 ja ostuhind kokku 1000 eurot. Vallavara võõrandamine. Enampakkumise teel võõrandatakse Rannu alevikus, Ringtee 15 asuv tootmismaa sihtotstarbega kinnistu. Kinnistu suurus on 2507 m2 ja sellel on puurkaev, mis ei ole enam kasutuses asula ühisveevärgis. Teine enampakkumise teel võõrandatav kinnistu on üldkasutatava maa sihtotstarbega maaüksus Elva linnas, Nõmme 19a. Kinnistu suurus on 2299 m2. Mõlemal kinnistul määrab enampakkumise tingimused ja alghinna vallavalitsus. Pikem arutelu toimus otsuse
    [Show full text]
  • Puhja Lapsed Loodusradadel
    Erika Puhja lapsed Rannu kooli Teemarubriik: KULTUURIKOLLEKTIIVID. SAAME TUTTAVAKS MEIE PIIR- KONNA KULTUURIKOLLEKTIIVIDEGA Hind: 0,50€ Salumäe loodusradadel lõpetajad KULTUUR lehekülg 5 55! » » lehekülg 6 » leheküljed 2 - 7 » lehekülg 2 KULTUUR KULTUUR VALLA INFOKANDJA Juuni 2017, Nr 10 [email protected] KULTUUR facebook.com/elvavald Elva,Infoleht Konguta, Palupera, Puhja, Rannu ja Rõngu infokandja Üle-eestiline laulupidu “Pühendus” LÜHIDALT Eesti Vabariigi 100. aastapäeva koorid ja meeskoorid üle Eesti ning Laulupeo keskne teema oli Eesti ja meeleoluka laulupeo rongkäiguga puhul toimus Elvas üle-eestiline Tartumaa tantsijad ja Tartu BigBänd Elva ajalugu – minevik, olevik ja tule- Elva lauluväljakule. Kõige ees sõitis laulupidu “Pühendus”. Esinejaid oli koos saksikooriga. Solistina astus vik, millest olid inspireeritud ka peo rong, mis sümboliseerib ühtlasi ka Käivitub projekt kohal ligi 1400: segakoorid, nais- üles Ott Lepland. vahetekstid ja liikumised. Pidu algas Elva ajaloo algust. “Internet Koju” Peol kõlasid nii isamaalised ja rahvuslikud laulud kui ka popmuu- Eesti Andmesidevõrk MTÜ on sika lood, mis pakkusid kuulamise ja koostöös kohalike omavalitsustega kaasalaulmise rõõmu kõigile. Esitu- Tartu, Võru, Põlva ja Valga maakon- sele tuli nii tuntud koorilaule, nende nas algatanud projekti „Internet hulgas Elva tunnus meloodiana Koju”, mille eesmärk on ühendada tuntud A. Läte «Kuldrannake» kui vähemalt 90% potentsiaalsetest tar- ka Eesti popmuusika armastatud bijatest ülikiiret internetiühendust palad, näiteks Aarne Oidi “Suveöö” võimaldava fiiberoptilise sidevõrgu- ja Ott Leplandi „Kuula“. Laulupeo ga. lõpulooks oli Elva aukodaniku Tõnis Täna saavad maapiirkonnas ja Mägi poolt kirjutatud ja armastatud väiksemates linnades enamik tar- lugu „Koit“. bijaid oma internetiühenduse vask- Täname kõiki toetajaid ja kaablivõrgu või mobiilse 4G / 3G side korraldus meeskonda, osalejaid ning kaudu. Vaskkaablivõrk on stabiilne, pealtvaatajaid! kuid suuremaid kiiruseid saab pak- kuda ainult tugijaamade läheduses.
    [Show full text]
  • V Õ R T S J Ä R V
    Vissuvere P õ l t s a m a a r a b a V.Reiman Võrtsjärve matkajuht Oorgu P a r i k a r a b a Kolga-Jaani Utsali Eesnurga P õ l ts a m a a j õ g i VÕRTSJÄRVSiniküla TRAVEL GUIDE Parika Kaubi Parika sookaitseala Ristivälja Suurkivi Odiste T o r n i r a b a Parika Kolga-Jaani vald järv Laeva T o i r a b a L a e v a s o o Lalsi Ahuoja rahn Laashoone P e d j a j õ g i Kaavere Potaste Lätkalu Alam-Pedja lka Valmaotsa Kivisaare kaitseala Viljandi Oja kaitseala Taressaare Londoni P e d e j õ g I Ristsaare Metsaküla Meleski A.Annist Palupõhja Leie K a r i s t o s o o Tänassilma jõgi M e l e s k i r a b a i V i i r a t s i v a l d jõg ma Ulge Veldemani puhkemaja r E Jõeküla uu Kõrgemäe turismitalu Vaibla puhkekeskus S Su ur Em Oiu ajõg Tusti J.Tõnisson i Reku K a v i l d a j õ g i S o o v a s o o Viiralti tamm Vaibla Võrtsjärve Külastuskeskus Viljandi i Jõeoru villa JÕESUU PUHKEALA Tänassilma Jõesuu turismitalu E l v a j õ g i Uusna Verevi Vanavälja soo Vanasauna puhkemaja Jõesuu Järveveere puhkekeskus Peerna turismitalu Päikesekivi turismitalu Rämsi Valma puhkelaager S a n g l a s o o H.Koppel V õ r t s j ä r v Valma VALMA PUHKEALA Suure-Rakke i Vasara Tartu Mikumärdi soo K a v i l d a ü r g o r g Saba Ruudiküla Väike-Rakke Mõisanurme Riuma Ubesoo jõgi Puhja Mäeselja Kariküla Sangla Kibeküla Järvaküla Järveküla Keeri-Karijärve lka Uniküla Karijärve Mustapali Mäeotsa Saviküla Kobilu Kalevipoja kivi Neemisküla Mõnnaste Kapsta Väluste R a n n u s o o Luiga Kaarlijärve Külaaseme Tamme paljand Vahessaare Maiorg Kalbuse Annikoru Poole Villa Arupera soo
    [Show full text]
  • Kehtestatud Puhja Vallavolikogu 30. Juuni 2009 Määrusega Nr 13
    Kehtestatud Puhja Vallavolikogu 30. juuni 2009 määrusega nr 13 Koostanud Puhja valla kohalik omavalitsus Vallavolikogu esimees Vallavanem Puhjas 2009 Puhja valla üldplaneering SISUKORD: A. Tekstiline osa 1 Sissejuhatus ................................................................................................................ 3 2 Puhja valla ruumiline areng ....................................................................................... 5 2.1 Väljakujunenud ruumilised väärtused................................................................ 5 2.2 Ruumilise arengu põhimõtted ............................................................................ 5 2.3 Paikkonnad ehk kandid...................................................................................... 6 2.4 Säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu tingimused................................ 6 3 Maakasutus- ja ehitustingimused............................................................................... 6 3.1 Üldpõhimõtted ..................................................................................................... 6 3.2 Elamute ehitamine.............................................................................................. 7 3.2.1 Väikeelamud kompaktse hoonestusena.................................................... 7 3.2.2 Pereelamud ja abihooned hajaasustuses................................................. 7 3.2.3 Korruselamumaa......................................................................................... 8 3.3 Tootmismaad......................................................................................................
    [Show full text]
  • Rahutegija Nr 57 Detsember 2020 Color.Indd
    EELK NÕO PÜHA LAURENTSIUSE KOGUDUSE SÕNUMILEHT Rahutegija NR 57 DETSEMBER 2020 „Õndsad on rahutegijad, sest neid hüütakse Jumala lasteks.“ (Mt 5:9) SUURIM JÕULUKINK „Oh sa õnnistav, oh sa rõõmustav püha, kallis jõuluaeg! Ilm oli hukas, Kristus on sün- dind. Ristirahvas, ristirahvas, rõõmusta!“ Nõnda kõlab kõigile tuntud jõululaul. Kui aga mõtleme olukorrale, millest need read kõnelevad, siis mõistame, et tegemist on suure kergendusega hullus olukorras. „Ilm oli hukas,“ nagu öeldakse. Milles see „hukas olek“ siis seisnes? Jumal, kes oli maailma loonud, jättis inimeste sõnakuulmatuse tõttu nad sinna oma- pead toimetama. Ta polnud küll kunagi kaugel ja jälgis inimkonna tegemisi. Kuid Eedeni rohuaeda inimesed enam ei pääsenud ning inimese ja Jumala vahel haigutas ületamatu kuristik. Nüüd jäi Jumala loodud maailmas elavaile inimestele mulje, et nad on iseenda pere- mehed ja nad asusid oma elu ka omaenese tarkusest korraldama. Küllap sümboliseerib Paabeli torni ehitamise lugu 1Ms 11:1–9 kõiki taolisi inimlikust „tarkusest“ sündinud ette- võtmisi. Elus ilma Jumalata kiskus aga kõik kiiva: armastuse asemele kippus tulema vih- kamine, rõõmu asemele meeleheide, rahu asemele kartus, elu asemele surm. Jumal püüdis inimeste trööstitut olukorda kergendada. Ta leidis jumalakartlikke mehi nagu Kristuslaps (Lucas Cranach Aabram, Iisak ja Jaakob, kellele tõotas suurt õnnistust, kui neist põlvnev rahvas jääb Jumalat vanem, 1550. aastad). austama. Jumal kutsus ka prohvet Moosese ja andis tema kaudu rahvale käsuõpetuse. Foto internetist Ent Moosese Jumalalt saadud seadused ei tundunud inimeste pattulangenud loo- musele meeldivad. Kümme käsku (2Ms 20:1–17) ja reeglid nagu „silm silma vastu, hammas hamba vastu“ (2Ms 21:24) ei muutnud inimese kõva südant sugugi pehmemaks. Oma eksimuste hüvitamiseks toodi Jumalale lakkamatult ohv- reid, kuid seegi polnud Jumala jaoks lõplik lahendus: inimese süda jäi kalgiks.
    [Show full text]
  • Elva Valla Haridustegijad LÜHIDALT 5
    Volikogu Elva vald Kaasava Teadlaste istungist tunnustas eelarve Öö koolides » lehekülg 2 ettevõtjaid ettepanekud » lehekülg 5 » lehekülg 3 » lehekülg 3 VALLA INFOKANDJA Oktoober 2018, Nr 38 [email protected] facebook.com/elvavald ElvaInfoleht valla infokandja Elva valla haridustegijad LÜHIDALT 5. oktoobril tähistati Elva vallas Aasta noorõpetaja 2018 au­­ list Kersti Haljasmets, Puhja Koolist Aasta hariduse sõber 2018 on Huviringid leiab suurejooneliselt õpetajate päeva. nimetuse pälvis Triinu Vakmann Andres Bõkarev, Elva Huviala- ja Toomas Laatsit, kes aitas kaasa huvitegevuse Rannu Rahvamajas kogunesid Elva Puhja Koolist. Lisaks tunnusta- Koolituskeskusest Meeta Eliise Elva Gümnaasiumi mehhatrooni- valla koolide ja lasteaedade õpetajad ti silmapaistvaid noorõpetajaid: Veigel ja Mare Tani, Elva Muusika- ka mooduli arendamisele. Lisaks kalendrist ning üle anti tunnustusavaldused. Rõngu Keskkoolist Priit Lehismets, koolist Karl Vakker ja Malle Valjala, tunnustati silmapaistvaid hariduse Alates sellest sügisest on Elva Aasta lasteaiaõpetaja 2018 Elva Gümnaasiumist Johannes Must, Spordiklubist Altia Evelin Pihlak. sõpru: Alina Pill ja Elva Lasteaed valla kodulehele koondatud kõik aunimetuse pälvis Kaia Otsa Konguta Koolist Liisi Lehtveer. Järve eestvedamine; Garmen Val- vallas tegutsevad huvitegevused ja Aakre Lasteaed-Algkoolist. Lisaks likivi ja Elva Huviala- ja Koolitus- -ringid. Huviringide valik meie igas tunnustati silmapaistvaid lasteaia- keskuse eestvedamine; Kaughaldus piir konnas on lai ning tegevusi leiab õpetajaid: Elva Lasteaiast
    [Show full text]
  • Kasutatud Allikad
    809 KASUTATUD ALLIKAD Aabrams 2013 = Aabrams, Vahur. Vinne õigõusu ristinimeq ja näide seto vastõq. — Raasakõisi Setomaalt. Hurda Jakobi silmi läbi aastagil 1903 ja 1886. Hagu, P. & Aabrams, V. (koost.) Seto Kirävara 6. Seto Instituut, Eesti Kir- jandusmuuseum. [Värska–Tartu] 2013, lk 231–256. Aben 1966 = Aben, Karl. Läti-eesti sõnaraamat. Valgus, Tallinn 1966. Academic = Словари и энциклопедии на Академике. Академик 2000–2015. http://dic.academic.ru/. Ageeva 1989 = Агеева, Р. А. Гидронимия Русского Северо-Запада как источник культурно-исторической информации. Наука, Москва 1989. Ageeva 2004 = Агеева, Р. А. Гидронимия Русского Северо-Запада как источник культурно-исторической информации. Издание второе, исправленное. Едиториал УРСС, Москва 2004. Ahven 1966 = Ahven, Heino. Härgla või Härküla? — Ühistöö 04.08.1966. Aikio 2000 = Aikio, Ante. Suomen kauka. — Virittäjä 2000, lk 612–613. Aitsam 2006 = Aitsam, Mihkel. Vigala kihelkonna ajalugu. [Väljaandja Vigala Vallavalitsus ja Volikogu.] s. l. 2006. Alasti maailm 2002 = Alasti maailm: Kolga lahe saared. Toimetajad Tiina Peil, Urve Ratas, Eva Nilson. Tallinna Raamatutrükikoda 2002. Alekseeva 2007 = Алексеева, О. А. Рыболовецкий промысел в Псковском крае в XVIII в. — Вестник Псковского государственного педагогического университета. Серия: Социально-гуманитарные и психолого-педаго- гические науки, № 1. Псков 2007, 42–53. http://histfishing.ru/component/content/article/1-fishfauna/315- alekseeva-oa-ryboloveczkij-promysel-v-pskovskom-krae-v-xviii-v (Vaadatud 02.11.2015) Almquist 1917–1922 = Den civila lokalförvaltningen i Sverige 1523–1630. Med särskild hänsyn till den kamerala indelningen av Joh. Ax. Almquist. Tredje delen. Tabeller och bilagor. Stockholm 1917–1922. Aluve 1993 = Aluve, Kalvi. Eesti keskaegsed linnused. Valgus, Tallinn 1993. Alvre 1963 = Alvre, Paul. Kuidas on tekkinud vere-lõpulised kohanimed.
    [Show full text]
  • Bussitransport
    Kantides olemasolevad teenused Tartumaa kantide tüübid Rahvaarvu prognoos 2015. a. kanditi Kallaste ümbruse kant Kallaste ümbruse kant Kallaste ümbruse kant Kokora kant lasteaed eripärane kant 4 - 50 Kokora kant algkool linna lähiümbrus Kokora kant 51 - 100 põhikool linnalähedane kant Alatskivi kant 101 - 500 keskkool/gümnaasium Alatskivi kant Alatskivi kant Välgi kant Välgi kant Välgi kant perearsti vastuvõtt linnalähedane keskuskant 501 - 1000 apteek maaline kant raamatukogu üle 1000 Peipsiääre kant Peipsiääre kant Vara kant Äksi kant maaline keskuskant Vedu kant avalik intrnetipunkt Äksi kant Äksi kant Peipsiääre kant Vara kant Vedu kant Vara kant Kärkna kant päevakeskus ääremaaline kant Vedu kant kogukonnakeskus Koosa kant Koosa kant Koosa kant Kärkna kant Lähte kant Kärkna kant Lähte kant Lähte kant Laeva kant spordirajatis Laeva kant Laeva kant Kärevere kant Tammistu kant Kõrveküla kant Tammistu kant kauplus Tammistu kant Vahi kant Praaga kant Kärevere kant Vorbuse kant pangateenus Kõrveküla kant Praaga kant Kärevere kant Kõrveküla kant Vahi kant Vahi kant Praaga kant Palupõhja kant postiteenus Vorbuse kant Vorbuse kant Meerapalu kant Kavastu kant Ilmatsalu kant Luunja kant Palupõhja kant Palupõhja kant Kavastu kant Kavastu kant Luunja kant Piirissaare kant Märja kant Ilmatsalu kant Luunja kant Piirissaare kant Mäksa kant Võõpste kant Meerapalu kant Ilmatsalu kant Meerapalu kant Lohkva kant Piirissaare kant Märja kant Haage kant Lohkva kant Märja kant Mäksa kant Võõpste kant Lohkva kant Mäksa kant Võõpste kant Ulila kant Märja kant
    [Show full text]
  • Koostanud Konguta Valla Kohalik Omavalitsus Vallavolikogu Esimees
    Koostanud Konguta valla kohalik omavalitsus Vallavolikogu esimees Vallavanem Annikorus 2009 Konguta valla üldplaneering SISUKORD: Üldplaneering 1 Sissejuhatus ...................................................................................................................3 2 Konguta valla ruumilise arengu põhimõtted ....................................................................5 2.1 Väljakujunenud ruumilised väärtused .....................................................................5 2.2 Keskused ................................................................................................................5 2.3 Säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu tingimused ........................................5 3 Maakasutus- ja ehitustingimused ....................................................................................7 3.1 Üldised maaalade kasutamistingimused ..................................................................7 3.2 Maakasutus- ja ehitustingimused kompaktse hoonestusega alal. ............................7 3.3 Maakasutus- ja ehitustingimused hajaasustuses. ....................................................9 3.4 Maakasutus- ja ehitustingimused veekogude kaldail. ............................................10 3.5 Maakasutus- ja ehitustingimused kitsendustega aladel. ........................................10 3.6 Maakasutuse funktsionaalne tsoneerimine ............................................................11 3.6.1 Maa-alad väikeelamute ehitamiseks ..............................................................11
    [Show full text]
  • 3.4. Kandipõhine Sotsiaalsete Teenuste Kirjeldus, Probleemid Ja Lahendused
    Teenuste kättesaadavus ja selle parandamine kanditi 1 3.4. Kandipõhine sotsiaalsete teenuste kirjeldus, probleemid ja lahendused ALATSKIVI VALD Vald moodustab ühe osa terviklikust Peipsiveere piirkonnast Tartumaal. Piisav kaugus Tartust ja Peipsiveere piirkonna kesksel positsioonil asumine annab vajaduse ja eelduse luua Alatskivist alevikust juhtiv III tasandi teeninduskeskus. Soodustav asjaolu on ka turismipotentsiaali olemasolu ja turismipiirkonna tsentriks olemine. Vallavalitsusel on oma buss (.... kohta). Valla transpordiga tuuakse inimesi Alatskivile kaks korda nädalas Ninalt ja üks kord nädalas mujalt. Üks kord kuus viiakse pensionärid Tartusse. Eripärases Nina külas on oma raamatukogu ja internetipunkt – seda küla (üle 100 inimese) võiks käsitleda ka osakandina Alatskivi vallas, mis tähendab et osa teenuseid peaks seal ka edaspidi olema. Väljaspool valda töötab ligikaudu 75 % valla töötajatest. Alatskivi kant Liik: maaline keskuskant Asulad: Alatskivi alevik, Nina, Rootsivere, Alasoo, Kõdesi, Vintsu, Orgemäe, Päiksi, Peatskivi, Toruküla, Lahepera, Lahe, Rupsi, Naelavere, Padakõrve, Virtsu Kaugus järgmise tasandi keskustest: (kohalik, piirkondlik, maakondlik): 0 km, 0 km, 40 km Üldine taust: Keskuseks on vallakeskus Alatskivi alevik, kus on praktiliselt kõik teenused olemas ja hästi kättesaadavad. Rahvaarvu hinnang 2010: 1118, sh. 2 – 6-aastaseid 63, 7-aastaseid 11, 13-aastaseid 10, 7 – 15-aastased 102, 16 – 18-aastaseid 48 Rahvaarvu trend: stabiilne, sama Probleemne teenus ja selle lahendus: 1. Pangateenus asub kaugel, Kallastel ja pangabuss liigub harva Lahendus – pangaautomaadi paigaldamine Alatskivi asula keskusesse (poe juurde), mis teenindaks kogu piirkonda (5 omavalitsust). 2. Seltsimajana kasutatava Alatskivi lossi seisund on halb ja looduskooli hoonet saab kasutada sesoonselt. Lahenduseks on endise mõisaansambli mõne hoone rekonstrueerimine aastaringseks seltsimajaks/kultuurimajaks. 3. Kaasaegse päevakeskuse puudumine. Lahendus – selle loomine uue hooldusravihaigla juurde. 4. Apteegi piiratud lahtiolekuaed.
    [Show full text]
  • Uus Omavalitsus-Elva Vald
    Ütleme Rattaparklad rohkem Kes on Korteriühistud tere! Hind: 0,50€ koolide Elva valla kohustuslikuks! juurde » lehekülg 3 volikogus? » lehekülg 2 » lehekülg 5 » lehekülg 6 VALLA INFOKANDJA November 2017, Nr 17 [email protected] facebook.com/elvavald ElvaInfoleht valla infokandja LÜHIDALT Uus omavalitsus-Elva vald Muudatused aadressides Valimistulemuste väljakuuluta- misega tekkis Elva linna, Konguta, Palupera, Puhja, Rannu ja Rõngu valdadest ning Puka valla Aakre piir- konna küladest (Aakre, Palamuste, Pedaste, Pühaste, Purtsi ja Rebaste) uus omavalitsusüksus - Elva vald. Sellest tulenevalt muutuvad ka aadressi andmed. Näited: • praegune aadress: Hellenurme küla, Palupera vald, Valga maa- kond. Aadress pärast haldus- reformi: Hellenurme küla, Elva vald, Tartu maakond • praegune aadress: Kesk 32, Elva linn, Tartu maakond. Aadress pärast haldusreformi: Kesk 32, Elva linn, Elva vald, Tartu maa- kond. Volinikud esimesel istungil Foto: Kayvo Kroon Kuidas Sinu kodune aadress Valimistulemuste väljakuulutami- koostöö ja töine õhkkond”. Tutvu voli- Kokkuvõtlikult: edasi sellel territooriumil, kus nad muutus, saad vaadata aadressilt sega tekkis Elva vald. Valimised võitis kokku mandaadi saanud inimestega • 24.10 2017 jõustus Elva linna, olid enne ühinemist kehtestatud (nt http://geoportaal.maaamet.ee/ Reformierakond (10 volikogu mandaa- Infolehe lehekülgedel 4-5. Konguta valla, Palupera valla, Puhja Rannu valla õigusaktid senise Rannu Andmete muutmine registrites diga), koalitsiooni moodustamiseks 7. novembril 2017 toimus volikogu valla, Rannu valla ja Rõngu valla valla territooriumil, Elva linna toimub automaatselt, ehk mass- alustati läbirääkimisi Sotsiaaldemo- teine istung, kus valiti vallavanem ühinemine ning moodustus uus õigusaktid Elva linna territooriumil kannetena maa-ameti poolt, inime- kraatliku Erakonna ja Keskerakonnaga, ja abivallavanemad, kinnitati val- omavalitsusüksus Elva vald. jne). See tähendab, et õigusaktid on sed ei pea ise registrites muudatusi 24.oktoobril sõlmiti ajaloolises Helle- lavalitsuse liikmete arv ja struktuur, • 2017.
    [Show full text]
  • Rahvastiku Ühtlusarvutatud Sündmus- Ja Loendusstatistika
    EESTI RAHVASTIKUSTATISTIKA POPULATION STATISTICS OF ESTONIA __________________________________________ RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Tartumaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma Kallaste Alatskivi Peipsiääre Vara Tartu Laeva TARTU Piirissaare Luunja Tähtvere Puhja Mäksa Ülenurme Võnnu Haaslava Rannu Mehikoorma Konguta Nõo Kambja Elva Rõngu Tallinn 2003 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Tartumaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma RU Sari C Nr 13 Tallinn 2003 © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus Estonian Interuniversity Population Research Centre Kogumikku täiendab diskett Tartumaa rahvastikuarengut kajastavate joonisfailidega, © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus. The issue is accompanied by the diskette with charts on demographic development of Tartumaa population, © Estonian Interuniversity Population Research Centre. ISBN 9985-820-72-X EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE Postkast 3012, Tallinn 10504, Eesti Kogumikus esitatud arvandmed on elektroonilisel kujul Lotus- või ASCII-formaadis. Soovijail palun pöörduda Eesti Kõrgkoolidevahelise Demouuringute Keskuse poole. Data tables presented in the issue are available in Lotus or ASCII format from Estonian Interuniversity Population Research Centre.
    [Show full text]