EELK Nõo Püha Laurentsiuse koguduse sõnumileht Rahutegija Nr 57 Detsember 2020

„Õndsad on rahutegijad, sest neid hüütakse Jumala lasteks.“ (Mt 5:9) SUURIM JÕULUKINK „Oh sa õnnistav, oh sa rõõmustav püha, kallis jõuluaeg! Ilm oli hukas, Kristus on sün- dind. Ristirahvas, ristirahvas, rõõmusta!“ Nõnda kõlab kõigile tuntud jõululaul. Kui aga mõtleme olukorrale, millest need read kõnelevad, siis mõistame, et tegemist on suure kergendusega hullus olukorras. „Ilm oli hukas,“ nagu öeldakse. Milles see „hukas olek“ siis seisnes? Jumal, kes oli maailma loonud, jättis inimeste sõnakuulmatuse tõttu nad sinna oma- pead toimetama. Ta polnud küll kunagi kaugel ja jälgis inimkonna tegemisi. Kuid Eedeni rohuaeda inimesed enam ei pääsenud ning inimese ja Jumala vahel haigutas ületamatu kuristik. Nüüd jäi Jumala loodud maailmas elavaile inimestele mulje, et nad on iseenda pere- mehed ja nad asusid oma elu ka omaenese tarkusest korraldama. Küllap sümboliseerib Paabeli torni ehitamise lugu 1Ms 11:1–9 kõiki taolisi inimlikust „tarkusest“ sündinud ette- võtmisi. Elus ilma Jumalata kiskus aga kõik kiiva: armastuse asemele kippus tulema vih- kamine, rõõmu asemele meeleheide, rahu asemele kartus, elu asemele surm. Jumal püüdis inimeste trööstitut olukorda kergendada. Ta leidis jumalakartlikke mehi nagu Kristuslaps (Lucas Cranach Aabram, Iisak ja Jaakob, kellele tõotas suurt õnnistust, kui neist põlvnev rahvas jääb Jumalat vanem, 1550. aastad). austama. Jumal kutsus ka prohvet Moosese ja andis tema kaudu rahvale käsuõpetuse. Foto internetist Ent Moosese Jumalalt saadud seadused ei tundunud inimeste pattulangenud loo- musele meeldivad. Kümme käsku (2Ms 20:1–17) ja reeglid nagu „silm silma vastu, hammas hamba vastu“ (2Ms 21:24) ei muutnud inimese kõva südant sugugi pehmemaks. Oma eksimuste hüvitamiseks toodi Jumalale lakkamatult ohv- reid, kuid seegi polnud Jumala jaoks lõplik lahendus: inimese süda jäi kalgiks. Sellises lootusetuna näivas olukorras halastas Jumal inimkonnale ja saatis neile kingituse. See kingitus oli pääsemis- võimalus: vihkamisest armastusse, meeleheitest rõõmu, kartusest rahusse, surmast ellu. See pääsemisvõimalus kujutas endast usku inimeseks saanud Looja Jumalasse: Tema, kes on kõik loonud, on hukatuse poole liikuva inimkonna heaks ise inimeseks saanud. Sündinud naisest siia maailma ja kandnud eluraskuste koormat kuni surmani – nagu me kõik. See, kes Jumala kingitud pääsemisvõimalusest Jeesuses Kristuses kinni haarab, ei pea jääma hukatusse, mille poole Jumalast eemal kõndiv inimkond paratamatult sammub, vaid jõuab hukatuse äärelt tagasi igavese Jumala juurde. See Jumala kingitus on suurim jõulukink! Teame küll, et jõulukingituste tegemise komme arvatakse pärinevat 3.–4. sajandi vahetusel pKr elanud Myra linna piiskopilt Nikolauselt, kes kinkis kolmele vaesele neiule raha. Ent kui mõtleme, mis sundis Nikolaust seda kingitust tegema, siis jõuame lõpuks ikka tema kui kristlase elujuhiseni, mille Jeesus võtab kokku armastuse kaksikkäsus: armasta oma Jumalat üle kõige ja oma ligimest nagu iseennast (Mt 22:37–39). Meile võib tunduda, et praegugi on ilm hukas. Nähtamatu vaenlane viirus ohustab igat maakera elanikku ja külvab riikide elukorraldusse suurt segadust. On avaldatud arvamust, et suurim kingitus tänavusteks jõuludeks on nakatu- nute arvu kahanemistrend. Kuid nii mõeldes paneme end kolme vaese Myra neiu olukorda, kes igatsevad kõigest hingest kaasavara, mis lubaks neil abielluda ja pääseda alandusest: võib-olla tuleb püha Nikolaus ja kingib neile raha? Selles loos võisid need kolm neiut tänu Nikolause kingitusele tõepoolest abielluda ja pääsesid alandusest. Kuid kord said nad ikkagi vanaks ja surid. Ja siin ei aidanud enam Nikolause sarnaste pühakute kingitused. Nõnda võiksime ka meie mõelda hoopis sellele kingitusele, mida me ei pea hinge kinni pidades ootama nagu pandeemia taandumist, vaid mis on meil kogu aeg olemas: pääsemisvõimalus usus Jeesus Kristusesse. Sest Kristusest ei lahuta meid ükski viirus, ei vaesus, ei alandus ega isegi surm. Võtkem siis ka eeloleval jõuluajal vastu see imeline kingitus, mille Jumal on valmistanud meie kõigi jaoks! Õnnistatud jõulupühi, kallis Nõo kihelkonna rahvas!

MART JAANSON, EELK Nõo koguduse õpetaja Rahutegija 2

Kiri vanglast II

Viimase pooleteise aasta jooksul olen kurdab, et pole suutnud usku leida ku- pidanud kambrit jagama täielikult iselaa- sagilt. Mõned vangid kohtlevad oma di inimestega. Ka sektoris on vangid kodus ootavat abikaasat nagu autot, mis vahetunud ja vahetuvad sisuliselt iga tuleb iga paari aasta tagant välja vaheta- nädal. da. Mõned kristlastest vangid suhtuvad Ajapikku mõistan üha enam, et kirikusse samal viisil. Nii suhtuvad mõned aegade hämarusest saati on vangid vangid ka Jumalasse tarbijamentaliteedi- peamisteks tõekandjateks valedele ga: kui Jumal „saab“ asjadega rahuldavalt rajatud ühiskonnas. Keegi ei tea, kuidas „hakkama“, siis on Ta ülistuse ära teeni- panna vange muutuma. Mina usun, et nud, aga kui Jumal tundub kaugena või tean. Arvan, et olen seda korduvalt näi- ei vasta, siis kirutakse ja vannutakse nii nud, et Kristus võib muuta inimest mis hirmus. Kas Jumal võib neile an- Vilmar Valdna. Foto erakogust seestpoolt. Jeesus, kes ka ise oli vang, destada? hukati, kuid Ta tõusis üles. Nüüd saavad Mõeldes Peetrusele ja Paulusele, tänu Temale paljudest vangidest uued leian, et Jumal on ehitanud Tartu vangla nendele ütlema, et iga hetk siin ilmas on inimesed. Täna teenivad Tartu vanglas kiriku inimestele, kes tapavad, rikuvad Jumala kingitus. Usk on see, mis annab mitmed kümned vangid Jumalat. Siin, abielu, salgavad Teda ja vaenavad Tema maailmale taevaliku mõõtme. Me esi- kus mina olen, palvetavad usklikud prae- järgijaid. Kristuse tõttu on andestus nüüd tame Jumalale oma soovide nimekirja ja gu teie eest. meie, mitte Jumala probleem. liiga harva võtame me vaevaks kuulata. Peale seda, kui õp Mart Jaanson ja Uues Testamendis näeme, kuidas Suur osa kirikus kuuldavatest pal- Nõo koguduse organist Agnes Laasimer apostel Paulus oskab tulevikunägemusi vetest koosneb peamiselt isiklikku laadi käisid minul ja meie luterlikul vangla- arukalt ära kasutada. Halvad uudised soovidest. Palutakse vanglast vabasta- kogukonnal külas, teenisid 24. juulil 2020 tuleviku kohta ei hirmuta teda. See mist ja mugavustega kortereid. Vangi Tartu vangla kabelis, on mind ja minu väljendub ka selles, et vangidel ja van- palve on täis kõike materiaalset. Ent usuvendasid hoidnud õnnis tunne. Me gidel on vahe. Kirikus käivad vangid eri- aegapidi jõuab ta veendumusele, et van- usume, et nende külaskäik aitas meid nevad teistest vangidest. Nad on gla probleeme ei lahenda mitte rehabili- astuda Jumalale lähemale. Oleme siiralt rõõmsad. Nad räägivad teiste kinnipee- tatsioon, vaid muutumine. Algul pelga- tänulikud, palume neile Jumala õnnistust tavatega. Nad hoolivad rohkemast kui sin kasutada sõna nagu „Kristus on lahen- ja ootame neid alati meile külla. Vangla vaid iseendast. Inimesed on sellises dus“. Nüüd ei pea ma enam ennustama, kirik teeb kõik selleks, et vangid võiks armetus olukorras ja ikka ülistavad nad vaid võin kuulutada tõtt. vabalt Jumalat ülistada nii vanglas kui Kolmainu Jumalat! Nende nägudel on Kristus on lahendus – see on tõsi! vabaduses. selline rõõm ja armastus, mida kusagil Olen lapsepõlves õppinud teatud sõnu, Minult on korduvalt küsitud: „Kuidas mujal ei kohta! Mõnikord soovin, et krist- kuid viimaks andsid vangid neile tähen- muuta inimesi heaks?“ Seda siin, Tartu lased, kes on väljaspool vanglat, saaksid duse. Vangid kinnitavad mulle teoloogia vanglas, mis varjab endas vargaid, rööv- minuga siia kaasa tulla ja näha, kuidas tegelikkust, mis on mulle palju enamat leid, mõrtsukaid, narkoärikaid, pedofiile, Kristus muudab inimese elu. kui üks vaimne harjutus. Vangla krist- naisepeksjaid, roolijoodikuid ja paljude Eesti Vabariik paneb oma vangid lased kannavad endas seda päris ehedat teiste kuritegude eest süüdi mõistetuid? silma alt ära, sest nad on pettumus, läbi- usku – usku, mis teeb meid alati vabaks. Kus karistusajad varieeruvad nädalast kukkumise tunnistamine. Riik saadab siia Me usume, et Jeesus tuli maa peale kuni eluaegse vangistuseni? vahel vaimulikke, arvates, et siinset lootu- selleks, et Jumal võiks kogeda kõike seda, Sellele küsimusele mõeldes on setut olukorda enam hullemaks teha ei mida meie kogeme, ka seda, mis toimub süngelt kainestav näha, mis on saanud saa. Nad ei tea, et siin trellide taga, kõige vanglas. Sestap, kirikus peabki olema meestest, kes on Jumalale selja pööranud ootamatumas paigas, võtab kuju Jumala kõike: inimesi, kes pürivad pühaduse ja tulnud lagedale oma vägitegudega. Kirik. Vangla kõrvaldab kõik erisused poole, kuid puhkavad armus, inimesi, kes Nendes valitseb tühjus ja hirm, nad on inimeste vahelt, kaob inimlikkus ja vii- mõistavad hukka ennast, aga mitte teisi, endaga pahuksis ja kohtu peale vihased. sakus. Kuid isegi moraalselt laostunud ning neid, kes sõltuvad Jumalast ja mitte Küsimusi tuleb järjest juurde. Imestan, et depressiivses vanglas näitab kirik neist endist. Soovin siinkohal tänada Jumal on jätnud nendesse nii palju vaba- elumärke – see on kirik trellide taga. meie kaplan Jaanus Klaasi, kellele oleme dust ja lasknud karistamatult palju halba Pean ausalt tunnistama, et mitte kõik palju tänu võlgu. Pauluse vangistus, peks teha. Miks see nii on? kinnipeetud ei ole ehtsad kriminaalid. ja laevahukud on saavutanud meie Evangeeliumites ilmneb huvitav äras- Siin leidub inimesi, kes istuvad trellide mõtetes küllaltki suure igavese au, meile, pidisus: usku kohtab seal, kus seda kõige taga selle eest, mida nad mõtlevad. kes me ei pea silmas nähtavat, vaid vähem võiks oodata, ning kõige vähem Nende hulgas olen ka mina. Vanglas nähtamatut, sest nähtav on mööduv, on seda seal, kus see peaks õitsema. Nii tuleb harjuda paljuga: ülerahvastus, nähtamatu aga igavene... on see ka Tartu vanglas. Osaliselt oma pidev müra, pidev elektrivalgus, iga- Palume: Issand, vabasta meid sellest vanavanemate kuulamisest olen õppi- sugune privaatsuse puudumine. Aastaid katsumusest! Aamen. nud, et usk tähendab ette usaldamist ja elatakse kahekesi väikestes kambrites, tähenduse omandab see alles tagasi vaa- kus on üksindagi väga kitsas. dates. Vangid küsivad minult tihti, et mil- Vangide hulgas on levinud nii-öelda lisena mina näen vangla tulevikku. tarbijamentaliteet. Enamik vange suhtub Julgustavaid vastuseid loodavad saada VILMAR VALDNA usku kui võtmesse millegi juurde. Mõni nii kristlased kui ka jumalatud. Pean Tartu vanglas, 22. septembril 2020 3 Rahutegija

Eesti Evangeelne Luterlik Kirik tunnustab

Tavapäraselt tunnustab EELK kirikuvalitsus iga aasta esimesel nelipühal kiriku vaimulikke ja ilmikliikmeid. Tänavu jäi see rõõ- mus sündmus viiruspandeemia tõttu ära ja lükati edasi sügisesse. Pole aga suurt vahet, kas tunnustamine toimus varem või hiljem, sest rõõmu pakkus see sel aastal jälle ka meie kogudusele. Järgnevalt nimetan ära meie koguduse liikmed, kes pälvisid käesoleval aastal meie kiriku tunnustuse. Agnes Laasimer — EELK teeneteristi tunnustusmärk Inger Kraav — EELK aukiri Imbi Tanilsoo — EELK aukiri Veiko Klassen — EELK tänukiri Ragne Meier — EELK tänukiri Jaan Pau — EELK tänukiri Ühtlasi on hea meel teatada, et EELK koostöömedali pälvis ka meie kogudusele hästi tuttav Ungari Evangeelse Luterliku Kiriku piiskopi nõunik ja kirikumuusik Kinga Marjatta Pap. Suur tänu senise panuse eest koguduse töösse, õnnistagu teid Kolmainu Jumal!

MART JAANSON EELK Nõo koguduse õpetaja Kroonika w 6. septembri peajumalateenistusel meenutas õp Mart Jaanson asjaolu, et Valgamaa saab sel päeval 100-aastaseks. Valga maakond moodustati 6. septembril 1920, mil Vabadussõja kulg ja kujunenud olukord nõudsid Valga kui tähtsa keskuse eraldamist teistest maakondadest. Uus Valga maakond moodustati enam- vähem tänapäevasel kujul, vaid senine Valga linn koos napi ümbrusega pärines vanast, peamiselt lätikeelsest Liivimaa kubermangu Valga maakonnast. 6. sep- tembri hommikul 2020 toimus Valga Jaani kirikus sellele sündmusele pühen- datud pidulik jumalateenistus. w 6. septembril tähistas oma 100. juu- Anne-Ly Koogikoda kirikuaias. Foto: Liia Sirel belit tänujumalateenistusega ka meie lähim EELK kogudus, Elva kogudus. Praostina osales sel jumalateenistusel õp toetama ka Nõo kiriku meesansambel. Mart Jaanson, kuid kirikuliste hulgas oli Loomulikult laulis kaasa ka Laurits ise. ka teisi meie koguduse liikmeid. w 11. septembril esines EELK Valga w 8. septembril külastasid meie kirikut praostkonna projektkoor koos Karijärve Tallinna Mustamäe päevakeskuse bussi- Keelpilliorkestriga Tartu Jaani kirikus. ekskursioonist osavõtjad. Külalised võttis Kavas oli eesti heliloojate vaimulik vo- vastu õp Mart Jaanson. kaalinstrumentaalmuusika, mh ka Alek- w 8. septembril pidas õp Mart Jaanson sander Lätte ja Martin Lipu „Rändaja ja piiblitunni Nõo hooldekodus. Septembri tähed“. Kooris laulsid kaasa ka õp Mart jooksul algas piiblitunni-hooaeg ka teis- Jaanson ja meie koguduse liige Kärri tes meie koguduse kuulutuspunktides Toomeos-Orglaan. Meeri seltsimajas, Külaaseme külas Tiidu w 12. septembril külastas meie kirikut talus ja Nõgiaru raamatukogus. Seoses Eesti Kunstiakadeemia esindus eesotsas Foto internetist õp Jaansoni puhkusega oktoobris piibli- arhitektuuri konserveerimise stuudio tunde küll ei toimunud, kuid novembris juhataja Karola Mursuga. Külalised võttis jätkusid need taas. vastu meie koguduse juhatuse esimees sertjumalateenistus, mille järel külastati w 9. septembril esitles meie hea kogu- Madis Kanarbik. Rõngu Pillimuuseumi ja siirduti siis tagasi duseliige, Tartu observatooriumi vanem- w 12. septembril pidas meie Valga rahvamajja piiblikonverentsile. Pärast- teadur, astrofüüsik Laurits Leedjärv praostkond Rõngus piiblipäeva. Seoses lõunal salvestas praostkonna projektkoor Tõravere observatooriumis oma „Eesti sellega avati Rõngu Rahvamajas Eesti koos Karijärve Keelpilliorkestriga kirikus mõtteloo“ sarjas ilmunud raamatut Piibliseltsi piiblinäitus, mis oli pühenda- Aleksander Läte ja Martin Lipu teose „Rännakud kõiksuses“ (Ilmamaa, 2020). tud Püha Hieronymuse 1600. surma- „Rändaja ja tähed“ (helirežissöör Tanel Oma head lauluvenda oli tulnud lauluga aastapäevale. Kirikus aga toimus kont- Klesment). à Rahutegija 4 Kroonika

Algus vt lk 3 w 17. septembril algas meie kiriku käärkambris meie koguduse sügisene leerikursus. Kui Jumal lubab ja meie elame, siis saavad k.a 20. detsembri peajumalateenistusel leeriõnnistuse neli gümnaasiumiealist noort. w 19. septembril kohtus õp Mart Jaanson kiriku käärkambris Valguse fes- tivali korraldajatega. Festivali peakorral- daja Jaan Ulst koos abilistega soovis 10. oktoobril Nõos toimuval Valguse festi- valil korraldada kontserdi jälle ka meie Ragne Meier Valguse festivalil musitseerimas. Foto: ANNIKA TELLISSAAR kirikus. w 26. septembril toimusid meie kiri- w 11. oktoobril tähistas meie kogu- sama kooli muusikaõpetaja Anne kus ja kirikuaias üle-eestilise Maal elami- dus peajumalateenistusega lõikustänu- Kasesalu-Roops arutasid võimalust kor- se päeva üritused. Kirikus toimus palvus püha. Jutlustas õp Diina Tuulik, laulis raldada kirikus Sofia koolipoolse uuri- ja kaks kirikukontserti, millest esimesel meie koguduse segakoor Ragne Meieri mistöö raames vajalik orelikontsert. esines laulu ja kitarrimänguga Marek juhatusel. Nagu ikka, oli altariesine kau- Kahjuks lükkub see kontsert pandee- Kiik ning teisel meie koguduse liikmeist nistatud sügisandidega. mia tõttu siiski uude aastasse. abielupaar Annikki Aruväli (tšello) ja w 16. oktoobril viis Taizé-palvuse w 18. novembril toimus Meeri seltsi- Edoardo Narbona (orel). Kogu päeva oli meie kirikus läbi Katre Kruuse. Suur tänu majas armulauaga palvus. See oli esi- kirikuaias avatud Anne-Ly Koogikoja talle! mene kohtumine õp Mart Jaansoni (meie koguduse liikme Anne-Ly w 24.–25. oktoobril toimus Pärnus ja Meeri piibliringi vahel pärast kahe- Juhkami) kohvik. Kirikut ja kohvikut EELK Kirikumuusika Liidu korraldatud kuulist, õp Jaansoni puhkusest tingitud külastas sel päeval u 180 inimest. iga-aastane kirikumuusikute konve- pausi. Kohalviibijad olid jällenäge- w 4.–30. oktoobrini, õp Mart Jaan- rents. Meie kogudust esindasid sel üritu- mise ja Jumala sõna kuulutuse üle soni korralise puhkuse ajal teenis meie sel õp Mart Jaanson ja Agnes Laasimer. rõõmsad! kogudust EELK Valga praostkonna w 29. oktoobril puhastas meie kiri- w 18.–20. novembrini paigaldas vikaarõpetaja Diina Tuulik. Ta pidas neli kusaali bulderahju ja käärkambri pliiti meie kogudusele juba hästi tuttav Nõo peajumalateenistust, viis läbi leeritunde kogudusele juba tuttav korstnapühkija valla ettevõtja Vello Brett oma firmaga ja tegi muid koguduse vaimulikus elus Ülo Sööt. OÜ Brevell kirikuvärava esisele platsile vajalikke töid. Suur tänu Sulle, Diina, w 31. oktoobril tähistas meie kogu- valguspostid ja juba mõnda aega lehvi- abivalmiduse eest! dus jumalateenistusega usupuhastus- vale trikoloorile kohtvalgustuse. Meile w 4. oktoobril avas meie koguduses püha. Et oli laupäev, siis toimus jumala- samuti tuttav luuarheoloog Martin jälle uksed pühapäevakool, mis oli seo- teenistus tavapärase õhtu asemel hom- Malve teostas koos oma meeskonnaga ses pandeemiaga juba mitu kuud sule- mikul. Laulis Nõo kiriku meesansambel, kaevetööde käigus ka arheoloogilist tud. Õpetaja Imbi Tanilsoo sai sel tunnil orelil musitseeris Agnes Laasimer. järelvalvet. Päevavalgele tulid mõned õpetada viit last, avapalvuse pidas õp w 8. novembri peajumalateenis- vanemad leiud, kuid mitte sellises Diina Tuulik. Jumal on ka sel sügisel tusel tähistati isadepäeva. Muuhulgas mahus nagu teeradade rajamisel meie pühapäevakooli õnnistanud, sest lauldi koguduselauluna ka kaks laulu samasse 2019. aasta mais. Mõned päe- pandeemia teise laine kiuste said pee- „Noore koguduse laulikust“. Kitarril saa- vad enne advendiaja algust ühendati tud pea kõik planeeritud tunnid ja ka tis õp Mart Jaanson. valgusallikad Nõo aleviku tänavaval- lapsi on olnud alati tunnis kuni viis. w 14. novembril pidas meie kogu- gustussüsteemiga ja Nõo alevik sai w 10. oktoobril toimus Nõo alevikus dus kirikuaias lehekoristustalguid. paljude arvates juurde ühe kaunilt val- järjekordne Valguse festival. Juba teist Kümmekond inimest tegi ära väga gustatud paiga. Siinkohal suur tänu nii aastat järjest osales selles ka meie kogu- suure töö: mõne tunni jooksul riisuti hr Bretile kui ka Nõo vallavalit- dus: meie kirikus toimus kahetunnine kirikuaiast kokku kõik lehed ja viidi susele, kes valgustuse paigaldamist kontsert, mille raames meie koguduse auto pärakäruga kaugemalasuvale toetas! neli organisti (Agnes Laasimer, Margit koguduse maatükile. Väljaspool kiriku- w 22. novembri peajumalateenis- Keeman, Katre Kruuse ja Ragne Meier) aeda parkla juures koristasid kaks tusel saadeti ära vana kirikuaasta ja mängisid orelimuusikat ja valgusrežis- koguduseliiget lehed 21. novembril. tähistati surnute mälestuspäeva. söör Rene Liivamägi pakkus valguse- Suur ja südamlik tänu kõigile abilistele, Mälestati lõppeval kirikuaastal meie mängu. Kirikust käis tol õhtul läbi õnnistagu teid kõigeväeline Jumal! koguduse matuseraamatusse kantud paar-kolmsada inimest. Siinkohal suur w 17. novembril toimus kiriku käär- inimesi. Laulis meie koguduse sega- tänu festivali peakorraldajale Jaan kambris kirikumuusikaalane koosolek. koor Ragne Meieri juhatusel. Ulstile ning korraldusabi eest ka festivali Meie koguduse organist Agnes Laa- w 28. novembril andis Nõo kiriku kaastöölistele Annika Tellissaarele ja simer, õp Mart Jaanson, Nõo Reaal- meesansambel meie kirikus umbes 40 Sille Kuivale! gümnaasiumi õpilane Sofia Nikitina ja kuulajale tunniajase kontserdi. Kontsert, 5 Rahutegija mis jääb lõppeva aasta pandeemia- piirangute tõttu üheks vähestest mees- ansambli väljaastumistest, kandis peal- kirja „Maapäev 103“. Selle pealkirjaga meenutati 28. novembril 1917 toimu- nud Eestimaa Kubermangu Ajutise Maa- nõukogu ehk maapäeva koosolekut, kus maapäev kuulutas end kõrgeimaks või- muks kuni demokraatlikult valitud Asutava Kogu kokkukutsumiseni. See otsus oli esimene suur samm Eesti oma- riikluse suunas. Kontserdiõhtu suurimaks üllatuseks kujunes aga meie koguduse naislauljaist kokku pandud koor Tasa- kaal, kes esitas Ragne Meieri juhatusel ja kontsertmeister Margit Keemani saatel tervituslaulu „Hoosianna“. Suur tänu koori kokkukutsujale Agnes Laasimerile, loodame seda koori kuulda ka edas- pidi! w 29. novembri peajumalateenis- Naiskoor Tasakaal lauluhoos. Foto: MART JAANSON tusega alustas meie kogudus uut kiriku- aastat. Jumalateenistusel andis õp Mart Jaanson neljale meie koguduseliikmele üle EELK tunnustuskirjad (vt ülevaadet eespool). Jumalateenistust kaunistasid muusikaga Nõo muusikakooli õpetaja Lande Lampe-Kits ning tema õpilased Mirtel Randala ja Mariken Lõo. Kont- sertmeister ja ühtlasi jumalateenistuse organist oli Margit Keeman. w 29. novembri jumalateenistuse järel toimus kirikusaalis ka meie kogu- duse pühapäevakoolitund. Tunni viis läbi, nagu ikka, õpetaja Imbi Tanilsoo. Osales viis last ja nende vanemaid. Lõpupalve ütles õp Mart Jaanson. w 4. detsembril kirjutasid OÜ Ka- tusõkatja juhataja Ahto Raudoja (tööde teostaja), OÜ ARC Projekt esindaja Jüri Kulasalu (muinsuskaitseline järelvalve) ja I advendi pühapäevakool kirikusaalis. Foto: IMBI TANILSOO õp Mart Jaanson (tööde tellija esindaja) alla üleandmise-vastuvõtmise aktile, mil- lega anti meie kogudusele üle kirikuaias asuv abihoone. Tegemist on kirikuaeda 1914. aastal ehitatud kuuri ümberehituse ja laiendusega, mille tulemusena on koguduse käsutuses kaks soojustatud WC-d (üks neist inva-WC), soojustatud panipaik, tööriistakuur ja katusega kae- tud varjualune. Töid toetas PRIA Leader-programm ja kogudusel aitas programmis ette nähtud omaosalust katta Nõo vallavalitsus. Lõppenud projektiga on seotud palju inimesi ja asutusi. Suur tänu kõigile! Loodame sellest abihoonest tublit tuge meie kogudusetöös!

Meie koguduse uuenenud abihoone. FOTO: MART JAANSON Rahutegija 6 Jumalateenistused ja muud koguduse üritused Ehkki alljärgnevas kavas on jumalateenistused paigas, võib ürituste osas tulla muutusi ja lisandusi. Jälgigem siis teateid nii Nõo Valla Lehes, kirikus, koguduse kodulehel kui ka sotsiaalmeedias. Aga lõpuks ütleb ju apostel: „Kui Issand tahab ja me veel elame, siis teeme seda või teist“ (Jk 4:15).

DETSEMBER P, 6. dets kl 11.00 II advendi jumalateenistus. Armulaud E, 7. dets kl 14.00 Piiblitund Nõo hooldekodus L, 12. dets kl 13.00 EELK Valga praostkonna advendikontsert kirikus P, 13. dets kl 11.00 III advendi jumalateenistus. Armulaud K, 16. dets kl 12.00 Piibli- ja laulutund Meeri seltsimajas R, 18. dets kl 12.00 Jumalateenistus Külaaseme külas. Armulaud R, 18. dets kl 19.30 Taizé-palvus kirikus P, 20. dets kl 11.00 IV advendi jumalateenistus. Leeripüha. Armulaud N, 24. dets kl 16.00 Jõuluõhtu liturgiline jumalateenistus R, 25. dets kl 11.00 I jõulupüha jumalateenistus. Armulaud L, 26. dets kl 11.00 II jõulupüha jumalateenistus P, 27. dets kl 11.00 Jumalateenistus T, 29. dets kl 15.30 Piiblitund Nõgiaru raamatukogus N, 31. dets kl 18.00 Vana-aastaõhtu jumalateenistus. Armulaud

JAANUAR 2021 R, 1. jaan kl 11.00 Uusaasta jumalateenistus. Armulaud P, 3. jaan kl 11.00 Jumalateenistus. Armulaud K, 6. jaan kl 18.00 Kolmekuningapäeva jumalateenistus. Armulaud P, 10. jaan kl 11.00 Kristuse ristimispüha jumalateenistus T, 12. jaan kl 14.00 Piiblitund Nõo hooldekodus R, 15. jaan kl 12.00 Piiblitund Külaaseme külas R, 15. jaan kl 19.30 Taizé-palvus kirikus P, 17. jaan kl 11.00 Jumalateenistus. Armulaud K, 20. jaan kl 12.00 Piibli- ja laulutund Meeri seltsimajas P, 24. jaan kl 11.00 Jumalateenistus T, 26. jaan kl 15.30 Piiblitund Nõgiaru raamatukogus P, 31. jaan kl 11.00 Jumalateenistus. Armulaud

VEEBRUAR 2021 P, 7. veebr kl 11.00 Jumalateenistus. Armulaud T, 9. veebr kl 14.00 Piiblitund Nõo hooldekodus P, 14. veebr kl 11.00 Jumalateenistus K, 17. veebr kl 12.00 Piibli- ja laulutund Meeri seltsimajas K, 17. veebr kl 18.00 Palvepäeva jumalateenistus. Armulaud R, 19. veebr kl 12.00 Piiblitund Külaaseme külas R, 19. veebr kl 19.30 Taizé-palvus kirikus P, 21. veebr kl 11.00 Jumalateenistus. Armulaud K, 24. veebr kl 12.00! Iseseisvuspäeva jumalateenistus P, 28. veebr kl 11.00 Jumalateenistus

ÕPETAJA VASTUVÕTUAEG kiriku käärkambris KOLMAPÄEVAL ja REEDEL kl 9.30–11.30, NELJAPÄEVAL kl 16.00–18.00 7 Rahutegija

Rahus ma heidan maha ning uinun, sest sina üksi, Issand, asetad Teated mind julgesti elama. (Ps 4:9)

w 12. augustil 2020 kuulutati välja Nõo Püha Laurentsiuse In memoriam kiriku restaureerimise toetu- seks annetuste kogumise teine ERIK HURT etapp. Seisuga 4. detsember 17.04.1936–13.08.2020 2020 on annetusi laekunud 790 eurot. Annetusi saab, nagu Igavikku on lahkunud õpetaja ennegi, teha nii sularahas kogu- Martin Lipu tütrepoja Gunnar duse õpetaja kätte kui ka kogu- Hurda poeg Erik Hurt. Matusetali- duse Swedbanki arvele nr tus Saksamaal toimus 28. sep- EE11 2200 2210 5844 2062 tembril 2020. (saaja: EELK Nõo Püha Erik Hurt koos tütre Kristina Brückneriga külastas meie kogu- Laurentsiuse Kogudus). Täname dust 25. ja 30. juunil 2009. Külas- südamest kõiki seniseid ja tule- käigu vahendaja oli pr Liina Kähr, vasi annetajaid! kes on Eriku vanavanaisa Jakob w LIIKMEANNETUST 2020. Hurda järeltulijate Eestis asuva aasta eest saab teha nii sula- haru esindaja. rahas koguduse kantseleis kiri- Kohtumisest Eriku ja Kristinaga ku käärkambris kui ka panga- kasvas välja tulemuslik koostöö ülekandega (a/a nr EE23 1010 meie kogudusega. Martin Lipu 1520 0609 1003 SEB pangas, Saksamaal ja Itaalias elavad järel- saaja: EELK Nõo Kogudus, selgi- tulijad saatsid meie kogudusele Martin Lipu lapselapselaps tus: „NIMI. Liikmeannetus huvitavat materjali Martin Lipu Erik Hurt Münchenist koos kohta, paljut sellest saime kasuta- EELK Nõo kogudusele“). An- tütre Kristina Brückneriga õp da Martin Lipu mälestusteraamatu Lipu haual Nõo kalmistul 25. netussumma on vaba. PALUME väljaannetes. Samuti toetasid juunil 2009. Foto: Mart Jaanson KÕIGIL KOGUDUSELIIKMEIL Martin Lipu järeltulijad 1932. aas- TEHA OMA LIIKMEANNETUS tal kujur Anton Starkopfi loodud HILJEMALT 31. DETSEMBRIKS Marti Lipu hauamonumendi meie kirikus asuva kipskoopia restau- 2020! Kui soovite oma kogudu- reerimist ja uute koopiate valmistamist. sele tehtud liikme- või muust Avaldame EELK Nõo koguduse nimel Erik Hurda lähedastele ja annetusest 2021. aastal tulu- sugulastele kaastunnet ning soovime neile Jumala rahu! maksu tagasi saada, siis palun lisage pangaülekande selgitus- MART JAANSON se oma isikukood. EELK Nõo koguduse õpetaja

Maetud

Urve Luik 15.09.20 Nõo kalmistu Toomas Kruustük 19.09.20 Tartu Pauluse kalmistu Valeeri Birnbaum 02.10.20 Nõo kalmistu Valli Metsallik 07.10.20 Tartu krematoorium (piiskop Joel Luhamets) Marta-Margarete Ehrlich 31.10.20 Nõo kalmistu Vilma Holter 30.11.20 Nõo kalmistu Virve Kellamäe 02.12.20 Nõo kalmistu Rahutegija 8

Sünnipäevad Palju õnne ja Jumala õnnistust teile kõigile!

DETSEMBER 2020 Aime-Elfriede Kraak Ulila 31.12. 94 VEEBRUAR 2021 Risto Räisa Uderna 01.12. 46 Alice Tiisler Nõo 31.12. 40 Marek Toom Vahessaare 01.02. 45 Anneli Laanemets Tartu 02.12. 47 Ave Sugul Elva 02.02. 45 Ellen Jüri Lepiku 03.12. 87 Evi Toomits Nõo 02.02. 85 Raimond Soidla Elva 03.12. 72 JAANUAR 2021 Reino Meensalu Tartu 03.02. 39 Ruth Maal Nõgiaru 07.12. 45 Vaike Arik Palumäe 01.01. 82 Uno Veidenbaum Nõo 03.02. 75 Kretel Tamm Nõo 07.12. 45 Ruth Plakk Nõo 01.01. 71 Salme Ainso Nõo 05.02. 83 Linda Langsepp Õssu 08.12. 34 Riina Luik Nõo 02.01. 72 Elina Liblik Uhti 05.02. 18 Hedvig-Irlanda Vokka Saima Tiirmaa-Oras Voika 02.01. 44 Sirje Kangro 06.02. 46 Tartu 08.12 91 Aare Ööpik Tartu 02.01. 63 Ingmar Laasimer Nõo 07.02. 71 Kadi Laan Elva 09.12. 49 Markus Pau Voika 03.01. 33 Kadri Koppel Paide 08.02. 36 Lembit Räisa Luke 10.12. 79 Armand Jürgenson Kolga 04.01. 45 Edgar Otsing Luke 08.02. 58 Niina Kamenik Nõgiaru 12.12. 94 Christina Värno Nõo 05.01. 21 Liivia Valgerist Nõo 08.02. 81 Helmi Kamenjuk Puiatu 12.12. 95 Reelika Soidla Meeri 08.01. 35 Katrin Kirja Nõo 09.02. 25 Tarmo Otsing Luke 13.12 35 Rosine-Elfride Unt Anu Ubaleht Paide 09.02. 49 Õnne Reile Puhja 13.12 56 Vahessaare 09.01. 90 Kadri Jürgenson Kolga 10.02. 39 Aleksei Mikli Tallinn 17.12. 46 Maria Härmas Tartu 10.01. 41 Kersti Kaasik Nõgiaru 10.02. 74 Egge-Katri Plakk 17.12. 50 Margus Mondonen Voika 12.01. 52 Anne-Ly Juhkam Nõo 11.02. 51 Anna Trei Meeri 17.12. 59 Imbi Tanilsoo Laguja 12.01. 61 Endla Soidla Meeri 11.02. 99 Tiina Sirge Rahinge 18.12. 63 Oliver Orrin Tartu 13.01. 46 Endla Laius Meeri 13.02. 83 Helgi Mondonen Voika 19.12. 85 Kai Räisa Uderna 13.01. 42 Katrin Kask Nõo 14.02. 46 Cleelia Pärtelpoeg Soinaste 20.12. 32 Agnes Laasimer Nõo 14.01. 71 Heleni Mäe Nõo 14.02. 37 Hele Reile Puhja 20.12 79 Katrin Sööt Elva 15.01. 37 Aino Rääbis Uhti 16.02. 44 Kalev Laidmäe Elva 21.12. 78 Juhan Valdmaa Pärnu 18.01. 67 Juhani Püttsepp Peedu 17.02. 57 Dagmar Mošarov Voika 21.12. 51 Juhan Ubaleht Paide 19.01. 79 Marek Tiits Tallinn 17.02. 41 Sirje Uibopuu Luke 21.12. 59 Silver Alttoa Tartu 21.01. 48 Annike Tolmats Tartu 17.02. 28 Heli Leedjärv Tõravere 24.12. 61 Jane Bigler Šveits 22.01. 48 Marje Meensalu Tartu 19.02. 33 Kalev Juhkam Nõo 25.12. 78 Eda Raitar Tartu 22.01. 87 Anna-Paulina Huttunen Madis Jürimäe Nõo 25.12. 36 Eleri Saarik Nõo 22.01. 28 Valga 22.02. 21 Peeter Kalliver Külaaseme 25.12. 76 Margit Keeman Voika 24.01. 53 Sigrid Piiri Nõgiaru 20.02. 65 Silvia Veidenbaum Nõo 25.12. 76 Tarmo Kerro Nõo 25.01. 31 Koidu Avi Nõo 21.02. 68 Kalle Koger Kolga 26.12. 62 Ilme Prost Reola 25.01. 73 Kristina Räkk Hellenurme 22.02. 48 Mihhail Kravtšenko Aire Killõ Nõo 26.01. 45 Indrek Mäe Nõo 23.02. 39 Elva 27.12. 32 Greta Koppel Tallinn 27.01. 43 Malle Sild Tartu 23.02. 73 Merike Seire Tõrvandi 27.12. 43 Elle Mägi Elva 27.01. 71 Merle-Kairit Toom Viljar Mägi Nõo 28.12. 44 Eda Kirspuu Järvselja 29.01. 54 Vahesaare 24.02. 40 Sigrid Smidt Nõo 28.12. 31 Kärri Toomeos-Orglaan Aili Mürk Tamme 25.02. 80 Sigrid Kägo Vara 29.12. 46 Tartu 30.01. 46 Evi Prost Käo 27.02. 68 Lilian Volmer Nõgiaru 29.12. 77 Eha Pill Rõhu 31.01. 69 Indrek Soidla Meeri 27.02. 38 Madis Pärtelpoeg Soinaste 30.12. 34 Anita Prüüs Ulila 31.01. 51 Astrid Luts Tartu 28.02. 87

Kontakt JUHATUSE ESIMEES Madis Kanarbik tel 504 6570; e-post [email protected] EELK NÕO PÜHA LAURENTSIUSE KOGUDUS KOGUDUSE ÕPETAJA Mart Jaanson reg nr 80210421 tel 745 5195 (kantseleis); 749 3344 (kodus) Tartu tn 2, 61601 Nõo Tartumaa 5661 1443; e-post [email protected] KIRIKUTEENIJA ja KELLAMEES Toivo Saal A/a nr EE23 1010 1520 0609 1003 tel 745 5120 (kodus) (saaja: EELK Nõo Kogudus) ORGANISTID ANNETUSED KIRIKU JA KÕRVALHOONE Agnes Laasimer, tel 528 4166; Margit Keeman, tel 5615 3207 RESTAUREERIMISEKS: Katre Hödemann, tel 5560 6678; Ragne Meier, tel 526 5569 A/a nr EE11 2200 2210 5844 2062 KOORIJUHT Ragne Meier, tel 526 5569 (saaja: EELK Nõo Püha Laurentsiuse Kogudus) PÜHAPÄEVAKOOLIÕPETAJA Koguduse veebilehekülg www.nookirik.ee Imbi Tanilsoo, tel 525 6607

Toimetaja: Mart Jaanson Rahutegija EELK Nõo Püha Laurentsiuse koguduse sõnumileht Küljendaja: Kai Toom