President Kersti Kaljulaid Külastas Elva Laste- Ja Perekeskust

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

President Kersti Kaljulaid Külastas Elva Laste- Ja Perekeskust Elva ja Järva Vallas tervitati Avatud talude Vallavalitsused laulu- ja tantsu- päev ootab asuvad võistlema peotuld külastajaid LK 4 LK 7 LK 11 JUULI 2019, NR 55 [email protected] www.elva.ee Elva valla leht facebook.com/elvavald President Kersti Kaljulaid külastas LÜHIDALT KOHALIKES OMA­ Elva Laste- ja Perekeskust VALITSUSTES EI SAA ENAM SURMA REGISTREERIDA 21. juunil külastas presi dent Kersti juulil jõustusid pe- re konna seisu toi- Kaljulaid Elvas asuvat 1.min gute seaduse ja surma põhjuse tuvastamise Järve laste aeda, seaduse muudatused, mille peremaja ning tulemusel ei saa kohalikes omavalitsustes, mis ei asu SA Elva Laste- ja enam maakonnakeskustes (sealhulgas Elva Vallavalit- Perekeskust. sus), surma registreerida. Sellega muutub surma registreerimise süsteem ja MERILYN SÄDE surmafakti andmeid hakkab KOMMUNIKATSIOONIJUHT rahvastikuregistrisse edas- tama meditsiin (nt perearst, haigla, kohtuarst). Seadu- el päeval tervitasid presi- se muudatusega lõpeb lin- denti lasteaeda saabudes na- ja vallavalitsustel õigus õues mängivad lapsed, kes surma registreerida. Erand- olid kohtumist väga ooda- juhtudel jääb see õigus alles Snud. SA Elva Laste- ja Perekeskuse JÄRVE LASTEAIA LAPSED OOTASID VÄGA PRESIDENDIGA KOHTUMIST. Foto: Jaak Jänes maakonna keskuste linna- ja juhataja Gerda Kiipli-Hiir tutvustas vallavalitsustel. presidendile peremaja ja seal kas- Surma registreerimi- vavaid lapsi ning Järve lasteaia aja- "See teeb mu tuju heaks, kui näen hästi Näiteks noore pere kooli korralda- se süsteemi muudatuste lugu. tehtud asju," võttis president Kersti misel ja selle lõpupeol tundsime, kui eesmärk on vähendada Pärast lasteaia ja peremaja külas- tore oli näha nende perede üheskoos lahkunu lähedaste asja- tust toimus nõustamiskeskuses aru- Kaljulaid arutelu kokku. kasvamist, mistõttu jätkame sellega ajamisi nii, et surma ei telu, kus president avaldas heameelt kindlasti edaspidi,“ sõnas Kiipli-Hiir. pea enam kohalikus oma- laste ja peredega tegelemise arengu- President Kersti Kaljulaid sõnas valitsuses registreerima. te pärast Elva vallas. Arutelul puudu- Keskus aitab muredele et spetsialistid oskaksid õigel ajal perekeskuses toimunud arutelu lõ- Samas saavad lahkunu tati eelkõige laste ja perede murede jälile jõuda lapse, noore või perekonna murekoh- petuseks, et tal on hea meel selle üle, lähedased aga kohalikust märkamise ning nende probleemide- ti märgata ning neid õige spetsialisti Keskuse juhataja Gerda Kiipli-Hiir kuidas on Elva vallas seni sotsiaal- omavalitsusest jätkuvalt ga tegelemist nii Elva vallas, aga ka juurde suunata. „Peame kindlasti sel- ja keskuse teenuste juht Jaana Unt teemade ja -muredega tegeletud. taotleda matusetoetust. Eestis laiemalt. le nimel veel tööd tegema, et meie ütlesid, et nende keskus pakub pal- „See teeb mu tuju heaks, kui näen Elva Vallavalitsuses on või- Elva abivallavanem Marika Saar inimesed jõuaksid õigel ajal õigete ju erinevaid teenuseid, mis aitavad hästi tehtud asju,“ võttis president malik taotleda matusetoe- tundis uhkust selle üle, et Elva vald asjatundjate juurde,“ ütles abivalla- jõuda eri probleemideni kiiremini. arutelu kokku. tust e-teenuste keskkon- on võtnud endale eesmärgi paranda- vanem Marika Saar. „Näiteks, kui koolist on saadetud Perekeskuse hoole all kasvab na (elva.ee) kaudu, e-maili da laste ja perede heaolu ning saavu- laps meie logopeedi juurde, siis siin asendushooldusteenusel praegu lap- ([email protected]) ja posti teel tanud selles ka positiivseid murran- Töö pakub palju rõõmu võib selguda vajadus teiste nõusta- si vanuses 7. elukuust 18. eluaastani. (Kesk tn 32, Elva linn) või guid. „Nii meie kui ka perekeskuse misteenuste järele, mida saame ka Perekeskuse töötajad tunnistasid, et Keskuses saavad erinevatel nõus- vajadusel isiklikult kohale töötajad on teinud selleks väga palju kohe pakkuda. See on meie väga suur kuigi nende majas tuleb ette palju tõ- tamisteenustel abi üle 150 lapse nii tulles Elva Vallavalitsusse, tööd ning võtnud selle enda südame- pluss, et ühes majas on koos palju eri siseid ja murelikke hetki, siis on neil Elva vallast kui ka mujalt. Keskuse Konguta, Puhja, Palupera, asjaks. Kui on olemas suurepärane pädevusi.“ iga päev põhjust oma tööst ja selle teenuste juhi Jaana Undi sõnul jõuab Rõngu ja Rannu teenuskes- meeskond, on võimalik kõike saavu- Kõigil arutelul osalenute sõnul on tulemustest ka rõõmu tunda. „Meil perekeskusesse inimesi ka kauge- kustesse. tada,“ lisas Saar. Eestis üks olulisemaid teemasid see, on kindlasti rõõmsaid hetki rohkem. malt, näiteks Valgamaalt. 2 Elva valla leht Juuli 2019 Nr 55 ELVA VALLA INFO ELVA VALLAVOLIKOGU INFO ELVA VALLAVALITSUSE INFO Volikogu istung – 17.07 Otsused 18.06 istungilt Volikogu otsustas Karijärve III uuringuruumi kohta esitatud uuringu- loa taotluse üle ja ei toetanud uuringute korraldamist. Karijärve III uu- Avalikud üritused ringuruum asub Külaaseme külas Väike-Padu kinnistul ja kinnistu omanik OÜ Lubada MTÜ-l Spordiklubi Altia korraldada 13.07.2019 kell 8-00 Elva linnas kodukohvikute päev „Elva Kohvikute- Termestal soovib uurida kinnistul asuvaid kruusa- ja liivavarusid nende kaevan- päev 2019“. damise eesmärgil. Maavara uuringulube annab Keskkonnaamet, kuid arvamuse Lubada OÜ-l Loud’n Live Promotions Estonia korraldada 13.-14.07.2019 kell 19-02 Elva linnas Elva laululaval Rally uuringuloa andmise kohta annab kohalik omavalitsuse volikogu. 10. detsembril Estonia 2019 ametlik kontsert. Vastutav isik: Jaana Vilde, telefon +37255961096, e-aadress [email protected]. 2018 ei andnud volikogu nõusolekut uuringute teostamiseks. Seejärel pöördus OÜ Termestal kohtusse ning Tartu Halduskohus kohustas volikogu taotlust Ehitus uuesti läbi vaatama. Volikogu otsuses on ära toodud põhjendused, miks ei toeta Anda ehitusluba üksikelamu püstitamiseks Pastaku külas Uue-Pastaku maaüksusele, Kaarlijärve külas Uksovi maa- volikogu uuringute teostamist. Otsuse poolt oli 25, vastu 1 ning 3 volikogu liiget üksusele ja Kaimi külas Uuemäe maaüksusele puurkaevu rajamiseks, Elva linnas Käärdi tee 5 kinnistul asuva kõrval- jäid erapooletuks. hoone-pesuköögi lammutamiseks ning elamu ja kuuri ehitamiseks, Elva linnas Käo tee 1a maaüksusele üksikelamu Volikogu kinnitas Elva valla 2018. aasta majandusaasta aruande. Elva püstitamiseks. valla esimese tööaasta aruanne kiideti heaks 27 poolthäälega. Aruande osas esi- Anda kasutusluba Lossimäe külas Mäe-Variku valminud reoveepuhastile, Järvekülas Sirga kinnistul valminud tati üks parandusettepanek, mis täpsustas SA Rõngu Hooldusravikeskuse vara- üksik elamule. de maksumust ning selle ettepanekuga arvestati. Revisjonikomisjoni esimees Määrata Elva vallas asuvale hoonele unikaalaadress alljärgnevalt: Tõnu Aigro esitas aruande kohta revisjonikomisjoni arvamuse. Volikogu otsustas enampakkumise korras võõrandada vallale kuu- JRK. NR EHITISREGISTRI KOOD PRAEGUNE HOONE AADRESS UUS HOONE AADRESS luva Männiku kinnistu Pühaste külas. Kinnistul asub elamu ja abihooned 1 120656643 Urinurga Urinurga/1 ning kinnistu võõrandamise põhjus on sellel asuva elamu ja abihoonete seisu- 2 120783450 Urinurga Urinurga/2 kord, mis ei võimalda neid kasutada valla ülesannete täitmiseks. Vallavalitsus korraldab kinnistu enampakkumise. 3 120797348 Urinurga Urinurga/3 Volikogu otsustas osta eraisiku käest transpordimaa kinnistu, millel 4 104025020 Urva Urva/1 asub kohalik tee. Kohalik tee Plankeni tee L1 Koruste külas on ka seni olnud 5 104028453 Õhtu tn 4 Õhtu tn 4/1 avalikus kasutuses, aga kuna omanikuga jõuti kokkuleppele tee võõrandamises 6 104009517 Toompere Toompere/1 vallale, siis otsustatigi tee omandada. Haridus- ja noorsootöökomisjoni koosseis muutus. Haridus- ja noor- Maa sootöökomisjoni liige Juta Lipmeister peatas liikmestaatuse omal soovil. Komis- joni koosseis jääb 14-liikmeliseks. Määrata: Elva linnas, Käo tee 54 kinnistu jagamisel kaheks katastriüksuseks uutele moodustavatele katastriüksustele Istungi vallavalitsuse informatsiooni ajal andis esmalt ülevaate vallavalit- koha-aadressid ja sihtotstarbed alljärgnevalt: Elva vald, Elva linn, Käo tee 54, sihtotstarve elamumaa; Elva vald, Elva suse tööst, projektidest ja tegevustest abivallavanem Marika Saar. Seejärel tegi linn, Käo tee 54a, sihtotstarve elamumaa; Suuremäe kinnistu jagamisel kaheks katastriüksuseks uutele moodustava- ülevaate Elva valla esimesest ühisest lastekaitsepäeva tähistamisest volikogu tele katastriüksustele koha-aadressid ja sihtotstarbed alljärgnevalt: Elva vald, Poole küla, Ees-Suuremäe, sihtotstarve liige Mari-Liis Vanaisak. MTÜ Tartumaa Arendusselts tegevjuht Kristiina Tam- maatulundusmaa; Elva vald, Poole küla, Taga-Suuremäe, sihtotstarve maatulundusmaa. mets tegi ettekande ühingu Tartumaa Leader-tegevusgrupi tulevikuplaanidest. Määrata Järve kinnistu jagamisel kaheks katastriüksuseks uutele moodustavatele katastriüksustele koha-aadressid Istungil andis kultuurikomisjoni tööst ülevaate esimees Reet Viks, majan- ja sihtotstarbed alljärgnevalt: Elva vald, Ervu küla, Järve, sihtotstarve maatulundusmaa; Elva vald, Ervu küla, Järvepõllu, duskomisjoni tööst Toomas Paur ja revisjonikomisjoni tööst Tõnu Aigro. sihtotstarve maatulundusmaa; Veski põld kinnistu jagamisel kaheks katastriüksuseks moodustavatele katastriüksus- tele koha-aadressid ja sihtotstarbed alljärgnevalt: Elva vald, Hellenurme küla, Veski põld, sihtotstarve maatulundus- maa; Elva vald, Hellenurme küla, Hellenurme-Päidla kergtee L5, sihtotstarve transpordimaa. Määrata Veski kinnistu jagamisel kolmeks katastriüksusteks moodustavatele katastriüksustele koha-aadressid ja siht- ELVA VALLAVALITSUSE INFO otstarbed alljärgnevalt: Elva vald, Hellenurme küla, Veski,
Recommended publications
  • Rapla Valla Ühisveevärgi Ja -Kanalisatsiooni Arendamise Kava Aastateks 2015-2026
    Rapla valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015-2026 KINNITATUD Rapla Vallavolikogu 30. oktoobri 2014. a määrusega nr 24 RAPLA VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA AASTATEKS 2015-2026 Tellija: AS Rapla Vesi Töö nr. RA19-211-14 Projektijuht: K. Kasemägi Tallinn, 2014 AS Infragate Eesti 1 Tallinn 2014 Rapla valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015-2026 1 SISSEJUHATUS ............................................................................................ 5 2 ARENGUKAVA KOOSTAMISEKS VAJALIKUD LÄHTEANDMED ......................... 6 2.1 Õiguslik baas ................................................................................................................ 6 2.2 Matsalu alamvesikonna veemajanduskava ........................................................................ 6 2.3 Rapla valla üldplaneering ............................................................................................... 7 2.1 Rapla valla arengukava aastateks 2013-2025 ................................................................... 8 2.2 Rapla valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava aastateks 2009-2020 ...................... 8 2.3 Rail baltic ..................................................................................................................... 9 2.4 Vee erikasutusluba ........................................................................................................ 9 2.4.1 Rapla linn ja Valtu küla ..............................................................................................................
    [Show full text]
  • Rannu Valla Arengukava 2010-2016
    RANNU VALLA ARENGUKAVA 2010-2016 RANNU 2010 Rannu valla arengukava 2010-2016 SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................... 3 1. OLUKORRA ÜLEVAADE.............................................................................................................................. 4 1.1. ASEND JA TERRITOORIUM..................................................................................................................... 4 1.2. RAHVASTIK JA ASUSTUS......................................................................................................................... 5 1.3. TÖÖHÕIVE JA ETTEVÕTLUS.................................................................................................................. 6 1.4. HARIDUS ....................................................................................................................................................... 6 1.5. KULTUUR JA KOGUKONNA SOTSIAALNE ORGANISEERUMINE................................................ 7 1.6. TURISM.......................................................................................................................................................... 7 1.7. NOORSOOTÖÖ, SPORT JA VABA AJA TEGEVUSED......................................................................... 8 1.8. TURVALISUS................................................................................................................................................ 8 1.9.
    [Show full text]
  • Volikogu 9. Märtsi Istung Elva Vallavolikogu Istung Toimus 9
    Volikogu 9. märtsi istung Elva Vallavolikogu istung toimus 9. märtsil. Vastu võeti üheksa otsust ja kinnitati üks määrus. Istung algas vallavanem Toomas Järveoja ülevaatega vallavalitsuse ja hallatavate asutuste tööst. Vallavanem tutvustas eelarve täitmise seisu, rahvastikustatistikat ja andis ülevaate kõigist töövaldkondadest. Abivallavanem Mikk Järv tutvustas Rannu aleviku soojusmajandusprojekti praegust olukorda. On teada kaugküttega ühineda soovivate korteriühistute ja ettevõtete arv ja alustatakse eelprojekti koostamist. Ettekandjad vastasid seejärel volikogu liikmete küsimustele. Järgmise ettekande tegi Rahandusministeeriumi regionaalhalduspoliitika osakonna nõunik Sulev Valner, kes tutvustas kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) muutmise algatamise põhjuseid ja sellega tegeleva ekspertgrupi tegevust. Selle kohta käiva artikli leiab siit. Kinnisasjade omandamine. Volikogu otsusega omandab vald kolm maaüksust, mis on vajalikud kergliiklustee ehitamiseks Hellenurme külas Hellenurme-Päidla tee ääres. Maaüksuste kogupindala on 1640 m2 ja ostuhind kokku 1000 eurot. Vallavara võõrandamine. Enampakkumise teel võõrandatakse Rannu alevikus, Ringtee 15 asuv tootmismaa sihtotstarbega kinnistu. Kinnistu suurus on 2507 m2 ja sellel on puurkaev, mis ei ole enam kasutuses asula ühisveevärgis. Teine enampakkumise teel võõrandatav kinnistu on üldkasutatava maa sihtotstarbega maaüksus Elva linnas, Nõmme 19a. Kinnistu suurus on 2299 m2. Mõlemal kinnistul määrab enampakkumise tingimused ja alghinna vallavalitsus. Pikem arutelu toimus otsuse
    [Show full text]
  • Mälestiste Restaureerimine. Enne Ja Pärast 2005-2011
    Mälestiste restaureerimine • Enne ja pärast • 2005–2011 ja • Enne pärast restaureerimine Mälestiste Enne ja pärast 2005–2011 Mälestiste restaureerimine Enne ja pärast 2005–2011 Mälestiste restaureerimine Enne ja pärast 2005–2011 Muinsuskaitseamet 2011 K o o s t a n u d Britta Lainevool ja Ülo Puustak T o i m e t a j a Meeli Hunt K u j u n d u s j a t e o s t u s AS Vaba Maa F o t o d Muinsuskaitseamet, Jaan Vali, Puurmani vallavalitsus, Tõnu Parmakson E s i k a a n e l Kihelkonna kiriku vana kellatorn pärast ja tagakaanel enne restaureerimist A u t o r i õ i g u s Muinsuskaitseamet, 2011 www.muinas.ee Kõik õigused kaitstud. All rights reserved. ISBN 978-9985-9896-5-4 Trükkinud AS Vaba Maa Printed in Estonia EESSÕNA Eessõna Eesti riik on 2011. aastaks kultuuriväärtustena erilise tähelepanu alla võtnud ehk mälestiseks tunnistanud 27 854 objekti. Pooled neist on erinevad esemed, maalid ja ehitiste detailid, ligikaudu viiendiku mälestistest moodustavad mitmesugused ehitised. Just ehitised, mille puhul saame kõneleda nende ajaloolisest ja kultuurilisest väärtusest, jäävad avalikkusele enim silma. Kahjuks on ehitised aga kõige enam haavatavamad kultuuripärandi objektid, sest neid mõjutavad ilmastik ja keskkonnamuutused ning sageli jäävad nad ette arendusprojektidele. Eelpool nimetatu on ka põhjuseks, miks muinsuskaitsest kõneledes on valdavalt teemaks ajaloolised hooned. Muinsuskaitseamet on Eesti taasiseseisvumise järgsel perioodil panustanud märkimisväärselt suure summa kultuuriväärtuslike hoonete restaureerimisse, kuid ikka tundub see olevat piisake meres. Selleks, et oleks võimalik selgemini teadvustada ja kaardistada muinsuskaitse objektideks olevate ehitiste olukorra parandamiseks tehtut ja esitleda parimaid näited, ongi koostatud käesolev raamat.
    [Show full text]
  • Jahipiirkonna Kasutusõiguse Loa Vorm Jahipiirkonna
    Keskkonnaministri 19.07.2013. a määrus nr 56 „Jahipiirkonna kasutusõiguse loa vorm" Lisa JAHIPIIRKONNA KASUTUSÕIGUSE LOA VORM JAHIPIIRKONNA KASUTUSÕIGUSE LUBA nr TAR- 3 Elva, JAH1000074 (jahipiirkonna nimi) 1. Jahipiirkonna kasutaja andmed: 1.1. Jahipiirkonna kasutaja nimi Elva Jahiselts 1.2. Registrikood 80078631 1.3. Aadress Võru 80, 50111 Tartu 1.4. Esindaja nimi Indrek Kaarna 1.5. Kontaktinfo Telefoni number 5039943 Faksi number E-posti aadress [email protected] 2. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa andja: 2.1. Asutuse nimi, regioon Keskkonnaamet 2.2. Registrikood 70008658 2.3. Aadress Narva mnt 7a, 15172 Tallinn 2.4. Loa koostanud ametniku nimi Hettel Mets 2.5. Ametikoht Jahinduse spetsialist 2.6. Kontaktinfo Telefoni number 7762422,5289690 Faksi number 7762411 Elektronposti aadress [email protected] 3. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa: 3.1. kehtivuse alguse kuupäev 01.06.2013 3.2. Loa andja Nimi/Allkiri Rainis Uiga Ametinimetus Regiooni juhataja 3.3. Vastuvõtja Nimi/Allkiri Kalju Hermann Ametinimetus juhatuse liige 3.4. Luba on kehtiv 31.05.2023 kuni 3.5. Vaidlustamine Käesolevat jahipiirkonna kasutusõiguse luba on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul selle tea tavaks tegemisest arvates, esitades vaide loa andjale haldusmenetluse seaduse sätestatud korras või esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. 5. Jahiulukite teadusuuringute korraldamisega seotud piirangud ja tingimused. 1 1 Jahiulukite teadusuuringute korraldamisega seotud piirangud ja tingimused seatakse vastavalt Keskkonnaagentuuri
    [Show full text]
  • Rõngu Kihelkonnapäev Tõi Kogukonna Taas Kokku
    Õuepäev Kesk tänava Noore Murumuna remont pere kool lasteaias graafikus innustab LK 4 LK 5 LK 7 JUUNI 2019, NR 53 [email protected] www.elva.ee Elva valla leht facebook.com/elvavald Rõngu kihelkonnapäev tõi LÜHIDALT kogukonna taas kokku Rõngu kihelkonnapäev Sai meisterdada ja muusikat nautida toimus 25. mail ja kandis Peale sportimise jagus ka uudista­ üldpealkirja KEEL- mist ja meisterdamist. Rõngu Maa­ naiste Seltsi tegevusala juures sai MEEL-HÄÄL „Eesti keel, proovida vardasaia valmistamist. naiste meel, pilli hääl“. Nende töötoa moto oli „ise teen ja ise VEREVI. Foto: Mikk Järv söön“. Lastealas said pered uudista­ da Rõngu Vabatahtliku Päästeseltsi RANNAHOOAEG MARI-LIIS VANAISAK tule tõrjeautot, istuda politsei patrul­ ON ALANUD RÕNGU RAHVAMAJA lautos trellide taga, harjutada korv­ erevi ja Arbi järv oota­ JUHATAJA pallivõtteid BC Elva korvpallitöötoas ja hüpata batuudil ning kaunistada vad puhkajaid – sup­ põsed näomaalijate juures. Vlusvesi on mõlemas el aastal keskendus kihel­ Kohalike isetegevuskollektiivide järves Terviseameti analüüside konnapäev kolmele tee­ kontserdi avas Rõngu Pasunakoor, järgi puhas. male: eesti keele aastale, tantsuilu pakkusid Valguta Vahvad Verevi järve randa valvab LAPSED UUDISTASID TULETÕRJEAUTOT. Foto: Jaak Jänes Rõngu Maanaiste Seltsi 90. ja Ringen. Laulurõõmu sai kuulda AS G4S. Rannavalveteenust Saastapäevale ja Rõngu Pillimuuseu­ osutatakse kõikidel nädala­ Erle Mägi solistide esituses ja ilusa mi 5. tööaastale. Rõngu Maanaistel enim torkasid silma just erinevate mõõtu tillujooksus, lastejooksus punkti kontserdile panid Astra kel­ päevadel 1. juunist 31. juulini, jagub juubeliaastasse mitmeid tege­ istikute müüjad. ning end sai proovile panna põhi­ mikad naised. Pillimuuseumis sai ajavahemikus kl 12–20. Au­ vusi, kuid kulminatsioon toimub ok­ jooksus ja kepikõnnil. gustikuus lõpetatakse valva­ Päeva sportlik osa veidi uudistada Kodulootuba ja avatud toobris, kui toimub suur konverents.
    [Show full text]
  • 533 Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart
    533 buss sõiduplaan & liini kaart 533 Elva Vaata Veebilehe Režiimis 533 buss liinil (Elva) on üks marsruut. Tööpäeval on selle töötundideks: (1) Elva: 15:30 Kasuta Mooviti äppi, et leida lähim 533 buss peatus ning et saada teada, millal järgmine 533 buss saabub. Suund: Elva 533 buss sõiduplaan 71 peatust Elva marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev Ei sõida teisipäev Ei sõida Tartu Bussijaam 2 Turu Tänav, Tartu kolmapäev Ei sõida Pauluse neljapäev Ei sõida 24a Riia Tänav, Tartu reede Ei sõida Kaare laupäev 15:30 2a Ümera Tänav, Tartu pühapäev 15:30 Ravila 31 Viljandi Maantee, Tartu Eerika 21 Lepiku Tee, Estonia 533 buss info Suund: Elva Märja Peatust: 71 Viljandi mnt, Estonia Reisi kestus: 145 min Liini kokkuvõte: Tartu Bussijaam, Pauluse, Kaare, Õssu Ravila, Eerika, Märja, Õssu, Ranna, Haage, Pihva, Keskuse, Estonia Peedimäe, Asusilla, Rõhu, Pakla, Väike-Ulila, Ridaküla, Ilvese, Ulila, Karjääri, Rämsi, Kaimi, Ranna Mõisanurme, Puhja, Puhja Kool, Ristimäe, Aruküla, Turba, Kruusamäe, Väike-Rakke, Vanause, Verevi, Haage Verevi Küla, Hommiku, Suure-Rakke, Väike-Rakke, Kruusamäe, Sangla, Lääne, Neemisküla, Kaarlijärve, Pihva Alakeerdi, Rannu Apteek, Lülle, Sae, Trepimäe, Vehendi, Sapi Tee, Limnoloogia Tee, Marjasoo, Saali, Peedimäe Taremetsa, Ado, Valguta, Valguta Asula, Tulimäe, Ervu, Kaara, Rannu, Kuusiku, Kulli, Põllu, Kurepoja, Asusilla Suure-Konguta, Väike-Konguta, Käoking, Käo, Nuudi, Käo Tee, Turuplatsi, Nooruse, Elva Rõhu 2 Kesk-Rõhu Tee, Estonia Pakla Väike-Ulila Ridaküla Ilvese Ulila 22111, Estonia Karjääri Rämsi
    [Show full text]
  • Rannu Valla Arengukava 2006-2009
    Väljaandja: Rannu Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: KO 2006, 32, 371 Rannu valla arengukava 2006-2009 Vastu võetud 22.12.2005 nr 3 Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 7 ja § 37 alusel. SISSEJUHATUS Kohaliku omavalitsuse arengukava eesmärk on määratleda pika- ja lühiajalised arengueesmärgid ning kavandada nende elluviimiseks võimalused. Rannu vallal on seni olnud 6 valla arengukava ja 2 valdkonnapõhist arengukava: 1) 1992. a koostatud Rannu valla arengukava; 2) Rannu valla arengukava 2001-2003; 3) Rannu valla arengukava 2002-2004; 4) Rannu valla arengukava 2003-2005; 5) Rannu valla arengukava 2004-2006; 6) Rannu valla arengukava 2005-2008; 7) Rannu valla jäätmemajanduse arengukava; 8) Rannu valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava I osa. Alates 2000. aastast on Rannu valla arengukavade koostamisel kasutusel põhimõte, et arengukava peamine eesmärk on näidata konkreetselt, mida erinevates valdkondades tahetakse lähitulevikus teha ja kust tulevad selleks vahendid. Olemasoleva olukorra kirjeldus arengukavas on abivahendina vajalik arengueelistuste põhjendamiseks. Arengukava koostamisele on kaasatud valla asutused ja avalikkus. Avalikkust informeeritakse arengukava koostamise etappidest Rannu Valla Lehe ja valla veebilehe kaudu. Arengukava struktuur on järgmine: 1) I osa - strateegilised eesmärgid; 2) II osa - valla üldiseloomustus; 3) III osa – investeeringud 2000-2005; 4) IV osa – arengukava 2006-2009. I STRATEEGILISED EESMÄRGID Inimsõbraliku elukeskkonna
    [Show full text]
  • Elva Vallavolikogu Valis Uueks Vallavanemaks Heiki Hanseni
    Elva miljon Konguta Elvas sõlmiti kutsub kooli ehitus Tartu 2024 liikuma on valmis leping LK 2 LK 3 LK 7 8. VEEBRUAR 2021, NR 87 [email protected] elva.ee / 730 9882 Elva valla leht facebook.com/elvavald Rõngu kogukonna keskuse ehitami­ Elva vallavolikogu valis uueks se, Kentsi paisjärve taastamistööde ja Rannu koolimaja renoveerimise­ ga,“ rääkis ta ja lisas, et vallavalit­ susele on oluline valla stabiilne ja vallavanemaks Heiki Hanseni ühtlane arendamine. Soov panustada valla 1. veebruaril toimus Elva arendamisse vallavolikogu istung, kus Abivallavanemaks kinnitatud Kertu valiti uus vallavanem ja Vuks ütles, et võttis talle pakutud väljakutse vastu, kuna soovib jät­ kinnitati vallavalitsuse kuvalt panustada Elva valla aren­ damisse. „Senine töö Elva valla­ liikmed. 17 poolthäälega valitsuses on olnud mitmekülgne valiti vallavanemaks ja ääretult huvitav. Soovin jätkata mitmete teemadega, muu seas Heiki Hansen, kes töötas on praegu pooleli näiteks sõidu­ jagamisteenuse võimaluse arenda­ seni abivallavanemana. mine ja üldplaneeringu koostami­ ne, mis jõuab juba lähiajal eskiisi stungil kinnitati ka vallavalit­ tutvustamiseni,“ rääkis Vuks. suse koosseis ja nimetati ame­ Elva vallavolikogul tuli uus valla­ tisse palgalised vallavalitsuse vanem valida seetõttu, et seni valda liikmed. Elva vallavalitsuse abi­ juhtinud Toomas Järveoja siirdus Ivallavanematena jätkavad Marika tööle Riigikokku. Toomas Järveoja Saar ja Mikk Järv, uueks abivalla­ jätkab Elva vallavolikogu liikmena. vanemaks valiti Kertu Vuks, kes Lisainfo: VASAKULT: ABIVALLAVANEMAD MIKK JÄRV, KERTU VUKS JA MARIKA SAAR NING ELVA Foto: Merilyn töötas seni vallavalitsuse arengu­ ja VALLA UUS VALLAVANEM HEIKI HANSEN. Säde Heiki Hansen, vallavanem planeeringuosakonna juhatajana. [email protected] või Palgalise vallavalitsuse liikmena töö jätkub lähtuvalt kinnitatud eel­ tel 527 3646 jätkab Toomas Paur.
    [Show full text]
  • Taastatava Ajaperioodi Probleem Eesti Mõisaparkide Restaureerimisel Ja Rekonstrueerimisel Puurmani, Saare, Võhmuta Ja Õisu Mõisa Pargi Näitel
    TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI TARTU KOLLEDŽ Maastikuarhitektuuri õppetool Triin Saarepuu Taastatava ajaperioodi probleem Eesti mõisaparkide restaureerimisel ja rekonstrueerimisel Puurmani, Saare, Võhmuta ja Õisu mõisa pargi näitel Magistritöö Juhendaja: MSc Sulev Nurme Tartu 2015 Sisukord Sisukord .................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus .............................................................................................................................. 5 1 Metoodika ........................................................................................................................ 8 1.1 Töös kasutatud metoodilised lähtekohad................................................................ 8 1.2 Uurimisobjektid ........................................................................................................ 8 1.3 Uurimismeetodid ..................................................................................................... 9 1.3.1 Välitööd ............................................................................................................ 9 1.3.2 Kaardianalüüs ................................................................................................. 10 1.3.3 Pargi väärtused ja seisundid .......................................................................... 11 1.4 Terminoloogiline ülevaade .................................................................................... 12 1.4.1 Autentsus
    [Show full text]
  • MÕISAST KOOLIKS [Ujiffs (G&Ä T® (5U\ISM®!
    EESTI MÕISAKOOLIDE TEEJUHT Ih OTEEMMM TT® HiTOiQ/^ mmm mml MÕISAST KOOLIKS mm mu [UJIFfS (g&Ä T® (5U\ISM®! /Ä\ EESTI ARHITEKTUURIMUUSEUM lirnll MUSEUM OF ESTONIAN ARCHITECTURE SISUKORD CONTENTS FROM THE UPPER CLASS TO CLASSROOMS. A GUIDEBOOK TO ESTONIA S MANOR SCHOOLS MÕISAST KOOLIKS. Pille Epner EESTI MÕISAKOOLIDE TEEJUHT 10 Pille Epner 10 THE STORY OF MANOR SCHOOLS FROM THE BEGINNING TO THE TRANSITION ERA MÕISAKOOLIDE LUGU ALGUSEST Sandra Mälk KUNI ISESEISVUSE TAASTAMISENI 12 Sandra Mälk 12 A MANOR SCHOOL S MANY ROLES Riin Alatalu MÕISAKOOLI MITU ROLLI 28 Riin Alatalu 28 THE IDENTITY OF MANOR SCHOOLS AS EDUCATIONAL INSTITUTIONS MÕISAKOOLI IDENTITEET Tiia Rosenberg HARIDUSASUTUSENA 40 Tiia Rosenberg 40 A SENTIMENTAL JOURNEY THROUGH FOUR MANORS AND 170 YEARS OF HISTORY. TUNDELINE TEEKOND LÄBI NELJA MÕISA JÄRVA COUNTY'S MANOR SCHOOLS FROM JA 170 AASTA. JÄRVAMAA MÕISAKOOLIDEST A CULTURAL HISTORIAN S PERSPECTIVE KULTUURILOOLASE PILGUGA Ants Hein Ants Hein 48 48 OUR MANOR AND SCHOOL MEIE MÕIS JA KOOL Teele Tõnisson Teele Tõnisson 86 86 THERE'S A LOT TO BE DISCOVERED MÕISAKOOLIS LEIAB NII MÕNDAGI INA MANOR SCHOOL! Leelo Tungal Leelo Tungal 90 90 5 HARJUMAA IDA-VIRUMAA HARJU COUNTY IDA-VIRU COUNTY Aruküla mõi^ / Aruküla Vaba Waldorfkool Illuka mõis / Illuka Kool ja huvialakeskus Pääsulind Illuka manor / Illuka School Aruküla manor / Aruküla Free Waldorf School 156 and Pääsulind Educational Enrichment Centre 116 Maidla mõis / Maidla Kool Maidla manor / Maidla School Pikavere mõis / Pikavere Lasteaed-Algkool 160 Pikavere manor / Pikavere Nursery
    [Show full text]
  • Ühisveevärgi Ja -Kanalisatsiooni
    1 Rõngu VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA 2006-2017 2 1.Sissejuhatus Rõngu valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava eesmärgiks on ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni plaanipärase arengu tagamine lähtuvalt seadustest, nõudmistest ja vajadustest. Ühisveevärk ja –kanalisatsioon on ehitiste ja seadmete süsteem, mille kaudu toimub kinnistute veega varustamine või reovee ärajuhtimine ning mis on vee-ettevõtja hallatav või teenindab vähemalt 50 elanikku. Ühisveevärgi ja –kanalisatsioonina käsitatakse ühisveevärki või ühiskanalisatsiooni eraldi või mõlemat üheskoos. Käesolevas arengukavas käsitletakse ka neid piirkondi, kus vett kasutab vähem kui 50 inimest ning vee-ettevõtja on haldamise lõpetanud. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seaduse kohaselt arendatakse ühisveevärki ja - kanalisatsiooni kohaliku omavalitsuse volikogus kinnitatud ja 12 aastaks koostatud arendamise kava alusel. Kava vaadatakse üle vähemalt kord nelja aasta tagant ja vajaduse korral seda korrigeeritakse. Seejuures tuleb kava täiendada nii, et käsitletava perioodi pikkus oleks taas vähemalt 12 aastat, ning ülevaadatud kava uuesti kinnitada. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava tuleb enne kinnitamist kooskõlastada maakonna keskkonnateenistuse ja tervisekaitsetalitusega. Arengukava peab olema kooskõlas alamvesikonna veemajanduskavaga. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga kaetaval alal peab ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni omanik või valdaja seda arendama selliselt, et oleks võimalik tagada kõigi sellel alal olevate kinnistute veega varustamine
    [Show full text]