Nõovalla Leht Nr 3 (233)
Total Page:16
File Type:pdf, Size:1020Kb
Load more
Recommended publications
-
530 Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart
530 buss sõiduplaan & liini kaart 530 Rõngu Vaata Veebilehe Režiimis 530 buss liinil (Rõngu) on üks marsruut. Tööpäeval on selle töötundideks: (1) Rõngu: 6:15 Kasuta Mooviti äppi, et leida lähim 530 buss peatus ning et saada teada, millal järgmine 530 buss saabub. Suund: Rõngu 530 buss sõiduplaan 53 peatust Rõngu marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 6:15 teisipäev 6:15 Tartu Bussijaam 2 Turu Tänav, Tartu kolmapäev 6:15 Pauluse neljapäev 6:15 24a Riia Tänav, Tartu reede 6:15 Kaare laupäev Ei sõida 2a Ümera Tänav, Tartu pühapäev Ei sõida Ravila 31 Viljandi Maantee, Tartu Eerika 21 Lepiku Tee, Estonia 530 buss info Suund: Rõngu Märja Peatust: 53 Viljandi mnt, Estonia Reisi kestus: 120 min Liini kokkuvõte: Tartu Bussijaam, Pauluse, Kaare, Ranna Ravila, Eerika, Märja, Ranna, Haage, Pihva, Peedimäe, Asusilla, Rõhu, Pakla, Väike-Ulila, Haage Ridaküla, Ilvese, Ulila, Karjääri, Rämsi, Kaimi, Mõisanurme, Puhja, Ristimäe, Järvaküla, Kobilu, Pihva Lembevere, Erumäe, Annikoru, Soova, Saksjaagu, Majala, Arbimäe, Elva, Nooruse, Turuplatsi, Lille, Peedimäe Enno, Uderna Tee, Tammiste, Puiestee, Kirepi, Teedla, Vilsi, Lobjaku, Valguta Asula, Valguta, Lapetukme, Asusilla Paaslangi, Koruste, Kingu, Rõngu Kalmistu, Rõngu Kool, Rõngu Rõhu 2 Kesk-Rõhu Tee, Estonia Pakla Väike-Ulila Ridaküla Ilvese Ulila 22111, Estonia Karjääri Rämsi 6 Rämsi Tee, Estonia Kaimi Mõisanurme Puhja 1a Reku Tee, Puhja Ristimäe 16a Nooruse Tänav, Puhja Järvaküla Kobilu Lembevere Erumäe Annikoru Soova Saksjaagu Majala Arbimäe Tartu mnt, Elva Elva 2 Pargi Tänav, Elva Nooruse 14 Jaani Tänav, Elva Turuplatsi 3 Turuplatsi Tänav, Elva Lille 17d Valga Maantee, Elva Enno Uderna Tee Tammiste Puiestee Kirepi Teedla 2 Uus Tänav, Estonia Vilsi Lobjaku Valguta Asula Valguta 13 Valguta Tee, Estonia Lapetukme Paaslangi Koruste Kingu Rõngu Kalmistu Rõngu Kool Rõngu 2a Tartu Maantee, Estonia 530 buss sõiduplaanid ja marsruudi kaardid on saadaval võrguühenduseta PDF-ina aadressil moovitapp.com. -
Kevadvoor 2013
Toetuse Toetuse saaja Projekti nimi Valdkond summa ABC Arendus Kurepalu rahvatriatlon 2013 1 600,00 kohalik areng Alatskivi Maanaiste Selts Tervis - ilu ja heaolu pant 200,00 õpiring Uue avaliku ja kogukondliku haljasala "Uus Avangrad 1 251,00 kohalik areng Õu" loomine Tartu kesklinnas EELK Kambja Kogudus MTÜ Kambja köstrikooli mantelkorstna päästmine 1 587,00 kogukonnateenused EELK Puhja kogudus Puhja oreli renoveerimine 1 181,50 kogukonnapärand EELK Tartu Ülikooli-Jaani Regilaulukogumiku väljaandmine 1 034,00 kogukonnapärand Eesti Põllu-majandusmuu- Rukkimaarjapäev Eesti 600,00 kohalik areng seumi Edenda-mise Selts Põllumajandusmuuseumis 17. augustil 2013 Issaku Issaku aastaring 2013 1 027,00 kohalik areng Kallaste Vanausuliste kiriku ruumi põranda Kallaste Vanausuliste kogudus 1 383,74 kogukonnateenused katmine vajalike vaipkatetega Konguta valla IX külapäevade toimumiskoha Kapsta Külaselts 1 086,00 kogukonnateenused korrastustööd Karlova Selts Karlova Päevad 2013 1 598,00 kohalik areng Kodukant Tartumaa Tartumaa külad X Eesti Külade Maapäeval 1 272,00 kohalik areng Kodukant Tartumaa Kogukonnapäev külalt külale 832,00 kohalik areng Kodukoht Mäksa Sõna jõud ja kultuurimälu 200,00 õpiring Kurepalu Külaselts Priius Haaslava Suur Suwepidu 2013 1 600,00 kohalik areng Kõrvekülaline Vana hea Liivimaa 872,40 kohalik areng Meie kodukandiga seotud kultuuritegelaste Käärdi Selts 200,00 õpiring Fr. Tuglase ja H. Mäelo elu ja looming Küla Arendamise Selts Külamaja "Sääniku" tualettruumid 1 600,00 kogukonnateenused Keraamikaahju ostmine Luke mõisa -
Konguta Valla Arengukava 2008- 2015
KONGUTA VALLA ARENGUKAVA 2008- 2015 TEGEVUSKAVA 2008- 2013 Konguta 2008 Sisukord 1. Sissejuhatus 3 2. Arengukavas kasutatavad mõisted 4 3. Konguta valla üldiseloomustus 5 3.1 Asend 5 3.2. Konguta valla ajalooline kujunemine 5 3.3 Rahvastik ja tööhõive 6 4. Konguta valla SWOT analüüs ja visioon 2015 7 4.1 SWOT analüüs 7 4.2 Konguta valla visioon 2015 9 4.3 Strateegilised eesmärgid 10 5. Konguta valla üldine olukord ja arengueesmärgid 10 5.1 Haridus 10 5.2 Kultuur, sport, vaba aeg 12 5.3 Sotsiaalhoolekanne 14 5.5 Ettevõtlus ja turism 15 5.6 Infrastruktuur, maakasutus ja elamumajandus 16 5.7 Keskkond 16 5.8 Valla juhtimine 18 6. Konguta valla eelarve ja investeerimisvõimalused 19 7. Tegevuskava 2008- 2013 20 9. Arengukava täitmise kontroll ja muudatuste tegemine 26 1. SISSEJUHATUS Konguta valla arengukava on dokument, mis sätestab Konguta valla kui kohaliku omavalitsusüksuse sotsiaalmajandusliku olukorra ning keskkonna seisundi analüüsi ja prognoosi, arengu põhisuunad ning territoriaalse üldplaneeringu ja infrastruktuuri arendamise alused. Käesolev arengukava on jätkukava Konguta valla arengukavale, mis koostati 2004. aastal. Arengukavaga määratakse valla tegutsemise eesmärgid ja edasikestmise võimalused Euroopa Liidus. Püstitatud eesmärkide elluviimine on vallavolikogu ja vallavalitsuse ülesanne. Arengukava on terviklik tegevusjuhis, kus on fikseeritud valla arendamise prioriteedid ja esitatakse konkreetne tegevusplaan nende saavutamiseks. Eesmärgipärane kohaliku omavalitsuse tegutsemine tagatakse sihipärase liikumisega püstitatud eesmärkide suunas, arvestades olemasolevaid võimalusi. Arengukava aitab vältida juhuslikkust valla kui terviku juhtimisel. Samuti võimaldab ratsionaalselt kasutada olemasolevaid ressursse. Valla eelarve koostamisel lähtutakse arengukavast. Arengukava aitab viia kooskõlla erinevate struktuuride tegevust (kohalik omavalitsus, allasutused, investorid, riigivõim), samuti on abiks poliitiliste ja majanduslike otsuste langetamisel. -
Volikogu 9. Märtsi Istung Elva Vallavolikogu Istung Toimus 9
Volikogu 9. märtsi istung Elva Vallavolikogu istung toimus 9. märtsil. Vastu võeti üheksa otsust ja kinnitati üks määrus. Istung algas vallavanem Toomas Järveoja ülevaatega vallavalitsuse ja hallatavate asutuste tööst. Vallavanem tutvustas eelarve täitmise seisu, rahvastikustatistikat ja andis ülevaate kõigist töövaldkondadest. Abivallavanem Mikk Järv tutvustas Rannu aleviku soojusmajandusprojekti praegust olukorda. On teada kaugküttega ühineda soovivate korteriühistute ja ettevõtete arv ja alustatakse eelprojekti koostamist. Ettekandjad vastasid seejärel volikogu liikmete küsimustele. Järgmise ettekande tegi Rahandusministeeriumi regionaalhalduspoliitika osakonna nõunik Sulev Valner, kes tutvustas kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) muutmise algatamise põhjuseid ja sellega tegeleva ekspertgrupi tegevust. Selle kohta käiva artikli leiab siit. Kinnisasjade omandamine. Volikogu otsusega omandab vald kolm maaüksust, mis on vajalikud kergliiklustee ehitamiseks Hellenurme külas Hellenurme-Päidla tee ääres. Maaüksuste kogupindala on 1640 m2 ja ostuhind kokku 1000 eurot. Vallavara võõrandamine. Enampakkumise teel võõrandatakse Rannu alevikus, Ringtee 15 asuv tootmismaa sihtotstarbega kinnistu. Kinnistu suurus on 2507 m2 ja sellel on puurkaev, mis ei ole enam kasutuses asula ühisveevärgis. Teine enampakkumise teel võõrandatav kinnistu on üldkasutatava maa sihtotstarbega maaüksus Elva linnas, Nõmme 19a. Kinnistu suurus on 2299 m2. Mõlemal kinnistul määrab enampakkumise tingimused ja alghinna vallavalitsus. Pikem arutelu toimus otsuse -
Gggggggggggggggggggg
Amme j L e v a l a Kiisli paisjrv Nava oja P a k a s t e Pala oja Punikvere K a a v e r e pkr Rahivere P u t u H a a v a k i v i P u n i k v e r e raba pkr Kurista Uhmardu j K i i s l i P r s i k i v i ROHELINE VRGUSTIK H r j a n u r m e S A A R E P i i r i v a r b e TAUSTINFO Kalevi S v a l e p a K i r t s i Palamuse P a l a Kaave j Kassinurme pkr E e r i k v e r e PEDJA J Palamuse kirik Alekõrre oja KALLASTE Levala Kallaste sadam Riigi tasandi tugialad (T1) soo pkr K37 T o r i l a T12 riigipiir Sadukla kr kaitsmata põhjaveega ala S u l u s t v e r e Laeva j R a h i v e r e Luiska oja Kupu kr V a n a s s a a r e Torila oja Neanurme j T a g u m a a Pala oja Amme j K u d i n a T23 Piirkondliku tasandi tugialad (T2) K i v i m e Kallaste R a a d i v e r e S a a r j r v e kirik maakonnapiir looduskaitseala või maastikukaitseala K a s s i n u r m e P e d a s s a a r e oja S a d u k l a J õ u n e P A L A Passi Nava oja KÄÄPA J M o k u K21 Piirkondliku tasandi ribastruktuurid Pudivere valla/linna piir Ramsari ala Kaarepere Vljakla H a a p s i p e a Pari kr K a a r e p e r e Jıemıisa jrv Haava P u s i P u d i v e r e Puustuge oja Saare jv Pudivere oja Kaarepere paisjrv K a i u Sııru med Kohaliku tasandi tugialad (T3) Srgjrv T34 S õ õ r u kivi j 3 Papijrv kla lahkmejoon Turba tootmisvli Prossa jv Ronisoo L u s t i v e r e L u u a V a i d a v e r e Saare Lutikajrv P r a P i k k j r v e K o k o r a Kaiu jrv Linaleo K33 Kohaliku tasandi ribastruktuurid E h a v e r e Kaarepere Pikkjrv Ehavere paisjrv s o o Kogri jv Kogrekla kr hoonestatud -
Elva Valla Esimene Eelarve Võeti Määruse Poolt Hääletas 17, Vastu Likud Ja Ei Tähenda Tehase Rajamist, Vastu 17 Poolt- Ja 11 Vastuhäälega 11 Volinikku
Volikogu Hajaasustuse Mehhatroonika Arengukava istungist programm ELva arutelud ja Hullude Hind: 0,50€ » lehekülg 2 avatud Gümnaasiumis Ideede Seminar » lehekülg 3 » lehekülg 4 » lehekülg 7 VALLA INFOKANDJA Aprill 2018, Nr 27 [email protected] facebook.com/elvavald ElvaInfoleht valla infokandja LÜHIDALT Elva valla esimene eelarve Ettevõtlike mentorklubi 26. märtsil kinnitas Elva vallavo- 2018. aastasse planeeritud inves- vastavalt valminud projektidele ning üle 1 miljoni euro ning Puhja kooli likogu 2018. aasta eelarve. Kuna see teeringud tulenevad ühinenud kooskõlas investeeringutoetuste rekonstrueerimine prognoositava alustas on uue valla esimene eelarve, siis valdade eelarvestrateegiatest ning taotlemisel fikseeritud tingimus- maksumusega 1,6 miljonit eurot, sh 5. aprillil toimus valla ettevõtlike ja ei ole võimalik varasemate eelarve ühinemislepingust. Prioriteetsemad tega. Peamised neist on Elva Kesk toetussumma veidi üle 800 tuhande ettevõtlusest huvitatute mentorklubi täitmiste põhjal tulusid-kulusid ja suurimad neist on investeeringud, tänava ja väljaku väljaehitamine euro. Suuremad planeeritud inves- esimene kohtumine. Avaettekande täpselt prognoosida. Eelarve põhi- millele on juba olemas välistoetuste prognoositava maksumusega 2,5 teeringud, mille toetustaotlused on tegi Tiit Urva teemal „Inimese ja neb suuresti ühinenud omavalit- otsused ja mis lähevad teostamisele miljonit eurot, sh toetussumma veidi esitatud ja mille toetusotsused sel- ettevõtte arengufaasid” , lisaks arutati suste varasematel plaanidel. Vallad Joonis 1. Elva -
Puhja Valla Üldplaneeringu Kaart
187 165 107 183 133 S Metsanurga 183 165 133 o o d 143 89 ik u aaurd r vai rsik e õ sha 142 k Kmara kla P hvJi 108 r e 199 Jõ 158 d 87 Hiire j Kangro a I ada 88 j 169 gde õ lgae L g la a iak e i iPk v P a 215 jõ 109 g 166 144 134 i 216 193 173 Sillaotsa 90 188 184 Toriotsa Selli 64 hja 13 põ alu 91 92 - P 200 a 163 jõgi 14 N v a ae 109 Laev 9 L L 02 Ristsaare aeva jõg 30 135 i 8 145 Kardla kla 184 < 3 jõgi 167 Laeva 204 111 194 Kahu 151 170 110 Krevere kla 189 217 136 174 K 159 a 113 151 r 112 i s 115 A KuluKulu soo soo t o 116 160 117 o j 118 LAEVA VALD a 201 164 i g 117 29 68 168 õ j 28 a 195 146 190 171 114 m E 178 175 152 68 205 A 119 152 147 137 242 202 172 153 D 120 196 Kulu 121 121 122 176 179 124 J 153 206 238 148 i 125 g õ j I Jaago 243 a lm m a E ts 180 243 150 a L 203 lu Vike-Taraski 47 j 154 õ 197 Nigaku g 48 Peebu Ehamaa i - 177 242 71 Karisto soo 154 207 Palupıhja kla 155 K a Emajõgi r is t o A o 180 ja 149 A 240 61 Em 239 ajõgi Vainu 237 244 244 70 V G õgi Emaj Melgi E Ilm m a a 241 i t jõ majõg sa gi E lu jõ gi L Ilmatsalu kla Emajõgi r k e g O u Emajõe luhaalade a L vrtuslik maastik D LaugesooLaugesoo r k p i v e 5 r i e g V õ 139 j a m K 114 E 116 ma E jõgi K L 115 138 a v E Laugesoo ma Laugesoo i jõ l g d i a S j õ a 137 g n i g l a p i k õg r 140 aj 4 119 Alam-PedjaEm looduskaitseala 5 122 140 T 121 A 120 141 e 118 137 141 i 1 117 l i m jõg va a El p k r 3 140 141 1 140 121 1 120 122 140 140 119 2 137 118 1 117 2 137 144 V 143 144 S a 143 n Rekusaare 142 g l a 128 144 142 i p 126 127 g 5 k r õ 4 123 124 125 143 j -
Haldusterritoriaalse Korralduse Muutmise Algatamine Valdade Ja Linnade Osas
Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: korraldus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: RTL 2001, 80, 1102 Haldusterritoriaalse korralduse muutmise algatamine valdade ja linnade osas Vastu võetud 25.06.2001 nr 437 «Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse» (RT I 1995, 29, 356; 1996, 42, 808; 1999, 93, 833) § 7 lõike 3 alusel ning kooskõlas § 8 lõikega 1: 1.Algatada valdade ja linnade osas haldusterritoriaalse korralduse muutmine järgmiselt: HARJU maakonnas: 1) Uue omavalitsusüksuse moodustavad PADISE vald senistes piirides tervikuna; PALDISKI linna Pakri saared ja VASALEMMA vald senistes piirides tervikuna. 2) Uue omavalitsusüksuse moodustavad KEILA valla Kersalu, Laoküla, Põllküla külad ning PALDISKI linn, välja arvatud Pakri saared. 3) Uue omavalitsusüksuse moodustavad KERNU vald senistes piirides tervikuna ja NISSI vald senistes piirides tervikuna. 4) Uue omavalitsusüksuse moodustavad HARKU valla Kumna, Kütke, Tutermaa külad; KEILA linn senistes piirides tervikuna; KEILA vald, välja arvatud Keila-Joa alevik, Kersalu, Laoküla, Põllküla külad ning SAUE valla Valingu küla. 5) Uue omavalitsusüksuse moodustavad SAUE linn senistes piirides tervikuna ja SAUE vald, välja arvatud Hüüru, Valingu, Vatsla külad. 6) Uue omavalitsusüksuse moodustavad HARKU vald, välja arvatud Kumna, Kütke, Tutermaa külad; KEILA valla Keila-Joa alevik ning SAUE valla Hüüru ja Vatsla külad. 7) Uue omavalitsusüksuse moodustavad KIILI vald senistes piirides tervikuna ja RAE vald senistes piirides tervikuna. 8) Uue omavalitsusüksuse moodustavad ANIJA valla Linnakse ja Salumäe külad; JÕELÄHTME valla Aruaru ja Sambu külad ning RAASIKU vald, välja arvatud Kiviloo küla. 9) Uue omavalitsusüksuse moodustavad ANIJA vald, välja arvatud Linnakse, Pillapalu, Salumäe külad; KEHRA linn senistes piirides tervikuna ning RAASIKU valla Kiviloo küla. 10) Uue omavalitsusüksuse moodustavad KOSE vald senistes piirides tervikuna ja KÕUE vald senistes piirides tervikuna. -
Leader Tartumaal Tartumaa Hingab Emajõe Rütmis
Leader Tartumaal Tartumaa hingab Emajõe rütmis Kui soovid minna kiiresti, siis mine üksi. Kui soovid jõuda kaugele, siis minge koos. Waen Buff TARTUMAA hingab Emajõe rütmis Tartumaa. Legend Tartumaa sümboli – Emajõe – Tartumaad ühendab Emajõgi Võrtsjärvest Peipsini sünnist pajatab loo muistsest ajast, mil Vanemuine kui võimas veetee – otsekui Eestimaa Amazonas, mis õpetanud loomad ja linnud koostööd tegema. Ni- seob selle rikka ja puutumatu loodusega paiga ning melt vihastanud vanataat metsarahva peale, et nad siinsed kogukonnad ühtseks tervikuks. Tartumaa elust rõõmu tundmise asemel omavahel kisklevad. kogukonnad loovad ja hoiavad väärtusi, tehes Ta otsustas määrata loomadele kuninga ning käskis koostööd jätkusuutlike lahenduste juurutamiseks ja kaevata kuninga vastuvõtuks ilusa ja sügava jõe, tutvustamiseks ka huvilistele kaugemalt. Tartumaal mille kallastel pidi olema künkaid ja orge, varjurik- võib teadmisi ja tarkust ammutada erinevatest muu- kaid puudesalusid ja rohuniite, et kuningale rõõmu seumitest, teiste seas Eesti Põllumajandusmuuseu- valmistada. Kui loomad lõpuks ühise tööga valmis mist, Lennundusmuuseumist ning tähti ja galaktikaid said, kallas Vanemuine kuldse kulbiga jõesängi vee uurivast TartuObservatooriumist Tõraveres. ja andis voolule suuna. Nii oligi sündinud Emajõgi. Tartumaa mitmekülgsust saab kogeda erinevaid mõisnik parun Nikolai von Essen. Oma silmaga üle- piirkondi külastades. Põhja-Tartumaal Peipsi järve kaemist väärib nii Eesti esimene metsakaitseala, ehe kaldal lookleb Sibulatee, mis on võtnud oma lipu- ning peaaegu sada aastat inimkätest puutumata kirjaks „Üks piirkond, kaks rahvust, kolm kultuuri!“: Järvselja ürgmets kui ka enam kui kuuekümne põimuvad siin ju mõisa-, talupoja- ja vene vanausu- erineva puu- ja põõsaliigiga arboreetum. Järvselja liste kultuur. Tartumaa edelaosas ehk Elva puhke- metsadeni jõuab ka mööda Emajõge tulles. piirkonnas võib elamuste jahil end sootuks unus- tada: ratsutades, matkates, lasketiirus kätt proo- Tartumaa rahvas – justkui Emajõe sünnilegendi vides või kalepurjekaga Võrtsjärvel seilates. -
Elva Vald Avas Avalikud Spordi Ja Mängu Väljakud
Elva vald Pika tänava Telli tasuta toetab spordi rekonstrueeri pakendi klubisid misest kotiteenus LK 2 LK 4 LK 9 11. MAI 2020, NR 73 [email protected] elva.ee / 730 9882 Elva valla leht facebook.com/elvavald Elva vald avas avalikud LÜHIDALT ELVA VALLA MAI- JA JUUNIKUU AVA- spordi ja mängu väljakud LIKUD ÜRITUSED JÄÄVAD ÄRA Elva Vallavalitsus otsustas 28. aprillil toimunud lva vallas toimuma pi da nud kõik mai- ja juu- istungil avada valla avalikud mängu- ja spordi- Eni kuu avalikud üri tused jäävad seoses Eestis keh tes- väljakud, mis olid eriolukorra ja koroonaviiruse tatud eriolukorra ning ko roo- leviku tõttu suletud. na viiruse leviku tõttu ära. Edasiste otsuste tegemisel Elva valla välijõusaalid jäävad praegu suletuks ning lähtutakse Vabariigi Valitsuse soovitustest ja juhistest. Sünd- jätkuvalt on keelatud avalike ürituste korraldamine mustega seotud otsustest ning toimuvatest üritustest teavita- ning avalikud kogunemised. takse esimesel võimalusel val- la infokanalite kaudu. lva vallavanem ja valla kindaid ning kindlasti pidada kinni kriisi komisjoni esimees 2+2 reeglist,“ lisas Järveoja. Lisainfo: Toomas Järveoja ütles, et Margit Kink, valla spordi- ja mängu- Spordi ja mängu kultuurispetsialist Eväljakud otsustati avada pärast [email protected] väljakutel tuleb järgida selle teema arutamist valla kriisi- järgmisi reegleid: tel 5855 3137 komisjonis. „Valla kriisikomisjon ja vallavalitsus leidsid, et kuna ini- » spordi- ja mänguväljakutel tuleb järgida 2+2 reeglit ehk üksteisest mesed soovivad aina enam värskes (v.a perekond) ning teistega tuleb olla vähemalt kahe meetri õhus aega veeta ning kuna seni on tuleb hoida vähemalt kahe- kaugusel; meie vallas eriolukorra juhistest meetrist vahemaad. hästi kinni peetud, siis võime välja- » mänguväljakute atraktsioone kud taas avada.“ kasutades tuleb kanda kindaid; Elva Vallavalitsus sulges 27. -
Rahutegija-Nr-53-Detsember-2019-COLOR.Pdf
EELK NÕO PÜHA LAURENTSIUSE KOGUDUSE SÕNUMILEHT Rahutegija NR 53 DETSEMBER 2019 „Õndsad on rahutegijad, sest neid hüütakse Jumala lasteks.“ (Mt 5:9) Laulureis ja palverännak Käesoleva aasta sügis algas minu jaoks kahe pikema reisiga. 18.–25. septembrini viibisin Nõo kiriku meesansambli koosseisus Toron- tos, 22.–30. oktoobrini aga EELK koorijuhtide ja organistide segakoori KOSK koosseisus Iisraelis. Mõlemat maad, nii Kanadat kui Iisraeli olin külastanud ka varem, Kanadat koguni kahel korral. Sestap polnud seekordsed kogemused niivõrd seotud uue avastamisega — ehkki oli ka seda —, kuivõrd nähtu mõtestamisega varasemate kogemuste taustal. Järgnevalt annan mõlemast reisist väikse ülevaate ja lisan mõned üldistused. 20.–22. septembril 2019 tähistati Torontos ja Hamiltonis eestlaste 1944. aasta suurpõgenemise 75. aastapäeva. Nõo kiriku meesansamb- Jeesuse sünnikoht Petlemma sünni- lil oli EELK Kanada praosti Mart Salumäe kutse sellest sündmusest kirikus. Foto: MART JAANSON mõnede esinemistega osa võtta, mind palus praost ka jutlustada. Meie meesansambli koosseisus olid sel reisil tenorid Margus Liiv, Mati Koonukõrb, Erik Leedjärv ning bassid Laurits Leedjärv ja Ingmar Laasimer, mina laulsin sel korral baritoni. Peale meeste võtsid reisist osa ka Ingmari tütretütar Katariina ja Lauritsa tütar Maarja, kes andsid oma panuse ka muusikalises osas — nii laulu kui, Maarja puhul, ka klaverimänguga. Meie esimene ülesastumine Torontos oli plaaniväline: praost Salumäe palus meil laulda ühel Peetri (ehk siis eestlaste) kirikus toimuval laulatusel. Organisti ei kutsutud ja võiks öelda, et meesansambel asendas orelit. Ette oli vastuvõtjatega kokku lepitud, et külastame kahte Toronto hooldekodu, kus elavad eestlased. Esimene neist oli suur eestlaste endi rajatud Ehatare, mille elanikud ongi eestlased, teine aga soomlaste rajatud Soome Kodu, milles elavaid eestlasi on vast kümmekond. -
TARTUST VALJUMATE AUTOBUSSIDE SÕIDUPLAAN Kehtiv I
TARTUST VALJUMATE AUTOBUSSIDE SÕIDUPLAAN Kehtiv I. aprillist 1982. a. Saabu Välju Saabu Välju Välju mine Saabu Välju Saabu Saabu Liim mine mine Liini Välju Saabu Välju mine mine liini nimetus mine siht siht LIINI NIMETUS mine mine Liini LIINI NIMETUS mine mine nr. Tartust Tartu nr. mine mine siht siht punkti punktist siht siht nr. Tartust Tartu Tartust punkti punktist Tartu punkti punktist Tallinna maantee Valga maantee Narva maanteee 7.40 7.35 14.15 723* Põltsamaa—Paide—Tallinn 3.45 7.15 23.25 2.55 982* Jõhvi—Narva—Leningrad (suvel) 0.55 130 Elva—Jõgeveste—Tõrva—Pärnu 5.15 10.10 16.15 21.00 7.35 14.45 750 Tallinn (transiit-ekspress) 4.21 7.40 21.25 0.37 982* Jõhvi—NarvaLeningrad (talvel) 0.55 8.10 125 Tamsa—Elva—Otepää—Valga 5.55 9.30 17.20 20.40 11.40 0.50 7.30 850* Põltsamaa—Tallinn 5.30 8.40 10.25 13.35 982* Jõhvi—Narva—Leningrad (suvel) 4.55 8006* Valga—Valmiera—Riia 7.10 12.15 17.25 22.25 12.10 0.50 8.00 732 Põltsamaa—Paide—Tallinn 5.35 10.05 12.15 16.50 982* Jõhvi—NarvaLeningrad (talvel) 4.55 121 Tamsa—Elva—Rõngu—Palupera—Valga 7.25 10.55 16.40 19.50 5.45 8.55 17.35 20.30 211* Tallinn (transiit) 6.15 9.20 18.40 21.40 172 Saare—Kääpa—Mustvee—Jõgeva Põltsamaa—Tallinn (transiit) 131* Elve—Pikasilla—Tõrva—Pärnu 8.25 12.30 13.25 17.35 6.15 10.20 17.00 21.00 200* 6.25 9.40 170 Torma—Mustvee—Avinurme—Rakvere 18.30 21.40 133 Peedu—Elve—Pikasilla—Viljandi 724 Tallinn (ekspress) 171 Mustvee—Jõhvi—Narva 7.25 11.35 12.40 16.55 6.35 9.30 17.45 20.40 (R.