DOCSLIB.ORG

2017. Aasta Investeeringute Kava

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
2017. Aasta Investeeringute Kava KÄSKKIRI 02.08.2017 nr 1.1-1/17-168 Meetme „Uue põlvkonna lairibavõrkude arendamise“ 2017. aasta investeeringute kava Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 15 lõike 8 punkti 1 ja majandus- ja taristuministri 30. aprilli 2015. a määruse nr 37 „Uue põlvkonna elektroonilise side baasvõrgu toetamise tingimused ja investeeringute kava koostamise kord“ § 18 lõike 3 alusel kinnitan meetme „Uue põlvkonna lairibavõrkude arendamise“ 2017. aasta investeeringute kava vastavalt käskkirja lisale mahus 10 084 303,10 eurot (lisatud). (allkirjastatud digitaalselt) Urve Palo ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Lisa 1 KINNITANUD ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister 02.08.2017 käskkirjaga nr 1.1-1/17-168 Toetuse Projekti nimetus Projekti eesmärk Projekti Rakendamise Projekti Projektile Toetuse Investeeringuobjekti taotleja tulemus eeldatav eeldatav eraldatava toetuse suurim edasise kasutuse (km) tähtaeg maksumus suurim summa osakaal täiendavate (EUR) (EUR) abikõlblikest püsikulude suurus kuludest 2017-2021 Eesti Lairiba ELA 083 (Pärnu – Sauga – Internetiühenduse Arenduse Suigu – Sindi - Tori) kättesaadavuse parandamine 51 2017-2019 516 265 438 825,25 85% 0 Sihtasutus Eesti Lairiba ELA 088 (Kohtla-Nõmme – Internetiühenduse Arenduse Mäetaguse, Jõhvi – Oru – kättesaadavuse parandamine 64 2017-2019 735 391 625 082,35 85% 0 Sihtasutus Voka - Toila) Eesti Lairiba ELA 091 (Are – Tootsi – Internetiühenduse Arenduse Tori - Vihtra) kättesaadavuse parandamine 56 2017-2019 535 416 455 103,60 85% 0 Sihtasutus Eesti Lairiba ELA 092 (Orissaare – Internetiühenduse Arenduse Tagavere – Leisi - Karja) kättesaadavuse parandamine 62 2017-2019 669 363 568 958,55 85% 0 Sihtasutus Eesti Lairiba ELA 093 (Salme – Nasva – Internetiühenduse Arenduse Kuressaare – Muratsi – kättesaadavuse parandamine Sihtasutus Vanamõisa – Sandla - 62 2017-2019 574 918 488 680,30 85% 0 Kangrusselja) Eesti Lairiba ELA 098 (Sindi – Paikuse – Internetiühenduse Arenduse Raeküla – Uulu – Surju) kättesaadavuse parandamine 46 2017-2019 512 220 435 387,00 85% 0 Sihtasutus Eesti Lairiba ELA 103 (Värska – Internetiühenduse Arenduse Mikitamäe – Veriora -, Piusa kättesaadavuse parandamine 58 2017-2019 588 556 500 272,60 85% 0 Sihtasutus – Koidula – Saatse) Eesti Lairiba ELA 105 (Sillamäe – Internetiühenduse Arenduse Sinimäe – Narva-Jõesuu) kättesaadavuse parandamine 54 2017-2019 622 571 529 185,35 85% 0 Sihtasutus 3 Eesti Lairiba ELA 106 (Masa – Valjala – Internetiühenduse Arenduse Laimjala – Ariste – kättesaadavuse parandamine 67 2017-2019 678 050 576 342,50 85% 0 Sihtasutus Kõrkvere) Eesti Lairiba ELA 107 (Kihelkonna – Internetiühenduse Arenduse Lümanda – Aste, Sõrve) kättesaadavuse parandamine 50 2017-2019 449 007 381 655,95 85% 0 Sihtasutus Eesti Lairiba ELA 108 (Uulu – Võiste - Internetiühenduse Arenduse Häädemeeste, Kabli, Surju – kättesaadavuse parandamine 50 2017-2019 489 952 416 459,20 85% 0 Sihtasutus Kilingi-Nõmme) Eesti Lairiba ELA 113 (Mõniste – Hopa – Internetiühenduse Arenduse Krabi, Käärikmäe – kättesaadavuse parandamine 51 2017-2019 504 869 429 138,65 85% 0 Sihtasutus Haapsaare, Tsooru – Sänna) Eesti Lairiba ELA 114 (Krabi – Murati – Internetiühenduse Arenduse Misso, Vastseliina – kättesaadavuse parandamine 54 2017-2019 520 040 442 034,00 85% 0 Sihtasutus Kirikumäe) Eesti Lairiba ELA 115 (Valgjärve - Kanepi Internetiühenduse Arenduse – Osula, Sõmerpalu - Nursi) kättesaadavuse parandamine 56 2017-2019 452 386 384 528,10 85% 0 Sihtasutus MTÜ Eesti EST-SIDE-11 (Luunja - Internetiühenduse Andmesidevõrk (Melliste) - Roiu - (Lootvina) kättesaadavuse parandamine 55 2017-2019 689 122 585 753,70 85% 0 - Tõõraste - Visnapuu) MTÜ Eesti EST-SIDE-12 (Tartu - (Puhja Internetiühenduse Andmesidevõrk - Leie) - Nõo - Elva – kättesaadavuse parandamine Prangli, Vahessaare- 141 2017-2019 1 758 519 1 494 741,15 85% 0 Karijärve, Rannu, Illi, Otepää, Elva) MTÜ Eesti EST-SIDE-13 (Elva - Internetiühenduse Andmesidevõrk Palupera - Rõngu - (Rannu - kättesaadavuse parandamine (Kirepi)) - Puka – Kuigatsi, 70 2017-2019 758 448 644 680,80 85% 0 Vahessaare-Kobilu) MTÜ Eesti EST-SIDE-15 (Väimela - Internetiühenduse Andmesidevõrk Parksepa - (Võru) - kättesaadavuse parandamine Sõmerpalu - (Haidaku) - 66 2017-2019 808 793 687 474,05 85% 0 (Osula) - Linnamäe / Peri - Partsi / Põlgaste) KOKKU 1 113 11 863 886 10 084 303,10 .
Load more

Recommended publications
  • 530 Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart
    530 buss sõiduplaan & liini kaart 530 Rõngu Vaata Veebilehe Režiimis 530 buss liinil (Rõngu) on üks marsruut. Tööpäeval on selle töötundideks: (1) Rõngu: 6:15 Kasuta Mooviti äppi, et leida lähim 530 buss peatus ning et saada teada, millal järgmine 530 buss saabub. Suund: Rõngu 530 buss sõiduplaan 53 peatust Rõngu marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 6:15 teisipäev 6:15 Tartu Bussijaam 2 Turu Tänav, Tartu kolmapäev 6:15 Pauluse neljapäev 6:15 24a Riia Tänav, Tartu reede 6:15 Kaare laupäev Ei sõida 2a Ümera Tänav, Tartu pühapäev Ei sõida Ravila 31 Viljandi Maantee, Tartu Eerika 21 Lepiku Tee, Estonia 530 buss info Suund: Rõngu Märja Peatust: 53 Viljandi mnt, Estonia Reisi kestus: 120 min Liini kokkuvõte: Tartu Bussijaam, Pauluse, Kaare, Ranna Ravila, Eerika, Märja, Ranna, Haage, Pihva, Peedimäe, Asusilla, Rõhu, Pakla, Väike-Ulila, Haage Ridaküla, Ilvese, Ulila, Karjääri, Rämsi, Kaimi, Mõisanurme, Puhja, Ristimäe, Järvaküla, Kobilu, Pihva Lembevere, Erumäe, Annikoru, Soova, Saksjaagu, Majala, Arbimäe, Elva, Nooruse, Turuplatsi, Lille, Peedimäe Enno, Uderna Tee, Tammiste, Puiestee, Kirepi, Teedla, Vilsi, Lobjaku, Valguta Asula, Valguta, Lapetukme, Asusilla Paaslangi, Koruste, Kingu, Rõngu Kalmistu, Rõngu Kool, Rõngu Rõhu 2 Kesk-Rõhu Tee, Estonia Pakla Väike-Ulila Ridaküla Ilvese Ulila 22111, Estonia Karjääri Rämsi 6 Rämsi Tee, Estonia Kaimi Mõisanurme Puhja 1a Reku Tee, Puhja Ristimäe 16a Nooruse Tänav, Puhja Järvaküla Kobilu Lembevere Erumäe Annikoru Soova Saksjaagu Majala Arbimäe Tartu mnt, Elva Elva 2 Pargi Tänav, Elva Nooruse 14 Jaani Tänav, Elva Turuplatsi 3 Turuplatsi Tänav, Elva Lille 17d Valga Maantee, Elva Enno Uderna Tee Tammiste Puiestee Kirepi Teedla 2 Uus Tänav, Estonia Vilsi Lobjaku Valguta Asula Valguta 13 Valguta Tee, Estonia Lapetukme Paaslangi Koruste Kingu Rõngu Kalmistu Rõngu Kool Rõngu 2a Tartu Maantee, Estonia 530 buss sõiduplaanid ja marsruudi kaardid on saadaval võrguühenduseta PDF-ina aadressil moovitapp.com.
    [Show full text]
  • Volikogu 9. Märtsi Istung Elva Vallavolikogu Istung Toimus 9
    Volikogu 9. märtsi istung Elva Vallavolikogu istung toimus 9. märtsil. Vastu võeti üheksa otsust ja kinnitati üks määrus. Istung algas vallavanem Toomas Järveoja ülevaatega vallavalitsuse ja hallatavate asutuste tööst. Vallavanem tutvustas eelarve täitmise seisu, rahvastikustatistikat ja andis ülevaate kõigist töövaldkondadest. Abivallavanem Mikk Järv tutvustas Rannu aleviku soojusmajandusprojekti praegust olukorda. On teada kaugküttega ühineda soovivate korteriühistute ja ettevõtete arv ja alustatakse eelprojekti koostamist. Ettekandjad vastasid seejärel volikogu liikmete küsimustele. Järgmise ettekande tegi Rahandusministeeriumi regionaalhalduspoliitika osakonna nõunik Sulev Valner, kes tutvustas kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) muutmise algatamise põhjuseid ja sellega tegeleva ekspertgrupi tegevust. Selle kohta käiva artikli leiab siit. Kinnisasjade omandamine. Volikogu otsusega omandab vald kolm maaüksust, mis on vajalikud kergliiklustee ehitamiseks Hellenurme külas Hellenurme-Päidla tee ääres. Maaüksuste kogupindala on 1640 m2 ja ostuhind kokku 1000 eurot. Vallavara võõrandamine. Enampakkumise teel võõrandatakse Rannu alevikus, Ringtee 15 asuv tootmismaa sihtotstarbega kinnistu. Kinnistu suurus on 2507 m2 ja sellel on puurkaev, mis ei ole enam kasutuses asula ühisveevärgis. Teine enampakkumise teel võõrandatav kinnistu on üldkasutatava maa sihtotstarbega maaüksus Elva linnas, Nõmme 19a. Kinnistu suurus on 2299 m2. Mõlemal kinnistul määrab enampakkumise tingimused ja alghinna vallavalitsus. Pikem arutelu toimus otsuse
    [Show full text]
  • Annual Report
    Annual Report Management Report – Elering Statement by the Chairman of the Management Board 5 Overview of Elering 9 Key indicators of the Estonian Energy System 13 Summary of the Financial Year 19 Development of the Energy Networks 23 Development of Energy Markets 29 Operation of the Estonian Energy System 37 Research and Development 43 Social Responsibility 51 Corporate Governance Report 57 Balance with the Natural and Living Environments 65 Organisation and People 71 4 Statement by the Chairman of the Management Board The digitalisation of energy networks will give rise to a vision for the development of the energy sector in the Baltic Sea region. 5 TAAVI VESKIMÄGI Chairman of the Management Board energy sector, starting from large-scale integration of renewable energy into the network, developing storage technologies and implementing consumer flexibility up to remote control of home automatics on the basis of price signals. All this requires availability of data as close to real time as possible, the capability of moving massive data volumes, high requirements of cyber security and the protection of personal data. Considering these trends, Elering is developing the smart grid platform Estfeed, which enables to obtain energy consumption data efficiently and securely, understanding the needs related to the location of consumption, and altering actions accordingly. Estfeed will integrate different data sources and applications that use the data. The data may include information like production and consumption of electricity, gas, heat or market prices of energy, and weather forecasts. The creators of the applications can use databases interfaced to the platform of the smart grid to offer useful information technology solutions for the smart usage of energy both in business and production pro- Elering’s smart grid creates cesses and also for private households.
    [Show full text]
  • Gggggggggggggggggggg
    Amme j L e v a l a Kiisli paisjrv Nava oja P a k a s t e Pala oja Punikvere K a a v e r e pkr Rahivere P u t u H a a v a k i v i P u n i k v e r e raba pkr Kurista Uhmardu j K i i s l i P r s i k i v i ROHELINE VRGUSTIK H r j a n u r m e S A A R E P i i r i v a r b e TAUSTINFO Kalevi S v a l e p a K i r t s i Palamuse P a l a Kaave j Kassinurme pkr E e r i k v e r e PEDJA J Palamuse kirik Alekõrre oja KALLASTE Levala Kallaste sadam Riigi tasandi tugialad (T1) soo pkr K37 T o r i l a T12 riigipiir Sadukla kr kaitsmata põhjaveega ala S u l u s t v e r e Laeva j R a h i v e r e Luiska oja Kupu kr V a n a s s a a r e Torila oja Neanurme j T a g u m a a Pala oja Amme j K u d i n a T23 Piirkondliku tasandi tugialad (T2) K i v i m e Kallaste R a a d i v e r e S a a r j r v e kirik maakonnapiir looduskaitseala või maastikukaitseala K a s s i n u r m e P e d a s s a a r e oja S a d u k l a J õ u n e P A L A Passi Nava oja KÄÄPA J M o k u K21 Piirkondliku tasandi ribastruktuurid Pudivere valla/linna piir Ramsari ala Kaarepere Vljakla H a a p s i p e a Pari kr K a a r e p e r e Jıemıisa jrv Haava P u s i P u d i v e r e Puustuge oja Saare jv Pudivere oja Kaarepere paisjrv K a i u Sııru med Kohaliku tasandi tugialad (T3) Srgjrv T34 S õ õ r u kivi j 3 Papijrv kla lahkmejoon Turba tootmisvli Prossa jv Ronisoo L u s t i v e r e L u u a V a i d a v e r e Saare Lutikajrv P r a P i k k j r v e K o k o r a Kaiu jrv Linaleo K33 Kohaliku tasandi ribastruktuurid E h a v e r e Kaarepere Pikkjrv Ehavere paisjrv s o o Kogri jv Kogrekla kr hoonestatud
    [Show full text]
  • Puhja Valla Üldplaneeringu Kaart
    187 165 107 183 133 S Metsanurga 183 165 133 o o d 143 89 ik u aaurd r vai rsik e õ sha 142 k Kmara kla P hvJi 108 r e 199 Jõ 158 d 87 Hiire j Kangro a I ada 88 j 169 gde õ lgae L g la a iak e i iPk v P a 215 jõ 109 g 166 144 134 i 216 193 173 Sillaotsa 90 188 184 Toriotsa Selli 64 hja 13 põ alu 91 92 - P 200 a 163 jõgi 14 N v a ae 109 Laev 9 L L 02 Ristsaare aeva jõg 30 135 i 8 145 Kardla kla 184 < 3 jõgi 167 Laeva 204 111 194 Kahu 151 170 110 Krevere kla 189 217 136 174 K 159 a 113 151 r 112 i s 115 A KuluKulu soo soo t o 116 160 117 o j 118 LAEVA VALD a 201 164 i g 117 29 68 168 õ j 28 a 195 146 190 171 114 m E 178 175 152 68 205 A 119 152 147 137 242 202 172 153 D 120 196 Kulu 121 121 122 176 179 124 J 153 206 238 148 i 125 g õ j I Jaago 243 a lm m a E ts 180 243 150 a L 203 lu Vike-Taraski 47 j 154 õ 197 Nigaku g 48 Peebu Ehamaa i - 177 242 71 Karisto soo 154 207 Palupıhja kla 155 K a Emajõgi r is t o A o 180 ja 149 A 240 61 Em 239 ajõgi Vainu 237 244 244 70 V G õgi Emaj Melgi E Ilm m a a 241 i t jõ majõg sa gi E lu jõ gi L Ilmatsalu kla Emajõgi r k e g O u Emajõe luhaalade a L vrtuslik maastik D LaugesooLaugesoo r k p i v e 5 r i e g V õ 139 j a m K 114 E 116 ma E jõgi K L 115 138 a v E Laugesoo ma Laugesoo i jõ l g d i a S j õ a 137 g n i g l a p i k õg r 140 aj 4 119 Alam-PedjaEm looduskaitseala 5 122 140 T 121 A 120 141 e 118 137 141 i 1 117 l i m jõg va a El p k r 3 140 141 1 140 121 1 120 122 140 140 119 2 137 118 1 117 2 137 144 V 143 144 S a 143 n Rekusaare 142 g l a 128 144 142 i p 126 127 g 5 k r õ 4 123 124 125 143 j
    [Show full text]
  • Haldusterritoriaalse Korralduse Muutmise Algatamine Valdade Ja Linnade Osas
    Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: korraldus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: RTL 2001, 80, 1102 Haldusterritoriaalse korralduse muutmise algatamine valdade ja linnade osas Vastu võetud 25.06.2001 nr 437 «Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse» (RT I 1995, 29, 356; 1996, 42, 808; 1999, 93, 833) § 7 lõike 3 alusel ning kooskõlas § 8 lõikega 1: 1.Algatada valdade ja linnade osas haldusterritoriaalse korralduse muutmine järgmiselt: HARJU maakonnas: 1) Uue omavalitsusüksuse moodustavad PADISE vald senistes piirides tervikuna; PALDISKI linna Pakri saared ja VASALEMMA vald senistes piirides tervikuna. 2) Uue omavalitsusüksuse moodustavad KEILA valla Kersalu, Laoküla, Põllküla külad ning PALDISKI linn, välja arvatud Pakri saared. 3) Uue omavalitsusüksuse moodustavad KERNU vald senistes piirides tervikuna ja NISSI vald senistes piirides tervikuna. 4) Uue omavalitsusüksuse moodustavad HARKU valla Kumna, Kütke, Tutermaa külad; KEILA linn senistes piirides tervikuna; KEILA vald, välja arvatud Keila-Joa alevik, Kersalu, Laoküla, Põllküla külad ning SAUE valla Valingu küla. 5) Uue omavalitsusüksuse moodustavad SAUE linn senistes piirides tervikuna ja SAUE vald, välja arvatud Hüüru, Valingu, Vatsla külad. 6) Uue omavalitsusüksuse moodustavad HARKU vald, välja arvatud Kumna, Kütke, Tutermaa külad; KEILA valla Keila-Joa alevik ning SAUE valla Hüüru ja Vatsla külad. 7) Uue omavalitsusüksuse moodustavad KIILI vald senistes piirides tervikuna ja RAE vald senistes piirides tervikuna. 8) Uue omavalitsusüksuse moodustavad ANIJA valla Linnakse ja Salumäe külad; JÕELÄHTME valla Aruaru ja Sambu külad ning RAASIKU vald, välja arvatud Kiviloo küla. 9) Uue omavalitsusüksuse moodustavad ANIJA vald, välja arvatud Linnakse, Pillapalu, Salumäe külad; KEHRA linn senistes piirides tervikuna ning RAASIKU valla Kiviloo küla. 10) Uue omavalitsusüksuse moodustavad KOSE vald senistes piirides tervikuna ja KÕUE vald senistes piirides tervikuna.
    [Show full text]
  • Ülenurme Valla Üldplaneeringu KSH Programm
    KÕRVALMAANTEE 22140 TÕRVANDI-ROIU-UNIKÜLA KM 0-10 ASUVA TÕRVANDI-ROIU LÕIGU REKONSTRUEERIMISE ESKIISPROJEKTI KESKKONNAMÕJU EELHINNANG 2018 Kõrvalmaantee 22140 Tõrvandi-Roiu lõigu km 0-10 rekonstrueerimise eskiisprojekti keskkonnamõju eelhinnang Nimetus Kõrvalmaantee 22140 Tõrvandi-Roiu-Uniküla km 0-10 asuva Tõrvandi-Roiu lõigu rekonstrueerimise eskiisprojekti keskkonnamõju eelhinnang Versioon Esitamiseks Töö nr 18/KR/55 Aeg 1.10.2018 Tellija Teedeprojekt OÜ Reg nr 11365874 Aadress: Kanali tee 4, 10112 Tallinn Telefon: 50 40 425 E-post: [email protected] Projekteerija Teedeprojekt OÜ Eelhinnangu koostaja Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ (ELLE OÜ) Reg nr 10705517 Aadress: Tõnismägi 3a-15, 10119 Tallinn Telefon: 6117690 E-post: [email protected] Osalejad Toomas Pallo, MSc (KMH litsents nr 0090) Katrin Ritso, MSc Kasutustingimused © Käesolev aruanne on koostatud ja esitatud kasutamiseks tervikuna. Aruandes ja selle lisades esitatud kaardid, joonised, arvutused on autoriõiguse objekt ning selle kasutamisel tuleb järgida autoriõiguse seaduses sätestatud korda. 2 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Kõrvalmaantee 22140 Tõrvandi-Roiu lõigu km 0-10 rekonstrueerimise eskiisprojekti keskkonnamõju eelhinnang SISUKORD 1 SISSEJUHATUS ..................................................................................................................................... 4 2 KAVANDATAV TEGEVUS ......................................................................................................................... 6 2.1 Tegevuse
    [Show full text]
  • Leader Tartumaal Tartumaa Hingab Emajõe Rütmis
    Leader Tartumaal Tartumaa hingab Emajõe rütmis Kui soovid minna kiiresti, siis mine üksi. Kui soovid jõuda kaugele, siis minge koos. Waen Buff TARTUMAA hingab Emajõe rütmis Tartumaa. Legend Tartumaa sümboli – Emajõe – Tartumaad ühendab Emajõgi Võrtsjärvest Peipsini sünnist pajatab loo muistsest ajast, mil Vanemuine kui võimas veetee – otsekui Eestimaa Amazonas, mis õpetanud loomad ja linnud koostööd tegema. Ni- seob selle rikka ja puutumatu loodusega paiga ning melt vihastanud vanataat metsarahva peale, et nad siinsed kogukonnad ühtseks tervikuks. Tartumaa elust rõõmu tundmise asemel omavahel kisklevad. kogukonnad loovad ja hoiavad väärtusi, tehes Ta otsustas määrata loomadele kuninga ning käskis koostööd jätkusuutlike lahenduste juurutamiseks ja kaevata kuninga vastuvõtuks ilusa ja sügava jõe, tutvustamiseks ka huvilistele kaugemalt. Tartumaal mille kallastel pidi olema künkaid ja orge, varjurik- võib teadmisi ja tarkust ammutada erinevatest muu- kaid puudesalusid ja rohuniite, et kuningale rõõmu seumitest, teiste seas Eesti Põllumajandusmuuseu- valmistada. Kui loomad lõpuks ühise tööga valmis mist, Lennundusmuuseumist ning tähti ja galaktikaid said, kallas Vanemuine kuldse kulbiga jõesängi vee uurivast TartuObservatooriumist Tõraveres. ja andis voolule suuna. Nii oligi sündinud Emajõgi. Tartumaa mitmekülgsust saab kogeda erinevaid mõisnik parun Nikolai von Essen. Oma silmaga üle- piirkondi külastades. Põhja-Tartumaal Peipsi järve kaemist väärib nii Eesti esimene metsakaitseala, ehe kaldal lookleb Sibulatee, mis on võtnud oma lipu- ning peaaegu sada aastat inimkätest puutumata kirjaks „Üks piirkond, kaks rahvust, kolm kultuuri!“: Järvselja ürgmets kui ka enam kui kuuekümne põimuvad siin ju mõisa-, talupoja- ja vene vanausu- erineva puu- ja põõsaliigiga arboreetum. Järvselja liste kultuur. Tartumaa edelaosas ehk Elva puhke- metsadeni jõuab ka mööda Emajõge tulles. piirkonnas võib elamuste jahil end sootuks unus- tada: ratsutades, matkates, lasketiirus kätt proo- Tartumaa rahvas – justkui Emajõe sünnilegendi vides või kalepurjekaga Võrtsjärvel seilates.
    [Show full text]
  • Ahja Raamatukogu Tähistas 95. Aastapäeva
    PÕLVA VALLAVOLIKOGU JA VALLAVALITSUSE INFOLEHT Nr 34 (10) • 25. november 2020 Ahja raamatukogu tähistas 95. aastapäeva Sünnipäeva ettevalmistamisega alustasime varakult ning pisike- seks eelprooviks olid erinevad kokkusaamised raamatukogupäe- vade raames. Nendest päevadest sai hoo sisse meie kaisukarude näitus, mis kujunes oodatust populaarsemaks ja väljapanekut uu- distama tulid nii lapsed kui täiskasvanud. Juubeli tähistamine oli sel korral suunatud aga eri vanuses lugeja- tele. Sooviks oli kinkida külastajatele kaks meeleolukat päeva täis huvitavat ajaviidet. Tegevused olid planeeritud nii raamatukogu kui Tuglase muuseumi ruumidesse. Esimese päeva, 12. novembri avasime väikese raamatulaadaga. Valikus olid nii uued müügiks olevad, kui vanad mahakantud raa- matud. Kõik kohaletulnud said aga mälestuseks kinkeraamatu. Päeva õhtupoolikusse ootasime käsitööhuvilisi, et koos kujunda- da aastaks 2021 oma kalendermärkmik. Eesmärk ikka üks, et see oleks enda tehtud ja valmistaks rõõmu terve järgmise aasta. Teise päeva, 13. novembri esimesteks külalisteks olid kõige pi- semad ja vaieldamatult kõige armsamad raamatukogu külastajad Illikuku lasteaiast. Hommikutervituseks kogunesime õuealale kü- deva kamina ette, et koos ajada sünnipäevajuttu, vestsime õige mitmed meetrid muinasjuttu ja nautisime õuemurul laulumänge. Soovitused viirusest Lõunatundi veetma olid oodatud naabreid koolimajast. Küla- listeks kirjanik Markus Saksatamm ja kunstnik Urmas Nemvalts. hoidumiseks Kõlasid erinevad kirjapalad, kus seiklesid kummalised tegelased ja vastused saadi küsimustele: kuidas tulla toime tüütu naabrionuga, • Hoia distantsi, kanna maski, õhuta ruume, pese käsi ja mida teha totaka muhuga ja mismoodi taltsutada patja, kes kipub laadi alla HOIA mobiilirakendus! Alates 24. novembrist on keset ööd räppima. Lugude taustaks valmisid üksteise järel illust- maskikandmise või nina ja suu katmise kohustus avalikes sise- ratsioonid ning kõik toimuv moodustas nii haarava terviku, et seda ruumides, sealhulgas ühistranspordis ning teeninduskohtades.
    [Show full text]
  • Energy Policies Beyond IEA Countries
    Estonia 2013 Please note that this PDF is subject to specific restrictions that limit its use and distribution. The terms and conditions are available online at http://www.iea.org/ termsandconditionsuseandcopyright/ 2013 Energy Policies OECD/IEA, © Beyond IEA Countries Energy Policies Beyond IEA Countries Estonia 2013 One of the fastest-growing economies in the OECD, Estonia is actively seeking to reduce the intensity of its energy system. Many of these efforts are focused on oil shale, which the country has been using for almost a century and which meets 70% of its energy demand. While it provides a large degree of energy security, oil shale is highly carbon-intensive. The government is seeking to lessen the negative environmental impact by phasing out old power plants and developing new technologies to reduce significantly CO2 emissions. The efforts on oil shale complement Estonia’s solid track record of modernising its overall energy system. Since restoring its independence in 1991, Estonia has fully liberalised its electricity and gas markets and attained most national energy policy targets and commitments for 2020. It has also started preparing its energy strategy to 2030, with an outlook to 2050. Estonia is also promoting energy market integration with neighbouring EU member states. The strengthening of the Baltic electricity market and its timely integration with the Nordic market, as well as the establishment of a regional gas market, are therefore key priorities for Estonia. Following its accession to the Organisation for Economic Co-operation and Development (OECD) in 2010, Estonia applied for International Energy Agency (IEA) membership in 2011.
    [Show full text]
  • Elva Vald Avas Avalikud Spordi Ja Mängu Väljakud
    Elva vald Pika tänava Telli tasuta toetab spordi­ rekonstrueeri­ pakendi­ klubisid misest kotiteenus LK 2 LK 4 LK 9 11. MAI 2020, NR 73 [email protected] elva.ee / 730 9882 Elva valla leht facebook.com/elvavald Elva vald avas avalikud LÜHIDALT ELVA VALLA MAI- JA JUUNIKUU AVA- spordi­ ja mängu väljakud LIKUD ÜRITUSED JÄÄVAD ÄRA Elva Vallavalitsus otsustas 28. aprillil toimunud lva vallas toimuma pi da nud kõik mai- ja juu- istungil avada valla avalikud mängu- ja spordi- Eni kuu avalikud üri tused jäävad seoses Eestis keh tes- väljakud, mis olid eriolukorra ja koroonaviiruse tatud eriolukorra ning ko roo- leviku tõttu suletud. na viiruse leviku tõttu ära. Edasiste otsuste tegemisel Elva valla välijõusaalid jäävad praegu suletuks ning lähtutakse Vabariigi Valitsuse soovitustest ja juhistest. Sünd- jätkuvalt on keelatud avalike ürituste korraldamine mustega seotud otsustest ning toimuvatest üritustest teavita- ning avalikud kogunemised. takse esimesel võimalusel val- la infokanalite kaudu. lva vallavanem ja valla kindaid ning kindlasti pidada kinni kriisi komisjoni esimees 2+2 reeglist,“ lisas Järveoja. Lisainfo: Toomas Järveoja ütles, et Margit Kink, valla spordi- ja mängu- Spordi­ ja mängu­ kultuurispetsialist Eväljakud otsustati avada pärast [email protected] väljakutel tuleb järgida selle teema arutamist valla kriisi- järgmisi reegleid: tel 5855 3137 komisjonis. „Valla kriisikomisjon ja vallavalitsus leidsid, et kuna ini- » spordi- ja mänguväljakutel tuleb järgida 2+2 reeglit ehk üksteisest mesed soovivad aina enam värskes (v.a perekond) ning teistega tuleb olla vähemalt kahe meetri õhus aega veeta ning kuna seni on tuleb hoida vähemalt kahe- kaugusel; meie vallas eriolukorra juhistest meetrist vahemaad. hästi kinni peetud, siis võime välja- » mänguväljakute atraktsioone kud taas avada.“ kasutades tuleb kanda kindaid; Elva Vallavalitsus sulges 27.
    [Show full text]
  • Rahutegija-Nr-53-Detsember-2019-COLOR.Pdf
    EELK NÕO PÜHA LAURENTSIUSE KOGUDUSE SÕNUMILEHT Rahutegija NR 53 DETSEMBER 2019 „Õndsad on rahutegijad, sest neid hüütakse Jumala lasteks.“ (Mt 5:9) Laulureis ja palverännak Käesoleva aasta sügis algas minu jaoks kahe pikema reisiga. 18.–25. septembrini viibisin Nõo kiriku meesansambli koosseisus Toron- tos, 22.–30. oktoobrini aga EELK koorijuhtide ja organistide segakoori KOSK koosseisus Iisraelis. Mõlemat maad, nii Kanadat kui Iisraeli olin külastanud ka varem, Kanadat koguni kahel korral. Sestap polnud seekordsed kogemused niivõrd seotud uue avastamisega — ehkki oli ka seda —, kuivõrd nähtu mõtestamisega varasemate kogemuste taustal. Järgnevalt annan mõlemast reisist väikse ülevaate ja lisan mõned üldistused. 20.–22. septembril 2019 tähistati Torontos ja Hamiltonis eestlaste 1944. aasta suurpõgenemise 75. aastapäeva. Nõo kiriku meesansamb- Jeesuse sünnikoht Petlemma sünni- lil oli EELK Kanada praosti Mart Salumäe kutse sellest sündmusest kirikus. Foto: MART JAANSON mõnede esinemistega osa võtta, mind palus praost ka jutlustada. Meie meesansambli koosseisus olid sel reisil tenorid Margus Liiv, Mati Koonukõrb, Erik Leedjärv ning bassid Laurits Leedjärv ja Ingmar Laasimer, mina laulsin sel korral baritoni. Peale meeste võtsid reisist osa ka Ingmari tütretütar Katariina ja Lauritsa tütar Maarja, kes andsid oma panuse ka muusikalises osas — nii laulu kui, Maarja puhul, ka klaverimänguga. Meie esimene ülesastumine Torontos oli plaaniväline: praost Salumäe palus meil laulda ühel Peetri (ehk siis eestlaste) kirikus toimuval laulatusel. Organisti ei kutsutud ja võiks öelda, et meesansambel asendas orelit. Ette oli vastuvõtjatega kokku lepitud, et külastame kahte Toronto hooldekodu, kus elavad eestlased. Esimene neist oli suur eestlaste endi rajatud Ehatare, mille elanikud ongi eestlased, teine aga soomlaste rajatud Soome Kodu, milles elavaid eestlasi on vast kümmekond.
    [Show full text]