Uus Omavalitsus-Elva Vald
Total Page:16
File Type:pdf, Size:1020Kb
Load more
Recommended publications
-
530 Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart
530 buss sõiduplaan & liini kaart 530 Rõngu Vaata Veebilehe Režiimis 530 buss liinil (Rõngu) on üks marsruut. Tööpäeval on selle töötundideks: (1) Rõngu: 6:15 Kasuta Mooviti äppi, et leida lähim 530 buss peatus ning et saada teada, millal järgmine 530 buss saabub. Suund: Rõngu 530 buss sõiduplaan 53 peatust Rõngu marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 6:15 teisipäev 6:15 Tartu Bussijaam 2 Turu Tänav, Tartu kolmapäev 6:15 Pauluse neljapäev 6:15 24a Riia Tänav, Tartu reede 6:15 Kaare laupäev Ei sõida 2a Ümera Tänav, Tartu pühapäev Ei sõida Ravila 31 Viljandi Maantee, Tartu Eerika 21 Lepiku Tee, Estonia 530 buss info Suund: Rõngu Märja Peatust: 53 Viljandi mnt, Estonia Reisi kestus: 120 min Liini kokkuvõte: Tartu Bussijaam, Pauluse, Kaare, Ranna Ravila, Eerika, Märja, Ranna, Haage, Pihva, Peedimäe, Asusilla, Rõhu, Pakla, Väike-Ulila, Haage Ridaküla, Ilvese, Ulila, Karjääri, Rämsi, Kaimi, Mõisanurme, Puhja, Ristimäe, Järvaküla, Kobilu, Pihva Lembevere, Erumäe, Annikoru, Soova, Saksjaagu, Majala, Arbimäe, Elva, Nooruse, Turuplatsi, Lille, Peedimäe Enno, Uderna Tee, Tammiste, Puiestee, Kirepi, Teedla, Vilsi, Lobjaku, Valguta Asula, Valguta, Lapetukme, Asusilla Paaslangi, Koruste, Kingu, Rõngu Kalmistu, Rõngu Kool, Rõngu Rõhu 2 Kesk-Rõhu Tee, Estonia Pakla Väike-Ulila Ridaküla Ilvese Ulila 22111, Estonia Karjääri Rämsi 6 Rämsi Tee, Estonia Kaimi Mõisanurme Puhja 1a Reku Tee, Puhja Ristimäe 16a Nooruse Tänav, Puhja Järvaküla Kobilu Lembevere Erumäe Annikoru Soova Saksjaagu Majala Arbimäe Tartu mnt, Elva Elva 2 Pargi Tänav, Elva Nooruse 14 Jaani Tänav, Elva Turuplatsi 3 Turuplatsi Tänav, Elva Lille 17d Valga Maantee, Elva Enno Uderna Tee Tammiste Puiestee Kirepi Teedla 2 Uus Tänav, Estonia Vilsi Lobjaku Valguta Asula Valguta 13 Valguta Tee, Estonia Lapetukme Paaslangi Koruste Kingu Rõngu Kalmistu Rõngu Kool Rõngu 2a Tartu Maantee, Estonia 530 buss sõiduplaanid ja marsruudi kaardid on saadaval võrguühenduseta PDF-ina aadressil moovitapp.com. -
Vana-Tartumaa Vesiveskite Tehnilise Seisukorra Hindamine, Parandus- Ja Kasutusettepanekud
TARTU KOLLEDŽ Säästva tehnoloogia õppetool VANA-TARTUMAA VESIVESKITE TEHNILISE SEISUKORRA HINDAMINE, PARANDUS- JA KASUTUSETTEPANEKUD BUILDING CONDITION EVALUATION OF WATERMILLS OF HISTORICAL TARTU COUNTY, PROPOSALS FOR IMPROVEMENTS AND USAGE EAEI Magistritöö Tööstus- ja tsiviilehituse erialal Üliõpilane: Mikk Tuvikene Juhendaja: Olev Suuder Tartu, 2015 Olen koostanud lõputöö iseseisvalt. Kõik töö koostamisel kasutatud teiste autorite tööd, olulised seisukohad, kirjandusallikatest ja mujalt pärinevad andmed on viidatud. …………………………………………….. (töö autori allkiri ja kuupäev) Üliõpilase kood: 073543NAEI Töö vastab magistritööle esitatud nõuetele ……………………………………………… (juhendaja allkiri ja kuupäev) Kaitsmisele lubatud: …………………………….. (kuupäev) Kaitsmiskomisjoni esimees: …………………………….. (allkiri) ABSTRACT Tuvikene, M. „Building condition evaluation of watermills of historical Tartu County, proposals for improvements and usage“, master thesis, 2 bindings, Tratu 2015, 81 pages, 2 tables, 48 drawings, Estonian language. This thesis evaluates conditions of watermills of historical Tatru County, makes proposals for improvement and usage. The evaluation doesn't involve all regions´ watermills, but concentrates on a selection of twenty watermills. The author has made the selection in order to cover different types of watermills to give an objective overview of the regions´ watermills and typical damages common to watermills. The method of evaluation used in the research is combined using the evaluation table from National Heritage Board and Tõnu Keskkülas' -
Elva Vald Tunnustas Spordivald Konna Silmapaistvamaid Tegijaid
Põnevad Elvas avati Uus külalised Rõngu esimene kalmistute Keskkoolis koertepark eeskiri LK 3 LK 8 LK 9 17. VEEBRUAR 2020, NR 67 [email protected] elva.ee / 730 9882 Elva valla leht facebook.com/elvavald Aasta treeneri tunnustuse sai jalgpallitreener Andres Bõkarev, Elva vald tunnustas spordivald kes on spordiklubi Barca eestveda ja. Kandidaadi esitanud kirjeldab Bõkarevi järgnevalt: „Andres tree konna silmapaistvamaid tegijaid nib praegu üle 70 lapse ning on saavutanud väga hea kontakti eri nevate lastega, kes väga hoolivad Aakre Rahvamajas toimus 6. veebruari õhtupoolikul ja austavad oma treenerit. Ta on pühendunud ja sõbralik, kes leiab Elva valla spordivaldkonna tänuüritus, kus anti üle igale olukorrale lahenduse.“ tunnustused 18 kategoorias. Üritusel tunnustati Aasta võistkond on SC Airi Ju- nior Team, kelle sportlased on saa valla parimaid sportlasi, treenereid ning teisi vutanud nii Eestis kui ka välismaal rühmvõimlemises kõrgeid kohti. Elva valla spordiellu panustanud inimesi. 2019. aasta sporditegu on Elva Südaööjooks. Elva Südaööjooksul valitsus aastaaastalt spordiga seo osales 2019. aastal pea 700 inimest MERILYN SÄDE tud tegevusi aina enam.“ ning jooksu osavõtutasudest toe KOMMUNIKATSIOONIJUHT tati SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Toimus rahvahääletus Lastefondi kõnniroboti ostmist änuüritus toimus pidu 19 kategooriale esitati kokku 85 1050 euroga. likus õhkkonnas ja tub kandidaati. Kandidaate oli võima Aasta spordihingeks valiti Ma- lid tegijad saabusid lava lik esitada 2019. aasta detsembris. rek Pihlak, kes on Elva Spordiliidu le punasel vaibal. Õhtut Spordivaldkonna parimad valiti juhatuse esimees, Elva Gümnaasiu AASTA VÕISTKONNA NOMINENDID. Foto: Jaak Jänes Tjuhtisid Madis Šumanov ja Ande välja komisjoni otsuse ja rahvahää mi kehalise kasvatuse õpetaja ning ro Ojamets. Meeleolukate vahe letuse tulemusena. Elva valla koda üks Elva Südaööjooksu eestveda paladega astusid ülesse Konguta nikud said spordivaldkonna tegijate vanuseklassis 13–14 Kädi Lii Kuz- Elva valla 2019. -
Volikogu 9. Märtsi Istung Elva Vallavolikogu Istung Toimus 9
Volikogu 9. märtsi istung Elva Vallavolikogu istung toimus 9. märtsil. Vastu võeti üheksa otsust ja kinnitati üks määrus. Istung algas vallavanem Toomas Järveoja ülevaatega vallavalitsuse ja hallatavate asutuste tööst. Vallavanem tutvustas eelarve täitmise seisu, rahvastikustatistikat ja andis ülevaate kõigist töövaldkondadest. Abivallavanem Mikk Järv tutvustas Rannu aleviku soojusmajandusprojekti praegust olukorda. On teada kaugküttega ühineda soovivate korteriühistute ja ettevõtete arv ja alustatakse eelprojekti koostamist. Ettekandjad vastasid seejärel volikogu liikmete küsimustele. Järgmise ettekande tegi Rahandusministeeriumi regionaalhalduspoliitika osakonna nõunik Sulev Valner, kes tutvustas kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) muutmise algatamise põhjuseid ja sellega tegeleva ekspertgrupi tegevust. Selle kohta käiva artikli leiab siit. Kinnisasjade omandamine. Volikogu otsusega omandab vald kolm maaüksust, mis on vajalikud kergliiklustee ehitamiseks Hellenurme külas Hellenurme-Päidla tee ääres. Maaüksuste kogupindala on 1640 m2 ja ostuhind kokku 1000 eurot. Vallavara võõrandamine. Enampakkumise teel võõrandatakse Rannu alevikus, Ringtee 15 asuv tootmismaa sihtotstarbega kinnistu. Kinnistu suurus on 2507 m2 ja sellel on puurkaev, mis ei ole enam kasutuses asula ühisveevärgis. Teine enampakkumise teel võõrandatav kinnistu on üldkasutatava maa sihtotstarbega maaüksus Elva linnas, Nõmme 19a. Kinnistu suurus on 2299 m2. Mõlemal kinnistul määrab enampakkumise tingimused ja alghinna vallavalitsus. Pikem arutelu toimus otsuse -
Puhja Valla Üldplaneeringu Kaart
187 165 107 183 133 S Metsanurga 183 165 133 o o d 143 89 ik u aaurd r vai rsik e õ sha 142 k Kmara kla P hvJi 108 r e 199 Jõ 158 d 87 Hiire j Kangro a I ada 88 j 169 gde õ lgae L g la a iak e i iPk v P a 215 jõ 109 g 166 144 134 i 216 193 173 Sillaotsa 90 188 184 Toriotsa Selli 64 hja 13 põ alu 91 92 - P 200 a 163 jõgi 14 N v a ae 109 Laev 9 L L 02 Ristsaare aeva jõg 30 135 i 8 145 Kardla kla 184 < 3 jõgi 167 Laeva 204 111 194 Kahu 151 170 110 Krevere kla 189 217 136 174 K 159 a 113 151 r 112 i s 115 A KuluKulu soo soo t o 116 160 117 o j 118 LAEVA VALD a 201 164 i g 117 29 68 168 õ j 28 a 195 146 190 171 114 m E 178 175 152 68 205 A 119 152 147 137 242 202 172 153 D 120 196 Kulu 121 121 122 176 179 124 J 153 206 238 148 i 125 g õ j I Jaago 243 a lm m a E ts 180 243 150 a L 203 lu Vike-Taraski 47 j 154 õ 197 Nigaku g 48 Peebu Ehamaa i - 177 242 71 Karisto soo 154 207 Palupıhja kla 155 K a Emajõgi r is t o A o 180 ja 149 A 240 61 Em 239 ajõgi Vainu 237 244 244 70 V G õgi Emaj Melgi E Ilm m a a 241 i t jõ majõg sa gi E lu jõ gi L Ilmatsalu kla Emajõgi r k e g O u Emajõe luhaalade a L vrtuslik maastik D LaugesooLaugesoo r k p i v e 5 r i e g V õ 139 j a m K 114 E 116 ma E jõgi K L 115 138 a v E Laugesoo ma Laugesoo i jõ l g d i a S j õ a 137 g n i g l a p i k õg r 140 aj 4 119 Alam-PedjaEm looduskaitseala 5 122 140 T 121 A 120 141 e 118 137 141 i 1 117 l i m jõg va a El p k r 3 140 141 1 140 121 1 120 122 140 140 119 2 137 118 1 117 2 137 144 V 143 144 S a 143 n Rekusaare 142 g l a 128 144 142 i p 126 127 g 5 k r õ 4 123 124 125 143 j -
EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud Järved
EESTI JÄRVEDE NIMESTIK looduslikud järved tehisjärved KESKKONNAMINISTEERIUMI INFO- JA TEHNOKESKUS EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud ja tehisjärved Koostaja: Ruta Tamre Tallinn 2006 SISUKORD EESSÕNA 6 SISSEJUHATUS 8 EESTI JÄRVEDE NIMESTIK 13 Läänesaarte alamvesikond 14 Matsalu alamvesikond 22 Harju alamvesikond 26 Pärnu alamvesikond 37 Viru alamvesikond 50 Peipsi alamvesikond 58 Võrtsjärve alamvesikond 90 Koiva alamvesikond 101 LISAD 109 Eesti Põhikaardi välikaardistuse aastad 110 Eesti suurimad järved 111 Saarterohkeimad väikejärved 112 JÄRVEDE TÄHESTIKULINE LOEND 113 KASUTATUD KIRJANDUS 144 KAARDID ALAMVESIKONDADE KAUPA 145 Läänesaarte alamvesikond 147 Matsalu alamvesikond 149 Harju alamvesikond 151 Pärnu alamvesikond 153 Viru alamvesikond 155 Peipsi alamvesikond Tartu, Viljandi, Jõgeva, Järva, Lääne-Viru ja Ida-Viru maakonna osas 157 Peipsi alamvesikond Põlva ja Valga maakonna osas 159 Peipsi alamvesikond Võru maakonna osas 161 Võrtsjärve alamvesikond 163 Koiva alamvesikond 165 © Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 2006 Tamre, Ruta (koostaja) 2006. Eesti järvede nimestik. Tallinn, Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 168 lk. ISBN 978-9985-881-40-8 EESSÕNA Käesoleva nimestiku koostamisel on aluseks võetud Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) Lisaks järvede olulisusele maastiku- ja loodusobjektidena ning elupaigatüüpidena, on järvede nimistu, mis tugineb mitmetele allikatele. Eelkõige on olnud aluseks 1964. aas- nad tähelepanuväärsed ka kohanimeobjektidena. Suur osa järvenimesid on korrigeeritud tal ilmunud “Eesti NSV järvede -
441 Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart
441 buss sõiduplaan & liini kaart 441 Rannu - Valguta - Rõngu - Elva - Peedu - Nõo - Vaata Veebilehe Režiimis Tartu 441 buss liinil (Rannu - Valguta - Rõngu - Elva - Peedu - Nõo - Tartu) on üks marsruut. Tööpäeval on selle töötundideks: (1) Tartu Bussijaam: 6:50 Kasuta Mooviti äppi, et leida lähim 441 buss peatus ning et saada teada, millal järgmine 441 buss saabub. Suund: Tartu Bussijaam 441 buss sõiduplaan 48 peatust Tartu Bussijaam marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 6:50 teisipäev 6:50 Rannu kolmapäev 6:50 Kaara neljapäev 6:50 Ervu reede 6:50 Tulimäe laupäev Ei sõida Valguta Asula pühapäev Ei sõida Valguta 13 Valguta Tee, Estonia Lapetukme 441 buss info Suund: Tartu Bussijaam Paaslangi Peatust: 48 Reisi kestus: 100 min Liini kokkuvõte: Rannu, Kaara, Ervu, Tulimäe, Koruste Valguta Asula, Valguta, Lapetukme, Paaslangi, Koruste, Kingu, Rõngu Kalmistu, Rõngu, Tilga, Kirepi, Kingu Puiestee, Tammiste, Uderna Tee, Enno, Lille, Turuplatsi, Nooruse, Elva, Lootuse, Uuta, Jaama, Rõngu Kalmistu Peedu, Vapramäe, Observatooriumi, Sirge, Meeri Pargi, Meeri, Alla, Meeri Tee, Nõo, Nõo Kool, Aiamaa, Rõngu Järiste, Valgeristi, Soo, Kose, Külitse, Näki, Lemmatsi, 2a Tartu Maantee, Estonia Teaduspark, Raja, Kaare, Pauluse, Tartu Bussijaam Tilga Kirepi Puiestee Tammiste Uderna Tee Enno Lille 17b Valga mnt, Elva Turuplatsi 5 Jaani Tänav, Elva Nooruse 7 Jaani Tänav, Elva Elva 2 Pargi Tänav, Elva Lootuse 37 Jaan Kärneri, Elva Uuta Jaama 1 Uuta Tee, Estonia Peedu 15 Uuta Tee, Estonia Vapramäe Observatooriumi Sirge Meeri Pargi Meeri Alla Meeri Tee Nõo Nõo Kool 8 Pärna, Nõo Aiamaa Järiste Valgeristi Jõhvi — Tartu — Valga, Estonia Soo Kose Külitse Näki Lemmatsi Teaduspark Riia, Tartu Raja 120a Riia Tänav, Tartu Kaare 64 Riia, Tartu Pauluse 42 Kastani, Tartu Tartu Bussijaam 2 Turu Tänav, Tartu 441 buss sõiduplaanid ja marsruudi kaardid on saadaval võrguühenduseta PDF-ina aadressil moovitapp.com. -
Internal Migration and Regional Population Dynamics in Europe: Estonia Case Study
This is a repository copy of Internal Migration and Regional Population Dynamics in Europe: Estonia Case Study. White Rose Research Online URL for this paper: http://eprints.whiterose.ac.uk/5031/ Monograph: Katus, K., Kuoiszewski, M., Rees, P. et al. (3 more authors) (1998) Internal Migration and Regional Population Dynamics in Europe: Estonia Case Study. Working Paper. School of Geography , University of Leeds. School of Geography Working Paper 98/14 Reuse See Attached Takedown If you consider content in White Rose Research Online to be in breach of UK law, please notify us by emailing [email protected] including the URL of the record and the reason for the withdrawal request. [email protected] https://eprints.whiterose.ac.uk/ WORKING PAPER 98/14 INTERNAL MIGRATION AND REGIONAL POPULATION DYNAMICS IN EUROPE: ESTONIA CASE STUDY Kalev Katus1 Marek Kupiszewski2,3 Philip Rees2 Luule Sakkeus1 Anne Herm4 David Powell2 December 1998 1Estonian Interuniversity Population Research Centre P.O. Box 3012, Tallinn EE0090, Estonia 2School of Geography, University of Leeds Leeds LS2 9JT, United Kingdom 3Institute of Geography and Spatial Organisation Polish Academy of Sciences Twarda 51/55, Warsaw, Poland 4Estonian Statistical Office Endla 15, Tallinn EE0100, Estonia Report prepared for the Council of Europe (Directorate of Social and Economic Affairs, Population and Migration Division) and for the European Commission (Directorate General V, Employment, Industrial Relations and Social Affairs, Unit E1, Analysis and Research on the Social Situation). ii CONTENTS Page Contents ii List of Tables iii List of Figures iii Foreword iv Acknowledgements v Summary vi 1. CONTEXT 1 2. -
Euroopa Liidu Struktuurifondide Toetused Haldusreformi Järgses Elva Vallas
EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja sotsiaalinstituut Riina Järvela EUROOPA LIIDU STRUKTUURIFONDIDE TOETUSED HALDUSREFORMI JÄRGSES ELVA VALLAS THE EUROPEAN UNION STRUCTURAL FUNDS IN ELVA PARISH AFTER ADMINISTRATIVE-TERRITORIAL REFORM Bakalaureusetöö Maamajandusliku ettevõtluse ja finantsjuhtimise õppekava Juhendaja: lektor Mare Rebane, MSc Tartu 2020 Eesti Maaülikool Bakalaureusetöö lühikokkuvõte Kreutzwaldi 1, Tartu 51006 Autor: Riina Järvela Õppekava: Maamajanduslik ettevõtlus ja finantsjuhtimine Pealkiri: Euroopa Liidu struktuurifondide toetused haldusreformi järgses Elva vallas Lehekülgi: 55 Jooniseid: 3 Tabeleid: 1 Lisasid: 3 Osakond: Majandus- ja sotsiaalinstituut ETIS-e teadusvaldkond ja CERC S-i kood: Majanduslik planeerimine S184 Juhendaja: Mare Rebane MSc Kaitsmiskoht ja -aasta: Tartu 2020 Bakalaureusetöö keskendub Elva valla näitel Euroopa Liidu struktuurifondide toetuste kasutamisele seoses Eestis 2017. a toimunud haldusreformiga. Teema on aktuaalne, kuna peatselt on lõppemas Euroopa Liidu programmiperiood 2014–2020 ja toimuvad uue finantsraamistiku 2021–2027 ettevalmistused. Haldusreformi üheks motiiviks oli omavalitsuste parem pikaajalise planeerimise ja eurorahade kasutamise suutlikkus. Uurimistöö eesmärk oli selgitada välja peamised erisused Euroopa Liidu struktuurifondide toetustes Elva valla ühinemiseelsetes omavalitsustes ja pärast 2017. aastal toimunud haldusreformi. Eesmärgi saavutamiseks püstitati ja teostati viis uurimisülesannet. Metoodiliselt lähtutakse kvantitatiivsest ja kvalitatiivsest uurimisviisist. Töös kasutatav -
Elva Linna, Konguta Valla, Palupera Valla, Puhja Valla, Rannu Valla Ja Rõngu Valla Osas Haldusterritoriaalse Korralduse Ja Vabariigi Valitsuse 3
Vabariigi Valitsuse määruse „Elva linna, Konguta valla, Palupera valla, Puhja valla, Rannu valla ja Rõngu valla osas haldusterritoriaalse korralduse ja Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a määruse nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine“ muutmine“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Vabariigi Valitsuse määruse „Elva linna, Konguta valla, Palupera valla, Puhja valla, Rannu valla ja Rõngu valla osas haldusterritoriaalse korralduse ja Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a määruse nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine“ muutmine“ eelnõu (edaspidi eelnõu) eesmärgiks on Eesti haldusterritoriaalse korralduse muutmine uue haldusüksuse moodustamisel kohaliku omavalitsuse üksuste (edaspidi ka omavalitsus) volikogude algatusel. Eelnõu toetub omavalitsuste initsiatiivile algatada omaalgatuslikult omavalitsuste ühinemine moodustamaks tugevam, võimekam ja jätkusuutlikum omavalitsusüksus. Eestis on hetkel 15 maakonda ning 213 omavalitsust, mis jagunevad 183 vallaks ja 30 linnaks. Eelnõuga muudetakse haldusterritoriaalset korraldust Tartu maakonnas (Elva linna, Konguta valla, Rannu valla, Rõngu valla ja Puhja valla osas) ja Valga maakonnas (Palupera valla osas), mille käigus moodustub viie Tartu maakonna koosseisu ja ühe Valga maakonda kuuluva omavalitsusüksuse ühinemise teel üks uus omavalitsusüksus. Hetkel kuulub Tartu maakonda kolm linna ja 19 valda, pärast haldusterritoriaalse korralduse muutmist jääb maakonda kaks linna ja 16 valda; Valga maakonda kuulub hetkel kaks linna ja üksteist -
Elva Vald Avas Avalikud Spordi Ja Mängu Väljakud
Elva vald Pika tänava Telli tasuta toetab spordi rekonstrueeri pakendi klubisid misest kotiteenus LK 2 LK 4 LK 9 11. MAI 2020, NR 73 [email protected] elva.ee / 730 9882 Elva valla leht facebook.com/elvavald Elva vald avas avalikud LÜHIDALT ELVA VALLA MAI- JA JUUNIKUU AVA- spordi ja mängu väljakud LIKUD ÜRITUSED JÄÄVAD ÄRA Elva Vallavalitsus otsustas 28. aprillil toimunud lva vallas toimuma pi da nud kõik mai- ja juu- istungil avada valla avalikud mängu- ja spordi- Eni kuu avalikud üri tused jäävad seoses Eestis keh tes- väljakud, mis olid eriolukorra ja koroonaviiruse tatud eriolukorra ning ko roo- leviku tõttu suletud. na viiruse leviku tõttu ära. Edasiste otsuste tegemisel Elva valla välijõusaalid jäävad praegu suletuks ning lähtutakse Vabariigi Valitsuse soovitustest ja juhistest. Sünd- jätkuvalt on keelatud avalike ürituste korraldamine mustega seotud otsustest ning toimuvatest üritustest teavita- ning avalikud kogunemised. takse esimesel võimalusel val- la infokanalite kaudu. lva vallavanem ja valla kindaid ning kindlasti pidada kinni kriisi komisjoni esimees 2+2 reeglist,“ lisas Järveoja. Lisainfo: Toomas Järveoja ütles, et Margit Kink, valla spordi- ja mängu- Spordi ja mängu kultuurispetsialist Eväljakud otsustati avada pärast [email protected] väljakutel tuleb järgida selle teema arutamist valla kriisi- järgmisi reegleid: tel 5855 3137 komisjonis. „Valla kriisikomisjon ja vallavalitsus leidsid, et kuna ini- » spordi- ja mänguväljakutel tuleb järgida 2+2 reeglit ehk üksteisest mesed soovivad aina enam värskes (v.a perekond) ning teistega tuleb olla vähemalt kahe meetri õhus aega veeta ning kuna seni on tuleb hoida vähemalt kahe- kaugusel; meie vallas eriolukorra juhistest meetrist vahemaad. hästi kinni peetud, siis võime välja- » mänguväljakute atraktsioone kud taas avada.“ kasutades tuleb kanda kindaid; Elva Vallavalitsus sulges 27. -
Rahutegija-Nr-53-Detsember-2019-COLOR.Pdf
EELK NÕO PÜHA LAURENTSIUSE KOGUDUSE SÕNUMILEHT Rahutegija NR 53 DETSEMBER 2019 „Õndsad on rahutegijad, sest neid hüütakse Jumala lasteks.“ (Mt 5:9) Laulureis ja palverännak Käesoleva aasta sügis algas minu jaoks kahe pikema reisiga. 18.–25. septembrini viibisin Nõo kiriku meesansambli koosseisus Toron- tos, 22.–30. oktoobrini aga EELK koorijuhtide ja organistide segakoori KOSK koosseisus Iisraelis. Mõlemat maad, nii Kanadat kui Iisraeli olin külastanud ka varem, Kanadat koguni kahel korral. Sestap polnud seekordsed kogemused niivõrd seotud uue avastamisega — ehkki oli ka seda —, kuivõrd nähtu mõtestamisega varasemate kogemuste taustal. Järgnevalt annan mõlemast reisist väikse ülevaate ja lisan mõned üldistused. 20.–22. septembril 2019 tähistati Torontos ja Hamiltonis eestlaste 1944. aasta suurpõgenemise 75. aastapäeva. Nõo kiriku meesansamb- Jeesuse sünnikoht Petlemma sünni- lil oli EELK Kanada praosti Mart Salumäe kutse sellest sündmusest kirikus. Foto: MART JAANSON mõnede esinemistega osa võtta, mind palus praost ka jutlustada. Meie meesansambli koosseisus olid sel reisil tenorid Margus Liiv, Mati Koonukõrb, Erik Leedjärv ning bassid Laurits Leedjärv ja Ingmar Laasimer, mina laulsin sel korral baritoni. Peale meeste võtsid reisist osa ka Ingmari tütretütar Katariina ja Lauritsa tütar Maarja, kes andsid oma panuse ka muusikalises osas — nii laulu kui, Maarja puhul, ka klaverimänguga. Meie esimene ülesastumine Torontos oli plaaniväline: praost Salumäe palus meil laulda ühel Peetri (ehk siis eestlaste) kirikus toimuval laulatusel. Organisti ei kutsutud ja võiks öelda, et meesansambel asendas orelit. Ette oli vastuvõtjatega kokku lepitud, et külastame kahte Toronto hooldekodu, kus elavad eestlased. Esimene neist oli suur eestlaste endi rajatud Ehatare, mille elanikud ongi eestlased, teine aga soomlaste rajatud Soome Kodu, milles elavaid eestlasi on vast kümmekond.