Elva Valla Haridustegijad LÜHIDALT 5
Total Page:16
File Type:pdf, Size:1020Kb
Load more
Recommended publications
-
Volikogu 9. Märtsi Istung Elva Vallavolikogu Istung Toimus 9
Volikogu 9. märtsi istung Elva Vallavolikogu istung toimus 9. märtsil. Vastu võeti üheksa otsust ja kinnitati üks määrus. Istung algas vallavanem Toomas Järveoja ülevaatega vallavalitsuse ja hallatavate asutuste tööst. Vallavanem tutvustas eelarve täitmise seisu, rahvastikustatistikat ja andis ülevaate kõigist töövaldkondadest. Abivallavanem Mikk Järv tutvustas Rannu aleviku soojusmajandusprojekti praegust olukorda. On teada kaugküttega ühineda soovivate korteriühistute ja ettevõtete arv ja alustatakse eelprojekti koostamist. Ettekandjad vastasid seejärel volikogu liikmete küsimustele. Järgmise ettekande tegi Rahandusministeeriumi regionaalhalduspoliitika osakonna nõunik Sulev Valner, kes tutvustas kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) muutmise algatamise põhjuseid ja sellega tegeleva ekspertgrupi tegevust. Selle kohta käiva artikli leiab siit. Kinnisasjade omandamine. Volikogu otsusega omandab vald kolm maaüksust, mis on vajalikud kergliiklustee ehitamiseks Hellenurme külas Hellenurme-Päidla tee ääres. Maaüksuste kogupindala on 1640 m2 ja ostuhind kokku 1000 eurot. Vallavara võõrandamine. Enampakkumise teel võõrandatakse Rannu alevikus, Ringtee 15 asuv tootmismaa sihtotstarbega kinnistu. Kinnistu suurus on 2507 m2 ja sellel on puurkaev, mis ei ole enam kasutuses asula ühisveevärgis. Teine enampakkumise teel võõrandatav kinnistu on üldkasutatava maa sihtotstarbega maaüksus Elva linnas, Nõmme 19a. Kinnistu suurus on 2299 m2. Mõlemal kinnistul määrab enampakkumise tingimused ja alghinna vallavalitsus. Pikem arutelu toimus otsuse -
Rahutegija-Nr-53-Detsember-2019-COLOR.Pdf
EELK NÕO PÜHA LAURENTSIUSE KOGUDUSE SÕNUMILEHT Rahutegija NR 53 DETSEMBER 2019 „Õndsad on rahutegijad, sest neid hüütakse Jumala lasteks.“ (Mt 5:9) Laulureis ja palverännak Käesoleva aasta sügis algas minu jaoks kahe pikema reisiga. 18.–25. septembrini viibisin Nõo kiriku meesansambli koosseisus Toron- tos, 22.–30. oktoobrini aga EELK koorijuhtide ja organistide segakoori KOSK koosseisus Iisraelis. Mõlemat maad, nii Kanadat kui Iisraeli olin külastanud ka varem, Kanadat koguni kahel korral. Sestap polnud seekordsed kogemused niivõrd seotud uue avastamisega — ehkki oli ka seda —, kuivõrd nähtu mõtestamisega varasemate kogemuste taustal. Järgnevalt annan mõlemast reisist väikse ülevaate ja lisan mõned üldistused. 20.–22. septembril 2019 tähistati Torontos ja Hamiltonis eestlaste 1944. aasta suurpõgenemise 75. aastapäeva. Nõo kiriku meesansamb- Jeesuse sünnikoht Petlemma sünni- lil oli EELK Kanada praosti Mart Salumäe kutse sellest sündmusest kirikus. Foto: MART JAANSON mõnede esinemistega osa võtta, mind palus praost ka jutlustada. Meie meesansambli koosseisus olid sel reisil tenorid Margus Liiv, Mati Koonukõrb, Erik Leedjärv ning bassid Laurits Leedjärv ja Ingmar Laasimer, mina laulsin sel korral baritoni. Peale meeste võtsid reisist osa ka Ingmari tütretütar Katariina ja Lauritsa tütar Maarja, kes andsid oma panuse ka muusikalises osas — nii laulu kui, Maarja puhul, ka klaverimänguga. Meie esimene ülesastumine Torontos oli plaaniväline: praost Salumäe palus meil laulda ühel Peetri (ehk siis eestlaste) kirikus toimuval laulatusel. Organisti ei kutsutud ja võiks öelda, et meesansambel asendas orelit. Ette oli vastuvõtjatega kokku lepitud, et külastame kahte Toronto hooldekodu, kus elavad eestlased. Esimene neist oli suur eestlaste endi rajatud Ehatare, mille elanikud ongi eestlased, teine aga soomlaste rajatud Soome Kodu, milles elavaid eestlasi on vast kümmekond. -
Puhja Lapsed Loodusradadel
Erika Puhja lapsed Rannu kooli Teemarubriik: KULTUURIKOLLEKTIIVID. SAAME TUTTAVAKS MEIE PIIR- KONNA KULTUURIKOLLEKTIIVIDEGA Hind: 0,50€ Salumäe loodusradadel lõpetajad KULTUUR lehekülg 5 55! » » lehekülg 6 » leheküljed 2 - 7 » lehekülg 2 KULTUUR KULTUUR VALLA INFOKANDJA Juuni 2017, Nr 10 [email protected] KULTUUR facebook.com/elvavald Elva,Infoleht Konguta, Palupera, Puhja, Rannu ja Rõngu infokandja Üle-eestiline laulupidu “Pühendus” LÜHIDALT Eesti Vabariigi 100. aastapäeva koorid ja meeskoorid üle Eesti ning Laulupeo keskne teema oli Eesti ja meeleoluka laulupeo rongkäiguga puhul toimus Elvas üle-eestiline Tartumaa tantsijad ja Tartu BigBänd Elva ajalugu – minevik, olevik ja tule- Elva lauluväljakule. Kõige ees sõitis laulupidu “Pühendus”. Esinejaid oli koos saksikooriga. Solistina astus vik, millest olid inspireeritud ka peo rong, mis sümboliseerib ühtlasi ka Käivitub projekt kohal ligi 1400: segakoorid, nais- üles Ott Lepland. vahetekstid ja liikumised. Pidu algas Elva ajaloo algust. “Internet Koju” Peol kõlasid nii isamaalised ja rahvuslikud laulud kui ka popmuu- Eesti Andmesidevõrk MTÜ on sika lood, mis pakkusid kuulamise ja koostöös kohalike omavalitsustega kaasalaulmise rõõmu kõigile. Esitu- Tartu, Võru, Põlva ja Valga maakon- sele tuli nii tuntud koorilaule, nende nas algatanud projekti „Internet hulgas Elva tunnus meloodiana Koju”, mille eesmärk on ühendada tuntud A. Läte «Kuldrannake» kui vähemalt 90% potentsiaalsetest tar- ka Eesti popmuusika armastatud bijatest ülikiiret internetiühendust palad, näiteks Aarne Oidi “Suveöö” võimaldava fiiberoptilise sidevõrgu- ja Ott Leplandi „Kuula“. Laulupeo ga. lõpulooks oli Elva aukodaniku Tõnis Täna saavad maapiirkonnas ja Mägi poolt kirjutatud ja armastatud väiksemates linnades enamik tar- lugu „Koit“. bijaid oma internetiühenduse vask- Täname kõiki toetajaid ja kaablivõrgu või mobiilse 4G / 3G side korraldus meeskonda, osalejaid ning kaudu. Vaskkaablivõrk on stabiilne, pealtvaatajaid! kuid suuremaid kiiruseid saab pak- kuda ainult tugijaamade läheduses. -
V Õ R T S J Ä R V
Vissuvere P õ l t s a m a a r a b a V.Reiman Võrtsjärve matkajuht Oorgu P a r i k a r a b a Kolga-Jaani Utsali Eesnurga P õ l ts a m a a j õ g i VÕRTSJÄRVSiniküla TRAVEL GUIDE Parika Kaubi Parika sookaitseala Ristivälja Suurkivi Odiste T o r n i r a b a Parika Kolga-Jaani vald järv Laeva T o i r a b a L a e v a s o o Lalsi Ahuoja rahn Laashoone P e d j a j õ g i Kaavere Potaste Lätkalu Alam-Pedja lka Valmaotsa Kivisaare kaitseala Viljandi Oja kaitseala Taressaare Londoni P e d e j õ g I Ristsaare Metsaküla Meleski A.Annist Palupõhja Leie K a r i s t o s o o Tänassilma jõgi M e l e s k i r a b a i V i i r a t s i v a l d jõg ma Ulge Veldemani puhkemaja r E Jõeküla uu Kõrgemäe turismitalu Vaibla puhkekeskus S Su ur Em Oiu ajõg Tusti J.Tõnisson i Reku K a v i l d a j õ g i S o o v a s o o Viiralti tamm Vaibla Võrtsjärve Külastuskeskus Viljandi i Jõeoru villa JÕESUU PUHKEALA Tänassilma Jõesuu turismitalu E l v a j õ g i Uusna Verevi Vanavälja soo Vanasauna puhkemaja Jõesuu Järveveere puhkekeskus Peerna turismitalu Päikesekivi turismitalu Rämsi Valma puhkelaager S a n g l a s o o H.Koppel V õ r t s j ä r v Valma VALMA PUHKEALA Suure-Rakke i Vasara Tartu Mikumärdi soo K a v i l d a ü r g o r g Saba Ruudiküla Väike-Rakke Mõisanurme Riuma Ubesoo jõgi Puhja Mäeselja Kariküla Sangla Kibeküla Järvaküla Järveküla Keeri-Karijärve lka Uniküla Karijärve Mustapali Mäeotsa Saviküla Kobilu Kalevipoja kivi Neemisküla Mõnnaste Kapsta Väluste R a n n u s o o Luiga Kaarlijärve Külaaseme Tamme paljand Vahessaare Maiorg Kalbuse Annikoru Poole Villa Arupera soo -
Kehtestatud Puhja Vallavolikogu 30. Juuni 2009 Määrusega Nr 13
Kehtestatud Puhja Vallavolikogu 30. juuni 2009 määrusega nr 13 Koostanud Puhja valla kohalik omavalitsus Vallavolikogu esimees Vallavanem Puhjas 2009 Puhja valla üldplaneering SISUKORD: A. Tekstiline osa 1 Sissejuhatus ................................................................................................................ 3 2 Puhja valla ruumiline areng ....................................................................................... 5 2.1 Väljakujunenud ruumilised väärtused................................................................ 5 2.2 Ruumilise arengu põhimõtted ............................................................................ 5 2.3 Paikkonnad ehk kandid...................................................................................... 6 2.4 Säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu tingimused................................ 6 3 Maakasutus- ja ehitustingimused............................................................................... 6 3.1 Üldpõhimõtted ..................................................................................................... 6 3.2 Elamute ehitamine.............................................................................................. 7 3.2.1 Väikeelamud kompaktse hoonestusena.................................................... 7 3.2.2 Pereelamud ja abihooned hajaasustuses................................................. 7 3.2.3 Korruselamumaa......................................................................................... 8 3.3 Tootmismaad...................................................................................................... -
Rahutegija Nr 57 Detsember 2020 Color.Indd
EELK NÕO PÜHA LAURENTSIUSE KOGUDUSE SÕNUMILEHT Rahutegija NR 57 DETSEMBER 2020 „Õndsad on rahutegijad, sest neid hüütakse Jumala lasteks.“ (Mt 5:9) SUURIM JÕULUKINK „Oh sa õnnistav, oh sa rõõmustav püha, kallis jõuluaeg! Ilm oli hukas, Kristus on sün- dind. Ristirahvas, ristirahvas, rõõmusta!“ Nõnda kõlab kõigile tuntud jõululaul. Kui aga mõtleme olukorrale, millest need read kõnelevad, siis mõistame, et tegemist on suure kergendusega hullus olukorras. „Ilm oli hukas,“ nagu öeldakse. Milles see „hukas olek“ siis seisnes? Jumal, kes oli maailma loonud, jättis inimeste sõnakuulmatuse tõttu nad sinna oma- pead toimetama. Ta polnud küll kunagi kaugel ja jälgis inimkonna tegemisi. Kuid Eedeni rohuaeda inimesed enam ei pääsenud ning inimese ja Jumala vahel haigutas ületamatu kuristik. Nüüd jäi Jumala loodud maailmas elavaile inimestele mulje, et nad on iseenda pere- mehed ja nad asusid oma elu ka omaenese tarkusest korraldama. Küllap sümboliseerib Paabeli torni ehitamise lugu 1Ms 11:1–9 kõiki taolisi inimlikust „tarkusest“ sündinud ette- võtmisi. Elus ilma Jumalata kiskus aga kõik kiiva: armastuse asemele kippus tulema vih- kamine, rõõmu asemele meeleheide, rahu asemele kartus, elu asemele surm. Jumal püüdis inimeste trööstitut olukorda kergendada. Ta leidis jumalakartlikke mehi nagu Kristuslaps (Lucas Cranach Aabram, Iisak ja Jaakob, kellele tõotas suurt õnnistust, kui neist põlvnev rahvas jääb Jumalat vanem, 1550. aastad). austama. Jumal kutsus ka prohvet Moosese ja andis tema kaudu rahvale käsuõpetuse. Foto internetist Ent Moosese Jumalalt saadud seadused ei tundunud inimeste pattulangenud loo- musele meeldivad. Kümme käsku (2Ms 20:1–17) ja reeglid nagu „silm silma vastu, hammas hamba vastu“ (2Ms 21:24) ei muutnud inimese kõva südant sugugi pehmemaks. Oma eksimuste hüvitamiseks toodi Jumalale lakkamatult ohv- reid, kuid seegi polnud Jumala jaoks lõplik lahendus: inimese süda jäi kalgiks. -
Kasutatud Allikad
809 KASUTATUD ALLIKAD Aabrams 2013 = Aabrams, Vahur. Vinne õigõusu ristinimeq ja näide seto vastõq. — Raasakõisi Setomaalt. Hurda Jakobi silmi läbi aastagil 1903 ja 1886. Hagu, P. & Aabrams, V. (koost.) Seto Kirävara 6. Seto Instituut, Eesti Kir- jandusmuuseum. [Värska–Tartu] 2013, lk 231–256. Aben 1966 = Aben, Karl. Läti-eesti sõnaraamat. Valgus, Tallinn 1966. Academic = Словари и энциклопедии на Академике. Академик 2000–2015. http://dic.academic.ru/. Ageeva 1989 = Агеева, Р. А. Гидронимия Русского Северо-Запада как источник культурно-исторической информации. Наука, Москва 1989. Ageeva 2004 = Агеева, Р. А. Гидронимия Русского Северо-Запада как источник культурно-исторической информации. Издание второе, исправленное. Едиториал УРСС, Москва 2004. Ahven 1966 = Ahven, Heino. Härgla või Härküla? — Ühistöö 04.08.1966. Aikio 2000 = Aikio, Ante. Suomen kauka. — Virittäjä 2000, lk 612–613. Aitsam 2006 = Aitsam, Mihkel. Vigala kihelkonna ajalugu. [Väljaandja Vigala Vallavalitsus ja Volikogu.] s. l. 2006. Alasti maailm 2002 = Alasti maailm: Kolga lahe saared. Toimetajad Tiina Peil, Urve Ratas, Eva Nilson. Tallinna Raamatutrükikoda 2002. Alekseeva 2007 = Алексеева, О. А. Рыболовецкий промысел в Псковском крае в XVIII в. — Вестник Псковского государственного педагогического университета. Серия: Социально-гуманитарные и психолого-педаго- гические науки, № 1. Псков 2007, 42–53. http://histfishing.ru/component/content/article/1-fishfauna/315- alekseeva-oa-ryboloveczkij-promysel-v-pskovskom-krae-v-xviii-v (Vaadatud 02.11.2015) Almquist 1917–1922 = Den civila lokalförvaltningen i Sverige 1523–1630. Med särskild hänsyn till den kamerala indelningen av Joh. Ax. Almquist. Tredje delen. Tabeller och bilagor. Stockholm 1917–1922. Aluve 1993 = Aluve, Kalvi. Eesti keskaegsed linnused. Valgus, Tallinn 1993. Alvre 1963 = Alvre, Paul. Kuidas on tekkinud vere-lõpulised kohanimed. -
Bussitransport
Kantides olemasolevad teenused Tartumaa kantide tüübid Rahvaarvu prognoos 2015. a. kanditi Kallaste ümbruse kant Kallaste ümbruse kant Kallaste ümbruse kant Kokora kant lasteaed eripärane kant 4 - 50 Kokora kant algkool linna lähiümbrus Kokora kant 51 - 100 põhikool linnalähedane kant Alatskivi kant 101 - 500 keskkool/gümnaasium Alatskivi kant Alatskivi kant Välgi kant Välgi kant Välgi kant perearsti vastuvõtt linnalähedane keskuskant 501 - 1000 apteek maaline kant raamatukogu üle 1000 Peipsiääre kant Peipsiääre kant Vara kant Äksi kant maaline keskuskant Vedu kant avalik intrnetipunkt Äksi kant Äksi kant Peipsiääre kant Vara kant Vedu kant Vara kant Kärkna kant päevakeskus ääremaaline kant Vedu kant kogukonnakeskus Koosa kant Koosa kant Koosa kant Kärkna kant Lähte kant Kärkna kant Lähte kant Lähte kant Laeva kant spordirajatis Laeva kant Laeva kant Kärevere kant Tammistu kant Kõrveküla kant Tammistu kant kauplus Tammistu kant Vahi kant Praaga kant Kärevere kant Vorbuse kant pangateenus Kõrveküla kant Praaga kant Kärevere kant Kõrveküla kant Vahi kant Vahi kant Praaga kant Palupõhja kant postiteenus Vorbuse kant Vorbuse kant Meerapalu kant Kavastu kant Ilmatsalu kant Luunja kant Palupõhja kant Palupõhja kant Kavastu kant Kavastu kant Luunja kant Piirissaare kant Märja kant Ilmatsalu kant Luunja kant Piirissaare kant Mäksa kant Võõpste kant Meerapalu kant Ilmatsalu kant Meerapalu kant Lohkva kant Piirissaare kant Märja kant Haage kant Lohkva kant Märja kant Mäksa kant Võõpste kant Lohkva kant Mäksa kant Võõpste kant Ulila kant Märja kant -
Koostanud Konguta Valla Kohalik Omavalitsus Vallavolikogu Esimees
Koostanud Konguta valla kohalik omavalitsus Vallavolikogu esimees Vallavanem Annikorus 2009 Konguta valla üldplaneering SISUKORD: Üldplaneering 1 Sissejuhatus ...................................................................................................................3 2 Konguta valla ruumilise arengu põhimõtted ....................................................................5 2.1 Väljakujunenud ruumilised väärtused .....................................................................5 2.2 Keskused ................................................................................................................5 2.3 Säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu tingimused ........................................5 3 Maakasutus- ja ehitustingimused ....................................................................................7 3.1 Üldised maaalade kasutamistingimused ..................................................................7 3.2 Maakasutus- ja ehitustingimused kompaktse hoonestusega alal. ............................7 3.3 Maakasutus- ja ehitustingimused hajaasustuses. ....................................................9 3.4 Maakasutus- ja ehitustingimused veekogude kaldail. ............................................10 3.5 Maakasutus- ja ehitustingimused kitsendustega aladel. ........................................10 3.6 Maakasutuse funktsionaalne tsoneerimine ............................................................11 3.6.1 Maa-alad väikeelamute ehitamiseks ..............................................................11 -
3.4. Kandipõhine Sotsiaalsete Teenuste Kirjeldus, Probleemid Ja Lahendused
Teenuste kättesaadavus ja selle parandamine kanditi 1 3.4. Kandipõhine sotsiaalsete teenuste kirjeldus, probleemid ja lahendused ALATSKIVI VALD Vald moodustab ühe osa terviklikust Peipsiveere piirkonnast Tartumaal. Piisav kaugus Tartust ja Peipsiveere piirkonna kesksel positsioonil asumine annab vajaduse ja eelduse luua Alatskivist alevikust juhtiv III tasandi teeninduskeskus. Soodustav asjaolu on ka turismipotentsiaali olemasolu ja turismipiirkonna tsentriks olemine. Vallavalitsusel on oma buss (.... kohta). Valla transpordiga tuuakse inimesi Alatskivile kaks korda nädalas Ninalt ja üks kord nädalas mujalt. Üks kord kuus viiakse pensionärid Tartusse. Eripärases Nina külas on oma raamatukogu ja internetipunkt – seda küla (üle 100 inimese) võiks käsitleda ka osakandina Alatskivi vallas, mis tähendab et osa teenuseid peaks seal ka edaspidi olema. Väljaspool valda töötab ligikaudu 75 % valla töötajatest. Alatskivi kant Liik: maaline keskuskant Asulad: Alatskivi alevik, Nina, Rootsivere, Alasoo, Kõdesi, Vintsu, Orgemäe, Päiksi, Peatskivi, Toruküla, Lahepera, Lahe, Rupsi, Naelavere, Padakõrve, Virtsu Kaugus järgmise tasandi keskustest: (kohalik, piirkondlik, maakondlik): 0 km, 0 km, 40 km Üldine taust: Keskuseks on vallakeskus Alatskivi alevik, kus on praktiliselt kõik teenused olemas ja hästi kättesaadavad. Rahvaarvu hinnang 2010: 1118, sh. 2 – 6-aastaseid 63, 7-aastaseid 11, 13-aastaseid 10, 7 – 15-aastased 102, 16 – 18-aastaseid 48 Rahvaarvu trend: stabiilne, sama Probleemne teenus ja selle lahendus: 1. Pangateenus asub kaugel, Kallastel ja pangabuss liigub harva Lahendus – pangaautomaadi paigaldamine Alatskivi asula keskusesse (poe juurde), mis teenindaks kogu piirkonda (5 omavalitsust). 2. Seltsimajana kasutatava Alatskivi lossi seisund on halb ja looduskooli hoonet saab kasutada sesoonselt. Lahenduseks on endise mõisaansambli mõne hoone rekonstrueerimine aastaringseks seltsimajaks/kultuurimajaks. 3. Kaasaegse päevakeskuse puudumine. Lahendus – selle loomine uue hooldusravihaigla juurde. 4. Apteegi piiratud lahtiolekuaed. -
Uus Omavalitsus-Elva Vald
Ütleme Rattaparklad rohkem Kes on Korteriühistud tere! Hind: 0,50€ koolide Elva valla kohustuslikuks! juurde » lehekülg 3 volikogus? » lehekülg 2 » lehekülg 5 » lehekülg 6 VALLA INFOKANDJA November 2017, Nr 17 [email protected] facebook.com/elvavald ElvaInfoleht valla infokandja LÜHIDALT Uus omavalitsus-Elva vald Muudatused aadressides Valimistulemuste väljakuuluta- misega tekkis Elva linna, Konguta, Palupera, Puhja, Rannu ja Rõngu valdadest ning Puka valla Aakre piir- konna küladest (Aakre, Palamuste, Pedaste, Pühaste, Purtsi ja Rebaste) uus omavalitsusüksus - Elva vald. Sellest tulenevalt muutuvad ka aadressi andmed. Näited: • praegune aadress: Hellenurme küla, Palupera vald, Valga maa- kond. Aadress pärast haldus- reformi: Hellenurme küla, Elva vald, Tartu maakond • praegune aadress: Kesk 32, Elva linn, Tartu maakond. Aadress pärast haldusreformi: Kesk 32, Elva linn, Elva vald, Tartu maa- kond. Volinikud esimesel istungil Foto: Kayvo Kroon Kuidas Sinu kodune aadress Valimistulemuste väljakuulutami- koostöö ja töine õhkkond”. Tutvu voli- Kokkuvõtlikult: edasi sellel territooriumil, kus nad muutus, saad vaadata aadressilt sega tekkis Elva vald. Valimised võitis kokku mandaadi saanud inimestega • 24.10 2017 jõustus Elva linna, olid enne ühinemist kehtestatud (nt http://geoportaal.maaamet.ee/ Reformierakond (10 volikogu mandaa- Infolehe lehekülgedel 4-5. Konguta valla, Palupera valla, Puhja Rannu valla õigusaktid senise Rannu Andmete muutmine registrites diga), koalitsiooni moodustamiseks 7. novembril 2017 toimus volikogu valla, Rannu valla ja Rõngu valla valla territooriumil, Elva linna toimub automaatselt, ehk mass- alustati läbirääkimisi Sotsiaaldemo- teine istung, kus valiti vallavanem ühinemine ning moodustus uus õigusaktid Elva linna territooriumil kannetena maa-ameti poolt, inime- kraatliku Erakonna ja Keskerakonnaga, ja abivallavanemad, kinnitati val- omavalitsusüksus Elva vald. jne). See tähendab, et õigusaktid on sed ei pea ise registrites muudatusi 24.oktoobril sõlmiti ajaloolises Helle- lavalitsuse liikmete arv ja struktuur, • 2017. -
Rahvastiku Ühtlusarvutatud Sündmus- Ja Loendusstatistika
EESTI RAHVASTIKUSTATISTIKA POPULATION STATISTICS OF ESTONIA __________________________________________ RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Tartumaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma Kallaste Alatskivi Peipsiääre Vara Tartu Laeva TARTU Piirissaare Luunja Tähtvere Puhja Mäksa Ülenurme Võnnu Haaslava Rannu Mehikoorma Konguta Nõo Kambja Elva Rõngu Tallinn 2003 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Tartumaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma RU Sari C Nr 13 Tallinn 2003 © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus Estonian Interuniversity Population Research Centre Kogumikku täiendab diskett Tartumaa rahvastikuarengut kajastavate joonisfailidega, © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus. The issue is accompanied by the diskette with charts on demographic development of Tartumaa population, © Estonian Interuniversity Population Research Centre. ISBN 9985-820-72-X EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE Postkast 3012, Tallinn 10504, Eesti Kogumikus esitatud arvandmed on elektroonilisel kujul Lotus- või ASCII-formaadis. Soovijail palun pöörduda Eesti Kõrgkoolidevahelise Demouuringute Keskuse poole. Data tables presented in the issue are available in Lotus or ASCII format from Estonian Interuniversity Population Research Centre.