Rannu Raamatukogu Põhimääruse Kinnitamine

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

Rannu Raamatukogu Põhimääruse Kinnitamine Väljaandja: Rannu Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: KO 2002, 65, 1496 Rannu Raamatukogu põhimääruse kinnitamine Vastu võetud 18.07.2002 nr 42 Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 53, 336; 58, 362) § 22 lõike 1 punkti 34 ja rahvaraamatukogu seaduse (RT I 1998, 103, 1696; 2000, 92, 597) § 6 lõike 1 alusel. I. ÜLDSÄTTED 1.Rannu Raamatukogu (edaspidi raamatukogu) juhindub oma tegevuses rahvaraamatukogu seadusest (RT I 1998, 103, 1696; 2000, 92, 597), teistest õigusaktidest, UNESCO rahvaraamatukogude manifestist ja käesolevast põhimäärusest. 2.Raamatukogu eesmärk on tagada elanikele vaba juurdepääs informatsioonile, teadmistele, inimmõtte saavutustele ning kultuurile, toetada elukestvat õppimist ja enesetäiendamist. 3.Raamatukogu on kohaliku omavalitsuse asutus. Raamatukogu ametlik nimetus on Rannu Raamatukogu. Raamatukogu dokumendid kannavad tema ametlikku nimetust. 4.Raamatukogul on oma registrinumber ja eelarve. 5.Raamatukogu teenistujate koosseisu kinnitab kohalik omavalitsus. 6.Raamatukogu asub Rannu alevikus. Raamatukogu aadress on Rannu alevik, Rannu vald, 61101 Tartumaa. 7.Teiste Rannu valla territooriumil asuvate rahvaraamatukogude suhtes täidab raamatukogu valla keskraamatukogu funktsiooni. II. RAAMATUKOGU ÜLESANDED 8.Raamatukogu on üldkasutatav universaalse koostisega raamatukogu. 9.Tegevuse eesmärkide täitmiseks raamatukogu: 9.1. osutab põhiteenuseid (kohapeal kasutamine ja kojulaenutus) Rannu valla elanikele ja teistele soovijatele vastavalt rahvaraamatukogu seadusele, teistele õigusaktidele ja raamatukogu kasutamise eeskirjadele; 9.2. komplekteerib, säilitab ja teeb oma kogud ja elektroonilised andmebaasid kasutajatele kättesaadavaks; 9.3. osutab internetiteenuseid ning tagab avalikule teabele üldkasutatava andmesidevõrgu kaudu juurdepääsu; 9.4. korraldab näitusi ja muid üritusi oma kogude tutvustamiseks üldsusele; 9.5. korraldab tasuta koduteeninduse elanikele, kes tervisliku seisundi tõttu ei ole võimelised raamatukogu külastama; 9.6. osutab tasulisi eriteenuseid (paljundustööd, väljatrükid üldkasutatavatest andmebaasidest jms). Eriteenuste eest võetakse tasu, mille suuruse kinnitab kohalik omavalitsus; 9.7. korraldab teatme-bibliograafilist tööd; 9.8. kogub ja säilitab kodulookirjandust; 9.9. teeb koostööd teiste Eesti ja välismaa raamatukogudega. 10.Valla keskraamatukoguna koordineerib Kureküla Raamatukogu ja Sangla Raamatukogu tööd: 10.1. esindab valla raamatukogusid volikogus ja vallavalitsuses; Rannu Raamatukogu põhimääruse kinnitamine Leht 1 / 3 10.2. osaleb valla arengukava väljatöötamisel ja kultuurielu korraldamisel; 10.3. korraldab koostööd maakonna keskraamatukogu ja valla raamatukogude vahel; 10.4. korraldab raamatukogude ühisüritusi; 10.5. korraldab valla raamatukogudevahelist laenutust. III. RAAMATUKOGU JUHTIMINE 11.Raamatukogu tööd juhib juhataja, kellel on sellele ametikohale vastav haridus ja kelle kinnitab ametisse vallavalitsus vallavanema ettepanekul. 12.Juhataja: 12.1. tagab raamatukogu põhiülesannete täitmise ning kannab vastutust raamatukogu arengu ja rahaliste vahendite õiguspärase kasutamise eest; 12.2. esindab raamatukogu; 12.3. koostab eelarve eelnõu; 12.4. sõlmib lepinguid oma pädevuse piires; 12.5. sõlmib, muudab ja lõpetab töölepinguid raamatukogu töötajatega; 12.6. annab raamatukogu töö korraldamiseks käskkirju. IV. RAAMATUKOGU NÕUKOGU 13.Kohalikule omavalitsusele raamatukoguteeninduse korraldamise kohta ettepanekute tegemiseks moodustatakse nõuandva koguna 3-liikmeline raamatukogu nõukogu. 14.Nõukogu põhiülesanne on raamatukogu tegevuse ja arenguga seotud küsimuste koordineerimine ja nõustamine. 15.Nõukogu pädevuses on: 15.1. ettepanekute tegemine raamatukoguga seonduvate projektide ja programmide väljatöötamiseks ja nende väljatöötamisel osalemine; 15.2. raamatukogu tegevuse analüüsimine ja ettepanekute tegemine edasiseks arenguks; 15.3. muude raamatukogu tegevust puudutavate oluliste küsimuste arutamine ja vastavate ettepanekute tegemine. 16.Raamatukogu nõukogu koosseisu kinnitab vallavalitsus kaheks aastaks. Oma liikmete hulgast valib nõukogu esimehe. 17.Nõukogul on õigus kaasata oma töösse spetsialiste ja eksperte. 18.Nõukogu koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui kaks korda aastas. Otsused tehakse lihthäälteenamusega. Nõukogu otsused protokollitakse. 19.Nõukogu istungitest võtab osa raamatukogu juhataja, kes vastutab ka nõukogu otsuste elluviimise eest. V. RAAMATUKOGU VARA JA FINANTSEERIMINE 20.Raamatukogu valdab, kasutab ja käsutab oma valduses olevat vara vastavalt volikogu poolt kehtestatud korrale. 21.Raamatukogu finantseeritakse: 21.1. Rannu valla eelarvest; 21.2. riigieelarvest; 21.3. annetustest; 21.4. tema põhitegevusega seotud tasulistest teenustest; 21.5. laekumistest sihtasutustest ja sihtkapitalidelt. Leht 2 / 3 Rannu Raamatukogu põhimääruse kinnitamine 22.Rannu valla eelarvest tagatakse: 22.1. töötajate töötasud; 22.2. kogude regulaarne varustamine teavikutega, lähtuvalt raamatukogu teeninduspiirkonna elanike arvust; 22.3. raamatukogu eripärale vastavad ruumid, sisustuse ja majandamiskulud. 23.Toetusena riigieelarvest finantseeritakse Kultuuriministeeriumi ettepanekul kulud: 23.1. teavikute soetamiseks; 23.2. riiklike programmide realiseerimiseks. 24.Käesoleva põhimääruse §-s 21 nimetatud kulude jaotamise kord on kehtestatud kultuuriministri määrusega (RTL 1999, 41, 549). VI. KONTROLL , JÄRELEVALVE JA ARUANDLUS 25.Kontrolli raamatukogu tegevuse üle teostatakse Rannu valla põhimääruses ja muudes õigusaktides ettenähtud korras. 26.Raamatukogu esitab oma tegevuse kohta õigusaktides ettenähtud aruanded, sealhulgas Kultuuriministeeriumile aruanded riigieelarvest finantseeritud summade kohta. 27.Erialaselt nõustab ja annab täiendkoolitust maakonna keskraamatukogu. VII. KOGUD, TEENINDUS, LUGEJA 28.Raamatukogu kogud on koostiselt universaalsed, sisaldades teeninduspiirkonna elanike põhivajadustele vastavaid erinevates keeltes, eri tüüpi ja laadi teavikuid. 29.Raamatukogu teeninduspiirkond on Rannu valla Ervu, Kipastu, Koopsi, Kulli, Paju, Utukolga ning Vehendi külad ja Rannu alevik. 30.Raamatukogu teeninduse korraldus, lugejate õigused ja kohustused kehtestatakse raamatukogu kasutamise eeskirjas, mille kinnitab Rannu Vallavolikogu. 31.Avaliku teabe seaduse alusel üldkasutatava andmesidevõrgu kaudu avalikustatud teabega tutvumiseks võimaldatakse teabe taotlejal kasutada arvutit. Kui üldkasutatava andmesidevõrgu kaudu avalikustatud teabele soovib juurdepääsu rohkem isikuid, kui raamatukogu jõuab teenindada, on raamatukogu kohustatud korraldama soovijate eelregistreerimise. Raamatukogu töötajad on kohustatud isikuid abistama riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste veebilehtedele juurdepääsu saamiseks. VIII. RAAMATUKOGU ÜMBERKORRALDAMINE JA TEGEVUSE LÕPETAMINE 32.Raamatukogu ümberkorraldamine või tegevuse lõpetamine toimub Rannu Vallavolikogu otsusel. 33.Raamatukogu ümberkorraldamisest või tegevuse lõpetamisest teatab vallavalitsus Kultuuriministeeriumile vähemalt üks kuu enne kavandavat tähtaega. IX. RAKENDUSSÄTTED 34.Käesolev määrus jõustub 1. augustil 2002. a. Volikogu esimees Heino GOTTLOB Rannu Raamatukogu põhimääruse kinnitamine Leht 3 / 3.
Recommended publications
  • Lühidalt Rannu Kooli Ajaloost. Kooliharidust on Rannu Mail
    Lühidalt Rannu kooli ajaloost. Kooliharidust on Rannu mail jagatud praeguse seisuga 314.aastat. Arhiividokumentidest selgub, 17 1683.a. ei ole Rannus olnud köstrit ja lapsed ei ole saanud lugemise õpetust, kuid juba järgmine dokument 1689 aastast märgib, et Rannu kihelkonda asutati kool, õpilaste arvu ega köstri nime märgitud ei ole. Samuti ei ole täpselt teada kooli asukoht. Kooli rajamine Randu on ilmselt seotud Bengt Gottfried Forselliuse tegevusega. Tema poolt Tartu lähedal 1684 aastal asutatud seminaris sai koolmeistri ettevalmistuse ligi 160 eesti noormeest. Suur osa neist tegutses koolmeistrina just Tartu ümbruses. Kooli asutamisel Randu võis kaasa aidata ka Liivimaa maapäeva otsus 1687aastast, et igas kihelkonnas peab olema kool ja mõisnik peab koolmeistrile palka maksma. Põhjsõja raskused pidurdasid koolide tegevust kogu Eestis, sealhulgas ka Rannus. Järgmised teated ongi Põhjasõja järgsest perioodist. On teada, et Rannu pastor J.C. Meder on hakanud rohkem tähelepanu osutama koolitegevuse elavdamisele. Ometi on ka sõja tingimustes laste õpetamine toimunud. Nii on andmeid, et 1717.a. oli Rannu köstril Michael Kilckil 5 õpilast. (M. Kilck ise oli üks neist talunoorukeist, kes olid õpetust saanud Forseliuse seminaris). 18.saj. keskpaiku oli koolitegevus aktiviseerunud. Rannus töötas köstrikool 72 õpilasega ja on märgitud, et Rannus oli 1 õpilane kolme pere kohta. Köstrikoolile lisanduvad mõisakoolid, mida 1768.a. andmete põhjal olid 4: Lapetukme, Villemi, Verevi ja Rakke. 1834 aasta andmete põhjal on juurde asutatud vene õigeusu koguduse kihelkonnakool kiriku juures ja selle abikool Nirvus ( Valgutas) ning Koopsi kool. Meie kooli otseseks eelkäijaks oligi Koopsi kool, mis 1919.a. toodi üle tühjaks jäänud Rannu mõisa härraste majja, kuna Koopsi kooli hooned olid lagunenud.
    [Show full text]
  • Jahipiirkonna Kasutusõiguse Loa Vorm Jahipiirkonna
    Keskkonnaministri 19.07.2013. a määrus nr 56 „Jahipiirkonna kasutusõiguse loa vorm" Lisa JAHIPIIRKONNA KASUTUSÕIGUSE LOA VORM JAHIPIIRKONNA KASUTUSÕIGUSE LUBA nr TAR- 3 Elva, JAH1000074 (jahipiirkonna nimi) 1. Jahipiirkonna kasutaja andmed: 1.1. Jahipiirkonna kasutaja nimi Elva Jahiselts 1.2. Registrikood 80078631 1.3. Aadress Võru 80, 50111 Tartu 1.4. Esindaja nimi Indrek Kaarna 1.5. Kontaktinfo Telefoni number 5039943 Faksi number E-posti aadress [email protected] 2. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa andja: 2.1. Asutuse nimi, regioon Keskkonnaamet 2.2. Registrikood 70008658 2.3. Aadress Narva mnt 7a, 15172 Tallinn 2.4. Loa koostanud ametniku nimi Hettel Mets 2.5. Ametikoht Jahinduse spetsialist 2.6. Kontaktinfo Telefoni number 7762422,5289690 Faksi number 7762411 Elektronposti aadress [email protected] 3. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa: 3.1. kehtivuse alguse kuupäev 01.06.2013 3.2. Loa andja Nimi/Allkiri Rainis Uiga Ametinimetus Regiooni juhataja 3.3. Vastuvõtja Nimi/Allkiri Kalju Hermann Ametinimetus juhatuse liige 3.4. Luba on kehtiv 31.05.2023 kuni 3.5. Vaidlustamine Käesolevat jahipiirkonna kasutusõiguse luba on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul selle tea tavaks tegemisest arvates, esitades vaide loa andjale haldusmenetluse seaduse sätestatud korras või esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. 5. Jahiulukite teadusuuringute korraldamisega seotud piirangud ja tingimused. 1 1 Jahiulukite teadusuuringute korraldamisega seotud piirangud ja tingimused seatakse vastavalt Keskkonnaagentuuri
    [Show full text]
  • 533 Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart
    533 buss sõiduplaan & liini kaart 533 Elva Vaata Veebilehe Režiimis 533 buss liinil (Elva) on üks marsruut. Tööpäeval on selle töötundideks: (1) Elva: 15:30 Kasuta Mooviti äppi, et leida lähim 533 buss peatus ning et saada teada, millal järgmine 533 buss saabub. Suund: Elva 533 buss sõiduplaan 71 peatust Elva marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev Ei sõida teisipäev Ei sõida Tartu Bussijaam 2 Turu Tänav, Tartu kolmapäev Ei sõida Pauluse neljapäev Ei sõida 24a Riia Tänav, Tartu reede Ei sõida Kaare laupäev 15:30 2a Ümera Tänav, Tartu pühapäev 15:30 Ravila 31 Viljandi Maantee, Tartu Eerika 21 Lepiku Tee, Estonia 533 buss info Suund: Elva Märja Peatust: 71 Viljandi mnt, Estonia Reisi kestus: 145 min Liini kokkuvõte: Tartu Bussijaam, Pauluse, Kaare, Õssu Ravila, Eerika, Märja, Õssu, Ranna, Haage, Pihva, Keskuse, Estonia Peedimäe, Asusilla, Rõhu, Pakla, Väike-Ulila, Ridaküla, Ilvese, Ulila, Karjääri, Rämsi, Kaimi, Ranna Mõisanurme, Puhja, Puhja Kool, Ristimäe, Aruküla, Turba, Kruusamäe, Väike-Rakke, Vanause, Verevi, Haage Verevi Küla, Hommiku, Suure-Rakke, Väike-Rakke, Kruusamäe, Sangla, Lääne, Neemisküla, Kaarlijärve, Pihva Alakeerdi, Rannu Apteek, Lülle, Sae, Trepimäe, Vehendi, Sapi Tee, Limnoloogia Tee, Marjasoo, Saali, Peedimäe Taremetsa, Ado, Valguta, Valguta Asula, Tulimäe, Ervu, Kaara, Rannu, Kuusiku, Kulli, Põllu, Kurepoja, Asusilla Suure-Konguta, Väike-Konguta, Käoking, Käo, Nuudi, Käo Tee, Turuplatsi, Nooruse, Elva Rõhu 2 Kesk-Rõhu Tee, Estonia Pakla Väike-Ulila Ridaküla Ilvese Ulila 22111, Estonia Karjääri Rämsi
    [Show full text]
  • Gggggggggggggggggggg
    Amme j L e v a l a Kiisli paisjrv Nava oja P a k a s t e Pala oja Punikvere K a a v e r e pkr Rahivere P u t u H a a v a k i v i P u n i k v e r e raba pkr Kurista Uhmardu j K i i s l i P r s i k i v i ROHELINE VRGUSTIK H r j a n u r m e S A A R E P i i r i v a r b e TAUSTINFO Kalevi S v a l e p a K i r t s i Palamuse P a l a Kaave j Kassinurme pkr E e r i k v e r e PEDJA J Palamuse kirik Alekõrre oja KALLASTE Levala Kallaste sadam Riigi tasandi tugialad (T1) soo pkr K37 T o r i l a T12 riigipiir Sadukla kr kaitsmata põhjaveega ala S u l u s t v e r e Laeva j R a h i v e r e Luiska oja Kupu kr V a n a s s a a r e Torila oja Neanurme j T a g u m a a Pala oja Amme j K u d i n a T23 Piirkondliku tasandi tugialad (T2) K i v i m e Kallaste R a a d i v e r e S a a r j r v e kirik maakonnapiir looduskaitseala või maastikukaitseala K a s s i n u r m e P e d a s s a a r e oja S a d u k l a J õ u n e P A L A Passi Nava oja KÄÄPA J M o k u K21 Piirkondliku tasandi ribastruktuurid Pudivere valla/linna piir Ramsari ala Kaarepere Vljakla H a a p s i p e a Pari kr K a a r e p e r e Jıemıisa jrv Haava P u s i P u d i v e r e Puustuge oja Saare jv Pudivere oja Kaarepere paisjrv K a i u Sııru med Kohaliku tasandi tugialad (T3) Srgjrv T34 S õ õ r u kivi j 3 Papijrv kla lahkmejoon Turba tootmisvli Prossa jv Ronisoo L u s t i v e r e L u u a V a i d a v e r e Saare Lutikajrv P r a P i k k j r v e K o k o r a Kaiu jrv Linaleo K33 Kohaliku tasandi ribastruktuurid E h a v e r e Kaarepere Pikkjrv Ehavere paisjrv s o o Kogri jv Kogrekla kr hoonestatud
    [Show full text]
  • Teadaanded Akti Liik: Teadaanne Teksti Liik: Algtekst Avaldamismärge: RTL 1999, 11
    Väljaandja: Ametlikud Teadaanded Akti liik: teadaanne Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: RTL 1999, 11, Teadaanded Vastu võetud 30.12.1998 KINNISTAMISTEATED Hiiu Maakohtu Kinnistusametile on esitatud kinnistamiseks järgmised katastriüksused: Kärdla linn 1. Loigu 4, 721 m2, Reet Reha 2. Vabaduse 72, 2434 m2, Vladimir Katðalov 3. Paju 6, 1372 m2, Mai-Mirjam Luuk 4. Hiiu 36, 1850 m2, Ella Erk 5. Lepiku 4, 3420 m2, Sigrid Väärtnõu 6. Vabaduse 51, 700 m2, Aivar Sedrik 7. Vabaduse 38, 1918 m2, Aadu Ulla 8. Vabaduse 40, 2360 m2, Viljo Liik 9. Kaare 7, 1253 m2, Silvi Lige 10. Hiiu 22, 860 m2, Helle Reimand 11. Valli 3, 1780 m2, Hilja Hiis 12. Vabaduse 21, 1200 m2, Arno Lõppe 13. Kopli 5, 600 m2, Neidi Heinmets 14. Kopli 20, 2690 m2, Ants Trauser 15. Eha 8, 1187 m2, Marko Parbo 16. Eha 7, 1960 m2, Valdo Porgand 17. Rookopli 12, 302 m2, Leili Maide 18. Käina mnt 9, 3379 m2, Aive Suu Käina vald 19. Käina alevik, Luige 7, 1135 m2, Tõnu Sahtel 20. Käina alevik, Lõokese 3, 4327 m2, Aado Kallas 21. Käina alevik, Papli 6, 1588 m2, Harjete Tammeveski Teadaanded Leht 1 / 69 22. Käina alevik, Hiiu 28b, 1709 m2, Mittetulundusühing Hiiumaa Heatahteühing Lootus 23. Kassari küla, Neitsimäe, 10,66 ha, Viiu Adamka 24. Ühtri küla, Ühtri Palvela, 0,25 ha, EEKB Koguduste Liidu Käina Kristlaste ja Baptistide Kogudus 25. Allika küla, Mäeltse Palvela, 0,30 ha, EEKB Koguduste Liidu Käina Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Kogudus 26. Nõmme küla, Kopase, 2469 m2, Margus Saarna Kõrgessaare vald 27. Kiduspe küla, Kaasiku, 8,30 ha, Jaak Mikk 28.
    [Show full text]
  • EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud Järved
    EESTI JÄRVEDE NIMESTIK looduslikud järved tehisjärved KESKKONNAMINISTEERIUMI INFO- JA TEHNOKESKUS EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud ja tehisjärved Koostaja: Ruta Tamre Tallinn 2006 SISUKORD EESSÕNA 6 SISSEJUHATUS 8 EESTI JÄRVEDE NIMESTIK 13 Läänesaarte alamvesikond 14 Matsalu alamvesikond 22 Harju alamvesikond 26 Pärnu alamvesikond 37 Viru alamvesikond 50 Peipsi alamvesikond 58 Võrtsjärve alamvesikond 90 Koiva alamvesikond 101 LISAD 109 Eesti Põhikaardi välikaardistuse aastad 110 Eesti suurimad järved 111 Saarterohkeimad väikejärved 112 JÄRVEDE TÄHESTIKULINE LOEND 113 KASUTATUD KIRJANDUS 144 KAARDID ALAMVESIKONDADE KAUPA 145 Läänesaarte alamvesikond 147 Matsalu alamvesikond 149 Harju alamvesikond 151 Pärnu alamvesikond 153 Viru alamvesikond 155 Peipsi alamvesikond Tartu, Viljandi, Jõgeva, Järva, Lääne-Viru ja Ida-Viru maakonna osas 157 Peipsi alamvesikond Põlva ja Valga maakonna osas 159 Peipsi alamvesikond Võru maakonna osas 161 Võrtsjärve alamvesikond 163 Koiva alamvesikond 165 © Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 2006 Tamre, Ruta (koostaja) 2006. Eesti järvede nimestik. Tallinn, Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 168 lk. ISBN 978-9985-881-40-8 EESSÕNA Käesoleva nimestiku koostamisel on aluseks võetud Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) Lisaks järvede olulisusele maastiku- ja loodusobjektidena ning elupaigatüüpidena, on järvede nimistu, mis tugineb mitmetele allikatele. Eelkõige on olnud aluseks 1964. aas- nad tähelepanuväärsed ka kohanimeobjektidena. Suur osa järvenimesid on korrigeeritud tal ilmunud “Eesti NSV järvede
    [Show full text]
  • Kaasava Eelarve Hääletusel Oli Võidukas Rämsi Spordiväljak
    Kentsi Piimanädal Esita pakkumus paisjärve Rõngu huvihariduse arendusest lasteaias osutamiseks LK 2 LK 5 LK 7 26. OKTOOBER 2020, NR 81 [email protected] elva.ee / 730 9882 Elva valla leht facebook.com/elvavald Kaasava eelarve hääletusel oli LÜHIDALT KESK TÄNAV 22 KINNISTU KIRJALIK võidukas Rämsi spordiväljak ENAMPAKKUMINE lva vallavalitsus müüb Elva valla kaasava avalikul kirjalikul enam KAASAVA EELARVE RAHVAHÄÄLETUSE TULEMUSED eelarve rahvahääletuse Epakkumisel Elva lin- nas asuva kinnistu Kesk tn 22 võitis 250 poolthäälega 1. Aakre mõisaparki seiklema! 76 (17007:001:0061, sihtotstarve 2. Annikoru puhkepargi tiigid puhtaks! 73 100% elamumaa, suurus 1136 Rämsi küla spordi- 3. Elva Gümnaasiumi pargipingid 85 m²). Kinnistul asub väike- väljaku rajamise idee. 4. Elva linnastaadioni infotabloo kaasajastamine 230 elamu (EHR 104049762, sule- 5. Jõulinnak Rõngu 242 tud netopind 33,8 m²). 6. Kiigepark 195 ahastuse saavad veel ka Olemas on toimiv elektri- 7. Kirepi bussipeatused varju alla 106 ühendus 1x220A (10A) ning ettepanek teha Rõngu 8. Konguta kooli ministaadion 129 salvkaev. Juurdepääs Kesk jõulinnak (242 häält) ja 9. Lehtla Uderna mõisaparki 19 ajakohastada Elva linna- 10. Peedu laululava uued pingid ja piknikuala 60 tänava kaudu. Rstaadioni infotabloo (230 häält). 11. Rannu kalmistu maakivimüüri korrastamine 120 Kinnistu enampakkumi- 12.–18. oktoobril toimunud Elva 12. Rannu külaplatsile madalseiklusrada ja võrkpalliplats 118 se müügihinna algsuurus on valla kaasava eelarve rahvahääletu- 13. Rämsi küla spordiväljak. 250 50 000 eurot. Avaliku kirjali- sel osales 1099 inimest, kes andsid 14. Rõngu vabadussõja mälestussamba haljastus 52 ku enampakkumise tingimus- 15. Ulila Keesikoja allika ümbruse korrastamine kokku 1841 häält. 73 tega saab tutvuda valla veebi- Vastavalt Elva valla kaasava eel- 0 50 100 150 200 250 lehel elva.ee/vallavara-muuk, arve menetlemise korra järgi saa- kust leiab ka vormi pakkumu- vad rahastuse kolm enim hääli se esitamiseks.
    [Show full text]
  • Ühisveevärgi Ja -Kanalisatsiooni
    1 Rõngu VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA 2006-2017 2 1.Sissejuhatus Rõngu valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava eesmärgiks on ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni plaanipärase arengu tagamine lähtuvalt seadustest, nõudmistest ja vajadustest. Ühisveevärk ja –kanalisatsioon on ehitiste ja seadmete süsteem, mille kaudu toimub kinnistute veega varustamine või reovee ärajuhtimine ning mis on vee-ettevõtja hallatav või teenindab vähemalt 50 elanikku. Ühisveevärgi ja –kanalisatsioonina käsitatakse ühisveevärki või ühiskanalisatsiooni eraldi või mõlemat üheskoos. Käesolevas arengukavas käsitletakse ka neid piirkondi, kus vett kasutab vähem kui 50 inimest ning vee-ettevõtja on haldamise lõpetanud. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seaduse kohaselt arendatakse ühisveevärki ja - kanalisatsiooni kohaliku omavalitsuse volikogus kinnitatud ja 12 aastaks koostatud arendamise kava alusel. Kava vaadatakse üle vähemalt kord nelja aasta tagant ja vajaduse korral seda korrigeeritakse. Seejuures tuleb kava täiendada nii, et käsitletava perioodi pikkus oleks taas vähemalt 12 aastat, ning ülevaadatud kava uuesti kinnitada. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava tuleb enne kinnitamist kooskõlastada maakonna keskkonnateenistuse ja tervisekaitsetalitusega. Arengukava peab olema kooskõlas alamvesikonna veemajanduskavaga. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga kaetaval alal peab ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni omanik või valdaja seda arendama selliselt, et oleks võimalik tagada kõigi sellel alal olevate kinnistute veega varustamine
    [Show full text]
  • Strateegia Aastateks 2008 – 2013
    MTÜ VÕRTSJÄRVE ÜHENDUS „Võrtsjärv ühendab ja liidab“ STRATEEGIA AASTATEKS 2008 – 2013 Viljandi-Viiratsi 2008 Kohalik tegevusgrupp: MTÜ Võrtsjärve Ühendus Kontaktandmed: Ametlik aadress: Posti 52e Mustla 69701 Viljandimaa Postiaadress: Sakala 1 Viiratsi 70101 Viljandimaa Telefon: + 435 0557, + 5667 9371, + 501 3164 www.vortsjarveyhendus.ee [email protected] Juhatuse esimees: Aivar Kuuskvere, Rõngu vallavanem + 372 501 3164, [email protected] MTÜ Võrtsjärve Ühendus strateegia aastateks 2008 – 2013 on kinnitatud: MTÜ Võrtsjärve Ühendus 30. juuni 2008. a. üldkoosoleku otsusega, protokoll nr. 4 Täiendatud ja PRIA taotlusele tegevusvaldkonnas 2 lisatav MTÜ Võrtsjärve Ühendus strateegia aastateks 2008 – 2013 on kinnitatud: MTÜ Võrtsjärve Ühendus 06. augusti 2008. a. üldkoosoleku otsusega, protokoll nr. 5 Juhatuse esimees: Aivar Kuuskvere 3 SISUKORD SISUKORD ............................................................................................................. 4 LÜHIKOKKUVÕTE STRATEEGIAST ............................................................. 7 1. ÜLDOSA ............................................................................................................... 12 1.1 Kohalik tegevusgrupp ......................................................................................... 12 1.2 Tegevuspiirkond .................................................................................................. 12 1.3 Liikmeskond ........................................................................................................ 13
    [Show full text]
  • Regionaaltoetused Tartumaal 2010
    Regionaaltoetused Tartumaal 2010 Siseministeeriumi regionaalvaldkonna infoleht Märts 2011 Infolehes on antud ülevaade 2010. aastal Lk 2 – Euroopa Tartu maakonnas ellu viidud ja alustatud Regionaalarengu Fondi projektidest, mis on saanud rahalist tuge toetused Siseministeeriumi regionaalarengu Lk 5 –Euroopa Sotsiaalfondi programmidest. Regionaalministri haldusalas viiakse regionaalse arengu toetused toetamiseks ellu 26 toetusmeedet ja - Lk 5 – Norra/EMP toetused programmi. 2010. aastal toetati läbi nende erinevate meetmete ja Lk 5 – Siseriiklikud toetused programmide Eesti regionaalarengut enam kui 98 miljoni euroga, millest üle Lk 11 – Ülevaade 92 miljoni moodustasid erinevad toetustest teistes välistoetused. Tartumaal elluviidavate maakondades projektide toetuseks eraldati 2010. aastal üle 7,4 miljoni euro. 1 Euroopa Regionaalarengu Fondi toetused Elukeskkonna arendamise rakenduskava meetmed Euroopa Regionaalarengu Fondist toetatakse aastatel 2007-2013 piirkondade tervikliku ja tasakaalustatud arengut läbi elukeskkonna arendamise rakenduskava enam kui 388 miljoni euroga. 2010. aastal toetust saanud projektid: Toetuse saaja Projekti nimi Toetuse summa (EUR) Kohalike avalike teenuste arendamine Kambja Vallavalitsus Kuuste kooli lasteaiaosa juurdeehitus ( kaks rühma) 311 019 Ülenurme Vallavalitsus Ülenurme Gümnaasiumi laienduse 1. etapp 645 507 Linnaliste piirkondade arendamine Tartu Linnavalitsus Emajõe kaldakindlustuste rekonstrueerimine ja 118 010 jõeäärsete teede korrastamine (I etapp) Tartu Linnavalitsus Emajõe kaldakindlustuste rekonstrueerimine
    [Show full text]
  • Lisa (Majandus- Ja Taristuministri 09.04.2021 Määruse Nr 14 Sõnastuses)
    Majandus- ja taristuministri 25.06.2015. a määrus nr 72 „Riigiteede liigid ja riigiteede nimekiri” Lisa (majandus- ja taristuministri 09.04.2021 määruse nr 14 sõnastuses) RIIGITEEDE LIIGID JA RIIGITEEDE NIMEKIRI Terviktee Riigitee asukoha kirjeldus tervikteel Tee nr Nimi (E–tee nr) 1 2 3 1. Põhimaanteed Tallinna linnas (asustusüksus, Lasnamäe linnaosa) Väo tänava ristmikust kuni Narva 1 (E20) Tallinn–Narva linna (asustusüksus) läänepoolse piirini; Narva piiripunkti idapoolsest pääslast kuni Vene Föderatsiooni piirini Narva jõe sillal Tallinna linna (asustusüksus, Kesklinna 2 (E263) Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa linnaosa) lõunapiirilt kuni tee lõpuni ristmikul riigiteega 7 Napi külas Tee algusest ristmikul riigiteega1 kuni ringristmikuni riigiteega 13213 Jõhvi linna (asustusüksus) läänepoolsel piiril; Jõhvi linnas (asustusüksus) ringristmikust Veski ja Uue tänavatega kuni ringristmikuni Pargi tänava ja Puru teega; Jõhvi linna 3 (E264) Jõhvi–Tartu–Valga (asustusüksus) lõunapiirilt kuni Tartu linna (asustusüksus) põhjapiirini ristmikul Kvissentali teega; Tartu linnas (asustusüksus) liiklussõlmest riigiteega 2 kuni tee lõpuni riigipiiril Läti Vabariigiga Valga linnas Tallinna linna (asustusüksus, Nõmme linnaosa) läänepoolselt piirilt Pääsküla jõe 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla sillal kuni tee lõpuni riigipiiril Läti Vabariigiga Ikla külas Pärnu linna (asustusüksus) idapoolselt piirilt 5 Pärnu–Rakvere–Sõmeru kuni tee lõpuni ristmikul riigiteega 1 Sõmeru alevikus Valga linna (asustusüksus) lääneosas Ränioja 6 Valga–Uulu truubilt kuni tee lõpuni ristmikul
    [Show full text]
  • Tõrva Karksi-Nuia Viljandi Viljandi Kilingi-Nõmme Pärnu
    Otiküla Nurme Taali Viljandi Vastemõisa Võistre Viljandi Kilksama Võlli Saarepeedi Meleski Lemmetsa Moori Rütavere Rebaste Leie Urumarja Kildemaa Pärsti Eametsa Sandra Ivaski Savikoti Urge Sauga Pulli Jõeküla Vaibla Metsküla Karula Taari N Tusti Mähma Oiu Kiisa Vana-Võidu Tänassilma Loime Papsaare Tohvri PÄRNU Mustivere Jämejala Peetrimõisa Uusna Verevi SINDI Väike-Kõpu Vanavälja Valgeranna Tammiste VILJANDI Ridaküla N Verilaske Valma PAIKUSE Põlendmaa Vanaveski Alustre Saareküla N Puiatu N Seljametsa Tipu Suure-Rakke Pinska Viiratsi Vasara Laane Leemeti Ruudiküla Väike-Rakke Tammuru Tõrreküla Päri Silla Uia Mäeltküla Iia Punaküla Raudna Matapera Sangla Marna Vardja Kõpu Heimtali Riuma Järveküla Laanekuru Sinialliku Mustapali Väluste Neemisküla Seruküla Supsi Lolu Pirmastu Reiu Vaskrääma Ramsi Kiisa Kikepera Kuninga Vardi Intsu Mõnnaste Kaarlijärve Mereküla Turva Naistevalla Holstre Luiga Kalbuse Tamme Uulu Loodi Paistu Kureküla Tömbi Ülensi Laadi Villa Metsaääre Reinse Saksaküla Rimmu Pulleritsu Vanausse Vallapalu Lähkma Saunametsa Päidre Lepaküla Oissaare Porsa Sooviku Jaamaküla Tilla Uue-Kariste Sammaste Aidu Utukolga Kanaküla Sultsi Raassilla Tahkuranna Tarvastu Vehendi Metsaküla Mustla Surju Mulgi Kassi Tõrva Kivilõppe Mõõnaste Kipastu Leina Ilvese Jakobimõisa Soe Võiste Kuressaare Niguli Tinnikuru Õisu Kalvre Suuga Pikru Piigandi Kamali Ereste Järveküla Kalda Kaarli Rannaküla Kärsu Muri Unametsa Ülemõisa Pahuvere Ämmuste Maru Hõbemäe Lapetukme Soometsa Sigaste Tuhalaane Ristiküla Väljaküla Vana-Kariste Tõlla Toosi N Halliste Morna
    [Show full text]