Taimekahjustajate Monitooring 2018. Vaatluspõldude Võrgustik

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

Taimekahjustajate Monitooring 2018. Vaatluspõldude Võrgustik Taimekahjustajate monitooring 2018. Vaatluspõldude võrgustik Maakond Asukoht Kaer Põldhernes Põlduba Rukis Suvinisu Suvioder Suviraps Talinisu Talioder Taliraps Talitritikale Harjumaa Üksnurme kaer põldhernes põlduba rukis suvinisu suvioder suviraps talinisu talioder taliraps Harjumaa Alavere põldhernes suvioder suviraps Harjumaa Oti (Laheotsa) põldhernes talinisu Harjumaa Äksi põlduba suvinisu talinisu Harjumaa Rava rukis Harjumaa Kõbu rukis Harjumaa Vasalemma rukis Harjumaa Harju-Risti rukis suvioder talinisu taliraps Harjumaa Kuusalu rukis talioder talitritikale Harjumaa Vardja suvioder Harjumaa Habaja suvioder Harjumaa Vihterpalu suvioder suviraps Harjumaa Kahala suviraps talioder Harjumaa Paasiku suviraps talinisu Harjumaa Ravila talinisu Harjumaa Lehola talinisu Harjumaa Kõmmaste talinisu Harjumaa Kõue talioder taliraps Harjumaa Mustametsa taliraps Ida-Virumaa Aruvälja põldhernes põlduba suvioder Ida-Virumaa Erra suvinisu suvioder talinisu Ida-Virumaa Oandu suvioder taliraps Ida-Virumaa Maidla talinisu taliraps Jõgevamaa Ookatku kaer suvinisu Jõgevamaa Võikvere kaer Jõgevamaa Laekannu kaer suvioder suviraps Jõgevamaa Ulvi kaer suvioder suviraps Jõgevamaa Mooritsa põldhernes suvinisu suvioder suviraps talinisu taliraps Jõgevamaa Aidu põldhernes suvinisu suvioder suviraps talinisu Jõgevamaa Sulustvere põldhernes põlduba suvioder taliraps Jõgevamaa Rohe põlduba suvioder Jõgevamaa Kuningamäe põlduba suvinisu talinisu taliraps Jõgevamaa Kõrvemetsa põlduba suvinisu suvioder suviraps Jõgevamaa Kaarepere põlduba suvioder talinisu Jõgevamaa Rõstla rukis Jõgevamaa Vaiatu suvinisu Jõgevamaa Vanamõisa suvinisu suviraps Jõgevamaa Köstri tee suvinisu Jõgevamaa Vassevere suvinisu Jõgevamaa Toovere suvinisu taliraps Jõgevamaa Änkküla suvinisu suvioder suviraps Jõgevamaa Rooduvere suvinisu Jõgevamaa Paduvere suvinisu suvioder Jõgevamaa Selli suvinisu suvioder Jõgevamaa Annamõisa suvinisu talinisu Jõgevamaa Tammiku suvinisu suvioder talinisu Jõgevamaa Mullavere suvinisu Jõgevamaa Torma suvinisu suvioder Jõgevamaa Lilastvere suvinisu talinisu Jõgevamaa Järvepera suvinisu suvioder talinisu Jõgevamaa Palupere suvioder Jõgevamaa Lõpe suvioder Jõgevamaa Kõola suvioder Jõgevamaa Varbevere suvioder suviraps Jõgevamaa Reastvere suvioder Jõgevamaa Kärneri suvioder Jõgevamaa Eerikvere suvioder suviraps Jõgevamaa Uus-Kõrtsi suvioder Jõgevamaa Jõgeva suviraps taliraps Jõgevamaa Hiie suviraps Jõgevamaa Jaama suviraps taliraps Jõgevamaa Võduvere suviraps talinisu Jõgevamaa Palamuse suviraps Jõgevamaa Kallivere talinisu Jõgevamaa Kõnnuküla talinisu Jõgevamaa Vanavälja talinisu Jõgevamaa Palaste talinisu Jõgevamaa Pauastvere talinisu Jõgevamaa Kanavere talioder Jõgevamaa Laiusevälja talioder Jõgevamaa Vaimastvere taliraps Jõgevamaa Esku taliraps Jõgevamaa Alavere taliraps Jõgevamaa Laiuse taliraps Jõgevamaa Pakaste taliraps Jõgevamaa Härjanurme taliraps Järvamaa Loodevälja rukis Järvamaa Jalametsa rukis Järvamaa Vao-Veski rukis talioder taliraps Järvamaa Vao suvinisu suviraps Järvamaa Müüsleri suvinisu suvioder Järvamaa Suurpalu suvinisu Järvamaa Mäeküla suvinisu suvioder Järvamaa Käsukonna suvinisu Järvamaa Kabala suvinisu talinisu taliraps Järvamaa Särevere suvinisu talinisu Järvamaa Laupa suvinisu Järvamaa Taadikvere suvinisu suvioder talinisu Järvamaa Jändja suvinisu Järvamaa Sargvere suvinisu suviraps Järvamaa Jõgisoo suvioder talinisu taliraps Järvamaa Kapu suvioder Järvamaa Taikse suvioder Järvamaa Kurla suvioder talinisu Järvamaa Imavere suvioder Järvamaa Vahuküla suviraps Järvamaa Väljaotsa suviraps Järvamaa Koeru talinisu Järvamaa Prandi talinisu Järvamaa Retla talinisu Järvamaa Kahala talinisu Järvamaa Aruküla talinisu Läänemaa Suure-Lähtru kaer talinisu talioder taliraps Läänemaa Piirsalu põlduba suvinisu suvioder talinisu Läänemaa Kabelimäe rukis suvinisu Läänemaa Kirimäe suvinisu suvioder suviraps talinisu taliraps Läänemaa Ehmja suvioder Läänemaa Maalse suvioder suviraps taliraps Läänemaa Kokre suvioder Läänemaa Martna suvioder talinisu Läänemaa Rägina suviraps Läänemaa Oonga suviraps Läänemaa Rannajõe suviraps Läänemaa Laiküla suviraps Läänemaa Vaisi talinisu taliraps Läänemaa Koluvere talioder Läänemaa Ohtla talioder Lääne- Avanduse kaer põldhernes suvinisu talinisu Virumaa Lääne- Kullenga põldhernes suvinisu talinisu Virumaa Lääne- Nõmmküla põldhernes Virumaa Lääne- Kõrkküla põlduba Virumaa Lääne- Emumäe põlduba suvioder Virumaa Lääne- Samma rukis suvinisu Virumaa Lääne- Põdruse rukis talinisu Virumaa Lääne- Obja rukis Virumaa Lääne- Varudi suvinisu Virumaa Lääne- Aaspere suvinisu Virumaa Lääne- Kulina suvinisu taliraps Virumaa Lääne- Koeravere suvinisu talinisu Virumaa Lääne- Müüriku suvinisu Virumaa Lääne- Triigi suvinisu taliraps Virumaa Lääne- Laekvere suvinisu suvioder suviraps taliraps Virumaa Lääne- Ao suvinisu talinisu Virumaa Lääne- Simuna suvinisu suvioder Virumaa Lääne- Käru suvinisu suvioder talinisu Virumaa Lääne- Salla suvinisu Virumaa Lääne- Lammasküla suvinisu Virumaa Lääne- Hirla suvinisu suvioder talinisu Virumaa Lääne- Edru suvinisu suviraps Virumaa Lääne- Padu suvinisu suvioder Virumaa Lääne- Roelamõisa suvinisu Virumaa Lääne- Obja suviraps Virumaa Lääne- Idavere suvinisu talinisu Virumaa Lääne- Haljala suvinisu suvioder talinisu Virumaa Lääne- Väike-Tammiku suvinisu Virumaa Lääne- Rihumäe suvinisu Virumaa Lääne- Paasiku suvinisu Virumaa Lääne- Veadla suvioder Virumaa Lääne- Avispea suvioder Virumaa Lääne- Luusika suvioder Virumaa Lääne- Väike-Rakke suvioder talinisu Virumaa Lääne- Kõpsta suvioder taliraps Virumaa Lääne- Paasvere suvioder talinisu Virumaa Lääne- Liigvalla suvioder talinisu talioder taliraps Virumaa Lääne- Moora suvioder talinisu Virumaa Lääne- Aruküla suvioder Virumaa Lääne- Määri suviraps talioder Virumaa Lääne- Koluvere suviraps Virumaa Lääne- Padaorg talinisu Virumaa Lääne- Rahkla talinisu Virumaa Lääne- Sirevere talinisu Virumaa Lääne- Piibe talinisu Virumaa Lääne- Võivere talinisu Virumaa Lääne- Mähka talioder taliraps Virumaa Lääne- Mustametsa taliraps Virumaa Lääne- Rohu taliraps Virumaa Lääne- Pikevere taliraps Virumaa Lääne- Palasi taliraps Virumaa Põlvamaa Vastse-Kuuste kaer suvioder Põlvamaa Sulbi kaer Põlvamaa Kirmsi kaer suvioder Põlvamaa Suurmetsa põldhernes suvioder talinisu talioder Põlvamaa Leevaku rukis Põlvamaa Kassilaane suvinisu Põlvamaa Veriora suvinisu talinisu Põlvamaa Ihamaru suvinisu suvioder talinisu Põlvamaa Kosova suvinisu Põlvamaa Mooste suvioder talioder Põlvamaa Säässaare suvioder Põlvamaa Kitseoru suvioder Põlvamaa Vastsemõisa suvioder Põlvamaa Viluste suvioder talinisu Põlvamaa Leevi suvioder Põlvamaa Kauksi suvioder Põlvamaa Mammaste suvioder talinisu Põlvamaa Rahumäe suvioder Põlvamaa Tuleviku suvioder Põlvamaa Palava suvioder Põlvamaa Sirvaste suvioder Põlvamaa Põlva suvioder Põlvamaa Vooreküla suviraps Põlvamaa Aarna talinisu Põlvamaa Paali talinisu Põlvamaa Kärsa talinisu talioder talitritikale Põlvamaa Magari talinisu Põlvamaa Koigera talinisu Põlvamaa Vinso talinisu Pärnumaa Avaste kaer Pärnumaa Lihula põlduba Pärnumaa Lõpe põlduba suvioder suviraps talinisu Pärnumaa Karuba põlduba Pärnumaa Suurejõe põlduba suvioder Pärnumaa Kirbla rukis suvinisu talinisu Pärnumaa Roodi suvinisu talinisu Pärnumaa Naartse suvinisu Pärnumaa Vanamõisa suvioder Pärnumaa Ertsma suvioder Pärnumaa Oriküla talinisu Pärnumaa Lüüste talinisu talioder Raplamaa Siuge kaer Raplamaa Kalbu kaer suvinisu Raplamaa Lokuta kaer põlduba Raplamaa Nõmmemetsa põldhernes Raplamaa Rangu põldhernes suvioder taliraps Raplamaa Päevati põlduba Raplamaa Varbola põlduba Raplamaa Vanamardi põlduba talinisu Raplamaa Sipa põlduba suvinisu suviraps Raplamaa Tamsi põlduba talinisu Raplamaa Hageri põlduba Raplamaa Laukna rukis suvinisu Raplamaa Lellapere rukis Raplamaa Märjamaa rukis suvioder talioder Raplamaa Sooaluste rukis talinisu Raplamaa Toomja suvinisu suviraps Raplamaa Ohekatku suvinisu Raplamaa Ohekotsu suvinisu Raplamaa Vaopere suvioder Raplamaa Pirgu mõis suvioder suviraps Raplamaa Oela suvioder suviraps talinisu Raplamaa Juuru suvioder talinisu Raplamaa Palamulla suvioder Raplamaa Lümandu suvioder Raplamaa Männiku suvioder suviraps Raplamaa Jalase kool suvioder Raplamaa Hageri-Kodila tee suvioder Raplamaa Lellapere suvioder taliraps Raplamaa Vastja suvioder Raplamaa Lõiuse suviraps Raplamaa Kolgu rist talinisu Raplamaa Vankse talinisu Raplamaa Vardi talinisu Raplamaa Kolgu rist taliraps Raplamaa Röa taliraps Raplamaa Kuusiku-Nõmme taliraps Raplamaa Kaiu taliraps Raplamaa Kehtna taliraps Raplamaa Saka taliraps Raplamaa Koogimäe taliraps Raplamaa Vankse talitritikale Tartumaa Nõgiaru kaer põlduba suviraps Tartumaa Noorma kaer suvioder Tartumaa Rookse kaer rukis suviraps Tartumaa Tabivere põldhernes suviraps talinisu Tartumaa Lähte põldhernes Tartumaa Kämara põldhernes põlduba suvinisu Tartumaa Pühaste põldhernes põlduba suvioder talinisu Tartumaa Kakumäe põlduba Tartumaa Rõhu põlduba suvinisu suvioder talinisu Tartumaa Neemisküla põlduba suvinisu suviraps talioder Tartumaa Rebaste põlduba suvioder Tartumaa Kärevere rukis talinisu Tartumaa Pukamõisa rukis Tartumaa Kurista rukis suvinisu Tartumaa Nõela tee suvinisu Tartumaa Ilmatsalu suvinisu Tartumaa Meeri suvinisu talinisu Tartumaa Kakumetsa suvinisu suvioder talinisu Tartumaa Sirvaku suvinisu Tartumaa Käo suvinisu suvioder talinisu Tartumaa Raigaste suvinisu Tartumaa Retsniku suvinisu Tartumaa Purtsi suvinisu Tartumaa Ervu suvinisu Tartumaa Kaarlijärve suvinisu Tartumaa Äksi suvioder talioder Tartumaa Rootsi suvioder Tartumaa Tüki suvioder suviraps talinisu Tartumaa Ilmatsalu suvioder Tartumaa Melliste suvioder talinisu Tartumaa Turba suvioder
Recommended publications
  • A Landscape Biography Of
    Cover Page The handle http://hdl.handle.net/1887/138482 holds various files of this Leiden University dissertation. Author: Veldi, M. Title: A landscape biography of the ‘Land of Drumlins’: Vooremaa, East Estonia Issue date: 2020-12-03 7 Case study 2: Burial sites and natural sacred sites as places of collective memory In this chapter I will take a closer look at three types of sites: 1) Iron Age stone graves 2) Medieval rural cemeteries, and 3) natural sacred sites. The common denominator for these sites, besides archaeologically detectable human remains and artefacts, is the belief in super natural, which is often recorded in local places related folklore. 7.1 Archaeology and place-related folklore The idea of collecting traditional folklore originates from the Romantic movement popular in Europe during the first half of the 19th century, which in Estonia was introduced by Baltic- German scholars and priests. Romantic visions of the primordial and legitimate innocent past have also left their footprint in the Estonian local folk tradition. This is especially relevant when assessing the records collected in the 1920s, when the newly born nation state was in the yearning for a heroic past. For example, the prehistoric hillforts were often associated with the mythical giant-hero Kalevipoeg, who was the protagonist of the Estonian national epic compiled by Friendrich Reinold Kreutzwald and first published in 1862 (Kreutzwald 1862). The published stories of Kalevipoeg started to live their separate lives and became part of related folklore that was (and is) strongly rooted in the local landscape. The Vooremaa region is especially rich in confabulated stories about Kalevipoeg.
    [Show full text]
  • Jahipiirkonna Nimi)
    Keskkonnaministri 19.07.2013. a määrus nr 56 „Jahipiirkonna kasutusõiguse loa vorm" Lisa JAHIPIIRKONNA KASUTUSÕIGUSE LOA VORM JAHIPIIRKONNA KASUTUSÕIGUSE LUBA nr 11 Saadjärve, JAH1000231 (jahipiirkonna nimi) 1. Jahipiirkonna kasutaja andmed: 1.1. Jahipiirkonna kasutaja nimi Jõgeva Jahimeeste Ühing 1.2. Registrikood 80016676 1.3. Aadress Tartu vald, Tabivere alev, Tuuliku 7-5 1.4. Esindaja nimi Raigo Metsaste 1.5. Kontaktinfo Telefoni number +372 5340 6230 Faksi number E-posti aadress [email protected] 2. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa andja: 2.1. Asutuse nimi, regioon Keskkonnaamet 2.2. Registrikood 70008658 2.3. Aadress Narva mnt 7a, 15172 Tallinn 2.4. Loa koostanud ametniku nimi Hettel Mets 2.5. Ametikoht Jahinduse spetsialist 2.6. Kontaktinfo Telefoni number 7762422,5289690 Faksi number 7762411 Elektronposti aadress [email protected] 3. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa: 3.1. kehtivuse alguse kuupäev 01.06.2013 3.2. Loa andja Nimi/Allkiri Rainis Uiga Ametinimetus Regiooni juhataja 3.3. Vastuvõtja Nimi/Allkiri Heinar Metsaste Ametinimetus juhatuse liige 3.4. Luba on kehtiv 31.05.2023 kuni 3.5. Vaidlustamine Käesolevat jahipiirkonna kasutusõiguse luba on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul selle tea tavaks tegemisest arvates, esitades vaide loa andjale haldusmenetluse seaduse sätestatud korras või esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. 5. Jahiulukite teadusuuringute korraldamisega seotud piirangud ja tingimused. 1 1 Jahiulukite teadusuuringute korraldamisega seotud piirangud
    [Show full text]
  • 318 Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart
    318 buss sõiduplaan & liini kaart 318 Rakvere Vaata Veebilehe Režiimis 318 buss liinil (Rakvere) on 2 marsruuti. Tööpäeval on selle töötundideks: (1) Rakvere: 7:10 (2) Tartu Bussijaam: 10:15 Kasuta Mooviti äppi, et leida lähim 318 buss peatus ning et saada teada, millal järgmine 318 buss saabub. Suund: Rakvere 318 buss sõiduplaan 25 peatust Rakvere marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 7:10 teisipäev 7:10 Tartu Bussijaam 2 Turu Tänav, Tartu kolmapäev 7:10 Lähte neljapäev 7:10 Puhtaleiva reede 7:10 laupäev 7:10 Äksi Kirik pühapäev 7:10 Tabivere Mullavere Nava 318 buss info Suund: Rakvere Pikkjärve Peatust: 25 Reisi kestus: 130 min Kaarepere Liini kokkuvõte: Tartu Bussijaam, Lähte, Puhtaleiva, Äksi Kirik, Tabivere, Mullavere, Nava, Pikkjärve, Kaarepere, Kassinurme, Kalevi, Juhani, Painküla, Kassinurme Eristvere, Uku, Jõgeva, Kurista, Paduvere, Vaimastvere, Kärde, Vägeva, Rakke, Väike-Maarja, Kalevi Aburi, Rakvere Juhani Painküla Eristvere Uku 91 Suur, Jõgeva Jõgeva 1a Estakaadi Tänav, Jõgeva Kurista Paduvere Vaimastvere Kärde Vägeva Rakke 2a Kamariku Tee, Rakke Väike-Maarja 11 Simuna Maantee, Väike-Maarja Aburi Rakvere 18a Laada, Rakvere Suund: Tartu Bussijaam 318 buss sõiduplaan 27 peatust Tartu Bussijaam marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 10:15 teisipäev 10:15 Rakvere 18a Laada, Rakvere kolmapäev 10:15 Levala neljapäev 10:15 Assamalla reede 10:15 1 Kalevipoja tee, Estonia laupäev 10:15 Aburi pühapäev 10:15 Väike-Maarja 11 Simuna Maantee, Väike-Maarja Rakke 318 buss info 2a Kamariku Tee, Rakke Suund:
    [Show full text]
  • PILISTVERE KIHELKOND JA VABADUSE RISTI VENNAD Jaak Pihlak, Viljandi Muuseumi Direktor
    PILISTVERE KIHELKOND JA VABADUSE RISTI VENNAD Jaak Pihlak, Viljandi Muuseumi direktor Käesolev kirjutis on kaheksas sarjast, mis on pühendatud Viljandi- maaga seotud Vabaduse Risti kavaleridele. Artiklid on koostatud kihel- kondlikul alusel. Seni on ilmunud ülevaated Kõpu, Tarvastu, Paistu, Karksi, Kolga-Jaani, Suure-Jaani ja Halliste kihelkonnaga seoseid oma- nud ristivendadest (VMA 1998–2004). Järgnevas artiklis käsitletakse mehi, kellel oli kokkupuuteid Pilistvere kihelkonnaga. Eesti Vabaduse Rist ehk Vabadusrist (VR) on riiklik teenetemärk, mida annetas Vabariigi Valitsus Vabadussõjas osutatud sõjaliste teene- te, lahingutes üles näidatud isikliku vapruse ja mitmesuguste tsiviiltee- nete eest. Samuti anti see kõrge orden Verduni linnale ning Prantsuse, Inglise ja Itaalia Tundmatule Sõdurile. Lisaks on Vabaduse Rist tsiviil- teenete eest määratud 1924. aasta 1. detsembri mässu mahasurumisel silma paistnud kümnele mehele. Aastatel 1919–1925 jagati kokku 3224 Vabaduse Risti (ET 2000: 429). Selle ordeni tegelikke saajaid oli aga natuke vähem, 3132, sest mitme- le mehele on antud kaks või isegi kolm Vabaduse Risti. Nii loeti 2076 isikut Eesti kodanikeks, kellele annetati 2151 teenetemärki. Ülejäänud 1056 olid arvatud välismaalasteks ja nemad pälvisid 1073 Vabaduse Risti (EVRKR 2004: 7). Tänaseks on otsene seos selle teenetemärgi kandjatega katkenud, sest 6. oktoobril 2000 suri Karl Jaanus, viimane Vabaduse Risti kavaler. Ta maeti sõjaväeliste austusavalduste saatel Pilistvere kalmistule. Nimetatud ordeni pälvinud Eesti kodanikest pärines ligi 300 isikut aja- looliselt Viljandimaalt. Kui siia hulka arvata ka endise Pärnumaa Halliste ja Karksi kihelkonnad, mis praegu on Viljandimaa osad, siis kasvab arv oluliselt. Lisanduvad veel need, kes hiljem sidusid oma elu selle kandiga, olid siin teenistuses või puhkavad Viljandimaa mullas (EVRKR 2004: 9). Kuna järgnevas loos on tegemist isikutega, kes mingil ajal omasid sõjaväelisi aukraade, siis ei saa mööda minna väikesest selgitusest.
    [Show full text]
  • Roela Piirkond Vinni Vald
    Roela piirkond Vinni vald ARENGUKAVA 2010 – 2016 Koostaja: kohalike elanike initsiatiivgrupp Roela 2010 1. SISSEJUHATUS Käesolev arengukava on koostatud aastateks 2010- 2016. Arengukava sisaldab ühelt poolt ülevaadet praegusest küla olukorrast, teisalt aga vaatab tulevikku, pannes paika pikemaajalised arengu suunad ja eelistused ning tegevuse kavandamise alused. Arengukava toetub olemasolevatele eeldustele, on realistlik ja elluviidav, ta ei saa kunagi lõplikult valmis, sest toimuvatest muutustest lähtuvalt peab ka arengukava pidevalt analüüsima, täiustama ja parandama. Arengukavas määratletakse kindlad sihid ja esitatakse konkreetsed tegevused, mida hakatakse seatud eesmärkide saavutamiseks ühiselt ellu viima. Kindlad sihid võimaldavad ressursside kasutamist efektiivsemaks muuta. Arengukava olemasolul on erinevate valdkondade tegevused paremini kooskõlastatavad, otsused kergemini langetatavad. Arengukava annab eelduse osalemaks erinevates projektides, näitab arengupotentsiaali lähema seitsme aasta jooksul. Arengukava lahutamatuks osaks on kohalike elanike kaasamine nii koostamise kui ka eesmärkide püstitamise protsessi. Korraldati rahvakoosolekuid, kus arutati uut arengukava. Põhilise töö tegi ära initsiatiivgrupp, kelle eestvedamisel viidi läbi SWOT analüüs (pandi kirja küla tugevused, nõrkused, võimalused ja ohud), koostati visioon ning kavandati arenguvaldkonnad. 2. KÜLA KIRJELDUS JA TÄNANE OLUKORD 2.1. AJALOOLINE TAUST Kahel pool Roela vallseljakut paiknevad külad, mis kõik on mingeid niite pidi seotud Roelaga, mille kohta teame,
    [Show full text]
  • Mõned Mõtted Vabariigi Aastapäeva Eel
    KEHTNA VALLA AJALEHT Nr. 1 (80) 15. veebruar 2003 Mõned mõtted Vabariigi aastapäeva eel motoks oli aga “Vaba Eesti eest!” Nii tekkisidki idarindel eesti väeosad, kes oma võidutahet ja eneseohverdamist isamaa eest näitasid 1944.aastal Narva rindel. Idarindel langes eestlasi 20000 (vrdl Vabadussõjas 4000). Seepärast nimetataksegi 1944.a lahinguid Teiseks Vabadussõjaks, seda just väliseestlaste hulgas. Meil siin püütakse seda teemat vältida – olid saksa mundris, olid fašist! See on väga meelepärane käsitlusviis eriti meie idanaabritele, samuti ka paljudele juudiorganisatsioonidele, kes omavad tähtsat kohta USA välispoliitikas. Nii püüavad praegused ja endised võimumehed seda piinlikku teemat vältida. Eesti rahvale pole kunagi omane olnud mõne rahva vihkamine või alavääristamine. Meie sõjamehed oma meenutustes räägivad vene elanike abistamisest saksa okupatsiooni poolt allutatud aladel. Venelased olid õnnetud, kui meie eesti väeosa pidi lahkuma ja asendati sakslastega. Ega see isamaaline vaim ei kadunud kuhugi ka enamiku Punaarmees teeninud meeste südames. Minu hea sõber, endine Haimre kooli Ilus on ikkagi isamaa pale, Olen ise riigikaitsetundidest osa saanud direktor Evald Urvast meenutas oma Punaarmees kui sellelt pühkida kõik mis on vale! alates viiendast klassist. Õpetajateks Eesti sõjaväe tegevohvitserid. Lihulas oli õpetajaks teenitud aega ja tööpataljoni õudusi kuni ületulekuni Velikije Luki all. Raamatus “Velikije Valet me tunneme, tõesti kõik teame, hilisem Rüütliristi kavaler Alfons Rebane. Luki” nimetatakse Eesti Korpuse kaotusteks koos ent kas just meie-need pühkima peame? Meis süvenes isamaaline vaim, mis oli aluseks hilisemas võitluses punavõimu vastu kas relvaga haavadesse surnutega 6474 meest. Teadmata kadunuid oli 2020. Needsamad “teadmata Pühime küll, ent kui mõtelda järgi: käe või metsavennana. kadunud” olidki mehed, kes tulid üle saksa äkki ei jäägi siis palju säält järgi?! Tolleaegne riigikaitseõpik oli väga heal poolele, et võidelda oma Eesti eest.
    [Show full text]
  • Palamuse Aleviku, Kaarepere Küla Ja Luua Küla Soojusmajanduse Arengukava Aastateks 2017-2027
    Palamuse aleviku, Kaarepere küla ja Luua küla soojusmajanduse arengukava aastateks 2017-2027 KINNITATUD Leo Rummel Volitatud soojusenergeetikainsener, tase 8 Kutsetunnistus 111963 Jõgevamaa 15.09.2017 Energex Energy Experts OÜ Reg. kood 14060193 Tel: +372 5345 0636 E-post: [email protected] SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................2 JOONISTE LOETELU............................................................................................................3 TABELITE LOETELU............................................................................................................5 SISSEJUHATUS.......................................................................................................................7 1. PALAMUSE VALLA ÜLDISELOOMUSTUS...................................................................8 1.1. Geograafiline asetus........................................................................................................8 1.2. Demograafiline olukord..................................................................................................9 1.3. Sotsiaalmajanduslik olukord.........................................................................................11 1.3.1. Tööealised inimesed...............................................................................................11 1.3.2. Palgatöötajad..........................................................................................................12 1.3.3.
    [Show full text]
  • LISA 2 – Ülevaade Jõgeva Vallast
    Jõgeva valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Jõgeva vallast LISA 2 – Ülevaade Jõgeva vallast Jõgeva valla üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamiskavatsus 1. Asend...........................................................................................................2 2. Asustus ja rahvastik......................................................................................3 3. Sotsiaalne taristu.........................................................................................5 4. Ettevõtlus...................................................................................................11 5. Puhkealad..................................................................................................13 6. Reljeef ja geoloogiline ehitus.......................................................................16 7. Kaitstavad loodusobjektid...........................................................................17 7.1. Kaitsealad......................................................................................18 7.2. Hoiualad........................................................................................34 7.3. Kaitsealused liigid ja kivistised.......................................................35 7.4. Püsielupaigad................................................................................35 7.5. Kaitstavad looduse üksikobjektid....................................................37 8. Natura 2000 võrgustiku alad.......................................................................38
    [Show full text]
  • Rannu Valla Arengukava 2010-2016
    RANNU VALLA ARENGUKAVA 2010-2016 RANNU 2010 Rannu valla arengukava 2010-2016 SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................... 3 1. OLUKORRA ÜLEVAADE.............................................................................................................................. 4 1.1. ASEND JA TERRITOORIUM..................................................................................................................... 4 1.2. RAHVASTIK JA ASUSTUS......................................................................................................................... 5 1.3. TÖÖHÕIVE JA ETTEVÕTLUS.................................................................................................................. 6 1.4. HARIDUS ....................................................................................................................................................... 6 1.5. KULTUUR JA KOGUKONNA SOTSIAALNE ORGANISEERUMINE................................................ 7 1.6. TURISM.......................................................................................................................................................... 7 1.7. NOORSOOTÖÖ, SPORT JA VABA AJA TEGEVUSED......................................................................... 8 1.8. TURVALISUS................................................................................................................................................ 8 1.9.
    [Show full text]
  • Rannu Valla Arengukava 2006-2009
    Väljaandja: Rannu Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: KO 2006, 32, 371 Rannu valla arengukava 2006-2009 Vastu võetud 22.12.2005 nr 3 Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 7 ja § 37 alusel. SISSEJUHATUS Kohaliku omavalitsuse arengukava eesmärk on määratleda pika- ja lühiajalised arengueesmärgid ning kavandada nende elluviimiseks võimalused. Rannu vallal on seni olnud 6 valla arengukava ja 2 valdkonnapõhist arengukava: 1) 1992. a koostatud Rannu valla arengukava; 2) Rannu valla arengukava 2001-2003; 3) Rannu valla arengukava 2002-2004; 4) Rannu valla arengukava 2003-2005; 5) Rannu valla arengukava 2004-2006; 6) Rannu valla arengukava 2005-2008; 7) Rannu valla jäätmemajanduse arengukava; 8) Rannu valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava I osa. Alates 2000. aastast on Rannu valla arengukavade koostamisel kasutusel põhimõte, et arengukava peamine eesmärk on näidata konkreetselt, mida erinevates valdkondades tahetakse lähitulevikus teha ja kust tulevad selleks vahendid. Olemasoleva olukorra kirjeldus arengukavas on abivahendina vajalik arengueelistuste põhjendamiseks. Arengukava koostamisele on kaasatud valla asutused ja avalikkus. Avalikkust informeeritakse arengukava koostamise etappidest Rannu Valla Lehe ja valla veebilehe kaudu. Arengukava struktuur on järgmine: 1) I osa - strateegilised eesmärgid; 2) II osa - valla üldiseloomustus; 3) III osa – investeeringud 2000-2005; 4) IV osa – arengukava 2006-2009. I STRATEEGILISED EESMÄRGID Inimsõbraliku elukeskkonna
    [Show full text]
  • Rikaste TOP 500. Täna Saad Teada Eesti 500 Jõukaima Inimese Nimed Ja Rikkuse Allikad
    Auto 30–31 Tiina Mõis 20–21 Börs 22–23 Puhkepäev Ilus nagu Mul Kas Kalev Lexus – uus pole pakub aktsia Mazda 6 kahju Eesti eest õiglast ” hinda? riigile makse maksta. Nädalavahetus Voldemar Kolga 39 Õudusjutt Kiirusta filme Rikaste TOPi esimene naine, valima! PÖFF 56. kohal asuv ettevõtja Tii- devalveeri- na Mõis räägib, et rikkus teeb algab juba õnnelikumaks ainult selle võr- misest ra, et üks mure – rahamure – on vähem. nädala pärast | 23.–25. november 2007 | nr 216 (3466) | 22 kr | Võidujooks rikkusele Rikaste TOP 500. Täna saad teada Eesti 500 jõukaima inimese nimed ja rikkuse allikad. 10–19 Illustratsioon: Anti Veermaa aripaev.ee Kui palju on kasvanud Merko Ehituse kasum? loe täna kell 15 Äripäev 23. november 2007 toimetaja Villy Paimets, tel 667 0254, e-post [email protected] 52 PÄEVA JÄI SILMA nädal Raul Veede pilgu läbi NÄDALA FOTO Paanikast õmbleb. Vaikne rõõmus elu, väsinud igaüks nohiseb oma nurgas. Hirm on Ivari Padar ja tema inglid ädala pikim ja lõbu- Nsaim lööming toimus arutapja muidugi devalveeri- mise teemal. Arutelud liiku- artu keelekonverentsil sid läbi mitme faasi. Tpöörduti avalikkuse Alguses ei tahtnud kee- poole: ülikoolide võõr- gi seda jubedat sõna suhugi keelsed õppekavad sureta- võtta. Mis need kirjatsurad vat eestikeelsed välja. Mõis- ja leheneegrid pasundavad? tan muret ja ei mõista ka. Meil on kroon naelaga eu- Kui neil pole, kas meile saab ro külge kinni löödud, ei tu- siis rohkem? le ta sealt ka sikutades lahti. Venekeelne haridus ei se- Eitus tuli kaunikesti tuttav ga meid midagi tegemast, ette, vanakurja ei tohi ikka see annab vaid juurde. Kul- nimepidi kutsuda.
    [Show full text]
  • Virumaa Maakonnaplaneeringu Teemaplaneering
    LÄÄNE- VIRU MAAVALITSUS ARENGU- JA PLANEERINGUOSAKOND LÄÄNE- VIRUMAA MAAKONNAPLANEERINGU TEEMAPLANEERING ASUSTUST JA MAAKASUTUST SUUNAVAD KESKKONNATINGIMUSED SELETUSKIRI RAKVERE 2006 1. SISSEJUHATUS ................................................................................................................................. 3 2. LÄÄNE-VIRU MAAKONNA VÄÄRTUSLIKUD MAASTIKUD JA ROHELINE VÕRGUSTIK .......................................................................................................................................... 5 2.1 MÕISTE JA EESMÄRGID .................................................................................................................... 6 2.2 MÄÄRATLEMINE JA HOOLDUSE ÜLDISED PÕHIMÕTTED .................................................................... 7 2.3 LÄÄNE -VIRUMAA VÄÄRTUSLIKUD MAASTIKUD ............................................................................ 10 2.4 ILUSAD TEELÕIGUD JA VAATEKOHAD .............................................................................. 12 2.5 VÄÄRTUSLIKUD PÕLLUALAD ........................................................................................................ 16 2.6 KÕRGE PUHKEVÄÄRTUSEGA ALAD ............................................................................................... 17 3. ASUSTUST JA MAAKASUTUST SUUNAVAD KESKKONNATINGIMUSED ................ 18 3.1. ÜLDISED KASUTUSTINGIMUSED VÄÄRTUSLIKE MAASTIKE SÄILIMISEKS ...................................... 18 3.1.1. Nõuded väärtuslike maastike säilimiseks ...........................................................................
    [Show full text]