Konsultant

OÜ KESKKONNAPROJEKT A: Ringtee 12, 51013 Tartu T: +372 730 5060 E: [email protected] reg kood 10769210

Tellija

AS EMAJÕE VEEVÄRK Töö nr 1552.01 A: Sõbra 56, Tartu, 51013 T: +372 731 1840 E: [email protected] reg kood 11044696

ALATSKIVI VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA – KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA 2017-2028

Projektijuht Reimo Alas

Tartu Veebruar 2017 valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2017-2028

SISUKORD

SISSEJUHATUS ...... 4 1 OLEMASOLEV OLUKORD ...... 6 1.1 ARENDAMISE KAVA KOOSTAMISEKS VAJALIKUD LÄHTEANDMED ...... 6 1.1.1 Veemajanduskava ...... 6 1.1.2 Omavalitsuse arengukava ...... 7 1.1.3 Tartu maakonna arengustrateegia 2014-2020 ...... 7 1.1.4 Planeeringud, ehitusprojektid ...... 7 1.1.4.1 Tartumaa maakonnaplaneering ...... 7 1.1.4.2 Alatskivi valla üldplaneering ...... 8 1.1.5 Põhjaveevarude uuringud ...... 8 1.1.6 Tehnovõrkude joonised ...... 8 1.1.7 Reoveekogumisalad ...... 9 1.1.8 Vee-erikasutusluba ...... 10 1.1.9 Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise kava ...... 11 1.2 KESKKONNA JA SOTSIAALMAJANDUSLIKUD NÄITAJAD ...... 11 1.2.1 Keskkond ...... 11 1.2.1.1 Lühiülevaade ...... 11 1.2.1.2 Pinnakate ja selle ehitus ...... 12 1.2.1.3 Looduskaitse ...... 13 1.2.1.4 Hüdrogeoloogia ...... 14 1.2.1.5 Pinnavesi ...... 18 1.2.1.6 Veehaarde sanitaarkaitseala ja selle projekteerimise vajadus ...... 20 1.2.1.7 Tehiskeskkond ...... 21 2 SOTSIAALMAJANDUSLIKUD NÄITAJAD ...... 23 2.1 LÜHIÜLEVAADE ...... 23 2.2 VALLA EELARVE JA EELARVE STRATEEGIA ...... 26 2.3 ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI TEENUSTE KASUTAJAD ...... 26 3 OLEMASOLEVAD ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI OBJEKTID ...... 28 3.1.1 Asukoht ja üldiseloomustus ...... 28 3.1.2 Ühisveevärgi objektid ...... 28 3.1.2.1 Puurkaev-pumplad ...... 28 3.1.2.2 Survetõstepumplad ja reservuaarid ...... 31 3.1.2.3 Veepuhastusjaamad ...... 32 3.1.2.4 Veetorustikud ...... 33 3.1.2.5 Tuletõrjehüdrandid ...... 33 3.1.2.6 Eraldiseisvad tuletõrje veevõtukohad ...... 34 3.1.3 Ühiskanalisatsiooni objektid ...... 35

2 Alatskivi valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2017-2028

3.1.3.1 Kanalisatsioonitorustikud ...... 35 3.1.3.2 Reoveepumplad ...... 35 3.1.3.3 Purgimissõlmed ...... 35 3.1.3.4 Reoveepuhasti ...... 35 3.1.3.5 Sademeveekanalisatsioon ...... 37 3.2 ÜHISVEEVÄRKI JA KANALISATSIOONI TEENINDAV ETTEVÕTE ...... 37 4 ARENDAMISE KAVA KOOSTAMINE ...... 39 4.1 ALATSKIVI ALEVIKU ÜVK ARENDAMINE ...... 39 4.1.1 Alatskivi aleviku ühisveevärgi ja kanalisatsiooni peamised probleemid ...... 39 4.1.2 Alatskivi aleviku ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise alternatiivid ...... 39 4.1.3 Alatskivi aleviku ühisveevärgi ja kanalisatsiooni edasine areng ...... 40 4.2 KÜLADE VEE- JA KANALISATSIOONISÜSTEEMIDE ARENDAMINE ...... 40 4.2.1 Üldist ...... 40 4.2.2 Hajaasustusega külades majapidamiste reovee puhastamise põhilahendid ..... 41 4.2.3 Hajaasustuses väikeloomapidamisega seotud reovee puhastamise põhimõtted 42 4.3 TULETÕRJE VEEVARUSTUSE ARENDAMINE ...... 42 4.4 ARENDAMISE KAVA KOOSSEISUS SISALDUVATE PROJEKTIDE JA MEETMEKAVA MAKSUMUSTE HINDAMINE ...... 43 4.5 INVESTEERINGUTE KAVANDAMINE ...... 43 4.6 FINANTSANALÜÜS...... 46 4.6.1.1 Finantsprognoosi koostamise põhieeldused ...... 46 4.7 INVESTEERINGUTE ALLIKAD ...... 47 4.8 FINANTSANALÜÜSI KOKKUVÕTE ...... 47 4.8.1.1 Prognoositav teenuste hind ...... 51 LISA 1 VEE- JA KANALISATSIOONIRAJATISTE SKEEMID ...... 53

3 Alatskivi valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2017-2028

SISSEJUHATUS

Alatskivi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava (ÜVK) koostamise eesmärgiks on anda raamistik ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arengu planeerimisele ja elluviimisele, et parandada elanikkonnale ja teistele tarbijatele pakutava teenuse kvaliteeti. Väga tähtis on seejuures investeeringute efektiivsuse ja otstarbekuse hindamine. Üheks olulisemaks arenguteguriks on elanikkonna tarbimisvõime, mis määrab sisuliselt osutatava teenuse ulatuse, kvaliteedi ja ülesande: kui suurele osale elanikkonnast võime planeerida lähitulevikus vee- ja kanalisatsiooniteenuse kvaliteetse osutamise. Alatskivi valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava (edaspidi ÜVK) korrigerimisel on lähtutud Eesti Keskkonnastrateegiast aastani 2030, ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadusest (RT I 1999, 25, 363), Ida-Eesti vesikonna veemajanduskavast, Tartumaa maakonnaplaneeringust, Alatskivi valla arengukavast aastateks 2015-2020, Alatskivi valla üldplaneeringust jpt. Lisaks eespool nimetatud arengudokumentidele ning seadusaktidele juhindutakse antud kava koostamisel muuhulgas ka sotsiaalministri 02.01.2003 määrusest nr 1 „Joogivee tootmiseks kasutatava või kasutada kavatsetava pinna- ja põhjavee kvaliteedi- ja kontrollinõuded“. Vastavalt Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seadusele tuleb ÜVK arendamise kava koostada 12 aastaks ning see tuleb üle vaadata vähemalt kord nelja aasta järel ja vajaduse korral korrigeerida. Käesolevat ÜVK arendamise kava täiendatakse edaspidi jätkuvalt kooskõlas muutustega seadusandluses ning valla majandustegevuses ja sotsiaalsfääris. Käesolev arendamise kavas sisalduvad investeeringud on jaotatud kahte perioodi: • Lühiajalised investeeringud 2017-2020; • Pikaajalised investeeringud 2021-2028. Projektide jaotamine lühi- ja pikaajalisse perioodi teostati vastavalt nende prioriteetsusele, lähtudes keskkonnariskist, võimalikest finantseerimisallikatest, hõlmatavate objektide seisundist, kasust piirkonna elanikele ja loodulikule seisundile. Võimalikud peamised finantseerimisallikad on SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse Keskkonnaprogramm, Ühtekuuluvusfond, Alatskivi Vallavalitsuse ning AS Emajõe Veevärk vahendid. Käesolevas ÜVK-s käsitletakse valdavalt Alatskivi aleviku ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamist ja hajaasutuses veeprobleemide lahendamise võimalusi. Valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava (vastu võetud 29.03.2012 volikogu määrusega nr 3) korrigeerimisel on lähtutud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse nõuetest ja arvestades Euroopa Komisjoni (EK) rahastusotsuse alusel 31.03.2005 kuni 31.12.2010 ellu viidud Emajõe-Võhandu valgala ühtekuuluvusfondi veemajandusprojekti nr 2004/EE/16/C/PE/007 tingimusi. Käesolevale arengukavale eelnevad 1997. aastal AS Kobras poolt koostatud “Alatskivi asula veevarustus- ja kanalisatsiooni rekonstrueerimise eelprojekt, Alatskivi Vallavolikogu 29.03.2012 määrusega nr 3 kinnitatud “Alatskivi valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2012-2024” ning 2006. aastal OÜ Keskkonnaprojekt, OÜ Veeprojekt, AS Eesti Veevärk Konsultatsioon poolt koostatud “Emajõe ja Võhandu valgala veeprojekti Alatskivi eskiisprojekt”. Veevarustuse skeemi koostamisel on peamisteks valikukriteeriumideks veekvaliteet tarbija juures, mis peab vastama nõuetele ning tuletõrjeveevarustuse küsimus, mis määravad suures osas võimaliku veevarustussüsteemi konfiguratsiooni. Euroopa Liidu veepoliitikal põhinevate muudatustega Eesti veeseaduses on sätestatud, et Eestis korraldatakse veealast tegevust mitte maakonna ja omavalitsuse tasandil, vaid loodusliku maa-ala piiridest lähtuvalt vesikonniti.

4 Alatskivi valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2017-2028

Käesoleva arendamise kava koostamisel on arvestatud Alatskivi Vallavalitsuse ja AS Emajõe Veevärgi seisukohti ühisveevärgi ja –kanalisatsioonisüsteemide väljaarendamisel. Käesolev Alatskivi valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2017-2028 koostati vastavalt OÜ Keskkonnaprojekt ja AS-i Emajõe Veevärk vahel sõlmitud lepingule nr 1552.01. Kontaktisik: Reimo Alas; tel.: 7 305 068; e-post: reimo.alas@keskkonnaprojekt.

5 Alatskivi valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2017-2028

1 OLEMASOLEV OLUKORD

1.1 ARENDAMISE KAVA KOOSTAMISEKS VAJALIKUD LÄHTEANDMED

1.1.1 Veemajanduskava

Vesikond või alamvesikond kujutab endast maa-ala, millelt jõgi või jõed, koos lisajõgede ning järvedega, saavad oma vee ning suubuvad läbi ühise jõesuudme merre. Vesikonnad ja alamvesikonnad on veemajandamise üksused, mis ei järgi maakondade ning valdade administratiivseid piire. Alatskivi vald asub Ida-Eesti vesikonna Peipsi alamvesikonnas. Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava koostamist korraldas Keskkonnaministeerium ning seda rahastati KIK-i 2013. aasta keskkonnaprogrammi veemajanduse programmi eelarvest (projekti nimetus „Veemajanduskavade, meetmeprogrammide ja üleujutusriski maandamiskavade koostamine“) ning see on kinnitatud Vabariigi Valitsuse 07.01.2016. a protokollilise otsusega. Ida-Eesti veemajanduskava on koostatud vee kaitse ja kasutamise abinõude planeerimiseks Ida-Eesti vesikonnas ja see hõlmab kõiki maismaal olevaid veekogusid ning rannikuvett. Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava (edaspidi VMK) on valminud aastal 2016. Alatskivi valla põhjavee kaitsmisel võiks arvestada järgmisi VMK-s välja toodud asjaolusid: Alatskivi vallas levivad Kesk-Devoni ja Kesk-Alam-Devoni põhjaveekogumid võivad olla ohustatud põllumajanduse ja punktreostusallikate poolt. Tähelepanu tuleb pöörata tihedamalt asustatud aladele, vältimaks konkreetsete veehaarete reostumise riske. Alatskivi valla heitvee väljalasud on määratud vee erikasutuslubadega. Pinnavee seisundist rääkides hinnatakse VMK-s Peipsi järve seisundit halvaks ja järve seisundit kesiseks. VMK rõhutab, et hoolimata majanduskasvust peaks suudetama ära hoida jõgede seisundi halvenemine. Seejuures olulisimaks loetakse suurte jõgede, mis on olulised puhke- ja suplusveekogud, sh Emajõgi, vee kvaliteedi säilitamist. Teiseks eesmärgiks on looduslike jõgede hea keemilise ja ökoloogilise seisundi taastamine, saavutades aastaks 2015 hea seisundi kõikjal, kus see võimalik. VMK käsitleb vajadust tagada kogu elanikkonnale tervisele ohutu joogivesi, mis ei tohi sisaldada haigustekitajaid ega ülenormatiivselt keemilisi toksilisi aineid. Joogiveekvaliteedi nõuetele peab vastama ühisveevärgi vesi, mida kasutavad enam kui 50 inimest. Alatskivi vallas on ühisveevärgisüsteemis Alatskivi alevik. Eesmärgiks on tagada kõigile tiheasustusalade elanikele võimalus ühisveevärgiga liitumiseks. Alatskivi valla ühisveevärgi vesi vastab nii tervisenõuetele kui ka joogivee kvaliteedinõuetele. Eesti põhjaveekogumid on nimetatud keskkonnaministri 29. detsembri 2009. a määruses nr 75 „Põhjaveekogumite moodustamise kord ja nende põhjaveekogumite nimestik, mille seisundiklass tuleb määrata, põhjaveekogumite seisundiklassid, põhjaveekogumite seisundiklassidele vastavad keemiliste näitajate väärtused ja koguseliste näitajate tingimused, põhjavee kvaliteedi piirväärtused, põhjavee saasteainesisalduse läviväärtused ning põhjaveekogumi seisundiklassi määramise kord1“. VMK kohaselt on Eestis inimmõju poolt põhjustatud olulisteks veemajandusprobleemideks: • reovee ja sademevee kogumine ja puhastamine (veeheide); • reoainete veekeskkonda sattumine prügilatest ja muudelt ohtlike ainetega reostunud aladelt; • põllumajanduslik haju- ja punktkoormus; • õnnetusjuhtumid merel; • veekogude füüsilised muutmised (kuivendus, paisud, veekogudest pinnase kaevandamine, laevateede süvendamine);

6 Alatskivi valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2017-2028

• olme- ja tööstusveevõtt; maavarade kaevandamisega kaasnev veeheide, kuivendus, olemasolevate veekogude kadumine ja uute teke.

1.1.2 Omavalitsuse arengukava

Alatskivi valla arengukava 2015-2020 on võetud vastu Alatskivi Vallavolikogu 24.11.2011 määrusega nr 18 (viimati muudetud 12.10.2016). Tegemist on Alatskivi valla tulevikku kujundava strateegilise dokumendiga, mis põhineb valla hetkeolukorra analüüsil ning trendidel. Alatskivi valla arengukava 2005-2010+ rõhutas Alatskivi alevikus tervikuna kaasaegse ja keskkonnanõuetele vastava vee- ja kanalisatsioonisüsteemi rajamise vajadust. Alatskivi valla arenguks kavandatud tegevused aastateks 2008-2013 nägid ette Alatskivi aleviku vee- ja kanalisatsioonisüsteemi rekonstrueerimist mahus ca 9,5 miljonit krooni (607 161 EUR). ”Alatskivi valla arengukava 2020” on kavandatud Alatskivi aleviku vee- ja kanalisatsioonisüsteemi rekonstrueerimine ja laiendamine ja alevikku ümbritsevate külade ühendamine vee- ja kanalisatsioonisüsteemi.

1.1.3 Tartu maakonna arengustrateegia 2014-2020

Tartu maakonna arengustrateegia 2014-2020 märgib, et üldiselt on elukeskkond maakonnas tuntavalt paranenud (vesi, kanalisatsioon jms). Soovitud arengutase aastal 2020: Vesi on kvaliteetne ning veekasutus keskkonnasäästlik. Kõik ühisveevärgi süsteemid varustavad elanikke puhta kvaliteedinõuetele vastava veega. Suuremates asulates on rajatud/renoveeritud ühisveevärk ja –kanalisatsioon. Ühiskanalisatsioonisüsteemid on välja ehitatud vastavalt EL ees võetud kohustustele. Tegevused soovitud arengutasemele jõudmiseks: • ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga liitumise võimaluse tagamine tiheasustusaadel (sh Ülenurme, Haaslava, Luunja ja Nõo valla suvilarajoonides); • heitveepuhastusjaamade, vee- ja kanalisatsioonitrasside ehitus ja renoveerimine asulates; • keskkonnasõbralike lokaalsete vee- ja reoveesüsteemide arendamine hajaasustuse aladel.

1.1.4 Planeeringud, ehitusprojektid

1.1.4.1 Tartumaa maakonnaplaneering

Tartumaa maakonnaplaneering on kehtestatud Tartu maavanema 23.04.1999. a korraldusega nr 1537. Vabariigi Valitsuse 18.07.2013 korraldusega nr 337 on algatatud kõigis maakondades uued maakonnaplaneeringud. Uus maakonnaplaneeringu valmimisaeg on 2015. aasta lõpp, mistõttu on käesolevas töös kasutatud 1999. aastal kinnitatud maakonnaplaneeringut. Maakonnaplaneeringu veemajanduse osa eesmärgiks on inimtegevuseks vajalikus koguses kvaliteetse põhjavee säilitamine ilma selle varusid oluliselt kahjustamata. Maakonnaplaneering toob esile, et kõige rohkem on inimtegevusest mõjutatu kvaternaari veekiht ning seetõttu on maakonna enamuse salvkaevude ja mõnede mistõttu ligikaudu 30-35

7 Alatskivi valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2017-2028

% võetud põhjaveest ei jõudnud tarbijani. Edasine tegevus oli planeeritud kavandada nii, et pikemaks ajaks oleks tagatud inimeste eluks ja majandustegevuseks vajalikul hulgal kvaliteetne vesi. Maakonnaplaneering sätestab kasutamistingimused omavalitsustele, kes peavad korraldama veevarustust vastavalt väljatöötatud kavadele, mis näevad ette meetmeid: • põhjaveevarude säästlikuks kasutamiseks: • vee kvaliteedi parandamiseks, sh kasutamiskõlbmatute puurkaevude likvideerimine, veetorustike uuendamine ja ehitamine, veepuhastussõlmede rajamine; • vee kaitseks, sh põhjavett ohustava jääkreostuse likvideerimine, amortiseerunud kanalisatsioonitorustike uuendamine ja uute ehitamine.

Aastaks 2015 tuli vähendada veevarustussüsteemide lekkeid 50 % võrra võrreldes 1997. aastaga. Arengukavade koostamisel näha ette vahendeid veetorustike uuendamiseks ja ehitamiseks.

1.1.4.2 Alatskivi valla üldplaneering

Alatskivi valla üldplaneering on kehtestatud Alatskivi Vallavolikogu 20.detsembri 2007 määrusega nr 19 „Alatskivi valla üldplaneeringu kehtestamine” ja muudetud 29. aprilli 2010 määrusega nr 20 „Kehtestatud üldplaneeringu ülevaatamine“ www.alatskivi.ee. Üldplaneeringu kohaselt on valla ülesandeks vallaelanike varustamine puhta veega. Toimivad puhastusseadmed on eelduseks elamuehituse ja ettevõtluse arendamisele, seepärast peab heitvete kanaliseerimise põhieesmärgiks olema võimalikult süsteemsete kanalisatsioonivõrkude rajamine. Üldplaneeringu alusel on vesivarustuse ja kanalisatsiooni üldiseks eesmärgiks kohaliku infrastruktuuri kitsaskohtade kõrvaldamine ning Alatskivi valla üldise tasakaalustatud ja säästva arengu toetamine. Ühisveevarustuse vesi peab vastama Sotsiaalministri 2. jaanuari 2003. a määrusele nr 1 „Joogivee tootmiseks kasutatava või kasutada kavatsetava pinna- ja põhjavee kvaliteedi- ja kontrollinõuded“.

1.1.5 Põhjaveevarude uuringud

Põhjaveevaru on vee kogus, mida lubatakse veehaarete abil kasutusele võtta nii, et oleks tagatud põhjavee hea seisundi säilimine. Veeseaduse alusel hinnatakse piirkonnas põhjaveevaru juhul, kui veehaarde tootlikkus on suurem kui 500 kuupmeetrit ööpäevas. Tartu maakonna põhjaveevarud on kinnitatud Elva ja Tartu linna piirkonnas. Alatskivi vallal ei ole eraldi kinnitatud põhjaveevaru.

1.1.6 Tehnovõrkude joonised

Käesoleva arengukava koostamisel kasutati tehnovõrkude asukohtade määramisel tabelis 1 loetletud projektide jooniseid.

8 Alatskivi valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2017-2028

Tabel 1. Alatskivi tehnovõrkude joonised Koostamise Jrk Projekti nimi Koostaja Töö nr aasta 1 Alatskivi aleviku vee- ja GeoWeb OÜ TM10003 2010 kanalisatsioonirajatiste teostusmõõdistus 2 Alatskivi aleviku reoveepuhasti Arco Ehitus OÜ 0915 2010 teostusmõõdistus

3 Alatskivi asula veetöötlusjaama AS K&H 1834VK09 2010 teostusmõõdistus

1.1.7 Reoveekogumisalad

Vastavalt Veeseaduse § 2 on reoveekogumisala ala, kus on piisavalt elanikke või majandustegevust reovee ühiskanalisatsiooni kaudu reoveepuhastisse kogumiseks või heitvee suublasse juhtimiseks. Üle 2000 ie reoveekogumisala puhul peab kohalik omavalitsus põhjavee kaitseks tagama reoveekogumisalal kanalisatsiooni olemasolu reovee suunamiseks reoveepuhastisse. VV 19.03.2009 määruse nr 57 “Reoveekogumisalade määramise kriteeriumid1”sätestab: 1) Kaitstud või suhteliselt kaitstud põhjaveega piirkondades tuleb reoveekogumisala moodustada, kui 1 ha kohta tekib orgaanilist reostuskoormust rohkem kui 20 inimekvivalenti (edaspidi ie), 2) Keskmiselt kaitstud põhjaveega piirkondades tuleb reoveekogumisala moodustada, kui 1 ha kohta tekib orgaanilist reostuskoormust rohkem kui 15 ie, 3) Nõrgalt kaitstud ja kaitsmata põhjaveega piirkondades tuleb reoveekogumisala moodustada, kui 1 ha kohta tekib orgaanilist reostuskoormust rohkem kui 10 ie.

Reoveekogumisalade määramisel tuleb arvestada sotsiaalmajandusliku kriteeriumiga, s.o tuleb arvestada leibkonna võimalusi kulutuste tegemiseks, mis ei või ületada 4% ühe leibkonnaliikme aasta keskmisest netosissetulekust. Keskkonnaameti kirjaliku ettepaneku alusel võib põhja- ja pinnavee kaitseks reoveekogumisala moodustada VV 19.03.2009 määruse nr 57 “Reoveekogumisalade määramise kriteeriumid1 §-s 2 sätestatud reostuskoormusest väiksemate reostuskoormuste korral, kui see on keskkonnakaitse seisukohast ja sotsiaalmajanduslikult põhjendatud. Reoveekogumisalad kinnitatakse keskkonnaministri käskkirjaga. Alatskivi valla kohta on käesoleva ÜVK arendamise kava koostamise ajal kinnitatud 3 reoveekogumisala (vt allolevat tabelit) ning need kõik kuuluvad alla 2000 ie reoveekogumisalade hulka. Käesolevas dokumendis kajastatakse Alatskivi reoveekogumisalal olevat reoveekogumisala, teised kaks puutuvad ainult küla servapidi ja reoveekogumisaladega kokku.

9 Alatskivi valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2017-2028

Tabel 2. Alatskivi valda puudutavad reoveekogumisalad Kogumisala Reostuskoormus (ie) Registrikood Asukoht nimetus RKA0780581 Kolkja Tartumaa, Peipsiääre 334 vald, alevik; Tartumaa, Alatskivi vald, küla; Tartumaa, Peipsiääre vald, Kolkja alevik; ... RKA0780450 Kallaste Tartumaa, Kallaste 765 linn; Tartumaa, Alatskivi vald, küla; Tartumaa, Alatskivi vald, Pärsikivi küla RKA0780456 Alatskivi Tartumaa, Alatskivi 350 vald, Alatskivi alevik Allikas: Keskkonnaregister, 2016

1.1.8 Vee-erikasutusluba

Vastavalt veeseaduse § 8 peab vee erikasutusluba olema muuhulgas ka siis, kui võetakse põhjavett rohkem kui 5 m3/ ööpäevas ning veekogu paisutamiseks, hüdroenergia kasutamiseks, süvendamiseks, veekogu põhja pinnase paigaldamiseks, kemikaalide kasutamise pinnaveekogu korrashoiuks või veekogusse tahkete ainete uputamiseks. Keskkonnaamet on väljastanud 16.11.2015 Alatskivi Vallavalitsusele vee erikasutusloa nr L.VV/326756, kehtivuse algusega 16.11.2015 ja tähtajatult Alatskivi jõe tõkestamiseks Alatskivi paisul (PAIS0108630). Vee erikasutusluba tuleb vormistada vastavalt keskkonnaministri määrusele nr 18“Vee erikasutusloa ja ajutise vee erikasutusloa andmise, muutmise ja kehtetuks tunnistamise kord, loa taotlemiseks vajalike materjalide loetelu ja loa vormid”, jõustunud 1.06.2002. a (RTL 2002,48,664). Vabariigi Valitsuse 29.11.2012 määrusega nr 99 „Reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad nõuded, heit- ja sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning nende nõuete täitmise kontrollimise meetmed“ määratakse kindlaks, reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise nõuded, reostusnäitajate piirmäärad ning nõuete täitmise kontrollimise meetmed. Vee erikasutuse tasumäärad veevõtul veekogust ja põhjaveekihist on määratud Vabariigi Valitsuse määrusega nr 171, 12.11.2009. a „Vee erikasutusõiguse tasumäärad veevõtu eest veekogust või põhjaveekihist“. Vastavalt määrusele on 2015. aastal vee erikasutusõiguse tasumäär veevõtu eest devoni põhjaveekihist ordoviitsiumi-kambriumi põhjaveekihini 84,68 eurot/1000 m3. Keskkonnatasude seadusega (vastu võetud 07.12.2005. a) on määratud saastetasu määrad saasteainete viimisel veekogudesse, põhjavette ja pinnasesse ning tasu arvutamise ja maksmise kord. Alatskivi vallas Alatskivi alevikus on vee-ettevõtjaks AS Emajõe Veevärk. Keskkonnaameti poolt on AS Emajõe Veevärgile välja antud vee erikasutusluba nr L.VV/322844, TM1846 (vt allolev tabel). Vee erikasutusluba on antud Tartumaal, Alatskivi alevikus põhjavee võtmiseks üle 5 m3 ööpäevas ja heitvee juhtimiseks.

10 Alatskivi valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2017-2028

Tabel 3. AS Emajõe Veevärk vee erikasutusloa andmed

Loa valdaja ettevõte AS Emajõe Veevärk Vee erikasutuse piirkond Tartumaa, Alatskivi vald, Alatskivi alevik Vee erikasutusloa väljastaja asutuse nimetus Keskkonnaamet

Vee erikasutusluba nr, vee erikasutaja kood L.VV/322844, TM1846

Väljaandmise kuupäev 18.02.2013 Kehtivuse algus ja lõpp kuupäev 18.04.2013- 31.03.2018

VEEVÕTT Veehaarde nimetus, Põhjaveekihi nimetus Lubatud kogus m3/d puurkaevude arv, riiklik kood Alatskivi Kool PK1 Kesk-Alam-Devoni kuni 192 põhjaveekogum Päästeameti PK 2 Kesk-Devoni põhjaveekogum kuni 100

HEITVEE ÄRAJUHTIMINE Reoveepuhasti nimetus, Saasteaine nimetus Suurim lubatud suubla nimetus, väljalaskme sisaldus (mg/l) kood, suubla kood Alatskivi reoveepuhasti; suubla BHT7 25 Alatskivi jõgi (kood Heljum 35 VEE1052100); väljalaskme kood HVL0780010 KHT 125

Püld 2

Nüld 60

1.1.9 Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise kava

Seni kehtinud “Alatskivi valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2012-2024” võeti vastu Alatskivi Vallavolikogu 29.03.2012 määrusega nr 3.

1.2 KESKKONNA JA SOTSIAALMAJANDUSLIKUD NÄITAJAD

1.2.1 Keskkond

1.2.1.1 Lühiülevaade

Alatskivi vald paikneb Ida-Eestis, Tartu maakonna kirdeosas ning piirneb idast Peipsi järvega, kirdest Kallaste linnaga, lõunast Peipsiääre vallaga, edelast Vara vallaga ja loodest Jõgeva

11 Alatskivi valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2017-2028

maakonna Pala vallaga. Alatskivi valla pindala on 128,38 km². Valla keskuseks on Alatskivi alevik, valla territooriumile jäävad veel ka 31 küla (vt joonis 1).

Peipsi järv

Joonis 1. Alatskivi valla haldusjaotus. Tärniga tähistatud Alatskivi alevik (Alatskivi valla ÜP KSH aruanne, 2007)

Alatskivi valla elanike arv oli 01.01.2016 seisuga 1332 (Rahvastikuregistri andmed)

1.2.1.2 Pinnakate ja selle ehitus

Maastikuliselt jääb Alatskivi valla territoorium Ugandi lavamaa Peipsi madaliku kokkupuutealale. Mõlemad maastikurajoonid on oma üldilmelt tasased, kuid Ugandi lavamaa maastikku liigestavad ja ilmestavad Alatskivi-Pala ja ürgorud, mitmed oosid ning mõhnad. Geoloogilises läbilõikes moodustavad aluspõhja ülemise osa Kesk-Devoni punakaspruunid liivakivid, mis paljanduvad Peipsi kaldal. Pinnakattes on valdavad mitmestgused jäätekkelised moreenid ja liivad. Kuna valla territooriumist moodustavad 4,5% sood, siis on ka soosetete osakaal märkimisväärne. Suuremad soomassiivid on Virtsu soo (raba) - 20 ha, Valgesoo - 30 ha, Ninasoo - 100 ha ning madalsoo - 430 ha. Maavaradest leidub valla territooriumil turvast, liiva, kruusa. Leitud on ka järvemuda ning mineraalvett. Turbavaruna on riiklike maavarade registrisse kantud Alasoo kohaliku tähtsusega maardla (kütteks sobiv hästi lagunenud turvas; 1329 tuh. t.).Nii liiva kui ka kruusamaardla on kohaliku tähtsusega. Maavarana võib käsitleda ja Lahepera järves leiduvat

12 Alatskivi valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2017-2028

heade raviomadustega järvemuda, mille varudeks on hinnatud ca 6 milj. m3. Alatskivi valla territooriumil, endise Kasumetsa farmi puurkaevus on avastatud ka mineraalvett.

1.2.1.3 Looduskaitse

Valla territooriumil on 5 kaitseala: • Alatskivi maastikukaitseala KL01000456 (Alatskivi mõisapark, Kõdesi sihtkaitsevöönd piirangukaitsevöönd, järv ja kaasik, Mustjärv) • metsapark KL01200259 (Kokora park ja seedermänni puistu) • Alatskivi Padakõrve looduskaitseala KL01000252 • Lahepera hoiuala KL0200023 • Loode-Peipsi hoiuala KL02000164

Kaitsealad on loodud valdavalt maastiku, elupaigatüüpide ja liigikaitseks. Kaitsealad on ühtlasi Natura 2000 alad. Kõik tegevused loetletud aladel tuleb kooskõlastada Keskkonnaametiga. Alatskivi maastikukaitseala (Keskkonnaregistri kood KLO1000456) on 383,3 ha suurune ja asub Tartu maakonna kirdeosas Alatskivi vallas Alatskivi alevikus, Kuningvere, Kõdesi, Peatskivi, Orgemäe, , Sudemäe ja Virtsu külades (joon 1). Kaitseala on kergesti juurdepääsetav mööda Alatskivi – Pala maanteed (mustkattega kõrvalmaantee nr 22237) ja kaitseala läänepiiriks olevat Alatskivi – Välgi – Pataste maanteed (kõrvalmaantee nr 14230) ning kaitseala idapiiriks olevat Tartu – Kallaste – Omedu maanteed (asfaltkattega tugimaantee nr 43).

Joonis 2. Alatskivi maastikukaitseala paiknemine. Aluskaart: Maa-amet 2014.

Maastikuliselt asub kaitseala Kagu-Eesti lavamaal keskdevoni platool Aruküla lademe liivakivide avamusalal. Piirkonda läbib Pala – Alatskivi ürgorg, mis on lavamaa kirdeosa ainuke

13 Alatskivi valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2017-2028

suurem org. Pala – Alatskivi ürgoru laius kaitsealal on ca 500-600 m Peatskivi küla piirkonnas ning ca 800 m Tartu – Kallaste – Omedu tugimaantee ääres (kaitseala idapiiril). Ürgorus voolab enamasti looduslikus sängis Alatskivi jõgi. Ürgorus asuvad mitmesugused pinnavormid (joon 2), mis muudavad ürgoru ebatüüpiliseks ning on seetõttu üheks kaitse alla võtmise põhjuseks. Vahelduvas maastikus on esindatud ka väga erinevad kooslused ning elupaigatüübid – jõgi, looduslikud ja paisjärved, allikad, pool-looduslikud rohumaad, looduslikud ja parkmetsad ning hooldatud pargimaastikud. See kõik pakub võimalusi ka väga eripalgelisele elustikule. Keelatud tegevus Vastavalt kaitse-eeskirjale on kogu kaitsealal kaitseala valitseja nõusolekuta keelatud muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet, koostada maakorralduskava ja teostada maakorraldustoiminguid, väljastada metsamajandamiskava (ei ole looduskaitseseaduse muutmise tõttu enam asjakohane, kuid on märgitud Alatskivi maastikukaitseala kaitse- eeskirjas), kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut, anda projekteerimistingimusi, ehitusluba või nõusolekut väikeehitise, sealhulgas lautri või paadisilla ehitamiseks. Sihtkeeluvööndis on keelatud majandustegevus, loodusvarade kasutamine ja uute ehitiste püstitamine, välja arvatud rajatiste rajamine kaitseala tarbeks. Piiranguvööndis on keelatud uuendusraie, välja arvatud turberaie, kusjuures tuleb säilitada koosluse liikide ja vanuse mitmekesisus, puidu kokku- ja väljavedu külmumata pinnasel, energiapuistute rajamine, maavara kaevandamine, välja arvatud „Maapõueseaduse“ § 59 lõikes 2 sätestatud juhul kaitseala valitsejaga kooskõlastatud kohtades, biotsiidi ja taimekaitsevahendi kasutamine looduslikul rohumaal ja metsamaal ning veekogule lähemal kui 50 m, uue maaparandussüsteemi rajamine ning uue ehitise, kaasa arvatud ajutise ehitise püstitamine, välja arvatud kaitseala tarbeks vajalike ehitiste püstitamine ning tee, tehnovõrgu rajatise või tootmisotstarbeta ehitise püstitamine kaitsealal paikneva kinnistu tarbeks veekogust kaugemal kui 100 m. Vajalik tegevus Kaitseala poollooduslike koosluste ja looduslike rohumaade esinemisaladel on nende ilme ja liigikoosseisu tagamiseks vajalik rohu niitmine. Pargi ilme ja liigikoosseisu säilimise tagamiseks on pargis vajalikud niitmine ning puu- ja põõsarinde kujundamine.

1.2.1.4 Hüdrogeoloogia

Peipsi alamvesikonna territooriumile jäävad põhjaveekogumid on kõik heas kvalitatiivses ja kvantitatiivses seisundis (Ida-Eesti veemajanduskava 2016). Vastavalt Eesti Geoloogiakeskuse poolt koostatud (2001) Eesti põhjavee kaitstuse kaardile (M 1:400000) jäävad Alatskivi valla maad nõrgalt kaitstud (kõrge reostusohtlikkus) kuni suhteliselt kaitstud (madal reostusohtlikkus) põhjaveega aladele (joonis 3).

14 Alatskivi valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2017-2028

Joonis 3. Väljavõte põhjavee kaitstuse kaardilt (Eesti Geoloogiakeskus, 2001)

Põhjavett käsitletakse veemajanduskavas põhjaveekogumitena. Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava andmetel levib Alatskivi valla piirkonnas kolme põhjaveekihi põhjavesi (joonis 4): • Kesk-Devoni põhjaveekogum (11) • Kesk-Alam-Devoni põhjaveekogum (10 • Siluri-Ordoviitsiumi põhjaveekogum Devoni kihtide all (8.2) Tuginedes Ida-Eesti veemajanduskavale on Siluri-Ordoviitsiumi põhjaveekogum Devoni kihtide all inimmõjude eest piisavalt kaitstud. Nende seisundi halvenemist pole ette näha. Ülejäänud põhjaveekogumite hea seisundi säilimine sõltub nende avamusala majandusarengust ja sellega koos rakendatavatest veekaitsemeetmetest. Maapinnalähedased põhjaveekihid on reostumise riski all tihedalt asustatud aladel ja intensiivse põllumajandustootmise aladel. Põhjavee kasutamistingimuste määramisel üld- ja detailplaneeringutes tuleb arvestada: • piirkonna põhjavee varudega; • olemasolevate veehaarete võimsustega, st. mitte rajada uusi puurkaeve kui on olemas kvaliteetse põhjaveega puurkaevud; • põhjavee kaitstusega; aladele, kus põhjavesi on nõrgalt kaitstud või kaitsmata pindmise reostuse eest, mitte kavandada ja rajada põhjavett ohustavaid objekte ega suurendada ala reostuskoormust, vaid rakendada meetmeid olemasoleva reostuskoormuse vähendamiseks; • majandustegevuse kavandamisel pidada kinni Veeseadusega kehtestatud (50 m) või Keskkonnaministri poolt kinnitatud puurkaevude sanitaarkaitsealadest; • korraldada veevarustust vastavalt väljatöötatud kavadele, lähtudes järgnevatest põhimõtetest:

o põhjaveevarude säästlik kasutamine;

15 Alatskivi valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2017-2028

o vee kvaliteedi parandamiseks, sh. kasutamiskõlbmatute puurkaevude likvideerimine, veetorustike uuendamine ja ehitamine, veepuhastussõlmede rajamine;

o vee kaitseks, sh. põhjavett ohustava jääkreostuse likvideerimine.

Joonis 4. Peipsi alamvesikonna põhjaveekogumid

Alatskivi vallas veevarustuses kasutatavate veekogumeid on kirjeldatud allolevas tabelis.

16 Alatskivi valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2017-2028

Tabel 4. Alatskivi valla veekogumid (Eesti Vabariigi Keskkonnaministeerium, Info- ja Tehnokeskus, 2004) Põhjaveekogum Vettandvad Lühiteave näitajatest ja suurematest pinnased mõjuritest Kesk-Devoni Liivakivid ja Vee kõrgenenud Fe, Mn, NH4 sisaldus, põhjaveekogum aleuroliidid, k=1- põhjuseks looduslikanaeroobne keskkond. 3 m/d Paksu pinnakattega aladel on põhjavesi reostuse eest kaitstud. Kvalitatiivset seisundit võib mõjutada põllumajandustootmine, kvantitatiivset seisundit praegune veevõtt ei mõjuta ja oluliselt suuremat veevõttu veekogumist ei kavandata. Kesk-Alam-Devoni Liivakivid ja Vee kõrgenenud Fe, PHT ja NH4 sisaldus. Kohati põhjaveekogum aleuoriidid., k=2- on ülemääraselt ka Mn ja F. Põhjavesi on 5 m/d reostuse eest enamasti kaitstud. Kvalitatiivset seisundit mõjutavaid olulisi mõjureid pole, kvantitatiivset seisundit praegune veevõtt ei mõjuta ja oluliselt suuremat veevõttu ei planeerita Siluri- Lubjakivid ja Vee kõrgenenud Fe ja Nh4 sisaldus, põhjuseks Ordoviitsiumi dolomiidid, k= 1- on looduslik anaeroobne keskkond. F sisaldus põhjaveekogum 10 m/d on looduslikult suur Tartu piirkonnas. Vesi on Devoni kihtide all surveline ja reostuse eest kaitstud. Ida-Eesti Kvalitatiivset seisundit mõjutavaid olulisi vesikonnas mõjureid pole, kvantitatiivset seisundit praegune veevõtt ei mõjuta

Joonis 5. Väljavõte Alatskivi valla piirkonna kohta Keskkonnaministeeriumi joonisest “Tartu Maakonna puurkaevud“

Vastavalt Veeseadusele on veevõtuks vajalik kõigil veehaaretel kinnitatud põhjaveevaru olemasolu, kui veevõtt ületab 500 m3/d. Alatskivi vallas ei ole põhjaveevarusid kinnitatud. Alatskivi valla territooriumil võetakse vastavalt Keskkonnaregistrile vett kokku 52st puurkaevust. Sellele arvule võib lisanduda veel kaeve, mis on rajatud ilma vastava

17 Alatskivi valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2017-2028

dokumentatsioonita. Käesolevas dokumendi käsitletakse täpsemalt ühisveevärgi allikaks olevaid puurkaevusid. Alatskivi ühisveevärgi veeallikateks olevatest saadav põhjavesi sisaldab suhteliselt palju üldrauda. Pärast Emajõe ja Võhandu jõe valgala veemajandusprojekti Emajõe alamprojekti raames rajatud veetöötlusjaama tööle rakendamist on joogivee kvaliteet oluliselt paranenud. Ühisveevärki suunatav joogivesi ei sisalda haigust tekitavaid mikroobe ega tervisele ohtlikke keemilisi ühendeid. Tarbija kraanist võetud analüüside tulemusel vastab ühisveevärgi vesi (peale veetöötlust) Sotsiaalministri 1.07.2001 määrusele nr 82 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid“. Alatskivi aleviku ühiveevärgi joogivesi on tarvitamiseks kõlbulik ja tervisele ohutu. Allolevas tabelis on toodud viimaste veeanalüüside tulemused mikrobioloogiliste kvaliteedinäitajate ning joogivee indikaatorite kohta.

Tabel 5. Alatskivi aleviku joogivee analüüsitulemused 08.09.2016

Näitaja Piirsisaldus Ühik Alatskivi veevärgivesi Escherichia coli 0 PMÜ/100 ml 0 Ammoonium 0,5 mg/l <0,05 Elektri-juhtivus 2500 µS cm-1 20 °C juures 465 Raud 200 μg/l <20 pH ≥6,5 ja ≤9,5 pH ühik 7,6 Hägusus Vastuvõetav NTU <1 Maitse Vastuvõetav - 1 Lõhn Vastuvõetav - 1 Värvus Vastuvõetav - 0 Coli-laadsed bakterid 0 PMÜ /100 ml 0 Allikas: AS Emajõe Veevärk

1.2.1.5 Pinnavesi

Tartumaal on 42 jõge, mille valgala ületab 25 km2, 20 veehoidlat ja paisjärve ning 58 järve. Vooluveekogudest on kõige reostatum Suur-Emajõgi allpool Tartu linna kuni Luunjani ning jõed ja ojad väikeasulate heitvee veekogudesse juhtimise kohast allavoolu. Põhjuseks on Tartu linna reovee osaline puhastamine, mitmete väikepuhastite mittekorrasolek ja ebarahuldav töö. Alatskivi vallas olulise reostusega veekogusid pole, küll on reostustundlik Peipsi järv. Ka asub vallas üks amortiseerunud heitveepuhasti (Kokora), mis tuleks korrastada ja tagada selle töökorras olek. Pinnavee kasutamistingimuste määratlemisel üld- ja detailplaneeringute (nende lähteülesannete) koostamisel tuleks lähtuda järgnevatest põhimõtetest: • planeerida põhjavee asemel pinnavee kasutus seal, kus pole nõutav joogivee kvaliteet (näiteks: transpordivahendite pesemine, ehitusmaterjalide tootmine, haljasalade ja tänavate kastmisvesi, tuletõrjevee võtmiskohad); • otsustada maastiku ilmestamiseks rajatud mõisa-, veski- jt. tiikide vajadus ning kavandada meetmed nende korrashoiuks; • määratleda poldrite tulevik; • mitte planeerida tiheasustusalade laienemist ja tootmisotstarbega maa-alasid veekaitse- vöönditesse ega reostustundlike veekogude äärde;

18 Alatskivi valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2017-2028

• ette näha abinõud pinnaveekogude reostuskoormuse vähendamiseks; • esmajärjekorras rajada uued puhastusseadmed või uuendada olemasolevad puhastid suuremate asulate ning reostustundlikesse eesvooludesse juhitavate reovete puhastamiseks; • uuendada amortiseerunud kanalisatsioonitorustikud; • vältida sõnniku ja virtsa laialivalgumist, selleks rajada uued või rekonstrueerida lekkivad sõnnikuhoidlad; • tehisveekogude rajamine on üldjuhul põhjendatud vaid puhkeotstarbeks.

Valda läbib Keskkonnaregistri andmetel 4 jõge (tabel 4), milledest suurima valgalaga on jõgi. Keskkonnaministri 09.10.2002 määruse nr 58 „Lõheliste ja karpkalalaste elupaikadena kaitstavate veekogude nimekiri ning nende veekogude vee kvaliteedi- ja seirenõuded ning lõheliste ja karpkalalaste riikliku keskkonnaseire jaamad“ kohaselt ei kuulu allpoolnimetatud jõed karpkalalaste elupaikadena kaitstavate veekogude nimekirja. Allolevalt on toodud Alatskivi vallaga seotud veekogude nimekiri (vastavalt Keskkonnaregistri andmetele).

Tabel 6. Alatskivi vallaga seotud vooluveekogud

Pikkus Avalikult Riigi poolt Valgala Registrikood Nimetus Tüüp lisaharudega, kasutatav korrashoitavad (km2) km veekogu ühiseesvoolud VEE1052100 Alatskivi Jõgi 41,8 17,2 jah jah jõgi VEE1054700 Jõgi 75,9 27,1 jah jah jõgi VEE1051200 Kargaja Jõgi 192,8 37,3 jah osaliselt jõgi VEE1062232 Lahe jõgi Jõgi 10,4 jah peakraav VEE1052200 oja Oja 4,4 ei ei VEE1051400 Väänastu Oja 5,9 ei ei oja VEE1052000 Naelavere Peakraav 7,5 jah ei peakraav VEE1052300 peakraav 4,6 ei ei peakraav Allikas: Keskkonnaregister, 2016

Tabel 7. Alatskivi vallaga seotud seisuveekogud Veepeegli Avalikult kasutatav Registrikood Nimetus Märkus pindala (ha) veekogu VEE2059200 Alatskivi 23,4 paisjärv jah paisjärv VEE2058800 Kuningvere järv 24,9 Looduslik järv jah VEE2058700 Mustjärv 23,8 Looduslik järv jah VEE207560 Peipsi järv 149568,5 Looduslik järv jah VEE2059000 Vilajärv 1,7 Looduslik järv jah

19 Alatskivi valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2017-2028

VEE2059010 Pärsikivi 0,9 paisjärv ei paisjärv VEE2065600 Lahepera järv 100,4 Looduslik järv jah VEE2058900 Savastvere järv 1,6 Looduslik järv ei Ei ole registris Kokora paisjärv looduslik ei Ei ole registris Peatskivi tehisjärv ei paisjärv VEE2059100 Kaanjärv 0,9 Looduslik järv jah Allikas: Keskkonnaregister, 2016

Alatskivi valla olulisemaks veekoguks on Peipsi järv. See on ressursiks nii kalamajandusliku ettevõtluse, kui ka turismi- ja puhkemajanduse arendamiseks. Kahjuks on järve ökoloogiline seisund kesine. Väiksemaid järvi on valla territooriumil kümme (neist 8 registris). Neist seitse omavad turismi- ja puhkemajanduslikku väärtust (suplus, harrastuskalapüük, visuaalselt väärtuslik maastikuelement): 1) Lahepera järv – Lahepera hoiuala, Natura 2000 ala, väärtuslik veelinnustiku elupaik ja koelmu, seisund kesine; 2) Alatskivi järv – Lossijärv ja Veskijärv 8,6 ha, Alatskivi maastikukaitseala, Natura 2000 ala; vajab maastikulise väärtuse säilitamiseks setetest puhastamist. 3) Kuningvere järv – Alatskivi maastikukaitseala, Natura 2000 ala, populaarne puhkejärv (kalarikas, sobiv jõevähi elupaigana); 4) Mustjärv – Alatskivi maastikukaitseala, Natura 2000 ala, sobiv jõevähi elupaigana; 5) Savastvere järv – endise veskijärve jäänuk, vajab endise järvepõhja puhastamist ja uuesti ülespaisutamist, mille tulemusel tekiks koos Mustjärve ja Kuningvere järvega puhkepiirkonna järvistu; 6) Kokora paisjärv – Kokora metsapark, peale mudast puhastamist oleks väärtuslik täiendus kaitse alla olevale Kokora mõisapargile ning supluskohaks Kokora elanikele; 7) Peatskivi paisjärv – Alatskivi maastikukaitseala, 0,4 ha, supluskoht, maastikuelamuslik täiendus Kalevipoja sängile.

Alatskivi valla neljast vooluveekogust (Alatskivi jõgi, Kargaja jõgi, Torila oja ja Naelavere peakraav) on teatava puhkemajandusliku väärtusega vaid Alatskivi jõgi, kus leidub sobivaid lõike kala- ja vähikasvatuseks harrastuspüügi eesmärgil. Kõik nimetatud vooluveekogud piirnevad valdavalt metsa- või rohumaaga ning on seega looduslikult põllumajandusliku hajureostusohu eest suhteliselt hästi kaitstud. Turismialast väärtust omavad väga puhta veega ja suure vooluhulgaga Punane allikas Lossijärve kaldal ja Hundiallikas Peatskivi külas Alatskivi jõe kaldaalal.

1.2.1.6 Veehaarde sanitaarkaitseala ja selle projekteerimise vajadus

Veeseaduse kohaselt on veehaarde sanitaarkaitseala joogivee võtmise kohta ümbritsev maa- ja veeala, kus veeomaduste halvenemise vältimiseks ning veehaarderajatiste kaitsmiseks kitsendatakse tegevust ja piiratakse liikumist Veehaarde sanitaarkaitseala ulatus on 50 m puurkaevust, kui vett võetakse põhjaveekihist ühe puurkaevuga. Sanitaarkaitseala ei moodustata, kui vett võetakse põhjaveekihist alla 10 m3 ööpäevas ühe kinnisasja vajaduseks. Sellise veevõtukoha hooldusnõuded põhjavee kaitseks kehtestab keskkonnaminister. Keskkonnaamet võib määrata veehaarde sanitaarkaitseala ulatuseks:

20 Alatskivi valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2017-2028

1) 10 meetrit puurkaevust, kui vett võetakse põhjaveekihist alla 10 kuupmeetri ööpäevas ja kasutatakse kuni 50 inimese vajaduseks; 2) 30 meetrit puurkaevust, kui vett võetakse põhjaveekihist üle 10 kuupmeetri ööpäevas ja põhjaveekiht on hästi kaitstud; 3) 10 meetrit puurkaevust, kui vett võetakse põhjaveekihist alla 50 kuupmeetri ööpäevas ja põhjaveekiht on hästi kaitstud vastavalt veehaarde ja põhjavee seisundi eksperdihinnangule, mille on koostanud hüdrogeoloogiliste uuringute litsentsi omav isik, ning sanitaarkaitseala vähendamiseks on saadud Terviseameti kirjalik nõusolek.

Sanitaarkaitseala võib ulatuda veevõtukohast kuni 200 meetrini, kui põhjaveekihist võetakse üle 500 kuupmeetri vett ööpäevas. Sellise sanitaarkaitseala piirid kehtestab veehaarde projekti alusel Keskkonnaamet. Veehaarde sanitaarkaitseala moodustamise ja projekteerimise korra kehtestab keskkonnaminister. Nimetatud kord sätestab ka omavalitsuse informeerimist veehaarde sanitaarkaitseala moodustamisest. Kitsendused veehaarde sanitaarkaitsealal (Veeseadus § 281) Põhjaveehaarde sanitaarkaitsealal laiusega kas 30 m või 50 m on majandustegevus keelatud, välja arvatud: 1) veehaarderajatiste teenindamine; 2) metsa hooldamine; 3) heintaimede niitmine; 4) veeseire.

Avaliku puurkaevude nimekirja alusel (Eelis VEKA, keskkonnaregister) on Alatskivi vallas 52 puurkaevu, mis ei ole kõik kasutuses. Ühisveevarustus on rajatud nelja Alatskivi alevikus asuva puurkaevu abil. Alatskivi aleviku ühisveevarustus baseerub kahel puurkaevpumplal – Kooli (passi nr 5701) ja Päästeameti (passi nr 2035) puurkaevul (reservis). Alatskivi vallas ühisveevarustuses kasutatavate puurkaevude sanitaarkaitsealad ja tarbitav veekogum: • Alatskivi aleviku Kooli puurkaevu sanitaarkaitseala ulatus on 20 m; põhjaveekogumiks on Kesk-Alam-Devoni põhjaveekogum; • Päästeameti puurkaevu (reservis) sanitaarkaitseala ulatus on 20 m; põhjaveekogumiks on Kesk-Devoni põhjaveekogum

1.2.1.7 Tehiskeskkond

Keskkonnaregistri andmetel on Alatskivi vallas üks maardla- Alasoo turbamaardla. Alasoo turbamaardla koosneb 2-st plokist.Maardla pindala on 348,8 ha. Maardla piires on arvele võetud 1329 tuh. tonni hästilagunenud turvast, sellest: 931 tuh. tonni on aktiivne reservvaru ning 398 tuh. tonni on passiivne reservvaru. Maardlas arvel olevate plokkide kasuliku kihi keskmine paksus on 2,7 m. Kasuliku kihi moodustab sootekkeline hästilagunenud turvas (0,9- -5,3m).

21 Alatskivi valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2017-2028

Tabel 8. Alasoo turbamaardla varud. Arvel olev Varu Nimetus Kasutusala kogus Pindala (ha) Paksus (m) kategooria (tuh.t) 1. plokk Hästilagunenud aR-aktiivne 931 279,28 2,3 turvas reservvaru 2. plokk hästilagunenud pR-passiivne 398 69,52 3 turvas reservvaru Kogu 1329 348,8 2,7 maardla

Tabeli info pärineb väljaandest “Tartumaa maavarad” 2010.a, koostanud Tartu Ülikooli Ökoloogia ja Maateaduste Instituut. Maa-ameti ohtlike ettevõtete kaardiserveri andmete alusel ei ole Alatskivi vallas ühtegi ohtlikku ettevõtet. Veevarude veekvaliteedile avaldavaid asuvaid tehiskeskkonna rajatised puuduvad. Tuginedes Ida-Eesti veemajanduskavale on Siluri-Ordoviitsiumi põhjaveekogum Devoni kihtide all inimmõjude eest piisavalt kaitstud. Nende seisundi halvenemist pole ette näha. Kesk-Alam Devoni põhjaveekogumite hea seisundi säilimine sõltub nende avamusala majandusarengust ja sellega koos rakendatavatest veekaitsemeetmetest. Maapinnalähedased põhjaveekihid on reostumise riski all tihedalt asustatud aladel ja intensiivse põllumajandustootmise aladel.

22 Alatskivi valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2017-2028

2 SOTSIAALMAJANDUSLIKUD NÄITAJAD

2.1 LÜHIÜLEVAADE

Alatskivi vald asub Tartu maakonnas ning piirneb ühest küljest Peipsi järvega ning Vara valla ja Peipsiääre vallaga. Põhja pool on naabervallaks Pala vald. Alatskivi vald on Tartu maakonna kõige kirdepoolsem omavalitsus ning on ühtlasi ka maakonna üheks piiriäärseimaks vallaks Alatskivi valla pindala on 128.38 km² ning on pigem Tartu maakonnas pindalalt väike vald.

Väiksema pindalaga valdasid on maakonnas veel kuus (Eesti Statistikaameti andmebaas, tabel RV0291). Allikas: http://www.alatskivi.ee/

Alatskivi Vallavalitsus on 5 ning Vallavolikogu 11 liikmeline. Volikogu juurde on moodustatud 4 komisjoni: • revisjonikomisjon • eelarve-majanduskomisjon • haridus- ja kultuurikomisjon • sotsiaalkomisjon.

Seisuga 01.01.2015 elas vallas 1352 inimest, s.h. Alatskivi alevikus 420 inimest. Rahvastikupüramiid peegeldab rahvaarvus ja rahvastiku kooseisus toimuvaid muutusi. Järgmine joonis kirjeldab Alatskivi valla rahvastikku vanuse ja soo lõikes ning välja on toodud ka Eest näitajad joontega, kus joonistuvad selgelt välja ka erinevused. On näha, et 25 - 39aastaste meeste ja naiste osakaal elanikest on Alatskivi vallas märkimisväärselt väiksem, kui Eesti keskmine ning suurem osakaal on 65 – 79 aastaste elanike seas. Kõige enam elab Alatskivi vallas mehi vanuses 55 – 59 ning naisi vanuses 65 – 79. Noori on aga Alatskivi vallas võrreldes teiste vanustega märkimisväärselt vähem. Aluselt kahanev (kuusepuu või rombi kujuline) rahvastikupüramiid näitab aga sündimuse järsku langust ning vanemaealiste osakaalu suurenemist. Seda tüüpi rahvastikupüramiide esineb väga paljudel niinimetatud arenenud arengumaadel, sealhulgas ka Balti riikides ja Venemaal. Selline püramiid on iseloomulik Eestile ning nagu jooniselt näha, on see iseloomulik ka Alatskivi vallale.

23 Alatskivi valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2017-2028

Joonis 6. Alatskivi valla rahvastikupüramiid aastal 2016 võrdlus Eesti rahvastikupüramiidiga

Tabel 9. Alatskivi valla asulate rahvaarv seisuga 11.11.2016 Statistikaameti andmetel

Asula Rahvaarv Alasoo küla 86 Alatskivi alevik 418 küla 70 Kesklahe küla 18 Kokora küla 65 Kuningvere küla 30 Kõdesi küla 19 Lahe küla 1 Lahepera küla 19 küla 9 Naelavere küla 50 Nina küla 104 Orgemäe küla 6

24 Alatskivi valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2017-2028

Padakõrve küla 4 Passi küla 7 Peatskivi küla 41 Pusi küla 23 Päiksi küla 27 Pärsikivi küla 2 küla 6 Ronisoo küla 25 Rootsiküla 24 küla 11 küla 16 Savastvere küla 28 Savimetsa küla 30 Sudemäe küla 14 Torila küla 56 Toruküla 16 Tõruvere küla 22 Virtsu küla 11 Väljaküla 21

Elanikkonnast on lapsi 16,9%, tööealisi 57,6 % ja pensionäre 25,5%. Tööealisi on suhteliselt rohkem Alatskivi alevikus. Elanikkonnast elab 31% Alatskivi alevikus ja ülejäänud 69% elab külades. Valla arengu strateegiliseks planeerimiseks on mõistlik käsitleda külasid piirkonniti.

Tabel 10. Registreeritud ettevõtjad/ühendused Alatskivi vallas

01.03.2012 01.03.2016 füüsilisest isikust ettevõtjaid 47 42 osaühinguid 55 82 sihtasutusi 3 2 mittetulundusühinguid 38 27 riigi- ja munitsipaalasutusi 7 7

Töökohti on vallas umbes 225. Seega on kohaliku töökohaga kindlustatud 28 % tööealisest elanikkonnast. Ühisveevärgi ja-kanalisatsiooni seadusest lähtudes peaks ühisveevärk ja -kanalisatsioon kui ehitiste ja seadmete süsteem, mille kaudu toimub kinnistute veega varustamine või reovee ärajuhtimine, toimima piirkonnas, mis on vee-ettevõtja hallatav või teenindab vähemalt 50 elanikku. Ühisveevärgi ja -kanalisatsioonina käsitatakse ühisveevärki või ühiskanalisatsiooni eraldi või mõlemat üheskoos. Käesolevas ÜVKs käsitletakse valdavalt Alatskivi aleviku ja sellega piirnevate külade võimalikke arenguid ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamisel ning ülevaadet ja seisukohti hajaasustuse piirkonnas veevarustuse arendamisel.

25 Alatskivi valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2017-2028

2.2 VALLA EELARVE JA EELARVE STRATEEGIA

Alatskivi valla 2016. aasta eelarve on kinnitatud Alatskivi Vallavolikogu 25.02.2016.a. määrusega nr13. Kinnitatud eelarve kohaselt on põhitegevuse tulusid kokku summas 1 678 183 eurot ning põhitegevuse kulusid 1 678 183 eurot. Maksutulud moodustavad 52% kogutuludest. Valla kulude eelarvest moodustab suurima osa ehk ca 54% kulud haridusele. Võetud laenude 2016.a tagasimaksmise osa suurus on 18 856 EUR.

2.3 ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI TEENUSTE KASUTAJAD

Allpooltoodud veetootmise ja veetarbimise prognoosid on võetud aluseks torustike, seadmete dimensioneerimisel. Alatskivi alevikus elas 2015. a. jaanuari seisuga 420 inimest. 2017. aastal on prognooside kohaselt ühisveevärgiga liitunud 100% elanikest (420 inimest). Ühiktarbimine l/d inimese kohta 70 – 100. Ühisveevarustuse teenust kasutavate elanike arv tulevikus on aluseks veetarbimise prognoosile, mille põhjal edaspidi arvutatakse pumpade, veetöötlusseadmete ja reservuaaride dimensioonid. Puurkaevupumpade dimensioneerimisel tuleb lähtuda allpool toodud kirjeldustele lisaks ka puurkaevu passis esitatud puurkaevu iseloomustavatest andmetest, puurkaevu toodangust ning pumpamisel tekkiva veetaseme alandusest. Veetöötlusseadme dimensioneerimisel tuleb lähtuda puurkaevust pumbatava põhjavee kvaliteedist ja puurkaevupumpade tootlikkusest. Vee tarbimise suurenemine ühisveevärgist oleneb suuresti ettevõtete arengust vallas ja elanike arvu suurenemisest vee tsentraliseeritud süsteemi piirkonnas. Suuremad ettevõtted/asutused Alatskivi alevikus on OÜ Islamel, OÜ Slaker, OÜ Friendsland, OÜ Kalma Kaubandus kalatööstus, SA Peipsiveere Hooldusravikeskus, OÜ AB Expert, OÜ Kroonipuu, Tartumaa Päästeteenistuse Alatskivi tugikomando, Alatskivi keskkool, Alatskivi lasteaed ja Alatskivi vallavalitsus. Seoses Alatskivi lossi renoveerimisega koolitus-, majutus- ja toitlustuskohaks on Alatskivi lossikompleksil rajatud uus torustik lossi veega varustamiseks ja reovee kanaliseerimiseks. Lossi kinnistu kuulub munitsipaalomandisse. Alevikus on ühisveevarustuse teenustega tagatud asulas paiknevad korterelamud, ühiskondlikud hooned, ettevõtted ja mõned ühepereelamud. Enamusel ühepereelamutest on veevõtukohaks madalad salvkaevud, mis kohati on mõjutatud samal krundil paiknevast reovete kogumiskaevust. Salvkaevud ei ole kuival perioodil ka piisava tootlikkusega, jäädes kuivaks. Ühisveevärgi teenust kasutab ca 90% aleviku elanikkonnast. Ühiskanalisatsioonita on enamus ühepereelamuid, kus reovesi kogutakse kogumiskaevudesse, osa reoveest juhitakse aga puhastamata imbkaevudesse. Kogumiskaevude reovett saab purgida piirkonnas olevasse Kallaste linna purgimissõlme. Aleviku ööpäevane veevõtt on kuni 120 m3/d ja 43000 m3/aastas. Puurkaevude tootlikkus on välja toodud puurkaevu passides. Vee- ja kanalisatsiooniteenuse tarbimismahud on toodud allolevas tabelis.

26 Alatskivi valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2017-2028

Tabel 11. Alatskivi aleviku vee- ja kanalisatsiooniteenuse mahud Näitaja Ühik 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 Tarbimispiirkonna rahvastiku koguarv in 420 420 420 420 420 420 420 420 420 420 420 420 420 420 420 420 420 Ühisveevärgiga liitunute arv in 400 405 410 415 420 420 420 420 420 420 420 420 420 420 420 420 420 Ühiskanalisatsiooniga liitunute arv in 400 405 410 415 420 420 420 420 420 420 420 420 420 420 420 420 420 Veega liitunute osakaal % 95% 96% 98% 99% 100% 100% 100% 100% 100% 100% 100% 100% 100% 100% 100% 100% 100% Kanaliga liitunute osakaal % 95% 96% 98% 99% 100% 100% 100% 100% 100% 100% 100% 100% 100% 100% 100% 100% 100% Elanike keskmine veetarve l/in/päev 86 81 80 80 82 82 82 82 82 82 82 82 82 82 82 82 82 Elanike keskmine kanalisatsiooni tarve l/in/päev 81 76 72 75 76 76 76 76 76 76 76 76 76 76 76 76 76 Asutuste keskmine veetarve m3/päev 13,19 15,49 14,86 14,50 14,51 14,51 14,51 14,51 14,51 14,51 14,51 14,51 14,51 14,51 14,51 14,51 14,51 Asutuste keskmine kanalisatsiooni tarve m3/päev 10,64 13,00 12,02 11,48 11,78 11,78 11,78 11,78 11,78 11,78 11,78 11,78 11,78 11,78 11,78 11,78 11,78 Veeteenuse maht elanikud m3/a 12518 12030 11907 12108 12518 12518 12518 12518 12518 12518 12518 12518 12518 12518 12518 12518 12518 Veeteenus asutused m3/a 4814 5654 5425 5291 5296 5296 5296 5296 5296 5296 5296 5296 5296 5296 5296 5296 5296 Vesi kokku m3/a 17332 17684 17332 17399 17814 17814 17814 17814 17814 17814 17814 17814 17814 17814 17814 17814 17814 Kanalisatsiooniteenuse maht elanikud m3/a 11779 11167 10813 11312 11618 11618 11618 11618 11618 11618 11618 11618 11618 11618 11618 11618 11618 Kanalisatsioon asutused m3/a 3883 4744 4387 4190 4301 4301 4301 4301 4301 4301 4301 4301 4301 4301 4301 4301 4301 Kanal kokku m3/a 15662 15911 15200 15502 15919 15919 15919 15919 15919 15919 15919 15919 15919 15919 15919 15919 15919

27 Alatskivi valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2017-2028

3 OLEMASOLEVAD ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI OBJEKTID

3.1.1 Asukoht ja üldiseloomustus

Alatskivi vallas toimib ühisveevärk ja –kanalisatsioon ainult Alatskivi alevikus. Ühisveevärgiga on varustatud aleviku elanikud ja ettevõtted. Ülejäänud valla külades saavad vallaelanikud vee kas eraomanduses salv- või puurkaevudest.

3.1.2 Ühisveevärgi objektid

3.1.2.1 Puurkaev-pumplad

Olemasolev veevarustuse süsteem baseerub Alatskivi vallas põhiliselt Kesk-Devoni põhjaveekompleksil. Alatskivi alevikus on 4 puurkaevu, millest 1 on seotud ühisveevärgiga. Kolmest reservis asuvast puurkaevust kaks puurkaevu on konserveeritud. Alatskivi valla puurkaevpumplate nimekiri on toodud allolevas tabelis.

Tabel 12. Alatskivi valla puurkaevude nimekiri Passi/ Puurimise Aadress (tunnus; katastri Tüüp Kohanimi aasta maaüksus) nr 7517 1954 puurkaev Tartu maakond, Alatskivi Alatskivi a-k, Hirvepark olmevee vald, Alatskivi alevik saamiseks 7516 1959 puurkaev Tartu maakond, Alatskivi Kõdesi k., Kõdesi elamu olmevee vald, Kõdesi küla saamiseks A-226-M 1956 puurkaev Tartu maakond, Alatskivi Haapsipea k., Kokora os., olmevee vald, Haapsipea küla Haapsipea laut saamiseks 1540 1965 puurkaev Tartu maakond, Alatskivi Torila k., Torila sigala olmevee vald, Torila küla saamiseks 5780 1987 puurkaev Tartu maakond, Alatskivi Peatskivi k., elamud olmevee vald, Peatskivi küla saamiseks 5701 1986 puurkaev Tartu maakond, Alatskivi Alatskivi a-k, Kooli olmevee vald, Alatskivi alevik pumbamaja kinnistu saamiseks (12601:004:0091) A-328-M 1958 puurkaev Tartu maakond, Alatskivi Kokora k., Kavastu osak. olmevee vald, Kokora küla saamiseks 4412 1977 puurkaev Tartu maakond, Alatskivi Lahepera k., Lahepera olmevee vald, Lahepera küla elamu saamiseks 3816 1974 puurkaev Tartu maakond, Alatskivi Toruküla k., Kasumetsa olmevee vald, Toruküla küla laut pumbajaam saamiseks

28 Alatskivi valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2017-2028

3668 1973 puurkaev Tartu maakond, Alatskivi Tõruvere k., Kori olmevee vald, Tõruvere küla vasikalaut saamiseks 3619 1973 puurkaev Tartu maakond, Alatskivi Alasoo k., Alasoo farm olmevee vald, Alasoo küla saamiseks 3277 1972 puurkaev Tartu maakond, Alatskivi Kokora k., Kokora suur olmevee vald, Kokora küla farm saamiseks 2266 1968 puurkaev Tartu maakond, Alatskivi Kokora k., Kokora sigala olmevee vald, Kokora küla saamiseks 2035 1967 puurkaev Tartu maakond, Alatskivi Alatskivi a-k, Alatskivi olmevee vald, Alatskivi alevik tsehh Tartu PK saamiseks 2025 1967 puurkaev Tartu maakond, Alatskivi Alatskivi a-k, Alatskivi laut olmevee vald, Alatskivi alevik saamiseks 1151 1964 puurkaev Tartu maakond, Alatskivi Naelavere k., Keskus, olmevee vald, Naelavere küla Naslavere laut saamiseks A-334-M 1958 puurkaev Tartu maakond, Alatskivi Peatskivi k., Alatskivi olmevee vald, Peatskivi küla garaaž saamiseks 1609 1966 puurkaev Tartu maakond, Alatskivi Savastvere k., Savastvere olmevee vald, Savastvere küla laut saamiseks 51919 2012 puurkaev Tartu maakond, Alatskivi Veeriku I (12601:007:0160; olmevee vald, Lahe küla Veeriku 1) saamiseks 51171 2012 puurkaev Tartu maakond, Alatskivi Puurkaevu olmevee vald, Kuningvere küla (12601:003:0259; saamiseks Puurkaevu) 30022 2008 puurkaev Tartu maakond, Alatskivi Alasoo k., Rähni maaüksus olmevee vald, Alasoo küla (12601:004:0146) saamiseks 26538 2010 puurkaev Tartu maakond, Alatskivi Pusi k., Aru maaüksus olmevee vald, Pusi küla (12601:002:0240) saamiseks 26496 2010 puurkaev Tartu maakond, Alatskivi Väljaküla k., Hoole olmevee vald, Väljaküla küla maaüksus saamiseks (12601:003:0485) 25496 2009 puurkaev Tartu maakond, Alatskivi Rootsiküla k., Rehe olmevee vald, Rootsiküla küla maaüksus saamiseks 25476 2009 puurkaev Tartu maakond, Alatskivi Alasoo k., Rähni maaüksus olmevee vald, Alasoo küla saamiseks 24673 2008 puurkaev Tartu maakond, Alatskivi Kõdesi k., Pärnasalu olmevee vald, Kõdesi küla maaüksus saamiseks 24478 2009 puurkaev Tartu maakond, Alatskivi Tõruvere k., Kalevi olmevee vald, Tõruvere küla kinnistu (12601:003:0564) saamiseks 24241 2008 puurkaev Tartu maakond, Alatskivi Nina küla, Nina olmevee vald, Nina küla piirivalvekordoni m/ü saamiseks

29 Alatskivi valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2017-2028

23231 2007 puurkaev Tartu maakond, Alatskivi Naelavere k., Paaboõue olmevee vald, Naelavere küla kinnistu saamiseks 22740 2007 puurkaev Tartu maakond, Alatskivi Alasoo k., Jaani m/ük olmevee vald, Alasoo küla saamiseks 22609 2007 puurkaev Tartu maakond, Alatskivi Nina k., Angerja olmevee vald, Nina küla katastriüksus saamiseks (12601:006:0260) 22578 2007 puurkaev Tartu maakond, Alatskivi Rootsiküla k., Männi olmevee vald, Rootsiküla küla kinnistu (12601:004:0309) saamiseks 19056 1996 puurkaev Tartu maakond, Alatskivi Päiksi k., Karu talu olmevee vald, Päiksi küla saamiseks 15977 2001 puurkaev Tartu maakond, Alatskivi Rootsiküla k., Rootsiküla olmevee vald, Rootsiküla küla saamiseks 86/95 1995 puurkaev Tartu maakond, Alatskivi Pusi küla olmevee vald, Pusi küla saamiseks 4866 1986 puurkaev Tartu maakond, Alatskivi Tihase (12601:001:0025) olmevee vald, Pärsikivi küla saamiseks 7611 1993 puurkaev Tartu maakond, Alatskivi Naelavere k., Naelavere olmevee vald, Naelavere küla saamiseks 3681 1973 puurkaev Tartu maakond, Alatskivi Torila k., Torila laut olmevee vald, Torila küla saamiseks 7522 1965 puurkaev Tartu maakond, Alatskivi Väljaküla k., Väljamõisa olmevee vald, Väljaküla küla laut saamiseks 7521 1923 puurkaev Tartu maakond, Alatskivi Kokora k., end. Kokora olmevee vald, Kokora küla meierei saamiseks 7520 1976 puurkaev Tartu maakond, Alatskivi Rupsi k., keskus, Kärneri olmevee vald, Rupsi küla laut saamiseks 7519 1952 puurkaev Tartu maakond, Alatskivi Savimetsa k., Savimetsa olmevee vald, Savimetsa küla sigala saamiseks 7518 1952 puurkaev Tartu maakond, Alatskivi Kesklahe k., keskus, olmevee vald, Kesklahe küla Kesklahe saamiseks 50922 2012 puurkaev Tartu maakond, Alatskivi Päiksi olmevee vald, Päiksi küla saamiseks 53064 2014 puurkaev Tartu maakond, Alatskivi Peatskivi olmevee vald, Peatskivi saamiseks 22609 2007 puurkaev Tartu maakond, Alatskivi Nina k., Angerja olmevee vald, Nina küla katastriüksus saamiseks (12601:006:0260) 53542 2015 puurkaev Tartu maakond, Alatskivi Nina olmevee vald, Nina küla saamiseks

30 Alatskivi valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2017-2028

54135 2015 puurkaev Tartu maakond, Alatskivi Tõruvere olmevee vald, Tõruvere küla saamiseks 52247 2013 puurkaev Tartu maakond, Alatskivi Ronisoo olmevee vald, Ronisoo küla saamiseks 52176 2013 puurkaev Tartu maakond, Alatskivi Nina olmevee vald, Nina küla saamiseks 51417 2012 puurkaev Tartu maakond Alatskivi Haapsipea olmevee vald,Haapsipea küla saamiseks 51332 2012 puurkaev Tartu maakond, Alatskivi Haapsipea olmevee vald, Haapispea küla saamiseks

Tabel 13. Alatskivi aleviku ühisveevärki varustava puurkaevu tehnilised andmed

Nimetus Kooli Koordinaat pl/ ip 58˚35' 49"/ 27˚8' 13" Passi nr 5701 Katastri nr 7367 Rajamisaasta 1986

Veekiht D2-1 Suudme abs kõrgus (m) 43 Sügavus (m) 130 Filtri sügavus (m) 102 Puurkaevu manteltoru konstruktsioon Filtri tüüp perfofilter Deebit (l/s) 5,7 Alandus (m) - Sanitaarkaitseala (m) 50 Allikas: Keskkonnaregister

Põhjavee võtmiseks on alevikus neli puurkaevu, milledest üks (Kooli) on kasutusel ja kolm (Pargi, Päästeameti ja Hirveaia) seisavad reservis.Kooli puurkaevu tootlikkus on kuni 14 m3/h. Individuaalelamute elanikkond saab tarbevee salvkaevudest. Ülemine põhjaveehorisont on reostuse eest kaitsmata ja salvkaevude vee kvaliteet ei vasta sageli kehtestatud normidele.

3.1.2.2 Survetõstepumplad ja reservuaarid

Koos Alatskivi Kooli puurkaevpumpla juurde uue veetöötlusjaama rajamisega paigaldati sinna hoone taha muldesse veemahuti 2x30 m3. Veemahutis hoitakse töödeldud joogivett. Vett pumbatakse mahutisse vastavalt mahutisse paigaldatud nivooanduri poolt edastatud signaalile.

31 Alatskivi valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2017-2028

II astme pumpadega juhitakse vesi tarbijani. Kahe pumbaga II astme pumbasüsteem on paigaldatud pumplahoonesse. Pumplade projektijärgne tootlikkus on 3,33 l/s. üks pumpadest on töös ja teine on reservis.

Tabel 14. Alatskivi II astme pumpla tehnilised näitajad II astme pump kahe pumbaga, üks töös, üks reservis Tootlikkus 12 m3/h (3,33 l/s) Tõstekõrgus 42 m Elektriühendused 380 V, 5,5 kW

3.1.2.3 Veepuhastusjaamad

2010. a rajati Alatskivi Kooli puurkaevpumpla juurde veetöötlusjaam koos veemahutitega ning teise astme pumplaga, mille tulemusena vastab ühisveevärgi vesi kõikidele sotsiaalministri poolt kehtestatud nõuetele. Joogi- ja tarbevee käitlemiseks kavandatud veekäitlussüsteem koosneb raua- ja mangaanieraldussüsteemist EURA IRA 65 Duplex, 6 m3/h (91,2 m3/d). Veetöötlussüsteemid on paigaldatud Kooli pumbamaja kinnistu puurkaevu ja töödeldud vee reservuaaride vahele. Projekteeritud filtrisüsteem on ette nähtud raua eemaldamiseks asula joogiveest. Rauaeraldussüsteem on Belgia firma Euraqua Europe tooteseeriast ning koosneb staatlisest aeratsioonimikserist, galvaniseeritud terasest filtripaagist, elektroonilisest filtrisüsteemi kontrollerist Autotrol Magnum, filtrimaterjalist ning lisaks õlivabast rõhupaagiga kompressorist seeriast TOP. Rauaeraldusprotsess põhineb oksüdatsioonil ja sellel järgneval filtratsioonil. Raua- ja mangaaniühendite ning väävelvesiniku eraldamiseks veest on vaja neid eeloksüdeerida. Oksüdatsioonil muudetakse vees esinevad lahustunud, kahevalentsed raua- ja mangaaniioonid kolmevalentseteks oksiidideks ja hüdroksiidideks, mis on mehaaniliselt filtreeritavad. Rauaühendite oksüdatsiooniks juhitakse filtripaagi ees asuva staatilise aeratsioonimikseri veesisendile õlivaba kompressoriga suruõhku, mille reguleerimine toimub spetsiaalse õhu reguleerventiiliga. Staatilises aeratsioonimikseris toimub vee ja õhu ühtlane segunemine, mille käigus toimuval oksüdatsioonil muudetakse vees esinevad lahustunud, kahevalentsed rauaioonid kolmevalentseteks oksiidideks ja hüdroksiidideks, mis on mehaaniliselt filtreeritavad. Sarnaselt raua eemaldamisele toimub ka mangaani ja väävelvesiniku eraldus. Üleliigne õhk eemaldatakse filtripaagi peal asuva õhueraldusventiili abil. Filtripaagis asuv katalüütiline materjal töötab oksüdatsiooniprotsessi katalüsaatorina võimaldades kiirendada õhuhapniku reageerimist hapendatavate ühenditega. Filtrimaterjali läbinud vesi suunatakse tarbijale. Filtrimaterjali pestakse automaatselt perioodiliste ajavahemike järel, et uhtuda sellest välja sinna kinni haaratud raua, mangaani jm. osakesed. Filtri pesu ette nähtud toorveega. Filtri uhtevesi juhitakse Ø315mm vesilukuga põrandakaevu. Filtripaagi tööd ja filtrimaterjali läbipesu juhitakse komplektse filtrikontrolleri/programmkellaga Autotrol Magnum, mis võimaldab protsessi programmeerida sobivale kuupäevale ja kellaajale. Läbipesu käigus pestakse filtrimaterjali esmalt vastupidises suunas ning selle käigus tõstetakse filtrimaterjal hõljuvasse olekusse ja uhutakse sinna filtrimistsüklis haaratud raua, mangaani jm. osakesed kanalisatsiooni. Läbipesuks vajalik vesi võetakse puurkaevust ja läbipesu toimub puurkaevpumba poolt tekitatud rõhuga. Seadme tehnilised andmed on toodud järgnevas tabelis:

32 Alatskivi valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2017-2028

Tabel 15. Alatskivi veetöötluse tehnilised andmed Näitaja Suurus Ühik Vooluhulk maksimaalne 6 m³/h Vooluhulk maksimaalne 91,2 m³/d Vooluhulk nominaalne 76 m³/d Loputustsükli vooluhulk 8,3-9,9 m³/h Filtripaakide läbimõõt 2x650 mm Magnum kontrolleri võimsus 4 W Kompressori võimsus 1,5-2 kW Töörõhk 2...6 bar Rõhukadu vooluhulgal 0,3...0,8 bar Toruühendused sisse ja väljavoolul 1 ½“ Toruühendusedkanalisatsiooni 1 ½“ Läbipesu vooluhulk filtripaagi kohta 2,0-2,7 m³ Loputuse kestus ca 15-20 min Loputusvesi Toorvesi puurkaevust

Veemahutis segatakse pöördosmoosi süsteemist (perspektiivselt) ja rauafiltrist tulevad veed. II astme pumpadega juhitakse vesi tarbijani. Vett mahutisse pumbatakse vastavalt mahutisse paigaldatud tasapinnaanduri poolt edastatud signaalile, mis edastatakse PLC-sse. PLC annab käsu veetaseme langedes magnetklapi avamiseks ja perspektiivselt pöördosmoosi käivitamiseks, sellega juhitakse veepuhastuse läbinud vesi mahutisse. Maksimaalse veetaseme saavutamisel annab tasemeandur soovitud taseme saabumisest signaali PLC-sse, mille tulemusel suletakse rauaeraldusseadmete järel asuv elektriline magnetklapp, lülitatakse välja pöördosmoos – veepuhastus seiskub kuni veetaseme languseni

3.1.2.4 Veetorustikud

Alatskivi alevikus on kaks veevarustussüsteemi, mis on rajatud mitmes etapis eri aegadel. Esimene puurkaev ja veevarustuse välisvõrk rajati 1960-ndail aastail, kui valmisid esimesed mitmekordsed korterelamud. Edasi on süsteemi laiendatud vastavalt vajadusele: kui uus maja valmis sai, veeti selleni ka torustikud. Veevarustustorustiku pikkus on 3600 m. Veevarustustorustik on vana ja kohati rooste poolt tugevasti kahjustatud. Sagedased on avariid ja veekaod on suured. Alatskivil veevarustustorustike tehnilist seisukorda uuritud ei ole. AS Kobras koostas 1997.aastal Alatskivi asula veevarustus- ja kanalisatsiooni rekonstrueerimise eelprojekti. Emajõe ja Võhandu jõe valgala veemajandusprojekti Emajõe alamprojekti raames on Alatskivi alevikku ehitatud uut veetorustikku 1169 m. Veetorustike asukohad on näidatud vee- ja kanalisatsioonirajatiste skeemil.

3.1.2.5 Tuletõrjehüdrandid

Alatskivi alevikus tuletõrjehüdrandid puuduvad.

33 Alatskivi valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2017-2028

3.1.2.6 Eraldiseisvad tuletõrje veevõtukohad

Kustutustöödeks vajalik vesi saadakse Alatskivi paisjärve paisult. Alternatiivne variant on rekonstrueerida olemasolevad tuletõrjevee reservuaarid kogumahutavusega 300 m3 (2x100 m3 ja 2x50 m3).

Tabel 16. Alatskivi valla tuletõrje veevõtukohad Jrk Nimetus Asukoht Maht Tüüp Aastaaeg Märkused 1 Veehoidla Alatskivi 200 m³ kinnine aastaringselt keskkooli keskkool katlamaja juures 2 Järv Alatskivi lahtine aastaringselt Silla juures paisjärv tuletõrjeveev õtukoht 3 Järv Alatskivi lahtine aastaringselt lossist paisjärv vasakule 4 Järv Savastvere lahtine aastaringselt silla pealt paisjärv 5 Järv Kuningvere järv lahtine aastaringselt Kuningvere ristil 6 Veehoidla Kokora küla, OÜ 200 m³ lahtine aastaringselt saekaatri Margapuu juures 2 tk 7 Tiik Linaleo küla tiik 200 m³ lahtine aastaringselt 8 Tiik Haapsipea küla 300 m³ lahtine aastaringselt 9 Järv Rootsikülas lahtine suvel rannast Peipsi järv 10 Järv Nina küla, lahtine aastaringselt piirivalve kordoni juurest 11 Järv Lahepera järv lahtine aastaringselt autosilla kõrvalt 12 Järv Lahepera järv lahtine aastaringselt pumbajaama juures ( pump ei tööta) 13 Tiik Toruküla, 200 m³ lahtine aastaringselt Lahepera- Toruküla teerist 14 Oja Toruküla, lahtine suvel hüdroelevaat Lahepera polder or 15 Tiik Rupsi küla, 150 m³ lahtine suvel Kübarsepa talu 16 Oja AS Peipus Fish lahtine suvel hoonete taga paisult 17 Tiik Virtsu küla 300 m³ lahtine aastaringselt 20 m. teest

34 Alatskivi valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2017-2028

3.1.3 Ühiskanalisatsiooni objektid

3.1.3.1 Kanalisatsioonitorustikud

Alatskivi aleviku kanalisatsioonitorustik on rajatud keraamilistest ja asbesttsementtorudest. Torustikud on ebatihedad ja sademevete infiltratsioon torustikku on suur. Keraamilised torud on läbimõõduga 150…200 mm. Asbesttsementtorude läbimõõt on 100…150 mm ja selline diameeter on arvestades asula reoveekogust, ebapiisav. Torustike vanus on 30-40 aastat ja torustikud on tervikuna amortiseerunud. Kanalisatsiooni vaatluskaevud on valdavalt betoonrõngastest, läbimõõduga 0,8…1,0 m. Kaevurõngad on nihkunud ja seetõttu ebatihedad, sademevesi pääseb kanalisatsioonitorudesse. Kaks töötavat reoveepumplat on rajatud 1,5 m läbimõõduga PE korpusega kaevu. Väljavahetamist vajavad ka toruarmatuurid. Aleviku kanalisatsioonitorustiku pikkus on ca 3000 m ja sellel on 85 vaatluskaevu. Uut kanalisatsioonitorustikku on rajatud 302 m. Tegelikult on vajadus, arvestades avariide hulka ja torustike vanust, välisvõrk välja vahetada kogu asula ulatuses.

3.1.3.2 Reoveepumplad

Alatskivi aleviku kanalisatsiooni välisvõrk koosneb isevoolsest ja survetorustikest, mida ühendavad pumplad. Rajatud on kaks reoveepumplat ja mõlemad töökorras.

3.1.3.3 Purgimissõlmed

Alatskivi vallas nõuetekohased purgimissõlmed puuduvad. Lähim purgimissõlm asub Kallaste linna reoveepuhasti juures.

3.1.3.4 Reoveepuhasti

Alatskivi aleviku reoveepuhastisse (reg nr PUH0780010) juhitav keskmine ööpäevane reovee vooluhulk on 55,9 m3/d. Alatskivil tekib põhiline osa asula reoveest elamutes. Peale elamusektori on aleviku kanalisatsioonisüsteemi ühendatud kalatööstus, keskkool, lasteaed, vallavalitsus, päästeamet, toitlustus- ja kaubandusettevõtted, Alatskivi lossikompleks ning sotsiaalobjektid. Asula arvutuslik olmereovee vooluhulk ja reostuskoormus on kuni 120…130 3 m /d ja 25…30 kg BHT7/d. Koos kalatööstuse reovetega on asulas formeeruva reovee 3 vooluhulk kuni 180 m /d ja reostuskoormus 70 kg BHT7/d (. Sademete ja sulavetega võib reovee hulk tõusta ca 30 %. Tööstusreovee kogus aleviku reoveest on ca 20%. Emajõe ja Võhandu jõe valgala veemajandusprojekti Emajõe alamprojekti raames on Alatskivi alevikku ehitatud uus reoveepuhasti. Reoveepuhasti koosneb järgmistest seadmetest: • magnetinduktiivne kulumõõtja asulast kogutava reovee pidevaks mõõtmiseks; • liikurvõre (treppvõre); • fosforiärastusseadmed; • ühtlustusmahuti; • aerotank; • kompressorseadmed (õhupuhurid); • tehnoloogilised torustikud, õhule, reo- ja heitveele ning tarbeveele; • ventilatsiooniseadmed; • reoveepuhasti töö kontrolli ja juhtimise seadmed; • järelsetiti;

35 Alatskivi valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2017-2028

• biotiigid (763 ning 3610 m2); • mudatihendi. Asulast reoveepumplasse kokku kogutud reoveed pumbatakse treppvõrele, kust eemaldatakse mehaaniliselt reoveest vees lahustamatud võõrised. Aste astmelt tõstab võre prahi kõrgemale kuni see langeb prügikonteinerisse. Treppvõre ette survetorule paigaldatakse vooluhulgamõõturi andur, mis mõõdab alevist tulevaid reoveevooluhulkasid. Mehaanilise puhastuse läbinud vesi juhitakse ühtlustusmahutisse, millesse kogutakse ööpäeva jooksul formeeruvad veed ning sellega vähendatakse reoveepuhasti hüdraulilise ülekoormuse riski. Ühtlustusmahutisse paigaldatakse mikser ning reoveepump, mis pumpab reovett pidevalt aerotanki. Aerotankis mikroorganismide ja õhustamise toimel eraldatakse veest biokeemiliselt lagundatavad süsinikuühendid. Õhutorude kaudu juhitakse õhustuskambri põhja lähedusse õhku. Õhu pihustamiseks reovette paigaldatakse aerotanki põhja peenmull difuusorid. Õhupuhurid paigaldatakse tehnohoone elektrikilbiruumi. Õhu pihustamisega saavutatakse õhustuskambris reovee ja õhuhapniku vahetu kokkupuude ja püstsuunaline veeringlus. Õhustuskambrist voolab aktiivmudasegu järelsetitisse, kus lahutatakse vesi ja aktiivmuda e. mikroorganismid. Setitis liigub vesi alt üles. Ülespoole setiti laieneb, vool aeglustub ja aktiivmuda settib setiti põhja, kust see pumbatakse mudapumbaga aeratsioonikambri algusesse. Selginenud vesi voolab ülevoolurennide kaudu Alatskivi jõkke (võimalus on suunata ka järelpuhastuseks läbi biotiikide). Kui muda on protsessi tekkinud palju, tuleb liigne muda väljapumbata mudatihendisse. Liigmuda ärastus lahendatakse automatiseeritult elektromagnetklappide ja kontrolleriga. Mudatihendis vajub settiv muda põhja ning rejektivesi voolab ülevoolurennide kaudu protsessi algusesse aerotanki. Heitveesuublaks on vastavalt AS Emajõe Veevärk väljastatud vee-erikasutusloale (nr L.VV/322844) Alatskivi jõgi, suubla reg kood VEE1052100. Vastavalt Eesti Veeseadusele on kõik Eesti veekogud (sh Alatskivi jõgi) reostustundlikud heitveesuublad. Puhasti seiret teostatakse kvartaalselt ja andmed edastatakse Keskkonnaametile. Seiret teostatakse puhasti väljavoolust. Vastavalt kehtivale vee-erikasutusloale seiratakse reoveepuhasti väljavoolus järgmisi komponente: BHT7, heljum, KHT, Nüld ja Püld. Alatskivi reoveepuhasti heitvee analüüside andmed on toodud allolevas tabelis.

Tabel 17. Alatskivi reoveepuhasti reoveeanalüüsid ning piirväärtused

BHT 7 Heljum P N KHT üld üld pH (mgO/I) (mg/I) (mg/I) (mg/I) (mgO/l) 24.11.2015 analüüsitulemused Alatskivi RVP väljavool 4,6 9,4 0,28 21 22 - Nõuded heitveele* Reostusnäitajate 25 35 2 60 125 6,0-9,0 piirväärtus Puhastusaste (%) 80 75 70 30 75 - Vee-erikasutusloaga nr L.VV/322844 määratud saasteainete suurimad lubatud sisaldused Suurim lubatud sisaldus 25 35 2 60 125 - *Reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad nõuded, heit- ja sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning nende nõuete täitmise kontrollimise meetmed1 (Vabariigi Valitsuse 29.11.2012 määrus nr 99)

Analüüsitulemustest on näha, et analüüsid vastavad kehtestatud piirmääradele.

36 Alatskivi valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2017-2028

3.1.3.5 Sademeveekanalisatsioon

Alatskivi alevikus puudub sademevee kanalisatsioon, kuid arvestades asula hoonestuse hajusust, kõvakattega tänavate puudumist ja suurt haljastupindade osatähtsust, ei ole põhjendatud Alatskivi asulasse sademe- ja drenaaživete kogumis- ja puhastussüsteemide rajamine. Alatskivi aleviku sademevee sadekanalisatsioonisüsteem koosneb peamiselt kraavistikust. Kraavid on ühendatud 500 mm torudega. Oluline on märkida, et paljude majade ümber on olemas drenaazisüsteemid, mis koosnevad drenaazikaevudest ning lõppkaevust, mis juhib sademeveed pinnasesse.

3.2 ÜHISVEEVÄRKI JA KANALISATSIOONI TEENINDAV ETTEVÕTE

Ettevõtte tegevust reguleerib Alatskivi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri. Kõik Alatskivi vallale kuulunud vee- ja kanalisatsioonirajatised on antud üle AS-le Emajõe Veevärk. AS Emajõe Veevärk aktsionärid on Alatskivi vald, Avinurme vald, Elva linn, Haaslava vald, Kallaste linn, Kambja vald, Konguta vald, Laeva vald, Luunja vald, Meeksi vald, Mäksa vald, Nõo vald, Palamuse vald, Puurmani vald, Puhja vald, Rannu vald, Rõngu vald, Tabivere vald, Tartu vald, Tähtvere vald, Vara vald ja Ülenurme vald. AS Emajõe Veevärk loodi Keskkonnaministeeriumi initsiatiivil kasumit taotleva vee- ettevõttena, et muuhulgas tagada Euroopa Liidu (EL) poolt rahastatavas Emajõe-Võhandu valgala ühtekuuluvusfondi veemajandusprojektis (numbriga 2004/EE/16/C/PE/007) osalevatele omavalitsustele maksimaalne toetus EL Ühtekuuluvusfondi poolt. Aktsiaseltsi tegevusalad on põhikirja järgselt sõnastatud nii: • Klientide varustamine kehtestatud normatiividele vastava kvaliteediga joogi- ja tehnilise veega ning joogivee puhastus; • Klientide heitvee ärajuhtimine ja puhastamine; • Joogi- ja heitvee kvaliteedi laboratoorne analüüs; • Veevarustuse ja kanalisatsiooni ehitiste ja seadmete projekteerimine ja ehitus, teenindus, korrashoid, rekonstrueerimine ja remont; • Veevarustuse ja kanalisatsiooni energeetika seadmete hooldus ja remont; • Veevarustuse ja kanalisatsiooni tehniliste tingimuste väljatöötamine ja väljastamine; • Veevarustuse ja kanalisatsiooni alased konsultatsioonid. Ettevõtte lepinguliste töötajate arv vastavalt 2015. a majandusaasta aruandele oli 2015. aasta lõpu seisuga koos juhatajaga 24 inimest ja nõukogusse kuulus 7 inimest. Alates 01.08.2013 kehtivad vastavalt Konkurentsiameti 04.06.2013 otsusele nr 9.1-3/13-011 Alatskivi vallas järgmised tariifid (ilma käibemaksuta): • tasu vee eest 1,219 EUR/m3; • tasu ära juhitud reovee eest (I reostusgrupp) 1,542 EUR/m3; • tasu ära juhitud reovee eest (II reostusgrupp) 2,116 EUR/m3.

Ettevõtte vee ja kanalisatsiooniteenuse käive 2013-2016 on toodud allolevas tabelis.

37 Alatskivi valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2017-2028

Tabel 18. AS Emajõe Veevärk vee- ja kanalisatsiooniteenuse müügitulu aastatel 2013 kuni 2016

2013 2014 2015 2016 Müügitulu (EUR) 1 645 932 1 771 734 1 865 304 2 042 047 Allikas: AS Emajõe Veevärkmajandusaasta aruanne 2016

38 Alatskivi valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2017-2028

4 ARENDAMISE KAVA KOOSTAMINE

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni süsteemipärane väljaarendamine lähtub peamisest eesmärgist: • tagada ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenus võimalikult paljudele elanikele; • kaitsta kasutatavaid veeallikaid ja looduskeskkonda inimtegevusest tuleneva reostusohu eest. Arendamise kava koostamise lähtealusteks on: • ÜVK olemasoleva olukorra andmestik; • omavalitsuse arengukava; • kehtivad üld- ja detailplaneeringud (sh reoveekogumisalade määratlemine); • vesikonna veemajanduskava; Arendamise kava mahus antakse Alatskivi valla ÜVK perspektiivsete lahenduste põhiskeemid. ÜVK perspektiivsete lahenduse baasil määratakse lähiaastate tegevusetapid-projektid, seades esmaülesanneteks: • joogivee kvaliteedi ja varustuskindluse tagamine tarbimispunktides; • hoonestatud reoveekogumisalade katmine ühiskanalisatsiooni võrkudega ning reovee kogumine ja nõuetekohane puhastamine; • nõuetele vastav sademe- ja drenaaživee ärajuhtimine hoonestatud reoveekogumisaladelt. ÜVK arendamise kava koostatakse 12 aastase perioodi kohta arvestusega, et kava kuulub regulaarsele täiendamisele sõltuvalt muudatustest ja täiendustest planeeringutes samuti võimalikest muudatustest õigus- ja normatiivaktides.

4.1 ALATSKIVI ALEVIKU ÜVK ARENDAMINE

4.1.1 Alatskivi aleviku ühisveevärgi ja kanalisatsiooni peamised probleemid

Emajõe ja Võhandu jõe valgala veemajandusprojekti Emajõe alamprojekti raames on Alatskivi alevikku ehitatud uut veetorustikku 1169 m ja 302 m kanalisatsioonitorustikku. Kooli puurkaevu juurde on rajatud veetöötlusjaam; ehitatud on uus kaasaegne reoveepuhasti. Joogivee kvaliteet vastab sotsiaalministri 31.07.2001 määruse nr 82 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid“ nõuetele. Vajalikud tööd järgnevatel aastatel: • - olemasoleva ühisveevärgi torustiku renoveerimine ca 2,4 km ulatuses; • - ühisveevärgi torustiku laiendamine/vee viimine uute tarbijateni ca 2,3 km ulatuses; • - olemasoleva ühiskanalisatsioonitorustiku renoveerimine ca 3,3 km ulatuses; • - uue ühiskanalisatsioonitorustiku ehitamine ca 2,3 km ulatuses.

4.1.2 Alatskivi aleviku ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise alternatiivid

Alatskivi aleviku edelaosas asuvate Puiestee 1 kuni Puiestee 4 kinnistute varustamisel kanalisatsiooniga on näha kaks alternatiivset lahendust. esimese lahendusena oleks isevoolse kanalisatsiooni viimine läbi kinnistute ning reoveepumpla rajamine Puietsee 1 kinnistu läänekülge ja survekanalisatsioonitoru viimine Päiksi teele. Teiseks (odavamaks ja

39 Alatskivi valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2017-2028

eelistatumaks) alternatiiviks on survekanalisatsioonitorustiku otste viimine Puiestee 1 kuni 4 kinnistuteni. Muid olulisi alternatiive ei tuvastatud. Torustike rekonstrueerimise korral tuleb kaaluda kinnise meetodi eelistamist ning lahtise kaeviku meetodil tööde puhul paigutada torustikud võimlausel ühte kaevikusse.

4.1.3 Alatskivi aleviku ühisveevärgi ja kanalisatsiooni edasine areng

Käesolevas arendamise kavas kajastatud ajaperioodiks on arvestatud, et perspektiivis tagatakse seni ühisveevärgita ja ühiskanalisatsioonita kinnistutele liitumisvõimalus (Puiestee tn ning aleviku kirdeosa kinnistud). Vajalik on rekonstrueerida kortermajade ning tiigi ja Päästeteenistuse ümbruse vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Vt ka vee- ja kanalisatsioonirajatiste skeemi.

4.2 KÜLADE VEE- JA KANALISATSIOONISÜSTEEMIDE ARENDAMINE

4.2.1 Üldist

Veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide projekteerimisel, ehitamisel ja korrastamisel lähtuda kehtivast seadusandlusest ja Alatskivi valla üldplaneeringust ja selle dokumendi keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandest. Külades tuleb teha järgmisi tegevusi: • salvkaevude tehnilise seisukorra ja veekvaliteedi uuringud koos ettepanekutega olukorra parandamiseks; • takistada pinnavee juurdevool kaevu, selleks on oluline kaevuäärse maapinna kõrgendus ja saviekraan; • puurkaevude tehnilise seisukorra ja veekvaliteedi uuringud Alatskivi vallas koos ettepanekutega olukorra parandamiseks (puurkaevude passistamine, peremehetu vara likvideerimine, vajadusel puurkaevude tamponeerimine jne); • vajadusel külade reoveekogumisalade, vee- ja kanalisatsioonitrasside täpne määratlemine; • külades (Nina, Rootsiküla, Pusi, Kokora, Alasoo, Peatskivi, Naelavere, Haapsipea), kus elamud asuvad kompaktselt, veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide projekteerimise ja ehitamise vajaduse väljaselgitamine; • aeg-ajalt on vajalikud veeproovid, analüüsid; Kui vee keemilises koostises esineb kõrvalekaldeid joogiveele esitatavatest nõuetest, tuleks koheselt selgitada selle põhjused; Head indikaatorid vee keemilise koostise muutuste hindamiseks on lämmastikuühendid (NH4-, NO3-, NO2-ioonid), Cl-ioon, SO4-ioon ja vee elektrijuhtivus; • puurkaevudele tuleb projekteerida ja tagada sanitaarkaitsetsoonid; uute puurkaevude projekteerimisel Alatskivi valda tuleb arvestada 50-meetrise sanitaarkaitsetsooniga; uued rajatavad puurkaevud tuleks puurida Kesk-Alam-Devoni-

40 Alatskivi valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2017-2028

siluri (D2-1-S) põhjaveekihti, mis tagab oluliselt parema joogivee kvaliteedi kui

Keskdevoni (D2) põhjaveekiht.

4.2.2 Hajaasustusega külades majapidamiste reovee puhastamise põhilahendid

Üksikmajapidamistes tekkiv reovesi tuleb käidelda järgmiselt: • puhastada oma krundi pinnases; • koguda kogumismahutisse ja vedada purglasse. Kõige levinum on reovee puhastamine oma krundi pinnases, krundi minimaalseks suuruseks antud lahenduse korral võib pidada 2500 m2. Esmalt tuleb reovesi puhastada mehaaniliselt, st. juhtida läbi septiku. Seal vabaneb reovesi mehaanilistest võõristest, hõljuvainest. Edasisel käitlemisel saab kasutada kaht meetodit: • immutada reovesi maasse • puhastada pinnasfiltris.

Reovett saab ja tohib maasse immutada vaid teatud tingimuste korral: • Pinnas peab olema selline, mis vett vastu võtab (kruus, liiv, saviliiv, moreen). Kui pinnas on valdavalt savikas, siis immutamist kasutada ei saa. • Kui samast pinnasekihist ei võeta joogivett. Kaugus salvkaevust peab olema 20-50 m sõltudes pinnasest ja kaldest (VV määrus 16.05.01 nr 171). Järgnevalt on toodud näidislahenduse kirjeldus. Tehniliseks lahenduseks võib olla imbkraav(id) ja imbpeenar. Imbkraav on ca 0,8…1 m sügav ja sama lai kraav, mille põhja pannakse 25…30 cm kruusa, killustiku (10…20 mm). Selle nn immutuskihi sisse pannakse augustatud veejaotustoru. See lõpeb põlvega, mille otsa pannakse maast välja ulatuv tuulutuspüstik. Kraav täidetakse täitepinnasega. Ühe imbkraavi pikkus võib olla kuni 20 m. Selle kaudu saab maasse immutada kuni 1,5 m3 vett. Kui reovett tekib rohkem, tuleb teha mitu kraavi või lai imbpeenar. Imbsüsteemide komplektid (septik, jaotuskaev, torude komplekt ja abivahendid) on saadaval ehitustarvete kauplustes. Imbpeenar erineb imbkraavist selle poolest, et selle põhja laius on suurem, 2…2,5 m ja jaotustorud paiknevad ühises täidiskehas. Torude vaheline kaugus on ca 1,5 m. Kui imbsüsteemi kasutada ei saa, tuleb rajada pinnasfilter. Selle jaoks on vaja selgitada põhjaveetaseme ja imbsügavuse taseme vahe. Pinnasfilter võib olla püst- või rõhtläbivooluga. Kui põhjavesi on kõrgel, tuleb filter ümbritseda filtratsioonitõkkega, milleks tavaliselt kasutatakse HDPE kilet. Pinnasfilter koosneb kolmest kihist: • Jaotuskiht. See on jämedast kruusast või killustikust ja selle sees on aukudega jaotustoru, mille kaudu reovesi filtrisse juhitakse. • Filtrikiht. Kõige parema filtri saab ca 1 mm terasuurusega pestud liivast. Filtrikihi paksus on 0,8…1,0 m. • Drenaažikiht. Samuti jämekruusast või killustikust kiht, milles paiknevad drenaaži-, ehk kogumistoru(d). Kui dreene on mitu, siis tuleb need kokku juhtida ühte kontrollkaevu. Kõik torud lõpevad tuulutuspüstikuga, mis ulatub maapinnast kõrgemale. Kõik erineva terasuurusega pinnasekihid eraldatakse üksteisest geotekstiiliga. Püstläbivooluga pinnasfiltris paiknevad kolm kihti üksteise peal, rõhtläbivooluga filtris üksteise kõrval. Kui reovett tekib

41 Alatskivi valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2017-2028

vähe, võib rajada filterkraavi. Kui vett tekib rohkem, siis tuleb rajada filterpeenar. Puhastatud vesi tuleb kontrollkaevust juhtida kraavi või mõnda loodusliku veekogusse. Kui vee ärajuhtimise võimalust ei ole, tuleb vesi maasse immutada. Pinnasfiltri rajamisel saab kasutada kaubandusvõrgus müügil olevaid imbsüsteemide komplekte. Neile tuleb juurde muretseda kogumisdreeni toru, kontrollkaev, hüdroisolatsiooni materjali ja geotekstiili. Septikut tuleb vähemalt kaks korda aastas (kevadel ja sügisel) settest puhastada. Kui seda ei tehta, kandub sete septikust välja ja jaotustorustik ummistub. Eelpoolkirjeldatud süsteemidesse saab ka suunata väikeloomapidamises tekkinud reovee (pesuvesi, loputusvesi jne.). Sõnnik, läga ja virts käideldakse läbi sõnnikuhoidla.

4.2.3 Hajaasustuses väikeloomapidamisega seotud reovee puhastamise põhimõtted

Vähendamaks loomapidamisest pärit orgaanilise aine ja väetusainete jõudmist pinna-ja põhjavette, seatakse nõuded peetavate loomade arvule, väetisekasutusele ning sõnniku- (läga-) hoidlatele. Normatiivid kehtivad 5 loomaühikust alates. Ühele loomaühikule vastab üks lüpslehm või üks hobune, 2 noorlooma või 2 lihaveist, 5 vasikat, 2 põrsastega emist või 6 lihasiga, 100 munakana või 400 broilerit. Väetisekasutuse all mõeldakse sõnniku, läga ja mineraalväetiste hoidmist ja laotamist. Sõnnikuhoidla peab olema kõigil loomapidamishoonetel, milles peetakse üle 5 loomaühiku loomi. Kohalik omavalitsus võib nõuda sõnnikuhoidla rajamist ka väiksema loomade arvuga majapidamistes. Sõnnikuhoidlale esitatavad nõuded on järgmised: • sõnnikuhoidla peab mahutama vähemalt 8 kuu veisesõnniku või 10 kuu sea-või linnusõnniku; • sõnnikuhoidla peab olema veetihe ning võimaluse korral katusega; • sademevesi ei tohi valguda sõnnikuhoidlasse. Sõnnikustelt aladelt voolav sademevesi tuleb juhtida kogumismahutisse, mis peab mahutama kuue ööpäeva sademevee hulga; sõnnikune sademevesi ei tohi pääseda sõnnikuhoidlast välja; • virtsahoidla peab olema kaetud, virts ei tohi hoidlast välja valguda; • virtsa või lägahoidla peab mahutama 12 kuu virtsa või läga;

Sõnniku ja mineraalväetiste laotamisel tuleb arvestada järgmiste nõuetega: • keelatud on laotada sõnnikut, läga virtsa või mineraalväetisi lumele või külmunud maale; • sõnniku-, läga- ja virtshoidla kaugus puurkaevust peab kaitsmata põhjaveega alal olema vähemalt 100 m ja kaitstud põhjaveega alal vähemalt 50 m; • läga on vaja hoida olmereoveest lahus; • söödaköökide, lindlate, piima-ja taparuumide reovesi tuleb puhastada koos olmereoveega.

4.3 TULETÕRJE VEEVARUSTUSE ARENDAMINE

Tuletõrjevee saamiseks hüdrantidest tuleb tagada vooluhulk 10 l/s kolme tunni jooksul, mis eeldab vastava veereservi olemasolu ning nimetatud vooluhulga järgi dimensioneeritud jaotustorustikku (üldjuhul DN 100 mm). Tuletõrje veevõtu probleemide vältimiseks on vajalik korraldada järgmisi tegevusi:

42 Alatskivi valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2017-2028

• uue hoonestuse rajamisel tuleb ette näha nende alade kohta koostatavates detailplaneeringutes tuletõrje veevõtukohad; • koos ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni rekonstrueerimise või rajamisega ehitada välja tuletõrjevee hüdrandisüsteemid (juhul, kui torustike ja pumplate tehnilised parameetrid seda võimaldavad); • korrastada hajaasustuses olevad tuletõrje veevõtukohad; • looduslikele veekogudele rajatud tuletõrje veevõtukohtadele tuleb tagada juurdepääs aastaringselt.

4.4 ARENDAMISE KAVA KOOSSEISUS SISALDUVATE PROJEKTIDE JA MEETMEKAVA MAKSUMUSTE HINDAMINE

Allolevas tabelis on toodud rekonstrueeritavate vee- ja kanalisatsioonisüsteemide keskmised eelarvelised ühikmaksumused. Kõikidele hindadele arvestatakse lisaks 5% omanikujärelevalve ja projektijuhtimise kuluks ning 10% ettenägematuteks kuludeks.

Tabel 19. Keskmised vee- ja kanalisatsioonitrasside maksumuse ühikhinnad

Nr Nimetus Ühiku maksumus (EUR ilma KM-ta) 1 Veetorustik (m) 75 2 Isevoolne kanalisatsioonitorustik (m) 100 3 Survekanalisatsioonitrass (m) 60 8 Kanalisatsioonipumpla rajamine (kmpl) 21 500

4.5 INVESTEERINGUTE KAVANDAMINE

Seoses käesolevas arendamise kavas käsitletud investeeringute kogumaksumuse suurusega ning projektide omafinantseerimise võimekusega on kohalik omavalitsus seadnud investeeringud prioriteetide järjekorda. Kavandatud on lühiajaline programm (aastatel 2017- 2020) ning pikaajaline programm (aastatel 2021-2028). Alatskivi valla vee- ja kanalisatsioonirajatiste skeemidel on eraldi tingmärkidega eristatud lühi- ja pikaajaliste investeeringute piirkonnad. Allolevas tabelis on toodud lühi- ja pikaajaline investeeringute programm ning nende eeldatavad maksumused. Asjaolude muutumisel või erakorraliste asjaolude ilmnemisel võivad toimuda investeeringute prioriteetides muutused.

43 Alatskivi valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2017-2028

Tabel 20. Lühiajalise investeerimisprogrammi investeeringute mahud ning eeldatavad maksumused (EUR ilma KM-ta) Nr Piirkond Nimetus Ühik Kogus Ühikhind Maksumus 1 I prioriteet (kortermajad) Veetorustik ühes kaevikus m 190 75 14 250 2 I prioriteet (kortermajad) Isevoolne kanalisatsioon ühes kaevikus m 260 100 26 000 3 I prioriteet (kortermajad) Veetorustik ja isevoolne kanalisatsioon ühes kaevikus m 465 175 81 375 4 I prioriteet (kortermajad) KOKKU ehitusmaksumus 121 625 5 I prioriteet (kortermajad) Uuringud ja projekteerimine (5%) 6 081 6 I prioriteet (kortermajad) Projektijuhtimine ja omanikujärelevalve, ettenägematud kulutused 12 163 (10%) 7 I prioriteet (kortermajad) KOKKU 139 869 8 II prioriteet (Puiestee tn variant 3) Veetorustik ja isevoolne kanalisatsioon ühes kaevikus m 630 175 110 250 9 II prioriteet (Puiestee tn variant 3) Veetorustik ja survekanalisatsioonitorustik ühes kaevikus m 165 135 22 275 10 II prioriteet (Puiestee tn variant 3) Veetorustik ühes kaevikus m 340 75 25 500 11 II prioriteet (Puiestee tn variant 3) Isevoolne kanalisatsioon ühes kaevikus m 90 100 9 000 12 II prioriteet (Puiestee tn variant 3) KOKKU ehitusmaksumus 167 025 13 II prioriteet (Puiestee tn variant 3) Uuringud ja projekteerimine (5%) 8 351 14 II prioriteet (Puiestee tn variant 3) Projektijuhtimine ja omanikujärelevalve, ettenägematud kulutused 16 703 (10%) 15 II prioriteet (Puiestee tn variant 3) KOKKU 192 079 16 III prioriteet Veetorustik ühes kaevikus m 110 75 8 250 17 III prioriteet Isevoolne kanalisatsioon ühes kaevikus m 105 100 10 500 18 III prioriteet Veetorustik ja isevoolne kanalisatsioon ühes kaevikus m 1 150 175 201 250 19 III prioriteet KOKKU ehitusmaksumus 220 000

44 Alatskivi valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2017-2028

20 III prioriteet Uuringud ja projekteerimine (5%) 11 000 21 III prioriteet Projektijuhtimine ja omanikujärelevalve, ettenägematud kulutused 22 000 (10%) 22 III prioriteet KOKKU 253 000 Lühiajaline perspektiiv kokku 584 948

Tabel 21. Pikaajalise investeerimisprogrammi investeeringute mahud ning eeldatavad maksumused (EUR ilma KM-ta) Nr Piirkond Nimetus Ühik Kogus Ühikhind Maksumus 23 Pikaajaline perspektiiv Veetorustik ühes kaevikus m 155 75 11 625 24 Pikaajaline perspektiiv Isevoolne kanalisatsioon ühes kaevikus m 215 100 21 500 25 Pikaajaline perspektiiv Survekanalisatsioonitorustik ühes kaevikus m 30 60 1 800 26 Pikaajaline perspektiiv Veetorustik ja survekanalisatsioonitorustik ühes kaevikus m 255 175 44 625 27 Pikaajaline perspektiiv Veetorustik ja isevoolne kanalisatsioon ühes kaevikus m 755 175 132 125 28 Pikaajaline perspektiiv Reoveepumpla kmpl 1 21 500 21 500 29 Pikaajaline perspektiiv KOKKU ehitusmaksumus 211 675 30 Pikaajaline perspektiiv Uuringud ja projekteerimine (5%) 10 584 31 Pikaajaline perspektiiv Projektijuhtimine ja omanikujärelevalve, ettenägematud kulutused 23 284 (10%) 32 Pikaajaline perspektiiv KOKKU 245 543

45 Alatskivi valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2017-2028

Seega on vaadeldaval perioodil kavandavaid investeeringuid 830 491.- EUR eest, sh lühiajalises perspektiivis (2017-2020) 584 948.- EUR ning pikaajalises perspektiivis (2021- 2028) 245 543.- EUR.

4.6 FINANTSANALÜÜS

4.6.1.1 Finantsprognoosi koostamise põhieeldused

Finantsprognoosi koostamise eesmärgiks on: • prognoosida omavalitsuse vee- ja kanalisatsiooni-süsteemide tulevasi ekspluatatsioonikulusid ning nende muutust arvestades nii lühi-kui pikaajalise investeeringuprogrammi elluviimist; • prognoosida võimalikke kujunevaid veeteenuse hindu (tariife); • leida sobivaim finantsallikate struktuur vee- ja kanalisatsioonisüsteemide investeeringute elluviimiseks.

Käesoleva arendamise kava raames antakse hinnang selle elluviimise järgsele veetariifide poliitikale. Lõplikud tariifid kinnitab Alatskivi Vallavalitsus. Tariifide määramise eesmärgid: – tootmiskulude katmine; – kvaliteedi- ja ohutusnõuete täitmine; – keskkonnakaitse tingimuste täitmine; – ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamine. Tariifid koosnevad veetootmise ja tarnimise ning kanalisatsiooniteenuse osutamise ja reovee puhastamise omahinnast ning sellele lisanduvast plaanilisest kasumist, mis suunatakse investeeringuteks. KIK-i kaudu rahastatavate projektide omafinantseering 20% kaetakse vee- ettevõtte poolt, eeldusel, et on sõlmitud pikaajaline opereerimisleping. Veetootmise tegevuskulud sisaldavad: – elektrienergiat vee tootmisel; – vee-erikasutustasusid; – remondikulusid; – tööjõukulusid; – vee analüüside maksumust; – muid veetootmisega seotud kulusid (üldkulusid).

Reoveepuhastamise tegevuskulud sisaldavad: – elektrienergiat reovee puhastamisel; – saastetasusid; – remondikulusid; – tööjõukulusid; – heitvee analüüside maksumust; – kanalisatsioonitrasside läbipesu maksumust;

46 Alatskivi valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2017-2028

– muid kanalisatsiooniteenuse ja reovee puhastamisega seotud kulusid (üldkulusid). Finantsprognoos on koostatud lähtuvalt arendamise kava valmimise hetkel kasutada olnud materjalidest, sealhulgas nii kirjalikult kui ka suuliselt saadud informatsioonist. Prognoos koostatakse 12 aastase perioodi kohta ning muutujaid, millest sõltub prognooside paikapidavus ka mitmete aastate pärast, on palju. Seetõttu on oluline vaadata finantsprognoos vähemalt iga nelja aasta tagant uuesti üle ning viia sisse vajalikud korrektuurid. Allolevalt on toodud finantsprognoosi koostamise põhieeldused.

4.7 INVESTEERINGUTE ALLIKAD

Käesolevas arendamise kavas on kajastatud planeeritavad investeeringud, mis kavandatakse ellu viia järgnevate rahastusallikate abil: - Kohalik omavalitsus - AS Emajõe Veevärk - Keskkonnainvesteeringute Keskuse Keskkonnaprogramm Keskkonnaprogrammi toetuse puhul on arvestatud vastavalt Keskkonnaprogrammi finantseerimise korrale 20% omafinantseeringuga.

4.8 FINANTSANALÜÜSI KOKKUVÕTE

Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava on oma olemuselt strateegiline dokument, seetõttu ka arendamise kava koosseisus olev finantsanalüüs on olemuselt indikatiivne, üldistatud ning põhineb erinevatel eeldustel ning prognoosidel. Finantsanalüüsis on prognoositud veemajanduse tegevustulusid ning tegevuskulusid, arvestades arendamise kava raames elluviidavaid investeeringute projekte. Kulude prognoosis on arvestatud tänaste tegelike tegevuskuludega (AS Emajõe Veevärk kulude baasil). Tariifide prognoosimisel on aluseks võetud rida eeldusi ja prognoose ning vaadeldud on veemajanduse rahavooge eespool toodud eeldustel. Oluline on arvesse võtta, et käesolev analüüs ei ole alusdokument vee- ja kanalisatsioonihinna kehtestamiseks Alatskivi vallas, kuid kindlasti tuleb tariifide kujundamisel arvestada finantsanalüüsi peatükis kirjeldatud veetootmise ja reovee puhastamise omahinna kujunemise põhimõtteid. Finantsprognoosis toodud tariifide prognoos ei ole aluseks tariifide rakendamisel omavalitsuses vaid on pigem leitud indikatiivsete suurustena testimaks, kas arendamise kavas sätestatud eeldustel on vee- ja kanalisatsioonimajandus tervikuna jätkusuutlik. Arendamise kavas toodud investeeringute finantseerimine, sh omafinantseering kujunevad tegelikkuses vastavalt omavalitsuse ning vee-ettevõtja vahelistele kokkulepetele, tegelikele rahastamisvõimalustele ning konkreetsetele meetmetele ja/või rahastajapoolsetele tingimustele. Arendamise kava finantsanalüüsis toodud finantseerimine ning selle jagunemine on näitlik/eelduslik ning koostatud eesmärgiga kontrollida veemajanduse rahavooge arendamise kavas kirjeldatud eeldustel.

47 Alatskivi valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2017-2028

Tabel 22. Finantsprognoosi põhieeldused Finantsnalüüsi 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 eeldused SKP nominaalkasv 5,0% 2,5% 4,1% 5,9% 6,3% 6,0% 5,7% 4,9% 4,8% 4,7% 4,7% 4,7% 4,6% 4,4% 4,3% Tarbijahinnaindeks -0,1% -0,5% 0,3% 2,7% 2,9% 2,8% 2,8% 2,7% 2,7% 2,7% 2,7% 2,7% 2,7% 2,7% 2,7% Palga nominaalkasv 6,0% 6,7% 5,5% 5,5% 5,3% 5,0% 5,0% 5,0% 5,0% 5,0% 5,0% 5,0% 5,0% 5,0% 5,0% Elektrihinna reaalkasv 0% 0% 0% 3% 3% 3% 3% 3% 3% 3% 3% 3% 3% 3% 3% (võrdsustatud THIga) Veeressursi maksu- 5% 5% 0% 0% 0% 0% 0% 0% 0% 0% 0% 0% 0% 0% 0% määra nominaalkasv Heitvee saastetasu 15% 15% 0% 0% 0% 0% 0% 0% 0% 0% 0% 0% 0% 0% 0% määra nominaalkasv Piirkonna 563 609 642 677 713 749 786 826 867 910 956 1004 1054 1106 1162 leibkonnaliikme keskmine sissetulek Leibkonna keskmine 2,14 2,14 2,14 2,14 2,14 2,14 2,14 2,14 2,14 2,14 2,14 2,14 2,14 2,14 2,14 suurus (Tartumaa)

48 Alatskivi valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2017-2028

Lisaks ülaltoodud tabelis toodule on arvestatud järgmiste asjaoludega.

Planeerimise periood Finantsprojektsioonid on koostatud 12 aasta kohta.

Veetarbimine Tarbijate veekulu arvestamisel lähtutakse tinglikust keskmisest veetarbimiskulust ööpäevas. Konservatiivsuse huvides on prognoosiperioodi lõpuni arvestatud olemasoleva tarbimistasemele lähedase ühiktarbimisega.

Leibkondade sissetulek Leibkondade sissetulek on üheks indikaatornäitajaks vee- ja kanalisatsioonitariifide taseme prognoosimisel. Kasutatud on Statistikaameti poolt antud Tartumaa keskmist netosissetulekut leibkonnaliikme kohta (2015. a kohta). Edasine sissetuleku kasv suureneb vastavalt Rahandusministeeriumi prognoositud keskmise palgakasvu muutusele.

Vee- ja kanalisatsioonikulu leibkonna liikme kohta Üldlevinud rahvusvaheliseks aktsepteeritud maksimaalseks piirmääraks vee- ja kanalisatsiooniteenuste kuludeks leibkonna liikme sissetuleku suhtes loetakse ca 4%. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava finantsprognoosi koostamisel koostati kõik arvutused selliselt, et vastav piirnäitaja jääks tulevikus alla 4,0%. Lähtuma peab eelkõige konservatiivsuse printsiibist ning asjaolust, et pole teada vee- ja kanalisatsioonitariifide võimalikku hinnaelastsust ning sellest tingitud mõju vee- ja kanalisatsiooniteenuste tarbimismahtudele ning ka maksete laekumise näitajale. Käesolevas prognoosis jääb vee- ja kanalisatsiooniteenuse hinna suhe leibkonnaliikme keskmisesse sissetulekusse 3% piiresse, mis on allpool soovituslikult mitte ületatavat taset (4%). Seega jääb kavandatav hinnatõus ka üldiselt tunnustatud teenuse taskukohasse printsiipide järgi tarbijatele jõukohaseks.

Tariifide muutused Hädavajalike investeeringute tegemise tõttu on tariifide tõus paratamatu, kuid jääb aasta kasvuna siiski alla 10% (aastatel 2018 kuni 2020 alla 8% ning sealt edasi alla 3%). Vaadeldava perioodi teises pooles ei ületa aastane tariifi tõus inflatsiooni määra. Samuti tuleb jälgida, et vee- ja kanalisatsiooniteenuste kulu jääks leibkonna kulutustes lubatud piiridesse. Tariifide tõstmisel tuleb lähtuti põhimõttest, et veemajandamisest saadavad tulud oleksid piisavad veemajandamisega seonduvate kulude katmiseks, sh ka põhivarade amortisatsioonikulude katmiseks omaosaluse mahus.

Uute tarbijate ühinemine Investeerimisprojekti elluviimise tulemusel on arvestatud ca 10 vee- ja 20 kanalisatsiooniteenuse tarbija ühinemisega 2028. aastaks.

Arvete laekumise näitaja Finantsprognoosides lähtutakse konservatiivsuse printsiibi alusel laekumise näitajaga 98%.

49 Alatskivi valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2017-2028

Tegevusrentaablus Tegevusrentaablus näitab ühe opereerimiseks kulutatava euro tootlust. Lihtsustatult näitab see ettevõtte puhast rahavoogu, mida on võimalik kasutada laenuteenindamiseks ja investeeringuteks. Rahvusvaheliste finantskorporatsioonide poolt aktsepteeritavaks optimaalseks tegevusrentaabluse tasemeks loetakse 30% tegevusrentaablust. Prognoosis on võetud eesmärgiks tegevusrentaabluse saavutamine ja hoidmine vähemalt tasemel üle 20%.

Puhasrentaablus Puhasrentaablus näitab ettevõtluse toimimise kasumlikkust. Kehtib põhimõte, et kõik kulud tuleb katta tariifidest ning seega kogu veevarustuse ja kanalisatsioonisüsteemi pikaajalise ning jätkuva toimimise tagamiseks on oluline pikaajalises perspektiivis vähemalt 0% puhasrentaabluse tagamine. Finantsprognoosi puhasrentaablus on vaadeldaval perioodil positiivne.

Investeeringute omafinantseerimise määr Investeeringuprojektide finantseerimisel arvestatakse omafinantseerimise määraga 20% programmi kogumaksumusest (KIK-i Keskkonnaprogrammi omafinantseering). See kehtib eelkõige nn “abikõlblike projektide” osas. Kokku on lühi- ja pikaajalise programmi investeeringute maksumus 830 491.- EUR, millest OF on 0,17 MEUR ja KIK-i toetus 0,66 MEUR.

Põhivarade kulum Finantsprognoosis põhinevad kõik arvutused vee-ettevõtjate kasutusel olevate varade maksumusel ning täiendavalt investeeringute programmi tulemusel loodavatel põhivarade maksumusel. Arvesse on võetud ka tagastamatu välisabiga soetatud põhivara. Arvutustel on kasutatud lihtsustatud kulumimäära 2,5% ehk põhivarade kasulikuks elueaks on arvestatud 40 aastat.

50 Alatskivi valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2017-2028

4.8.1.1 Prognoositav teenuste hind

Tabel 23. Prognoositav vee- ja kanalisatsiooniteenuse hind Alatskivi vallas

Aastad 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 Vee individuaaltarbijate arv, 410 410 410 410 410 410 410 420 420 420 420 420 420 420 tk 400 400 400 410 410 410 410 420 420 420 420 420 420 420 Kanalisatsiooni individuaaltarbijate arv, tk 17 399 17 814 17 567 17 567 17 567 17 567 17 567 17 867 17 867 17 867 17 867 17 867 17 867 17 867 Tarbimispiirkonna vee tarbimismaht kokku, m3/a Tarbimispiirkonna 15 502 15 919 16 273 16 572 16 572 16 572 16 572 16 872 16 872 16 872 16 872 16 872 16 872 16 872 kanalisatsiooni tarbimismaht kokku, m3/a Vee tariif (EUR/ m3) km-ta 1,22 1,22 1,22 1,32 1,42 1,53 1,65 1,77 1,82 1,87 1,92 1,97 2,02 2,08 1,54 1,54 1,58 1,71 1,84 1,99 2,14 2,30 2,36 2,43 2,49 2,56 2,63 2,70 Kanalisatsiooni tariif (EUR/ m3) km-ta

Komplekshind (EUR/ m3 km-ga) 3,3 3,3 3,4 3,6 3,9 4,2 4,5 4,9 5,0 5,2 5,3 5,4 5,6 5,7 0% 0% 1% 7% 7% 7% 7% 7% 3% 3% 3% 3% 3% 3% Tariifide muut % võrreldes eelmise aastaga 1,57 1,54 1,57 1,60 1,66 1,85 1,96 1,98 2,04 2,09 2,16 2,23 2,30 2,37 Etalontariif (EUR/ m3) km-ga summas 609 642 677 713 749 786 826 867 910 956 1 004 1 054 1 106 1 162 Tarbimispiirkonna keskmine leibkonnaliikme netosissetulek, EUR/kuus

Leibkonnaliikme kulutus vee- 1,3% 1,3% 1,2% 1,3% 1,3% 1,3% 1,4% 1,4% 1,4% 1,3% 1,3% 1,3% 1,3% 1,2% ja kanalisatsioonile (% sissetulekust)

51 Alatskivi valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2017-2028

Tabel 24. Alatskivi valla veemajanduse rahavoogude prognoos Alatskivi veemajanduse 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 rahavoogude analüüs tulud veeteenuselt 21 210 21 715 21 415 23 102 24 902 26 844 28 911 31 668 32 523 33 398 34 295 35 214 36 156 37 120 tulud 23 904 24 548 25 769 28 311 30 517 32 897 35 430 38 847 39 896 40 969 42 070 43 198 44 353 45 536 kanalisatsiooniteenusel t Muud tulud 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 TULUD KOKKU 45 114 45 337 46 240 50 385 54 310 58 546 63 054 69 104 70 970 72 880 74 837 76 843 78 898 81 003

Energia 8 258 7 661 7 837 8 002 8 207 8 418 8 637 9 013 9 247 9 487 9 732 9 984 10 251 10 524 Vee erikasutustasud 1 973 1 973 1 899 1 822 1 822 1 822 1 822 1 850 1 850 1 850 1 850 1 850 1 850 1 850 Saastetasud 1 832 1 881 1 921 1 956 1 956 1 956 1 956 1 992 1 992 1 992 1 992 1 992 1 992 1 992 Administratiiv kulud 2 681 2 686 2 758 2 831 2 904 2 979 3 056 3 136 3 217 3 301 3 386 3 473 3 566 3 661 Masinate kulud 2 388 2 393 2 393 2 393 2 393 2 393 2 393 2 393 2 393 2 393 2 393 2 393 2 393 2 393

TEGEVUSKULUD KOKKU 40 597 40 830 41 962 43 123 44 666 47 973 50 230 51 882 53 382 54 939 56 742 58 607 60 539 62 539 Investeeringud 0 0 58 495 409 463 175 484 0 0 0 36 831 36 831 24 554 24 554 61 386 61 386 KOV finantseering 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 Laenude tagasimaksed 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 KIK ja ÜF toetus 0 0 46 796 327 571 140 387 0 0 0 29 465 29 465 19 643 19 643 49 109 49 109 RAHAVOOG KOKKU 4 517 4 507 -7 421 -74 631 -25 453 10 573 12 824 17 223 10 222 10 574 13 184 13 325 6 083 6 186 kumulatiivne rahavoog 9 608 14 116 6 694 -67 936 -93 389 -82 817 -69 993 -52 770 -42 548 -31 974 -18 789 -5 464 619 6 805 ehk jätkusuutlikkus Tegevuskasum (kahjum) 2 176 2 166 1 937 4 921 7 010 5 892 7 265 11 664 12 030 12 382 12 353 12 310 12 311 12 291 (tegevustulu-tegevuskulu)

52 Alatskivi valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2017-2028

LISA 1 VEE- JA KANALISATSIOONIRAJATISTE SKEEMID

53