Soojuse Kinnistu Ja Selle Lähiala Detailplaneeringu Keskkonnamõju Strateegilise Hindamise Aruanne

SOOJUSE KINNISTU JA SELLE LÄHIALA DETAILPLANEERINGU

KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE ARUANNE

Tellija: AS Anne Soojus Detailplaneeringu koostaja: OÜ Artes Terrae Keskkonnamõju strateegilise hindamise koostaja: AS Enprima Estivo

Tallinn 2006 SOOJUSE KINNISTU JA SELLE LÄHIALA DETAILPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE ARUANNE

SISUKORD: 1 SISSEJUHATUS...... 4 1.1 KÄSITLUSALA ...... 4 1.2 KASUTATUD MÕISTED...... 4 2 KAVANDATAVA TEGEVUSE, SH MAAKASUTUSE KIRJELDUS ...... 6 2.1 MAAKASUTUS ...... 6 2.2 KOOSTOOTMISJAAMA TÖÖPÕHIMÕTE...... 6 3 MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS ...... 8 3.1 PINNAMOOD JA MULLAD ...... 8 3.2 METSADE SEISUND...... 8 3.3 SOODE JA TURBAVARUDE SEISUND ...... 8 3.4 VEEVARUSTUS ...... 9 3.5 BIOTIIKIDE SEISUND...... 11 3.6 METEOROLOOGILISED KARAKTERISTIKUD ...... 13 3.7 TARTU VÄLISÕHUSEISUND SEOSES OLEMASOLEVA KATLAMAJAGA...... 14 3.8 MÜRA ...... 15 3.9 KÜTUSTE VEDU...... 16 4 KAVANDATAV TEGEVUS JA SELLE ALTERNATIIVSED ARENGUSTSENAARIUMID .. 17 4.1 ENERGIA TOOTMISE ALTERNATIIVID...... 17 4.2 ERINEVATE ASUKOHTADE VÕRDLUS ...... 19 4.3 KÜTUSEVEOKITE JAAMAS LIIKUMISE ERINEVATE MARSRUUTIDE VÕRDLUS...... 19 4.4 ERINEVATE KÜTUSTE KASUTAMISE VÕIMALUSTE VÕRDLUS ...... 22 4.5 ALTERNATIIVIDE VALIKU PÕHJUSED JA ÜLEVAADE PARIMA ALTERNATIIVI SAAMISEST ...... 25 5 KAVANDATAVA TEGEVUSE VASTAVUS ÕIGUSNÕUTEGA...... 26 5.1 SEOS STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA JA RAHVUSVAHELISTE KESKKONNAKAITSE EESMÄRKIDEGA ...... 26 5.2 VASTAVUS MUUDE KESKKONNANÕUETEGA ...... 28 5.3 VASTAVUS TEHNOLOOGILISTE NÕUETEGA ...... 29 6 DETAILPLANEERINGU ELLUVIIMISEST LÄHTUVAD KESKKONNAPROBLEEMID JA SEOS RAHVUSVAHELISTE KESKKONNAKAITSE EESMÄRKIDEGA...... 35

7 DETAILPLANEERINGU ELLUVIIMISE EELDATAVA KESKKONNAMÕJU HINNANG .. 37 7.1 MEETODI KIRJELDUS ...... 37 7.2 HINDAMISE TULEMUSED ...... 37 8 EELDATAVA OLULISE MÕJU KIRJELDUS, SH MÕJUDE OMAVAHELISED SEOSED ... 42 8.1 KOOSTOOTMISJAAMA KAVANDAMISE JA RAJAMISEGA KAASNEV EELDATAV MÕJU...... 42 8.2 KOOSTOOTMISJAAMA KASUTAMISEGA KAASNEV EELDATAV MÕJU ...... 42 8.2.1 Koostootmisjaamas kütuste põletamisel tekkivad õhuheitmed ja mõju ümbritsevale välisõhule 43 8.2.2 Kütuste kasutamisega seotud eeldatav keskkonnamõju...... 47 8.2.3 Jäätmete tekkega seotud eeldatav mõju...... 48 8.2.4 Kavandatav liikluskoormus ja selle mõju ümbritsevale keskkonnale ...... 48 8.2.5 Koostootmisjaama ja transpordimüra...... 51 8.2.6 Mõju veekasutusele...... 52 9 DETAILPLANEERINGU ELLUVIIMISEGA KAASNEVA NEGATIIVSE KESKKONNAMÕJU VÄLTIMISE JA LEEVENDAMISE MEETMED...... 55 9.1 EHITUSJÄÄTMETE TEKKE VÄLTIMINE ...... 55 9.2 MAASTIKUILME MUUTUSE KOMPENSEERIMINE ...... 55 9.3 METSAISTUTAMINE JA RABADE KULTIVEERIMINE...... 55 9.4 KÜTUSE EFEKTIIVNE KASUTAMINE...... 55 9.5 PUIDU JA TURBA ISESÜTTIMISE VÄLTIMINE ...... 56 2 9.6 ÕHUHEITMETE MINIMEERIMINE ...... 56 9.7 VEE SÄÄSTLIK KASUTUS ...... 56 9.8 TARTU LINNA VEEHAARDELE MÕJU VÄLTIMINE ...... 56 9.9 KEMIKAALIDE NÕUETEKOHANE KÄITLEMINE...... 56 9.10 TRANSPORDIGA SEOTUD MÕJU LEEVENDAMINE ...... 57 9.11 KOLDETUHA TAASKASUTAMINE ...... 57 9.12 MÜRA VÄHENDAMINE...... 57 10 DETAILPLANEERINGU ELLUVIIMISEGA KAASNEVA OLULISE KESKKONNAMÕJU SEIRE MEETMED JA MÕÕDETAVATE INDIKAATORITE KIRJELDUS ...... 58

11 ÜLEVAADE STRATEEGILISE HINDAMISE KORRALDAMISEST, SH AVALIKKUSE KAASAMISEST, RASKUSTEST ARUANDE KOOSTAMISEL ...... 59

12 KOKKUVÕTE...... 60

13 KASUTATUD MATERJALID...... 63

14 LISAD ...... 65

1 SISSEJUHATUS

Soojuse kinnistu ja selle lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise koostamine on algatatud Tartumaa Luunja Vallavolikogu 22.12.2005.a otsusega nr 13 – 6.1.2. Keskkonnamõju strateegiline hindamine viidi läbi detailplaneeringu (edaspidi DP) koostamise käigus. Hindamise eesmärgiks on detailplaneeringuga kavandatava koostootmisjaama (edaspidi ka KTJ) lahenduses määrata kavandatava tegevuse elluviimisest tulenev keskkonnamõju ning selle alusel leida kavandatavas koostootmisjaamas parima võimaliku tehnika ja minimaalse keskkonnamõjuga toimimisviiside kasutamise võimalused. Samuti on võimalik hindamise tulemusi ja teavet arvestada detailplaneeringu alal kavandatavale tegevusele tegevusloa andmise menetlustes, edasiste tegevuste kavandamisel ja üldsuse kaasamisel otsustamisprotsessidesse.

1.1 KÄSITLUSALA

Keskkonnamõju strateegiline hindamine hõlmab detailplaneeringuga kavandatud alal planeeritavat maakasutust ja tegevusi ning sellega kaasnevatest keskkonnaaspektidest tulenevat keskkonnamõju, sh olulist keskkonnamõju. Mõju hindamise ulatus lähtuvalt DP seletuskirja ptk 3.2 kirjeldatavast piirkonnast ja kavandatava tegevuse mõju ulatusest ümbritsevale keskkonnale on: • elektri ja soojuse koostootmisjaama territoorium (kütuste kasutamine, jäätmete tekkimine, kemikaalide kasutamine); • kütuste transpordiks kasutatavad maanteed ja nende lähiümbrus; • elektri ja soojuse koostootmisjaama ümbritsev looduskeskkond (õhusaaste, heitvee ja loodusvarade kasutamise mõju); • sotsiaal- ja majanduskeskkond (müra, vibratsiooni ja visuaalne mõju KTJ töötajatele ja ümberkaudsetele elanikele ning KTJ tegevusest tulenev mõju tööpuudusele ja valla maakasutusele).

1.2 KASUTATUD MÕISTED

Elupaik – maismaa või veeala, mille ökoloogilistes tingimustes on kujunenud iseloomulik elustik: taimestik, loomastik ja seenestik. Elupaigad on näiteks järv, mets, raba1. Kaudne mõju – keskkonnamõju, mis pole otseselt antud tegevuse tulemus, kuid mis tihti tekib kas eemal kavandatud tegevuse elluviimise asukohast või on komplekssete mõjutuste tulemus2. Keskkonnaaspekt - organisatsiooni tegevuse, toodete või teenuste element, mis võib keskkonnaga koosmõjus olla. Seejuures on oluline keskkonnaaspekt niisugune keskkonnaaspekt, millel on või võib olla oluline mõju keskkonnale3. Keskkonnamõju - organisatsiooni keskkonnaaspektidest täielikult või osaliselt tulenev igasugune, ebasoodne või soodne, muutus keskkonnas4. Koosmõju – nii kavandatud tegevusega kaasnevate kui sellele lisanduvate piirkonnas toimuvate muude tegevuste mõjude omavaheline reaktsioon5.

1 http://www.envir.ee/1684 2 Euroopa Komisjoni juhend “Guidelines for the Assessment of Indirect and Cumulative Impacts as well as Impact Interactions“ (mai 1999, inglise keeles) http://www.envir.ee/91552 3 standardi EVS-EN ISO 14001:1998 määratlused 4 standardi EVS-EN ISO 14001:2004 määratlus 4 Koostootmine – ühes protsessis samaaegselt soojuse ja elektri ja/või mehaanilise energia tootmine6. Kumulatiivne mõju - kavandatud tegevusega kaasneva kahe või enama keskkonnaaspekti koostoimel ajas (minevikus, olevikus või tulevikus) suurenev keskkonnamõju7. Natura 2000 ala – Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud Eesti Natura 2000 võrgustikku kuuluv ala8. Puitkütus – biokütus, mille põletamisel tekkivat süsihappegaasi kasvuhoonegaasidena rahvusvahelise kokkuleppe kohaselt arvele ei võeta9. Sünergiline mõju - kahe või enama kavandatud tegevusega kaasneva väikese keskkonnamõjuga aspekti koostoimel tekkiv oluline keskkonnamõju. Turvas – aeglaselt taastuv bioloogilise päritoluga kütus, mille põletamisel tekkiv süsihappegaas võetakse kasvuhoonegaasina arvele nagu fossiilse päritoluga kütuselgi10.

5 Euroopa Komisjoni juhend “Guidelines for the Assessment of Indirect and Cumulative Impacts as well as Impact Interactions“ (mai 1999, inglise keeles) http://www.envir.ee/91552 6 Direktiiv 2004/8/EÜ energia koostootmise edendamise kohta 7 Euroopa Komisjoni juhend “Guidelines for the Assessment of Indirect and Cumulative Impacts as well as Impact Interactions“ (mai 1999, inglise keeles) http://www.envir.ee/91552 8 http://www.envir.ee/1684 9 Tallinna Tehnikaülikool 2005 Biokütuste kasutaja käsiraamat. TTÜ kirjastus 10 Tallinna Tehnikaülikool 2005 Biokütuste kasutaja käsiraamat. TTÜ kirjastus 5 2 KAVANDATAVA TEGEVUSE, SH MAAKASUTUSE KIRJELDUS

Keskkonnamõju strateegilise hindamise objektiks on Lohkva külas, Luunja vallas, Tartumaal, katastriüksus „Soojuse” ca 2 ha suuruse territooriumi detailplaneering eesmärgiga maa-ala ehitusõiguse määramine elektri ja soojuse koostootmisjaama ehituseks (DP seletuskirja ptk 1). Koostootmisjaama eesmärgiks on rahuldada Tartu linna soojuse baaskoormust. Kavandatav jaam rajatakse vastavuses keskkonnaministri 2. septembri 2004. a määrusega nr 112 Saasteainete heitkoguste piirväärtused suurtest põletusseadmetest väljuvate gaaside mahuühiku kohta11. Soojuse kinnistul olemasoleva katlamaja võimsus on 36MW+80MW (gaasikatlad).

2.1 MAAKASUTUS

Detailplaneeringu ala hõlmab Luunja vallas Lohkva külas Soojuse katastriüksuseid (katastriüksuste tunnused 43201:001:0021; 43201:001:0022) ning nendevahelist tänavaala. Kruntide suurused on vastavalt 18118 m² ja 1198 m² (DP seletuskirja ptk 1 ja 3.2). Maakasutuse sihtotstarbelt on planeeritava ala kaks krunti tootmishoonete maa (DP seletuskirja ptk 3.4). Kruntide ehitusõigus on määratud DP seletuskirja ptk 3.5, mille kohaselt lubatud suurim hoonete (kokku 8) kõrgus on 40 m ja lubatud hoonete alune pind kokku 6000 m2. Tänavate maa-ala ning liiklus- ja parkimiskorraldus on toodud DP seletuskirja ptk 3.6, mille kohaselt olemasolevad teed säilitatakse. Haljastuses säilitatakse kõik planeeritud hoonestusalast, rajatiste, juurdepääsu- ja kõnniteede alt välja jäävad puud (DP seletuskirja ptk 3.7).

2.2 KOOSTOOTMISJAAMA TÖÖPÕHIMÕTE

Jaama tööpõhimõtted on kirjeldatud eelprojekteerimisdokumentides, mis sisaldavad sh. jaama tasuvus- ja teostatavus uuringut12. Elektri ja soojuse koostootmisjaama üldine tööpõhimõte on kasutada maksimaalselt ära kütuses sisalduvat energiat läbi koostootmisprotsessi, saavutades seeläbi summaarselt võimalikult kõrge protsessi kasutegur. Kütustena hakatakse kasutama turvast ja puitu.

Koostootmisjaam koosneb järgnevatest komponentidest: • Katla koguvõimsus kütuste järgi on 84 MW. Vasturõhu turbiin, mis on varustatud soojusvahetiga on brutovõimsusega 26 MW. • Uus jaamahoone, kus asub keevkiht aurukatel koos suitsugaaside puhastusseadmete, kondenseerimisseadme ning põlemisõhu niisutajaga. • Uus korsten kõrgusega 70 m rajatakse vana katlamajahoone kõrvale. • Rajatakse uus kütuste vastuvõtuhoone koos purusti, sõela ja konveieritega freesturbale ning puiduhakkele. Kütuseveokid laadivad koorma kahte vastuvõtu auku (üks turba ja teine puidu jaoks). Kütust hoitakse kahes 3000 m3 betoonist hoidlas. • KTJ-l on olemasolevast katlamajast eraldi süsteem tuha kogumiseks ja hoiustamiseks. • KTJ automaatika ja elektriruumid asuvad uues jaamahoones. • KTJ olme- ja kontrolliruumid hakkavad paiknema vana katlamaja hoones.

KTJ soojuse ja elektri tootmine on planeeritud toimima järgnevalt: • KTJ hakkab tootma soojust Tartu linna kaugkütte baaskoormuse rahuldamiseks.

11 RTL 2004, 122, 1891 12 Pre- Engineerig report, Electrowatt-Ekono OY 6 • Suitsugaaside kondenseerimisseadet kasutatakse suurtel koormustel, pidevalt oktoobrist aprillini. Kondenseerimisseade ei tööta suvel. • Anne katlamaja (olemasolev) käivitatakse KTJ suviseks hooldusseisakuks (15 päeva) ja kütteperioodil juhul, kui KTJ võimsused on end ammendanud (katel + kondenseerimisseade). Olemasolev suitsugaaside kondenseerimisseade rakendub tööle koos Anne katlamajaga. • KTJ võimalikult suur efektiivsus soojatootmisel on tagatud suitsugaaside kondensaatori ja põlemisõhu niisutajaga. Nimetatud seadmed ei tööta suveperioodil madalatel soojuskoormustel võimaldamaks suurendada elektritoodangut. • KTJ on ettenähtud töötama ainult koostootmisrežiimis; väga lühiajaliselt, tulenevalt kaugküttevõrgu võimalikest häiretest suvel, on ette nähtud lisajahuti. • Talvised tipukoormused kaetakse maagaasi ja kohaliku kütusega töötavate teiste katlamajadega (Turu, Ropka).

KTJ tegevuse ühendamine erinevate võrgustruktuuridega: • KTJ ühendatakse paralleelselt olemasoleva katlamajaga. • KTJ tehnoloogilist protsessi olemasoleva katlamajaga otseselt ei seota, osaliselt integreeritakse vaid kütuseetteandesüsteem ja vee-ettevalmistus. • KTJ hakkab kandma kaugkütte baaskoormust. • KTJ ühendatakse piirkonna soojusvõrguga (kasutatakse olemasolevat soojatorustikku). • Elektrienergia edastatakse võrku territooriumist põhjas paikneva AS Eesti Energia alajaama kaudu. • Jaama tegevuseks vajaminev elektri- ja soojavarustus saadakse kavandatavast koostootmisjaamast. • KTJ protsessis kasutatav vesi saadakse AS Anne Soojuse omandis olevast territooriumi läheduses paiknevast puurkaevust ning Tartu linna ühisveevärgist. • KTJ ühendatakse AS Anne Soojuse poolt hooldatava Lohkva küla kanalisatsioonisüsteemiga (sademevesi linna sadeveesüsteemiga), mis suundub olemasolevatesse biotiikidesse. • Tuletõrje- ja sprinkleri veesüsteem ühendatakse olemasoleva veetorustikuga territooriumi piiril.

Territooriumil asub olemasolev Anne katlamaja, kus jäävad töösse puidul ja turbal töötavad keevkihtkatlad ja gaasikatlad, kergkütteõli enam ei kasutata. Vanad õlimahutid, kaks vana katelt ja mitmed muud erinevad seadmed territooriumil utiliseeritakse. Kuna kinnistu on kavandatava tootmisüksuse jaoks minimaalsete mõõtmetega, siis tootmisterritooriumi optimaalne planeerimine on äärmiselt oluline.

3 MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS

Ülevaate planeeringuala olemasolevast olukorrast annab DP seletuskirja ptk 3.2. Anne katlamaja paikneb Tartu kirdeosas linna servas Räpina maantee läheduses Lohkva külas. Territooriumil asub praegu neljakorruseline kontorihoone ja katlamaja kahe tahkekütuse katla, kahe maagaasi katla, kontroll-, automaatika-, elektri-, olme- ja kontoriruumide, kolme korstna (kõrgeim 75m) ning vanade õlimahutitega. Olemasoleva katlamaja ehitusega alustati 1982. aastal, jaama rekonstrueeriti aastatel 1994-1995. Katlamaja töötab 350 päeva aastas, remondiperiood on 15 päeva aastas. Territoorium on osaliselt kaetud asfaltiga, vaadeldava ala ida ja lõuna servad on kaetud muruga. Kinnistul kasvavad hajali üksikud puud.

3.1 PINNAMOOD JA MULLAD

Reljeefilt on katlamaja territooriumi ümbrus tasane. Planeeringuala reljeef tõuseb põhja suunas. Pinnakõrguste vahe jääb ca 5 m piiresse (DP seletuskiri ptk 3.2). Planeeringuala jääb maastikuliselt Kõrg-Eestis maastikuprovintsi Kagu-Eesti ehk Ugandi lavamaale. Siin on aluspõhjaks Devoni punakavärvuselised liivakivid ja aleuroliidid, mis on andnud põhiosa pinnakattes domineeriva punakaspruuni moreeni tekkel. Karbonaadivaesel moreenil on kujunenud näivleetunud ehk kahkjad mullad. Ülemine 30-80 cm paksune kiht on saviliiv ja alumine tihedam liivsavi. Pinnamood on lainjas. Hoolimata keskmisest madalamast huumusesisaldusest on põllumullad paksu huumuskatte tõttu üle keskmise viljakusega13.

3.2 METSADE SEISUND

Tartumaa pindalast moodustavad metsad 119,7 tuhat ha ehk 37,9 %, mis jääb alla vabariigi keskmise. Ühe elaniku kohta on metsa 128 tm, Eestis tervikuna 280 tm. Tartumaa metsade juurdekasv on aastas 610 tuhat tm. Liigiti on kõige enam kaasikuid – 43 %, järgnevad männikud 24 % ja kuusikud 21 %, haavikuid on 5 % ja muid liike 7 %. Vanuseliselt on kõige enam keskealisi metsi – 43 %, küpseid metsi on 17 %. Metsade liigilises struktuuris toimuvad muutused okaspuumetsade pindala vähenemise suunas, sest palju lageraielanke jäetakse looduslikult uuendamata. Vanuseliselt on suund metsade noorenemise poole. Metsamaa oma tüübirühmade järgi ei jaotu maakonnas ühtlaselt. Põhjapool Emajõge on ülekaalus sooviku ja soometsad, lõunapool Emajõge palu- ja laanemetsad.

Vastavalt antud kirjeldusele ei piisa pikemas perspektiivis ainult Tartumaa ehk lähemal paiknevatest metsadest KTJ puiduga varustamiseks.

3.3 SOODE JA TURBAVARUDE SEISUND

Eesti maakondade seas on Tartumaa soode hulga poolest 5. kohal ja turbavarude poolest 7. kohal, Tartumaal on 7 % Eesti turbavarudest. Tartu maakonnas on 10 turbamaardlat, millest kavandatavale KTJ-le lähimad Möllatsi ja Keressaare. Turba kaevandamine on olnud suhteliselt stabiilne, suuremad kõikumised on olnud freesturbatootmiseks ebasoodsatel aastatel, näiteks vihmase suvega 1998. aastal. Turbalasundi juurdekasv on

13 Arold, I. 2005 Eesti Maastikud Tartu 8 soodes u 1 mm/a, mistõttu on soode areng pikaajaline ning turba kaevandamist tuleb eelnevalt väga hoolikalt kaaluda. Võrreldes näiteks metsadega on sood ka paremad “hapnikutootjad”. Samuti on sood eelkõige mageda vee varude säilitajad. Soode osa jõgede toitel võib olla suveperioodil kuni 38 %.

Anne katlamaja varustab tahkekütusega AS Tartu Jõujaam. Turvast tarnitakse erinevatest kohtadest, mistõttu selle näitajad sõltuvad konkreetsest rabas leiduva turba omadustest. Tabelis 3-1 on toodud erinevatest rabadest tarnitavale turbale iseloomulikud näitajad14.

Tabel 3-1 Erinevatest rabadest tarnitavale turbale iseloomulikud näitajad. Puhatu Puhatu Möllatsi Rasina Ramsi Keres- Määrast Tuura- Lauka- Näitaja/raba frees- tükk- raba raba raba saare raba pera raba soo turvas turvas Aasta 2004-05 2005 2002-05 2005 2002 2001-02 2000-02 2000-02 2000-01 Kuivaine 19,33- 20,44 21,97 21,19- 20,10- 21,1 19,73- 20,01- - ülemine 19,69 21,48 20,29 19,89 20,16 kütteväärtus, (MJ/kg) Kuivaine 18,09- 19,20 20,74 19,95- 18,75- 17,98- 18,21- 17,82- 17,62- alumine 18,52 20,20 19,02 18,83 18,54 18,89 18,55 kütteväärtus, (MJ/kg) Kuivaine 9,1-11,8 - - - - 1,4 6,0 2,2-4,4 1,3-2,1 tuhasisaldus, % Väävlisisaldus 0,25------kuivaines 0,28

3.4 VEEVARUSTUS

Tartumaa veekogud kuuluvad Eesti suurimasse vesikonda – Peipsi-Pihkva järve vesikonda. Kavandatavale KTJ-le lähim veekogu on Emajõgi, mille valgala (9960 km2) moodustab Eesti pindalast 22% ja mis hõlmab valdava osa Tartumaast. Inimmõju all on jõgi allpool Tartu linna15. Prognoossed ekspluatatsioonilised põhjaveevarud on suured (209,4 tuhat m3/ööpäevas), kuid sageli on probleemiks vee kvaliteet – suur lämmastikuühendite sisaldus, mikrobioloogiline reostus, looduslikult kõrge rauaühendite, fluoriidide ja kloriidide sisaldus. Põhjavett võetakse Tartus peamiselt 4 kihist, AS Anne Soojus võtab põhjavett Kesk- Alam- Devoni veekihist. Lähim Anne veehaarde sanitaarkaitsetsoon on KTJ territooriumist 350 m kaugusel.

AS Anne Soojus (Anne katlamaja) omandisse kuulub puurkaev (katastri nr. 16360), mis asub Karja maaüksusel, Lohkva külas, Luunja vallas, Tartumaal, puurkaevu näitajad on välja toodud tabelis 3-2. Tartumaa Keskkonnateenistuse poolt on AS´ile Anne Soojus väljastatud vee erikasutusluba nr. L.VV.TM-13497. Vastavalt 2004.a aasta veekasutuse aruandele pumbati ja võeti kasutusele 98 128 m3 põhjavett. Osa tarbitavast veest saadakse Tartu linna ühisveevärgist (AS´ilt Tartu Veevärk), kuna Anne katlamaja puurkaev on ühenduses Tartu linna veetrassiga. 2004. aastal saadi Tartu linna veevärgist 4560 m3 põhjavett, mis moodustas kogu vee hulgast 4,4%, tulevikus väheneb ühisveevärgist võetava vee kogus veelgi.

14 AS Anne Soojus kompleksloa taotlus 15 Tartumaa keskkonnateenistus 2001 Tartumaa keskkond. Tartu 9

Tabel 3-2 Anne katlamaja puurkaevu tehnilised andmed Näitaja PK 1 Katastri nr 16360 Passi nr 6892 Rajamise aasta 2002 Sügavus 135

Veekompleks D2-1 Erideebit (m3/h*m) 3,0 Tootlikkus passi järgi m3/h 30 Tegelik tootlikkus m3/h 11,2 Põhjavee tase, m 24 Pumba mark UPA 150S-34/14 Pumba tootlikkus m3/h 45 Veevõtt 2004 tuh. m3 98128 Veevõtt ööpäevas m3 270

Puurkaevu vett kasutatakse peamiselt katlamaja tehnoloogilise lisaveena Tartu linna küttesüsteemi vajaliku veerõhu hoidmiseks ning Lohkva küla mõnekümne maja veega varustamiseks (vastavalt valla otsusele on AS Anne Soojus Lohkva küla mõnekümne hoone vee- ja kanalisatsiooni ettevõte). Katlamajas tarbitava vee võib jagada tehnoloogiliseks ja olmeveeks. Olmevee kulu on hinnanguliselt 720 m3 aastas. Tehnoloogilise vee (pehmendatud ja deaereeritud katelde ja trassi vesi) reservi säilitatakse 1000 m3 mahutis käitise territooriumil16.

Vee erikasutusloa (nr. L. VV. TM-13497) kohaselt on AS Anne Soojuse aastane lubatud veevõtt puurkaevust 153 468 m3 aastas. Toorvee tarve olemasoleval Anne Katlamajal (katlamaja tarve ja Lohkva elanike veetarve) on hinnanguliselt 85 000 m3 aastas.

AS Anne Soojuse keskkonda suunatava veeheite moodustab Lohkva küla olmereovesi (tekib: Lohkva küla elamutes, AS Grüne Fee, katlamaja enda ja mõnede firmade kontorite sanitaarsõlmedes, suurim osa reoveest tuleneb Aiandi teel asuvalt kolmelt viiekorruseliselt korterelamult), so kokku tekib aastas ligikaudu 26 000 m3 (olme)reovett ja katlamajas tekkiv kondensaat - aastas ca 34 000 m3. Reovett suunati biotiikidesse (kondensaadivesi ja olmereovesi) 2005.aastal 56 430 (sh. kondensaat 33130).

Suitsugaaside kondensaat sisaldab sulfaatioone, hüdrokarbonaatioone, rauda, naatriumi, kaaliumi ja väiksemas koguses teisi ühendeid. Sulfaatioonide seni mõõdetud suurim kontsentratsioon on olnud 620 mg/l, üldrauda on olnud 6,1 mg/l, naatriumioone 130 mg/l ja kaaliumi 29 mg/l. Reovees sulfaatioonide piirsisaldust määratud ei ole. Joogivees on selle lubatud kontsentratsioon 250 mg/l. Seega on kondensaadis see 2,5 korda suurem joogivee normist ning ainult ühes III biotiigi väljavoolu kvartaliproovis oli see 290 mg/l. Suitsugaaside kondensaadi juhtimisel biotiikidesse võib muutuda tiigivee pH, kuid kuna lahjendusaste on suur, siis ei ole seda tegelikult märgata. Seega ei ole sulfaadi ja teiste ühendite sisaldus biotiikides ning heitvees ei ole biotiikidele ega eesvoolule ohtlik.17

OÜ Tartu Keskkonnauuringud laboratooriumis on läbi viidud olemasoleva katlamaja kondensaadi analüüs raskmetallide osas, mille 29.05.06 võetud proovi tulemused on

16 Kompleksloa taotlus 17 M.Grossi ekspertarvamus 10 toodud järgnevas tabelis. Tabelis on võrdluseks toodud normid Vabariigi Valituse määrusest nr. 269 „Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord”.

Tabel 3-3. Kondensaadi analüüsi tulemused Kondensaat Väljavool Normid (määrus) biotiigist Cd 12 μg/l <0,10 μg/l 0,2 mg/l Cr 99 μg/l 2,0 μg/l 0,5 mg/l Cu 210 μg/l 17 μg/l 2,0 mg/l Hg 0,5 μg/l <0,10 μg/l 0,05 mg/l Ni 57 μg/l 4 μg/l 1,0 mg/l Pb 140 μg/l 2 μg/l 0,5 mg/l Zn 1,6 mg/l 0,070 mg/l 2,0 mg/l

Tabelist lähtub, raskmetallide osas vastab kondensaadivesi määruse nõuetele heitvee veekogusse juhtimiseks. Drenaaživesi kogutakse katlamaja territooriumilt ja juhitakse kraavi, kust see voolab Emajõkke.

3.5 BIOTIIKIDE SEISUND

2006. aastal on AS Anne Soojus tellinud ekspertarvamuse „Ekspertarvamus AS Anne Soojusele kuuluvate Lohkva Biotiikide kohta” hüdrotehnikainsenerilt Mihkel Grossilt.

AS Anne Soojus omandis on Lohkva külas heitvee puhastamiseks 3 biotiiki kogumahuga ca 13000 m3. Biotiikidega puhastatakse Lohkva küla elanike olmereovesi ja ettevõtte heitvesi ning suunatakse Anne- Looga peakraavi mööda 2,5 km pärast Emajõkke (väljalaskme kood TM351). Aastal 2004.a puhastati ja juhiti suublasse 25 575 m3 heitvett.

Kondensaadi ja olmereovee biotiiki suunatud kogused 2005-ndal aastal on toodud järgnevas tabelis:

Tabel 3.3 Biotiikidesse juhitud heitvee kogused 2005. a. Kondensaat (m3) Olmereovesi (m3) I kvartal 12138 5774 II kvartal 7260 5863 III kvartal 1548 5767 IV kvartal 12184 5876 Aastas kokku 33130 23280

Kokku suunati biotiikidesse 2005 aastal 33130 m3 kondensaati ja 23280 m3 olmereovett.

Reovee analüüse võetakse kord kvartalis biotiikidesse sisse- ja väljavoolust ning neid analüüsitakse akrediteeritud laboris. Koondtabel analüüsitulemustega on toodud lisas 7.

AS`ile Anne Soojus väljastatud vee erikasutusloa (nr. L. VV. TM-13497) kohaselt võib suublasse (Emajõgi) juhitud heitvees olla reoaineid järgmiselt:

• KHT 125,0 mg/l • BHT7 25,0 mg/l

11 • Heljum 25,0 mg/l • Naftaproduktid 1,0 mg/l

Biotiikide sisse-ja väljavoolust võetud analüüsitulemuste kohaselt ei ole viimase aasta jooksul etteantud piirväärtusi suublasse juhitud heitvees ületatud.

Biotiikide arvutuslik reostuskoormus on hetkel ca 32 kgBHT7/d. Tegelik reostuskoormus, mis on leitud veeproovide analüüsitulemuste ja veemõõtjate näitude järgi arvutatud vooluhulga alusel, muutub aasta jooksul suurtes piirides. Suvel on see 6 ja talvel 24 18 kgBHT7/d.

Biotiikide puhastusvõime on toodud järgnevas tabelis:

Tabel 3-4 Biotiikide puhastusvõime Näitaja Puhastusvõime (2005-2006 Puhastusvõime (2002-2004 a andmete põhjal) aasta andmete põhjal) Heljum 85% 86,6% BHT7 91 % 92%

KHTcr 61,5 % 73% ÜldN Ei ole võimalik hinnata 70% ÜldP 44 % 47%

Lohkva biotiikide puhastusvõime on suvisel ajal 33...36 kgBHT7/d ja talvisel ajal 18...20 kgBHT7/d. Analüüsiandmete põhjal tulevad biotiigid hetkekoormuse puhastamisega toime. Suveperioodil, kui tiikide puhastusvõime on suur, on tegelik juurdetulev reostuskoormus väike ja seetõttu suvel probleeme ei ole. Lohkva biotiigid toimivad suhteliselt hästi, sest reovesi lahjendatakse lisaveega. Lahjendamine kergendab oluliselt biotiikide tööd. Seda näitavad nii analüüsiandmed kui ka teised, kaudsed näitajad. 19

AS Anne Soojus kontrollib regulaarselt iga viie aasta järel biotiikidesse kogunenud sette kogust ja vajadusel vähendab selle hulka. Planeeringu „Tartumaa maakonnaplaneeringu teemaplaneering Tartu linna lähialade ja linna vahelised territoriaalsed seosed” (2005) seletuskirjas on välja toodud, et Lohkva küla amortiseerunud biotiigid asendatakse tulevikus uute puhastusseadmetega. Viimati korrastati biotiike 2003. aasta suvel. Heitvee ühiskanalisatsiooni ega pinnasesse juhtimist ei toimu. Kuna katlamajast ja Lohkva külast juhitakse biotiikidesse peamiselt olmereovett, mille kogused on ööpäevade lõikes ühtlased, siis heitvee äkkheidet ei esine, samuti ei esine olulisi kõikumisi kondenseerimisseadmest väljuva kondensaadi kogustes.

Lähim Anne veehaarde puurkaevude grupp asub biotiikidest ca 300 meetri kaugusel. Nendest puurkaevudest võetakse vett Tartu veekihist (puurkaevu sügavus 65-85 m), Pärnu- Siluri veekihist (puurkaevu sügavus 125-220 m) ja ordoviitsiumi – kambriumi veekihist (puurkaevu sügavus 400- 420 m). Biotiikide väljavoolus ei ole vee erikasutusloaga lubatud saasteainete kontsentratsioone ületatud. Puurkaevud asuvad piisavalt sügaval ja kaugel, et olla mõjutatud Anne Soojuse biotiikidest. Samuti on Anne Veehaare ümbritsetud sanitaarkaitsealaga (vt. Lisa 1). Kaebusi puurkaevu vee kvaliteedi langusele ei ole AS Anne Soojusele esitatud AS Tartu Veevärk poolt.

18 M.Grossi ekspertarvamus 19 M.Grossi ekspertarvamus 12

2005 – 2006.aasta keskmise biotiikide väljavoolus olevate saasteainete kontsentratsioonide ja 2005.a biotiikidesse suunatud reovee koguste põhjal saab arvutada Emajõkke suunatud reoainete aastase koguse, mis on toodud järgnevas tabelis:

Tabel 3.5 Hinnangulised aastased saasteainete kogused biotiikide väljavoolus Saasteaine Kogus (t/a) BHT7 0,45 Heljum 0,62 Nüld 2,9 Püld 0,26 Sulfaadid 15,9 Naftaproduktid 0,009

Tabel 3.6. Tartu linna reostuskoormus Emajõele (www.tartu.ee) 2003 2004 2005 Heitvee vooluhulk (tuh m3) 6560 10099 9920 BHT7 (t) 202 112 74 Heljum (t) 158 86 85 Üldlämmastik (t) 149 187 102 Üldfosfor (t) 145 13 8

AS Anne Soojus poolt 2005.aastal biotiikidesse juhitud kondensaadi kogus moodustab kogu Tartu linna poolt Emajõkke juhitud heitvee vooluhulgast 0,33%. Biotiikidest Emajõkke juhitud vee BHT7 moodustab 0,6%, heljum 0,7%, üldlämmastik 2,8%, üldfosfor 3,25% Tartu linna reostuskoormusest Emajõele. Üldisest Tartu linna reostuskoormusest Emajõele moodustab AS Anne Soojuse biotiikidest juhitav vee reostuskoormus 1,6 %.

3.6 METEOROLOOGILISED KARAKTERISTIKUD

Meteoroloogilised karakteristikud ja õhu saasteainete hajumist määravad tegurid Tartu linnas on järgmised: Saasteainete hajumist mõjutav atmosfääri stratifikatsiooni koefitsient A 160 Paikkonna reljeefi arvestav koefitsient 1 Kõige soojema kuu (juuli) õhu keskmine temperatuur kella 13 ajal 19,4 °C Kõige soojema kuu (juuli) ööpäeva keskmine temperatuur 16,6 °C Kõige külmema kuu (jaanuar, veebruar) keskmine temperatuur -6,0 °C

Tuule kiirused: aasta keskmine 4,1 m/s kõige vaiksem ühe kuu (august) keskmine 3,2 m/s kõige suurem ühe kuu (detsember) keskmine 4,6 m/s Tuule suuna ja tuulevaikuse sagedus on toodud tuuleroosil %20:

20 Olemasoleva katlamaja kompleksloa taotlus 13 N 30 NW 20 NO 10 W 0 O

SW SO

3.7 TARTU VÄLISÕHUSEISUND SEOSES OLEMASOLEVA KATLAMAJAGA

Katlamaja kui saasteallika läheduses puuduvad õhusaaste hajumist oluliselt takistavad objektid. Katlamaja hoone läheduses loode suunas asub väike elamurajoon (eramajad), lähim elumaja paikneb ca 200 meetri kaugusel. Lähimaks suuremaks saasteallikaks on Räpina maantee, mis asub 400 meetri kaugusel põhjasuunas, ning mille liiklusest tulenev õhusaaste võib mõningal määral mõjutada õhusaaste fooni katlamaja lähistel. Olulisemat mõju foonisaastele avaldab Tartu linna liiklus ja suuremad katlamajad. Katlamaja territooriumil asuva kõrgeima saateallika (75-meetrine korsten) 50-kordse kõrgusega võrdne kaugus on 3000 m. Sellisel kaugusel ei esine hajuvusarvutust mõjutavaid tehnogeenseid objekte. Kõrguste erinevus katlamaja ümbruses ei ületa 50 meetrit ühe kilomeetri kohta, mistõttu ka geograafilised objektid ei mõjuta õhusaaste hajumistingimusi21.

Välisõhu olukorra uuring on teostatud olemasoleva katlamaja keskkonnakompleksloa taotluse koostamise käigus Tartu Ülikooli Keskkonnafüüsika Instituudi õhusaaste modelleerimise teaduri Marko Kaasik poolt. Uuringu põhjal on halvimad hajumistingimused olemasoleva katlamaja (75 m kõrgune korsten) jaoks oluliselt erinevad halvimatest hajumistingimustest liikluse ja olmekütmise (madalad allikad) jaoks. Madalad allikad annavad suurimaid maapinnalähedasi saastetasemeid vaikse ja külma ilmaga („seisev õhk“). Nendel tingimustel koguneb liiklus- ja olmesaaste maalähedasse õhukihti, kõrgest korstnast tulev suits aga „libiseb üle“, hajudes peamiselt külgsuunas ja jõudes maapinnani alles kilomeetrite kaugusel. Katlamaja suits jõuab kiiremini maapinna lähedale ja tekitab kõrgemaid kontsentratsioone tugeva tuule või päikesepaistelise ilmaga, kui hajumine on kiirem. Seetõttu võeti selles arvestuses aluseks keskmised tingimused: tuul mõõdetuna 10 m kõrgusel 3 m/s, keskmine hajumiskiirus (vastab talvises madalrõhkkonnas kujunevale ilmale). Arvestati idatuulega, mis kannab katlamaja suitsu linna kohale. Olemasoleva katlamaja panus Tartu linna õhusaastesse on järgmine: 1) Vääveldioksiidi saastetasemetes on olemasoleva katlamaja osa kõige suurem ja see on ainuke saasteaine, mille kontsentratsioonist võib katlamaja anda kohati üle 10%. Hajumisarvutus näitab, et tippkontsentratsioonides (võivad küündida veidi üle piirväärtuse) on olulisim osa liiklusel (peamiselt diiselmootorid). Heitkoguste määramatus on aga suur, sest andmeid mootorikütuste tegeliku väävlisisalduse kohta napib (andmebaasis on aluseks võetud maksimaalsed lubatavad sisaldused). 2) Lämmastikdioksiidi kontsentratsioonide arvutamisel arvestati, et linnas üldiselt moodustab NO2 30% NOx-idest ja katlamaja saastejoas 50% (suhteliselt pikk levikuaeg korstnast allatuult, mille jooksul jõuavad toimuda keemilised muundumised). Hajumisarvutuse tulemusena tunnikeskmise piirväärtuse (300 μg/m3) ületamist ei täheldatud, katlamaja ei anna kusagil üle 5% üldisest foonist. Domineerib liiklus.

21 Kompleksloa taotlus 14 3) Süsiniku oksiidide piirtaset (5000μg/m3) ei ületata, katlamaja osa ei ole kusagil suurem kui 1% saastetasemest. Domineerib liiklus, olmekütmise osa on märkimisväärne. 4) Tahkete osakeste piirkontsentratsioon (500μm/m3) on veidi ületatud Karlova linnaosas (olmekütmine), katlamaja osa selles on tühine, mitte rohkem kui 0,1%.

Arvutustest järeldub, et olemasoleva katlamaja ja üldiselt kõrgest korstnast väljuvate õhuheitmete osatähtsus Tartu linna saastetasemete kujunemisel on teisejärguline. Olukorra mõistmiseks tuleb lisaks heitkogustele arvesse võtta korstna kõrgus: enne maapinnani jõudmist hajub saaste ruumalas, mille suurusjärk on võrdeline kõrguse ruuduga. Märgatavalt kõrgenenud kontsentratsioonide tekkimiseks maapinna lähedal on vaja väga suuri heitkoguseid. Saasteainete hajumiskaardid Anne katlamajast on toodud Lisas 2.

3.8 MÜRA

Peamised müra ja vibratsiooni tekitavad seadmed KTJ-s on katelde suitsugaaside tsirkuleerimiseks ja õhu jaotamiseks kasutatavad ventilaatorid, samuti võrguvee pumpamiseks kasutatav pump ning ühe tahkekütuse katla puhastamiseks kasutatavad akustilised seadmed. Vibratsiooniallikad käitises puuduvad. Müra vähendamiseks kasutatakse katlapuhastuse akustilistel seadmetel helisummutusmatte ja villa. Võrgupumpade müra vähendamiseks kasutatakse kummist kompensaatoreid pumba ja torustiku ühenduskoha vahel, samuti sagedusmuundureid, mis võimaldavad hoida pumba pöörded võimalikult madalal. Ventilaatorite ja kompressori puhul kasutatakse müra summutamiseks heliisolatsioonimaterjale. Müra ja vibratsiooni parameetrite mõõtmisi on seni teostatud olemasolevas katlamajas seoses töökeskkonna tingimuste uurimisega (protokoll nr. M021/98-M026/98 11.veebruar 1998. a. juurde, protokolli nr. VB002/98 juurde 11. veebruar 1998).

Peamiseks müraallikaks, mis ulatub katlamaja territooriumi piiridest väljapoole, on liiklus. Kinnistuümbruse foonmüra tekitajaks on veel AS Grüne Fee gaasi generaatormootorid. Müra mõju vähendamiseks toimub tahkekütuse vedu autodega päevasel ajal.

5. ja 11. aprillil 2006. a. mõõdeti Tervisekaitseinspektsiooni Tartu labori analüütik-füüsiku Peeter Saarelaidi poolt Anne katlamaja tööst ning autoliiklusest tingitud üldist mürataset AS-i Anne Soojus Soojuse kinnistu piiril asukohaga Lohkva küla, Luunja vald, Tartumaa. Mõõtmised teostati arvataval liikluse tipptunnil päevasel, õhtusel ning öisel ajal, samaaegselt teostati mööduvate liiklusvahendite loendus.

Mõõtepunktis on hinnatud müratase (foonimüra koos liiklusmüraga) päevasel ajal 65,1 dB ja öisel ajal 61,7 dB. Hommikuse mõõtmise ajal oli liikluskoormus järgmine: 87 sõiduautot, ning 10 veoautot sh. 3 AS Anne Soojuse kütuseveokit. Öise mõõtmise ajal oli sõidukite arv järgmine: 16 sõiduautot, 1 autobuss ja 3 veoautot sh. 1 AS Anne Soojuse kütuseveok. Punktis 3.9 on toodud olemasoleva katlamaja töötamisel maksimaalsed veokite arvud ja Aiandi teel asuvatest elumajadest möödasõitude arvud. Vedude ühtlasel hajutamisel tunnile on maksimaalseks AS Anne Soojuse kütuseveokite poolt sooritatud Aiandi tee elumajadest möödasõitude arv tunnis 4. Teostatud mõõtmiste ajal (05.04.06, kell 07.00-08.00) sõitis Aiandi teel 10 raskeveokit sh. 3 Anne Soojuse kütuseveokit. Seega mõõtmiste ajal oli raskeveokite arv teel suurem kui 4 ning seega on hinnatud Anne Soojuse kütuseveokite poolt põhjustatud maksimaalne müratase, mis ei ületa liiklusmüra normtaset. Kinnistuümbruse foonmüra tase mõõdeti 56,9 dB, mille tekitavad Anne katlamaja ning AS Grüne Fee gaasi generaatormootorid.

15 Vastavalt määrusele “Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid” (RTL, 14.03.2002, 38, 511) on liiklusmüra taotlustase olemasolevatel tööstusaladel päevasel ajal 70 dB ja öisel ajal 60 dB, piirtase päevasel ajal 75 dB ja öisel ajal 65 dB. Tööstusmüra piirtasemeks on kinnitatud 70 dB päeval ja 60 dB öösel ja taotlustasemeteks 65dB ja 55dB. Mõõtepunktis müra piirtasemeid ja taotlustaset päevasel ajal ei ületatud. Müra mõõtmiste teostaja hinnangul transpordist tulenev müra üldise fooni tekitamisel suurt tähtsust ei oma. Mõõtmiste tulemused on esitatud mõõtmisprotokollis (Lisa 3). Mõõtmisprotokollile on lisatud müra mõõtmise metoodika selgitused.

3.9 KÜTUSTE VEDU

AS Anne Soojus olemasolev kütuste transport toimub skeemil linn-linn st. veokid tulevad Aiandi teed mööda linna poolt keeravad ümber ja lahkuvad samuti linna suunas. Selle tulemusena sõidab Aiandi tee elumajadest üks veok mööda kaks korda. AS Anne Soojuse kütuseveo andmed olemasolevas katlamajas on toodud järgnevas tabelis.

Tabel 3-7 Tegelik kütuseveokite arv AS Anne Soojus Anne katlamaja varustamiseks kütteturba ja puiduga. Kütuse- Veoki Veokite Keskmine Maksi- Maksi-maalne veokite keskmine keskmine Möödasõitude arv Aiandi maalne mööda-sõitude arv arv kubatuur arv tee elumajadest veokite Aiandi tee elu-majadest kuus päevas arv päevas päevas tunnis päevas tunnis aug.05 255 48,1 8,22 16,44 1 18 36 2,11 sept.05 307 55,5 10,23 20 1,18 25 50 2,9 okt.05 559 56,1 18 36 2,11 31 62 3,6 jaan.06 611 45,7 19,7 39,4 2,3 29 58 3,4 veebr.06 608 44,1 21,7 43,4 2,55 34 68 4 märts.06 637 45,9 20,5 41 2,4 30 60 3,5

Tabelist lähtub, et keskmine veokite kubatuur on 50 m3. Maksimaalselt on vaadeldud perioodil päevas sõitnud aiandi teel 34 AS Anne Soojuse kütuseveokit (möödasõite Aiandi tee elumajadest seega 64). Keskmiselt on talvekuudel kütuseveokite arv 20,5 veokit päevas ehk 41 möödasõitu Aiandi tee elumajadest päevas, hinnanguliselt 2,4 möödasõitu tunnis.

4 KAVANDATAV TEGEVUS JA SELLE ALTERNATIIVSED ARENGUSTSENAARIUMID

4.1 ENERGIA TOOTMISE ALTERNATIIVID

Lähtuvalt tegevuse eesmärgist, milleks on Tartu linna soojusvarustuse baaskoormuse rahuldamine, vaadeldi detailplaneeringu alal energia tootmisst alternatiivsete arengustsenaariumitena:

0 alternatiiv: olemasolev olukord Anne katlamajas on 2×18 MW Ahlström OY poolt rekonstrueeritud keevkihtkatelt (kütuseks turvas, puidujäätmed, hakkepuit), lisaks 2 vähe töös olnud gaasikatelt 2×40MW PTVM-30M (kütuseks gaas, õli). Ettevõtte põhikatlamaja, töötab 365 päeva aastas, sh remondiperiood on 15 päeva. Ehitamise algus 1982. Rekonstrueeritud 1994-95 Ahlström OY poolt. Tootmisprotsess täisautomaatne, arvutitega juhitav. Katlamaja on heas korras, kuid vananedes vajab üha enam remonti. 2004 aastal lisati suitsugaaside kondenseerumisseade nominaalvõimsusega 7,8 MW. Koostootmisjaama rajamine on oluline, sest: • ettevõte on igal juhul sunnitud uuendama oma vananevaid põhitootmisvahendeid (katlaid); • elektri- ja soojuse koostootmine on efektiivne ning võimaldab hoida ka soojuse hinda tarbijatele taskukohasena, mis omakorda tagab kaugkütte turu stabiilsuse või isegi tõusu.

Selle alternatiivi korral tuleb ka Tartu kesklinna ja Ropka katlamajad renoveerida. Koostootmisjaama asukohavaliku alternatiivid on käsitletud järgnevas peatükis. Alternatiivi korral jääb kütusevastuvõtusüsteem ja veokite logistika praeguse olukorraga samaks.

1 alternatiiv: 84 MW võimsusega kohalike kütustega töötava koostootmisjaama rajamine detailplaneeringu alale Koostootmisjaama rajamisega tagatakse Tartu linna soojusvarustuse baaskoormus, Kesklinna ja Ropka katlamajad jäävad ainult tipukoormuste katmiseks. Koostootmisseadmed on väga kõrge efektiivsusega, parima võimaliku tehnika soovitustest lähtuvalt on kõige otstarbekam kasutada turvast ja puitkütust just koostootmisjaamas. Koostootmisjaama rajamine aitab kaasa energiaga varustuskindluse tagamisele, samuti väheneb sõltuvus Venemaalt tarnitavat gaasist ning suureneb hajutatud elektritootmise osakaal. Uudse tehnoloogiaga koostootmisjaama rajamine avaldab valla sotsiaal- majanduslikule keskkonnale positiivset mõju, kuna suureneb töökohtade arv. Koostootmisjaama rajamisega ehitatakse uus kinnine kütuste vastuvõtt, mis vähendab turbatolmuemissiooni ümbritsevasse keskkonda. Uue kütuse vastuvõtu väljaehitamisega korraldatakse ümber kütuseveokite logistika. Kütuseveokite logistika võimaluste hindamine on toodud peatükis 4.3. Rajatava koostootmisjaama emissioonid välisõhku on reguleeritud Keskkonnaministri 2. septembri 2004. a määrusega nr 112 Saasteainete heitkoguste piirväärtused suurtest põletusseadmetest väljuvate gaaside mahuühiku kohta. Kütuste põletamisel tekkivate jäätmete osakaal suureneb, kuid otsitakse võimalusi tuha taaskasutamiseks teede ehitusel. Heitvee kogused suurenevad võrreldes olemasoleva olukorraga, kuid suureneb vee taaskasutus.

2 alternatiiv: 84 MW võimsusega maagaasil töötava koostootmisjaama rajamine detailplaneeringu alale; Maagaasil töötava koostootmisjaama rajamisega rahuldatakse Tartu linna soojusvarustuse baaskoormus, kuid suureneb sõltuvus fossiilsetest kütustest (Venemaalt tarnitavast maagaasist). Kuna olemasolevasse katlamajja jäävad ka kohalikul kütusel töötavad katlad, siis kütusevastuvõtt ja veokite liikumine jääb piirkonnas praegusega võrreldes samale tasemele. Suurte põletusseadmete emissioonid välisõhku on reguleeritud Keskkonnaministri 2. septembri 2004. a määrusega nr 112 Saasteainete heitkoguste piirväärtused suurtest põletusseadmetest väljuvate gaaside mahuühiku kohta. Saasteainete piirväärtused maagaasi põletamisel on väiksemad kui turba põletamisel. Jäätmete osakaal jääb olemasoleva olukorraga samaks.

3 alternatiiv: 50 MW kohalikel kütustel töötava katlamaja rajamine detailplaneeringu alale. Alternatiiviga ei toetata hajutatud elektritootmise põhimõtet, samuti on katlamaja energeetiline kasutegur madalam võrreldes elektri- ja soojuse koostootmisega. Võrreldes kohalikul kütusel töötava koostootmisjaamaga õhuheitmed ei ole väiksemad, kuna katla võimsus on samas vahemikus koostootmisjaama võimsusega Keskkonnaministri 2. septembri 2004. a määruse nr 112 tähenduses. Kütuste vedu, veokite logistika, jäätmeteke ja heitvee teke on sarnased esimese alternatiiviga, kuid esimese alternatiivi puhul hakatakse jaama heitvett taaskasutama.

Tabel 4-1 Energia tootmise alternatiivide võrdlus

Nr Kriteerium Kaal 0 alt 1 alt 2 alt 3 alt 1 Õhuheitmete teke 2 8 4 4 6 2 Taastuvate, kohalike 3 6 12 3 12 loodusvarade kasutamine 3 Seadmete efektiivsus 3 6 15 15 12 4 Kütuste vastuvõtt ja sellega 3 3 12 6 12 seotud tolmuemissioonid 5 Veokite logistika 3 3 12 6 12 6 Heitvee teke 2 6 8 6 6 7 Kemikaalide kasutamine 1 4 3 4 3 8 Jäätmete teke 2 8 6 8 6 9 Energiaga varustuskindlus, 3 3 15 9 6 hajutatud elektri tootmine 10 Alternatiivi elluviimise 2 4 2 4 4 maksumus 11 Sotsiaalsed mõjud (valla 2 6 10 8 8 maine ja tööpuuduse vähenemine) KOKKU 57 99 73 87

Kriteeriumidele määrati järgmised kaalud: 3-tähtis, 2 – keskmiselt tähtis, 1 – vähetähtis. Mõju hinnati skaalal 1-5, kus 1 tähistab väga suurt negatiivset mõju ja 5 tähistab negatiivse mõju puudumist. Parim alternatiiv on suurima punktisummaga.

Parimaks alternatiiviks osutus kohalikel kütustel koostootmisjaama rajamine detailplaneeringu alale.

Lisaks on AS Anne Soojuse koostootmisjaama kavandamisel tehtud veel kolm alternatiivide võrdlust: KTJ võimalike asukohtade-, kütuseveokite jaamas liikumise marsruutide- ning erinevate kütuste kasutamisvõimaluste võrdlus.

4.2 ERINEVATE ASUKOHTADE VÕRDLUS

Kavandatava koostootmisjaama asukohtade alternatiivideks on AS Anne Soojuse olemasolevad Anne (Lohkva küla), Ropka (Ringtee 8) ja Turu (Turu 18) katlamajade territooriumid Tartus. Anne katlamaja on AS Anne Soojus põhikatlamaja, mille ehitusega alustati 1982. aastal, töötab 360 päeva aastas, remondiperiood kestab 5 päeva. Rekonstrueeritud 1994-95 Ahlström OY poolt. Tootmisprotsess on täisautomaatne, arvutitega juhitav. Keevkihtkateldega on võimalik põletada hakkepuitu, saepuru, puidujäätmeid ja freesturvast, mis tagab suure paindlikkuse ja head ökonoomilised näitajad. Olemas on maagaasil töötavad katlad tipukoormuste katmiseks. Turu katlamaja ehitustöödega alustati 1967. aastal. Töötab 4-5 kuud aastas, katab talvist tipukoormust. Vanim katlamaja, tehnoloogiliselt mahajäänud, kuid veel rahuldavas töökorras. Kütusena kasutatakse põhiliselt gaasi, kuid on võimalus põletada ka masuuti. Ropka katlamaja ehitustööd algasid 1972. Põhiliselt varustatakse soojusega Ropka piirkonda, toetab põhivõrgu soojavarustust. Rekonstrueeritud 1994-95.a. Taani firma VØLUND poolt. Tööaeg on 8 kuud aastas, suviste remontide puhul Anne katlamaja toetavad tööperioodid. Tehnoloogiliselt suhteliselt moodne, ettevõttele väga oluline katlamaja arenevas Ropka tööstuspiirkonnas. Kütusena kasutatakse hakkepuitu ja tükkturvast (kokku maksimaalselt 38400 t/a), võimalik on põletada ka gaasi. Koostootmisjaama projekti teostumisel Ropka katlamaja väheefektiivseid seadmeid ei kasutata.

Tabel 4-2 Kavandatava koostootmisjaama asukohtade alternatiivid ja nende võrdlus* *Asukoht, mis saab kõige enam “+” ja vähem “-“ on sobivaim uue jaama asukoht. Eeldused ja võimalikud asukohad Lohkva küla Turu tn 18 Ringtee 8 Paiknemine valitsevate lääne- ja edelatuulte suhtes + - + Uue jaama seadmete täielik vastavus PVT nõuetele + + + Asukohas olemas piisavalt suure läbimõõduga + + - soojustorustik (ehitamisel) Asukohas olemas ühendamise võimalus elektrivõrkudega + + - Asukohas olemas toorvee saamise võimalus + + + Asukohas olemas kõik tootmiseks vajalikud muud + + + kommunikatsioonid Kinnistu suurus on piisav koostootmisjaama ehitamiseks + - + Teeninduspiirkond on lähedal + + - Ala ei külgne vahetult suurte elamupiirkondadega + - - Turbamaardlad asuvad koostoomisjaama läheduses, + - - transporditeede suhtes soodsalt Asukohas puuduvad kaitsealused objektid + + + Jaama reovett ei juhita veekogudesse + + + Kütusevedu ei toimu läbi suurte elamupiirkondade + - - Jaama rajamine aitab kaasa hajutatud elektritootmisele ja + + + varustuskindluse suurenemisele Mõjutatav keskkond + - + tootmisalal linna keskel tootmisalal KOKKU +/- 15/0 9/6 9/6

4.3 KÜTUSEVEOKITE JAAMAS LIIKUMISE ERINEVATE MARSRUUTIDE VÕRDLUS

Transpordialternatiivide kaalumine teostati paaritivõrdlusmeetodiga. Paaritivõrdlus: kõiki alternatiive võrreldakse paarikaupa kõikide kriteeriumide alusel ning otsustatakse, kumb võrreldav on parem (Kas A1 on parem kui A2 esimese kriteeriumi

19 alusel? Kas A1 on parem kui A3 1 kriteeriumi alusel? jne. Võrdlus teostatakse kõikide kriteeriumide alusel kõikide alternatiivide kohta). Arvutustehnilistel kaalutlustel lisatakse üks fiktiivne alternatiiv, mis on kõigist halvem. Alternatiiv, mis osutub võrdluses paremaks, saab hindepunktiks 1, allajääja saab 0, võrdse paari korral saavad mõlemad 0,5. Punktid summeeritakse ning jagatakse kõigi alternatiivide punktisummaga. Saadud hinne näitab, milline on alternatiivi suhteline paremusjärjestus valitud kriteeriumi põhjal – kõrgeima hinde saab parim alternatiiv. Kriteeriumidele kaalu andmiseks teostati kriteeriumidele samuti paaritivõrdlus. 22 Kriteeriumide võrdluses tugineti punktis 7.1 toodud keskkonnamõju hindamise tulemustele, kus leiti kavandatava tegevusega kaasnevad keskkonnaaspektid ja viidi läbi iga aspekti mõju, tõsiduse ja ulatuse hindamine. Kriteeriumideks valiti liiklusmüra, mõju liiklussujuvusele ja teekattele, tühikilomeetrite tekkimine, elanike huvid ja õhusaastet. Järgnevalt on toodud kriteeriumite olulisuse järjestus ja selgitused olulisuse järjestamise kohta.

Õhusaaste (kriteeriumi kaal paaritivõrdlusel 0,29) – Transpordist tuleneva õhusaaste kirjeldus on toodud tabelis 7-1. Heitgaasid võivad põhjustada inimesele tervisekahjustusi. Teostatud paaritivõrdluses arvestati eelkõige mõjuga jalakäijatele. Samuti arvestati, et õhusaaste kontsentreerumine ühele teelõigule on jalakäijatele ohtlikum kui õhusaaste hajumine terve tee ulatuses.

Liiklussujuvus (kriteeriumi kaal paaritivõrdlusel 0,24) - Kriteeriumi all mõeldakse liikussujuvust takistavaid asjaolusid (nt. veokite ümberpööramine, liiklusummikute teke vasakpöörete korral, võimalike liiklusavariide oht), mille tulemusena õhusaaste ja müra tase suureneb, ning teekate saab kahjustatud eelkõige ühes teelõigus.

Liiklusmüra (kriteeriumi kaal paaritivõrdlusel 0,19)- Transpordist tuleneva müra mõju kirjeldus on toodud tabelis 7-1.Liiklusmüra avaldab mõju jalakäiatele ning samuti Aiandi tee ääres elavatele inimestele. Liiklusmüra mõju suureneb veokite ümberpööramisel, ummikute tekkimisel, samuti liikluse suunamisel ühele teelõigule.

Kohalike elanike suhtumine (kriteeriumi kaal paaritivõrdlusel 0,12) – Kohalikud elanikud on mures Aiandi teelt tuleneva müra, jalakäijate liiklemise, tolmuemissiooni ning teekatte seisundi pärast. Valdavalt on elanikud liikluskoormuse tõusu vastu.

Aiandi tee teekatte seisund (kriteeriumi kaal paaritivõrdlusel 0,12) – Teekatte tehniline seisund halveneb liikluskoormuse tõusuga. Omakorda kiirendavad teekattelagunemist liikluskorraldusest tuleneda võivad probleemid, näiteks veokite ümberpööramisega kaasnevad aspektid (nn. loha sõit, ja liikluse koondumine ühele teelõigule)

Tühikilomeetrid (kriteeriumi kaal paaritivõrdlusel 0,05) – Majanduslikult on tühikilomeetrid kahjulikud arendajale, kuid samas kaasneb tühisõiduga ka kütuste raiskamine, suurenenud õhusaaste, teede asjatu koormamine, müra.

Alternatiividena võrreldi järgnevaid skeeme: Alt 1- Linn – vald Alt 2 – Vald – linn Alt 3 – Linn-Linn Alt 4 – Vald-vald Alt 0 – Olemasolev olukord

22 Käsiraamat Keskkonnamõju ja keskkonnariski hindamine, Koostaja Tõnis Põder, Tallinn 2005 20 Läbimurret Räpina mnt-le enam ei vaadeldud, kuna selle teostamine ei ole reaalne, kuna tee ehituseks vajalik krunt on müüdud.

Kokkuvõte alternatiivide võrdlusest on toodud järgnevas tabelis

Tabel 4-3 Transpordialternatiivide võrdlemine paaritivõrdluse meetodiga Kriteerium Alt 1 Alt 2 Alt 3 Alt 4 Alt 0 Kaal Hinne Kaalutud Hinne Kaalutud Hinne Kaalutud Hinne Kaalutud Hinne Kaalut hinne hinne hinne hinne ud hinne Müra 0,19 0,233 0,044 0,3 0,057 0,13 0,025 0,2 0,038 0,133 0,023 Liiklus- sujuvus 0,238 0,333 0,079 0,267 0,063 0,17 0,04 0,133 0,032 0,1 0,026 Teekate 0,119 0,3 0,036 0,3 0,036 0,17 0,02 0,133 0,016 0,1 0,01 Tühi- kilo- meetrid 0,048 0,233 0,011 0,2 0,001 0,27 0,013 0,067 0,003 0,233 0,008 Elanike huvid 0,119 0,2 0,024 0,267 0,032 0,1 0,012 0,33 0,04 0,1 0,006 Õhu- saaste 0,286 0,333 0,095 0,267 0,076 0,17 0,048 0,1 0,029 0,133 0,027 0,29 0,274 0,157 0,157 0,122

Parimaks alternatiiviks osutus Alternatiiv nr. 1- liiklisskeem Linn-Vald.

Tabel 4-4 Lohkva külla kavandatava koostootmisjaama kütuseveokite jaama liikumise skeemi alternatiivide paremusjärjestus koos kaasneva mõju kirjeldusega. Skeem Skeemi kirjeldus Mõjutatav keskkond Paremus- järjestus Linnast valda Veokid tulevad jaama Jaama piirkonnas tolmu ja pori probleem 1 linna poolt ja väheneb, kuna ehitatakse uus kinnine kütuste lahkuvad valla suunas vastuvõtusõlm, nii et välistatakse veokite ümberpööramine Aiandi teel. Iga veok sõidab Aiandi tee elumajadest mööda üks kord. Liiklussujuvuse seisukohalt on tegemist ainult parempööretega, mis välistavad liikluse takistamise ja ummikute tekke. Selle alternatiivi puhul koormatakse Aiandi teed ühtlaselt kogu tee ulatuses, samuti on müra ja õhusaaste hajutatud. Vallast linna Veokid tulevad jaama Välistatud on veokite ümberpööramine Aiandi 2 valla poolt ja teel, iga veok sõidab Aiandi tee elumajadest lahkuvad linna mööda üks kord. Samuti sõidaksid elumajadest suunas mööda tühjad veokid (väiksem koormus teekattele). Kütusega veokid läbivad küll vähem suuri elupiirkondi, kuid peavad ületama jaama juures teed 2 korda, st kütuste vastuvõtt asub vastassuuna tee poolel. Vasakpöörete sooritamine võib takistada liiklussujuvust, samuti ummikute tekkimisel tõuseb heitgaaside hulk ja müra tase jaama piirkonnas. Vallast- Valda Veokid tulevad jaama Veokid hakkavad Aiandi teel ümber pöörama, 3 valla poolt ja mis lõhub teekatet (veokite loha sõit), samuti on lahkuvad samuti valla müra ja õhusaaste kontsentreerunud ühele suunas teelõigule. Aiandi teel asuvate elumajade suhtes on selline lahendus soodne, kuid teel liikuvatele jalakäiatele mõju suureneb. Samuti takistab veokite ümberkeeramine liiklussujuvust – võivad tekkida ummikud, mille tulemusel suureneb õhusaaste tase jaama piirkonnas. Samuti suureneb liiklusavariide oht.

21 Linnast - Linna Veokid tulevad jaama Veokid hakkavad Aiandi teel ümber pöörama, 3 linna poolt ja mis lõhub teekatet (veokite loha sõit), samuti on lahkuvad samuti linna müra ja õhusaaste kontsentreerunud ühele suunas teelõigule ja saastavad elumajade ümbrust kõige rohkem. Veokite liikumine on kontsentreeritud ühele lõigule – st. möödasõitude arv Aiandi tee elumajadest kahekordistub. Samuti takistab veokite ümberkeeramine liiklussujuvust – võivad tekkida ummikud, mille tulemusel suureneb õhusaaste tase jaama piirkonnas. Suureneb liiklusavariide oht. 0-variant Veokid tulevad linna Lähim elupiirkond on kõige rohkem mõjutatud. 4 poolt, keeravad Tingimused sarnased linn-linn alternatiiviga, ümber ja lahkuvad halvendava asjaoluna võib välja tuua praeguse samas suunas kütusevastuvõtu süsteemi avatuse ja tolmu ja pori tekke Aiandi teel. Uus kütuste vastuvõtt ehitatakse kinnine ja PVT nõuetele vastav. Läbimurre Rajatakse uus ja Kalleim, kuid lühim tee jaama. Tee rajamine Räpina mnt-le otsem ühendus omab samuti negatiivseid keskkonnaaspekte: Räpina mnt-ga näiteks mida rohkem inimtekkelisi tõkkeid maastikul loomastikule, seda vähem neil liikumisvõimalusi. Tegemist on teise kinnistuga ning teadaolevalt on planeeritud sinna tootmisobjekt.

Lisas 8 on toodud alternatiivide hindamise tabelid.

4.4 ERINEVATE KÜTUSTE KASUTAMISE VÕIMALUSTE VÕRDLUS

Tulenevalt kohalike kütuste turu arengust ja AS Fortum Tartu kütusevajadustest on peamised eesmärgid kütuste valikul järgmised:

• KTJ-s kasutatakse ära oma maardlatest toodetud freesturvas. • Teistelt tootjatelt ostetakse juurde niipalju freesturvast kui võimalik (arvestades hinda, kvaliteeti ja tarnekindlust), hinnanguliselt 90 000 MWh aastas. • Puidujäätmeid ostetakse niipalju kui võimalik, samas arvestades asjaolu, et puidujäätmete tarne on kõige ebakindlam. Seoses konkurentsi kasvuga puidujäätmete turul võib prognoosida puidujäätmete osakaalu kahekordset langust. • Ülejäänud vajadus kaetakse hakkepuiduga, mis parandab niiskema ja kergema turba korral oluliselt kütuse omadusi ning tagab katelde täiskoormusel töö.

Tabel 4-4 Kavandatava koostootmisjaama põhikütuste kasutuse alternatiivid* * Paremusjärjestus 1 kuni 4 ehk, et 1 on parim lahendus. Kütuse liik Varustus- Mõjutatav keskkond Paremus- kindlus järjestus Jaamas kasutatakse Taastuv Ületarbimisel loodusvara vähenemine. Metsamaa ja 2 kütusena 100% loodusvara. elupaikade vähenemine. Puidujäätmete kasutamise puitu võimalus positiivse mõjuga, kuna sellevõrra jääb rohkem alles kasvavat puitu. Jaamas kasutatakse Pooltaastuv ja Biokütuse kasutamisel, nii koos turbaga kui eraldi, 1 kütusena nii turvast taastuv positiivne keskkonnamõju. Mõlema kasutamise kui ka puitu. loodusvara. võimalus lisab näiteks hindade või varustuse muutumisel jaama tööle paindlikkust. Samuti väheneb mõlema kütuse kasutamisel loodusvara ületarbimise oht. Jaamas kasutatakse Pooltaastuv Ületarbimisel loodusvara pöördumatu vähenemine. 3 kütusena 100% loodusvara Rabade kadumine. Elupaikade ja bioloogilise turvast mitmekesisuse vähenemine. 22 Maagaas Fossiilne Taastumatu loodusvara, importkütus. Kuna 4 kütus tegemist ei ole kohaliku kütusega, suureneb sõltuvus importkütustest. 0-variant Taastuv ja Vanemast tehnoloogiast tingitud suurem kogus 4 pooltaastuv saasteaineid. loodusvara.

Uue elektri ja soojuse koostootmisjaama aastaseks soojustoodanguks on planeeritud 310- 325 GWh. Elektri aastatoodanguks on planeeritud 140 GWh aastas. KTJ keevkihtkatla põhikütusteks on 65 % freesturvas (338 – 364 GWh/a), 27 % hakkpuit (140 GWh/a) ja 8 % puidujäätmed 40 (GWh/a). KTJ stardi-, tugi- ja abikütuseks on maagaas.

Tabel 4-5 Koostootmisjaamas kasutatavate kütuste omadused.

Omadus Freesturvas Puiduhake Puidujäätmed Kuivaine kütteväärtus 18,5 18,6 17,8 (MJ/kg) Niiskus, % 48,5 47,5 37,5 Kuivaine tuhasus, % 5,4 0,5 3 Väävlisisaldus, % 0,3 0,05 0,03

AS Fortum Tartu turbamaardlad Kütteturbaga varustamine on planeeritud AS Fortum Tartu tütarfirmade (AS Tartu Jõujaam, OÜ Lauka Turvas) poolt hallatavate turbamaardlate ning freeskütteturba müügist huvitatud seniste koostööpartnerite tootmises olevate maardlate baasil. AS Fortum Tartu turbamaardlad on toodud tabelis 4-623.

Tabel 4-6 Fortum Tartu turbamaardlad.

Pindala Kaevandamisluba Kaevandamisloa Maardla Ha Arendaja alates lõpp Möllatsi 150 AS Tartu Jõujaam 2005 2025 Laukasoo 150 OÜ Lauka Turvas 2018 Keressaare 120 OÜ Lauka Turvas 2019 Raudsaare 240 AS Tartu Jõujaam prognoos 2009 pole teada Keressaare 2 90 AS Tartu Jõujaam prognoos 2010 pole teada Möllatsi 2 100 AS Tartu Jõujaam prognoos 2011 pole teada

Käesolevaks ajaks on väljastatud maavara kaevandamisload Möllatsi turbamaardla 1.osale ja OÜ Lauka Turba Laukasoo ja Keressaare maardlatele. Arendamisel on Raudsaare ja Keressaare maardlad ja Möllatsi turbamaardla 2. osa, neis maardlates taotletakse kaevandamislubasid. Samuti on AS Tartu Jõujaam tellimusel teostatud Sangla turbamaardla (Reku soo) põhjaosa geoloogiline uuring. Mainitud geoloogilise uuringu aruanne on valmis ning 21.01.2004.a. kinnitati Eesti Maavarade komisjoni istungi protokollilise otsusega Sangla turbamaardla põhjaosa turbavarud. Vastavalt uuringu tulemustele on Sangla turbamaardla põhjaosa turbavarud keskkonnaministri 05. aprilli 2004.a. käskkirjaga nr. 276 ümber kvalifitseeritud. Reku turbamaardla arendamise vajadus selgub aastatel 2011-2015.

Teiste uute turbamaardlate kasutuselevõtuks seoses koostootmisjaama rajamisega puudub vajadus. Peamised kontsernivälised turbatarnijad on AS Tootsi Turvas (Puhatu maardla,

23 AS Fortum Tartu andmed Elecrowatt-Ekono OY-le Tartu 2005

23 Seda maardla Lätis), AS Sangla Turvas (Sangla turbamaardla), OÜ Uleks Turvas (Ulila maardla), AS Põlva Maaparandus (Leevi, Määrastu, Tuurapera maardlad). Nimetatud ettevõtete esindajatega on alustatud läbirääkimisi võimaliku turbatarne osas ning tabelis 4- 7 toodud freesturba kogused on vastavatele tootjatele jõukohased ning kaevandamislubadega kaetud.

Tabel 4-7 Fortum Tartu perspektiivne turba kasutus. Freesturba pakkumine Pindala MWh/a Turbamaardla ha 2008 2009 2010 2011 - 2018 2019 2020 2021 2022 Möllatsi 109 210 109 210 109 210 109 210 109 210 109 210 109 210 109 210 Laukasoo 150 55 740 55 740 55 740 55 740 Keressaare 120 40 000 40 000 40 000 40 000 40 000 Raudsaare 240 40 000 80 000 80 000 80 000 80 000 80 000 80 000 Keressaare 2 90 20 000 40 000 40 000 40 000 40 000 40 000 40 000 Möllatsi 2 100 25 000 50 000 50 000 50 000 50 000 50 000 KOKKU FT sood 204 950 264 950 349 950 374 950 319 210 279 210 279 210 279 210 Põlva Maaparandus AS 20 000 20 000 20 000 20 000 20 000 20 000 20 000 20 000 Uleks Turvas OÜ 54 000 54 000 54 000 54 000 54 000 54 000 54 000 54 000 Sangla Turvas AS 55 000 55 000 55 000 55 000 55 000 55 000 55 000 55 000 Tootsi Turvas AS 100 000 100 000 100 000 100 000 100 000 100 000 100 000 100 000 KOKKU muud tarnijad 229 000 229 000 229 000 229 000 229 000 229 000 229 000 229 000 KOKKU 433 950 493 950 578 950 603 950 548 210 508 210 508 210 508 210 Freesturba vajadus 395 756 398 988 402 220 425 000 449 632 452 206 454 778 457 352

Tabelist nähtub, et toodud kogused on piisavad koostootmisjaama ja Anne katlamaja pikaajaliseks varustamiseks freeskütteturbaga. Pakkumine ületab freesturba vajaduse aastate lõikes ning see võimaldab toota freesturvast rohkem turbatootmiseks sobiva suvise ilmastiku korral ning luua laovarud vihmasemate suvede puhuks, mil freesturba tootmine ei pruugi õnnestuda. Peamisteks tükkturba tarnijateks on AS Tootsi Turvas ja AS Põlva Maaparandus. Tükkturbavajaduse katmiseks puudub vajadus uute tootmispindade kasutuselevõtuks. Turba kütusena kasutamise plussid: kohalik kütus; tootmine suurendab tööhõivet; vähendab poliitilist sõltuvust fossiilkütuseid importivatest riikidest; suurest niiskusesisaldusest tingitud suhteliselt madala põlemistemperatuuri tõttu on NOx eraldumine vähene; tuhas olev kaltsium, magneesium ja kaalium on kergesti lahustuvad ja taimedele vajalikud, samas tuhk üldiselt on happelise reaktsiooniga.

Puitkütused Prognoositav puitkütuste vajadus aastal 2008 on 177 500 MWh ning vajadus suureneb kuni 185 500 MWh-ni aastal 2022. Peamised puitkütused on hakkepuit ja töötlemata puidu jäätmed (saepuru, puukoor, höövlilaast). Puitkütuste tarnijateks on metsatööstusettevõtted, spetsialiseerunud hakkepuidutootjad ning mööblitootjad. Võrreldes olemasoleva situatsiooniga puitkütuste tarbimine oluliselt ei suurene. Näiteks aastatel 2002-2004 tarbisid AS Fortum Tartu katlamajad (Anne katlamaja ja Ropka katlamaja) keskmiselt aastas 200 000 MWh puitkütuseid.

4.5 ALTERNATIIVIDE VALIKU PÕHJUSED JA ÜLEVAADE PARIMA ALTERNATIIVI SAAMISEST

Lisaks detailplaneeringu alale kavandatava tegevuse energia tootmise alternatiividele teostati KTJ asukoha valik ning võrreldi alternatiivseid variante kütuseveokite marsruutide ja jaamas kasutatavate kütuste puhul, kuna sellekohased küsimused esitati KMSH programmi avalikul arutelul.

Energia tootmise alternatiividest osutus parimaks kohalikel kütustel töötava koostootmisjaama rajamine detailplaneeringu alale (vt tabel 4-1).

Asukoha valikul osutus parimaks alternatiiviks KTJ rajamine Lohkva külla, praegu töötava katlamaja territooriumile. Eelisteks on vajaminevate kommunikatsioonide olemasolu, territooriumi asukoht tööstuspiirkonnas elamurajoonist kaugemal võrreldes teiste alternatiividega ning kütuste veoks kõige sobivam asukoht (vt. tabel 4-2).

Kütuseveokite jaama liikumise marsruutide võrdluses hinnati parimaks alternatiiv, kus veokid tulevad jaama linna poolt ja lahkuvad valla suunas (vt. tabel 4-3). Sellise logistikaskeemi korral ei ole jaamas vajadust veokeid ümber pöörata.

Parimaks alternatiiviks erinevate kütuste kasutamisvõimaluste võrdlusel on kohalike kütuste puidu ja turba koospõletamine (vt. tabel 4-4). Erinevat liiki kütuste kasutamine võimaldab näiteks tarbida erinevaid loodusvarasid pikaajalisemalt.

5 KAVANDATAVA TEGEVUSE VASTAVUS ÕIGUSNÕUTEGA

Detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilisel hindamisel, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi ning -aruande koostamisel ja avalikustamistel lähtutakse keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse nõuetest ning teistest asjakohastest Eesti Vabariigi õigusaktidest ja Euroopa Liidu direktiividest. Kavandatav jaam rajatakse vastavuses keskkonnaministri 2. septembri 2004. a määrusega nr 112 Saasteainete heitkoguste piirväärtused suurtest põletusseadmetest väljuvate gaaside mahuühiku kohta. Järgnevalt on välja toodud AS Anne Soojuse koostootmisjaama tegevusega seotud strateegilised planeerimisdokumendid, õigus- ja tehnoloogilised nõuded ning rahvusvahelised keskkonnakaitse eesmärgid.

5.1 SEOS STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA JA RAHVUSVAHELISTE KESKKONNAKAITSE EESMÄRKIDEGA

Kavandatava tegevuse seost strateegiliste planeerimisdokumentide ja rahvusvaheliste keskkonnakaitse eesmärkidega kajastab tabel 5-1.

Tabel 5-1 Kavandatava tegevuse seos strateegiliste dokumentidega, sh rahvusvaheliste keskkonnakaitse eesmärkidega. Piirkondlikud ja Sisu Vastavus maakondlikud dokumendid Eesti kütuse- ja Kavandatakse turba ja puitkütuste AS Anne Soojus rajab elektri ja energiamajanduse osatähtsuse tõusu kütusebilansis. soojuse koostootmisjaama, kus pikaajaline riiklik Eelistatakse hajutatud elektritootmist kütusena kasutatakse turvast ja puitu. arengukava aastani 2015 ning elektri ja soojuse koostootmist. KTJ tõstab energiaga varutuskindlust Kütuse ja energia tootmisel on vaja ja hajutatud elektritootmist. KTJ http://www.mkm.ee luua reaalselt toimiv efektiivsus on üle 85% millele lisab energiasäästusüsteem. efektiivsust töötamine suitsugaaside kondensaatoriga. Turbavarude kasutamine. Turbavarude kasutamine pole Eesti KTJ tarbib turvast vastavalt Kontrolliaruanne. 2005 Vabariigis jätkusuutlik. väljastatud kaevanduslubadele. http://www.riigikontroll.ee Eesti elektrimajanduse KTJ-des toodetud elektri osakaal AS Anne Soojus rajab elektri ja arengukava 2005- 2015 tõuseb siseriiklikus brutotarbimises soojuse KTJ, mille töö põhineb turba 2020. a. 20%. ja puidu kütusel. http://www.mkm.ee Põhieesmärk on nõuetekohase kvaliteediga ning optimaalsete hindadega kütuse- ja energiavarustatuse tagamine Eestis. Ette on nähtud koostootmisjaama ehitust 2010. aastaks Tartusse. Eesti keskkonnastrateegia Arendada elektri ja soojuse AS Anne Soojus rajab elektri- ja aastani 2010 koostootmist. soojuse KTJ, mille põhimõte on Kasutada rohkem olemasolevaid väärindada kütuseenergiat läbi võimalusi energiasäästuks, ergutada koostootmisprotsessi, saavutades säästlikku energiakasutust. seeläbi summaarselt võimalikult Jälgida metsakasutuse mahu püsimist kõrge protsessi kasutegur. optimaalsetes piirides. Planeeritakse tuha taaskasutust teede ehitamisel turbamaardlatesse. Tartu maakonna Säästva arengu propageerimine. Linna AS Anne Soojus kasutab taastuvaid arengustrateegia 2014. territooriumile kavandatakse välja kohalikke kütuseid. aastani ehitada lahkvoolne Tehnoloogia vastab parmale kanalisatsioonisüsteem. Kaugkütte võimalikule tehnikale. 26 http://www.tartu.ee piirkonda hakkab iseloomustama KTJ rajamisel pööratakse tähelepanu taastuvate energiaallikate kasutamine ja kütuseveokite marsruutidele. elektri ja soojuse koostootmine. Kohalike taastuvate kütuste kasutamine. Teede kvaliteet avaldab mõju õhu saaste- ja müra vähendamisele. Üldistest huvidest lähtuvalt piiratakse ettevõtjate ja korteriühistute lokaalküttele üleminekut. Tartumaa Teemaplaneering on aluseks valdade Laukasoo turbamaardla kasutamisel maakonnaplaneeringu üldplaneeringute koostamisel. Soode tuleb arvestada looduskaitse teemaplaneering Tartu hüdroloogilise režiimi säilitamine. tingimustega. KTJ-st edelas asub linna lähialade ja linna Lohkva külla ehitatavad suuremad kaitsealuste taimeliikide levila ja vahelised territoriaalsed objektid kuuluvad linna veevõrguga lõunas kulgeb avalikult kasutatav seosed ühendamisele. Laukasoo matkarada, idas on http://info.raad.tartu.ee/webak maastikukaitseala kõrval asuva muinsuskaitsealune asulakoht. Linna tid.nsf/web/viited/YP_maako turbamaardla kasutamisel tuleb veevõrguga ühinemine/biotiigid. KTJ nna_teemap arvestada looduskaitse tingimusi. rajatakse planeeringu järgi Planeering sisaldab tootmismaale. looduskaitseobjektide loetelu ja asukohti. Tootmismaaks määramine. Luunja valla arengukava Arengukava eesmärgid 2010: KTJ on varustatud elektrifiltrite ja 2004- 2010 Elukeskkond on puhas, heakorrastatud suitsugaaside ja turvaline. kondenseerimisseadmega, mis tagab http://www.luunja.ee Toimub jätkuv majanduslik areng. õhuheitmete emissiooni EV normide Kõigil tarbijatel on puhas joogivesi. mahus. Välditakse turbatolmu levikut KTJ territooriumilt kaugemale. Kütuse laadimine kinnises hoones, -veokid kinnised. Arendatakse ettevõtlust ja luuakse kuni 10 uut töökohta. Jälgitakse heitvee mõju loodusele. Tartu linna üldplaneering Kaart 10 näitab Anne veehaarde KTJ ja selle biotiigid paiknevad http://info.raad.tartu.ee/webak ulatuse. Anne veehaarde naabruses. tid.nsf/web/viited/ÜP-0065 Kaart 14 määrab olemasoleva ja KTJ ühendatakse Tartu linna perspektiivse soojusvõrgu ning soojusvõrguga. kaugküttepiirkonna. Tartu linna keskkonna Toota energiat võimalikult KTJ on kõrge kasutegur, kasutatakse arengukava 2006- 2013 keskkonnahoidlikult, minimaalse parima võimaliku tehnika nõuetele http://www.tartu.ee õhusaastega ja kohalikust kütusest. vastavat tehnoloogiat. KTJ kasutab Keskkonnateenistusele ja Tartu kütusena kohalikke kütuseid: turvast Linnavalitsusele tuleb esitada ja puitu. Koostootmisjaam rajatakse õhuheitmete vähendamise tegevuskava. vastavuses PVT ja Keskkonnaministri määruses Saasteainete heitkoguste piirväärtused suurtest põletusseadmetest väljuvate gaaside mahuühiku kohta (RTL 2004, 122, 1891) nõuetega. Tartu linna arengukava Tervislik, turvaline, loodus-, ajaloo ja KTJ rajatakse tööstuspiirkonda. 2004- 2007 kultuuriväärtusi säilitav, mitmekesine, säästvalt arenev elukeskkond. http://www.tartu.ee Nüüdisaegne ja kvaliteetne elukeskkond linnaelanikele. Arengustrateegia Tartu Liikluskorralduse arendamine: KTJ kütuseveokite marsruudi 2012 liikluskoormuse hajutamine kesklinnas; planeerimine. transiitliikluse suunamine linna http://www.tartu.ee äärealadele; uute magistraalteede ja ristmike väljaehitamine, et vältida suuri transpordivooge läbi elamupiirkondade.

27 Tartu linna ühisveevärgi ja Euroopa Liidu nõuetele vastav AS Anne Soojuse ülesandeks on kanalisatsiooni arendamise joogivesi, kõrgekvaliteediline vee- ja jälgida tehnoloogilise heitvee kava (2000) kanalisatsiooniteenus. koostist ja koguseid, mis juhitakse Keskkonnahoidlik planeerimine, biotiikidesse. projekteerimine ja ehitamine. Põhjaveevarude kaitse ja säästlik kasutamine. Tartu linna ettevõtluse Tehnilise infrastruktuuri KTJ aitab kaasa eesmärgi täitmisele arengukava 2001- 2006 väljaarendamine. Siia alla kuuluvad efektiivse elektri ja soojuse teed, transpordisüsteem, elektri- ja koostootmise arendamisega. http://www.tartu.ee sidesüsteemid, veevarustus ja kanalisatsioon.

5.2 VASTAVUS MUUDE KESKKONNANÕUETEGA

Kavandatava tegevuse vastavus muude keskkonnanõuetega on toodud tabelis 5-2.

Tabel 5-2 Kavandatava tegevuse vastavus keskkonnanõuetega.

Õigusakt ja selle avaldamiskoht Nõue Sisu Vastavus Looduskaitseseadus § 45 Üksikuid puid tohib raiuda KOV KOV kiidab heaks RT I 2004, 38, 258 loal. detailplaneeringu. Keskkonnamõju hindamise ja §-d 1,2, Keskkonnamõju strateegilise KMSH viiakse läbi keskkonnajuhtimis-süsteemi 32-46, 53 hindamise läbiviimine, sh tulemuste vastavalt seadusele. seadus RTI, 24.03.2005, 15, 87 avalikustamine. Säästva arengu seadus RT I §-d 2, 5, Looduskeskkonna säästlik Kasutatakse taastuvaid 1995, 31, 384; viimane muudatus 9-11 kasutamine ja keskkonnaseire loodusvarasid ja RT I 2005, 15, 87 teostamine. teostatakse seiret. Planeerimisseadus RT I 2002, 99, §-d 2, 9, Detailplaneeringu koostamine. Detailplaneeringu 579; viimane muudatus RT I 2005, 10-22, 24- koostamisel arvestatakse 22, 150 28 seadusest tulenevaid nõudeid Ehitusseadus RT I 2002, 47, 297; §-d 3, 4, Ehitamisele esitatavad nõuded. Ehituse üle teostab viimane muudatus RT I 2005, 39, 12, 13, järelvalvet litsentseeritud 308 18-23, 33- firma 39 Teeseadus RT I 1999, 26, 377; §-d 25, 32 Teehoiu korraldaja ja tee kasutamise Kütuseveoks kasutatavate viimane muudatus RT I 2005, 61, nõuded. teede korrashoidmine 479 kokkuleppel KOV-ga. Jäätmeseadus RT I 2004, 9, 52; §-d 2-4, 6- Jäätmekategooriad, jäätmekoguste Jäätmete vedu toimub viimane muudatus RT I 2005, 37, 10, 14, 15, vähendamine ja jäätmete hooldus tellimustööna. 288 18, 21, 22, Planeeritakse 28, 29, 31 tuhajäätmete taaskasutamist. Keskkonnatasude seadus RTI, §-d 3, 5, Loodusvarade kasutaja ja heitmete KTJ hakkab maksma 20.12.2005, 67, 512 7- 10, 16- tekitaja saastetasude määrad. keskkonnatasusid 19, 22 vastavalt seadusele. Veeseadus RT I 1994, 40, 655; §-d 8, 12, Vee erikasutusluba, põhjavee kaitse AS Anne Soojus omab viimane muudatus RT I 2005, 67, 14, 20-24, ja veevarude arvestus. vee erikasutusluba, uuele 512 36 jaamale tuleb taotleda vee erikasutusluba kompleksloa koosseisus. Välisõhu kaitse seadus RT I §-d 7- 20, Nõuded suurtele põletusseadmetele, KTJ tehnoloogia on 2004, 43, 298; muudetud RT I 43- 48, sh saasteainete heitkoguste kavandatud vastavuses 2005, 15, 87 51- 54, piirväärtused, välisõhus leviv müra. nõuetega, sh õhuheitmeid 66, 88-95, Heitkogustega kauplemine. peab seirama vastavalt 117- 134 määruse nr 115 „Välisõhu saastatuse taseme piir-, sihtväärtused ja

28 saastetaluvuse piirmäärad, saasteainete sisalduse häiretasemed ja kaugemad eesmärgid ning saasteainete sisaldusest teavitamise tase” (RTL, 2004 122, 1894) nõuetele. Kemikaaliseadus RT I 1998, 47, § 17 Ohutusnõuded Ettevõte järgib 697; viimane muudatus RT I 2004, ohutusnõudeid NaOH, 89, 612 H2SO4, NaCl, Na2SO3 ja fosfaadi kasutamisel. Saastuse kompleksse vältimise ja §-d 7, 9, Kompleksloa taotlemise nõuded KTJ-le tuleb taotleda kontrollimise seadus RT I 2001, 10, 17- kompleksluba pärast 85, 512; viimane muudatus RT I 20, 34, 35 detailplaneeringu 2005, 15, 87 kehtestamist. Keskkonnaseire seadus RT I § 5 Ettevõtja keskkonnaseire KTJ õhu- ja veeheitmete 1999, 10, 154; viimane muudatus ning veekasutuse RT I 2005, 29, 214 seiretingimused määratakse keskkonnakompleksloaga. Keskkonnajärelevalve seadus RT §-d 16, Objekti kontrollimise kord KTJ tegevust kontrollib I 2001, 56, 337; viimane muudatus 19-21 keskkonnakaitseinspektor RT I 2005, 57, 451 Saasteainete heitkoguste § 6 Kehtestab suurtest põletusseadmetest KTJ õhuheitmed ei ületa piirväärtused suurtest väljuvate saasteainete heitkoguste seatud piirväärtusi. põletusseadmetest väljuvate piirväärtused. gaaside mahuühiku kohta RTL 2004, 122, 1891 Müra normtasemed elu- ja §-d 3, 5 Müra normtasemed sega- ja Vastavalt senistele puhkealal, elamutes ning tööstusalal müramõõtmistele ning ühiskasutusega hoonetes ja kavandatavale mürataseme mõõtmise meetodid liikluskoormusele müra RTL, 14.03.2002, 38, 511 normtasemeid ei ületata.

5.3 VASTAVUS TEHNOLOOGILISTE NÕUETEGA

Käesolev peatükk sisaldab koostoomisjaamas kasutatava tehnika võrdlemist parima võimaliku tehnikaga (PVT), mille aluseks on võetud järgnevad dokumendid: - Euroopa Komisjoni poolt koostatud suurtes katlamajades rakendatava parima võimaliku tehnika referentsdokument – IPPC Reference Document on Best Available Techniques for Large Combustion Plants, May 2005. − Eesti Vabariigi seadusandlusest tulenevad nõuded. Käitise tehnilised võimalused võrrelduna valitud parima võimaliku tehnikaga ja parima võimaliku tehnika rakendamine tabelis 5-3.

29 Tabel 5-3 Koostootmisjaamas kasutatava tehnoloogia võrdlus parima võimaliku tehnika (PVT) nõuetega. Tootmis- Kasutatavad seadmed ja tehnoloogia Kasutusel PVT Valitud PVT nimetus PVT Vasta- etapid olevate Allikad tehnoloogi- vus- seadmete ja lised, märge tehnoloogia erikulude ja tehno- heite loogilised, näitajad erikulude ja heite näitajad Peetakse arvestust tekkivate jäätmete liikide ja Dokumentaalselt tõestatud arvestuse pidamine tekkinud - 2 - Jah koguste üle. jäätmete liigi ja koguse üle Käitisel on olemas hädaolukorra lahendamise plaan, Käitisel peab olema koostatud Tehnilise Järelvalve kus on kirjeldatud võimalikke õnnetusi ja tegutsemist inspektsiooniga kooskõlastatud teabeleht ja Tartumaa õnnetuste toimumise puhul. - 2 Päästeteenistusega kooskõlastatud hädaolukorra - Jah KTJ-ga annab valmistaja kaasa ohutu juhtimissüsteemi lahendamise plaan käsiraamatu Juhtimine, Peetakse igakuist arvestust kasutatud tooraine ja Dokumentaalselt tõestatud arvestuse pidamine tooraine, arvestus kütusekoguste üle ning kasutatud ja toodetud energia- kütuse- ja energiakulu, ning toodangu koguse kohta - 2 - Jah hulga üle. Samuti jälgitakse kütuse kasutamise efektiivsust. Välisõhku eralduvate saasteainete koguseid Dokumentaalselt tõestatud arvestuse pidamine välis- arvestatakse arvutumeetodil ning esitatakse kord õhku eralduvate saasteainete koguste kohta. - 2 - Jah kvartalis vastav aruanne Tartumaa Keskkonna- teenistuse1e. Tahke- Kütuse laadimine toimub väravatega kinnises Minimaalne tahkete osakeste emissioon tahkekütuse kütuse tahkekütuse vastuvõtuhoones, kus kütus laaditakse laadimisel ja transpordil. Tahkete lenduvate kütuseosade laadimine, veokist kütusehoidlatesse. Lisaks on planeeritud üks minimeerimiseks vajalik kütuse vastuvõtujaam varustada - 1,2 - Jah ladusta- avatud vastuvõtt mittetolmavatele kütustele. väravatega ja kütuse mahalaadimisel väravad sulgeda. mine ja Vastuvõtuhoones on filtritega ventilatsioonisüsteem transport vältimaks tolmu sattumist ruumist välja. Tarnitava turba niiskusesisaldus on 30-60% (tavaliselt Turba niiskusesisaldus transpordil peab olema vähemalt Niiskuse- Niiskuse- üle 40%, vältimaks lendtolmu teket ja selle isesüttimist. sisaldus sisaldus -43% 1 Jah 40%). Kütuseveokitel on kinnised kastid-furgoonid. vähemalt

40%

30 Tahkekütuse transportsüsteemid on võimalike Tahkekütuse transportöörid on kaitstud vigastuste eest vigastuste eest kaitstud: vastuvõtu, sõelahoone ja kütusesilo vahelolevad linttransportöörid on suletud - 1 - Jah ja asuvad kaitstud kohas, Kütusesilo ja katlamaja vahelolev kinnine linttransportöör asub piisavalt kõrgel nende vahel asuva tee kohal. Kõik tahkekütuse transportöörid on kinnised, vältimaks Kinniste kütuse transpordisüsteemide kasutamine, - 1 Jah tolmuemissiooni tolmuemissiooni vältimiseks. Tahkekütuse hoidmiseks kasutatakse kahte 3000 m3 Kinniste kütusemahutite kasutamine mahutavusega kinnist kütusehoidlat. Mahutid on - 1 Jah suletud anumad, betoonist valatud põranda ja seintega. Tahkekütuse vastuvõtusõlmes on tuletõrje Pidev tahkekütuse hoidlate ja transpordisüsteemide signaalsüsteem mille signaal jõuab operaatori pulti. jälgimine tulekahju avastamiseks. Samuti on katlamaja territooriumil paigaldatud videokaamerad, mis võimaldavad operaatoril pidevalt - 1 Jah tahkekütuse transportsüsteeme jälgida ning võimalikku tulekahju kiirelt avastada. Paigaldatakse sprinkler-tulekustutussüsteemid. Tolmueemaldussüsteemid kütuse vastuvõtus. Puhastusseadmed kütusetransportööride puhastamiseks, 1 vältimaks tolmuemissiooni. Kütusevastuvõtuala veega Jah puhastamise võimalus. Kütuseveokite marsruudid jaama territooriumil Transpordiskeemi ratsionaliseerimine, et tekiks ratsionaliseeritud, jaama territooriumil kütuseveokid 1 võimalikult vähe tolmuemissiooni jaama territooriumil. Jah ümber ei pööra. Pidev kütuse vastuvõtuseadmete hooldus ja kontroll 1 Pidev kütuse vastuvõtuseadmete hooldus ja kontroll Jah Katel on projekteeritud töötama teatud Tahkekütuse eelnev kuivatamine soovitatav, põlemise niiskusesisaldusega kütusega, seega ei ole tõhustamiseks Tahke- eelsoojendamine vajalik. Vajaliku niiskusega kütuse - 1 - Jah kütuse saamiseks doseeritakse mahutitest sobiv kogus, toimub eeltöötlus n.ö. segamine. Tahkekütuse segamine-doseerimine kütusehoidlast Tahkekütuse segamine kütuse kvaliteedi ühtlustamiseks - 1 - Jah väljuvate konveierite abil (on 2x3000m³ mahutit ) Tahkekütuse põletamiseks on katlamajas kasutusel Biomassi põletamisel kasutada keevkiht- - 1 - Jah Põletus- keevkihtpõletustehnoloogia tehnoloogiat tehnoloogia Põlemisprotsessi juhtimine on täisautomaatne, Automaatne arvutitel põhinev põlemisprotsessi - 1 - Jah arvutitega juhitav. jälgimineja juhtimine.

31 Tahkete osakeste heitmed: kasutusel elektrifiltrid ja Tahkete osakeste heitmete vähendamiseks on kasutusel 5-20 (50)24 1,2 Jah suitsugaaside pesur kottfiltrid, elektrifiltrid ja/või suitsugaaside kondensaator mg/Nm3 Vääveldioksiidi heitmed: Turba ja puidu Vääveldioksiidi heitmed: Turba ja puidu koospõletamine koospõletamine, lubjakivi lisamine SO2 sidumiseks, 200-300 keevkihtkatlas, lubjakivi lisamine SO2 heitmete 200-300 1 Jah suitsugaaside pesur. μg/Nm3 vähendamiseks saavutamaks lubatud emissiooni tase . μg/Nm3

Raskmetallide heitmed: Elektrifilter ja suitsugaaside Raskmetallide heitmed: kottfilter või elektrifilter 1 jah pesur Heitmed NOx emissioonide vähendamine. Kütuse põletamine NOx emissioonide vähendamine: kütuse põletamine keevkiht meetodil (ühtlane, madal temperatuur). keevkiht meetodil (ühtlane, madal temperatuur); lisandite 300 μg/Nm3 1,2 jah (ammoniaak või karbamiid) lisamine koldesse; Õhu ühtlane jaotus või suitsugaaside retsirkuleerimine. CO heitmete vähendamine,pidev põlemisprotsessi CO emissioonide minimeerimine – täielik põlemine: monitooring, hooldus ja kontroll. põletusseadmete hea kolde ehitus, pidev monitooring ja 50 – 250 1 jah hooldus. Optimeeritud NOx vähendamise süsteem μg/Nm3 vähendab ka CO heitmeid. HF ja HCl heitmete kontrollimine HF ja HCl vähendamine – leelise lisamine suitsugaaside <25 μg/Nm3 pesuris on piisav meetod Kütuse kasutamise efektiivsus 2003. ja 2004. aasta Kütuse kasutamise efektiivsus (väljastatud energia ja keskmisena oli 82,6% (olemasolevates keevkiht kütuse energia suhe) keevkihtkatlas. kateldes). Samuti kasutatakse Soojuse KTJ min.89% 1 75-90 %, Jah suitsugaaside kondensatsiooniseadet, mis tootmise suurendab kütuse kasutamise efektiivsust efektiivsus hinnanguliselt 2-3% võrra. Elektri ja soojuse koostoomine Biomassi on kõige efektiivsem kasutada 1 - Jah koostoomisjaamas Tahkekütuse transportimiseks kasutatakse suletud Tahkekütuse hoidmine ja transport suletud süsteemis, Veereostus transportööre, mis väldivad kütuseosakeste kadu ja - 1 vältimaks kütuseosakeste sattumist - Jah sattumist väliskeskkonda drenaažisüsteemidesse. Katelde ja seadmete puhastamiseks kasutatakse Katelde jm seadmete kuivpuhastus, märgpuhastuse kuivpuhastust - 1 korral kasutatakse suletud süsteemi ja tahkete osakeste - Jah setitamist

24 Saasteainete heitkoguste piirväärtused suurtest põletusseadmetest väljuvate gaaside mahuühiku kohta RTL 2004, 122, 1891

32 Kuna katlamaja territooriumilt ei satu drenaaživeega Õli- ja mudapüüniste kasutamine katlamaja kanalisatsioonisüsteemidesse õli (vedelkütust ei territooriumilt koguneva drenaaživee puhastamiseks kasutata) ning tahkekütuse transport toimub suletud - 1 - Jah süsteemis, siis vajadus õli – ja mudapüünise kasutamiseks puudub Kondensatsiooniseadmest eralduv kondensaat Suitsugaaside puhastamisel tekkiv vesi tuleb puhastada: neutraliseeritakse naatriumhüdroksiidiga ning hõljumi Kuni pH reguleerimine, raskmetallide sadestamine ja tahkete 1 - Jah eraldamiseks kasutatakse flokulanti. 70000m³/a osakeste eemaldamine. Puhastatud ja neutraliseeritud vesi taaskasutatakse. Katlamajas tekkiv tuhk Võimaluse korral põletamise jäägid ja kõrvalproduktid antakse käesoleval üle AS'ile Ragn-Sells, kes prügilasse ladestamise asemel ümber töödelda või ladustab selle Aardlapalu prügilasse Tartumaal. Samuti taaskasutada Jäätmete viiakse läbi uuringuid tuha ja liiva kasutamiseks AS - 1 - Jah teke Tartu Jõujaam poolt hallatavates turbarabades teedeehituse materjalina.

6 DETAILPLANEERINGU ELLUVIIMISEST LÄHTUVAD KESKKONNAPROBLEEMID JA SEOS RAHVUSVAHELISTE KESKKONNAKAITSE EESMÄRKIDEGA

Rahvusvahelisi keskkonnakaitse eesmärke ja nõudeid on arvestatud Eesti Vabariigi seaduste ja arengukavade väljatöötamisel, mis on toodud eelpool ptk 5. Rahvusvahelised säästva arengu kriteeriumid looduskaitse seisukohalt on toodud tabelis 6-1.

Euroopa ühenduste komisjoni Roheline raamat energiatõhususe kohta ehk kuidas saavutada vähemaga rohkem (2005) toob välja elektri hajustootmise edendamise ning elektri ja soojuse koostootmise olulisuse. Rohelise raamatu kolm peamist eesmärki on konkurentsivõime, jätkusuutlikkus ja varustuskindlus. Energiatõhususe parandamine tähendab parimate tehnoloogiate kasutamist, et tarbida vähem, seda kas lõpptarbimise või energiatootmise faasis25. Biomassi tegevuskavaga nähakse ette meetmed, et hoogustada puidust, jäätmetest ja põllumajanduskultuuridest saadava energia arengut. Sel viisil saab Euroopa vähendada oma sõltuvust fossiilkütustest, piirata kasvuhoonegaaside heitkoguseid ning elavdada majandustegevust maapiirkondades26. EL Nõukogu direktiiv 2004/8/EÜ energia koostootmise edendamise kohta on praegu elektrituruseaduse muudatusettepanekuga ülevõtmisel Vabariigi Valitsuses. Direktiivi põhieesmärk on tõhusa koostootmise edendamine. Direktiivi alusel on väljatöötamisel koostootmise viiteväärtused. Direktiiv 2001/77/EÜ taastuvatest energiaallikatest toodetud elektri soodustamisest elektri siseturul määrab Eestile eesmärgiks saavutada elektri tootmine taastuvatest energiaallikatest 5,1% ulatuses aastaks 2010 ja 7,5 % ulatuses aastakse 2015.

Tabel 6-1 Planeeritaval alal kavandatava tegevusega kaasneva loodusvarade tarbimise otstarbekus. Säästva arengu kriteeriumid Kavandatavad tegevused Taastumatute loodusvarade kasutuse Fossiilkütuste minimaalne (lisakütusena maagaas) kasutus Tartu linna minimiseerimine sooja- ja elektri (kompenseeritakse põlevkivist toodetavat elektrit) varustuses. Taastuvate loodusvarade kasutus Turba ja puidu kasutusel hoolitsetakse selle eest, et ei toimuks nende vastavalt taastumisele varude ületarbimist. Ohtlike ainete ja jäätmete Tekkivad jäätmed antakse üle jäätmekäitluse ettevõtetele, võimalusel keskkonnasõbralik kasutus ja – otsitakse taaskasutuse võimalusi, näiteks tekkiva tuha kasutus teede korraldus ehituses (prügilas, turbaväljal). Puidujäätmete kasutus sooja- ja elektritootmises. Looduslike piirkondade, taimestiku, Looduslikke piirkondi kasutatakse paratamatult turba ja puidu tootmisel loomastiku, linnustiku, elupaikade, kütuseks. Puidutootmine kompenseeritakse metsa uuendusega. maastike kaitse ja seisundi Turbatootmisel välditakse rabade ületarbimist. Metsa taastamise kavad parandamine on metsa kasvatajatel. Pinnase ja veevarude kaitse ja Minimaalne veekasutus tootmises ning heitvee tekke minimiseerimine. seisundi parandamine Vee taaskasutamine. Ajalooliste ja kultuuriliste väärtuste Tootmisala läheduses ajaloolisi ja kultuurilisi väärtusi ei paikne. Lähim kaitse ja seisundi parandamine muinsuskaitseobjekt (Asulakoht) linnulennult umbes 500 m kaugusel. Linnakeskkonna kaitse ja seisundi Juba olemasoleva tootmisala jätkuv kasutus väldib uute parandamine linnapiirkondade kasutusele võttu tööstusmaana. Valmisoleku tagamine hädaolukordadeks. Atmosfääri kaitse (globaalne kliima Sooja- ja elektri tootmine turba ja puidu baasil. Puit loetakse CO2 soojenemine) heitmete poolest neutraalseks kuna puidu põletamisel tekkivad CO2

25 Euroopa Ühenduste Komisjon 2005 Roheline raamat energiatõhususe kohta ehk kuidas saavutada vähemaga rohkem (eestikeeles http://www.mkm.ee/failid/ST10368.ET05.DOC) 26 Euroopa Ühenduste Komisjon 2005 Biomassi tegevuskava http://europa.eu.int/comm/energy/res/sectors/bioenergy_en.htm 35 heitmed ei mõjuta süsiniku loomulikku ringkäiku looduses puidumassi taastuvuse piirides. Keskkonnateadlikkuse, -hariduse ja – Perspektiivis huvilistele koostootmisjaama tööpõhimõtete ja koolituse arendamine keskkonnaalase tegevuse tutvustamine. Avalikkuse kaasamine säästva Detailplaneeringuga kavandatavad tegevused avalikustatakse vastavalt arengu tagamisega seotud otsuste planeerimisseadusele ning keskkonnamõju hindamise ja tegemisse keskkonnajuhtimissüsteemi seadusele.

36 7 DETAILPLANEERINGU ELLUVIIMISE EELDATAVA KESKKONNAMÕJU HINNANG

Keskkonnamõju strateegilisel hindamisel lähtutakse koostootmisjaama projektandmetest ja detailplaneeringust. Maakasutuse kitsendused määrati detailplaneeringuga, mida koostati paralleelselt keskkonnamõju strateegilise hindamisega. Vastavalt kavandatud tegevustele tuleneb eeldatav keskkonnamõju eelkõige planeeritud koostootmisjaama rajamis- ning kasutamisviisist. Kui rajamise käigus tuleb arvestada kõigi keskkonna- ja tervisekaitse nõuetega, mis omakorda aitavad tagada minimaalse keskkonnamõju tekke, siis jaama töötamisel tuleb ette näha näiteks vastavad jaama kasutuseeskirjad nii ohutute töövõtete tagamiseks, kemikaalide käitlemiseks, kasutatava tooraine ladustamiseks kui tekkivate jäätmete kogumiseks ja üleandmiseks.

7.1 MEETODI KIRJELDUS

Kasutatud on organisatsioonide keskkonnajuhtimissüsteemide rakendamisel tunnustatud keskkonnamõju hindamise meetodit, mille tulemusel reastuvad ettevõtte tegevusega kaasnevad aspektid keskkonnamõju olulisuse alusel.

Hindamise aluseks oli kavandatava tegevusega kaasnevate kõigi keskkonnaaspektide leidmine. Seejärel viidi läbi iga aspekti mõju, tõsiduse ja ulatuse hindamine. Mõju hindamisel leiti aspektiga seonduvad õigusnõuded, huvigruppide surve, globaalsed keskkonnaprobleemid, hinnati aspekti kogus ja sagedus. Tõsiduse hindamisel leiti kas aspektist tuleneda võiv mõju on vahetu või kaudne-, kumulatiivne- või sünergiline, mõju pöördumatu või pöörduv iseloom, mõju kestus. Ulatuse hindamisel saadi antud tegevuse antud aspekti panus seonduva mõju levikusse, st kas antud aspekti tõttu on mõjutatud ainult kohalik (krunt, kinnistu, linnaosa, vald) keskkond või sõltub sellest mingil määral ehk antakse sellega panus kogu globaalsele keskkonnaseisundile (näiteks õhusaastamise tagajärjed).

Igal hindamisel sai aspekt maksimaalselt 5 punkti. Kolme hindamise punktide korrutis andis aspekti keskkonnamõju olulisuse: mõju x tõsidus x ulatus = keskkonnamõju olulisus.

Antud meetodi puhul võib aspekt hindamisel saada maksimaalseks punktisummaks 125 ehk kõige suurema negatiivse keskkonnamõjuga aspekt saab 125 punkti.

7.2 HINDAMISE TULEMUSED

Tabelis 7-1 on toodud kavandatava tegevusega kaasnevate aspektide loetelu koos olulisuse punktide ja mõjukirjeldustega.

Tabel 7-1 Kavandatava koostootmisjaamaga kaasnevate aspektide keskkonnamõju kirjeldus Olulisus Aspekt (Negatiivse/positiivse) mõju kirjeldus KTJ kavandamine Uue tootmishoone ja korstna rajamine 30 Ehitiste, seadmete, Taastumatute loodusvarade Kogused väikesed, jäätmed antakse tööriistade, vähenemine. üle jäätmekäitluse ettevõttele, kontoritarvete jms positiivne mõju ümbertöötlemisel ja kasutus taaskasutusel.

37 12 Töökohtade Töökohtade loomiseks vajalike Tööpuuduse vähendamine. loomine loodusvarade kasutus. 12 Maastikuilme Maastiku visuaalne muutmine uue Tööstuspiirkonna arenemine nii muutmine 40m kõrguse tootmishoone ja 70m tehnoloogiliselt, visuaalselt kui korstnaga. heakorra suhtes. Maakasutus Tootmishoonete maa 8 Tööstusmaa kasutus Olemasolevate katlamaja kruntide kasutamine, tootmismaa. 75 Loodusliku maa Oma turbamaardlad: Möllatsi, Laukasoo, Keresaare, Raudsaare maardlad. kasutus Metsamaa kasutamine. Bioloogilise mitmekesisuse vähenemise oht. Taastuvate ja pooltaastuvate loodusvarade kasutamisel tuleb järgida ressursi juurdekasvu. Õhuheitmete teke Puidu ja turba Kuiv – ja märgpuhastuse (Elektrifiltrid ja põletamisel. suitsugaaside kondensaator) puhastusefektiivsus on Õhuheitmed 80 – 90 %. Elektrifiltritega ja suitsugaaside arvutatakse vastavalt kondenseerimisseadmega on kavas kinni püüda keskkonnaministri enamik saasteainetest. Puhastusseadmed vastavad 2004 aasta määruses PVT nõuetele ja tagavad saasteainete heitkogused, 112 toodud mis on lubatud seadusandlusega või parima piirväärtustele või võimaliku tehnoloogia vastava näitajaga. Lisaks parima võimaliku võimaldab suitsugaaside kondenseerimisseade vastavatele näitajatele. kasutada ära suitsugaasides sisalduva veearu latentse soojuse, mille tulemusena tõuseb soojatootmise efektiivsus. 120 Tahked ja Kahjulikeks gaasilisteks heitmeteks loetakse eelkõige väävli-, gaasilised heitmed lämmastikuheitmeid, tahkete osakeste, süsinikoksiidi, põletamata süsivesinike ja süsihappegaasi. Süsinikdioksiidi sisalduse tõus atmosfääris põhjustab globaalset kliimasoojenemist. Samas biomassi kasvamisel absorbeeritakse fotosünteesi toimel atmosfäärist samapalju süsihappegaasi kui sinna hiljem põletamisel tagasi paisatakse. Seetõttu ei võeta puidu põletamisel tekkivat süsihappegaasi ka rahvusvaheliste kokkulepete alusel kasvuhoonegaasina arvesse. Lämmastiku- ja väävlisisaldus pole enamikes biokütustes (sh turbas) eriti kõrged. Vingugaasi ja põletamata süsivesinike heitmete kontsentratsioon suitsugaasides sõltuvad põlemistingimustest ja põlemisõhu otstarbekast ühtlasest jaotamisest. Tahkete heitmete summaarne kogus sõltub otseselt kasutatava kütuse tuhasisaldusest. Turba tüüpiline tuhasisaldus on 4-6 %, mis koguseliselt on umbes 10 korda enam kui puhtal puitkütusel.27. Nimetatud saasteainete heitkogustele suurtest põletusseadmetest on kehtestatud piirnormid keskkonnaministri määrusega ning parima võimaliku tehnika nõuetega. 36 Müra Tehnoloogiast tulenev kinnistult välja ulatuv müra. Tehnoloogilise müra vähendamiseks kasutatakse seadmetel isolatsioone, et tagada tööstusmüra vastavus normidele. Pinnase saastamine 6 Olemasoleva AS Quercus poolt 1996 aastal teostatud keskkonnaekspertiisi käigus teostatud katlamaja reostusuuringu järgselt ei täheldatud mahutipargi aluses pinnases võimalikku jääkreostus naftaproduktidega reostust28. Peale uuringu läbiviimist ei ole enam Soojuse kinnistu territooriumil rasket kütteõli hoitud. 12 Pinnase saastamine Õli pinnasesse sattumisel Kerge kütteõli kasutus lõpeb ja avarii olukordades (transpordivahendi lekkel) lokaalne kuni senised mahutid likvideeritakse. regionaalne reostus, sõltuvalt kas õli satub ka pinna/põhjavette. Transport kütustega Kütuseid transporditakse kella 6 hommikul kuni 23.00 õhtul. Tuha äravedu varustamiseks ning tuha toimub kella 8.00 kuni 18.00 iga päev. Mõju läbitavatele maanteedele ja äravedamiseks nende lähiümbrusele. 100 Kütuse kasutamine Taastumatute loodusvarade vähenemine. Nafta varusid jätkub 70-80. Fossiilkütuste põletamine tekitab õhusaastumist ja põhjustab sellega hapestumist, kasvuhoonegaase ja kliima soojenemist. 125 Saasteainete Heitgaaside (CO, CO2, NOx, SOx, VOC jt kasvuhoonegaasid) emissioon, mis emissioon põhjustavad kliima soojenemist. Osoonikihi kahanemine CFC-ühendite

27 Tallinna Tehnikaülikool 2005 Biokütuste kasutaja käsiraamat. TTÜ kirjastus 28 AS Quercus 1996 AS Anne Soojus mahutipargi ümbruse reostusuuring. Tartu. 38 toimel. Kütuseaurude (Lenduvad orgaanilised ühendid) emissioon, mis põhjustavad kaudselt kasvuhoone efekti ja vähendavad ehitiste väärtust. Tahma emissioonil süsiniku paiskumine õhku ja õhu kvaliteedi langemine. Tolmu emissioonil õhu-, elu- ja looduskeskkonnakvaliteedi vähenemine. Raskmetallide emissioonil Plii jt raskemetallide sattumine õhku. Raskmetallid akumuleeruvad rasvkudedes (loomad, inimesed) ning põhjustavad reproduktiivseid probleeme. 40 Müra teke Kütuse transpordiks käib jaamas päevas kuni 60 veokit ehk kl 6.00-23.00 maksimaalselt 3 veokit tunnis. Elu- ja looduskeskkonnale mõju ka läbitavate maanteede lähiümbrusele. 40 Vibratsioon Pinnase nihked. Teede olukorra halvenemine, sh läbitavatel maanteedel. 80 Liiklusavarii tekke Õhu saastumine põlengu või plahvatuse tagajärjel õhku paiskuvate ainete ja oht jäätmetega. Kemikaalide lendumisel, sattumisel veekogusse või pinnasesse toksiliste, süttimis- ja plahvatusohtlike ainete sattumine inim- ja looduskeskkonda. Tulemuseks võib olla inimeste mürgistused, õhusaastumine, pinnase ja pinnavee saastumine. Energia Taastumatute fossiilkütuse Koostootmisjaama üldine (maagaas) varude, aeglaselt opereerimispõhimõte on väärindada taastuvate (turvas)- ja kütuseenergiat läbi koostootmisprotsessi taastuvate (puit) saavutades seeläbi summaarselt võimalikult loodusvarade vähenemine. kõrge protsessi kasutegur, mistõttu kulub kütuseid vähem kui eraldi soojuse ja elektri tootmiseks. Puidu ja turba kasutamisel energia saamiseks loetakse PVT-ks elektri ja soojuse koostootmist. 60 Elektri- ja Taastumatute fossiilkütuse Jaama käivituskütusena kasutatakse maagaasi. soojusenergia varude vähenemine Elektrit kulub pumpade käivitamiseks jne. kasutus (põlevkivi, maagaas). Omatarbeks elektritoodangu kasutamine. käivitamisel Põlevkivi varusid jätkub 50 aastaks. Põletamine tekitab õhusaastumist ja põhjustab sellega hapestumist, kasvuhoonegaase ja kliima soojenemist. 60 Elektri- ja Puidu kui biokütuse ja turba Koostootmisel kasutatakse kütuseid kõige soojusenergia kui kohaliku kütuse energeetiliselt efektiivsemal viisil. Hajutatud tootmine ja kasutus kasutamine positiivne elektri tootmisel väheneb saastuskoormus puidu ja turba Kirde-Eestis, kuna Narva jaamades toodetakse baasil, abikütusena teoreetiliselt vähem elektrienergiat. Samas maagaas suureneb elektri ja soojuse varustuskindlus Tartus. Pooltaastuvate- (turvas) ja taastuvate (puit) loodusvarade kasutusel (hakkepuit, saepuru, puidujäätmed, freesturvas ja tükkturvas) positiivne keskkonnamõju taastumatute loodusvarade säästmise tõttu. 5 Gaasitrassi Tulekahjuga kaasneb Plahvatuse tõenäosus on ülimalt väike kui plahvatusel õhu temperatuuri tõus ja tahma täidetakse kõiki norme ja eeskirju. saastamine emissioon, mis mõjuvad Gaasiplahvatuse tekkeks on vajalik ülisuur hävitavalt inim- ja leke ja maagaasi sattumine välisõhku looduskeskkonnale. kontsentratsioonis 5-20%. Üle või alla selle plahvatust ei toimu. Eestis ei ole toimunud gaasiplahvatust. Vee kasutus Vesi katab 71% maakera pinnast. Sellest 97,4% asub ookeanides. Magevesi moodustab 2,6% kogu vee hulgast. Mageveest 75% on liustikena kasutatamatu. Magevee varudest kõige aeglasemalt uuenevad põhjaveevarud (1400 aastat), jõgede-järvede uuenemisaeg on umbes 16 aastat. 60 Põhjavee kasutus Soojuskandja katlamajas toodetud sooja edasikandmiseks tarbijani. Oma puurkaev lubatud veevõtuga 153 468 m3 aastas. Kasutatakse u 58000 m³, millest sooja edasikandmiseks 45400 m³, toomisprotsessis aurustub 5800 m³, kasutuks muutub 13000 m³ aastas. Joogivee varude vähenemine. Heitvee teke Suunatakse biotiikide kaudu Emajõkke. 36 Küttesüsteemist Veekogu reostamine. Biotiikide puhastusvõime: BHT 39 tekkiv heitvesi väheneb 96%, lämmastiku ja fosfori sisaldus väheneb 54-63%, Emajõgi on hinnatud reostusele vähetundlikuks. 36 Olmeheitvee teke Olmeheitvesi sisaldab orgaanilist ainet, Jaama olmereovee teke väike, fosfori ja lämmastikühendeid aga ka läbib biotiigid. anorgaanilist hõljuvainet. Niisuguse heitvee sattumine looduslikesse veekogudesse kutsub seal esile eutrofeerumise. 16 Sajuvete kokku Kõvakattega pinnalt ja parklast sajuvesi kogutakse ja suunatakse kogumine sajuveekanalisatsiooni (DP 3.10), olemasolev drenaaz suubub otse Emajõkke biotiikidest mööda. Kemikaalide kasutus Kemikaalide kasutuse peamised inim- ja looduskeskkonda mõjutavad suunad on: (1) taastumatute loodusvarade ületarbimine; (2) toksiliste ainete sattumine keskkonda 64 Kemikaalide, sh Ohtlikud kemikaalid: NaOH 44-47% Peamiselt kasutatakse kütuste ja õlide vesilahus (30 m3 roostevabast terasest tootmisprotsessis vee kasutamine mahuti olemasolevas katlamajas vastab pehmendamiseks ja nõuetele), kasutatakse suitsugaaside deaereerimiseks naatriumsulfit ( ei kondensaadi neutraliseerimiseks. ole ohtlik, ettevõttes ei säilitata); Vähesel määral kasutatakse H2SO4, anioonne koagulant (ei ole ohtlik, NaCl, Na2SO3 ja fosfaati. Valede ei säilitata ettevõttes); sool NaCl töövõtete korral võivad kemikaalid (ei ole ohtlik, maks üheaegselt sattuda keskkonda ning sõltuvalt hoitav kogus 10 tonni). omadustest tekitada keskkonnale ja/või inimese tervisele kahju. 64 Kemikaalide, sh Oht juhuslike, tahtmatute või Ladustatavad kogused väikesed. kütuste ja õlide määramatute ladustatud kemikaalide Ladustamisel tuleb järgida kõiki ladustamine ülevoolamiste, lekete või väljalaskude nõudeid. Kemikaale hoitakse kaudu sattuda keskkonda. Võivad olemasolevas katlamajas kinnises reageerida teiste ladustatud ruumis mahutites, mis vastavad materjalidega, kahjustada inimese nõuetele. tervist. 80 Kemikaalide Kemikaalide avariilise lekke puhul Tuleb teostada regulaarset avariiline leke võivad saastuda pinnase- ja põhjavesi; kontrolli seadmete ja mahutite kemikaalid satuvad kanalisatsiooni korrasoleku kohta ning tagada (biotiikidesse); toimuda tulekahjuga õiged töövõtted. lõppevad keemilised reaktsioonid; õhk saastuda kemikaalide aurudega, mis võivad olla kergesti süttivad või kahjulikud inimese tervisele; pinnase saastumine kemikaalidega, mis viib ökosüsteemi hävimisele. Ettevõttes toormaterjalide ladustamine 80 Puidu ladustamine Ladustamisega seotud tolm ning Tolmuvabade suletud ja laadimisel tekkiv müra, suuremate pneumaatiliste süsteemide koguste niiske materjali pikaajalisel kasutamine transpordil, laadimisel ladustamisel võib tekkida isesüttimise ja hoidmisel. Isesüttimise oht on oht. minimaalne, kuna ladustatavad kogused on suhteliselt väikesed, samuti kasutatakse kogu aeg otsast kütust ära, mis tähendab, et hoidlas kütus liigub. Samuti ladustatakse kütust ca. 40% niiskusesisaldusega, mis on ka PVT soovitus isesüttimise vältimiseks. 80 Turba ladustamine Ladustamisega seotud tolm ning Tolmuvabade suletud ja laadimisel tekkiv müra, suuremate pneumaatiliste süsteemide koguste niiske materjali pikaajalisel kasutamine transpordil, laadimisel

40 ladustamisel võib tekkida isesüttimise ja hoidmisel. Isesüttimise oht on oht. Pikaajalist ladustamist ei toimu, minimaalne, kuna ladustatavad kuna pidev kütusevarude uuendamine. kogused on suhteliselt väikesed, samuti kasutatakse kogu aeg otsast kütust ära, mis tähendab, et hoidlas kütus liigub. Samuti ladustatakse kütust ca. 40% niiskusesisaldusega, mis on ka PVT soovitus isesüttimise vältimiseks. 4 Liiva ladustamine Liiva ladustamisel märgatavat mõju inim- ja looduskeskkonnale ei ole täheldatud. 16 Lubja ladustamine Lupja lisatakse keevkihti turbas sisalduva väävli sidumiseks. Ladustatakse 30m3 mahutis. Jäätmete teke Jäätmed tekivad peamiselt põlemisprotsessi käigus. 60 Ehitusjäätmete teke Jaama rajamisega kaasnevad jäätmed. Puidujäätmed põletatakse, kui ei ole tegu kemikaalidega immutatud puiduga, ülejäänud ehitusjäätmed antakse jäätmekäitlejale, positiivne mõju ümbertöötlemisel ja taaskasutusel. 100 Koldetuha teke 1700t/a Taaskasutatav ehitusliku koos keevkihtkatla täitematerjalina, hetkel antakse üle liivaga (pole jäätmekäitlejale, kes viib võimalik eraldada) ladestamiseks prügilasse. 100 Turba ja töötlemata 5300t/a Taaskasutatav ehitusliku puidu täitematerjalina, hetkel antakse üle põletamisel tekkiv jäätmekäitlejale, kes viib lendtuhk ladestamiseks prügilasse. 45 Turba ja Tekib vähe Kui on tegemist suurte puidukütuse puidutükkidega, siis purustatakse sõelmete teke need kohapeal ja kasutatakse kütusena. 60 Segaolmejäätmete Tekib vähe Segaolmejäätmed koguda ning teke anda üle jäätmekäitluse ettevõttele. 60 Ohtlike jäätmete Ohtlikud jäätmed võivad olla kergesti Ohtlikud jäätmed tuleb koguda ja (kasutatud akud, süttivad, toksilised, mutageensed, anda üle ohtlikke jäätmete käitluse patareid, kantserogeensed või muu omadusega, litsentsi omavale ettevõttele. luminesentslambid, mis põhjustab kontrollimatult vanaõlid jm) teke ja keskkonda sattudes pinnase, pinna- ja üleandmine põhjavee ning õhu saastet tekitades kuni pöördumatuid muutusi inimese tervisele või looduskeskkonnale. 36 Vanapaberi ja – Vanapaberi ja –papi kontrollimatu Eeldatavalt on jaamas tekkivate pappi teke sattumine keskkonda põhjustab paberi ja papijäätmete kogus väike visuaalse reostuse. Loodusvarade nagu ja need tuleb käidelda vastavalt näiteks puit ja vesi, ebaratsionaalne jäätmeseadusele. Vanapaberist ja – kasutamine. papist kasutuskõlbuliku paberi ja papi tootmine aitab kokku hoida loodusvarasid (puit, vesi).

Kuigi kõigi kavandatavate tegevuste aspektide puhul hinnati keskkonnamõju vahetuks, kaasneb enamuse puhul teatud tingimustel ka kaudne mõju. Juhul kui vahetut mõju suudetakse vältida või minimiseerida on seda vähem kaudseid mõjusid. Näiteks, kohalike elanike jaoks kõige enam tähtsust omav liiklusmüra avaldab küll otsest mõju kohalike elanike elukeskkonnale halvendades seda märkimisväärselt, kuid kaudselt mõjutab transpordimüra kõiki elanikke, kes jäävad marsruudile (nö kütuse saamiskohast tarbimiskohani). Mida lähemalt jaamale hankida kütuseid, seda vähem inimesi (aga ka müra suhtes tundlikke looma- ja linnuliike ja neist tulenevalt populatsioonide muutusi) saab häiritud.

8 EELDATAVA OLULISE MÕJU KIRJELDUS, SH MÕJUDE OMAVAHELISED SEOSED

Detailplaneeringuga kavandatavad tegevused ning tegevustega kaasnevad keskkonnaaspektid on toodud skeemil lisas nr 4. Skeemil on esitatud kavandatava koostootmisjaama tööga seotud tegevused ning sellega kaasnevad keskkonnaaspektid nagu loodusvarade tarbimine ja heitmete teke. Jaama töö tulemusel varustatakse soojusega u. 50% Tartu linnast ja elektriga 30% (AS Eesti Energia 2005.a tarbimisandmetel) Tartu linnast. Vastavalt kulub soojuse ja elektri tootmiseks 78 261 t/a puitkütuseid (sh puidujäätmed 10% ulatuses) ning 141 595 t/a turvast. Kütuseid transpordib tootmispaigast jaama sõltuvalt välistemperatuurist keskmiselt 30 (so 2 veokit tunnis) ja maksimaalselt 60 veokit päevas. Kuna kütuste tootmist ja transporti teostavad alltöövõtjad, siis nende tööga seotud negatiivset keskkonnamõju on kavandataval jaamal omalt poolt raske minimeerida. Küll aga on jaamal võimalik alltöövõtjatele esitada kas vastava sisulisi soovitusi või nõudmisi. Jaama rajamiseks kasutatakse 19 316 m2 maad, mis on seni olnud ja saab edaspidi olema maakasutuse sihtotstarbelt tootmishoonete maa. Seega lisaks (sh looduslikku) maad kasutusse ei võeta.

8.1 KOOSTOOTMISJAAMA KAVANDAMISE JA RAJAMISEGA KAASNEV EELDATAV MÕJU

Vastavalt ptk 7.2 tabelile 7-1 KTJ planeerimisel ja rajamisel kaasneb järgmine eeldatav mõju: • Ala senine maakasutus (tootmishoonete maa) jätkub suuremas mahus, st sama ala peal toodetakse rohkem soojust ning lisaks elektrit. Juba olemasoleva tööstusmaa kasutusel on positiivne eeldatav mõju looduslike jm maade kasutuse kokkuhoiu tõttu. • Luuakse uusi töökohti. • Tartu linna varustamine soojuse ja elektriga puidu ja turba baasil suureneb vastavalt 220 GWh/a soojust ja 146,7 GWh/a elektrit. • Uute turbamaardlate kasutuselevõtuga seotud mõju. • Ehitiste, sisseseade, tööriistade jms kasutusest tulenev mõju. • Elektri- ja soojusenergia kasutusega objekti rajamisel ning käivitamisel kaasneb vähesel määral mõju fossiilsete kütuste vähenemisele (elektri tootmine põlevkivist) ning maagaasi varudele. • Ehitusjäätmete tekkel tuleb need sorteerida ja anda üle jäätmekäitlejale. • Koostootmisjaama sulgemist ei ole antud hetkel ette näha. Kui jaama sulgemine leiab aset, siis utiliseeritakse materjalid ja seadmed vastavuses seadusandlusest tulenevate nõuetega jäätmekäitlusele.

8.2 KOOSTOOTMISJAAMA KASUTAMISEGA KAASNEV EELDATAV MÕJU

Vastavalt detailplaneeringuga kavandatud tegevusega kaasnevate aspektide keskkonnamõju olulisuse hindamisele (ptk 7.2 tabelile 7-1) on AS Anne Soojus rajatava koostootmisjaama eeldatav oluline mõju järgnev: õhuheitmete teke ja fossiilkütuste varude säilimine. Olulise keskkonnamõjuga aspekt on samuti kütuste põletamisega kaasneva tuha teke, mille ladestamisele tuleb otsida alternatiivseid käitluse võimalusi.

Keskkonnaseisundi muutumise seisukohalt said vähem olulisuse punkte, kuid on kohaliku elukeskkonna seisukohalt samuti oluline järgmiste aspektidega seonduv mõju:

1) rajatava uue tootmishoone ja korstnaga seonduv maastikuilme muutus; 2) katlamaja ja veokitega kaasnev müra; 3) suureneva liikluskoormuse tõttu suurenev liiklusavariide tekke oht; 4) kondenseerimisseadmest biotiikidesse suunatava heitvee (sh heitvee hulga kasv võrreldes olemasoleva seadmega) võimalik mõju Tartu linna veehaardele.

8.2.1 Koostootmisjaamas kütuste põletamisel tekkivad õhuheitmed ja mõju ümbritsevale välisõhule

Jaama tööga kaasnev olulisima keskkonnamõjuga aspekt on õhuheitmete teke (sh transpordivahenditest lähtuv) ning sellest tulenevalt õhu saastumine.

Keskkonnamõju hindamise käigus arvutati Soojuse maaüksusele (AS Anne Soojus Anne katlamaja territoorium) rajatavast soojuse ja elektri koostootmisjaamast õhku eralduvate saasteainete heitkogused ning hinnati nende mõju välisõhu seisundile.

Keskkonnaministri 02.08.2004 määrus nr 99 “Põletusseadmetest välisõhku eralduvate saasteainete heitkoguste määramise kord ja määramismeetodid” (RTL 2004, 108, 1724) sätestab, et põletusseadmete puhul, mille installeeritud soojusvõimsus maksimaalselt võimaliku projekteeritud kütusekoguse kasutamise korral on 50 MW või suurem määratakse saasteainete eriheited ainult otseste mõõtmiste alusel. Seetõttu võeti Keskkonnaministri 2. septembri 2004. aasta määrusest nr 112 „Saasteainete heitkoguste piirväärtused suurtest põletusseadmetest väljuvate gaaside mahuühiku kohta” (RTL, 16.09.2004, 122, 1891) ning arvesse võttes põletusseadme põlemisarvutust teostati arvutused kooskõlas Keskkonnaministri 02.08.2004 määrus nr 99 “Põletusseadmetest välisõhku eralduvate saasteainete heitkoguste määramise kord ja määramismeetodid” (RTL 2004, 108, 1724). Määruses nr 112 on toodud heitmete piirnormid biomassil ja tahkel kütusel töötavast põletusseadmest, kütust täpsemalt määratlemata. Elektrituruseaduse tähenduses on biomass põllumajanduse (sealhulgas taimsete ja loomsete ainete) ja metsanduse ning nendega seonduva tööstuse toodete, jäätmete ja jääkide bioloogiliselt lagunev osa ning tööstus- ja olmejäätmete bioloogiliselt lagunevad komponendid. Saastearvutuste teostamisel arvestati piirjuhtumitega (tahkel kütusel) st. vaadeldi juhtu, et kütusena kasutatakse ainult freesturvast, mille väävlisisaldus on suurem kui puidul. Selliselt on võimalik välja arvutada maksimaalne saastetase.

Sellest tulenevalt on saasteainete heitkoguste piirväärtused pärast 27. novembrit 2002 ehitusloa saanud või pärast 27. novembrit 2003 käiku antud põletusseadmetele (RTL, 16.09.2004, 122, 1891), mis kasutab kütusena muud tahket kütust (turvast), ning mille soojusvõimsus on 50 <= P<=100 on: SO2 heitkoguse piirväärtus 850 mg/Nm3, NO2 ümberarvutatud NOx heitkoguse piirväärtus 400 mg/Nm3, tahkete osakeste heitkoguse piirväärtus 50 mg/Nm3. Euroopa Komisjoni poolt koostatud suurtes katlamajades rakendatava parima võimaliku tehnika referentsdokumendis – IPPC Reference Document on Best Available Techniques for Large Combustion Plants, May 2005 on toodud turba ja puidu koospõletamisel PVT nõuetele vastavaks vääveldioksiidi heitkogus 200 – 300 mg/Nm3 ja CO heitkogus 50 – 250 mg/Nm3. Seega on võetud SO2 ja CO arvutuste teostamisel aluseks vastavalt 300 mg/Nm3 ja 250 mg/Nm3.

Koostootmisjaama korstnast väljuvad õhuheitmed on toodud tabelis 8-1.

43 Tabel 8-1 Koostootmisjaama korstnast väljuvad saasteainete heitkogused. Saasteallikas Väljuvate gaaside parameetrid Välisõhku eralduv saasteaine Tegelik heitkogus Nimetus Ava Väljumis- Mahtkiirus Temp Kood Nimetus Maks. Aastane, läbi- kõrgus V1, m3/s era hetkeli tonni/a mõõt maa- tuur, ne, g/s D, m pinnast H, °C - m

Katla- 2,5 70 69,92 155 7446-09- Väävel- 12,0 234,68 maja 5 dioksiid korsten 10102- Lämmastik- 16,052 313,01 44-0 dioksiid 63-08-0 Süsinik- 10,0 195,6 oksiid PM-sum Tahked 2,013 39,25 osakesed

Tabel 8-2 Saasteainete heitkoguste võrdlus olemasolevast Anne katlamajast ja koostootmisjaamast. SO2, t/a NOx, t/a Süsinikoksiid, Tahked t/a osakesed, t/a29 Olemasolevad 150,5 382,63 192,8 148,7 katlad Koostootmisjaam 234,68* 313,01 195,6 39,25 KOKKU 385,18 695,64 388,4 187,95 * Rakendatakse suitsugaaside kuiv- ja märgpuhastust, mille puhastusefektiivsus on 80 – 90%. Lisaks lisatakse koldesse lubjakivi, mis keevkiht katlas seob väävlit, ning emissioonid on siinse käsitlusega võrreldes tegelikkuses väiksemad.

Koostootmisjaama aastased summaarsed õhuheitmed hakkavad moodustama olemasoleva katlamajaga võrreldes: o lämmastikoksiidi heitmetest 45%; o Süsinikoksiidi heitmetest 50 % o tahkete osakeste heitmetest 21%.

Koostootmisjaama korstnast väljuvate saasteainete hajuvusarvutused on teostatud vastavalt keskkonnaministri määrusele nr. 120, 22.09.2004.a. „Välisõhu saastatuse taseme määramise kord” (RTL 2004, 128, 1984) kinnitatud arvutusmetoodikal. Välisõhu saastetaseme piirväärtused on esitatud tabelis 8-4 (vastavalt Keskkonnaministri 07.09.2004 määrusele nr 115 “Välisõhu saastatuse taseme piir-, sihtväärtused ja saastetaluvuse piirmäärad, saasteainete sisalduse häiretasemed ja kaugemad eesmärgid ning saasteainete sisaldusest teavitamise tase” (RTL 2004, 122, 1894).

29 Kuna tahkete osakeste heitkoguse piirväärtus on 50 mg/Nm3 suurtest põletusseadmetest, siis on selle põhjal arvestatud eriheiteks 24 g/GJ. Arvutused, mis on teostatud olemasolevate keevkihtkatelde kohta on eriheiteks võetud 80 g/GJ kohta vastavalt KKM määrusele nr. 99. 44 Tabel 8-3 Välisõhu saastetaseme piirväärtused. Nimetus Kood Saastatuse taseme piirväärtus30 μg/m3 (Chemical Ühe tunni keskmine 24 tunni keskmine Abstract SPV1 SPV24 Service Number) Vääveldioksiid 7446-09-5 350 125 Lämmastikoksiid 10102-44-0 30031 -

Süsinikoksiid 63-08-0 10 000 - Tahked osakesed, - 500 150 summaarsed

Koostootmisjaamast väljuvate saasteainete hajumisarvutuste tulemused on esitatud järgneval joonisel:

Saasteainete hajuvus

0,08 0,07 0,06 0,05 SO2 0,04 0,03 Cm/SPV1 0,02 Nox 0,01 0 Tahked

5 0 0 0 osakesed 2 00 10 300 60 0 000 00 1 2 3 kaugus saasteallikast [m]

• Maksimaalne maapinnalähedases õhukihis moodustuv vääveldioksiidi saastetase koostootmisjaamast ei ületa 0,050 SPV1.

• Maksimaalne maapinnalähedases õhukihis moodustuv lämmastikoksiidide saastetase koostootmisjaamast ei ületa 0,078 SPV1.

• Maksimaalne maapinnalähedases õhukihis moodustuv tahkete osakeste saastetase koostootmisjaamast ei ületa 0,006 SPV1.

• Maksimaalne maapinnalähedases õhukihis moodustuv süsinikoksiidi saastetase koostootmisjaamast ei ületa 0,001 SPV1.

• Maksimaalne saasteainete saastetase saavutatakse saasteallikast 1121 meetri kaugusel.

• Arvutustel ei ole võetud arvesse suitsugaaside kondenseerumisseadmete rakendamisest tulenevat saasteainete vähenemist. Sutsugaaside kondenseerimisseadme töötamisel on saasteallikate mõju väiksem.

30 Saastatuse taseme piirväärtus on saasteaine lubatud kogus välisõhu ruumalaühikus. 31 Alates 2010 aastast on NOx SPV1 200 μg/m3 45

Koosmõju hindamisel on arvesse võetud AS Anne Soojus kompleksloa taotluse andmeid.

Tabel 8-4 Anne katlamaja olemasolevate ja koostoomisjaama korstnate parameetrid Parameetrid Olemasolevate Olemasolevate Maagaasi Koostootmisjaama keevkihtkatelde keevkihtkatelde katla korsten korsten korsten 1 korsten 232 Kõrgus (m) 40,0 75,0 60,25 70 Ava läbimõõt 1,3 3,6 3,2 2,5 (m) Ühendatud katlad 1 ja 2 1 ja 2 3 ja 4 koostootmisjaam Maksimaalne 8160 8160 8160 8160 tööaeg aastas Mahtkiirus, m3/s 20,59 20,1 69,92

Tabel 8-5 Saasteallikate koosmõju Saasteaine Saasteallikate Arvutuslik saastetase CAS nimetus Saastatuse arv Olemasolev Rajatav Maksimaalne Suhe nr taseme Anne koostootmisjaam: arvutuslik ΣCm/S piirväärtus katlamaja: Maksimaalne saastetase Σ PV1 SPV1, Maksimaalne arvutuslik Cm, μg/m3 μg/m3 arvutuslik saastetase Cm, saastetase μg/m3 Cm, μg/m333 7446- Vääveldioksiid 350 2 44 17,48 61,48 0,176 09-5 0102- Lämmastikoksiidid 300 3 150 23 173,32 0,57 44-0 Süsinikoksiid 10000 3 180 14,57 194,57 0,019 - Tahked osakesed, 500 2 44 3 46,92 0,09 summaarsed

• Maksimaalne maapinnalähedases õhukihis moodustuv vääveldioksiidi saastetase koostootmisjaama ja olemasolevate biokütusel töötavate katelde koostöötamisel ei ületa 0,176 SPV1.

• Maksimaalne maapinnalähedases õhukihis moodustuv lämmastikoksiidide saastetase koostootmisjaama ja olemasolevate biokütusel töötavate katelde ning maagaasikatelde koostöötamisel ei ületa 0,57 SPV1.

• Maksimaalne maapinnalähedases õhukihis moodustuv tahkete osakeste saastetase koostootmisjaama ja olemasolevate biokütusel töötavate katelde koostöötamisel ei ületa 0,09 SPV1.

• Maksimaalne maapinnalähedases õhukihis moodustuv süsinikoksiidi saastetase koostootmisjaama ja olemasolevate biokütusel töötavate katelde koostöötamisel ei ületa 0,019 SPV1.

32 Korstnat kasutatakse ainult olemasoleva suitsugaaside pesuri seisaku korral. 33 Olemasoleva Anne katlamaja maksimaalsed tunni keskmised saasteainete kontsentratsioonid on teostatud olemasoleva katlamaja keskkonnakompleksloa taotluse koostamise käigus Tartu Ülikooli Keskkonnafüüsika Instituudi õhusaaste modelleerimise teaduri Marko Kaasik poolt. 46 • Kuna hajumistingimused (väljuvate gaaside temperatuur, väljumiskiirus, väljumiskõrgus jne) on erinevad siis erinevate saasteallikate maksimumid tegelikkuses ei summeeru.

Summaarsed hetkkogused g/s Tartu linnas (sh. Luunja katlamaja enne ja pärast koostootmisjaama rajamist) on toodud järgnevas tabelis:

Tabel 8-6 Summaarsed õhusaasteainete hetkkogused (g/s) Tartu linnas Allikad SO2 NOx Süsinikoksiid Tahked osakesed Tööstus ja 113 52 328 23 keskküte Olmekütmine 13 21 148 235 Autotransport 10 42 209 3 KOKKU 136 115 685 261 Koostootmisjaam 12 16 10 2 KOKKU 148 131 695 263

• Kogu Tartu linna saasteainete hetkkogustest hakkavad koostootmisjaama: o vääveldioksiidi heitmed moodustama 8 %; o lämmastikoksiidide heitmed moodustama 12 %; o tahkete osakeste heitmed moodustama 0,1 %; o süsinikoksiidi heitmed moodustama 1,4%.

8.2.2 Kütuste kasutamisega seotud eeldatav keskkonnamõju

Puidu ja turba kasutusel elektri- ja sooja tootmisel fossiilkütuste varude säilimine, kuid puidu ja turba (üle)tarbimisel kaasneb bioloogilise mitmekesisuse vähenemine, turba kaevandamisel veerežiimi muutused kaevandatavates rabades.

Puidu kütusena kasutamise plussid: kohalik kütus, tootmine suurendab tööhõivet, põletamisel puudub arvestatav CO2 emissioon, vähe tahkeid põlemisjääke, põletamine emiteerib väga vähe väävliühendeid ja raskmetalle, puidujäätmed tekib paratamatult metsade majandamisel ja puidu töötlemisel, puitkütuse varumine soodustab hooldusraiete tegemist, mis parandab metsade kvaliteeti, vähendab poliitilist sõltuvust fossiilkütuseid importivatest riikidest.

Turba ja puidu tootmisega seotud eeldatav mõju

Kavandatava tegevusega ei kaasne piiriülest keskkonnamõju ja tootmisalaga seoses vahetut mõju Natura 2000 võrgustiku aladele. Turba ja puidu tootmisel kütusteks ei saa välistada võimalikku mõju Natura 2000 võrgustiku aladele. Kasutatavatele turbamaardlatele lähimad Natura 2000 alad on toodud tabelis 8-7. Loodusliku maa kasutusel turba kaevandamiseks ja puitkütuse tootmiseks kaasneb bioloogilise mitmekesisuse (elupaikade) vähenemine. Suurematest veekogudest on tabelis toodud turbamaardlad seotud Koosa järve, Saadjärve ja Peipsi järvega.

Tabel 8-7 Turbamaardlate läheduses olevad Natura 2000 kaitsealad Natura 2000 ala Kaugus turbamaardlast linnulennult (km) Möllatsi soo Vooremaa maastikukaitseala 15 Sootaga loodusala 10 Väägvere loodusala 6,5 Pähklisaare maastikukaitseala 7 Emajõe-Suursoo sookaitseala/maastikukaitseala 13 Anne looduskaitseala 6,5 Aardla järve botaanilis-ornitoloogiline kaitseala 11,5 Ropka-Ihaste linnuala 8 Laukasoo Emajõe-Suursoo sookaitseala/maastikukaitseala 2,6 Selgise-Välgi loodusala 10 Sootaga loodusala 13,5 Anne looduskaitseala 13 Keressaare raba Pähklisaare maastikukaitseala 5,5 Emajõe-Suursoo sookaitseala/maastikukaitseala 7 Selgise-Välgi loodusala 4,5 Luigemetsa loodusala 5,5 Alatskivi-Padakõrve looduskaitseala 7 Alatskivi parkmets 5,5 Alatskivi maastikukaitseala 10 Lahepera loodusala 10 Kuningvere järv ja kaasik 11

Kaart Fortum Tartu turbamaardlate asukohtadega on toodud lisas 5.

8.2.3 Jäätmete tekkega seotud eeldatav mõju

Tuhk kogutakse u.30m³ punkrisse ja tühjendatakse vastavalt vajadusele. Kütuste põletamisel tekkivate tuhkade taaskasutamise võimaluste leidmisel (näiteks turbakaevanduste ja prügila teede parandamisel/ehitusel) positiivne mõju (säilib muu teede ehituseks kasutatav loodusvara). Olme-, ohtlike jäätmete ja vanapaber ja papi tekke vältimisel positiivne mõju.

8.2.4 Kavandatav liikluskoormus ja selle mõju ümbritsevale keskkonnale

Juurdepääsud planeeritavale alale on kirjeldatud DP seletuskirja ptk 3.3, liiklus- ja parkimiskorraldus ptk 3.6. Tahkeid kütuseid veetakse autoveokitega jaama kl 6.00-23.00 ning tuhka ja kemikaale jaamast ära kl 6.00-18.00. Eeldusel, et veokite võimsus on tuhka, liiva ja kemikaale 10 t veoki kohta ja kütuseid 80m3 veoki kohta on igapäevane liikluskoormus KTJ vajadusteks ühes tunnis järgmine: 1,5 kütuste veokit, 0,2 tuha veokit, 0,05 kemikaali- ja liiva veokit, muid veokeid 2 päevas. Kokku on liikluskoormus keskmiselt 30 veokit päevas34. Kuude ja aasta lõikes on kütuste vedu, veokite arv ja veo kestus toodud tabelis 8-835.

34 Elecrowatt-EKono OY 2006 AS Fortum Tartu Pre-engineering Report. Pre-engineering of a Thermal Power Plant. 35 AS Fortum Tartu andmed Elecrowatt-Ekono OY-le Tartu 2005 48

Tabel 8-8 Kohalike kütuste veomahud igapäevase kütuseveo korral Veomahud jaan veebr märtsapr mai juuni juuli aug sept okt nov dets aasta Kohaliku kütuste vedu (m3/päevas) 2991 3243 3080 2053 1538 856 540 887 1568 2155 2880 3503 2101 Veokite arv päevas (80 m3 veokid) 37,4 40,5 38,5 25,6 19,2 10,7 6,8 11,1 19,6 27 36 43,8 26,3 Veo kestus tundides (300m3/h) 10 10,8 10,3 6,8 5,1 2,9 1,8 3 5,2 7,2 9,6 11,7 7

Teoreetiliselt on kütuste veoga (kütuste vedu koostootmisjaama ja olemasolevate katelde tarbeks) seotud liikluskoormus sõltuvalt välistemperatuurist välja arvutatud36 tabelis 8-9 eeldades, et:

1) Olemasolevate keevkihtkatelde võimsus on 40 MW (1 MW tootmiseks kulub 0,39 tonni turvast, 1 MW tootmiseks kulub 0,43 tonni puitu), täiskoormusel kulub 35% turvast – 14 MW – 5,5 tonni turvast tunnis ja 65% puitu - 26 MW – 11,2 tonni puitu tunnis ehk kütusetarve 17 tonni kütust tunnis 2) Uue jaama koormus on 84 MW, sh elekter 26 MW (1 MW tootmiseks kulub 0,38 tonni turvast, 1 MW tootmiseks kulub 0,43 tonni puitu), täiskoormusel kulub 65% turvast – 55 MW – 21,5 tonni turvast tunnis ja 35% puitu - 29 MW – 12,5 tonni puitu tunnis ehk kütusetarve 34 tonni kütust tunnis 3) Turba tihedus 310 kg/m3 4) Puiduhake ja puidujäätmed 250 kg/m3 5) Kütuseveokid liiguvad kella 6.00 – 23.00 6) Kütuseveokite maht 50 ja 80 m3

Kasutades kütuseveokeid mahuga 80-90 m3 tuleb jälgida, et ei ületataks lubatud sõidukite registrimassi 40 t.

36 AS Enprima Estivo arvutus tugineb Fortum Tartu koormusgraafikule aastal 2008, Tartu linna soojuskoormusgraafikule ning Anne katlamajas kasutatavatele kütuse kogustele ja veokite mahule.

Tabel 8-9 Kütusevedude vajadus sõltuvalt välistemperatuurist. Koormus sõltuvalt Koor- Kütusetarve t/h Veoki maht 50 m3 Veoki maht 80m3 välistemperatuurist mus Turba- Puidu- Veokid kokku Turba- Puidu- Veokid kokku MW veokid Veokid veokid Veokid Maksimumkoormusel 84 + 40 27 tonni turvast tunnis ja 42 46 87 kütuseveokit 26 28 54 kütuseveokit töötavad uus jaam ja 23,7 tonni puitu tunnis, päevas ca. 5 päevas ca. 3,2 olemasolevad katlad ööpäevane tarve seega 648 kütuseveokit tunni kütuseveokit tunni (välistemperatuur alla –6 tonni turvast ja 569 tonni jooksul jooksul kraadi, 1300t) puitu Uus jaam töötab 84 + 18 24 tonni turvast tunnis ja 37 33 70 kütuseveokit 23 21 44 kütuseveokit täiskoormusel ja 17,5 tonni puitu tunnis, päevas ca. 4 päevas ca. 2,6 olemasolevad ööpäevane tarve seega 576 kütuseveokit tunni kütuseveokit tunni keevkihtkatlad muutuval tonni turvast ja 420 tonni jooksul. jooksul. koormusel (-6 kuni 4,5, puitu. 2000t) Uus jaam töötab muutuva 50 12 tonni turvast tunnis ja 18,6 23 41 kütuseveokit 11,6 9 21 kütuseveokit koormusega (Ne = 10-20 7,5 tonni puitu tunnis, päevas ca. 1 päevas ca. 1,1 MWe, Ns = 20-50 MWs), ööpäevane tarve seega 288 kütuseveok tunni kütuseveok tunni kevad-sügisene koormus tonni turvast ja 180 tonni jooksul. jooksul. (üle 4,5, 2200t) puitu. Uus jaam koormusega 20 30 12 tonni turvast tunnis ja 18,6 8,7 27 kütuseveokit 11,6 5 17 kütuseveokit MWs + 10 MWe, suvine 4,5 tonni puitu tunnis, päevas ca. 1,6 päevas ca. 1,0 koormus (üle 12, 3000t) ööpäevane tarve 288 tonni kütuseveokit tunni kütuseveokit tunni turvast ja 108 tonni puitu. jooksul. jooksul.

Olemasolev katel 20 6 tonni turvast tunnis ja 3 9 11,5 21 autot päevas, ca. 6 4 10 autot päevas, ca. koormusega 20 MW, suvine tonni puitu tunnis, seega 1,2 kütuseveokit 0,6 kütuseveokit koostootmisjaama ööpäevane tarve 144 tonni tunnis. tunnis. hooldusperiood turvast ja 72 tonni puitu Kui jaama ei ehitata 40 5,5 tonni turvast tunnis ja 8,5 21 30 autot päevas, ca. 8,5 21 30 autot päevas, ca. 11,2 tonni puitu tunnis, 1,7 kütuseveok 1,7 kütuseveok ööpäevane tarve 132 tonni tunnis; tunnis; turvast ja 269 tonni puitu. ümberkeeramisega ümberkeeramisega möödasõite päevas möödasõite päevas 60 ca. 3,4 tunnis 60 ca. 3,4 tunnis* * Olemasolev olukord – 50m3 veoki maht

Liikluskoormuse tõus võrreldes olemasoleva olukorraga saab olema maksimaalselt kõige suurema küttekoormuse korral 65,6%, kui arvestada et praegu ja tulevikus kasutatakse kütuseveokeid mahuga 50m3. Uue vastuvõtusõlme ehitamisega välistatakse veokite ümberpööramine, ning liikus hakkab toimub ühes suunas – seega üks veok sõidab Aiandi tee elumajadest mööda ühe korra ja seega on liiklustiheduse maksimaalne tõus Aiandi tee elumajadest mööduval lõigul 31,2%. Kui hakatakse kasutama suuremaid veokeid kütuseveoks on ka liikluse intensiivsuse tõus väiksem (vt tabel 8-9). Liikluse intensiivsuse tabeli 8-9 põhjal saab väita, et maksimaalselt tõuseb liiklusintensiivsus 5 veokini tunnis. 2006 aasta alguses on olnud maksimaalne möödasõitude arv tunnis 4 veokit (vt. Tabel 3-4). Kuna AS Anne Soojus plaanib hakata kasutama kütuseveoks 80% ulatuses 80-90m3 mahuga veokeid, võib väita, et jaama teenindava transpordiga seotud müra ei tohiks kasvada ning seega elukeskkond müra tõttu oluliselt halveneda. Seejuures on kuude lõikes (vt tabel 8-8) liikluskoormus erinev, näiteks suvel väiksem. Kuid kuna jaama teenindavate veokite hulk päevas keskmiselt kahekordistub, siis neist lähtuv muu mõju (kütuse tarbimine, saasteainete emissioon, vibratsioon, liiklusavarii tekke oht) globaalsete keskkonnaprobleemidega seoses kasvab.

Kütuste transpordi ja vastuvõtuga seotud tolmuemissioonid Kütuste veoks kasutatakse olemasolevaid maanteid, nende kasutus kasvab võrdeliselt vajamineva kütusega. Puidu ja turba ladustamisel kaasneb senise töökeskkonna paranemine paigaldatava tolmueemaldussüsteemi ja kinnise vastuvõturuumi loomisega, millega paraneb ka mõju ümbrusele, st teedele ei jõua enam niipalju laadimistolmu. Kuigi ladustatavad kütuse kogused plaanitakse hoida väikesed ning ladustatava kütuse niiskusesisaldus ületab 40% võib vastupidisel juhul toimuda isesüttimisest tingitud tulekahju (sellega kaasnev mõju, sh õhu saastumine).

8.2.5 Koostootmisjaama ja transpordimüra

Müra on inimtegevusest põhjustatud soovimatu ja kahjulik heli, mille tekitavad paiksed või liikuvad saasteallikad. Müra toime sõltub nii ekspositsiooni ajast kui ka müra tugevusest. Kahjulik toime on müraallika tugevusega võrdelises sõltuvuses. Mida tugevam on müra, seda valjemini seda tajutakse ja seda suurem on häiringute ja kahjustuste tekkimise oht.

Müra kandumine õhu kaudu ohustatava objektini sõltub tuule kiirusest ja suunast, õhuniiskusest ning soojuslikust stratifikatsioonist. Helilainete levik maapinnalähedases õhukihis oleneb oluliselt maastikulisest eripärast, eeskätt aluspinna iseloomust (kareduskoefitsiendist) – pinnamoest, taimestikust, veekogudest ja ehitistest.

Sotsiaalministri määruse nr. 42, 4.03.02 “Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid” (RTL, 14.03.2002, 38, 511) kohaselt on müra piirtase näitaja, mis üldjuhul iseloomustab rahuldavaid akustilisi tingimusi ja mida kasutatakse olemasoleva olukorra hindamisel, kusjuures olemasolevatel aladel ja ehitistes ei tohi müra ületada piirtaset.

Hoonestatud või hoonestamata alad jaotatakse üldplaneeringu alusel: • I kategooria looduslikud puhkealad ja rahvuspargid, tervishoiuasutuste puhkealad; • II kategooria õppeasutused, elamualad, puhkealad ja pargid linnades; • III kategooria segaala (elamud ja ühiskasutusega hooned, kaubandus-, teenindus- ja tootmisettevõtted); • IV kategooria tööstusala.

Vastavalt määruses toodud jaotusele üldplaneeringu alusel, hoonestatud või hoonestamata aladel, tuleks Soojuse kinnistu ala käsitleda IV kategooria alana – tööstusala. Tööstusalal on lubatud kõrgem müratase, kui seda on maardla lähedusesse jäävatel elamualadel. Sellest lähtuvalt tuleb tagada tööstusala piiril piisavalt madal müra tase, et mitte ületada naabruses olevate elamualade ja segaala normtaset.

Välismüra piirtaseme arvsuurused olemasolevatel hoonestatud aladel on järgmised: Müra ekvivalenttase LpAeqT (dB): II kategooria 60 päeval ja 45 öösel IV kategooria 70 päeval 60 öösel

Liiklusmüra ekvivalenttase LpAeqT (dB): II kategooria 60 päeval 55 öösel IV kategooria 70 päeval 60 öösel

Müra mõõtmiste tulemusena (vt ptk 1.8) vastab praegune müratase tööstusmüra ja liiklusmüra piirtasemetele. Müramõõtmiste tulemusel selgus, et liiklusmüra piirkonna ekvivalentmüra taseme moodustamisel suurt tähtsust ei oma. Peatükis 8.2.4 toodud transpordi osakaalu suurenemise hindamise tulemusena selgus, et maksimaalne kütuseveokite arv tunnis, mis sõidavad Lohkva teel on 3, mürataseme mõõtmisel päevasel ajal sõitis tunni aja jooksul teel kokku 10 veokit, neist 3 Anne Soojuse kütuseveokit. Seega liiklusmüra tase koostoomisjaama valmimisel oluliselt ei suurene, silmas pidades ka veokite ümberpööramise vältimist. Müra mõõtmiste tulemused on kirjeldatud peatükis 3.8.

Koostootmisjaam ehitatakse vastavuses tänaste seadusandluses toodud normidega. Uue jaama ja olemasoleva katlamaja poolt põhjustatud mürad ei summeeru ning ei mõjuta ümbritsevat mürafooni oluliselt, kuna domineerima jääb suurem müraallikas. “Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid” (RTL, 14.03.2002, 38, 511) kohaselt tööstusaladel ei tohi ühe või samaaegselt mitme heliallika tekitatud müra ületada normtaset, milleks on tööstusalal 65 dB päeval ja 55 dB öösel.

Müra normtasemed tuleb tagada müra summutavate ehituskonstruktsioonidega. Turbiin, mis on kavandatavas jaamas suurimaks müraallikaks kaetakse mürasummutava isolatsiooniga, ning ta asub hoones.

8.2.6 Mõju veekasutusele

Järgnevas tabelis on toodud kavandatud veekasutus uues koostootmisjaamas, võrdlusena on toodud olemasolev veekasutus ning veekasutus koostootmisjaama ja olemasolevate katelde koostöötamisel. Samuti on näidatud eraldi energiatootmiseks vajalik veekasutus, ning veekasutus koos teiste tarbijatega. Vee kasutamine KTJ-s (kondensaadi taaskasutusega) on järgmine 10:

52 Tabel 8.9 Vee tarbimine Ainult tootmistehnoloogia Olemasolev Koostootmisjaam KTJ+Anne olukord Toorvee tarve (m3/aastas) 7600 52 624 55124 Reovee teke (reovesi, mis 33130 36 283 45565 suunatakse biotiiki) suitsugaaside kondensaatori kasutamisel (m3/aastas) Vee taaskasutus (m3/aastas) 0 61 827 61827 Tootmistehnoloogia ja teised veetarbijad (Lohkva küla elanikud ja ettevõtted) Toorvee tarve (m3/aastas) 85 000 80 624 83 124 Reovee teke (reovesi, mis 56 430 64 283 73 565 suunatakse biotiiki) suitsugaaside kondensaatori kasutamisel (m3/aastas) Vee taaskasutus (m3/aastas) 0 61 827 61 827

Tabelist lähtub, et koostootmisjaama ja olemasolevate katelde koostöötamisel põhjaveekasutus ei suurene, seda tänu vee taaskasutusele. Biotiikidesse juhitava vee kogus tõuseb hinnanguliselt 23% võrra aastas, minimaalne tõus saavutatakse samuti taaskasutusega. Reovee teke suureneb ja põhjaveekasutus mitte selle tõttu, et kondensaatoriga kondenseeritakse kütuses sisalduv vesi ka reoveeks – st. et reovett tekib rohkem kui puurkaevust võetakse. Tekkivast reoveest hakatakse taaskasutama hinnanguliselt 46%.

Sadeveed kogutakse kinnistult kokku ja suunatakse olemasolevasse sadevete drenaazi.

Mõju Lohkva biotiikidele ja Tartu linna veehaardele Põhjavee kasutusel väheneb põhjaveevaru. Puurkaev, planeeritav ala ja KTJ teenindavad biotiigid paiknevad Tartu linna veehaarde sanitaarkaitsetsooni lähedal (1 km raadiuses), mistõttu on võimalik biotiikide üleujutusel (vääramatu looduskatastroofi korral) põhjavee reostamine. Biotiikidesse juhitav veehulk tõuseb hinnanguliselt 23% võrra aastas. Kuna biotiigid on suhteliselt amortiseerunud tuleks rajada võimalus, et biotiikide üleujutuse korral saaks jaamast tulevat kondensaati juhtida biotiikidest kõrvale Emajõkke või AS Tartu veevärk ühiskanalisatsiooni täites kõiki Veeseaduse ja selle alusel kehtestatud määruste nõudeid vee puhtusele ning seirele. Arvutusliku reostuskoormuse järgi töötavad Lohkva biotiigid puhastusvõime ülemise piiri lähedal. Kui biotiikide koormus kasvab, saavad suvel tiigid sellega veel hakkama, kuid talvel, mil biotiikide puhastusvõime on väike, muutuvad heitvee näitajad halvemaks. Kui biotiigid pealetuleva reostuskoormusega enam hakkama ei saa, tuleb reovee käitlusele leida uus lahendus. Seda on arvatavalt vaja teha kolme kuni viie aasta pärast. 37 Täiendavalt on Anne Soojus nõus paigaldama kondensaadivee puhastamiseks jaama veepuhastusseadme. Puhastusseadmega puhastatud vesi juhitakse otse Emajõkke, kui on täidetud Veeseadusest tulenevad nõuded veekogusse juhitava vee kvaliteedile. Selliselt väheneks koormus biotiikidele ning samuti väheneks üleujutuse ning põhjaveereostamise oht.

Lisas 6 on toodud kaart, millele on märgitud sanitaarkaitseala ja biotiikide kuja (100 m ja 200 m) 100 m on hetkel kehtiv, kuna jõudlus jääb alla 2000 ie. Kui liidetakse ümbritsevate alade reovesi võib mingil jõudlus ületada 2000 ie piiri ja siis laieneb kuja 200 meetrile.

37 M.Grossi ekspertarvamus 53

Mõju Emajõele

Peatükis 3.5 on toodud AS Anne Soojuse biotiikidest juhitava vee reostuskoormuse võrdlus Tartu linna üldise reostuskoormusega Emajõele. Uue jaama ehitamisega tõuseb suitsugaaside kondensaatoris tekkiva vee kogus hinnanguliselt 23%. Samas jääb enam vähem samale tasemele elanike poolt tarbitud vee kogus (olmereovee biotiikidesse juhtimine). Hinnanguliselt võib väita, et ka Emajõkke (suublasse) juhitavate saasteainete kogus võib tõusta 23% võrra, kui jätkatakse vee puhastamist biotiikides. Samas võrreldes biotiikidest võetud analüüsitulemusi enne suitsugaaside kondensaatori kasutuselevõttu ja pärast ei ole keskmised aastased reoainete sisaldused sissevoolus ja väljavoolus (mg/l) oluliselt suurenenud. Väljavoolus on suurenenud lämmastikühendite ja sulfaatide kontsentratsioon. Arvestades 2005. aasta Tartu linna reostuskoormust (vt tabel pt.3.5) hakkab AS Anne Soojuse reostuskoormus moodustama 1,6 % asemel 1,94% kogu Tartu linna reostuskoormusest Emajõele, seega reostuskoormuse tõus Emajõele uue jaama ehitamisel on hinnanguliselt 0,34%.

9 DETAILPLANEERINGU ELLUVIIMISEGA KAASNEVA NEGATIIVSE KESKKONNAMÕJU VÄLTIMISE JA LEEVENDAMISE MEETMED

Vastavalt detailplaneeringu seletuskirja ptk 3.9, 3.10, 3.12, Elektrowatt-Econo Oy poolt koostatud eelprojekteerimise aruandele ja keskkonnamõju olulisuse hindamise tulemustele ptk 7.2 (vt tabel 7-1) on detailplaneeringu elluviimisega kaasneva negatiivse keskkonnamõju vältimise ja leevendamise meetmed järgmised:

9.1 EHITUSJÄÄTMETE TEKKE VÄLTIMINE

Koostootmisjaama rajamisega seotud loodusvarade vähenemise leevendamiseks tuleb ehitusmaterjale võimalikult optimaalselt kasutada ning vältida ja vähendada ehitusjäätmete teket. Ehitusjäätmed tuleb anda üle ehitusjäätmete käitlemisega tegelevale ettevõttele. Ehituse käigus tuleb kinnistu ümbrust mõjutada võimalikult vähe. Niipalju kui võimalik kasutatakse kohalikke materjale peamiselt puitu ja täitepinnast.

9.2 MAASTIKUILME MUUTUSE KOMPENSEERIMINE

Olemasolevale katlamajale lisanduvad uus tootmishoone ja 70 m kõrge korsten. Mõju leevendamiseks tuleks valida visuaalselt vähehäiriv hoone disain ja värv. Võimalusel kaaluda täiendava haljastuse rajamist KTJ ümber.

9.3 METSAISTUTAMINE JA RABADE KULTIVEERIMINE

Loodusliku maa kasutusel turba ja puidu saamiseks kaasneb bioloogilise mitmekesisuse vähenemine. Kompenseeriva meetmena metsaistutamine, rabade rekultiveerimine, aga ka turba ja puidu efektiivne kasutus põletusprotsessis säästmaks toorainet. Kütusetarnelepingutes seada võimalusel looduliku maa rekultiveerimiskavade olemasolu tingimuseks.

9.4 KÜTUSE EFEKTIIVNE KASUTAMINE

Kütuse kasutamist sama soojuse toodangu mahu juures saab vähendada suurendades kütuse kasutamise efektiivsust. Elektri-ja soojuse koostootmisjaama energeetiline kasutegur on kõrge - üle 90%. Lisaks võetakse kasutusele kondensatsiooniseade, mis muudab soojatootmise veelgi efektiivsemaks, kuna võimaldab ära kasutada ka suitsugaasides sisalduva veeauru latentse soojuse. Samuti toimib seade suitsugaaside puhastajana. Kütuse liigse raiskamise vältimiseks peetakse pidevat arvestust kasutatud kütusekoguste ja toodetud soojusenergia hulga üle. Seadmete hooldust teostatakse üldjuhul pidevalt vastavalt remondiplaanile või konkreetse seadme passile või tellimuspõhiselt vastavalt vajadusele 38.

38 Kompleksloa taotlus 55 9.5 PUIDU JA TURBA ISESÜTTIMISE VÄLTIMINE

Isesüttimise oht viiakse minimaalseks 40% niiskussisaldusega kütuse ladustamisega võimalikult lühiajaliselt ja väikestes kogustes.

9.6 ÕHUHEITMETE MINIMEERIMINE

Elektrifiltrite puhastusvõime projektijärgselt 80 – 90 %, elektrifiltrid vastavad PVT nõuetele. Lisaks paigaldatakse suitsugaaside kondenseerimisseade. Elektrifiltritega ja suitsugaaside kondenseerimisseadmega on kavas kinni püüda enamik saasteainetest. Lisaks võimaldab suitsugaaside kondenseerimisseade kasutada ära suitsugaasides sisalduva veeauru latentse soojuse, mille tulemusena tõuseb soojatootmise efektiivsus. Kompenseerivaks meetmeks võivad olla ka metsaistutamine, rabade rekultiveerimine, biokütuste kasutuselevõtt kütuseveokites.

9.7 VEE SÄÄSTLIK KASUTUS

Koostootmisjaama vee kasutamise skeem on mitmekihiline. Peamine vee hulk kulub soojusvõrgu tehnoloogilise trassivee uuendamiseks (vee müük AS´ile Tartu Keskkatlamaja). Veekaod soojatrassides on enamasti tingitud leketest. Anne katlamaja veetrasside kadu 2004. aastal oli vaid 0,98 %, võrrelduna 2003. aasta 9,2 %-ga. Vee kasutamise vähendamise meetmetena võib välja tuua katelde kuivpuhastuse, mistõttu ei kulu eraldi vett katelde pesuks. Turbiini jahutussüsteem on suletud, mistõttu vett kasutatakse vaid selle käivitamisel. Taaskasutatavat vett kasutatakse ka tuha niisutamisel. Aastas hakatakse vett taaskasutama hinnaguliselt 62 000 m3, mistõttu põhjavee tarbimine ei suurene.

9.8 TARTU LINNA VEEHAARDELE MÕJU VÄLTIMINE

Kanalisatsioon on kirjeldatud DP ptk 3.9.3 Leevendava meetmena planeerida kanalisatsiooni ehitamine selliselt, et jääb võimalus biotiikide üleujutuse korral suunata kondensatsiooniseadme heitvett kas Tartu veevärgi ühiskanalisatsiooni või Emajõkke Emajõkke juhtimisel tuleb paigaldada jaama veepuhastusseade ning täita kõiki Veeseadusest tulenevaid nõudeid. Pidevalt tuleb teostada biotiikide seisukorra seiret. Biotiikide puhastusvõime lakkamisel tuleb sellest teatada Vee erikasutusloa väljaandjale ning paigaldada jaama kondensaadivee puhastamiseks puhastusseadmed.

9.9 KEMIKAALIDE NÕUETEKOHANE KÄITLEMINE

Suitsugaaside pesuris tekkiva kondensaadi neutraliseerimiseks kasutatavat naatriumhüdroksiidi lahust (44-47%) hoitakse 30 m3 roostevabast terasest mahutis olemasoleva katlamaja kondensatsiooniseadme hoones. Mahuti rahuldab ka KTJ vajaduse. Leelise tarnimine toimub paakautoga, mis ühendatakse laadimiseks otse mahutiga, mis välistab lahuse juhusliku lekke võimaluse. Kemikaalide kasutamise efektiivsuse tagab nende automaatne doseerimine, mis välistab kemikaalide liigse kulu. NaOH doseeeritakse vastavalt tekkiva kondensaadi pH väärtusele, mida pidevalt mõõdetakse39.

39 Olemasoleva katlamaja kompleksloa taotlus 56 Jaamas kasutatava toorvee pehmendamine on vajalik vee kareduse eemaldamiseks ning selleks kasutatakse ioonvahetajana toimivat soolalahust (NaCl)40. Deaereerimiseks kasutatakse kahte termilist deaeraatorit, millest üks töötab katlaringi vee ja teine trassi suunatava vee deaeraatorina. Deaeraatorit kasutatakse ringluses olevast veest hapniku kui torustiku korrosiooni põhjustava gaasi eemaldamiseks41. Vahetult enne vee trassi suunamist eemaldatakse sellesse jäänud hapnik naatriumsulfitiga, mille lisamiseks kasutatakse automaatdosaatorit.

9.10 TRANSPORDIGA SEOTUD MÕJU LEEVENDAMINE

Transpordiga seotud aspektidest tulenev mõju on loodusvarade vähenemisele, keskkonnasaastumisele, mürast tingitud häiringuteks elukeskkonnale. Vajalik oleks varustavate transpordivahendite korraliste ülevaatuste tulemuste ning kütusekulu jälgimine ja selle alusel kulu vähendamine näiteks logistika optimeerimisega. Kütuste transport toimub kella 06.00 – 23.00, seejuures pühapäevadel ja riiklikel pühadel vedu vastavalt võimalustele väiksem. Kütuseveokid tuleb päeva peale ja tunni sees võimalikult hajutada, et ei tekiks vastuvõtus veokite järjekordi ega muid liikluskorralduslikke probleeme, mis võivad põhjustada suuremat õhusaastet ja müra. Võimalusel sõlmida kütusetarne lepingud selliselt, et kasutataks suuremaid kütuseveokeid kui täna arvestades liiklusseaduse nõudeid veokite täismassil; selliselt on võimalik hoida liiklustiheduse tõus minimaalne võrreldes tänasega. AS Anne Soojus on nõus rajama jalakäijate tee Soojuse kinnistu ulatuses.

9.11 KOLDETUHA TAASKASUTAMINE

Tuha taaskasutuse võimaluste leidmine, sh teede korrashoiul vm.

9.12 MÜRA VÄHENDAMINE

Müra normtasemed tuleb tagada müra summutavate ehituskonstruktsioonidega. Mürataset ja häiringut saab vähendada: kasutades parimat tehnoloogiat kütuse vedamisel ja ladustamisel; ilmastikutingimusi arvestades. Töökohtades, mis asuvad turbiini vahetus läheduses, tuleb personali jaoks rakendada eriabinõusid.

40 Vees lahustunud metallide soolad asendatakse karedust mittetekitavate naatriumsooladega. Sama protsessi käigus eemaldatakse veest ka lahustunud raud. Veepehmendusseade koosneb filtermaterjaliga täidetud anumast, filtri tööd juhtivast täisautomaatsest kontrollerist ja soolalahuse mahutist. Filtermaterjalina kasutatakse AMBERJET 1200 Na. Seadmed töötavad täisautomaatselt. Kasutaja ainus töö on jälgida, et soolalahuse paagis oleks piisav soola tagavara. 41 Selleks puhutakse deaereeritavast veest läbi auru, millega kaasneb ka vee kuumutamine keemiseni, misjärel hapnik veest eemaldub. Deaereeritud vesi suunatakse edasi trassi. 57

10 DETAILPLANEERINGU ELLUVIIMISEGA KAASNEVA OLULISE KESKKONNAMÕJU SEIRE MEETMED JA MÕÕDETAVATE INDIKAATORITE KIRJELDUS

Seiratavad keskkonnanäitajad määratakse kompleksloaga, aga ka teiste õigusaktidega. Lisaks õigus- jm nõuetest tulenevatele näitajatele on käesoleva aruande ptk 7.2 mõju hindamise tulemuste põhjal toodud olulise keskkonnamõjuga aspektide puhul seiratavad indikaatorid tabelis 10-1.

Tabel 10-1 Oluliste keskkonnamõjuga aspektide seiratavad indikaatorid. Olulise keskkonna - Indikaatorid Meetod mõjuga aspekt Loodusliku maa kasutus Turbakaevandamisest tulenevad Jälgida ja analüüsida turba kaevandamise ja puidu tootmisel ja turba veerežiimi, taimekoosluste jms puidu tootmise tulemusel toimuvaid kaevandamisel, sh mõju muutused ajas muutusi looduskeskkonnas olemasolevate Natura 2000 aladele Tarvitatud metsamaade taastumine andmete alusel, vajadusel tellida uuringuid. Puidu ja turba Välisõhukvaliteet Õhuseisundi mõõtmine ja jälgimine. põletamisel tekkivad Korstnast väljuvate saasteainete seire otsese õhuheitmed mõõtmise teel. Transpordiga seotud Jaama varustavate Masinate korraliste ülevaatuste graafiku aspektid, sh mõju transpordivahendite korralise koostamine ja jälgimine. kütuseveol ülevaatuse tulemused. Kütusekulu jälgimine sõidukites olevate kasutatavatele Kütusekulu. mõõdikute abil ja selle optimeerimine. maanteedele ja nende Mürafooni muutused. Katlamajale lähimate elupiirkondade lähiümbrusele mürafooni ja õhuseisundi muutuste seire ajas. Elektri- ja soojuse Rohelise elektri tarbimine Tartus. Tootmise ja tarbimise jälgimine ning koostootmine Alternatiivsete energiaallikate ja mõjutamine. koostootmise kasutus Eestis. Kemikaalide kasutamine Õigete töövõtete kasutamine. Koolitus. Puidu ja turba Tolmu ja müra teke laadimisel. Töötajate ja kohaliku elanikkonna kaebused. ladustamine Ladustatavad kogused. Koguste seire. Kütuse vastuvõtusüsteemide hermeetilisuse jälgimine. Jäätmete teke Jäätmete taaskasutus. Taaskasutatavate jäätmete (eeskätt tekkiva tuha) osakaalu suurenemise jälgimine. Põhjavee seire Põhjavee kvaliteet ja põhjavee tase. Põhjavee kasutust seirata võetud veekoguste järgi kord kuus. Vähemalt kolm korda aastas teostada põhjavee kvaliteedi analüüsid. Põhjavee taset mõõta vähemalt 1 kord aastas. Heitvee seire Biotiikidesse juhitud vee kogused ja Biotiikidesse juhitud heitvee koguste seiret kvaliteet, biotiikide puhastusvõime. teostada igakuiselt, kvartaalselt teostada vee kvaliteedi analüüs biotiikide sisse- ja väljavoolust. Arvutuslikult tuleb hinnata biotiikide puhastusvõimet. Kokku Indikaatorite analüüs Näiteks kvartaalsete analüüside tulemused kokkuvõttena aastaaruandes.

11 ÜLEVAADE STRATEEGILISE HINDAMISE KORRALDAMISEST, SH AVALIKKUSE KAASAMISEST, RASKUSTEST ARUANDE KOOSTAMISEL

Tartumaa Luunja vallavolikogu algatas 22. detsembril 2005.a keskkonnamõju strateegilise hindamise Soojuse kinnistule ja selle lähiala planeeringule.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise programm avaldati Avalikes Teadaannetes, kohalikus ajalehes ning programm oli üleval internetis detailplaneeringu koostaja OÜ Artes Terrae koduleheküljel.

KMSH programmi ja aruande teavitused saadeti posti teel naaberkinnistuste omanikele ja kavandatava tegevusega mõjutatavatele asutustele.

KMSH programmi avalik arutelu toimus 30. jaanuaril 2006. a Luunja Vallamajas, osalejaid oli 16. Programmile laekus kolm ettepanekut, mida arvestati täiendatud programmi koostamisel.

Soojuse kinnistu KMSH täiendatud programm kiideti heaks Tartumaa Keskkonnateenistuse poolt 23. veebruaril 2006. a.

Soojuse kinnistu KMSH aruanne avalikustati 24. aprillil 2006. aastal.

Aruande avalik arutelu toimus 15.mail Luunja Vallamajas. Avalikustamise käigus laekus üks kirjalik ettepanek, mida arvestati aruande täiendamisel. Avalikul arutelul esilekerkinud küsimusi arvestati samuti aruande täiendamisel.

Aruande koostamisel ei esinenud olulisi raskusi.

Strateegilise keskkonnamõju hindamise viisid läbi:

Irje Möldre (Lepik) - KMH ekspert Litsentsi nr. KMH 0053; Kaire Kuldpere – Keskkonnaspetsialist, AS Enprima Estivo projektijuht; Elmu Potter – Õhuheitmete spetsialist; Eimar Jõgisu – Soojustehnika Volitatud Insener; Peeter Saarelaid – Tervisekaitseinspektsiooni Tartu labori analüütik- füüsik (mürataseme mõõtmine); Marek Laht – keskkonnaspetsialist (läbitud koolitused: Kohaliku-ja regionaalse arengu planeerimine; Maastiku planeerimise alused); Triin Lahtvee – projekti assistent.

12 KOKKUVÕTE

Direktiiv 2001/77/EÜ taastuvatest energiaallikatest toodetud elektri soodustamisest elektri siseturul määrab Eestile eesmärgiks saavutada elektri tootmine taastuvatest energiaallikatest 5,1% ulatuses aastaks 2010 (taastuvatest energiaallikatest toodetud soojuse osas sarnased eesmärgid Euroopa Liidus puuduvad, Euroopa Komisjoni poolt on seatud aastaks 2010 eesmärk, et taastuvad energiaallikad moodustaksid vähemalt 12 % kõigist Euroopa Liidu primaarenergiaallikatest42 ja aastaks 2015 kaaluda eesmärki 15 %43). Eesti enda eesmärk on taastuvelektri osakaal vähemalt 8 % ja koostootmisjaamades toodetud elektri osakaal vähemalt 18 % aastaks 2015 (samas väheneb küttepuiduvaru aastaks 2015 kuni kaks korda). Euroopa Liidu energeetika valdkonnas ei käsitleta turvast taastuvate energiaallikate hulgas. Eestis on seni turvast käsitletud taastuva loodusvarana, mida ei tohi kasutada rohkem kui seda juurde tekib44.

Elektri ja soojuse koostootmisjaamade evitamise soodustamine toimub taastuvatest energiaallikatest ja muudest elektrituruseaduses nimetatud energiaressurssidest elektri ja soojuse koostootmise režiimis toodetud elektrile turuhinnast kõrgema hinna fikseerimisega. Seejuures toetatakse nii vaid Euroopa Liidu mõistes efektiivse koostootmise alla käivaid tootmisseadmeid rakendavaid ettevõtteid45. Koos EL-i strateegilise energiaaruandega (valmib umbes aasta pärast) esitab komisjon taastuvaid energiaallikaid käsitleva tegevuskava (inglise keeles: road map). Tegevuskava põhineks põhjalikul mõjuhindamisel, milles võrreldakse taastuvenergiaallikaid muude kättesaadavate energiavormidega46.

Lisaks, kui Euroopa Liit sõltus 2001-l aastal ligi 50% ulatuses imporditavatest energiakandjatest, siis aastaks 2030 prognoositakse selle sõltuvuse kasvu 70 %-ni. Eesti on Euroopa Liidus üks energeetilises mõttes kõige sõltumatumaid riike, 31 % sõltuvus imporditavatest energiakandjatest, so 5. koht liikmesriikide seas47.

Kavandatav koostootmisjaam aitab eelpool nimetatud eesmärkide täitmisele kaasa, sh toetab suundumust tagada osaline sõltumatus välistest energiaallikatest. Nii suure võimsusega biokütustel töötavaid koostootmisjaamu seni Eestisse veel ehitatud ei ole. Võrreldav jaam on rajamisel Väo karjääri.

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on ehitusõiguse määramine elektri- ja soojuse koostootmisjaama (võimsusega 84 MW) ehitamiseks. Planeeritaval alal töötab praegu katlamaja, kus on 2 biokütusel töötavat katelt koguvõimsusega 36 MW ja 2 maagaasil töötavat katelt koguvõimusega 80 MW. Uue elektri ja soojuse koostootmisjaama aasta

42 COM(97) 599 final Energy for the future - renewable sources of energy: White Paper http://europa.eu.int/comm/energy/res/legislation/doc/com599.htm 43 Presidency Conclusions (Euroopa Ülemkogu järeldused, Euroopa Liidu valitsusjuhtide ja riigipeade kohtumine märts 2006) http://europa.eu.int/comm/energy/green-paper-energy/doc/agenda/206_03_24_council_conclusions_en.pdf 44 Turbavarude kasutamine. Kontrolliaruanne. www.riigikontroll.ee 45 Eesti elektrimajanduse arengukava 2005–2015 kinnitamine RTL 2006, 7, 134 46 Euroopa Ühenduste Komisjon 2006 Roheline Raamat. Euroopa strateegia säästva, konkurentsivõimelise ja turvalise energia tagamiseks. http://europa.eu.int/comm/energy/green-paper-energy/doc/2006_03_08_gp_document_et.pdf 47 Kisel, E. 2006 “Energeetiline julgeolek – mis see veel on?” Diplomaatia Nr 1 (28) Jaanuar 2006 60 soojustoodanguks on planeeritud 310-325 GWh. Elektri aastatoodanguks on planeeritud ligikaudu 140 GWh. KTJ keevkihtkatla põhikütusteks on 65 % freesturvas (338 – 364 GWh/a), 27 % hakkpuit (140 GWh/a) ja 8 % puidujäätmed 40 (GWh/a). KTJ stardi-, tugi- ja abikütuseks on maagaas.

Käesoleva keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemused ja järeldused on järgmised: 1) Võrreldes olemasolevate biokütuste kateldega on KTJ tootmisvõimsus kaks korda suurem. Kuna õhuheitmed suurtest põletusseadmetest on reguleeritud keskkonnaministri määrusega, siis välisõhu saastatuse tase tõuseb uue koostootmisjaama rajamisel võrreldes olemasoleva tasemega: • SO2 - 0,126 SPV1 kuni 0,176 SPV1-ni • NOx - 0,5 SPV1- 0,57 SPV1, • CO - 0,018 SPV1- 0,019 SPV1 • Tahked osakesed - 0,088 SPV1 - 0,09 SPV1

Olemasoleva katlamaja ja üldiselt kõrgest korstnast väljuvate õhuheitmete osatähtsus Tartu linna saastetasemete kujunemisel on teisejärguline. Kogu Tartu linna saasteainete hetkkogustest hakkavad koostootmisjaama: • vääveldioksiidi heitmed moodustama 8 %; • lämmastikoksiidide heitmed moodustama 12 %; • tahkete osakeste heitmed moodustama 0,1 %; • süsinikoksiidi heitmed moodustama 3,4%.

2) Võetava põhjavee kogus ja heitvee tekke suurenemine hoitakse minimaalsel tasemel suitsugaaside kondensaatori kondensaadi taaskasutamisega. Põhjavee kasutus jääb hinnanguliselt samaks, biotiikidesse juhitava heitvee kogus suureneb hinnanguliselt 23% aastas. Soovitav on teostada kondensaadivee biotiikidesse juhtimise osas täiendav uuring, ning kaaluda kondensaadi töötlemiseks puhastusseadme paigaldamist uude koostootmisjaama. 3) Planeeritaval alal ega selle läheduses (lähim muinsuskaitseobjekt linnulennult ca 500 meetri kaugusel) ei paikne looduskaitsealuseid objekte ega vääriselupaiku. Turbamaardlatele lähimad Natura 2000 alad on toodud tabelis 8-7. Turbamaardlate kasutuse lõppemisel on oluline nende nõuetekohane sulgemine. Rekultiveerimata turbatootmisalad põhjustavad jätkuvat keskkonnareostust ja suurt tuleohtu. Näiteks kuivendatud soodest eralduva süsihappegaasi kogus ületab liiklusest eralduvat hinnanguliselt üheksa korda48. Lisaks, igas teatmeteoses levinud väide, et Eesti pindalast katavad 22% sood, on tegelikult tugevasti üle hinnatud - elusaid, turvast talletavaid soid on tänapäeval vaid 6% Eesti pindalast. Turvas pole taastuv, vaid pika aja jooksul taastumisvõimeline maavara. Seetõttu tuleb kaevandajad suunata looduslike soode asemel mahajäetud, kuid ammendamata turbaväljadele ja kuivendusega juba rikutud soodele49. 4) Looduslikelt tingimustelt paikneb planeeritav ala tööstuspiirkonnas, mis on reljeefilt tasane, Emajõgi asub 2,4 km kaugusel, puudub looduslik taimkate. Senine maakasutus (tootmishoonete maa) jätkub, mis on ühtlasi sobivaimaks maakasutusviisiks väljakujunenud tööstuspiirkonnas. Lähim elamu paikneb ca 200 m kaugusel 5) Detailplaneeringuga kavandatav tegevus on vastavuses kehtivate strateegiliste planeerimisdokumentide- ja keskkonnanõuetega (detailplaneeringu seletuskirja ptk 3.14, käesoleva aruande ptk 5.1 ja 5.2).

48 Turbavarude kasutamine. Kontrolliaruanne. www.riigikontroll.ee 49 Raimo Pajula, Eesti Loodus jaanuar 2006 61 6) Detailplaneeringuga kavandatud koostootmisjaama rajamisel kasutatav tehnoloogia (detailplaneeringu ptk 3.9) vastab parima võimaliku tehnoloogia nõuetele (käesoleva aruande ptk 5.3). 7) Kavandatava tegevuse puhul on leitud alternatiivsed arengustsenaariumid jaama energia tootmisele, asukohale, eri liiki kütuste kasutamisele ja kütuseveo marsruutidele (käesoleva aruande ptk 4). 8) Detailplaneeringust lähtuvate keskkonnaprobleemidega seotud rahvusvahelistest keskkonnaeesmärkidest on detailplaneering seotud energia tõhususe ja alternatiivsete energiaallikate kasutuse suurendamisega, aga ka turbamaardlate naabruses paiknevate Natura 2000 alade eesmärkidega. Käesolev aruanne käsitleb kavandatava tegevuse vastavust säästva arengu kriteeriumidele käesoleva aruande ptk 6. 9) Keskkonnamõju hindamise tulemused sisaldavad kavandatava tegevusega kaasnevate keskkonnaaspektide mõju olulisust ja kirjeldusi ning need on toodud ptk 7.2. 10) Kavandatava tegevusega kaasnev eeldatav mõju on seotud koostootmisjaama rajamise ja kasutusega kaasnevate mõjudega (sh negatiivsetest mõjudest kohalikule keskkonnale jaama teenindavate veokite liikluskoormuse suurenemise tõttu müra arvatava kasvu ja õhuheitmetega ning positiivsetest mõjudest fossiilkütuste varude säilimine koostootmisjaamas kasutatavate alternatiivsete energiaallikate tõttu), aga ka turba ja puidu tootmisega kaasnevate mõjudega (ptk 8.2.2). 11) Mõju hindamisel selgus, et kui praegu on kütuseveokite liikluskoormus talvekuudel töötamisel maksimumkoormusel maksimaalselt 34 autot päevas ning kui arvestada, et kütuseautod pööravad praegu pärast kütuse maha laadimist tagasi ja sõidavad sama teed mööda tagasi tehes majadest möödasõite kokku maksimaalselt ca 68 päevas, ehk 4 autot tunni jooksul, siis rajatava KTJ ja olemasolevate katelde töötamisel maksimaalkoormusel on liikluskoormus maksimaalselt 87 kütuseveokit päevas ehk 5 autot tunni jooksul. Siinjuures on arvestatud, et kasutatakse 50 m3 veokeid. Maksimaalselt tõuseb liikluskoormus 65,6% protsenti, kui arvestada veokite ümberkeeramise välistamisega tõuseb liikluskoormus maksimaalselt 31,2 %. AS Anne Soojus kavatseb kütuseveol hakata kasutama 80-90 m3 mahuga veokeid vähemalt 80% ulatuses. Siis liikluskoormuse tõus on väiksem. Arvestades 80 m3 veokitega oleks maksimaalne veokite arv 54 päevas ca. 3,2 kütuseveokit tunni jooksul. Kuna KTJ puhul veokid ümber pöörama ei hakka, vaid lahkuvad jaamast teises suunas, ning hakatakse kasutma suurema mahuga veokeid võib väita, et jaama teenindava transpordiga seotud müra ei tohiks kasvada ning seega elukeskkond müra tõttu oluliselt halveneda (ptk 1.8 ja 8.2.5). 12) Uue jaama ja olemasoleva katlamaja poolt põhjustatud mürad ei summeeru ning ei mõjuta ümbritsevat mürafooni oluliselt, kuna domineerima jääb suurem müraallikas. Määruse “Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid” (RTL, 14.03.2002, 38, 511) kohaselt tööstusaladel ei tohi ühe või samaaegselt mitme heliallika tekitatud müra ületada normtaset, milleks on tööstusalal 65 dB päeval ja 55 dB öösel. 13) Negatiivse keskkonnamõju vältimise ja leevendamise meetmeteks on koostootmisjaama rajamisel ehitusjäätmete tekke minimiseerimine, kütuste efektiivne kasutamine, jaama teenindavate transpordivahendite korrasoleku tagamine ning nende logistika optimeerimine, veetarbimisel säästva kasutuse võtete rakendamine (käesoleva aruande ptk 9). 14) Olulise keskkonnamõju seire meetmed ja mõõdetavad indikaatorid on seotud eelkõige keskkonnaseisundi muutuste jälgimisega (käesoleva aruande ptk 10).

13 KASUTATUD MATERJALID

Kasutatud strateegilised dokumendid ja muud õigusaktid on toodud aruande ptk 5.

Kasutatud uuringud, kirjandus, juhendmaterjal jms: • AS Anne Soojus kompleksloa taotlus • AS Anne Soojus strateegia 2005 • Arold, I. 2005 Eesti Maastikud. Tartu • COM(97) 599 final Energy for the future - renewable sources of energy: White Paper http://europa.eu.int/comm/energy/res/legislation/doc/com599.htm • Direktiiv 2001/77/EÜ taastuvatest energiaallikatest toodetud elektri soodustamisest elektri siseturul • Direktiiv 2004/8/EÜ energia koostootmise edendamise kohta • EcoPro Ltd 2003 AS Anne Soojus katlamajade keskkonnaaudit. • Elecrowatt-Ekono OY 2006 AS Fortum Tartu Pre-engineering Report. Pre-engineering of a Thermal Power Plant. • Euroopa Komisjoni juhend “Guidelines for the Assessment of Indirect and Cumulative Impacts as well as Impact Interactions“ (mai 1999, inglise keeles) http://www.envir.ee/91552 • Euroopa Ühenduste Komisjon 2005 Roheline raamat energiatõhususe kohta ehk kuidas saavutada vähemaga rohkem (eestikeeles http://www.mkm.ee/failid/ST10368.ET05.DOC) • Euroopa Ühenduste Komisjon 2005 Biomassi tegevuskava http://europa.eu.int/comm/energy/res/sectors/bioenergy_en.htm • Euroopa Ühenduste Komisjon 2006 Roheline Raamat. Euroopa strateegia säästva, konkurentsivõimelise ja turvalise energia tagamiseks. http://europa.eu.int/comm/energy/green-paper- energy/doc/2006_03_08_gp_document_et.pdf • European Commission, Draft November 2004 IPPC Draft Reference Document on Best Available Techniques for Large Combustion Plants • Kisel, E. 2006 “Energeetiline julgeolek – mis see veel on?” Diplomaatia Nr 1 (28) Jaanuar 2006 • Raimo Pajula, Eesti Loodus jaanuar 2006 • Presidency Conclusions (Euroopa Ülemkogu järeldused, Euroopa Liidu valitsusjuhtide ja riigipeade kohtumine märts 2006) http://europa.eu.int/comm/energy/green-paper- energy/doc/agenda/206_03_24_council_conclusions_en.pdf • AS Quercus 1996 AS Anne Soojus mahutipargi ümbruse reostusuuring. Tartu • Ratas, R. 2005 Väo soojuse ja elektri koostootmisjaama projekteerimisel keskkonnamõju hindamise aruanne keskkonnakaitseliste nõuete selgitamiseks. • Riigikontroll 2005 Turbavarude kasutamine. Kontrolliaruanne. www.riigikontroll.ee • Standard EVS-EN ISO 14001:1998 Keskkonnajuhtimissüsteemid. Spetsifikaat ja juhised selle kasutamiseks. • standard EVS-EN ISO 14001:2004 Keskkonnajuhtimissüsteemid. Spetsifikaat ja juhised selle kasutamiseks. • Tallinna Tehnikaülikool 2005 Biokütuste kasutaja käsiraamat. TTÜ kirjastus • Tartumaa keskkonnateenistus 2001 Tartumaa keskkond. Tartu • AS Fortum Tartu andmed Elecrowatt-Ekono OY-le Tartu 2005 • „Ekspertarvamus AS Anne Soojusele kuuluvate Lohkva Biotiikide kohta” hüdrotehnikainsenerilt Mihkel Grossilt.

63 • AS Anne Soojus Anne Katlamaja õhusaasteluba 01.01.2001 kuni 01.10.2004(Marko Kaasiku hajuvusarvutuste põhjal)

14 LISAD LISA 1 – KSH aruande avalikustamisel laekunud ettepanekud ja vastused ettepanekutele, avaliku arutelu protokoll koos koosolekul osalejate nimekirjaga LISA 2 – Saasteainete hajumiskaardid LISA 3- Müra mõõtmistulemuste protokoll LISA 4 – Koostootmisjaama rajamisega kaasnevate tegevuste ja keskkonnaaspektide skeem LISA 5 – Turbamaardlate kaart LISA 6 – Veehaarde kaart LISA 7 – Biotiikide sisse- ja väljavoolust võetud veeanalüüside tulemuste koondtabelid LISA 8 – Kavandatava koostootmisjaama alternatiivide hindamise tabelid paaritivõrdlus meetodiga.

65 I-,ISA 1

KSH aruandeavalikustamisel laekunud ettepanekud ja vastusedettepanekutele, avaliku arutelu protokoll koos koosolekulosalej ate nimekirj aga o 3rS,tyY^eSyit\

AS Enprima Estivo

Meie12.05.05.2006 nr INF/673

Soojuse kinnistu ja selle liihiala detailplaneeringukeskkonnam6jude strateegilise hindamisearoanne.

M2irkused:

o Puudub hirurang Lohkva biotiikide puhashrsvdimeja vbimaliku m6ju kohta Anne veehaardelening Emaj6ele' o Arne veehaarde liihim puurkaewd" gropp asub biotiikidest ca 300 meetri kaugusel. . Klaav, mille kaudu juhitakse biotiikidega puhastatudreovesi Emajdkko liibib veehaardesanitaarkaitseala. . Puudubkokkuvdtlik ja riheseltarusaadav hinnang tekkiva reoveehulga kohta piirastantud detailplaneeringuvastuv6tnist, mis suunataksebiotiikidesse' r Kas biotiigi d tagavad Lohkva ja selle l2ihitimbruse reovee puhastamiset 7 vastavaltkehtestatud nduetele?

Lugupidamisega

PeeterPindma Arendusjuht

Siim Viilkmann 6u- 7306254

ASTortu Veevdrk Tdhell8 Tel: 730 6200 Mo 22'l0ll4l7]l5 TorluWolerworks Lid 51013Tottu, ESTONIA Foksr730 6240 Honsoponkkood 767 Regislrikood:10151668 www.lorluvesi,ee [email protected] flSTI

Lp PeeterPindma 10.07.2006 AS TartuVeeviirk Tiihe118 51013Tartu

Viide: Vasrus Soojusekinnistu ja selle liihiala detailplaneenngukeskkonnam6ju strateegilise hindamise(KMSH) aruandekohta esitatudmArkustele

Tanameteid KMSH aruandeleesitatud miirkuste eest.

o Puudub hinnang Lohkva biotiikide puhastusv6ime ja v6imaliku m6ju kohta Arme veehaardele ning Emaj6ele

Aruannet on tiiiendatud hirmangugaLohkva biotiikide puhastusv6imeja v6imaliku mdju kohta Anne veehaardele(300 m kauguselasuvale puurkaer,r:de gmpile) ning EmajOeleOt,3.5, lk 11) olemasoleva Anne katlamaja tri

. Arme veehaarde ldhim puurkaelude gn:pp asub biotiikidest ca 300 meetri kaugusel.

300 m kugusel asuvatest puurkaelrrdest v6etakse vett Tartu veelohist (puurkaew siigalus 65-85 m), Piimu- Silwi veelchist (puurkaer,u siigaws 125-220 m) ja ordoviitsiumi - kambriumi veekihist (puurkaeru siigaws 400- 420 m). Biotiikide vdljavoolus ei ole vee enkasutusloaga lubatud saasteainetekontsentratsioone iiletatud. Sotsiaalministn 2. jaanuan 2003. a miiiiruse nr 1 "Joogivee tootmiseks kasutatava v6i kasutadakavatsetava pinna- ja p6hjavee kvaliteedi- ja kontrollin6uded" kohaselt on p6hjaveena kasutatavas joogivees lubatud kuni 350 mgA QI kvaliteediklass) MEIE OSKUSED ON TEIE EDU!* AS ENPRIMA ESTIVO Reg. nr. 10449422 Tel. +372 605 3150 Pangaarved/ Accounts Viiike-Ameerika tn. 8 Faks +372 605 3155 Hansapank ala 2210K9Q2210 10129,Tallinn E-mail: [email protected] Eesti Lrhispank a/a I 0022000055007 EESTI/ ESTONIA httD:/ rnvw.estivo.eel flSTN sulfaatidesisaldus.AS Anne Soojus biotiikide vdljavoolust m66detud 2005-2006 sulfaatide keskrnine kontsentratsioon oli 282 mg/|. T6eniioliselt AS ArIne Soojuse biotiikidel ei ole olulist m6ju puurkaewde gnrpi sulfaatidesisaldusele,kuna vett v6etaksepuurkaeludest piisavalt siigavalt ja AS Tartu Veeviirk ei ole AS Arme Soojusele esitanudkaebusi nimetatud puurkaevude gnrpi joogivee kvaliteedi languse kohta. Raskmetallide osas biotrikidest v?iljavoolus ei ole iiletatud Vabariigi Valitsuse meiarusesff. 269 Heitvee veekogussev6i pinnasessejuhtimrse kord toodud piirviiiirtusi (lk. 10. Tabel 3.3) Anrle Veehaareon iimbritsetud sanitaarkaitsealaganing biotiigid 100 m kujaga. Kui biotrilode reostuskoormushakkab iiletama 2000 ie kehtestataksebiotiikidele 200 m kuja.

o Kraav, mille kaudu juhitakse biotiikidega puhastatud reovesi Emaj6kke lebib veehaarde sanitaarkaitseala

Biotiikidega puhastatud reovee (biotiikrde viiljavoolust) analiiiisitulemuste v6rdlemisel AS Anne Soojuse vee-erikasutusloaga(nr. L.W.TM-I3 497, kehtib \8.12.2002 - 1.8.12.2007)selgus, et suublassejuhitud vee kvaliteedinaitajad vastavadloas toodud lubatud kontsentratsioonidele.Seega voolab kaavrs biotiikidest Emajdkke n6uetekohane vesi, mis ei tohiks ohustada Arxre veehaaret.

o Puudub kokkuvdtlik ja iiheselt arusaadavhinnang tekkiva reovee hulga kohta pzirastantud detailplaneeringuvastuvdtrnist, mis suunataksebiotiikidesse.

Aruannet on taiendatud uue koostoomisjaamaveebilansiga (pt.8.2.6, lk 52) ning hinnangutega vooluhulkadeja reostuskoormusesuurenemisega biotiilcdele ja Emaj6ele.Rajatava koostootmisjaama ja olemasolevatekatelde koostddtamiselpdhjaveekasutus ei suurene,seda tiinu vee taaskasutusele. Biotrikidessejuhitava vee kogus t6useb hinnanguliselt 23Yo v6na aastas,ehk biotiikidesse juhitava reovee kogus hakkab olema hinnanguliselt 73 565 m'/a, siinjuures on arvestatudreovett, mis tekib olemasolevateAS Anne Soojusebiokiituse katelde kasutusel,rajatava koostoofinisjaamakasutamisel ja olemasolevate teiste veetarbijate veekasutusel.Minimaalne reovee koguse tdus saavutatakse suitsugaaside kondensaatoris tekkiva vee taaskasutamisega.Taaskasutatava vee hulk on hinnanguliselt 61 827 mtla (siinjuures on arvestatud rajatava koostootrnisjaamasuitsugaaside kondensaatori vee taaskasutusega,kuid on v6imalik taaskasutadaka olemasolevakondensaatori vett, mille tulemusena veekasutuston v6imalik veelgi viihendada).Reovee teke suurenebrohkem kui p6hjaveekasutus, kuna kondensaatorigakondenseeritakse ktituses sisalduv vesi ka reoveeks- st. reovett tekib rohkem kui puurkae'lrrst puhast vett voelakse.

o Kas biotiigid tagavad Lobkva ja selle liihitimbruse reoyee puhastamisevastavalt kehtestatud nOuetele?

Praegusel hetkel v6ib viiita, et biotiigid tagavad Lohkva ja selle liihiiiLrnbrusevee puhastamise vastavalt kehtestatud nOuetele.AS Anne Soojusel on Vee enkasutusloa kohaselt kohustus hoida heitvee kanalisatsioonitorustikud t

Kidale on lisatud viiljav6tted teiendatud KSA aruandest,soovi korral tiiieliku versiooni elekfoonselt.

[email protected]

MEIE OSKUSED ON TEIE EDU!* AS ENPRIMA ESTIVO Reg. nr. 10449422 Tel. +372605 3150 Pangaarved/ Accounts Viiike-Ameerika trt. 8 Faks+372 605 3155 Hans2pag ala 221O10902270 10129.Tallinn E-mail: [email protected] EestiIltrispank aJa 10O22000O55OO7 EESTI/ ESTONIA htto://www. esti vo. eel Soojuse kinnistu ja selle liihiala detailplaneeringu keskkonnam6ju strateegilise hindamisearuande avaliku arutelu protokoll

15.mai 2006.akI 17-21,Luunja Vallamajas

Aare Leis: KavandatavaAnne Soojusekoostootmisjaama tegevuse liihitutmstus Mart Hiob: Detailplaneeringututvustus Kaire Kuldpere: KMSH aruandeliihitutvustus Irje Mdldre: Keskkonnamdjudehindamise metoodika ja tulemused Kaire Kuldpere: Kohaliku tiihtsusegam6jud Elmu Potter: ohuheitmete arvutusetutvustus

T. Laaneloog:Kust saadimiira m66tmiseksliihteandmed? M66tmised ei ole tehtud tegelikkudel tipptundidel. Tartu linna tipptund on 7.45- 8.15. Nende liihteandmetepdhjal ei saamiira adekvaatselthinnata. T. Haidhind: M66tmised on tehtud ainult 3h p6hjal. T. Laaneloog:Niiiteks 11 . aprillil oli 4l veokit. U. fukk: MSSdetihommikul, piievalja 6cisel. K. Kuldpere: TeostatudmS6tmise kellaajad on vastavusesSotsiaalministri mii?iruses "MiiLra normtasemedelu- ja puhkealal,elamutes ning iihiskasutusegahoonetes ja miirataseme m66tmisemeetodid" (RTL, 14.03.2002,38,511) toodud m6Stmistekskehtestatud piirides paevase,6htuse ja ciisekellaaja suhtes.M66tmised on teostanudTervisekaitseinspektsiooni Tartu labor vastavalt miiii,rusele,ning kasutadesn6uetele vastavat tehdkat. M. Hiob: Kas kiisimus on m66tmisteadekvaatsuses? T. Laaneloog:Piievast aega ei ole tekstislahti selgitatud,Olemasolev miirafoon on suuremkui m6Stmistulemustej iirgi. T. Haidhind: Aruandejiirgi ei ole probleem,et tiksikud veokid miirisevadmdijda, kuid tegelikkuseson miira probleemiks. H. Saar:Enne miira mdStmiston vaja teha pdhjalikum sdidukite loendus, T. Haidhind: Miira mdStmisekskulutati liiga viihe aega. V. Liiv: Uhekordnem66tmine ei ole piisav. T. Haidhind: Niihtub, et Fortumil puudub huvi objektiivsem66tmise jiirgi. M. Hiob: Teemekokkuvdtte, et kohalikud elanikud seavadkahtluse alla mdStmiste liihiajalisuse,veokite loenduseja valitud kellaajalisuse(tipptund). Aruandespuudub kellaajalisuse t2ipsustus. J. Rosenberg:Kas vald on palganuderaldi seisvaeksperdi, kes kajastabvallaelanike huve? Elanikud tahavadrohkem kaasariiiikida. M. Hiob: Tuleb usaldadamS6tmiste teostajat ja temalt pbhjendusikiisida. T. Laaneloog:Spetsialistid kasutavad olemasolevaid andmeid, kuid ei arvestakonkreetse olukorraga. J. Rosenberg:M6Stmised oleksid pidanudtoimuma talvel. Elanikud seavadkahtluse alla miira m6Stmised.Huvigrupp on Tartu linn ja vallaelanikudkui huvigrupp ei ole piisavalt esindatud. Milline on jaama uute seadmetemiiratase? K. Kuldpere: Seadmedvastavad miirataseme nouetele, meetmetena kasutatakse miira summutavaidisolatsioone. Olemasoleva jaama ja uuejmma miirad ei summeeru, domineerimaj iiiib suuremmiiraallikas. J. Rosenberg:Kiisimus vallale, kas kaasatakseekspert v6i plaanib vald tulevikus teha uuringuid? T. Tensing: Kui vaja, siis tehaksemiira m66tmisedvalla poolt. A.Kivirand: Milline on veokite kaal? T. Laaneloog:90 m3 mahutavusegaveokite kogukaalon 42 t ja seeei vastaliiklusseadusele. A. Leis: Uue jaama t6dga ei muutu veokite kaal. V. Liiv: Kasutageviiiksemaid veokeid. A. Leis: Viga tuleb parandada,et autodekaal oleks 40 t. T. Haidhind: Kes hakkabteed parandama? T. Tensing: Tee alus (muldkeha)tehti ajutiseltja tee ei kannatakoormust viilja. T. Haidhind: Kas Fortum planeeribtee ehitust,programmi arutelultuli viilja, et ei kavanda. T. Tensing: Liiklus peab olema avatudk6igile, mitte ainult raskeveokitele. T. Laaneloog:Raskeveokitest 90%o on 50- 60t ja needkoormavad teed. T. Haidhind: Fortumil peaksolema kohustusteed hooldada. A. Leis: Fortum ei tegeleteede ehitusega. J. Rosenberg:Volikogule langeb vastutus,kui nad langetavadotsuse detailplaneeringu heakskiitmisekohta. T. Tensing:Vald saabvastutusest arujajuba detailplaneeringualgatamise otsuse tegemisel selgitati vastutusesuurust AS Fortum Tartule. J. Rosenberg:Kas vald saabkasu antud projektist? T. Tensing:Vald v6ttis arutelutulemusel vastu otsusedetailplaneeringu algatamise kohta. M: Hiob: TeemekokkuvOtte: Veokid on liiga raskedja nendearv suurenebning olemasoleva tee koormus ei pea vastu. T. Laaneloog:Kas 17 veokit on teoreetilinearv? Tegelik on kordadesrohkem. K. Kuldpere: Veokite arv on viilja arvutatudvastavalt jaama v6imsusele,vajaminevate ktituse kogusteleja Tartu linna soojuskoormusgraafikutepdhjal Volitatud Soojustehnikainseneri poolt. T. Laaneloog:Miira mSdtmisi oleks vaja teha hommikul kell 7.00ja Shtu kell 16.00. Novembrist aprillini veeti 800 - 850 koormat kuus, nendest300 olid raskeveokidja nendest 90% kaalus 50-60 t. Edasi-tagasi s6idugatuli kuus veokite arvuks 1700. K. Kuldpere: Kdik Aiandi teel s6itvad veokid ei ole Anne Soojusekiituseveokid. J. Rosenberg:Korralikud andmedveokite kohta puuduvad. M. Hiob: Andmed on olemas,kuid seataksekahtluse alla andmeteSigsus. J. Rosenberg:Vald peakstegema Fortumile taotluse,et ametlikult viilja selgitadamitu kiituseveokit piievasjaamas kiiib ja milline on veokite kaal. T. Haidhind: Olemasolevatee kandev6imetja selle tee tehnilist neitajat ei ole viilja selgitatud. A. Kivirand: Ktituseveokitetagasipcidrdega vSiks arvestada,nii et veokid ei l?ibikselamute ala. T. Laaneloog:Elanikud ei taha linnast Aiandi teeni veokite s6itu. A. Leis: Kui vald panebliiklusmiirgid iiles, siis saabFortum sellelereageerida, praegu on avaliku kasutusegatee. T. Laaneloog:Elanikud peavadteel liikuma koos raskeveokitega. A. Leis: Vfllja on toodud fakt, et liiklus kasvab 1,5- 2 korda. T. Laaneloog:Miks kasumit teeniv ettevSteei arvestaelanikega? Jaama on pikka aega teenindanud60 autot p6evas. T. Tensing:Valla seisukohton, et Anne Soojusehitab tee Aiandi teestmaanteeni. J. Rosenberg:Kes hooldab kdnniteed,probleemiks on turbatolm? T. Tensing:Aruande jiirgi ei ole turbatolmtulevikus enamprobleemiks, kuna tuleb kasutada kinniseid veokeidja kiituste vastuvdtton samuti kinnine. J. Rosenberg:Siiani ei ole veokid kinnised olnud, seegaon kahtluseall on turbatolmu kadumine. T. Haidhind: Kas on kaalutud tiiiesti uue katlamajarajamist, sest tulevikus v6ib soojuse vajadusveel suureneda?Suurema v6imsusega katlamaja v6iks rajadaniiiteks Raadile. A. Leis. Katlamaja oli siin enneja selle iimber tulid majad. M. Hiob: Katlamaja iimberkolimine on keeruline. T. Haidhind: Avaliku aruamusegaei ole piisavalt arvestatud.Kas ei oleks v6imalik jaam iimber ehitadauuele tehnoloogiale,aga samaltootmisvdimsusel? A. Leis: Ariettevdttenaon kaalutud erinevaidv6imsuseid ja v6imalusi. T. Haidhind: Hajutatud viiikestev6imsusega katlamajade lahendus on k6ige kasulikum. A. Leis: Kui uusjaam on vaiksemavdimsusega, siis jeab olemasolevAnne Soojusejaam t6

Saasteainetehajumiskaardid

o LISA 3

Mi.iram6dtmistulemuste protokoll

o Tervisekaitseinspektsioon Health Protection Inspectorate Tartu labor TartuLaboratorv

AS Anne Soojus Anne katlamaja

Soojusekinnistu, Lohtrva ktila, Luunia vald, Tartumaa

Tartu2006

Postiaadress:PK 272,Taifi 50002 Tel.:3727 M7 419(mikrobioloogia) AsukohtlPollu 14 Tartu Tel. & fax: 372 7 44'l 422 (keemia) Reg.nr.: 70002940 E-mail: tarh:.labor@tklabor'ee TervisekaitseinspektsiooniTartu labor 1(6) Pbllu la, Tartu Pk272, Vanemuise 7, Tarnr50002 tel.7 447426 faks'l 447 422 EAK poolt abediteeritud kqtselaborregistreerimisnumbriga L0 l9

MURATASEMEMOOTEPROToKoLL nr. TL2006/]VI051- TL2006M055

Tellija: AS EnprimaEstivo (27.veebruari 2006. a. tellimus)

Tellijaesindaja: AS EnprimaEstivo projektijuht Kaire Kuldpere

Mddtmisedliibi viidud aadressil: Soojusekinnistu, Lohkva ktla, Luunja vald, Tartumaa

M66tmisekuupiiev ja kellaaeg: 5.ja 11.aprill 2006.a.

M66tmiseeesmiirk: Annekatlamaja teger,usest ning liiklusesttingitud keskkonnamiira taseme uurimine

Objektinimetus.' AS Anne Soojus,Anne katlamaja

Mddtepuntiasukoha mdiiras: AS AnneSoojus esindaja Ullar Kukk

Mddtemetoodiklr.'labori tddjuhend F01

Normdokument: Sotsiaalministri4. miirtsi2002 a. mii2irusnr.42,,Miira normtasemedelu- ia puL*ealal,elamutes ning iihiskasutusegahoonetes ja mi.iratasememSStmise meetodid".

M66teriistad:miiram6Sdik MEDIATOR 2238, nr.2151946, % " mikrofonTYPE 4188 n.2141509,eelvdimendi ZC 0030

Kalibreerimineteoslatud: 15. oktoober2003. a. EKLAB nr. 9-7 I 775

Protokollon koostatud13. aprillil 2006.aastal 3 eksemplaris,neist 2 ASJe Enprima Estivoja 1 eksemplarTervisekaitseinspektsiooni Tartu labori arhiivi. 2(6) T€rvisekaitseinspektsiooniTartu labor P6lluI a,Tartu Pk272, Vanemuise 7, Tartu50002 r'l. 7 44'7426 faks 7 447 422

5. ja 11. aprillil 2006. a. mdSdeti TervisekaitseinspektsiooniTartu labori analtjiitik- {iiiiriku Peete. Saarelaidipoolt Anne katlamaja tticist ning autoliiklusest tingitud iitdist miirataset AS-i Anne Soojus Soojuse kinnistu piiril asukohagaLohkva kiila, Luunja vald, Tartumaa. M6Stmised teostati arvatavalliikluse tipptunnil piievasel,dhtusel ning dilsel ajal, samaaegseltteostati mijiiduvate liiklusvahendite loendus. Mo6tetulemuste pdhjal on arvutatud miira hinnatud tasemed piievase ning tiise aja jaoks. MSStetulemusedning miira hinnatudtasemed on toodud lisas 1.

Kliesoleval ajal on Eesti Vabariigis kehtestatud Sotsiaalministri 4. miirtsi 2002. a. mearus nr. 42 ,,M.Jra normtasemedelu- ja puhkealal, elamutes ning iihiskasutusega hoonetesja miiratasememddtmise meetodid"

Eelnimetatud normdokumendis on kehtestatudmi.hatasemete piirnormid tdcistusaladel on toodudlisades 2 ja 3.

Piirtase - mtira tase, mille i.iletamine vdib p6hjustada hiiirivust ja mis iildjuhul iseloomustab rahuldavaid (vastuv6etavaid) akustilisi tingimusi. Kasutatakse olemasoleva olukorra hindamisel ja uute hoonete projekteerimisel olemasolevatel hoonestatudaladel. Olemasolevatelaladel ja ehitistesei tohi mtira iiletada piirtaset. Kui piirtase on iiletatud,tuleb rakendadameetmeid miira viihendamiseks;

Kriitiline tase - miira tase valistenitooriumil, mis p6trjustab tugevat hiiirivust ja iseloomustab ebarahuldavat mlirasituatsiooni. Kasutatakse olemasoleva olukorra hindamisel viilismiiraallikate vahetus liiheduses.Uute miiratundlike hoonetc ehitamine kiitilise tasemegaaladele on tildjuhul keelatud;

M ra taotlustase- miira tase, mis iildjuhul ei p6hjusta hiiirivust ja iseloomustabhliid akustilisi tingimusi kasutatakseuutes planeeringutes(ehitusprojektides) ja olemasoleva miiraolukona parandamisel. Uutel planeeritavatel aladel ja ehitistes peab mi.iratase jiiiima taotlustasemepiiridesse;

Hinnatud tase - etteantudajavahemikus m66detud miira A-korrigeeritud ekvivalenttase, millele on tehtud parandusi, arvestadesmijra tonaalsust, impulssheli, v6i muid asjakohaseid tegureid. Miira normtasemeid vdneldakse mtira hinnatud tasemega piievaselja ciiselajavahemikul; Lisa 1 Tervisekaitseinspektsiooni Tartu labor 3(6) Pdllu ) 4 Tartu Pk 272, Vanemuise7, Tarhr 50002 tel. 7 447 426 'l EAK poolt qkrediteeritudkatselabor rcgistreerimisnumbriga L0 l9 faks 447 422

Uldisemiirataseme m66tmised AS-le Anne Soojuskuuluva Soojusekinnistu piiril (TL2006/M051-TL2006/M055) Lohkva kiila, Luunja vald, Tartu maakond

Liiklusvahenditearv. tkltunnis Miiratasemed, dB(A) O ,6 ]!€ I +E .\a E"' o.; E.e r-i !!j r3 i.= !.- g,i ! Eg: =z t2= ii &E '92 o:< at) v:=.r It =2 XE I F a, i: zi: dg E z.: 05.04.06 keskm. 0 kolmapiiev +) '7 100 puhang 0-2 8'7 I 7/3 98 1l 89 65,4 87,4 55 4 56,9 +'1n 07.00-08.00 idatuul piieval 11.04.06 keskm.2 65,1 esmaspeev +4,0 78 puhang0-5 28 28 0 100 58,9 78,6 53,0 55 A +3,0 19.00-20.00 idatuul 05!4.06 keskm.0 kolmapiiev +)'7 100 puhang0-2 16 I 3/1 2l 24 76 61,7 89,0 45,8 56,9 +1 0 iiiisel 06.00-07.00 pdhiatuul 67,7 MddlmisedteoStqtud1mkauguseImaantee',,,o't.MdoiaIoliteefulteniiske' Lubalud sdidukiirus uuritayal maanteel1isulon 50 lm/h.

MS6tmisiteostas: Lisa 2

Liiklusmiira tasemepiirnormid tiiiistusaladel (fV kategooria)

Liildusmiira ekvivalenttasemenormid tdiistusaladel,dB(A) Piirtase Kriitiline tase Taotlustase Taotlustase Uksiku miirasiindmuse olemasolevatel olemasolevatel planeeritavatel olemasolevatel maksimaalnetase, aladel aladel aladel aladel dB(A) @ast)

Piievaselaial (7.00-23.00) t) 80 65 70 85

Oiselaial (23.00-7.00) ol 70 )) 60 75

miiratasemepiirnorme vdrreldakse miira hinnatud tasemegapaevaselja i'isel djavahemihi Tiiiistusmiira tasemepiirnormid tiitistusaladel(IV kategooria)

Tiiiistusmiiraekvivalenttaseme normid tiitistusaladel,dB(A) Piirtase Kriitiline trse Taotlustase Taotlustase Uksiku miirasiindmuse olemasolevatel olemasolevatel planeeritavatel olemasolevatel maksimaalne tase, aladel aladel aladel aladel dB(A) @ast) '75 PEevaselaial (7.00-23.00) 70 65 65

Oisel ajal (23.00-7.00) 60 o) 55 lf

mirataseme piirnormi v'rreldakse mura hinnatud tasemegapaerasel jq disel ajqvahemikul Soojusekinnistu, Lohkva kiila, Luunja vald, Tartumaa

* rEe

@ rn66trnisteteostamise asukoht TervisekaitseinspektsiooniTartu labor 1(3) P6llu la, Tartu Pk 2?2.Vanemuise 7. Tartu50002 '7 tel. 447426 '7 faks 44'7422 Kokkuv6te Tartus Anne katlamaja juures teostatudkeskkonnamiira tasemem66tmistel kasutuselolnud m66teriistadestning m66temeetodist (13. aprilli 2006.a. m66teprotokollnr. TL2006lM0s1- TL2006/M055)

Tellija: AS Enprima Estivo (27. veebruari2006. a. tellimus)

Tellija esindaja: AS Enprima Estivo projektijuht Kaire Kuldpere

M66tmised ldbi viidud aadressil: Soojusekinnistu, Lohkva kiila, Luunja vald, Taftumaa

Mddtmise kuupdevja kellaaeg: 5. ja 11 . aprill 2006. a.

Mddtmise eesmiirk: Anne katlamajategevusest ning liiklusest tingitud keskkonnamtirataseme uurimine

Objekti nimetus.' AS Anne Soojus,Anne katlamaja

M66tepunti asukoha miiiiras: AS Anne Soojusesindaja Ullar Kukk

Mddteriistad: o firma Briiel & Kjer miiram66dik MEDIATOR 2238, nt 2151946, % " mikrofon TYPE 4188 ru.2141509,eelv6imendi ZC 0030. Miiram66da kuulub 1. klassi vastavalt standardileIEC 1672. Kalibreerimineon teostatud 15. oktoobril 2003. a. AS-is Elektrikontrollikeskus(kalibreerimisturnistus w. 9-7 / 175). o firma Brtjel & Kjer miiLram66tjakalibraator tiiiibiga 4231 w. 2162783.Kalibreerimine teostatud3. aprillil 2006. a. AS-s Elektrikontrollikeskus (kalibreerimistunnistusnr. 9- 7/72). M66temetooilika: Labori td6juhend F01, milles keskkonnamiirataseme maaramisel lfitutakse jZirgmistest seadusaktidest:

r 1. Sotsiaalministri 4. martsi 2002 a. mziiirusestw. 42 - M ra normtosemedelu- ja puhkeatal, elamutesning iihiskasutusegahoonetes ja mtrdtaseme m66tmisemeetodid.

o 2. Vzilismiira m66detakseja hinnataksevastavuses stardarditele 1501996-1:1982, Acoustics- Description, assessmentand measurementof environmentalnoise - Part I Basicquantities and assessmentprocedures; ISO1996-2: 1987, Acoustics - Description, assessmentand measurementof envir1nmental noise - Part 2 Determination of environmental noise Ieve Is.

. 3. SdiduteedemtiLra mSddetakse ja hinnataksevastalr.rses P6hjamaade md6temeetodile: - Proposalfor Nordtest Method Proposal I 514-00/1 : Rev NT ACOU 056 Road Traffic: Measurementof noise immission- Suney method,2001 2(3\

M66tmistel;ihteiilesanne Ulesandeksoli m66distada liiklusmiirataset AS-le Anne Soojuskuuluva ,,Soojuse kiruristu"piiril Aiandi tee zi?hesTartus. Nimetatudkinnistul asub Anne katlamajakuhu toimub kiituseveduveoautodega. Kuna on plaanisnimetatud katlamaja laiendada ja suurendadatootmismahtusid, siis suureneb ka kiituseveomaht. Nimetatud mSdtmised on vajalikudosana lZihteandmetest keskkonnamdjude strateegilisel hindamisel.

M66tmised

M66tmisedteostati ,,Soojuse kinnistu" elamutepoolses otsas 4 m kauguselAiandi tee servastning 2 m k6rguselmaapinnast, M66tepunktiliheduses ei asetsenudmita peegeldavaidega ka miira levikuttakistavaid ehitisi.

Piievasedm6Stmised teostati hommikusel ajal (7.00-8.00),kuna sellisel ajavahemikulon tdcipiievaalgus ning inimesed s6idavadtodle, samason alanud ka kiituse vedu katlamajja. Ohtused m66tmised teostati ajavahemikul (19.00-20,00) ja dised m66tmised vahetultenne ttiiipiieva algust (6.00-7.00).

Samaaegseltmtirataseme m66tmistega teostati ka liiklusvahendite loendus,kus loendati liiklusvahendeidliigiti eraldi.

Iga m5Steperioodijooksul fikseeriti iildine miira A-konigeeritud ekvivalentlaseiihe (Fast). tunni jooksul L arq,t1, maksimaalne ning minimaalnemitatase ajakarakteristikuga Vdrdluseks m66deti iga kord ka Uldine katlamaja tddst tingitud foonimiira A- korrigeeritud ekvivalenttase.

M66tmistel saadudandmed on toodud viilja mdotmistulemustetabelis (mooteprotokoll m. TL2006iM051 - TL2006/M055). Protokoll sisaldabka ilma meteoroloogilisi para- meetridning teekatteseisundit m66tmiste ajal.

Miira hinnatud tasemearvutus (punktrrr. 1jii(gi)

Et m66tepunkti vahetusliiheduses ei asetsenudmiira peegeldavaidega ka miira levikut takistavaid ehitisi, uuritav liiklusmiiLraoli muutuva tasemegaimpulssideta milra ning katlamaja tddst tingitud foonimiira oli iihtlase tasemegakuid mittetonaalne,siis k6ikidele loetletudteguritele vastavaid parandeidhinnatud taseme arvutusel vajalik rakendadaei olnud. 3(3)

Mtirahinnatud taseme arvutamiseks kogu piieva veltel (7.00-23.00) kasutati valemit:

l-r;ji ^1tt r\l La= t0 tgl-Lre\ 12. L00'1r'"' + 4.10*'\i'"-" I I - ll kus I..11ja !,12 on miira hinnatudtasemed vastavalt ajavahernikus T1 ja T2. ehk Lr.rl- paevasetipptunni jooksul m66detud miira ekvivalenttase

Lr,rz- dhtusetipptunni jooksul m66detud miira ekvivalenttase

Mijra hinnatudtase ciise ajavahemiku v?iltel (23 00-7.00) leiti valemiabil:

Lt = Lr,r:, kusL,,rr on miirahinnatud tase ajavahemiku T3 viiltel. ehk Lr,r: - 6isetipptunni jooksul mS6detud miira ekvivalenttase'

Arvutustetulemusena saadud hinnatud tasemed on toodud viilj a md6tmistulemuste protokollijuures olevas tabelis.

Kokkuvdttekoostas:

Kokkuvdtemootemeetodist kasitletav ainult koos 13. aprillil 2006 a Tervisekaitse- -TL20064405 inspeklsioonipoolt viiljastatud m66teprotokolli ga nr. TL20061M051 5.

Kokkuv6teon koostatud6. mail 2006. aastal2 eksemplaris,neist 1 ASJe Enprima Estivoja 1 eksemplarTervisekaitseinspektsiooni Tartu labori arhiivi LISA 4

Koostootmisjaamarajamisega kaasnevate tegevuste ja keskkonnaaspekfide skeem Skeem 1

'\[ne Sooius scet6ttu otscsclt ohiata el saa sulgudeson toodud tcger.uscdia aspcktid, mis on scotud alltij

ELEKTRI- KOOSTOOTMIS- ENERGIA PUTDUJAI|ITMED 140GWh/a JAAM 3070Tattu lirua \roimsus 84 XIW elektri Tootmishoonctemaa 18118m2 tarl)imisest*t{. ja 1L98 m2 (sh hoonete, I^AADIMINE rajatistc all 6000m] Keevkih tauruka tcl (rT,\NSPOR'I) YASTUVOTT -I'oorvectarve mr/a 30, max kum I.ADUSTAMINE 53 000 sooJUS- ft.eskmisclt sh ohtlikkc NaOI I 60 veokit p'Jcvas) PURUSTAMINE Kemrkaalid, ENERGIA 205 r/a SOELUMINE 367 GWl:/ a (sooDJA Liiv 1580 t/a u.50o%Tartu hnnast RABAD Lubi 100 t,/a u 90%,Lohkva 850ha*) (\Iirra ja kdik muud Tddtaiaid 20 transpordiaspektid, sh kiilast masinatchoolduscst sdltuvadja avariidega kaasncvad)

(X{AA ALUNIT,GAASfTRISS stnrdi-,tugi- ja abikiitus)

(NIaa aluse gaasittassiplahvatusi llcstrs scli teadaolevaltpole olnud) LISA 5

Turbamaardlatekaart T Pirla F { gdusprrrk kuk.rits6l.r

.rtknrets

€ | €ssi1rll € 1.11flirp'srla a sooffig vara

L.l il sc Piilrklisir.r il ' Mitl biroLt,r,,1u :i:l 'Arrtre Tslrluere HTJ Puhla TartfArrtreLKA Maksa

{

Kee tlIVe th u { I \l alnLl Kbnguta .d i

- - linlrttirl.r | - lutl).ltnil.tt(ll.l LKA- loorlrtsk.ritse.rl.r M1:{73773 ,- - loodus.rl.r | - koostootnlisjrl rrnl MKA-ttttr irstiktt k.tilse.tlrt LISA 6

Veehaardekaart

o :-:i-

':,rt-/ $#

rrg

44" o wr!_d--. ,,1 .

o LISA 7

Biotiikide sisse- ja viiljavoolust v6etud veeanaltiiiside tulemustekoondtabelid o o

r r-^ t .r6L6t I an.lmad hintiilride sisse- ia vfiliavoolust vdetud Droovide alxaliitisitufemuste kohta. (2002-2004 Niiifia Kuupiiev Keskmine Kasutegur 23.09.2003 20.06.2003 26.03.2003 20.12.2002 23.12.2004 o/o Sisse Viilia Sisse viilja Sisse Viilia Sisse Viilia Sisse Viitja Sisse Viilja '77 '1 2, ,t 'l pH 11 8,0 7,6 7,8 7,8 7,8 8,1 7.6 ZJ 84 11 86,6 HA (ne/l) l9 <5,0 48 6,0 160 <5,0 99 t1 92 100 18 125 10 92 BHTr (me/l) 37 6,2 110 6,0 160 1,8 220 19 160 <50 232 63 73 KHT". (me/l) ll0 70 170 <50 380 <50 340 95 IJ 29 63 l9 70 UldN (mg/l) 64 23 )4 102 8,0 44 27 UtoP(meltL 6,0 2. '' )7 l6 .A 8,6 4q 7,0 8'6 4.7 f,/ 70 100 102,8 Sulfaadid (mg/l) 150 94 100 <0,02 <0,02 0,072 Naftaproduktid <0,02 <0,22 0,08 1molll (2005- IICA 7 'n-k^r t ah;na.l hintiikide sisse-ia veliavoolust v6etud proovide analiiiisittrlemustekohta. KuuPiiev Keskmine Kasu- Nhitaja tequr 14.06.06 29.O5.06 23.032006 07.12.2005 26.09.2005 08.06.2005I 22.03.2005 Viilja Sisse viilja Sisse Viilja .A Sisse vlilja Siss Viilja Sisse V!ilja Sisse Viilja Sisse Viilja Sisse e '74 7,8 7,8 7,8 7.6 7.6 pH /,o /,o 14 75 7,8 7,8 7,7 l-1 63 9,0 22 <50 63 9,0 79,7 12 E5 HA 110 17 2t0 20 l0

IJ 8,7 120 t2 36 4,1 t20 t2 109, 919 9l BHT? 100 9,8 22Q 61 5 <50 100 120 75 210 100 19s /5 67,5 KHT". 260 t) 300 50 70 210 24 20 59 74 50,9 5lr7 iiran 47 l8 74 82 52 80 )l 7l 48 11 60 5,8 9,0 5 44 iirap q? 5R l8 6,0 7,4 4,6 6,9 5,8 380 290 t20 290 rl7,, 457,5 Sul{aadid 160 500 ll0 520 100 430 100 5 <0,02 <0,0 0,57 <0,02 <0,02 0'1 Nafta- <0,02 produkti 2 d (me/l)

Scegaei ole vbimalik andahinnangut biotiikide Liimrnastikiihenditekontsentratsioon biotiikidest viiljavooluson olnud suuremkui sissevoolus. ouhastusv6imeleliimmastikuiihendite osas' LISA 8

Kavandatavakoo stootmisj aama alternatiividehindamis e tabelidpaaritiv6rdlus meetodiga