AALLAATTSSKKIIVVII VVAALLLLAA ÜÜLLDDPPLLAANNEEEERRIINNGGUU KKEESSKKKKOONNNNAAMMÕÕJJUU SSTTRRAATTEEEEGGIILLIISSEE HHIINNDDAAMMIISSEE AARRUUAANNNNEE

KMH ekspert: Olavi Hiiemäe Litsents: KMH0101 [email protected]

Tartu 2007 valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

SISUKORD

SISUKORD...... 2 ARUANDE SISU KOKKUVÕTE ...... 4 SISSEJUHATUS ...... 6 Keskkonnamõju strateegilise hindamise objekt ...... 6 Strateegilise planeerimisdokumendi eesmärk ...... 6 Strateegilise keskkonnamõju hindamise osapooled ...... 7 Pädevate asutuste seisukohad ...... 8 PLANEERINGUALA KIRJELDUS ...... 9 Alatskivi valla üldiseloomustus ...... 9 Valla ajalooline kujunemine ...... 9 Asukoht ...... 10 Põllumaa ...... 10 Veekogud ...... 11 Infrastruktuur ...... 12 ALATSKIVI VALLA ÜLDPLANEERINGU SEOS ASJAKOHASTE STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA ...... 17 Visioon ja strateegiad läänemere regioonis 2010 ...... 17 Üleriigiline planeering “Eesti 2010” ...... 17 Tartumaa maakonnaplaneering ...... 20 Tartu maakonnaplaneeringu teemaplaneering “Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused” ...... 26 Konfliktalad ...... 29 PIIRANGUID PÕHJUSTAVAD OBJEKTID ALATSKIVI VALLAS ...... 31 Kaitsealad ...... 31 Kaitstavad looduse üksikobjektid ...... 32 Püsielupaigad ...... 33 Kaitsealused üksikliigid ...... 33 Metsad ...... 34 Ranna või kalda piiranguvöönd ...... 35 Muinsuskaitseobjekt/Kinnismälestis...... 37 Maaparandussüsteemid ...... 38 Elektriliinid ...... 40 Maardlad ...... 40 Rohelise võrgustiku tugialad ja rohekoridorid ...... 40 Väärtuslikud kultuurmaastikud ...... 41 Väärtuslikud põllumaad ...... 42 Väärtuslikud metsad...... 43 Puhke-eeldustega alad ...... 43 prügila ...... 44 Kavandatav lennuväli Alatskivi valda ...... 44 Tehnovõrgud ...... 44 HINDAMISMETOODIKA KIRJELDUS ...... 45 Ülevaade avalikkuse kaasamisest KSH protsessis ...... 49

Koostaja: OÜ Good Idea KMH ekspert Olavi Hiiemäe 2 Alatskivi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

PLANEERINGUS OLULISE MÕJUGA KAVANDATAVATE TEGEVUSTE KESKKONNAMÕJU ...... 50 Alatskivi aleviku alatsoon 1-A...... 50 Maastikukaitseala arendamine puhke- ja loodusturismi sihtkohana ...... 51 Alatskivi- ning Peipsi ranna puhkuse ja veeturismi tsoon ...... 51 Põllumajanduslikud tootmistsoonid ...... 53 Tööstus- ja tootmishoonete maa ...... 53 Kanalisatsioonivõrgustiku laiendamine ...... 55 Kavandatava lennuvälja asukoht...... 55 Detailplaneeringu koostamise kohustusega alad ...... 56 ALTERNATIIVSETE ARENGUSTSENAARIUMIDE KIRJELDUS ...... 58 KESKKONNAMÕJUDE HINNANGU MAATRIKSI SELETUS...... 60 MAATRIKSTABELI HINDAMISTULEMUSTE ANALÜÜS...... 63 ALTERNATIIVIDE VÕRDLUS ...... 64 PLANEERITAVATE TEGEVUSTE MÕJU HINNANG KESKKONNALE, MAJANDUSKESKKONNALE, INIMESE TERVISELE JA HEAOLULE ...... 65 Üldine mõju loodus- ja inimkeskkonnale ...... 65 Mõju taimestikule ...... 66 Mõju linnustikule-loomastikule ...... 67 Mõju bioloogilisele mitmekesisusele ...... 68 Mõju rohevõrgustikule ...... 69 Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ...... 70 Mõju piirkonna veerežiimile ja vee kvaliteedile ...... 70 Mõju välisõhu kvaliteedile ...... 71 Mõju maastikele, sh väärtuslikele maastikele ...... 71 Mõju pinnasele ...... 72 Jääkreostuse mõju ...... 72 Mõju kliimamuutustele ...... 72 Infrastruktuuri mõju ...... 72 Kavandatav maakasutus ja selle mõju ...... 73 Kavandatavate tehisobjektide visuaalne mõju ...... 73 Müra mõju ...... 74 Sotsiaalmajanduslik keskkond ja mõju sellele ...... 74 Mõju inimese tervisele ja varale ...... 75 Mõju kaitserežiimiga objektidele ...... 75 LEEVENDUSMEETMED ...... 76 ÜLDPLANEERINGUS KONFLIKTSED ALAD ...... 78 KOKKUVÕTE ...... 85 KASUTATUD KIRJANDUS JA VIITED ...... 88 LISAD ...... 89

Koostaja: OÜ Good Idea KMH ekspert Olavi Hiiemäe 3 Alatskivi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

ARUANDE SISU KOKKUVÕTE

Alatskivi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruanne on strateegilise planeerimisdokumendi (üldplaneeringu) osa.

Alatskivi valla üldplaneeringuga määratakse valla arengu põhisuunad ja tingimused. Üldplaneering on valla ruumiline arengukava, millega pannakse paika üldisemad maakasutuse ja ehitamise põhimõtted – kuhu tulevad elamualad, kuhu tööstusalad, missugused maa-alad jäävad põldudele ja metsadele ning missugused avalikule sektorile, samuti erinevate teede ja radade asukohad jms. Üldplaneering on tulevikus aluseks detailplaneeringute koostamisel ning seega ka tulevasele ehitusele – üldplaneeringuga määratakse tulevased hoonestusalad, maakasutuse sihtotstarve ning maakasutuse piirangud nagu kruntide suurus või hoonete üldarhitektuursed nõuded.

Alatskivi valla üldplaneeringu KSH eesmärk on planeeringu elluviimisest lähtuvate mõjude prognoosimine ja hindamine, samuti alternatiivsete võimaluste välja selgitamine, kirjeldamine, hindamine ja võrdlemine.

KSH aruandes on analüüsitud Alatskivi valla üldplaneeringu seost teiste asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega, nagu Visioon ja strateegiad Läänemere regioonis 2010, Üleriigiline planeering 2010, Tartu maakonna planeering, teemaplaneering “Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused”, Alatskivi valla arengukava 2005-2010+. Samuti sisaldab aruanne ülevaadet olulisematest asjasse puutuvatest keskkonnakaitselistest õigusaktidest, mida tuleb edasise tegevuse kavandamisel arvestada.

Hindamisel võeti aluseks Alatskivi valla geograafilisest asukohast ja looduslikest tingimustest tulenevad asjaolud: arengueeldused, paiknemise seosed naaberomavalitsustega, loodusvarad, bioloogiline mitmekesisus, kaitstavad loodus- ja muinsuskaitselised objektid, kitsendusi põhjustavad objektid, maavarad, pinna- ja põhjavesi, tehniline infrastruktuur ning mitmeid sotsiaal-majanduslikke tegureid.

Hindamise käigus on kirjeldatud planeeritava objekti tegevusest tulenev mõjuala, selle lähiümbruse keskkonnatingimused, kavandatava tegevuse iseloom ning selle võimalikud tagajärjed ümbritsevale keskkonnale, sealhulgas võimalik kumulatiivne mõju.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandes: - kirjeldati kavandatavaid tegevusi ja võrreldi võimalikke alternatiivseid lahendusi; - hinnati kavandatava tegevusega kaasnevaid võimalikke keskkonnamõjusid, määratleti mõjude ulatus, mõjude suurus ja iseloom; - pöörati erilist tähelepanu piirkonna senisest ja kavandatavast maakasutuse spetsiifikast tulenevatele probleemidele ja valdkondadele: uute tiheasustusalade ja tootmisalade rajamine/olemasoleva laiendamine, kanaliseerimise küsimus, loodusekaitse ja rohevõrgustik, puhke ja virgestusalade arendamine ja võimalik kasutuskoormus;

Koostaja: OÜ Good Idea KMH ekspert Olavi Hiiemäe 4 Alatskivi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

- analüüsiti kavandatava tegevuse mõju inimese tervisele ja varale ning sotsiaalsetele vajadustele; - analüüsiti kavandatava tegevuse vastavust planeeringute ja arengukavadega ning asjassepuutuva keskkonnaseadusandlusega; - anti soovitused võimalike negatiivsete mõjude vältimiseks ja leevendamiseks.

Alatskivi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandes esitatud andmete kogumiseks ja analüüsiks toimusid mitmed töökoosolekud valla spetsialistidega ning avalikustamised projektiga otseselt või kaudselt seotud isikute osavõtul. Seadusest tulenevad Alatskivi ÜP KSH programmi avalikustamine toimus 18.12.2006 (vt. Lisa 8 ja 9) ja redigeeritud üldplaneeringu ning selle KSH aruande avalik arutelu toimus ....2007 (vt. Lisa 12 ja 13)

Koostaja: OÜ Good Idea KMH ekspert Olavi Hiiemäe 5 Alatskivi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

SISSEJUHATUS

Keskkonnamõju strateegilise hindamise õiguslikuks aluseks on Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (RTI, 24.03.2005, 15, 87).

Seaduse järgi on keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) eesmärk: - Arvestada keskkonnakaalutlusi strateegilise planeerimisdokumendi koostamisel ja kehtestamisel; - Tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse; - Edendada säästvat arengut.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise objekt

KSH objektiks on strateegiline planeerimisdokument, käesoleval juhul Alatskivi valla üldplaneering, mis on koostatud kogu Alatskivi valla haldusterritooriumi kohta. Alatskivi valla pindala on 128,38 km², seisuga 12.detsembril 2006 oli Alatskivi valla andmete põhjal elanike arvuks 1479 inimest.

Alatskivi valla üldplaneering on koostatud 2004.aastal, seoses keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse rakendumisega lisandus nõue keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimiseks.

Strateegilise planeerimisdokumendi eesmärk

Alatskivi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine algatati Alatskivi vallavolikogu otsusega nr 71, 26.10.2006. Hindamisel käsitletakse kogu Alatskivi valla territooriumit, pindalaga 128,38 km². Keskkonnamõju strateegilise hindamise programm on koostatud lähtudes Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (RTI, 24.03.2005, 15, 87) Jagu 2, §33 lg1, §34 lg1, §35 lg1,2, 5 ja § 56 lg5 kehtestatud nõuetest.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eesmärk on selgitada, hinnata ja kirjeldada Alatskivi valla üldplaneeringu elluviimisest tingitud eeldatavat otsest ja kaudset mõju Alatskivi vallale ja selle lähikeskkonnale, analüüsida negatiivsete mõjude vältimise või leevendamise võimalusi ning teha ettepanek sobivaimate lahendusvariantide valikuks.

Keskkonnamõju strateegilise hindamisega selgitatakse: - Millised on võimalikud tagajärjed ning nende ulatus ümbritsevale keskkonnale, seoses Alatskivi valla üldplaneeringuga planeeritavate tegevuste alustamisega? - Arendustegevuste kavandamise poolt- ja vastuargumendid? - Kas ja millisel maa-alal kavandatavad tegevused ohustavad piirkonna looduskaitseliste eesmärkide elluviimist ning jätkusuutlikust?

Koostaja: OÜ Good Idea KMH ekspert Olavi Hiiemäe 6 Alatskivi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

KSH viidi läbi alljärgnevate põhimõtete järgi: - KSH käigus määratleti, kirjeldati ja hinnati kavandatava tegevuse ja selle võimalike alternatiivsete lahenduste võimalikku mõju keskkonnale, hinnati nende mõjude ulatust ja olulisust, analüüsiti negatiivsete mõjude vältimise või leevendamise võimalusi ja tehti ettepanekud sobivamate alternatiivide valikuks; - KSH käigus järgiti Euroopa Liidu ja Eesti Vabariigi asjassepuutuvat seadusandlust.

Strateegilise keskkonnamõju hindamise osapooled

Arendaja, üldplaneeringu algataja, KSH korraldaja: Alatskivi vallavolikogu Aadress: Alatskivi vallavolikogu, Alatskivi vald, Tartumaa Kontaktisikud: vallavanem Andu Tõrva , maakorraldaja Merle Mangusson

Otsustaja: Alatskivi Vallavalitsus - kohaliku arengu edendaja ja tasakaalustatud avalike huvide kaitsja, keda esindab vallavanem Andu Tõrva ja kelle kontaktisikuks on maakorraldaja Merle Mangusson (e-mail:[email protected]; tel: 730 2374

Järelvalvaja: Tartumaa Keskkonnateenistus - KSH järelvalvaja huvi ja funktsioon on tagada KSH protsessi seadusejärgsus.

Üldplaneeringu koostaja : Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi AS , keda esindab Koit Alekand

KSH koostaja: OÜ Good Idea , keda esindab KMH ekspert Olavi Hiiemäe , (Litsents KMH0101) e-mail: [email protected] , tel. 527 8027

Töörühma koosseis: Olavi Hiiemäe – töörühma juht, keskkonnateaduste magister, Keskkonnaagentuur Viridis OÜ, Rootsi Keskkonnamõju Hindamise Keskus Anneli Palo – bioloogia doktor, TÜ geograafia Instituudi teadur Andres Hiiemäe - geograaf, Maa-ameti peaspetsialist

Avalikkus: Valla territooriumil paiknevate või piirnevate kinnistute omanikud, üldplaneeringuga otseselt või kaudselt puutuvad isikud, kellel on põhjendatud huvi strateegilise planeerimisdokumendi vastu ja kes on maksimaalselt huvitatud kõrge kvaliteediga elukeskkonnast. Avalikkust informeeritakse pidevalt vallavalitsuse kodulehe ja kohaliku pressi kaudu.

Koostaja: OÜ Good Idea KMH ekspert Olavi Hiiemäe 7 Alatskivi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

Pädevate asutuste seisukohad Vastavalt Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse §36 tuleb keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi koostamisel programmi sisu osas seisukohta küsida olenevalt strateegilise planeerimisdokumendi iseloomust vähemalt Sotsiaalministeeriumilt, Kultuuriministeeriumilt, Keskkonnaministeeriumilt, keskkonnateenistuselt või kohalikult omavalitsuselt.

Projekti raames küsitakse seisukohad Tartumaa Keskkonnateenistuselt ning kohaliku omavalitsuse organilt. Seisukohad lisatakse projekti lisadesse ja ettepanekute alusel täiendatakse KSH programmi.

Koostaja: OÜ Good Idea KMH ekspert Olavi Hiiemäe 8 Alatskivi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

PLANEERINGUALA KIRJELDUS

Alatskivi valla üldiseloomustus

Alatskivi vald paikneb Ida-Eestis, Tartu maakonna kirdeosas ning piirneb idast Peipsi järvega, kirdest Kallaste linnaga, lõunast Peipsiääre vallaga, edelast Vara vallaga ja loodest Jõgeva maakonna Pala vallaga. Alatskivi valla pindala on 128,38 km². Valla keskuseks on Alatskivi alevik, valla territooriumile jäävad veel ka 31 küla. Alatskivilt Tartusse on 42 km, Tallinna 220 km. Lähim raudteejaam ja lennuväli asuvad Tartus, lähim Peipsi järve sadam asub Kallaste linnas (7 km). Alatskivi valda läbib Aovere- Kallaste-Omedu maantee ning Alatskivi- ja Alatskivi-Pala maanteed.

Joonis 1. Ülevaate kaart – Alatskivi vald

Valla ajalooline kujunemine Esimesed märgid inimese olemasolust kihelkonna territooriumil, millel asub ka Alatskivi vald, pärinevad keskmisest kiviajast, so 9000-5000 a. e.m.a. Mitmed asula- ja linnusekohad ning kalmed annavad tunnistust pidevast ja paiksest asustusest. Muinasajal asus Alatskivil Soopoolitse väikemaakonna keskus.

Koostaja: OÜ Good Idea KMH ekspert Olavi Hiiemäe 9 Alatskivi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

Omavalitsusüksusena kujunes Alatskivi vald välja 1867.a. Tänasel Alatskivi valla territooriumil oli 1939.a. kaks valda – ja Alatskivi. 1938 aastal ühendati mõlemad vallad. 1950.a. moodustati rajoonisisese struktuuriüksusena Alatskivi külanõukogu, piirid ühtisid üldjoontes endiste vallapiiridega. 16.mail 1991.a. taastati Alatskivi vald omavalitsusüksusena. Valla keskuseks jäi Alatskivi alevik.

Asukoht Alatskivi valla põhiliseks asukoharessursiks on piirnemine Peipsi järvega, mis on eelduseks majandusliku tegevuse (kalapüük) ja turismi- ja puhkemajanduse arendamiseks. Aovere-Kallaste-Omedu maantee (liiklustihedus 200-999) loob suhteliselt hea ühenduse Kodavere, Raja, Mustvee ja Kauksiga Peipsi rannal ning sealt edasi Põhja- Eestiga ja teiselt poolt Tartu linnaga, mille sotsiaal-majandusliku mõjusfääri piiril vald asub. Alatskivi-Pala maantee (10-99) ühendab valda Pala, Kaiu ja Vooremaa turismiobjektidega ning Alatskivi-Varnja maantee (200-999) , Kasepää ja Varnja vaatamisväärsustega. Keskne asend Peipsi-Varnja-Raja rannalõigul on eelduseks Alatskivi aleviku kujunemiseks piirkonna valdade sotsiaal-majanduslikuks, esmajoones turismi- ja puhkemajanduslikuks keskuseks.

Looduskeskkond Maastikuliselt moodustavad Alatskivi valla territooriumi Alatskivi-Pala ja ürgorustik, Ugandi lavamaa lainjas tasandik läänepool Aovere-Kallaste-Omedu maanteed ja Peipsi madalik idapool maanteed. Vaatamata headele looduslikele eeldustele esineb maastiku tehiselementide hooldamatust ning maaviljeluse puudumist suurel osal põllumaadest. Põllud on söötis, põllumaade võsastumise jätkudes väheneb nende maastikuline ning põllumajanduslik väärtus.

Põllumaa Haritavat maad on valla territooriumil 4564 ha suhtelise viljakusega 25-50 hindepunkti piires (Eesti keskmine 41 hp). Haritavast maast on kuivendatud 3018 ha. Seega on nendel maadel loodud ka soodsad tehnoloogilised tingimused (suured korrapärase kujuga väljad, põlluteede võrgustik) efektiivseks põllumajanduslikuks tootmiseks. Hinnanguliselt on põllumaadest sööti jäetud üle 50%. 5-10% neist maadest on juba tugevalt võsastunud. Kõrge maaviljeluskultuuriga on OÜ Friendsland kasutuses olevad põllumaad ca 1500 ha. Seega jääb üksikute talupidajate poolt kasutusesolevaid põllumaid ca 800 ha. Arvestades maaparandusega loodud soodsaid tehnoloogilisi tingimusi ja üle Eesti keskmise mullaviljakuse hindepunkte võib väärtuslike põllumaadena määratleda maid 1550 ha-l (vt. joon 3). Praktiliselt kogu ala on kuivendatud. Nende alade säilitamine haritava maana tagab ka maastiku suurema avatuse ja elamuslikkuse. Ülejäänud haritaval maal võib arendada mahepõllumajandust ja erikultuuride viljelemist, kus on lubatav on sihtotstarbe muutmine detailplaneeringuga.

Mets Metsa alla on 5897 ha ehk 46% valla territooriumist. Riigi omandis on sellest 3033 ha ja eravalduses ning maareformiga veel määratlemata metsamaa pindala on 2864 ha. Hinnanguliselt on metsa aastane juurdekasv vallas 15-20 tuh.m 3. Metsavarud omavad majanduslikku tähtsust ja on ressursiks puidutöötlemisettevõtetele. Sellega tegeleb valla üks suuremaid ettevõtteid (80-90 töökohta) AS Kalmar & Pojad, Margapuu OÜ ja Grill

Koostaja: OÜ Good Idea KMH ekspert Olavi Hiiemäe 10 Alatskivi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

Start OÜ. Puhkemetsadena pole valla metsad eriti hinnatavad, võimalik on jahiturismi arendamine ja metsaandide kogumine.

Veekogud Alatskivi valla olulisemaks veekoguks on Peipsi järv. See on ressursiks nii kalamajandusliku ettevõtluse, kui ka turismi- ja puhkemajanduse arendamiseks. Väiksemaid järvi on valla territooriumil üheksa. Neist seitse omavad turismi- ja puhkemajanduslikku väärtust (suplus, harrastuskalapüük, visuaalselt väärtuslik maastikuelement). 1) järv – pindala 100, 8 ha, Natura 2000 ala, väärtuslik veelinnustiku elupaik ja koelmu; 2) Alatskivi järv – Lossijärv 14,8 ha ja Veskijärv 8,4 ha, Natura 2000 ala; vajab maastikulise väärtuse säilitamiseks setetest puhastamist. 3) Kuningvere järv – 24,3 ha, Natura 2000 ala, populaarne puhkejärv (kalarikas, sobiv jõevähi elupaigana); 4) Mustjärv – 22,3 ha, Natura 2000 ala, sobiv jõevähi elupaigana; 5) järv – endise veskijärve jäänuk, vajab endise järvepõhja puhastamist ja uuesti ülespaisutamist, mille tulemusel tekiks koos Mustjärve ja Kuningvere järvega puhkepiirkonna järvistu; 6) Kokora paisjärv – 0,7 ha, peale mudast puhastamist oleks väärtuslik täiendus kaitse alla olevale Kokora mõisapargile ning supluskohaks Kokora elanikele; 7) paisjärv – 0,4 ha, supluskoht, maastikuelamuslik täiendus Kalevipoja sängile.

Alatskivi valla neljast vooluveekogust (Alatskivi jõgi, jõgi, oja ja Naelavere peakraav) on teatava puhkemajandusliku väärtusega vaid Alatskivi jõgi, kus leidub sobivaid lõike kala- ja vähikasvatuseks harrastuspüügi eesmärgil. Kõik nimetatud vooluveekogud piirnevad valdavalt metsa- või rohumaaga ning on seega looduslikult põllumajandusliku hajureostusohu eest suhteliselt hästi kaitstud (vt. joon. 1). Turismialast väärtust omavad väga puhta veega ja suure vooluhulgaga Punane allikas Lossijärve kaldal ja Hundiallikas Peatskivi külas Alatskivi jõe kaldaalal.

Maavarad Kohaliku tähtsusega liiva- ja kruusamaardlaid on valla territooriumil kaks – Paapsi ja Kubja. Mõlemad maardlad on eravalduses. Sood moodustavad valla territooriumist 4,5%, so 580 ha. Turbavaruna on riiklike maavarade registrisse kantud , kus turbalasundi suurim tüsedus on 5,3 m ja kütteks sobiva turba varu on 10230 tuh. m3. Maavarana võib käsitleda ja Lahepera järves leiduvat heade raviomadustega järvemuda, mille varudeks on hinnatud ca 6 milj. m3. Alatskivi valla territooriumil, endise Kasumetsa farmi puurkaevus on avastatud ka mineraalvett. See paikneb kambriumi-vendi veekompleksis 410-418 m sügavusel ca 18 m tüseda kihina. Tegemist on arteesiaveega ca 1,3 l/sek vooluhulgaga. Kunagi tehtud analüüside põhjal on Alatskivi mineraalvesi väga heade raviomadustega krooniliste seedetrakti, sapiteede, sapipõie ja maksahaiguste puhul. Puurkaev on suletud - tamponeeritud 1980.aastate paiku. Olemasolevate maavarade kasutuselevõttu pole käesolevas planeeringus ette nähtud.

Koostaja: OÜ Good Idea KMH ekspert Olavi Hiiemäe 11 Alatskivi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

Infrastruktuur Valla arengukavas on olemasolev infrastruktuurne ressurss detailplaneeringu kohustuseta hajaasustusala hinnatud valla edasiseks arenguks piisavaks. Täiendamist ei vaja ei teede-, side- ega ka elektrijaotusvõrgud, küll aga hooldust ja remonti. Olemasolevatel tiheasustusaladel (Alatskivi alevik, Nina ja Rootsiküla) on probleeme vee- ja kanalisatsiooni ühisvõrkudega. Need kas puuduvad või vajavad põhjalikku rekonstrueerimist, seega detailplaneerimist ja projekteerimist.

Inimressurss Seisuga 12.detsembril 2006 oli Alatskivi valla andmete põhjal elanike arvuks 1479 inimest. Järgnevalt on toodud valla elanike arv asulate lõikes:

Tabel 1. Alatskivi valla elanikud asulate viisi seisuga 31.12.2006 ASULA ELANIKKE KOV TASEME AADRESSIGA 15 ALASOO 91 ALATSKIVI 423 54 KESKLAHE 22 KOKORA 101 KUNINGVERE 27 KÕDESI 24 LAHE 5 LAHEPERA 34 18 NAELAVERE 47 NINA 134 ORGEMÄE 3 PADAKÕRVE 8 PASSI 12 PEATSKIVI 41 34 PÄIKSI 35 PÄRSIKIVI 1 8 RONISOO 20 ROOTSIKÜLA 40 15 18 SAVASTVERE 45 41 SUDEMÄE 8 TORILA 74 TORUKÜLA 19 TÕRUVERE 20 VIRTSU 13 VÄLJAKÜLA 29 KOKKU VALLAS 1479

Koostaja: OÜ Good Idea KMH ekspert Olavi Hiiemäe 12 Alatskivi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

Elanike registri andmetel elas 01.01.2004.aasta seisuga vallas 1542 inimest, neist mehi 745 ja naisi 979. Ajavahemikus 1995-2004 on elanike loomulik iive olnud keskmiselt – 0,75%. Mehaaniline iive on perioodi keskmisena olnud positiivne +0,60%. Seega on elanikkond tervikuna vähenenud keskmiselt 0,15% aastas. Elanikkonnast on lapsi 19,5%, tööealisi 58,4% ja pensionäre 22,1%. Tööealisi on suhteliselt rohkem Alatskivi alevikus ja Nina asulas. Elanikkonnast elab 27% Alatskivi alevikus ja 8% Nina asulas. Ülejäänud 63% elab hajutatud külades. Külaelu arendamise strateegiliseks planeerimiseks on külade arv vallas liiga suur. 16%-il külades on elanike arv alla kümne ja 32%-l alla 20 inimese. Vajadust nähakse kunagi üsna suvaliselt tõmmatud külade lahkmejoonte korrigeerimise järele (vt. joon. 2). Paljusid valla külasid iseloomustab vähene ettevõtlikkus. Kogu elanikkonna ettevõtlikust iseloomustab äriregistris registreeritud ettevõtete struktuur. Seisuga 01.01.2004.a. on registris: - füüsilisest isikust ettevõtjaid – 61; - aktsiaseltse – 1; - osaühinguid – 17; - usaldusühinguid – 1; - riigi- ja munitsipaalasutusi – 5. Töökohti on vallas umbes 320. Seega on kohaliku töökohaga kindlustatud 35% tööealisest elanikkonnast.

Valla territooriumil on Alatskivi maastikukaitseala ja neli looduskaitseala – Kokora metsapark, Kuningvere järv ja kaasik, Alatskivi Padakõrve looduskaitseala, Alatskivi parkmets. Kaitsealad, ka Kokora metsapark, on ka Natura 2000 eelvaliku aladeks. Neile lisanduvad ajutiste piirangutega aladena Mustjärv, Lahepera järv, osa Luigemetsast ja suur osa Peipsi kaldajoonest valla ulatuses. Kõik tegevused loetletud aladel tuleb kooskõlastada kaitsealade valitsejatega.

Valla territooriumil asuvate muinsuskaitse objektide nimekiri on esitatud lisas. Planeerimise seisukohalt on neist olulised maastikul paiknevad objektid. Piirangud nendel objektidel ja nende kaitsetsoonides on sätestatud Muinsuskaitse seaduses. Täiendavad piirangud milliseid tuleb arvestada on sätestatud Looduskaitse seaduses, Veeseaduses, Metsaseaduses, Teeseaduses ja Energiaseaduses.

Keskkond

Maastik Alatskivi ümbrus jääb kahe erineva maastikurajooni kokkupuutealale, mille piir on looduses jälgitav, kulgedes piki Tartu – Kallaste maanteed. Idapoolsed alad paiknevad Peipsi-äärsel madalikul, tänases maastikus on näha vanad järveastangud ja rannavallide riba. Lääne poole jääb Kagu-Eesti ehk Ugandi lavamaa. Need alad asuvad 40-100 m kõrgusel merepinnast. Kagu-Eesti lavamaa on lainjas moreentasandik. Seda liigestavad paljud sügavad ürgorud, nendest põhjapoolsemad on Alatskivi-Pala ja Naelavere ürgorg. Alatskivi ürgoru veerudel paikneb vallseljakuid (Lästeniidu mägi) ja voorjaid künniseid (Kalevipoja säng ja Linnamägi), mis iseloomustavad Alatskivi orustatud moreentasandikku.

Koostaja: OÜ Good Idea KMH ekspert Olavi Hiiemäe 13 Alatskivi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

Mullastik Peipsi-äärse madaliku pikaajaline olemine veekogu põhjaks on kaasa toonud pinnase vaesumise ja halva veeläbilaskvuse, sellest põhjustatult on mullad väheviljakad ja kannatavad enamasti liigniiskuse all. Kagu-Eesti lavamaa aluspõhjaks on devoni punane liivakivi, mis paljandub ürgoru nõlvadel, ilmekaim on paljand Punase allika ümbruses. Pinnakatteks on punakaspruun ning savikas moreen ja liiv, mille tõttu on mullad väheviljakad. Mullastikult kuulub Alatskivi valla territoorium üleminekualasse Lõuna-Eesti valdkonna Tartu-Viljandi allvaldkonnast Peipsi-äärse valdkonna Varnja-Võõpsu allvaldkonda, kus on nõrgalt ja keskmiselt leetunud kamar-leetmullad punakaspruunil moreenil. Märgadest muldadest on esindatud soostunud kamarmullad ja vahelduva lagunemisastme ning sügavusega madalsoo turvasmullad. Muldade lõimis on enamasti saviliiv (tolmjas) või liiv (kruusakas), harvem liivsavi. Nõrgalt happelised põllud vajavad valikuliselt lupjamist. Haritava maa suhteline viljakus on 25-50 hindepunkti, maakonna keskmine on 45 hindepunkti. Heade põllutüübiliste haritavate maade osakaal on 63,9%, keskmised põllutüübilised haritavad maad moodustavad 21,4% ja rohumaatüübilised haritavad maad 14,7%. Headest põllutüübilistest haritavatest maadest 1094 ha ehk 24,1% moodustavad parasniisked ja nõrgalt liigniiskuse tunnustega kahkjad keskmise raskusega mullad, mis paiknevad Kokora, Tõruvere ja Kuningvere külas, kohati ka Haapsipea ja Lahepera külas, nende põldude viljakus hindeskaala järgi on 45-53 hindepunkti. Suurima osa sellest tüübist – 1707 ha ehk 37,6% - moodustavad kuivendatud keskmise raskusega gleistunud kahkjad mullad (35-48 hindepunkti), mis asuvad Kokora, Torila, Tõruvere, Kuningvere, Naelavere, Päiksi, Lahepera ja Kõdesi külas. Keskmistest põllutüübilistest haritavatest maadest on ülekaalus kuivendamata ja kuivendatud kahkjad gleistunud või gleimullad, 403 ha ehk 8,9%, ning kergelt leetunud ja leetjad mullad, 243 ha ehk 5,4%. Gleimullad esinevad Alasoo, Pusi, Padakõrve, Torila külas. Nende muldade viljakus on 30-40 hindepunkti. Rohumaatüübiliste haritavate maade osatähtsus on väike, neid esineb kohati Päiksi, Kõdesi, Pusi, Naelavere, Alasoo ja Rootsi külas, nende muldade erinevate tüüpide viljakus kõigub 15-33 hindepunkti vahel.

Vetevõrk Oluline Alatskivi valla elu-olu ja looduslike tingimuste seisukohalt on piirnemine Peipsi järvega. Valla senises majanduselus ei ole suurjärve-äärseid eeliseid kasutatud. Vallas asuvad järgmised vooluveekogud: Kargaja jõgi ja jõgi on piirijõed. 11,7 km pikkune Alatskivi jõgi algab Kuuse jõe, resp. oja nime all sooheinamaadega ümbritsetud soostuvast Mustjärvest ja suubub Peipsisse. Naelavere peakraav (pikkus 4,5 km) algab Kullisoost ja suubub Lahepera järve. Järvede teke on valdavalt seotud sulava mandrijää tegevusega. Looduslikud järved ja paisjärved võtavad valla territooriumist enda alla 176 hektarit ehk 1,4% valla pindalast. Lahepera järve (pindala 100,8 ha, keskmine sügavus 2,4m, suurim sügavus 4,2m) Mustjärve (pindala 22,3 ha, keskmine sügavus 5m, suurim sügavus 8 m) Kuningvere järv (pindala 24,3ha, keskmine sügavus 4,8m, suurim sügavus 8 m) Savastvere järv (pindala ca 2 ha) oli veskijärv, mis on nüüdseks peaaegu kinni kasvanud.

Koostaja: OÜ Good Idea KMH ekspert Olavi Hiiemäe 14 Alatskivi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

Peipsi nõos asuvad Kaanjärv (1,2 ha) ja Vilajärv (1,8 ha) on tugevasti kinni kasvanud umbjärved ning kujutavad endast reliktseid veekogusid. Kokora paisjärv (0,7 ha) on maastikku ilmestavaks veesilmaks Kokora mõisa pargis. Alatskivi paisjärv (pindala 22,9 ha, sellest Lossijärv 14,8ha ja Veskijärv 8,1ha, keskmine sügavus 2,5m) on rajatud Alatskivi jõele veski jaoks juba Rootsi ajal. Tähelepau väärivad puhta veega allikad – Punane allikas, mis voolab välja keskdevoni punasest liivakivist (ca 40 l/min.) ja Hundiallikad.

Sood Sood moodustavad valla territooriumist 4,5%. Suuremad soomassiivid on Virtsu soo (raba) - 20 ha, Valgesoo - 30 ha, Ninasoo - 100 ha ning Alasoo madalsoo - 430 ha. Sood omavad märkimisväärset osa magevee varude säilitamisel, loomade elu- ja peidupaigana ning metsamarjade kasvukohana.

Ajaloo- ja arhitektuurimälestised Oja talu Rupsi külas - Jakob ja Juhan Liivi kodu 1866-1908. Naelevere koolimaja – Eduard Tubina kodu 1908-1944. Haapsipea koolimaja – 1868-74 töötas siin Jakob Kõrv, 1886-92 Elias Liiv. Kokora mõisahoone - esmateated aastast 1443, Kockenarwe. Alatskivi loss koos teiste mõisahoonetega Alatskivi kirik Nina kirik.

Looduskaitsealad ja kaitstavad üksikobjektid Alatskivi ümbrus on looduslikult vaheldusrikas ja pakub huvi liigikaitseliselt, siin on kaitse alla võetud üle 600 ha maastikku ja ca 30 üksikobjekti.

Alatskivi maastikukaitseala (253,5 ha) loodi 1964. aastal omapärase reljeefi ja piirkonna pärandkultuurmaastiku kaitseks, ala hõlmab Alatskivi ürgoru, Alatskivi pargi koos mõisahoonetega, Kuningvere järve ning Kõdesi metsa. Kõdesi mets on enam kui 1,5 km pikk ja kuni 0,5 km lai põldudevaheline metsaala. Metsa pikuti läbiv sihttee rajati omal ajal paruni lustsõitude jaoks. Sihi lõpus on rändrahn, mitmete muistenditega seotud Kalevipoja viskekivi. Alatskivi ürgoru alal asuvad mitmed üksikobjektid, millel on maastikuliselt, kultuurilooliselt või loodusobjektina oluline väärtus: Alatskivi järv, Alatskivi jõgi, Peatskivi küla, Alatskivi Linnamägi, Kalevipoja säng, Lästeniidu mägi, Truuduse tamm. Alatskivi maastikukaitsealal on ka puhke- ja õppeotstarbeline funktsioon, mis loob eeldusi turismi arendamiseks.

Alatskivi – Padakõrve laanekuklase looduskaitsealal on kaitse alla võetud laanekuklase asurkond, mis asub Alatskivi metskonnas Mäike vahtkonnas (ala hõlmab nii Tartu kui ka osa Jõgeva maakonna territooriumist). Kaitsealusel erinevate metsatüüpidega territooriumil (500 ha) on ligikaudu 1500 pesakuhilat. Suuremad pesad on üle 1,5 meetri kõrged ning pesaaluse läbimõõt on enam kui 2,5 meetrit.

Kokora metsapark - 6,7 ha vabakujuline pärna-vahtra puistu, kus kasvab ligi 40 puu- ja põõsaliiki. Tänapäeval on puistu hooldamatuse tõttu oma tähtsuse minetanud.

Koostaja: OÜ Good Idea KMH ekspert Olavi Hiiemäe 15 Alatskivi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

Oja talu allee ja puud - 0,5 ha paiknev vahtratest ja pärnadest koosnev haljastus Juhan Liivi kodukohas.

Nina kivikülv ehk nn Kalevipoja sild - 0,5 ha suurune rändkividest neemik Peipsi järve kaldal Nina külas, seotud Kalevipoja-aineliste muistenditega.

Sotsiaalne keskkond

Juhan Liivi nimeline Alatskivi Keskkool Koolihariduse andmist alustati tänase Alatskivi valla maadel 1766. aastal, mil hakkasid tööle koolid Kokora, Alasoo ja Suur-Lahe külas. Tänasel päeval on Alatskivi vallas üks üldhariduskool – Altskivi keskkool, kus õpib 2006.a. aasta andmete põhjal 293 õpilast ja töötab 33 õpetajat.

Alatskivi Lasteaed Alatskivi lasteaed on Alatskivi valla lastele hoidu ning alghariduse omandamist pakkuv haridusasutus. Lasteaia põhiülesandeks on pere toetamine.

Alatskivi Kunstide Kool Huvikoolina tegutseb vallas Alatskivi Kunstide Kool. Huvikoolis õppis 2007 aastal 85 õpilast Alatskivi, Peipsiääre ja Vara vallast, Kallaste linnast ning Pala vallast Jõgevamaalt. Koolis töötab kolm osakonda - muusika-, kunsti- ja tantsuosakond, õppida saab klaverit, flööti, plokkflööti, akordionit, viiulit, kitarri ja laulu, kunsti ning peo- ja loovtantsu, õppetööd viivad läbi 11 õpetajat.

Alatskivi valla Keskraamatukogu Alatskivil Kokora raamatukogu Hirveaed laululava, vabaõhuürituste paik EELK Alatskivi koguduse kirik Alatskivile Liivi Muuseum Rupsi külas SA Alatskivi loss Alatskivi Looduskeskus Planeeritakse Alatskivi kultuurimaja

Koostaja: OÜ Good Idea KMH ekspert Olavi Hiiemäe 16 Alatskivi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

ALATSKIVI VALLA ÜLDPLANEERINGU SEOS ASJAKOHASTE STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA

Käesoleva strateegilise keskkonnamõju hinnangu aruande koostamisel arvestati järgnevate strateegiliste planeerimisdokumentide eesmärke, põhimõtteid ja ettekirjutusi:  Visioon ja strateegiad Läänemere regioonis 2010  Üleriigiline planeering 2010  Tartumaa maakonnaplaneering  Teemaplaneering “Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused” o Roheline võrgustik o Väärtuslikud maastikud

Visioon ja strateegiad läänemere regioonis 2010

Läänemere ruumilisi arengupõhimõtteid käsitlevas dokumendis “Visioon ja strateegiad Läänemere regioonis 2010” (VASAB 2010) ennustatakse asustus- ja majanduskeskuste lähitagamaa laienemise jätkumist ning ka väiksemate keskuste püüdu omandada mõnes kitsamas nišis rahvusvaheline roll.

Maa-asustusele nähakse olulist rolli kiire majandusarengu tasakaalustamisel, kus arengus tuleks lähtuda eelkõige säästvusprintsiipidest, luues ökoloogiliselt ja esteetiliselt heatasemelise elukeskkonna – mille olulisteks märksõnadeks on olemasoleva asustusstruktuuri säilitamine, traditsiooniliste maa-maastike säilitamine, pärandkultuurmaastike kaitsmine, looduskaitsealade võrgu loomine, suure puhkeväärtusega alade ja veekogu kallaste hoolikas planeerimine.

Üleriigiline planeering “Eesti 2010”

Üleriigiline planeering “Eesti 2010” on koostatud planeerimis- ja ehitusseaduse (RT I, 1995, 59,1006) alusel. Vastavalt seadusele on üleriigiline planeering riigi territoriaalse arengu kava. Põhirõhk on planeeringus pandud tasakaalustatud ja jätkusuutliku ruumilise arengu kontseptsiooni kujundamisele ning sel alusel üleriigiliste ruumstruktuuride koordineerimisele, kus territoriaalne planeerimine hõlmab majanduslike arengute kõrval ka sotsiaalsete, kultuuriliste ja keskkondlike aspektidega arvestamist ning lähtub põhimõttest, et ruumilise arengu kujundamine peab olema põhjendatud üldise sotsiaal- majandusliku arengu vajadustega.

Üleriigiline planeering määratleb ruumiplaneerimisele keskseteks eesmärkideks: - Inimese põhivajaduste – elukoht, töökoht, haridus, teenused, puhkus – parem ruumiline tagamine kõikjal Eestis. - Väljakujunenud asustussüsteemi ja maastikustruktuuri väärtuste säilitamine. - Asustuse ruumiline tasakaalustamine (majanduskasvu ja elatustaseme kiire tõusu tingimustes), mis väljenduks kohapealse konkurentsivõime tõstmises, tööhõive mitmekesistamises, piirkonna spetsiifiliste eelduste ja võimaluste ärakasutamine.

Koostaja: OÜ Good Idea KMH ekspert Olavi Hiiemäe 17 Alatskivi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

- Ruumiline sidumine välismaailmaga – piirkonna hea ühendus välismaailmaga loob eeldused osalemiseks rahvusvahelises tööjaotuses ning seeläbi kohalikuks majanduskasvuks. - Looduskeskkonna hea seisundi säilitamine ja parandamine on ruumilise korralduse, asustuse, maakasutuse, transpordi, energeetika ja kogu majanduse arengu üks oluline baastingimus.

Parimad ja püsivaimad arenguvõimalused on vaid neil piirkondadel, kus tööjõu kõrge haridustase ja kvalifikatsioon ning pidev koolitus-, uurimis- ja arendustegevus - st. innovatsioon - kindlustavad tootmistegurite kiire kohanemise muutuvatele turuvajadustele.

Kasutusest väljalangev põllumajandusmaa tuleks metsastada või tagada selle säilitamine avamaastikuna lähtudes maastikuplaneerimise kaalutlustest.

Materiaalsete loodusvarade kõrval hinnatakse nüüdismaailmas üha kõrgemalt ökoloogiliselt ja esteetiliselt väärtuslikku elukeskkonda. Elustiku ja maastike mitmekesisus on Eesti üks suuremaid loodusväärtusi. Materiaalsete loodusvarade tagasihoidlikkuse taustal tõuseb järjest enam esile puhta, ökoloogiliselt mitmekesise ja esteetiliselt nauditava looduskeskkonna , mida meil on võrreldes Kesk-Euroopaga palju säilinud, väärtus. Puhas loodus ja maapiirkondade hõre asustus pakub võimalusi looduslähedaseks turismiks, puhkuseks ning suvekodude ja kõrgetasemeliste privaatsete elamupiirkondade rajamiseks.

Eesti üleriigilise planeeringu majandusstrateegilised eesmärgid mõjustavad Alatskivi valla üldplaneeringut järgmistes kokkupuutepunktides:

Asustus Senini peamiselt rahvastiku koondumise suurkeskustesse on viimastel aastatel üha enam asendunud protsessiga, kus looduslähedase elukeskkonna väärtustamine on hajutanud asustust suurte keskuste ümbruskonda laiali, püütakse hoida eemale linnakeskuste mürast ja saastast.

Maakohtade elujõulisuse tagamisel on suur roll nende arengu kokkusobitamisel ühiskonna muutunud vajadustega (liikluskorralduse, teleside ja üldise elukeskkonna arendamine, kohalike töövõimaluste mitmekesistamiseks jm). Inimese põhilised vajadused, mis asustuse ning laiemalt ruumi kujunemist ja muutumist mõjutavad, on vajadused elukoha, töökoha, hariduse, teenuste ja vaba aja sisustamise võimaluste kättesaadavuse järele. Põhivajadustele lisaks mõjutavad inimeste ruumikäitumist ka järgmised kriteeriumid: liikumisvõimalused/liikumisvabadus, valikuvõimaluste mitmekesisus ja keskkonnakvaliteet.

Rahvastiku dekontsentratsioonil keskustest ümbruskonda on soovitav uusi asumeid paigutada olemasolevatesse asulatesse ja vältida uue haja-asustuse loomist. Vastasel korral jäetakse kasutamata oluline võimalus ajalooliselt väljakujunenud asulate kaasajastamiseks ja luuakse jõukama ja harituma elanikkonna enklaavid, mis ei samasta end kohaliku elu ja probleemidega. Pealegi tekitaks see täiendavaid transpordiprobleeme.

Koostaja: OÜ Good Idea KMH ekspert Olavi Hiiemäe 18 Alatskivi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

Arenguvööndite kontseptsiooni toomine asustuse arengu strateegiasse tähendab tähtsamate teede ärakasutamist asustussüsteemi tasakaalustava ja koostööd ajendava tegurina. Piki peamisi teid paiknevatel ettevõtlusel, kohalikel omavalitsustel ja elanikkonnal on tänu seal toimuvale intensiivsele liiklusele täiendavad arengu- ja koostöövõimalused. Ligipääs peamistele kohalikele turgudele on kergem, võimalikud on ühtsed teenindus- ja turismiketid, töö- ja teenustesaamise võimalused on mitmekesisemad.

Transpordiühenduste võrgustik Üheks peamiseks kogu Eesti transpordi arengut vedavaks jõuks lähikümnendil on rahvusvahelised kaubaveod, milles omakorda domineerib transiit. Rahvusvaheliste transpordisuundade trassid parandavad sinna äärde jäävate territooriumide eeldusi investeeringuteks, majanduskasvuks ja piirkondlikuks koostööks, võimaldades seal arenguvööndite väljakujundamist.

Alatskivi valla suhtes olulisteks Eestit läbivateks rahvusvahelisteks transporditeedeks on vallast pisut eemale jääv (Alatskivi alevikust ca 25 km) Via Hanseatica transpordisuund: Peterburi - Narva - Jõhvi - Tartu - Valga - Riia - Kaliningrad -Gdansk - Berliin - Hamburg. Tulevikus võib perspektiivseks osutuda ka Peipsi järve lähedus ja võimalus veeteed mööda suhelda Venemaaga. Lähim logistline jaotuskeskus (raudtee, maantee, lennuväli, kõrgkoolid ja -tehnoloogia) on kiiresti arenev Tartu linn (35 km Alatskivist).

Roheline võrgustik Euroopa ja Eesti ruumiplaneerimispoliitika üheks keskseks teemaks on eluslooduse ja maastike kaitse orgaaniline sulatamine keskkonnakujundusse, läbi bioloogilise liigikaitse, koosluste ja maastike kaitse, keskkonnakaitseliselt oluliste aine- ja energiaringete kindlustamise ning tervisliku ja esteetilise inimelu ümbruskonna loomise.

EL seadusandluses on eluslooduse ja elupaikade kaitse põhisuunad määratud eeskätt nn. linnudirektiiviga ja elupaigadirektiiviga. Nende direktiivide alusel on rajatud EL seisukohalt tähtsaks peetavate looduskaitsealade võrk NATURA 2000. Võrgu loomisel on püütud maakasutuse planeerimisel silmas pidada ka maastike kaitse ja kaitsealade võrgu ühtsuse tagamist. Kaitstud on maastikuelemente, mis on olulised looduslike liikide rände, leviku ja geneetilise mitmekesisuse seisukohalt.

Võrgustiku tuumaladeks on sobiva pindala ja paigutusega loodus- ja keskkonnakaitseliselt väärtuslikud biotoobid (elupaigad), samuti alad, mis täidavad teatud puhvrirolli väliste keskkonnamõjude suhtes. Rohelise võrgustiku ülesandeks on inimtekkeliste mõjude pehmendamine, korvamine, neile vastuseismine. Ökovõrgustikus toimub koosluste areng looduslikkuse suunas, see toodab bioloogilist mitmekesisust. Inimestele võimaldab ökovõrgustik linliku elulaadi täiendust looduslähedase puhkuse näol, aga ka koha linlikule vastandliku – looduslähedase - elulaadi viljelemiseks. Rohelise võrgustiku planeerimisega taotletakse järgmisi konkreetsemaid eesmärke: - keskkonna loodusliku iseregulatsiooni säilitamine, - väärtuslike looduskoosluste kaitse,

Koostaja: OÜ Good Idea KMH ekspert Olavi Hiiemäe 19 Alatskivi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

- looduslähedase majandamise, elulaadi ja rekreatsiooni võimaldamine ning looduslike alade ruumilise kättesaadavuse tagamine, - väärtuslike maastike säilitamine, - asustuse ning maakasutuse iseloomu ja režiimi suunamine.

Peamiste tuumalade ja koridoride täpsem planeerimine, aga ka nendest väljapoole jääva mikrovõrgustiku planeerimine kuulub maakonna- ja valla/linna üldplaneeringu ülesannete hulka.

Väärtuslike maastike puhul on vaja tagada nende säilimine. Nad on olulised nii ajalooliselt säästliku looduskasutuse stiihiliselt kujunenud vormidena, piirkondliku identiteedi tugipunktidena kui ka oma esteetilise ja turismiväärtuse tõttu.

Probleemsete piirkondadena eristuvad suuremate linnade lähiümbrused, kus asustuse laienemisest ja majanduse arengust tulenev surve peaks tingima rohelise võrgustiku (vt. Joonis 5) ja asustuse eriti läbikaalutud planeerimise.

Looduskeskkonna hea seisundi säilitamist ja edasist parandamist tuleb tagada - rohelise võrgustiku põhimõtete kasutamisega maakasutuse ja asustuse planeerimisel, - rohelise võrgustiku ühelt poolt ning transpordi ja asustuse arengu teiselt poolt vaheliste konfliktide vältimise või kõrvaldamisega planeerimise ja tehniliste võtete abil.

Alatskivi valla positsioon Tartu vahetus naabruses loob eeldused läbilöögiks eelkõige nii Tartu linnalähise kui sise- ja välisturistidele suunatud puhke- ja kultuurmaastikuna.

Tartumaa maakonnaplaneering

Maakonnaplaneering sätestab maakonna üldise territoriaal-majandusliku arengu strateegia ja kontseptsioonid nii, et kohalikud ja riiklikud huvid oleksid tasakaalus ning lähtub kestva aja säästva arengu põhimõtetest.

Maakonnaplaneering on aluseks valla ja linna üldplaneeringute koostamisele ja kehtestatud üldplaneeringu puudumise korral valla ja linna detailplaneeringute koostamisele ning projekteerimistingimuste väljaandmisele. Maakonnaplaneeringu koostamisel arvestatakse kehtestatud üldplaneeringutega või kokkuleppel kohalike omavalitsustega tehakse ettepanek nende muutmiseks. Üldplaneering võib põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud maakonnaplaneeringu muutmise ettepanekuid. Üldplaneering peab täpsustama ja konkreetselt piiritlema, mitte otse üle võtma kõrgema taseme planeeringutel.

Koostaja: OÜ Good Idea KMH ekspert Olavi Hiiemäe 20 Alatskivi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

Kestva ja säästva arengu aluste kujundamine ja eesmärgid Tartumaal: - piirkondade tasakaalustatud sotsiaal-majanduslik areng - elukvaliteedi parandamine - vastutustundlik loodusvarade kasutamine ja keskkonna kaitsmine - mõistlik maakasutus - preventiivne printsiip (keskkonnaprobleemide ennetamine jäätmete hulga ja ohtlikkuse ja energiakasutamise vähendamisega) - toodete ja tehnoloogiliste süsteemide elutsükli analüüs - Euroopa Liidus kasutatava keskkonnakorralduse ja - auditi sisseviimine - tarbijate keskkonnahoiualane mõjutamine, selle eri viiside koosmõjus - saastaja hüvitab kahjud printsiip

Rahvastiku paiknemine on Tartumaal üsna ebaühtlane: suuremad asulad on koondunud suuremate maanteede äärde ja viljakamate põldudega piirkondadesse. Asustuse sihiteadlikul suunamisel tuleb lähtuda, et tänapäeva inimene eeldab elupaigalt teatud hüvesid – kanalisatsiooni, puhast joogivett, normaalset elektripinget, võrgugaasi, miljööväärtust, veidi rohkem privaatsust, samas ka turvatunnet , mis on vastuvõetava hinnaga kättesaadavad ainult piisava tihedusega asustustes ja nende lähialadel.

Tartumaa maakonnaplaneeringust tulenevad tendentsid ja arenguvõimalused - Huviharidus pakub õpilastele võimaluse rakendada oma energiat, väljendada oma loovust ja arendada algatusvaimu. - Tekkinud on vajadus noortekeskuste (väiksemates kohtades vaba aja veetmise ruumide) järele. Mitmekülgsed vabaaja veetmise võimalused peaksid olema kättesaadavad kõigile Tartumaa noortele, sõltumata nende elukohast. o pea igas vallas-linnas on aktiivsetel inimestel huvi osaleda aktiivselt mõnes harrastuskultuuri viljelevas rühmas. o kohalikud omavalitsused korraldavad identiteeti tugevdavaid valla/linna suurüritusi. o massikultuur evib märkimisväärset kommertsedu. o väärtustub rahvasport kui kultuuri osa ja tänapäevase elulaadi juurde kuuluv tegevus - Rahvakultuuri missiooniks on osalemisvõimaluse ja kultuurilise kommunikatsiooni võimaldamine, traditsioonide ja identiteedi säilitamine ning kindlustamine. - Harrastuskoorid, -tantsurühmad, -seltsid jt. rahvakultuuri viljelejad Tartumaal vajavad ruume kooskäimiseks ja harjutamiseks, toetusi esinemisteks ja transpordiks. Olemasolevate saalide vähesus. Siin on oluline missioon kanda valla/linna kultuurimajadel, - Piirkondlikud ja kodukandi rahvalikud kultuurisündmused, näiteks piirkondlikud suve- ja talimängud, valla/linna päevad jpt. on eriti maarahvale identiteeti säilitada aitavad sündmused. - Määratleda “Puhke-eeldustega alad” (vt. joonis 8). Puhkealade täpsem kasutamistingimuste väljatöötamine, kitsenduste seadmine jm. saab toimuda konkreetse teemaplaneeringu (valla/linna osa üldplaneeringu) või käesoleva üldplaneeringu jätkuplaneeringu raames, arvestades toimunud kardinaalseid reforme nii omandisuhetes kui ka väärtushinnangutes.

Koostaja: OÜ Good Idea KMH ekspert Olavi Hiiemäe 21 Alatskivi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

Eesti planeerimisseadus seab üheks üldplaneeringu ülesandeks loodusvarade, väärtuslike põllumaade, maastike ja looduskoosluste säilimist ning rohelise võrgustiku toimimist tagavate meetmete kavandamise.

Väärtuslikud põllumaad ja nende säilimise tagamine. Vahetult Tartu linna ümbruses on palju kasutamata maid (sh. ka Alatskivi vallas), kuid tagastatud maade omanikud loodavad ilmselt saada suuremat tulu maade müügist ehituste jaoks, mitte aga edendada seal põllumajanduslikku tootmist.

Maakonna väärtuslikumad maad asuvad Tartu ümbruse valdades, Alatskivi vallas põllumaade hindepunktiks keskmiselt 43. Ka on suur osa Alatskivi valla põllumaid kuivendatud. Maade kasutamisel on üheks äärmuslikuks tegevuseks huumuskihi koorimine ja müük (selline tegevus juba toimub).

Väärtuslike maastike säilitamise tagamine Maastiku geoloogilisest ja kultuuriloolisest (pärandkultuurimaastikud) aspektist väärtustamist vajavad alad Tartumaal asub üks piirkond osaliselt ka Alatskivi vallas – Kallaste-Nina-Varnja-Kolkja-Kasepää piirkond.

Nii looduslike, poollooduslike kui ka pärandkultuurmaastike kaitse on osaliselt tagatud kaitstavate loodusobjektide seadusega, mille alusel on loodud maastikukaitsealad ning kehtestatud rakendatavate kitsenduste ja kohustuste ulatus (kaitse-eeskirjad). Väljaspool kaitsealasid oleva väärtusliku maastiku ilme säilitamiseks tuleb valla/linna üldplaneeringutes kehtestada vajalikud piirangud, lähtudes põhimõttest, et väärtuslike maastike majandamisel ei domineeriks erahuvid ühiskondlike üle.

Väärtuslike looduskoosluste säilimise tagamine Kaitset vajavad taimegeograafilise piirkonna etalonkooslused, haruldast või hävimisohus genofondi sisaldavad kooslused, reliktsed (jäänuk) kooslused, uurimis-, seire- ja katsealad, väärtuslikku ressurssi (ravimtaimi, meetaimi, marjataimi vm) sisaldavad kooslused, ökoloogilised kompensatsioonialad, kultuuriloolise, esteetilise või rekreatiivse tähtsusega kooslused.

Peipsiäärseid veetaimede rannakooslusi iseloomustavad mitmed haruldased liigid ning seetõttu vajavad kaitset. Kaitse on määratud ranna ja kaldakaitse seadusega.

Väärtuslikud metsad Metsadest omavad looduskaitselist väärtust eelkõige vanad põlismetsad, tammikud ja muud laialehelised metsad, samuti tüüpilised lodu- ja lammimetsad. Alatskivi vallas ja selle lähiümbruses väärivad enam kaitset Tammik Alatskivi alevikust idas, Alatskivi maastikukaitseala palistavad metsad, Padakõrve kaitseala, Alatskivi parkmets, Kokora metspark.

Niidud ja luhaniidud Niidud on Tartumaal valdavalt üles haritud. Suuremad niidualad on Emajõe orus. Alatskivi valda suure looduskaitselise väärtusega niite ei jää.

Koostaja: OÜ Good Idea KMH ekspert Olavi Hiiemäe 22 Alatskivi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

Linnustik Tähtsaks linnualaks loetakse looduses enamvähem selgelt piiritletavat maa-ala (järv, raba, laht, niit jne.), mis paistab silma lindude liigirikkuse või suure arvukuse poolest kas pesitsus-, rände või talvitusajal. Kaitsealuseid linnuliike on Tartumaa liiginimestikus 205, sh I kategooria liike 7, II kategooria liike 32, III kategooria liike 166. I, II kategooria linnuliigid vajavad elupaiga kaitset. Rahvusvahelise tähtsusega linnuala Alatskivi vallas on Lahepera järv. Kohaliku tähtsusega linnualadeks võib pidada ka teisi valla järvi.

Liigikaitse I kategooria kaitsealuse liigi täpset kasvukohta või elupaika käsitleva teabe avalikustamine on keelatud. I kategooria kaitsealuste liikide isendite ning elu-, sigimis- või pesitsuspaikade ja rändeteede ning kasvukohtade kahjustamine on keelatud. Alatskivi vallas asub kahe I kategooria kaitsealuse liigi (merikotkas (Haliaeetus albicilla) ja väike-konnakotkas (Aquilla pornarina)) elupaiku.

Maastike terviklikkuse ja esteetilisuse tagamiseks on oluline, et maavarade ja maa-ainese kaevandamisega haaratud pind on korraga võimalikult väike ning uute kaevandamisalade tekkimisel oluliselt ei suureneks. Vastasel juhul tuleb kaevandamisega rikutud pinna suurenemine kompenseerida täiendava haljastuse rajamisega (eelkõige Tartu linna ümbruses). Ammendatud kaevandamisalad on üldjuhul otstarbeks metsastada.

Pinnavesi Tartumaal on 42 jõge, mille valgala ületab 25 km 2, 20 veehoidlat ja paisjärve ning 58 järve. Vooluveekogudest on kõige reostatum Suur-Emajõgi allpool Tartu linna kuni Luunjani ning jõed ja ojad väikeasulate heitvee veekogudesse juhtimise kohast allavoolu. Põhjuseks on Tartu linna reovee osaline puhastamine, mitmete väikepuhastite mittekorrasolek ja ebarahuldav töö. Alatskivi vallas olulise reostusega veekogusid pole, küll on reostustundlik Peipsi järv. Ka asub vallas kolm amortiseerunud heitveepuhastit (Alatskivi, Kokora, Kasumetsa), mis tuleks korrastada ja tagada nende töökorras olek.

Pinnavee kasutamistingimuste määratlemisel üld- ja detailplaneeringute (nende lähteülesannete) koostamisel tuleks lähtuda järgnevatest põhimõtetest: - planeerida põhjavee asemel pinnavee kasutus seal, kus pole nõutav joogivee kvaliteet (näiteks: transpordivahendite pesemine, ehitusmaterjalide tootmine, haljasalade ja tänavate kastmisvesi, tuletõrjevee võtmiskohad); - otsustada maastiku ilmestamiseks rajatud mõisa-, veski- jt. tiikide vajadus ning kavandada meetmed nende korrashoiuks; - määratleda poldrite tulevik; - mitte planeerida tiheasustusalade laienemist ja tootmisotstarbega maa-alasid veekaitse- vöönditesse ega reostustundlike veekogude äärde. - ette näha abinõud pinnaveekogude reostuskoormuse vähendamiseks. Esmajärjekorras rajada uued puhastusseadmed või uuendada olemasolevad puhastid linnade ja suuremate asulate ning reostustundlikesse eesvooludesse juhitavate reovete puhastamiseks. - uuendada amortiseerunud kanalisatsioonitorustikud; - vältida sõnniku ja virtsa laialivalgumist, selleks rajada uued või rekonstrueerida lekkivad sõnnikuhoidlad;

Koostaja: OÜ Good Idea KMH ekspert Olavi Hiiemäe 23 Alatskivi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

- tehisveekogude rajamine on üldjuhul põhjendatud vaid puhkeotstarbeks.

Põhjavesi Maakonnaplaneeringu veemajanduse eesmärgiks on inimtegevuseks vajalikus koguses kvaliteetse põhjavee säilitamine ilma selle varusid oluliselt kahjustamata.

Põhjavett võetakse kvaternaari, devoni, devon-siluri ja ordoviitsium-kambriumi veekihist. Kuigi põhjaveevarud on suured, ei saa mõnedes piirkondades vett kasutada joogiks. Kõige rohkem on inimtegevusest mõjutatud kvaternaari veekiht ning seetõttu on maakonna enamuse salvkaevude ja mõnede madalamate puurkaevude vesi reostunud nii mikrobioloogiliselt kui keemiliselt ning ei vasta joogivee kvaliteedi nõuetele. Sügavamate veekihtide vee kvaliteet sõltub kivimite looduslikest omadustest ning kohati on joogivees lubatust rohkem fluoriide, kloriide ja rauaühendeid. Vee kasutamisega kaasnevad vee omaduste ja vee hulkade muutused. Edasine tegevus tuleks kavandada nii, et pikemaks ajaks oleks tagatud inimeste eluks ja majandustegevuseks vajalikul hulgal kvaliteetne vesi (see on kõigile kohustuslik). Põhimõtteliselt on vesi taastuv loodusvara, kuid varude ja kvaliteedi taastumisaeg võib ulatuda sadadesse aastatesse.

Põhjavee kasutamistingimuste määramisel üld- ja detailplaneeringutes tuleb arvestada: - piirkonna põhjavee varudega; - olemasolevate veehaarete võimsustega, st. mitte rajada uusi puurkaeve kui on olemas kvaliteetse põhjaveega puurkaevud; - põhjavee kaitstusega. Aladele, kus põhjavesi on nõrgalt kaitstud või kaitsmata pindmise reostuse eest, mitte kavandada ja rajada põhjavett ohustavaid objekte ega suurendada ala reostuskoormust, vaid rakendada meetmeid olemasoleva reostuskoormuse vähendamiseks. - majandustegevuse kavandamisel pidada kinni Veeseadusega kehtestatud (50 m) või Keskkonnaministri poolt kinnitatud puurkaevude sanitaarkaitsealadest.

Omavalitsustel korraldada veevarustust vastavalt väljatöötatud kavadele lähtudes põhimõtetest: - põhjaveevarude säästlik kasutamine; - vee kvaliteedi parandamiseks, sh. kasutamiskõlbmatute puurkaevude likvideerimine, veetorustike uuendamine ja ehitamine, veepuhastussõlmede rajamine; - vee kaitseks, sh. põhjavett ohustava jääkreostuse likvideerimine, amortiseerunud

Kalavarud Alatskivi vallaga piirneb idast kalamajanduslikult tähtsa veekogu – Peipsi järvega. Ka on madalaveelisel Lahepera järvel oluline roll Peipsi järve kalavarude taastootmisel, Lahepera järv on oluline kalade kudemisala. Kalavarude kui loodusressursside kasutamist reguleerib “Kalapüügiseadus” ning Peipsi- Pihkva järvel riikidevahelised kokkulepped. Oluline on tagada väljapüügi hoidmine vastavuses kalavarudega.

Koostaja: OÜ Good Idea KMH ekspert Olavi Hiiemäe 24 Alatskivi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

Loodusobjektide kaitsealad Tartumaal 01.01.1998. aasta seisuga kaitse alla võetud 91 objekti. Kaitsealuste objektide hulgas on 58 põlispuud või puude rühma, 4 alleed, 1 dendraarium, 1 selektsiooniaed, 15 rändrahnu, 2 kivikülvi, 10 maastiku üksikobjekti (paljandid, koopad, moreenseljandikud, järved). Peale selle on loodud 1 looduskaitseala ja 45 maastikukaitseala (sh. 26 parki ja 8 metsaparki).

Kaitseala tüübid on (vastavalt Kaitstavate loodusobjektide seadusele): rahvuspark, looduskaitseala, maastikukaitseala (looduspark) ja programmala. Lisaks kaitsealadele määratleb nimetatud seadus kaitsealused looduse üksikobjektid ning kaitsealused liigid, kivistised ja mineraalid. Kaitsealal on määratud valitseja. Loodusobjekti valitsemine on selle kaitse ja järelevalve korraldamine. Kaitsealal on kaitse-eeskiri, mis sätestab kogu kaitseala jaotumise kaitsealavöönditesse ning vastavalt lubatud ja keelatud tegevused. - Loodusreservaat - keelatud on igasugune majandustegevus ja loodusvarade kasutamine, keelatud inimeste viibimine, v.a järelevalve-, teadus- ja päästetöödel - Sihtkaitsevöönd - inimeste viibimine keelatud kaitse-eeskirjas määratud paikades, majandustegevus ja loodusvarade kasutamine on üldjuhul keelatud, kaitse-eeskirjas määratakse loodusobjekti mittekahjustavad lubatud tegevused, näiteks maaparandussüsteemi hooldus, hooldus- ja valikraie, marjade ja seente korjamine, kalapüük, ulukite arvukuse reguleerimine, kommunikatsioonide rajamine ja mittetootmisehitiste rajamine kaitsealal paikneva kinnistu tarbeks - Piiranguvöönd - kui kaitse-eeskiri ei sätesta teisiti, on keelatud uute maaparandussüsteemide rajamine, veekogude taseme muutmine ja kallaste kahjustamine, maavarade ja maa-ainese kaevandamine, puhtpuistute kujundamine varem rajatud metsakultuurides ning uute metsakultuuride ja energiapuistute rajamine, lõppraie, maa kasutamine prügi ja heitmete ladustamiskohana, väetiste ja mürkkemikaalide kasutamine; teede, õhuliinide ja muude kommunikatsioonide rajamine, uute ehitiste püstitamine, jahipidamine ja kalapüük.

Muinsuskaitse objektid Kinnismälestis, ehk ajaloo-, arhitektuuri-, kunsti-, tehnika- ja arheoloogiamälestis. Reeglina on kinnismälestise kaitsetsoon 50 m. Kinnismälestise asukoht ning kitsenduste ulatus ning iseloom kantakse riiklikku maakatastrisse ning kinnismälestise ja selle kaitsevööndi ulatuses on Muinsuskaitseameti loata keelatud maaharimine, mulla- ja ehitustööd, puude ja põõsaste istutamine ning mahavõtmine ja juurimine, ümberpaigutamine, ümberehitamine, remontimine, mälestist kahjustavate või selle ilmet muutvate objektide paigaldamine.

Linnaümbruse puhkealad Puhkealad ja nende kasutamistingimused on looduslikest ja maakasutuslikest eeldustest tulenev puhkeala potentsiaal puudutab ka Alatskivi valda järgmiselt: - Alatskivi, Alatskivi alevikust loodes on kaunis ja mitmekesine maastik, mis osaliselt asub ka Alatskivi maastikukaitsealal; - Nina külast põhja ja lõunasse Peipsi kaldal, mida maakonna üldplaneeringuga on kavas laiendada Rootsiküla külani ja Lahepera järveni.

Koostaja: OÜ Good Idea KMH ekspert Olavi Hiiemäe 25 Alatskivi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

- vajadus veeta lühiajalist puhkust (näiteks pärast töölõppu, nädalalõpud) on tekitanud puhkealade puudujäägid just Tartu linna lähitsoonis, kuhu oleks võimalik minna jalgsi või jalgrattaga.

Avalikult kasutatavate supelrandade paiknemiskohad määratakse valla/linna üldplaneeringutes. Oluline on jälgida, et neile oleks tagatud vaba juurdepääs ning parkimisvõimalus. Alatskivi valla veekogude kallaste puhkeotstarbelise väärtusega maad on Peipsi järve ning Alatskivi järvede ääres. Maakonnaplaneeringu soovitus on Peipsi järve äärne piirkond kehtestada detailplaneeringukohustusega alaks.

Maakonnaplaneeringus peetakse oluliseks arendada Peipsiveere turismi infrastruktuuri ning ettevõtlikkuse arendamist Peipsi piirkonnas.

Tartu maakonnaplaneeringu teemaplaneering “Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused”

Planeerimisseadus seab üheks planeeringu ülesandeks loodusvarade, väärtuslike põllumaade, maastike ja looduskoosluste säilimist ning rohelise võrgustiku toimimist tagavate meetmete kavandamise. Järgides teemaplaneeringut on võimalik tagada loodus- ja keskkonnakaitse aspektist põhjendatuma maakasutus- ja asustusstruktuuri kujundamine.

Väärtuslikud maastikud ja nende säilimist tagavad meetmed Haruldaste ja meie maale iseloomulike loodus- ja pärandkultuurimaastike kaitseks on rajatud maastikukaitsealasid. Maastikukaitsealad on loodud eelkõige eriliste pinnavormide ja suure loodusliku väärtusega objektide kaitseks, väiksem osakaal on inimese loodu kaitsmisel.

Alatskivi vallas asuvad väärtuslikud maastikud R1 – Alatskivi - Säilitamist tagavad meetmed: - Põhiliseks säilimist tagavaks tingimuseks on alale iseloomuliku maastikulise mosaiiksuse säilitamine; - Uute kompaktse hoonestusega alade (elamugruppide, tootmisettevõtete) lubamine väljapoole olemasolevat hoonestusala vaid üldplaneeringu alusel; - Lossi ja pargi maastikulise väärtuse säilitamine ning selle vahetus ümbruse hoonestamisest hoidumine; - valla ehitusmäärustes sätestada konkreetsed arhitektuuri- ja miljöökujundusnõuded ehitiste kavandamiseks väärtustatud aladel, samuti määrata nõuded piirdeaedadele, väikeehitistele, väravatele jm väikevormidele; - vältida ehitustegevuse ulatuslikku laienemist visuaalselt ja maastikuliselt esteetilistes ja/või tundlikes paikades. Uusehitusi lubada eelkõige endistel talukohtadel, samuti jälgida kunagist hoonete paigutust neil;

R2 – Nina-Varnja-Kolkja - Säilimist tagavad meetmed: - Peipsi järve ja Võrtsjärve ehituskeeluvööndi vähendamisel lähtuda eelkõige konkreetse ala iseloomust ning ajaloolisest maastikustruktuurist;

Koostaja: OÜ Good Idea KMH ekspert Olavi Hiiemäe 26 Alatskivi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

- säilitada avalikus kasutuses munitsipaalmaana kohalike elanike traditsioonilised kooskäimispaigad; - Säilitada traditsioonilist maakasutust ja maastikustruktuuri (lisaks maakasutusele asustusstruktuur, teedevõrgustik ja maastiku väikeelemendid), kus see veel säilinud on; - maastikulised väikevormid nagu kiviaiad, tarad, üksikud puud ja väiksemad puudegrupid, kivihunnikud, endised talukohad, võsastunud kraavid ja muud objektid säilitada ning vajadusel hooldusega ilmekamaks kujundada; - vältida ehitustegevuse ulatuslikku laienemist visuaalselt ja maastikuliselt esteetilistes ja/või tundlikes paikades. Uusehitusi lubada eelkõige endistel talukohtadel, samuti jälgida kunagist hoonete paigutust neil;

Maastike säilimist tagavad meetmed ja alade üldised kasutamistingimused Maakonnaplaneeringu eesmärkideks on väärtuslike maastike säilimist tagavate meetmete kavandamine ja alade kasutamistingimuste määratlemine. Nendeks on:

- Maastikuhoolduskavade koostamine ja maastikuhooldustoetuste rakendamine; - Maastike väärtust säilitavate ehitus- ja maakasutustingimuste määramine üldplaneeringus; - Maastikusse sobivust tagavate arhitektuurinõuete seadmine ning harmoneeruvate heakorrastuse ja haljastuse põhimõtete määramine detailplaneeringutes; - Maaelu ja külaarengutoetuste rakendamine maastikku väärtustavate ehitiste korrastamiseks ja taastamiseks; - Põllumajandustoetuste rakendamine karjamaade ja karjatamise säilimise tagamiseks; - Loodushoiutoetuste rakendamine seniste pärandkoosluste (inimmõjul püsivate koosluste) säilimiseks tarvilikele töödele; - Ajaloolise külakeskkonna eksponeerimisele tugineva majandustegevuse toetamine; - Säilitada avalikus kasutuses munitsipaalmaana kohalike elanike traditsioonilised kooskäimispaigad; - Lagunenud ja kasutuskõlbmatute hoonete ja rajatiste lammutamine, selleks omanikele ja avalikkusele vastuvõetava toimiva süsteemi loomine; - Arhitektide, muinsus- ja looduskaitse spetsialistide kaasamine üldplaneeringute koostamisse; - Hoidumaks väljakujunenud maastikuliste väärtuste võimalikust kahjustamisest uute tehiskeskkonna elementidega lubada uute kompaktse hoonestusega alade moodustamist põllumajandus- ja metsamaadele (nn kinnisvaraarendust) vaid üldplaneeringus määratud aladel; - Kohaliku omavalitsuse väljastatavas projekteerimistingimustes sätestada nõuded ehitiste maastikulise sobivuse tagamiseks; - Hajaasustuses eelistada hoonestamist endiste taluõuede alal; - Kaldaäärsete alade hoonestuse laienemise planeerimisel näha ette veekogule avanevate vaadetega hoonestamata puhveralad; - Kaldaäärsete maa-alade detailplaneeringute koostamisel moodustada avalikult teelt kaldani viivale teealusele maale omaette krunt ning näha ette sellel paikneva tee määramine avalikult kasutatavaks;

Koostaja: OÜ Good Idea KMH ekspert Olavi Hiiemäe 27 Alatskivi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

- Mastide püstitamiskoha valikul arvestada maastikupilti sobivust, vältides paiknemise maastikku väärtustavate kultuurilis-ajalooliste ja loodusobjektide foonil ning ilusate vaadete avanemissektoris. - Kogukonnaidentiteedil põhineva kohaliku omaalgatuse raames maastikuhoiutegevuse käivitamine, vastavate kampaaniate algatamine.

Roheline võrgustik Rohelise ehk ökoloogilise võrgustiku (rohevõrgustik) määratlemise põhieesmärk on fikseerida looduslikest, poollooduslikest ja inimtegevusest vähem mõjutatud aladest ühtne võrgustik. Planeeringute eesmärk on suunata inimtegevust nii, et oleks tagatud rohelise võrgustiku toimimine ja säilimine. Rohevõrgustik tagab koosluste arengut looduslikkuse suunas, toetab bioloogilist mitmekesisust, tagab stabiilse keskkonnaseisundi ja toetab keskkonna loodusliku iseregulatsiooni toimimist.

Määratletud roheline võrgustik koosneb tuumaladest ja neid ühendatavatest koridoridest. Tuumalad ehk tugialad on üldjuhul ulatuslikud metsa- ja sooalad, millele võrgustiku funktsioneerimine suures osas toetub. Tegemist on liikidele oluliste elupaikade või kasvukohtadega, kus inimtegevus on üldjuhul minimaalne või puudub üldse. Sageli on need looduskaitsealad.

Võrgustiku nn. koridorid on siduselementideks tugialade vahel. Koridorid on liikide rände- ja liikumisteedeks ühest tuumalast teise, samuti puhvertsooniks intensiivse inimtegevusega aladele ja vajalikud piirkonna ökoloogilise tasakaalu säilitamiseks. Tavaliselt kulgevad koridorid piki jõeorge ja lammialasid, mööda minimaalselt katkevaid ribalisi looduslikke alasid või ületavad põllu-metsa vaheldusega maastikke.

Rohevõrgustiku alade määratlemisel arvestatakse ökoloogilisi, keskkonnakaitselisi, maastikulisi ja loodusväärtuslikke iseärasusi, looduslikke piire, samuti liikide elupaigaeelistusi ja rändekoridoride võimalikke paiknemisi.

Rohevõrgustiku toimimist tagavad ja sidusust tugevdavad meetmed Asustusalade, tööstuspiirkondade või muu tehiskeskkonna rajamisele esitab käesolev planeering vaid üldised võrgustiku toimimiseks vajalikud tingimused. Konkreetsete keskkonnatingimuste seadmine nõuab detailsemaid planeeringuid, projekte ja kavasid.

Tingimused ja soovitused rohelise võrgustiku toimimiseks ning sidususe tugevdamiseks: - Rohelise võrgustiku toimimist takistavad või ohustavad tegevused on lubamatud; - Üldiseks kasutustingimuseks on senise asustuse ja maakasutuse struktuuri säilitamine; - Uued asumid, elamugrupid ja teised kompaktse hoonestusega alad planeerida üldjuhul väljapoole võrgustiku elemente; - Teedevõrgu kavandamisel tagada võrgustiku toimimine, rakendades selleks teede projekteerimise ja ehitamise normides toodud keskkonnanõudeid; - Võrgustiku koridorides tagada seadusega ette nähtud ehituskeeluvööndi maksimaalne laius; - Võrgustiku aladele jäävate metsa- ja põllumaade majandamisel vältida läbivaid lageraiealasid ning loodusliku rohumaade lausülesharimist;

Koostaja: OÜ Good Idea KMH ekspert Olavi Hiiemäe 28 Alatskivi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

- Rohevõrgustiku toimimiseks ja sidususeks tuleb säilitada võrgustiku elementide suurus ja maakatte tüüp, geograafiline asukoht võib seejuures nihkuda; - Võrgustiku sidususe tugevdamiseks säilitada asulate lähiala põllumaade vahel paiknevad metsaga kaetud alad.

Konfliktalad Konfliktkohtadena käsitletakse piirkondi, kus maakasutuslik iseloom takistab või võib tulevikus takistada rohelise võrgustiku pidevuse säilimist ja üldist toimimist. Sellisteks probleemseteks kohtadeks on looduskeskkonna seisukohast eelkõige suure liikluskoormusega teed, kasutuses olevad karjäärid ja maardlad, asustus- ja tööstuspiirkonnad ning nende võimalikud laienemisalad. Rohelise võrgustiku ja teiste teemakihtide võrdlemisel toodi välja probleemsed paigad lähtudes järgmistest kriteeriumitest: - Võrgustiku struktuurielementide lõikumine põhi- ja tugimaanteedega ning raudteedega; - Võrgustiku struktuurielementide asumine asustuse mõjualas; - Rohelise võrgustiku toimimist mõjutavad karjäärid, freesturbaväljad, prügilad.

Ökoloogilise tasakaalu ja maastikulise mitmekesisuse säilitamiseks tuleb säilitada metsatukad, rohelise võrgustiku mõistes mikrotasandi tugialad. Kalda ehituskeeluvööndi vähendamine on rohelise võrgustiku toimimist pidurdav ja sidusust lõhkuv toiming ning on lubatud vaid põhjendatud erijuhtumeil. Metsade majandamisel arvestada nende rekreatsiooniväärtust. Oluline on Peipsi järve äärse kallasraja katkematu praktilise kasutatavuse (käidavuse) tagamine.

Kõrge puhkeväärtusega alad Kõrge puhkeväärtuse aluseks on paikkonna maastikuline mitmekesisus ja vaateline mosaiiksus, ehitus- ja maastikukunsti pärand ning paiknemine veekogude kallastel. Oluline on atraktiivsete vaadete avanemine maastikule. Teisalt tuleneb puhkeväärtus paikkonda rajatust: mõisakompleksidest koos parkidega, teemaparkidest, puhke- ja majutusasutustest, virgestusrajatistest, õppe- ja matkaradadest. Kõrge puhkeväärtusega alade suur külastuskoormus võib põhjustada looduskeskkonda liigset häirimist, samuti pinnase tallamist, ümbruskonna risustamist jms.

Valla suuremateks puhkeväärtusega aladeks on: - Alatskivi ümbrus, Alatskivi maastikukaitseala ning Peipsi järve kaldaalad.

Säilitamist tagavad meetmed: - Avalikkuse sellekohase huvi ja surve edendamine, meede eeldab piisavat puhkealade avalikku kasutuse võimaldamist; - Ehitusõiguse andmisel puhkeväärtuse kahanemise vältimine; - Taluvuskoormuse suurendamist parklate, käigu- ja rattaradade, telkimis- ja lõkkekohtade ning viidasüsteemi rajamisega; - Maastikuhoolduskavade ja –projektide koostamine ja elluviimine; - Kaitsealadel paiknevate puhkealade kaitsemeetmete väljatöötamisel puhkeväärtuse arvestamine.

Koostaja: OÜ Good Idea KMH ekspert Olavi Hiiemäe 29 Alatskivi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

Asustuse laienemine Asustuse laienemise all mõeldakse Tartu linnaga piirnevate seni hoonestamata aladele uute kompaktse hoonestusega alade teket - maamajandusliku maakasutuse asendumist ehituskruntidega. Asustuse laienemisena ei mõelda endiste taluõuede hoonestuse taastamist ning uute ehitamist hajaasustuses. - Asustuse laienemine peab toimuma olemasolevate hoonestusalade naabruses, kasutades ära olemasoleva infrastruktuuri ammendumata teenindusvõime. Areng olemasoleva tuumiku ümber tekitab surve ja vajaduse teenuste kvaliteedi ja heakorra taseme tõusuks laienevas asumis. - Asustusalade laienemine peab toimuma üldplaneeringuga vastavuses. - Üld- ja detailplaneeringute menetlemisel kaaluda, kas arendajate ja maaomanike huvid arvestavad tulevaste elanike huve ning kas planeeringu lahendus tagab elukeskkonna piisava täisväärtuslikkuse ja sidususe nii ümbritsevate looduslike kui ka valla teenindusvõrgustikega. - Detailplaneeringute algatamisotsuste tegemisel kaaluda, kas uue planeeringu algatamine ei kahanda ega killusta olemasolevate planeeringute realiseerumiseks vajalikku ressurssi.

Kõrge boniteediga põllumaa Tartumaa kõrge viljakusega põllumajandusmaad on leitud Maa-ameti viljakustsoonide boniteedi alusel, mille järgi on maakonna keskmiseks näitajaks 40 hindepunkti. Kõrge boniteediga põllumaadeks on Tartumaal loetud 50 ja suurema hindepunktiga viljakustsoonid. Kõrge boniteediga põllumaad paiknevad Tartumaal peamiselt kesk- ja lääneosas. Kõrge viljakusväärtusega põllud tuleb hoida põllumajanduslikus kasutuses. Põllumaade kasutamisel on oluline hoida korras maaparandussüsteemid. Tuleb vältida nende alade metsastamisest ja metsastumist ning neilt huumuskihi koorimist müügi või teisaldamise eesmärgil. Ehitiste projektid ja detailplaneeringud maaparandussüsteemi alal tuleb vastavalt maaparandusseadusele kooskõlastada Tartu Maaparandusbürooga.

Planeeringu elluviimise võimalused ja meetmed - Käesolevas planeeringus sätestatu arvestamine ja täpsustamine üld- ja detailplaneeringute planeeringute koostamisel. - Käesolevas planeeringus sätestatu arvestamine ja täpsustamine projekteerimistingimuste väljastamisel detailplaneeringu koostamise kohustuseta aladel ning nõusoleku andmisel väikeehitiste püstitamiseks. - Käesolevas planeeringus sätestatu arvestamine mastide ja liinirajatiste kavandamisel. - Käesolevas planeeringus sätestatu arvestamine üleriigiliste transpordirajatiste trasside valikul. - Maastikuhoolduskavade koostamine ja nendekohaste tööde regulaarne teostamine - Miljööväärtuslike piirkondade säilimiseks vajalike maakasutus-, arhitektuuri-, ja avaliku ruumi kujundussoovituste väljatöötamine. - Koostöö Riigimetsa Majandamise Keskusega puhkealade kavandamisel ning metsade puhkepotentsiaali metsamajandusse kaasamisel.

Koostaja: OÜ Good Idea KMH ekspert Olavi Hiiemäe 30 Alatskivi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

PIIRANGUID PÕHJUSTAVAD OBJEKTID ALATSKIVI VALLAS

Käesolevas peatükis on üles loetletud Alatskivi valla territooriumil paiknevad kitsendusi põhjustavad objektid ning nendega kaasnevad olulisemad üldplaneeringut mõjutavad asjakohastest seadustest tulenevad piirangud ja nõudmised.

Kaitsealad Kaitseala on oma olemuselt inimtegevusest puutumatuna hoitav või erinõuete kohaselt kasutatav ala, kus säilitatakse, kaitstakse, taastatakse, uuritakse või tutvustatakse loodust. Kaitsealadel seonduvaid tegevuspiiranguid sätestab Looduskaitseseadus ning täpsustab kaitseala eeskiri, piiranguvööndi ulatuseks on määratud ala.

Joonis 2. Alatskivi valla kaitsealad.

Koostaja: OÜ Good Idea KMH ekspert Olavi Hiiemäe 31 Alatskivi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

Kaitsealade erinevad kaitserežiimid: Natura 2000 võrgustik koosneb linnualadest ning kaitsealadest, millel on looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse kohaselt Euroopa Komisjoni seisukohast üleeuroopaline tähtsus. Natura 2000 ala kaitse eesmärk on linnuliikide, rändlinnuliikide, looduslike elupaikade, loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse, looduslike ja poollooduslike elupaigatüüpide ja liikide soodsa seisundi säilitamine ja taastamine. Samuti lähtutakse Natura 2000 võrgustiku terviklikkuse saavutamise vajadusest ning silmas pidades ala degradeerumis- ja hävimisohtu.

Maastikukaitseala on kaitseala maastiku säilitamiseks, kaitsmiseks, uurimiseks, tutvustamiseks ja kasutamise reguleerimiseks. Maastikukaitseala üheks eritüübiks on park. Maastikukaitseala võimalikud vööndid on sihtkaitsevöönd ja piiranguvöönd.

Sihtkaitsevöönd on kaitseala maa- või veeala seal väljakujunenud või kujundatavate looduslike ja poollooduslike koosluste säilitamiseks. Sihtkaitsevööndis asuvaid loodusvarasid ei arvestata tarbimisvarudena. Kui kaitse-eeskirjaga pole sätestatud teisiti, on sihtkaitsevööndis keelatud järgmised tegevused – majandustegevus, loodusvarade kasutamine, uute ehitiste püstitamine, inimeste viibimine kaitsealuste liikide elupaigas, kasvukohas ja rändlindude koondumispaigas, sõiduki, maastikusõiduki või ujuvvahendiga sõitmine, telkimine, lõkke tegemine ja rahvaürituse korraldamine. Sihtkaitsevööndis on lubatud tegevused, mis on vajalikud kaitstava loodusobjekti säilitamiseks ja mis objekti ei kahjusta – olemasolevate maaparandussüsteemide hoiutööd ja veerežiimi taastamine, koosluste kujundamine vastavalt kaitse eesmärgile, marjade-seente korjamine, jahipidamine, kalapüük, poollooduslike koosluste ilme ja liigikoosseisu tagamine ning kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks vajalikud tegevused, pilliroo ja adru varumine, tee, tehnovõrgu rajatise või tootmisotstarbeta ehitise püstitamist kaitsealal paikneva kinnistu või kaitseala tarbeks ja olemasolevate ehitiste hooldustöid.

Piiranguvöönd on kaitseala maa- ja veeala, kus majandustegevus on lubatud, arvestades Looduskaitseseadusega sätestatud kitsendusi. Kui kaitse-eeskirjaga ei sätestata teisiti, on piiranguvööndis keelatud järgmised tegevused – uue maaparandussüsteemi rajamine, veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine ning uute veekogude rajamine, maavara ja maa-ainese kaevandamine, puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine, uuendusraie, parkides ja arboreetumites puuvõrade ja põõsaste kujundamine ja puittaimestiku raie ilma kaitseala valitseja nõusolekuta, biotsiidi ja taimekaitsevahendi kasutamine, ehitise (ka ajutise ehitise) püstitamine, jahipidamine ja kalapüük, sõidukiga sõitmine väljaarvatud liinirajatiste hooldamiseks vajalikeks töödeks ja maatulundusmaal metsamajandustöödeks või põllumajandustöödeks, telkimine, lõkketegemine ja rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata ja kaitseala valitseja poolt tähistamata kohas, roo varumine külmumata pinnasel.

Hoiuala on elupaikade ja kasvukohtade kaitseks määratud ala, mille säilimise tagamiseks hinnatakse kavandatavate tegevuste mõju ja keelatakse ala soodsat seisundit kahjustavad tegevused. Hoiuala on moodustatud loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku soodsa seisundi tagamiseks. Hoiualal on keelatud nende elupaikade ja kasvukohtade hävitamine ja kahjustamine, mille kaitseks hoiuala moodustati ning katstavate liikide oluline häirimine, samuti tegevus, mis seab ohtu elupaikade, kasvukohtade ja kaitstavate liikide soodsa seisundi. Hoiualal on metsaraie keelatud, kui see võib rikkuda kaitstava elupaiga struktuuri ja funktsioone ning ohustada elupaigale tüüpiliste liikide säilimist.

Kaitstavad looduse üksikobjektid Kaitstav looduse üksikobjekt on teadusliku, esteetilise või ajaloolis-kultuurilise väärtusega elus või eluta loodusobjekt, nagu puu, allikas, rändrahn, juga, kärestik, pank, astang, paljand, koobas, karst või nende rühm, mida kaitstakse Looduskaitseseaduse alusel on piiranguvööndi ulatus kuni 50 meetrit.

Koostaja: OÜ Good Idea KMH ekspert Olavi Hiiemäe 32 Alatskivi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

Alatskivi valla territooriumil paiknevad järgmised kaitstavad looduse üksikobjektid:  Kalevipoja viskekivi e. Apollo kivi  Tõruvere laanekivi (Laanekivi)  Kalevipoja sild e. Nina kivikülv  Sanglepp (Juhan Liivi puu)  Kallaste järskkallas  Oja talu allee ja puud  Truuduse tamm  Pärsikivi

Püsielupaigad Püsielupaik on väljaspool kaitseala asuv, Looduskaitseseaduse kohaselt piiritletud ja erinõuete kohaselt kasutatav. kaitsealuse looma sigimisala või muu perioodilise koondumise paik, kaitsealuse taime või seene looduslik kasvukoht, lõhe või jõesilmu kudemispaik.

Alatskivi valla territoriumil paiknevad järgmised kaitsealused püsielupaigad:  Merikotka püsielupaiga sihtkaitsevöönd (2 püsielupaika)  Väike-konnakotka püsielupaiga sihtkaitsevöönd (3 püsielupaika)

Looduskaitseseadus kehtestab kaitsealustele püsielupaikadele kaitsekorra vastavalt nende kaitsevööndi kaitsekorrale (vt. sihtkaitsevööndi piirangud ja lubatud tegevused) ja kaitseala eeskirjale. Õiguslik alus: Looduskaitseseadus §4,14-17,20,30,50.

Piiranguvööndi ulatuseks on määratud ala. Kui ei ole kaitse-eeskirjaga määratud teisiti, on kaitsevööndi ulatuseks - merikotka pesapuu ja seda ümbritsev ala 200 meetri raadiuses, väike-konnakotka pesapuu ja seda ümbritsev ala 100 meetri raadiuses. Inimesel on keelatud viibida merikotka püsielupaigas 15. veebruarist 31. juulini, väike- konnakotka püsielupaigas 15. märtsist 31. augustini (välja arvatud püsielupaiga kaitsevööndisse jääval elamumaal, põllumajandusmaal ja õuemaal, avalikus kasutuses oleval teel).

Kaitsealused üksikliigid Kaitsealune liik on looma-, taime- või seeneliigi taksonoomiline üksus, mille isendeid, elupaiku, kasvukohti või leiukohti kaitstakse Loodsukaitseseaduse alusel. Kaitsealune kivistis või mineraal on kaitsekategooriasse kantud kivistis või mineraal, mille eksemplare või leiukohti kaitstakse Looduskaitseseaduse alusel.

Alatskivi valla territooriumil on leitud järgmised kaitsealused üksikliigid ja -objektid:

I kategooria üksikliigid Merikotkas (Haliaeetus albicilla) – 2 püsielupaika Väike-konnakotkas (Aquilla pomarina) – 5 püsielupaika

II kategooria üksikliigid Nahkhiir (Chiroptera) – 2 elupaika

Koostaja: OÜ Good Idea KMH ekspert Olavi Hiiemäe 33 Alatskivi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

Suurvidevlane (Nyctalus noctula) – 2 elupaika Tiigilendlane (Myotis dasycneme) – 2 elupaika Pargi-nahkhiir (Pipistrellus nathusii) Põhja-nahkhiir (Eptesicus nilssonii) – 2 elupaika Metsis (Tetrao urogallus) Tõugjas (Aspius aspius) – 2 elupaika

III kategooria üksikliigid Vingerjas (Misgurnus fossilis) – 3 elupaika Hink (Cobitis taenia) – 3 elupaika Võldas (Cottus gobio) 2 elupaika

Kaitsealused üksikobjektid Sanglepp, jalakas jalepp, Juhan Liivi puu) Oja talu allee ja puud (Oja pere allee ja puud elamu ümbruses) Truuduse tamm Kalevipoja viskekivi e. Apollo kivi Tõruvere laanekivi Pärsikivi

Liikide kaitsekategooriad ja nende kaitsekorrast :

I kaitsekategooriasse arvatakse liigid, mis on Eestis haruldased, esinevad väga piiratud alal, vähestes elupaikades, isoleeritult või väga hajusate asurkondadena, samuti liigid, mis on hävimisohus, mille arvukus on inimtegevuse mõjul vähenenud, elupigad ja kasvukohad rikutud kriitilise piirini ja väljasuremine Eesti looduses on ohutegurite toime jätkumisel väga tõenäoline.

II kaitsekategooriasse arvatakse liigid, mis on ohustatud, kuna nende arvukus on väike või väheneb ning levik Eestis väheneb üldkasutamise, elupaikade hävimise või rikkumise tagajärjel; liigid mis võivad olemasolevate keskkonnategurite toime jätkumisel sattuda hävimisohtu.

III kaitsekategooriasse arvatakse liigid, milel arvukust ohustab elupaikade ja kasvukohtade hävinemine või rikkumine ja mille arvukus on vähenenud sedavõrd, et ohutegurite toime jätkumisel võivad nad sattuda ohustatud liikide hulka; liigid, mis kuulusid I või II kaitsekategooriasse, kuid on vajalike kaitseabinõude rakendamise tõttu väljaspool häirimisohtu.

Kaitsekategooria liikide elupaikade ja kasvukohtade kaitse tagatakse kaitseala või hoiualade moodustamise ja püsielupaikade kindlaksmääramisega.

Metsad Metsad-metsatukad (19 üksust), vääriselupaigad, võtmebiotoop, Metsaseadus § 31, 32, piiranguvööndi ulatuseks on määratud ala.

Hoiumets on loodusobjektide hoidmiseks määratud mets. Hoiumets paikneb kaitseala loodusreservaadis või kaitseala sihtkaitsevööndis, kus majandustegevus on keelatud. Houmetsas on metsa kasutamise lubatud visiideks – looduse kaitse, keskkonnakaitse, teadus- ja õppetöö. Hoiumetsa majandamise kitsendused tulenevad looduskaitseseadusest ja kaitseala eeskirjast.

Koostaja: OÜ Good Idea KMH ekspert Olavi Hiiemäe 34 Alatskivi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

Kaitsemets on keskkonnaseisundi kaitsmiseks määratud mets. Kaitsemets paikneb kaitseala sihtkaitsevööndis, kus majandustegevus on kaitseala kaitse-eeskirjaga lubatud, ja piiranguvööndis – ranna või kalda piiranguvööndis, allakate ääres ja survelise põhjaveega aladel, infiltratsioonialadel, joogiveehaaretel, looaladel, muinsuskaitseobjektidel, muudel planeeringuga määratud aladel. Kaitsemetsas on metsa kasutamise lubatud viisideks – looduse kaitse, keskkonnakaitse, sanitaarkaitse, teadus- ja õppetöö. Kaitsemetsa majandamisel ei tohi lageraielangi liaus ületada 30 m ja pindala 2 ha, turbelaielangi pindala ületada 10 ha. Tulundusmets on hoiu- või kaitsemetsaks määramata mets. Tulundusmetsas on lubatud metsa kasutamise viisideks - kaitstavate loodusobjektide hoidmine (looduse kaitse), maastiku või selle erimi, mulla või vee kaitsmine (keskkonnakaitse), inimese kaitsmine tootmis- ja transpordiobjektidelt leviva saaste ning ilmastiku kahjuliku mõju eest (sanitaarkaitse), metsa kõrvalkasutus marjade, seente, taimede, samblike, jm varumine, teadus- ja õppetöö, puidu saamine, jahindus.

Võtmebiotoop on kaitset vajav ala tulundusmetsas, kus tõenäosus ohualdiste või haruldaste liikide esinemiseks on suur, nagu väikeste veekogude ja allikate lähiümbrus, väikesed lodud, põlendikud ja soosaared, liigirikkad metsalagendikud, metsa kasvanud kunagised aiad, metsaservad, astangud, põlismetsa osas. Metsa majandamise käigus utleb võtmebiotoobi moodustamise eelduseks olevad võtmeelemendid nagu vanad puud, põõsad, kiviaiad ja allikad säilitada.

Metsakategooria ja metsa kasutamise viis fikseeritakse metsamajandamiskavas . Metsa tervisliku seisundi halvenemise ja tuleohu vältimiseks kehtestatakse metsakaitse eeskiri, millega sätestatakse – metsakaitse nõuded metsa uuendamisel, kasvatamisel ja kasutamisel, raielankide puhastamise viisid ja kord, metsas uuendusraie määramise alused, lubatud hormoon- ja bakterpreparaatide ning mürkkelmikaalide loetelu ja nende kasutamiskord.

Ranna või kalda piiranguvöönd Kallas on merd, järve, jõge veehoidlat, oja, allikat või maaparandussüsteemi eesvoolu ääristav ja erinõuete kohaselt kasutatav maismaavöönd, mida kaitstakse looduskaitseseadusega. Ranna või kalda kaitse eesmärk on rannal või kaldal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, ranna või kalda eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine. Ranna ja kalda kasutamise kitsendusi iseloomustavad ranna või kalda piiranguvöönd, ehituskeeluvöönd ja veekaitsevöönd. Rannal või kaldal asuva kinnisasja valdaja on kohustatud tagama inimeste ja loomade vaba läbipääsu kallasrajal. Kohalik omavalitsus on kohustatud üld- ja detailplaneeringuga tagama avalikud juurdepääsuvõimalused kallasrajale. Õiguslik alus: Ranna või kalda piiranguvöönd, 102, Looduskaitseseadus §34-37;Ranna või kalda ehituskeeluvöönd, 103, Looduskaitseseadus §34-36,38; Ranna või kalda veekaitsevöönd, 104, Veeseadus §29; Veekogu kallasrada avalikult kasutatavates veekogude ääres, 105, Asjaõigusseadus § 161, Veeseadus § 10

Ranna või kalda piiranguvööndis on keelatud – reoveesette laotamine, matmispaiga rajamine, jäätmete töötlemiseks või ladustamiseks määratud ehitise rajamine ja laiendamine, ilma kehtestatud detailplaneeringuta maa-ala kruntideks jagamine, maavara

Koostaja: OÜ Good Idea KMH ekspert Olavi Hiiemäe 35 Alatskivi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

ja maa-ainese kaevandamine, mootorsõidukiga sõitmine väljaspool selleks määratud teid ja radu. Piiranguvööndis asuvate metsade kaitse eesmärk on vee ja pinnase kaitsmine ja puhketingimuste säilitamine, lageraie on keelatud. Piiranguvööndi laius on Peipsi järvel 200 m, üle 10 ha suurusel järvel ning üle 25 km² vooluveekogul 100 m, väiksematel veekogudel 50 m.

Ranna või kalda ehituskeeluvööndis on uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud . Ehituskeeld ei laiene juhtudele, mil hajaasustuses olemasoleva ehitise õuemaale ehitatavale uuele hoonele, mis ei jää veekaitsevööndisse, tiheasustusala ehituskeeluvööndis varem väljakujunenud ehitusjoonest maismaa suunas olemasolevate ehitiste vahele uue ehitise püstitamisele. Ehituskeeluvööndi laius on Peipsi järvel 100 m, kompaktse hoonestusega alal 50 m, üle 10 ha suurusel järvel ning üle 25 km² vooluveekogul 50 m, väiksematel veekogudel 25m. Ranna ja kalda ehituskeeluvööndit võib suurendada ja vähendada, arvestades ranna või kalda kaitse eesmärke ning lähtudes taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest, olemasolevast teede- ja tehnovõrgust ning väljakujunenud asustusest. Ehituskeeluvööndit võib kohalik omavalitsus suurendada üldplaneeringuga, vähendada keskkonnaministri nõusolekul. Uue tiheasustusala moodustamine ranna või kalda piiranguvööndis on keelatud, erandi võib teha vabariigi Valitsus kohaliku omavalitsuse ettepanekul. Olemasoleva tiheasustusala laiendamine rannal või kaldal toimub kehtestatud üldplaneeringu alusel.

Ranna või kalda veekaitsevöönd, piiranguvööndi ulatus kõikjal 10 m veekogu äärest, õiguslik alus Veeseadus § 29 ;

Alatskivi vallas asuvad järgmised veekogud ja nendega kaasnevad piirangud : Peipsi järv (Alatskivi valda jääb ca 13 km Peipsi rannajoont) Ranna piiranguvööndi ulatus veekogu äärest (veepiirist) 200 m nii linnades, asulates kui väljaspool neid, ehituskeeluvööndi ulatus 100 m nii linnades, asulates ning 50 m väljaspool linnu ja asulaid, veekaitsevööndi ulatus 20 m nii linnades, asulates ning 20 m väljaspool linnu ja asulaid, Peipsi järve kallasrada avalikuks kasutamiseks veekogu äärest 10 m nii linnades, asulates kui väljaspool neid.

Kalda piiranguvööndi ulatus 100 m, ehituskeeluvöönd 50 m, veekaitsevöönd 10 m. Alatskivi jõgi, pikkus 11.7 km, üle 25km 2 valgalaga jõgi. Haavakivi jõgi, pikkus 20 km, piirijõgi loodes 0,6 km pikkuselt, valgla 70,8 km². Alatskivi paisjärv, pindala 22,9 ha, sellest Lossijärv 14,8 ha ja Veskijärv 8,1 ha Lahepera järv, pindala 100,8 ha Mustjärv, pindala 22,3 ha Kuningvere järv, pindala 24,3 ha

Kalda piiranguvööndi ulatus 50 m, ehituskeeluvöönd 25 m, veekaitsevöönd 10 m Naelavere peakraav, pikkus 4,5 km Savastvere järv, pindala ca 2 ha Kaanjärv, pindala 1,2 ha Vilajärv, pindala 1,8 ha

Koostaja: OÜ Good Idea KMH ekspert Olavi Hiiemäe 36 Alatskivi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

Kokora paisjärv, pindala 0,7 ha Punane allikas Hundiallikad . Muinsuskaitseobjekt/Kinnismälestis Mälestis on riigi kaitse all olev kinnis- või vallasasi või selle osa või asjade kogum või terviklik ehititste rühm, millel on ajalooline, arheoloogiline, etnograafiline, linnaehituslik, arhitektuuriline, kunstiline, teaduslik, usundilooline või muu kultuuriväärtus. Mälestise hävitamine või rikkumine on keelatud.

Muinsuskaitseala on kultuuriväärtusega ajalooline asula või selle osa või looduse ja inimese koostegevuse tulemusena kujunenud ala. Muinsuskaitseala võib koosneda kinnismälestistest või kinnismälestisest ja teistest asjadest, mis koos maa-ala ja loodusobjektidega ning tänavatevõrgu, hoonestuskvartalite ka kruntide (kinnistute) struktuuriga moodustavad kultuuriväärtusliku terviku.

Kinnismälestiseks võivad olla: muinas-, kesk- ja uusaegsed asulakohad, linnused, pelgupaigad, kultusekohad, matusepaigad, muistsed põllud, teed, sillad, sadamakohad, veealused rajatised ning tööndusega seotud kohad; kunsti- ja kultuuriloolise väärtusega tsiviil-, tööstus-, kaitse- ja sakraalehitised ning nende ansamblid ja kompleksid; teaduse, tehnika ja tootmise arengut kajastavad ehitised; monumentaalkunsti teosed; ajaloolise väärtusega ehitised, mälestusmärgid, kalmistud, paigad (maa-alad) ja loodusobjektid.

Vallasmälestiseks võivad olla: kinnismälestisest eemaldatud osad; arheoloogilised leiud, etnograafilised ja ajaloolised asjad ning nende kollektsioonid; kunsti-, usundi-, kultuuriloolise väärtusega kujutava ja tarbekunsti teosed ning nende kollektsioonid; teaduse, tehnika ja tootmise arengut kajastavad masinad ja seadmed.

Muinsuskaitsealaks võidakse tunnistada kultuuriväärtusega ajalooline asula või selle osa või looduse ja inimese koostegevuse tulemusena kujunenud ala.

Kitsendused. Muinsuskaitseameti ning omavalitsuse loata on kinnismälestisel ja muinsukaitsealal keelatud: konserveerimine, restaureerimine, remont; ehitamine, lammutamine; ajalooliselt väljakujunenud tänavatevõrgu, ehitusjoone ja kruntide (kinnistute) piiride muutmine ja kruntimine; krundi või kinnistu maakasutuse sihtotstarbe muutmine, ehitise ilmet muutvad tegevused (katusemaastike, akende, uste, ehitise fassaadide, treppide, väravate jms muutmine; ehitise ilmet muutvate objektide pagaldamine; teede, trasside ja võrkude rajamine ning remontimine, haljastus- , raie- ja kaevetööd, maaharimine ja õue ümberkujundamine. Muinsuskaitsealal ehitades, konserveerides ja restaureerides ning selle ehitusmaterjalide valides tuleb arvestada nii ehitise kui ka muinsukaitseala arhitektuurilist ja ajaloolist väärtust. Kinnismälestise kaitseks kehtestatakse kaitsevöönd, millele kohaldatakse kitsendusi. Kaitsevööndiks on 50 meetri laiune maa-ala mälestise väliskontuurist või piirist arvates. Kinnismälestise kaitsevööndis on Muinsuskaitseameti loata keelatud: maaharimine, ehitiste püstitamine, teede, kraavide ja trasside rajamine ning muud mulla- ja ehitustööd; puude ja põõsaste istutamine ja mahavõtmine; muinsuskaitsealale avanevate kaugvaadete

Koostaja: OÜ Good Idea KMH ekspert Olavi Hiiemäe 37 Alatskivi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

sulgemise või muinsuskaitseala piirile muinsuskaitseala hoonestuse suhtes sobimatute ehitiste püstitamise vältimiseks kehtestatakse muinsuskaitse kaitsevöönd. Õiguslik alus: Muinsuskaitseseadus §3,24,25,26, piiranguvööndi ulatus 50 meetrit (kui ei ole määratud teisiti).

Joonis 3. Muinsuskaitseobjektid Alatskivi vallas

 Kivikalme “Kabelikoht”  Alatskivi mõisa moonamaja 1  Alatskivi mõisa moonamajade abihoone  Alatskivi mõisa moonamaja 2  Alatskivi mõisa moonamaja 3  Alatskivi mõisa teenijatemaja  Alatskivi mõisa sepikoda  Alatskivi mõisa kõrvalhoone 1  Alatskivi mõisa kõrvalhoone 2  Alatskivi mõisa valitsejamaja  Alatskivi mõisa ait-kuivati  Alatskivi mõisa karjakastell  Alatskivi mõisa juustukelder  Alatskivi mõisa park  Alatskivi mõisa tallid  Alatskivi mõisa pesuköök  Alatskivi mõisa peahoone  Alatskivi mõisa piirdeaed väravaehitisega  Alatskivi kirik  Alatskivi kirikuaed  Alatskivi kalmistu  Asulakohad (5 objekti)  Linnus “Kalevipoja säng”  Linnus  Ohvriallikas  Kivikalme  Kalmistu  Kääpad (5 objekti)  Vabadussõja mälestussammas

Maaparandussüsteemid Maaparandus on maa kuivendamine, niisutamine ja maa veereziimi kahepoolne reguleerimine. Maaparandussüsteem on maatulundusmaa ja eluasemekohtade maa kuivendamiseks või niisutamiseks või veereziimi kahepoolseks reguleerimiseks vajalike hoonete ja rajatiste kogum. Maaparandussüteemi reguleeriv võrk on veejuhtmete võrk liigvee vastuvõtmiseks (kuivendusvõrk) või vee jaotamiseks (niisutusvõrk).

Maaparandushoid on maaprandussüsteemi ja selle maa-ala ning nendega seotud keskkonnarajatiste hooldamine ja uuendamine. Maaparandussüsteemi omanik peab maaparandussüsteemi ja selle maa-ala kasutamisel tegema vajalike maaparandushoiutöid, et see toimiks. Maavaldaja ei tohi maaparandushoiutöid tehes takistada veevoolu maaprandussüsteemis ega tekitada muu tegevusega kahju teistele maavaldajatele . Kahjustuse korral peab viivtamatult tekitatud kahjustuse kõrvaldama.

Koostaja: OÜ Good Idea KMH ekspert Olavi Hiiemäe 38 Alatskivi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

Maaparandussüsteemi maa-alale muu ehitise ehitamisel või veetaseme reguleerimise kavatsus tuleb kooskõlastada maaparandusbürooga, mis väljastab kas kooskõlastuse andmise või sellest keeldumise otsuse. Kui ehitise ehitamine või veetaseme reguleerimine takistab maaparandussüsteemi nõuetekohast toimimist, võib maaparandusbüroo kooskõlastust mitte väljastada. Maaparandussüsteemi maa-ala siht- või kasutusotstarbe muutmiseks ning maaparandussüsteemi ala paiknevat kinnistust võib ümber kruntida, jagada, ühendada, liita või eraldada samuti maaparandusbürooga kooskõlastamisel. Kooskülastuses määratakse maakasutuse muutmise ja maakorraldustoimingu tingimused, mis tagavad kinnisasjal ja naaberkinnisasjadel paiknevate maaprandussüsteemide toimimise. Õiguslik alus. Maaparandusseadus §17, § 12, 45-48, 65, piiranguvööndi ulatuseks on määratud ala .

Joonis 4. Maaparandussüsteemidega alad Alatskivi vallas

Koostaja: OÜ Good Idea KMH ekspert Olavi Hiiemäe 39 Alatskivi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

Elektriliinid Valda läbivad mitmed elektriliinid, mis olenevalt pinge suurusest kehtestavad erineva ulatusega piiranguvööndeid. Alla 1 kV elektriõhuliini piiranguvöönd - nii asulates kui väljaspool neid 2 m Kuni 20 kV elektriõhuliini piiranguvöönd - nii linnades kui väljaspool neid 10 m 35-110 kV elektriõhuliini piiranguvöönd - nii asulates kui väljaspool neid 25 m 220-330 kV elektriõhuliini piiranguvöönd - nii asulates kui väljaspool neid 40 m Õiguslikuks aluseks - Elektriohutusseadus § 15, Elektripaigaldise kaitsevööndi ulatus § 2.

Maardlad Alasoo maardla, Maapõueseadus § 62, piiranguvööndi ulatuseks on määratud ala.

Rohelise võrgustiku tugialad ja rohekoridorid Tartu maakonna kaitsealadel baseeruvad ökoloogilise võrgustiku tugialad, kus looduskaitsealane väärtus on kindlaks tehtud ning nende väärtuste kaitse seadusandlusega tagatud. Seeläbi võib neid alasid käsitleda kui rohelise võrgustiku tugipunkte, mille säilimine on kindlustatud. Tugialadeks on peamiselt kaitsealad, suuremad looduslike alade massiivid.

Joonis 5. Rohevõrgustiku alad ja koridorid

T32 Alatskivi, (pindala 2,6 km²), Alatskivi maastikukaitsealal põhinev tugiala. Teatav inimmõju puhke- ja turismimaastikuna. T23 Vara (pindala 50,4 km²), ulatuslikul metsamassiivil asuv tugiala. Olulisima inimmõju tekitajad on metsavarumine, maanteed, küla. T24 Peipsiääre (pindala 25,9 km²), metsaalal põhinev tugiala. Mõningat negatiivset mõju tekitab tugiala poolitav tee. T213 Pagavere (pindala 27,3 km²) K39 Peipsi järve kaldaala K36 K34 K21

Koostaja: OÜ Good Idea KMH ekspert Olavi Hiiemäe 40 Rohelise võrgustiku koridoride määratlemisel lähtuti kõigepealt olemasolevatest ranna ja kalda kaitstud ribastruktuuridest, seejärel määrati võimalikud rohelised ühendusteed tugialade vahele. Tähelepanu pöörati, et koridroid kulgeksid valdavalt looduslikul alal, eelistatavalt piki jõge või metsaalal, ning puutuks võimalikult vähe kokku inimasustuse või suuremate teedega.

Väärtuslikud kultuurmaastikud Väärtuslikke maastikke iseloomustavateks parameetriteks on ala klass, tähtsus ning kirjeldus ja hinnang. I klassi alad on kõige väärtuslikumad, maakondliku ja/või võimalikud riikliku tähtsusega alad; II klassi alad on väga väärtuslikud, maakondliku või kohaliku tähtsusega alad; P klassi alad on probleemsed alad, mis omaksid suurt väärtust (I-II kl), kui nad oleksid paremini hooldatud.

Kultuurilis-ajaloolise parameetri mõõdupuudeks on – maakasutus, asustus, teedvõrk, hoonestus, olulised elemendid, muinsuskaitseobjektid. Esteetiline maastik – ilu, omapära, vaated, hooldatus, häirivad tegurid jms. Looduslikud väärtused – kõrget looduslikku väärtust omavad elupaigad ja elemendid, looduskaitseobjektid; identiteediväärtus – objekti olulisus kohalike arvates. Rekreatiivne ja turismipotentsiaali väärtused - mitmekesisus, kättesaadavus, naaberalade väärtus jne.

Joonis 6. Väärtuslikud kultuurmaastikud Alatskivi vallas

Alatskivi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

Väärtuslikud põllumaad Väärtuslikeks põllumaadeks peetakse põllualasid, mille mullaviljakuse näitaja - boniteet on kõrgem kui 50. Alatskivi vallas on maakondliku teemaplaneeringu kohaselt väärtuslikke põllualasid üks ala, mis asub Torila külas pindalaga ca 1,36 km².

Tartumaa maakonnaplaneeringus on loetletud Alatskivi valda, kui üht põllumajanduslikkult probleemset piirkonda, kus põllumaad on aktiivsest viljelusest ulatuslikult välja jäänud. Maakonnaplaneeringu kohaselt on väärtuslike põllumaade kaitsetegevuse tingimusteks:  Kõrge boniteediga maad (43 ja rohkem), hoida maa käigus.  Maaparandussüsteemidega maa, süsteemid hoida töökorras, vajadusel korrastada.

Joonis 7. Väärtuslikud põllumaad Alatskivi vallas.

Koostaja: OÜ Good Idea KMH ekspert Olavi Hiiemäe 42 Alatskivi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

Väärtuslikud metsad Perspektiivsed kaitsealused metsad – tammik Alatskivi alevikust idas, Ninale viiva tee läheduses.

Rahvusvahelise tähtsusega linnuala on Lahepera järv, Kallaste-Kodavere rannik. Tähtsaks linnualaks loetakse looduses enamvähem selgelt piirtletavat maa-ala (järv, raba, laht, nit, jne), mis paistab silma lindude liigirikkuse või suure arvukuse poolest kas pesitsus-, rände või talvitusajal.

Puhke-eeldustega alad Alatskivi, Alatskivi alevikust loodes, osaliselt Alatskivi maasikukaitsealal, kaunis ja mitmekesine maastik. Nina, Peipsi kaldal Nina külast põhja ja lõunasse, maakonnaplaneering näeb ette puhkeala laiendamist Rootsiküla külanini ja Lahepera järveni, Peipsi rannaala.

Joonis 8. Puhke-eeldustega alad Alatskivi vallas.

Koostaja: OÜ Good Idea KMH ekspert Olavi Hiiemäe 43 Alatskivi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

Kallaste prügila Suletud tavajäätmete prügila. Ladestatud on segaolmejäätmeid. Üldpindala 2,0 ha, prügialune pindala 2,0 ha. Prügi maht 30 000 m 3. Suletud 2001 aastal.

Kavandatav lennuväli Alatskivi valda Seoses kavandatava lennuvälja võimaliku rajamisega, tuleks aegsasti arvestada, et seoses lennuohutuse ja mõjuga on lennuvälja lähiümbrusele ja takistustele kehtestatud teatud piirangud (nt. ehitistele ja muudele objektidele kõrguspiirangud).

Piirangute ulatus ja määr sõltub lennuraja pikkusest ja ohutusala suurusest või laskumisala ja ohutusala suurusest ning lennuraja varustatusest navigatsiooni- ja maandumisseadmetega.

Tehnovõrgud Tehnovõrgud - elektriliinid ja maakaabel, gaasitorud.

Elektripaigaldiste kaitsevööndi ulatus tuleneb elektripaigaldise ohutasemest, pingest, võimsusest ja asukohast. Alus elektriohutusseadus.

Õhuliini kaitsevöönd on maa-ala ja õhuruum, mida piiravad mõlemal pool piki liini telge paiknevad mõttelised vertikaaltasandid, ning mille ulatus mõlemal pool liini telge:  alla 1 kV pingega liinide korral on 2 meetrit;  kuni 20 kV pingega liinide korral on 10 meetrit;  35–110 kV pingega liinide korral on 25 meetrit;  220–330 kV pingega liinide korral on 40 meetrit.

Maakaabelliini maa-ala kaitsevöönd on piki kaabelliini kulgev ala, mida mõlemalt poolt piiravad liini äärmistest kaablitest 1 meetri kaugusel paiknevad mõttelised vertikaaltasandid. Alajaamade ja jaotusseadmete ümber ulatub kaitsevöönd 2 meetri kaugusele piirdeaiast, seinast või nende puudumisel seadmest.

Gaasipaigaldiste kaitsevööndi ja D-kategooria gaasipaigaldise hooldusriba ulatus tuleneb gaasipaigaldise ohutasemest, survest, võimsusest ja asukohast. Alus küttegaasi ohutuse seadus. Gaasipaigaldise torustiku maa peale ja maa alla paigaldamisel on kaitsevööndi ulatus:  A- ja B-kategooria gaasipaigaldiste korral, sõltumata torustiku läbimõõdust, 1 m;  C-kategooria gaasipaigaldiste korral, sõltumata torustiku läbimõõdust, 2 meetrit;  D-kategooria gaasipaigaldiste alla 200 mm läbimõõduga torustiku korral 3 meetrit;  D-kategooria gaasipaigaldiste 200–500 mm läbimõõduga torustiku korral 5 meetrit;  D-kategooria gaasipaigaldiste üle 500 mm läbimõõduga torustiku korral 10 meetrit.

Koostaja: OÜ Good Idea KMH ekspert Olavi Hiiemäe 44 Alatskivi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

HINDAMISMETOODIKA KIRJELDUS

KSH läbiviimine ja avalikustamine toimub vastavalt Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses ja Haldusmenetluse seaduses sätestatud nõuetele. KSH protsessis kasutatakse nii subjektiivset kogemuslikku (KSH ekspertgrupi arvamus) kui objektiivset hindamist (olemasolevate uuringute, ekspertiiside jms tulemused). Kvalitatiivselt ja kvantitatiivselt mõõdetavad mõjud integreeritakse ühisesse mõjuhinnangusse.

Antud keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) puhul käsitletakse mõistet “keskkond” laiemas tähenduses. Peale füüsikalise loodus- ja inimtekkelise keskkonna hõlmab see ka sotsiaal-majanduslikku ja kultuurilist keskkonda.

KSH ülesandeks on leida optimaalne lahendus Arendaja eesmärgi saavutamiseks. Parima lahenduse leidmiseks tehakse reaalsete alternatiivlahenduste analüüs ja võrdlus.

Keskkonnamõju hindamisel analüüsitakse mõjuala keskkonnataluvust, mille juures võetakse arvesse üldtunnustatud keskkonnamõju hindamise alaseid teadmisi ning keskkonnaseadusandluse nõudeid. Hindamise käigus kirjeldatakse hindamise objekti mõjuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimusi, kavandatud tegevuse iseloomu ja selle võimalikke tagajärgi keskkonnale, kaasa arvatud võimalik kumulatiivne mõju. Hindamisel on kriteeriumideks keskkonnaeesmärgid, kaasa arvatud säästva arengu kriteeriumid.

KSH menetluse korraldamisel ning KSH aruande koostamisel on aluseks Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (RT I, 24.03.2005, 15, 87).

Meetodid, mida kasutatakse käesoleva üldplaneeringu KSH läbiviimisel, jagunevad põhimõtteliselt kahte kategooriasse: - scoping ja mõju identifitseerimise tehnikad (meetodid) – nende abil määratletakse, millised, mil viisil ja kus otsesed, kaudsed ja kumulatiivsed mõjud võivad esile tulla; - hindamise tehnikad (meetodid) – nende abil määratakse ja prognoositakse mõjude ulatust ja olulisust, sõltuvalt mõju kontekstist ja tugevusest (intensiivsusest).

KSH protsessis kasutatakse erinevate meetodite kombinatsiooni või kasutatakse erinevaid lähenemisviise, sõltuvalt sellest, millise hindamisstaadiumiga on tegemist. Näited mõlemasse kategooriasse kuuluvate hindamismeetodite kohta on toodud alljärgnevalt: - ekspertarvamus – vahend, millega saab nii määratleda kui hinnata otseseid, kaudseid ja kumulatiivseid keskkonnamõjusid; vajadusel korraldatakse ekspertide arutelusid, et vahetada informatsiooni kavandatava tegevusega kaasnevate mõjude erinevate aspektide kohta; - konsultatsioonid ja küsimustikud – vahend info kogumiseks erinevate tegevuste kohta minevikus, olevikus, tulevikus, mis võivad mõjutada kavandatava tegevusega kaasnevaid mõjusid;

Koostaja: OÜ Good Idea KMH ekspert Olavi Hiiemäe 45 Alatskivi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

- kontroll-lehed – võimaldavad süsteemselt tagada, et kõik tõenäolised kavandatavast tegevusest tingitud aspektid oleksid arvesse võetud (esitatakse tabeli kujul); - ruumiline analüüs – kasutatakse erinevat kaardimaterjali, mis võimaldab määratleda ja hinnata võimalike eri liiki mõjude koosmõju ilmnemist ja välja tuua piirkonnad, kus mõjud võivad olla kõige olulisemad; - võrgustiku ja süsteemi analüüs – põhineb kontseptsioonil, et erinevate keskkonnaelementide vahel on seosed ja vastastikused koosmõjud ning kui ühte elementi eriliselt mõjutatakse, siis see toob endaga kaasa temaga seotud teiste keskkonnaelementide mõjutamise; - maatriksid – kontroll-lehtede keerukam vorm; võib kasutada kvantitatiivselt ja hinnata mõjusid ja nende koosmõju teatud tasemeni; - taluvusvõime analüüs – põhineb teadmisel, et keskkonnas esinevad künnised (taluvuspiirid); kavandatavat tegevust saab hinnata keskkonna taluvusvõime või kindlaksmääratud piirväärtuste suhtes, ka koosmõjus teiste tegevustega; - modelleerimine – analüüsimeetod, mis võimaldab hinnata põhjuse ja tagajärje vahelist suhet keskkonnatingimuste simuleerimise kaudu, nt õhukvaliteedi või mürataseme modelleerimised, jms.

On rida asjaolusid, mis mõjutavad konkreetseid kavandatava tegevusega seotud otseseid, kaudseid ja kumulatiivseid mõjusid ning mõjude interaktiivsust. Vastavalt sellele valitakse töö käigus praktiline(sed) ja sobiv(ad) metoodika(d) või nende kombinatsioonid, mille puhul on võimalik arvesse võtta mõju iseloomu, saadaolevate andmete olemasolu ja kvaliteeti ning aja ja muude ressursside olemasolu.

Üldplaneeringu elluviimisega eeldatavalt kaasneva keskkonnamõju analüüs

Üldplaneeringuga kavandatav tegevus planeeringualal on Alatskivi valla arengu põhisuundade ja tingimuste määramine, majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste ning looduskeskkonnale avaldavate mõjude hindamine ning selle alusel säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu tingimuste määramine.

Keskkonnamõju strateegilisel hindamisel tulevad käsitlemisele: 1. Elamualade keskkonnamõju 2. Elamualade haljastus: - haljastuse ja heakorra seos elanikkonna tervisega; - metsad; - pargid ja haljasalad; - roheline võrgustik; - haljastus olemasolevatel kruntidel; - haljastus planeeritavatel kruntidel; - taimkatte seisundi perspektiiv; - haljassüsteemi arendamise põhimõtted. 3. Kaitstavad loodusobjektid ja muud väärtused: - kaitstavate loodusobjektide kaitse; - maastikukaitsealad; - kaitsealused üksikobjektid;

Koostaja: OÜ Good Idea KMH ekspert Olavi Hiiemäe 46 Alatskivi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

- kaitsealuste ja haruldaste taimeliikide levik - muinasväärtused; - Natura-alad - väärtuslikud maastikud 4. Liiklus - autoliiklus; - kergliiklus ja jalakäijad; - raudtee. 5. Puhke- ja virgestusalade süsteem - puhke- ja virgestusalad ja nendevahelised ühendused; 6. Keskkonnamõjud - õhureostus; - müra; - jäätmemajandus; - tootmisobjektid; - jääkreostus; 7. Kaitsevööndid - kalmistud; - tänavad; - raudtee kaitsevöönd; - raadio- ja telefoniside. 8. Tehnovõrkude keskkonnamõju - veevarustus; - heitvee kanalisatsioon; - sademevee kanalisatsioon; - elektrivarustus; - gaasivarustus; - küte. 9. Pinnaveekogud - Peipsi järv - järved, jõed, ojad, kraavid;

Keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus: - kirjeldatakse kavandatavaid tegevusi ja võrreldakse võimalikke alternatiivseid lahendusi; - hinnatakse kavandatava tegevusega kaasnevaid võimalikke keskkonnamõjusid, määratletakse mõjude ulatus; - pööratakse erilist tähelepanu piirkonna senisest ja kavandatavast maakasutuse spetsiifikast tulenevatele probleemidele ja valdkondadele: suur ehitussurve, veevarustuse ja kanaliseerimise küsimused, metsade kaitse ja rohevõrgustik, puhke ja virgestusalade piisavus ja võimalik kasutuskoormus, liikluse intensiivistumisega seotud aspektid, planeeringuala territooriumi läbivate infrastruktuuri objektide rajamise kavad, kergliikluse arendamine jms, valla arenguks vajalike objektide jaoks maa planeerimine; - analüüsitakse kavandatava tegevuse mõju inimese tervisele ja varale ning sotsiaalsetele vajadustele;

Koostaja: OÜ Good Idea KMH ekspert Olavi Hiiemäe 47 Alatskivi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

- analüüsitakse kavandatava tegevuse vastavust planeeringute ja arengukavadega ning asjassepuutuva keskkonnaseadusandlusega; - antakse soovitused võimalike negatiivsete mõjude vältimiseks ja leevendamiseks.

Lähtudes üldplaneeringu eesmärgist ja määratletud maa-alast käsitletakse KSH aruande koostamisel: 1) Alatskivi valla arendamise võimalikke alternatiive ning üldisemal tasandil maa-ala erinevaid kasutusvõimalusi (muuhulgas 0-alternatiivi), kuid ei vaadelda alternatiivseid asukohti väljaspool kavandatud planeeringuala, kuna strateegiliseks planeerimisdokumendiks on maa-alaliselt piiritletud territooriumi üldplaneering; 2) üldplaneeringuga kavandatava tegevuse võimalikku mõju planeeringuala looduskeskkonnale, keskkonnaseisundile ja elanikele ning võimaliku mõjuala ulatuses väljaspool planeeringuala sõltuvalt mõjuallikast ja mõjutatavatest keskkonnaelementidest; 3) Alatskivi valla üldplaneeringu vastavust Tartu maakonna üldplaneeringule jt asjakohastele planeeringutele ja kavadele.

Koostaja: OÜ Good Idea KMH ekspert Olavi Hiiemäe 48 Alatskivi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

Ülevaade avalikkuse kaasamisest KSH protsessis

KSH programmi koostamine ja aruande avalikustamine toimus vastavalt Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (RT I 2005, 15, 872006, 58, 439) nõuetele.

KSH protsessi avalikustamise plaan nägi ette kaasata protsessi järgnevad institutsioonid ja asjast huvitatud isikud: Alatskivi Vallavalitsus Alatskivi valla elanikud (avalikud arutelud) Tartumaa Keskkonnateenistus

1. Projekti algatamine, Alatskivi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine algatati Alatskivi Vallavalitsuse korraldusega nr. 71, 26. oktoobrist 2006.a (Lisa 1). 2. Algatamisest teatati Ametlikes Teadaannetes 06.11.2006.a (Lisa 2) ja ajalehes Postimees nr. .... 10.11.2006.a (Lisa 3). 3. Ekspert koostas KSH programmi (Lisa 4) 4. Novembris 2006.a küsiti seisukohad KSH programmi kohta. Seisukohti küsiti Alatskivi Vallavalitsuselt ja Keskkonnaministeeriumi Tartumaa Keskkonnateenistuselt. 5. Teade KSH programmi avalikustamisest ja avalikust arutelust avaldati Ametlikes Teadaannetes 24.11.2006.a, Alatskivi vallalehes nr. 11 14.11.2006.a ning Alatskivi Vallavalitsuse koduleheküljel (Lisa 5). 6. Avalikustamise jooksul ei laekunud ühtegi ettepanekut. 7. Üldplaneeringu KSH programmi avalik esitlus ning arutelu toimus Alatskivi vallamajas 18.12.2006.a Osalejate nimekiri (Lisa 6) ja Avalikustamiskoosoleku protokoll (Lisa 7) 8. Tartumaa Keskkonnateenistus kiitis programmi heaks 22.01.2007.a. Asjakohane kiri (Lisa 8). 9. Ekspertgrupp koostab KSH aruande 10. Teade Alatskivi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise valmimisest, KSH aruande avalikustamisest ja avalikust arutelust avaldati Ametlikes Teadaannetes ...... 2007.a ning ajalehes Postimees .... ning Alatskivi Vallavalitsuse koduleheküljel (Lisa 9). 11. Üldplaneeringu KSH aruande avalik esitlus ning arutelu toimub ....10.2007.a Osalejate nimekiri (Lisa 10) ja Avalikustamiskoosoleku protokoll (Lisa 11) 12. Avalikustamise jooksul laekus .... märgukiri, mille esitas ……...... a (Lisa 12). 13. Kirjale vastati Alatskivi Vallavalitsuse poolt .....01.2007. a (Lisa 13). 14. Tartumaa Keskkonnateenistus kiitis Alatskivi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande heaks ....11.2007.a. Asjakohane kiri (Lisa 14).

Koostaja: OÜ Good Idea KMH ekspert Olavi Hiiemäe 49 Alatskivi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

PLANEERINGUS OLULISE MÕJUGA KAVANDATAVATE TEGEVUSTE KESKKONNAMÕJU

Alatskivi valla üldplaneeringu kesksel kohal on valla territooriumi tsoneering, mis järgib valla arengu põhimõtteid ja kehtestab lähituleviku arengu põhisuunad. Järgnevalt hinnatakse Alatskivi valla ÜP tsoneeringus kavandatavate tegevuste keskkonnamõju.

Joonis 9. Alatskivi üldplaneeringu tsoneering

Alatskivi aleviku alatsoon 1-A Üldplaneeringu põhjal kavandatakse Alatskivi aleviku tiheasustusala laiendada, aleviku alatsoneeringust on olulisemad äri- ja büroohoonete tsoon ning elamumaa tsoon ja selle alatsoonid.

Koostaja: OÜ Good Idea KMH ekspert Olavi Hiiemäe 50 Alatskivi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

Osa alevikust jääb Alatskivi maastikukaitseala Alatskivi piiranguvööndisse. Elamumaa alatsoonid EV-I ning EV-III asuvad miljööväärtuslikul hoonestusalal, mistõttu on vajalik uueleamute planeerimisel väga täpselt ja käesolevasse miljöösse hästisobituvad arhitektuursed ehitustingimused valla poolt määratleda. Võimalusel tuleks vältida olemasoleva mõisa-ansambli täiendavat hoonestamist ning planeerida uuselamumaad pigem aleviku äärealadele. Planeeritava tegevusega kaasnevad muudatused ja piirangud:  Osa alevikust jääb Alatskivi maastikukaitseala piiranguvööndisse, sealhulgas ka üldplaneeringus reserveeritud tootmis- ja ärihoonete maa-alad;  Osa alevikust on miljööväärtuslikul hoonestusalal, alale jääb suurel hulgal (22) muinsuskaitseobjekte (Alatskivi lossi-/mõisakompleks);  Alevikku jääb mitu veekogu – Alatskivi jõgi ja Alatskivi järv (kalda piiranguvöönd 100 m, ehituskeeluvöönd 50 m, veekaitsevöönd 10 m);

Eeldatavad (keskkonna)mõjud:  Tootmis-, ärihoonete ja elamualade laiendamisega kaasneb oluline maastikupildi muutus, osa loodus- ja kultuurmaastikust jääb arengule jalgu;  Ehitustegevuse perioodil suurenevad mitmed mõjud ümbritsevale keskkonnale (liikuskoormus, müra, taimestiku ja pinnase tallumine või hävinemine, jäätmed), võimalikud on ka veekvaliteedi ja pinnasereostusega seotud riskid;  Toimub olemasoleva asustusstruktuuri tihenemine, mis ei pruugi kohalikele elanikele meeldida.

Maastikukaitseala arendamine puhke- ja loodusturismi sihtkohana Kavandatav tegevus: maastikukaitsealale kavandatakse luua võimalused meeldivaks puhkuseks ja loodusturismiks – avalike juurdepääsude tagamine veekogude kallasradadele ning kallasraja läbitavuse tagamine, matkaradade tähistamine, puhkekohtade määratlemine ning korrashoid.

Eeldatavad (keskkkonna)mõjud:  Seoses külastajate arvu kasvu tõttu on võimalik ohtu seada looduslik keskkond ja selle taluvuspiir, võimalikeks negatiivseteks tagajärgedeks võivad saada – kallasradade taimestiku mahatallamine, kaitseala ja veekogude prahistamine, looduskeskkonna liigne häirimine jms.  Võimalikud konfliktid kohalike maaomanikega, kelle taluvuspiir või senine elurütm võib häiruda.

Alatskivi-Kuningvere ning Peipsi ranna puhkuse ja veeturismi tsoon Alatskivi-Kuningvere tsoonis asub Alatskivi alevik, Alatskivi maastikukaitseala, Alatskivi lossikompleks, Veskijärv, Lossijärv, Kuningvere järv ja Mustjärv. Peipsi ranna puhkuse ja veeturismi tsooni jäävad Pusi küla, Rootsiküla, Nina küla, Lahe küla ning Savimetsa küla Peipsi äärsed ranna-alad.

Koostaja: OÜ Good Idea KMH ekspert Olavi Hiiemäe 51 Alatskivi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

Alatskivi aleviku alatsoonis planeeritakse arendada tootmishoonete maa-ala, endise sovhoosikeskuse alal äri- ja büroohooneid ning väikelamumaad laiendada, millest osa asub miljööväärtuslikul hoonestusalal. Valla seisukoht korrastada Peipsi äärne rannaala, täpsustada selle ala kasutus ja tagada kallasrajale vaba ligipääs on positiivsed arengud, mis loovad soodsa pinnase puhkuse ja turismi arendamiseks vallas.

Alatskivi-Kuningvere puhketsooni arendamisel tuleb arvestada järgmiste piirangutega:  Alatskivi maastikukaitseala, Alatskivi piiranguvöönd  Veekogude piirangu-, ehituskeelu- ja veekaitsevööndid (Alatskivi jõgi, Alatskivi järv, Kuningvere järv);  Miljööväärtuslik hoonestusala (Alatskivi lossi- /mõisakompleks);  Mets-vääriselupaigad Alatskivi järvest läänes;

Peipsi ranna puhketsooni arendamisel tuleb arvestada järgmiste piirangutega:  Peipsi järve kalda piiranguvöönd 200 m, ehituskeeluvöönd hajaasutuses 100m, tiheasustuses 50 m, veekaitsevöönd 20m;  Lahepera hoiuala;  Kaitsealune looduse üksikobjekt – Kalevipoja sild e. Nina kivikülv;

Arvestada tuleb, et tegemist on maakonna suure puhkeväärtusega peetavate aladega. Ala tuleks arendada loodusturismi põhimõtteid järgides, määratleda puhkekohad, tagada avalikud juurdepääsud kallasrajale (kutsuda korrale omavoliliselt kallasrajale vaba ligipääsu tõkestavad maaomanikud), rajada juurdepääsuteid, lautrikohad ning supluskohad, korrastada ja hooldada puhkeala, korraldada jäätmekäitlus puhkealal.

Tsooni jäävad tihedalt asustatud Peipsi ajaloolised rannakülad. Antud alal on puhkeväärtuse kõrval ka hinnatud kinnisvaraline väärtus. Vallal tuleks täpselt määratleda võimalikud arengusuunad ja –tingimused, samuti arvestada kohaliku ajaloolise miljöömaastikuga ning mitte lubada sobimatuid arhitektuurilisi arendusi alal, säilitamaks ala miljööväärtust.

Eeldatavad (keskkonna)mõjud:  Külastatavuse tõusuga on võimalik ületada looduslik taluvuspiir, võimalikeks kaasnähtusteks võivad olla kallasradade taimestiku mahatallamine, prahistamine, jms.  Suurenev külastatavus võib tihendada konflikte maaomanikega, kelle taluvuspiir või senine elurütm võib häiruda.  Rajatavad puhkekohad ja korrastustööd loovad eeldused piirkonna loodusväärtuste laiemaks eksponeerimiseks.  Kaudne võimalus on kohalikku ettevõtlust ja tööhõivet arendada läbi puhkeala ja turismi teenindussfääri.  Korrastatud puhkekohad ja vaba ligipääs kallasradadele loovad täiendavaid meeldivaid puhke, vabaaja veetmise ning liikumisvõimalusi nii kohalikele kui turistidele.

Koostaja: OÜ Good Idea KMH ekspert Olavi Hiiemäe 52 Alatskivi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

Planeeringus käsitletakse valla rohealade, parkide, spordi ja vabaaja veetmispaikade ning rohevõrgustiku säilitamist ja arendamist, mille eesmärgiks on valla elanikele (aga mitte ainult kohalikele, Alatskivi vallas asuvad puhke- ja virgestusalad on kindlasti perspektiivseks puhkealaks ka Tartu linnale ning vaatamisväärsuseks sise- ja välisturistidele) vaba aja ning terviseliikumise võimaluste tagamine vallas tervikuna. Üldplaneeringus esitatud matkarajad ja jalgrattateed on olulised lülid puhkevõrgustikus.

Põllumajanduslikud tootmistsoonid Eesmärgiks on väärtusliku põllumaa säilimine, maastikuilme säilitamine, põllumajandusliku tootmise käigushoidmine või põllumaade hooldamine, et vältida nende alade metsastumist ning väärtusliku põllumaa tükeldamist maakasutuse sihtotstarbe muutmisel elamumaaks. Just eelkõige kaunitele looduslikele paikadele on olemas reaalne surve kinnisvara arendajate poolt. Kinnisvaraarendajate survele järele andes maastiku stiihilise tükeldamise käigus maastiku ja põllumaade miljööväärtus võib kahaneda. Jätkuva surve korral kinnisvaraarendajate poolt tuleks vallal elamuehitust tlubada vaid maaharimiseks ebasoodsatel aladel.

Kuna enamus valla põllumaadest on ka maaparandusesüsteemidega kaetud, on oluline maaparandussüsteemide korrastada ja vajadusel uuendada.

Planeeritava tegevusega kaasnevad muudatused ja piirangud:  Maaparandussüsteemid pea kogu põllumaade ulatuses;  Naelavere peakraav (kalda piiranguvöönd 100m, ehituskeeluvöönd 50m, veekaitsevöönd 10m);  Väärtuslikud põllumaad kuuluvad säilitamisele, st. tuleb hoida põllumajanduslikus kasutuses, tuleb hoida korras maaparandussüsteem, tuleb vältida väärtusliku põllumaa metsastamist ja metsastumist, tuleb vältida sellelt huumuskihi koormist müügi või muu tegevuse eesmärgil.

Eeldatavad (keskkonna)mõjud:  Põllumaade kasutusest välja jätmine toob endaga kaasa ala umbrohustumise, seejärel võsastumise ja metsastumise, kus bioloogiline mitmekesisus on äärmiselt vaene;  Maaparandussüsteemide mitte hooldamine ja korrashoid võib kaasa tuua olulised ja ulatuslikud (mitte lokaalsed) niiskusreziimi muutused. Põllumaa viljakus on kõrge tänu tehtud maaparandustöödele;  Jätkuv põllumajandustegevus säilitab kohalikku tööhõivet ning traditsioonilist maakasutust ja maastikustruktuuri.

Tööstus- ja tootmishoonete maa Üldplaneeringu kohaselt kavandatakse täiendavat tootmis- ja ärimaad järgenavtes piirkondades – Alatskivi tööstusala, Kokora tööstusala, Lahepera tööstusala, Torila tööstusala.

Koostaja: OÜ Good Idea KMH ekspert Olavi Hiiemäe 53 Alatskivi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

Vallavalitsuse poolt on oluline täpsustada projekteerimis- ja kasutustingimused, et vältida tootmis- ja tööstusaladelt väljuvat võimalikku negatiivset keskkonnamõju (müra, õhu- ja pinnasesaaste, visuaalne müra, jm) ümbritsevasse keskkonda või võetaks kasutusele leevendavad meetmed.

Planeeritava tegevusega kaasnevad muudatused ja piirangud:  Maaparandussüsteemid Toruküla ja Kokora tööstus- ja tootmisaladel;  Alatskivi maastikukaitseala, Alatskivi piiranguvöönd Alatskivi tööstusalal;  Miljööväärtuslik hoonestusalal asub Alatskivi tööstus ja ärihoonete ala;  Alatskivi tööstusala asub ka maakondlikul rohevõrgustiku tugialal (T32) ning väärtuslikul maastikul (R1);  Kokora tööstusala vahetusse naabrusse jääb Kokora metsapark, seedermännistu, kaitseala piiranguala;  Pärsikivi tööstusala ulatub otsapidi Peipsi järve ranna piiranguvööndisse (ca 75 m ulatuses).

Eeldatavad (keskkonna)mõjud:  Ehitustegevuse ajal suureneb lokaalselt liikluskoormus, mürafoon, toimub täienev loodusliku pinnase tallumine või isegi katmine, suurenevad riskid veekvaliteedi ja veereziimi halvenemiseks ning pinnasereostuseks.  Toimub oluline maastikuilme ja hoonestusmiljöö muutused ning asustusstruktuuri tihenemine.  Luuakse eeldused kohaliku ettevõtluskeskkonna ja tööhõive mitmekesistamiseks.

Alatskivi vallas on kavandatud tootmisalasid arendada tagasihoidlikus mahus eelkõige olemasolevate tootmisaladele või nende laiendusena, ühel puhul on tootmis- ja ärialaks maastikukaitseala ja miljööväärtuslik hoonestusala (Alatskivi alevikus) ning ühel juhul ulatub tootmisala Peipsi järve piiranguvööndisse (Pärsikivi tootmisala).

Tootmise arendamisele tuleks vallavalitsusel paika panna kindlad mängureeglid ja arendustingimused, et vältida edaspidi arusaamatusi ja konflikte arendajate ärihuvide ning kohalike elanike meeldiva elukeskkonna vahel. Rangelt soovitav oleks tootmis- ja ärimaad eraldada muudest tegevusvormidest, nagu elamumaad, põllumajandusmaad ja sotsiaalmaad, puhkealad, roheliste puhvertsoonidega.

Olulise negatiivse keskkonnamõjuga (suits, tahm, lõhn, müra) tegevustele sobilikke asukohti tuleks valida äärmise hoolikusega, vältides tegevuse mõjualasse jäävate elanike häirumist maksimaalselt. Mõistlik oleks vallavalitsusel vältida tootmis- ja ärimaa sihtotstarbega alade planeerimist kõrvuti elamumaadega.

Olulise keskkonnariskiga tootmistegevuse planeerimisel tuleks juba projekteerimise etapis kokku leppida keskkonnamõjude minimeerimise ja leevendamise meetmed ja lubatud määrad. Tootmiseks tegevusluba väljastada alles siis, kui tootja poolt on tagatud varasemalt kokkulepitud keskkonnamõju määrade vastavus. Tootja poolt peab olema tagatud aktsepteeritud jäätmekäitluskava.

Koostaja: OÜ Good Idea KMH ekspert Olavi Hiiemäe 54 Alatskivi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

Kanalisatsioonivõrgustiku laiendamine Kavandatav tegevus: tiheasustusalade kanalisatsioonivõrgu magistraaltorustike rajamine. Kaalumisel on kaks lahendusvarianti: Variant “A” puhul kogutakse kõikide tiheasustusalade reovesi ühte magistraaltorustikku ja juhitakse Kallaste linna reoveepuhastisse koos selle rekonstrueerimisega; Variant “B” puhul Torila ja Pusi tiheasustusalade reovesi juhitakse Kallaste kanalisatsioonivõrku, Nina ja Rootsiküla reovee puhastamiseks ehitatakse uus ühine puhastusseade ning Alatskivi reoveed puhastatakse kohalikus olemasolevas reoveepuhastis, mis rekonstrueeritakse.

Pakutud variantidest on keskkonnasõbralikum variant “A”, kus kanalisatsioonivõrk ulatub ka Alasoo ja Haapsipea külade talumajapidamisteni, mis asuvad põhjavee vähekaitstud alal, variandi “B” puhul jääksid Alasoo ja Haapsipea küla majapidamised kanaliseerimata.

Tegemist on kindlasti üldplaneeringus olulise positiivse keskkonnamõjuga kavandatava tegevusega, sellega saavad ühendatud paljud valla majapidamised, mis seni olid reoveekäitlemise lahendanud lokaalselt ning väheneb reostusoht Peipsi järvele.

Planeeritava tegevusega kaasnevad muudatused ja piirangud:  Kanalisatsioonivõrgustiku rajamise variandi “A” puhul läbiks kavandatav magistraaltorustiku trass muinsuskaitseobjekti asulakoht, arheoloogiamälestis asukohaga Alasoo külas, Vilajärvest läänes;  Kanalisatsioonivõrgu magistraaltrass lõikub mitmel puhul rohevõrgustiku koridori (K39).

Eeldatavad (keskkonna)mõjud:  Kanalisatsioonivõrgu rajamisel ehitustegevusest tulenev lühiajaline negatiivne mõju (eelkõige müra, pinnase tallumine);  Tiheasustusalade kanaliseerimine vähendab reostusohtu Peipsi järvele, Alatskivi jõele ja ilmselt ka teistele valla veekogudele, mis jäävad tiheasustusalade lähedusse.

Kavandatava lennuvälja asukoht Planeeritava tegevusega kaasnevad muudatused ja piirangud:  Lennuvälja asukoht asub täielikult väärtuslikul põllumaal, hõlmates enda alla 200m x 1000m ala;  Lennuvälja idapoolne ots ulatub maakondliku rohevõrgustiku koridori (K39), 200 meetri laiuselt ning maksimaalselt kuni 140 meetri pikkuses lõikaks metsa sisse;  Lennujaama ligiduses on ehitamiseks määratud kõrguspiirangud – keelatud on ehitada kõrguspiirangu isohüpsidega määratust kõrgemat hoonet või istutada kõrghaljastust;

Eeldatavad (keskkonna)mõjud:

Koostaja: OÜ Good Idea KMH ekspert Olavi Hiiemäe 55 Alatskivi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

 Lennuvälja rajamisega seatakse piiranguid selle lähiümbruse maakasutuse ja ehitustegevuse osas;  Lennuliiklus toob kaasa lähikonna elanike häirimise, eelkõige suureneva mürafooni kaudu;  Keskkonnamõju on seotud eelkõige müra ja õhusaastega, potentsiaalne on ka pinnase ja põhjavee reostusoht (nt. hooletu käitlemise või õnnetusjuhtumi korral) ning hävitatakse väärtuslikku põllumaad;  Loob võimalused täiendavaks tööhõiveks seoses teenindussfääriga;

Üldine põhimõte on, et kõrge viljakusväärtusega põllud tuleb hoida põllumajanduslikus kasutuses. Antud juhul läheb soovitud arendustegevus vastuollu kaitse eesmärkidega, vt. ka konfliktala 5.

Detailplaneeringu koostamise kohustusega alad Detailplaneeringu koostamine on kohustuslik alevike ja külade olemasolevatel ja kavandatavatel selgelt piiritletavatel kompaktse asutustusega territooriumi osadel ning riikliku kaitse alla võetud maa-aladel ja miljööväärtuslikul hoonestusalal.

Siiani ainsaks tiheasustusalaks määratud Alatskivi aleviku korruselamute tsooni kõrval on oma iseloomult tiheasutusaladeks ka Peipsi järve äärsed tänavkülad (Nina, Rootsiküla, Pusi) ning Alatskivi alevikus väikeelamualad, millest osad alad on ka miljööväärtuslikud hoonestusalad. Üldplaneering teeb ettepaneku ka nende alade muutmiseks tiheasustusaladeks.

Planeeritava tegevusega kaasnevad muudatused ja piirangud:  Planeeringu kohaselt kavandatakse nii Alatskivi aleviku tiheasustusala kui ka Peipsi järve äärseid tänavkülasid laiendada uute väikeelamutega, mis toob endaga kaasa vajaduse taodelda Vabariigi Valitsuselt nõusolekut Peipsi järve ranna piiranguvööndi ja ehituskeeluvööndi vähendamiseks.  Peipsi järve rannal on ranna piiranguvööndi ulatus veekogu äärest (vee piirist) nii asulates kui väljaspool 200 meetrit, ranna ehituskeeluvöönd asulates 50 meetrit ja väljaspool asulaid 100 meetrit ning veekaitsevöönd nii asulates kui väljaspool 20 meetrit.  Toruküla tiheasustusala ulatub maakondliku rohevõrgustiku koridori K39 ning asub väärtuslikul põllumaal (viljakuse boniteet 50 või üle selle);  Rootsiküla tiheasustusala ulatub otsapidi rohevõrgustiku koridori K39, mis on muuhulgas ka linnuhoiuala;  Nina küla tiheasustusala asub väärtuslikul maastikul (R2, Nina-Varnja-Kolkja);  Alatskivi tiheasustusala asub ka maakondlikul rohevõrgustiku tugialal (T32), rohevõrgustiku koridor (K39) ning väärtuslikul maastikul (R1);  Alatskivi tiheasustusalasse jääb ka Alatskivi jõgi (kalda piiranguvöönd 100 m, ehituskeeluvöönd 50 m, veekaitsevöönd 10 m);  Alatskivi tiheasustusalasse ulatub otsapidi Alasoo maardla.

Koostaja: OÜ Good Idea KMH ekspert Olavi Hiiemäe 56 Alatskivi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

Eeldatavad (keskkonna)mõjud:  muutused maakasutuses seoses uute elamualade planeerimisega;  Peipsi järve piiranguvööndi ja ehituskeeluvööndi vähenemine, mis toob inimtegevusest tekkivat koormust järvele juurde;  Elamumaaga kaasnev võimalik keskkonna mõju – heitvete/reovee/kanalisatsiooni probleem;  Tiheasustusalade kanaliseerimine muudab nende keskkonnamõju ulatust ümbritsevale – väheneb pinnase ning põhjavee reostamine;  Ajutise nähtusena ehitustegevusega kaasneb mürasaaste;  Ebasobiv ehitusstiil võib muuta ka maastiku miljöölist väärtust.

Väga oluline roll on vallavalitsusel, et elamumaade väljastamisel ning ehitustingimuste määramisega antakse kindlad raamid, millist laadi arhitektuuri ja ehituslahendusi ning ehitustingimusi on valda sobilik arendada, et säiliksid valla omapära, traditsiooniline ilme ning üldmiljöö.

Lähtuvalt uute tiheasustusalade kavandatavast asukohast maaparandussüsteemidega alal, tuleb seda arvesse võtta juba hoonestamise projekteerimisstaadiumis, et kasutusele võtta ettevaatusabinõud võimalike ebasoovitavate tagajärgede vastu põhjavee taseme häirimise ärahoidmiseks elamutele/hoonestusele, kuna ehitustegevusega mõjutatakse kohalikul tasandil veerežiimi, ent selle ebasoovitavad tagajärjed võivad ulatuda ka naaberaladele.

Mõnedel puhkudel on arendatavad alad planeeritud veekogude ehituskeelu- ja piiranguvöönditesse (Peipsi järv, Alatskivi jõgi). Kindlasti tuleks vältida ehituskeelu- ja piiranguvööndisse uute tiheasustuse rajamist.

Uute elamualade planeerimisel tuleks säilitada kohalikule keskkonnale iseloomulik asustusstruktuur ja asustustihedus, mitte lasta tekkida kohalikule keskkonnale võõrast linnalist elukeskkonda, kus elamukrundid väikesed ja üksteise suhtes tihedalt. Pigem tuleks võtta uuselamute arendamises suund püüda säilitada maa-asulatele iseloomulikumat privaatsemat ja kvaliteedile suunatud elukeskkonda .

Koostaja: OÜ Good Idea KMH ekspert Olavi Hiiemäe 57 Alatskivi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

ALTERNATIIVSETE ARENGUSTSENAARIUMIDE KIRJELDUS

Alternatiivide esitamise eesmärk on pakkuda Arendajale ning Otsustajale parimat võimalikku lahendust. Alternatiivide esitamisega püütakse mõista ja kirjeldada ehk prognoosida üldplaneeringus kavandatud tegevuste rakendumise või mitterakendumisega kaasnevaid muudatusi ajalises graafikus ning kõiki tingimusi arvesse võttes leida nii loodus- kui ka majanduskeskkonna suhtes parim võimalik lahendus. Alternatiivide erinevused võivad olla seotud: - Tegevuse asukohaga - Tegevuse suurusega - Tehnilise lahenduse poolest - Tegevuse ajastamise poolest - Huvigruppide huvidega

Üldplaneeringute puhul on saanud tavaks, et piirdutakse kahe alternatiivi esitamisega: 0-Alternatiiv, kus prognoositakse järgnevate aastate mõjusid, trende, kus üldplaneeringut ei kehtestata ja vald jääb ilma üldplaneeringuta ning Alternatiiv 1, kus kirjeldatakse trende, mis võivad hakata realiseeruma kui kehtestatakse üldplaneeringu eskiislahendus. Alatskivi valla üldplaneeringu keskkonnamõju hindamise puhul on eksperdid välja toonud kolmandagi alternatiivi, kus püütakse olemasolevale üldplaneeringu eskiislahendusele pakkuda täiendavaid tegevusi, mis võiksid pakutud üldplaneeringu eskiislahendust paremaks muuta. Kolmanda alternatiivi sisse toomise mõte on lisada KSH analüüsi võrdlevat momenti. Omavahel hakatakse võrdlema 0-Alternatiivi ja Alternatiiv 1 ning Alternatiiv 1 ja Alternatiiv 2. On loogiline, et iga arendustegevus võetakse ette olemasoleva olukorra parandamiseks. Seda võrdlust pakub 0-Alternatiivi ja Alternatiiv 1 omavaheline võrdlemine. Alternatiiv 1 ja Alternatiiv 2 võrdlemisega selgitatakse, kui palju annavad KSH ekspertide poolt KSH aruandes esitatud soovitused ja leevendavad meetmed üldplaneeringule nn. lisaväärtust.

1. NULL-ALTERNATIIV – jätkub senine olukord. Eeldatakse, et planeeritavaid arendustegevusi ei lubata. Valla roll oma territooriumi arengu juhtimisel ja suunamisel on tagasihoidlik. Võimalik on mõningane kinnisvara arendussurve valla looduskaunitele paikadele ja veekogude kallastele. Kinnisvara arendus- tegevust ei suudeta suunata ega kontrollida, mille tagajärjel toimub vallas kinnisvara arenduses kui ka veekogude äärsetel aladel stiihiline tegevus. Tulevikuperspektiiv on rohkelt konflikte.

Antud alternatiivi iseloomustab valla tagasihoidlik roll oma territooriumi puudutavates arengutes osalemisel. Vallal on võimalus aktiivselt osaleda ja oma huvide eest seista ka kõrgemat järku planeeringute koostamisprotsessides, et planeeritu kannaks vallaelanike huve ja vastaks keskkonnakaitselistele ja säästvatele printsiipidele. Vähene aktiivsus valla arendamises võib viia olukorrani, kus osa valda puudutavaid arenguid pole soovitud – väärtusliku loodusmaastiku ja kultuurilis-ajaloolise eripäraga rannakülade ilmesse ilmuvad antud konteksti mittesobivad uuselamud, veekogude kallasradadele on vaba ligipääs ja läbipääs problemaatiline, esineb konflikte loodushuviliste ja

Koostaja: OÜ Good Idea KMH ekspert Olavi Hiiemäe 58 Alatskivi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

maaomanike vahel, üldplaneeringus toodud puhkemaastikel toimub omavoliline ja stiihiline liikumine, mille tagajärjel toimub väärtuslike tundlike koosluste ja paikade häirimine, pinnase tallumine, organiseerimata on jäätmekäitlus puhkemaastikel.

2. ALTERNATIIV 1 – Arendaja visiooni rakendumine vastavalt koostatud valla üldplaneeringule. Valla planeerimisel lähtutakse nii majanduslikest kui loodushoiu huvidest. Valla arengusuuna määravad kompromissid inimtegevuse ja loodushoiu vahel, ette võetakse tegevusi mis peaksid tagama looduslike väärtuste säilimise, ent samas mitu üldplaneeringus kavandatud tegevust on olulise negatiivse keskkonnamõjuga ning võib seada ohtu piirkonna seni tunnustatud miljööväärtuse. Lubatakse olemasoleva tiheasustuse äärealadel kinnisvara arendust, ettevõtlus-, tootmis- ja infrastruktuuri arendamise puhul mõningatel juhtudel asub arendatav ala looduskaitselisel/piiranguid põhjustaval alal. Osa üldplaneeringus kavandatavaid tegevusi võivad mõjuda negatiivselt looduskeskkonnale, arendustegevuse käigus vähendataks looduslikku puhvertsooni, mistõttu inimtegevuse mõju suureneks kõrge looduskaitselistele objektidele ning on kohati vastuoluline looduskaitseliste eesmärkidega ning vallaelanikele meeldiva elukeskkonna säilitamisega.

Käesolev alternatiiv võib realiseeruda, kuid majanduslikest huvidest lähtuvad arengud – Uute tiheasustusalade laiendamine, tootmisettevõtete ning majandustegevuse lubamine väärtuslikel ja looduskaitselistel aladel, samuti keskkonnakaitseliste ja säästvate printsiipide ignoreerimine või tahaplaanile jätmine võib viia siinse elukeskkonna ja majanduskeskkonna tasakaalust välja.

3. ALTERNATIIV 2 – üldplaneeringu realiseerimisel võetakse arvesse olulise keskkonnamõjuga tegevusi leevendavaid meetmeid. Planeeritava tegevuse majanduslike argumentide kõrval arvestatakse valla elanike heaolu, sotsiaalsete vajadustega ning keskkonnakaitseliste aspektidega. Eesmärgiks seatakse luua valla elanikele mitmekesine ja inimsõbralik elukeskkond ning säilitada ja parandada valla väärtusi (loodus- ja kultuurikeskkond koos puhkemaastikega). Valla ruumiplaneerimisel on prioriteetsed suunad säästva arengu, keskkonnakaitse ja vallaelanike heaolust lähtuvad põhimõtted ning valla kui terviku tasakaalustatud areng. Valla territooriumi arendatakse tervikpildist lähtuvalt – hoitakse tasakaalus nii majanduslikke huvisid, vallaelanike huvisid ning meeldiva elu- ja looduskeskkonna säilitamise põhimõtteid.

Koostaja: OÜ Good Idea KMH ekspert Olavi Hiiemäe 59 Alatskivi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

KESKKONNAMÕJUDE HINNANGU MAATRIKSI SELETUS

Keskkonnamõjude hindamisel on eesmärgiks tegevuse keskkonnaohtlikkuse määramine, millele toetudes saab välja tuua keskkonnaseisundi hoidmiseks ja/või parandamiseks rakendamist vajavad abinõud.

Alatskivi valla üldplaneeringus kavandatavate tegevustega kaasnevad mõjutegurid võivad avalduda väga erinevatel aegadel ja tugevusega – näiteks ehitusperioodil võivad kaasnevad mõjud olla ühed, kui hilisemal kasutusperioodil avalduvad hoopis teised keskkonnamõjud. Seepärast jaotatakse hinnangu andmisel keskkonnale tekitatavad mõjud ajaskaalas lühiajalisteks kuid see eest suhteliselt intensiivseid mõjusid, millede toimimise aeg ei ületa 2-3 aastat ning pikemaajalisteks, kus mõjude hulgad võivad olla küll väikesed kuid pidevalt eksisteerivad. Pikaajaliste mõjude juures arvestatakse ajavahemikku 10-15 aastat .

Lisaks ajalisele näitajale hinnatakse antud Alatskivi KSH juures ka mõjude suurust ning mõjude suunda. Mõjude suuruse arvutamisel rakendatakse keskkonnariski hindamiseks järgnevat hindamissüsteemi: Hinnatakse potentsiaalset keskkonnamõju (4) palli süsteemis, kus: 0 – mõju keskkonnale puudub või on marginaalse tähtsusega 1 – nõrk mõju keskkonnale 2 – keskmine mõju keskkonnale 3 – tugev mõju keskkonnale

Mõjude suund - miinus “-“ või pluss “+” märk vastava mõju suuruse ees määrab keskkonnamõju suunda, kas tegemist on positiivse või negatiivse mõjuga;

Samas on küllaltki mõistetav, et kõik eelpool loetletud tegurid ei oma reaalelus võrdset kaalu, ehk mõju olulisust. Näiteks, eksperthindajate arvamuse kohaselt peetakse antud konkreetse projekti puhul potentsiaalseid mõjusid põhjaveele tunduvalt olulisemaks kui potentsiaalseid mõjusid näiteks võimalikule õhusaastele või mürale. Seepärast kaasatakse hindamismaatriksisse mõju olulisuse mõõde, mis aitab olulisemaid tegureid eristada vähemolulistest ning seeläbi muuta hindamismaatriksis esitatud hindamistulemusi sarnasemateks reaalselt looduses toimuvate protsessidega. Mõju olulisuse määramisel võrreldakse erinevaid komponente omavahel (Tabel 1) ning hinnatakse skaalas: 1- väheoluline – võrdse osakaaluga mõju 2- oluline mõju 3- väga oluline mõju

Ekspertgrupi poolt alternatiivide võrdlusmaatriksis (Tabel 2) esitatud hindamistulemused summeeritakse ning määratakse planeeritavate tegevustega kaasnev keskkonnarisk igale hinnatavale kriteeriumile ja alternatiivile eraldi.

Koostaja: OÜ Good Idea KMH ekspert Olavi Hiiemäe 60 Maatriks 1. Mõju olulisuse määratlemine Saaty meetodil, hindamisel kasutatavate looduskeskkonna ja sotsiaalmajanduslike komponentide omavahelisel võrdlemisel

Õhk Pinnas ja Pinna - ja Taimestik Müra Jäätmete Esteetiline Kultuuripärand Otsesed Kaudsed Majanduslik muld põhjavesi ja teke väärtus töökohad töökohad väärtus loomastik Õhk x 3/1 3/1 3/1 2/1 2/1 2/1 2/1 3/1 2/1 3/1

Pinnas ja muld 1/3 x 3/2 2/2 2/3 2/3 2/2 2/3 3/2 2/2 3/2

Pinna - ja põhjavesi 1/3 2/3 x 2/3 1/3 2/3 2/3 2/3 3/3 2/3 2/3

Taimestik ja loomastik 1/3 2/2 3/2 x 1/2 1/2 2/2 2/2 3/2 2/2 3/2

Müra 1/2 3/2 3/1 2/1 x 2/2 2/1 2/1 3/1 2/1 3/2

Jäätmete teke 1/2 3/2 3/2 2/1 2/2 x 2/2 2/2 3/1 3/1 3/2

Esteetiline väärtus 1/2 2/2 3/2 2/2 1/2 2/2 x 2/2 3/2 2/2 2/2

Kultuuripärand 1/2 3/2 3/2 2/2 1/2 2/2 2/2 x 3/2 2/2 2/2

Otsesed töökohad 1/3 2/3 3/3 2/3 1/3 1/3 2/3 2/3 x 2/3 2/3

Kaudsed töökohad 1/2 2/2 3/2 2/2 1/2 1/3 2/2 2/2 3/2 x 2/2

Majanduslik väärtus 1/3 2/3 3/2 2/3 2/3 2/3 2/2 2/2 3/2 2/2 x

4,2 12,5 17,5 13,0 7,0 8,1 11,3 11,0 18,0 13,3 13,3 129 3 10 14 10 5 6 9 9 14 10 10 100%

Alatskivi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

Maatriks 2. Alternatiivide ning nende looduskeskkonna ja sotsiaalmajanduslike komponentide võrdlus arvestades potentsiaalselt tekkida võivate mõju suurustega, mõju iseloomuga, mõju kestvusega ning mõju olulisusega.

0-ALT ÜP ÜP+KSH MÕJU 0-ALT ÜP ÜP+KSH OLULISUS

Mõjutust põhjustavad Lühi - Pika - Lühi - Pika - Lühi - Pika - Lühi - Pika - Lühi - Pika - Lühi - Pika - tegevused/tegurid ajaline ajaline ajaline ajaline ajaline ajaline ajaline ajaline ajaline ajaline ajaline ajaline

õhk Transpordist tingitud õhusaaste; -1 -2 -2 -2 -1 -1 3 -3 -6 -6 -6 -3 -3 Lokaalsed küttesüsteemid

Pinnas ja muld Huumuskihi eemaldamine, tallumine -1 -1 -2 -1 -2 -1 10 -10 -10 -20 -10 -20 -10 ehitustegevuse käigus; Maakasutus Pinna- ja põhjavesi Kaevetööd, pinnase täitmine; -2 -2 -2 -2 -2 -1 14 -28 -28 -28 -28 -28 -14 Heitvete käitlemine, veetarbimine

Taimestik ja loomastik Loodusliku koosluse tasakaalu rikkumine; -2 -2 -2 -1 -1 -1 10 -20 -20 -20 -10 -10 -10 Majandustegevusega kaasneva loomade/lindude elurütmi ning käitumis- harjumuste häirimine Müra Ehitustegevusega kaasnev suurenenud -1 -1 -1 -1 -1 -1 5 -5 -5 -5 -5 -5 -5 mürafoon; Suurenevast transpordi intensiivsusest tingitud müra Jäätmete teke Ehitusprahi käitlemine; -1 -1 -1 -1 -1 -1 6 -6 -6 -6 -6 -6 -6 Olmeprahi käitlemine

Esteetiline väärtus Looduskaitseliste aspektide eiramise -2 -2 -2 -1 -1 +1 9 -18 -18 -18 -9 -9 +9 tagajärjeks maastiku miljööväärtuse vähenemine; Maastiku mitte-/üle hooldamisega kaasnev mõju Looduskeskkond -90 -93 -103 -74 -81 -39

Otsesed töökohad Ehitustegevusel kohaliku tööjõu 0 +1 +2 +2 +2 +3 14 0 +14 +28 +28 +28 +42 kasutamine Uusettevõtted

Kaudsed töökohad Mitmete teenuste kasutamisega tulenev +1 +1 +3 +2 +3 +3 10 +10 +10 +30 +20 +30 +30 pos. mõju kohalikule ettevõtlusele

Majanduslik väärtus Maa ja kinnisvara väärtuse tõus/langus +1 +1 +2 +2 +2 +3 10 +10 +10 +20 +20 +20 +30 piirkonna paranevast/halvenevast keskkonnast Kultuuripärand Hoolitsetud kultuuripärandi säilitamine ja +1 +1 +1 +1 +2 +2 9 +9 +9 +9 +9 +18 +18 korrastamine

Sotsiaal -majand uslik +29 +43 +87 +87 +96 +120 keskkond

-61 -50 -16 +13 +24 +81 KOKKU

Koostaja: OÜ Good Idea KMH ekspert Olavi Hiiemäe 62 MAATRIKSTABELI HINDAMISTULEMUSTE ANALÜÜS

Tabelis 1 määratleti „mõju olulisuse” näitaja vastavalt looduskeskkonna ja sotsiaal- majanduslike komponentide omavahelist võrdlemise meetodile. Vastavalt saadud arvutustele osutusid antud projekti puhul kõige olulisemateks teguriteks paikkonna muutmisega kaasnevad mõjutused pinna- ja põhjavee režiimis ja kvaliteedis, potentsiaalsed muudatused pinnases ja reljeefis, piirkonna esteetiline väärtus, otsesed ja kaudsed kahjustused taimestikule ja loomastikule ning arendustegevusega seotud otsesed töökohad, piirkonna majandusliku väärtuse kasv ning kaudsed töökohad (Tabel 1). Antud arendustegevust silmas pidades osutusid vähemolulisteks teguriteks oht õhureostuseks ning piirkonna pidev häiritus mürasaaste tekkimise tagajärjel.

Tabelis 2 on hinnatud erinevate alternatiivsete tegevuste mõju loodus- ja sotsiaal- majanduslikele keskkonnakomponentidele lühi- ja pikaajalises perspektiivis. Analüüsist järeldub, et suur osa negatiivsetest tagajärgedest esineb vaid lühiajalises perspektiivis. Pikemaajalises perspektiivis intensiivsed mõjud piirkonnale vähenevad. Enim negatiivselt mõjutatud looduskomponentideks on pinnas ja muld, taimestik ja loomastik ning arendustegevuste tagajärjel pidevalt muutuv piirkonna esteetiline väärtus. Samas on kõik eelpool loetletud looduskomponendid kõige varieeruvama muutujaga. Oskuslikul toimetamisel on antud komponentide puhul väga kerge nende negatiivset mõju leevendada ning pikemas perspektiivis isegi positiivseks muuta.

Tunduvalt positiivsemalt mõjutatakse valla korrapärase arendustegevusega piirkonna sotsiaalmajanduslikku keskkonda. Seda eriti arendustegevust teostavate otseste töökohtade näol. Sarnast tendentsi prognoosime ka „kaudsete töökohtade” puhul, kus suurenevad positiivsed lokaalseid ning ajutisi teenuseid pakkuvate tegevuste ning asutuste mõjud.

Seega muutub piirkonna majanduslik atraktiivsus pidevalt tõusvas joones. Analüüsi sisse on arvestatud nii Alatskivi valla kui ka kogu Eestis aset leidev üldine maa ja kinnisvara väärtuse tõusu trend. Positiivne mõju suureneb, kui valla arendustegevuse juures arvestatakse KMH-aruandes soovitatud valla üldplaneeringut täiendavate parandusettepanekutega.

Sotsiaal-majanduslikest keskkonnakomponentidest, mille hulgas arvestatakse ka kultuurilist aspekti, ainukesena viitab kergele negatiivsele mõjule „kultuuripärandi” muutumine seoses ehitustegevuse intensiivistumisega. Seni puutumatu loodusmaastik saab muudetud tänapäevase hoonestusega. Nagu järeldub alternatiivist „Üldplaneering koos täiendustega”, siis annab siingi kõiki KSH aruande soovitusi silmas pidades intensiivset arendustegevust paremini ümbritsevasse keskkonda sobitada.

Alatskivi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

ALTERNATIIVIDE VÕRDLUS

Alternatiive omavahelisel üldisemal võrdlemisel järeldub, et lühiajalises perspektiivis on kõige väiksema mõjuga mõistagi 0-laternatiiv. Kahe kuni kolme aasta perspektiivis jäävad enamus loodus- kui ka sotsiaal-majanduslikud keskkonnakomponendid mõjutamata. Seda nii negatiivses kui ka positiivses mõttes. Kuna stiihiline arendustegevus ja üldine taandareng jätkub ning saamata jäävad sotsiaalmajanduslikud positiivsed mõjud, siis arvame, et tegemist on kõige ebasoovitavama arengumudeliga.

Hindamismaatriksis loodus- ja sotsiaalmajanduslike mõjutegurite võrdlustulemused

150 Alt-0 Alt-ÜP Alt-ÜP+

100

50

A Looduskeskkond 0 Sotsiaal-majanduslik keskkond Lühi- Pika- Lühi- Pika- Lühi- Pika- ajaline ajaline ajaline ajaline ajaline ajaline -50

-100

-150

Alaternatiivide mõjutegurite koondvõrdlus

100 Alt-0 Alt-ÜP Alt-ÜP+ 80

60

40

20 KOKKU 0 Lühiajaline Pikaajaline Lühiajaline Pikaajaline Lühiajaline Pikaajaline -20

-40

-60

-80

Pikemalt ajas ette vaadates tunduvad üldplaneeringus kavandatud tegevustega kaasnevad paljudki negatiivsed mõjud oskuslikult ja heaperemehelikult toimetades leevendatavad ning muudetavad positiivseteks mõjudeks. Näiteks muutuvad mõned keskkonnakomponentide mõjud hoonete ekspluateerimise perioodil keskmiselt negatiivselt mõjust kergelt positiivseks mõjuks (vt. tabelis maatriks 2 ÜP koos täiendustega). Seda muidugi juhul kui järgitakse KSH aruandes esitatud soovitusi.

Koostaja: OÜ Good Idea KMH ekspert Olavi Hiiemäe 64 Alatskivi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

PLANEERITAVATE TEGEVUSTE MÕJU HINNANG KESKKONNALE, INIMESE TERVISELE JA HEAOLULE

Üldine mõju loodus- ja inimkeskkonnale Üldplaneeringu olulisemateks komponentideks on:  Maastikukaitseala ja Peipsi äärse ala arendamine puhke- ja loodusturismi sihtkohana (avalike juurdepääsude tagamine, kallasradade läbitavuse tagamine, puhkekohtademääratlemine, jms);  Asustuse arendamine maastikukaitsealal, miljööväärtuslikul hoonestusalal;  Elamualade/tiheasustuse laiendamine Peipsi järve kalda ehituskeelutsooni, piirangutsooni;  Kanalisatsiooni magistraalvõrgustiku rajamine;  Lennuvälja kavandamine.

Alatskivi valla üldplaneeringu kandvaks põhimõtteks peaks olema loodusliku ja sotsiaal- majandusliku keskkonna tasakaalustatud ja säästev arendamine. Peamiseks probleemiks on ehitusarenduse ja loodusväärtuste säilitamise ühildamine, mistõttu on läbivaks teemaks arengute planeerimisel mitmesuguste piirangute ja regulatsioonidega arvestamise vajadus.

Turismi- ja puhkekohana maastikukaitseala ning Peipsi äärse ala arendamisega kaasnev külastajate arvu tõus võib mõjutada oluliselt loodusmaastikku, taimestikku, ka loomastikku, kuid seda vaid paikkonniti. Külastajate/puhkajate arvu suurenemisest tuleneda võiv negatiivne mõju väljendub eelkõige taimedele ja pinnasele tallumise näol kallasradadel, puhke- ja kogunemiskohtadel ning nende vahetus ümbruses, samuti toob külastajate arvu suurenemine endaga kaasa ka prahi maha jätmine loodusesse. RMK on uurinud matkaradade ja puhkealade koormustaluvust ja võimalikke negatiivseid tagajärgi. Uurimuse kohaselt on peamisteks probleemideks – pinnase lõhkumine ja erosioon, pahatahtlik puude vigastamine, viimast esineb eriti telkimisaladel, kus peatutakse pikemalt ning murtakse lõkke tarvis puude alumisi oksi ja isegi noori puid. Külastajate suunamine/kanaliseerimine matkaradadele, kallasradadele, puhkepaikadesse võimaldab negatiivseid mõjutegureid leevendada ja ära hoida ülejäänud maastikukaitsealal, loodusmaastikul.

Vajalik on ohustatud paikade üle pidada regulaarset seiret, et vajadusel leevendavaid meetmeid rakendada.

Tiheasustusala laiendamine, uute hoonete rajamine kahjustab pinnast ja looduslikku maastikku (pinnase taimestiku tallumine, pinnase koorimine, pinnase katmine teekattematerjaliga, puude mahavõtmine, taimkatte vähenemine, pinnase reostusoht, veerežiimi mõjustamise oht, pinna- ja põhjavee reostuse oht). Keskkonnamõju on pikaajalisem. Lisaks toimuvad olulisel määral muutused maastikupildis, mis on jääva suurusega. Sotsiaalmajanduslikule keskkonnale on ehitustegevus pigem positiivse mõjuga.

Koostaja: OÜ Good Idea KMH ekspert Olavi Hiiemäe 65 Alatskivi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

Ehitustegevusega kaasneb ajutine negatiivne keskkonnamõju - müra ja vibratsioon, heitgaaside emissioon ja sellega kaasnev õhukvaliteedi halvenemine, ehitusjäätmete teke.

Ehitustegevusest tulenev sotsiaalmajanduslik negatiivne mõju väljendub ajutises elukeskkonna halvenemises (müra, tolm, vibratsioon ehitusaladelt, heitgaasid ehitus- ja materjalide transpordist) ning miljööväärtusliku maastikupildi muutustes või traditsioonilise põllumajandusliku eluviisi taandumises põllumaa vähenemise tõttu.

Tiheasustusalade piiritlemine ja detailplaneeringu kohustusega alade määratlemine aitab tagada looduskaitseliste tingimuste arvestamist arendustegevuses.

Alatskivi vallas on 37 kultuurimälestist ning miljööväärtuslikku hoonet. Üldplaneeringus kavandatav tegevus ajaloolis-kultuurilisele keskkonnale võib mõju avaldada, kuna osa arendatavast alast jääb miljööväärtuslikule hoonestusalale (Alatskivi alevikutsoonis). Kavandatava arendustegevusega otseselt ei ohustata/mõjustata ühtegi muinsuskaitseobjekti. Vastavalt Muinsuskaitseseadusele on mälestiste kaitsevööndiks, juhul kui ei ole mälestiseks tunnistamise aktis märgitud teisiti, 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist või piirist arvates.

Mõju taimestikule Ohtu taimestikule kujutavad üldplaneeringus kavandatavad järgmised tegevused – Peipsi ranna arendamine puhkuse ja turismitsooniks, Alatskivi-Kuningvere turismitsooni arendamine, mis hõlmab Alatskivi maastikukaitseala, samuti tiheasustusala laiendamised Peipsi ääres ning kavandatavad ehitustegevused elamuehituse, tootmishoonete, lennuvälja, kanalisatsiooni magistraalvõrgustiku jm taolise näol.

Eelkõige avaldub oht taimestikule kasvukohtade füüsilise hävitamise (nt. ehitustegevuse käigus jäämine teede, platside, hoonete, muude rajatiste alla) läbi, millega avaldatakse taimestikule otsest negatiivset mõju. Koos taimestikuga hävitatakse (eemaldatakse) sageli ka pealmine pinnase kiht, mis on olnud taimestikule kasvupinnaseks. Mõju on pöördumatu.

Väiksema negatiivse mõju taimestikule põhjustab Alatskivi maastikukaitsealal ja Peipsi äärsetele looduslikele aladele planeeritav loodusturismi ja puhketsoon, mis ilmselt tõstab nende alade külastatavust märgatavalt. Külastajate arvu suurenemisega suureneb pinnase ja taimestiku tallumine kallasradadel, matkaradade ja puhkekohtade piirkondades.

Positiivseks mõjuks võib pidada üldplaneeringu kohaselt eelistust säilitada väärtuslikke põllumaid, hoida ära alade metsastumist ning hoida korras maaparandussüsteemid. Sellega säilitatakse kasvukohad. Osade liikide kasvukohad säilivad just senise maakasutuse jätkamisel – toimub niitmine, karjatamine, mis ei lase maastikul võsastuda. Halvim mõju oleks põllumajandusmaastike ulatuslik unarusse jätmine, mille tagajärjelt muutuvad need alad algul umbrohuväljadeks, hiljem võsastuvad.

Kuna Alatskivi valla maad asuvad suures osas maaparandussüsteemidega aladel, võivad kavandatav tiheasustusalade laiendamine endaga kaasa tuua veerežiimi muutused, mis omakorda avaldavad mõju taimestikule. Elamualade rajamise ja teedevõrgu ehitamisega

Koostaja: OÜ Good Idea KMH ekspert Olavi Hiiemäe 66 Alatskivi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

võidakse lõigata läbi olemasolevaid kuivendussüsteeme, rajatised võivad takistada põhjavee pindmiste kihtide loomulikku liikumist. Veerežiimi muutuste suhtes on tundlikud nii üksikud taimeliigid kui terved metsakooslused, veerežiimi muutus võib endaga kaasa tuua metsade hävimise.

Maaparandussüsteemidega aladel maakasutuse muutmisel on vajalik arvestada vajadusega uuendada sealset kuivendusvõrku, et vältida naaberalade kahjustamist liigniiskete alade tekkimise või üleujutustega. Samuti tuleb jälgida ehitustegevusel, teede rajamisel, et ei põhjustataks põhjavee taseme ulatuslikke muutusi ning tagataks vee loomulik liikumine.

Taimekoosluste säilitamiseks on vajalik tagada harjumuspärased ja stabiilsed kasvutingimused (valgus- ja niiskusrežiim).

Arendatavatel aladel tuleks maksimaalselt säilitada olemasolevat kõrghaljastust või selle puudumisel istutada kõrghaljastust juurde, ka tuleks võimalusel vältida pinnase koorimist ning ulatuslike alade katmist teekattematerjalidega.

Seoses siiski suhteliselt tagasihoidliku ulatusega arendustegevusega Alatskivi vallas, võib pidada mõju taimestikule kokkuvõttes tagasihoidlikuks. Väärtuslikel maastikel tuleks inimmõju kanaliseerida matkaradadele ning spetsiaalsetele puhkekohtadele, säästes nii kõrvalalasid. Keskkonnamõju hindajate soovitus on alternatiivina vähendada arendatavate alade asukohana väärtuslikke maastikke (Alatskivi maastikukaitseala ja miljööväärtuslik hoonestusala, Peipsi järve ehituskeelu- ja piiranguvöönd). Alternatiivne lahendus oleks eelisarendada alasid, mis paiknevad olemasoleva asustuse läheduses ja võib käsitleda asulate loogilise laiendusena.

Mõju linnustikule-loomastikule Mõju linnustikule-loomastikule tuleneb peamiselt inimtegevusest ja selle laienemisest looduslike maastike arvelt, muutes loomade elupaiku ja elukeskkonda negatiivselt (nt. looduslike alade hoonestamine, vanade puude raie, teede rajamine, jms). Negatiivselt mõjuks ka elupaikade tükeldamine teedevõrgu ja hoonestatud aladega, muutes mõnede loomaliikide liikumise erinevate elupaikade vahel raskendatuks, ohtlikuks või võimatuks. Loomade liikumisteed kulgevad mööda looduslikke alasid, mistõttu on oluline säilitada hoonestatavate alade vahel looduslikud piirkonnad ja koridorid ehk rohevõrgustik, kus loomad saavad suhteliselt häirimatult tegutseda. Kui ehitustegevuse tagajärjel väheneb loomadele elutegevuseks sobiv territoorium, võivad nad toiduotsingul ja rändteedel sattuda asulatesse ja teedele, kus nad on muutuvad ohustatuteks.

Inimesel on võimalik teadliku tegevusega vältida mitmeid eelpool toodud mõjusid, näiteks hoiduda põldude, niitude ja karjamaade kasutusest väljajäämist ja võsastumist, elupaikade killustamist. Olulisteks märksõnadeks on planeeritud rohevõrgustiku säilimine, väljaarendamine, toimimise tagamine, maastikulise ja bioloogilise mitmekesisuse säilitamine, maastikku ilmestavate elementide (üksikud põõsad, puud, puuuderühmad, kiviaiad, tiigid, vanad taluhooned, vanad kraavid) säilitamine.

Koostaja: OÜ Good Idea KMH ekspert Olavi Hiiemäe 67 Alatskivi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

Üldplaneeringus kavandatav tiheasustuse ja inimtegevuse laienemine paikneb eelkõige olemasoleva tiheasustuse äärealadel ning toimub peamiselt põllumaade arvelt, kus mõju linnustikule-loomastikule väiksem (siiski, hoonestatud alade laienemisega vähenevad avamaad, mis on sobivad alad linnustikule). Eranditeks on planeeritavad arengualad Alatskivi maastikukaitsealal ning Peipsi looduslikel rannaaladel (vt. joonis 10) . Keskkonnamõju hindajate ettepanek on viimati mainitud looduslikke väärtmaastikke ning Peipsi ranna piirangu- ja ehituskeeluvööndit arengualadena mitte kasutusele võtta.

Alatskivi vallas asuvad mitmed ohustatud liikide püsielupaigad (väike-konnakotkas, merikotkas). Kindlasti tuleks inimtegevus nendest paikadest eemal hoida või seada vajadusel ajutine liikumiskeeld pesitsusperioodi ajal.

Arvestades inimtegevuse mõningast suurenemist peamiselt tiheasustusalade äärealadel ja mis ei ulatu olulisel määral rohevõrgustiku aladesse, võib mõju loomastikule-linnustikule pidada keskmiseks ning on vaja arvestada piirkonna edasiarendamisel. Loomastikule- linnustikule sobivad elutingimused tagatakse üldplaneeringu kohaselt looduslike alade ja rohevõrgustiku toimimise tagamisega, mis loob eeldused bioloogilise mitmekesisuse säilimiseks.

Mõju bioloogilisele mitmekesisusele Bioloogilise mitmekesisuse aluseks on maastiku mitmekesisus, selle maastikuüksuste ja paikade, metsaribade, puude ja puuderühmade ning tehiselementide vaheldumine. Suurema mitmekesisusega maastik sisaldab rohkem erinevaid väärtusi. Mitmekesine maastik loob eeldusi selle ala bioloogilise mitmekesisuse suurenemiseks.

Maakasutuse muutmine avaldab otsest mõju bioloogilisele mitmekesisusele – teede, hoonestatud alade, tööstusalade, maaparandusobjektide rajamine, samuti põllumajandus kõlvikute ja metsaraiete tagajärjel muudetakse inimese poolt olulisel määral maastiku ilmet ja selle mõju bioloogilisele mitmekesisusele on otsene.

Vältida tuleks põldude söötijätmist, niitude avamaastike võsastumist, võimalusel ära hoida inimtegevusega ja arendustegevusega loodusmaastike killustamist, järgi anda intensiivsele survele endiste ja aktiivselt kasutuselolevate põllumajanduslike maastike muutmiseks elamualadeks.

Bioloogilist mitmekesisust toetavad tegevused on: asustuse laienemise ja inimtegevuse planeerimine eelkõige olemasoleva asustuse kõrvale, maanteede lähipiirkonnas, oluline on tagada väärtuslike maastike, maastiku elementide mitmekesisuse säilimine ja kaitse ning maastikulise ja bioloogilise mitmekesisuse säilitamise printsiipide järgimine erineva tasandi planeeringutes ja maakasutuse planeerimisel, arengute planeerimisel arvestada ka looduslike tingimustega ning tagada rohevõrgustiku struktuuride säilimine ja võimalusel seda tugevdada.

Kõikide planeeringute ja arengukavade koostamisel on vajalik arvestada maastikulise ja bioloogilise mitmekesisuse tagamise vajadusega. Planeerimisdokumentides tuleks ette anda konkreetsemad tingimused edaspidise tegevuse kavandamiseks (projekteerimiseks, ehitamiseks).

Koostaja: OÜ Good Idea KMH ekspert Olavi Hiiemäe 68 Alatskivi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

Alatskivi valla üldplaneeringus esineb kohati bioloogilise ja maastikulise mitmekesisuse aspektist lähtuvalt negatiivse mõjuga arendustegevusi – Peipsi äärse ranna-alade maakasutuse muutmine elamualadeks ja hoonestatud aladeks, kaitsealuste alade arvamine samuti hoonestatud aladeks planeeritavate alade koosseisu Alatskivi maastikukaitsealal ja miljööväärtuslikul hoonestusalal. Samas on mujal arvestatud looduslike tingimustega, rohevõrgustiku struktuuridega ning väärtuslike maastike säilitamiseks ja väärtustamiseks vajalike abinõudega.

Mõju rohevõrgustikule Rohevõrgustik on osa ökoloogilisest võrgustikust, mis planeerimisel on eristatav kui domineeriv roheline ala. Rohevõrgustik tagab bioloogilise mitmekesisuse ökosüsteemides, puhastab õhku saasteainetest, võimaldab liikumist inimestele ja loomadele ning tasakaalustab ehituslikku ja looduslikku keskkonda. Rohevõrgustiku alla loetakse tuumalad ja rohekoridorid.

Rohevõrgustikku kuuluvad tugialadena esmajärjekorras kõik õigusaktidega fikseeritud loodus- ja keskkonnakaitseliselt väärtuslikud alad (kaitsealad, väärtuslikud maastikud, kaitsmata põhjavee alad, jt), kallasrajad (jõed, järved, ojad, meri).

Teiseks ühendatakse kõik vallas kasvavad suuremad metsamassiivid ja salud, et loomadel säiliks võimalus toituda, liikuda, leida kaitset ja kaaslasi alal ning taimedel oleks võimalik levida – et säiliks looduslik mitmekesisus.

Rohevõrgustikku peavad kuuluma seda vajavate liikide pesitsuspaigad ning rändekoridorid, selle struktuuri elementideks võivad olla looduslikud avamaastikud – niidud, puisniidud.

Puud vähendavad müra, peavad kinni õhus levivat tolmu ja saasta ning tarbivad süsinikdioksiidi, toimivad puhvertsoonina elurajoonide jaoks. Samuti kahandavad puud tuule kiirust, hajutavad päiksekiirgust, suurendavad õhuniiskust, leevendavad ööpäevaseid temperatuurikõikumisi, toimivad puud puhvertsoonina elurajoonide jaoks.

Rohevõrgustikku tuleb kaasata piirkonna väärtuslikumad ja enim potentsiaali omavad ajaloolised, rekreatsiooni- ja miljööväärtuslikud maastikud ja üksikobjektid.

Rohevõrgustik pakub elanikele erinevaid mittelinnalisi tegevusi ja harrastusvõimalusi, nii tagatakse inimsõbralik ja rahulik elukeskkond. Elukeskkonna hea kvaliteet soodustab piirkonna kasvu.

Väärtustades rohevõrgustikku, luuakse vallas atraktiivne elukeskkond, mis tõstab paikkonna väärtust. Rohevõrgustik seob tervikuks valla olulisemad loodus- ja rekreatsiooniobjektid, veekogud piiranguvöönditega, märgalad, sood-rabad, künkad, orud, metsad, lindude pesitsuskohad, loomade elupaigad ja eeldatavad liikumiskoridorid, haruldased kooslused ning muud väärtuslikud paigad (kultuuripärandi objektid, jms).

Ilma rohevõrgustiku määramiseta võib kontrollimatu arendustegevusega kiirelt muuta looduslikud alad inimtegevusest tugevalt mõjutatud aladeks või killustatud tiheasulate

Koostaja: OÜ Good Idea KMH ekspert Olavi Hiiemäe 69 Alatskivi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

saarestikeks. Alatskivi vallas on rohevõrgustiku alasid märkimisväärses ulatuses. Üldplaneeringus kavandatava kohaselt jäävad olulisemad arendusalad rohevõrgustikest eemale või nende äärealadele, mistõttu mõju nendele on tagasihoidlik. Erandiks on Alatskivi alevikukeskuses planeeritavad elamu-, tootmis ja ärihoonete arenguala osaline paiknemine Alatskivi maastikukaitsealal, miljööväärtuslikul hoonestusalal.

Mõju kaitstavatele loodusobjektidele Täpsem ülevaade Alatskivi valla territooriumil paiknevate kitsendusi põhjustavate objektide kohta on toodud peatükist “Kitsendusi põhjustavaid objekte Alatskivi vallas”.

Kaitsealuste liikide elupaigad ja leiukohad asuvad valla lõuna- ja lääneosades asuvates ulatuslikes metsa-aladel (sh. rohevõrgustikualadel), mis asuvad reeglina eemal otsesest inimtegevuse mõjust. Vallal lasub kohustus tagada neile liikidele vajalikud kasvutingimused, elupaik, kaitserežiim.

Looduskaitse eesmärk kohaliku omavalitsuse tasandil on piirkonna looduse eripära, kultuuri, asustust ja maakasutust esindavate väärtuslike maastike või nende üksikelementide kaitse ja kasutamise tingimuste määramine kohaliku omavalitsuse poolt.

Mõju piirkonna veerežiimile ja vee kvaliteedile Piirkonna veerežiimi olulisteks mõjutajateks Alatskivi vallas on laiendavate tiheasustusalade paiknemine maaparandussüsteemidega aladel ja põllumaadel. Lisaks põllumaade muutmisega ehitusaladeks on põhjavee veerežiimi võimaliku muutusi põhjustavateks kavandatavateks tegevusteks kindlasti ka tee-ehitus.

Loetletud tegevused mõjutavad peamiselt põhjavee ülemiste kihtide veerežiimi. Sügavamate kihtide veerežiimi muutusi peaksid need tegevused üldjuhul mõjutama vähe, väljaarvatud otsene veevõtt otse põhjaveekihist.

Piirkonna veerežiimi ja vee kvaliteeti mõjutavad veel heitvee ärajuhtimise süsteemid hajaasustuses, mis ei ole sageli nõuetekohaselt rajatud või töökorras. Reoveepuhastid asuvad Alatskivil, Kasumetsal, Kokoral. Puhastid on ehitatud 25-30 aastat tagasi. Tänaseks on need amortiseerunud ning vajaksid uuendamist või asendamist. Tartumaa keskkonnaaruande kohaselt kuulub Alatskivi jõgi allpool paisu reostunud jõgede hulka.

Leevendust sellele probleemile peaks tooma üldplaneeringus kavandatav kanalisatsiooni magistraaltorustiku rajamine suuremate tiheasustusalade vahele (Kallaste-Alatskivi ning Nina küla). Vee kvaliteedi paranemine on seotud uute puhastusseadmete ehitamisega ehk heitvete parema puhastamise, uute kanalisatsioonitorustike rajamise ning randade parema korrashoiu tagamisega. Olemasolevate ja uute hoonestusalade heitvesi tuleb puhastada nõuetekohaselt.

Koostaja: OÜ Good Idea KMH ekspert Olavi Hiiemäe 70 Alatskivi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

Mõju välisõhu kvaliteedile Alatskivi valla territooriumil ei ole tootmisettevõtteid, mille negatiivset mõju võiks pidada oluliseks, küll on mõned saasteallikaid (vallas asuvad katlamajad, loomapidamishooned, kõrvalmaanteed), mille mõju võib olla olulise negatiivsega toimega oma lähinaabrusele. Tegutsevad ja uued ettevõtted peavad lähtuma oma tegevuse kavandamisel välisõhu kaitse seadusest. Uute ettevõtete rajamiseks loa andmise kaalumisel, kui on alust arvata, et võib tulla väliskeskkonna saastamise probleem, tuleb ettevõttelt küsida lubatud heitkoguste projekti, mis tõendaks et ülenormatiivse saastega probleeme ei tule.

Mõju maastikele, sh väärtuslikele maastikele Alatskivi valla üldplaneeringus väärtuslike maastike määratlemisel toetutakse Tartumaa maakonnaplaneeringu teemaplaneeringule “Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused”. Määratletud on viit tüüpi väärtusi: kultuurilis-ajalooline väärtus, esteetiline väärtus, looduslik väärtus, identiteediväärtus ning rekreatiivne ja turismipotentsiaal ehk puhkeväärtus.

Kultuurilis-ajaloolise väärtusega on traditsioonilise ilmega küla- või mõisamaastikud ehk sisuliselt kohad, kus on tehtud suhteliselt vähe maaparandust, samuti traditsioonilise ilmega kirikukülad ja väikelinnad. Väärtuslikud on veel kohad, kus on tihedalt üksteise kõrval säilinud jälgi erinevatest ajalooperioodidest muinasajast tänapäevani, samuti ajaloosündmuste, muistendite või kultuurilooga seonduvad paigad. Esteetilise väärtusega on maastikud, mis on mitmekesised, vaheldusrikkad, omapärased või lihtsalt väga ilusad. Väärtust tõstavad teedelt avanevad ilusad vaated ja maastiku hooldatud ilme. Väärtust kahandavad maastikku halvasti sobitatud suuremad hooned või rajatised, kõrgepingeliinid, prügimäed jt häirivad tegurid. Looduslikku väärtust omavad raietest puutumata vanemad metsad (n.n põlismetsad), suuremad looduslikus seisundis olevad märgalad, looduslikud rohumaad ehk niidud ning puhtaveelised veekogud, mis on maaparandusest rikkumata. Lisaks on väärtuslikud ka väiksema pindalaga looduslikud ja looduslähedased elupaigad ja looduslikud elemendid, mis asuvad põllumajandusmaastikul või muude intensiivse maakasutusega alade sees või vahetus naabruses (väiksemad veekogud, märgalad, metsatukad, põllusaared jne). Väärtuslik puhkemaastik võib olla nii põlismets kui kohalikku ajalugu ja traditsioone väljendav ilus kultuurmaastik. Ala väärtust tõstab läheduses asuv meri, järv või muu veekogu, samuti kõikvõimalikud vaatamisväärsused. Puhkemaastik peab olema kergesti ligipääsetav. Identiteediväärtust omavad alad ja objektid, mis on kohalike elanike jaoks olulised või kõrgelt hinnatud.

Alatskivi valla üldplaneeringus määratud väärtuslike maastike säilitamisel on positiivne mõju maastike mitmekesisuse tagamisele. Palju sõltub omavalitsuse meelekindlusest üldplaneeringus kokkulepitust kinnipidamiseks. Väärtuslike maastike kaitse tagatakse neile seatud kasutustingimuste täitmisega, mida on kohustuslik arvestada nii üld- kui detailplaneeringute koostamisel ning igasuguse arendus- ja majandustegevuse kavandamisel.

Üldplaneeringus kavandatavatest tegevustest olulise mõjuga arendustegevusi, mis mõjutaks ja ohustaks väärtuslike maastike säilimist, on tiheasustusala laiendamiskava Alatskivi alevikus miljööväärtuslikul hoonestusalal, Alatskivi maastikukaitsealal, rohevõrgustiku väärtuslikul maastikul ning lennuvälja rajamisplaan väärtuslikule

Koostaja: OÜ Good Idea KMH ekspert Olavi Hiiemäe 71 Alatskivi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

põllumaale. Nendel aladel võib esineda konflikte inimtegevuse laiendamisplaanide ja väärtuslike maastike säilitamise vahel.

Mõju pinnasele Pinnasele avaldatakse kohati olulist negatiivset mõju seoses hoonete, teede, tehnovõrkude, jms rajamisega – ehitiste ja rajatiste alla jääv pinnakate kooritakse, tegevused on reeglina lokaalsed, lühiajalised ja pöördumatud.

Arvestades kavandatavate tiheasustusalade tagasihoidlikku ulatust, see märkimisväärseid kahjusid pinnasele endaga kaasa ilmselt ei too, eeldusel et peetakse kinni veekogude kallastele määratud ehituskeelu- ja piiranguvööndist. Looduslik kallasraja vöönd veekogude kallastel toimiks ka puhvrina inimtegevusest tulenevate kahjude leevendamiseks ning ühtlasi hoitakse ära võimalikud konfliktid omavoliliste maaomanike ja avalike huvide vahel pääsuks vabalt kallasradadele.

Puhkemaastikel tuleks läbimõeldult planeerida matkaradade ja puhkekohtade, supluskohtade asukohad, kus pinnase tallumine ei põhjustaks täiendavat erosiooni teket ning paikneks eemal tallumisele tundlikest taimekooslustest.

Jääkreostuse mõju Alatskivi vallas võimalikeks jääkreostusallikateks on – katlamaja Alatskivil ning valla territooriumil paiknev suletud tavajäätmete Kallaste prügila. Potentsiaalseteks reostusallikateks on veel ka endised majandus- ja tootmisalad ning loomafarmid, mahajäetud siloaugud.

Ehitustegevuse kavandamisel aladel, kus võib esineda jääkreostust (katlamajad, remonditöökojad, väetiste- ja kemikaalihoidlad, loomapidamishooned, jms) igakordselt vajalik teostada planeeringuala kruntidel pinnase ja põhjavee reostuse uuringud. Vastavalt uuringute tulemustele (ülenormatiivse reostuse korral) tuleb vajadusel kavandada jääkreostuskollete likvideerimine. Jääkreostuse likvideerimise kohustus ja vastutus selle eest lasub maaomanikul.

Mõju kliimamuutustele Alatskivi valla üldplaneeringus kavandatav tegevus ei avalda otsest olulist mõju kliimamuutustele.

Infrastruktuuri mõju Olulist mõju ümbritsevale keskkonnale avaldab kavandatav kanalisatsiooni magistraaltorustiku ehitamine valla tiheasustusaladele, mis koguksid reoveed Kallaste puhastusseadmesse ja vähendaks oluliselt Alatskivi jõe ning Peipsi järve reostuskoormust. Oluline on kanalisatsiooni trassi projekteerimisel arvestada ka planeeritavate uute tiheasustusaladega.

Teedevõrk, liikluskorraldus, elektri- ja sidevõrk rahuldab hetke ja lähituleviku arenguvajadusi, nende mõju looduskeskkonnale ei ületa selle koormustaluvust.

Koostaja: OÜ Good Idea KMH ekspert Olavi Hiiemäe 72 Alatskivi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

Üldplaneeringus esitatud elamumaa ning äri- ja tootmismaa tähistusega maa-aladele rajatakse elektri-, telekommunikatsiooni, vee- ja kanalisatsiooniühendused. Kui see realiseeritakse, väheneb vallas veekogude ning pinnase- ja põhjavee reostusoht heitveega ning paraneb eeldatavasti ka joogivee kvaliteet (positiivne mõju inimese tervisele ja varale) – seega paraneb oluliselt osa valla elanike ja keskkonna olukord.

Kavandatav maakasutus ja selle mõju Uusi elamualasid kavandatakse olemasoleva tiheasustuse äärealadele kompaktsena, see teeb infrastruktuuride rajamise (teede, tehnovõrgud, ühiskondlikus kasutuses olev maa, jne) oluliselt lihtsamaks. Soovitav oleks nende planeerimisel arvestada juba kogu arendatava ala vajadustega (teed, üldkasutatavad puhkealad jm) tervikuna. Vältida tuleks killustatud hajali paiknevat kinnisvaraarendust valla territooriumil nüüd ja tulevikus.

Soovitav oleks looduskaunid piirkonnad jätta pigem avalikuks kasutamiseks valla- ja linnarahvale kui jagada elamuarenduseks. Viimase variandi puhul looduskaunid paigad jäävad reeglina valla elanikele suletuks. Levinud praktikaks on maaomanikel rohealadele ja veekogudele ligipääsu tõkestamine. Tagajärjeks on looduslike alade killustamine.

Tootmispiirkonnad on üldjuhul kompaktselt planeeritud eraldijäävate aladena tiheasustuse kõrvalaladel (v.a. Alatskivi aleviku arendustsoonis maastikukaitsealale ja miljööväärtuslikule hoonestusalale kavandatav tootmis- ja äritsoon) , mis ruumikasutuselt sobilik ning seeläbi on ettevõtete vajadusi (infrastruktuur, logistika) parem tagada. Tootmisaladest negatiivsed mõjud ümbritsevatele (elamu)aladele ja looduskeskkonnale on peamiselt õhusaaste, vibratsioon ja müra, vahel ka pinnase- ja põhjaveereostus. Üle lubatud normide saaste ja müra leviku vältimise ettevõtte territooriumilt väljapoole peaksid tagama seadusandlusest tagatud piirnormide ja nõuete täitmine. Hea lahendus oleks kui tootmisalade ja elamupiirkondade vahele jääb kõrghaljastus, uute tootmisalade rajamise korral ehitustingimustes esitatud nõue rajada kõrghaljastust.

Hoonestusalade planeerimisega Peipsi järve ehituskeelu- ja piirangutsooni minnakse üldplaneeringus vastuollu looduskaitseliste eesmärkidega. Probleemseid alasid iseloomustab käesoleva aruande peatükk “Üldplaneeringus konfliktsed alad”.

Kavandatavate tehisobjektide visuaalne mõju Visuaalne mõju on seotud eelkõige maastike esteetilise väärtuse kaitsmisega. Oluline on juba planeerimise etapil vältida kavandatavate objektide võimalikku häirivust maastikupildis. Objekt võib silmale/maastikupildile ebasobivaks osutuda tema suuruse, kõrguse, värvi, ehitusliku konstruktsiooni ja stiili poolest. Omavalitsusel on võimalik sekkuda selliste objektide ja kaasneva negatiivse visuaalse mõju ärahoidmiseks planeeringuetapil, mil on võimalik ehitustingimuste läbi esitada arendajatele teatud nõudmisi ja teha ettekirjutusi. Hinnangute andmisel on tegemist mõnevõrra subjektiivse teguriga. Uute objektide puhul on oluline nende arhitektuuriline ilme, väärtuslike maastike puhul on oluline nende sobitamine maastikuilmesse.

Alatskivi valla üldplaneeringus on mitmel puhul objektide visuaalne mõju olulise tähtsusega – nt. arendusalad Alatskivi aleviku maastikukaitsealadel ja miljööväärtusega

Koostaja: OÜ Good Idea KMH ekspert Olavi Hiiemäe 73 Alatskivi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

hoonestusalade arendustsoonis, samuti Peipsi äärsetel tänavkülade laiendamisel (Nina küla, Rootsiküla). Oluline on seda silmas pidada ka rohealadele, väärtuslikele maastikele, virgestusaladele ja nende vahetusse lähedusse objektide/hoonestusalade rajamisel.

Müra mõju Müra on heli, mis häirib ja koormab meid kõiki, tekitab keskendumishäireid, unehäireid, võib soodustada stressi ning seeläbi ohustab meie kõigi tervist. Müra mõju inimesele seisneb peamiselt häirimises.

Maakasutuse planeerimine on tõhusaim viis mürast tulenevaid probleeme vältida, eraldades elamualad ja teised müratundlikud piirkonnad (koolid, lasteaiad, kaitsealad, jms) müraallikatest. Alatskivi vallas ei ole üldiselt ettevõtete tegevusest tulenev müra olnud probleemiks, ent kavandavate uute tootmisaladega ja lennuväljaga on eeldused müraprobleemide tõstatumiseks olemas.

Müraprobleemi leevendavateks meetmeteks on maakasutuse planeerimine, vältimaks müratundlike piirkondade paigutamist olulise müraallikate vahetusse naabrusse, liikluse sujuvamaks muutmine ning võimalus on ka müratõkete rajamine (ehkki sellega kaasneb negatiivne visuaalne mõju).

Sotsiaalmajanduslik keskkond ja mõju sellele Omavalitsuse tegevuse ja otsuste eesmärgiks on oma territooriumil sotsiaalmajandusliku keskkonna parandamise ja arengueelduste loomise abil tõsta omavalitsuse konkurentsivõimet. Sotsiaalmajanduslikud mõjud tekivad planeeringu elluviimisel mingi teatud aja jooksul.

Tehtud otsuste ja arengute mõjud võivad olla nii positiivsed (piirkonna ettevõtluse kasv, uute töökohtade loomine, loodusliku mitmekesisuse säilitamine) kui negatiivsed (reostuse tekitamine, elanike rahu ja elukeskkonna rikkumine).

Valla konkurentsivõime tugevdamisega saavutatakse positiivsed sotsiaalmajanduslikud eeldused: - uute töökohtade tekkimine ja uute ettevõtete asumine valla territooriumile; - noorte, aktiivsete inimeste kinnistamine valda elama ja tööle;

Kavandatavast tegevusest tulenev peamine negatiivne sotsiaalmajanduslik mõju võib avalduda: - elukeskkonna halvenemises (rohealade vähenemine, müra, vibratsioon, tolm ehitusaladelt transpordist); - traditsioonilise põllumajandusliku eluviisi mõjutamine põllumajandusliku maa vähenemise ja killustamise tõttu.

Sotsiaalmajanduslikest huvidest lähtuvalt on oluline, et uute elamualade rajamisega oleks mõeldud ja rajatud ka võimalused nendesse elama asuvatel inimestel tervislikult vaba aja veetmiseks, esmatarbeteenuste kättesaadavuseks, oleksid kohad kus noored emad saaksid

Koostaja: OÜ Good Idea KMH ekspert Olavi Hiiemäe 74 Alatskivi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

jalutada, noored koguneda ja lapsed mängida, sportida ja vaba aega veeta (huviringid, trennid jms), tegevused, mis loovad meeldiva elukeskkonna.

Mõju inimese tervisele ja varale Valla üldplaneering loob eeldused parema ja tasakaalustatuma elukeskkonna kujundamiseks. Omavalitsuses (üld- ja detail-)planeeringutes tehtavad otsused on otseselt seotud vallaelanike võimaluste loomisele paremale ja tervislikumale elukeskkonnale. Elukeskkonna väärtustamine ja keskkonnatingimuste parandamine suurendab vara (sh. kinnisvara(maa) väärtust.

Mõju tööhõivele Kavandatud tootmis- ja äripindadele ettevõtetele tingimuste loomine suurendab valla elanike jaoks töökohtade valikuvõimalusi ning võimalust leida kodulähedane töökoht. Alatskivi vald on Tartu linna mõjusfääri piirialal, paremad töövõimalused Tartu linnas võivad ka tulevikus põhjustada aktiivset pendelrännet maalt linna.

Olemasolevate töökohtade säilitamine ning uute loomine valla territooriumil vähendaks pendelrännet, seega peaks omavalitsuse huvides olema luua tingimused ettevõtluse lisandumiseks valla territooriumile. Üldplaneeringus on näidatud lisanduvad tootmis- ja ärihoonete alad, mille järgi suureneksid ettevõtluse alad vallas olulisel määral.

Mõju kaitserežiimiga objektidele Lisaks looduskaitsealustele looma- ja taimeliikidele jääb Alatskivi valla territooriumile hulk mitmesuguseid kultuuri- ja arheoloogiaväärtusi ja loodusväärtusi. Valla identiteedi tugevdamisel on oluline nende ajalooliste ja loodusväärtuste säilitamine. Arendussurve tõttu on oluline, et detailplaneeringute algatamisel, menetlemisel ja projekteerimistingimuste väljastamisel arvestaks omavalitsus nende väärtustega.

Alatskivi valla üldplaneeringuga on arvestatud ja tagatud olulisemate kaitserežiimiga kultuuriväärtuste, arheoloogiamälestiste, loodusväärtuste säilimine.

Koostaja: OÜ Good Idea KMH ekspert Olavi Hiiemäe 75 Alatskivi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

LEEVENDUSMEETMED

Mõjude leevendamise eesmärgiks on vältida või vähendada igasugust potentsiaalset negatiivset mõju keskkonnale

Üldplaneeringus kavandatava tegevustega kaasnevate olulisemate keskkonnamõjude leevendusmeetmete väljatöötamisel on järgitud järgmisi põhimõtteid ja väärtushinnanguid:

- Säilitada ja tagada edaspidigi Alatskivi valla haldusüksuse piirides turvalise ja inimsõbraliku elukeskkonna säilimine. Vaatamata survest kinnisvara arendajatelt ja ärihuvidest; - Tehnilise ja sotsiaalse infrastruktuuri kaasajastamine, mis loob aluse kohalikule arengule ja valla elanike heaolule; - Valla elanike (sealhulgas eriti noorte) kaasamine kultuuritraditsioonide jätkamisel, kultuurielu ja sportimisvõimaluste mitmekesistamisel ning puhketegevuse arendamisel (ühistegevus seob); - Elanike heaolust ning keskkonda säästvatest lahendustest ja otsustest lähtuv valla arendamine ja juhtimine.

Vajadusel tuleks rakendada üldplaneeringu elluviimisel järgmisi keskkonnakaitse põhimõtteid: - Püüda ära hoida ja leevendada negatiivse keskkonnamõju teket; - Negatiivse keskkonnamõju vältimatu tekke korral leevendada selle negatiivset mõju; - Võimalusel mitte lubada tegevusi, kuni kavandatava tegevuse kahjulik keskkonnamõju ulatus pole piisavalt selge; - Järgides “saastaja maksab” põhimõtet kohustada keskkonna kahjustajaid võtma täieliku vastutuse ning tasuma keskkonna kahjustuste eest.

Üldplaneeringust lähtuvad leevendavad meetmed ja soovitused:

 Elamualade ja teiste hoonestatavate alade planeerimine ühtseteks piirkondadeks olemasoleva tiheasustuse äärealadele, et sellega vähendada kulutusi infrastruktuuri rajamiseks;

 Säilitada väärtuslikku haljastust ehitusaladel võimalikult palju;

 Säilitada hoonestatavate alade vahel looduslikud piirkonnad;

 Tagada väärtuslike maastike säilimine ja kaitse ning maakasutuse planeerimisel arvestada maastikulise ja bioloogilise mitmekesisuse säilitamise kaitse- eesmärkidega;

Koostaja: OÜ Good Idea KMH ekspert Olavi Hiiemäe 76 Alatskivi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

 Puhkemetsadesse ja –rannaaladele kavandada jalgteid ja muud sobivat infrastruktuuri (lõkkekohad, istepingid, riietumiskabiinid, tualetid, prügikastid) ning hoida neid heakorras;

 Rohealadel tuleks puhkajate liikumisi kanaliseerida – rajada teed ja rajad nii, et loomade-lindude, koosluste elutegevus oleks minimaalselt häiriv;

 Vältida ehitustegevuse ulatuslikku laienemist visuaalselt ja maastikuliselt esteetilistes ja/või tundlikes paikades. Väärtuslike maastike puhul hoiduda nende ilme muutmisest, uued ehitised-rajatised sobitada võimalikult hästi maastikku;

 Maaparandussüsteemidega aladel maakasutuse muutmisel (hoonestamisel, teede ehitamisel) tuleb arvestada kuivendusvõrgu kaasajastamise vajadusega, et tagada arendataval alal kui naaberaladel veerežiimi stabiilsus;

 Infrastruktuuri rajamisel (kanalisatsioonivõrgustik, uued teed, rajad, jms) teostada tööd võimalikult keskkonnasäästlikult, trasside rajamisel valida vähem looduskeskkonda ja ümbruskonda kahjustav lahendus;

 Maastikukaitseala arendamisel puhkajate sihtkohana tuleks ala külastajad juhtida selgelt piiritletud aladele, matkaradadele, mööda tundlikest kohtadest;

 Loodus- ja inimkeskkonna vahelist tasakaalu arvestades tuleks mitte laiendada tiheasustusalasid veekogude ehituskeelu- ja piiranguvööndisse (Peipsi järv, Alatskivi jõgi ja teised veekogud Alatskivi vallas);

 Uue hoonestuse planeerimisel ja ehitamisel tuleb tagada nende keskkonnanõuetele vastavus ja võimalike negatiivsete keskkonnamõjude leevendamine;

 Väärtuslikele maastikele, maastikukaitsealale, piiranguvöönditesse ja rohealale ehitamisel tuleb koostada detailplaneering, arvestada seadusega ettenähtud piiranguid ning vajadusel arendamisele lisada täiendavaid projekteerimistingimusi;

 Tagada vaba ligipääs avalikus kasutuses olevatele supluskohtadele, lõkkeplatsidele, telkimisplatsidele, kallasrajale, võimalusel luua parkimisvõimalus. Säilitada avalikus kasutuses kohalike elanike traditsioonilised kooskäimispaigad, vajadusel neid heakorrastada;

 Hoida kasutuses põllumajanduslikke alasid, ka kasutuses väljasolevaid alasid vältimaks nende võsastumist-metsastumist;

 Valla metsavarusid tuleb kasutada säästlikult, lähtudes eelistatult kaitseomaduste ja puhkeväärtuste säilitamisest ja tõstmisest, metsa majandamisel leida tasakaal majandusliku kasu ning metsade bioloogilise mitmekesisuse säilitamise vahel.

Koostaja: OÜ Good Idea KMH ekspert Olavi Hiiemäe 77 Alatskivi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

ÜLDPLANEERINGUS KONFLIKTSED ALAD

Ekspertide hinnangul üldplaneeringus kavandatav territooriumi tsoneeringu arendusalad paiknevad mõnedel juhtudel ebasobivalt või vajaksid täiendavat tähelepanu kas maakasutus-, tegevus- või ehitustingimuste kehtestamist tagamaks paremat looduskaitset.

 Konflikt “1” – Alatskivi aleviku alatsoon. Olemasolevat tiheasustust planeeritakse laiendada ümbruskonna alade arvelt, konflikt seisneb selles, et osa kavandatavaid uusi tiheasustusalasid asuvad kas Alatskivi maastikukaitsealal, rohevõrgustiku tugialal T32 või rohevõrgustiku koridoris K39, mis on ka linnuala ning lõhe elupaik Alatskivi jões, samuti nahkhiire (Chiroptera) elupaik.

Joonis 10. Alatskivi aleviku arengutsoon



Koostaja: OÜ Good Idea KMH ekspert Olavi Hiiemäe 78 Alatskivi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

Soovitus oleks maastikukaitsealale, tugialale ning rohekoridori jäävatele aladele uusi ehitisi mitte planeerida ning võimalusel vältida ehitustegevuse märkimisväärset laienemist visuaalselt ja maastikuliselt tundlikus paigas. Vältida tootmismaa sihtotstarbe määramist väärtustatud alal või lubada seda vaid vaateliselt isoleeritud paikadesse. Uusehitusi lubada eelkõige endistel ehitisekohtadel ning jälgida kunagist hoonete paigutust. Uutele ehitistele kehtestada valla poolt selged ehitustingimused, mis ei lähe vastuollu olemasoleva miljöö ja väärtustega. Tingimused peavad sisaldama konkreetseid lähteseisukohti detailplaneeringute koostamiseks, eriti kruntide hoonestamise ja arhitektuurinõuete osas väärtustatud aladele (sh. määrata nõuded piirdeaedadele, väikeehitistele, väravatele jm väikevormidele); Uued ehitusalad koondada eelkõige asulakeskusest lõuna ja kagu-suunal aladele, mis jäävad looduskaitselistest aladest välja.

Koostaja: OÜ Good Idea KMH ekspert Olavi Hiiemäe 79 Alatskivi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

 Konflikt “2” – Pärsikivi külas planeeritav tööstusala laiendus ulatub Peipsi järve kalda piiranguvööndisse. Looduskaitseseadus kehtestab veekogudele ranna ja kalda kaitse eesmärgil, samuti inimtegevusest tuleneva kahjulike mõjude vähendamise ning vaba juurdepääsu ja liikumise tagamise eesmärgil kitsendused ehituskeelu, piirangu- ja veekaitsevööndite näol. Peipsi järve puhul piiranguvöönd on kõikjal 200m veekogu piirist, ehituskeeluvöönd 100m ning veekaitsevöönd 20m veekogu äärest. Keskkonnamõju hindajate ettepanek oleks säilitada olemasolev looduslik puhver tööstusala ja Peipsi järve vahel ning kavandatavat tööstusala poolitavast loodest kagusse suunduvast teest idapoole tööstusala mitte rajada. Alternatiivsena otsida tööstusala jaoks vajalikku pinda läände jääva põllumaa arvelt.

Joonis 11. Pärsikivi tööstusala ja Peipsi rannavööndi konflikt

Koostaja: OÜ Good Idea KMH ekspert Olavi Hiiemäe 80 Alatskivi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

 Konflikt “3” – tiheasustuse laiendust on planeeritud Peipsi järve piiranguvööndisse ja ehituskeeluvööndisse Rootsikülas. Peipsi järvel on praegune kalda piiranguvöönd kõikjal 200m veekogu piirist, ehituskeeluvöönd 100m ning veekaitsevöönd 20m veekogu äärest. Elamualade laiendamisega vastu Peipsi suureneb oht järve veekvaliteedi halvenemiseks. Selliste arengute ärahoidmiseks peab omavalitsus kindlasti kavandatavatele uutele elamualadele rajama nõuetekohase infrastruktuuri. Peipsi järve ehituskeeluvööndi vähendamisel lähtuda eelkõige konkreetse ala iseloomust ning ajaloolisest maastikustruktuurist. Uute eramute rajamisega piiranguvööndisse ja ehituskeeluvööndisse kaasneb oht, et vaba ligipääs kallasrajale ja veekogule muutub raskendatuks. Lisaks ulatub kavandatav tiheasustusala laiendus osaliselt rohevõrgustiku koridori K39 alasse. Keskkonnamõju hindajate soovitus oleks kärpida Rootsiküla tiheasustusala laiendust nii, et see jääks välja rohevõrgustiku alast (säiliks looduslik puhverala Alatskivi jõega) ning Peipsi äärset piiranguvööndit ja ehituskeeluvööndit mitte vähendada.

Joonis 12. Rootsiküla arenguala ja Peipsi kaitsevööndi konflikt



Koostaja: OÜ Good Idea KMH ekspert Olavi Hiiemäe 81 Alatskivi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

Konflikt “4” – tiheasustuse laiendust on planeeritud Peipsi järve piiranguvööndisse ja ehituskeeluvööndisse ka Nina külas. Peipsi järvel on kehtestatud kalda piiranguvöönd kõikjal 200m veekogu piirist, ehituskeeluvöönd 100m ning veekaitsevöönd 20m veekogu äärest. Elamualade laiendamisega vastu Peipsit suureneb oht järve veekvaliteedi halvenemiseks. Selliste arengute ärahoidmiseks peab omavalitsus kindlasti kavandatavatele uutele elamualadele rajama nõuetekohase infrastruktuuri (plaanis on Nina tiheasustusalade majapidamised ühendada Kallaste puhastusseadmetesse suubuva kanalisatsioonivõrgustikku (projekteerimisel).

Joonis 13. Nina küla arenguala ja Peipsi rannavööndi konflikt

Koostaja: OÜ Good Idea KMH ekspert Olavi Hiiemäe 82 Alatskivi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

Uute eramute rajamisega piiranguvööndisse ja ehituskeeluvööndisse on oht, et vaba ligipääs kallasrajale ja veekogule muutub raskendatuks. Elamualade planeerimine Peipsi järve piiranguvöönditesse läheb vastuollu Looduskaitseseadusega ning eirab üldplaneeringus esitatud maastiku loodusväärtusi säilitavaid ja säästlikke põhimõtteid. Osaliselt asub kavandatava tiheasustuse laiendus ka maakondliku/potentsiaalse riikliku tähtsusega väärtuslike kultuurmaastikke hulka R2 – Nina-Varnja-Kolkja. Et tegemist on omapärase maastikustruktuuriga, külailmega, kultuuri ja hoonestusega paigaga, on oht uute elamualade rajamisega olemasolevat eripära lõhkuda. Soovitav oleks antud alade arendamisel lähtuda külade olemasolevast arhitektuurilisest struktuurist, võtta see aluseks piirangute, nõuete ja soovituste koostamiseks ning detailplaneeringu lähteseisukohtade ja ehitusmääruse koostamisel ning projekteerimistingimuste väljastamisel;

Keskkonnamõju hindajate soovitus oleks kärpida Nina küla tiheasustusala laiendust selliselt, et Peipsi äärset piiranguvööndit ja ehituskeeluvööndit mitte vähendada. Vallal tuleks väga täpselt seada antud alale uute elamute ehitustingimusi, et ära hoida antud konteksti sobimatuid arhitektuurilisi vääratusi.

Koostaja: OÜ Good Idea KMH ekspert Olavi Hiiemäe 83 Alatskivi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

 Konflikt “5” – kavandatav lennuväli väikelennukitele Torila külla asub väärtuslikul põllumaal (mulla viljakust näitav boniteet on 50) ning idapoolne lennuvälja osa ulatuks rohevõrgustiku koridori K39 metsaala sisse. Probleem võib tõstatuda sealsete naaberelanike elukeskkonna halvenemisega, seoses suurenevast õhu-, pinnasesaaste ohuga ning mürasaastega. Antud tegevuskava puhul oleks soovitus jätta lennuvälja alast välja rohevõrgustiku ala (vajadusel nihutada lennuvälja pisut lääne poole põllumaade arvelt) ning eelnevalt kindlasti küsida naaberelanike arvamust ja heakskiitu ning võimalusel leida lennuväljale sobivam asupaik põllumajanduseks ebasobival alal;

Joonis 14. Konflikt “Lennuväli”

Koostaja: OÜ Good Idea KMH ekspert Olavi Hiiemäe 84 Alatskivi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

KOKKUVÕTE

Alatskivi valla üldplaneeringu strateegilise keskkonnamõju hindamise tulemusena saab välja tuua järgmised olulisemad järeldused:

 kõige olulisemaks keskkonna- ja sotsiaalsete mõjude põhjustajaks on Alatskivi vallas kavandatavate tiheasustusalade laiendamine, mis toob endaga kaasa muutused maakasutuses ja maastikupildis;

 tiheasustusalad/elamualade laiendamine on planeeritud praegustele tiheasustusaladele ja nende äärealadele, mis on hea ja säästlik ruumi ning olemasoleva infrastruktuuri (teed, tehnovõrgud, ühiskondlikus kasutuses olev maa) kasutamise ja arendamise seisukohalt;

 omavalitsusel seisab ees oluline ülesanne kavandatavate tihealade arendamise kõrval ka looduskaitseliste põhimõtete ja väärtuslike maastikuelementide säilitamine ning nendega arvestamine valla ruumiplaneerimisel ning positiivselt väärtustatud elukeskkonna säilitamine;

 maastikulised väärtuslikud alad, rohealad, veekogude piirangu- ja ehituskeeluvööndid tuleks hoida aktiivsest arendustegevusest puutumatutena , säilitades nii puhvertsooni inimtegevusest tulenevate negatiivsete mõjude eest;

 rohealadel ja looduslike alade säilitamisel on oluline funktsioon – bioloogilise mitmekesisuse ja valla elanikele meeldiva elukeskkonna tagamine, nende alade killustamise ja vähendamisega kaasnevad negatiivsed mõjud nii inimeste elukeskkonnale kui bioloogilisele mitmekesisusele (taimestikule, loomastikule). Uued kompaktse hoonestusega alad planeerida vaid väljapoole rohevõrgustiku elemente;

 ümbritsevale keskkonnale avaldab valla plaan tiheasustused varustada kanalisatsioonivõrgustikuga ning suunata need Kallaste puhastusseadmetesse. Ehkki ehitustegevuse olulist positiivset mõju perioodil ajutiselt negatiivse mõjuga tegevus, vähendab see oluliselt Alatskivi jõe ja Peipsi järve reostuskoormust, samuti peaks sellega paranema ümbruskonna pinnase- ja põhjavee kvaliteet;

 negatiivselt võib mõjuda plaanitud tiheasustusala laiendamine Alatskivi maastikukaitsealal ning miljööväärtuslikul hoonestusalal, veelgi enam – see ala on kavandatud tootmis- ja ärihoonete alaks. Seoses sellega on oht rikkuda olemasolevat kultuurilis-ajaloolist hoonestusala ilmet ja miljööd. Tegemist on I klassi st. kõige väärtuslikuma, maakondliku (potentsiaalse riikliku) tähtsusega alaga. Nõukogude perioodi kolhoosikorra sünnitised, töökojad, korterelamud on juba Alatskivi asula ilme muutnud vastuoluliseks. Uute ehitiste kavandamisel tuleb põhjalikult kaaluda nende vajalikkust (just maastikukaitsealal ja miljööväärtuslikul hoonestusalal) ja arhitektuurilist lahendust. Ehitustegevuses miljööväärtuslikul hoonestusalal peab järgima hoonestus- ja ehitustavasid (kinnistu suurus, ehitusjoon, hoonete korruselisus, paigutus ja mastaap, traditsioonilised ehitusmaterjalid ja kujundusvõtted,

Koostaja: OÜ Good Idea KMH ekspert Olavi Hiiemäe 85 Alatskivi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

haljastustavad, jms) ning moodustama hoonestusala terviklikkuse säilimist ja taastamist;

 valla üldplaneeringus kavandatakse olulise keskkonnamõjuga objekti rajada – lennuvälja väikelennukitele (1000m x 200m). Keskkonnamõju hindajate seisukoht langeb kokku üldplaneeringus toodud põhimõtetega, et tuleks eelistada väärtuslike põllumaade säilimist. Lennuvälja kavandatakse aga väärtuslikule põllumaale (mulla viljakuse näitaja boniteet sellel alal 50, vt. lisaks konflikt 5). Lisaks ulatub lennuväli idapoolses otsas rohevõrgustiku koridoriks olevasse metsa. Leida tuleks lennuväljale sobivam koht, kus maaharimiseks ebasoodne ala.

 kaitsealuste loodusobjektide, taime- ja loomaliikide säilimisele üldplaneeringuga otsest ohtu ei põhjustata, mõnel puhul kavandatavad arengutegevused vähendavad ja killustavad rohealasid (elamu- ja tootmisalade kavandamine veekogude piiranguvööndisse, metsaaladele, maastikukaitsealadele);

 ka mõjutab rohealasid valla puhkealade väljaarendamisekava, mis ühelt poolt küll korrastab ja reguleerib nende avalikku kasutust, teisalt võib see kallasradadele ja rohealadele kaasa tuua looduse koormustaluvuse ületamise. Oluline on jälgida pidevalt tundlike koosluste, kasvu- ja elupaikade reaktsiooni kasvavale külastuskoormusele ning ohu korral võtta kasutusele radikaalsed meetmed olukorra leevendamiseks;

 maastikke kujunemist mõjutavad peamiselt inimtegevus, kavandatud ulatuses arendustegevustega on oht väärtuslike maastike säilimisele. Kavandatavate elamu– ja teiste hoonestusalade määratlemisel rohevõrgustiku aladele (rohevõrgustiku tugialad- ja koridorid ning kohalikud rohealad) ja kitsendusi põhjustavate objektide piiranguvöönditesse (nt. tiheasustuse laiendused) tuleks lähtuda eelkõige kaitse- eeskirjadest ning kinni pidada kehtestatud piirangutest;

 eelkõige Peipsi-äärsed arendatavad piirkonnad paiknevad kaitsmata või pinnapealse reostuse eest nõrgalt kaitstud aladel, mistõttu tuleb sellega arvestada ning kasutusele võtta kõik võimalikud meetmed pinna- ja põhjavee kaitsmiseks. Kavatsus ka Peipsi- äärsed alad varustada kanalisatsioonisüsteemiga peaks sealset põhjavee kvaliteeti parandama ja reostuskoormust vähendama;

 olulise negatiivse keskkonnamõjuga objektiks ja potentsiaalseks jääkreostuseallikaks Alatskivi valla territooriumil on suletud Kallaste tavajäätmete prügila. Et prügila asukohaks on nõrgalt kaitstud põhjaveega alaga, siis on oluline jälgida, et suletud prügilast ei erituks keskkonnale ohtlik reostust pinnasesse ning põhjavette.

 Alatskivi valla territooriumil ei ole tootmisettevõtteid, mille negatiivset mõju võiks pidada oluliseks. Olemasolevate ning kavandatavate uute tootmisettevõtete territooriumi piiril peab müra ja õhusaaste tase vastama kehtestatud normidele. Soovituslik on rajada tootmisalade ja elamualade vahele kõrghaljastuse näol nn. puhveralasid, mis vähendaks täiendavalt negatiivseid mõjusid (sh. visuaalset mõju) vallaelanike elukeskkonnale;

Koostaja: OÜ Good Idea KMH ekspert Olavi Hiiemäe 86 Alatskivi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

 kultuurilis-ajaloolistele miljööväärtusega hoonestusaladele kavandatavate uute hoonete visuaalne mõju võib olla olulise tähtsusega: tootmis- ja ärihoonete maa-alad, uued elamualad, puhke- ja virgestusalad;

 iga kavandatava tegevuse puhul, mis võib halvendada keskkonda, tuleb järgida põhimõtet, et tuleks eelkõige mõju vältida, mitte parandada mõjust tulenevat keskkonnakahju;

 Alatskivi valla üldplaneeringu mõjusid kogu vallale võib pidada lühikeses perspektiivis pidada mõõdukalt negatiivseks seoses ehitustegevusega (elamuehitus, tootmisalade kasutuselevõtt ning sellega kaasnevalt infrastruktuuri ja trasside rajamise vajadus), pikemas perspektiivis aga pigem positiivseteks, kuna arendatavate alade kogumaht on tagasihoidlik ning eeldusel et üldplaneeringus esitatud põhimõtteid säästlikkusele ning loodusväärtuste säilitamisele rakendatakse planeerimisprotsessis, arvestatakse ka avalike huvide kaitsmise vajadusega ning looduslike tingimuste säilitamisega, otsides kompromissi sotsiaalsete mõjude ning majanduslike huvide vahel ning kujundades nii tervislikuma elukeskkonna.

Koostaja: OÜ Good Idea KMH ekspert Olavi Hiiemäe 87 Alatskivi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

KASUTATUD KIRJANDUS JA VIITED

Strateegilised dokumendid Visioon ja strateegiad Läänemere regioonis 2010 Üleriigiline planeering 2010 Tartumaa maakonnaplaneering Teemaplaneering “Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused” Roheline võrgustik Väärtuslikud maastikud Alatskivi valla arengukava 2005-2010+

Muud asjasse puutuvad dokumendid ja kaardid Tartumaa keskkond. Tartumaa Keskkonnateenistuse väljaanne. Tartu, 2001. Tartumaa teemaplaneeringu “Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused” teemakaardid Maa-ameti Avaliku Teenuse kaardirakendused, link PRIA põllumassiivide veebikaart, link Alatskivi valla üldplaneeringu kaart

Looduskaitselised ja planeeringualased õigusaktid Planeerimis- ja ehitusseadus Teeseadus (maanteed, raudteed, lennuväljad, tehnorajatised) Veeseadus (sanitaarkaitsealad) Ranna ja kalda kaitse seadus ( vööndite ja kitsenduste ulatus) Kaitstavate loodusobjektide seadus Jäätmeseadus Maaparandusseadus (väärtuslike põllumaade, maastike, looduskoosluste säilimine)

Koostaja: OÜ Good Idea KMH ekspert Olavi Hiiemäe 88 Alatskivi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

LISAD

Lisa 1 Alatskivi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise otsus. Alatskivi Vallavalitsuse korraldus nr. 71, 26. oktoobrist 2006.a

Lisa 2 KSH algatamise teatis Ametlikes Teadaannetes 06.11.2006.a

Lisa 3 KSH algatamise teatis ajalehes Postimees nr. .... 10.11.2006.a

Lisa 4 KSH programm

Lisa 5 Teade KSH programmi avalikustamisest ja avalikust arutelust Ametlikes Teadaannetes, ajalehes Postimees ning Alatskivi Vallavalitsuse koduleheküljel

Lisa 6 Üldplaneeringu KSH programmi avalikust esitlusest osalenute nimekiri

Lisa 7 KSH programmi avalikustamiskoosoleku protokoll

Lisa 8 Tartumaa Keskkonnateenistuse kiri KSH programmi heakskiitmise kohta

Lisa 9 Teade Alatskivi valla üldplaneeringu KSH aruande valmimisest, KSH aruande avalikustamisest ja avalikust arutelust Ametlikes Teadaannetes, ajalehes Postimees ning Alatskivi Vallavalitsuse koduleheküljel

Lisa 10 Üldplaneeringu KSH aruande avalikul esitlusel osalenute nimekiri

Lisa 11 Üldplaneeringu KSH aruande avalikustamiskoosoleku protokoll

Lisa 12 KSH aruande avalikustamise jooksul laekunud märgukirjad

Lisa 13 Alatskivi Vallavalitsuse poolne vastus laekunud kirjale

Lisa 14 Tartumaa Keskkonnateenistuse poolne Alatskivi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande puuduste loetelu või/ja heakskiitev otsus

Lisa 15 Üldplaneeringusse puutuvad asjakohased ja keskkonnakaitselised õigusaktid

Lisa 16 Kaardid

Koostaja: OÜ Good Idea KMH ekspert Olavi Hiiemäe 89 Alatskivi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

LISAD

Koostaja: OÜ Good Idea KMH ekspert Olavi Hiiemäe 90 Alatskivi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

Lisa 1 Alatskivi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise otsus. Alatskivi Vallavalitsuse korraldus nr. 71, 26. oktoobrist 2006.a

Koostaja: OÜ Good Idea KMH ekspert Olavi Hiiemäe 91 Alatskivi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

Lisa 2 KSH algatamise teatis Ametlikes Teadaannetes 06.11.2006.a

Koostaja: OÜ Good Idea KMH ekspert Olavi Hiiemäe 92 Alatskivi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

Lisa 3 KSH algatamise teatis ajalehes Postimees nr. .... 10.11.2006.a

Koostaja: OÜ Good Idea KMH ekspert Olavi Hiiemäe 93 Alatskivi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

Lisa 4 KSH programm

Alatskivi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm

Alatskivi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine algatati Alatskivi vallavolikogu otsusega nr 71, 26. 10. 2006.a. Hindamisel käsitletakse kogu Alatskivi valla territooriumit, pindalaga 128,38 km 2. Keskkonnamõju strateegilise hindamise programm on koostatud lähtudes Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (RTI, 24.03.2005, 15, 87) Jagu 2, §33 lg1, §34 lg1, §35 lg1,2, 5 ja § 56 lg5 kehtestatud nõuetest.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eesmärk on selgitada, hinnata ja kirjeldada Alatskivi valla üldplaneeringu elluviimisest tingitud eeldatavat otsest ja kaudset mõju Alatskivi vallale ja selle lähikeskkonnale, analüüsida negatiivsete mõjude vältimise või leevendamise võimalusi ning teha ettepanek sobivaimate lahendusvariantide valikuks.

Keskkonnamõju strateegilise hindamisega selgitatakse:

• Millised on võimalikud tagajärjed ning nende ulatus ümbritsevale keskkonnale, seoses Alatskivi valla üldplaneeringuga planeeritavate tegevuste alustamisega? Arendustegevuste kavandamise poolt- ja vastuargumendid?

• Kas ja millisel maa-alal kavandatavad tegevused ohustavad piirkonna looduskaitseliste eesmärkide elluviimist ning jätkusuutlikust?

Isikud ja asutused, keda strateegilise planeerimisdokumendi alusel kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada või kellel võib olla põhjendatud huvi selle strateegilise planeerimisdokumendi vastu

Planeerimisdokumendi koostamise algataja – Alatskivi vallavolikogu – Tartumaa, Alatskivi vald, Alatskivi alevik, Tartu mnt 1 60201

Planeerimisdokumendi koostamise korraldaja: Alatskivi Vallavalitsus, keda esindab vallavanem Andu Tõrva ja kelle kontaktisikuks on maanõunik Ülo Must, tel 7302374; e-post: [email protected]

Strateegilise keskkonnamõju hindamisdokumendi töörühm: Olavi Hiiemäe (litsents KMH0101) (geograaf, Rootsi KMH-Keskuse (Svenska MKB-Centrum) doktorant) e-mail: [email protected] , tel: 527 8 027 Anneli Palo (bioloog, TÜ geograafia Instituudi teadur) Andres Hiiemäe (geograaf, Maa-ameti peaspetsialist)

Üldplaneeringu koostaja: Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi AS

Koostaja: OÜ Good Idea KMH ekspert Olavi Hiiemäe 94 Alatskivi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

Otsustaja: Alatskivi Vallavalitsus - kohaliku arengu edendaja ja tasakaalustatud avalike huvide kaitsja, keda esindab vallavanem Andu Tõrva ja kelle kontaktisikuks on maanõunik Ülo Must, tel 7302374; e-post: [email protected]

Järelvalvaja: Tartumaa Keskkonnateenistus - KSH järelvalvaja huvi ja funktsioon on tagada KSH protsessi seadusejärgsus.

Avalikkus: Valla territooriumil paiknevate või piirnevate kinnistute omanikud, üldplaneeringuga otseselt või kaudselt puutuvad isikud, kellel on põhjendatud huvi strateegilise planeerimisdokumendi vastu ja kes on maksimaalselt huvitatud kõrge kvaliteediga elukeskkonnast. Avalikkust informeeritakse pidevalt vallavalitsuse kodulehe ja kohaliku pressi kaudu.

TEAVE KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE SISU KOHTA Sissejuhatus Alatskivi valla üldplaneeringu algatamise eesmärk Kavandatava tegevuse õiguslikud alused Mõjutatava keskkonna kirjeldus Olemasolev olukord Looduskaitseliste põhimõtete määratlemine ning arendustegevuse mõjud alale Alatskivi üldplaneeringu rakendamisega kaasneda võivad eeldatavad keskkonnamõjud KSH põhimõtted. Metoodika. Keskkonnamõju strateegiliseks hindamiseks kasutatakse Saaty hindamis-metoodikat (Morris, Therivel, et al. “Methods of Environmental Impact Assessment” – Oxford Brookers University, UCL Press 1996), kus eeldatavaid tekkivaid mõjusid hinnatakse vastavalt mõjude suurusele, kestvusele, mõjude suunale ning mõjude olulisusele. Alatskivi üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise tegevuskava Keskkonnamõju strateegilise hindamise protsess Keskkonnamõjude eeldatava vahetu, kaudse, kumulatiivse, sünergilise, lühi-ja pikaajalise, positiivse ja negatiivse toime hinnang, sealhulgas inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale, bioloogilisele mitmekesisusele, populatsioonidele, taimedele, loomadele, pinnasele, vee ja õhu kvaliteedile, kliimamuutustele, kultuuripärandile ja maastikele. Hindamismaatriksis hinnatavad looduskeskkonna, majanduslikud ning sotsiaal- kultuurilised tegurid Hindamistulemuste analüüs Alternatiivide võrdlus ning alternatiivide valiku põhjendus Leevendavad meetmed Järeldused ja soovitused Soovitused Arendajale Soovitused Otsustajale ja Järelvalvajale Teave keskkonnamõju strateegilise hindamisel kasutatud allikate kohta. Ülevaade keskkonnamõju strateegilise hindamise, avalikkuse kaasamise ja konsultatsioonide tulemustest. Aruande kohta esitatud ettepanekute, vastuväidete ja küsimuste koopiad.

Koostaja: OÜ Good Idea KMH ekspert Olavi Hiiemäe 95 Alatskivi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

Ettepanekute, vastuväidete ja küsimuste esitajatele saadetud kirjade koopiad. Aruande kohta esitatud ettepanekute ning vastuväidetega arvestamise selgitus. Aruande kohta esitatud ettepanekute ning vastuväidetega mittearvestamise põhjendus ja vastused küsimustele. Aruande avaliku arutelu protokoll.

ALATSKIVI ÜLDPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE TEGEVUSKAVA Alatskivi üldplaneeringu KSH algatamine 26.10.2006 Arendaja (kaasates eksperti) koostab Nov. 2006 keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi

KSH programmi avalikustamine 14 päeva Dets. 2006 KSH programmi täiendamine 3 päeva Dets. 2006 KSH aruande koostamine 60 päeva Märts. 2007 KSH aruande esitamine Märts. 2007 KSH aruande avalikustamisest teavitamine 21 päeva peale Märts 2007 aruande esitamisest Arendaja organiseerib KSH avaliku väljapaneku 30 päeva Aprill 2007 ning avaliku arutelu Alatskivi Vallavalitsuses Avalikul väljapanekul ja arutelul laekunud 14 päeva Aprill 2007 ettepanekute ja küsimustele vastamine ning aruande täiendamine Korrigeeritud KSH aruande esitamine 14 päeva pärast Mai 2007 avalikku arutelu Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande Juuni 2007 kinnitamine/kinnitamata jätmise otsuse põhjendamine

PÄDEVATE ASUTUSTE SEISUKOHAD Vastavalt Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse §36 tuleb keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi koostamisel programmi sisu osas seisukohta küsima olenevalt strateegilise planeerimisdokumendi iseloomust vähemalt Sotsiaalministeeriumilt, Kultuuriministeeriumilt, Keskkonnaministeeriumilt, keskkonnateenistuselt või kohaliku omavalitsuse organilt.

Projekti raames küsitakse seisukohad Tartumaa Keskkonnateenistuselt ning kohaliku omavalitsuse organilt. Seisukohad lisatakse projekti lisadesse ja ettepanekute alusel täiendatakse KSH programmi.

Programmi koostaja: 21.11.2006 Olavi Hiiemäe Keskkonnaekspert

Koostaja: OÜ Good Idea KMH ekspert Olavi Hiiemäe 96 Alatskivi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

Lisa 5 Teade KSH programmi avalikustamisest ja avalikust arutelust Ametlikes Teadaannetes, ajalehes Postimees ning Alatskivi Vallavalitsuse koduleheküljel

Alatskivi Vallavalitsuse koduleheküljel: http://www.alatskivi.ee/?nodeid0166&lang=et

Koostaja: OÜ Good Idea KMH ekspert Olavi Hiiemäe 97 Alatskivi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

Lisa 6 Avalikustamise jooksul laekunud märgukiri

Koostaja: OÜ Good Idea KMH ekspert Olavi Hiiemäe 98 Alatskivi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

Lisa 7 Alatskivi Vallavalitsuse poolne vastus laekunud kirjale

Koostaja: OÜ Good Idea KMH ekspert Olavi Hiiemäe 99 Alatskivi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

Lisa 8 Üldplaneeringu KSH programmi avalikust esitlusest osalenute nimekiri

Koostaja: OÜ Good Idea KMH ekspert Olavi Hiiemäe 100 Alatskivi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

Lisa 9 KSH programmi avalikustamiskoosoleku protokoll

Koostaja: OÜ Good Idea KMH ekspert Olavi Hiiemäe 101 Alatskivi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

Lisa 10 Tartumaa Keskkonnateenistuse kiri KSH programmi heakskiitmise kohta

Koostaja: OÜ Good Idea KMH ekspert Olavi Hiiemäe 102 Alatskivi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

Lisa 11 Teade Alatskivi valla üldplaneeringu KSH aruande valmimisest, KSH aruande avalikustamisest ja avalikust arutelust Ametlikes Teadaannetes, ajalehes Postimees ning Alatskivi Vallavalitsuse koduleheküljel

Koostaja: OÜ Good Idea KMH ekspert Olavi Hiiemäe 103 Alatskivi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

Lisa 12 Üldplaneeringu KSH aruande avalikul esitlusel osalenute nimekiri

Koostaja: OÜ Good Idea KMH ekspert Olavi Hiiemäe 104 Alatskivi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

Lisa 13 Üldplaneeringu KSH aruande avalikustamiskoosoleku protokoll

Koostaja: OÜ Good Idea KMH ekspert Olavi Hiiemäe 105 Alatskivi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

Lisa 14 KSH aruande avalikustamise jooksul laekunud märgukirjad, ettepanekud, kaebused

Koostaja: OÜ Good Idea KMH ekspert Olavi Hiiemäe 106 Alatskivi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

Lisa 15 Alatskivi Vallavalitsuse poolne vastus laekunud kirjale

Koostaja: OÜ Good Idea KMH ekspert Olavi Hiiemäe 107 Alatskivi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

Lisa 16 Tartumaa Keskkonnateenistuse poolne Alatskivi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande puuduste loetelu või/ja heakskiitev otsus

Koostaja: OÜ Good Idea KMH ekspert Olavi Hiiemäe 108 Alatskivi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

LISA 17 KÜSIMUSED ALATSKIVI VALLAVALITSUSE AMETNIKELE:

1. Kas oleks vallal võimalik välja tuua viimase 8 aasta jooksul valda elama asunud uute vallaelanike arvud (võimalusel aasta kaupa)?

2. Paluks vallal hinnata kinnisvara arendusega seotud muutusi-erinevusi varasemaga ja viimasel 3-5 aastal (kas on spetsiifilisi piirkondi, mis pakub kinnisvaraarendajatele rohkem huvi, kas saab välja tuua kinnisvaraarendussurvet looduskaunitele paikadele)?

3. Mis on olnud need väärtused/põhjused, miks inimesed on soovinud omale eluaset Alatskivi valda soetada/rajada?

4. Milliseid väärtushinnanguid peavad Alatskivi valla elanikud oluliseks oma elukeskkonna osas?

5. Kui suure protsendi majapidamisi ühendaks kavandatav kanalisatsioonivõrgustiku magistraaltorustike variandi A ja variandi B puhul puhastusseadmetega?

6. Milliste tegevusvaldkondade ettevõtteid vald sooviks oma territooriumil näha?

7. Kas on tegevusvaldkondi, mille ettevõtteid vald ei soovi oma territooriumil tegutsemas näha?

8. Kas asub valla territooriumil mõningaid suurõnnetuse ohuga ettevõtteid (Nt. tanklad, kemikaalide käitlejad, jne.)? Kui neid on, palun need loetleda koos asukohainfoga.

9. On vallal andmeid, kui palju tööealistest vallaelanikest on kohapealse tööhõivega seotud ning kui palju vallaelanikest on leidnud tööhõive väljastpoolt valda? Millistes teistes omavalitsustes Alatskivi valla elanikud tööl käivad?

10. Kas on vallas noori, kes saavad põhihariduse väljastpoolt koduvalda? Millistes omavalitsustes?

11. Kas on vallaelanike seas esinenud vastuseisu puhkealade laiendamisele, konflikte puhkajate-maaomanike vahel (Alatskivi-Kuningvere puhketsoonis ja Peipsi äärses puhketsoonis?

12. Kas asub valla territooriumil jääkreostusallikaid? Kui neid on, palun esitada nende loetelu koos lühikirjeldusega nende iseloomust ja asukohast.

13. Kas on esinenud probleeme maaomanike ja supluskohtade, lõkke- ja telkimiskohtade ning veekogude kallasraja külastajate vahel? Kas on maaomanikke, kes on tõkestanud vaba läbipääsu avalikuks kasutuseks olevad paigad, kallasrajad? Kui on, palun kirjeldada olukordi ja toimunu asukohta.

Koostaja: OÜ Good Idea KMH ekspert Olavi Hiiemäe 109 Alatskivi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

LISA 18 ÜLDPLANEERINGUSSE PUUTUVAD ASJAKOHASED JA KESKKONNAKAITSELISED ÕIGUSAKTID

Raamseadused - Põhiseadus - Asjaõigusseadus - Asjaõigusseaduse rakendamiseseadus - Kinnistusraamatuseadus - Andmekogudeseadus - Andmekogude riikliku registri pidamise põhimäärus - Maakatastriseadus - Maakatastriseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seadus - Riigi maakatastri pidamise kord - Katastrimõõdistamise teostamise ja katastrimõõdistamise kontrollimise kord

Maamaksu soodustused ning avalik kasutus - Maamaksuseadus - Maa hindamise seadus - Maa korralise hindamise kord - Avalikult kasutatavate veekogude nimekiri - Riigimaanteede nimekiri ja maanteede liigid

Teed - Teeseadus - Tee ja tee kaitsevöödi kasutamise ja kaitsmise nõuded - Tee projekteerimise normid ja nõuded - Liiklusseadus - Raudteeseadus - Sadamaseadus - Lennundusseadus - Lennuvälja lähiümbruse määratlemise ja kasutamise kord

Tehnovõrgud ja rajatised - Elektriohutusseadus - Küttegaasi ohutuse seadus - Surveseadme ohutuse seaduse - Elektripaigaldise kaitsevööndi ulatus - Gaasipaigaldise kaitsevööndi ja D-kategooria gaasipaigaldise hooldusriba ulatus - Surveseadme kaitsevööndi ulatus - Elektroonilise side seadus - Liinirajatise märgistamise nõuded ja kaitsevööndis tegutsemise eeskiri - Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus

Maapõu - Maapõueseadus - Allmaakaevandamisel maapinna ja ehitiste hoidmise korra kinnitamine

Koostaja: OÜ Good Idea KMH ekspert Olavi Hiiemäe 110 Alatskivi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

Veed - Veeseadus - Veehaarde sanitaarkaitseala moodustamise ja projekteerimise kord - Kanalisatsiooniehitise veekaitsenõuded - Maaparandusseadus - Veekaitse nõuete kehtestamine maaparandussüsteemide ehitamisel ja ekspluateerimisel - Maaparandussüsteemi ehitamise tehnilised nõuded - Kalapüügiseadus - Tervisekaitsenõuded surnu hoidmisele, vedamisele, matmisele ja ümbermatmisele - Naftasaaduste hoidmisehitiste veekaitsenõuded - Kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuded1

Mets - Metsaseadus - Metsakaitse eeskiri - Jahiseadus

Looduskaitse - Looduskaitseseadus - Jäätmeseadus - I ja II kaitsekategooriana kaitse alla võetavate liikide loetelu - III kaitsekategooria liikide kaitse alla võtmine - Haruldaste või ohustatud kivististe kaitse alla võtmine - vana Kaitstavate looduse üksikobjektide kaitse-eeskiri - Keskkonnaseire seadus - Keskkonnajärelevalve seadus - Säästva arengu seadus - Taimekaitseseadus - Välisõhu kaitse seadus

Muinsuskaitse ja kultuuriobjektid - Muinsuskaitseseadus - Kultuurimälestiseks tunnistamine ja mälestiseks olemise lõpetamine

Planeerimine ja ehitamine - Planeerimisseadus - Ehitusseadus

Riikliku tähtsusega objektid - Riigipiiri seadus - Eesti territooriumi haldusjaotuse seadus - Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse rakendamine

Koostaja: OÜ Good Idea KMH ekspert Olavi Hiiemäe 111 Alatskivi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

LISA 19 KAARDID

Alatskivi valla üldplaneering. Põhikaart. (Põhikaart 03-07-2006.pdf) Alatskivi valla üldplaneering. Tehnokaart. (Tehnokaart 03-07-2006.pdf) Alatskivi valla üldplaneering. Keskkonnakaart. (Keskkonnakaart 03-07-2006.pdf) Tartumaa roheline võrgustik. Põhjavee kasutamine ja kaitse. (põhjavee_kaitstus_Tartumaal.jpg) Tartumaa roheline võrgustik. Tartumaa metsad. (Tartumaa_metsad.jpg) Tartumaa roheline võrgustik. (Tartumaa_roheline_vorgustik.jpg) Tartumaa roheline võrgustik. Saasteobjektid. (Tartumaa_saasteobjektid.jpg) Tartumaa roheline võrgustik. Väärtuslikud maastikud. (Tartumaa_vaartulikud_maastikud.jpg)

Koostaja: OÜ Good Idea KMH ekspert Olavi Hiiemäe 112