Lahepera järve tervendamise insenertehnilise tegevuskava keskkonnamõju hindamise aruanne MAVES

Tööd toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus

Tellija: MTÜ Lahepera Järv Töö nr: 16166

Lahepera järve ökoloogilise seisundi paran- damise insenertehnilise kava keskkonnamõju hindamise aruanne

Lisad

Vastutav täitja Madis Metsur

Tallinn

jaanuar 2018 Lahepera järve tervendamise insenertehnilise tegevuskava keskkonnamõju hindamise aruanne MAVES

Lahepera järve ökoloogilise seisundi parandamise inse- nertehnilise kava keskkonnamõju hindamise aruande lisad Lisa 1. KMH programmi avalikustamise dokumendid Lisa 2. Keskkonnaameti kiri 31.07.2017 nr 14-6/17/3593-22. Lahepera järve ökoloogilise seisundi parandamise insenertehnilise kava keskkonnamõju hin- damise programmi nõuetele vastavaks tunnistamine Lisa 3. Eksperthinnang Lahepera järve tervendamise pilootprojekti mõjude kohta linnustikule Lisa 4. Keskkonnaameti kiri 11.12.2017 nr. 14-6/17/3593-25 Lahepera järve ökoloogilise seisundi parandamise insenertehnilise kava keskkonnamõju hin- damise aruande märkused

Lahepera järve tervendamise insenertehnilise tegevuskava keskkonnamõju hindamise aruanne MAVES

Lisa 1. KMH programmi avalikustamise dokumendid

AS MAVES Marja 4d, 10617 Tallinn, tel: 6567300, e-post: [email protected]

Tellija: MTÜ Lahepera Järv Töö nr: 16166

Lahepera järve ökoloogilise seisundi

parandamise insenertehnilise kava

keskkonnamõju hindamise programm

(Keskkonnaameti poolt vastavaks tunnistatud 31.07.2017 nr 14-6/17/3593-22)

Vastutav täitja: Madis Metsur

Juhatuse liige: Karl Kupits

Tallinn 1 15.07.2017 Lahepera järve tervendamise insenertehnilise tegevuskava keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu MAVES

SISUKORD

1 KAVANDATAVA TEGEVUSE EESMÄRK JA ASUKOHT ...... 3

1.1 EESMÄRK ...... 3 1.2 ASUKOHT ...... 4 2 KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTE LÜHIKIRJELDUS ...... 5

2.1 0-ALTERNATIIV ...... 5 2.2 JÄRVE TERVENDAMINE ...... 5 2.3 JÄRVE TERVENDAMISE I ETAPI TÖÖDE TEHNILISED ALTERNATIIVID ...... 5 3 EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS ...... 11

3.1 LAHEPERA JÄRVE KIRJELDUS ...... 11 3.2 KAITSTAVAD LOODUSOBJEKTID JA NATURA ALAD JA LIIGID...... 13 3.3 TOITAINETE KOORMUS JA JÄRVE TERVENDAMISE VÕIMALUSED ...... 16 3.4 MUINSUSKAITSE ...... 18 4 KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOS STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA ...... 18 5 KAVANDATAVA TEGEVUSE EELDATAV KESKKONNAMÕJU ...... 19

5.1 VÕIMALIK OLULINE KESKKONNAMÕJU, MÕJUTATAVAD KESKKONNAELEMENDID ..... 19 5.2 KAVANDATAVA TEGEVUSE MÕJUALA ...... 20 6 HINDAMISMETOODIKA KIRJELDUS ...... 21 7 KMH ORIENTEERUV AJAKAVA ...... 23 8 OSAPOOLED ...... 24

8.1 ANDMED ARENDAJA, OTSUSTAJA, EKSPERDI KOHTA ...... 24 8.2 EKSPERTGRUPP ...... 25 8.3 ASJAOMASED ASUTUSED KOOS MENETLUSSE KAASAMISE PÕHJENDUSEGA ...... 26

LISA 1 LIMNOLOOGILISTE UURINGUTE KOKKUVÕTE ………………………………………27 LISA 2 KMH PROGRAMMI AVALIKUSTAMISE PROTOKOLL ……………………………...30 LISA 3 KIRJALIKUD ETTEPANEKUD JA VASTUSED …………………………………………….35 LISA 4 KIRJALIK VASTUS JAANO REIMA AVALIKUL ARUTELUL TEHTUD ETTEPANEKULE …………………………………………………………………………………………………….37

Tallinn, 15. juuli 2017 2

Lahepera järve tervendamise insenertehnilise tegevuskava keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu MAVES

1 KAVANDATAVA TEGEVUSE EESMÄRK JA ASUKOHT

1.1 Eesmärk

Kavandatava tegevuse „Lahepera järve ökoloogilise seisundi parandamise insener- tehnilise kava“ eesmärk on Lahepera järve tervendamine, mis tagaks tulevikus järve hea ökoloogilise seisundi. Järve tervendamine fosforirikka järvemuda väljapumpamise abil prioriteetse tegevusena käsitletud „Lahepera hoiuala kaitsekorralduskavas 2011-2020“ (Keskkonnaamet 2010). Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi limnoloogiliste uuringute „Limnoloogiliste uuringute läbiviimine Lahepera järve tervendamiseks“ (Ingmar Ott, jt 2015) põhjal on sette eemaldamine järve põhjalikuks tervendamiseks vajalik. Samas töös hinnati Lahepera järve ökoloogiline seisund 2014. a. seireandmete põhjal kesiseks. MTÜ Lahepera järv on alustanud Lahepera järve tervendamise projekti ettevalmistamist. AS Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi poolt on koostatud Lahepera järve tervendamise insenertehnilise tegevuskava eelnõu. Tegevuskava (eelprojekti) alusel taotleb MTÜ Lahepera järve vee-erikasutusluba Lahepera järve tervendamise I etapi töödeks. Naelavere peakraavi suudme piirkonnast on kavas eemaldada 90 tuh m³ setet 18 ha suuruselt alalt. Ja lisaks 10 000 m3 setet Lahe jõe alguse alalt. Aastaseks sette kaevandamise mahuks on arvestatud 50 tuh m³.

Keskkonnamõju hindamise eesmärk (vastavalt KeHJS § 31-le) on: Keskkonnamõju hindamise eesmärk on anda tegevusloa andjale teavet kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasneva keskkonnamõju kohta ning kavandatavaks tegevuseks sobivaima lahendusvariandi valikuks, millega on võimalik vältida või vähendada ebasoodsat mõju keskkonnale ning edendada säästvat arengut. Keskkonnamõju hindamise vajadus tuleneb KeHJS § 3 kehtestatud tingimustest. Selle kohaselt hinnatakse keskkonnamõju kui: 1) taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. 2) kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik. Keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) vajadus tuleneb Lahepera järve asumisest Natura loodusalal ja linnualal. Lähtuvalt kavandatud tööde iseloomust on tegemist olulise (loodetavalt positiivse) keskkonnamõjuga Lahepera järve pikaajalisele ökoloogilisele seisundile. Oluline keskkonnamõju võib tuleneda eelkõige Lahepera järvest eemaldatava sette suurest mahust ning sellega kaasnevast keskkonnamõjust järve ökosüsteemile ning piirnevatele elupaikadele ja liikidele.

Tallinn, 15. juuli 2017 3

Lahepera järve tervendamise insenertehnilise tegevuskava keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu MAVES

1.2 Asukoht

Kavandatava tegevuse asukoht paikneb Tartu maakonnas Alatskivi vallas. Lahepera järv asub Savimetsa külas, kuid piirneb veel nelja ümbruskonna külaga (Joonis 1). Lahepera järv paikneb tervikuna Lahepera hoiualal, mis on ka Natura loodusala ja linnuala (Joonis 2).

Joonis 1. Lahepera järve asukoht (Maa-amet)

Joonis 2. Lahepera hoiuala, linnuala ja loodusala piirid Lahepera järve ümbruses (Maa- amet)

Tallinn, 15. juuli 2017 4

Lahepera järve tervendamise insenertehnilise tegevuskava keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu MAVES

2 KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTE LÜHIKIRJELDUS

2.1 0-alternatiiv

Kavandatavast tegevusest loobumisel jätkub järvepeegli kahanemine ning järve nõo täitumine orgaanilise settega. Järv on taimestikurikas, mis soodustab järve kinni- kasvamist. Järve loodeosas asub ulatuslik õõtsik. Madala, kinnikasvava järve põhjalikuks tervendamiseks on vajalik setete ja taimede eemaldamine. See tagab hea ökoloogilise seisundi pikemaks ajaks. Praegu jääb järv sageli talvel ummuksisse, mistõttu hukkub hulgaliselt kalu. Aastaringselt püsivat kalastikku järves seetõttu ei ole. Ummuksisse jäämine sageneb veelgi. Eelnimetatud protsessid kulmineeruvad järve kinnikasvamise ja soostumisega. Selline areng on vastuolus järve hea ökoloogilise seisundi saavutamise ja säilitamise eesmärgiga (Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava). Lahepera küla elanikud on huvitatud järve kaldaala korrastamisest, sealhulgas muda eemaldamisest kinnistutega piirnevatelt aladelt. Need tegevused ei paranda tõenäoliselt järve seisundit tervikuna. Ka ei parane järve seisund ainuüksi Lahe jõe suudme avamise mõjul. Järvest muda eemaldamisega peab suurendama ka järve veemahtu. Vastasel juhul jääb järv Peipsi madalseisu ajal väga madalaks, osaliselt paljandub mudane põhi.

2.2 Järve tervendamine

Limnoloogiakeskuse aruande alusel tuleb Lahepera järve tervendamiseks järvest setet eemaldada. Tervendamist on soovitatud alustada järve sissevoolu lähedalt. Muud võtted veekogu seisundi parandamiseks pikemaajalist tulemus ei anna.1 Kaevandatavat setet planeeritakse kasutada põllumajanduses väetisena. Sobivust väetiseks analüüsiti 1984 aastal.

2.3 Järve tervendamise I etapi tööde tehnilised alternatiivid

AS Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi insenertehnilise lahenduse järgi. Tegevuskavas on analüüsitud kolme erinevat eemaldatud muda käitlemise tehnoloogiat: settebasseinides sette kuivatamine, geotuubides ja separeerimisega sette veestustamine. Sette eemaldamise tehnoloogiate kirjeldamisel ja mahtude kalkuleerimisel on arvestatud I etapi töödega, mis kestab 2 aastat ja kus eemaldatava muda aastane maht on 50 tuh m³.

1 Ingmar Ott 2015. Limnoloogiliste uuringute läbiviimine Lahepera järve tervendamiseks. Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituut, Tartu

Tallinn, 15. juuli 2017 5

Lahepera järve tervendamise insenertehnilise tegevuskava keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu MAVES

Esimesel aastal on ette nähtud setete eemaldamine Naelavere pkr sissevoolu alalt 40 tuh m³ ja väljavoolupiirkonnast ning Lahe jõe algusest 10 tuh m³. Teisel aastal sissevoolualalt 50 tuh m³. Pärast KMH valmimist valitakse välja kasutatav tehnoloogia, aastased mahud, tööperioodid ja koostatakse projekt eelistatud tehnoloogiale.

1. alternatiiv Settebasseinides käitlemine Möödunud sajandi 80-ndatel aastatel tehti järvest muda eemaldamise projekt ja seda hakati ka ellu viima, mille käigus alustati settebasseinide rajamist järvest ca 1 km edelas. Otstarbekas kasutada seda ala ka nüüd mudakäitluseks. Basseinide ala suurus on 35 ha, kuhu on võimalik rajada tiike veepeegliga 26 ha (Joonis 3). Antud tehnoloogia põhineb pinnaosakeste settimisel basseini põhja. 50 000 m3 muda setitamiseks rajatakse basseinid üldmahuga kuni 100 000 m3. Muda pumpamiseks kasutatakse amfiibmasinat Watermaster Classic IV. See on võimeline setet pumpama kuni 1,5 km kaugusele. I etapi tarbeks kujuneb torustiku pikkuseks 1,5 km. Asukoha puuduseks on suur kaugus järvest, mis kaugemate alade pumpamisel vajab vahepumplat. Juhul kui keskmine pulbi sügavus basseinis on 1,5 m, siis varem projekteeritud üks bassein pealmõõtmetega 200x 80 m mahutab keskmiselt 20 tuh m³ ja kokku läheb vaja 5 basseini, lisaks veel järeltöötlusbassein. Kokku koos vajalike rajatistega (basseinide tammid, teed, kraavid) on vaja 10 ha pinda. Kogu varem ettevalmistatud kraavidega ümbritsetud ala ei ole vaja kasutusele võtta. Asukoha puuduseks on suur kaugus järvest, mis kaugemate alade pumpamisel vajab vahepumplat. Watermasteri varustuses olev pinnasepump on jõudlusega 150-250 m³/h. Käesoleval juhul on arvestatud keskmiselt 180 m³/h. Tagastatava vee fosforisisaldust kontrollitakse ning vajadusel lisatakse kougulante selleks ettenähtud basseinis. Vesi juhitakse järve tööalale tagasi olemasoleva kraavi kaudu. Kuna on soovitatav muda käitlemisel lasta sellel seista ka talvel settebasseinis. Basseinide tühjendamine võtab aega ligikaudu 2 kuud ja täitmine 3 kuud. Järve tööpiirkond piiratakse pontoonidele kinnitatud ja järve põhjani ulatuva kilega või geotekstiiliga, tõkestamaks taimetoitainete rikka vee ja kaevamisel üleskeerutatava heljumi kandumist järve teistesse piirkondadesse. Projektis on ette nähtud kilesein kinnitada kaldasse selliselt, et tagastuv vesi jääks kileseinaga eraldatud osa sisse. Mudal lastakse settebasseinides seista läbi talve ning seetõttu saab äravedu toimuda alles kevadel. Tühjendamine võtab aega ligi 2 kuud, kuid kuna tegu on kolme eraldiseisva basseiniga, ei ole tarvilik kasutusele võtta lisabasseine. Töö periood kestab 2 aastat.

Tallinn, 15. juuli 2017 6

Lahepera järve tervendamise insenertehnilise tegevuskava keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu MAVES

Joonis 3. Kavandatavate tööde skeem järve lääneosas (AS Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi, Maa-ameti põhikaart)

Tallinn, 15. juuli 2017 7

Lahepera järve tervendamise insenertehnilise tegevuskava keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu MAVES

2. alternatiiv Geotuubides käitlemine Muda pumbatakse tahendamiseks suurtesse vett läbilaskvast sünteeskangast geo- kottidesse. Vesi nõrgub geokotist välja ning selle sisse jäävad tahked osised ja sellega seotud taimetoitained. Sette tahenemise kiirendamiseks lisatakse pinnasepumbast tulevale settepulbile enne geokotti jõudmist polüakrüüli (looduslik polümeer), mis soodustab vee eraldumist. Tahenemine on geokotis oluliselt kiirem kui settebasseinis, sest sellele aitavad kaasa sette oma raskus ja lisatud polümeer. Sette algmaht väheneb geokotis 2-4 korda. Aastase mahu 50 tuh m³ töötlemiseks vajalik pind on ligi 2 ha, mis peab paiknema tammide vahel ja põhi kaetud geotekstiiliga. Tuubide täitmine toimub mitmes järgus, vahepeal lastakse tuubidel veest tühjeneda. Pumpamine toimub analoogselt settebasseinide tehnoloogiale so Watermaster pinnase- pumbaga ja pulp juhitakse torustiku kaudu ladestusalale. Ladestusala paikneb samal massiivil kus settbasseinidega variandi korral ainult kasutatav pind on tunduvalt väiksem kui settebasseinidel. Geotuubide kasutamisel hakkab läbi koti imbunud vesi kohe tagasi voolama. Juhul kui tagastuva vee keemiline koostis nõuab järeltöötlust, siis selle tarbeks on ette nähtud vastav bassein. Tagastuv vesi voolab isevoolselt olemasoleva kraavi kaudu tagasi järve. Muda pumpamise hooaja pikkus on sama mis settebasseinidega variandil so 2,8 kuud. Kuna on soovitatav muda käitlemisel lasta sellel seista ka talvel tuubis, siis äravedu saab alata alles kevadel. Äravedu võtab aega ligi 2 kuud st, et äraveetud alale saab järk-järgult paigaldada uusi geotuube, mida hakatakse täitma.

3. alternatiiv Separeerimine Järve põhjasette veetustamine separeerimise tehnoloogiaga põhineb tsentrifugaaljõu põhimõttel. Tahked osakesed on raskemad kui vesi ja need kogunevad kiiresti pöörleva separaatori välisseina, kust see juhitakse veest eraldi separaatorist välja. Separeerimine toimub selleks rajatavas hoones, mille kasulik pind on ca 600 m². Muda pumpamiseks kasutatakse elektriajamiga pinnasepumpa, mis on väiksema jõudlusega kui Watermaster, kuna siin on dikteerivaks separaatorite jõudlus. Separaatori normaalseks tööks on vajalik kuivaine sisaldus ca 2% st enne separaatorisse minekut lahjendatakse vastavalt pulpi täiendava vee lisamisega. Esialgseks käivitamiseks on vaja lisavett väljapoolt juurde anda, hiljem saab lahjendusveena kasutada tagastuvat

Tallinn, 15. juuli 2017 8

Lahepera järve tervendamise insenertehnilise tegevuskava keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu MAVES

Joonis 4. Kavandatavate tööde skeem järve idaosas, AS Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi (lisaks eemaldatakse muda esimesel aastal Lahe jõe algusest 1 ha suuruselt alalt – sinine ala (Maa-ameti põhikaart))

Tallinn, 15. juuli 2017 9

Lahepera järve tervendamise insenertehnilise tegevuskava keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu MAVES

vett. Sellest tulenevalt separeerimise tehnoloogiat kasutades on järve tagastuv veekogus tunduvalt väiksem kui settebasseinide ja geotuubide korral. Separeerimissõlme juurde kuulub ka puhvertank mahuga 500 m3, mis võimaldab järvel oleva pumba tööaega vähendada 6-le tunnile, kusjuures kahe separaatori kasutamisel kujuneb separaatorite tööpäeva pikkuseks 13 tundi 6 kuu jooksul. Separaatorist väljuv ainest osa pakitakse kottidesse ja osa ladustatakse puistena. Separeerimistsehhi asukohaks sobib samuti settebasseinide ala, teiseks võimaluseks on järve põhjakaldal Linnutorni maaüksuse kõrval asuv riigi omandis olev maaüksus. Lahepera järve kaitsekorralduskava kohaselt on sinna ette nähtud rajada paadisadam. Kavandatav sette eemaldamise üldmaht 100 000 m3, milles aastas eemaldatakse 50 000 m3. Tulenevalt separaatori võimsusest kujuneb aastase mudamahu pumpamise tööajaks antud alternatiivi puhul 6 kuud. Töö periood kestab 2 aastat. Eeltoodud kavandatava tegevuse alternatiivid võivad täpsustuda tehniliste lahenduste osas projekteerimise ja KMH protsessi käigus. Muda käitlemise alternatiivseks asukohaks töödel Lahepera järve idaosas on ka järvest kagusse jääv endine poldriala (Joonis 4). Siia võib kaalutleda ka muda alalist ladustamist maapinna tõstmiseks. Muda käitlemise alade alternatiivsed asukohad on toodud joonistel 3 ja 4.

Muud projekti raames tehtavad tööd Arendaja selgitab projektiga kasutada kavandatavate maade kasutusvõimaluse kindlust, kuna eeldatavalt on näiteks põllumaadele kavandatavate settebasseinide alad seotud võimalike kasutuslepingutega ja PRIA toetuse saamiseks sõlmitud lepingutega maa- kasutuse kohta. Analüüsitakse nõudlust sette kasutamiseks väetisena ja võimalusi sette alaliseks ladustamiseks. Vaadeldakse võimalikke tehnilisi alternatiive Naelavere pkr koormuse vähendamiseks, sh lodu rajamise võimalust. Vee juurde juhtimise võimalus Alatskivi jõest. Programmi koostamise ajal mõõdistati kraavi trass Alatskivi jõest Toruküla pkr ja Lahepera pkr kaudu Naelavere peakraavi vee juhtimise võimaluse selgitamiseks AS Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi poolt. Lahepera peakraavi veeseis oli 29,95 m. Alatskivi jõeni me ei jõudnud aga Alatskivi - Rootsiküla teel truubi juures (250 m jõest) oli veepind 32,02 m. Varasemad mõõtmised näitavad, et Alatskivi jõe veeseis selle kraavi otsas on olnud 29,98 m st sama mis Laheperal. Juhul kui paisutada Alatskivi jõge kõrguseni 32,00m (kraavi põhi ca 1 m sügavamal>31,0) ja kraavile anda minimaalne lang 0,3‰ siis Alatskivi-Kolkja maanteetruubi kohal peaks olema truubi põhi 30,60 m. Tee pind on seal 38,80 m ja maapind 37,40 m. Kraavi sügavus tuleks maanteest ülesvoolu 37,4-30,6=6,8 m, edasi maapind tõuseb ja kõige kõrgemas punktis on see 38,50 m, seal oleks kraavi sügavus 7,5 m.

Tallinn, 15. juuli 2017 10

Lahepera järve tervendamise insenertehnilise tegevuskava keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu MAVES

Vee juurde juhtimine Alatskivi jõest ei ole teostatav. Sellise ühenduse tegemine nõuaks 1,5 km pikkuselt vähemalt 7 m sügavuse kraavi kaevamist ja samuti Alatskivi jõe paisutamist ligi 1,5 m. Sellise monstrumi tegemine piiratud vooluhulga lisamiseks Lahepera järve ei ole otstarbekas. Miinimum vooluhulga perioodil ei saa sealt praktiliselt vett võtta kuna sanitaarvooluhulk peab jääma ka Alatskivi jõkke. Lisaks on võimalik negatiivne mõju maakasutusele, mis tuleneb Alatskivi jõe paisutamisest. (Kalev Raadla mai 2017).

3 EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS

3.1 Lahepera järve kirjeldus

Lahepera järv on oluline veekogu. Kuna ta pindala on >50 ha, siis peab tema olukorda väga tõsiselt suhtuma. Euroopa Liidu Veepoliitika Raamdirektiiv on sellised järved võtnud erilise vaatluse alla. Oluline on järv ka Peipsi kalade koelmualana, veelindude rände- ja pesitsuspaigana. Nimetamata ei saa jätta ka olulisust maastikuelemendina, kalastus- paigana jne. Lahepera järve pakutavad ökosüsteemiteenused on kaugelt üle Eesti keskmise. Järv on madal ja kinnikasvanud juba ammu, mis on viinud mõtted järve puhastamisele. Nõukogude perioodil oli see tõsiseltvõetav plaan. Setete koostis oli väga põhjalikult uuritud, ladustamiseks ka setteväljakud rajatud. Tänapäeval peaks veekogu majandamist ja kaitset kavandama mitmekülgselt ja jätkusuutlikult. Lahepera järv (VEE2065600) paikneb Peipsiäärse madaliku põhjaosas, loode-kagu suunalises vaondis, mis on Naelavere ürgoru jätkuks. Järv asub Peipsiga enamvähem samal tasemel (30 m) ning on Peipsist eraldatud kitsa maaribaga. Järve ümbritseval tasandikul on pinnakatteks fluvioglatsiaalsed liivad ja kruusad, kohati ka punakaspruun moreen, enamasti aga järveliivad; viimaste all esineb järve ääres paiguti savi. Valitsevad kamar-leetmullad ja soostunud leetmullad. Kõrgemad alad on põldude all, madalamates kohtades on levinud niidud ja põõsastikud (Eesti järved, 1968). Lahepera järv on Peipsi eraldunud osa, endine laht. Järve nõgu on tekkinud jääaja lõpul jääsulamisvete vooluteena. Peipsiäärse madaliku osana on kõnesolev ümbrus hilisjääajal üle ujutatud Ürg-Peipsi vetest (Orviku, 1959, tsit. Eesti järved, 1968). Lahepera järv on Peipsist eraldunud suhteliselt hiljuti, rannavallide kuhjatiste mõjul. Suurvee ajal on järve Peipsiga ühenduses. Ühendusoja võib voolata kord ühes, kord teises suunas. Järv on tugevasti mudastunud ja soostunud. Lahepera järve voolab loode poolt sisse umbes 10 km pikkune Naelavere oja. Oja kaudu kandub järve maaget (roostevett) ja huumusaineid. Järve keskosas on mõlema kalda lähedal kalda- ja põhja-allikaid. Järv on paarisaja meetri pikkuse ja keskmiselt 8 m laiuse Lahe jõe kaudu ühenduses Peipsi järvega.

Tallinn, 15. juuli 2017 11

Lahepera järve tervendamise insenertehnilise tegevuskava keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu MAVES

Tabel 1. Lahepera järve üldlimnoloogilised näitajad.

Näitaja Ühik Väärtus

Pindala ha 100,4

Suurim sügavus m 4,2

Keskmine sügavus m 2,4

Valgala km2 28,9

Veevahetus korda/a. 2,5

Veemaht 1000 m3 2419,2

Limnoloogiline tüüp (Ott, Kõiv, makrofüüdijärv 1999)

Tüüp VRD järgi Kihistumata keskmise karedusega

Tabel 2. Lahepera järve (VPR tüüp 2) ökoloogiline seisund 2007., 2011. ja 2014. a.

ELH- elemendi üldhinnang. Värvid ja numbrid tähistavad seisundi hinnangut: 1- väga hea; 2- hea; 3- kesine; 4- halb; 5- väga halb. Ei – ei uuritud

Rühm Näitaja 2007 2011 2014

Fütobentos ELH ei ei 1

Suurselgrootud ELH 1 2 2

Suurtaimed ELH 4 ei 3

Fütoplankton ELH 3 2 2

Hüdrokeemia ELH 3 2 3

Hüdromorfoloogia ELH 3 3 3

Järve koondseisund 3 2 3

Valdav on järve kesine seisund. Parema väärtusega paistavad silma suurselgrootute ja fütobentose hinnangud. See on mõistetav, sest suurselgrootutele pakub taimerikas järv häid elutingimusi. Fütobentose metoodika on alles väljatöötamise staadiumis ja selle rühma väärtushinnangud on väikese usaldusväärsusega. Lahepera järve kalastiku liigirikkuse määrab seotus Peipsiga ja see sõltub suures osas Lahe jõe läbitavusest kaladele. Lahepera järvest püüdsime Peipsi järvele tüüpilisi liike nagu säinast, viidikat ja koha. Kevadel suunduvad siia kudema mitmed fütofiilsed

Tallinn, 15. juuli 2017 12

Lahepera järve tervendamise insenertehnilise tegevuskava keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu MAVES

kalaliigid – nurg ja latikas, kes lahkuvad pärast kudemist tagasi Suurjärve toituma. Paiksed kalaliigid on Laheperas ahven, kiisk, särg, roosärg ja linask, kes olid arvukamad nii 2007. kui ka 2011. a. seirepüükide saakides. Lahepera järve kalastik ja selle alusel antud hinnang veekogu seisundile sõltuvad üldisest veetasemest, ühendusest Peipsiga, mis omakorda määrab siia kudema ja toituma siirduvate kalade arvu (Ingmar Ott 2015). Vaata ka Lisa 1. Limnoloogiliste uuringute kokkuvõte.

3.2 Kaitstavad loodusobjektid ja Natura alad ja liigid

Lahepera hoiuala kaitse-eesmärk on loodusdirektiivi (Euroopa Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ) I lisas nimetatud elupaigatüübi - vähe- kuni kesktoiteliste mõõdukalt kareda veega järvede (Peipsi 3130) kaitse ja II lisas nimetatud liikide ning linnudirektiivi (Euroopa Nõukogu direktiiv 79/409/EMÜ) I lisas nimetatud liikide ja I lisas nimetamata rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Liigid, kelle elupaika kaitstakse, on: 1) harilik tõugjas (Aspius aspius) 2) harilik hink (Cobitis taenia) 3) harilik võldas (Cottus gobio) 4) harilik vingerjas (Misgurnus fossilis) 5) mustviires (Chlidonias niger) 6) väikeluik (Cygnus columbianus bewickii) 7) väikekajakas (Larus minutus) 8) väikekoskel (Mergus albellus) 9) tuttpütt (Podiceps cristatus)2 Kalad. Kaitsekorralduskava andmetel elab Lahepera järves eelnimetatud kaitsealustest kalaliikidest aastaringselt vingerjas. Suvel ka hink. Muud enamlevinud kalaliigid on kirjeldatud peatüki 3.1 lõpus ja pikemalt 2015 limnoloogilises uuringus. Kalastiku hea seisundi säilimise olulisteks eeldusteks on Lahe jõe avatuse tagamine, et võimaldada kalade juurdepääs väärtuslikele kudealadele ja tagada järglaskonna suremuse vähenemine. Takistatud läbipääs Lahepera järve ja Peipsi vahel halvendab oluliselt Lahepera järve sigimis- ja elupaigalist väärtust. Lahe jõest setete eemaldamine parandaks ka jõe veevahetust; jõkke viiakse hapnikurikast värsket vett ja paraneb veekvaliteet. Vaba läbipääs võimaldaks kaladel talvise hapnikuvaeguse tekkimisel vabalt Lahepera järvest Peipsisse rännata, mis väldiks kalade massilist suremist talvel. Linnud. Järve üheks peamistest ornitoloogilistest väärtustest on kuulumine Eesti olulisemate väikekajaka ja mustviire pesitsusalade hulka. Seetõttu on Lahepera järvel moodustatud rahvusvahelise tähtsusega linnuala (IBA).

2 Vabariigi Valitsuse 1. juuni 2006. a määrus nr 129 Hoiualade kaitse alla võtmine Tartu maakonnas

Tallinn, 15. juuli 2017 13

Lahepera järve tervendamise insenertehnilise tegevuskava keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu MAVES

Natura võrgustiku linnuala. Mustviire arvukus Lahepera järvel on langenud 250-300 paarilt (1996. a.) 10 paarini (2004. a). Väikekajaka arvukus 1996. a. ja 2002. a. oli umbes 50 paari, 2004. a. andmed liigi pesitsemise kohta puuduvad. Languse põhjused on täpselt teadmata. Väikesel arvul pesitsevad järvel tuttpütt (Podiceps cristatus). Kaitsekorralduskavas on juhitud tähelepanu hüdrotehniliste tööde võimalikule nega- tiivsele mõjule linnustikule.3 2015. aastal tehti Lahepera järvel põhjalik linnuseire. Loendati nii kevad- kui sügisrändel peatuvaid veelinde kui ka pesitsejaid. Kevadrändel peatuvate lindude arv oli väiksem kui sügisrändel peatuvate lindude arv. Olulisemateks rändel järve puhke- ja toitumispaigana kasutavateks liikideks on väikekoskel ja laululuik, suurel arvul on uju- ja sukelparte. 2015. aastal rekordilisi lindude numbreid järvel ei peatunud. Varasematest seiretest on teada, et järvel võib peatuda rahvusvahelise linnuala kriteeriume ületaval arvul väikeluiki ja väikekosklaid. Pesitsusloenduste käigus registreeriti 7 uue liigi pesitsemine, mida varasematel pesitsus- loendustel ei ole leitud. Looduskaitsealusteks pesitsevateks on väikehuik, väikekajakas, hallpõsk-pütt, täpikhuik, rooruik, tait, jõgitiir, roo-loorkull ja mustviires. Nendest väikekajaka ja mustviire arvukus on languses. Järve tervendamise võimalikest meetmetest peaks (linnustiku seisukohalt) eelistama väliskoormuse mõju vähendamist. Taimestiku ja setete eemaldamine võib hävitada lindude elu- ja pesitsuspaigad.4 Vaata ka joonis 5. Suurselgrootud. Lahepera järve põhjaloomastik on praegu üks liigirikkamaid Eesti järvede seas. 2007. a. kevadistes proovides leiti 39 liiki; nende arv on aga kindlasti suurem, sõltudes proovivõtu meetodist ja aastaajast. Haruldustest on leitud loodusdirektiivi liikide hulka kuuluva kiili rohe-tondihobu (Aeshna viridis) vastseid ning kakslaik-kiili (Epitheca bimacu/ata) ning limustest lombi-keeristigu (Bithynia /eachi). Järvesetete eemaldamine muudaks kardinaalselt põhjaselgrootute elupaiku nii põhjasubstraadi kui ka taimestiku muutuste kaudu. (Kaitsekorralduskava). Järve tervendamine pigem lõhuks taimestiku, loomaliikide arv ilmselt väheneks ning domineerima hakkaksid tundetumad liigid. Pikapeale oleks sama seis varsti tagasi, aga arvatavasti veidi kehvemal tasemel. Taimede lihtne niitmine ei muudaks midagi, järv on suur. Toiteainete koormuse vähendamist võib suurselgrootute seisukohalt pooldada. Toitu on setteski piisavalt, et praegune olukord saaks edasi kesta. (Ingmar Ott 2015 limnoloogilise uuringu kokkuvõte).

3 Keskkonnaamet 2010. Lahepera hoiuala kaitsekorralduskava 2011-20 4 Kaarel Võhandu 2015. Lahepera järve pesitsus- ja rändeaegne linnustiku inventuur. Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituut, Tartu

Tallinn, 15. juuli 2017 14

Lahepera järve tervendamise insenertehnilise tegevuskava keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu MAVES

Joonis 5. Lindude levik seire ajal (Kaarel Võhandu 2015), Maa-ameti ortofoto

3.3 Toitainete koormus ja järve tervendamise võimalused

Lahepera järve toitainete koormus on viimastel aastakümnetel oluliselt vähenenud. Seda näitab ka toitainete sisaldus järve vees võrreldes 1988-nda aastaga. Vaata joonised allpool.

1,4

1,2

1

0,8

0,6

0,4

0,2

0 1988 2007 2011 2014

tot-N (mg/l)

Lahepera järve vees lahustunud üldlämmastiku (tot-N, mg/l) dünaamika. (Ingmar Ott 2015)

0,16

0,14

0,12

0,1

0,08

0,06

0,04

0,02

0 1988 2007 2011 2014

tot-P (mg/l)

Lahepera järve vees lahustunud üldfosfori (tot-P, mg/l) dünaamika. (Ingmar Ott 2015)

Ekspert vaatas Lahepera järve valgala lämmastiku ja fosfori võimalike allikate osas üle tänavu (2017) aasta maikuus üle andmebaaside alusel ja looduses.

16

Lahepera järve tervendamise insenertehnilise tegevuskava keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu MAVES

Reoveekogumisalade heitvett Lahepera järve ei suunata. Alatskivi aleviku heitvesi juhitakse Alatskivi jõkke. Ainuke arvestatav loomafarm on Kasemetsa seafarm (08.06.2016 andmetel 3173 siga (1078 LÜ)). Lisaks sellele peetakse mõnes talus vähesel määral kitsi, lambaid (kuni 2 LÜ) talu kohta. Muud varasemad nõukogude aegsed farmid on enamasti maha jäetud. Kasemetsa seafarm kasutab tahesõnniku (sügavallupanu) tehnoloogiat. Tahesõnnik laotatakse ettevõtte poolt kasutatavale maale. Ettevõte OÜ FRIENDSLAND omab kehtivat kompleksluba. Farm näeb viimastel Maa-ameti ortofotodel ja väljapoolt territooriumi tehtud vaatlusel igati keskkonnanõuete kohane välja. Valgala kuivemad põllumajandusmaad on haritud ja põlluna kasutusel. Madalamad maad on rohumaana kasutusel või maha jäetud. Enamus Lahepera järve valgalast on hõlmatud maaparandussüsteemidega, mis on osaliselt korrastatud. Sotsialismiperioodi lõpul rajati järvest edelasse muda käitlemise väljakud koos kuivenduskraavidega ja eesvooluga Lahepera järve. Metsamaadel on tükati tehtud lageraiet. Piirkonnas tegutsevad ka koprad, näiteks on pais rajatud Naelavere peakraavile märjale heinamaale enne kraavi 1,6 km enne suubumist Lahepera järve. 2014. ja 2015. aastal tehtud mõõtmised kinnitavad, et Lahepera järves on peamiseks oluliseks P ja N koormusallikaks sisekoormus (Ingmar Ott 2015), seejärel hajukoormus valgalalt. Põldudelt tulevat koormust oluliselt mõjutada võimalik ei ole. Esmapilgul ei ole see ka suurem, kui igal pool mujal põllumaadelt. Naelavere pkr on VMK järgi heas seisundis ja vee kvaliteet vastab keskkonnaministri määrusega nr 59 kehtestatud keskmisele toitainete sisaldusele: N (kuni 3 mg/l) ja P (kuni 0,08 mg/l). Suuremates järve voolavates peakraavides on P sisaldus vees 0,09 – 0,11 mg/l, siit lisanduv vooluhulk on kokku ligi pool Naelavere juurdevoolust (Ingmar Ott 2015). Viimased ei ole pinnaveekogumid ja peakraavidest paremat kvaliteeti otseselt nõuda ei saa. Kui põllumajandustootmine toimub kehtivaid keskkonnanõudeid järgides (olulisi rikkumisi ega lohakust ülevaatusel ei tuvastatud) ei saa ka põllumajandusmaalt tulevat toitainete koormust piirata. Vahekokkuvõte. Väliskoormuse piiramise võimalused on enamasti ammendunud ning seda mõistlike kuludega mõõdetavalt vähendada tõenäoliselt ei õnnestu. Järve taastamine kaladele soodsa kude- ja elupaigana eeldab setete eemaldamist Lahepera järvest. Alustada tuleb järve toitainete rikkamast lääneosast. Lahe jõgi tuleb hoida kalade liikumiseks võimalikult avatuna. Sete tuleb eemaldada etapiviisiliselt, et mitte kahjustada suurtaimestikku korraga liiga suurel alal. Tööpiirkond tuleb eraldada ülejäänud järvest geotekstiiliga, vältimaks muda levikut ülejäänud järvele.

Tallinn, 15 juuli 2017 17

Lahepera järve tervendamise insenertehnilise tegevuskava keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu MAVES

3.4 Muinsuskaitse

Lahepera järve ökoloogilise seisundi parandamise alale ei jää ühtegi muinsuskaitsealust kultuurimälestist. Arvestades et tegu on piirkonnaga, kus võidakse avastada seni registreerimata muistis, tuleb aladel, kuhu ei ulatu mälestis või selle kaitsevöönd, tuleb ehitus- ja kaevetöödel, sh süvendustööd, arvestada kultuuriväärtusega leidude ja arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega. Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§§ 30-33, § 443) on leidja kohustatud tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ning teatama sellest Muinsuskaitseametile. Süvendustöödel võib sattuda muistsetele kalapüügiga seotud rajatistele, muudele vaikonstruktsioonidele, veesõidukite jäänustele.5

4 KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOS STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA

Alatskivi valla üldplaneering (2007) kajastab Tartumaa teemaplaneeringus "Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused" toodut. Peipsi ranna puhkuse ja veeturismi tsoon 2 (496 ha, sellest kompaktse hoonestusega ala 124 ha) hõlmab 100-800 m laiust Peipsi järve rannaala valla lõunapiirilt kuni Kallaste linna piirini ning Lahepera järve kirdeosa kaldaala. Tsooni jäävad tihedalt asustatud Peipsi ajaloolised rannakülad ja nüüdseks võsastunud rannakarjamaad. Planeerimata puhke- ja supluskohti rannal on kasutatud pikka aega stiihiliselt. Maa eraomandi taastamisega on ligipääs kallasrajale muutunud problemaatilisemaks. Tsoonis on planeeritud täiendavad juurdepääsuteed ja parklad Rootsiküla külas ja Lahepera järve suudmepiirkonnas Peipsisse. Peipsi rannapuhkuse ja veeturismi tsoon vajab detailsemat valla osa üldplaneeringut ning turismimajanduslikku teemaplaneeringut. Lahepera järves on kaks tuletõrje veevõtukohta: autosilla kõrvalt ja (poldri?) pumbajaama juures. Kavandatav tegevus ei ole vastuolus Alatskivi valla üldplaneeringuga ega Tartumaa üldplaneeringuga. Kavandatav tegevus on kooskõlas Ida-Eesti vesikonna veemajanduskavaga, mis määrab keskkonnaeesmärgiks Lahepera järve hea seisundi saavutamise.

5 Muinsuskaitse ameti kiri 26.06.2017 nr 1.1-7/1593

Tallinn, 15 juuli 2017 18

Lahepera järve tervendamise insenertehnilise tegevuskava keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu MAVES

5 KAVANDATAVA TEGEVUSE EELDATAV KESKKONNAMÕJU

5.1 Võimalik oluline keskkonnamõju, mõjutatavad keskkonnaelemendid

Kavandatava tegevusega võib kaasneda oluline keskkonnamõju. Veekogu süvenda- misega kaasneb setete lendumine ja omakorda fosfori vabanemine vette. Seda mõju on eelprojekti alusel kavas leevendada muda eemaldamise ala piiramisega geotekstiilist kardina või kilega. Keskkonnamõju hinnatakse kavandatava tegevuse alal. Hindamisel arvestatakse nii otsest, kaudset kui ka kumulatiivset mõju erinevatele keskkonnaelementidele. Hinnatakse kavandatava tegevuse ja selle alternatiividega seotud keskkonnamõju:  Järve valgalalt Lahepera järve suubuvate ümbruskonna maaparandussüsteemide eesvoolude mõju (suurim neist on Naelavere pkr);  Lahepera järve ökoloogilisele seisundile;  vee kvaliteedile Lahepera järves, Lahe jões;  Hoiualale, Natura elupaikadele (järv ja kaldal olevad märgalad);  vee-elustikule, sh kaladele ja kaitsealustele liikidele (kalad, suurselgroogsed) Lahepera järves, Lahe jões ja Peipsi järves;  linnustikule, sealhulgas hoiuala kaitse eesmärgiks olevad liigid;  Lahepera järve kalanduslikule väärtusele;  pinnasele ja veekogude kallastele;  maakasutusele ja maaparandussüsteemidele, sh Naelavere peakraavi alamjooksu (riiklikult hooldatav eesvool) hooldamise korraldus, kui siia rajatakse lodu. Samuti hinnatakse lodu poolt tekitatava lisapaisutuse mõju maakasutusele. Kesk-Laane maaparandussüsteemi ala kasutamisel sette käitluseks ja või paigutamiseks antakse mõju hinnang maaparandussüsteemidele (sh eesvoolu hooldus ja reguleeriva võrgu toimimine).  õhule (võimalik ebameeldiv lõhn muda käitlemise alade ümbruses);  sotsiaalsele elukeskkonnale (piirkonna elanikele, tööhõivele, ettevõtlusele, puhkealadele ja vaba aja veetmisele, miljööväärtusele, joogiveeks kasutatavale põhjaveele);  transpordiga kaasnev keskkonnamõju antud etapi mahus;  mõju riigiteele 22242 Alatskivi-Varnja ja selle teekaitsevööndile (sh, ohutus, võimalik prügistamine). Lisaks hinnatakse avariiolukordade ja riskide esinemise tõenäosust, tekkivat võimalikku mürataset ümbritsevatele elamutele erinevate tehnoloogiate kasutamise korral nii ehituse kui ka seadmete kasutamise ajal.

Tallinn, 15 juuli 2017 19

Lahepera järve tervendamise insenertehnilise tegevuskava keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu MAVES

Kavandatava tegevuse alal ei ole kultuurimälestisi. Lahepera mudatöötlemise koht on arvel pärandkultuuri objektina, mis ei takista siin tööde jätkamist. (1980. aastatel lükati kokku suured vallid ja nende ümber kaevati kraavid. Vallide vahele taheti pumbata Lahepera järvest muda, et see hiljem põlluväetiseks muuta. Ei jõutud valmis ehitada.) Kaeve ja ehitustöödel tuleb järgida üldiseid nõudeid (vt p 3.4.). Kavandatava tegevuse alal ei ole maavara maardlaid. Kavandatava tegevusega ei kaasne piiriülest mõju. Hinnatakse võimalike negatiivsete mõjude leevendamise vajadust ja võimalusi ning kavandatava tegevuse vastavust planeeringutele ja õigusaktidele. Tehakse ettepanekud seire ja rakendusuuringute korraldamiseks, esitatakse meetmeid keskkonnahäiringute vältimiseks ja leevendamiseks. Keskkonnamõju hindamine tehakse koostöös inseneri (AS Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi) ja Eesti Maaülikooli Põllumajandus- ja keskkonnainstituudi Limnoloogiakeskusega. KMH läbiviimisel lähtutakse Eestis kehtivatest õigusaktidest. Protseduuriliselt järgitakse Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadust. KMH aruanne koostatakse vastavalt KeHJS § 20 toodud nõuetele ja käesolevale programmile.

5.2 Kavandatava tegevuse mõjuala

Kavandatava tegevuse võimalik mõjuala jääb joonisel 2 toodud piiresse. Kavandatav tegevus mõjutab eelkõige Lahepera järve, loodusala ja linnuala ökoloogilist seisundit ja piirnevat ala setete käitlemise aladel. Sette käitlemine on kavas väljapool hoiuala, Keterma taluga piirneval kraavitatud alal (Joonis 2) või alternatiivsel alal. Kavandatav tegevus mõjutab Natura linnuala elupaiku ja liike ning vee-elupaiku ja liike samades piirides. Kalastikule avalduv (eeldatavalt positiivne) mõju võib avalduda kogu Peipsi järve kalastikule. Kavandatav tegevus mõjutab otseselt vee kvaliteeti muda eemaldamise alal, mõjutab järve ja järvest väljavoolava Lahe jõe vee kvaliteeti. Muda käitlemise alal mõjutab tegevus maapinda ja mulda (settetiikide või geotuubide kasutamise korral – vaata eelprojekt peatükid 4.1. Settebasseinides käitlemine ja 4.2. Geotuubides käitlemine). Järve lääneosa sette eemaldamiseks rajatavate settetiikide puhul on võimalik mõju põhjaveele settetiikide läheduses Keterma talus (Joonis 3) sõltuvalt millise konstruktsiooniga kaevu seal kasutatakse. Järve idaosa settetiikide rajamise variandil Lahepera järvest põhja poole on võimalik mõju settetiikide ja järve vaheliste kinnistute põhjaveele. Endise poldriala (Luhasoo kinnistu) kasutamine sette käitlemiseks eeldatavalt kasutatavat põhjavett ei mõjuta. Settetiikide võimalikku mõju põhjaveele saab välistada kasutatava laotuskoha paigu- tamisega kaugemale salvkaevust või basseinide isoleerimisega. Sõltuvalt eelistatud lahendusest ei saa välistada ebameeldivat lõhna muda käitlemise alade läheduses. Kavandatav tegevus mõjutada kaeve settetiikide ala ja järve vahel.

Tallinn, 15 juuli 2017 20

Lahepera järve tervendamise insenertehnilise tegevuskava keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu MAVES

Eelkirjeldatud muda käitlemisega kaasnevad võimalikud mõjud on ajutised ning pöörduvad. Kavandataval tegevusel ei ole piiriülest mõju.

6 HINDAMISMETOODIKA KIRJELDUS

Keskkonnamõju hindamise seaduslikuks aluseks on Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus. Keskkonnamõju hindamise kriteeriumideks on KeHJS sätestatud seisukohad, sellega seonduvad ja teised asjasse puutuvad õigusaktid ning väljakujunenud seisukohad veekogude ja nende kaldavööndi kasutamise ja kaitse alal, samuti sotsiaalsed eesmärgid. Keskkonnamõju hindamise raames hinnatakse kõiki põhilisi keskkonnaväärtusi, mida kavandatav tegevus võib mõjutada tervendustööde käigus ja edaspidi. Kavandatava tegevusega kaasnevat keskkonnamõju hinnatakse erinevate alternatiivide korral olulisemate keskkonnaväärtuste lõikes. Hinnatakse võimalikku keskkonnamõju, arvestades mõju olulisust skaalal mõju puudumine kuni oluline negatiivne või positiivne keskkonnamõju. Mõju 0-väärtuseks loetakse mõõdetava mõju puudumist. Väheoluliseks loetakse lühiajalised häiringud keskkonna kvaliteedis ja liikide seisundis, mis tasakaalustuvad või muutuvad positiivseks tervendustöödele järgneval perioodil. Kuna planeeritud tegevuse eesmärgiks on Lahepera järve ökoloogilise seisundi parandamine ja stabiliseerimine, siis KMH läbiviimise sisuline metoodika erineb tootmisüksuse projekti KMH hindamisest. Võimalike oluliste mõjude sõelumine algas käesoleva uurimis-projekteerimisprojekti koostamise käigus. Sealhulgas tehti limnoloogilised ja ornitoloogilised uuringud. KMH ekspert osaleb uurimistöödel ning projektdokumentatsiooni koostamisel. Võimalike olulise negatiivse mõjuga (ning projekti eesmärkide täitmiseks vähetõhusate) alternatiivsete lahenduste väljasõelumine toimub töörühma töö käigus. Mõju hindamisel keskendutakse projekti poolt mõjutatavale Lahepera järvele. Veekeskkonna seisundi ning keskkonnamõju (survetegurite) määramise nõuded on määratud Veeseaduse ja selle alamate õigusaktidega, millest olulisem on Keskkonnaministri 28. juuli 2009. a määrus nr 44: Pinnaveekogumite moodustamise kord ja nende pinnaveekogumite nimestik, mille seisundiklass tuleb määrata, pinnaveekogumite seisundiklassid ja seisundiklassidele vastavad kvaliteedinäitajate väärtused ning seisundiklasside määramise kord. Arvestatakse kõiki olulisi veekeskkonna (Naelavere peakraavi, Lahepera järve, Lahe jõe ja Peipsi järve) parameetreid ning mõju vee-elustikule ja veest sõltuvatele elupaikadele ning kaitse-eesmärgiks olevatel liikidele. Hinnatakse kavandatava tegevuse tõhusust Lahepera järve hea seisundi saavutamisel ja säilitamisel. KMH kasutatakse seire ja keskkonnaregistri andmeid ning Maa-ameti kaardirakendusi. Ekspertgrupi liikmed teevad looduses asjakohaseid ülevaatusi.

Tallinn, 15 juuli 2017 21

Lahepera järve tervendamise insenertehnilise tegevuskava keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu MAVES

Lahepera järve ja kaldaalade Natura hinnangu, ökoloogilisele seisundi ja kalastiku väärtuse iseloomustuse ning muutuste mõju hinnangu annab oma uurimistööde põhjal Limnoloogiakeskus (Ingmar Ott). Kavandatava tegevuse mõju linnustikule hindab ornitoloog Ivar Ojaste. Ülejäänud aspektides (mõju maakasutusele, veekogude kallastele ja maaparandus- süsteemidele, sotsiaalsele elukeskkonnale) antakse mõju hinnang tuginedes eksperdi (Madis Metsur ning teised AS Maves spetsialistid) ja inseneri (Kalev Raadla) varasemale analoogiliste tööde kogemusele, objekti ülevaatusele ning kohaliku omavalitsuse arengudokumentide ning planeeringutele, samuti KMH avalikustamisel ilmnevale seisukohtadele. Võimaliku ebameeldiva lõhnahäiringu tekke tõenäosust analüüsitakse analoogiliste projektide põhjamaade kogemuse põhjal sõltuvalt valitud tehnoloogilist alternatiivist (Karl Kupits).

Käesoleva projekti raames tehtud uuringud ja varasem projektmaterjal  Ingmar Ott (vastutav täitja) 2015. Limnoloogiliste uuringute läbiviimine Lahepera järve tervendamiseks. Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituut, Tartu (Aruanne on leitav Alatskivi valla kodulehelt).  Kaarel Võhandu 2015. Lahepera järve pesitsus- ja rändeaegne linnustiku inventuur. Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituut, Tartu (Aruanne on leitav Alatskivi valla kodulehelt).  Ruttar Roo (projektipeainsener) 1984. Lahepera järve sapropeeli tootmise kompleks. RPUI Eesti Maaparandusprojekt.  Kalev Raadla AS Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi poolt käesoleva töö raames tehtav insenertehniline kava (kava eelnõu avalikustatakse koos KMH programmiga). Hindamisel kasutatud metoodilised materjalid:  Assessment of plans and projects significantly affecting Natura 2000 sites. Methodological guidance on the provisions of Article 6(3) and (4) of the Habitats Directive 92/43/EE European Commission Environment DG 2001  Aunapuu, A., Kutsar, R. Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis. 2013 MTÜ Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühing  Järvede tervendamise käsiraamat. Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi limnoloogiakeskus, 2011. http://pk.emu.ee/struktuur/limnoloogiakeskus/teadustoo/publikatsioonid/jarvede -tervendamine-kogumik/  Keskkonnaamet 2010. Lahepera hoiuala kaitsekorralduskava 2011-20  Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava. Keskkonnaministeerium, 2016  Ida-Eesti Peipsi alamvesikonna veemajanduskava. Keskkonnaministeerium, 2008  Peterson, K. Keskkonnamõju hindamine. Juhised menetluse läbiviimiseks tegevusloa tasandil. Keskkonnaministeerium, 2007

Tallinn, 15 juuli 2017 22

Lahepera järve tervendamise insenertehnilise tegevuskava keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu MAVES

7 KMH ORIENTEERUV AJAKAVA

KMH etapp Aeg KMH algatamine Keskkonnaamet 03.2017

Ekspert koostab KMH programmi 03.2017 Programmi esitamine otsustajale vastavuse 03.2017 kontrollimiseks Otsustaja kontrollib programmi sisu vastavust nõuetele 03.2017 Otsustaja küsib asutustelt seisukohti programmi sisu 04-05.2017 kohta Otsustaja menetleb saabunud seisukohti ja esitab enda 05.2017 seisukoha Märkuste menetlemine ja programmi parandamine 05.2017 Programmi esitamine otsustajale kontrollimiseks ja 06.2017 avalikustamiseks Programmi avalikustamine 07.2017 KMH programmi avalik arutelu 07.2017 Programmi täiendamine vastavalt märkustele ja 08.2017 ettepanekutele KMH programmi esitamine otsustajale kontrollimiseks 08.2017 Otsustaja tunnistab programmi nõuetele vastavaks 09.2017 KMH aruande koostamine 11.2017 Aruande esitamine otsustajale 12.2017 Otsustaja kontrollib aruande sisu vastavust nõuetele Jaanuar 2018 (21 päeva) Otsustaja küsib asutustelt seisukohti aruande sisu Veebruar 2018 (30 päeva) kohta Otsustaja menetleb saabunud seisukohti ja esitab enda Märts 2018 (14 päeva) seisukoha Aruande avalik väljapanek Märts-aprill 2018 (21 päeva) Avaliku arutelu toimumine Aprill 2018 Aruande täiendamine Aprill 2018 Otsustaja esitab aruande asutustele kooskõlastamiseks Aprill-mai 2018 (30 päeva) Otsustaja kontrollib aruande vastavust lähtudes Mai-juuni 2018 (30 päeva) kooskõlastustest Otsustaja tunnistab aruande nõuetele vastavaks Juuni 2018

Tallinn, 15 juuli 2017 23

Lahepera järve tervendamise insenertehnilise tegevuskava keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu MAVES

8 OSAPOOLED

8.1 Andmed arendaja, otsustaja, eksperdi kohta

Erki Vister

MTÜ Lahepera Järv Trässo, Kesklahe küla, Alatskivi vald, Tartu maakond, 60204

Keskkonnaamet Otsustaja (vee erikasutusluba)

AS Maves

Marja 4d, 10617 Tallinn, tel 6567300;

Ekspert Madis Metsur, (keskkonnamõju hindamise litsents KMH0014)

[email protected], 5083765

Tallinn, 15 juuli 2017 24

Lahepera järve tervendamise insenertehnilise tegevuskava keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu MAVES

8.2 Ekspertgrupp

Valdkond Ekspert Pädevus Juhtekspert Madis KMH litsents: KMH0014 Metsur Projekteerimistööd ja keskkonnamõjude hindamine kalade kudemistingimuste parandamiseks Loode- Eesti jõgedes, 2014 Põltsamaa jõe projekteerimis- ja tervendustööd Põltsamaa-Rutikvere lõigul. 2015 Kahala järve tervendamise projekti KMH 2015 Mõju Natura Ivar Ojaste Eksperthinnang Kahala järve tervendamise linnualale pilootprojekti mõjude kohta linnustikule ning Kahala järve tervendamise insenertehnilise tegevuskava keskkonnamõju hindamise aruande eelnõu juurde, 2015 Mõju Natura Ingmar Ott Limnoloogiliste uuringute läbiviimine Lahepera vee- järve tervendamiseks 2015 elupaikadele Looduskaitse, Artto Pello Geoökoloogia loodusteaduste bakalaureus andmetöötlus Hüdrotehnika ja Kalev Kahala järve tervendamise insenertehniline maaparandus Raadla tegevuskava

Vajadusel konsulteeritakse Eesti LHK kalastiku spetsialistidega (Meelis Tambets)

Tallinn, 15 juuli 2017 25

Lahepera järve tervendamise insenertehnilise tegevuskava keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu MAVES

8.3 Asjaomased asutused koos menetlusse kaasamise põhjendusega

Alatskivi vallavalitsus – kohalik omavalitsus Tartu Maavalitsus – kohalik maavalitsus Põllumajandusamet – maaparandussüsteemide järelevalve Maa-amet - jätkuvalt riigi omandis oleva maa kasutamine Maanteeamet – tegevuste puhul, kus kasutatakse oluliselt riigiteed 22242 või selle transpordimaad

Riigimetsa Majandamise Keskusel kaasatakse konsulteerivasse menetlusse kui maa- omanik projektiga hõlmatud alal.

Tallinn, 15 juuli 2017 26

Lahepera järve tervendamise insenertehnilise tegevuskava keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu MAVES

LISA 1 LIMNOLOOGILISTE UURINGUTE KOKKUVÕTE

Ingmar Ott (vastutav täitja) 2015. Limnoloogiliste uuringute läbiviimine Lahepera järve tervendamiseks. Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituut, Tartu

Kokkuvõte Eesti järvede monograafias (1968) kirjutatakse: „Lahepera järve on otstarbekas majandada Peipsi lisaveekoguna – haugide koelmuna. Selleks on vaja ühendus kahe järve vahel avaralt lahti hoida, varustada see aga võimsa statsionaarse, kevadeks suletava lõksuga sisserändava kala täielikuks väljapüügiks, välja arvatud haugid ja suurem hulk särgi, kes tuleb lasta Lahepera järve kudema. Soovitatav on ehitada linaski jaoks järve tehiskoelmuid. Järve hapnikurežiimi parandamiseks tuleks rakendada talvel regulaarselt tööle mitu tuulik-generaatorit või hoida suur osa järvepinnast lumesahaga alati lumevaba“. Aare Mäemets kirjutab aga oma raamatus (1977): „...Ta on jäänud liialt madalaks ning omab praegu tähtsust veel vaid Peipsi kalade kudemis- ja turgutuspaigana ning õngespordiks kasutatavana. Seega ei tohiks kalade rännet Lahe jões takistada. Järve režiimi parandaks oluliselt muda väljapumpamine. Vihmutusvee võtmine on mõeldav vaid kevadise veekogumise korral, kuid see takistaks kalade liikumist Lahe jões. Võib oletada, et põhjakaldale rajatud vihmutusseadeldis järve veetaset veelgi alandab ja kalade elutingimusi halvendab. On ka ettepanekuid Lahepera järve kalatiigina majandamiseks, kuid see nõuaks nähtavasti suuremaid kulutusi ja tulemus on küsitav“. Need varasemad arvamused on huvipakkuvad. Praegusel ajal peaks aga lähtuma eelkõige EL Veepoliitika Raamdirektiivi nõuetest, kus eesmärgiks on vähemalt hea ökoloogilise seisundi saavutamine, st tervendamine peab olema kompleksne. Lahepera järves on akumuleerunud märkimisväärselt suur hulk fosforit (17,5 t 10 cm settekihis järve pindala kohta), milles ligikaudu pool (umbes 8 t) võib soodsate olude juures olla primaarprodutsentidele kättesaadav ning soodustada sekundaarreostuse tõttu järve eutrofeerumist ning lõpuks kinnikasvamist. Kõrge fosforisisaldus sissevoolu lähedalt kogutud proovides viitab ka olulisele väliskoormusele valgalalt, millele viitavad ka ainete ärakannete arvutused valgala maakattetüüpide alusel. Inkubatsioonikatse käigus selgus, et lisaks keemilisele vabanemisele (rauaühendid) vabaneb fosfor ka orgaanilise aine lagundamise tagajärjel. Selle tõttu võib talvel jääkatte all hapnikusisaldus märgatavalt kiiremini väheneda ning järv ummiksile jääda. Lahepera järve tervendamiseks oleks esmatähtis vähendada väliskoormuse mõju Naelavere peakraavi kaudu. Seejärel võib sekundaarreostuse vähendamiseks eemaldada vähemalt 25 cm paksuse fosforirikka settekihi. Eelkõige oleks oluline eemaldada kõrge fosforisisaldusega sete koos ohtra taimestikuga sissevoolu lähedalt. Madala, kinnikasvava järve põhjalikuks tervendamiseks on enamasti setete ja taimede eemaldamine. See tagab hea ökoloogilise seisundi pikemaks ajaks. Selle tegevuse eelduseks on väliskoormuse piiramine.

Tallinn, 15 juuli 2017 27

Lahepera järve tervendamise insenertehnilise tegevuskava keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu MAVES

Hea ökoloogilise seisundi saavutamiseks peakski setteid välja pumpama. Selle mõju erinevatele elustikurühmadele ja linnustikule on erinev. Esitame alljärgnevalt prognoosi veeelustiku rühmade kaupa.

Kalastik. Kalastikule sobib sügavam vesi. Peale puhastamist tekivad uued elupaigad. Linask, koger ja roosärg ilmselt enam nii edukalt ei paljune. Kalastiku jaoks oleks oluline ka hea ühendustee Peipsi järvega. Kalastik vahetub suurvee ajal praegugi, ilmselt peale renoveerimist samuti. Eelmise sajandi 50-ndatel aastatel peeti Lahepera järve siiakoelmuks ning veel 1970ndatel aastatel püüti järvest üksikud juveniilseid siigu. Siiski domineerisid ka eelmise sajandi katsepüükides toitelisemat elupaika eelistavad liigid ning praeguseks ajaks on suurenenud teiste liikide ees hüpertroofset elupaika eelistava linaski osakaal.

Suurselgrootud. Tervendamine pigem lõhuks taimestiku, loomaliikide arv ilmselt väheneks ning domineerima hakkaksid tundetumad liigid. Pikapeale sama seis oleks varsti tagasi, aga arvatavasti veidi kehvemal tasemel. Taimede lihtne niitmine ei muudaks midagi, järv on suur. Toiteainete koormuse vähendamist võib suurselgrootute seisukohalt pooldada. Toitu on setteski piisavalt, et praegune olukord saaks edasi kesta.

Suurtaimed. Kokkuvõtvalt saab öelda, et taimestiku seisukohalt on esmalt oluline piirata valgalalt järve jõudvat koormust. Setete eemaldamine vähendab järve sisekoormust ning seeläbi hakkavad taimestikus domineerima vähetoitelist keskkonda eelistavad liigid, kuid tuleb arvestada, et taolise olukorrani jõudmine võib võtta aastaid. Veesisese taimestiku taastumiseni on järv puhastatud järveosas ebastabiilses seisundis – varasemalt veesisese taimestiku poolt ära kasutatud toiteained kasutatakse nüüd ära fütoplanktoni ja niitrohevetikate poolt. Viimane võib endaga aga kaasa tuua „veeõitsengud“ ning ujuvate vetikamattide tekke järve pinnale. Seega on taimestiku seisukohalt mõistlikum kui sete eemaldatakse korraga väiksemas mahus ja etapiviisiliselt, andes enne uue setteemaldusperioodi algust aega eelmise piirkonna taimestikul taastuda.

Fütoplankton. Fütoplankton ja suurtaimed on omavahel konkurendid ja järve madaluse tõttu on ülekaalus suurtaimed. Taimse hõljumi kogused on tagasihoidlikud ja liigilises koosseisus ei domineeri kehva seisundit näitavad liigid. Järve tervendamise tulemusena olukord muutuks ja taimne hõljum saavutaks suurema osatähtsuse. Kui toiteainete kontsentratsioonid jäävad heale tasemele, siis oleks sellele vastavalt ka fütoplankton heas

Tallinn, 15 juuli 2017 28

Lahepera järve tervendamise insenertehnilise tegevuskava keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu MAVES

ökoloogilises seisundis. See lubaks ka areneda korralikul ja mitmekesisel zooplanktonil, mis omakorda taastaks kunagise siia koelmu staatuse.

Zooplankton. Lahepera järve tervendamine (setete eemaldamine) tooks endaga kindlasti kaasa zooplanktoni koosluse üpris kiired muutused. Ilmselt senini domineerinud keriloomade (eriti perek. Polyarthra liigid) biomass ja arvukus väheneksid ning kooslusesse ilmuksid esmalt tolerantsemad vesikirbulised, kes on hea toidubaas kalavastsetele ning kes ise suudavad efektiivselt toituda fütoplanktonist. Samuti suureneks varasemalt esinenud aerjalaliste, tolerantsete ja kosmopoliitsete liikide (Mesocyclops leuckarti ja M. oithonoides) arvukus ja biomass. Kooslus muutuks kindlasti stabiilsemaks, rühmade biomassid (ja ilmselt ka arvukused) ühtlustuksid. Kalade noorjärkudel oleks parem toidubaas ning koosluses esineks liike, kes suudavad survestada fütoplanktoni kooslust. Seega oleks toiduahel stabiilsem ja tugevam.6

6 Kokkuvõte on parema loetavuse huvides mõnevõrra lühendatud Madis Metsuri poolt

Tallinn, 15 juuli 2017 29

Lahepera järve tervendamise insenertehnilise tegevuskava keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu MAVES

LISA 2 KMH PROGRAMMI AVALIKUSTAMISE PROTOKOLL

Lisa 2.1 Protokoll

Lahepera järve ökoloogilise seisundi parandamise insenertehnilise kava keskkonnamõju hindamise programmi avalik arutelu

Keskkonnamõju hindamise programmi avaliku arutelu protokoll

Aeg: 26.06.2017 kell 15.00 -16.50 Koht: Alatskivi vallamaja Koosoleku juhataja: Madis Metsur AS Maves Protokollija: Madis Metsur AS Maves

Päevakord: Avamine, kavandatava tegevuse üldine tutvustus – MTÜ Lahepera Järv (PMA) arendaja Erki Vister KMH programmi ja projekti tutvustus – AS Maves ekspert Madis Metsur, projekti osas selgitused PB Maa ja Vesi AS insener Kalev Raadla, järve seisundi osas Ingmar Ott. Küsimused ja vastused, arutelu

1. Arutelu avamine ja tegevuse tausta tutvustus – Erki Vister Erki Vister tutvustas lühidalt projekti tausta ja eesmärke. Projekti eesmärgiks on Lahepera järve tervendamine järvest muda eemaldamise abil. Praegu on projekt kavandamise faasis.

2. KMH programmi ja eelprojekti tutvustus - Madis Metsur, Kalev Raadla Keskkonnaekspert Madis Metsur tutvustas KMH programmi ning kavandatavat tegevust. Keskkonnamõju hindamise aruande sisu on määratud Keskkonnamõju hindamise ja kesk- konnajuhtimissüsteemi seadusega. Oluline keskkonnamõju võib tuleneda eelkõige Lahepera järvest eemaldatava sette suurest mahust ning sellega kaasnevast keskkonnamõjust järve ökosüsteemile ning piirnevatele elupaikadele ja liikidele. Seetõttu on Keskkonnaamet algatanud keskkonnamõju hindamise. Lahepera järve seisundi ja edasise kasutamise osas on antud vastuolulisi seisukohti. Põhiküsimuseks jääb kas jätta järv „looduslikule arengule“ ehk pikaajalisele hääbumisele, mis soodne märgaladel levivatele liikidele. Või tervendada järv heas seisundis veekoguks, mis on väärtuslik kala- ja puhkeveekoguna.

Tallinn, 15 juuli 2017 30

Lahepera järve tervendamise insenertehnilise tegevuskava keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu MAVES

Lihtsaid meetodeid järve seisundi taastamiseks ei ole. Järve koormus toitainetega on sotsialismiperioodiga võrreldes oluliselt vähenenud, edasine vähendamine ei ole teostatav. Alatskivi jõest pinnavee juurde juhtimine ei ole otstarbekas kulukuse, vähese veemahu ja vee eeldatava kvaliteedi tõttu. Tutvustatav KMH programm on juba korrigeeritud Keskkonnaameti ja huvitatud osapoolte (sh erinevad riigiametid) küsimuste, märkuste ja ettepanekute alusel. Täna oleme huvitatud eelkõige kohaliku kogukonna küsimustest ja ettepanekutest. Ettekande ajal esitati projekti kohta mitmeid täpsustavaid ja tehnilisi küsimusi, mis said vastuse arendaja, eksperdi, inseneri ja limnoloogi poolt. Küsimusi käsitletakse protokolli järgmises punktis.

3. Küsimused ja vastused, arutelu 3.0. Avaliku väljapaneku ajal laekunud kirjaliku küsimused ja ettepanekud Ainukesena saabus kirjalik ettepanek Muinsuskaitseametilt. Muinsuskaitseamet palub lisada keskkonnamõjude hindamise programmi ning hiljem aruandesse ka muinsuskaitse peatükk, mis sisaldaks kultuuriväärtusega leidude esinemise hoiatust. Ekspert nõustub tehtud ettepanekuga. Muinsuskaitseametile saadeti ka vastav kirjalik vastus, mille koopia on lisatud KMH programmi dokumentidele. 3.1. Järve seisund ja kasutusvõimalused Saalist. 40 aastat tagasi võeti järvest kümnete tonnide kaupa haugi välja. Ainuke veevahetus on Lahe kanali kaudu. See kanal tuleb lahti kaevata. Kala ei pääse praegu Lahepera järve. Jaak Sakson. Järv kuulutada kalajärveks. Järve ots Peipsisse avada. (Saalist. Järvel ei ole linde – need hirmutatakse paatidega kala (haugi ja linaskit) püüdes ära!? Põllumürkide (Roundup) kasutamine on järves kalad ära mürgitanud!?). Saalist. Vesi järves on halb (suve teisel poolel keegi ujuda ei taha – nahk kipitab). Limnoloog Ingmar Ott. Veevahetus Peipsi järvega peab olema, kuid vee kvaliteedi paranemiseks peab olema ka Lahepera järves piisav veemaht. See tuleb tagada süvendamisega – muda eemaldamisega. Praeguses olukorras vesi roiskub. Kipitamine – võib olla tingitud veelindude rohkusest või tigudest. Sinivetikaid järves praegu selleks liiga vähe, suurtaimed suruvad need alla. Sette mahust pool on fosforiga üleküllastunud. Ekspert Madis Metsur. Seega on tuleb järve tervendamiseks hoida avatuna Lahe jõgi ja suurendada järve veemahtu muda eemaldamise abil. Kaidi Raudpõld. Purjetajatel on huvi, et Lahepera järvel oleks taimestikuvaba vett. Peipsi järv on noorte treenimiseks ohtlik. Seni ei ole saanud luba slipi paigutamiseks (Keskkonnaametilt). Olev Teder. Projekt näib liiga suur ja kipub vast liiva jooksma. Järve kirdeosas tekivad taimestikust ujuvad saared(!?). Soovin oma maal (ja piirneval alal?) kaldal tiiki rajada ja hooldada. Kuna tegemist on „Natura 2000“ alaga, siis Keskkonnaamet mul „vette minna“

Tallinn, 15 juuli 2017 31

Lahepera järve tervendamise insenertehnilise tegevuskava keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu MAVES

ei luba. Seal olevat mingid kaitsealused „sitikad“. Kohal käis Nikolai Laanetu keskkonnaametist(!?), kelle seisukohta ma ei saanud. Limnoloog. Taimestikku palju korraga eemaldada ei ole hea. Mis kaitsealaluste liikidega tegu on ei tea. (Ekspert suhtles pärast koosolekut Nikolai Laanetuga (Loodushoiu Ühing Lutra). Ta käis seal kohal tõepoolsest mõned aastad tagasi Keskkonnaameti palvel. Lahepera järves esineb kaitsealune kalaliik vingerjas ja tõenäoliselt ka mitmeid teisi kaitset väärivaid liike, esmajoones vee selgrootuid. Kuna Keskkonnaamet ekspertiisi ei tellinud jäigi see tegemata. See informatsioon ja soovitus suhelda uuesti Keskkonnaameti ja RMK-ga anti edasi küsimuse esitajale Olev Tederile). 3.2. Küsimused maakasutuse osas Andu Tõrva (Alatskivi Vallavalitsus): Riik (Maa-amet) paneb endiste settetiikide ala müüki ja seda ei pruugi kasutada saada. Arendaja Erki Vister: RMK-ga on räägitud, praegu tutvustame projekti variante, maakasutuse võimaluste selgitamisega tegelen. 3.3. Teede küsimus Jaak Sakson. Olemasolevate metsa kasvanud settetiikide juurde viivast teest ei jää midagi järele. Mudaväljakud tuleb teha Kolkja – Alatskivi tee äärde. Kommentaar saalist. Abiteid tuleb rajada ja korrastada igal pool. Ekspert. Teedega tegelemise vajadust käsitleme projektis ja aruandes, seda nõudis ka Maantee-amet. 3.4. Muda sobivus väetiseks Jaan Souva (Friendsland OÜ?) Kas on uuritud muda sobivust põlluväetisena, sealhulgas raskmetallide sisaldust. Arendaja. Proovid tehti 1984 aastal. Kui mudast toodetakse väetist, tehakse enne kõik vajalikud analüüsid. Ekspert. Raskmetallide määramist pole käesolevas etapis vajalik teha. Raskmetalle on üle lubatud piirväärtuse leitud pinnasest ja veekogude setetest tööstuspiirkondade konkreetsete reostusallikate või saastunud alade mõjupiirkonnast, mida Lahepera järve valgalal teadaolevalt ei ole olnud. 3.5. Keskkonnalubade vajalikkus Jaano Reima. Jäätmeloa vajalikkus muuda ladustamisel. Ekspert. Muda ei muutu jäätmeks, kui teda ei jäeta üle kolme aasta ladestuskohta, vaid temast toodetakse väetisainet vms. Jaano Reima. Kellele kuulub muda. Arendaja. Järve muda on järve seisundi parandamiseks tehtavate tööde produkt ja sellega kaasnevad kohustused on arendaja ülesandeks lahendada. Seega järve muda kasutamise võimaluste rakendamine ja omandi suhete lahendamine on arendaja töö.

Tallinn, 15 juuli 2017 32

Lahepera järve tervendamise insenertehnilise tegevuskava keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu MAVES

3.6. Muda järvest eemaldamise lisaalternatiivi „plaan B“ tõstatamine Jaano Reima (Lahepera küla) esitas hulga tehnilisi küsimusi muda pumpamise tehnoloogia, pumpade võimsuse ja tööde maksumuse osas. Neile küsimustele vastas osaliselt arendaja, osaliselt insener. Neid teemasid käsitletakse eelistatud alternatiivi(de) osas projekti järgmise etapi koostamisel. Tehnoloogia küsimuste arutelust koorus välja soov lisada KMH programmi lisaalternatiiv, mis käsitleks muda kaevandamist, pumpamist, käitlemist ja kasutamist järve põhjakaldalt. Muda (ja taimestiku) eemaldamine järvest toimuks igal seda soovija kinnistult. Nii saaks süvendatud järve põhjakaldaga piirnev järve põhi. Seni on sellist süvendamist ja kanalite kaldataimestiku rajamist külaelanike poolt ka isetegevuslikult tehtud. Asjast huvitatud oli koosolekul indikatiivselt 5. Eksperdi arvates ei ole selline järvepiiri korrastamine välistatud, kuid peab siiski alluma mingile planeerimisele ja juhendamisele. Arendaja ja eksperdi arvates saame kaldalt pumpamise ja kinnitustega piirnevate alade heakorrastamise võimalusi keskkonnamõjude hindamise aruandes lühidalt käsitleda, kuid sellist alternatiivi läbi projekteerida ei ole käesoleva projekti arendaja ülesanne. Suhtleme sel teemal Jaano Reimaga edasi. Vastuskiri on lisatud käesolevale protokollile ja saadetud arendaja poolt Jaano Reimale ja koopia Olev Tederile. (Arendaja selgitus pärast koosolekut. Järve põhjakalda puhastamist võib käsitleda kui sotsiaalse keskkonna ja heakorra parandamist. Kohalikele elanikele parem ujumisvõimalus, purjetajatele võimalik ligipääs järvele. Tööde maht on väga väikese mahuline ja mõju järve seisudi paranemisele mikroskoopiline, kuid tööde tegemisel peab jälgima üldisi insenertehnilise lahenduse põhimõtteid – puhastatava ala piiramine kangaga, tööde teostamise aja piirangud, muda veetustamine vastavalt valitud tehnoloogilisele lahendusele ja esitatud keskkonda säästvatele nõuetele. Ekspert suhtles pärast koosolekut Keskkonnaameti looduskaitse juhtivspetsialisti Kaili Viilmaga, (7302243 5051955, [email protected]). Järve äärsete kinnistute omanikud on omavoliliseselt teinud kaevetöid väljaspool oma kinnistu piire, mis on igal juhul lubamatu. Sekkuma on pidanud Keskkonnainspektsioon. KA on valmis järve äärsete kinnistute omanikele selgitama millised tööd on hoiualal lubatud ja millised mitte.) Koosoleku lõpetamine Madis Metsur küsis, kas kõik küsimused on saanud vastuse. Osalejad olid nõus, et küsimused on vastatud niipalju kui see on kavandatava tegevusega seonduvalt antud etapis võimalik. Koosolekust osavõtjad avaldasid ühist seisukohta, et järve kui veekogu seisundi parandamine on vajalik.

Protokollis: Madis Metsur

Tallinn, 15 juuli 2017 33

Lahepera järve tervendamise insenertehnilise tegevuskava keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu MAVES

Lisa 2.2 Osavõtjate nimekiri

Tallinn, 15 juuli 2017 34

Lahepera järve tervendamise insenertehnilise tegevuskava keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu MAVES

LISA 3 KIRJALIKUD ETTEPANEKUD JA VASTUSED

Lisa 3.1 Muinsuskaitseameti kiri

26.06.2017 nr 1.1-7/1593 ...

Arvestades, et tegu on piirkonnaga, kus võidakse avastada seni registreerimata muistis, palub Muinsuskaitseamet lisada keskkonnamõjude hindamise programmi ning hiljem aruandesse ka muinsuskaitse peatükk, mis sisaldaks kultuuriväärtusega leidude esinemise hoiatust: Aladel, kuhu ei ulatu mälestis või selle kaitsevöönd, tuleb ehitus- ja kaevetöödel, sh süvendustööd, arvestada kultuuriväärtusega leidude ja arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega. Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§§ 30-33, § 443) on leidja kohustatud tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ning teatama sellest Muinsuskaitseametile. Süvendustöödel võib sattuda muistsetele kalapüügiga seotud rajatistele, muudele vaikonstruktsioonidele, veesõidukite jäänustele.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Anu Kivirüüt Tartumaa vaneminspektor Rüütli 17 51006 Tartu Tel 7337631; 5200970 E-post [email protected]

Tallinn, 15 juuli 2017 35

Lahepera järve tervendamise insenertehnilise tegevuskava keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu MAVES

Lisa 3.2 Vastus Muinsuskaitseameti kirjale

Anu Kivirüüt Tartumaa vaneminspektor Muinsuskaitseamet [email protected]

Teie 26.06.2017 nr 1.1-7/1593

Vastus Muinsuskaitseameti ettepanekule Keskkonnaameti märkustele (26.06.2017) Lahepera järve ökoloogilise seisundi parandamise insenertehnilise kava keskkonnamõju hindamise programmi kohta

Täname Teid esitatud informatsiooni ja ettepaneku eest. Täiendame KMH programmi. Lisame keskkonnamõjude hindamise programmi ning hiljem aruandesse muinsuskaitse peatüki koos kultuuriväärtusega leidude esinemise hoiatusega: Aladel, kuhu ei ulatu mälestis või selle kaitsevöönd, tuleb ehitus- ja kaevetöödel, sh süvendustööd, arvestada kultuuriväärtusega leidude ja arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega. Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§§ 30-33, § 443) on leidja kohustatud tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ning teatama sellest Muinsuskaitseametile. Süvendustöödel võib sattuda muistsetele kalapüügiga seotud rajatistele, muudele vaikonstruktsioonidele, veesõidukite jäänustele.

Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Erki Vister MTÜ Lahepera Järv juh. liige +372 5152811

Koostas keskkonnaekspert Madis Metsur AS Maves +372 50838765

Tallinn, 15 juuli 2017 36

Lahepera järve tervendamise insenertehnilise tegevuskava keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu MAVES

LISA 4 KIRJALIK VASTUS JAANO REIMA AVALIKUL ARUTELUL TEHTUD ETTEPANEKULE

Jaano Reima Lahepera küla [email protected]

15.07.2017

Kirjalik vastus Lahepera järve ökoloogilise seisundi parandamise insenertehnilise kava keskkonnamõju hindamise programmi avalikul arutelul tõstatud küsimustele Lahepera järve puhastamisvõimaluste osas Lahepera küla kaldalt

Täname Teid esitatud ettepanekute eest

Esitasite ettepaneku lisada insenertehnilisse kavasse järvest eemaldamise lisaalternatiivi, mis käsitleks muda kaevandamist, pumpamist, käitlemist ja kasutamist järve põhjakalda kinnistutelt. Muda (ja taimestiku) eemaldamine järvest toimuks igal seda soovija kinnistul. Nii saaks süvendatud järve põhjakaldaga piirnev järve põhi. (Tagasivalguv muda eemaldataks korduvalt). Seni on sellist süvendamist ja kanalite kaldataimestiku rajamist külaelanike poolt ka isetegevuslikult tehtud. Asjast huvitatud oli koosolekul esindatud indikatiivselt 5 majapidamist. Eksperdi arvates ei ole selline järvepiiri korrastamine välistatud, kuid peab alluma mingile planeerimisele ja juhendamisele. Seejuures tuleb järgida veeseadusega kehtestatud nõudeid, sealhulgas peab veekogu süvendamiseks olema vee-erikasutusluba. Veeseadus § 8. Vee erikasutus. (1) Vee erikasutuseks peab kasutajal olema luba ja võõra maa kasutamise korral ka maaomaniku nõusolek. (2) Vee erikasutusluba peab olema, kui: .. 6) toimub veekogu, mille veepeegli pindala on üks hektar või suurem, rajamine, likvideerimine, süvendamine või sellise veekogu põhja pinnase paigaldamine;. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6. (1) 17) alusel on olulise keskkonnamõjuga tegevus mere ning Peipsi järve, Lämmijärve ja Pihkva järve süvendamine alates pinnase mahust 10 000 kuupmeetrit või muu veekogu süvendamine alates pinnase mahust 500 kuupmeetrit. Seetõttu peab sellise projekti elluviimisele eelnema keskkonnamõju hindamine. Töödeks Lahepera järve hoiualal tuleb looduskaitse seaduse alusel saada nõusolek Keskkonnaametilt. Sealhulgas saab Keskkonnaamet selgitada, millised abinõusid veekogu korrashoiuks on võimalik rakendada ilma vee erikasutusloata ja millised tegevused on kooskõlas hoiuala kaitse-eesmärkidega. Arendaja selgitus. Järve põhjakalda puhastamist võib käsitleda kui sotsiaalse keskkonna ja heakorra parandamist. Kohalikele elanikele parem ujumisvõimalus, purjetajatele võimalik ligipääs järvele. Tööde maht on väga väikese mahuline ja mõju järve seisundi

Tallinn, 15 juuli 2017 37

Lahepera järve tervendamise insenertehnilise tegevuskava keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu MAVES

paranemisele vähene. Tööde teostamisel peab jälgima üldisi insenertehnilise lahenduse põhimõtteid – puhastatava ala piiramine kangaga, tööde teostamise aja piirangud, muda veetustamine vastavalt valitud tehnoloogilisele lahendusele ja esitatud keskkonda säästvatele nõuetele. Arendaja ja eksperdi arvates saame kalda kinnistutelt pumpamise ja kaldaala heakorrastamise võimalusi keskkonnamõjude hindamise aruandes lühidalt käsitleda (0- alternatiivi raames), kuid sellist alternatiivi läbi projekteerida ei ole käesoleva projekti arendaja ülesanne.

Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Erki Vister MTÜ Lahepera Järv juh. liige +372 5152811

Koostas keskkonnaekspert Madis Metsur AS Maves +372 50838765

Kiri saadetud teadmiseks: Olev Teder [email protected]

Tallinn, 15 juuli 2017 38

Lahepera järve tervendamise insenertehnilise tegevuskava keskkonnamõju hindamise aruanne MAVES

Lisa 2. Keskkonnaameti kiri 31.07.2017 nr 14-6/17/3593-22. Lahepera järve ökoloogilise seisundi parandamise insenertehnilise kava keskkonnamõju hin- damise programmi nõuetele vastavaks tunnistamine

MTÜ Lahepera Järv Teie 17.07.2017 [email protected] Meie 31.07.2017 nr 14-6/17/3593-22

Lahepera järve ökoloogilise seisundi parandamise insenertehnilise kava keskkonnamõju hindamise programmi nõuetele vastavaks tunnistamine

Olete esitanud Keskkonnaametile 17.07.2017 e-postiga digitaalallkirjastatult (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 17.07.2017 nr 14-6/17/3593-21 all) keskkonna- mõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi nimetatud KeHJS) § 18 lg 1 alusel nõuetele vastavuse kontrollimiseks Lahepera järve ökoloogilise seisundi parandamise insenertehnilise kava keskkonnamõju hindamise (edaspidi nimetatud KMH) programmi koos lisadega.

I. ASJAOLUD Mittetulundusühing Lahepera Järv (rg-kood 80366703; edaspidi arendaja) esitas 10.03.2017 Keskkonnaametile vee erikasutusloa taotluse koos sooviga KMH algatamiseks. Keskkonna- amet teavitas vee erikasutusloa taotluse menetlusse võtmisest ja KMH algatamisest 21.03.2017 kirjaga nr 14-6/17/3593-2 arendajat ja 22.03.2017 ametlikus väljaandes Ametlikud Teada- anded.

Tegevuskava (eelprojekti) alusel taotleb Mittetulundusühing Lahepera Järv vee erikasutusluba Lahepera järve tervendamise I etapi töödeks. Naelavere peakraavi suudme piirkonnast on kavas eemaldada 90 tuh m³ setet 18 ha suuruselt alalt, lisaks 10 tuh m3 setet Lahe jõe alguse alalt. Aastaseks sette kaevandamise mahuks on arvestatud 50 tuh m³. Keskkonnamõju hindamise vajadus tuleneb Lahepera järve asumisest Natura loodusalal ja linnualal. Lähtuvalt kavandatud tööde iseloomust on tegemist olulise keskkonnamõjuga Lahepera järve pikaajalisele ökoloo- gilisele seisundile. Oluline keskkonnamõju võib tuleneda eelkõige Lahepera järvest eemalda- tava sette suurest mahust ning sellega kaasnevast keskkonnamõjust järve ökosüsteemile ning piirnevatele elupaikadele ja liikidele.

Keskkonnaamet algatas 21.03.2017 kirjaga nr 14-6/17/3593-2 KMH KeHJS § 3 p 2 alusel, kuna Lahepera järv on kaitstav Lahepera hoiualana (keskkonnaregistri kood KLO2000237) ja tegevus võib mõjutada Natura 2000 alade hulka kuuluvaid Lahepera järve linnuala (EE0080327) ja Lahepera loodusala (EE0080319).

Vee erikasutusloa taotlusele oli lisatud KMH programmi eelnõu. Keskkonnaamet esitas märkuseid ja palus täiendada ja parandada programmi oma kirjaga 24.03.2017 nr 14 -6/17/ 3593-3. KMH programmi koostaja AS MAVES parandas ja täiendas programmi ning arendaja esitas selle 04.04.2017 Keskkonnaametile (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldus- süsteemis 04.04.2017 nr 14-6/17/3593-4 all) KMH programmi asjaomastelt asutustelt Narva mnt 7a / 15172 Tallinn / Tel 680 7438 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658 seisukoha küsimiseks.

Keskkonnaamet edastas 6.04.2017 kirjaga nr 14-6/17/3593-6 programmi Alatskivi Vallavalitsusele, Tartu Maavalitsusele, Maa-ametile, Maanteeametile ja Põllumajandusametile kui asjaomastele asutustele seisukoha esitamiseks, kontrollides eelnevalt KMH programmi vastavust KeHJS §-s 13 sätestatud nõuetele.

Asjaomased asutused esitasid Keskkonnaametile oma pädevusvaldkonnast lähtudes seisukoha KMH programmi kohta: Maanteeamet 07.04.17 vastuskirjaga nr 15-5/17-00053/26, Tartu Maavalitsus 13.04.2017 vastuskirjaga nr 10-2/901-2, Põllumajandusamet 27.12.2016 (digitaalallkirjastatud 27.04.2017) kirjaga nr 14.5-1/663-1 ja Maa-amet 04.05.2017 vastus- kirjaga nr 6-3/17/6581-2. Pärast tähtaja möödumist (saabus Keskkonnaametisse 09.05.2017) esitas Alatskivi Vallavolikogu oma seisukoha 04.05.2017 otsusega nr 32, milles ettepanekuid programmi täiendamiseks ei tehtud.

Keskkonnaamet edastas 9.05.2017 kirjaga nr 14-6/17/3593-11 asjaomaste asutuste seisukohad koos oma seisukohaga KMH programmi asjakohasuse ja piisavuse kohta arendajale ning KMH juhteksperdile Madis Metsurile ASist MAVES.

Arendaja saatis 25.05.2017 e-kirjaga (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldus- süsteemis 25.05.2017 nr 14-6/17/3593-14 all) parandatud ja täiendatud Lahepera järve ökoloogilise seisundi parandamise insenertehnilise kava KMH programmi Keskkonnaametile kontrollimiseks ja avalikustamise korraldamiseks. Veel kord parandati programmi enne avalikku väljapanekut 30.05.2017. Arendaja esitas asjaomaste asutuste kirjades esitatud seisukohtadega arvestamise selgitustega vastused 01.06.2017 (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 02.06.2017 nr 14-6/17/3593-16 all). Samuti edastas juhtekspert otsustajale Riigimetsa Majandamise Keskuse seisukoha 02.05.2017 nr 3-6.1/457, mis oli küsitud maaomaniku nõusoleku saamiseks.

Keskkonnaameti hinnangul oli KMH programmi korrigeeritud vastavalt Keskkonnaameti ja asjaomaste asutuste ettepanekutele ning Keskkonnaamet leidis, et KMH programm on asjakohane ja piisav KMH programmi avalikustamiseks. Keskkonnaamet teavitas KMH programmi avalikust väljapanekust ja avalikust arutelust ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded (02.06.2017), kohalikus ajalehes Alatskivi Vallaleht (08.06.2017), Alatskivi vallamaja infostendil, Peipsiääre vallamaja infostendil, Lahepera järve linnuvaatlustorni seinal (kõik 31.05.2017) ning 01.06.2017 kirjaga nr 14-6/17/3593-15 KeHJS § 16 lg-s 3 nimetatud isikuid. Teated on olemas KMH otsustaja dokumendiregistris ning toimikus.

KMH programmi avalik väljapanek toimus 08.06.2017 (hiliseim teate avaldamine) kuni 22.06.2017, kokku 14 päeva. KMH programmiga oli võimalik tutvuda Keskkonnaameti Tartu kontoris ja Keskkonnaameti kodulehel. KMH programmi kohta sai esitada ettepanekuid, vastuväiteid ja küsimusi Keskkonnaametile kirjalikult kuni 22.06.2017. KMH programmi avaliku väljapaneku jooksul ei laekunud ettepanekuid ja vastuväiteid programmi kohta. Pärast avaliku väljapaneku lõppu laekus Muinsuskaitseameti 26.06.2017 kiri nr 1.1-7/1593.

Arendaja korraldas KMH programmi avaliku arutelu 26.06.2017 algusega kell 15.00 Alatskivi vallamaja saalis. Avalikul arutelul osales osalejate nimekirja kohaselt 22 inimest. KMH programmi avalikul arutelul tutvustati kavandatavat tegevust, KMH programmi ja KMH programmi kohta laekunud asjaomaste asutuste seisukohti ning selgitati esitatud ettepanekute ja vastuväidete arvestamist või arvestamata jätmist. KMH programmi avalikul arutelul suuliselt esitatud küsimustele vastati kohapeal suuliselt. KMH programmile tehti arutelul mõningaid täiendusettepanekuid seoses maaomanike huviga puhastada järve oma kinnistuga piirnevalt alalt. Arendaja ja ekspert vastasid Muinsuskaitseameti kirjale kirjalikult, arvestades ette- panekut, ning selle osas täiendati programmi. Avalikul arutelul ettepaneku esitanud kahele

2 (5) kinnistuomanikule vastati samuti kirjalikult ning lubati aruande koostamisel anda suuniseid sellisteks töödeks, kuid ei nähtud võimalust projekti täiendamiseks ulatuses, mis pole arendaja eesmärgiks. KMH programmi avaliku arutelu protokoll koos registreerimislehega on esitatud KMH programmi lisas 2. Muinsuskaitseameti kiri ja selle vastus on programmi lisas nr 3 ja kodanikele saadetud vastus lisas 4.

Arendaja esitas 17.07.2017 e-kirjaga (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldus- süsteemis 17.07.2017 nr 14-6/17/3593-21 all) Keskkonnaametile KeHJS § 18 lg 1 alusel digitaalallkirjastatud KMH programmi koos lisadega nõuetele vastavuse kontrollimiseks.

KeHJS § 18 lg 2 ja 3 kohaselt kontrollib otsustaja 30 päeva jooksul KMH programmi saamisest arvates KMH programmi vastavust nõuetele. KeHJS § 9 kohaselt on otsustaja tegevusloa andja, veeseaduse § 9 lg 5 järgi on vee erikasutusloa andja Keskkonnaamet. Seega kuulub KeHJS § 18 lg 2 ja 3 kohane KMH programmi nõuetele vastavuse kontrollimine Keskkonnaameti pädevusse.

II. KAALUTLUSED

KeHJS § 18 lg 1 kohaselt esitab arendaja pärast KMH programmi avalikku arutelu programmi koos selle kohta esitatud ettepanekute, vastuväidete ja küsimustega ning KeHJS § 17 lg 3 nimetatud kirjade koopiate ja avaliku arutelu protokolliga otsustajale nõuetele vastavuse kontrollimiseks. Arendaja esitas 17.07.2017 e-kirjaga digitaalallkirjastatult Keskkonnaametile kõik nõutud dokumendid.

Keskkonnaamet peab KeHJS § 18 lg 2 ja 3 alusel KeHJS § 151 kohaselt esitatud asjaomaste asutuste seisukohtadele tuginedes kontrollima programmi vastavust KeHJS § 13 sätestatud nõuetele, programmi asjakohasust ja piisavust kavandatava tegevuse KMH-ks ning programmi kohta tehtud ettepanekute ja vastuväidete arvestamist või arvestamata jätmist.

2.1. KMH programmi vastavus KeHJS §-s 13 sätestatud nõuetele

KMH programmi sisu määrab KeHJS § 13. KMH programmis on nimetatud kavandatava tegevuse eesmärk ja selle asukoht (KMH programmi ptk 1), kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste kirjeldus (ptk 2) ning eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus (ptk 3). Esitatud on kavandatava tegevuse seos strateegiliste planeerimisdoku- mentidega (ptk 4) ning teave kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võima- lustega eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju, eeldatavate mõjuallikate, mõjuala suuruse ning mõjutatavate keskkonnaelementide kohta (ptk 5). Programmis on antud KMH läbiviimisel kasutatava hindamismetoodika kirjeldus (sh teave vajalike uuringute kohta, ptk 6), kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste KMH ning selle tulemuste avalikustamise ajakava (ptk 7), andmed arendaja, juhteksperdi, eksperdirühma kooseisu kohta (sh nimetades ja põhjendades, milliseid valdkondi ja millist mõju hakkab iga eksperdirühma kuuluv isik hindama, ptk 8) ning asjaomaste asutuste loetelu koos menetlusse kaasamise põhjendustega (ptk 8.3). Täiendavalt on Muinsuskaitseameti ettepanekul lisatud programmi peatükk 3.4 Muinsuskaitse.

Lähtudes eelnevast, on KMH programm koostatud vastavalt KeHJS § 13 sätestatud nõuetele. Asjaomastel asutustel ega avalikkusel ei olnud ettepanekuid ega märkusi KMH programmi vastavuse osas KeHJS §-le 13.

2.2. KMH programmi asjakohasus ja piisavus kavandatava tegevuse KMH-ks

Vee erikasutusloa taotluse ja tegevuskava (eelprojekti) alusel taotleb Mittetulundusühing Lahepera Järv vee erikasutusluba Lahepera järve tervendamise I etapi töödeks. Naelavere

3 (5) peakraavi suudme piirkonnast on kavas eemaldada 90 tuh m³ setet 18 ha suuruselt alalt. Lisaks 10 tuh m3 setet Lahe jõe alguse alalt. Aastaseks sette kaevandamise mahuks on arvestatud 50 tuh m³. Keskkonnamõju hindamise vajadus tuleneb Lahepera järve asumisest Natura loodusalal ja linnualal. Lähtuvalt kavandatud tööde iseloomust on tegemist olulise keskkonnamõjuga Lahepera järve pikaajalisele ökoloogilisele seisundile. Oluline keskkonnamõju võib tuleneda eelkõige Lahepera järvest eemaldatava sette suurest mahust ning sellega kaasnevast kesk- konnamõjust järve ökosüsteemile ning piirnevatele elupaikadele ja liikidele.

Keskkonnaamet analüüsis asjaomastelt asutustelt laekunud ettepanekuid ning saatis need koos oma seisukohtadega arendajale ja eksperdile 26.06.2017 kirjaga nr 14-6/17/3593-19. Ekspert vastas 02.06.2017 e-kirjaga, edastades arendaja digitaalallkirjastatud vastused seisukohtadele. Laekunud seisukohtadega on arvestatud ja programmi parandatud ja täiendatud.

Keskkonnaameti hinnangul on KMH programm asjakohane ja piisav kavandatava tegevuse KMH-ks, mis loob eeldused taotletava vee erikasutusloa andmise üle otsustamiseks. Hindamise käigus selgitatakse eesmärgi täitmiseks sobilikud alternatiivid ning võimalikud mõjud Natura ala kaitse-eesmärkidele ja kaitsealustele liikidele.

KMH programmi ptk 8 kohaselt on KMH juhteksperdiks Madis Metsur (KMH litsents nr KMH0014, kehtib kuni 09.04.2021) ASist MAVES (registrikood 10097377). Lisaks KMH juhteksperdile kuuluvad KMH eksperdirühma Ivar Ojaste (mõju Natura linnualale), Ingmar Ott (mõju Natura vee-elupaikadele), Artto Pello (looduskaitse, andmetöötlus), Kalev Raadla (hüdrotehnika ja maaparandus). Vajadusel konsulteeritakse Eesti LHK kalastikuspetsia- listidega (Meelis Tambets). KMH programmis on nimetatud ja selgitatud, milliseid valdkondi ning millist mõju hakkab iga eksperdirühma kuuluv isik hindama. KMH juhteksperdil on kehtiv KMH litsents. Arvestades KMH juhteksperdi pädevust ja eksperdirühma koosseisu, on Keskkonnaameti hinnangul eksperdirühm pädev ja piisav kavandatava tegevuse kesk- konnamõju hindama.

Asjaomased asutused ei esitanud Keskkonnaametile ettepanekuid ning märkusi KMH programmi sisu asjakohasuse ja piisavuse kohta (KMH programmi sisu osas, eksperdirühma koosseisu pädevuse ning piisavuse osas vastuväiteid ei esitatud). Kirjades esitatud täpsustavate küsimuste ja märkustega on arvestatud. KMH programmi parandamisel ja täiendamisel on arvestatud esitatud seisukohtadega ning KMH programmi on vastavalt nendele täiendatud. Keskkonnaamet nõustub KMH programmis tehtud paranduste ja muudatustega. KMH programmi avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu jooksul ei laekunud ettepanekuid ja märkusi KMH programmi asjakohasuse ja piisavuse osas.

2.3. KMH programmi kohta tehtud ettepanekute ja vastuväidete arvestamine

KeHJS § 151 kohaselt peab otsustaja enne KeHJS § 16 kohast KMH programmi avalikustamist küsima programmi sisu kohta seisukohta kõikidelt asjaomastelt asutustelt. Tulenevalt KeHJS § 151 lg-st 4 esitab asjaomane asutus otsustajale oma pädevusvaldkonnast lähtudes seisukoha, sealhulgas hinnangu programmi asjakohasuse ja piisavuse ning eksperdirühma koosseisulise piisavuse kohta. Maanteeamet, Maa-amet, Põllumajandusamet ja Tartu Maavalitsus esitasid asjaomaste asutustena Keskkonnaametile ettepanekuid ja märkusi KMH programmi sisu kohta, kuid ei vaidlustanud programmi asjakohasust ning piisavust. Esitatud märkustega arvestamist on juhtekspert oma vastuses Keskkonnaameti seisukohtadele väljendanud ning täiendanud ja parandanud programmi. Alatskivi Vallavolikogu hinnangul oli KMH programm asjakohane ja piisav.

KeHJS § 16 lg-te 1 ja 5 kohaselt tuleb korraldada KMH programmi avalik väljapanek ja avalik arutelu, mille käigus on igaühel õigus tutvuda KMH programmi ning muude asjakohaste dokumentidega, esitada programmi kohta ettepanekuid, vastuväiteid ja küsimusi ning saada

4 (5) neile vastuseid. KMH programmi avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu jooksul ei laekunud olulisi ettepanekuid ja vastuväiteid KMH programmi kohta. Arutelul esitatud ettepanekutega on arvestatud ja programmi täiendatud, samuti on programmi täiendatud Muinsuskaitseameti ettepanekut arvestades.

Keskkonnaamet on käesoleva otsuse p-des 2.1 ja 2.2 analüüsinud esitatud ettepanekutega arvestamist või arvestamata jätmist ning KMH programmi on ettepanekute alusel parandatud ja täiendatud. Keskkonnaamet nõustub KMH programmis tehtud muudatuste ja parandustega.

2.4. KMH aruande esitamise tähtaeg

KeHJS § 18 lg 8 kohaselt, kui arendaja ei ole kahe aasta jooksul käesoleva otsuse tegemisest arvates esitanud otsustajale KMH aruannet avalikuks väljapanekuks, kaotab programm kehtivuse ning KMH-ks peab koostama uue programmi.

Lähtudes eelnevast, tuleb arendajal esitada KMH aruanne Keskkonnaametile avaliku välja- paneku korraldamiseks hiljemalt kahe aasta jooksul käesolevast otsusest arvates. Vastasel juhul kaotab KMH programm kehtivuse ja KMH läbiviimiseks tuleb koostada uus KMH programm.

III. OTSUSTUS

Arvestades eeltoodut ning tuginedes KeHJS §-le 9, § 18 lg-tele 2-4 ja 8, veeseaduse § 9 lg 5, Keskkonnaameti peadirektori 18.07.2016 käskkirja nr 1-1/16/287 „Regioonide põhi- määruste kinnitamine“ lisa 1 „Keskkonnaameti Lõuna regiooni põhimäärus“ punktidele 2.1 ja 3.5.8 ning arvestades käesolevas otsuses toodud asjaolusid:

1. Keskkonnaamet tunnistab Lahepera järve ökoloogilise seisundi parandamise insenertehnilise kava KMH programmi nõuetele vastavaks. 2. Mittetulundusühingul Lahepera Järv esitada Lahepera järve ökoloogilise seisundi parandamise insenertehnilise kava KMH aruanne Keskkonnaametile avaliku väljapaneku korraldamiseks hiljemalt kahe aasta jooksul käesolevast otsusest arvates. Vastasel juhul kaotab Lahepera järve ökoloogilise seisundi parandamise insenertehnilise kava KMH programm kehtivuse ja KMH läbiviimiseks tuleb koostada uus KMH programm.

Lahepera järve ökoloogilise seisundi parandamise insenertehnilise kava KMH programmi nõuetele vastavaks tunnistamise otsusest teavitatakse 14 päeva jooksul ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ning puudutatud isikuid ja teisi menetlusosalisi eraldi kirjaga.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Ena Poltimäe juhataja Lõuna regioon

Teadmiseks: AS MAVES, [email protected]

Ivo Ojamäe 730 2252 [email protected]

5 (5) Lahepera järve tervendamise insenertehnilise tegevuskava keskkonnamõju hindamise aruanne MAVES

Lisa 3. Eksperthinnang Lahepera järve tervendamise pilootprojekti mõjude kohta linnustikule

Lahepera järve ökoloogilise seisundi parandamise insenertehnilise kava keskkonnamõju hindamise programm

Eksperthinnang

Kavandatava tegevuse mõju Lahepera järve linnustikule

Töö tellija: AS Maves

Koostaja: FIE Ivar Ojaste

Tartu, 2017

1. Lähtealus

AS Maves soovis 19. mail 2017. a saadetud e-kirjas eksperthinnangut kavandatavate tegevuste mõjust Lahepera järve linnustikule „Lahepera järve ökoloogilise seisundi parandamise insenertehnilise kava keskkonnamõju hindamise programm“ raames.

2. Kasutatud materjalid

Võhandu, K. 2015. Lahepera järve pesitsus- ja rändeaegne linnustiku inventuur. Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituut. 15 lk.

Metsur, M. 2017. Lahepera järve ökoloogilise seisundi parandamise insenertehnilise kava keskkonnamõju hindamise programm. AS Maves. Tallinn. 38 lk.

3. Eksperthinnang kavandatavate tegevuste mõjust Lahepera järve linnustikule

3.1. Kaitstavad linnuliigid Lahepera hoiualal

Linnuliigid, kelle elupaika Lahepera hoiualal kaistakse on mustviires (Chlidonias niger), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), väikekajakas (Larus minutus), väikekoskel (Mergus albellus) ning tuttpütt (Podiceps cristatus). Linnustiku kaitse seisukohalt on oluline kogu siinse linnustiku liigirikkuse säilitamine.

Viiest kaitstavast linnuliigist kolm pesitsevad järvel ning 2 liiki esinevad vaid läbirändel (tabel 1). Lindude peamine pesitsusaeg on mai ja juuni. Juulis on valdavalt tegemist juba pesakondade (tuttpütt) või noorte, äsja lennuvõimestunud noorlindude (mustviires, väikekajakas) ringiliikumisega/toitumisega järvel. Kevadisel läbirändel on väikekosklat kohatud aprilli alguses, väikeluike aga nähtud ei ole. Sügisel toimub väikekoskla arvukam läbiränne oktoobris-novembris, septembris asuvad rändele allesesimesed linnud. Väikeluige peamine läbiränne toimub oktoobris. Väikeluiki 2015. aastal toimunud seire käigus ei kohatud ning olulise kogumina peatusid väikeluiged järvel 11 aastat tagasi, 2006. aasta oktoobris.

Tabel 1. Kaitstavate liikide läbirände- ja pesitsusaeg. Lühendid: L – läbirändel, P – pesitseja. Pesitsusaja all mõeldakse liigi saabumist pesitsusalale kuni poegade lennuvõimestumiseni. Kuu Liik Staatus IV V VI VII VIII IX X XI Mustviires P Väikeluik L Väikekajakas P Väikekoskel L Tuttpütt P

3.2. Kavandatavate tööde lühikirjeldus ja ajaline maht

Lahepera järve ökoloogilise seisundi parandamiseks tuleb eemaldada järvest setteid sissevoolu (järve läänepoolne osa) ja väljavoolu (järve idapoolses osa) lähedalt. Planeeritud tööde maht jaotub kahele aastale ning kummalgi aastal eemaldatakse 50 tuh m3 muda. Esimesel aastal toimub setete (muda) eemaldamine järve lääne- ja idapoolsest osast ning teisel aastal vaid järve läänepoolsest osast.

Väljapakutud alternatiividest on töö kestvus muda settebasseinides käitlemisel (1. alternatiiv) 3 kuud, geotuubides käitlemisel (2. alternatiiv) 2,8 kuud ning separeerimisel (3. alternatiiv) 6 kuud.

3.3. Kavandatavate tegevuste mõju linnustikule

Arvestades lindude pesitsus- ja peamisi rändeaegu (tabel 1) oleks häiringu suhtes mõistlik eelistada väljapakutud muda eraldamise alternatiividest 1. ja 2., kuna nende tööde kestvus on 3 kuud. See tööaeg on võimalik planeerida ajaliselt juulist – septembrini.

Tööde teostamise käigus eemaldatakse oluline kogus muda piirkondadest, kus paiknevad suure tõenäosusega mustviire ja väikekajaka pesitsuskolooniad. Mustviire pesad on enamasti nn ujuvpesad, ehk need asetsevad mitmesugusel ujuval materjalil või väikestes suurte veetaimede mätastel. Väikekajaka pesad on enamasti suurtaimede poolt varjatud mätastel. Püttide ujuvpesad paiknevad suurtaimestiku (roostiku) servaaladel. Koos muda eemaldamisega toimuvad nendel konkreetsetel aladel muutused ka veetaimestikus. Kuivõrd suurtaimestikku otseselt ei eemaldata tööpiirkondades, ei ole otsest ohtu ka pesitsemiseks sobilike alade kadumisele. Oluline on siinkohal märkida, et mustviire ja väikekajakas pesitsuskolooniad võivad aastate lõikes muutuda ka ilma häiringuteta. Oluliseks aspektiks on ka see, et kogu muda ei eemaldata järve lääneservas ühel, vaid kahel aastal ning muda eemaldamine ei toimu samaaegselt kogu veepeegli osas. Samuti toimub muda eemaldamine järve idapoolses osas vaid piiratud alalt. See annab võimaluse suurtel veetaimedel taastumiseks ning vähendab oluliselt riski mustviirele ja väikekajakale sobilike pesitsusalade kadumiseks. Kuivõrd muda eemaldamine peaks toimuma perioodil, mil linnupojad on juba lennuvõimestunud, ei ole ohtu ka konkreetsel aastal pesitsuse ebaõnnestumisele läbi planeeritavate tegevuste. Tööde alustamine juulis võib põhjustada küll pesakondade lahkumist tööpiirkonnast, kuid samas on tegemist lokaalse häiringuga ning pesakonnad leiavad turvalise eluala lähipiirkonnas kasvava suurtaimestiku vahel ja servades. Planeeritud tegevuste lõppemine septembris mõjutab lokaalse häiringu tõttu ilmselt küll partlaste rändekogumiste paiknemist järvel, kuid seda ei saa käsitleda olulise mõjutegurina.

Tabel 2. Lahepera hoiuala kaitse-eesmärgiks olevad linnuliigid ja Lahepera järvel kavandatava tegevuse võimaliku mõju prognoos nendele.

Kaitstav loodusväärtus Võimalik mõju Mõju ulatus Mustviire peamised pesitsusalad paiknevad Ida-, Lõuna- ja Lääne- Eestis ning kelle pesitseva populatsiooni suuruseks on hinnatud 1000-2000 paari. Arvukus on olnud alates 2001. aastast mõõdukas Mustviires languses (10-50%). Lahepera järvel on arvukus vähenenud 250-300 paarilt (1996) 30-40 paarini (2015). Planeeritavad tegevused Mõju puudub (Chlidonias niger) peavad toimuma väljaspool pesitsusaega alates juulist/augustist, mis välistab pesitsemise ebaõnnestumise läbi planeeritud tegevuste. Kuivõrd võimalikud muutused suurtaimestiku levikus on lokaalsed, ei nähta selles ohtu mustviirele sobilike pesitsusalade vähenemises või otseses kadumises. Väikeluik esineb Eestis üksnes läbirändel. Väikeluik on Lahepera järvel teadaolevalt viimati peatunud olulise kogumine sügisrändel Väikeluik (Cygnus 2006. aastal. 2015. aastal teda seire käigus ei nähtud. Kuivõrd columbianus bewickii), II Mõju puudub Lahepera järv on potentsiaalselt oluline peatuskoht, ei mõjuta kaitsekategooria loomaliik planeeritavad tegevused läbi häiringu, väikeluike, kuivõrd tööd peaksid olema lõpetatud oktoobriks. Väikekajaka peamised pesitsusalad paiknevad Ida- ja Lääne-Eestis ning kelle pesitseva populatsiooni suuruseks on hinnatud 500–1000 paari. Arvukus on olnud alates 2001. aastast mõõdukas languses (10-50%). Lahepera järvel on arvukus vähenenud 50-60 paarilt Väikekajakas (Larus (1996) 6–8 paarini (2015). Planeeritavad tegevused peavad Mõju puudub minutus) toimuma väljaspool pesitsusaega alates juulist/augustist, mis välistab pesitsemise ebaõnnestumise läbi planeeritud tegevuste. Kuivõrd võimalikud muutused suurtaimestiku levikus on lokaalsed, ei nähta selles ohtu mustviirele sobilike pesitsusalade vähenemises või otseses kadumises. Väikekoskel esineb Eestis üksnes läbirändel. Väikekoskel on Lahepera järvel teadaolevalt viimati peatunud olulise kogumine Väikekoskel (Mergus sügisrändel 2006. aastal. 2015. aastal peatus Lahepera järvel korraga kuni sadakond isendit. Kuivõrd Lahepera järv on Mõju puudub albellus) potentsiaalselt oluline peatuskoht, ei mõjuta planeeritavad tegevused läbi häiringu, väikekosklat, kuivõrd tööd peaksid olema lõpetatud oktoobriks. Tuttpütt on pesitsejana levinud kogu Eestis ning kelle arvukuseks on hinnatud 2000-3000 pesitsevat paari. Arvukuse trendi on hinnatud mõõdukalt (10-50%) langevaks. Lahepera järvel on pesitsevate paaride arv suurenenud 2 paarilt (1996) 4–6 paarini Tuttpütt (Podiceps (2015). Planeeritavad tegevused peavad toimuma väljaspool Mõju puudub cristatus) pesitsusaega alates juulist/augustist, mis välistab pesitsemise ebaõnnestumise läbi planeeritud tegevuste. Kuivõrd võimalikud muutused suurtaimestiku levikus on lokaalsed, ei nähta selles ohtu tuttpütile sobilike pesitsusalade vähenemises või otseses kadumises.

Kavandatava tegevuse mõju Lahepera järve rohe-tondihobu (Aeshna viridis) populatsioonile

Rohe-tondihobu (Aeshna viridis) kuulub Loodusdirektiivi IV lisasse. Lahepera järve elupaik ei ole kantud EELIS andmebaasi (seisuga 28.08.2017). Rohe-tondihobu levik on teadaolevalt seotud vesikarika (Stratiotes aloides) levikuga. Nimelt elavad rohe- tondihobu vastsed vesikarika veealuste lehtede vahel.

Rohe-tondihobu esinemist Lahepera järves kinnitab „Lahepera järve ökoloogilise seisundi parandamise insenertehnilise kava keskkonnamõju hindamise programm“ tuginedes Eesti Maaülikooli Limnoloogiakeskuse uuringule. Samas viidatakse ka vesikarika ohtrale esinemisele Lahepera järves. Teadaolevalt on rohe-tondihobu vesikarika kasvukohtades ka suhteliselt tavaline liik ning samas ei ole teada, et liik eelistaks vesikarika kasvukoha mingeid teatud osasid (näiteks vee sügavus, taimede hõredam/tihedam kasvukoht).

Lahepera järve ökoloogilise seisundi parandamiseks planeeritud tegevused (alternatiivid 1-3) on oma olemuselt lokaalse levikuga ning nende käigus ei eemaldata taimi. Siiski võib tegevuste tulemusena lokaalselt ja lühiajaliselt (s.t 1-2 aastat) muutuda vesikarika tihedus. Kuna antud muutus puudutab vaid väikest osa kogu järve akvatooriumist, ei oma toimub muutus olulist mõju vesikarika ja seeläbi ka rohe- tondihobu Lahepera järve populatsioonile.

Lahepera järve tervendamise insenertehnilise tegevuskava keskkonnamõju hindamise aruanne MAVES

Lisa 4. Keskkonnaameti kiri 11.12.2017 nr. 14-6/17/3593-25 Lahepera järve ökoloogilise seisundi parandamise insenertehnilise kava keskkonnamõju hin- damise aruande märkused

Mittetulundusühing Lahepera Järv Teie 25.11.2017 [email protected] Meie 11.12.2017 nr 14-6/17/3593-25

Lahepera järve ökoloogilise seisundi parandamise insenertehnilise kava keskkonnamõju hindamise aruande märkused

Keskkonnaamet on läbi vaadanud esitatud Lahepera järve ökoloogilise seisundi parandamise insenertehnilise kava keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) aruande. Esitatud aruanne on registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 27.11.2017 numbri 14-6/17/3593- 24 all. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 201 lg 1 ja 2 ning 151 kohaselt peab otsustaja 21 päeva jooksul kontrollima aruande vastavust KeHJS § 20 ja selle alusel sätestatud õigusaktide nõuetele. Oleme seisukohal, et aruanne vastab üldjoontes sätestatud nõuetele, kuid vajaks parandamist ja täiendamist enne, kui saame seda saata asjaomastele asutustele seisukoha küsimiseks. Toome välja järgmised märkused ja Keskkonnaameti seisukohad:

1. KMH aruandes käsitletakse ainult I etapi töid, mis hõlmab endas 100 000 m3 sette eemaldamist ning mis kavandatakse lõpetada 2 aastaga (3. alternatiivi puhul kuni 4 aastaga). Vee erikasutusluba taotletakse 10. aastaks sette eemaldamiseks kogumahus kuni 500 000 m3. Kuna KMH aruandes peaks kajastama kõikide töödega kaasnevaid mõjusid, tuleks eelnimetatud teavet arvestades KMH aruannet täiendada või muuta vee erikasutusloa taotlust. Sellisel juhul II etapi tööde tegemiseks võib vajalik olla läbida uus KMH protsess arvestades I etapi töö tulemusi, nagu märgitakse ka peatükis 6.2.6. 2. KMH aruandes tuuakse välja, et eksperdi arvates on eelistatud 3. tehniline alternatiiv, milleks on separeerimine. Palun täiendada antud alternatiivi kirjeldavat osa (pt 2.3 Järve tervendamise I etapi tööde tehnilised alternatiivid), mis on, võrreldes teise kahe alternatiiviga, mahult kõige väiksem. Milline on eelistatud separaator (tehnoloogia)? Milline on hindamisel eelistatud separaatori mudel mida hindamisel arvestati (teada on, et müra seadme juures on 82 dB)? Kus paikneb separaator? Mitut separaatorit plaanitakse kasutada? Kuhu juhitakse separaatorist väljuv vesi? Kuidas puhastatakse tagasijuhitav vesi? Kuidas plaanitakse tööd kella 17-ks lõpetada (lk. 45) kui separaatorite tööpäev on kuni 13 tundi (lk. 17)? 3. 3. alternatiivi puhul on kaks võimalikku asukohta. Palun analüüsida ka mõlema asukoha puhul töödega kaasnevaid mõjusid. 4. KMH-s ei ole põhjalikult analüüsitud Lahepera järve idaosas (silla lähedal) süvendamise mõju Natura loodusala ja linnuala kaitse-eesmärkidele. Samuti jääb lõpuni selgusetuks, millises etapis töid soovitakse antud piirkonnas teostada.

Narva mnt 7a / 15172 Tallinn / Tel 680 7438 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658 5. Järve idaosas, kus soovitakse teha süvendustöid, on hoiuala kaitse-eesmärgiks olevate liikide (mustviires ja väikekajakas) pesitsuskohad. Mõlemad liigid pesitsevad veetaimestikus ja kui lubada antud piirkonnas teostada süvendustöid, siis sobilikud pesitusalad (pesakohtadeks sobilik taimestik) häviksid. Seega kahjustavad süvendustööd järve idaosas hoiuala kaitse-eesmärgiks olevate liikide pesitusalasid. Hoiuala kaitse-eesmärgiks olevate liikide pesitusalade kahjustamine või hävitamine on keelatud (LKS § 32 lg 2). 6. Süvendustöid on planeeritud teostada perioodil juuli-november. Keskkonnaameti hinnangul on töid võimalik teostada perioodil august-september. Juuli esimesel perioodil ei ole kaitse-eesmärgiks olevate liikide, mustviire ja väikekajaka pojad veel lennuvõimestunud. Linnupojad on sellel perioodil võimelised eest ära ujuma, kuid kuna linnupojad on veel mitmeid nädalaid pesapaigatruud, siis ei ole lubatud nende pesapaikasid hävitada. Seega ei näe Keskkonnaamet võimalust süvendustööde läbiviimist juulikuus. Samuti on antud perioodil (august-september) tööde teostamine soodsam ka kalade noorjärkudele. 7. KMH-s on rõhutatud, et töid ei teostada kevadrändel, kuid vähem tähtsam ei ole ka sügisränne. Lahepera järv on samuti väga oluline linde rändepeatuspaigana sügisel kui alal peatub lisaks teistele veelindudele ka kaitse-eesmärgiks olevad linnuliigid (väikekoskel, väikeluik). Isendite arv on aastati küll erinev, kuid Keskkonnaameti vaatluste põhjal peatuvad sügisperioodil väikekosklad ja väikeluiged Lahepera järvel igal aastal. Keskkonnaameti hinnangul ei ole põhjendatud süvendustöid teostada oktoobris, kui on hoiuala kaitse-eesmärgiks olevate väikeluige ja ka väikekoskla põhiline läbirände aeg. Oktoober on oluline veelindude (sh kaitse-eesmärgiks olevate liikide nagu väikekoskel ja väikeluik) rändeperiood, kus peab olema lindudel võimalik häiringuteta toituda ja edasirändeks taastuda. 8. KMH-s ei ole kasutatud materjalina RMK poolt teostatud analüüsi Lahe jõe süvendamise teemal. Kuna antud uuring on tehtud ja oleks oluliseks abiks käesolevale KMH-le, siis on vajalik, et ka antud uurimust käesolevas töös kasutatakse. KMH aruandes on toodud välja: „Lahe jõe suudmest I etapi tööde käigus muda ei eemaldata, suudme avamise projekti juurde pöördutakse tagasi seejärel, kui järv on kasvõi osaliselt süvendatud. Käesoleva projekti raames esitatakse ettepanek paaditee süvendamiseks maanteest Lahepera järve poole jääval alal kus on ette nähtud süvendada 300 m pikkune ja 20 m laiune riba. Sealjuures eemaldatakse 3000 m3 muda. See on esmajoones vajalik selleks, et pääseks paadiga Lahe jõe kaudu Peipsi järvele. See parandab ka veevahetust Lahepera ja Peipsi järve vahel ning kalade liikumise võimalusi“. 2012. aastal algatatud RMK Lahe jõe setetest puhastamise projekteerimise uurimustööde käigus selgus, et sette eemaldamine tuleks teha üsna pikalt ning ei tohi likvideerida jõest selle järvest väljavoolul olevat nn künnist. Esitatud KMH’s on antud süvendatav lõik palju lühem. Miks ei ole RMK uurimustööd kasutatud KMH analüüsis? 9. Lähtudes Maanteeameti märkusest programmile, parandati programmi sõnastust ning sapropeeli asemel kasutati sõna järvemuda. Paraku aga aruandes kasutatakse taas sapropeeli mõistet. 10. KMH programmi kohaselt hinnatakse mõju vee kvaliteedile ja vee-elustikule Lahepera järves, Peipsi järves ja Lahe jões. Peipsi järve Natura hindamise juures mõnevõrra käsitletakse, kuid mõju Lahe jõele on aruandes käsitletud minimaalselt (vee kvaliteedi peatükis isegi ei nimetata). 11. Peatükis 2.1 märgitakse, et Eestis on uuritud tarbevaru 10 milj m³, lisaks soode all 60 mln tonni. Keskkonnaregistris peetakse järvemuda arvel kaaluna (t) mitte mahuna (m³). Asjakohane oleks eristada ka aktiivset ja passiivset varu ning samuti ära tuua ka reservvaru uuritusega varu. Aruandest ei selgu, millisest allikast põhineb järvede all oleva varu hinnang. Samuti oleks asjakohane märkida, et maavarana on arvel

2 (4) järvemudale põlluväetiseks ka lisaks järvemuda raviotstarbel. Aruandes ei ole toodud ühtegi Lahepera järve muda kirjeldavat näitajat, mille tõttu muda kasutusvaldkondade hindamine on küllalt pinnapealne. Võimalusel palume täiendada aruannet. 12. Peatükis 3.6 toodud tabelis on ekslikult Peipsi Suurjärve 2016 läbipaistvuse (Secci) näitajat 1,5 m märgitud halvaks. Määruse nr 44 kohaselt on 1,5 m näitaja kesine. 13. Peatükis 6.1 märgitakse, et nõrgvesi tuleb koguda ja puhastada vastavalt vee erikasutusloas kehtestatud piirväärtustele. KMH algatatigi muu hulgas selleks, et kasutada ekspertteadmisi vee erikasutusloaga seatavate normide määramiseks. Palume aruannet täiendada ja hinnata, millised oleksid näitajad, millele peaks heitvesi vastama, et see ei ohustaks järve seisundit. Kas piisab, kui kasutada sademeveele seatavaid näitajaid või peaksid need olema vastavalt KMH tulemustele rangemad või leebemad? 14. Peatükis 6.1 märgitakse, et eelkõige ohustab järve tagasi juhitav vesi järve seisundit I ja II alternatiivi puhul. Palume aruandes täpsemalt selgitada, kuidas ainult separeerimisega saadakse oluliselt vähem toitaineid sisaldav heitvesi ja kuidas tagab heitvee puhtuse järeltöötlusena vaid basseini rajamine (milline on puhastusprotsess). 15. Peatükis 6.5 märgitakse, et maaparandussüsteemide registris olevaid maaparandussüsteeme ega nende eesvoole kavandatav tegevus ei mõjuta. Põllumajandusamet oma kirjas programmile märkinud, et III variant jääb Kesk-Laane maaparandussüsteemile (kood 2020656000040/001) ja separeerimisüksuse kõrval kulgeb Kesk-Lahe maaparandussüsteemi eesvool (2020656000030). Palume aruannet täiendada vastavalt Põllumajandusameti märkusele. 16. Keskkonnaministri 01.09.2017 määruse nr 34 „Keskkonnamõju hindamise aruande sisule esitatavad täpsustatud nõuded“ (edaspidi määrus 34) § 5 lg 4 kohaselt tuleb aruandes esitada kirjeldus keskkonnaseisundi tõenäolisest arengust juhul, kui kavandatavat tegevust ellu ei viida. Aruandes on eri peatükkides (0- alternatiivi kirjeldus jne) seda ka kirjeldatud, kuid asjakohane oleks vastavalt määruse nõuetele esitada see eraldi kompaktse peatükina. 17. Peatükis 6.7 märgitakse õhukvaliteedi mõju osas võimalikku mõju lõhna näol. Kas sette käitlemisega võib kaasneda ka konkreetsete gaaside eraldumist (määruse 34 § 5 lg 2 p 3 kohaselt kasvuhoonegaaside heite hinnang)? 18. Peatükis 6.9 on hinnatud müra mõju. Kas tegevusega kaasneb ka vibratsioon, mis võiks häirida elustiku (mudapump, separaator jne)? 19. Alates 23.10.2017 kuulub Alatskivi vald Peipsiääre valla koosseisu. Palume ajakohastada KMH aruandes aadressiandmed. 20. Aruandes esineb kordusi nii lõikude (peatükk 9.6) kui ka peatükkide kaupa (peatükid 6.15 ja 10). Tekstis esineb hooletus- ja trükivigu, mis kohati teevad raskeks teksti mõistmise. Palume aruanne üle vaadata ja keeleliselt korrigeerida.

3 (4) Palume aruannet parandada nimetatud märkuste osas ning esitada see uuesti asjaomastelt asutustelt seisukohtade küsimiseks.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Helen Manguse keskkonnakasutuse juhtivspetsialist Lõuna regioon

Teadmiseks: aktsiaselts MAVES; e-post: [email protected]

Ivo Ojamäe 730 2252 [email protected]

4 (4)