Lahepera järve tervendamise insenertehnilise tegevuskava keskkonnamõju hindamise aruanne MAVES Tööd toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus Tellija: MTÜ Lahepera Järv Töö nr: 16166 Lahepera järve ökoloogilise seisundi paran- damise insenertehnilise kava keskkonnamõju hindamise aruanne Lisad Vastutav täitja Madis Metsur Tallinn jaanuar 2018 Lahepera järve tervendamise insenertehnilise tegevuskava keskkonnamõju hindamise aruanne MAVES Lahepera järve ökoloogilise seisundi parandamise inse- nertehnilise kava keskkonnamõju hindamise aruande lisad Lisa 1. KMH programmi avalikustamise dokumendid Lisa 2. Keskkonnaameti kiri 31.07.2017 nr 14-6/17/3593-22. Lahepera järve ökoloogilise seisundi parandamise insenertehnilise kava keskkonnamõju hin- damise programmi nõuetele vastavaks tunnistamine Lisa 3. Eksperthinnang Lahepera järve tervendamise pilootprojekti mõjude kohta linnustikule Lisa 4. Keskkonnaameti kiri 11.12.2017 nr. 14-6/17/3593-25 Lahepera järve ökoloogilise seisundi parandamise insenertehnilise kava keskkonnamõju hin- damise aruande märkused Lahepera järve tervendamise insenertehnilise tegevuskava keskkonnamõju hindamise aruanne MAVES Lisa 1. KMH programmi avalikustamise dokumendid AS MAVES Marja 4d, 10617 Tallinn, tel: 6567300, e-post: [email protected] Tellija: MTÜ Lahepera Järv Töö nr: 16166 Lahepera järve ökoloogilise seisundi parandamise insenertehnilise kava keskkonnamõju hindamise programm (Keskkonnaameti poolt vastavaks tunnistatud 31.07.2017 nr 14-6/17/3593-22) Vastutav täitja: Madis Metsur Juhatuse liige: Karl Kupits Tallinn 1 15.07.2017 Lahepera järve tervendamise insenertehnilise tegevuskava keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu MAVES SISUKORD 1 KAVANDATAVA TEGEVUSE EESMÄRK JA ASUKOHT ..................................... 3 1.1 EESMÄRK ............................................................................................................................... 3 1.2 ASUKOHT ............................................................................................................................... 4 2 KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTE LÜHIKIRJELDUS ....................................................................... 5 2.1 0-ALTERNATIIV ...................................................................................................................... 5 2.2 JÄRVE TERVENDAMINE ......................................................................................................... 5 2.3 JÄRVE TERVENDAMISE I ETAPI TÖÖDE TEHNILISED ALTERNATIIVID ................................. 5 3 EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS ............................. 11 3.1 LAHEPERA JÄRVE KIRJELDUS ............................................................................................. 11 3.2 KAITSTAVAD LOODUSOBJEKTID JA NATURA ALAD JA LIIGID......................................... 13 3.3 TOITAINETE KOORMUS JA JÄRVE TERVENDAMISE VÕIMALUSED .................................. 16 3.4 MUINSUSKAITSE ................................................................................................................ 18 4 KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOS STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA ................................................................. 18 5 KAVANDATAVA TEGEVUSE EELDATAV KESKKONNAMÕJU ....................... 19 5.1 VÕIMALIK OLULINE KESKKONNAMÕJU, MÕJUTATAVAD KESKKONNAELEMENDID ..... 19 5.2 KAVANDATAVA TEGEVUSE MÕJUALA .............................................................................. 20 6 HINDAMISMETOODIKA KIRJELDUS .............................................................. 21 7 KMH ORIENTEERUV AJAKAVA ...................................................................... 23 8 OSAPOOLED ..................................................................................................... 24 8.1 ANDMED ARENDAJA, OTSUSTAJA, EKSPERDI KOHTA ..................................................... 24 8.2 EKSPERTGRUPP ................................................................................................................... 25 8.3 ASJAOMASED ASUTUSED KOOS MENETLUSSE KAASAMISE PÕHJENDUSEGA .............. 26 LISA 1 LIMNOLOOGILISTE UURINGUTE KOKKUVÕTE ………………………………………27 LISA 2 KMH PROGRAMMI AVALIKUSTAMISE PROTOKOLL ……………………………...30 LISA 3 KIRJALIKUD ETTEPANEKUD JA VASTUSED …………………………………………….35 LISA 4 KIRJALIK VASTUS JAANO REIMA AVALIKUL ARUTELUL TEHTUD ETTEPANEKULE …………………………………………………………………………………………………….37 Tallinn, 15. juuli 2017 2 Lahepera järve tervendamise insenertehnilise tegevuskava keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu MAVES 1 KAVANDATAVA TEGEVUSE EESMÄRK JA ASUKOHT 1.1 Eesmärk Kavandatava tegevuse „Lahepera järve ökoloogilise seisundi parandamise insener- tehnilise kava“ eesmärk on Lahepera järve tervendamine, mis tagaks tulevikus järve hea ökoloogilise seisundi. Järve tervendamine fosforirikka järvemuda väljapumpamise abil prioriteetse tegevusena käsitletud „Lahepera hoiuala kaitsekorralduskavas 2011-2020“ (Keskkonnaamet 2010). Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi limnoloogiliste uuringute „Limnoloogiliste uuringute läbiviimine Lahepera järve tervendamiseks“ (Ingmar Ott, jt 2015) põhjal on sette eemaldamine järve põhjalikuks tervendamiseks vajalik. Samas töös hinnati Lahepera järve ökoloogiline seisund 2014. a. seireandmete põhjal kesiseks. MTÜ Lahepera järv on alustanud Lahepera järve tervendamise projekti ettevalmistamist. AS Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi poolt on koostatud Lahepera järve tervendamise insenertehnilise tegevuskava eelnõu. Tegevuskava (eelprojekti) alusel taotleb MTÜ Lahepera järve vee-erikasutusluba Lahepera järve tervendamise I etapi töödeks. Naelavere peakraavi suudme piirkonnast on kavas eemaldada 90 tuh m³ setet 18 ha suuruselt alalt. Ja lisaks 10 000 m3 setet Lahe jõe alguse alalt. Aastaseks sette kaevandamise mahuks on arvestatud 50 tuh m³. Keskkonnamõju hindamise eesmärk (vastavalt KeHJS § 31-le) on: Keskkonnamõju hindamise eesmärk on anda tegevusloa andjale teavet kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasneva keskkonnamõju kohta ning kavandatavaks tegevuseks sobivaima lahendusvariandi valikuks, millega on võimalik vältida või vähendada ebasoodsat mõju keskkonnale ning edendada säästvat arengut. Keskkonnamõju hindamise vajadus tuleneb KeHJS § 3 kehtestatud tingimustest. Selle kohaselt hinnatakse keskkonnamõju kui: 1) taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. 2) kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik. Keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) vajadus tuleneb Lahepera järve asumisest Natura loodusalal ja linnualal. Lähtuvalt kavandatud tööde iseloomust on tegemist olulise (loodetavalt positiivse) keskkonnamõjuga Lahepera järve pikaajalisele ökoloogilisele seisundile. Oluline keskkonnamõju võib tuleneda eelkõige Lahepera järvest eemaldatava sette suurest mahust ning sellega kaasnevast keskkonnamõjust järve ökosüsteemile ning piirnevatele elupaikadele ja liikidele. Tallinn, 15. juuli 2017 3 Lahepera järve tervendamise insenertehnilise tegevuskava keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu MAVES 1.2 Asukoht Kavandatava tegevuse asukoht paikneb Tartu maakonnas Alatskivi vallas. Lahepera järv asub Savimetsa külas, kuid piirneb veel nelja ümbruskonna külaga (Joonis 1). Lahepera järv paikneb tervikuna Lahepera hoiualal, mis on ka Natura loodusala ja linnuala (Joonis 2). Joonis 1. Lahepera järve asukoht (Maa-amet) Joonis 2. Lahepera hoiuala, linnuala ja loodusala piirid Lahepera järve ümbruses (Maa- amet) Tallinn, 15. juuli 2017 4 Lahepera järve tervendamise insenertehnilise tegevuskava keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu MAVES 2 KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTE LÜHIKIRJELDUS 2.1 0-alternatiiv Kavandatavast tegevusest loobumisel jätkub järvepeegli kahanemine ning järve nõo täitumine orgaanilise settega. Järv on taimestikurikas, mis soodustab järve kinni- kasvamist. Järve loodeosas asub ulatuslik õõtsik. Madala, kinnikasvava järve põhjalikuks tervendamiseks on vajalik setete ja taimede eemaldamine. See tagab hea ökoloogilise seisundi pikemaks ajaks. Praegu jääb järv sageli talvel ummuksisse, mistõttu hukkub hulgaliselt kalu. Aastaringselt püsivat kalastikku järves seetõttu ei ole. Ummuksisse jäämine sageneb veelgi. Eelnimetatud protsessid kulmineeruvad järve kinnikasvamise ja soostumisega. Selline areng on vastuolus järve hea ökoloogilise seisundi saavutamise ja säilitamise eesmärgiga (Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava). Lahepera küla elanikud on huvitatud järve kaldaala korrastamisest, sealhulgas muda eemaldamisest kinnistutega piirnevatelt aladelt. Need tegevused ei paranda tõenäoliselt järve seisundit tervikuna. Ka ei parane järve seisund ainuüksi Lahe jõe suudme avamise mõjul. Järvest muda eemaldamisega peab suurendama ka järve veemahtu. Vastasel juhul jääb järv Peipsi madalseisu ajal väga madalaks, osaliselt paljandub mudane põhi. 2.2 Järve tervendamine Limnoloogiakeskuse aruande alusel tuleb Lahepera järve tervendamiseks järvest setet eemaldada. Tervendamist on soovitatud alustada järve sissevoolu lähedalt. Muud võtted veekogu seisundi parandamiseks pikemaajalist tulemus ei anna.1 Kaevandatavat setet planeeritakse kasutada põllumajanduses väetisena. Sobivust