Raplamaad Läbib Oandu- Ikla Matkatee Ja Seda Läbides Saab Jalgu Jalgu Saab Läbides Seda Ja Matkatee Ikla Oandu- Läbib Raplamaad

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

Raplamaad Läbib Oandu- Ikla Matkatee Ja Seda Läbides Saab Jalgu Jalgu Saab Läbides Seda Ja Matkatee Ikla Oandu- Läbib Raplamaad MATKARAJAD RAPLAMAAL 2014 / HIKING ROUTES IN RAPLA COUNTY 2014 A Jalase 58°58'28''N 24°35'54''E – Sõbessoo–Lipstu matkarada 4 km (Jalase–Sõbessoo matkarada 1,5 km) / Jalase-Sõbessoo–Lipstu hiking route Läbi metsa jõuab märgitud rada mööda rabaservale, kus on infotah- www.raplamaa.ee vel. Laudrada kulgeb Sõbessoo järveni (2,4 ha). Teisele poole raba jääb üks Raplamaa põnevamaid, haruldaste käpaliste ja huvitavate karstivormidega nõmmesid: Lipstu nõmm 58°59'38''N 24°38'37''E. Rändeajal peatuvad siin tuhanded linnud. Jalase küla on ainuke küla- kaitseala Eestis. Path that goes through the forest is marked with the signs on trees. The path ends in the edge of the bog where is an info board. Boardwalk (about 1 km) runs until Sõbessoo lake (2,4 ha). On the other side of the bog there is the most exciting moor in Rapla County- Lipstu moor with its rare orchids and interesting forms of karst. Thousands of birds stop there during spring and autumn. Jalase village is the only village game preserve in Estonia. B Kuimetsa karstiala ehk Iida urked – Eesti suurimad karsti- koopad – 1,5 km (59°3'26''N 25°8'29''E) / Kuimetsa karst lands or Iida urked – Estonian biggest karst caves Matkaraja alguses asub parkla ja infotahvel. Objektid on looduses tähis- tatud. Näha on karstikoopad, mitmed karstilehtrid ja -orud. Kevadise suur- vee ajal muutub karstiala suureks järveks. Suvel on karstikoopad kui- vad. Viis koobast on nii suured, et sinna mahub sisse minna. Suurim on 12 m pikk ja 8 m lai kõlakojataoline koobas. In the beginning of the hiking route there is a parking place and info board. Objects are marked in nature. Karst caves, many dolines and dells can be seen. During spring high water karst land turns into big lake. In summer time karst caves are dry. 5 caves are so big, that you can go inside. The gloriest is 12 metres long and 8 metres wide. C Loosalu 58°57'17''N 25°5'33''E – Paluküla 58°55'39''N 25°2'45''E looduse õpperada – 7 km / Loosalu–Paluküla nature trail – 7 km Parklast laudraja alguseni u 1 km. Laudrada viib esmalt Väikese Loo- salu järveni (3,5 ha), sellest paarsada meetrit kaugusel asub Eesti suurim rabaveekogu: Loosalu järv (34,1 ha), sügavus kuni 5 m. Matka- rada kulgeb läbi madalsoometsa ja lõpeb Paluküla Hiiemäel, mis on Loode-Eesti kõrgeim tipp (106 m). From parking place to the beginning of boardwalk is about 1 km. Board- walk takes to the Small Loosalu lake (3,5 ha), after 200 metres locates Estonian biggest bog lake – Loosalu lake (34,1 ha), depth up to 5 m. Hiking route runs through shallow bog forest and ends on Paluküla Hiiemägi, which is the highest point of north west Estonia (106 m). D Mukri raba õpperada 2,3 km 58°44'48''N 24°58'31''E / Rapla Rapla Mukri bog nature trail – 2,3 km 000 1:25 Eidapere poolt suundub rada kõigepealt läbi metsa, tõuseb raba- seljandikule, ületab kunagised käsitsi kaevatud turbakarjäärid. Laud- rada viib maalilise Eidapere järveni (2 ha), kus saab puhata, ujuda Raplamaa ja nautida vesirooside lummavat ilu. Vaatetornist (14 m) 58°44'31''N 24°59'7''E avaneb suurepärane vaade rabale. Eriti kaunis on vaatepilt sügisel. Torni juurest jätkub matk raba vastasserva, kus asub puhke- ala varikatuse ja lõkkeplatsiga 58°44'14''N 24°59'40''E . Starting from the side of Eidapere the route runs through the forest, 000 1:170 rises to the bog ridge and crosses the old manually excavated peat pits. Boardwalk takes to the picturesque Eidapere lake (2 ha). Hikers can rest and swim and enjoy the enchanting beauty of water lilies. map Tourist / Turismikaart There is a nice view to the bog and boardwalk from the observation tower (14 m). It is especially beautiful during the colours of autumn. On one side of the route there is an awning and fire place to enjoy a nice rest. E Pae karstiala – 1,5 km 58°59'45''N 24°54'28''E / Pae karst land – 1,5 km Matkaraja alguses on parkla ja infotahvel. Jalgrada viib mööda iidsest lubjapõletusahjust ja salapärastest karstikoobastest. See on Mandri- Eesti suurim karriala. Näha saab mitmesuguse kujuga karstilehtreid 88 ja nende kogumikke, mis omakorda on tekkinud maa-aluste tühemete kohale. In the beginning of the hiking route there is a parking place and info board. Pathway takes to the ancient lime burning oven and mysterious karst caves. There are different shapes of karst funnels, which have came up above underground gaps. F Raikküla matkarada 4 km 58°56'19''N 24°44'50''E / Raikküla hiking route 4km RUUNAWERE Ajaloolise ja kultuurilise taustaga matkarada legendiderohke Paka POSTIMÕIS mäe ümbruses. Rada ilmestavad paeastangud. Astangu peal kasva- HOTELL vad punase raamatu taimed, astangule ei tohi ronida. Lõkkekoha juu- res suunavad sildid Auametsa, kus asub Keyserlingide matmispaik. www.ruunawere.ee The hiking route in the neighbourhood of Paka hill with an historical Restoran ja konverentsiruumid on vanas tel +372 505 7808 postimaja hoones, mis rajati 1824. aastal. and cultural background and full of legends. The Red Book plants grow +372 670 9395 on the terrace. It is forbidden to walk there. Signposts near the fire place guide to Auamets, where is the burial place of the Keyserlings. 91 G Vana-Vigala looduse õpperada koos Hirvepargiga – 4 km 58°46'45''N 24°15'4''E / Vana-Vigala nature trail with Hirvepark – 4 km Tähistatud 1,5 km jalutusrada mõisapargis algab mõisa peasisse- sõidust, kulgeb läbi inglise stiilis kujundatud pargi kuni Näljamüüri- ni. Vigala jõe vastaskaldalt paistab 17.–18. sajandist pärit ohvrihiis. Pargis on von Uexküllide perekonnakalmistu ja kabel. Mõisahoonest eemal on liigirikas Hirvepark 58°46'18''N 24°15'11''E, kus asub piklik tiik kahe väikese saarega: Jakobi ja Lisette saar. Lisette saarele on püstitatud 13st veskikivist monument. Vana-Vigala mõisas asuvad Eesti vanimad kunstimälestised, mis päri- TOOSIKANNU PUHKEKESKUS nevad Pompeji väljakaevamistelt. tel +372 5693 5465 www.toosikannu.ee 1,5 km marked walking route starts from the manor park main entrance and goes through English style park until Näljamüür (Hunger wall). The park itself is surrounded by lovely Vigala river. The sacred sacrifice 44 forest can be seen from the opposite shore. In the back of the park there is a family cemetery of von Uexkülls and a chapel. Near the Manor there is a species-rich Hirvepark where is an oval pond with 2 small islands- Jakobi and Lisette island. There is a unique monument made of 13 millstone on Lisette island. In the entrence hall of Vana-Vigala manor house there are the oldest art memorilas of Estonia. These date from excavation of Pompey. H Velise looduse ja kultuuri õpperada umbes 70 km 58°47'54''N 24°31'15''E / Velise nature and culture trail Algab Velisel ning koosneb kahest ringist (38 km ja 35 km). Soovitav on rada läbida jalgrattal. Sillaotsa talumuuseumist saab raja kirjeldu- se, mis tutvustab loodust, rahvapärimust, ajalugu, loodusmälestisi, kunagisi tööstushooneid ja vallaga seotud suurmehi- kokku 36 loo- 47 dus- ja kultuuriobjekti. SEIKLUSPISIK The length of the route is about 70 km. Starts from Velise and consists of two circles (38 km and 35 km). It is recommended to pass the route by bicycle. The description of the route is available in Sillaotsa Farm Museum. It describes the nature, folklore, history, memorials, old in- dustrial buildings and local greats- all together 36 natural and historical objects. I Raplamaad läbib Oandu- Ikla matkatee ja seda läbides saab jalgu puhata Hirvelaane, Loosalu, Tillniidu ja Mukri puhkekohtades. Raja leiab siit: http://loodusegakoos.ee/matkatee/oandu-ikla-375-km +372 521 3919, [email protected], www.seikluspisik.ee Oandu-Ikla RMK hiking route goes through Rapla County and during the road hikers can rest in Hirvelaane, Loosalu, Tillniidu and Mukri. Rapla Turismiinfokeskus [email protected] http://loodusegakoos.ee/hiking-route Viljandi mnt 4, Rapla www.puhkaeestis.ee tel +372 489 4359 www.visitestonia.com VAATAMISVÄÄRSUSED / SIGHTSEEINGS AKTIIVNE PUHKUS ja ELAMUSTURISM / ACTIVE AKTIIVNE 33 Madise tall / Madise stable 49 Sulu külakeskus 65 Loone baar / Loone Bar 83 Kalevi talu / Kalevi guesthouse 97 Okta Centrum Sulu village center 59°7’46’’N 24°47’26’’E 59°1’58’’N 24°46’1’’E 58°59’54’’N 24°47’53’’E Atla mõis / Mõisakeraamika / Atla Mõisa Kunstikool +372 515 1536 1 15 Allika talu / Allika tourist farm 58°49’39’’, 24°29’21’’ +372 483 3221; [email protected] Atla manor / Manor ceramics / Atla Manor Art School +372 552 0720; [email protected] +372 5555 0888; [email protected] +372 565 9029 + 372 5342 4236 Loone, Kohila vald Facebook - Kalevi Turismitalu Mahlamäe 10, Rapla 59°3’56’’N 25°0’5’’E 34 Matkad ja matkatelkide rent / Nature trips and tent rental sulukyla.blogspot.com; [email protected] väliterrass / outside terrace Kalevi küla, Rapla vald nõukogudeaegne silma- +372 504 0563 +372 5303 4191 45 Eesti Langevarjuklubi / Skydive Estonia Sulu küla, Märjamaa vald paistev ehitis / spectacular www.keraamika.ee 16 100 Marju kohvik / Marju Cafe 5 10 building from Soviet times [email protected] +372 5454 5544 Märjamaa Ujula 66 35 59°0’17’’N 24°47’32’’E Atla, Juuru vald Märjamaa Swimming Pool külamaja rent, keraamikakursused, internet +372 525 8126; +372 5343 0854 84 Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakool Rapla Kultuurikeskus 17 Elamuspank 58°53’42’’N 24°25’4’’E renting a community house, ceramics courses, internet 98 [email protected] Kehtna School of Economy and Rapla Cultural Centre 60 Adventure activities +372 489 2680 Hariduse 3, Rapla Technology 59°0’17’’N 24°47’38’’E keraamika, hommiku-, lõuna- ja õhtusöögid ettetellimisel, kursuste korral- + 372 528 8292 [email protected] 50 Valtu Spordimaja
Recommended publications
  • KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA 2011-2022 Kaiu 2011
    KAIU VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA 2011-2022 KAIU VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA - KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA 2011-2022 Kaiu 2011 KAIU VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA 2011-2022 1. Sissejuhatus................................................................................................................3 1. Lähteandmed..............................................................................................................4 1.1. Õiguslik baas......................................................................................................4 1.2. Lääne-Eesti vesikonna Harju ja Pärnu alamvesikondade veemajanduskavad.......7 1.3. Kaiu valla arengukava aastateks 2004 – 2013 .....................................................7 1.4. Kaiu valla üldplaneering.....................................................................................7 1.5. Kaiu vallas kehtestatud detailplaneeringud .........................................................8 1.6. Tehnovõrkude joonised.......................................................................................8 1.7. Vee erikasutusload..............................................................................................8 1.8. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2006-2018.............................9 2. Keskkonna ja sotsiaalmajanduslikud näitajad ...........................................................10 2.1. Keskkond .........................................................................................................10
    [Show full text]
  • View Publication
    60 Conserving sacred natural sites in Estonia Ahto Kaasik Introduction are sacred groves (hiis) covering larger areas. According to regional fieldwork In 2008, the Estonian Ministry of Culture data gathered so far, the total number approved the national conservation of SNSs is likely to be as high as 7000. plan ‘Sacred Natural Sites in Estonia: This is heritage of great significance, Study and Maintenance 2008 – 2012’. helping to maintain both biological and The conservation plan indicates that spiritual diversity in Estonia. nowhere else in Western Europe have sacred natural sites (SNSs) and the tra- ditions associated with them been pre- Sacred natural sites in Estonia served so well and vividly as in Estonia. Even though the total area of Estonia is SNSs are a distinguishing and valuable only 47 000 square kilometres, it in- part of Estonian native culture, forming cludes a number of unique native lin- a part of Estonians’ national identity. guistic and cultural regions. There are According to mainly historical data, regional differences also in the types there are approximately 2500 SNSs of SNSs. For example, stones and known in Estonia. Of these, about 500 trees that have been used for healing < A grove-basswood, West-Viru county. When praying or thanking gods, healing or asking blessing for marriage a ribbon or yarn is given as an oblation to the sacred trees. 61 purposes are more common in western ries, such as sacred springs and trees, Estonia, and groves for communal funeral places, fireplaces, grove sau- prayers are more common in northern nas, dance places etc. and western parts of the country.
    [Show full text]
  • Mõned Mõtted Vabariigi Aastapäeva Eel
    KEHTNA VALLA AJALEHT Nr. 1 (80) 15. veebruar 2003 Mõned mõtted Vabariigi aastapäeva eel motoks oli aga “Vaba Eesti eest!” Nii tekkisidki idarindel eesti väeosad, kes oma võidutahet ja eneseohverdamist isamaa eest näitasid 1944.aastal Narva rindel. Idarindel langes eestlasi 20000 (vrdl Vabadussõjas 4000). Seepärast nimetataksegi 1944.a lahinguid Teiseks Vabadussõjaks, seda just väliseestlaste hulgas. Meil siin püütakse seda teemat vältida – olid saksa mundris, olid fašist! See on väga meelepärane käsitlusviis eriti meie idanaabritele, samuti ka paljudele juudiorganisatsioonidele, kes omavad tähtsat kohta USA välispoliitikas. Nii püüavad praegused ja endised võimumehed seda piinlikku teemat vältida. Eesti rahvale pole kunagi omane olnud mõne rahva vihkamine või alavääristamine. Meie sõjamehed oma meenutustes räägivad vene elanike abistamisest saksa okupatsiooni poolt allutatud aladel. Venelased olid õnnetud, kui meie eesti väeosa pidi lahkuma ja asendati sakslastega. Ega see isamaaline vaim ei kadunud kuhugi ka enamiku Punaarmees teeninud meeste südames. Minu hea sõber, endine Haimre kooli Ilus on ikkagi isamaa pale, Olen ise riigikaitsetundidest osa saanud direktor Evald Urvast meenutas oma Punaarmees kui sellelt pühkida kõik mis on vale! alates viiendast klassist. Õpetajateks Eesti sõjaväe tegevohvitserid. Lihulas oli õpetajaks teenitud aega ja tööpataljoni õudusi kuni ületulekuni Velikije Luki all. Raamatus “Velikije Valet me tunneme, tõesti kõik teame, hilisem Rüütliristi kavaler Alfons Rebane. Luki” nimetatakse Eesti Korpuse kaotusteks koos ent kas just meie-need pühkima peame? Meis süvenes isamaaline vaim, mis oli aluseks hilisemas võitluses punavõimu vastu kas relvaga haavadesse surnutega 6474 meest. Teadmata kadunuid oli 2020. Needsamad “teadmata Pühime küll, ent kui mõtelda järgi: käe või metsavennana. kadunud” olidki mehed, kes tulid üle saksa äkki ei jäägi siis palju säält järgi?! Tolleaegne riigikaitseõpik oli väga heal poolele, et võidelda oma Eesti eest.
    [Show full text]
  • Keila Jõe Valgala Reostuskoormuse Uuring
    AS MAVES Marja 4d, 10617 Tallinn, tel: 6567300, e-post: [email protected] Tellija: Keskkonnaamet Töö nr: 13064 KEILA JÕE VALGALA REOSTUSKOORMUSE UURING Vastutav täitja: Karl Kupits Juhatuse liige: Karl Kupits Tallinn Detsember 2013 Keila jõe valgala reostuskoormuse uuring AS MAVES SISUKORD 1 KOKKUVÕTE .................................................................................................................................. 3 2 SISSEJUHATUS ............................................................................................................................... 4 3 TÖÖ METOODIKA ......................................................................................................................... 5 3.1 VARASEMAD MATERJALID .......................................................................................................... 5 3.2 ANDMEBAASID JA KAARDIANALÜÜS ........................................................................................... 5 3.3 VÄLITÖÖD ................................................................................................................................. 7 3.4 ARUANNE ................................................................................................................................. 7 4 KEILA JÕE KIRJELDUS ................................................................................................................... 8 4.1 ÜLDANDMED ............................................................................................................................. 8 4.2 JÕE VEE
    [Show full text]
  • Valla Koduste Laste Jõulupidu
    RAPLA VALLA LEHT AASTAST 1933 10. JAANUAR 2020 NR 1 (272) TASUTA STATISTIKA RAHVAARV: 13 138 PINDALA: 860 KM2 SUURIM ASULA: RAPLA LINN 5015 ELANIKUGA KÜLASID 83, ALEVIKKE 5 Valla koduste laste jõulupidu apla Kultuuri- keskuses peeti 16. detsembril valla koduste laste jõu- lupidu. Peole olid oodatud osalema valla lapsed, kes on sündinud enne 2019. aas- Rtat ja kes ei käi lasteaias. Suurde saali oli üles sea- tud jõulumaa, kus lapsed said teha mida iganes: mängida, supelda pallimeres, tantsida, valmistada koos vanemate- ga jõulukaarte, kaunistada pi- parkooke jne. Nagu jõulupeole kohane, saabus ka jõulumees, kes jagas kingitusi. Lapsed, kes ei saanud peost osa võtta, saavad oma kingipaki kätte tööpäevadel vallamaja kantseleist. Kingi- tusele saab järele tulla jaanua- ri lõpuni. Suur tänu Ridiradiralla ja Piilupardi mängutoa mees- konnale toreda jõulumaa üles- sättimise eest! FOTO:D SIIM SOLMAN RAPLA TEATAJA / JAANUAR 2020 / 2 Rahvastiku- 19. detsembri vallavolikogu istungil toimingud Otsustati koormata hoonestusõi- da tingimused paarismaja püstita- andmisega Reinu III lubjakivikar- isikut tõendava dokumendiga Rapla gusega MTÜ Raplamaa Jäätme- miseks. Planeeringuala hõlmab Lii- jääris kaevandamiseks. Vallavalitsuses või teenuskeskustes. kolisid kultuuri- käitluskeskus kasuks Rapla vallale va tn 2 maaüksust, mis piirneb Kuu- Muudeti Rapla valla kaasava eelar- Viidi läbi Rapla valla 2020. aasta eel- keskusse kuuluv Mäepere jäätmejaama kin- siku tee, Nurme tänava, Liiva täna- ve menetlemise korda: endale mee- arve esimene lugemine. nistu. va, Liiva tn 4a ja Nurme tn 4 maa- lepärase idee poolt saab hääletada Muudeti volikogu kultuuri- ja spordi- 3. jaanuarist alates saab rahvas- Algatati Rapla linnas Liiva tn 2 de- üksusega. elektrooniliselt valla kodulehel või komisjoni koosseisu, kinnitades ko- tikutoiminguid teha Rapla Kul- tailplaneering eesmärgiga sätesta- Nõustuti Vahi OÜ-le kaevandamisloa isiklikult, identifitseerides ennast misjoni liikmeks Agur Asperki.
    [Show full text]
  • Sügis Jälle Käes - Uus Õppeaasta Alanud
    KEHTNA VALLA AJALEHT Nr. 7 (76) 14. september 2002 Sügis jälle käes - uus õppeaasta alanud Suvelõpp Keava rabas Tee algus. On see konarlik või sile? Sa ei tea saab klassijuhatajaks? On ta siiras, sõbralik või Sulle, kooliteele veel, et kiituse kõrval seisab laitus, et salakaval? õnnestumine vaheldub ebaõnnega., rõõm muutub Kas ta peab ikka lugu minu lapsest? Kas ta asuv laps solvumiseks. Sa saad varsti aru, et edu tuleb aitab minu last sellel käänulisel teel edasi kuni pingutades ja vahel ka valuga. Täna mõtled sa päevani, mil heliseb viimane koolikell? Sa õhkud selle suve päikesest. Su silmad veel, et kool see on muinasmaa, püha paik, Soovin, et sa rohkem usaldaksid õpetajaid, säravad, juuksed on pleekinud, põlveotsad unistustemaa. teeksid koostööd nendega. kriimulised, paar hammast puudu. Sa oled Aga peagi saabub argipäev. Varsti saad Sooviksin, et algav kooliaasta tooks pere- ootusärevusest õnnelik ja uhke, sest astud üle teada, et koolis ei tohigi kõike teha. Ei tohi desse mitte ainult koolitarkust, vaid ka rahuldust kooliläve õpilasena. karjuda, joosta, kisada. Oi mida kõike ei tohi! ja enesekindlust, usku eelkõige endasse ja oma Sa ei tea, kas su esimene õpetaja on südamlik Lähemail päevil saad teada, et tunnis rahulikult lapsesse, tema õpetajasse, lootust tulevikku. või kuri. Su väike süda väreleb, kui astud oma istuda on lõpmata vaev, et pinginaaber tunneb Head kooliaasta algust! klassi, istud pinki ja sinu kõrvale tuleb mõnu, kui saab sinu peale kaevata ning et õpetaja INGE PULLAT, samasugune, natuke kohmetunud pinginaaber. on kärsitu ja ei naerata. Eidapere Kooli direktor See on algus. Pika tee algus, mida mööda Sa rikastud uute kogemustega: meeldivate ja astud aastaid.
    [Show full text]
  • Järvakandi Hüdrogeoloogia
    6312 JÄRV AKANDI 1:50 000 EEST I GEO LO O GILINE BAASKAART . H Ü DR O GEO LO O GIA GEOLOGICAL BASE MAP OF ESTONIA. HYDROGEOLOGY 5 e 0 5 0 5 r 2 3 3 4 4 m 5 i 24°30' 5 24°35' 5 24°40' 5 24°45' 5 24°50' a Ç Ç Ç H i( i( i( i( Bi( i( i( i( i( i( i( Ç Ç Ç i( i( i( i( i( i( i( Ki (o s ei( r ai (b a i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( 0 Ç ÇArÇuÇ Ç Ç Ç Ç Ç Ç Ç Ç A 5 i( i( i( i( i( 40i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( LE GE ND Ç Ç Ç Ç Ç Ç Ç Ç Ç Ç Ç Ç i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( Ç Ç Ç Ç Ç Ç Ç Ç Ç Ç Ç Ç H J a a n i v e s k i 4 Va 1. P O O R SET E KIV IMIT E JA SET ET E P ÕH JAV EEKIH ID JA -KO MP LEKSID 2. LÕH ELIST E JA KAR ST U NU D KIV IMIT E P ÕH JAV EEKIH ID 0 s a i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i(0 i( i( i( i( i( i( i( i(L i( tj Ç Ç Ç Ç Ç Ç Ç Ç Ç Ç Ç i 40 5 a Kunso a m T õ r a s o o o AQUIFERS WITH INTERGRANULAR WATER FLOW FISSURED AQUIFERS INCLUDING KARST AQUIFERS i i i 0 i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i e i Ç Ç Ç Ç Ç Ç Ç Ç Ç Ç Ç r ( ( ( 3 ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ja 0 e 3 s t Ç Ç Ç Ç Ç Ç Ç Ç Ç Ç Ç i p i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( (e ( U la tusliku levikuga veerikka d kihid k 5 Mõõduka veea n dvusega veekihid 5 0 4365 Ç Ç Ç Ç Ç Ç Ç Ç Ç Ç Ç r K i( i( i( a i( i(
    [Show full text]
  • Kaiu Valla Arengustrateegia 2025 “Terve Ja Töökas Kaiu”
    KAIU VALLA ARENGUSTRATEEGIA 2025 “TERVE JA TÖÖKAS KAIU” 1 Sisukord 1 SISSEJUHATUS .........................................................................................................................................................3 2 MÖÖDUNUD ARENGUPERIOODI OLULISED TULEMUSED ........................................................................6 3 VÄLIS- JA SISEKESKKOND...................................................................................................................................7 4 VALD, VALDADE JA LINNADE KONKURENTSIS NING KOOSTÖÖS.........................................................8 5 VALLA ÜLDINE OLUKORD...................................................................................................................................9 6 ÜLDSTRATEEGIA ..................................................................................................................................................11 7 ARENGU KAVANDAMINE ...................................................................................................................................13 8 ARENGURUUMID...................................................................................................................................................15 9 ALLSTRATEEGIAD................................................................................................................................................18 10 STRATEEGIA RAKENDAMINE.........................................................................................................................20
    [Show full text]
  • Kehtna Vallavolikogu Määrus
    KEHTNA VALLAVOLIKOGU MÄÄRUS Kehtna 17. aprill 2019 nr 56 Valtu Lasteaed Pesapuu põhimääruse kehtestamine Määrus kehtestatakse koolieelse lasteasutuse seaduse § 9 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Lasteaia nimetus Lasteaia nimetus on Valtu Lasteaed Pesapuu (edaspidi lasteaed). § 2. Lasteaia aadress Lasteaia aadress on Männiku 10, Kaerepere alevik, Kehtna vald, 79520 Rapla maakond. § 3. Lasteaia õiguslik seisund (1) Lasteaed on koolieelse lasteasutuse seaduse alusel lasteaiana tegutsev õppeasutus, mis võimaldab 18. elukuust kuni seitsmeaastastele lastele hoidu ja alushariduse omandamist. (2) Lasteaed on Kehtna Vallavalitsuse (edaspidi vallavalitsus) hallatav asutus. Lasteaed ei ole iseseisev juriidiline isik, vaid teostab õigusi ning täidab ülesandeid Kehtna valla kui avalik-õigusliku juriidilise isiku nimel. (3) Lasteaia tegevuse aluseks on Haridus- ja Teadusministeeriumi (edaspidi HTM) poolt välja antud tähtajatu koolitusluba. (4) Lasteaed juhindub oma tegevuses käesolevast põhimäärusest, Eesti Vabariigi haridusseadusest, koolieelse lasteasutuse seadusest ning nimetatud seaduste alusel antud õigusaktidest, riiklikust õppekavast ja lasteaia õppekavast ning kohaliku omavalitsuse asutuse tegevust reguleerivatest õigusaktidest. § 4. Teeninduspiirkond ja lasteaeda vastuvõtmise ning väljaarvamise alused (1) Lasteaia teeninduspiirkond on Kaerepere alevik, Hertu küla, Kaerepere küla, Linnaaluste küla, Kumma küla, Põrsaku küla, Saksa küla, Saunaküla küla ja Valtu- Nurme küla. (2) Lapsi võetakse lasteaeda vastu ja arvatakse lasteaiast välja vallavalitsuse
    [Show full text]
  • TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Rahvusliku Käsitöö Osakond Rahvusliku Tekstiili Eriala Karin Vetsa HARJUMAA PÕIME
    TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Rahvusliku käsitöö osakond Rahvusliku tekstiili eriala Karin Vetsa HARJUMAA PÕIMEVAIPADE KOMPOSITSIOONILISED TÜÜBID 19. SAJANDIL – 20. SAJANDI 30-NDATEL AASTATEL. KOOPIAVAIP EESTI VABAÕHUMUUSEUMILE Diplomitöö Juhendaja: Riina Tomberg, MA Kaitsmisele lubatud .............................. Viljandi 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS.............................................................................................................................................................................3 1. HARJUMAA TELGEDEL KOOTUD VAIPADE KUJUNEMINE.......................................................................................5 1.1 AJALOOLISE HARJUMAA TERRITOORIUM .............................................................................................................5 1.2 VAIBA NIMETUSE KUJUNEMINE ............................................................................................................................6 1.3 VAIBA FUNKTSIOONIDE KUJUNEMINE ..................................................................................................................7 1.4 VAIPADE KAUNISTAMISE MÕJUTEGURID ..............................................................................................................8 1.5 TELGEDEL KOOTUD VAIPADE TEHNIKATE KUJUNEMINE .....................................................................................10 2. HARJUMAA PÕIMEVAIPADE TEHNIKAD ......................................................................................................................12
    [Show full text]
  • Kumma Küla 765-Aastane!
    Valla Vaatleja KEHTNA VALLA AJALEHT Nr. 5 (111) 31. august 2006 Kumma küla 1. septembri aktused Kehtna Põhikoolis kell 9.00 765-aastane! Valtu Põhikoolis kell 9.30 Eidapere Koolis kell 10.00 Lelle Koolis kell 9.00 Kehtna Kunstide Koolis kell 16.00 Edukat kooliaastat! Kehtna Vallavalitsus raamatukese, mida agaralt osteti. Anne tütar Koidu Archipov on küla naiskäsitöö eestvedaja, kelle algatusel ilustasid külaplatsi aeda kaunite käsitöövaipade näitus, soovijad õppisid aga vaipu ise telgedel kuduma. Kuigi vankritegemise traditsioonid on nüüdseks külast kadunud, ei ole osavatest naistest- meestest puudus. Üle Eesti on tuntud küla rahvapillitegijad ja muusikaõpetajad Kandle- kojast, kes Margit Kuhi ettevõtmisel erinevatel pillidel viise veeretasid. Pikema sõnavõtuga olnust ja olevast esines küla üks 5. augustil tähistas Kumma küla oma asustust. Elanikkond oli toona ligi kolm korda eestvedajaid Aimur Pailk. Tunnustus- esmamainimise 765. aastapäeva. Üle 30 suurem kui täna, mil külas elab üle 100 sõnadega peeti meeles küla hinge taas- inimpõlve on siinmaal põldu harinud, inimese. elustajat Valter Laurimaad, kelle poeg Kaido karja kasvatanud, maju rajanud, metsa Külapäevadeks oli korrastatud kuulus Laurimaa sai kätte valitud külavanema raiunud, jaanituld süüdanud, uut aastat Kumma külaplats. Valtu kooliõpetaja Anne rinnaraha ning raamitud tunnistuse. vastu võtnu, külavainul laulnud, Archipov, külatüdruk Sulumardi talust oli Kumma külapidu kestis varaste hommiku- tantsinud ja kiikunud. kokku pannud küla ajalugu tutvustava tundideni. põhjaliku ning rikkaliku pildimaterjaliga Jaak VITSUR 1241. a Taani kuninga hindamisraamatus üles tähendatud külas oli tookord 10 adramaatalu, mis tähendab suurt ja võimsat Valla Vaatleja 2 Ametlik VALLAVALITSUSES KEHTNA VALLAVALITSUSE määrus nr 3, 28.06.2006 09.08.2006 Vallavalitsuse ja volikogu majanduskomisjoni liikmete ülesandeks oli Vee- ja kanalisatsiooniteenuse kolmest laekunud pakkumisest valida Kehtna alevikku soojusenergiaga hindade kehtestamine vee-ettevõtte varustama hakkav firma.
    [Show full text]
  • Kehtna Vallavalitsus
    Kehtna Vallavalitsus KEHTNA VALLA ÜLDPLANEERING SELETUSKIRI Konsultant: Miracon Grupp OÜ Leegi 9, 50109 Tartu Tel. +372 53 300 228 [email protected] www.miracongrupp.ee Kehtna 2007-2009 KEHTNA VALLA ÜLDPLANEERING – SELETUSKIRI Sisukord 1. SISSEJUHATUS ........................................................................................................................................... - 4 - 2. ÜLDPLANEERING ...................................................................................................................................... - 6 - 2.1. KEHTNA VALLA RUUMILISE ARENGU PÕHIMÕTTED .................................................................................. - 6 - 2.1.1. Üldplaneeringu kasutamine ............................................................................................................. - 6 - 2.1.2. Üldplaneeringu koostamise eesmärgid ............................................................................................ - 6 - 2.1.3. Kehtna valla väärtused .................................................................................................................... - 7 - 2.1.4. Kantide (alevike ja külade) väärtused ............................................................................................. - 7 - 2.1.4.1. Kehtna-Keava kant .................................................................................................................................... - 8 - 2.1.4.2. Kaerepere kant ..........................................................................................................................................
    [Show full text]