Märjamaa Nädalaleht 8
Total Page：16
File Type：pdf, Size：1020Kb
TÄNA LEHES: • Õppereis Põltsamaa piirkonda. Lk 2 Märjamaa • PÄRIMUS: Vanarahvas teekonnast. Lk 3 • Võimla projekteerijaga saab nüüd lepingu sõl- mida. Lk 5 • KALENDRILOOD: Loo- maarst Reet Reimann. Nädalaleht Lk 8 MÄRJAMAA VALLA INFOLEHT Nr 23 (1179) 8. juuni 2016 Hind 0,35 eurot Lipud lehvisid ja viisid voogasid Vallikraavis Oh seda vembutajat Taevataati, kaasas kanda. Aga iga asi kes meie Maarjamaale kõiksugu on millekski hea – kui ikka ilmasid pakub, kuid kunagi väga ilm 10 kraadi jahedam ning liiga ei tee. 4. juunil, Eesti lipu tuul vuhiseb, siis tundsime, päeval (132aastane juba!) saa- et soojad rahvariideseeli- tis ta tuulehoogusid vahel kohe kud on just see, mida tarvis. väga äkiliste pagidena... kind- Pärnu Vallikääru lava lasti ikka selleks, et trikoloorid on lauljatele mõnus – lau- hoogsalt lehviksid ja meisse lame trepiastmetel, aga rõõmsat enesekindlust lisaksid! kui vahepeal istudes oota- See oli tore laupäev kõigile, me, on puust istmeread kes Pärnus üle-eestilisest nais- ka olemas. Peo kunstiline ja neidudekooride laulupäevast juht Toomas Voll pani juba osa said. Kõige korraldajaks oli ennelõunastel proovitundi- Paula Eesti lipu päeval Pärnus. Eesti Naislaulu Selts koostöös del suurt rõhku liikumiste, Foto erakogust Eesti Lipu Seltsiga. Kavavoldi- seismiste ja istumiste selgi- kult võis lugeda, et kohale ruttas tamisele, et nii lauljail kui pub- kuulutati. Laulsime nii hümni selik võimlemiskava, kogu aeg, 83 koori kokku umbes 1700 laul- likul oleks pärast mugav ning kui lipu laulu, kuulasime päe- kus aga vaja, oli toeks hea saate- jaga. Muidugi oli ka Märjamaa rahulik. Väga õige – siis tekib ka vakohaseid sõnavõtte, puhkpill ansambel. Dirigente iseloomus- naiskoori PAULA jaoks ainuvõi- parem laulutuju. mängis tuttavaid viise, kõrgel tati mõnerealiste vemmalvärs- malik veeta see päev Pärnus. Kui vahepeal paar tundi lehvisid mitukümmend suurt sidega, see oli lõbus ja tegi nad Hommikul vara, kui sõiduks vaba aega jäi, „treenisime“ kõik Eesti lippu ja pihkudes arvukad tuttavamaks. Lauljad andsid en- läks, lihtsalt ei teadnud, mida omandatu veel üle suvepealin- väikesed. Nii me heatujuliselt dast parima ja puhtaima hääle, selga-jalga panna. Nädal varem na tänavakohvikute ja poekeste rongkäigus peoplatsile suundu- mõni laul kõlas väga hinge küll. Raplamaa suurel peol saime leit- vahet patseerides ning turistide simegi. Toomas Volli enda laul ja tema sakus kuumeneda, nüüd hakkas fotokate jaoks uhkelt rahvarii- Kontserdi lavastus oli muhe- käe järgi „Kes mõistab?“, kõigile ilm teiseks pöörama. Eelneval deid demonstreerides. dalt terviklik – laulude vahepeal armas Valter Ojakääru „Olematu õhtul selgus, et sõidubuss on rik- Hilisel pealelõunal kogunes askeldas lõbusalt lava ees kuue laul“ neidudekoorilt, Pärt Uus- kis ja kogu riietust ning atribuu- kõik see naine Rüütli platsile, lapsega suurpere, Märt Avandi bergi „Muusika“ ja muidugi peo tikat tuleb päev läbi seljas või kus kunagi Eesti Vabariik välja luges vahetekste, sekka mõned nimilaul „Üle Maarjamaa“. Vii- krapsakad rahvatantsud ja nai- mane tuli ka kordamisele ning uhke tunne oli seda ülevat loo- PILTUUDIS duslähedast laulu esitada, kui sajad eesti lipukesed ümberrin- Neljapäeval, 2. juunil, vahetult enne legendaarse gi tuules lehvisid. „Kalev 25“ korvpallimeeskonna kohtumist Kaunase Järgnes veel nagu ikka kõi- Žalgirisega, toimus Eesti Korvpalliliidu hooaja pidulik kide kollektiivijuhtide rahva lõpetamine. Kohale olid kutsutud parimatest parimad ette rivistamine ning tänamine, mängijad ja treenerid üle Eesti. seekord lausa sini-must-valgel Taaskord on Märjamaal põhjust rõõmustamiseks: taustal. Peo lõpetas naislaulu- kolm pärjatut on meie vallast. Treeneritest pälvis tee- seltsi moto-laul „Ei saa mitte neteplaadi BC Raplamaa U14 meeskonna peatreener vaiki olla“, mis on südamlik, õrn Kalle Kollin Euroopa Noorteliiga võidu eest. Noor- ja hingeline ning mida oskab meestest tunnistati Eesti parimaks korvpalluriks U14 kindlasti iga eesti laululine nai- vanuseklassis Johannes Kirsipuu. Naistest valiti Mär- ne või neiu ... jamaa vallast sirgunud Pirgit Püü naiste meistriliiga sümboolsesse viisikusse ehk sisuliselt viie parema Muljeid vestis PAULA laulja Tiiu Eesti naiskorvpalluri hulka. Palju õnne! Johannes Kirsipuu ja Pirgit Püü. Foto erakogust 2 Märjamaa Nädalaleht 8. juuni 2016 Inspireeriv õppereis viis Põltsamaa piirkonda ppereisi korraldajaks sime külavanema oli täiskasvanud õppija ja volikogu esime- nädala (TÕN) Rapla- he Indrek Eensa- maa koordinaator Ivi luga. Küla seltsi- ÕSark. Rühma moodustasid mit- maja kerkis pärast mete valdkondade juhid alates põlengut koolima- volikogu esimehest kuni raama- jast, mida ei luba- tukogude juhatajate ja töötajate- tud enam kooliks ni, kes tegelevad täiskasvanute rekonstrueerida. õppe korraldamisega. Seltsi kuulub 72 Seekordne oli juba kaheksas liiget. Nende töö väljasõit erinevatesse maakon- eesmärk on väga dadesse. Jõgevamaa reisi val- laialdane kultuu- mistas ette sealne eestvedaja riline teenindami- Pille Tutt, kes on Külade Seltsi ne, huvitegevus, juhataja. Jõgevamaa sädeini- aktiivse ja ette- meseks kuulutatuna on ta öel- võtliku mõttelaa- nud: „Väärtustage oma juuri ja di propageerimi- eluviisi.“ Sellest ideest valituna ne elanike hulgas. olid külastuskohtadeks Kamari Kohvilauas imes- Haridusselts, käsiteokoda Katre tasime, kuidas Kamari külas on aasta küla tiitlit tähistav kaunis pink. Arulaga, Jõgevamaa Keskraama- nad seda kõike tukogu ja Pajusi Küla Selts. suudavad. Et sõit ladusamalt kulgeks, Põltsamaa vallas elab 3800 oli bussis teabehommik. Avatud elanikku 28 külas ja kahes ale- mikrofonis rääkis Tiiu Raav rii- vikus. Vallas on kaks põhikooli gigümnaasiumi tulekust maa- ja üks kuueklassiline; kaks neist konda, Rajaleidja keskuse või- on ühtse juhtimise all. Seltsima- malusi tutvustas selle juht Ruth jas on pidevalt kunstinäitused, Lippus, Tõnu Mesila kõneles on käsitöötuba, infopunkt-raa- koolituse edusammudest Märja- matukogu. Põltsamaa piirkonna maa vallas, Kristiine Vahtramäe ajaleht on Vali Uudised. kogemuskoolitusest Kehtnas, Palju räägiti suvel toimuvast Karin Niklus raamatukogude veetrallist Kamari paisjärvel. tulevikust seoses haldusrefor- Eelmisel aastal olnud külalisi miga, Valmar Ideon tööst õppu- 1500 ringis. Üritused on jagatud ritega täiskasvanute gümnaa- valla 4 osa – Kamari, Lustivere, siumis. Adavere ja Esku – vahel. Külade Sõit kulges pärast lühiaru- eestvedajad on nagu elukest- telusid Põltsamaa suunas, kus vas õppes ja suudavad tagada Pille Tutt, Ivi Sark ja Rutt Rimmel. peagi torkas linna siluetis silma kodupaiga terviku. Kamari on Fotod: Jaan Viska kunstlik kõrge mägi, mis tekki- tunnustatud tiitliga „Aasta küla line kunst laitmatu teostuse- Keskraamatukogus nud lammutusprahist, veesüs- 2005“. ga. Oma töödega on ta jõudnud teemide kaevamisjääkidest ning Väärikatest inimestest ei ole Jõ- Mardilaadale ja Tallinna keskaja veel muust kasutust materjalist. Käsitöömeistrist kultuuripärl gevamaal puudust. Keskraama- päevadele. Tema töödega on seo- Mõte sai alguse sellest, et tasa- tukogus tervitas meid Kultuuri- Järgmine peatuskoht oli Põlt- tud mitmed lood, mis kaubandu- sele maapinnale luua suusa- ja pärl aastast 2014 Rutt Rimmel. samaa loss. Seal tervitas meid ses jääksid kadunuks. Kohapeal tervisekeskus. Parim näide sel- Kuulsime, et raamatukogus on Jõgevamaa kultuuripärl, rätse- käisime ka nn tagatoas, kus lest, mida on võimalik korda lugejaid 2500 ringis, lugemishu- past-juurdelõikajast käsi töö- tooted valmivad. Oli rõõm näha saata ehitusjääkidega. Teel kü- vi jätkub ka noorematel. meister Katre Arula. Ta alustas kuus aastat tegutsevat, head, laseltsi poole möödusime Põlt- Raamatukogus korraldatak- lapitekkide ja mobiilikottidega. lossile omast iidset käsitööta- samaa kutsekoolist, mis sügisel se pidevalt näitusi. Parajasti oli Nüüdseks on temast sirgunud lenti. suletakse. Kohapeal öeldi, et kui väljas näitus „90 roosi linnale“, kõrge kvalifikatsiooniga meis- Seejärel astusime sisse muu- riik suutis ehitada, siis suudab sest 90 aastat tagasi sai Põlt- ter, kelle paljud tööd on seotud seumituppa, et vaadata Põltsa- ka lammutada. samaa linnaõigused. Üleval oli kindakirjamustriga ja jõudnud maa konservitehase toodangut, ka näitus „Neli aastaaega“. Raa- näitustele. Nimetatud ornamen- mille tuube jõudis ka kosmoses- Kamari küla tegemised matukogus tegutsevad mitmed did on temale omased, seda on se. ringid-klubid: filmi-, reisi- ja Jõudsime Kamari Haridusseltsi näha kleitidel, kottidel, helkur- naisteklubi. Ringide kaudu on juurde üheaegselt nende esime- vöödel. võimalik tegevust laiendada ja he Kalli Kadastikuga. Treileril Katre korraldab õpitubasid, kaasata uusi liikmeid raamatu- asuval tünnisauna juures vestle- tema looming on kõrgetaseme- 8. juuni 2016 Märjamaa Nädalaleht 3 kogude juurde. Enne linnast lahkumist põi- Vanarahvas teekonnast kasime sisse kultuurikeskusse, PÄRIMUS kus kunstikooli juhataja Ethel mas aga peeti ebasoodsaks poo- da, kui pärast tagasi pööramist Hakkaja algatusel pandi välja lelt teelt mõne unustatud asja tükk aega kodus istutakse ja siis näitust noortelt. Keskne teema Vigala vallavolikogu andis nõus- järele koju tagasi minekut. Tä- uuesti välja minnakse. oli keskaeg. Enne linnast välja- oleku alustada ühinemisläbirää- napäevalgi muutuvad inimesed Vigala khk (1932) sõitu oli võimalik silmata Sõpru- kimisi Märjamaa vallaga. Lei- ettevaatlikuks, kui tee ristub Meieisapalve risttee se parki, kus mai algul avati 20. bade võimaliku ühte ühte kappi musta kassi omaga. Juhtub see ületamisel Augusti Klubi tammik, kuhu on panemise eel on sobiv vaadata, siiski, tuleb oodata,