Keskkonnaprogramm 2014 I Päev. Märjamaa–Varbola. 61 Km 10.00

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

Keskkonnaprogramm 2014 I Päev. Märjamaa–Varbola. 61 Km 10.00 Keskkonnaprogramm 2014 I päev. Märjamaa–Varbola. 61 km 10.00; 10.30; 11.00; 11.30 Märjamaa sünd muinasteede ristis. Märjamaa kiriku väravas kõneleb muinasteede uurija Valdo Praust. 11.15; 11.45; 12.15 Järtade kohalugu räägib Paevana Rein Einasto. 12.15; 12.45; 13.15 Haimre mõisapark ja „Muhamedi kabel”. Kohajuttu pajatab külavanem Agu Raadik. 13.00–16.00 Lõunapaus Tamme ehk Kabala külas. Muinasaja idalääne maanteest kõneleb Valdo Praust kl 14.00, 14.30, 15.00. Jõelaevanduse atraktsioonid: kanuud, vesijalgrattad, parvesaun, parvemaja ja mootorparv. 16.00; 16.30; 17.00 Jalase küla. Kohajuttu muistses Jalase asunduspaigas kõnelevad külaelanikud. Roheline Telk 19.00 Rattureid tervitab Märjamaa kirjanik Harri Jõgisalu. 19.20; 20.00 Ringkäik arheoloog Ain Mäesaluga Varbola linnuses. 20.00 Linnulaulusõprade ringkäik linnumees Peep Veedlaga. Töötoad: Annipaelte punumist juhendab Kairi Orav Maavalla kojast. Nuputamisja käsitöömänge kogu perele. Matsalu loodusfilmifestivali pärle: 20.00 Film aasta loomast viigerhülgest „Jää armastajad” (Jäätä rakastavat), 53 min, rež Juha Taskinen, Soome, 2010. 21.00 „Jäätmete maitse” (Taste the Waste), 88 min, rež Valentin Thurn, Saksamaa, 2011. 22.30 „E-prügimägi” (E-Wasteland), 20 min, rež David Fedele, Austraalia/ Ghana, 2012. Tõlget loeb Tiit Mesila. II päev. Varbola – Vana-Vigala. 96 km, lühem marsruut ca 50 km 7.00–7.45 Linnusõprade ringkäik Peep Veedlaga. 11.00; 11.30; 12.00 Sipa hiiepärna kohajutt. Kõneleb ajaloolane Jüri Metssalu. 12.30; 13.00; 13.30 Luiste piimapukk. Kohajuttu räägib külavanem Allan Jalakas. 13.00–16.00 Lõunapaus Teenusel. Kohajuttu sildade ajaloost kõneleb sillaajaloo uurija Jüri Riimaa, kl 13.00; 13.30; 14.00. 17.00; 17.30; 18.00 Vanamõisa sillal kõneleb aasta linnust, jäälinnust ornitoloog Andres Kalamees. 20.00 Väitlusõhtu välilaval: Rail Baltic. Arutelu juhib Märt Treier. Rail Balticu projekti eestvedajatele esitavad argumente raudteeliikluse teoreetikudpraktikud, majandusgeograaf Hardo Aasmäe, loomade maanteeliikluse mõju ekspert Lauri Klein ning projekti esindjad. Roheline telk: 18.30; 19.30 Hendrik Relve viib ringkäigule Vana-Vigala põlispuude juurde. 20.00–20.45 Linnusõprade ringkäik Peep Veedlaga. Töötoad: Humana T-särgid: vanast uued! Nuputamis- ja käsitöömängud kogu perele. 19.00 Rail Balticu mõjust loodusele kõneleb ornitoloob Mati Kose. Matsalu loodusfilmifestivali pärle: 21.00 „Lõhemets” (Salmon Forest), 53 min, rež Ralf Kiefner, Peter Spielman, Saksamaa, 2013. 22.00 „Petropolis”, 43 min, rež Peter Mettler, Kanada, 2010. III päev. Vana-Vigala – Märjamaa. 57 km 6.30 Linnusõprade ringkäik Peep Veedlaga. 8.30; 9.00; 9.30 Hirvepark. Kohajuttu vestab koduloohuviline Maie Üürike. 9.00; 9.20; 9.40 Vana-Vigala raudteejaama kohajutt. 10.00 Kontsert Kivi-Vigala kirikus. Tõnu Timm ja Jaanus Nõgisto. Kohajutt Vigala asulast ja Vabadussõjale pühendatud kirikutornist. Kõnelevad Kadri Kopso ja koduloohuviline Kaie Bergmann, kl 10.00; 10.30; 11.00. 12.30; 13.00; 13.30 Velise küla. „Velise Vabariigist” kõneleb koduloohuviline Jürgen Kusmin. Velisel on retkepäeval avatud ka kirik ja kangakudumise suvekool vanas koolimajas. 13.00 Sillaotsa talumuuseum. Pileti asemel oodatud annetused. 14.30; 15.00; 15.30 Konuvere sild. Vanade paesildade ajaloost Märjamaal räägib sillaajaloolane Mairo Rääsk. 16.00 Lõpetamine Märjamaa laululaval. Rattarüütli väljakuulutamine. Marko Matvere ja Peep Raun. .
Recommended publications
  • Järvakandi Hüdrogeoloogia
    6312 JÄRV AKANDI 1:50 000 EEST I GEO LO O GILINE BAASKAART . H Ü DR O GEO LO O GIA GEOLOGICAL BASE MAP OF ESTONIA. HYDROGEOLOGY 5 e 0 5 0 5 r 2 3 3 4 4 m 5 i 24°30' 5 24°35' 5 24°40' 5 24°45' 5 24°50' a Ç Ç Ç H i( i( i( i( Bi( i( i( i( i( i( i( Ç Ç Ç i( i( i( i( i( i( i( Ki (o s ei( r ai (b a i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( 0 Ç ÇArÇuÇ Ç Ç Ç Ç Ç Ç Ç Ç A 5 i( i( i( i( i( 40i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( LE GE ND Ç Ç Ç Ç Ç Ç Ç Ç Ç Ç Ç Ç i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( Ç Ç Ç Ç Ç Ç Ç Ç Ç Ç Ç Ç H J a a n i v e s k i 4 Va 1. P O O R SET E KIV IMIT E JA SET ET E P ÕH JAV EEKIH ID JA -KO MP LEKSID 2. LÕH ELIST E JA KAR ST U NU D KIV IMIT E P ÕH JAV EEKIH ID 0 s a i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i(0 i( i( i( i( i( i( i( i(L i( tj Ç Ç Ç Ç Ç Ç Ç Ç Ç Ç Ç i 40 5 a Kunso a m T õ r a s o o o AQUIFERS WITH INTERGRANULAR WATER FLOW FISSURED AQUIFERS INCLUDING KARST AQUIFERS i i i 0 i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i e i Ç Ç Ç Ç Ç Ç Ç Ç Ç Ç Ç r ( ( ( 3 ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ja 0 e 3 s t Ç Ç Ç Ç Ç Ç Ç Ç Ç Ç Ç i p i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( (e ( U la tusliku levikuga veerikka d kihid k 5 Mõõduka veea n dvusega veekihid 5 0 4365 Ç Ç Ç Ç Ç Ç Ç Ç Ç Ç Ç r K i( i( i( a i( i(
    [Show full text]
  • Märjamaa Nädalaleht 8
    TÄNA LEHES: • Õppereis Põltsamaa piirkonda. Lk 2 Märjamaa • PÄRIMUS: Vanarahvas teekonnast. Lk 3 • Võimla projekteerijaga saab nüüd lepingu sõl- mida. Lk 5 • KALENDRILOOD: Loo- maarst Reet Reimann. Nädalaleht Lk 8 MÄRJAMAA VALLA INFOLEHT Nr 23 (1179) 8. juuni 2016 Hind 0,35 eurot Lipud lehvisid ja viisid voogasid Vallikraavis Oh seda vembutajat Taevataati, kaasas kanda. Aga iga asi kes meie Maarjamaale kõiksugu on millekski hea – kui ikka ilmasid pakub, kuid kunagi väga ilm 10 kraadi jahedam ning liiga ei tee. 4. juunil, Eesti lipu tuul vuhiseb, siis tundsime, päeval (132aastane juba!) saa- et soojad rahvariideseeli- tis ta tuulehoogusid vahel kohe kud on just see, mida tarvis. väga äkiliste pagidena... kind- Pärnu Vallikääru lava lasti ikka selleks, et trikoloorid on lauljatele mõnus – lau- hoogsalt lehviksid ja meisse lame trepiastmetel, aga rõõmsat enesekindlust lisaksid! kui vahepeal istudes oota- See oli tore laupäev kõigile, me, on puust istmeread kes Pärnus üle-eestilisest nais- ka olemas. Peo kunstiline ja neidudekooride laulupäevast juht Toomas Voll pani juba osa said. Kõige korraldajaks oli ennelõunastel proovitundi- Paula Eesti lipu päeval Pärnus. Eesti Naislaulu Selts koostöös del suurt rõhku liikumiste, Foto erakogust Eesti Lipu Seltsiga. Kavavoldi- seismiste ja istumiste selgi- kult võis lugeda, et kohale ruttas tamisele, et nii lauljail kui pub- kuulutati. Laulsime nii hümni selik võimlemiskava, kogu aeg, 83 koori kokku umbes 1700 laul- likul oleks pärast mugav ning kui lipu laulu, kuulasime päe- kus aga vaja, oli toeks hea saate- jaga. Muidugi oli ka Märjamaa rahulik. Väga õige – siis tekib ka vakohaseid sõnavõtte, puhkpill ansambel. Dirigente iseloomus- naiskoori PAULA jaoks ainuvõi- parem laulutuju. mängis tuttavaid viise, kõrgel tati mõnerealiste vemmalvärs- malik veeta see päev Pärnus.
    [Show full text]
  • E20 Tulemuslikkuse Analüüs
    Rapla Maavalitsus Maanteeamet Raplamaa maakonnaplaneeringut täpsustav teemaplaneering „Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 44,0-92,0“ Seletuskiri Tartu 2014 OÜ Hendrikson & Ko OÜ Reaalprojekt Raekoja pl 8, Tartu Vaksali 17, Viljandi Pärnu mnt 27, Tallinn Pärnu mnt 463, Tallinn http://www.hendrikson.ee http://www.reaalprojekt.ee Raplamaa maakonnaplaneeringut täpsustav teemaplaneering "Põhimaantee nr 4 (E67)Tallinn Pärnu-Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 44,0-92,0" Sisukord Sissejuhatus ............................................................................................................................ 5 1 Planeeringu koostamise vajadus ja protsess ................................................................ 6 1.1 Planeeringuala .............................................................................................................................. 6 1.2. Tallinn-Pärnu-Ikla põhimaantee staatus teedevõrgus ................................................................. 6 1.3. Planeeringu koostamise eesmärk ja vajadus ............................................................................... 6 1.4 Planeeringu koostamise protsess .................................................................................................. 8 2 Planeeringu koostamisega seotud uuringud ja analüüsid ......................................... 10 3 Käsitletavad põhimaantee trassi koridori asukohaalternatiivid, nende võrdlus ja võrdlustulemuste põhjendus ..............................................................................................
    [Show full text]
  • Nr 23 10. Juuni 2020.Pdf
    TÄNA LEHES: • I klassi õpilased distants- Märjamaa õppest. Lk 2 • Küsimustele vastab Purga külavanem. Lk 3 • Eevi Jaago lõpetas tantsu- juhi töö. Lk 4 • Kirjutis ajalehest Kolhoo- Nädalaleht si Tõde: Jaoskonnaarst KOGUKONNA TEATAJA AASTAST 1991 Mihkel Kull. Lk 8 Nr 23 (1363) 10. juuni 2020 Hind 0,60 eurot „Pähklipureja” valss tõi edu Loomingulise ühenduse Reval algatusel ja korraldusel toimus aprillis-mais esimene konkurss „MusKinoFest2020“, teemaks rahvusvaheline mitmežanriline online- - filmimuusika. gus, et erinevates kategooriates osales 5. juunil saabunud kokkuvõtetest sel kokku 193 noort loojat 12 riigist (lisaks Eestile ka Lätist, Leedust, Venemaalt, Kreekast, Rootsist jm). Aleksander Duris, Pavel Grigorjev ja Laris- Žürii – Venemaa näitlejad-muusikud sa Savankova Vene Draamateatrist kuu- las-vaatas juuni esimese nädala jooksul Foto: Liivi Miil Jelena Perepeljatniku klaveriklassi duo 193 salvestust. Rõõm on suur, sest õpetaja PILTUUDIS Mariliis Ruus ja Merilin Kaldma Märja- 2. juunil salvestati Sillaotsa talumuuseu- maa muusika- ja kunstikoolist saavutas mis ERM-i projekti „Sünnipaik“ klippi - Aleksei Parnabasist. Ettevõtmist veab omas vanuserühmas I preemia. Tüdruku Peeter Volkonski (pildil). Lõpuks valmib „Pähklipureja“, mis on ka samanimelise ERMi virtuaalne kaart, kust näha, milli- te kavas oli P. Tšaikovski „Valss“ balletist sed Eesti suurmehed kus sündinud on. - Volkonski räägib vähemalt kolmesa- multifilmi muusika. jast mälestuskivi või -plaadiga tähistatud kute peredele! Palju õnne õpilastele, õpetajale, tüdru Merilin Kaldma ja Mariliis Ruus. sünnipaigast. Ettevõtmise esimeses eta- Foto: Jelena Perepeljatnik pis sõideti läbi sünnipaigad Eesti kõigis Maiu Linnamägi maakondades ning pildistati mälestuski- vid ja -plaadid üles. Järgmises etapis filmitakse iga suur- kuju sünnikohal tema loomingut või saavutusi iseloomustav 30–40sekundi- line videoklipp. Klipis loeb mõni kohalik kooliõpilane Peeter Volkonski valitud ja lavastatud katkendit suurkuju loomin- gust või temaga seotud muudel ainetel.
    [Show full text]
  • OÜ Inseneribüroo STEIGER
    OÜ Inseneribüroo STEIGER Rapla maakonna Vigala valla Tõnumaa turbatootmisala maavara kaevandamise loa taotlemise ning kaevandamise lõpetamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne Töö nr 14/1248 Tallinn 2015 OÜ Inseneribüroo STEIGER Rapla maakonna Vigala valla Tõnumaa turbatootmisala maavara kaevandamise loa taotlemise ning kaevandamise lõpetamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 2 Kinnitan: Erki Niitlaan . Juhatuse liige Keskkonnamõju hindasid: Aadu Niidas . Keskkonnaekspert (litsents KMH 0145, 26.10.2017) Hedi Schvede . Hüdrogeoloog Raili Kukk . Keskkonnaspetsialist Taavi Loogna . Assistent OÜ Inseneribüroo STEIGER Rapla maakonna Vigala valla Tõnumaa turbatootmisala maavara kaevandamise loa taotlemise ning kaevandamise lõpetamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 3 SISUKORD 1. SISU KOKKUVÕTE .............................................................................. 6 2. SISSEJUHATUS ..................................................................................... 8 2.1 Menetlusosalised .................................................................................................... 8 2.2 Keskkonnamõju hindamise algatamine, läbiviimine ja avalikustamine ................ 8 2.3 Kasutatud infoallikad ........................................................................................... 10 2.4 Keskkonnamõju hindamise eesmärk ................................................................... 10 3. KAVANDATAVA TEGEVUSE EESMÄRK JA VAJADUS ........... 11 3.1 Kavandatava tegevuse eesmärk
    [Show full text]
  • Litoriinamere Rannavööndi Muutused Velise- Teenuse Piirkonnas Ja Seosed Kiviaja Asustusega
    Tartu Ülikool Loodus- ja täppisteaduste valdkond Ökoloogia ja maateaduste instituut Geoloogia osakond Bakalaureusetöö geoloogias (12 EAP) Litoriinamere rannavööndi muutused Velise- Teenuse piirkonnas ja seosed kiviaja asustusega Magdaleena Männik Juhendajad: PhD Alar Rosentau PhD Merle Muru Kaitsmisele lubatud ................ Juhendaja ............... allkiri, kuupäev Tartu 2018 Coastal changes during the Litorina Sea in Velise-Teenuse area and connections with Stone Age settlement To describe Stone Age settlement in Velise-Teenuse area, palaeogeographic reconstructions were made using GIS-based modelling which were connected with Stone Age archeological finds discovered in 2015-2017. The study revealed that during the Litorina Sea phase a large bay existed in Velise-Teenuse area. Several Stone Age settlement sites associated with the shoreline were found on the shores of the bay. The methodology used in this thesis made it possible to reconstruct palaeolandscapes during the Stone Age and settlement pattern during the Combed Ware Pottery period. It was also possible to specify the ages of settlements with undetermined age. P510 Physical geography, geomorphology, pedology, cartography, climatology Keywords: palaeogeography, archeology, Baltic Sea, Stone Age settlement, Litorina Sea, GIS, LiDAR Litoriinamere rannavööndi muutused Velise-Teenuse piirkonnas ja seosed kiviaja asustusega Velise-Teenuse piirkonna kiviaegse asustuse kirjeldamiseks koostati paleogeograafilised rekonstruktsioonid, kasutades GIS-põhist modelleerimist ning seostati
    [Show full text]
  • Märjamaa Valla Arengukava 2010-2025“ Tugineb “Märjamaa Valla Arengukaval 2008- 2015“
    KINNITATUD Märjamaa Vallavolikogu 19.08.2014 määrusega nr 16 MÄRJAMAA VALLA ARENGUKAVA 2010 – 2025 (uus redaktsioon) 2010 2 Sisukord 1.Arengukava koostamise metoodika 4 2. Märjamaa valla praeguse olukorra iseloomustus ja analüüs 6 2.1. Valla kujunemine 6 2.1.1. Valla asukoht, territooriumi iseloomustus 7 2.1.2. Valla piirkonnad 7 2.2. Rahvastik 8 2.3. Kohalik omavalitsus 9 2.4. Eelarve 10 2.5. Investeeringud 11 2.6. Laenud 11 2.7. Ettevõtlus 11 2.8. Teedevõrk 11 2.9. Territoriaalne planeerimine 12 2.10. Koostöö 12 2.11. Välissuhted 12 3. Valla arengukava täitmine 12 4. Valdkondade iseloomustus 13 4.1. Elu- ja sotsiaalkeskkond 13 4.2. Tehiskeskkond 14 4.3. Majanduskeskkond 15 4.4. Looduskeskkond 15 5. Valdkondade omavahelised mõjutused 17 5.1. Puhas keskkond, tasakaalustatud looduskasutus ja asulate kõrge miljööväärtus 17 5.2. Elu- ja sotsiaalkeskkonna mõju teistele valdkondadele 17 5.2.1. Mõju tehiskeskkonnale 17 5.2.2. Mõju majanduskeskkonnale 17 5.2.3. Mõju looduskeskkonnale 18 5.3. Tehiskeskkonna mõju teistele valdkondadele 18 5.3.1. Mõju elu-ja sotsiaalkeskkonnale 18 5.3..2. Mõju majanduskeskkonnale 18 5.3.3. Mõju looduskeskkonnale 18 5.4. Majanduskeskkonna mõju teistele valdkondadele 19 5.4.1. Mõju elu-ja sotsiaalkeskkonnale 19 5.4.2. Mõju tehiskeskkonnale 19 5.4.3. Mõju looduskeskkonnale 19 5.5. Looduskeskkonna mõju teistele valdkondadele 19 5.5.1. Mõju elu-ja sotsiaalkeskkonnale 19 5.5.2. Mõju tehiskeskkonnale 19 5.5.3. Mõju majanduskeskkonnale 20 6. Omavalitsuse tugevused, nõrkused, ohud ja muutusvajadus valdkonniti 21 6.1. Elu- ja sotsiaalkeskkond 21 6.1.1.
    [Show full text]
  • Ма1юамаа Vallavautsüs Korraldus
    МА1ЮАМАА VALLAVAUTSÜS KORRALDUS Märjamaa 16. september 2015 nr 829 Ühissõidukipeatustele kohanimede määramine Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 3 p 1, kohanimeseaduse § 4 lg 1 punkt 5, § 5 lg 1 p 3 ja lg 4, § 6 lg 1 ja lg 2, Märjamaa Vallavolikogu 19.03.2013 määruse nr 109 „Kohanime määramise kord" p 2.2.1 ja arvestanud Märjamaa vallavalitsuse liikmete ettepanekuid, annab Märjamaa Vallavalitsus korralduse: 1. Kinnitada Rapla maakonnas Märjamaa vallas asuvatele ühissõidukipeatusele kohanimed alljärgnevalt: kinnitatav asukoha kirjeldus jrk.nr kohanimi asula X-koordinaat Y-koordinaat 1.1. Kirikuvärava Märjamaa alev 6530139 524951 1.2. Kirikuvärava Märjamaa alev 6530246 524945 1.3. Kirikuvärava Märjamaa alev 6530227 524928 1.4. Märjamaa Märjamaa alev 6529529 524766 1.5. Haimre Haimre küla 6526447 526725 1.6. Haimre Haimre küla 6526456 526717 1.7. Palu Inda küla 6516387 534646 1.8. Palu Inda küla 6516398 534663 1.9. Kasti Kasti küla 6525535 530474 1.10. Kasti Kasti küla 6525517 530475 1.11. Kasti Kasti küla 6525626 530429 1.12. Konuvere Konuvere küla 6519090 523850 1.13. Konuvere Konuvere küla 6519006 523833 1.14. Käbiküla Käbiküla küla 6551099 526839 1.15. Käbiküla Käbiküla küla 6551068 526816 1.16. Aima Laukna küla 6530731 511285 1.17. Aima Laukna küla 6530763 511274 1.18. Laisilla Laukna küla 6529881 507464 1.19. Laisilla Laukna küla 6529914 507578 1.20. Laukna Laukna küla 6530921 509646 1.21. Laukna Laukna küla 6530904 509691 1.22. Vaikna Laukna küla 6530385 508678 1.23. Vaikna Laukna küla 6530385 508657 1.24. Ruunavere Lestima küla 6548805 526056 1.25. Ruunavere Lestima küla 6548771 526065 1.26.
    [Show full text]
  • Raplamaa Ühistranspordi Sõiduplaanid
    У / RAPLAMAA ÜHISTRANSPORDI SÕIDUPLAANID KESKERAKOND Hea liikleja! Ühistransporti soovivad kasutada nii linnas kui kä maal elavad inimesed. Liiklemisvahendite olemasolu õn samavõrd oluline Raplas, Märjamaal ja Kehtnas, aga kä Prillimäel, Kärul ning Kivi-Vigalas. Mitmed mulle lähedal seisvad inimesed õn kurtnud, et maakondlike bussili­ inide kohta ei ole hästi kättesaadavat infot. Seetõttu otsustasingi siin kaasa aidata. Olgu need busside sõiduplaanid Sulle abiks Raplamaa ühistranspordi kasutamisel. Palju õn räägitud õpilaste kooliteel olevatest liiklusohtudest. Meil kõigil tuleb liikluses käituda ettevaatlikult - nii ise roolis olles kui kä jalakäijana liigeldes. Meie ülesanne õn läbi isikliku eeskuju õpetada turvalist liiklemist kä oma lastele. Juba täna astume samme koolibusside soetamiseks. Nende eesmärgiks õn lisaks laste turvalisele kooli ja koju sõidutamisele tagada neile võimalus muusika-, kunsti-, spordi-, tehnika- ja teistes huviringides osalemiseks. Koolibuss viib lapsed koju pikapäevarühmast ning õn kooliperele mugavaks liiklusvahendiks naaberkoolide külastamisel. Minu eesmärgiks haridusministrina õn kvaliteetse koolihariduse tagamisel kindlustada laste silmaringi avardumine. Selleks peab iga laps saama võimaluse käia teatris, kinos, näitustel, KUMUs, tulevases Eesti Rahvamuu­ seumis ja mujal. Kultuuriasutuste külastamise peavad tagama kvaliteetne ühistransport ning oma koolibuss. Raplamaalase jaoks õn väga oluliseks mugav ühendus keskustega. Olgu see siis tööle ja kooli sõitmiseks, kaubanduskeskuste külastamiseks või lihtsalt
    [Show full text]
  • Märjamaa Valla Arengukava 2010 – 2025
    KINNITATUD Märjamaa Vallavolikogu 15.10.2013 määrusega nr 123 MÄRJAMAA VALLA ARENGUKAVA 2010 – 2025 2013 2 Sisukord 1.Arengukava koostamise metoodika 4 2. Märjamaa valla praeguse olukorra iseloomustus ja analüüs 6 2.1. Valla kujunemine 6 2.1.1. Valla asukoht, territooriumi iseloomustus 7 2.1.2. Valla piirkonnad 7 2.2. Rahvastik 8 2.3. Kohalik omavalitsus 9 2.4. Eelarve 10 2.5. Investeeringud 10 2.6. Laenud 10 2.7. Ettevõtlus 11 2.8. Teedevõrk 11 2.9. Territoriaalne planeerimine 11 2.10. Koostöö 11 2.11. Välissuhted 11 3. Valla arengukava täitmine 12 4. Valdkondade iseloomustus 13 4.1. Elu- ja sotsiaalkeskkond 13 4.2. Tehiskeskkond 14 4.3. Majanduskeskkond 15 4.4. Looduskeskkond 15 5. Valdkondade omavahelised mõjutused 17 5.1. Puhas keskkond, tasakaalustatud looduskasutus ja asulate kõrge miljööväärtus 17 5.2. Elu- ja sotsiaalkeskkonna mõju teistele valdkondadele 17 5.2.1. Mõju tehiskeskkonnale 17 5.2.2. Mõju majanduskeskkonnale 17 5.2.3. Mõju looduskeskkonnale 18 5.3. Tehiskeskkonna mõju teistele valdkondadele 18 5.3.1. Mõju elu-ja sotsiaalkeskkonnale 18 5.3..2. Mõju majanduskeskkonnale 18 5.3.3. Mõju looduskeskkonnale 18 5.4. Majanduskeskkonna mõju teistele valdkondadele 19 5.4.1. Mõju elu-ja sotsiaalkeskkonnale 19 5.4.2. Mõju tehiskeskkonnale 19 5.4.3. Mõju looduskeskkonnale 19 5.5. Looduskeskkonna mõju teistele valdkondadele 19 5.5.1. Mõju elu-ja sotsiaalkeskkonnale 19 5.5.2. Mõju tehiskeskkonnale 20 5.5.3. Mõju majanduskeskkonnale 20 6. Omavalitsuse tugevused, nõrkused, ohud ja muutusvajadus valdkonniti 21 6.1. Elu- ja sotsiaalkeskkond 21 6.1.1.
    [Show full text]
  • Haldusterritoriaalse Korralduse Muutmine Märjamaa Valla (Alevi), Märjamaa Valla Ja Loodna Valla Osas
    Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 19.07.2002 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv Avaldamismärge: RT I 2002, 62, 386 Haldusterritoriaalse korralduse muutmine Märjamaa valla (alevi), Märjamaa valla ja Loodna valla osas Vastu võetud 11.07.2002 nr 228 Määrus kehtestatakse «Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse» (RT I 1995, 29, 356; 1996, 42, 808; 1999, 93, 833; 2002, 34, 207) § 3 lõike 1, § 6 lõike 5 ja § 71lõigete 2 ja 3 alusel. §1. Haldusterritoriaalse korralduse muutmine Senise Märjamaa valla (alevi), senise Märjamaa valla ja senise Loodna valla baasil moodustatakse uus omavalitsusüksus Märjamaa vald. §2. Piiri kehtestamine Moodustatava Märjamaa valla piiriks kehtestatakse senise Märjamaa valla ja senise Loodna valla piir, välja arvatud senise Märjamaa valla ja senise Loodna valla vaheline piir. §3. Asula liigi kehtestamine Märjamaa kui asula liigiks kehtestatakse alev. §4. Lahkmejoone määramine Märjamaa alevi lahkmejooneks määratakse senise Märjamaa valla (alevi) ja senise Märjamaa valla vaheline piir. §5. Muudatuste tegemine riigi maakatastrikaardil Maa-ametil kanda vajalikud muudatused riigi maakatastrikaardile. §6. Vabariigi Valitsuse määruste muutmine (1) Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a määrusega nr 159 kinnitatud «Eesti territooriumi haldusüksuste nimistus» (RT I 1995, 40, 567; 53, 855; 1996, 55, 997; 76, 1346; 1997, 74, 1236; 1998, 56, 842; 96, 1516; 1999, 31, 427; 45, 522; 52, 564 ja 568; 53, 579; 57, 606; 64, 643) jäetakse Rapla maakonna
    [Show full text]
  • Raplamaad Läbib Oandu- Ikla Matkatee Ja Seda Läbides Saab Jalgu Jalgu Saab Läbides Seda Ja Matkatee Ikla Oandu- Läbib Raplamaad
    MATKARAJAD RAPLAMAAL 2014 / HIKING ROUTES IN RAPLA COUNTY 2014 A Jalase 58°58'28''N 24°35'54''E – Sõbessoo–Lipstu matkarada 4 km (Jalase–Sõbessoo matkarada 1,5 km) / Jalase-Sõbessoo–Lipstu hiking route Läbi metsa jõuab märgitud rada mööda rabaservale, kus on infotah- www.raplamaa.ee vel. Laudrada kulgeb Sõbessoo järveni (2,4 ha). Teisele poole raba jääb üks Raplamaa põnevamaid, haruldaste käpaliste ja huvitavate karstivormidega nõmmesid: Lipstu nõmm 58°59'38''N 24°38'37''E. Rändeajal peatuvad siin tuhanded linnud. Jalase küla on ainuke küla- kaitseala Eestis. Path that goes through the forest is marked with the signs on trees. The path ends in the edge of the bog where is an info board. Boardwalk (about 1 km) runs until Sõbessoo lake (2,4 ha). On the other side of the bog there is the most exciting moor in Rapla County- Lipstu moor with its rare orchids and interesting forms of karst. Thousands of birds stop there during spring and autumn. Jalase village is the only village game preserve in Estonia. B Kuimetsa karstiala ehk Iida urked – Eesti suurimad karsti- koopad – 1,5 km (59°3'26''N 25°8'29''E) / Kuimetsa karst lands or Iida urked – Estonian biggest karst caves Matkaraja alguses asub parkla ja infotahvel. Objektid on looduses tähis- tatud. Näha on karstikoopad, mitmed karstilehtrid ja -orud. Kevadise suur- vee ajal muutub karstiala suureks järveks. Suvel on karstikoopad kui- vad. Viis koobast on nii suured, et sinna mahub sisse minna. Suurim on 12 m pikk ja 8 m lai kõlakojataoline koobas. In the beginning of the hiking route there is a parking place and info board.
    [Show full text]