DOCSLIB.ORG

Märjamaa Nädalaleht 10

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Märjamaa Nädalaleht 10 TÄNA LEHES: • Juhani maadlejad said kolmanda meeskondliku võidu. Lk 2. Märjamaa • Tähelepanekuid Märjamaa liiklusest. Lk 2 • Südamenädala sündmuste kava. Lk 4 • In memoriam: Ivar Ventsel Lk 5 • Vana foto: fotograaf Martin Nädalaleht Jakobson. Lk 7 MÄRJAMAA VALLA INFOLEHT Nr 15 (1034) 10. aprill 2013 Hind 0,32 eurot Talumuuseum Hommikune buss lõpetab sõidud kutsub õues õppima Alates 13.04.2013 ei välju vedaja valimiseks kaks avalikku kumiseks. enam liin nr 333/353 Pärnu- konkurssi, millest teavitati veda- Liini väljumisajad Pärnu-Tal- Sillaotsa Talumuuseum pakub Tallinn-Pärnu (Märjamaalt kl jaid muuhulgas ka läbi Autoette- linn suunal olid kell 6:30 ja kell oma aedades uut õues õppimise 8.10, Tallinnast 14.45). võtete Liidu: 13:15 ning Tallinn-Pärnu suunal võimalust alates maikuu kesk- Vedaja OÜ Bussiproff teatas 1) esmalt sõiduplaani muut- kell 9:15 ja kell 14:45. Taotluste paigast 2013 sellest nõuetekohaselt ette ja mata kujul, s.t konkurss kuu- esitamise tähtajaks 25.03.2013 Mürgiseid taimi leidub meie maanteeamet hakkas konkursi- lutati liinile nagu seda senine ei esitatud vedajate poolt ühtegi ümber kõikjal. Enamasti ei kuju- ga uut vedajat otsima. Kahjuks teenindaja, Bussiproff OÜ on taotlust ja konkurss tunnistati ta nad meile ohtu, kui lasta neil ei andnud see tulemust, nagu teenindanud. Taotluste esitami- nurjunuks. omatahtsi kasvada. Teine lugu kirjutab vastuseks Märjamaa se tähtajaks 28.02.2013 ei lae- Järelikult ei ole siiski nimeta- on aga siis, kui rebime mõnelt Nädalalehe esitatud küsimusele kunud Maanteeametile ühtegi tud marsruudil piisavalt sõitjaid, meile tundmata taimelt lehti, maanteeameti ühistranspor- taotlust, mistõttu tunnistati kon- et vedajad sooviksid kaugbussi- õisi või vilju, näperdame neid diosakonna peaspetsialist Juli- kurss nurjunuks. liini kommertsalusel.“ sõrmede vahel või veel hullem Ann Siimpoeg. 2) seejärel korraldas Maan- Nimetatud hommikune väl- – pistame suhu ja sööme ära. „Kahjuks peame teatama, et teeamet korduskonkursi kaug- jumisaeg on reisijatele väga va- Võib juhtuda, et mõne seemne Maanteeametil ei õnnestunud bussiliinile Pärnu – Pärnu- jalik. Eks tule nüüd otsida uusi allaneelamine võib põhjustada leida uut vedajat Bussiproff OÜ Jaagupi – Märjamaa – Tallinn võimalusi edasi, aga nädalaga väga raske mürgistuse, mis hal- poolt loobutud liinide nr 333 ja vedaja valimiseks uue sõiduplaa- siin lahendust ei leita ja kahjuks vimal juhul võib lõppeda isegi 353 teenindamiseks. ni alusel, millega sooviti muuta järgmisest nädalast enam sellel surmaga. Maanteeamet korraldas liinilogistika vedajale hõlpsami- kellaajal pealinna sõita ei saa. Alates maikuu keskpaigast kaugbussiliinile Pärnu – Pärnu- ni rakendatavaks ja luua seeläbi on muuseumikülastajal võima- Jaagupi – Märjamaa – Tallinn paremad eeldused taotluste lae- lus tutvuda Sillaotsa aedades 35 erineva vähem või rohkem mür- PILTUUDIS gise taime, põõsa või puuga. Teadmisi omandama oota- Eelmisel nädalal me koolide õpilasi, lapsi koos avas Eesti Naha- täiskasvanud inimesega ja ka kunstnike Liidu muuseumide suvemängus (18. esindus Märjamaa maist kuni 25. augustuni) osa- raamatukogus pi- lejaid. siköidete näituse, Muuseumis võib õppekava kus erinevates läbida iseseisvalt, trükitud ju- köitmistehnikates hendite järgi või muuseumitöö- oli kaunistatud taja juhendamisel. Külastamisel Peep Ilmeti haiku- kehtib muuseumipilet. kogu „Ajastaja“. Gruppidel palume registree- Kohal viibinud ruda. luuletaja andis Muuseumipedagoog Liivi Miil välja mitmed eriauhinnad talle eriti meeldinud Märjamaa noorte­ köitelahenduste keskusesse oodatud eest. Ta kinkis 12. aprillil kell 17.00 meie raamatuko- noored vanuses 13­15 gule nimetatud aastat, kes on huvitatud haikukogu ja luges oma tekste ette. Eriti tore oli Peep Ilmeti kaelas olnud siidisall (pildil), osalemisest ühes põnevas millele kunstnik Kaire Tali oli kirjutanud ühe tema haiku. Köitenäitus on raamatukogu muuseu- noortevahetuse projektis mitoas avatud aprilli lõpuni. Tekst ja foto Reet Saar Tšehhis 2 Märjamaa Nädalaleht 10. aprill 2013 Juhani klubi sai kolmanda meeskondliku võidu 6. aprillil toimusid Tapal Eesti võidu meile. meistrivõistlused kreeka-rooma Individuaalselt tulid Eesti maadluses juunioritele (-20 aas- meistriks: 55 kg kaalus Markos tased). Merisalu (Märjamaa) ja 84 kg Osales 78 maadlejat 23 klu- kaalus Raido Liitmäe (V-Vigala). bist ja maadlusklubi Juhan oli Kolmandad kohad saavutasid: esindatud 8 võistlejaga. 60 kg kaalus Hans Veskimägi ja Kuna MK Juhan on sel aastal 66 kg kaalus Marek Lainela (mõ- võitnud täiskasvanute ja õpilaste lemad V-Vigala).Viiendaks tulid: (-15a) vanuseklassis meeskondli- 96 kg kaalus Janari Kuusemets ku esikoha, siis lootsime ka siin ja raskekaalus Joonas Andes- kolme parema hulka jõuda. Põ- salu (mõlemad Märjamaa). Veel neva võistluse järel õnnestus jäl- maadlesid võistkonnas Tauno legi meeskondlik esikoht võita, Kuusemets ja Tarvi Rahuoja. kuigi väga napilt MK Abergi ees. Mõlemal klubil oli 26 punkti, Harri Koiduste kuid meie klubil oli kaks esikoh- Seekordsel võistlusel osalenud maadlejad koos treeneritega. ta, Abergi mitte ühegi ja see tõigi Foto MK Juhan kogust Hei Varbola noored! Tähelepanekuid Märjamaa liiklusest Saame kokku Varbola Alevi keskväljaku ümber- peatumise mitu minutit, et läbi Veel ootavad märjamaalased noortetoas neljapäeval, ehitus juba käib ja sellest ei ole lasta peateel liikuvad sõidukid. väga, millal saab uue kaupluse 11. aprillil kell 16-19. mõtet vist enam kirjutada, kuid Samuti ei ole kooskõlas Liik- Maxima ette jalakäijate ülekäi- ehk räägiks siis natuke liiklusest luseeskirjadega pidevjoon Ran- gurada, analoogselt Säästuga. Teeme koos küpsisetorte ja keskväljaku ümber ja mujal. gu tänaval - selline joon on küll Samuti oleks soovitav, et kiriku toimub naljakuu naljakaima Sauna ja Rangu tänava ris- lubatud sõidutee ääre tähistami- poolt kulgeva kõnnitee lõppemi- neljanurgelise snäki tumistel Pärnu maanteega ei ole seks, mis ei ole kiirtee ja mida sel ja vastaspoolel kahes suunas valmistamise võistlus. jalakäijate ülekäigurajad koos- sõidukid võivad ületada mõle- kulgeva kõnnitee ühendamiseks Mängime ka toredaid mänge. kõlas Liikluseeskirjadega, kuna malt poolt, kuid antud juhul ale- saaks maha samuti jalakäijate ei võimalda peatumist enne ja- vi tänaval ei kaitse see joon ja- ülekäigurada. Meie poolt leib, sai, määr­ lakäijate ülekäigurada 5 meet- lakäijaid küll mitte kuidagi. Siin ded, küpsised, kohupiim rit. Sõidukid on sageli sunnitud aitab vaid äärekiviga tähistatud Udo Knaps ­ sinu poolt kõik muu tegema ülekäigurajal keelatud kõnnitee. fantaasiarikas. Parimatele auhinnad! Laupäeval, 13. aprillil algu­ Lisainfo: noortekeskus@ sega kell 10.00 marjamaa.ee toimub Vardi Erametsaseltsi praktiline õppepäev metsaomanikele Raplamaal, Hiljuti saabus kutse ekspo- Märjamaa vallas Russalus. neerida Märjamaa muusika- ja kunstikooli poolt algatatud Teema: valgustus- kunstikonkursi „Minu Märja- ja harvendusraied maa kultuuripärandi laegas. metsanoorendikes Lihtsad esemed“ konkursitöid Märjamaa raamatukogus. - Taavi Ehrpais Näitus ootabki huvilisi Kogunemine Russalu küla­ raamatukogu esimese korruse keskuse juures galeriis. Õppepäeva toetab SA Rangu kaubamaja on kau- Erametsakeskus nistamas värske valik meie ja õppepäev on metsa­ kooli kunstiosakonna esimese omanikele tasuta! klassi maalidest ning kolman- 19. aprillil kell 19.00 Varbola rahvamajas KEVADINE SALONGIÕHTU da klassi pilku püüdvatest Vajalik eelregistreerimine Külla tulevad ja mõnusa muusikalise meeleoluga täidavad teie õhtu kuni 12.aprill 2013 kompositsioonidest. ETV saate “PEREPIDU” finalistid ansambel VENNASKOND Jürist Toredaid leidmisi kõigile! Kuulete laule nii a´ cappella kui ka kitarrimuusika saatel. Lisainfo ja registreerimine: Tule ja saa suur sõõm kevadiselt kaunist muusikat! Märt Linnamägi, 5556 0125 Anne Muinaste Vaata lisa ETV koduleheküljelt saatest “Perepidu”! mart.linnamagi@ Pilet 4 eurot, info tel 5027322 erametsaliit.ee 10. aprill 2013 Märjamaa Nädalaleht 3 Vallavalitsuse istung 26. märtsil Varbola kergtee L9a maaüksus Vallavalitsuse protokollide täistekst on Märjamaa valla kodulehel pindalaga 868 m²; Varbola kerg- www.marjamaa.ee alajaotuses „Dokumendiregister“ . tee L14 maaüksus pindalaga 170 m². 1. Märjamaa valla 2013. aas- noorsportlase kohta aastas. Kui ta alaeelarved . noorsportlane osaleb mitme Keskkonnaspetsialist 2. 2013. aastal deklareeri- noortespordiga tegeleva koda- Vanemmaakorraldaja 1. Keskkonnaspetsialist Mati tud reklaamimaksu arvete kre- nikeühenduse tegevuses, jagada 1. Anda nõusolek jätta riigi Erik tegi ettekande RMK-ga diteerimine seoses 20.02.2001 noortespordi pearaha võrdselt omandisse seoses vajadusega ar- metsateede avaliku kasutuse le- määruse nr 2 „Reklaamimaks nende ühenduste vahel. vata see riigi maareservi järgmi- pingute sõlmimisest. – Korralda- Märjamaa vallas“ kehtetuks tun- sed maaüksused (kõigi sihtots- da lepingute sõlmimine. nistamisega. Vallasekretär tarve on transpordimaa): 1. Tunnistada kehtetuks Mär- Märjamaa alevis 20172 Mär- Majandusosakonna juhataja Haridus- ja kultuurinõunik jamaa Vallavalitsuse 25.09.2012 jamaa-Haimre tee maaüksus 1. Pärnu mnt 12 elaniku 1.Mittetulundusliku tegevu- korraldus nr 732 „Märjamaa pindalaga 0,1 ha; Märjamaa val- avaldus joogiveega kindlustami- se rahastamine Märjamaa valla alevis Kullerkupu 30 kinnistu las Kohtru külas 20195 Nurtu- se küsimuses. 2013. aasta eelarvest. võõrandamiseks korraldatud Kohtru tee maaüksus pindalaga Majandusosakonnal lahen- Kinnitada Märjamaa valla enampakkumise tulemuse kin- 0,2 ha; Varbola külas asuv Var- dada avaldus. eelarvest 2013. aastal maksta- nitamine“.
Load more

Recommended publications
  • Keskkonnaprogramm 2014 I Päev. Märjamaa–Varbola. 61 Km 10.00
    Keskkonnaprogramm 2014 I päev. Märjamaa–Varbola. 61 km 10.00; 10.30; 11.00; 11.30 Märjamaa sünd muinasteede ristis. Märjamaa kiriku väravas kõneleb muinasteede uurija Valdo Praust. 11.15; 11.45; 12.15 Järtade kohalugu räägib Paevana Rein Einasto. 12.15; 12.45; 13.15 Haimre mõisapark ja „Muhamedi kabel”. Kohajuttu pajatab külavanem Agu Raadik. 13.00–16.00 Lõunapaus Tamme ehk Kabala külas. Muinasaja idalääne maanteest kõneleb Valdo Praust kl 14.00, 14.30, 15.00. Jõelaevanduse atraktsioonid: kanuud, vesijalgrattad, parvesaun, parvemaja ja mootorparv. 16.00; 16.30; 17.00 Jalase küla. Kohajuttu muistses Jalase asunduspaigas kõnelevad külaelanikud. Roheline Telk 19.00 Rattureid tervitab Märjamaa kirjanik Harri Jõgisalu. 19.20; 20.00 Ringkäik arheoloog Ain Mäesaluga Varbola linnuses. 20.00 Linnulaulusõprade ringkäik linnumees Peep Veedlaga. Töötoad: Annipaelte punumist juhendab Kairi Orav Maavalla kojast. Nuputamisja käsitöömänge kogu perele. Matsalu loodusfilmifestivali pärle: 20.00 Film aasta loomast viigerhülgest „Jää armastajad” (Jäätä rakastavat), 53 min, rež Juha Taskinen, Soome, 2010. 21.00 „Jäätmete maitse” (Taste the Waste), 88 min, rež Valentin Thurn, Saksamaa, 2011. 22.30 „E-prügimägi” (E-Wasteland), 20 min, rež David Fedele, Austraalia/ Ghana, 2012. Tõlget loeb Tiit Mesila. II päev. Varbola – Vana-Vigala. 96 km, lühem marsruut ca 50 km 7.00–7.45 Linnusõprade ringkäik Peep Veedlaga. 11.00; 11.30; 12.00 Sipa hiiepärna kohajutt. Kõneleb ajaloolane Jüri Metssalu. 12.30; 13.00; 13.30 Luiste piimapukk. Kohajuttu räägib külavanem Allan Jalakas. 13.00–16.00 Lõunapaus Teenusel. Kohajuttu sildade ajaloost kõneleb sillaajaloo uurija Jüri Riimaa, kl 13.00; 13.30; 14.00. 17.00; 17.30; 18.00 Vanamõisa sillal kõneleb aasta linnust, jäälinnust ornitoloog Andres Kalamees.
    [Show full text]
  • Märjamaa Valla Arengukava 2010-2025“ Tugineb “Märjamaa Valla Arengukaval 2008- 2015“
    KINNITATUD Märjamaa Vallavolikogu 19.08.2014 määrusega nr 16 MÄRJAMAA VALLA ARENGUKAVA 2010 – 2025 (uus redaktsioon) 2010 2 Sisukord 1.Arengukava koostamise metoodika 4 2. Märjamaa valla praeguse olukorra iseloomustus ja analüüs 6 2.1. Valla kujunemine 6 2.1.1. Valla asukoht, territooriumi iseloomustus 7 2.1.2. Valla piirkonnad 7 2.2. Rahvastik 8 2.3. Kohalik omavalitsus 9 2.4. Eelarve 10 2.5. Investeeringud 11 2.6. Laenud 11 2.7. Ettevõtlus 11 2.8. Teedevõrk 11 2.9. Territoriaalne planeerimine 12 2.10. Koostöö 12 2.11. Välissuhted 12 3. Valla arengukava täitmine 12 4. Valdkondade iseloomustus 13 4.1. Elu- ja sotsiaalkeskkond 13 4.2. Tehiskeskkond 14 4.3. Majanduskeskkond 15 4.4. Looduskeskkond 15 5. Valdkondade omavahelised mõjutused 17 5.1. Puhas keskkond, tasakaalustatud looduskasutus ja asulate kõrge miljööväärtus 17 5.2. Elu- ja sotsiaalkeskkonna mõju teistele valdkondadele 17 5.2.1. Mõju tehiskeskkonnale 17 5.2.2. Mõju majanduskeskkonnale 17 5.2.3. Mõju looduskeskkonnale 18 5.3. Tehiskeskkonna mõju teistele valdkondadele 18 5.3.1. Mõju elu-ja sotsiaalkeskkonnale 18 5.3..2. Mõju majanduskeskkonnale 18 5.3.3. Mõju looduskeskkonnale 18 5.4. Majanduskeskkonna mõju teistele valdkondadele 19 5.4.1. Mõju elu-ja sotsiaalkeskkonnale 19 5.4.2. Mõju tehiskeskkonnale 19 5.4.3. Mõju looduskeskkonnale 19 5.5. Looduskeskkonna mõju teistele valdkondadele 19 5.5.1. Mõju elu-ja sotsiaalkeskkonnale 19 5.5.2. Mõju tehiskeskkonnale 19 5.5.3. Mõju majanduskeskkonnale 20 6. Omavalitsuse tugevused, nõrkused, ohud ja muutusvajadus valdkonniti 21 6.1. Elu- ja sotsiaalkeskkond 21 6.1.1.
    [Show full text]
  • Ма1юамаа Vallavautsüs Korraldus
    МА1ЮАМАА VALLAVAUTSÜS KORRALDUS Märjamaa 16. september 2015 nr 829 Ühissõidukipeatustele kohanimede määramine Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 3 p 1, kohanimeseaduse § 4 lg 1 punkt 5, § 5 lg 1 p 3 ja lg 4, § 6 lg 1 ja lg 2, Märjamaa Vallavolikogu 19.03.2013 määruse nr 109 „Kohanime määramise kord" p 2.2.1 ja arvestanud Märjamaa vallavalitsuse liikmete ettepanekuid, annab Märjamaa Vallavalitsus korralduse: 1. Kinnitada Rapla maakonnas Märjamaa vallas asuvatele ühissõidukipeatusele kohanimed alljärgnevalt: kinnitatav asukoha kirjeldus jrk.nr kohanimi asula X-koordinaat Y-koordinaat 1.1. Kirikuvärava Märjamaa alev 6530139 524951 1.2. Kirikuvärava Märjamaa alev 6530246 524945 1.3. Kirikuvärava Märjamaa alev 6530227 524928 1.4. Märjamaa Märjamaa alev 6529529 524766 1.5. Haimre Haimre küla 6526447 526725 1.6. Haimre Haimre küla 6526456 526717 1.7. Palu Inda küla 6516387 534646 1.8. Palu Inda küla 6516398 534663 1.9. Kasti Kasti küla 6525535 530474 1.10. Kasti Kasti küla 6525517 530475 1.11. Kasti Kasti küla 6525626 530429 1.12. Konuvere Konuvere küla 6519090 523850 1.13. Konuvere Konuvere küla 6519006 523833 1.14. Käbiküla Käbiküla küla 6551099 526839 1.15. Käbiküla Käbiküla küla 6551068 526816 1.16. Aima Laukna küla 6530731 511285 1.17. Aima Laukna küla 6530763 511274 1.18. Laisilla Laukna küla 6529881 507464 1.19. Laisilla Laukna küla 6529914 507578 1.20. Laukna Laukna küla 6530921 509646 1.21. Laukna Laukna küla 6530904 509691 1.22. Vaikna Laukna küla 6530385 508678 1.23. Vaikna Laukna küla 6530385 508657 1.24. Ruunavere Lestima küla 6548805 526056 1.25. Ruunavere Lestima küla 6548771 526065 1.26.
    [Show full text]
  • Märjamaa Valla Arengukava 2010 – 2025
    KINNITATUD Märjamaa Vallavolikogu 15.10.2013 määrusega nr 123 MÄRJAMAA VALLA ARENGUKAVA 2010 – 2025 2013 2 Sisukord 1.Arengukava koostamise metoodika 4 2. Märjamaa valla praeguse olukorra iseloomustus ja analüüs 6 2.1. Valla kujunemine 6 2.1.1. Valla asukoht, territooriumi iseloomustus 7 2.1.2. Valla piirkonnad 7 2.2. Rahvastik 8 2.3. Kohalik omavalitsus 9 2.4. Eelarve 10 2.5. Investeeringud 10 2.6. Laenud 10 2.7. Ettevõtlus 11 2.8. Teedevõrk 11 2.9. Territoriaalne planeerimine 11 2.10. Koostöö 11 2.11. Välissuhted 11 3. Valla arengukava täitmine 12 4. Valdkondade iseloomustus 13 4.1. Elu- ja sotsiaalkeskkond 13 4.2. Tehiskeskkond 14 4.3. Majanduskeskkond 15 4.4. Looduskeskkond 15 5. Valdkondade omavahelised mõjutused 17 5.1. Puhas keskkond, tasakaalustatud looduskasutus ja asulate kõrge miljööväärtus 17 5.2. Elu- ja sotsiaalkeskkonna mõju teistele valdkondadele 17 5.2.1. Mõju tehiskeskkonnale 17 5.2.2. Mõju majanduskeskkonnale 17 5.2.3. Mõju looduskeskkonnale 18 5.3. Tehiskeskkonna mõju teistele valdkondadele 18 5.3.1. Mõju elu-ja sotsiaalkeskkonnale 18 5.3..2. Mõju majanduskeskkonnale 18 5.3.3. Mõju looduskeskkonnale 18 5.4. Majanduskeskkonna mõju teistele valdkondadele 19 5.4.1. Mõju elu-ja sotsiaalkeskkonnale 19 5.4.2. Mõju tehiskeskkonnale 19 5.4.3. Mõju looduskeskkonnale 19 5.5. Looduskeskkonna mõju teistele valdkondadele 19 5.5.1. Mõju elu-ja sotsiaalkeskkonnale 19 5.5.2. Mõju tehiskeskkonnale 20 5.5.3. Mõju majanduskeskkonnale 20 6. Omavalitsuse tugevused, nõrkused, ohud ja muutusvajadus valdkonniti 21 6.1. Elu- ja sotsiaalkeskkond 21 6.1.1.
    [Show full text]
  • Haldusterritoriaalse Korralduse Muutmine Märjamaa Valla (Alevi), Märjamaa Valla Ja Loodna Valla Osas
    Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 19.07.2002 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv Avaldamismärge: RT I 2002, 62, 386 Haldusterritoriaalse korralduse muutmine Märjamaa valla (alevi), Märjamaa valla ja Loodna valla osas Vastu võetud 11.07.2002 nr 228 Määrus kehtestatakse «Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse» (RT I 1995, 29, 356; 1996, 42, 808; 1999, 93, 833; 2002, 34, 207) § 3 lõike 1, § 6 lõike 5 ja § 71lõigete 2 ja 3 alusel. §1. Haldusterritoriaalse korralduse muutmine Senise Märjamaa valla (alevi), senise Märjamaa valla ja senise Loodna valla baasil moodustatakse uus omavalitsusüksus Märjamaa vald. §2. Piiri kehtestamine Moodustatava Märjamaa valla piiriks kehtestatakse senise Märjamaa valla ja senise Loodna valla piir, välja arvatud senise Märjamaa valla ja senise Loodna valla vaheline piir. §3. Asula liigi kehtestamine Märjamaa kui asula liigiks kehtestatakse alev. §4. Lahkmejoone määramine Märjamaa alevi lahkmejooneks määratakse senise Märjamaa valla (alevi) ja senise Märjamaa valla vaheline piir. §5. Muudatuste tegemine riigi maakatastrikaardil Maa-ametil kanda vajalikud muudatused riigi maakatastrikaardile. §6. Vabariigi Valitsuse määruste muutmine (1) Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a määrusega nr 159 kinnitatud «Eesti territooriumi haldusüksuste nimistus» (RT I 1995, 40, 567; 53, 855; 1996, 55, 997; 76, 1346; 1997, 74, 1236; 1998, 56, 842; 96, 1516; 1999, 31, 427; 45, 522; 52, 564 ja 568; 53, 579; 57, 606; 64, 643) jäetakse Rapla maakonna
    [Show full text]
  • Raplamaad Läbib Oandu- Ikla Matkatee Ja Seda Läbides Saab Jalgu Jalgu Saab Läbides Seda Ja Matkatee Ikla Oandu- Läbib Raplamaad
    MATKARAJAD RAPLAMAAL 2014 / HIKING ROUTES IN RAPLA COUNTY 2014 A Jalase 58°58'28''N 24°35'54''E – Sõbessoo–Lipstu matkarada 4 km (Jalase–Sõbessoo matkarada 1,5 km) / Jalase-Sõbessoo–Lipstu hiking route Läbi metsa jõuab märgitud rada mööda rabaservale, kus on infotah- www.raplamaa.ee vel. Laudrada kulgeb Sõbessoo järveni (2,4 ha). Teisele poole raba jääb üks Raplamaa põnevamaid, haruldaste käpaliste ja huvitavate karstivormidega nõmmesid: Lipstu nõmm 58°59'38''N 24°38'37''E. Rändeajal peatuvad siin tuhanded linnud. Jalase küla on ainuke küla- kaitseala Eestis. Path that goes through the forest is marked with the signs on trees. The path ends in the edge of the bog where is an info board. Boardwalk (about 1 km) runs until Sõbessoo lake (2,4 ha). On the other side of the bog there is the most exciting moor in Rapla County- Lipstu moor with its rare orchids and interesting forms of karst. Thousands of birds stop there during spring and autumn. Jalase village is the only village game preserve in Estonia. B Kuimetsa karstiala ehk Iida urked – Eesti suurimad karsti- koopad – 1,5 km (59°3'26''N 25°8'29''E) / Kuimetsa karst lands or Iida urked – Estonian biggest karst caves Matkaraja alguses asub parkla ja infotahvel. Objektid on looduses tähis- tatud. Näha on karstikoopad, mitmed karstilehtrid ja -orud. Kevadise suur- vee ajal muutub karstiala suureks järveks. Suvel on karstikoopad kui- vad. Viis koobast on nii suured, et sinna mahub sisse minna. Suurim on 12 m pikk ja 8 m lai kõlakojataoline koobas. In the beginning of the hiking route there is a parking place and info board.
    [Show full text]
  • Sügisturniiri Võitja Selgus Mitme Tehte Järel Vigala
    TÄNA LEHES: • Kalendrilood: laulu- ja Märjamaa tantsupeole kandideerivad kollektiivid. Lk 2 • Ülevaade volikogu augus- tikuu istungist. Lk 3 • Prügikotid toodi protesti märgiks vallamaja trepile. Lk 4 Nädalaleht • Vigala folkloorilaager. Lk 6 MÄRJAMAA VALLA INFOLEHT Nr 30 (1278) 29. august 2018 Hind 0,50 eurot Karjala pirukad küpsesid Märjamaal Karjala pirukaid võib toidupoe läks lahti tainategu. Üks tai- valmistoodete letist pidevalt nas valmistati vaid eriti peene saada, aga hoopis teine mait- jahvatusega rukkijahust, mis se on, kui neid ise valmistada. oli Soomest kaasa võetud, tei- Märjamaa kogudusemajja tuli sele tainale lisati ka nisujahu. õpetust jagama Mari-Kaarina Rõõmsameelne ja kõikjale jõu- Hiltunen, kes on pärit Ida-Soo- dev Mari-Kaarina jagas õpetu- mest ehk otse selle toidu „ko- si ja nippe, kuidas tainast lahti dust“. Huvitav oli teada saada, rullida – mida õhem, seda pa- et paljude märjamaalaste hea rem – ja kuidas see pärast sõr- tuttav Kirsti Sämpi on koguni medega kinni vajutada, et sisu Soome meister Karjala piruka- välja ei tuleks. Küpsetusahi te küpsetamises. peab olema väga kuum – 250- Laupäeva hommikul kell 9 300 kraadi. Tulikuumad piru- pandi esmalt täidiseks minev kad pintseldati üle sulavõiga. riis keema. Tund aega hiljem Valmistati ka ports munavõid, Karjala pirukaid õpetas valmistama Mari-Kaarina Hiltunen. mis hiljem pi- Fotod Illimar Toomet rukate peale tõsteti. Hiltunen, kes oli varem Pat- suste liitmist Soomes on nüüd Mari-Kaa- tijoe koguduse pastor. Nende sõpruskoguduse nimi Raahe. rina on kunagi sõpruskoguduseks sai Kulla- Ühises kohvilauas pirukaid õpetanud Kar- maa. Kohal olid ka kauaaegne maitstes meenutati elu nõuko- jala pirukate Kullamaa koguduse pastor gude aja lõpus ja milliste sei- valmistamist Ants Leedjärv ja tema organis- kadega oli seotud soomlaste ka Kullamaal.
    [Show full text]
  • Lääne-Eesti Oletatavad Ühendusteed Ja Teedevõrk 10.–17. Sajandil
    67 Lääne-Eesti oletatavad ühendusteed ja teedevõrk 10.–17. sajandil Valdo Praust, mõisa- ja teeajaloohuviline Maanteemuuseumi 2011. aasta aastaraamatus esitasin Eesti muinas- ja keskaegse teedevõrgu rekonstrueerimise üldpõhimõtted ja tõin välja tollase oletatava teedevõrgu [Praust, 2011]. Edaspidi olen detailselt vaadelnud nii Piibe maantee muinas- ja keskaegset kujunemislugu [Praust, 2012] kui ka Tallinnast Viljandisse viivaid talimaanteid [Praust, 2014]. Käesolev artikkel annab detailsema ülevaate Lääne-Eesti muinas- ja keskaegsetest ühendusteedest, mille olen rekonstrueerinud samadel põhimõtetel ja sama liiki algallikaid kasutades. 68 MAANTEEMUUSEUMI AASTARAAMAT 2016 1. Tallinn–Pärnu maantee lõuna pool Märjamaad Märjamaal ristuvad kaasajal Tallinn–Pärnu ja Koluvere–Rapla suunas kulgevad maanteed. Võib oletada, et kihelkonnakiriku tekkimise ajal Märjamaale (küla sellele ei eelnenud) ehk hiljemalt 14. sajandi alguses oli pilt ligikaudu samasugune, st ristusid kaks tähtsat maanteed. Täpsem analüüs aga näitab, et muinas- ja keskajal on mõlemad nimetatud teed olnud küll olemas, kuid on kulgenud praegusest hoopiski erinevalt. Samas on mõlemad teed olnud juba muinasajal üle-eestilise tähtsusega. 1.1. Tallinn–Pärnu maantee eellane suundus tõenäoliselt Soontaganale On tõenäoline, et Tallinn–Pärnu maantee eellane viis muinasajal välja Soontaganale kui Lõuna-Läänemaa keskusesse. Pärnu tekkis tähtsa linnalise keskusena alles peale 13. sajandi ristisõdu. Lisaks sellele pääses sama teed pidi tõenäoliselt ka küll Pärnu sadamakohta ja sealt edasi mööda praegust Lodja–Kilingi-Nõmme teed ka Sakalasse, kuid see oli selle (Märjamaad läbiva) maantee seisukohalt juba teisejärguline. Lääne-Eesti oletatavad ühendusteed ja teedevõrk 10.–17. sajandil 69 Arvatavasti kuni Manni kõrtsikohani (praegu vana maanteeharu ääres, ligikaudu Päärdu ja Jädivere vahel keskkohas, tõenäoliselt 18.–19. sajandi vahetusel ehitatud hoone on säilinud tänini) kulges suvine lõuna poole viiv Soontagana maantee mööda meile tuntud sihti (v.a Konuvere ja Velise vaheline lõik).
    [Show full text]
  • Rahvastiku Ühtlusarvutatud Sündmus- Ja Loendusstatistika Reviewed Population Vital and Census Statistics
    EESTI RAHVASTIKUSTATISTIKA POPULATION STATISTICS OF ESTONIA __________________________________________ RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Raplamaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma Kohila Kohila Rapla Juuru RAPLA Loodna Raikküla Märjamaa Kehtna Märjamaa Käru Järvakandi Vigala Tallinn 2005 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Raplamaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma RU Sari C Nr 16 Tallinn 2005 © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus Estonian Interuniversity Population Research Centre Kogumikku täiendab diskett Raplamaa rahvastikuarengut kajastavate joonisfailidega, © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus. The issue is accompanied by the diskette with charts on demographic development of Raplamaa population, © Estonian Interuniversity Population Research Centre. ISBN 9985-820-86-X EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE Postkast 3012, Tallinn 10504, Eesti Kogumikus esitatud arvandmed on elektrooniliselt Lotus- või ASCII-formaadis. Soovijail palun pöörduda Eesti Kõrgkoolidevahelise Demouuringute Keskuse poole. Data tables presented in the issue are available in Lotus or ASCII format from Estonian Interuniversity Population Research Centre. II EESSÕNA Huvi tõus Eesti rahvastikuarengu vastu vene aja lõpupoole
    [Show full text]
  • Abiks Loodusevaatlejale 100 Saksa-Eesti Kohanimed
    EESTI TEADUSTE AKADEEMIA EESTI LOODUSEUURIJATE SELTS Saksa-Eesti Kohanimed Abiks loodusevaatlejale nr 100 Tartu 2016 Eesti Looduseuurijate Seltsi väljaanne Küljendus: Raino Suurna Toimetaja: Rein Laiverik Kaanepilt on 1905. a hävinud Järvakandi mõisahoonest (Valdo Prausti erakogu), Linda Kongo foto (Rein Laiveriku erakogu). ISSN 1406-278X ISBN 978-9949-9613-6-8 © Eesti Looduseuurijate Selts Linda Kongo 3 Sisukord 1. Autori eessõna .............................................................................................................................................................................. 5 2. Sada tarka juhendit looduse vaatlemiseks ................................................................................................................................... 6 3. Lühenditest ................................................................................................................................................................................... 9 4. Kohanimed ................................................................................................................................................................................. 10 5. Allikmaterjalid .......................................................................................................................................................................... 301 4 Eessõna Käesolevas väljaandes on tabeli kujul esitatud saksakeelse tähestiku alusel koos eestikeelse vastega kohanimed, mis olid kasutusel 18. ja 19. sajandil – linnad, külad, asulad
    [Show full text]
  • Seletuskirja Lisa 3
    Kindelkäeulatus.Raplamaa RAPRAPLALAMAAMAA MAAKONNAPLANEERINGMAAKONNAPLANEERING TEEMAPLANEERING RAPLAMAAKONNA VääRTUSLIKUDMAASTIKUD Kohilaalev Kohila vald Juuru vald Juuru Raplavald Kuimetsa Varbola Raplalinn Kaiu Loodna vald Kaiu vald Vahastu Sipa Tamme Raikküla Kehtna Märjamaaalev vald Lelle Käru vald Kehtna vald Käru Märjamaa vald Järvakandialev Valgu Vana-Vigala Vigalavald Eidapere Kivi-Vigala EPMÜKESKKONNAKAITSEINSTITUUT RAPLAMAAVALITSUSEARENGU-JAPLANEERINGUOSAKOND TARTU/RAPLA2002 RAPLAMAA VÄÄRTUSLIKUD MAASTIKUD EESSÕNA Käesoleva töö ‘Raplamaa väärtuslikud maastikud’ puhul on tegemist maakonnaplaneeringu “Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused” alaprojektiga. Tellijaks oli Rapla maavalitsus. Projekt käivitati jaanuaris 2001 ja jõudis lõpule 2002. aasta märtsis. Projekti töörühma kuulusid: EPMÜ Keskkonnakaitse Instituudi Maastikuökoloogia labori insener Age Merila ja geograafiamagister Taavi Pae. Koostööd tehti Rapla maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonnaga. Töös kasutati ‘Väärtuslike maastike’ Viljandi maakonna pilootprojekti metoodikat (Väärtuslike maastike määratlemine. Metoodika ja kogemused Viljandi maakonnas, Keskkonnaministeerium, 2001, kättesaadav ka http://www.viljandimaa.ee/metoodika/). EPMÜ KESKKONNAKAITSE INSTITUUT AGE MERILA 2 TAAVI PAE RAPLAMAA VÄÄRTUSLIKUD MAASTIKUD SISUKORD Eessõna ............................................................................................................................... 2 Sisukord ..............................................................................................................................
    [Show full text]
  • Archaeological Research in Estonia 1865 – 2005
    EA E A ARCHAEOLOGICAL RESEARCH IN ESTONIA 1865 – 2005 IN ESTONIA RESEARCH ARCHAEOLOGICAL A R E – Archaeological Research in Estonia 1865 – 2005 ea.indb 1 27.02.2006 23:17:25 ea.indb 2 27.02.2006 23:17:43 Estonian Archaeology 1 ARCHAEOLOGICAL RESEARCH IN ESTONIA 1865 – 2005 Tartu University Press Humaniora: archaeologica ea.indb 3 27.02.2006 23:17:43 Official publication of the Chair of Archaeology of the University of Tartu Estonian Archaeology Editor-in-Chief: Valter Lang Editorial Board: Anders Andrén University of Stockholm, Sweden Bernhard Hänsel Freie Universität Berlin, Germany Volli Kalm University of Tartu, Estonia Aivar Kriiska University of Tartu, Estonia Mika Lavento University of Helsinki, Finland Heidi Luik Tallinn University, Estonia Lembi Lõugas Tallinn University, Estonia Yevgeni Nosov University of St. Petersburg Jüri Peets Tallinn University, Estonia Klavs Randsborg University of Copenhagen, Denmark Jussi-Pekka Taavitsainen University of Turku, Finland Andres Tvauri University of Tartu, Estonia Heiki Valk University of Tartu, Estonia Andrejs Vasks University of Latvia, Latvia Vladas Žulkus University of Klaipeda, Lithuania Estonian Archaeology, 1 Archaeological Research in Estonia 1865–2005 Editors: Valter Lang and Margot Laneman English editors: Alexander Harding, Are Tsirk and Ene Inno Lay-out of maps: Marge Konsa and Jaana Ratas Lay-out: Meelis Friedenthal © University of Tartu and the authors, 2006 ISSN 1736-3810 ISBN-10 9949-11-233-8 ISBN-13 978-9949-11-233-3 Tartu University Press www.tyk.ee Order no. 159 ea.indb 4 27.02.2006 23:17:43 Contents Contributors 7 Editorial 9 Part I. General Trends in the Development of Archaeology in Estonia Th e History of Archaeological Research (up to the late 1980s).
    [Show full text]