DOCSLIB.ORG

Nr 8 25.02.2021.Pdf

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Nr 8 25.02.2021.Pdf TÄNA LEHES: • Tööriistad ja kodumasi- Märjamaa nad kolisid suuremale pinnale. Lk 2 • Ülevaade volikogu veeb- ruarikuu istungist. Lk 3 • Teenuse paneb kokku piirkonna ajalooraamatu. Lk 4 Nädalaleht • Gümnaasiumi söökla päl- KOGUKONNA TEATAJA AASTAST 1991 vis tunnustuse. Lk 5 Nr 8 (1395) 25. veebruar 2021 Hind 0,60 eurot Aastapäevakõne sai kokku õpilaste mõtetest Varbola aedkool tähistas 17. EV aastapäeva kõne veebruaril Eesti Vabariigi 103. sünnipäeva „Austatud Varbola lasteaed- Hommik algas kooliõpilas- tele viktoriiniga „Me armasta- - me Eestit“. Olid valikvastuste- lapsed.algkooli direktor, õpetajad, töötajad,Oleme õpilased täna siia jakogunenud lasteaia - tähistamaks Eesti Vabariigi ga küsimused Eesti geograafia, 103. sünnipäeva. See number kohta.linnade, Seekord spordi, ei kunsti, olnud oluline laste on meie kõigi jaoks päris suur kirjanduse, ajaloo ja muusika- saavutus ning uhke number. mine. Nelja meeskonna vaheli- Tänu paljudele vapratele nevõit, võistlus vaid teadmiste oli tasavägine. kinnista esivanematele elame me täna Kell 12 kogunesid aedkooli kõik suured ja väikesed pidu- nemad võitlesid vaba maa ja - riigirahulikult eest. Eestioma onkodudes, meie kodu sest- teks läbiviijateks olid lapsed - jalikule õpilased. aktusele, Alljärgnev mille peamis kõne Aastapäevaaktuseks dekoreeritud ruum koolis. on kokku pandud 4. klassi õpi- annavadmaa, siin onsilmailu. metsad, rabad,Metsades lin Foto Varbola aedkooli kogust laste enda koostatud vabariigi ilusadnud, loomad, loomad järved, ning jõed,allikates mis puhas vesi. Rikkalikud põl- kevadel lilled nurmedel. suure vastuvõtu? Tahaks loo- nad ainetunniks koostama pi- lumaad annavad meile süüa. - - did.aastapäeva Kõne kandsid kõnedest, ette Ummamille - gu on raske ja keeruline aeg. seb Pika Hermanni torni endi- Loore ja Mirtel. ViirusMe võimutsebteame kõik, meie et riigis.prae seltta, et sini-must-valge 24. veebruaril 2071lipp ningtõu Talvel valge lumi, sügisel kir Seepärast peame olema hooli- lauldakse Eesti hümni. Tahaks jud lehed, suvel särab päike ja vad nii enda ja sõpradega kui - ka kogu Eesti rahvaga. Oluline ti Vabariik. See kõik on meie on praegusel ajal hoida oma endiloota, teha. et ka Räägime siis on olemas ja kirjuta Ees- tervist ja järgida kõiki tervise- me ikka eesti keeles. Hoiame kaitse eeskirju. Nii tehes saa- eestlastena kokku ja teeme me oma ilusat Eestimaad veel omavahel koostööd. Tarbime kaua vaadata. - Minu jaoks on see 11. Eesti tada sellega Eesti ettevõtteid. vabariigi aastapäev. Meie pe- Hoiameeestimaiseid loodust tooteid, ja ärme et sedatoe res on olnud alati traditsioon tähistada Eesti Vabariigi aas- hoolime ka teistest ja aitame tapäeva lähedastega laua taga Eestimaalreosta. Hoiame edasi oma kesta. tervist, Jääme nii ikka eestlasteks ja Eestimaale must leib ja vürtsikilu ning te- elama.“ leviisorististudes, kus presidendi ei puudu vastuvõ kunagi- Päev lõppes üheskoos pi- tu vaatamine. dulikult kaunistatud ja kaetud - - red tähistavad vabariigi sün- kuti väga maitsvat ja tervislik- nipäevaHuvitav, 50 aastakuidas pärast? Eesti Kaspe kulaudadega eesti rahvuslikku söögisaalis, toitu. kus pa eestlase laual on endiselt must leib või on see asendatud crois- santiga? Kas Eesti Vabariigi Varbola aedkooli direktor President korraldab endiselt Eli Laaser 2 Märjamaa Nädalaleht 25. veebruar 2021 Tööriistad ja kodumasinad kolisid suuremale pinnale ja puud. Kevadel algab ümb- mis laenutab töö- ruses uue ilu loomine. riistusaühing ja müübWestkapital, teise Raid on uue asukohaga O igas mõttes rahul. Koht suure tegutses 17 aastat Märjamaa maantee läheduses on klien- alevi keskelringi rendipinnal. kodumasinaid, Lõp- tidele hõlpsasti leitav. Plus- penud aasta novembrikuus oli äkki see ruum tühi ja silt tööriistu (nt vibraatorid) lae- uksel teatas uuest asukohast nutadessiks on veel on siinsee, sõidukil et suuremaid lahe- Ringutal. Ettevalmistusi asu- koha vahetamiseks tehti suve mida alevi keskel nappis. jooksul suurema kärata. daltNüüd manööverdamisruumi, on kodumasinate väljapanekuks oluliselt roh- - kem pinda. Eelmises kohas tate eest asus ka plekitööko- mahtus müügisaali paar- Endine lüpsilaut, kus aas jooksul uue näo: vahetatud Kõik Soomest toodud teise da, on saanud eelmise aasta- ringikümmend kodumasinad toodet, siin kontrol 40–60.- tatud on vaheseinad. West- lib Ain üle ja annab ka kuue- kapitalion kõik omanikaknad ja Ain uksed, Raid rääehi- kuulise garantii. Abikaasa Riina peseb kõik seadmed puhtaks. Lisaks kodumasi- kis, et et hoone kuulub tema- natele kiiskasid puhtusest ka nalväimehe autode firmale ja paatide Weldplast talvist kõik siinsed ruumid. OÜ, mis pakub suuremal pin Ettevõtja teab oma koge- tööriistad ja teise ringi ko- dumasinad.hoiustamist, Westkapitaltema poolel teon- on selles äris alati vaiksemad geleb veel ka plastikakende kuud.mustest, Märtsist et jaanuar-veebruar algab elavne- müügi ja paigaldusega. Sobivat temperatuuri - hoiavad hoones õhksoo- taksemine, jatööriistu. mida enam Aktiivselt kevade juspumbad. Arvestades teebpoole, Raid seda postitusi rohkem Faceboolaenuta- - Kunagine lüpsilaut, kus vahepeal on olnud ka plekitöökoda, on saanud uue sisu ja kasutuse. valvekaameradsees oleva vara väärtust,ja koht on tõhusamalt.kis, kui on midagi uut pakku Fotod: Reet Saar loomulik, et ümber maja on da –„Meie see kanalhinna töötabja kvaliteedi kõige ehitatakse territooriumile ka Ain. Pühapäeviti viivad abi- ti mullu uuemate mudelite aedturvafirma ümber. valve all. Kevadel kodumasinate järel on käi- Lauda ümber oli aastate- suhe on ilmselt paigas, sest- enamasti Tallinna. ga kogunenud paks „kultuu- maalt ja Õisust. Kaupa on kaasadLisaks tihti isekodumasinate kauba kohale, kuivastu mõttest välja. onPlaane saanud on veelgi,tegu. rikiht”. Siit veeti remondi ajal dud isegi Põltsamaalt, Hiiu müügile ja tööriistade lae- kuid nendest enne ei räägita, ära nii vanarauda kui muud kuigi seal on selliseid teise nutusele saab siit rentida ka tellinud ka Tartu inimesed, kaubikuid. Needki vaheta- Reet Saar sodi, lasti välja juurida võsa ringi müügikohti,“ rääkis Rahvahääletusel saab osaleda iga vähemalt 16-aastane isik Märjamaa vallas Eesti rahvastikuregist- ri andmetel seisuga 19.02.2021. Iga rahvahääletusel osalev isik ,saab kelle hääletada elukoht on ühe endale meelepärase ettepaneku poolt. Märjamaa vallavalitsuse suunas kaasava eelarve 2021 Rahvahääletusel saab oma häält muuta kuni hääletamise lõp- rahvahääletusele järgmised ettepanekud: Hääletada saab kas elektrooniliselt infosüsteemis VOLIS või 1. Uuemõisa heinamaale discgolfi pargi rajamine. pemiseni, kehtima jääb ajaliselt viimasena antud hääl. - 2. Valgu põhikooli jooksuraja uuendamine ja palliväljaku renoveerimine. isiklikult, identifitseerides ennast isikut tõendava dokumendi 3. Laste mänguväljak Kasti külla. Kivi-Vigala).ga Märjamaa Isiklikult Vallavalitsuses saab hääletada ja raamatukogudes eelnimetatud (Märjamaa, asutustes 4. Tallinna-Pärnu maantee Varbola-Orgita lõigu bussipea- nendeHaimre, lahtiolekuaegadel. Valgu, Varbola, Sipa, Laukna, Teenuse, Vana-Vigala, tustesse ootepaviljonide paigaldamine. 5. Märjamaa koerte jalutus- ja koolitusväljak. Kaasava eelarve rahvahääletus toimub 19. veebruarist 6. Sipa külakeskuse mänguväljak mitmekesisemaks ja tur- 12. märtsini 2021. valisemaks. 25. veebruar 2021 Märjamaa Nädalaleht 3 Ülevaade volikogu veebruarikuuu istungist taotlust omandada Päärdu Märjamaa valla avalikult ka- hendamisest. istungil Märjamaa külas kolm kinnistut - sutatavate teede ning täna- Vallavanem M. Välis kõne- rahvamajaolikogu 16. kinosaalisveebruari - osales 18 volikogu Vallavalituse soovitus oli– Päär luba Märjamaa valla õpilasliinidele maa vallas ning sellega kaas- Vliiget. Päevakorras oli kuus mittedu farm, anda. Pärna Seda ja Uuemõisa.seisukoht vate suvehooldus 2021–2024; nevatestles COVID-19 meetmetest. levikust Märja punkti ja kahe tunniga olid toetas ka majandus- ja eelar- Märjamaa Gümnaasiumi toit- Volikogu liige ja perearst vekomisjon. Pärast ettekan- vedaja leidmine 2021–2024;- tehtud ja info vahetatud. deid ning omandada soovija jamaa valla teede ning tänava- viiruse tõkestamiseks saa- arutelud peetud, otsused esindaja ärakuulamist jõudis lustusteenus 2021–2024; Mär vadMarika inimesed Hiiemaa ise paljurõhutas, kaasa et Veeseaduses kohaliku ka volikogu samale järeldusele aidata, kui kannaksid avali- omavalitsuse pädevusse an- loa andmisest keelduti (15 te talihooldus 2021–2024.avalikul kes kohtades maski ning jär- tud küsimuste otsustamine - enampakkumisel antakse giksid 2+2 reeglit. Kahjuks delegeeriti vallavalitsusele. letanud– ja 1 volikogu liige ei rendileOtsustati, (kuni et1. aprillini Volikogu jättis enda pädevusse olnudoli keeldumise veel istungile poolt, jõudnud). 2 ei hää 2029) Valgu külas asuv Kar- kes reeglitest ei hooli. vaid veeseaduse § 104 ja 105 Keeldumise põhjuse võiks tuli kinnistu (katastri tun- on, justPõgusalt kauplustes, puudutati siiski vaba neid,- sätestatud ülesanded (käsitle- siinkohal kokku võtta nii: as- riigi aastapäeva tähistamist ja vad reoveekogumist). jaolusid ja tõendeid hinnates 2 - võeti teemaks vallavalitsuse puudub Märjamaa vallavoliko- dusmaa).nus 50301:001:0183; Enampakkumise pindala ametnike töökoormus (küsiti Päevakorras oli kaks kin- 11 651 m ; 100% maatulun- äraolevate ametnike asenda- nisasja omandamise loa taot- - tas. Jälgige vallavalitsuse tea- miste ning kõrvategevusega lust. Esmalt anti Venemaa gul veendumus, et taotlejal on- teidalghinnaks enampakkumise on 116 eurot kohta! aas tegelemise kohta). kodanikule luba omandada kusuutlikultvõimekus, esmajoones ja sihtotstarbe finant- Lisaks tehti ettepanek osta Urevere külas asuv
Load more

Recommended publications
  • Keskkonnaprogramm 2014 I Päev. Märjamaa–Varbola. 61 Km 10.00
    Keskkonnaprogramm 2014 I päev. Märjamaa–Varbola. 61 km 10.00; 10.30; 11.00; 11.30 Märjamaa sünd muinasteede ristis. Märjamaa kiriku väravas kõneleb muinasteede uurija Valdo Praust. 11.15; 11.45; 12.15 Järtade kohalugu räägib Paevana Rein Einasto. 12.15; 12.45; 13.15 Haimre mõisapark ja „Muhamedi kabel”. Kohajuttu pajatab külavanem Agu Raadik. 13.00–16.00 Lõunapaus Tamme ehk Kabala külas. Muinasaja idalääne maanteest kõneleb Valdo Praust kl 14.00, 14.30, 15.00. Jõelaevanduse atraktsioonid: kanuud, vesijalgrattad, parvesaun, parvemaja ja mootorparv. 16.00; 16.30; 17.00 Jalase küla. Kohajuttu muistses Jalase asunduspaigas kõnelevad külaelanikud. Roheline Telk 19.00 Rattureid tervitab Märjamaa kirjanik Harri Jõgisalu. 19.20; 20.00 Ringkäik arheoloog Ain Mäesaluga Varbola linnuses. 20.00 Linnulaulusõprade ringkäik linnumees Peep Veedlaga. Töötoad: Annipaelte punumist juhendab Kairi Orav Maavalla kojast. Nuputamisja käsitöömänge kogu perele. Matsalu loodusfilmifestivali pärle: 20.00 Film aasta loomast viigerhülgest „Jää armastajad” (Jäätä rakastavat), 53 min, rež Juha Taskinen, Soome, 2010. 21.00 „Jäätmete maitse” (Taste the Waste), 88 min, rež Valentin Thurn, Saksamaa, 2011. 22.30 „E-prügimägi” (E-Wasteland), 20 min, rež David Fedele, Austraalia/ Ghana, 2012. Tõlget loeb Tiit Mesila. II päev. Varbola – Vana-Vigala. 96 km, lühem marsruut ca 50 km 7.00–7.45 Linnusõprade ringkäik Peep Veedlaga. 11.00; 11.30; 12.00 Sipa hiiepärna kohajutt. Kõneleb ajaloolane Jüri Metssalu. 12.30; 13.00; 13.30 Luiste piimapukk. Kohajuttu räägib külavanem Allan Jalakas. 13.00–16.00 Lõunapaus Teenusel. Kohajuttu sildade ajaloost kõneleb sillaajaloo uurija Jüri Riimaa, kl 13.00; 13.30; 14.00. 17.00; 17.30; 18.00 Vanamõisa sillal kõneleb aasta linnust, jäälinnust ornitoloog Andres Kalamees.
    [Show full text]
  • Märjamaa Valla Arengukava 2010-2025“ Tugineb “Märjamaa Valla Arengukaval 2008- 2015“
    KINNITATUD Märjamaa Vallavolikogu 19.08.2014 määrusega nr 16 MÄRJAMAA VALLA ARENGUKAVA 2010 – 2025 (uus redaktsioon) 2010 2 Sisukord 1.Arengukava koostamise metoodika 4 2. Märjamaa valla praeguse olukorra iseloomustus ja analüüs 6 2.1. Valla kujunemine 6 2.1.1. Valla asukoht, territooriumi iseloomustus 7 2.1.2. Valla piirkonnad 7 2.2. Rahvastik 8 2.3. Kohalik omavalitsus 9 2.4. Eelarve 10 2.5. Investeeringud 11 2.6. Laenud 11 2.7. Ettevõtlus 11 2.8. Teedevõrk 11 2.9. Territoriaalne planeerimine 12 2.10. Koostöö 12 2.11. Välissuhted 12 3. Valla arengukava täitmine 12 4. Valdkondade iseloomustus 13 4.1. Elu- ja sotsiaalkeskkond 13 4.2. Tehiskeskkond 14 4.3. Majanduskeskkond 15 4.4. Looduskeskkond 15 5. Valdkondade omavahelised mõjutused 17 5.1. Puhas keskkond, tasakaalustatud looduskasutus ja asulate kõrge miljööväärtus 17 5.2. Elu- ja sotsiaalkeskkonna mõju teistele valdkondadele 17 5.2.1. Mõju tehiskeskkonnale 17 5.2.2. Mõju majanduskeskkonnale 17 5.2.3. Mõju looduskeskkonnale 18 5.3. Tehiskeskkonna mõju teistele valdkondadele 18 5.3.1. Mõju elu-ja sotsiaalkeskkonnale 18 5.3..2. Mõju majanduskeskkonnale 18 5.3.3. Mõju looduskeskkonnale 18 5.4. Majanduskeskkonna mõju teistele valdkondadele 19 5.4.1. Mõju elu-ja sotsiaalkeskkonnale 19 5.4.2. Mõju tehiskeskkonnale 19 5.4.3. Mõju looduskeskkonnale 19 5.5. Looduskeskkonna mõju teistele valdkondadele 19 5.5.1. Mõju elu-ja sotsiaalkeskkonnale 19 5.5.2. Mõju tehiskeskkonnale 19 5.5.3. Mõju majanduskeskkonnale 20 6. Omavalitsuse tugevused, nõrkused, ohud ja muutusvajadus valdkonniti 21 6.1. Elu- ja sotsiaalkeskkond 21 6.1.1.
    [Show full text]
  • Ма1юамаа Vallavautsüs Korraldus
    МА1ЮАМАА VALLAVAUTSÜS KORRALDUS Märjamaa 16. september 2015 nr 829 Ühissõidukipeatustele kohanimede määramine Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 3 p 1, kohanimeseaduse § 4 lg 1 punkt 5, § 5 lg 1 p 3 ja lg 4, § 6 lg 1 ja lg 2, Märjamaa Vallavolikogu 19.03.2013 määruse nr 109 „Kohanime määramise kord" p 2.2.1 ja arvestanud Märjamaa vallavalitsuse liikmete ettepanekuid, annab Märjamaa Vallavalitsus korralduse: 1. Kinnitada Rapla maakonnas Märjamaa vallas asuvatele ühissõidukipeatusele kohanimed alljärgnevalt: kinnitatav asukoha kirjeldus jrk.nr kohanimi asula X-koordinaat Y-koordinaat 1.1. Kirikuvärava Märjamaa alev 6530139 524951 1.2. Kirikuvärava Märjamaa alev 6530246 524945 1.3. Kirikuvärava Märjamaa alev 6530227 524928 1.4. Märjamaa Märjamaa alev 6529529 524766 1.5. Haimre Haimre küla 6526447 526725 1.6. Haimre Haimre küla 6526456 526717 1.7. Palu Inda küla 6516387 534646 1.8. Palu Inda küla 6516398 534663 1.9. Kasti Kasti küla 6525535 530474 1.10. Kasti Kasti küla 6525517 530475 1.11. Kasti Kasti küla 6525626 530429 1.12. Konuvere Konuvere küla 6519090 523850 1.13. Konuvere Konuvere küla 6519006 523833 1.14. Käbiküla Käbiküla küla 6551099 526839 1.15. Käbiküla Käbiküla küla 6551068 526816 1.16. Aima Laukna küla 6530731 511285 1.17. Aima Laukna küla 6530763 511274 1.18. Laisilla Laukna küla 6529881 507464 1.19. Laisilla Laukna küla 6529914 507578 1.20. Laukna Laukna küla 6530921 509646 1.21. Laukna Laukna küla 6530904 509691 1.22. Vaikna Laukna küla 6530385 508678 1.23. Vaikna Laukna küla 6530385 508657 1.24. Ruunavere Lestima küla 6548805 526056 1.25. Ruunavere Lestima küla 6548771 526065 1.26.
    [Show full text]
  • Märjamaa Valla Arengukava 2010 – 2025
    KINNITATUD Märjamaa Vallavolikogu 15.10.2013 määrusega nr 123 MÄRJAMAA VALLA ARENGUKAVA 2010 – 2025 2013 2 Sisukord 1.Arengukava koostamise metoodika 4 2. Märjamaa valla praeguse olukorra iseloomustus ja analüüs 6 2.1. Valla kujunemine 6 2.1.1. Valla asukoht, territooriumi iseloomustus 7 2.1.2. Valla piirkonnad 7 2.2. Rahvastik 8 2.3. Kohalik omavalitsus 9 2.4. Eelarve 10 2.5. Investeeringud 10 2.6. Laenud 10 2.7. Ettevõtlus 11 2.8. Teedevõrk 11 2.9. Territoriaalne planeerimine 11 2.10. Koostöö 11 2.11. Välissuhted 11 3. Valla arengukava täitmine 12 4. Valdkondade iseloomustus 13 4.1. Elu- ja sotsiaalkeskkond 13 4.2. Tehiskeskkond 14 4.3. Majanduskeskkond 15 4.4. Looduskeskkond 15 5. Valdkondade omavahelised mõjutused 17 5.1. Puhas keskkond, tasakaalustatud looduskasutus ja asulate kõrge miljööväärtus 17 5.2. Elu- ja sotsiaalkeskkonna mõju teistele valdkondadele 17 5.2.1. Mõju tehiskeskkonnale 17 5.2.2. Mõju majanduskeskkonnale 17 5.2.3. Mõju looduskeskkonnale 18 5.3. Tehiskeskkonna mõju teistele valdkondadele 18 5.3.1. Mõju elu-ja sotsiaalkeskkonnale 18 5.3..2. Mõju majanduskeskkonnale 18 5.3.3. Mõju looduskeskkonnale 18 5.4. Majanduskeskkonna mõju teistele valdkondadele 19 5.4.1. Mõju elu-ja sotsiaalkeskkonnale 19 5.4.2. Mõju tehiskeskkonnale 19 5.4.3. Mõju looduskeskkonnale 19 5.5. Looduskeskkonna mõju teistele valdkondadele 19 5.5.1. Mõju elu-ja sotsiaalkeskkonnale 19 5.5.2. Mõju tehiskeskkonnale 20 5.5.3. Mõju majanduskeskkonnale 20 6. Omavalitsuse tugevused, nõrkused, ohud ja muutusvajadus valdkonniti 21 6.1. Elu- ja sotsiaalkeskkond 21 6.1.1.
    [Show full text]
  • Haldusterritoriaalse Korralduse Muutmine Märjamaa Valla (Alevi), Märjamaa Valla Ja Loodna Valla Osas
    Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 19.07.2002 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv Avaldamismärge: RT I 2002, 62, 386 Haldusterritoriaalse korralduse muutmine Märjamaa valla (alevi), Märjamaa valla ja Loodna valla osas Vastu võetud 11.07.2002 nr 228 Määrus kehtestatakse «Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse» (RT I 1995, 29, 356; 1996, 42, 808; 1999, 93, 833; 2002, 34, 207) § 3 lõike 1, § 6 lõike 5 ja § 71lõigete 2 ja 3 alusel. §1. Haldusterritoriaalse korralduse muutmine Senise Märjamaa valla (alevi), senise Märjamaa valla ja senise Loodna valla baasil moodustatakse uus omavalitsusüksus Märjamaa vald. §2. Piiri kehtestamine Moodustatava Märjamaa valla piiriks kehtestatakse senise Märjamaa valla ja senise Loodna valla piir, välja arvatud senise Märjamaa valla ja senise Loodna valla vaheline piir. §3. Asula liigi kehtestamine Märjamaa kui asula liigiks kehtestatakse alev. §4. Lahkmejoone määramine Märjamaa alevi lahkmejooneks määratakse senise Märjamaa valla (alevi) ja senise Märjamaa valla vaheline piir. §5. Muudatuste tegemine riigi maakatastrikaardil Maa-ametil kanda vajalikud muudatused riigi maakatastrikaardile. §6. Vabariigi Valitsuse määruste muutmine (1) Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a määrusega nr 159 kinnitatud «Eesti territooriumi haldusüksuste nimistus» (RT I 1995, 40, 567; 53, 855; 1996, 55, 997; 76, 1346; 1997, 74, 1236; 1998, 56, 842; 96, 1516; 1999, 31, 427; 45, 522; 52, 564 ja 568; 53, 579; 57, 606; 64, 643) jäetakse Rapla maakonna
    [Show full text]
  • Raplamaad Läbib Oandu- Ikla Matkatee Ja Seda Läbides Saab Jalgu Jalgu Saab Läbides Seda Ja Matkatee Ikla Oandu- Läbib Raplamaad
    MATKARAJAD RAPLAMAAL 2014 / HIKING ROUTES IN RAPLA COUNTY 2014 A Jalase 58°58'28''N 24°35'54''E – Sõbessoo–Lipstu matkarada 4 km (Jalase–Sõbessoo matkarada 1,5 km) / Jalase-Sõbessoo–Lipstu hiking route Läbi metsa jõuab märgitud rada mööda rabaservale, kus on infotah- www.raplamaa.ee vel. Laudrada kulgeb Sõbessoo järveni (2,4 ha). Teisele poole raba jääb üks Raplamaa põnevamaid, haruldaste käpaliste ja huvitavate karstivormidega nõmmesid: Lipstu nõmm 58°59'38''N 24°38'37''E. Rändeajal peatuvad siin tuhanded linnud. Jalase küla on ainuke küla- kaitseala Eestis. Path that goes through the forest is marked with the signs on trees. The path ends in the edge of the bog where is an info board. Boardwalk (about 1 km) runs until Sõbessoo lake (2,4 ha). On the other side of the bog there is the most exciting moor in Rapla County- Lipstu moor with its rare orchids and interesting forms of karst. Thousands of birds stop there during spring and autumn. Jalase village is the only village game preserve in Estonia. B Kuimetsa karstiala ehk Iida urked – Eesti suurimad karsti- koopad – 1,5 km (59°3'26''N 25°8'29''E) / Kuimetsa karst lands or Iida urked – Estonian biggest karst caves Matkaraja alguses asub parkla ja infotahvel. Objektid on looduses tähis- tatud. Näha on karstikoopad, mitmed karstilehtrid ja -orud. Kevadise suur- vee ajal muutub karstiala suureks järveks. Suvel on karstikoopad kui- vad. Viis koobast on nii suured, et sinna mahub sisse minna. Suurim on 12 m pikk ja 8 m lai kõlakojataoline koobas. In the beginning of the hiking route there is a parking place and info board.
    [Show full text]
  • Sügisturniiri Võitja Selgus Mitme Tehte Järel Vigala
    TÄNA LEHES: • Kalendrilood: laulu- ja Märjamaa tantsupeole kandideerivad kollektiivid. Lk 2 • Ülevaade volikogu augus- tikuu istungist. Lk 3 • Prügikotid toodi protesti märgiks vallamaja trepile. Lk 4 Nädalaleht • Vigala folkloorilaager. Lk 6 MÄRJAMAA VALLA INFOLEHT Nr 30 (1278) 29. august 2018 Hind 0,50 eurot Karjala pirukad küpsesid Märjamaal Karjala pirukaid võib toidupoe läks lahti tainategu. Üks tai- valmistoodete letist pidevalt nas valmistati vaid eriti peene saada, aga hoopis teine mait- jahvatusega rukkijahust, mis se on, kui neid ise valmistada. oli Soomest kaasa võetud, tei- Märjamaa kogudusemajja tuli sele tainale lisati ka nisujahu. õpetust jagama Mari-Kaarina Rõõmsameelne ja kõikjale jõu- Hiltunen, kes on pärit Ida-Soo- dev Mari-Kaarina jagas õpetu- mest ehk otse selle toidu „ko- si ja nippe, kuidas tainast lahti dust“. Huvitav oli teada saada, rullida – mida õhem, seda pa- et paljude märjamaalaste hea rem – ja kuidas see pärast sõr- tuttav Kirsti Sämpi on koguni medega kinni vajutada, et sisu Soome meister Karjala piruka- välja ei tuleks. Küpsetusahi te küpsetamises. peab olema väga kuum – 250- Laupäeva hommikul kell 9 300 kraadi. Tulikuumad piru- pandi esmalt täidiseks minev kad pintseldati üle sulavõiga. riis keema. Tund aega hiljem Valmistati ka ports munavõid, Karjala pirukaid õpetas valmistama Mari-Kaarina Hiltunen. mis hiljem pi- Fotod Illimar Toomet rukate peale tõsteti. Hiltunen, kes oli varem Pat- suste liitmist Soomes on nüüd Mari-Kaa- tijoe koguduse pastor. Nende sõpruskoguduse nimi Raahe. rina on kunagi sõpruskoguduseks sai Kulla- Ühises kohvilauas pirukaid õpetanud Kar- maa. Kohal olid ka kauaaegne maitstes meenutati elu nõuko- jala pirukate Kullamaa koguduse pastor gude aja lõpus ja milliste sei- valmistamist Ants Leedjärv ja tema organis- kadega oli seotud soomlaste ka Kullamaal.
    [Show full text]
  • Lääne-Eesti Oletatavad Ühendusteed Ja Teedevõrk 10.–17. Sajandil
    67 Lääne-Eesti oletatavad ühendusteed ja teedevõrk 10.–17. sajandil Valdo Praust, mõisa- ja teeajaloohuviline Maanteemuuseumi 2011. aasta aastaraamatus esitasin Eesti muinas- ja keskaegse teedevõrgu rekonstrueerimise üldpõhimõtted ja tõin välja tollase oletatava teedevõrgu [Praust, 2011]. Edaspidi olen detailselt vaadelnud nii Piibe maantee muinas- ja keskaegset kujunemislugu [Praust, 2012] kui ka Tallinnast Viljandisse viivaid talimaanteid [Praust, 2014]. Käesolev artikkel annab detailsema ülevaate Lääne-Eesti muinas- ja keskaegsetest ühendusteedest, mille olen rekonstrueerinud samadel põhimõtetel ja sama liiki algallikaid kasutades. 68 MAANTEEMUUSEUMI AASTARAAMAT 2016 1. Tallinn–Pärnu maantee lõuna pool Märjamaad Märjamaal ristuvad kaasajal Tallinn–Pärnu ja Koluvere–Rapla suunas kulgevad maanteed. Võib oletada, et kihelkonnakiriku tekkimise ajal Märjamaale (küla sellele ei eelnenud) ehk hiljemalt 14. sajandi alguses oli pilt ligikaudu samasugune, st ristusid kaks tähtsat maanteed. Täpsem analüüs aga näitab, et muinas- ja keskajal on mõlemad nimetatud teed olnud küll olemas, kuid on kulgenud praegusest hoopiski erinevalt. Samas on mõlemad teed olnud juba muinasajal üle-eestilise tähtsusega. 1.1. Tallinn–Pärnu maantee eellane suundus tõenäoliselt Soontaganale On tõenäoline, et Tallinn–Pärnu maantee eellane viis muinasajal välja Soontaganale kui Lõuna-Läänemaa keskusesse. Pärnu tekkis tähtsa linnalise keskusena alles peale 13. sajandi ristisõdu. Lisaks sellele pääses sama teed pidi tõenäoliselt ka küll Pärnu sadamakohta ja sealt edasi mööda praegust Lodja–Kilingi-Nõmme teed ka Sakalasse, kuid see oli selle (Märjamaad läbiva) maantee seisukohalt juba teisejärguline. Lääne-Eesti oletatavad ühendusteed ja teedevõrk 10.–17. sajandil 69 Arvatavasti kuni Manni kõrtsikohani (praegu vana maanteeharu ääres, ligikaudu Päärdu ja Jädivere vahel keskkohas, tõenäoliselt 18.–19. sajandi vahetusel ehitatud hoone on säilinud tänini) kulges suvine lõuna poole viiv Soontagana maantee mööda meile tuntud sihti (v.a Konuvere ja Velise vaheline lõik).
    [Show full text]
  • Märjamaa Nädalaleht 10
    TÄNA LEHES: • Juhani maadlejad said kolmanda meeskondliku võidu. Lk 2. Märjamaa • Tähelepanekuid Märjamaa liiklusest. Lk 2 • Südamenädala sündmuste kava. Lk 4 • In memoriam: Ivar Ventsel Lk 5 • Vana foto: fotograaf Martin Nädalaleht Jakobson. Lk 7 MÄRJAMAA VALLA INFOLEHT Nr 15 (1034) 10. aprill 2013 Hind 0,32 eurot Talumuuseum Hommikune buss lõpetab sõidud kutsub õues õppima Alates 13.04.2013 ei välju vedaja valimiseks kaks avalikku kumiseks. enam liin nr 333/353 Pärnu- konkurssi, millest teavitati veda- Liini väljumisajad Pärnu-Tal- Sillaotsa Talumuuseum pakub Tallinn-Pärnu (Märjamaalt kl jaid muuhulgas ka läbi Autoette- linn suunal olid kell 6:30 ja kell oma aedades uut õues õppimise 8.10, Tallinnast 14.45). võtete Liidu: 13:15 ning Tallinn-Pärnu suunal võimalust alates maikuu kesk- Vedaja OÜ Bussiproff teatas 1) esmalt sõiduplaani muut- kell 9:15 ja kell 14:45. Taotluste paigast 2013 sellest nõuetekohaselt ette ja mata kujul, s.t konkurss kuu- esitamise tähtajaks 25.03.2013 Mürgiseid taimi leidub meie maanteeamet hakkas konkursi- lutati liinile nagu seda senine ei esitatud vedajate poolt ühtegi ümber kõikjal. Enamasti ei kuju- ga uut vedajat otsima. Kahjuks teenindaja, Bussiproff OÜ on taotlust ja konkurss tunnistati ta nad meile ohtu, kui lasta neil ei andnud see tulemust, nagu teenindanud. Taotluste esitami- nurjunuks. omatahtsi kasvada. Teine lugu kirjutab vastuseks Märjamaa se tähtajaks 28.02.2013 ei lae- Järelikult ei ole siiski nimeta- on aga siis, kui rebime mõnelt Nädalalehe esitatud küsimusele kunud Maanteeametile ühtegi tud marsruudil piisavalt sõitjaid, meile tundmata taimelt lehti, maanteeameti ühistranspor- taotlust, mistõttu tunnistati kon- et vedajad sooviksid kaugbussi- õisi või vilju, näperdame neid diosakonna peaspetsialist Juli- kurss nurjunuks.
    [Show full text]
  • Rahvastiku Ühtlusarvutatud Sündmus- Ja Loendusstatistika Reviewed Population Vital and Census Statistics
    EESTI RAHVASTIKUSTATISTIKA POPULATION STATISTICS OF ESTONIA __________________________________________ RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Raplamaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma Kohila Kohila Rapla Juuru RAPLA Loodna Raikküla Märjamaa Kehtna Märjamaa Käru Järvakandi Vigala Tallinn 2005 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Raplamaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma RU Sari C Nr 16 Tallinn 2005 © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus Estonian Interuniversity Population Research Centre Kogumikku täiendab diskett Raplamaa rahvastikuarengut kajastavate joonisfailidega, © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus. The issue is accompanied by the diskette with charts on demographic development of Raplamaa population, © Estonian Interuniversity Population Research Centre. ISBN 9985-820-86-X EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE Postkast 3012, Tallinn 10504, Eesti Kogumikus esitatud arvandmed on elektrooniliselt Lotus- või ASCII-formaadis. Soovijail palun pöörduda Eesti Kõrgkoolidevahelise Demouuringute Keskuse poole. Data tables presented in the issue are available in Lotus or ASCII format from Estonian Interuniversity Population Research Centre. II EESSÕNA Huvi tõus Eesti rahvastikuarengu vastu vene aja lõpupoole
    [Show full text]
  • Abiks Loodusevaatlejale 100 Saksa-Eesti Kohanimed
    EESTI TEADUSTE AKADEEMIA EESTI LOODUSEUURIJATE SELTS Saksa-Eesti Kohanimed Abiks loodusevaatlejale nr 100 Tartu 2016 Eesti Looduseuurijate Seltsi väljaanne Küljendus: Raino Suurna Toimetaja: Rein Laiverik Kaanepilt on 1905. a hävinud Järvakandi mõisahoonest (Valdo Prausti erakogu), Linda Kongo foto (Rein Laiveriku erakogu). ISSN 1406-278X ISBN 978-9949-9613-6-8 © Eesti Looduseuurijate Selts Linda Kongo 3 Sisukord 1. Autori eessõna .............................................................................................................................................................................. 5 2. Sada tarka juhendit looduse vaatlemiseks ................................................................................................................................... 6 3. Lühenditest ................................................................................................................................................................................... 9 4. Kohanimed ................................................................................................................................................................................. 10 5. Allikmaterjalid .......................................................................................................................................................................... 301 4 Eessõna Käesolevas väljaandes on tabeli kujul esitatud saksakeelse tähestiku alusel koos eestikeelse vastega kohanimed, mis olid kasutusel 18. ja 19. sajandil – linnad, külad, asulad
    [Show full text]
  • Seletuskirja Lisa 3
    Kindelkäeulatus.Raplamaa RAPRAPLALAMAAMAA MAAKONNAPLANEERINGMAAKONNAPLANEERING TEEMAPLANEERING RAPLAMAAKONNA VääRTUSLIKUDMAASTIKUD Kohilaalev Kohila vald Juuru vald Juuru Raplavald Kuimetsa Varbola Raplalinn Kaiu Loodna vald Kaiu vald Vahastu Sipa Tamme Raikküla Kehtna Märjamaaalev vald Lelle Käru vald Kehtna vald Käru Märjamaa vald Järvakandialev Valgu Vana-Vigala Vigalavald Eidapere Kivi-Vigala EPMÜKESKKONNAKAITSEINSTITUUT RAPLAMAAVALITSUSEARENGU-JAPLANEERINGUOSAKOND TARTU/RAPLA2002 RAPLAMAA VÄÄRTUSLIKUD MAASTIKUD EESSÕNA Käesoleva töö ‘Raplamaa väärtuslikud maastikud’ puhul on tegemist maakonnaplaneeringu “Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused” alaprojektiga. Tellijaks oli Rapla maavalitsus. Projekt käivitati jaanuaris 2001 ja jõudis lõpule 2002. aasta märtsis. Projekti töörühma kuulusid: EPMÜ Keskkonnakaitse Instituudi Maastikuökoloogia labori insener Age Merila ja geograafiamagister Taavi Pae. Koostööd tehti Rapla maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonnaga. Töös kasutati ‘Väärtuslike maastike’ Viljandi maakonna pilootprojekti metoodikat (Väärtuslike maastike määratlemine. Metoodika ja kogemused Viljandi maakonnas, Keskkonnaministeerium, 2001, kättesaadav ka http://www.viljandimaa.ee/metoodika/). EPMÜ KESKKONNAKAITSE INSTITUUT AGE MERILA 2 TAAVI PAE RAPLAMAA VÄÄRTUSLIKUD MAASTIKUD SISUKORD Eessõna ............................................................................................................................... 2 Sisukord ..............................................................................................................................
    [Show full text]