Nr 23 10. Juuni 2020.Pdf

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

Nr 23 10. Juuni 2020.Pdf TÄNA LEHES: • I klassi õpilased distants- Märjamaa õppest. Lk 2 • Küsimustele vastab Purga külavanem. Lk 3 • Eevi Jaago lõpetas tantsu- juhi töö. Lk 4 • Kirjutis ajalehest Kolhoo- Nädalaleht si Tõde: Jaoskonnaarst KOGUKONNA TEATAJA AASTAST 1991 Mihkel Kull. Lk 8 Nr 23 (1363) 10. juuni 2020 Hind 0,60 eurot „Pähklipureja” valss tõi edu Loomingulise ühenduse Reval algatusel ja korraldusel toimus aprillis-mais esimene konkurss „MusKinoFest2020“, teemaks rahvusvaheline mitmežanriline online- - filmimuusika. gus, et erinevates kategooriates osales 5. juunil saabunud kokkuvõtetest sel kokku 193 noort loojat 12 riigist (lisaks Eestile ka Lätist, Leedust, Venemaalt, Kreekast, Rootsist jm). Aleksander Duris, Pavel Grigorjev ja Laris- Žürii – Venemaa näitlejad-muusikud sa Savankova Vene Draamateatrist kuu- las-vaatas juuni esimese nädala jooksul Foto: Liivi Miil Jelena Perepeljatniku klaveriklassi duo 193 salvestust. Rõõm on suur, sest õpetaja PILTUUDIS Mariliis Ruus ja Merilin Kaldma Märja- 2. juunil salvestati Sillaotsa talumuuseu- maa muusika- ja kunstikoolist saavutas mis ERM-i projekti „Sünnipaik“ klippi - Aleksei Parnabasist. Ettevõtmist veab omas vanuserühmas I preemia. Tüdruku Peeter Volkonski (pildil). Lõpuks valmib „Pähklipureja“, mis on ka samanimelise ERMi virtuaalne kaart, kust näha, milli- te kavas oli P. Tšaikovski „Valss“ balletist sed Eesti suurmehed kus sündinud on. - Volkonski räägib vähemalt kolmesa- multifilmi muusika. jast mälestuskivi või -plaadiga tähistatud kute peredele! Palju õnne õpilastele, õpetajale, tüdru Merilin Kaldma ja Mariliis Ruus. sünnipaigast. Ettevõtmise esimeses eta- Foto: Jelena Perepeljatnik pis sõideti läbi sünnipaigad Eesti kõigis Maiu Linnamägi maakondades ning pildistati mälestuski- vid ja -plaadid üles. Järgmises etapis filmitakse iga suur- kuju sünnikohal tema loomingut või saavutusi iseloomustav 30–40sekundi- line videoklipp. Klipis loeb mõni kohalik kooliõpilane Peeter Volkonski valitud ja lavastatud katkendit suurkuju loomin- gust või temaga seotud muudel ainetel. Klippidest kujuneb e-ERMis suurkujude virtuaalnäitus. Igas paigas leitakse koht, mis varustatakse QR-koodiga, et ka ko- hapeale sattudes oleks võimalik seda klippi vaadata. Sillaotsa talutare ees Aadu mälestus- kivi juures luges teksti sisse Valgu kooli õpilane Sanna Martma. 2 Märjamaa Nädalaleht 10. juuni 2020 Esimese klassi õpilaste tähelepanekuid distantsõppest ärjamaa gümnaa- - ded olid palju huvitavamad kui siumi Ia klassi - karmimalt ja emme paremalt - meeldis ka, sest ta saab minu- peaaegu ei õppinud. Isa tegi ga rohkem koos olla. Oli tore koolis. Oli nagu rohkem pusi - Mjuhataja Tiina Tan aeg. Kodus oli palju raskem õp miseks mõeldud. õpetajatööd. Issi oli kurjem Ainult üks asi meeldis - telekat 2+2 reegleidseri järgides sai õppeaasta kooli- pida, aga ma sain ise mõelda. Mulle ei meeldinud üldse. õpetaja, Ei meeldinud emmega oliüldse hea kodus õppi lõpu eel väikestes gruppides Koolis ei pea nii palju mõtlema, Videotund oli ainult selle- da. Lisaks koolitööle räägiti ka Mullesest sa ei seletad meeldinud ise kõik see ära. video vaadata. eriolukorrastmajas oma õpilastega tingitud kokku. distant - tegemine Mulle ja väga soravalt ei meeldinud. lugemine Õppida mulle seal ei meeldi- õppida. Mulle Ma tahtsinmeeldis õpetajat see, etja pärast hea, et sain sõpru näha.- emmesõpru näha.tegi kogu aeg nii pikad ainult matemaatika, siis oleks sõppest. ei meeldinud. Kui oleks olnud nud. Mulle meeldis ise tööraa Söögivahetunnid olid meil - matust teha. vahetunnid. mulle see kodus õppimine Meeldis kodus õppida, sest - kauemMulle magada, meeldib saan kodus hommi õppi- meeldinud. kui maMa õpinei tea, kohe me kiiresti üldse väga ära, kogu aeg ilusa ilmaga õues. mine sellepärast, et siis saab Arvutis õppimine on palju- siis ma saan telekat vaadata. Koolis võiks olla ka söögiva lõbusam. hetunnid õues ja siis võiksid kulTeostame ruttu ära üldehitustöidõppida. Emmele Mulle meeldis see. Ülesan olla õues võrkkiiged, kus saab- Märjamaal ja pärast söögivahetundi puhata. lähiümbruses. Minu issi tõstis söögiva hetunni Õppisime kohe peale tund teistaega tundi.ja siis Korstnapitsid, Mul polnud siis veel kõht tühi. katused, fassaadid, - terrassid jpm. oli vahetund. Koolis on palju parem õp Personaalne lähenemine, pida. Õpetaja oskab emast veel võtmed kätte lahendused. Rullmassaaž paremini õpetada. Pärnu mnt 87 Info tel 5666 5495 või Kirja pani FB Reino-Mer Broneeri aeg 5399 3044 õpetaja Tiina Tanseri Lp Märjamaa elanik Stora Enso Eesti AS annab teada, et juunikuus alustatakse raietöödega Märjamaa alevis Kuuse tn 8 ja Oti tee 2 kinnisasjal. Raietööde ajal ümbritsevad tööde teostamist, vastutajast ning ohutusest informeerivad sildid ja viidad. Metsamaterjali väljavedu toimub mööda Oti teed Pärnu maantee suunas. Valgu Põhikool kuulutab välja konkursi vabade ameti- kohtade täitmiseks alates 1. septembrist 2020 • matemaatikaõpetaja (7.-9. klass) 9 tundi (liittunnid) • keemiaõpetaja ( 8.-9. klass) 2 tundi (liittunnid) • füüsikaõpetaja ( 8.-9. klass) 2 tundi (liittunnid) • loodusõpetuse õpetaja (7. klass) 2 tundi Avaldus, CV ja kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide koopiad esitada hiljemalt 30.juuniks 2020 e-aadressil valgu. [email protected] Täiendav info: Valgu Põhikooli direktor Ants Riismaa tel 5227167 10. juuni 2020 Märjamaa Nädalaleht 3 Nädalaleht küsib, külavanem vastab Vallavara KÜSIMUSED kud seadnud end maal alaliselt võõrandamine KÜLAVANEMALE - - jamaa vallavalitsus välja ärjamaa Nädala- sisse. Kogukond on tunduvalt 3. juuni istungil andis Mär rahvarohkem ja kõvasti noore lehe küsimustele Märjamaa vallale kuuluv Purga nenud. Eriolukord näitas, et on korralduse võõrandada koht, kuhu pakku joosta – oma Mvastab juurteOluline juurde mõttekild tagasi. teie küla reisibuss ISUZU Q-BUSS 31. külavanem Tiit elanike jaoks. teadeReisibussi avaldatakse müügihind portaa- Linnamägi. Mis ajast oled külavanem? on nüüd 3700 eurot. Müügi- Külavanemateks valiti Omavahelist suhtlemist võiks külas rohkem olla. Vahel- lis www.auto24.ee (14 päe - trehvad mõne naabriga suures ostmiseva). Vallavalitsus avalduse kinnitabajaliselt meid Varbola külade päeval mesed valitud külavanemad kaubanduskeskuses tihedami ostjaks isiku, kes esitab juba 1998. aastal. Olime esi - ni, kui üle aia hõigates. Eks see on ka kivi eelkõige enda kap menetlusekõige varem (kiiremini).korraldamise tollasesKui palju Märjamaa on teie külas vallas. - elanikke? masaaeda. tulevaid „suvitajaid“ os- eestVara vastutavaks võõrandamise isikuks Purga külavanem Tiit Linna- kavadOsa üllatadamaale auru vaikses välja lasköös on määratud vallavalitsuse külasse registreeritud 22 ini- mägi. Tänavuse 1. mai seisuga on Foto: Piret Linnamägi tegelikult on elanikke hulga ilutulestike ja driftimisega, liige Ülo Olm. mest (14 meest ja 8 naist), aga kuhjunudosale meeldib pinged ülikõva vajavad tümps, väl- Raamatukogude - olenemata kellajast. Eks linnas teated surohkem. (Kükita, Tühjalt Rehe, seisvaidAntsu, Pärna, maju si, Russalu Külade Ühenduse ja külas ei ole. Kokku on 23 suit- Mis on küla valupunktid? ja laskmist. „Pärismaalastel“ Vardi Jahiseltsi tegevustes. Kõik valla raamatukogud - - sedaKuidas vajadust saaks pole. Märjamaa on taas avatud tavapäras- mepere,Tihase, Pihlamarja,Linnu, Jänese, Oravape Hundi, vallas praegu pisut soiku tel lahtiolekuaegadel. Mägra,sa, Orava, Nugise, Oravametsa, Kotka, Ilvese,Nõm Üks suuremaid problee jäänud külaliikumist elav- mustkattega,me on teedega. kuid Leevendust piirkonna dada? Viivisevaba periood kehtib tõi Kükita-Purga tee katmine- 30. juunini. Purga, Tammerinna, Nõmme- Lepiku), millest aastaringselt On nii, et kui ise rohkem Trombi, Liivaaugu, Männiku ja riigiteed vajaksid sama. Tol - Kõigis valla raamatuko- elatakse neljateistkümnes ja toimuvas osaled, siis tundub mutõrjetElektri küll tehakse,varustuskindlus aga see gudes on alanud lugemis- kõik aktiivsem, aga külaliiku pole alati piisav. - programm mine oligi Varbola kandis (ja hooajaliseltMillised on üheksas.kõige olulisemad ja uue kümnendi alguses väga „Suveraamat 2020”. ka üldiselt) 1990. aastate lõpus ettevõtmised/ sündmused meiejätab kantisoovida. tagasi Kui alles kõrgepinge viimas- teie külas? liin on rivist väljas, jõuab vool talvine kokkusaamine, väl- Märjamaa raamatukogu - elav. Meil oli külade suvine ja Lastekogus saavadte hulgas. ise oma eluga hakka- Loodan et kõige olulise ja selgitati Varbola jõumees, lugemisprogrammi ma, Healähedased on tõdeda, aitavad et inimesed üksteist „Loeme koos” osalejate mad seisavad veel ees. Oleme Eluoli Jüriöötaasiseseisvunud jooks. Nüüdseks Eesti alon- joonistuste näitus puhastanud teeääri võsast ja Milline kitsaskoht piirkon- gusesneed ettevõtmisedoli karmim ja lõppenud. tarvidus korjanud prügi. Korrastanud- nas sind kui külavanemat ühise tegevuse järele eluline Galeriis puudest ja võsast kunagise- eriti puudutab? Riigiarhiivi rändnäitus tamiseNõmmepera talguid, karjamõisa korraldatud ase Uut luuda oleks vaja, vana loksunud ja inimesed ei tunne „Karm kevad” me. On toimunud metsaistu niivajadus. suurt Nüüdvajadust on kodustasjad paika välja Väljapanek põhineb noorteMis valdkondades laagreid. tegut- on ära kulunud. Ootan et keegi Riigiarhiivis säilitatava- Mida on õpetanud külavane- sevad teie küla peamised võtaks ametiraha üle! tulla. Tänavune eriline aasta tel dokumentidel ning ma roll? ettevõtted? süvendab vaikust veelgi. Riigiarhiivi, Filmiarhiivi, Äriühingute tegevusvald- KasEks külade kõik probleemidealgab kodust. Okupatsioonide muuseumi - nägema kogukonna liikmete toomiseks vallavalitsusse ja erakogude fotodel. majandus ja loomakasvatus See on õpetanud laiemalt oleks vaja moodustada
Recommended publications
  • Järvakandi Hüdrogeoloogia
    6312 JÄRV AKANDI 1:50 000 EEST I GEO LO O GILINE BAASKAART . H Ü DR O GEO LO O GIA GEOLOGICAL BASE MAP OF ESTONIA. HYDROGEOLOGY 5 e 0 5 0 5 r 2 3 3 4 4 m 5 i 24°30' 5 24°35' 5 24°40' 5 24°45' 5 24°50' a Ç Ç Ç H i( i( i( i( Bi( i( i( i( i( i( i( Ç Ç Ç i( i( i( i( i( i( i( Ki (o s ei( r ai (b a i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( 0 Ç ÇArÇuÇ Ç Ç Ç Ç Ç Ç Ç Ç A 5 i( i( i( i( i( 40i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( LE GE ND Ç Ç Ç Ç Ç Ç Ç Ç Ç Ç Ç Ç i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( Ç Ç Ç Ç Ç Ç Ç Ç Ç Ç Ç Ç H J a a n i v e s k i 4 Va 1. P O O R SET E KIV IMIT E JA SET ET E P ÕH JAV EEKIH ID JA -KO MP LEKSID 2. LÕH ELIST E JA KAR ST U NU D KIV IMIT E P ÕH JAV EEKIH ID 0 s a i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i(0 i( i( i( i( i( i( i( i(L i( tj Ç Ç Ç Ç Ç Ç Ç Ç Ç Ç Ç i 40 5 a Kunso a m T õ r a s o o o AQUIFERS WITH INTERGRANULAR WATER FLOW FISSURED AQUIFERS INCLUDING KARST AQUIFERS i i i 0 i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i e i Ç Ç Ç Ç Ç Ç Ç Ç Ç Ç Ç r ( ( ( 3 ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ja 0 e 3 s t Ç Ç Ç Ç Ç Ç Ç Ç Ç Ç Ç i p i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( (e ( U la tusliku levikuga veerikka d kihid k 5 Mõõduka veea n dvusega veekihid 5 0 4365 Ç Ç Ç Ç Ç Ç Ç Ç Ç Ç Ç r K i( i( i( a i( i(
    [Show full text]
  • Märjamaa Nädalaleht 8
    TÄNA LEHES: • Õppereis Põltsamaa piirkonda. Lk 2 Märjamaa • PÄRIMUS: Vanarahvas teekonnast. Lk 3 • Võimla projekteerijaga saab nüüd lepingu sõl- mida. Lk 5 • KALENDRILOOD: Loo- maarst Reet Reimann. Nädalaleht Lk 8 MÄRJAMAA VALLA INFOLEHT Nr 23 (1179) 8. juuni 2016 Hind 0,35 eurot Lipud lehvisid ja viisid voogasid Vallikraavis Oh seda vembutajat Taevataati, kaasas kanda. Aga iga asi kes meie Maarjamaale kõiksugu on millekski hea – kui ikka ilmasid pakub, kuid kunagi väga ilm 10 kraadi jahedam ning liiga ei tee. 4. juunil, Eesti lipu tuul vuhiseb, siis tundsime, päeval (132aastane juba!) saa- et soojad rahvariideseeli- tis ta tuulehoogusid vahel kohe kud on just see, mida tarvis. väga äkiliste pagidena... kind- Pärnu Vallikääru lava lasti ikka selleks, et trikoloorid on lauljatele mõnus – lau- hoogsalt lehviksid ja meisse lame trepiastmetel, aga rõõmsat enesekindlust lisaksid! kui vahepeal istudes oota- See oli tore laupäev kõigile, me, on puust istmeread kes Pärnus üle-eestilisest nais- ka olemas. Peo kunstiline ja neidudekooride laulupäevast juht Toomas Voll pani juba osa said. Kõige korraldajaks oli ennelõunastel proovitundi- Paula Eesti lipu päeval Pärnus. Eesti Naislaulu Selts koostöös del suurt rõhku liikumiste, Foto erakogust Eesti Lipu Seltsiga. Kavavoldi- seismiste ja istumiste selgi- kult võis lugeda, et kohale ruttas tamisele, et nii lauljail kui pub- kuulutati. Laulsime nii hümni selik võimlemiskava, kogu aeg, 83 koori kokku umbes 1700 laul- likul oleks pärast mugav ning kui lipu laulu, kuulasime päe- kus aga vaja, oli toeks hea saate- jaga. Muidugi oli ka Märjamaa rahulik. Väga õige – siis tekib ka vakohaseid sõnavõtte, puhkpill ansambel. Dirigente iseloomus- naiskoori PAULA jaoks ainuvõi- parem laulutuju. mängis tuttavaid viise, kõrgel tati mõnerealiste vemmalvärs- malik veeta see päev Pärnus.
    [Show full text]
  • E20 Tulemuslikkuse Analüüs
    Rapla Maavalitsus Maanteeamet Raplamaa maakonnaplaneeringut täpsustav teemaplaneering „Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 44,0-92,0“ Seletuskiri Tartu 2014 OÜ Hendrikson & Ko OÜ Reaalprojekt Raekoja pl 8, Tartu Vaksali 17, Viljandi Pärnu mnt 27, Tallinn Pärnu mnt 463, Tallinn http://www.hendrikson.ee http://www.reaalprojekt.ee Raplamaa maakonnaplaneeringut täpsustav teemaplaneering "Põhimaantee nr 4 (E67)Tallinn Pärnu-Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 44,0-92,0" Sisukord Sissejuhatus ............................................................................................................................ 5 1 Planeeringu koostamise vajadus ja protsess ................................................................ 6 1.1 Planeeringuala .............................................................................................................................. 6 1.2. Tallinn-Pärnu-Ikla põhimaantee staatus teedevõrgus ................................................................. 6 1.3. Planeeringu koostamise eesmärk ja vajadus ............................................................................... 6 1.4 Planeeringu koostamise protsess .................................................................................................. 8 2 Planeeringu koostamisega seotud uuringud ja analüüsid ......................................... 10 3 Käsitletavad põhimaantee trassi koridori asukohaalternatiivid, nende võrdlus ja võrdlustulemuste põhjendus ..............................................................................................
    [Show full text]
  • Vigala Valla Arengukava 20152015----20202020
    Vigala Valla Arengukava 2015 – 2020 arenguvisiooniga aastani 2025 2014 Vigala valla arengukava 20152015----20202020 Arengukava sisukord Eessõna ___________________________________________________________5 Arengukava koostamise metoodika _____________________________________6 Üldine iseloomustus _________________________________________________9 Ajalooline taust __________________________________________________9 Geograafiline asend ja territoorium__________________________________9 Loodus ja loodusvarad ___________________________________________10 Vaatamisväärsused ______________________________________________10 Elanikkond _____________________________________________________10 Külad _________________________________________________________12 Vigala valla visioon aastani 2025______________________________________14 Soovitud olukord ________________________________________________14 Mittesoovitud olukord____________________________________________14 Vigala valla arengusuunad___________________________________________15 Olemasolevad trendid ____________________________________________15 Trendide mõju Vigala vallale ______________________________________15 Lahendamist vajavad võtmeküsimused______________________________16 Valdkondade strateegilised eesmärgid __________________________________17 Valitsemine ja haldus ____________________________________________17 Avalik kord ja julgeolek __________________________________________17 Loodus ja keskkonnakaitse________________________________________17 Majandus ja ettevõtlus ___________________________________________17
    [Show full text]
  • Keskkonnaprogramm 2014 I Päev. Märjamaa–Varbola. 61 Km 10.00
    Keskkonnaprogramm 2014 I päev. Märjamaa–Varbola. 61 km 10.00; 10.30; 11.00; 11.30 Märjamaa sünd muinasteede ristis. Märjamaa kiriku väravas kõneleb muinasteede uurija Valdo Praust. 11.15; 11.45; 12.15 Järtade kohalugu räägib Paevana Rein Einasto. 12.15; 12.45; 13.15 Haimre mõisapark ja „Muhamedi kabel”. Kohajuttu pajatab külavanem Agu Raadik. 13.00–16.00 Lõunapaus Tamme ehk Kabala külas. Muinasaja idalääne maanteest kõneleb Valdo Praust kl 14.00, 14.30, 15.00. Jõelaevanduse atraktsioonid: kanuud, vesijalgrattad, parvesaun, parvemaja ja mootorparv. 16.00; 16.30; 17.00 Jalase küla. Kohajuttu muistses Jalase asunduspaigas kõnelevad külaelanikud. Roheline Telk 19.00 Rattureid tervitab Märjamaa kirjanik Harri Jõgisalu. 19.20; 20.00 Ringkäik arheoloog Ain Mäesaluga Varbola linnuses. 20.00 Linnulaulusõprade ringkäik linnumees Peep Veedlaga. Töötoad: Annipaelte punumist juhendab Kairi Orav Maavalla kojast. Nuputamisja käsitöömänge kogu perele. Matsalu loodusfilmifestivali pärle: 20.00 Film aasta loomast viigerhülgest „Jää armastajad” (Jäätä rakastavat), 53 min, rež Juha Taskinen, Soome, 2010. 21.00 „Jäätmete maitse” (Taste the Waste), 88 min, rež Valentin Thurn, Saksamaa, 2011. 22.30 „E-prügimägi” (E-Wasteland), 20 min, rež David Fedele, Austraalia/ Ghana, 2012. Tõlget loeb Tiit Mesila. II päev. Varbola – Vana-Vigala. 96 km, lühem marsruut ca 50 km 7.00–7.45 Linnusõprade ringkäik Peep Veedlaga. 11.00; 11.30; 12.00 Sipa hiiepärna kohajutt. Kõneleb ajaloolane Jüri Metssalu. 12.30; 13.00; 13.30 Luiste piimapukk. Kohajuttu räägib külavanem Allan Jalakas. 13.00–16.00 Lõunapaus Teenusel. Kohajuttu sildade ajaloost kõneleb sillaajaloo uurija Jüri Riimaa, kl 13.00; 13.30; 14.00. 17.00; 17.30; 18.00 Vanamõisa sillal kõneleb aasta linnust, jäälinnust ornitoloog Andres Kalamees.
    [Show full text]
  • Asustusüksuste Nimistu HARJU MAAKOND ANIJA Vald Linn
    Riigihalduse ministri 11. oktoobri 2017. a määruse nr 72 „Asustusüksuste nimistu kinnitamine ning nende lahkmejoonte määramine” lisa 1 Asustusüksuste nimistu HARJU MAAKOND ANIJA vald [jõust. 21.10.2017 Anija Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Anija valla valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 7] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Kehra Aegviidu Aavere Alavere Anija Arava Härmakosu Kaunissaare Kehra Kihmla Kuusemäe Lehtmetsa Lilli Linnakse Looküla Lükati Mustjõe Paasiku Parila Partsaare Pikva Pillapalu Rasivere Raudoja Rooküla Salumetsa Salumäe Soodla Uuearu Vetla Vikipalu Voose Ülejõe HARKU vald [jõust. 21.10.2017 Harku Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Harku valla valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 12] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Harku Adra Tabasalu Harkujärve Humala Ilmandu Kumna Kütke Laabi Liikva Meriküla Muraste Naage Rannamõisa Suurupi Sõrve Tiskre Tutermaa Türisalu Vahi Vaila Viti Vääna Vääna-Jõesuu JÕELÄHTME vald [jõust. 21.10.2017 Jõelähtme Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Jõelähtme valla valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 9] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Kostivere Aruaru Loo Haapse Haljava Ihasalu Iru Jõelähtme Jõesuu Jägala Jägala-Joa Kaberneeme Kallavere Koila Koipsi Koogi Kostiranna Kullamäe Liivamäe Loo Maardu Manniva Neeme Nehatu Parasmäe Rammu Rebala Rohusi Ruu Saha Sambu Saviranna Uusküla Vandjala Võerdla Ülgase KEILA linn [jõust. 21.10.2017 Keila Linnavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Keila linna valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 6] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Keila KIILI vald [jõust. 21.10.2017 Kiili Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Kiili valla valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 10] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Kiili Kangru Arusta Luige Kurevere Lähtse Metsanurga Mõisaküla Nabala Paekna Piissoo Sausti Sookaera Sõgula Sõmeru Vaela KOSE vald [jõust.
    [Show full text]
  • OÜ Inseneribüroo STEIGER
    OÜ Inseneribüroo STEIGER Rapla maakonna Vigala valla Tõnumaa turbatootmisala maavara kaevandamise loa taotlemise ning kaevandamise lõpetamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne Töö nr 14/1248 Tallinn 2015 OÜ Inseneribüroo STEIGER Rapla maakonna Vigala valla Tõnumaa turbatootmisala maavara kaevandamise loa taotlemise ning kaevandamise lõpetamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 2 Kinnitan: Erki Niitlaan . Juhatuse liige Keskkonnamõju hindasid: Aadu Niidas . Keskkonnaekspert (litsents KMH 0145, 26.10.2017) Hedi Schvede . Hüdrogeoloog Raili Kukk . Keskkonnaspetsialist Taavi Loogna . Assistent OÜ Inseneribüroo STEIGER Rapla maakonna Vigala valla Tõnumaa turbatootmisala maavara kaevandamise loa taotlemise ning kaevandamise lõpetamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 3 SISUKORD 1. SISU KOKKUVÕTE .............................................................................. 6 2. SISSEJUHATUS ..................................................................................... 8 2.1 Menetlusosalised .................................................................................................... 8 2.2 Keskkonnamõju hindamise algatamine, läbiviimine ja avalikustamine ................ 8 2.3 Kasutatud infoallikad ........................................................................................... 10 2.4 Keskkonnamõju hindamise eesmärk ................................................................... 10 3. KAVANDATAVA TEGEVUSE EESMÄRK JA VAJADUS ........... 11 3.1 Kavandatava tegevuse eesmärk
    [Show full text]
  • Kaasav Eelarve 2020 Tõi Vana-Vigalasse Mänguväljaku
    TÄNA LEHES: • Raplamaa giidide õppe- Märjamaa päev Vigalas. Lk 2 • Kalendrilood: Velise raba legend. Lk 3 • Sõprusvald Cesvaine lii- detakse Madonaga. Lk 4 • Poti laadast. Lk 7 • Võimalus saada tasuta Nädalaleht õigusabi. Lk 9 KOGUKONNA TEATAJA AASTAST 1991 Nr 29 (1369) 19. august 2020 Hind 0,60 eurot Kaasav eelarve 2020 tõi Vana-Vigalasse mänguväljaku Veel aasta tagasi ei osanud protsessi enda lülidega, mille meist keegi oodata ega loota, peale tegelikult ilma seda läbi et augustis 2020 saavad Viga- tegemata isegi ei oskaks tulla. la lapsed mängida täiesti uuel Tegelikult ei peagi olema kõik mänguväljakul. Juba mõned kerge. Mida raskem on tee, nädalad pakuvad möödujatele seda suurem on väärtus, mille silmailu värvikad kaasaegsed saame. atraktsioonid keset Vigalale See kõik on saanud toimu- omast rohelust. Mõned päevad da vaid tänu meie inimestele, tagasi sai ka värske liiv liiva- kes hääletasid meie ettepa- kasti ja nüüd olemegi valmis neku poolt ning kutsusid oma mänguväljaku avama. sõpru ja sugulasi sama tege- See teekond on olnud ma. Ma tänan teid kõiki nii võrdlemisi keerukas: esmalt enda kui ka kõikide laste ja värisevate käte ja põksuva lapsevanemate ning lasteaia- südamega igapäevaselt Volise pere poolt. Kaasavast eelarvest Vana-Vigalasse püstitatud laste mängu- lehel häälte arvu lugedes, ta- Mänguväljaku projekti loo- väljak avatakse 21. augustil kell 11. kerdudes vahepeal COVID-19 misel ja ettevalmistustöödel Foto erakogust piirangutes ning lõpetades olid oma jõu, nõu ja vahendite- ga abiks paljud vabatahtlikud. rahaga välja, kas plats tuleb See on südantsoojendav, et ini- puhtaks koorida, kas uus muru Hästi suur AITÄH mesed on valmis panustama on vaja külvata jne. Tegelikult oma aega sellistesse projekti- läks kõik üpris ladusalt ja nüüd desse ning on valmis seda te- võin kinnitada, et kõik ei peagi endale võimalike ressursidega; gema kohe, kui kutsutakse, ja minema kõige raskema stse- • Ave Lazarevile projekti igapäevase suunamise eest kõigi ikka rõõmuga.
    [Show full text]
  • Litoriinamere Rannavööndi Muutused Velise- Teenuse Piirkonnas Ja Seosed Kiviaja Asustusega
    Tartu Ülikool Loodus- ja täppisteaduste valdkond Ökoloogia ja maateaduste instituut Geoloogia osakond Bakalaureusetöö geoloogias (12 EAP) Litoriinamere rannavööndi muutused Velise- Teenuse piirkonnas ja seosed kiviaja asustusega Magdaleena Männik Juhendajad: PhD Alar Rosentau PhD Merle Muru Kaitsmisele lubatud ................ Juhendaja ............... allkiri, kuupäev Tartu 2018 Coastal changes during the Litorina Sea in Velise-Teenuse area and connections with Stone Age settlement To describe Stone Age settlement in Velise-Teenuse area, palaeogeographic reconstructions were made using GIS-based modelling which were connected with Stone Age archeological finds discovered in 2015-2017. The study revealed that during the Litorina Sea phase a large bay existed in Velise-Teenuse area. Several Stone Age settlement sites associated with the shoreline were found on the shores of the bay. The methodology used in this thesis made it possible to reconstruct palaeolandscapes during the Stone Age and settlement pattern during the Combed Ware Pottery period. It was also possible to specify the ages of settlements with undetermined age. P510 Physical geography, geomorphology, pedology, cartography, climatology Keywords: palaeogeography, archeology, Baltic Sea, Stone Age settlement, Litorina Sea, GIS, LiDAR Litoriinamere rannavööndi muutused Velise-Teenuse piirkonnas ja seosed kiviaja asustusega Velise-Teenuse piirkonna kiviaegse asustuse kirjeldamiseks koostati paleogeograafilised rekonstruktsioonid, kasutades GIS-põhist modelleerimist ning seostati
    [Show full text]
  • Lisa (Majandus- Ja Taristuministri 09.04.2021 Määruse Nr 14 Sõnastuses)
    Majandus- ja taristuministri 25.06.2015. a määrus nr 72 „Riigiteede liigid ja riigiteede nimekiri” Lisa (majandus- ja taristuministri 09.04.2021 määruse nr 14 sõnastuses) RIIGITEEDE LIIGID JA RIIGITEEDE NIMEKIRI Terviktee Riigitee asukoha kirjeldus tervikteel Tee nr Nimi (E–tee nr) 1 2 3 1. Põhimaanteed Tallinna linnas (asustusüksus, Lasnamäe linnaosa) Väo tänava ristmikust kuni Narva 1 (E20) Tallinn–Narva linna (asustusüksus) läänepoolse piirini; Narva piiripunkti idapoolsest pääslast kuni Vene Föderatsiooni piirini Narva jõe sillal Tallinna linna (asustusüksus, Kesklinna 2 (E263) Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa linnaosa) lõunapiirilt kuni tee lõpuni ristmikul riigiteega 7 Napi külas Tee algusest ristmikul riigiteega1 kuni ringristmikuni riigiteega 13213 Jõhvi linna (asustusüksus) läänepoolsel piiril; Jõhvi linnas (asustusüksus) ringristmikust Veski ja Uue tänavatega kuni ringristmikuni Pargi tänava ja Puru teega; Jõhvi linna 3 (E264) Jõhvi–Tartu–Valga (asustusüksus) lõunapiirilt kuni Tartu linna (asustusüksus) põhjapiirini ristmikul Kvissentali teega; Tartu linnas (asustusüksus) liiklussõlmest riigiteega 2 kuni tee lõpuni riigipiiril Läti Vabariigiga Valga linnas Tallinna linna (asustusüksus, Nõmme linnaosa) läänepoolselt piirilt Pääsküla jõe 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla sillal kuni tee lõpuni riigipiiril Läti Vabariigiga Ikla külas Pärnu linna (asustusüksus) idapoolselt piirilt 5 Pärnu–Rakvere–Sõmeru kuni tee lõpuni ristmikul riigiteega 1 Sõmeru alevikus Valga linna (asustusüksus) lääneosas Ränioja 6 Valga–Uulu truubilt kuni tee lõpuni ristmikul
    [Show full text]
  • Märjamaa Valla Arengukava 2010-2025“ Tugineb “Märjamaa Valla Arengukaval 2008- 2015“
    KINNITATUD Märjamaa Vallavolikogu 19.08.2014 määrusega nr 16 MÄRJAMAA VALLA ARENGUKAVA 2010 – 2025 (uus redaktsioon) 2010 2 Sisukord 1.Arengukava koostamise metoodika 4 2. Märjamaa valla praeguse olukorra iseloomustus ja analüüs 6 2.1. Valla kujunemine 6 2.1.1. Valla asukoht, territooriumi iseloomustus 7 2.1.2. Valla piirkonnad 7 2.2. Rahvastik 8 2.3. Kohalik omavalitsus 9 2.4. Eelarve 10 2.5. Investeeringud 11 2.6. Laenud 11 2.7. Ettevõtlus 11 2.8. Teedevõrk 11 2.9. Territoriaalne planeerimine 12 2.10. Koostöö 12 2.11. Välissuhted 12 3. Valla arengukava täitmine 12 4. Valdkondade iseloomustus 13 4.1. Elu- ja sotsiaalkeskkond 13 4.2. Tehiskeskkond 14 4.3. Majanduskeskkond 15 4.4. Looduskeskkond 15 5. Valdkondade omavahelised mõjutused 17 5.1. Puhas keskkond, tasakaalustatud looduskasutus ja asulate kõrge miljööväärtus 17 5.2. Elu- ja sotsiaalkeskkonna mõju teistele valdkondadele 17 5.2.1. Mõju tehiskeskkonnale 17 5.2.2. Mõju majanduskeskkonnale 17 5.2.3. Mõju looduskeskkonnale 18 5.3. Tehiskeskkonna mõju teistele valdkondadele 18 5.3.1. Mõju elu-ja sotsiaalkeskkonnale 18 5.3..2. Mõju majanduskeskkonnale 18 5.3.3. Mõju looduskeskkonnale 18 5.4. Majanduskeskkonna mõju teistele valdkondadele 19 5.4.1. Mõju elu-ja sotsiaalkeskkonnale 19 5.4.2. Mõju tehiskeskkonnale 19 5.4.3. Mõju looduskeskkonnale 19 5.5. Looduskeskkonna mõju teistele valdkondadele 19 5.5.1. Mõju elu-ja sotsiaalkeskkonnale 19 5.5.2. Mõju tehiskeskkonnale 19 5.5.3. Mõju majanduskeskkonnale 20 6. Omavalitsuse tugevused, nõrkused, ohud ja muutusvajadus valdkonniti 21 6.1. Elu- ja sotsiaalkeskkond 21 6.1.1.
    [Show full text]
  • Raplamaa Ühistranspordi Sõiduplaanid
    У / RAPLAMAA ÜHISTRANSPORDI SÕIDUPLAANID KESKERAKOND Hea liikleja! Ühistransporti soovivad kasutada nii linnas kui kä maal elavad inimesed. Liiklemisvahendite olemasolu õn samavõrd oluline Raplas, Märjamaal ja Kehtnas, aga kä Prillimäel, Kärul ning Kivi-Vigalas. Mitmed mulle lähedal seisvad inimesed õn kurtnud, et maakondlike bussili­ inide kohta ei ole hästi kättesaadavat infot. Seetõttu otsustasingi siin kaasa aidata. Olgu need busside sõiduplaanid Sulle abiks Raplamaa ühistranspordi kasutamisel. Palju õn räägitud õpilaste kooliteel olevatest liiklusohtudest. Meil kõigil tuleb liikluses käituda ettevaatlikult - nii ise roolis olles kui kä jalakäijana liigeldes. Meie ülesanne õn läbi isikliku eeskuju õpetada turvalist liiklemist kä oma lastele. Juba täna astume samme koolibusside soetamiseks. Nende eesmärgiks õn lisaks laste turvalisele kooli ja koju sõidutamisele tagada neile võimalus muusika-, kunsti-, spordi-, tehnika- ja teistes huviringides osalemiseks. Koolibuss viib lapsed koju pikapäevarühmast ning õn kooliperele mugavaks liiklusvahendiks naaberkoolide külastamisel. Minu eesmärgiks haridusministrina õn kvaliteetse koolihariduse tagamisel kindlustada laste silmaringi avardumine. Selleks peab iga laps saama võimaluse käia teatris, kinos, näitustel, KUMUs, tulevases Eesti Rahvamuu­ seumis ja mujal. Kultuuriasutuste külastamise peavad tagama kvaliteetne ühistransport ning oma koolibuss. Raplamaalase jaoks õn väga oluliseks mugav ühendus keskustega. Olgu see siis tööle ja kooli sõitmiseks, kaubanduskeskuste külastamiseks või lihtsalt
    [Show full text]