View Publication
Total Page:16
File Type:pdf, Size:1020Kb
Load more
Recommended publications
-
Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu Aastaraamat 2010 22
Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing EESTI RAAMATUKOGUHOIDJATE ÜHINGU AASTARAAMAT 2010 22 Tallinn 2011 Toimetuskolleegium: Kai Kalvik, Andres Kollist, Reet Olevsoo, Sigrid Mandre, Tiiu Reimo Keeletoimetaja: Mai Luht Resümeed tõlkinud : Ülle Rebo Soome keelest tõlkinud: Mare Luuk ISSN 1406-0876 ©Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing Tõnismägi 2, 10122 Tallinn tel. 630 7427, e-post: [email protected] Väljaandmist toetas Tallinna Ülikooli Akadeemine Raamatukogu Trükkinud: Bookmill Trükikoda, Tartu SISUKORD * CONTENTS Saateks * Foreword 5 LUGEMISAASTA Kai Idarand Lugemisaasta. Üks paljudest 7 Mika Keränen Raamatukogu – lapse vaimne kodu 16 Stiina Sild Õpilane ja kohustuslik kirjandus 19 Helen Pärna Räägime lihtsalt lugemisest: vestlusring 31 Lea Lehtmets Raamat teisele ringile 46 Katre Riisalu Kingi raamatukogule raamat! 49 RAAMATUKOGUNDUSE TÄNAPÄEV Toomas Seppel Raamatukogu, autoriõigus ja internet 52 Andres Kollist Eesti teadusraamatukogud arengus: Eesti e-varamu teaduse infrastruktuuride teekaardil 59 Ruth Pääsuke Teel Eesti digitaalraamatukogu poole. Teadusraamatukogude e-teenused. 76 Kate-Riin Kont Eesti teadusraamatukogud: head ajad ja majanduskriis 88 Silvi Metsar, Gea Lepp Elektroonilised teadusväljaanded TLÜ doktorantide infovajaduse kontekstis 101 RAAMATUKOGUHOIDJATE KOOLITUS Mare Lott Mitte päris algusest 110 Silvi Roomets Raamatukoguhoidjate kutseõppekursuste lätetel 121 Krista Talvi Raamatukogunduses on alati erialateadmisi hinnatud 125 Ülle Rüütel, Ilmar Vaaro Viljandi Kultuuriakadeemia suveakadeemiad 130 ARVUSTUS Vesa Kautto Soome avalike raamatukogude -
Karula Rahvuspargi, Karula Loodusala Ja Karula Linnuala Kaitsekorralduskava (Edaspidi Ka KKK) Eesmärk On
KINNITATUD Keskkonnaameti peadirektori 04.08.2020 käskkirjaga nr 1-2/20/13 Karula rahvuspargi, Karula loodusala ja Karula linnuala kaitsekorralduskava 2020-2029 Keskkonnaamet 2020 SISUKORD SISUKORD .......................................................................................................................................................... 2 1. SISSEJUHATUS .............................................................................................................................................. 9 1.1. ALA ISELOOMUSTUS ............................................................................................................................................ 9 1.1.1. Karula rahvuspark ..................................................................................................................................... 10 1.1.2. Karula linnuala ja Karula loodusala ......................................................................................................... 11 1.1.3. Püsielupaigad ............................................................................................................................................ 12 1.1.4. Alal esinevad liigid ja loodusdirektiivi elupaigatüübid ............................................................................. 12 1.1.5. Kaitsekorraldusperioodi visioon ................................................................................................................ 14 1.2. MAAKASUTUS .................................................................................................................................................. -
ESTONIA • VIRO Travel Guide • Matkaopas
ESTONIA • VIRO Travel Guide • Matkaopas www.visitharju.com www.visitestonia.com Welcome to the Harju County, Arvoisa vieras, dear guest! tervetuloa! The Harju County is the county, where lies the capital of Estonia. Harjumaan maakuntaan kuuluu pääkau- Around 40 % of Estonia’s population lives in the Harju County and punki Tallinna. Maakunnassa elää 40 % most of Estonia’s business, science and culture take place here. But Viron asukkaista ja suurin osa liike-elämästä, to us, who live in this county, it is most importantly our home. We tieteestä ja kulttuurista on keskittynyt tänne. are very proud of our home county. Mutta meille harjumaalaisille on kaikkein Come to visit us. You will no doubt find that every visit here dif- tärkeintä, että se on kotimme. Olemme ylpeitä fers from the previous one and you can always discover some- kotiseudustamme. thing new and fascinating. The business traveller will find a fast Tulkaa meille kylään. Voin luvata jo etukäteen, and dynamic economy; sportsman a great place to practice että jokainen käynti saattaa olla erilainen ja aina all kinds of activities, and cultural tourist will enjoy the variety voi kokea jotain uutta. Liikematkailija kohtaa of local cultural scene from song festivals to modern clubs. nopealiikkeisen ja dynaamisen talousilmaston, Those keen on history will find Padise with its monastery urheilija paikan harrastukselleen, täällä on vilkasta ruins, lots of manors and churches and Tallinn Old Town full kulttuurielämää laulujuhlista klubeihin. Historiasta of mystery and secrets. In the Harju County you can enjoy kiinnostuneet kohtaavat Padisen luostarin, salaperäi- both – excitment of a big town and silence of forests. -
Highlights of the Covenant Capacity Training Project
Highlights of the Covenant capaCITY training project Capacity building of local governments to advance Local Climate and Energy Action – from planning to action to monitoring Co-funded by the Intelligent Energy Europe Programme of the European Union COVENANT CAPACITY Capacity building of local governments to advance Local Climate and Energy Action – from planning to action to monitoring 3 Capacity building of local governments to advance local climate and energy action – from planning to action to monitoring, is the primary goal of one of the most important European projects that has ever been co-funded by the Intelligent Energy Europe programme. Covenant capaCITY takes up the urgent challenge to develop and enhance sustainable energy communities across Europe. This helps to create regional added value chains through enhancing energy efficiency and the use of local renewable energy sources. There is an unprecedented interest as well as pressure at local government level to achieve energy security for the economy and at the same time an affordable supply of electricity and heating for citizens. The build up of a smart, decentralised and efficient energy system that is powered by local renewables is the key solution for both challenges. Moreover the low-carbon urban and rural redevelopment contributes to the bigger picture and the core of ICLEI’s work, namely the sustainable use of natural resources including our climate, and ensuring that political, economic and social systems guarantee a high quality of life for everyone. Awareness, knowledge, and capacity gaps are the first obstacles for local governments to engage in climate and energy action. Therefore a specific approach was developed to move beyond the usual ad hoc, single theme concepts. -
Raplamaad Läbib Oandu- Ikla Matkatee Ja Seda Läbides Saab Jalgu Jalgu Saab Läbides Seda Ja Matkatee Ikla Oandu- Läbib Raplamaad
MATKARAJAD RAPLAMAAL 2014 / HIKING ROUTES IN RAPLA COUNTY 2014 A Jalase 58°58'28''N 24°35'54''E – Sõbessoo–Lipstu matkarada 4 km (Jalase–Sõbessoo matkarada 1,5 km) / Jalase-Sõbessoo–Lipstu hiking route Läbi metsa jõuab märgitud rada mööda rabaservale, kus on infotah- www.raplamaa.ee vel. Laudrada kulgeb Sõbessoo järveni (2,4 ha). Teisele poole raba jääb üks Raplamaa põnevamaid, haruldaste käpaliste ja huvitavate karstivormidega nõmmesid: Lipstu nõmm 58°59'38''N 24°38'37''E. Rändeajal peatuvad siin tuhanded linnud. Jalase küla on ainuke küla- kaitseala Eestis. Path that goes through the forest is marked with the signs on trees. The path ends in the edge of the bog where is an info board. Boardwalk (about 1 km) runs until Sõbessoo lake (2,4 ha). On the other side of the bog there is the most exciting moor in Rapla County- Lipstu moor with its rare orchids and interesting forms of karst. Thousands of birds stop there during spring and autumn. Jalase village is the only village game preserve in Estonia. B Kuimetsa karstiala ehk Iida urked – Eesti suurimad karsti- koopad – 1,5 km (59°3'26''N 25°8'29''E) / Kuimetsa karst lands or Iida urked – Estonian biggest karst caves Matkaraja alguses asub parkla ja infotahvel. Objektid on looduses tähis- tatud. Näha on karstikoopad, mitmed karstilehtrid ja -orud. Kevadise suur- vee ajal muutub karstiala suureks järveks. Suvel on karstikoopad kui- vad. Viis koobast on nii suured, et sinna mahub sisse minna. Suurim on 12 m pikk ja 8 m lai kõlakojataoline koobas. In the beginning of the hiking route there is a parking place and info board. -
Maakonnad Arvudes Counties in Figures
Trükisest ja CD-st koosnev kogumik analüüsib maakondade arengut Eesti regionaalarengu strateegias püstitatud eesmärkidest lähtudes. The publication consisting of the hard copy and a CD analyses counties on the basis of the targets set in the Strategy of Regional Development of Estonia. MAAKONNAD ARVUDES 2004–2008 COUNTIES IN FIGURES ARVUDES 2004–2008 COUNTIES MAAKONNAD MAAKONNAD ARVUDES COUNTIES IN FIGURES ISSN 1406-2828 ISBN 978-9985-74-459-8 EESTI STATISTIKA STATISTICS ESTONIA MAAKONNAD ARVUDES COUNTIES IN FIGURES TALLINN 2009 MÄRKIDE SELETUS EXPLANATION OF SYMBOLS … andmeid ei ole saadud või need on avaldamiseks ebakindlad data not available or too uncertain for publication .. mõiste pole rakendatav category not applicable - nähtust ei esinenud magnitude nil x andmete avaldamist ei võimalda konfidentsiaalsuse põhimõte data are confidential 0 näitaja väärtus väiksem kui pool kasutatud mõõtühikust magnitude less than half of the unit employed Koostanud töörühm koosseisus Mihkel Servinski (töörühma juht), Marika Kivilaid, Kristi Lehto ja Greta Tischler Toimetanud Raivo Rohtla Inglise keele toimetanud Heli Taaraste Kaardid kujundanud Ülle Valgma Küljendus: Uku Nurges, Alar Telk Kaanekujundus Maris Valk CD disain: Andrus Aru Compiled by a working group composed of Mihkel Servinski (head of the working group), Marika Kivilaid, Kristi Lehto and Greta Tischler Edited by Raivo Rohtla English edited by Heli Taaraste Maps by Ülle Valgma Layout by Uku Nurges, Alar Telk Cover design by Maris Valk CD design by Andrus Aru Kirjastanud Statistikaamet, -
Hiis-Sites in the Parishes of Rapla and Juuru
doi: 10.3176/arch.2012.supv1.09 Chapter 8 HIIS-SITES IN THE PARISHES OF RAPLA AND JUURU Tõnno Jonuks Abstract Holy places of Rapla and Juuru parishes in the surroundings of Keava hill fort in northern Estonia will be discussed in this chapter with special emphasis on a sole archaeological study at folkloristically known hiis-place at Paluküla. It shows that different holy places of one area had different meanings and probably also different ritual practices. Also a connection between medieval churches and pre-Christian cult places, an important issue in popular history, will be discussed.1 1 The excavations at Paluküla hiis and writing the chapter have been supported by the target financed theme No. SF0030181s08 and the Estonian Science Foundation grant No. 6451. 168 Introduction The chapter discusses sites connected with hiis-lore in the parishes of Rapla and Juuru in the southern part of the (pre)historical Harju district. Hiis means a holy place in Estonian folk religion during modern times, but the word most likely had the same meaning in prehistory. The classical meaning of hiis is connected with forest but forest was probably not the vital part of the site but the place itself, which created the holiness, and forest only accompanied it (see about different etymologies and different ‘types’ of hiis-sites Jonuks 2007; 2009b). Although several sites that are important in Estonian hiis-tradition and popular history are situated in the observed region, a summary treatment of the holy sites in this area was absent. This chapter does not seek to be an exhaustive overview either. -
Seletuskirja Lisa 3
Kindelkäeulatus.Raplamaa RAPRAPLALAMAAMAA MAAKONNAPLANEERINGMAAKONNAPLANEERING TEEMAPLANEERING RAPLAMAAKONNA VääRTUSLIKUDMAASTIKUD Kohilaalev Kohila vald Juuru vald Juuru Raplavald Kuimetsa Varbola Raplalinn Kaiu Loodna vald Kaiu vald Vahastu Sipa Tamme Raikküla Kehtna Märjamaaalev vald Lelle Käru vald Kehtna vald Käru Märjamaa vald Järvakandialev Valgu Vana-Vigala Vigalavald Eidapere Kivi-Vigala EPMÜKESKKONNAKAITSEINSTITUUT RAPLAMAAVALITSUSEARENGU-JAPLANEERINGUOSAKOND TARTU/RAPLA2002 RAPLAMAA VÄÄRTUSLIKUD MAASTIKUD EESSÕNA Käesoleva töö ‘Raplamaa väärtuslikud maastikud’ puhul on tegemist maakonnaplaneeringu “Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused” alaprojektiga. Tellijaks oli Rapla maavalitsus. Projekt käivitati jaanuaris 2001 ja jõudis lõpule 2002. aasta märtsis. Projekti töörühma kuulusid: EPMÜ Keskkonnakaitse Instituudi Maastikuökoloogia labori insener Age Merila ja geograafiamagister Taavi Pae. Koostööd tehti Rapla maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonnaga. Töös kasutati ‘Väärtuslike maastike’ Viljandi maakonna pilootprojekti metoodikat (Väärtuslike maastike määratlemine. Metoodika ja kogemused Viljandi maakonnas, Keskkonnaministeerium, 2001, kättesaadav ka http://www.viljandimaa.ee/metoodika/). EPMÜ KESKKONNAKAITSE INSTITUUT AGE MERILA 2 TAAVI PAE RAPLAMAA VÄÄRTUSLIKUD MAASTIKUD SISUKORD Eessõna ............................................................................................................................... 2 Sisukord .............................................................................................................................. -
Haldusüksused Ja Nende Lühendid Administrative Units of Estonia and Their Abbreviations (1866–2017)
Eesti Keele Instituut Institute of the Estonian Language KNAB: Kohanimeandmebaas / Place Names Database 30.10.2017 (03.05.1995) EESTI HALDUSÜKSUSED JA NENDE LÜHENDID ADMINISTRATIVE UNITS OF ESTONIA AND THEIR ABBREVIATIONS (1866–2017) Loetelus on Eesti haldusüksused ajavahemikus 1866–2017, seejuures 1950–1970 on arvesse võetud ainult linnad ja alevid. Valdade (1970–1989~91 ka külanõukogude) nimed on antud ilma liigisõnata. Praegused haldusüksuste nimed on poolpaksus kirjas , kihelkonnanimed on *tärniga. Teises tulbas on osutatud, millisesse kihelkonda kuulus omaaegne mõisavald ning millises maakonnas oli/on üksus 1922., 1939. ja 2017. a. Kolmandas tulbas on kohanimeandmebaasis kasutatav lühend. Märkuste lahtris on toodud viited haldusüksuse loomise, ümbernimetamise või likvideerimise kohta (allikaks Uuet 2002, Ajalooarhiivi andmebaas ja KNABi jaoks kogutud andmed). Mõne enne 1890ndaid olnud valla liitmise aeg ei ole teada, sel juhul on märkuses vaid XIX saj (vahel on tegu olnud pooliseseisva vallaga). Valdade tinglikuks algusajaks on 1866, kuid enamik valdu oli teises staatuses olemas juba varem. Tingmärgid: > liidetud millegagi, < lahutatud millestki, ^ ümber nimetatud v endise nimega. Lühend krkv = kirikuvald. Üksuste omavahelisi piirimuutusi ei kajastata. Põhitabeli järel on lühendite, samuti omaaegsete saksa- ja venekeelsete nimede register. Haldusüksused, mille lühendeid pole antud, kirjutatakse kohanimeandmebaasis täielikult välja, lisades sünonüüminumbri vastavalt tabelile, kui see on antud (nt Atla2, Jõgisoo1 ). The list contains names of administrative units of Estonia from the period 1866–2017, from 1950 through 1970 only urban municipalities are included. The names of rural municipalities are written without a generic term ( "vald" ). The names of current administrative units are in bold , the names of ecclesiastical parishes are marked with an *asterisk. The second column refers to the parish the unit belonged to before 1917 and the counties that the unit belonged to in 1922, 1939 and 2017. -
Kehtna Valla Kollektiivid Laulu- Ja Tantsupeol
alla KEHTNA VALLA AJALEHT AASTAST 1993 Vaatleja NR 6 243 JUUNI 2018 Kehtna valla kollektiivid laulu- ja tantsupeol Järvakandi naisrahvatantsurühm Ehani. Esi- plaanil Mare Soodla, Tatjana Linde, Linda Erm, Pille Lepp, Elle Kotsalainen ja Malle Valdre. Loe lähemalt lk 5 Alumisel pildil: Lelle eakate tantsurühm Kesalill. Esireas vasakult Virve Toomet, Marianne Taal, Silvia Ilves, Lili Saksing, Maie Säde, Tiiu Põldmets, Õie Kabonen. Tagareas vaskult Tiina Laanisto, Tiiu Pallase, Linda Valinu, Elle Kuslap, Malle Puda, Tamara Vahi, Aili Põlma, Helju Rosen, Malle Peramets ja Malle Elias. Umbsõle rahvatantsijad Triin Tähtla, Urmas Mänd, Vallo Kersna, Kaire Soomets, Pille Sepp, Lea Karjane, Kersti Ojamets, Katrin Velleste. Tagareas vasakult: Jaan Sildoja, Aune Kähär, Kaupo Kauri ja Aivo Rahuoja. Fotod: AARE HINDREMÄE Raplamaale tõid võidutule Kehtna valla kaitseliitlased President Kersti Kaljulaidi Tallinnas lau- luväljakul jagatud võidutuli jõudis Mär- jamaale. Autojuht Villu Susi kõrval istub kaitseliitlane Mehis Oidsalu. Tagaistmel noorkotkas Rasmus-Cristopher Kukk, naiskodukaitsja Kaie Kensap-Kukk ja kodutütar Dagne Oidsalu. Foto: AARE HINDREMÄE 2 Valla Vaatleja Kumma külas avati mälestuskivi Oskar Leinsalule 2. juunil avati Kumma külas Palgi järeltulijad, kokku 4 põlvkonda. talu juures mälestuskivi kunagisele Anne Archipov rääkis põhjalikult taluperemehele Oskar Leinsalule, Oskar Leinsalu lapsepõlvest, pere kes oli vabariigi ajal Rapla valla esi- loomisest ning talu pidamisest, mene ja ühtlasi ka viimane Kumma tema ühiskondlikest tegemistest külast valitud vallavanem. ning perekonda tabanud kurvast Põrsaku külas Kupja talus sün- saatusest. Meenutati ka teisi Kumma dinud Oskar Leinsalu oli Kumma külast küüditatud peresid ning nende küla Palgi talu noor peremees, kes läbielamisi. Mälestuskivi avasid lisaks talupidamisele oli ka ühis- Harri Smitt, Helgi Lill este ja Toomas kondlikult väga aktiivne, kuuludes Raud, kes olid kunagi lastena oma karskusseltsi, Valtu haridusseltsi koduses Kumma külas Leinsaluga ning põllumajandusühistu juha- kokku puutunud. -
List of Municipalities of Estonia
Population Population Land Area Density SNo Municipality (2005) (2010) (2010) (2010) 1 Tallinn 396010 411980 158.27 2523.157 2 Tartu 101483 103284 38.8 2661.959 3 Narva 67144 65881 84.54 779.288 4 Kohtla-Jarve 46032 44492 41.77 1065.166 5 Parnu 44396 44083 32.22 1368.187 6 Viljandi 20354 19963 14.62 1365.458 7 Rakvere 16786 16580 10.64 1558.271 8 Maardu 16601 16529 22.76 726.23 9 Sillamae 16678 16183 10.54 1535.389 10 Kuressaare 14897 14977 14.95 1001.806 11 Voru 14609 14376 13.24 1085.801 12 Valga 13980 13692 16.54 827.811 13 Johvi Parish 1721 12788 124.06 103.079 14 Haapsalu 11809 11618 10.59 1097.073 15 Turi Parish 2883 11098 598.81 18.533 16 Paide 9744 9761 10.03 973.18 17 Rapla Parish 9542 9449 243.37 38.826 18 Keila 9401 9430 10.46 901.53 19 Viimsi Parish 8293 9070 72.84 124.519 20 Tapa Parish - 8809 264.33 33.326 21 Rae Parish 8061 8486 206.73 41.049 22 Saue Parish 7369 7624 196.12 38.874 23 Saku Parish 7388 7559 171.13 44.171 24 Marjamaa Parish 7433 7290 871.62 8.364 25 Harku Parish 6726 7278 159.77 45.553 26 Kivioli 6992 6606 11.75 562.213 27 Polva 6506 6554 5.47 1198.172 28 Kuusalu Parish 4626 6371 707.93 8.999 29 Jogeva 6368 6322 3.86 1637.824 30 Anija Parish 6276 6199 520.94 11.9 31 Suure-Jaani Parish 2263 6166 742.83 8.301 32 Kohila Parish 5884 5960 230.2 25.891 33 Elva 5857 5762 9.92 580.847 34 Kose Parish 5729 5722 237.33 24.11 35 Vinni Parish 5625 5613 486.65 11.534 36 Rapina Parish 5670 5502 265.93 20.69 37 Vaike-Maarja Parish 4506 5393 457.39 11.791 38 Kadrina Parish 5134 5371 354.81 15.138 39 Joelahtme Parish 5199 5279 -
Kasutatud Allikad
809 KASUTATUD ALLIKAD Aabrams 2013 = Aabrams, Vahur. Vinne õigõusu ristinimeq ja näide seto vastõq. — Raasakõisi Setomaalt. Hurda Jakobi silmi läbi aastagil 1903 ja 1886. Hagu, P. & Aabrams, V. (koost.) Seto Kirävara 6. Seto Instituut, Eesti Kir- jandusmuuseum. [Värska–Tartu] 2013, lk 231–256. Aben 1966 = Aben, Karl. Läti-eesti sõnaraamat. Valgus, Tallinn 1966. Academic = Словари и энциклопедии на Академике. Академик 2000–2015. http://dic.academic.ru/. Ageeva 1989 = Агеева, Р. А. Гидронимия Русского Северо-Запада как источник культурно-исторической информации. Наука, Москва 1989. Ageeva 2004 = Агеева, Р. А. Гидронимия Русского Северо-Запада как источник культурно-исторической информации. Издание второе, исправленное. Едиториал УРСС, Москва 2004. Ahven 1966 = Ahven, Heino. Härgla või Härküla? — Ühistöö 04.08.1966. Aikio 2000 = Aikio, Ante. Suomen kauka. — Virittäjä 2000, lk 612–613. Aitsam 2006 = Aitsam, Mihkel. Vigala kihelkonna ajalugu. [Väljaandja Vigala Vallavalitsus ja Volikogu.] s. l. 2006. Alasti maailm 2002 = Alasti maailm: Kolga lahe saared. Toimetajad Tiina Peil, Urve Ratas, Eva Nilson. Tallinna Raamatutrükikoda 2002. Alekseeva 2007 = Алексеева, О. А. Рыболовецкий промысел в Псковском крае в XVIII в. — Вестник Псковского государственного педагогического университета. Серия: Социально-гуманитарные и психолого-педаго- гические науки, № 1. Псков 2007, 42–53. http://histfishing.ru/component/content/article/1-fishfauna/315- alekseeva-oa-ryboloveczkij-promysel-v-pskovskom-krae-v-xviii-v (Vaadatud 02.11.2015) Almquist 1917–1922 = Den civila lokalförvaltningen i Sverige 1523–1630. Med särskild hänsyn till den kamerala indelningen av Joh. Ax. Almquist. Tredje delen. Tabeller och bilagor. Stockholm 1917–1922. Aluve 1993 = Aluve, Kalvi. Eesti keskaegsed linnused. Valgus, Tallinn 1993. Alvre 1963 = Alvre, Paul. Kuidas on tekkinud vere-lõpulised kohanimed.