alla

KEHTNA VALLA AJALEHT AASTAST 1993 Vaatleja NR 6 243 JUUNI 2018 valla kollektiivid laulu- ja tantsupeol

Järvakandi naisrahvatantsurühm Ehani. Esi- plaanil Mare Soodla, Tatjana Linde, Linda Erm, Pille Lepp, Elle Kotsalainen ja Malle Valdre. Loe lähemalt lk 5

Alumisel pildil: eakate tantsurühm Kesalill. Esireas vasakult Virve Toomet, Marianne Taal, Silvia Ilves, Lili Saksing, Maie Säde, Tiiu Põldmets, Õie Kabonen. Tagareas vaskult Tiina Laanisto, Tiiu Pallase, Linda Valinu, Elle Kuslap, Malle Puda, Tamara Vahi, Aili Põlma, Helju Rosen, Malle Peramets ja Malle Elias.

Umbsõle rahvatantsijad Triin Tähtla, Urmas Mänd, Vallo Kersna, Kaire Soomets, Pille Sepp, Lea Karjane, Kersti Ojamets, Katrin Velleste. Tagareas vasakult: Jaan Sildoja, Aune Kähär, Kaupo Kauri ja Aivo Rahuoja.

Fotod: AARE HINDREMÄE

Raplamaale tõid võidutule Kehtna valla kaitseliitlased

President Kersti Kaljulaidi Tallinnas lau- luväljakul jagatud võidutuli jõudis Mär- jamaale. Autojuht Villu Susi kõrval istub kaitseliitlane Mehis Oidsalu. Tagaistmel noorkotkas Rasmus-Cristopher Kukk, naiskodukaitsja Kaie Kensap-Kukk ja kodutütar Dagne Oidsalu. Foto: AARE HINDREMÄE 2 Valla Vaatleja Kumma külas avati mälestuskivi Oskar Leinsalule

2. juunil avati Kumma külas Palgi järeltulijad, kokku 4 põlvkonda. talu juures mälestuskivi kunagisele Anne Archipov rääkis põhjalikult taluperemehele Oskar Leinsalule, Oskar Leinsalu lapsepõlvest, pere kes oli vabariigi ajal Rapla valla esi- loomisest ning talu pidamisest, mene ja ühtlasi ka viimane Kumma tema ühiskondlikest tegemistest külast valitud vallavanem. ning perekonda tabanud kurvast Põrsaku külas Kupja talus sün- saatusest. Meenutati ka teisi Kumma dinud Oskar Leinsalu oli Kumma külast küüditatud peresid ning nende küla Palgi talu noor peremees, kes läbielamisi. Mälestuskivi avasid lisaks talupidamisele oli ka ühis- Harri Smitt, Helgi Lill este ja Toomas kondlikult väga aktiivne, kuuludes Raud, kes olid kunagi lastena oma karskusseltsi, Valtu haridusseltsi koduses Kumma külas Leinsaluga ning põllumajandusühistu juha- kokku puutunud. tusse. Hiljem oli ta ka Kaitseliidu Külavanem Koidu Archipov ning liige ning temast sai Kaitseliidu külaelanik Aimur Pailk tänasid ja tunnustasid abilisi ja annetajaid, kompanii pealik. Aastast 1936 oli kes tegid mälestuskivi avamise ta Rapla põllumeeste konvendi võimalikuks. Kivi õnnistas sisse liige. Ühiskondlikult aktiivne oli ka Rapla kirikuõpetaja Mihkel Kukk. tema abikaasa Alice-Julie, kes õppis Sõnavõttudes toonitasid kohalikud ja Kehtna kodumajanduskoolis ning Kivi avavad Helgi Lilleste, Toomas Raud ja Harri Smitt, keda Oskar külalised ürituse olulisust kohalikule võttis osa naiskodukaitse tegevusest. nägi lastena Kumma külas. Foto: AARE HINDREMÄE kogukonnale ning ka tervele Eestile. President Konstantin Päts andis Avamisel sai Kumma küla ka EV100 1938. aastal Oskar Leinsalule kui gelased, küüditati 1941. aasta 14. 1936) ja Eve-Malle (sündinud 1937) Raplamaa koordinaatorilt Aare Hind- Kaitseliidu kompanii pealikule juunil ka Oskar Leinsalu koos perega pandi lastekodusse, kust nad said remäelt EV100 tahvli. Kotkaristi Kuldristi teenetemärgi Siberisse. Oskar suunati Sverdlovs- hiljem (1947. aastal) tagasi koju. Muusikalise poole eest hoolitsesid kavaleri tunnustuse, Oskar oli siis kisse, kus tema surmaotsus viidi Kahjuks küüditati nad uuesti 1949. Margit Kuhi ja Kärt Pihlap Kandle- 31-aastane. 1938. aastal sai Oskarist täide sisevanglas 24. aprillil 1942. aastal, sel korral koos Oskari venna kojast ning Stella ja Romet Sepman esimene ja ühtlasi viimane vabarii- Siberisse saadeti ka tema abikaasa Villemi ja tema naise Marie perega, Eve-Mai Laurimaaga. giaegne Rapla vallavanem. Rapla Alice-Julie Leinsalu koos kolme- ja kellest olid saanud uued Palgi talu Pärast mälestuskivi avamist ko- vald oli siis oma 5000 elanikuga viieaastase tütrega. Abikaasa Alice- peremehed. Uuesti Eestisse jõudsid guneti külaplatsile, kus sai nautida Harjumaa suurim. Julie suri pärast rasket metsatööd tütred 1958. aastal. söögipoolist ning kuulata muusik Tiit Elu edenemisele tegid lõpu sõda ja külmast jalutuks jäämist kümme Kivi avati Oskar Leinsalu 111. Borni esinemist. ja Eesti okupeerimine. Nagu paljud kuud pärast küüditamist 28-aasta- sünniaastapäeval. Kohal olid ka Haldi Ellam, väljapaistvad Eesti ühiskonnate- sena. Lapsed Maie-Liis (sündinud Leinsalu mõlemad tütred ja nende Raplamaa Sõnumid

Saame tuttavaks Jalmar Mandel- abivallavanem

Kehtna valla abivallavanema ametis misalas olevaid riigiasutusi juhtides olen alates 4. juunist. Esimene kuu andsid lisaks hulgale uutele oskus- on läinud kiiresti ja et olen siinkandis tele ka selge arusaamise, et minu uus, on tutvumist ja avastamist palju. jaoks õige tee on maale tagasi. Valla tähtsamad paigad olen jõudnud Abivallavanema töö on huvitav ja läbi sõita, külastanud üksjagu asu- mitmetahuline. Tegeleda tuleb nii tusi; kuhu veel jõudnud ei ole, seal valla arengu kavandamisega kui ka loodan suve jooksul ära käia. igapäevaprobleemide lahendamise Sündinud ja kasvanud olen Tartus, korraldamisega, sageli ka ise käed sealsamas ka koolis käinud. Lõpeta- külge panna. Olen veendunud, et edu sin 1986. aastal EPA agronoomia- võti on meeskonnatöös ja minu vas- teaduskonna. Esimene töökoht oli tutusalas töötavate vallamajanduse, õpitud erialal, järgmised inimese ja keskkonna-, planeeringute, ehitus- ja keskkonna suhete korraldamisega maakorralduse spetsialistide hea Jalmar Mandel Järvakandis uut vallasilti paigaldamas. seotud. Juhtisin Jõgeva, hiljem omavaheline koostöö ja eesmärgista- Foto: ERAKOGU Tartu maakonna keskkonnaosa- tud tegevus viib soovitud tulemuseni. kes vallas elavad ja kogukonna Endast veel niipalju, et olen konda, töötasin Tartu maavalitsuse Kehtna ja Järvakandi valla liitu- näo kujundavad. Vastutan majan- liikuva eluviisiga, meeldib sõita arengu- ja planeeringuosakonnas, mise järelmõjud on veel tänaseni dusvaldkonna tegevuste eest terves mootorrattaga, talvel lumesaaniga, seejärel juhtisin Eesti Meteoroloo- tuntavad, eriti Järvakandis, kus on Kehtna vallas, kuid lisaks on minu kui lund ikka on, meeldib kalal käia, gia ja Hüdroloogia Instituuti, mis minu töökoht töönädala kolmel ülesandeks tagada, et Järvakandi rulluiskude ja jalgrattaga sõita. Mul ümberkorralduste käigus muutus päeval. Arvan, et aeg on unustada küsimused iga päev vallavalitsuses on kaks täiskasvanud poega. Keskkonnaagentuuriks. liitumisest põhjustatud emotsioonid laual oleksid ja et Järvakandi inimes- Loodan, et töö siinmail kulgeb Kolm ja pool aastat Tallinnas ja edasi liikuda. Piirid kaardil tekivad te lahendamist vajavad probleemid ladusalt, et tekib hea üksteisemõist- keskkonnaministeeriumi valitse- ja kaovad, olulised on inimesed, saaksid kiire lahenduse. mine valla elanike ja ettevõtetega.

Väljaandja: Kehtna Vallavalitsus (Pargi 2, Kehtna 79001) Tehniline teostus Nädaline OÜ. alla Tootja: Kredor OÜ. Trükkinud Paar OÜ. Tiraaž 2800. Toimetaja Aare Hindremäe, e-post: [email protected] Valla Vaatleja on värvilisena avaldatud aadressil www.kehtna.ee Vaatleja Järvakandi toimetaja Jaanus Randla, e-post [email protected] Toimetusel on õigus lugusid toimetada ja lühendada Augustikuu lehe materjale ootab toimetus 20. augustiks Valla Vaatleja 3 Volikogus 23. mail 2018 toimunud volikogu nr 1.1-1/14 „Hajaasustuse programm“ sissemaksena OÜ Kehtna Elamule ülevallalisi üritusi. Staadioni tn 18 istungist võttis osa 17 volikogu liiget, kohaselt on kohaliku omavalitsuse 353 000, kergliiklustee maaüksuse omamine annaks vallale puudus neli. ülesanne korraldada oma territooriu- ehitus 150 000, Kehtna perearstikes- võimaluse arendada ühtselt kõiki neid mil hajaasustuse programmi raken- kuse ehitus 40 000, Kultuu- sotsiaalmaa alasid, korraldada valla Päevakorras olid järgmised küsi- damist. Mõistlik on vastav tegevus rikeskuse katusekatte vahetus 11 000. spordi-, kultuuri- ja noorsootööga mused. delegeerida vallavalitsusele. Eelnõu Kaerepere kergliiklustee ehituseks ja seotud nii kogukondlikke kui ka 1. Kehtna Vallavolikogu ja Jär- kinnitati 17 poolthäälega. Võeti vastu Eidapere Kultuurikeskuse katusekatte ülevallalisi üritusi. Ühehäälselt võeti vakandi Vallavolikogu määruste otsus nr 47 „Hajaasustuse programmi vahetuseks tuleb lisa ka ühinemistoe- vastu otsus nr 53 „Riigimaa tasuta kehtetuks tunnistamine. rakendamiseks kohaliku omavalitsuse tuse arvelt. Ühehäälselt võeti vastu võõrandamise taotlemine“. Ettekandja vallasekretär Maire pädevusse antud ülesannete delegee- otsus nr 48 „Laenu võtmine“. 8. Volikogu 15.10.2017 otsuse nr Pettai. Seoses valdade ühinemisega rimine“. 2. Kehtna valla 2018. aasta lisa- 10 „Vallavalitsuse liikmete arvu ja on kehtestatud uued õigusaktid ning 7. Informatsioonid eelarve. koosseisu kinnitamine ja hüvitise seetõttu tühistatakse kahe valla eelne- Indrek Kullam tegi lühikese üle- Lisaeelarve kajastab laenusummat määramine“ muutmine. Valitsuse vad õigusaktid, mis on dubleerivad. vaate Kehtna ja Järvakandi valla 554 000 eurot, investeeringute reale koosseisu määrati uus abivallavanem Eelnõu kinnitati 17 poolthää- ühinemislepingu täitmisest. suunatavat ühinemistoetuse raha ja Jalmar Mandel. 14 poolthäälega, lega. Võeti vastu määrus nr 21 Kõnnumaa uue kaitse-eeskirja eelarve sihtotstarbelisi laekumisi. vastu 3, võeti vastu otsus nr 54. „Kehtna Vallavolikogu ja Järvakandi kohta andsid selgitusi Keskkon- Ühehäälselt võeti vastu määrus 9. Vallavara omandamine vaheta- Vallavolikogu määruste kehtetuks naameti esindajad Riina Kotter ja nr 23 „Kehtna valla 2018. aasta mise teel tasu eest. tunnistamine“. Sander Laherand. Keskkonnaamet lisaeelarve“. Ettekandja Hans-Jürgen Schu- 2. Kehtna Vallavolikogu määruste on saanud palju murekirju seoses uue 3. Ühehäälselt kinnitati Järvakandi mann. Villu Talmet esitas 16.11.2016 muutmine. kaitse-eeskirja kehtestamisega. Uue valla ja Kehtna valla 2017. aasta Kehtna vallale avalduse, milles palus Ettekandja vallasekretär Maire eeskirja kehtestamise põhieesmärk on majandusaasta aruanded ning võeti eraldada rahalisi vahendeid vallatee Pettai. Muudatused tehakse osaval- ala pinnavormi ja maastiku säilimine vastu otsused nr 49 ja 56. lõigu, mis läbib temale kuuluva dade põhimäärustes ja puudutavad ja kaitse. Sihtkaitsevööndi kehtesta- 4. Kinnisasja omandamiseks loa Sassi taluhoone õueala, rajamiseks osavallakogude valimisi ja koossei- mine olulisi kitsendusi kaasa ei too. andmine. väljapoole õueala tema omandis sude kinnitamist, mis peab olema Lubatud on suusatamine, suusaradade Ettekandja Ene Sulg. OÜ Viking- olevale katastriüksusele. Avalduses volikogu pädevuses. Eelnõu kinnitati korrastamine ja spordiürituste kor- Timber esitas volikogule taotluse on V. Talmet nõustunud vallatee 17 poolthäälega. Võeti vastu määrus raldamine. Lubatud ei ole hooned ja Mukri külas asuva Vana-Vändra veski lõigu rajamiseks eraldama Piibelehe nr 22 „Kehtna Vallavolikogu määrus- kaevetööd ja suuremahulised raied. kinnisasja omandamise loa saami- katastriüksusest vajamineva maa. te muutmine“. Rajatised vajavad kooskõlastamist. seks, kuna omandatav kinnisasi si- Vallatee lõigu ümbertõstmine või- 3. Arvamuse andmine maavara Keskkonnaametnike sõnul oluliselt saldab 78,4 ha metsamaad ja seetõttu maldab Sassi katastriüksuste ühen- kaevandamise loa väljastamiseks. midagi ei muutu. saab nimetatud kinnisasja omandada damisega moodustada ühtse turvalise Ettekandja keskkonnaspetsialist Jurist Evi Gulbis ja arendusnõunik asukohajärgse kohaliku omavalitsuse õueala. V. Talmet on panustanud Aivar Puur. Keskkonnaamet esitas Varri Väli selgitasid valla seisukohti. volikogu loal. Ühehäälselt võeti vastu märkimisväärse omaosaluse teelõigu avalduse, millega edastas AS-i Turvas Vald taotles Keskkonnaametile saa- otsus nr 50 „Kinnisasja omandami- rajamiseks. 11.01.2018 toimunud esitatud Hõreda turbatootmise ala detud kirjas eeskirja avaliku arutelu seks loa andmine“. istungil otsustas majanduskomisjon mäeeraldise maavara kaevandamise korraldamist, kuna koha vastu on 5. Kinnisvara ostmine. valla teehoiukava arutamisel toetada loa taotluse ja Keskkonnaameti otsuse suur huvi ja inimestele meeldib seal Ettekandja Ene Sulg. Seoses Kae- Lalli-Lelle teelõigu ehitust 15 500 eelnõu. Kohalikul omavalitsusel aega veeta. Paluküla mägi on kogu repere kergliiklustee rajamisega on euroga tingimusel, et Villu Talmet tuleb taotlusele anda oma arvamus. maakonnas ainus selline koht. Praegu vaja osta eraomandis olev maatükk, ehitab teelõigu algul oma kuludega Ei näe põhjust mitte nõustuda AS-le on tekkinud olukord, kus väike rühm mis jääb kergliiklustee alla. Eelleping valmis, vahetab rajatud teelõigu Turvas maavara kaevandamise loa inimesi vaidlustab kõik tegevused maaomanikega maa ostmiseks on õuealal paikneva valla teeosa vastu, väljastamisega Hõreda turbatootmise mäel ja mäe ümbruses. Selline sõlmitud. Volikogu otsus on vaja- katab lisaks katastriüksuste piiride alal. Lisatingimusena on eelnõusse teguviis pärsib ettevõtlust ja ürituste lik notariaaltoimingu teostamisel. ümbermõõtmisega ja notariaaltehin- pandud punkt, mis kohustab AS-i korraldamist. Toimus pikem arutelu. Ühehäälselt võeti vastu otsus nr 51 guga seotud kulud. Nüüdseks on Turvas tagama Kehtna valla omandis Keskkonnaameti esindajad tegid et- „Kinnisvara ostmine“. teelõik valmis ja vajab seadustamist. oleva Turbaraba tee korrashoid pärast tepaneku korraldada osapoolte vahel 6. Riigimaa tasuta võõrandamise Ühehäälselt võeti vastu otsus nr 55 väljaveo lõppu. Eelnõu kinnitati 17 kohtumine, kus mõtted ja soovid taotlemine. „Vara omandamine vahetuse teel poolthäälega. Võeti vastu otsus nr saaksid välja öeldud ja kokkulepped Ettekandja Ene Sulg. Keskkon- tasu eest“. 44 „Arvamuse andmine maavara fikseeritud. naministeerium on teinud valla- 11. Kehtna valla tunnustamise kaevandamise loa väljastamiseks“. Peeter Kustmann tutvustas voliko- le ettepaneku võtta tasuta valla kord. 4. Isikliku kasutusõiguse seadmine. gu eestseisusel arutusel olnud Siim omandisse külas asuv Eesti Ettekandja Varri Väli tutvustas Ettekandja ehitusspetsialist Hans- Timmo kirja. Timmo sai kutse tulla Vabariigile kuuluv Käru metskond 43 valla uut tunnustamise korda. Otsus- Jürgen Schumann. Elektrilevi OÜ volikogu istungile koos esindajaga, riigimaa kinnistu. Tegemist on Aleti tati eelnõud käsitleda I lugemisena, volitatud esindaja esitas Kehtna kuid kahjuks saadeti kutse valele paisjärve ja selle kalda alaga, mis et komisjonid saaksid eelnõusse Vallavalitsusele avalduse, milles meiliaadressile ja Timmo ei saanud on kujunenud valla lõunapiirkonna teha kirjalikke parandusettepanekuid. taotleb Leonhard Weiss Energy AS-i tulla oma seisukohti kaitsma. Kuna elanike ja möödasõitjate puhkealaks. Eelnõu võetakse uuesti päevakorda koostatud tööprojekti „Koogimäe kirjas konkreetseid fakte välja toodud Valla päästeteenistus kasutab Aleti augustis. tee 7 kinnistu liitumine keskpingele“ ei olnud, puudus võimalus neid paisjärve tuletõrje veevõtukohana. 12. Kehtna valla üldplaneeringute alusel tehnorajatise püstitamiseks kontrollida. Sellest lähtuvalt koostati Vallavalitsus teeb Aleti paisjärve äär- ülevaatamine. maakasutusõiguse seadmist Kehtna ka kirja vastus. sel maa-alal heakorra- ja hooldustöid: Ettekandja Hans-Jürgen Schu- valla omandis olevale maaüksusele. Hans-Jürgen Schumann informee- niidab, koristab prügi jms. mann. Üldplaneeringute kehtivusajal Eelnõu kinnitati 17 poolthäälega. ris volikogu kohustusest vaadata üle Ühehäälselt võeti vastu otsus nr on muutunud seadusandlus ning sisu Võeti vastu otsus nr 45 „Isikliku kuue kuu jooksul pärast valimisi 52 „Riigimaa tasuta võõrandamise on saanud mitmed uued planeeri- kasutusõiguse seadmine“. valdade üldplaneeringud ning andis taotlemine“. misvaldkonnas käibivad mõisted, 5. Vallavara võõrandamine. ülevaate Järvakandi kooli renovee- 7. Riigimaa tasuta võõrandamise millest tulenevalt ei täida kehtivad Ettekandja vallavanem Indrek rimise hanke nurjumisest. Kavas taotlemine. üldplaneeringud enam mitmeid nei- Kullam. OÜ Fijom Pluss esitas on projekt ümber teha ja uus hange Ettekandja Ene Sulg. Haridus- ja le esitatavaid nõudeid. Kehtivate 18.12.2017 avalduse Lelle Põlluma- korraldada. teadusministeerium on teinud vallale üldplaneeringute alusel on võimalik janduse Osaühingu osaku ostmiseks ettepaneku võtta tasuta valla oman- enamik üldplaneeringu ülesandeid nimiväärtusega 456 eurot. Osak kuu- disse Kehtna alevikus asuv Eesti täita, kuid praktika näitab, et üldpla- lub Kehtna vallale. Kehtna Vallavalit- 20. juunil 2018 toimunud volikogu Vabariigile kuuluv Staadioni tn 18 neeringutes sätestatu on ebapiisav. sus ei pea vara omamist otstarbekaks istungist võttis osa 17 volikogu liiget, kinnistu, kus asub Kehtna staadion. Sellest järelduvalt tegi volikogu ja valla põhitegevuseks vajalikuks. puudus neli. Kehtna staadionit kasutab Kehtna protokollilise otsuse: Kehtna valla Eelnõu kinnitati 17 poolthäälega. põhikool kehalise kasvatuse tundi- kehtivad üldplaneeringud ei ole Võeti vastu otsus nr 46 „Vallavara Päevakorras olid järgmised küsi- de ja spordipäevade läbiviimiseks. ajakohased ning ei taga parimal võõrandamine“. mused. Staadionit on kasutanud ka vallava- viisil omavalitsuse ruumilist arengut, 6. Hajaasustuse programmi ra- 1. Laenu võtmine. litsus perespordipäevade ja muude mistõttu on otstarbekas algatada uue kendamiseks kohaliku omavalitsuse Ettekandjad Marika Ojaperv ja ürituste korraldamiseks. Staadioni üldplaneeringu koostamine. pädevusse antud ülesannete delegee- Indrek Kullam. Investeeringute vahetus läheduses paiknevad Kehtna Kuulati vallavalitsuse ametnike rimine. omaosaluse katteks tuleb võtta lae- vallale kuuluvad männitukk ja tule- informatsioone ja ametnike vastuseid Ettekandja ehitusspetsialist Hans- nu 554 000 eurot. Laen jaguneb tõrjestaadion, mis on Kehtna aleviku volikogu liikmete küsimustele. Jürgen Schumann. Riigihalduse järgmiselt: Kaerepere ja Eidapere elanike puhke- ja sportimiskohad. Kersti Tehu, ministri 22. veebruari 2018 määruse ÜVK projekti omaosalus osakapitali Tuletõrjestaadionil korraldatakse ka volikogu sekretär 4 Valla Vaatleja Kehtna Kunstide Kool lõpetas sel kevadel oma 26. õppeaasta

See aasta oli meile väga tähendusrikas, lõpetas 25. lend, andsime välja sajanda lõputunnistuse, lõime filiaali Järvakandi alevisse.

Samuti erakordne on meie lõpetajate arv - 14 noort kunsti ja muusika huviga inimest astus meie maja uste vahelt välja, suurde maailma oma loomingut looma.

Meie tore traditsioon on, et Kehtna valla kodanikud saavad igal aastal juunikuu Valla Vaatlejast lugeda meie lõpetajate mõtteid elust ja kunstist/muusikast. Seekord esitas eelmise aasta vilistlane Liisi Nõojärv kõikidele lõpetajatele ühe küsimuse. Mis on kõige mälestusväärsem hetk, mis on kunsti- ja muusikakoolis Romet Laas, Eneli Umbsaar, Angela Pajo, Anette Viin, Liisa Link, Dagmar Oidsalu, Rahel Tohver, Maria käimisest meelde jäänud? Feklistova, Lydia-Karmen Niin, Elizabeth Tähe, Tuuli Soomets, Karolina Schults, Georg Kase, fotolt puudub Enely Kangrumägi. Foto: SIIM SOLMAN Meenutada on kindlasti palju, on ju enamasti 6-7 aastat siin majas minu kui pisikese juntsu jaoks väga hea tujuga kaasneb ka inspiratsioon - nii põnev oli. Veel mäletan, et õpitud. Kõige tähelepanuväärsemad uhke tunde. kunsti teha. mu esimese joonistuse teema oli hetked, mis noortel meenusid, on võistlustöö Robotexi konkursile. nüüd teie ees. Tuuli Soomets: Minule on kõige Eneli Umbsaar: Mälestusväärne meeldejäävam hetk olnud see, kui hetk kunstikoolist - neid on kindlasti Angela Pajo: Minu kõige mäles- Lydia-Karmen Niin: Minu kõige me kunstigrupiga koos Saaremaal päris mitmeid. Kõige rohkem on tusväärsem hetk muusikakoolist meeldejäävam hetk oli, kui meil oli uut tehnikat õppimas käisime. Me meelde jäänud esimene koolipäev on see, et käisin kolmandas klassis kunstikoolis klassiõhtu ööbimisega. saime ööbida õpetaja tuttava imeilu- siin majas. Mäletan siiamaani seda oma esimesel klaverikonkursil ja Selle õhtu jooksul said kõik teistele sas suvemajas ja käisime paljudes tuba, mida joonistasin. Mulle oli saavutasin seal kolmanda koha. mingi ülesande seoses kunstiga anda. restoranides maitsvaid toite proo- antud vaba teema ning esimese Me tegime küll kunsti, aga samas oli vimas. See reis ei lähe mul kunagi asjana tuli pähe tõesti joonistada Romet Laas: Minul on kõige meel- kõik hästi vaba ja tore. meelest. ruumi, kus oli laud ja selle peal dejäävam mälestus sellest päevast, asjad. Sel päeval sain õpetajalt oma millal ma sain esimesena diktaadi Dagmar Oidsalu: Minu meelde- Maria Feklistova: Minu mäles- esimese õpetuse – asjade piirjooni, tehtud. Varem sain ma need alati kas jäävam hetk oli terve see teekond tusväärseim hetk oli klassiõhtu kui neid üldse rõhutada, tuleks teha viimasena tehtud või üldse mitte. Siis kunstikoolis - algusest lõpuni. Meie eelmisel aastal, kus jäime ööseks. just sama värvi tumedama tooniga, aga uue digiklaveriga tegi õpetaja grupp, kellega oleme lõpuni välja Me riietasime ennast ühe maali järgi aga mitte alati mustaga. See jääb diktaadi puhkpilli häälega ja ma sain jõudnud, on nii imeline ja kokku- ja tegime pilti. See oli väga vahva. mulle alatiseks meelde ja ilmselt ka esimesena tehtud, ning ka veatult. hoidev, et nad on mulle tõelisteks Ja siis veel see, kui ma sain esimese kõige säravamaks mälestuseks. Iga Olen puhkpilli õppija ja klaveri helid sõpradeks saanud. Me oleme koos potikedra töö tehtud ja olin selle üle tunniga, igal aastal on õpitud midagi olid mulle võõrad. kõike teinud, nii kunstikoolis kui ka väga uhke. uut, kuid see oli mulle esimene väljaspool kooli. õpetus koolitee alguseks. Elizabeth Tähe: Kui me olime Rahel Tohver: Kõige mälestusväär- väikesed, oli kandleklassis kolm Liisa Link: Kõige mälestusväärsem semad hetked kunstikoolis käimisest Enely Kangrumägi: Kindlasti on last. Pärimuse klassis oli aga kaks hetk on vist kunstide koolis minu on minu jaoks kindlasti kõik õue- kõige mälestusväärsemad esimesed väikest tooli. Me kaklesime alati, jaoks siiamaani olnud kunstide tunnid. Ilusate ilmadega tegime tihti kunstitunnid. Siin oli alati väga kes saab väikestel toolidel istuda. kooli õuetunnid. Igal kevadel, kui tunde õues ning saime joonistada lõbus. Sai savigi maitstud. Mäletan Õpetaja ütles kogu aeg, et mina ilmad ilusaks lähevad, oleme käinud maastikku ja loodust. Õuetunnid seda ruumi täpselt, lauad olid klassi pean suurele toolile istuma ning see tundide kaupa õues joonistamas. olid kõik lõbusad ja möödusid väga taganurgas ringis. Kõik istusid ringis oli nii ebaõiglane. Ühel päeval aga Alati on palju nalja saanud ja oleme kiiresti. Pildid tulid alati põnevad ja rääkisid läbisegi. Siin oli ikka otsustasin ma sinna viia oma väikese avastanud palju uusi ja ilusaid kohti, ja hoopis teistsugused kui klassis paras seltskond koos. Need on kõige tooli. Lõpuks oligi meil kolm väikest kus joonistada ja niisama olla. tehtud. soojemad mälestused. tooli ja me ei pidanud enam iga tund vaidlema. See lilla tool peaks ikka Anette Viin: Minu kunstikooli kõige Georg Kase: Kõige mälestusväär- Karolina Schults: Minu parim veel seal klassis olema. meeldejäävam mälestus on see, kui sem kunstikoolis oli see, et ma ei mälestus kunstikoolist on see, kui Tuult tiibadesse teile, meie noo- ma sain panna ühe oma esimestest olnud enam üksi, vaid sain uusi mu klassivennad Dominik ja Markus red vilistlased! joonistustest oma kappi. Kuigi see tutvusi ja sõpru. Sest kui on inimesi, tutvustasid taburettidest ja karpidest Anne Ummalas, võib tunduda tavaline, tekitas see kellega suhelda, on sul hea tuju ja ehitatud väikest onni klassiruumis Kehtna Kunstide Kooli direktor Kehtna Põhikool FLL-il Kehtna Põhikool võttis 2018. aasta First Lego FLL-i hooajaks, milleks oli "Hüdrodünaamika". aldis. Kohtunike ees projekti esitamine läks lausa League'st osa, kuid natuke teise meeskonnaga kui Selle hooaja ülesanne oli uurida vett- kuidas me nii hästi, et hiljem paluti meeskonnal ka kõigi möödunud aastal. Sel aastal olid meie meeskonnas kogume seda, transpordime, kasutame ja kuidas osalejate ees laval oma esitlust korrata ning teis- Markus Habo, Maret Metsaäär, Angela Pajo, Ro- sellest lahti saame. First Lego League toimub telegi näidata oma loovat etteastet. Robotimängus met Laas ja Heiki Vaabel. Juhendajad olid Ragne üle maailma ning sellel hooajal võttis põnevast sai meie meeskond 90 punkti, millega saavutasime Falilejev ja Airi Metsaäär. Meeskonna nimeks väljakutsest osa üle 30 000 meeskonna. sel päeval 30 meeskonnast kaheksanda koha. otsustasime panna seekord Tuttavad. Poolfinaal toimus Tallinnas 13. jaanuaril 2018. Poolfinaalis me karikat ei saanud, kuid pääsesime Ringitunnis käidi kord nädalas kaks tundi järjest Poolfinaalis läks meie võistkonnal väga hästi. finaali, mis on veel suurem võit kui karikas. kella kolmest viieni õhtul. Valmistusime uueks Meeskond oli üksteise suhtes sõbralik ja koostöö- Ragne Falilejev Valla Vaatleja 5 Kehtna vald maakonna laulu- ja tantsupeol

10. juunil peeti Raplas Tammemäel juhendaja Eha Sepp, ja Järvakandi Valtu piirkonda esindasid väikesed Raplamaa laulu- ja tantsupidu „Üle segakoor, kelle juhendaja on Heldi ja suured pillisõbrad, lauljad ja õue õunapuu“, mille idee autor oli Tagel. tantsijad: Valtu lasteaia Pesapuu Eidapere kooli Tõnis Blank. Maakonna laulu- ja Lelle piirkonda esindasid eakate tantsurühm Päikesepesa, juhendaja 9. klassi lõpetajad tantsupeol oli osalejaid kõikidest laulukoor Lepalinnud, juhendaja Eve Adang, Valtu kooli pillisõbrad, Alari Aaste Kehtna valla piirkondadest. Meie Lemmi Linnas, ja tantsurühm Kesa- juhendaja Eve-Mai Laurimaa, Valtu Raina Kobbin valda esindas peol 30 kollektiivi lill, juhendaja Lili Saksing. Põhikooli mudilaskoor, juhendaja Daniil Koodres kokku 469 osalejaga. Kõige pise- Kehtna piirkonnast osalesid Viive Raam. Aiki Suimets mad osalejad oli Kehtna ja Valtu maakonna peol: Kehtna lasteaia Valtu kooli tantsijaid oli mitu kol- Lisandra Tomson lasteaedade tantsurühmad ja eakate Siller Lepatriinu ja Võilille rühma lektiivi: tantsurühm Rõõmurattake, Klassijuhataja rühmad kaunistasid pidu laulu, tantsu tantsurühm, juhendajad Kätlin Langi kooli 4.-5. klasside tantsurühm Rõõ- Margus Maripuu ja pillimänguga. Koolidest oli peol ja Annika Nõlvak, Kehtna Põhikooli muratas, mõlemat rühma juhendab kõige suurema esindusega Valtu 1.-3. klassi tantsurühm, juhendaja Reet Teets, ning Valtu kooli 7.-8. Kehtna põhikooli lõpetajad Põhikool. Koidu Karja. klasside tantsurühm Rõõmuratas, Kaspar Grauen Eidapere piirkonda esindasid Kehtna Põhikooli mudilaskoor, juhendaja Helen Reimand. Griseldis Jevsejeva tantsurühm Sinilill, tantsurühma juhendaja Lea Karjane, Kehtna pois- Valtu piirkonna täiskasvanud Enely Umbsaar (lõpetas kiitus- juhendaja Helgi Randla ning naisan- tekoor ning Kehtna valla lastekoor piduliste esinduse lippu hoidsid kirjaga) sambel ja kapell Loorberilesed, Kraaks, juhendajad Ea Hark ja Lea kõrgel Valtu naisrühm, juhendaja Tanel Toomla mõlema kollektiivi juhendaja on Karjane. Age Tekku, ja Valtu segarühm Eks Sten Rasmus Koort Heldi Tagel.. Kehtna Kunstide Kooli pärimus- Me Näe, juhendaja Riho Pohla Heiki Vaabel Järvakandi tantsijatest osales kaks ansambel, juhendaja Kätlin Lang. ning Valtu kammerkoor, juhendaja Jaanus Oks rühma: memmede rühm EHANI ja Täiskasvanute kollektiividest Monica Arme. Georg Kase naisrühm K(n)obedad Kintsud tant- osalesid: Kehtna eakate tantsurühm Täname kõiki lauljaid, tantsijaid Arnet Pihl sijad, mõlema rühma juhendaja on Tabatinnad, juhendaja Lili Saksing, ja pillisõpru ning sügav kummardus Samuel Eric Elcid Kaps Eha Sepp. segakoor Corvus, juhendaja Patrik juhendajatele. Tänu neile oli pidu sil- Klassijuhataja Lea Karjane Järvakandist osales kolm rühma Sebastian Unt ning Kehtna piirkon- male ilus vaadata ja kõrvale kuulata. lauljaid ning kandleansambel: Järva- nast naisrühm Kadritajad, juhendaja Valtu põhikooli lõpetajad Kristiine Vahtramäe, kandi Kooli mudilaskoor, kooli laste- Kadri Väli, segarühm Umbsõlg, Õie Ellen Agu Kehtna valla haridus- ja kultuurinõunik koor ja Järvakandi kandleansambel, juhendaja Helen Reimand. Säde Agu Kevin Karivere Emily Kio Madliin Küla „Kodutunne” tuli appi Kehtna perekonnale Rait Lohk Sten Mürkhain Kärt Pihlap Mai lõpus võis Kehtna kandis näha perekonnale tullakse appi. remont aga ei lõppenud. Pereema Kristiina Tali telesaate „Kodutunne” meeskonna Pereema Kersti tõdeb, et maja Kersti sõnul alustasid nad juba tege- Katrin Veskimäe bussi. Saade käis abiks ühel Kehtna korrashoid on raske ning ta tundis, likult enne saatemeeskonna tulekut Klassijuhataja Kati Kraav neljalapselisel perekonnal. et üksi ta tõepoolest talve üle ei elutoaremondiga, mis oli ammu Alles mõni kuu tagasi kaotas nelja elaks, kui veetorud ära külmuvad plaanis, ning sellega jätkatakse ka lapsega pere ootamatult oma isa ja või midagi muud juhtub. Samas edaspidi. Naise sõnul ei saa tööd noor ema Kersti Mäevälja jäi kahe ärakolimise peale Kersti samuti ei majas ilmselt aastateks veel otsa. kooliealise kaksikutepaariga oma- ole mõelnud, öeldes, et tegutseb „Kodutunde” meeskonna tehtuga Füüsika õpikojad päi. Ühes Kehtna valla väikekülas, vastavalt varalahkunud abikaasa jäi pereema väga rahule ning tõdes pooleldi renoveeritud eramus elades soovidele: „Teen asju nii, nagu Janek mõni aeg pärast saatemeeskonna Eidapere Koolis ei olnud perekonnal ülemäära lihtne oleks tahtnud. Tema tahtis, et lapsed lahkumist, et ollakse juba harjunud. juba ennegi ning seetõttu otsustas kasvaksid maal.” „Väga palju lihtsam on,” ütles ta. Füüsika – see on imelihtne! Või üks pere lähikondlastest pärast „Kodutunde” meeskonnaliige „Kodutunde” töid ja tegemisi toe- vähemalt tundus see lihtne olevat pereisa traagilist surma kirjutada Aivar Sipelgas tõdes, et Kehtnas tas ka Kehtna vallavalitsus. Kehtna neile Tartu Ülikooli teaduskooli „Kodutundele”. tegutsedes on saadud kinnitust palju- vallavanema Indrek Kullami sõnul juhendajatele, kes Eidapere Koolis „Kodutunde” saatejuhi Anneli de inimeste käest, et aidatakse õiget toetati remonditöid 2000 euroga. sel aastal füüsika õpikodasid ju- Lahe sõnul oli neile saadetud kiri peret. Sipelgas selgitas, et sel korral Ta selgitas, et vallavalitsus püüab hendasid. teistsugune kui teised, pikk ja mõjuv. saab pere nende abiga uuenenud toetada kõiki hädasolevaid perekondi Tartu Ülikooli teaduskooli õpiko- Juhuse tahtel oli „Kodutunde” tege- kanalisatsiooni- ja elektrisüstee- võrdselt. Kullami sõnul oli selle pere jad toimuvad mitmes Eesti koolis, vuspiirkond parasjagu sobiv ning mi, õhksoojuspumba, soojustati ka puhul ilmselge, et abi oli vajalik: sh on füüsika õpikoda veel 11 koolis seetõttu jõuti appi tulla kiiresti. „Ilma puistevillaga katusealune ja ehitati „Neljalapselise perega sellisse olu- lisaks Eidaperele. Mõned aastad teieta me talve üle ei ela,” meenutas vannituba koos klosetiga varasema korda sattuda on keeruline.” tagasi tegi meie õppimist põneva- saatejuht pereema Kersti sõnu, mis kuivkäimla asemele. Stina Andok maks keemia õpikoda, kus samuti aitasid tal otsustada, et just sellele Saatemeeskonna lahkumisega Raplamaa Sõnumid sai õppida uusi teadmisi katsetades ja avastades. Füüsika õpikojad olid Eidapere Koolis seitsmel korral kogu koo- Muudatused Kehtna lasteaia Siller õuealal liaasta jooksul. 8. ja 9. klasside õpilased said tutvuda nii valguse, Kehtna lasteaial on suur ja ilus endised kasvandikud tee ikka ja jälle kondoomi mõni vast lasteaiateed liikumise, elektri kui ka soojuse mänguväljak-õueala, kuhu on pai- oma mängumaale. Paraku ei käida alustanu, läheb asi tõsiseks. Ma usun, erinevate igapäevaste omadustega, galdatud lasteaialastele mängimiseks enam mängimas, vaid lõhkumas et ükski lapsevanem ei soovi seda! samuti avastada ja tunnetada jõu mitmeid atraktsioone. Eri vanusega ja vandaalitsemas, mille tagajärjed Kevadistel õpetajate koosolekutel ja rõhu toimimise seaduspärasusi. mudilaste tarbeks on õuealal kiiged, jäävad praegustele lasteaia lastele. oleme teemat korduvalt arutanud ja Vahel oli veidi raske, aga noored karussell, turnimiskeskused, mängu- Viimasel ajal on prügi kogused lasteaia vanemate hoolekogu teab ja asjatundlikud juhendajad aitasid majad ja liivakastid. suurenenud - me ei korista enam probleemi tõsidust. Sellest tulenevalt taas numbrites ja seadustes õige Kahjuks peab tõdema, et need mitte ainult tühja taarat ja pakendeid, näete juunikuust alates lasteaia vära- raja leida. Igal juhul tegid õpikoja- väikelastele mõeldud atraktsioonid vaid ka kasutatud preservatiive. Seni, vatel hoiatavaid ja keelavaid silte. tunnid koolifüüsika põnevamaks ja tõmbavad ligi ka koolilapsi, kui mitte kuni esmaavastaja on lasteaiatöötaja, Loodan siiralt, et lasteaia õueala praktilisemaks. öelda mehehakatisi ja neide. pole probleem suur, aga kui klaa- jääb Kehtna lasteaia Siller lastele. Jane Schelejev, Tegelikult on see ju omamoodi sikildudesse satub väike laps või Reelika Hlevnjuk, Eidapere Kooli füüsika ja toregi, kui lasteaia lõpetades leiavad õhupalli pähe paneb suhu kasutatud Kehtna lasteaia Siller direktor keemia õpetaja 6 Valla Vaatleja

Järvakandi Kilb lõpetas hooaja

24. oktoobril 2017. aastal alustas oma 36. hooaega mälumäng Järvakandi Kilb. Sel aas- tal oli teatepulk läinud uute korraldajate kätte. Enno Alliksaar teatas juba kevadel, et tahab väljateenitud puhkusele minna ning anda noorematele tegijatele töö üle. Mälumängu edasise korraldamise võtsid oma õlule seni mänguritena osalenud allakirjutanu ja Mikk Merekivi. Mängude ajal pidas sekretäri ametit Riina Männa. Jerwencato bistroosse kogunesid juba aastaid mänginud tiimid: Kaisma, Raikküla ja Wellod. Samuti oli kohal 3. hooaega mängiv Järvakandi harrastusteatrit esindav Kandikohtlased. Suur rõõm oli näha, et meie- ga ühinesid uustulnukad Targad ja Sanera. Järvakandi Kooli 9. klassi lõpetajad: klassijuhataja Merike Järvik, Maria Helena Audse-Volkov, Viimane pidas vapralt hooaja lõpuni vastu. Laura Pundi, Diana Bažanov, Marii Karro, Carmen Melts, Marite Angeelika Kaal, Liisa-Ly Kuum, Hooaja lõpumäng oli 11. mail vabas õhus Alex Koitla, Sven Vesper, Agu Toomas Pihelgas ja Aap Muromägi. Foto: LAURI HOLLO Kaismal, kus meid võõrustas mälumängur Kaili, kes pakkus meile mängimiseks päikselist rohumaad, küpsetamiseks grilli, pesemiseks-vihtlemiseks sauna ning mõnu- Õppeaasta 2017/18 Järvakandi Koolis lemiseks tünnisauna. Hooaja kaheksa mängu kokkuvõttes tuli võitjaks staažikas Raikküla tiim, koosseisus Pärast töökat ja sündmusterohket kooliaastat ning Lisaks olid väga tublid ka 32 nelja-viielist I-VIII Ester Luik, Reet Saar, Andres Türn, Andrus eksamiperioodi algas suvevaheaeg. Järvakandi klassi õpilast. Pajo ja Erik Oganjan. Teise koha omanikuks Kooli 101 õpilasest lõpetas klassi kiituskirjaga 21 Järvakandi Kooli lõpetas 11 õpilast. Nelja­ sai Kaisma punt, Kandikohtlased naasid koju õpilast: I klass: Daniela Bažanov ja Keitlin Väli; II dele ja viitele õppisid Carmen Melts ja Maria pronksiga. klass: Mirtel-Maris Metsis, Annabel Paane, Agnes Helena Audse-Volkov. Eelnimetatutele lisaks Selle hooaja viimasel koosolemisel arvasid Vaikre ja Kristiin Viilup; III klass: Tauno Melts ja autasustati mälestusraamatuga Aap Muromäge ja mängijad, et hooaeg läks igati korda ning Martin Sepp; IV klass: Marten Johan Ahtijainen, Diana Bažanovit. Parima lõpetajana kantakse kooli uued eestvedajad said oma ülesannetega Grete Hollo, Uma Lindman, Keivo Luht, Kirke autahvlile Carmen Melts. hästi hakkama. Otsustati ühiselt, et septembri Reimal ja Hanna Vaikre; V klass: Annabel Nüga- Kooli lõpetanuile palju õnne ja edu edaspidiseks viimasel teisipäeval kohtutakse taas ja seda nen, Kertu Reimal ja Liisbet Uusen; VI klass: Elis ning kõigile õpilastele meeldejäävat ja toredat suve! kuni maikuuni. Ootame meiega liituma Nobel; VII klass: Maria Johanna Ahtijainen; VIII uusi 5-liikmelisi mälumängu võistkondi. klass: Birgit Jaansalu ja Ander Leiste. Õppealajuhataja Sirje Zahkna Andke endast teada [email protected]. Kohtumiseni sügisel! Rea Uueni, mälumängu eestvedaja Töö Järvakandi osavallakogus volikogusse kandideerinuid ei köida

2016. aasta lõpul allkirjastatud Järvakan- moodustamise korra. Selle järgi moo- di ja Kehtna valla ühinemisleping sätestas dustatakse 3-5-liikmeline osavallakogu muu hulgas ka järgmist: 4.3. Uus kohalik osavalla haldusterritooriumil elavatest ja omavalitsusüksus on avalik-õiguslik jurii- volikogusse kandideerinud, kuid voliko- diline isik, kus lepinguosaliste territooriu- gusse mitte pääsenud isikutest vastavalt mide põhiselt moodustatakse osavallad. enim saadud häälte arvule. 4.6.1. Osavaldade juhtimiseks moodus- Teatavasti kandideeris 2017. aasta tatakse kohapeal tegutsevad osavalla- oktoobris toimunud KOV-valimistel va- keskused, mille asukohaks on vastavalt limisringkonnas nr 2 (Järvakandi) Kehtna Järvakandi alev, Tallinna mnt 17 ja valla volikokku kahes valimisnimekirjas Kehtna alevik, Pargi tänav 2. (EKRE ja Keskerakond) kokku viisteist 6.4. Uus moodustatav Vald on ka- inimest, kellest valituks osutus viis, seega hekeskuseline ning seal rakendatakse ülejäänud kümnest kandideerinust tuleks detsentraliseeritud valitsemis- ja juhti- moodustada 3-5-liikmelise Järvakandi miskorralduse põhimõtteid… osavallakogu. Paraku on nõusoleku osa- 6.5. Moodustatakse osavallakogud, vallakogus osalemiseks andnud neist vaid mille pädevus sätestatakse osavalla kaks: Valli Raidma ja Tiina-Kai Logberg. põhimäärusega. Kehtna valla vallasekretäri Maire Eeltoodut arvesse võttes kinnitas Pettai sõnul oli 18. juuni seisuga doku- Kehtna valla volikogu 21. veebruaril mendiregistris registreeritud Järvakandi 2018 osavaldade põhimäärused. Seal on poolelt kaks ja Kehtnast neli. Et osavalla- fikseeritud, et osavalla elanike esindus- kogu põhimääruse järgi on osavallakogu koguks on osavallakogu, mille pädevuses 3-5-liikmeline, Järvakandis praeguses on ettepanekute tegemine vallavalitsusele seisuga seda moodustada ei saa. ning -volikogule näiteks valla arengukava Kehtna osavallakogu koosseis kinnita- ja eelarve kohta, kohaliku elu küsimustes takse tõenäoliselt augustikuu volikogus. või osavalla haldusterritooriumiga seotud Kehtna osavallakogus osalemiseks on küsimuste aruteluks ja õigusaktide vas- andnud nõusoleku Rait Pihlap, Lauri tuvõtmiseks, muutmiseks või kehtetuks Mölder, Laura Kokk ja Enar Karuoja. tunnistamiseks. Põhimäärus sätestab ka osavallakogu Jaanus Randla Valla Vaatleja 7 Koolispordi hooaeg läbi ja jaanijalgpall ka mängitud

Selle kevade eelviimasel kolm võistkonda ja mängida said koolipäeval, 7. juunil toimus kõik, kes soovisid. Kolme pingelise III Järvakandi Kooli Terviseraja matši järel selgus võitja alles peale jooks. Kuna järjekorra number penaltiseeriat, kus võistkond PRIIT alistas 2:0 võistkonna MARTIN. on 3, siis saab rääkida juba Kolmas oli võistkond EGERT. Tur- noorest traditsioonist, kus niiri parimaks väravakütiks osutus loetakse edukamaid rändka- jaanilaupäevale kohaselt kolme rikaomanikke ja on olemas väravaga Jaan Johannes Randla. arvestatav rajarekorditega Hiljem toimunud „murumängudel“ aegade edetabel. tehti ka paar päris sportlikku tule- must. Rippes kätekõverdused võitis Nüüd tänavused karikavõitjad: Ja- Kristo (kõigi voorude peale kokku neli Albri (I-III klassi tüdrukud, lõpuks 120 korda). Täpsusjooksus 1 km, teine karikavõit - 5.51,2), kaitses oma mullust esikohta Harri Tauno Melts (I-III kl poisid, 1 (on tähelepanuväärne, et ta läbis km - 5.22,4) Annabel Nüganen distantsi kahel korral ajaga 55,40 (IV-VI kl tüdrukud, 2 km, kolmas (eksimus 0,00)). Pärast sportlikku karikavõit - 9.29,0), Fridebert Võrk osa süüdati loomulikult jaanilõke ja (IV-VI kl, teine karikavõit - 8.45,0), räägiti törts spordijuttu peale. Nüüd selgitan (aga ka küsin), miks Carmen Melts (VII- IX kl tüdrukud, III Järvakandi Kooli Terviseraja jooksu karikavõitjad: Annabel Nüga- 3 km, teine karikavõit - 18.34,1.). on Kehtna valla lehes kirjas vaid nen, Fridebert Võrk, Carmen Melts, Jaan Johannes Randla, Janeli Järvakandi Kooli õpilaste sportlikud Kui me seni oleme kirjutanud vaid Albri ja Tauno Melts. Foto: Heivi Äärma karikavõitudest, siis noormeeste saavutused. See pole mingi spet- (VII-IX kl) 3 km distantsi puhul siaalne „sabakergitamine“, vaid olen saab lisaks rääkida ka rajarekordist, ja jooksujärgselt ootas kõiki kringel võidukarikas koju tuua. seda teinud juba 25 aastat Järvakandi nimelt ületas kogu esikolmik eelmise ja kosutav morss ning pisike piknik. 27. mail osales Rapla Selveri valla lehes ja seda just laste endi tipptulemuse (13.20,7) ja uue rekord­ 23.mail toimusid Kohilas Rap- suurjooksul pool Järvakandi Kooli, ning nende perede informeerimiseks. ajaga tuli esmakordselt võitjaks lamaa koolinoorte kergejõustiku kirjas oli 56 õpilast/õpetajat. See on nagu omamoodi kroonika- Jaan Johannes Randla (12.54,6). MV-d. Individuaalselt oli seekord 28. mail tõmbas koolispordi kevad vorm. Kuna Kehtna vallas on kõik Kui ajad ei tundu jooksumaailmas edukaim Egon-Marten Anto, kes oma tegemistele joone alla, kui väga sportlikud koolid, siis kutsun teab mis kõvad numbrid, siis ar- saavutas BP arvestuses esikohad staadionil peeti otsustav V Valla Vaatleja toimetust üles alates vestagem siinjuures raja profiili, kaugushüppes (5.04), odaviskes etapp TV-10 olümpiastarti sarjas, kus sügisest leheveergudel kajastama pehmet pinnast ja meie terviseraja 3 (36.65) ja teivashüppes (2.10). Kris- seekord võisteldi mitmevõistluses. valla koolispordi sündmusi läbi km ringi tegelikku pikkust (3,2 km). to Kivisild oli I teivashüppes (3.00) VP 9-võistluses saavutas esikoha hooaja. Kuna leheruum on arvel, Rada on avatud 24/7 ning igaühel on ja kaugushüppes (5.57, millega Arto Kivisild, NP 9-võistluses oli siis emotsiooni niikuinii lisada ei võimalus need rajad/ajad omal nahal võitis ka karika kõikide vanuse- Fridebert Võrk II ning Lennart Lega saa, aga natuke põhjalikumalt võiks järele proovida. gruppide parima tulemuse eest) ja IV. Airiin Strazev oli NT 6-võistluses tutvustada koolide ja keskuste huvi- Kokku oli stardis 79 liikumishu- oli odaviskes III (30.40). Kõige VI. Põhikoolide arvestuses saavutati tavaid spordiüritusi ning õpilasi ja vilist ja võidust tähtsam on see, et rohkem tõi medaleid koju aga Arto nii mitmevõistluses kui ka hooaja võistkondi, kes on edukad väljaspool kolme korraga on osalejad jooksu Kivisild, kes saavutas BP arvestuses kokkuvõttes igati hinnatav esikoht maakonna koolispordi süsteemi. mõttest hästi aru saanud - ühed 5 hõbemedalit: kõrgushüpe (1.55), ja koju toodi võidukarikas. Ja lõpetuseks selle suve tähtsaim jooksevad karikate ja medalite 100 m jooks (12,87), teivashüpe 23. juunil mängiti Järvakandi info: www.jim.ee peale niikuinii, teised üritavad oma (2.00), kuulitõuge (10.37) ja odavise Terviserajal taas jalgpalli. Nimelt 11. augustil VII Järvakandi mullust aega parandada ja sõbrale (34.12). Jaan Johannes Randla tuli asub Tupiku mäe otsas üks ise- IGAMEHE MARATON. Palume kandu näidata, kolmandad on võtnud koolinoorte meistriks BP 1500 m moodi kodune vutiplats (seda siin registreerida kodulehe kaudu ja hea eesmärgiks jõudu ühtlaselt jagada jooksus (5.27,0) ja Fridebert Võrk kirjeldama ei hakka, aga uue valla uudisena on valla pensionäridele ning kenasti lõpuni jõuda, aga nii oli CP 1000 m jooksus III (3.33,3). rahvas on sinna igati oodatud), osalus tasuta. ägedaid lõpuspurte pole tükil ajal Tublide soorituste tulemusena õn- kus toimus VII võidupüha jalg- Rajal näeme! näinud. Kõik lõpetajad said diplomi nestus põhikoolide arvestuses ka palliturniir. Sel korral moodustati Margus Sepp

Sulleri puhkeala on kujunenud mõnusaks ajaveetmiskohaks

Järvakandi Sulleri puhkealast discgolf, lastele liumägi, lastekiik. vastuvõtmisel tekkis väike takistus, MTÜ Järvakandi Arendusselts, on viimastel aastatel kuju- Veekogu äärde on rajatud liivaran- lahenes see kiirelt ja võidutuli sai Kehtna vald, Järvakandi Kom- nenud mõnus ajaveetmis- ja nariba, olemas on päästevahendid. kenasti vastu võetud. munaal, Järvakandi Kultuurihall, puhkepaik. Puhkealal on Sulleri puhkeala on igati mõnus Suur aitäh meie inimestele, kes tu- Kommipomm, Jerwencato Bistro, koht Raplamaal, kus on võimalik lid peole ja andsid oma panuse. Tänu Star FM, Madhouse, Rapla Tarbijate korraldatud erinevaid üritusi, ka telkida või autosuvilaga peatuda. teile saigi see pidu täpselt selline! Ühistu, Parimpidu.ee, Vahur Männa, nüüdseks kahel korral ka Et eelmisel aastal Järvakandi Hästi palju tänu ka vabatahtlikele, Järvakandi Avatud Noortekeskus, Järvakandi jaanipidu. Kultuurihalli poolt puhkealal kor- kelle abikäed olid hädavajalikud: ehituspood TooRa ja Vir-Var Kauba raldatud jaanipidu sai inimestelt igati Joel Leikmann, Rea Uueni, Andrus OÜ. Kõnealuse puhkeala arendamiseks positiivse vastukaja, otsustasime ka Pajumäe, Maria-Helena Audse-Vol- Igal juhul suur, suur aitäh kõi- on loodud MTÜ Sulleri Puhkeala. sel aastal peo Sulleris teha. Tänavu kov, Kadi-Triin Varik sõbraga, Ene gile! Ilmataadiga oli kokkulepe ja Mitmete ettevõtmiste, sh avalike korraldas jaanipeo MTÜ Sulleri ja Annabel Nüganen. Aitäh naisrah- võib öelda, et temaga kokkulepped talgute korras on puhkeala järje- Puhkeala koostöös Cinema Cafega. vatantsurühmale Ehani, ansamblile toimivad. Ilusat suve kõigile ja pidevalt korrastatud ja täiustatud. Eelmisel aastal külastas üritust ligi Piret & Prime Time, õhtujuht Tarmo kohtumiseni Sulleri puhkealal! Platsil on grillimisnurk, külakiik, 500 inimest, seekord oli osavõtt ligi Hintsile, Tanel Terasele. Korraldajate nimel võrkpalliväljak, laste jalgpalliväljak, kaks korda suurem. Kuigi võidutule Aitäh sponsoritele: Cinema Cafe, Merly Mägi 8 Valla Vaatleja Tiitli “Äritegu 2017” pälvis Vindor OÜ Juba 20 aastat on Raplamaa Külalisi tervitasid Kohila Vineeri 120 hektaril ning valmistab sellest aasta käive oli 22,4 miljonit eurot. Arendus- ja Ettevõtluskeskus finantsjuht Ruth Grünthal, Raplamaa erinevaid tooteid. Samuti kasvatati eelmisel aastal (RAEK) toonud välja ja tunnus- Partnerluskogu tegevjuht Jaak Vitsur “Väike ja tubli 2017” on Pajo töötajate arvu ligi poole võrra 135-ni. ja Raplamaa Omavalitsuste Liidu Saeveski OÜ. Möödunud aastal Mahud on kasvanud nii tootmises kui tanud maakonna tublimaid juhatuse esimees Heiki Hepner. teostas ettevõte unikaalse suurinves- ka tulemustes. ettevõtjaid. Üheskoos Rapla- teeringu Raplamaal. Rajati tol hetkel Ettevõtte tegevjuht Janek Antipin maa Omavalitsuste Liiduga Taludest tegudeni maakonna suurim päikesepark 199 ütles tiitlit vastu võttes, et kaheksa (ROL) oli konkursi „Raplamaa päikesepaneeliga, mis peaks võrku aastaga on suudetud üles ehitada parim ettevõtja 2017“ tunnus- Kuues kategoorias esitati tänavu 64 tootma ca 50 kilovatti elektrienergiat suur ja uhke tehas. Tänaseks ollakse aastas ja aitab elektritarbimise kulu- kümnel turul. Sellega ei ole aga tipp tamistseremoonia sel korral kandidaati. Ettevõtjaid õnnitlesid Miss Raplamaa 2018 Anni Velks delt iga kuu 300 eurot kokku hoida. saavutatud, sest ettevõte on alles Kohila Vineeris. ning Heiki Hepner. Iga kategooria “Uustulnuk 2017” on Frank Kut- kasvufaasis. kolm paremat said meeneks vineerist ter OÜ. Möödunud suvel Kehtna Lisaks tavapärastele kategooriatele Raplamaa ettevõtlus tänukirja. Laureaadid said mäles- vallas alustanud ettevõte on oma anti välja ka kaks eriauhinda. Esime- areneb tuseks Raplamaa-kujulise vineerist lühikese tegutsemise jooksul Rap- ne neist on “Raplamaa õpilasfirma Juba teist aastat võõrustab pidu- seinakella, mille on valmistanud lamaal armsaks saanud. Tooted on 2017”. Tiitli sai Kohila gümnaasiumi likku üritust eelmisel aastal äriteo Peter Pihl, ning maakonna hõbedase liharikkad ja naturaalsed. Ettevõtte õpilasfirma „HR3“ Popsocketid. tunnustuse pälvinud ettevõte. Se- rinnamärgi. Äritegu pälvis aga maa- tegevjuht Marek Mettas tõdes, et Teine eriauhind, mida tänavu anti dakorda avas oma uksed Kohila konna kuldse rinnamärgi. tunnustust on hea vastu võtta. Ta välja esimest korda, oli “Rahva Vineer. Kehakinnitust pakkusid Esimesena kuulutati välja “Et- lisas, et uustulnukana on lihtne teiste lemmiku” tiitel. Pärast komisjoni Mahe Jäätis OÜ ja Ants Uustalu tevõtja sõber 2017”. See on MTÜ ette tulla, palju keerulisem on püsima otsust sai rahvas iga kategooria Ööbiku Gastronoomiatalust. Muusi- Kovanäpsel. Selts loodi Kohila jääda. kolme parema hulgast oma lemmiku kalise meelelahutuse eest hoolitses alevis ühendamaks valla käsitöölisi. Õhtu kõige kaalukam tunnustus oli valida. 113 häälega kuulutati rahva Vaiko Eplik. Pööraste trikkidega pani Esne Ernits tänas ettevõtjaid, kes on “Äritegu 2017”, mille pälvis Vindor lemmikuks FIE Martti Raavel. külaliste südamed värisema Eesti üks nende sõbrad olnud. OÜ. Kehtna vallas tegutseva ukse-, Pärast piduliku osa lõppu ja väikest paremaid trikirattureid Bert Ribul. “Töötaja sõber 2017” on Saluta- aknalengide ja liistude tootja tegevus kehakinnitust pakkus Kohila Vineer Õhtu tähed olid muidugi tänavu- guse Pärmitehas AS. Umbes 130 on suunatud suurklientide efek- ekskursiooni oma tootmishoonetes. sed tunnustatavad. Kohila Vineeri töötajaga ettevõte on üks arvestata- tiivsele teenindamisele peamiselt tootmishoonesse oli kogunenud vamaid tööandjaid maakonnas. väljaspool Eestit. Mitmel aastal on Katri Reinsalu sadakond maakonna silmapaistvamat “Tubli talu” tiitli sai Tõrvaaugu Vindor juhtinud Äripäeva ettevõtete Lühendatult ajalehest ettevõtjat. Mahe talu. Talu kasvatab mahetatart Raplamaa edetabelit. Möödunud Raplamaa Sõnumid

Kehtna raamatukogu juures avati JutuPeatus 100 tunnustust Kehtna vallas

12. juunil avati Kehtna raamatukogu seinal Jüri kohta. Eesti vabariigi 100. aastal JutuPeatuse märgis. Tegemist on Eesti Nadalama külas sündinud Jürist Vabariigi juubeliaastale pühendatud projek- püüti ühel hetkel isegi rahvakangelane teha, Vallavalitsus on otsustanud Eesti Vabariigi 100. aastapäeva tiga, kus märgistati kogu Eestis sada paika, kes varastas rikastelt ning jagas vaestele, tähistamise puhul välja valida ja tunnustada Kehtna vallas mis on seotud erinevate kirjandusteostega. rääkis Past. Tegelikult polnud vaestelt ju kokku 100 kõige silmapaistvamat inimest, asutust, vabaühen- Kehtna JutuPeatus on pühendatud Andres midagi varastada ja polnud mees ka vara dust, ajaloolist tegevust, sündmuste korraldamist vms. Ehini raamatule „Rummu Jüri mälestused”. jagamisel nõnda lahke olnud. Pigem Tunnustatav isik peab elama või pärinema ja asutus peab JutuPeatuste idee autor on Kristel Kalda kasutas ta röövitu ikka enda tarbeks. asuma Kehtna vallas. Tartu linna kultuuriosakonnast. Kahe aasta Raamatu sündi meenutas Ly Ehin, kelle Palume kõikidel kaasa mõelda ja kandidaate valida, et välja jooksul on Tartu eestvedamisel valitud sõnul sai Andres Ehin oma raamatu vabalt selgitada inimesed, ettevõtted ja tegemised, kes või mis on välja sada olulist Eesti kirjandusteost, mis fantaseerides kirjutada. Moonutamisega kõige enam mõjutanud Kehtna valla kujunemist ja jätnud jälje on seotud mõne kindla paigaga. JutuPeatus läks ta nii kaugele, et põimis Rummu meie valla ajalukku. on justkui lendleht, mille tuul on üle kogu Jüri lugudesse ka neid mehi, kes olid Kõik ettepanekud on oodatud ja palume need regist- Eesti pillutanud. Märgiseid võib leida nii sajand varem elanud. „Selles Andres Ehini reerida vastavas tabelis Kehtna valla kodulehel, valides seintelt, kivimüüridelt, laternapostidelt kui fantaseeringus on tõde täpselt nii palju, et sealt - kodanikule/blanketid/100 tunnustust. ka sillapiiretelt. Need on austusavaldused vale koos seisaks,” üles Ly Ehin naljatades. Tunnustatavate lõplikuks väljavalimiseks moodustab Eestimaal elanud ja elavatele kirjanikele Nende lapsed olid harjunud, et iga õhtu loeti vallavalitsus komisjoni. Tunnustatud kutsutakse 20. oktoobril ning nende teostele. Projektiga tuuakse vanemate kirjatükid neile ette, meenutas Ly. Järvakandi Kultuurihallis toimuvale pidulikule galaõhtule, väärt teosed inimestele nähtavale ja tehakse Lapsed olid alati elevil, missuguseid vimp- kus neile antakse üle 100 ainulaadset EV 100 puhul loodud kuuldavaks. kasid isa Rummu Jürile välja oli mõelnud. meenet. Galaõhtuga tähistatakse ka uue Kehtna valla 1. Igale sildile on kirjutatud lühike teks- Raplamaal on kokku viis JutuPeatust. sünnipäeva. tijupp, mis kirjandusteosest aimu annab. Rapla JutuPeatuse märgis on pühendatud Näitena, keda pakkuda tunnustatavaks, võiks nimetada: Lisaks sellele on sildil QR-kood ning viide Kristiina Ehini luuletusele „Ikka veel kuulus arendaja, kogukonna liider, mõtteliider, väga kuulus kodulehele. Just kodulehelt saab huviline pole ma suutnud” ja Kohila oma kohaliku inimene, suur eestvedaja, sädeinimene, kooliõpetaja, noorte- lugeda pikemat lõiku konkreetsest teosest. kirjaniku Kaarel B. Väljamäe luuletusele juht, põllumajanduse arendaja, ettevõtte juht, tubli töömees, Teksti on võimalik ka kuulata, sest kõik „Ma tulen Kohilast...”. Raikküla kandis turismiarendaja, koduloolane, külavanem, kultuuritegelane, need on sisse lugenud tuntud näitlejad. märgitakse ära Enn Vetemaa „Risti rahvas huviringi juht, kunstnik, laulja, pillimees, teadlane, kirjanik, JutuPeatuse avamisel ratsutas Kehtnas II” ja Kuimetsas Eduard Bornhöhe „Vürst kaupmees, müüja, postiljon, aktiivne noor, sporditegelane, kohale Rummu Jüri isiklikult. Hobune käe Gabriel ehk Pirita kloostri viimsed päevad”. treener, tuntud sportlane, poliitik, ametnik, sotsiaaltöötaja, kõrval, aitas ta raamatukoguhoidja Maie Tekstidega saab kodulehe www.jutupeatus. suurpere, pereväärtuste hoidja, arst jne. Võiks välja pakkuda Kalmistel sildilt katte eemaldada. Enne ee vahendusel juba praegu tutvust teha. tuntud asutuse, vana kuulsa rahvamaja, raamatukogu, aja- kaugusesse ratsutamist luges päevakange- Katkendid Raplamaal esindatud teostest on loolise hoone, kuulsa tootmisettevõtte või kauni kodu läbi lane ette katkendi raamatust. sisse lugenud Leino Rei ja Liina Olmaru. aegade jms. Võiks tunnustamiseks välja pakkuda mõne olulise Kohaliku kangelase Rummu Jüri elust ja Kehtna raamatukogu tänab kõiki, kes ajaloolise või fundamentaalse teo või pikaajalise sündmuse tegemistest kõneles kohalik koduloouurija sündmuse kordaminekuks abistava käe korraldamise. Vabalt võib pakkuda veel mõne Kehtna valla Heik Past. „Ma arvan, et 1879. aastal, kui ulatasid! valdkonna, tuntud inimese või idee, mis oleks EV 100 puhul Rummu Jüri lõpuks kinni püüti ja läbi JutuPeatusest saab lugeda ka VV nr tunnustamist väärt. vanglate Siberisse saadeti, oli ta samasu- 5 2018. Palume kõigil teha ettepanekuid 100 Kehtna valla tunnus- guse väljanägemisega 23-aastane lõbus tatava valimiseks ja saata need vallavalitsusele hiljemalt 20. noormees, kellele maailm oli põlvini,” Katri Reinsalu augustiks. ütles ta just minema ratsutanud Rummu Raplamaa Sõnumid Varri Väli, arendusnõunik Valla Vaatleja 9 Lau küla tähistas riigi sünnipäeva Kehtna valla Lau küla tähistas võtsid viidalt külarahva aplausi vahva külapeoga projekti „EV saatel katteks pandud tikanditega 100 igas külas” raames riigi teki ja viidale lisati metallist tahvel ümmargust sünnipäeva. tekstiga „Eesti Vabariik 100 Laus 15.06.2018”, mille andis üle spet- siaalselt selleks Lau külla sõitnud Projekti mõte on selles, et kuna me projekti „EV 100 igas külas” üld- kõik koos moodustame selle riigi, ei koordinaator Merle Jantson. tohiks ka ükski inimene sünnipäevast Tseremoonia kordus endise ilma jääda – kõik me koos oleme valla piiril Kaasikul ja veerel sünnipäevalapsed ning samal ajal ka Raja talus. Seejärel koguneti taas kingituse tegijad ja peo korraldajad. külavanema juurde sünnipäevapidu Lau küla tähistas sünnipäeva nii, jätkama. Siin tänati neid, kes sünni- et püstitas küla piiril kolme kohta päeva ette olid valmistanud, ja öeldi ühtselt kujundatud küla viidad, et üksteisele muidu ka ilusaid sõnu. aidata ka läbisõitjal märgata, kus ta Selle osa õhtust võttis kokku kaugelt viibib. 15. juunil oli viitade pidulik üle küla piiride tuntud hobusekasva- avamine. See käis nii, et õhtul poole taja Eve Haggi: „Tegelikult on meie seitsmeks koguneti külavanema küla väga pisikene, aga tänu külava- Aare Hindremäe Otsa talu juurde ja nem Aarele on see suureks tehtud.” moodustati käepärastest veokitest Kohalolijad kinnitasid aplausiga, et pidulikult dekoreeritud kolonn. Lau need olid õiged sõnad ja pidu sai külas on selleks omast käest võtta nii edasi minna. See oli üks äraütlemata vanu autosid, auväärseid mootorrat- mõnus olemine jaanieelse lõkke ja taid kui ka hobukaarikuid ja vankreid kõige sinna juurde käivaga. kohalikust Madise tallist. Tõnis Tõnisson, Pikk voor tegi esimese peatuse Kaasiku talu külaviida avasid Kati, Elju, Andrus, Maire ja Siim Illop- Raplamaa Sõnumid mägi. Foto: TAIMO TAMMIK Pilpa talu maal. Talupere esindajad

„EV100 igas külas“ – kogukondade ühine sünnipäevakink Valtu seltsimaja tähistas

Juba teist suve saab Eesti jõudnud vaevalt poole peale oma 95 aasta juubelit elada oma suures sünnipäevas. ja aasta 2020 Tartu rahu aas- Külades ja linnades, kodu- ja tapäevani on veel päris pikk 22. juunil tähistas Valtu seltsimaja välismaal – kõikjal tähistame ühine tee minna. Ülevaate oma 95. sünnipäeva näituse, oma riigi iseseisvuse uhket kõigist praeguseks liitunud filmikroonikate vaatamise ja uue 100. aastapäeva. kogukondadest saab EV100 kaevu avamisega seltsimaja esisel Kõige kokkuhoidvamad ja veebilehelt: https://www. hoovil. Piirkonna sajandipikkust ettevõtlikumad kogukonnad ev100.ee/et/ev100-igas-kylas seltsielu kajastava näituse valmis- on oma EV100 kinkide ja Raplamaaltki on meie tas ette kauaaegne seltsimaja juht sündmustega koondunud suur- sünnipäevakaardil juba õige Helgi Sussi, kes esines ka pikema de ühiskingitusse „EV100 mitmed, nii juba toimunud ettekandega. Helgi eestvedamisel igas külas“. Nii ongi üle kogu kui ka veel eesootavad, kogu- viidi küünlad piirkonna pikaaeg- Eestimaa juba praegu paljusid kondlikud EV100 kingitused: sete kultuurijuhtide haudadele ja külasid ja linnu ehtimas ning Lelle kooli mälestuspink, Tenno Teetsi mälestuskivi juurde. EV100 meenutamas kaunid Lau külaviidad, Kaerepere Tänu valla toetusele ja seltsimaja hõbedased tunnusplaadid – kunstiteos, Lipa Loovus- ja juhi Tiiu Teetsi eestvedamisele riigi kingitus kogukondadele, matkakeskus, Keava kooli- sai taastatud seltsimaja sümbol kes meie suurt juubelit eriti laste tammed, Oskar Leinsalu - käsipumbaga kaev. Vallava- väärikalt tähistada on võtnud. mälestuskivi Kumma külas, nem Indrek Kullam aga kinkis Tunnusplaat on nii Kõpus vabaõhuetenduse „Vabaduse seltsimajale uue sümboolikaga Külamäe peoplatsil kui Sõrve metsa vaikuses“ videosal- valla lipu. Päev jätkus Allar Lälli Sääre renoveeritud tuletornil; vestus külas ja juhtimisel koolimaja staadioni Peipsi äärses -Ve- mitmed-mitmed teised. ja spordimaja vahelisel alal, kus nekülas tähistab see kogu- Hea Kehtna valla tegus esinesid kohalikud taidlejad. miku „100 Peipsiäärse vene kogukond. Olete teiegi oo- Tiiu Teetsi sõnul sai taastatud ka köögi retsepti“ ja Inglistes datud „EV100 igas külas“ üks unarusse jäänud Kaerepere kogukonnaraamatu „ ühiskingiga liituma, oma traditsioon - kogukonna jaanituli. sõnas ja pildis“ ilmumist. kogukonnaga just teile vaja- Koostöös spordimajaga puhastati Tunnusplaadid on jõudnud likku ja jõukohast juubelikinki võsast seltsimaja ja spordima- nii Siberi eesti küladesse kui tehes ja just teile meelepärast ja vahele jääv võssakasvanud eestlaste kogukonna juurde EV100 pidu pidades. Andke metsatukk, kus õhtul süüdati Torontossegi. vaid oma headest mõtetest jaanituli, mida viimati nähti Uuelt kaevult eemaldas katte seltsimaja juha- Ühtekokku enam kui paar- ja toredatest plaanidest teada siinkandis 2011. aastal. sada „EV100 igas külas“ „EV100 igas külas“ Raplamaa taja Tiiu Teets. Foto: AARE HINDREMÄE Tekst ja foto Aare Hindremäe kogukonda on tänaseks juba koordinaatorile Aare hindre- EV100 tähistanud. Mitusada mäele ning teiegi kodukohas toredat sündmust ja kogu- jääb meie riigi juubeli väärikat Kehtna lasteaed Siller võtab konkursi korras tööle kondlikku kinki ootab veel tähistamist tunnustama ja tun- ERIPEDAGOOGI/LOGOPEEDI (1,0 ametikohta). ees – oleme ju oma 34 ka- nistama kaunis metallplaat, Avaldus, CV ja haridust tõendavate dokumentide koopiad saata lendrikuud – just sama pika millel kirjas just teie linna/ 31. juuliks 2018 elektroonselt [email protected] kui vaba Eesti riigi sünniaeg küla nimi ja teie EV100 peo Info tel 487 5186 - kestva juubeliperioodiga kuupäev. 10 Valla Vaatleja

Järvakandi tööstusala teede rekonstrueerimine Värvid valda 2018 Reaalprojekt OÜ koostab Kehtna Vallavalitsuse tellimisel Järvakandi alevi tööstusala teede põhiprojekti, mille mahus rekonstrueeritakse Saeveski, Kehtna vallavalitsus jätkab koostöös vallamajja Tallinna mnt 17, Järvakandi Lauavälja, Vana-Asula tänav ja Tupiku tee. Käesoleva projekti eesmärk on Akzo Nobel Baltics AS-ga värvimis- alev, II korrusele sekretäri juurde. ehitada välja osa 2014. aastal valminud detailplaneeringuga kavandatud kampaaniaga “Värvid valda”. Kampaa- Kohapeal tuleb täita registreerimis- tänavate võrgustikust ja parklatest. nia kestab 1. juunist 30. septembrini kaart. Eelnevalt selgitada kodus välja Töö käigus korrigeeritakse tänavate plaanilahendust vastavalt tööstusala piirkonna vajadustele, ehitatakse tänavatele ja mahasõitudele 2018. värvitava pinna suurus ruutmeetrites, uus kate, juhitakse ära sadevesi ning rajatakse uus tänavavalgustus. sest värvitavat pinda ei ole võimalik Rekonstrueeritavate tänavate sõidutee laius on 7 m. Vana-Asula põigu Kampaania ajal on valla elanikel määrata vallamajas. idaserva ehitatakse kõnnitee laiusega 2,5 m. O-I Production AS-i võimalik hankida soodushinnaga SA- Registreerimiskaart on leitav ka Rahu tn poolse sissesõidu juurde rajatakse ringtee koos veoautode DOLINi puit- ja mineraalpindade fas- Kehtna valla kodulehelt (www.kehtna. ootealaga ja nihutatakse ligipääsu Saare ja Rahu tänavale. Ehitustööde saadivärve, HAMMERITE metallivärve ee) Blanketid alt. Täidetud registree- käigus tuleb Vana-Asula põigu ning Rahu tn ääres likvideerida mõned ning PINOTEXi puidukaitsevahendeid rimiskaart saata e-postiaadressile puud. ning neid toetavaid tooteid. [email protected]. Värvipassi väljastame kohe. Valla- Projektlahendusega on võimalik tutvuda Kehtna valla kodulehel: Kampaania ajal on allahindlus 25% valitsus värvitoonidele eritingimusi ei http://kehtna.kovtp.ee/ Paberkandjal projektiga on võimalik tutvuda Järvakandis Akzo Nobel Baltics AS-i hinnakirja sea, taotlejatel palume siiski hoolikalt Tallinna tn 17 tööpäeviti kella 8-17, reedeti kella 8-15. kehtivast jaehinnast. Allahindlus keh- läbi mõelda värvitoonide valikud. Ettepanekuid projektlahenduse osas tib ainult kaupluses EHITUSKAUBAD Täpsem info telefonil 489 8820. on võimalik esitada kuni 20.07.2018 ESPAK, Tallinna mnt 3B, Rapla. Täpsemat tehnilist informatsiooni e-postiga aadressil katrin.kuum@keht- Allahindluse aluseks on vallavalit- värvide kohta saab kauplusest EHI- na.ee või kirjalikult Tallinna mnt 17, suse kinnitatud värvipass. Värvipassi TUSKAUBAD ESPAK telefonil 489 4590. Järvakandi. taotlemiseks tulla Kehtna vallava- Soodushinnaga pakutavate värvide Projekti toetab Euroopa Regio- litsusse, Pargi tn 2, Kehtna alevik, II loetelu on Kehtna vallamajas, Kehtna naalarengu Fond. korrusele ehitusspetsialisti kabinetti vallavalitsuse Järvakandi vallamajas ja või Kehtna vallavalitsuse Järvakandi valla kodulehel www.kehtna.ee.

11. juunil alustati Järvakandis klaasikunsti õppeklasside akende vahetust. Tööde käigus vahetatakse aknad, aknalauad, aknaplekid ja servaplekid. Tööd sisaldavad ka vanade akende demontaaži ja aknapõskede viimistlemist ning vanade akende ja ehitusprahi äravedu. 2018/19. õppeaastast on õpperuumidel uued aknad, mis võimaldavad ruumide tuulutamist ning muudavad sisekliima märki- misväärselt paremaks ja keskkonna turvalisemaks. Tööde teostamist toetab Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond 5182.39 euroga.

Regionaalsete investeeringutoetuste programm toetab Kehtna vallas Eidapere Kultuurikesku- se katuse rekonstrueerimist 80 627.85 euroga, projekti kogumaksumus on 107 503.80 eurot. Projekti eesmärk on katuse rekonstrueerimine ning laepealse soojustuse korrastamine, mis aitavad parandada kultuurikeskuse füüsilist keskkonda, vähendavad kulusid ener- giatarbele ja remondile ning parandavad hoone üldist sisekliimat. Lisaks paigaldatakse hoone sisetemperatuuri ühtlustamiseks radiaatorküttesüsteemile termostaatventiilid ning taastuvenergia (elektrienergia) tootmise eesmärgil hoone lõunapoolsele katuseosale päikesepaneelid tootlikkusega 15,6 kW. Paneelide täpsem paigutus planeeritakse katuse rekonstrueerimise põhiprojektis. Projekti eesmärk on tagada kohaliku tasandi teenuste säästlik korraldus ning vähendada hoone energia tarvet vähemalt 20%.

Nüüdisaegne õppimine ja õpetamine kaasavas koolis

2017/2018. õ-a toimus Eidapere Koo- lis õpetajatele viis koolituspäeva, kus oli võimalus saada põhjalik ülevaade hariduslikest erivajadustest, peda- googilistest sekkumisvõimalustest, muutunud õpikäsitusest ning täna- päevastest õpetamismeetoditest. Koolituspäevi rahastasid Euroopa Liidu Euroopa Sotsiaalfond ning SA Innove taotlusvooru „Pädevad ja motiveeritud õpetajad ning haridus- asutuste juhid“ kaudu tegevusega „Koolimeeskondade ühine õppimine ja haridusuuenduste rakendumiseks“ 4320 euroga. Koolitustel jagasid oma teadmisi ning kogemusi Tartu Herbert Masingu Kooli õpetajad ning Tallinna Ülikooli lektorid. Täpsemat infot projekti kohta on võimalik lugeda kooli kodulehelt. Valla Vaatleja 11

ÕNNITLEME Lahkus Järvakandi viimane soomepoiss 98 Anne Karilaid Evi Oidsalu Helve Sussi Heino Lehtsalu Marta Falilejeva (20.10.1923 - 9.06.2018) 93 Laine Paimets 70 Võtsin mõned aastad tagasi raamatus „Järva- Helmi Tagapere Tiiu Uski kandi läbi sajandite IV“ Heino Lehtsalu elu Andres Rhede kokku järgmiste sõnadega: „Suvesõdalane, 92 Lilja Varblane soomepoiss, metsavend, teadur“. Linda Pregel Urve Põlma Heino sündis Männi-Uuetoal Ahekõnnu Viktor Beresnev külas. Õppis Järvakandi Tehaste algkoolis, 80 Aivo Hakmann Järvakandi Vallakoolis ja Vändra Gümnaa- Helgi Roodla Eha Parve siumis. Suvesõjas kaitses ta Tehaste asulat Heino Lehtsalu soomepoisina. Einu Endrekson Theodor Vidrik Tallinna pool tiirlevate hävituspataljonlaste Foto: www.facebook.com/soomepoisid jõukude eest. 1944. aastal võitles Heino Aino Rego Soome sõjaväes, osaledes kaitselahingutes Salme Sõmer 65 Karjala Kannasel, Viiburis ja Vuoksal. Augus- Laine Laurimaa Tõnu Tõrvet 1957. aastal naasis Heino Eestisse. Ta Aino Talu Meeli Lootus tis saabus ta tagasi Eestisse, kus sai Emajõe lõpetas TRÜ-s füüsikaeriala, ehitas üles EPA lahingus haavata. Linda Laaneallik Tiiu Käosaar füüsikakateedri ja asus tööle ENSV Teaduste Elli Kallas Edasi kulges elu nagu seiklusfilmis: Akadeemia Füüsika ja Astronoomia Instituuti, põgenemine sanitaarrongilt koju, legalisee- kus uuris oma lemmikteemat - materjalide rimine Vändras ja töö Järvakandi Tehastes. 75 60 käitumist kõrgetel rõhkudel. Heino Lehtsalu Avo Vahtmäe Vello Tomson Oht Nõukogude mundrisse topitud saada pani tõusis kiiresti instituudi peainseneriks, jäädes põgenema Kohila sõjakomissariaadist, millele Elju Kaljurand Katrin Kollom samas punaparteituks. Aita Arro Heiki Lasner järgnes metsavennaelu ja õpingud Tallinna 1992. aastal jäi Heino vanaduspensionile tehnikumis. Siin tuli juba julgeoleku eest ja tegeles oma maakodu arendamisega seni, põgeneda teise korruse aknast alla hüpates kuni tervis lubas. Heino on üles kasvatanud ja jälle metsa peitudes. Edasi järgnes katse kaks tütart. Teda on autasustatud rea Soome UUS VALLAKODANIK õppida TPI-s. Nüüd sai julgeolek Heino kätte Vabariigi aumärkidega. ja seadis valiku ette, kas hakata informaatoriks Heino Lehtsalu elu on näide, et ka „raudees- või saada 25+5 aastat Siberis. riide“ taha jäänud maal suutis eesti mees oma Evert Ilistom Heino valis kolmanda tee ja põgenes eluplaanid realiseerida. Heino, puhka rahus Rauno Raudsepp Kaukaasiasse, kus korraldas Eesti villasest soomepoiste kalmistul! lõngast kampsunite kudumist ja elas jõukat Enno Alliksaar Kasper Kuus elu. Pärast Stalini surma „sula“ saabudes

MÄLESTAME Valtu seltsimaja teatab Järvakandi teated KIRJANDUSÕHTU Düne Kiolein “Peipsiveere külaelu ja elulood” Sirje Moobel • 30. juulil kl 20 Järvakandis VALTU RAAMATUKOGUS KAEREPERES Mall Kihlevelt mustlastantsu etendus. teisipäeval, 31. juulil kell 16. • 18. juulil spordiüritus Järvakandis. Loeme katkendeid Vahur Afanasjevi Jaan Põllumäe • 18. augustil kl 13.30-14 saabub romaanist “SERAFIMA JA BOGDAN”. Järvakandi Kultuurihalli Teos saavutas 2017. aasta 100 „põrnikat“ www.beetle.ee. romaanivõistlusel esikoha. Kui Teie ei soovi oma andmete avaldamist • 9. septembril etendus P.S. Jagame oma muljeid ekskursioo- õnnitluste rubriigis, palume sellest kirjalikult Järvakandi eluolust. Kehtna Vallavalitsusele teada anda. Sellel juhul nist SIBULATEELE. jääb piirang alaliselt kehtima, kuni Teilt laekub Olete oodatud kuulama! Eelnevalt saad avaldamise nõusolek. infot Signelt või Helgilt.

Valtu Pensionäride Klubi Aitäh kõigile, kes te olite ja olete meiega sel raskel korraldab ekskursiooni ajal. Me teame ja tunneme, et see oli Siimule ja KUULUTUSED TEISIPÄEVAL, 24. JUULIL. Ruslanile väga tähtis. Meie vanematena tunneme, Giid on Külli Must. et nende elu ei olnud asjatu ja nad elavad edasi nii paljudes südametes. Aitäh kõigile! Soodsalt küttepuud! Küsi hinda! Tutvume , , Mustvee, Eraldi tahame tänada aga Aimikat, kes oli oma Holmes & Meyers OÜ. Kauksi ja muude paikade nõu ja jõuga nagu noor lookas paju, kohe ise Tel 600 5323, 5192 2723 vaatamisväärsustega. murdumas, kuid leidis pisaratega pooleks ikka Käime ju SIBULATEEL. jõudu edasi rühkida. Meie, sõprade vanemate MUTILÕKSUD ja mutitõrje teenus. Samuti Osalemiseks anna nimi kirja 15. juuliks müün efektiivseid lõkse koos õppevideoga. Te- pärast. Aitäh sulle, Aimika! lefon 5890 3502. Lisainfo www.mutiloks.com Helgile tel 5394 1539. Noormeeste vanemad Saad infot sõidu kohta. Ostan kiiresti sõidukorras auto. Võib pakkuda ka vene autot. Vormistamine kohapeal. Ühiskülastused suvel ja uuel hooajal. Tel 5819 0200 Palju uuslavastusi ja menukaid etendusi Eestimaa teatrites. OÜ ESTEST PR ostab metsa- ja põllumaad. Telli pilet Helgilt. Tel 504 5215, 514 5215, [email protected] Tel 5394 1539

Ostan vanarauda, teie vana seisma jäänud auto 20. augustil Valtu külateatri ja muud põllumajandustehnikat. Viin ise ära. Anderaasuke etendus "Mikumärdi" Hind kokkuleppel. Tulen kohale iga ilmaga. Kumma külaplatsil. Tel 5851 7174 12 Valla Vaatleja

PUURKAEVUDE JA MAASOOJUS PUURAUKUDE PUURIMINE, PROJEKTEERIMINE NING HOOLDUS. XXVI Rapla kirikumuusika festi val Kehtna vallas: VEE- JA KANALISATSIOONITORUSTIKU RAJAMINE, REOVEEMAHUTITE, SEPTIKUTE, BIOPUHASTITE, 27. juulil kell 19 Järvakandi kirikus “SUVI SÜDAMES” SÜVAVEEPUMPADE JA VEEFILTRITE Pirjo Levandi (vokaal), Madis Arvisto (kitarr) PAIGALDUS, HOOLDUS, MÜÜK. Kavas eesti , prantsuse, inglise ja argenti ina heliloojate muusika [email protected] Pilet 7 € / 5 € + 372 55 694 310 www.puurvesi.ee 31. juulil kell 19 Kehtna kirikus “KAMMERÕHTU ILU” Andreas Lend (tšello), Allan Jakobi (akordion) Kavas: Pärt, Sibelius, Villa-Lobos jt Pilet 7 € / 5 €

Festi vali passid 50 € / 30 € (pääse kõikidele kontserti dele) ja pileti d on saadaval Pileti levis ning tund enne algust kohapeal. Kogu festi vali programm:www.raplafesti val.ee Facebook: Rapla Church Music Festi val

PS! Kehtna Kunsti de Kooli ja Raplamaa muusikakoolide õpilastele on sissepääs kõikidele festi vali kontserti dele TASUTA, õpetajatele soodushinnaga.