DOCSLIB.ORG

Kehtna Valla Kollektiivid Laulu- Ja Tantsupeol

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Kehtna Valla Kollektiivid Laulu- Ja Tantsupeol alla KEHTNA VALLA AJALEHT AASTAST 1993 Vaatleja NR 6 243 JUUNI 2018 Kehtna valla kollektiivid laulu- ja tantsupeol Järvakandi naisrahvatantsurühm Ehani. Esi- plaanil Mare Soodla, Tatjana Linde, Linda Erm, Pille Lepp, Elle Kotsalainen ja Malle Valdre. Loe lähemalt lk 5 Alumisel pildil: Lelle eakate tantsurühm Kesalill. Esireas vasakult Virve Toomet, Marianne Taal, Silvia Ilves, Lili Saksing, Maie Säde, Tiiu Põldmets, Õie Kabonen. Tagareas vaskult Tiina Laanisto, Tiiu Pallase, Linda Valinu, Elle Kuslap, Malle Puda, Tamara Vahi, Aili Põlma, Helju Rosen, Malle Peramets ja Malle Elias. Umbsõle rahvatantsijad Triin Tähtla, Urmas Mänd, Vallo Kersna, Kaire Soomets, Pille Sepp, Lea Karjane, Kersti Ojamets, Katrin Velleste. Tagareas vasakult: Jaan Sildoja, Aune Kähär, Kaupo Kauri ja Aivo Rahuoja. Fotod: AARE HINDREMÄE Raplamaale tõid võidutule Kehtna valla kaitseliitlased President Kersti Kaljulaidi Tallinnas lau- luväljakul jagatud võidutuli jõudis Mär- jamaale. Autojuht Villu Susi kõrval istub kaitseliitlane Mehis Oidsalu. Tagaistmel noorkotkas Rasmus-Cristopher Kukk, naiskodukaitsja Kaie Kensap-Kukk ja kodutütar Dagne Oidsalu. Foto: AARE HINDREMÄE 2 Valla Vaatleja Kumma külas avati mälestuskivi Oskar Leinsalule 2. juunil avati Kumma külas Palgi järeltulijad, kokku 4 põlvkonda. talu juures mälestuskivi kunagisele Anne Archipov rääkis põhjalikult taluperemehele Oskar Leinsalule, Oskar Leinsalu lapsepõlvest, pere kes oli vabariigi ajal Rapla valla esi- loomisest ning talu pidamisest, mene ja ühtlasi ka viimane Kumma tema ühiskondlikest tegemistest külast valitud vallavanem. ning perekonda tabanud kurvast Põrsaku külas Kupja talus sün- saatusest. Meenutati ka teisi Kumma dinud Oskar Leinsalu oli Kumma külast küüditatud peresid ning nende küla Palgi talu noor peremees, kes läbielamisi. Mälestuskivi avasid lisaks talupidamisele oli ka ühis- Harri Smitt, Helgi Lill este ja Toomas kondlikult väga aktiivne, kuuludes Raud, kes olid kunagi lastena oma karskusseltsi, Valtu haridusseltsi koduses Kumma külas Leinsaluga ning põllumajandusühistu juha- kokku puutunud. tusse. Hiljem oli ta ka Kaitseliidu Külavanem Koidu Archipov ning liige ning temast sai Kaitseliidu külaelanik Aimur Pailk tänasid ja tunnustasid abilisi ja annetajaid, kompanii pealik. Aastast 1936 oli kes tegid mälestuskivi avamise ta Rapla põllumeeste konvendi võimalikuks. Kivi õnnistas sisse liige. Ühiskondlikult aktiivne oli ka Rapla kirikuõpetaja Mihkel Kukk. tema abikaasa Alice-Julie, kes õppis Sõnavõttudes toonitasid kohalikud ja Kehtna kodumajanduskoolis ning Kivi avavad Helgi Lilleste, Toomas Raud ja Harri Smitt, keda Oskar külalised ürituse olulisust kohalikule võttis osa naiskodukaitse tegevusest. nägi lastena Kumma külas. Foto: AARE HINDREMÄE kogukonnale ning ka tervele Eestile. President Konstantin Päts andis Avamisel sai Kumma küla ka EV100 1938. aastal Oskar Leinsalule kui gelased, küüditati 1941. aasta 14. 1936) ja Eve-Malle (sündinud 1937) Raplamaa koordinaatorilt Aare Hind- Kaitseliidu kompanii pealikule juunil ka Oskar Leinsalu koos perega pandi lastekodusse, kust nad said remäelt EV100 tahvli. Kotkaristi Kuldristi teenetemärgi Siberisse. Oskar suunati Sverdlovs- hiljem (1947. aastal) tagasi koju. Muusikalise poole eest hoolitsesid kavaleri tunnustuse, Oskar oli siis kisse, kus tema surmaotsus viidi Kahjuks küüditati nad uuesti 1949. Margit Kuhi ja Kärt Pihlap Kandle- 31-aastane. 1938. aastal sai Oskarist täide sisevanglas 24. aprillil 1942. aastal, sel korral koos Oskari venna kojast ning Stella ja Romet Sepman esimene ja ühtlasi viimane vabarii- Siberisse saadeti ka tema abikaasa Villemi ja tema naise Marie perega, Eve-Mai Laurimaaga. giaegne Rapla vallavanem. Rapla Alice-Julie Leinsalu koos kolme- ja kellest olid saanud uued Palgi talu Pärast mälestuskivi avamist ko- vald oli siis oma 5000 elanikuga viieaastase tütrega. Abikaasa Alice- peremehed. Uuesti Eestisse jõudsid guneti külaplatsile, kus sai nautida Harjumaa suurim. Julie suri pärast rasket metsatööd tütred 1958. aastal. söögipoolist ning kuulata muusik Tiit Elu edenemisele tegid lõpu sõda ja külmast jalutuks jäämist kümme Kivi avati Oskar Leinsalu 111. Borni esinemist. ja Eesti okupeerimine. Nagu paljud kuud pärast küüditamist 28-aasta- sünniaastapäeval. Kohal olid ka Haldi Ellam, väljapaistvad Eesti ühiskonnate- sena. Lapsed Maie-Liis (sündinud Leinsalu mõlemad tütred ja nende Raplamaa Sõnumid Saame tuttavaks Jalmar Mandel- abivallavanem Kehtna valla abivallavanema ametis misalas olevaid riigiasutusi juhtides olen alates 4. juunist. Esimene kuu andsid lisaks hulgale uutele oskus- on läinud kiiresti ja et olen siinkandis tele ka selge arusaamise, et minu uus, on tutvumist ja avastamist palju. jaoks õige tee on maale tagasi. Valla tähtsamad paigad olen jõudnud Abivallavanema töö on huvitav ja läbi sõita, külastanud üksjagu asu- mitmetahuline. Tegeleda tuleb nii tusi; kuhu veel jõudnud ei ole, seal valla arengu kavandamisega kui ka loodan suve jooksul ära käia. igapäevaprobleemide lahendamise Sündinud ja kasvanud olen Tartus, korraldamisega, sageli ka ise käed sealsamas ka koolis käinud. Lõpeta- külge panna. Olen veendunud, et edu sin 1986. aastal EPA agronoomia- võti on meeskonnatöös ja minu vas- teaduskonna. Esimene töökoht oli tutusalas töötavate vallamajanduse, õpitud erialal, järgmised inimese ja keskkonna-, planeeringute, ehitus- ja keskkonna suhete korraldamisega maakorralduse spetsialistide hea Jalmar Mandel Järvakandis uut vallasilti paigaldamas. seotud. Juhtisin Jõgeva, hiljem omavaheline koostöö ja eesmärgista- Foto: ERAKOGU Tartu maakonna keskkonnaosa- tud tegevus viib soovitud tulemuseni. kes vallas elavad ja kogukonna Endast veel niipalju, et olen konda, töötasin Tartu maavalitsuse Kehtna ja Järvakandi valla liitu- näo kujundavad. Vastutan majan- liikuva eluviisiga, meeldib sõita arengu- ja planeeringuosakonnas, mise järelmõjud on veel tänaseni dusvaldkonna tegevuste eest terves mootorrattaga, talvel lumesaaniga, seejärel juhtisin Eesti Meteoroloo- tuntavad, eriti Järvakandis, kus on Kehtna vallas, kuid lisaks on minu kui lund ikka on, meeldib kalal käia, gia ja Hüdroloogia Instituuti, mis minu töökoht töönädala kolmel ülesandeks tagada, et Järvakandi rulluiskude ja jalgrattaga sõita. Mul ümberkorralduste käigus muutus päeval. Arvan, et aeg on unustada küsimused iga päev vallavalitsuses on kaks täiskasvanud poega. Keskkonnaagentuuriks. liitumisest põhjustatud emotsioonid laual oleksid ja et Järvakandi inimes- Loodan, et töö siinmail kulgeb Kolm ja pool aastat Tallinnas ja edasi liikuda. Piirid kaardil tekivad te lahendamist vajavad probleemid ladusalt, et tekib hea üksteisemõist- keskkonnaministeeriumi valitse- ja kaovad, olulised on inimesed, saaksid kiire lahenduse. mine valla elanike ja ettevõtetega. Väljaandja: Kehtna Vallavalitsus (Pargi 2, Kehtna 79001) Tehniline teostus Nädaline OÜ. alla Tootja: Kredor OÜ. Trükkinud Paar OÜ. Tiraaž 2800. Toimetaja Aare Hindremäe, e-post: [email protected] Valla Vaatleja on värvilisena avaldatud aadressil www.kehtna.ee Vaatleja Järvakandi toimetaja Jaanus Randla, e-post [email protected] Toimetusel on õigus lugusid toimetada ja lühendada Augustikuu lehe materjale ootab toimetus 20. augustiks Valla Vaatleja 3 Volikogus 23. mail 2018 toimunud volikogu nr 1.1-1/14 „Hajaasustuse programm“ sissemaksena OÜ Kehtna Elamule ülevallalisi üritusi. Staadioni tn 18 istungist võttis osa 17 volikogu liiget, kohaselt on kohaliku omavalitsuse 353 000, Kaerepere kergliiklustee maaüksuse omamine annaks vallale puudus neli. ülesanne korraldada oma territooriu- ehitus 150 000, Kehtna perearstikes- võimaluse arendada ühtselt kõiki neid mil hajaasustuse programmi raken- kuse ehitus 40 000, Eidapere Kultuu- sotsiaalmaa alasid, korraldada valla Päevakorras olid järgmised küsi- damist. Mõistlik on vastav tegevus rikeskuse katusekatte vahetus 11 000. spordi-, kultuuri- ja noorsootööga mused. delegeerida vallavalitsusele. Eelnõu Kaerepere kergliiklustee ehituseks ja seotud nii kogukondlikke kui ka 1. Kehtna Vallavolikogu ja Jär- kinnitati 17 poolthäälega. Võeti vastu Eidapere Kultuurikeskuse katusekatte ülevallalisi üritusi. Ühehäälselt võeti vakandi Vallavolikogu määruste otsus nr 47 „Hajaasustuse programmi vahetuseks tuleb lisa ka ühinemistoe- vastu otsus nr 53 „Riigimaa tasuta kehtetuks tunnistamine. rakendamiseks kohaliku omavalitsuse tuse arvelt. Ühehäälselt võeti vastu võõrandamise taotlemine“. Ettekandja vallasekretär Maire pädevusse antud ülesannete delegee- otsus nr 48 „Laenu võtmine“. 8. Volikogu 15.10.2017 otsuse nr Pettai. Seoses valdade ühinemisega rimine“. 2. Kehtna valla 2018. aasta lisa- 10 „Vallavalitsuse liikmete arvu ja on kehtestatud uued õigusaktid ning 7. Informatsioonid eelarve. koosseisu kinnitamine ja hüvitise seetõttu tühistatakse kahe valla eelne- Indrek Kullam tegi lühikese üle- Lisaeelarve kajastab laenusummat määramine“ muutmine. Valitsuse vad õigusaktid, mis on dubleerivad. vaate Kehtna ja Järvakandi valla 554 000 eurot, investeeringute reale koosseisu määrati uus abivallavanem Eelnõu kinnitati 17 poolthää- ühinemislepingu täitmisest. suunatavat ühinemistoetuse raha ja Jalmar Mandel. 14 poolthäälega, lega. Võeti vastu määrus nr 21 Kõnnumaa uue kaitse-eeskirja eelarve sihtotstarbelisi laekumisi. vastu 3, võeti vastu otsus nr 54. „Kehtna Vallavolikogu ja Järvakandi kohta andsid selgitusi Keskkon- Ühehäälselt võeti vastu määrus 9. Vallavara omandamine vaheta- Vallavolikogu määruste kehtetuks naameti esindajad Riina Kotter ja nr 23 „Kehtna valla 2018. aasta mise teel tasu eest. tunnistamine“. Sander Laherand. Keskkonnaamet lisaeelarve“. Ettekandja
Load more

Recommended publications
  • PREPARING for the NEXT CHALLENGES PREPARING for the NEXT CHALLENGES EDIA FACTS Table of & FIGURES Contents 2015 / 2016 04
    2015 / 2016 PREPARING FOR THE NEXT CHALLENGES PREPARING FOR THE NEXT CHALLENGES EDIA FACTS Table of & FIGURES Contents 2015 / 2016 04 A24 Grupp 08 Aburgus 09 Adrem Pärnu 10 Aktors 11 Alunaut 12 ASA Quality Services 13 BAE Systems Hägglunds 14 Baltic Armaments 15 Baltic Workboats 16 Baltic Defence & Technology 17 BLRT Grupp 18 Bristol Trust 19 Bytelife Solutions 20 CF&S Estonia 21 Combat Armoring Group 22 Cybernetica 23 Defendec 24 Ecometal 25 Eksamo 26 ELI 27 Empower 28 Englo 29 Eolane Tallinn 30 Eesti Energia 31 Fujitsu Estonia 32 G4S Eesti 33 Galvi-Linda 34 General Dynamics 35 Gevatex 36 Gladius Baltic 37 Harju Elekter 38 HK Nõustamise 39 EDIA FACTS Table of & FIGURES Contents 2015 / 2016 05 I.V.A. Leon 40 Icefire 41 Karla Auto O.K 42 Kitman Thulema 43 Kommivabrik 44 Kulinaaria 45 Maru 46 MBDA 47 Milectria 48 Milrem 49 Nefab Packaging 50 Norcar-BSB Eesti 51 Nordic Armoury 52 Profline 53 Rantelon 54 RRK 55 Samelin 56 Sangar 57 Sebe 58 Semetron 59 Silwi Autoehituse 60 Skeleton Technologies 61 Suva 62 Telegrupp 63 Televõrk 64 TerraMil 65 Threod Systems 66 Toci 67 Vequrity 68 Viking Security 69 YKK Finland 70 All members 71 Estonia – vibrant transformations in defence industry Defence innovation plays a vital role in Estonian economy. We are a member of EU and NATO since 2004 and our long experience in engineering and electronics industry serves as a good basis for defence and dual-use manufacturing. Today Estonia is well known also for its achievements in cyber security and cyber defence, both are Estonia’s trademarks in security and defence policy within NATO and the EU.
    [Show full text]
  • View Publication
    60 Conserving sacred natural sites in Estonia Ahto Kaasik Introduction are sacred groves (hiis) covering larger areas. According to regional fieldwork In 2008, the Estonian Ministry of Culture data gathered so far, the total number approved the national conservation of SNSs is likely to be as high as 7000. plan ‘Sacred Natural Sites in Estonia: This is heritage of great significance, Study and Maintenance 2008 – 2012’. helping to maintain both biological and The conservation plan indicates that spiritual diversity in Estonia. nowhere else in Western Europe have sacred natural sites (SNSs) and the tra- ditions associated with them been pre- Sacred natural sites in Estonia served so well and vividly as in Estonia. Even though the total area of Estonia is SNSs are a distinguishing and valuable only 47 000 square kilometres, it in- part of Estonian native culture, forming cludes a number of unique native lin- a part of Estonians’ national identity. guistic and cultural regions. There are According to mainly historical data, regional differences also in the types there are approximately 2500 SNSs of SNSs. For example, stones and known in Estonia. Of these, about 500 trees that have been used for healing < A grove-basswood, West-Viru county. When praying or thanking gods, healing or asking blessing for marriage a ribbon or yarn is given as an oblation to the sacred trees. 61 purposes are more common in western ries, such as sacred springs and trees, Estonia, and groves for communal funeral places, fireplaces, grove sau- prayers are more common in northern nas, dance places etc. and western parts of the country.
    [Show full text]
  • The Baltics EU/Schengen Zone Baltic Tourist Map Traveling Between
    The Baltics Development Fund Development EU/Schengen Zone Regional European European in your future your in g Investin n Unio European Lithuanian State Department of Tourism under the Ministry of Economy, 2019 Economy, of Ministry the under Tourism of Department State Lithuanian Tampere Investment and Development Agency of Latvia, of Agency Development and Investment Pori © Estonian Tourist Board / Enterprise Estonia, Enterprise / Board Tourist Estonian © FINL AND Vyborg Turku HELSINKI Estonia Latvia Lithuania Gulf of Finland St. Petersburg Estonia is just a little bigger than Denmark, Switzerland or the Latvia is best known for is Art Nouveau. The cultural and historic From Vilnius and its mysterious Baroque longing to Kaunas renowned Netherlands. Culturally, it is located at the crossroads of Northern, heritage of Latvian architecture spans many centuries, from authentic for its modernist buildings, from Trakai dating back to glorious Western and Eastern Europe. The first signs of human habitation in rural homesteads to unique samples of wooden architecture, to medieval Lithuania to the only port city Klaipėda and the Curonian TALLINN Novgorod Estonia trace back for nearly 10,000 years, which means Estonians luxurious palaces and manors, churches, and impressive Art Nouveau Spit – every place of Lithuania stands out for its unique way of Orebro STOCKHOLM Lake Peipus have been living continuously in one area for a longer period than buildings. Capital city Riga alone is home to over 700 buildings built in rendering the colorful nature and history of the country. Rivers and lakes of pure spring waters, forests of countless shades of green, many other nations in Europe.
    [Show full text]
  • Kehtna Vallavalitsus
    Kehtna Vallavalitsus KEHTNA VALLA ÜLDPLANEERING SELETUSKIRI Konsultant: Miracon Grupp OÜ Leegi 9, 50109 Tartu Tel. +372 53 300 228 [email protected] www.miracongrupp.ee Kehtna 2007-2009 KEHTNA VALLA ÜLDPLANEERING – SELETUSKIRI Sisukord 1. SISSEJUHATUS ........................................................................................................................................... - 4 - 2. ÜLDPLANEERING ...................................................................................................................................... - 6 - 2.1. KEHTNA VALLA RUUMILISE ARENGU PÕHIMÕTTED .................................................................................. - 6 - 2.1.1. Üldplaneeringu kasutamine ............................................................................................................. - 6 - 2.1.2. Üldplaneeringu koostamise eesmärgid ............................................................................................ - 6 - 2.1.3. Kehtna valla väärtused .................................................................................................................... - 7 - 2.1.4. Kantide (alevike ja külade) väärtused ............................................................................................. - 7 - 2.1.4.1. Kehtna-Keava kant .................................................................................................................................... - 8 - 2.1.4.2. Kaerepere kant ..........................................................................................................................................
    [Show full text]
  • Rail Balticu Raudteetrassi Lõigu „Harju Ja Rapla Maakonna Piir – Hagudi“ Ehitusprojekti Keskkonnamõju Hindamine (Kmh)
    RAIL BALTICU RAUDTEETRASSI LÕIGU „HARJU JA RAPLA MAAKONNA PIIR – HAGUDI“ EHITUSPROJEKTI KESKKONNAMÕJU HINDAMINE (KMH) PROGRAMM The sole responsibility of this publication lies with the author. The European Union is not responsible for any use that may be made of the information contained therein. Kuupäev: 06. jaanuar 2020 Dokument: RBDTD-EE-DS1-ZZ_SKP_0000-00_ZZZZ_RP_ENV-AA_VE_00001_003 Rail Balticu raudteetrassi lõigu „Harju ja Rapla maakonna piir – Hagudi“ ehitusprojekti koostamine Projekti nimi: Rail Balticu raudteetrassi lõigu „Harju ja Rapla maakonna piir – Hagudi“ ehitusprojekti koostamine Dokumendi nimetus: RBDTD-EE-DS1-ZZ_SKP_0000-00_ZZZZ_RP_ENV-AA_VE_00001_003 – Rail Balticu raudteetrassi lõigu „Harju ja Rapla maakonna piir – Hagudi“ ehitusprojekti keskkonnamõju hindamine (KMH). Programm Rev. Date: Doc Prepared Checked Approved Accepted : Status: 04/07/201 Submitte Hendrik Andres Enrique Rico 1. Eike Riis 9 d Puhkim Brakmann Izquierdo Signatures : Rail Balticu raudteetrassi lõigu „Harju ja Rapla maakonna piir – Hagudi“ ehitusprojekti koostamine SISUKORD 1. Sissejuhatus ...................................................................................................................... 1 2. Rail Balticu raudtee ............................................................................................................ 4 3. Kavandatava tegevuse eesmärk ja asukoht ..................................................................... 11 4. Reaalsete alternatiivsete võimaluste lühikirjeldus ............................................................
    [Show full text]
  • Rapla Valla Arengukava 2013-2025
    REDAKTSIOON Rapla Vallavolikogu 27. september 2013 määrus nr 10, jõustunud 29.10.2013 [RT IV, 26.10.2013, 8 - jõust 29.10.2013] Rapla Vallavolikogu 25. septembri 2014 määrus nr 22, jõustunud 04.10.2014 [RT IV, 01.10.2014, 10 – jõust 04.10.2014] Rapla Vallavolikogu 24. septembri 2015 määrus nr 15, jõustunud 04.10.2015 [RT IV, 01.10.2015, 13 – jõust 04.10.2015] Rapla Vallavolikogu 25. augusti 2016 määrus nr 15, jõustunud 03.09.2016 [RT IV, 31.08.2016, 8 – jõust 03.09.2016] Rapla Vallavolikogu 31. augusti 2017 määrus nr 16, jõustunud 15.09.2017 [RT IV, 12.09.2017, 16 – jõust. 15.09.2017] KINNITATUD Rapla Vallavolikogu 27. septembri 2012. a määrusega nr 15 RAPLA VALLA ARENGUKAVA 2013-2025 Rapla 2012 Rapla valla arengukava 2013-2025 Sisukord 1. Eessõna .............................................................................................................................. 3 2. Valla lühiülevaade ............................................................................................................. 5 2.1. Paiknemine ............................................................................................................. 5 2.2. Kandid ja asulad ..................................................................................................... 6 2.3. Rahvastik ................................................................................................................ 7 2.4. Avalikud teenused .................................................................................................. 7 3. Visioon aastaks 2025 ........................................................................................................
    [Show full text]
  • Estonia Estonia
    Estonia A cool country with a warm heart www.visitestonia.com ESTONIA Official name: Republic of Estonia (in Estonian: Eesti Vabariik) Area: 45,227 km2 (ca 0% of Estonia’s territory is made up of 520 islands, 5% are inland waterbodies, 48% is forest, 7% is marshland and moor, and 37% is agricultural land) 1.36 million inhabitants (68% Estonians, 26% Russians, 2% Ukrainians, % Byelorussians and % Finns), of whom 68% live in cities Capital Tallinn (397 thousand inhabitants) Official language: Estonian, system of government: parliamen- tary democracy. The proclamation of the country’s independ- ence is a national holiday celebrated on the 24th of February (Independence Day). The Republic of Estonia is a member of the European Union and NATO USEFUL INFORMATION Estonia is on Eastern European time (GMT +02:00) The currency is the Estonian kroon (EEK) ( EUR =5.6466 EEK) Telephone: the country code for Estonia is +372 Estonian Internet catalogue www.ee, information: www.1182.ee and www.1188.ee Map of public Internet access points: regio.delfi.ee/ipunktid, and wireless Internet areas: www.wifi.ee Emergency numbers in Estonia: police 110, ambulance and fire department 112 Distance from Tallinn: Helsinki 85 km, Riga 307 km, St. Petersburg 395 km, Stockholm 405 km Estonia. A cool country with a warm heart hat is the best expression of Estonia’s character? Is an extraordinary building of its own – in the 6th century Wit the grey limestone, used in the walls of medieval Oleviste Church, whose tower is 59 metres high, was houses and churches, that pushes its way through the the highest in the world.
    [Show full text]
  • Saku Valla Üldplaneering
    Töö nr. 228-05 Eks. nr 1/5 Tellija: Saku Vallavalitsus Töö täitja: SAKU VALLAVALITSUS Konsultant: OÜ MAAPLANEERINGUD SAKU VALLA ÜLDPLANEERING Tallinn, märts 2009.a. 1 TÖÖ KOOSSEIS: Saku valla üldplaneering Saku valla üldplaneeringu PASS 2 SISUKORD 1. PEATÜKK VALLA ÜLDÜLEVAADE...................................................................................8 1.1. Üldandmed seisuga 01.07.2006.a .................................................................................8 1.2. Valla piirid ..................................................................................................................10 1.3. Maakasutus..................................................................................................................10 1.4. Maavarad .....................................................................................................................11 1.5. Puhkus. Turism ............................................................................................................12 1.6. Asustus. Rahvastik. .....................................................................................................12 1.7. Teenused. ...................................................................................................................13 1.8. Tehniline infrastruktuur ...............................................................................................14 1.8.1. Transpordiühendused............................................................................................14 1.8.2. Elektrivarustus .......................................................................................................15
    [Show full text]
  • KOP 2017 Kevadvoor Meede 1 Kogukonna Areng Projekti Maksumus Projekti Elluviimise Piirkond
    KOP 2017 kevadvoor Meede 1 Kogukonna areng Projekti maksumus projekti elluviimise piirkond Toetuse saaja Projekti nimi Toetuse summa Projekti kohalliku küla, alevik, alev, linn kogumaksumus maakond omavalitsuse (Tallinna puhul asum) üksus Mittetulundusühing Koduloolane Rapla maakonna õpilaste kodu-uurimiskonkursi tööde jäädvustamine 1 242,05 € 1 387,05 € Rapla maakond Rapla vald Rapla linn Arendusselts Koduaseme Eesti 100. sünnipäeva auks toimuv kodukandipäev "Kaerepere 605" Kaerepere alevikus 2 000,00 € 2 250,00 € Rapla maakond Kehtna vald Kaerepere alevik Folklooriselts Kiitsharakad Vabariigist vanem 1 999,20 € 2 329,20 € Rapla maakond Vigala vald Vana-Vigala küla Raplamaa Lasterikaste Perede Ühendus Kõigi laste sünnipäev 1 710,00 € 2 110,00 € Rapla maakond Kehtna vald Vastja küla Mittetulundusühing JUURU VESI Juuru elujõuline ja kokkuhoidev kogukond 2 000,00 € 2 260,00 € Rapla maakond Juur vald Juuru alevik Rapla Lastekaitse Ühing Loodus õpetab! 1 987,10 € 2 587,10 € Rapla maakond Märjamaa vald Märjamaa alev TEENUSE NAISTE ÜHENDUS X Perepäev, „Käsitöökojad üle maa“ ja jätkutegevused Teenuse mõisas 1 862,66 € 2 072,66 € Rapla maakond Märjamaa vald Teenuse küla Meie Lelle Selts KODUVALLA AABITSA TÖÖVIHIK 369,00 € 705 ,00 € Rapla maakond Kehtna vald Lelle alevik MTÜ Kohila Mõisakool Kohila Mõisakooli kogukond kui Kohila mõisa pärandi hoidja 1 824,00 € 2 064,00 € Rapla maakond Kohila vald Kohila alev KUUSIKU KANDI KÜLASELTS Kuusiku mõisa esmamainimise 550. aastapäev 1 706,00 € 1 901,00 € Rapla maakond Rapla vald Kuusiku alevik MTÜ Loomeruum
    [Show full text]
  • Kehtna Valla Arengukava Ja Eelarvestrateegia
    KEHTNA VALLAVOLIKOGU Kehtna valla arengukava ja eelarvestrateegia aastateks 2019- 2023 Kehtna 2018 1 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS 3 1.KEHTNA VALLA LÜHIÜLEVADE 4 1.1.Ajalooline lühiülevaade ja statistika 4 1.2. Rahvastik ja selle areng 6 1.3. Ettevõtlus ja tööhõive, elanike sissetulekud, töötus 11 1.4. Looduslikud tingimused 13 1.5. Keskkonnakaitse 14 1.6. Külastusväärtuslikud paikkonnad 15 2.KOHALIKU OMAVALITSUSE JUHTIMINE JA HALDAMINE 17 2.1 Kohalik omavalitsus 17 2.2. Valla eelarve 17 2.3. Arengu kavandamine 19 2.4. Omavalitsuste ühinemise mõju valla haldussuutlikkusele 19 3. PAIKKONDLIK JAOTUS 20 4. MAJANDUS JA TEHNILINE TARISTU 23 4.1. Elamu- ja energiamajandus 23 4.2. Teed, liikluskorraldus ja ühistransport 24 4.3. Veevärk, kanalisatsioon ja puhastusseadmed 25 4.4. Jäätmemajandus 25 4.5. Keskkond ja haljastus 26 4.6. Puhkemajandus ja turism 26 5. HARIDUS JA NOORSOOTÖÖ 28 5.1. Haridus 28 5.2. Noorsootöö 30 6. KULTUUR JA SPORT 31 6.1. Kultuur 31 6.2. Sport ja tervisedendus 32 7. SOTSIAALTÖÖ JA TERVISHOID 34 8. AVALIK KORD JA TURVALISUS 35 9. ARENGUKAVA EESMÄRGID JA STRATEEGILISED TEGEVUSSUUNAD 36 9.1. SWOT analüüs ja prioriteetsed strateegilised tegevussuunad 36 9.2. Ülevallalised arendused ja tegevusprogrammid 37 10. KEHTNA VALLA VISIOON 2030 41 11. EELARVESTRATEEGIA ARENGUKAVA TÄITMISE TAGAMISEKS 42 KOKKUVÕTE 43 2 SISSEJUHATUS Kehtna valla arengukava on omavalitsuse dokument, mille alusel planeeritakse, juhitakse ja rahastatakse valla arengut vallavolikogus kokkulepitud suundades. Arengukavas määratletakse üldisemad ja kaugemad eesmärgid ja sihid ning nendest tulenevad tegevused lähiaastateks. Tegelikult on Kehtna vallas ellu viimist vajavaid tegevusi palju rohkem, kui on selleks lähiaastatel reaalseid võimalusi. Seetõttu lepitakse kokku prioriteedid, millele valla piiratud ressursside juures eeskätt keskenduda.
    [Show full text]
  • Lelle-Pärnu Raudteelõik Tehnoloogilised Eeldused Raudteelõigu Kasutatavuse Tagamiseks
    LELLE-PÄRNU RAUDTEELÕIK TEHNOLOOGILISED EELDUSED RAUDTEELÕIGU KASUTATAVUSE TAGAMISEKS Margus Metssalu, M.Eng ASI INVENT OÜ 2019 Sisukord 1. Töö eesmärk .......................................................................................................................................... 2 2. Kokkuvõte tulemustest ......................................................................................................................... 2 3. Lelle-Pärnu raudteelõigu üldandmed ................................................................................................... 3 4. Lelle-Pärnu raudteelõigu tehniline seisukord ....................................................................................... 3 4.1. Muldkeha ...................................................................................................................................... 4 4.2. Ballast ............................................................................................................................................ 4 4.3. Rööpad .......................................................................................................................................... 4 4.4. Liiprid ............................................................................................................................................ 5 4.5. Sillad .............................................................................................................................................. 5 4.6. Truubid .........................................................................................................................................
    [Show full text]
  • Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu Aastaraamat 2010 22
    Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing EESTI RAAMATUKOGUHOIDJATE ÜHINGU AASTARAAMAT 2010 22 Tallinn 2011 Toimetuskolleegium: Kai Kalvik, Andres Kollist, Reet Olevsoo, Sigrid Mandre, Tiiu Reimo Keeletoimetaja: Mai Luht Resümeed tõlkinud : Ülle Rebo Soome keelest tõlkinud: Mare Luuk ISSN 1406-0876 ©Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing Tõnismägi 2, 10122 Tallinn tel. 630 7427, e-post: [email protected] Väljaandmist toetas Tallinna Ülikooli Akadeemine Raamatukogu Trükkinud: Bookmill Trükikoda, Tartu SISUKORD * CONTENTS Saateks * Foreword 5 LUGEMISAASTA Kai Idarand Lugemisaasta. Üks paljudest 7 Mika Keränen Raamatukogu – lapse vaimne kodu 16 Stiina Sild Õpilane ja kohustuslik kirjandus 19 Helen Pärna Räägime lihtsalt lugemisest: vestlusring 31 Lea Lehtmets Raamat teisele ringile 46 Katre Riisalu Kingi raamatukogule raamat! 49 RAAMATUKOGUNDUSE TÄNAPÄEV Toomas Seppel Raamatukogu, autoriõigus ja internet 52 Andres Kollist Eesti teadusraamatukogud arengus: Eesti e-varamu teaduse infrastruktuuride teekaardil 59 Ruth Pääsuke Teel Eesti digitaalraamatukogu poole. Teadusraamatukogude e-teenused. 76 Kate-Riin Kont Eesti teadusraamatukogud: head ajad ja majanduskriis 88 Silvi Metsar, Gea Lepp Elektroonilised teadusväljaanded TLÜ doktorantide infovajaduse kontekstis 101 RAAMATUKOGUHOIDJATE KOOLITUS Mare Lott Mitte päris algusest 110 Silvi Roomets Raamatukoguhoidjate kutseõppekursuste lätetel 121 Krista Talvi Raamatukogunduses on alati erialateadmisi hinnatud 125 Ülle Rüütel, Ilmar Vaaro Viljandi Kultuuriakadeemia suveakadeemiad 130 ARVUSTUS Vesa Kautto Soome avalike raamatukogude
    [Show full text]