DOCSLIB.ORG

Sügis Jälle Käes - Uus Õppeaasta Alanud

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text

Load more

KEHTNA VALLA AJALEHT Nr. 7 (76) 14. september 2002 Sügis jälle käes - uus õppeaasta alanud Suvelõpp Keava rabas Tee algus. On see konarlik või sile? Sa ei tea saab klassijuhatajaks? On ta siiras, sõbralik või Sulle, kooliteele veel, et kiituse kõrval seisab laitus, et salakaval? õnnestumine vaheldub ebaõnnega., rõõm muutub Kas ta peab ikka lugu minu lapsest? Kas ta asuv laps solvumiseks. Sa saad varsti aru, et edu tuleb aitab minu last sellel käänulisel teel edasi kuni pingutades ja vahel ka valuga. Täna mõtled sa päevani, mil heliseb viimane koolikell? Sa õhkud selle suve päikesest. Su silmad veel, et kool see on muinasmaa, püha paik, Soovin, et sa rohkem usaldaksid õpetajaid, säravad, juuksed on pleekinud, põlveotsad unistustemaa. teeksid koostööd nendega. kriimulised, paar hammast puudu. Sa oled Aga peagi saabub argipäev. Varsti saad Sooviksin, et algav kooliaasta tooks pere- ootusärevusest õnnelik ja uhke, sest astud üle teada, et koolis ei tohigi kõike teha. Ei tohi desse mitte ainult koolitarkust, vaid ka rahuldust kooliläve õpilasena. karjuda, joosta, kisada. Oi mida kõike ei tohi! ja enesekindlust, usku eelkõige endasse ja oma Sa ei tea, kas su esimene õpetaja on südamlik Lähemail päevil saad teada, et tunnis rahulikult lapsesse, tema õpetajasse, lootust tulevikku. või kuri. Su väike süda väreleb, kui astud oma istuda on lõpmata vaev, et pinginaaber tunneb Head kooliaasta algust! klassi, istud pinki ja sinu kõrvale tuleb mõnu, kui saab sinu peale kaevata ning et õpetaja INGE PULLAT, samasugune, natuke kohmetunud pinginaaber. on kärsitu ja ei naerata. Eidapere Kooli direktor See on algus. Pika tee algus, mida mööda Sa rikastud uute kogemustega: meeldivate ja astud aastaid. Milliseks kujuneb see tee – koolitee ebameeldivatega. Soovin sulle, kooliteele asuv Valla koolides alustas esimest kooliteed 67 - sinu jaoks? Sul pole aimugi, mis see füüsika on, laps, jõudu ja edu selle pika koolitee läbimisel ja õpilast. Nimekiri 7. lk. milline on sinu lemmikaine, kes õpetajatest sulle vaata, et sa ei väsi! meeldib või millise kooliõe- ja vennaga sa sõbraks Teile, teeleasuva koolilapse vanemad saad. Eks teiegi süda väreleb. Kuidas läheb? Kes Valla Vaatleja 2 Vallavalitsus, volikogu KEHTNA VALLAVOLIKOGU MÄÄRUS 27.08.2002 nr 50 VALLAVOLIKOGUS Pärast suvepuhkust tuli volikogu uuesti kokku Valla põhimääruse muutmine 27.augustil. 19-st liikmest tuli istungile 14. Kuulati, otsustati: Võttes aluseks Kohtute seaduse (RT I 2002, 64,390) § 144, Haldusmenetluse seaduse muutmise ja Vallavanem esitas ülevaate vallas toimunu rakendamise seaduse ( RT I 2002, 61, 375) § 40 ja Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse kohta juulis ja augustis ning tutvustas (RT I 2002, 36, 220) § 72, viia valla põhimäärusesse sisse alljärgnevad muudatused: hetkeolukorda hariduses, majanduses jt 1. § 21 lisatakse punkt 2.8 alljärgnevas sõnastuses: tähtsamates valdkondades. Muudeti valla “2.8 Riigikogu liikme volituste täitmise ajaks kuni Riigikogu liikme volituste lõppemiseni” põhimäärust. Muudatuste aluseks on kehtivad 2. § 23 punkt 1.26 muudetakse ja sõnastatakse alljärgnevalt: seadusandlused. Volikogu kinnitas määruse “ 1.26 rahvakohtunikukandidaatide valimine” eelnõu ühehäälselt. Toimus valla arengukava 3. § 23 punktides 1.29, 1.31 ja 1.33 asendatakse sõna tühistamine sõnadega “ kehtetuks aastateks 2002-2006 III lugemine. Arutelu käigus tunnistamine” otsustas volikogu katkestada arengukava III 4. § 36 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse alljärgnevalt: lugemine. Hariduskomisjonil koostöös ma- “3.Volikogu otsus jõustub teatavakstegemisest” janduskomisjoniga vaadata arengukava hariduse 5. § 49 punkti 5 teine lause muudetakse ja sõnastatakse alljärgnevalt: osa uuesti läbi ja esitada volikogule järgmisel “5.Valitsuse korraldus jõustub teatavakstegemisest” istungil oma seisukoht. Täiendati vaba põllu- 6. § 55 punktis 1 asendatakse sõna “tühistamiseks” sõnadega “ kehtetuks tunnistamiseks” majandus- ja vaba metsamaa erastajate IV järje- 7. § 56 punkt 5 tunnistatakse kehtetuks korra nimekirja. Heik Past: vallavalitsusele on laekunud palju KEHTNA VALLAVOLIKOGU OTSUS vabade maade erastamise avaldusi kahtlust 27.08.2002 nr 172 äratavatelt firmadelt. Nimetatud firmadest ei tegutse ükski Kehtna vallas ega ka maakonnas ja Vaba põllumajandus- ja metsamaa erastamise on äriregistrisse kantud eelmise aasta lõpus ja käesoleva aasta alguses. Et vältida selliste firmade taotlejate avalduste menetlemise nõuded vabade maade taotlejate nimekirja sattumist, on vallavolikogul õigus nõuda neilt lisadokumente Vastavalt maareformi seaduse (RT I 1991, 34, 426; RT I 2001, 52, 304; 93, 565; RT I 2002, oma tegevuse tõestamise kohta. Ka kohalikud 11, 59) § 23¹ lõikele 4 ja § 23² lõikele 2 ja võttes aluseks vallavolikogule laekunud vaba maa ettevõtjad on vallavolikogule esitanud seitse erastamise taotlejate pretensioonid ning vallavalitsuse 27. 08. 2002.a. seisukoha, Kehtna Vallavolikogu avaldust-protesti vaba põllumajandus- ja metsa- otsustab: maa erastajate nimekirja kantud osade juriidiliste 1.Kinnitada vaba põllumajandus- ja metsamaa erastamise taotlejate avalduste menetlemisel isikute vastu. alljärgnevad nõuded: Volikogu kinnitas vaba põllumajandus- ja 1.1.Vallavalitsusel välja selgitada, kas taotlejate omandis või kasutuses on Kehtna valla metsamaa erastamise taotlejate avalduste menet- haldusterritooriumil põllumajandusmaad, mis võimaldab tal tegeleda põllumajandusliku tootmisega. lemise nõuded. Täiendati valla üldplaneeringut, 1.2.Vallavalitsusel nõuda taotlejatelt põllumajanduslikku tootmist tõendavat väljavõtet suurendades Hiie külas paikneva karjääri maa- tuludeklaratsioonist või teisi põllumajandusliku tootmisega tegelemist tõendavaid dokumente. ala kuue ha võrra. Kalle Toomet esitas üksik- 2.Vallavolikogu vaba maa erastamise komisjonil erastamise taotlejate nimekirja läbivaatamisel asjalise ülevaate 2002a. laenurahadega renovee- kutsuda vajaduse korral komisjoni istungile taotleja esilekerkinud küsimuste lahendamiseks. ritavate objektide tööde käigust. 3.Komisjonil esitada vallavolikogu 2002.aasta septembrikuu korralisele istungile kinnitamiseks vaba põllumajandus- ja metsamaa erastamise taotlejate nimekiri. 4.Otsus jõustub 28.augustil 2002. Kiiresti korteriühistuid KEHTNA VALLAVALITSUSE MÄÄRUS 15. 08. 2002 nr 7 moodustama! Vallas ei ole korteriühistute moodustamine kulgenud vajaliku tempoga Valimisjaoskondade moodustamine ning veel on palju suurelamuid, kus puudub esindusorgan. Tänase päevani Võttes aluseks Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse (RT on suurmajade elanike eest, kus ühistud puuduvad, hoolt kandnud valla I 2002, 57, 355) § 10, Kehtna Vallavalitsus määrab: osaühing Kehtna Elamu, aasta lõpuks selline kohustus langeb vallalt ära. 1. Moodustada vallas 5 valimisjaoskonda alljärgnevalt: Õigem oleks öelda, et valla osaühingul pole õigus majavalitsejana Ingliste valimisjaoskond nr 1 Ingliste, Pae ja Lau küla külad, asub tegutseda, kui teda pole valitud või kohtu poolt nimetatud. Ingliste Lasteaed- Algkoolis 2001.aasta suvel kehtima hakanud korteriomandiseadus (RT I 2000, 92, Kaerepere valimisjaoskond nr 2 Kumma, Põrsaku, Saksa, Valtu-Nurme, 601) nõuab, et käesoleva aasta lõpuks valiksid korteriomanikud oma maja Hertu, Saunaküla külad, Kaerepere alevik, asub Valtu klubis. majandamise edasise vormi. Kui ei vali, määrab haldaja kohus korteri- Eidapere valimisjaoskond nr 3 Koogiste, Kõrbja , Mukri, Saarepõllu, omanikelt nõu ja luba küsimata ning kas kohtu poolt määratud valitseja Reonda, Lokuta, Haakla, Ahekõnnu, Selja, Nõlva, Kenni, Ellamaa tingimused neile üldse vastuvõetavad on, ei küsi keegi. külad, Eidapere alevik, asub Eidapere rahvamajas. Et suurelamute majandamine sujuks, kommunaalmaksed tasutud saaks Lelle valimisjaoskond nr 4 Paluküla, Lalli, Põllu, Kastna, Palasi külad, ning elamistingimused säiliksid või paraneksid, pole muud võimalust, kui Lelle alevik, asub Lelle rahvamajas. korteriühistu loomine või korteriomanike ühise tegutsemise lepingu Kehtna valimisjaoskond nr 5 Käbiküla, Lellapere, Sooaluste, Kalbu, sõlmimine. Vastja, Laeste, Kärpla, Hiie, Nadalama, Linnaaluste, Kehtna-Nurme, Korteriühistute loomise kasuks peaks rääkima ühistute poolt tehtud Koogimäe, Rõue, Ohekatku, Lellapere- Nurme, Metsaääre külad, Kehtna ja majade remonttööd ning paranenud välisilmed. Keava alevik, asub Kehtna vallamajas. Kui ühistut ei suudeta moodustada, tuleks korteriomanikel siiski 2. Määrata valimisjaoskonnaks, kus valijad saavad hääletada vähemalt kord kokku tulla ning otsustada elamu valitseja valimine. väljaspool oma elukohajärgset valimisjaoskonda, Kehtna valimisjaoskond Elamu valitsemist käsitlevad seaduse paragrahvid 20, 21 ja 22. Valitseja nr 5. nimetamise ja tagandamine otsustavad korteriomanikud häälteenamusega. 3. Määrata valimisjaoskonnaks, kus saavad hääletada valijad, kelle Valitseja võib nimetada ametisse kuni 5 aastaks ning selleks peab olema elukoha andmed Kehtna vallas on rahvastikuregistrisse kantud Kehtna kandidaadi nõusolek. Valitseja õigused ja kohustused on toodud ära seaduse valla täpsusega, Kehtna valimisjaoskond nr 5 eelmainitud paragrahvides ning nendega oleks kasulik tutvuda, enne kui 4. Määrus jõustub 18. augustil 2002.a. langetatakse otsus maja edasise haldamise suhtes. REET NERO Aktuaalne Valla Vaatleja 3 Vallavolikogu valimised Koolid lähenevad vajavad tuge Tulenevalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimiste seadusest on järjekordne vallavolikogu Käes on september. Alanud on uus õppeaasta ja valimiste päev käesoleva aasta 20. oktoober. paljudel valla lastel seisab ees pikk õppeaasta, Hääletamisõigus on Eesti kodanikul, kes on valimispäevaks
Recommended publications
  • Mõned Mõtted Vabariigi Aastapäeva Eel

    Mõned Mõtted Vabariigi Aastapäeva Eel

    KEHTNA VALLA AJALEHT Nr. 1 (80) 15. veebruar 2003 Mõned mõtted Vabariigi aastapäeva eel motoks oli aga “Vaba Eesti eest!” Nii tekkisidki idarindel eesti väeosad, kes oma võidutahet ja eneseohverdamist isamaa eest näitasid 1944.aastal Narva rindel. Idarindel langes eestlasi 20000 (vrdl Vabadussõjas 4000). Seepärast nimetataksegi 1944.a lahinguid Teiseks Vabadussõjaks, seda just väliseestlaste hulgas. Meil siin püütakse seda teemat vältida – olid saksa mundris, olid fašist! See on väga meelepärane käsitlusviis eriti meie idanaabritele, samuti ka paljudele juudiorganisatsioonidele, kes omavad tähtsat kohta USA välispoliitikas. Nii püüavad praegused ja endised võimumehed seda piinlikku teemat vältida. Eesti rahvale pole kunagi omane olnud mõne rahva vihkamine või alavääristamine. Meie sõjamehed oma meenutustes räägivad vene elanike abistamisest saksa okupatsiooni poolt allutatud aladel. Venelased olid õnnetud, kui meie eesti väeosa pidi lahkuma ja asendati sakslastega. Ega see isamaaline vaim ei kadunud kuhugi ka enamiku Punaarmees teeninud meeste südames. Minu hea sõber, endine Haimre kooli Ilus on ikkagi isamaa pale, Olen ise riigikaitsetundidest osa saanud direktor Evald Urvast meenutas oma Punaarmees kui sellelt pühkida kõik mis on vale! alates viiendast klassist. Õpetajateks Eesti sõjaväe tegevohvitserid. Lihulas oli õpetajaks teenitud aega ja tööpataljoni õudusi kuni ületulekuni Velikije Luki all. Raamatus “Velikije Valet me tunneme, tõesti kõik teame, hilisem Rüütliristi kavaler Alfons Rebane. Luki” nimetatakse Eesti Korpuse kaotusteks koos ent kas just meie-need pühkima peame? Meis süvenes isamaaline vaim, mis oli aluseks hilisemas võitluses punavõimu vastu kas relvaga haavadesse surnutega 6474 meest. Teadmata kadunuid oli 2020. Needsamad “teadmata Pühime küll, ent kui mõtelda järgi: käe või metsavennana. kadunud” olidki mehed, kes tulid üle saksa äkki ei jäägi siis palju säält järgi?! Tolleaegne riigikaitseõpik oli väga heal poolele, et võidelda oma Eesti eest.
  • Kehtna Vallavolikogu Määrus

    Kehtna Vallavolikogu Määrus

    KEHTNA VALLAVOLIKOGU MÄÄRUS Kehtna 17. aprill 2019 nr 56 Valtu Lasteaed Pesapuu põhimääruse kehtestamine Määrus kehtestatakse koolieelse lasteasutuse seaduse § 9 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Lasteaia nimetus Lasteaia nimetus on Valtu Lasteaed Pesapuu (edaspidi lasteaed). § 2. Lasteaia aadress Lasteaia aadress on Männiku 10, Kaerepere alevik, Kehtna vald, 79520 Rapla maakond. § 3. Lasteaia õiguslik seisund (1) Lasteaed on koolieelse lasteasutuse seaduse alusel lasteaiana tegutsev õppeasutus, mis võimaldab 18. elukuust kuni seitsmeaastastele lastele hoidu ja alushariduse omandamist. (2) Lasteaed on Kehtna Vallavalitsuse (edaspidi vallavalitsus) hallatav asutus. Lasteaed ei ole iseseisev juriidiline isik, vaid teostab õigusi ning täidab ülesandeid Kehtna valla kui avalik-õigusliku juriidilise isiku nimel. (3) Lasteaia tegevuse aluseks on Haridus- ja Teadusministeeriumi (edaspidi HTM) poolt välja antud tähtajatu koolitusluba. (4) Lasteaed juhindub oma tegevuses käesolevast põhimäärusest, Eesti Vabariigi haridusseadusest, koolieelse lasteasutuse seadusest ning nimetatud seaduste alusel antud õigusaktidest, riiklikust õppekavast ja lasteaia õppekavast ning kohaliku omavalitsuse asutuse tegevust reguleerivatest õigusaktidest. § 4. Teeninduspiirkond ja lasteaeda vastuvõtmise ning väljaarvamise alused (1) Lasteaia teeninduspiirkond on Kaerepere alevik, Hertu küla, Kaerepere küla, Linnaaluste küla, Kumma küla, Põrsaku küla, Saksa küla, Saunaküla küla ja Valtu- Nurme küla. (2) Lapsi võetakse lasteaeda vastu ja arvatakse lasteaiast välja vallavalitsuse
  • TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Rahvusliku Käsitöö Osakond Rahvusliku Tekstiili Eriala Karin Vetsa HARJUMAA PÕIME

    TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Rahvusliku Käsitöö Osakond Rahvusliku Tekstiili Eriala Karin Vetsa HARJUMAA PÕIME

    TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Rahvusliku käsitöö osakond Rahvusliku tekstiili eriala Karin Vetsa HARJUMAA PÕIMEVAIPADE KOMPOSITSIOONILISED TÜÜBID 19. SAJANDIL – 20. SAJANDI 30-NDATEL AASTATEL. KOOPIAVAIP EESTI VABAÕHUMUUSEUMILE Diplomitöö Juhendaja: Riina Tomberg, MA Kaitsmisele lubatud .............................. Viljandi 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS.............................................................................................................................................................................3 1. HARJUMAA TELGEDEL KOOTUD VAIPADE KUJUNEMINE.......................................................................................5 1.1 AJALOOLISE HARJUMAA TERRITOORIUM .............................................................................................................5 1.2 VAIBA NIMETUSE KUJUNEMINE ............................................................................................................................6 1.3 VAIBA FUNKTSIOONIDE KUJUNEMINE ..................................................................................................................7 1.4 VAIPADE KAUNISTAMISE MÕJUTEGURID ..............................................................................................................8 1.5 TELGEDEL KOOTUD VAIPADE TEHNIKATE KUJUNEMINE .....................................................................................10 2. HARJUMAA PÕIMEVAIPADE TEHNIKAD ......................................................................................................................12
  • Kehtna Vallavalitsus

    Kehtna Vallavalitsus

    Kehtna Vallavalitsus KEHTNA VALLA ÜLDPLANEERING SELETUSKIRI Konsultant: Miracon Grupp OÜ Leegi 9, 50109 Tartu Tel. +372 53 300 228 [email protected] www.miracongrupp.ee Kehtna 2007-2009 KEHTNA VALLA ÜLDPLANEERING – SELETUSKIRI Sisukord 1. SISSEJUHATUS ........................................................................................................................................... - 4 - 2. ÜLDPLANEERING ...................................................................................................................................... - 6 - 2.1. KEHTNA VALLA RUUMILISE ARENGU PÕHIMÕTTED .................................................................................. - 6 - 2.1.1. Üldplaneeringu kasutamine ............................................................................................................. - 6 - 2.1.2. Üldplaneeringu koostamise eesmärgid ............................................................................................ - 6 - 2.1.3. Kehtna valla väärtused .................................................................................................................... - 7 - 2.1.4. Kantide (alevike ja külade) väärtused ............................................................................................. - 7 - 2.1.4.1. Kehtna-Keava kant .................................................................................................................................... - 8 - 2.1.4.2. Kaerepere kant ..........................................................................................................................................
  • Aruanne Arheoloogilise Eeluuringu Kohta Rail Baltic Raudteetrassi Valikul I Etapp

    Aruanne Arheoloogilise Eeluuringu Kohta Rail Baltic Raudteetrassi Valikul I Etapp

    TARTU ÜLIKOOL AJALOO JA ARHEOLOOGIA INSTITUUT ARHEOLOOGIA OSAKOND Aruanne arheoloogilise eeluuringu kohta Rail Baltic raudteetrassi valikul I etapp II osa: Arheoloogilise pärandi paiknemine Rail Baltic raudteetrassi lõikudel ja nende ümbruses, KOKKUVÕTTETABEL Tabelis soovitusliku tegevuse kohta kasutatud tähelühendite selgitused: A – objekt tuleb säilitada puutumatul kujul; B – objekt tuleb läbi kaevata, kui ei õnnestu seda ehituse käigus säilitada; C – objekti piirkond vajab täiendavat inspektsiooni, mille positiivne tulemus (muistise kindlaks tegemine trassi alal) viib tegevuseni B, negatiivne – kas tegevuseni D või I; D – arheoloogiline järelevalve antud piirkonnas ehituse ajal, I – informatsiooniks, teadmiseks võtmiseks. Trass Trassi kirjeldus Objekti Objekti kirjeldus Asukoht trassi Soovitatav nr suhtes tegevus trassil 1A ja Läbivad metsa ja hõredalt 1 Mõlemad trassid lõikavad pärimuslikku pakkteed Ristub trassiga C-D 1B asustatud piirkondi Treimani külas, mis ühendab rannikut Kivikupitsa- Kui nimelise kohaga sisemaal. Tee ligikaudne inspektsioon kulgemissuund on teada, kuid maastikul lokaliseeritud ei anna ei ole. Võimalik on tee ehitusjäänuste leidmine tulemusi, siis soisemates kohtades. ehitusaegne järelvalve 2A ja Läbivad metsa ja hõredalt 1 Trassi ristumispiirkond Lemmejõega on Ristub trassiga C 2B asustatud piirkondi potentsiaalne kultuurkihi leiuala (põlistalud verstakaardil). Inspekteerimist vajavad jõe mõlemad kaldad. 3A ja Läbivad metsa ja soid Ühtegi arheoloogilist muistist teele ei jää 3B 4A Läbib metsa ja soid Ühtegi
  • Valtu-Nurme Külas on Mõnus Elada Õpilastransport Millises Kodukülas Eelistaks Enamik Meist Elada? Arvan, Et Paljude Mööduva Külaelaniku Poolt Pilk 1

    Valtu-Nurme Külas on Mõnus Elada Õpilastransport Millises Kodukülas Eelistaks Enamik Meist Elada? Arvan, Et Paljude Mööduva Külaelaniku Poolt Pilk 1

    Valla Vaatleja KEHTNA VALLA AJALEHT August 2010 Nr 7 (147) AKTUSED Kehtna Põhikool 1. septembril algusega kell 9.00 Valtu Põhikool 1. septembril algusega kell 9.30 Eidapere Kool 1. septembril algusega kell 10.00 Kehtna Kunstide Kool 1. septembril algusega kell 14.00 Kehtna valla koolide esimestesse klassidesse astujate nimekirjad avaldame septembrikuu ajalehes. Toredat kooliteed! Talgud Valtu-Nurme külas. Erakogu foto Valtu-Nurme külas on mõnus elada Õpilastransport Millises kodukülas eelistaks enamik meist elada? Arvan, et paljude mööduva külaelaniku poolt pilk 1. septembril - suust kõlaks vastuseks: turvalises, rahulikus, ilusas, meeldivate peale visatud. Selleks aga, et kõik naabritega, hea infrastruktuuriga, tegusas. Suur osa sellest, külaelanikud üksteist paremini teadmistepäeval tunneksid, omavahel mõtteid ja milliseks meie elukeskkond kujuneb, on ikka meie endi teha. Valtu- oskusi saaksid jagada, on külal Nurme külas on selleks kõik eeldused olemas, et ise oma elupaik vaja traditsioone ja ühiselt korral- Võrreldes õpilaste veo tavalise ideaalseks kujundada. datud ettevõtmisi. Olgu selleks oma sõiduplaaniga (vaata lk 3), külapidupäevade korraldamine, on 1. septembril kõikide Külas on elujõulised noored pered, ja teadmisi igal aastal vähemalt lumelinna ehitamine või talgute peatuste kellaajad 1 tunni kellel palju lapsi. Samuti on külas korra kõikide soovijatega külaplat- korraldamine. võrra hilisemaks viidud. lastele eeskujuks ja traditsioonide sil jagada. Märkimata ei saa jätta ka 20. augustil kogunesime taas Näiteks Remfakt OÜ buss, edasi andjateks elukogemustega ja meie osavate kätega töökaid mehi ja külaplatsile, et vabariigi taas- mis tavaliselt väljub Lokutalt suure teadmistepagasiga hallpead. lapsi, kes pidevalt külaplatsi korras iseseisvumist tähistada ja sellel kell 7.15, teeb seda 1. sep- Meie küla suureks väärtuseks on hoiavad ja ise külaplatsile kiige ja aastal esmakordselt kooliminejaid tembril 8.15 ning on Lelle seegi, et 60 lehmaga Lepiku Farmi võrkpalliplatsi on ehitanud.
  • Kehtna Valla Arengukava Ja Eelarvestrateegia

    Kehtna Valla Arengukava Ja Eelarvestrateegia

    KEHTNA VALLAVOLIKOGU Kehtna valla arengukava ja eelarvestrateegia aastateks 2019- 2023 Kehtna 2018 1 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS 3 1.KEHTNA VALLA LÜHIÜLEVADE 4 1.1.Ajalooline lühiülevaade ja statistika 4 1.2. Rahvastik ja selle areng 6 1.3. Ettevõtlus ja tööhõive, elanike sissetulekud, töötus 11 1.4. Looduslikud tingimused 13 1.5. Keskkonnakaitse 14 1.6. Külastusväärtuslikud paikkonnad 15 2.KOHALIKU OMAVALITSUSE JUHTIMINE JA HALDAMINE 17 2.1 Kohalik omavalitsus 17 2.2. Valla eelarve 17 2.3. Arengu kavandamine 19 2.4. Omavalitsuste ühinemise mõju valla haldussuutlikkusele 19 3. PAIKKONDLIK JAOTUS 20 4. MAJANDUS JA TEHNILINE TARISTU 23 4.1. Elamu- ja energiamajandus 23 4.2. Teed, liikluskorraldus ja ühistransport 24 4.3. Veevärk, kanalisatsioon ja puhastusseadmed 25 4.4. Jäätmemajandus 25 4.5. Keskkond ja haljastus 26 4.6. Puhkemajandus ja turism 26 5. HARIDUS JA NOORSOOTÖÖ 28 5.1. Haridus 28 5.2. Noorsootöö 30 6. KULTUUR JA SPORT 31 6.1. Kultuur 31 6.2. Sport ja tervisedendus 32 7. SOTSIAALTÖÖ JA TERVISHOID 34 8. AVALIK KORD JA TURVALISUS 35 9. ARENGUKAVA EESMÄRGID JA STRATEEGILISED TEGEVUSSUUNAD 36 9.1. SWOT analüüs ja prioriteetsed strateegilised tegevussuunad 36 9.2. Ülevallalised arendused ja tegevusprogrammid 37 10. KEHTNA VALLA VISIOON 2030 41 11. EELARVESTRATEEGIA ARENGUKAVA TÄITMISE TAGAMISEKS 42 KOKKUVÕTE 43 2 SISSEJUHATUS Kehtna valla arengukava on omavalitsuse dokument, mille alusel planeeritakse, juhitakse ja rahastatakse valla arengut vallavolikogus kokkulepitud suundades. Arengukavas määratletakse üldisemad ja kaugemad eesmärgid ja sihid ning nendest tulenevad tegevused lähiaastateks. Tegelikult on Kehtna vallas ellu viimist vajavaid tegevusi palju rohkem, kui on selleks lähiaastatel reaalseid võimalusi. Seetõttu lepitakse kokku prioriteedid, millele valla piiratud ressursside juures eeskätt keskenduda.
  • Palju Õnne Sünnipäevaks, Armas Koduvald!

    Palju Õnne Sünnipäevaks, Armas Koduvald!

    Valla Vaatleja KEHTNA VALLA AJALEHT Veebruar 2010 Nr 2 (142) Palju õnne sünnipäevaks, armas koduvald! “Kaunis on Kehtna vald, kaunis uute traditsioonide algatamine paik elamiseks, kaunis loodus, Kehtna Põhikool – kvaliteetselt ja puhas õhk.” Selliste sõnadega edukalt töötav kollektiiv alustab valla tutvustamist Tõnis Kalju Tetsmann – Lelle mõisa omanik. Blank 2008. aastal valminud Aktiivne osaleja valla kultuurielus valla reklaamfilmis. Karin Moisar – Kaerepere alevikuelu hoogustaja 14. veebruaril tähistasime valla 19. Heldi Tagel – 5 aastat Eidapere kapelli sünnipäeva. Heaks traditsiooniks ja naisansambli juhendaja on saanud aastapäeva tähistamine Margus Maripuu – Eidapere Kooli valla eri piirkondades ning sel õpetaja. 6 aastat aiandus- ja kodun- aastal oli võõrustajaks kaunis dusklubi AK juhendaja heakorrastatud Lelle alevik. Riina Tomingas – 5 aastat edukalt Lisaks meie puhtale loodusele tegutsenud rahvamaja lasteringide on kõige suuremaks väärtuseks juhendajana. Väga hea ja lapsi mõistev inimesed, kes oskavad hoida oma õpetaja kodu ja oma esivanemate pärandit. Maive Nõmmik – hoolika ja kohu- Valla sünnipäeval on saanud heaks setundliku suhtumise eest töösse traditsiooniks meie tublisid valla- Eidapere Koolis kodanikke, ettevõtjaid ja kauneid MTÜ Lelle Alternatiiv – Lelle Alterna- kodusid tunnustada. tiivi korraldamine, Vallo Hansen Kehtna valla teenetemärgiga tunnustati Aare Leinbergi. Kehtna vallas pööratakse suurt LAURA KOKKI foto Jüri Lehtmets – erivajadustega noorte tähelepanu ka spordile, tublilt tegevuse hoogustamise eest osaletakse maakondlikel suve- ja 24. veebruaril tähistame Eesti reorganiseerimise. Edaspidi, Ingle Rein Lehtmets – puuetega inimeste talimängudel, osavõturohked on Vabariigi 92. sünnipäeva. ASi eduka juhina, on ta pakku- abistamise eest nii valla SpordiLustiPäev, Kehtna 20. sajandi tuntud teadlane Albert nud kohalikele elanikele Inglistel Kaire Soomets – noorsootöö edenda- Sügisjooks kui ka Suur Südame- Einstein on öelnud: „Iga päev tu- tööd. 1992. aastal taasavati tema mise eest Kehtna vallas päev.
  • Lasteaed PESAPUU on Valmis! Aasta Õpetajad 2012

    Lasteaed PESAPUU on Valmis! Aasta Õpetajad 2012

    Valla Vaatleja KEHTNA VALLA AJALEHT Oktoober 2012 Nr 9 (171) Kehtna vallas on kena tava igal aastal, õpetajatepäeval, kutsuda kokku valla koolide pedagoogid, Aasta õpetajad 2012 et üle anda Kehtna valla aasta õpe- taja tänukiri ning valla meene. Sel korral kohtuti Kehtna klubi saalis, kus kohaletulnuile esines Kehtna kunstide kooli klaveriõpi- lane Evita Lohu. Kehtna valla aasta õpetajad 2012: • Mai Pärt, Kehtna lasteaia Siller õpetaja • Siiri Leinberg, Valtu lasteaia Pesapuu õpetaja • Hele Saarse, Kehtna kunstide kooli klaveriõpetaja • Evelyn Kurg, Kehtna põhikooli inglise keele õpetaja • Andres Saks, Valtu põhikooli direktor • Urve Pregel, Kehtna majandus- ja tehnoloogiakooli huvijuht Foto: AARE HINDREMÄE Lasteaed PESAPUU on valmis! 12. oktoobril avati pidulikult Kaerepere alevikus uus, ruu- mikas, värviküllane ja moodne lasteaed Pesapuu. Kuigi lapsed on saanud uuest hoonest rõõmu tunda juba kuu aega, oli oktoobri keskpaigaks jõutud ehitise, sisustuse ja haljastuse täieliku valmimiseni. Valtu lasteaed tähistas sel ke- vadel oma 40. tegutsemisaastat, uut lasteaiahoonet oodati pikisilmi juba aastakümneid. Seetõttu oli ka avamisel rohkesti publikut – lapsi, lapsevanemaid, piirkonna elanikke ja lihtsalt uudistajaid. Loomulikult olid kohal kõik need, kelle ühise panuse tulemusena lasteaed valmis. Vastvalminud lasteaias tegutseb 3 rühma ning kohti on 60 lapsele. Pesapuu lasteaias on moodusta- tud sõimerühm 1,5-3-aastastele (Pesamunad). Aiarühmi on kaks: Rõõmupesa rühm 3-5-aastastele ja Päikesepesa rühm 5-7-aastastele. Uus lasteaed tõi piirkonda
  • Eidapere Mõjupiirkonna Arengukava 2009-2015 Á

    Eidapere Mõjupiirkonna Arengukava 2009-2015 Á

    EIDAPERE 1530 EIDAPERE MÕJUPIIRKONNA ARENGUKAVA 2009-2015 - 1 - Sisukord 1.Sissejuhatus 2.Piirkonna tutvustus 2.1.Ajalooline taust 2.2 Majandus ja loodus 2.3 Asukoht 2.4. Rahvastik 3.SWOT - analüüs 4.Planeeritavad tegevusvaldkonnad ja arendatavad tegevused Ettevõtlus, turism Haridus , sport ja vaba aja veetmine Sotsiaalhoolekanne ja tervishoid Keskkond Planeerimise ja maakasutuse üldpõhimõtted 5.Tulevikuvisioon, arenguprioriteedid ja eesmärgid. (SWOT ist tulenev) 5.1.Ettevõtlus.Turism 5.2.Keskkond 5.3.Sotsiaalkeskkond ja hooldus 5.4.Turvalisus 5.5.Haridus,sport,vaba aja veetmine 5.6.Planeerimine ja maakasutus 5.7.Tehniline infrastruktuur 6.Arengukava täiendamine ja uuendamine - 2 - 1 Sissejuhatus Eidapere ja ümberkaudsete külade elu süsteemse ja sihipärase tegevuse korraldamiseks on vajalik arengukava. Arengukava on vahend suhtlemiseks ja läbirääkimisteks teiste piirkondade asutustega, samuti eelduseks projektirahade taotlemisel. Arengukava koostamise eeltöö algas juba mõne aasta eest elanike vajadustega paremaks tundmaõppimiseks. 2007. a sügisest algas arengukava praktiline koostamine koostöös aktiivsemate elanikega ja juba valitud külavanematega. Kasutati järgmisi metoodikaid: rühmatöö, statistika analüüs, SWOT-analüüs. Arengukava koostamisel lähtuti piirkonna elanike soovidest ja ideedest ning Kehtna valla arengukavast. 2 Piirkonna tutvustus 2.1.Ajalooline taust Eidapere on oma geograafilise asendi poolest ikka mõne maakonna ääremaa olnud. Muistse iseseisvuse ajal kuulus see hõredalt asustatud metsane ala väikese ja naabritest vähema kuulsusega Alempoisi muinasmaakonna koosseisu, hiljem oli siin ordu valduste Pärnu Komptuurkonna põhjapiir. Külana on Eidaperet mainitud 1530. aastal Heytepyrsse nime all. 16. sajandist on kirjalikud andmed püsiasustusest ja 19. sajandist alates on see paik saanud kindla koha Eestimaa ajaloos seoses klaasivabrikuga. 2.2. Majandus ja loodus - 3 - Piirkonnas tegeldakse kaubandusega, puidu töötlemisega, lamba-, veise-, teravilja- ja lillekasvatusega, sotsiaalhoolekandega, transporditeenuse osutamisega.
  • KEHTNA PÕHIKOOLI ARENGUKAVA AASTATEKS 2018-2023 Kehtna 2018

    KEHTNA PÕHIKOOLI ARENGUKAVA AASTATEKS 2018-2023 Kehtna 2018

    KEHTNA PÕHIKOOLI ARENGUKAVA AASTATEKS 2018-2023 Kehtna 2018 SISUKORD I ÜLDANDMED JA LÜHIÜLEVAADE KOOLIST………………………………………………….3 II SISSEJUHATUS ................................................................................................................................. 8 2.1. Arengukava uuendamise vajadus ................................................................................................. 8 2.2. Arengukava ülesanne ja eesmärk ................................................................................................. 8 2.3. Arengukava seos teiste strateegiliste dokumentide ja valdkondlike arengukavadega ning koostamise alused ................................................................................................................................ 9 2.4. Arengukava koostamises, täiendamises, elluviimises, hindamises ja aruandluses osalevad huvigrupid ........................................................................................................................................... 9 2.5. Kehtna Põhikooli arengukava 2014 -2018 täitmine ..................................................................... 9 III KOOLI ARENGUT MÕJUTAVAD TEGURID ............................................................................. 11 3.1. Õpilaste arv ................................................................................................................................ 11 3.2. Innovatsioon teaduses ................................................................................................................
  • Kehtna Valla Arengukava on Omavalitsuse Dokument, Mille Alusel Planeeritakse, Juhitakse Ja Rahastatakse Valla Arengut Kokkulepitud Suunas

    Kehtna Valla Arengukava on Omavalitsuse Dokument, Mille Alusel Planeeritakse, Juhitakse Ja Rahastatakse Valla Arengut Kokkulepitud Suunas

    +%(4.! 6!,,!6!,)4353 +•®¥Æ° ∂°¨¨° °≤•Æßµ´°∂° !°≥¥°¥•´≥ Y 3)35+/2$ 3)33%*5(!453 0u()- u)34%$ +%(4.! 6!,,! 4%22)4//2)5- *! 2!(6!34)+ Y { ! [ a ë a Y ! w Ç$$% +/(!,)+5 /- !6!,)4353% *5(4)- ).% *! (!,$!- ).% Y ë ' !' h % ! +!.$)$ !,%6)+% *! +ç,!$% 6??2453%$ .).' +ç,!,))+5- ).% - !*!.$53 *! 4%(.),).% 4!2)345 9 % * ' + 9 Ç ! 9 , ' 9 " 9# Ç* '' ' +' ë -'* + ! W-- ! Y ! (!2)$53 *! .//23//4vv I ' b ' $$ +5,4552 *! 30/24 Y ' {+' ' ! 3/43)!!,4vv *! 4%26)3(/)$ Ç' " !6!,)+ +/2$ *! 4526!,)353 ! # +%(4.! 6!,,! !2%.'5342!4%%')! " ! ë ' -' ! { ! ë $ ë % ë $ Ç & ë $ { & a ë $ ! & ! I & ! Y &% ! { && ë $ 9 & ë $ Y) )# &! ë $ ë &! [ Ç $ %%,!26%342!4%%')! !2%.'5+!6! 4?)4- )3% 4!'!- )3%+3 # % 3)33%*5(!453 Kehtna valla arengukava on omavalitsuse dokument, mille alusel planeeritakse, juhitakse ja rahastatakse valla arengut kokkulepitud suunas. Arengukavas määratletakse üldisemad ja kaugemad eesmärgid ja sihid ning nendest tulenevad tegevused lähiaastateks. On loomulik, et Kehtna vallas ellu viimist vajavaid tegevusi jätkub rohkemaks kui selleks lähiaastatel reaalseid võimalusi. Seetõttu on siin muuhulgas kokku lepitud teatud prioriteedid, millele valla piiratud ressursside juures eeskätt keskenduda. Samas tuleb püüda leida võimalusi ka teiste oluliste tegevuste elluviimiseks kogu vallas.