KEHTNA VALLA AJALEHT

Nr. 7 (76) 14. september 2002 Sügis jälle käes - uus õppeaasta alanud

Suvelõpp rabas

Tee algus. On see konarlik või sile? Sa ei tea saab klassijuhatajaks? On ta siiras, sõbralik või Sulle, kooliteele veel, et kiituse kõrval seisab laitus, et salakaval? õnnestumine vaheldub ebaõnnega., rõõm muutub Kas ta peab ikka lugu minu lapsest? Kas ta asuv laps solvumiseks. Sa saad varsti aru, et edu tuleb aitab minu last sellel käänulisel teel edasi kuni pingutades ja vahel ka valuga. Täna mõtled sa päevani, mil heliseb viimane koolikell? Sa õhkud selle suve päikesest. Su silmad veel, et kool see on muinasmaa, püha paik, Soovin, et sa rohkem usaldaksid õpetajaid, säravad, juuksed on pleekinud, põlveotsad unistustemaa. teeksid koostööd nendega. kriimulised, paar hammast puudu. Sa oled Aga peagi saabub argipäev. Varsti saad Sooviksin, et algav kooliaasta tooks pere- ootusärevusest õnnelik ja uhke, sest astud üle teada, et koolis ei tohigi kõike teha. Ei tohi desse mitte ainult koolitarkust, vaid ka rahuldust kooliläve õpilasena. karjuda, joosta, kisada. Oi mida kõike ei tohi! ja enesekindlust, usku eelkõige endasse ja oma Sa ei tea, kas su esimene õpetaja on südamlik Lähemail päevil saad teada, et tunnis rahulikult lapsesse, tema õpetajasse, lootust tulevikku. või kuri. Su väike süda väreleb, kui astud oma istuda on lõpmata vaev, et pinginaaber tunneb Head kooliaasta algust! klassi, istud pinki ja sinu kõrvale tuleb mõnu, kui saab sinu peale kaevata ning et õpetaja INGE PULLAT, samasugune, natuke kohmetunud pinginaaber. on kärsitu ja ei naerata. Kooli direktor See on algus. Pika tee algus, mida mööda Sa rikastud uute kogemustega: meeldivate ja astud aastaid. Milliseks kujuneb see tee – koolitee ebameeldivatega. Soovin sulle, kooliteele asuv Valla koolides alustas esimest kooliteed 67 - sinu jaoks? Sul pole aimugi, mis see füüsika on, laps, jõudu ja edu selle pika koolitee läbimisel ja õpilast. Nimekiri 7. lk. milline on sinu lemmikaine, kes õpetajatest sulle vaata, et sa ei väsi! meeldib või millise kooliõe- ja vennaga sa sõbraks Teile, teeleasuva koolilapse vanemad saad. Eks teiegi süda väreleb. Kuidas läheb? Kes Valla Vaatleja 2 Vallavalitsus, volikogu

KEHTNA VALLAVOLIKOGU MÄÄRUS 27.08.2002 nr 50 VALLAVOLIKOGUS Pärast suvepuhkust tuli volikogu uuesti kokku Valla põhimääruse muutmine 27.augustil. 19-st liikmest tuli istungile 14. Kuulati, otsustati: Võttes aluseks Kohtute seaduse (RT I 2002, 64,390) § 144, Haldusmenetluse seaduse muutmise ja Vallavanem esitas ülevaate vallas toimunu rakendamise seaduse ( RT I 2002, 61, 375) § 40 ja Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse kohta juulis ja augustis ning tutvustas (RT I 2002, 36, 220) § 72, viia valla põhimäärusesse sisse alljärgnevad muudatused: hetkeolukorda hariduses, majanduses jt 1. § 21 lisatakse punkt 2.8 alljärgnevas sõnastuses: tähtsamates valdkondades. Muudeti valla “2.8 Riigikogu liikme volituste täitmise ajaks kuni Riigikogu liikme volituste lõppemiseni” põhimäärust. Muudatuste aluseks on kehtivad 2. § 23 punkt 1.26 muudetakse ja sõnastatakse alljärgnevalt: seadusandlused. Volikogu kinnitas määruse “ 1.26 rahvakohtunikukandidaatide valimine” eelnõu ühehäälselt. Toimus valla arengukava 3. § 23 punktides 1.29, 1.31 ja 1.33 asendatakse sõna tühistamine sõnadega “ kehtetuks aastateks 2002-2006 III lugemine. Arutelu käigus tunnistamine” otsustas volikogu katkestada arengukava III 4. § 36 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse alljärgnevalt: lugemine. Hariduskomisjonil koostöös ma- “3.Volikogu otsus jõustub teatavakstegemisest” janduskomisjoniga vaadata arengukava hariduse 5. § 49 punkti 5 teine lause muudetakse ja sõnastatakse alljärgnevalt: osa uuesti läbi ja esitada volikogule järgmisel “5.Valitsuse korraldus jõustub teatavakstegemisest” istungil oma seisukoht. Täiendati vaba põllu- 6. § 55 punktis 1 asendatakse sõna “tühistamiseks” sõnadega “ kehtetuks tunnistamiseks” majandus- ja vaba metsamaa erastajate IV järje- 7. § 56 punkt 5 tunnistatakse kehtetuks korra nimekirja. Heik Past: vallavalitsusele on laekunud palju KEHTNA VALLAVOLIKOGU OTSUS vabade maade erastamise avaldusi kahtlust 27.08.2002 nr 172 äratavatelt firmadelt. Nimetatud firmadest ei tegutse ükski Kehtna vallas ega ka maakonnas ja Vaba põllumajandus- ja metsamaa erastamise on äriregistrisse kantud eelmise aasta lõpus ja käesoleva aasta alguses. Et vältida selliste firmade taotlejate avalduste menetlemise nõuded vabade maade taotlejate nimekirja sattumist, on vallavolikogul õigus nõuda neilt lisadokumente Vastavalt maareformi seaduse (RT I 1991, 34, 426; RT I 2001, 52, 304; 93, 565; RT I 2002, oma tegevuse tõestamise kohta. Ka kohalikud 11, 59) § 23¹ lõikele 4 ja § 23² lõikele 2 ja võttes aluseks vallavolikogule laekunud vaba maa ettevõtjad on vallavolikogule esitanud seitse erastamise taotlejate pretensioonid ning vallavalitsuse 27. 08. 2002.a. seisukoha, Kehtna Vallavolikogu avaldust-protesti vaba põllumajandus- ja metsa- otsustab: maa erastajate nimekirja kantud osade juriidiliste 1.Kinnitada vaba põllumajandus- ja metsamaa erastamise taotlejate avalduste menetlemisel isikute vastu. alljärgnevad nõuded: Volikogu kinnitas vaba põllumajandus- ja 1.1.Vallavalitsusel välja selgitada, kas taotlejate omandis või kasutuses on Kehtna valla metsamaa erastamise taotlejate avalduste menet- haldusterritooriumil põllumajandusmaad, mis võimaldab tal tegeleda põllumajandusliku tootmisega. lemise nõuded. Täiendati valla üldplaneeringut, 1.2.Vallavalitsusel nõuda taotlejatelt põllumajanduslikku tootmist tõendavat väljavõtet suurendades külas paikneva karjääri maa- tuludeklaratsioonist või teisi põllumajandusliku tootmisega tegelemist tõendavaid dokumente. ala kuue ha võrra. Kalle Toomet esitas üksik- 2.Vallavolikogu vaba maa erastamise komisjonil erastamise taotlejate nimekirja läbivaatamisel asjalise ülevaate 2002a. laenurahadega renovee- kutsuda vajaduse korral komisjoni istungile taotleja esilekerkinud küsimuste lahendamiseks. ritavate objektide tööde käigust. 3.Komisjonil esitada vallavolikogu 2002.aasta septembrikuu korralisele istungile kinnitamiseks vaba põllumajandus- ja metsamaa erastamise taotlejate nimekiri. 4.Otsus jõustub 28.augustil 2002. Kiiresti korteriühistuid

KEHTNA VALLAVALITSUSE MÄÄRUS 15. 08. 2002 nr 7 moodustama! Vallas ei ole korteriühistute moodustamine kulgenud vajaliku tempoga Valimisjaoskondade moodustamine ning veel on palju suurelamuid, kus puudub esindusorgan. Tänase päevani Võttes aluseks Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse (RT on suurmajade elanike eest, kus ühistud puuduvad, hoolt kandnud valla I 2002, 57, 355) § 10, Kehtna Vallavalitsus määrab: osaühing Kehtna Elamu, aasta lõpuks selline kohustus langeb vallalt ära. 1. Moodustada vallas 5 valimisjaoskonda alljärgnevalt: Õigem oleks öelda, et valla osaühingul pole õigus majavalitsejana valimisjaoskond nr 1 Ingliste, Pae ja Lau küla külad, asub tegutseda, kui teda pole valitud või kohtu poolt nimetatud. Ingliste Lasteaed- Algkoolis 2001.aasta suvel kehtima hakanud korteriomandiseadus (RT I 2000, 92, valimisjaoskond nr 2 Kumma, Põrsaku, , Valtu-Nurme, 601) nõuab, et käesoleva aasta lõpuks valiksid korteriomanikud oma maja , Saunaküla külad, Kaerepere alevik, asub Valtu klubis. majandamise edasise vormi. Kui ei vali, määrab haldaja kohus korteri- Eidapere valimisjaoskond nr 3 , Kõrbja , Mukri, Saarepõllu, omanikelt nõu ja luba küsimata ning kas kohtu poolt määratud valitseja , Lokuta, , Ahekõnnu, Selja, Nõlva, , Ellamaa tingimused neile üldse vastuvõetavad on, ei küsi keegi. külad, Eidapere alevik, asub Eidapere rahvamajas. Et suurelamute majandamine sujuks, kommunaalmaksed tasutud saaks valimisjaoskond nr 4 Paluküla, Lalli, Põllu, Kastna, Palasi külad, ning elamistingimused säiliksid või paraneksid, pole muud võimalust, kui Lelle alevik, asub Lelle rahvamajas. korteriühistu loomine või korteriomanike ühise tegutsemise lepingu Kehtna valimisjaoskond nr 5 Käbiküla, , , , sõlmimine. , , Kärpla, Hiie, Nadalama, , Kehtna-Nurme, Korteriühistute loomise kasuks peaks rääkima ühistute poolt tehtud Koogimäe, Rõue, , Lellapere- Nurme, Metsaääre külad, Kehtna ja majade remonttööd ning paranenud välisilmed. Keava alevik, asub Kehtna vallamajas. Kui ühistut ei suudeta moodustada, tuleks korteriomanikel siiski 2. Määrata valimisjaoskonnaks, kus valijad saavad hääletada vähemalt kord kokku tulla ning otsustada elamu valitseja valimine. väljaspool oma elukohajärgset valimisjaoskonda, Kehtna valimisjaoskond Elamu valitsemist käsitlevad seaduse paragrahvid 20, 21 ja 22. Valitseja nr 5. nimetamise ja tagandamine otsustavad korteriomanikud häälteenamusega. 3. Määrata valimisjaoskonnaks, kus saavad hääletada valijad, kelle Valitseja võib nimetada ametisse kuni 5 aastaks ning selleks peab olema elukoha andmed Kehtna vallas on rahvastikuregistrisse kantud Kehtna kandidaadi nõusolek. Valitseja õigused ja kohustused on toodud ära seaduse valla täpsusega, Kehtna valimisjaoskond nr 5 eelmainitud paragrahvides ning nendega oleks kasulik tutvuda, enne kui 4. Määrus jõustub 18. augustil 2002.a. langetatakse otsus maja edasise haldamise suhtes. REET NERO Aktuaalne Valla Vaatleja 3 Vallavolikogu valimised Koolid lähenevad vajavad tuge Tulenevalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimiste seadusest on järjekordne vallavolikogu Käes on september. Alanud on uus õppeaasta ja valimiste päev käesoleva aasta 20. oktoober. paljudel valla lastel seisab ees pikk õppeaasta, Hääletamisõigus on Eesti kodanikul, kes on valimispäevaks saanud 18-aastaseks ja kelle püsiv kogumaks uusi teadmisi ning kogemusi. elukoht, see on elukoht, mille aadressiandmed on kantud Eesti rahvastikuregistrisse, asub vastavas Käesoleva aasta suvi on olnud puhkamiseks linnas või vallas. Hääletamisõigus on välismaalasel, kes vastab eelmises lausel nimetatud tingimustele imeilus. Päikest ja rõõmu pidi jätkuma kõigile. Kas ja kes: 1) elab Eestis alalise elamisloa alusel; rõõmu jätkub ka sügisel koolimajja astudes? Kas 2) on valimispäevaks elanud seaduslikult vähemalt viimased viis aastat vastavas linnas või vallas. ees ootab värvilõhnas klassiruum ja kas on ka Kandideerimisõigus on igal hääleõiguslikul Eesti kodanikul, kelle püsiv elukoht asub hiljemalt uusi õpilasi kooli tulnud? Jah. Kehtna valla kõik valimisaasta 1. augustil vastavas vallas või linnas. koolid on valmis õpilasi vastu võtma ning Valimiste läbiviimiseks on Kehtna vallas moodustatud 5 valimisjaoskonda, mille piirid ja asukohad koolitama. Nägusamaks on muutunud Kehtna avaldatakse valla ajalehe käesolevas numbris. Põhikooli välisfassaad, alustatud on Esimest korda ei tegele vallavalitsus valimisnimekirjadega ja valijakaartidega. Valijate arvestust tualettruumide remontimistega. Lelle koolis on peetakse rahvastikuregistris, mille vastutav töötleja korraldab iga valimisjaoskonna nimekirja klassiruumid saanud uued aknad, valmimas on koostamise ja trükkimise ning selle jaoskonnakomisjonile kättetoimetamise. Sama asutus korraldab uus sissepääs koos uue kaasaegse ja nõuetele ka valijakaartide trükkimine ja kohaletoimetamise. Valija, kes 15. päeval enne valimispäeva ei ole vastava välistrepiga. Valtu koolis uuendati valijakaarti saanud või kelle valijakaardile kantud andmetes on vigu, võib pöörduda avaldusega söögisaali ventilatsiooni. Inglistel täiendatakse vallasekretäri poole selgituste saamiseks. Valija võib kontrollida enda kohta valijate nimekirja kantud kooli infotehnoloogia kasutamise võimalusi. andmete õigsust. Kui valija leiab, et tema kohta valijate nimekirja kantud andmetes on vigu, esitab ta vigade parandamise avalduse jaoskonnakomisjonile, kes edastab selle viivitamata vallasekretärile. Eidapere koolil õnnestub saada lähiajal sporti- Eelhääletamine miseks esmanõudeid rahuldav spordisaal. See on 14.oktoober–16.oktoober, sealhulgas eelhääletamine väljaspool elukohajärgset kõik teeb rõõmu ja annab usku edaspidiseks, et valimisjaoskonda. Eelhääletamise päeval algab hääletamine kell 12.00 ja lõpeb kell 20.00. kohalik omavalitsus on täis tahet ja soovi andma Valimispäeval algab hääletamine kell 9.00 ja lõpeb kell 20.00. Valimispäeval toimub ka endast parim materiaaltehniliste baaside kodus hääletamine. kaasajastamiseks. Ka riik on hakanud hariduse Kui valija oma terviseseisundi või muu mõjuva põhjuse tõttu ei saa hääletada hääletusruumis, probleemidesse rohkem süvenema ja lootust on võib ta taotleda kodus hääletamist. Kodus hääletamise korraldamiseks esitab valija vallavalitsusele ka sealtpoolt näha, täna õpilasi vähenevas või jaoskonnakomisjonile kuni valimispäeva kell 16.00-ni kirjaliku taotluse, mille jaoskonnakomisjon keskkonnas, uutele arusaamade kujundamist. registreerib. Vallavalitsusele esitamisel registreeritakse avaldus seal ning edastatakse vastavale Siinjuures on hea märkida, et alates käesolevast jaoskonnakomisjonile. Kuigi seadus võimaldab avaldust esitada ka vallavalitsusele, oleks kiirema õppeaastast on kõikidele 1-4 klassi õpilastele tegutsemise otstarbel õigem avaldus esitada siiski otse jaoskonnakomisjonile. Kuna vallavalitsus riigi poolt tasuta lõunasöök garanteeritud. Ehk laupäeva ja pühapäeval ei tööta, saame tegeleda avaldustega, mis jõuavad kohale hiljemalt 18.oktoobri saadame ka kunagi niikaugele, et ka õpilaste tööpäeva lõpuks. töövihikud saaksid olema odavamad või hoopis REET NERO tasuta lastele kättesaadavad. Kool ei koosne üksnes materiaalsetest väärtustest vaid kõrgel kohal on kooli vaimsus. Kooli maine kujundab Uued veekaitsenõuded sõnniku-, tugev, võimekas ja teotahteline personal. Kahjuks on tunda üleriigilist kriisi haritud ja kvalifitsee- väetise- ja silohoidlatele ritud õpetajate leidmisega. Igal aastal koolitatakse 2002.aasta 1. jaanuarist hakkasid kehtima uued kaetud vettpidava materjaliga või vähemalt 20 riigi kõrgkoolides suur hulk pedagooge, kuid ikka veekaitsenõuded väetise- ja sõnnikuhoidlatele cm paksuse turba-, põhu-, mulla-, saepuru-, või kiratsevad maakoolid õpetajate puuduses. Kuhu ning siloladustamiskohtade ja mineraalväetise, puitlaastukihiga, nad kaovad ja miks raisatakse nii suur hulk riigi sõnniku ning silomahla kasutamise ja hoidmise - sõnnikuauna ei tohi kahel järjestikusel raha, kui koolid on õpetajatest tühjad ja kaadri- nõuded (Vabariigi Valitsuse 28.augusti 2001.a. aastal paigutada samasse kohta, poliitika lonkab kahe jalaga. Siit kaob lapse- määrus nr 288; RT I 2001, 72, 433). Sellest - alates 1. jaanuarist 2005. a. peavad sõn- vanema usk väiksematesse maakoolidesse ja määrusest tulenevaid nõudeid peavad täitma niku- ja virtsahoidlad vastama kehtivatele alguse saab koolide väljasuremine. Haridus- kõik loomapidajad ja taimekasvatajad. Erilist nõuetele, sõnnikuhoidla peab mahutama 8 kuu minister Mailis Rand ütles paar päeva tagasi veisesõnniku või 10 kuu sea- või linnusõnniku. tähelepanu tuleb pöörata sõnniku ja silo- koolirahu väljakuulutamisel, et riik ei sulge ühtegi majandusele. Virtsa- või lägahoidla peab mahutama 12 kuu kooli rahanappuse pärast, vaid põhjused on Järgnevalt nõuded, mis tuleb täita: virtsa või läga ja sõnniku auna paigaldamine kusagil mujal. Vald teeb kõik selleks, et tagada - sõnnikuhoidla ja rennid peavad olema põllule on 1. jaanuarist 2005.a. keelatud; ehitatud nii, et sademed, pinna- ja põhjavesi ei - silohoidla siloga kokkupuutuvad kõikidele õpilastele alg- ja põhihariduse valguks sõnnikuhoidlasse; konstruktsioonid peavad olema veekindlad; kättesaadavus kodulähedal koolis. - vedelsõnniku- ja virtsahoidla peab - silo hoidmisel tekkinud jääkvedelik Koolijuhid! Puuduvate aineõpetajate leid- ammoniaagi lendumise vähendamiseks olema (silomahl) tuleb suunata spetsiaalsesse hoidlasse mine on üliraske närvesööv töö. Aga me peame kaetud; või virtsahoidlasse; leidma lahendusi, täitmaks puudu olevad - sõnnikuveol peab vedaja ära hoidma - silo ladustamisel maa peale tuleb alus- ametikohad kvalifitseeritud tööjõuga. Ühiskond sõnniku keskkonda (teele) sattumise; materjalina kasutada veekindlat materjali ja ootab seda meilt. - sõnnikuhoidlasse ei tohi pääseda kõrva- silomahla sidumiseks kasutada põhukihti Lapsevanem! Aita sinagi kaasa kohalikku lised isikud või loomad; paksuses, mis väldib silomahla keskkonda koolielu paremaks muuta. Nii saavutame oma valgumise. - keelatud on iga sõnniku ja silomahla lao- koolide usaldusväärsuse ja parema hariduse tamine ja mineraalväetise külvamine lumele või ÜLARI LUISK, kvaliteedi. külmunud maale; keskkonnainspektor KALLE TOOMET - sõnnikuaun põllul peab olema kaugemal kui 100 m veekogust(jõgi, oja, kraav) ja peab olema Valla Vaatleja 4 Poliitika Mida teeksin paremini Riigi ja kohalike omavalitsuste peamisteks nende hoolde usaldatud, mida oleks vaja mingiks huvide ja ideoloogia järgimise juurdumine nõrkusteks on ressursside vähesus (ebapiisav ajaks saavutada ja milliseid põhimõtteid oleks haldussüsteemis, ei lähe sootuks kokku tulubaas – raha nappus) ja seadusandliku ning vaja järgida. Tegutsetakse sageli oma suva järgi demokraatliku riigijuhtimise korraldusega. Pole täitevvõimu segunemine. Selleks, et avalik ja nii, kuidas on endale või oma erakonnale imekspandav, et on käibele ilmunud “teise Eesti” haldus oleks efektiivne ja kvaliteetne, sama- kasulik. mõiste ja tänane situatsioon on ehmatavalt aegselt inimkeskne ning võimeline käima Sarnaselt õpetajatega, kes läbivad regu- sarnane Eestis Nõukogude okupatsiooniaastail kaasas tänapäeva suundumustega, peame laarselt atesteerimisi, tuleb kehtestada päde- olnud korraldusega, kus rahvalt oli võetud oskama hinnata ja sihipäraselt kasutada alati vusnõue ka riigi- ja kohaliku omavalitsuse võimalus osaleda otsustamisel oma riigi-, oma piiratud ressursse ning hetkekski unustamata, ametnikele. Avaliku teenistuse seadust tuleb piirkonna arengut ja elukvaliteeti puudutavate et meil kehtib demokraatlik riigikord. viimistleda selliseks, et ametnikelt eeldataks probleemide üle. Rahva võimust võõrandumist ametialast ettevalmistust. näitab kõige selgemini madal valimisaktiivsus. “Annab erakond ameti – Täidesaatva võimu diktaadi tingimustes on annab ka hariduse ja pädevuse” Aktsiaselts Eesti Vabariik rahvaesindusorganid, nii Riigikogu kui kohalikud volikogud, muutunud võimuklubideks, kus On imekspandav, miks ressursside all Maad on võtnud lähenemine riigile ja oma- võimalused rahva elulistes huvides tarvilike mõeldakse esmajärjekorras rahalisi ja materiaal- valitsustele kui rahvale teenuseid osutavatele tingimuste kujundamist kindlustada kahanenud seid vahendeid. Räägitakse riigi maksutulu majandusorganisatsioonidele. Turumajan- peaaegu olematuteks. Sellega koos on tõsiselt halvast laekumisest, vajadusest järjest uute duslikud mõisted on kasutusel ka seoses riigi ja ohtu seatud seadusandliku ja täidesaatva võimu koormiste kehtestamise järele, samuti oma- riigijuhtimisega. See jätab mulje, et Eestis on lahusus. Rahva (st kõigi ühiskonnaliikmete) valitsuste tulubaasi ebapiisavusest arvukate turumajanduslik riigikord. Riigijuhtimisega elulistes huvides toimima loodud haldus- lisanduvate ülesannetega toimetulemiseks. seoses saame rääkida demokraatlikust riigi- korralduse puhul oleks tegemist demokraatliku Märkamatult on jäänud tahaplaanile, et meie korrast, mis tugineb sotsiaalse süsteemi haldussüsteemiga. Võimulolevate parteide ja peamine ressurss on inimesed, kes oma iga- ülesehituse põhimõtetel, mille eiramise korral ei poliitikute huvide realiseerimist kindlustava päevatööga rahvuslikku rikkust loovad – õnnestu vältida väheste ressursside asjatut halduskorralduse puhul on tegemist võimulolijate peamiselt küll erasektoris tegutsevad ettevõtjad raiskamist ja sotsiaalsete probleemide tekitamist. diktatuuriga. ja töövõtjad, aga ka riigi- ja kohaliku omavalitsuse Vältimaks elutingimuste kujundamist poliitiliste Muidugi võiks olla lahenduseks Eesti Vaba- ametnikud, kellel lasub vastutus seaduste alusel otsuste ja turumajandusliku teenuste osuta- riigi halduskorralduse ümberprojekteerimine kogutud vahendite tõhusa ja mõjusa kasutamise misega ka selles osas, milles nende kujundamine terviksüsteemina, mis sisuliselt ja ülesehituslikult üle. on kõigi ühiskonnaliikmete elulistes huvides, on tagaks demokraatlike haldusfunktsioonide Millised peavad olema erinevatel elualadel Eesti praegustes oludes võimalik üksnes täitmise, seejuures kindlustades haldamise tegutsevate inimeste oskused, teadmised, demokraatliku riikliku ning omavalitsusliku funktsionaalsuse, tõkestades korruptsiooni ja haridus ehk ühesõnaga elukorralduse tugevdamise abil. muude sotsiaalsete probleemide tekke. Kindlasti on suur samm edasi ka efektiivsema detsent- ettevalmistus? “Kaks Eestit” ehk raliseeritud administratiivse ja poliitilise “Ise otsustame, ise teeme, ise juhtimisstruktuuri väljaarendamine. See on Ettevõtja saab olla edukas vaid juhul, kui ta valitseme – isevalitsus”. vajalik, et tagada elanikele avaliku võimu-, orienteerub oma valdkonnas kui “kala vees”. teenuste- ja informatsiooni kättesaadavus ning Tööd leiab ja saab selle eest väärilist tasu inimene, osalusvõimalus. Osalusdemokraatia põhimõttest Ülepolitiseeritud täidesaatvad organid on kelle tööalased oskused seda võimaldavad. lähtuvalt tuleb tugevdada poliitilist juhtimist ja muudetud poliitilisi otsuseid tegevateks Vajades arstiabi, sattudes haiglasse, on vastutust ning lahutada, juhtimise täiustamiseks, juhtorganiteks. Neile on antud ka võimalus ise endastmõistetav, et meid ravib arst, kes on poliitiline (strateegiline) juhtimine igapäevasest määrata, kelle ja mille huvides nad toimivad ja saanud vastava kutsealase ettevalmistuse või administratiivsest (operatiivsest) juhtimisest. saates lapsed kooli eeldame, et neid õpetab rahva ühisvara kasutavad. Poliitbürood meenutava poliitilise juhtkonna kavandamine EERO KALBERG õpetaja, kes samuti on läbinud spetsiaalse 29.augustil 2002. a. koolituse ja on oma alal pädev. ministeeriumidesse ja omavalitsustesse, parteide Milline ettevalmistus peaks olema nendel inimestel, kes kandideerivad riigi- või omavalitsusametnikeks või juba tegutsevad nendel vastutusrikastel ametikohtadel? Kas piisab vaid “kõrgemast haridusest”? Ilmneb, et sageli ei ole vaja sedagi. Kompetent- susest, mis peaks olema vastutusvõimelise tegutsemise eelduseks, sageli vaikitakse. Mistahes ametikohale võib Eestis kehtiva korra kohaselt kandideerida mistahes erialal diplomi kätte saanud isik. Seejuures ei ole ette nähtud nõuda ei kutsealast ega ametialast ettevalmistust, rääkimata teatavast kogemuste pagasi olemasolust. See on loonud olukorra, kus riigi- ja kohaliku omavalitsuse aparaati on sattunud hulgaliselt isikuid, kellel ei ole piisavalt teadmisi (süstemaatilisest ettevalmistusest rääkimata) inimesest, perekonnast, ühiskonnast, kultuurist, majandusest, haridusest... kõigest sellest, mida nende amet eeldab. Olemegi situatsioonis, kus ressursse, eeskätt rahalisi vahendeid, pidevalt napib, sest sageli teenistujad ei mõista, mis on Võlglased Valla Vaatleja 5 Haldustasu ning kommunaalteenuste võlg osaühingule Kehtna Elamu seisuga 01.08.2002 Omaniku nimi omaniku võlg aadress maja võlg s.h. tsentraalkütte võlg EIDAPERE Andrei Boiko 4616.8 Kooli 5 43116.5 16763.75 Sergei Jelinkin 1123 Tallinna mnt. 13 1229.55 Andrus Veersalu 3801.2 Katrin Eerik 1203.25 Tallinna mnt. 4 7258.40 Galina Smirnova 10183.65 Juhan Hirson 1565.4 Krista Kuusenin 10951.4 Kooli 7 69951.45 32095.40 Erika Kapsta 1766.15 Reet Andres 9313.05 Piret Oole 2233.4 Tiigi 1 6458.60 Ivar Vaht 15360.55 Jaanus Tepand 3523.9 Rein Rand 4654.9 LOKUTA Kaisa Hritjuk 4555.7 Eerik Väli 4222.1 Lokuta 3 6735.35 Kaljo Toome 4366.55 Kooli 9 17581.05 6777.70 Miia Taniel 776.25 Lokuta 4 2976.25 Renna Solman 6633.7 Egle Ostasnikova 1185.95 Katja S’us’kova 6068.75 Kooli 11 17738.35 5812.95 KAEREPERE Iive Molokov 12126.3 Aavo Mäe 767 Männiku põik 1 1765.10 Anne-Ly Lattik 3797.6 Kooli 13 107097.00 46760.65 Kadi Vilu 729.4 Männiku põik 3 5777.10 Andrus Klaas 17719 Toomas Põlma 1144.35 Iivi Kadak 13368.75 Eha Kivi 1330.1 Margus Kalmet 3548.9 Vahur Smitt 1995.35 Paul Samon 17395.9 Aado Kessel 829.75 Staadioni 10 1491.40 Kinne Suviste 5822.75 Jaana Aadla 304.2 Staadioni 4 2226.60 Galina Gubar 7122.8 Meelis Kask 388.1 Maire Abramson 3949.3 Rein Tukk 291.8 Anna Gonts’arova 12120.25 Enn Edel 305.5 Tatjana Andrejeva 12418.9 Kooli 15 111544.31 47926.50 Alli Rungi 307.8 Jelena Kors’akova 6074.85 Lemmi Linnas 324.1 Veronika Radik 10961 OÜ Kehtna Elamu poolt maja haldamine üle antud korteriühistutele: Galina Palasse 9524.65 Mall Kelts 3593.6 Kooli 3 s.h. küte 6713.85 Markko Tombak 6288.8 Marek Soom 791.65 KÜ 01.juulist 2001 ALeksander Gubar 6463.85 Külli Saad 1486.7 Jelena Tammet 8685.3 Maisto/Vellesalu 4024.15 Timo Leier 9452.3 Sirje Lõpp 2605.95 Nooruse 2 KÜ 1. märtsist 2001 Marina Grupmann 10312.7 Kooli 17 53959.75 26124.40 Erika Kirspuu 1140 Staadioni 2 Svetlana Kivi 5673 Erli Kasari 697.8 KÜ 01. aprillist 2001 Margit Güldenkoh 8846.75 Olav Miilmann 77.7 Staadioni 3 KÜ 01.jaanuarist 1999 Jelena King 7762 Maja Tehva 217.85 Lelle Pärnu mnt. 8 KÜ 01.septermbrist 1999.a. Marju Mägi 14834 Staadioni 1 48484.15 27621.45 Kohtuotsuse alusel OÜ Kehtna Elamu kasuks väljamõistetud laekumata Helle Pärgma 3890.7 võlad seisuga august 2002.a. kohtutäiturite kaudu sissenõudmisel: Helgi Piiskop 4296.25 Hilja Kuusk 13114.7 Maigert Õunaid 12502.5 Anna Gonts’arova 9788.55 Luule Kasak 6379.6 Timo Leier 6635.15 Vladimir Gljuk 6388.4 Staadioni 6 11570.90 4628.00 Merle Ruts’s 13511.15 Serle Lindre 3804.4 Staadioni 8 8271.80 Sirje Lõpp 2605.95 Staadioni 7 24349.90 17601.55 Aivar Lepp 5604.6 Marge Vilu 6283.35 Viljandi mnt. 2 34994.30 12895.15 Edith Pilk 6031.1 Kuno Koort 3580.8 Ciselle Kandla 14323.6 Margit Penkin 8279.55 Viljandi mnt. 4 26715.36 10449.80 Liina Sander 8808.15 Õie Kaasik 4734.65 Miia Taniel 4164.75 Talvi Arhipov 11772.8 Lasteaia 2 76095.95 52283.70 K. Podz’evalovski 1604.1 Elena Pavlovskaja 3292.7 Ülle Veersalu 4799.7 Mai Kõva 9123.3 Ivo Hämarsalu 7750.3 Aita Parts 12654.9 Julia Ordzanikidze 11771.25 Merle Ruts’s 18309.75 Rita Pallase 3568.1 Kokku tsentraalkütte võlg: 3144454.85 Toomas Köök 8507.4 Indrek Truu 3483.05 Nadalama Igor Mällas 3346 LELLE Jaanika Õunpuu 1364.94 Urmas Merilo 3377.2 Pärnu mnt. 12 41155.70 Andrus Tamsalu 5683.15 Liia Sinep 13506.5 Tarmo Kukk 5605.7 Tarmo Mägi 8354.85 Endri Arhipov 1000 Janne Lepp 11227.05 Valdo Kukk 4940.6 KEAVA Kokku: 144528.94 Galina Gubar 5724.5 Koogimäe 6 26574.45 Kaidu Pärgma 5529. Samas täname kõiki OÜ Kehtna Elamu lepingupartnereid, kes tasuvad Ester Rannik 4436.4 oma arved õigeaegselt. Andres Preide 5302.5 OÜ Kehtna Elamu Valla Vaatleja 6 Varia 14.septembril algab Ullo Toomi Mainori (14.09.1902-26.11.1983) – Eesti rahva Majanduskoolis

tantsutaadi - aasta ...on algamas uus õppeaasta. I kursusel hakkab Eesti rahvatantsude koguja, uute tantsude looja, rahvatantsude õpetaja, tantsu suurpidustuste õppima ligi kuuskümmend uut üliõpilast, neist organiseerija, üld- ja aujuht Ullo Toomi sündis 14. septembril 1902.a. Tallinnas. 1909.a. ema 10 on pärit Kehtna vallast. Igatepidi korralik surma järel tõi isa ta oma õdede Kai Kooviti ja Ann Tedre hoole alla Kehtna valda Kalbu külla tulemus ühe valla jaoks. Aga Mainori kohalikes Saueaugu tallu. Talviti õppis Ullo Kalbu vallakoolis, suviti aga aitas isa ehitustöödel. Tädid elasid õppekeskustes leiavad tegevust mitte ainult üsna vaeselt. Naabertalu Lussa perenaine Miina Mahoni aitas neid Ullo kasvatamisel. Ullo Toomi pidas seda tänuga elu lõpuni meeles ning külastas igal suvel Kalbu külas tuttavaid paiku ja inimesi. üliõpilased, vaid ka kõik teised soovijad. Juba noore mehena huvitus ta rahvaloomingust, eriti rahvatantsust. Kuuludes Ülemaalisse Eesti Oktoobris alustab tööd laste arvutikool, kuhu Noorsooühendusse (ÜENÜ), alustas ta rännakuid rahvatantsude kogumiseks. Need matkad toimusid ootame lapsi alates kolmandast klassist. Tunnid enam kui kümne aasta jooksul. Tema poolt üleskirjutatud rahvatantsud on koondatud raamatusse toimuvad kaks korda nädalas ja korraga jagub “Eesti rahvatantsud”, mis sisaldab kõiki teadaolevaid Ullo Toomi poolt üleskirjutatud ning seatud 145 rahvatantsu. õppetööd 2 x 45 minutiks. Lastele õpetatakse Ullo Toomi esimene rahvatantsuõpetaja oli Alma Raudkats, kelle õpetused koos tema arvuti erinevaid programme, internetti ja natuke rahvatantsuraamatuga on pannud aluse eesti rahvatantsu arengule. mänge ka, aga põhirõhk on ikkagi õppel, mitte Ullo Toomi on töötanud treialina, mehaanikuna, autojuhina, orkestrandina ja arveametnikuna. mängudel. Seega – kõik, suured ja väikesed kellel Suure osa oma elust töötas ta aga siiski elukutselise rahvatantsuõpetajana. Tema juhendatud tantsurühmi saatis alati edu ja neile omistati kõrgetasemeliste esinemiste eest autasusid. on huvi arvuti vastu, andke endast märku! 1938.a. samaaegselt XI üldlaulupeoga korraldati suured võimlemise ja rahvatantsu-pidustused. Oktoobris alustab veel tööd gümnaasiumi Selle korraldamise eesotsas oli Ullo Toomi koos ÜENÜ entusiastidega. Sellest ajast peale täienes ja lõpetajatele mõeldud täiendõppe kursus. Plaanis arenes eesti rahvatantsu suurpidude traditsioon. on avada eesti keele, inglise keele ja matemaatika Ullo Toomi suri 26. novembril 1983.a. ja maeti 2. detsembril Tallinna Metsakalmistule. kursused riigieksamiteks valmistujatele. Tulla 6. juunil 1987.a. avati Ullo Toomile Kehtna vallas Kalbu külas mälestuskivi, tähistamaks tema saabuvat 85. sünniaastapäeva. Kivi paigutati kohale, kus oli asunud tema ajutine lapsepõlve-kodu. võivad ka kõik need, kellel gümnaasium ammu Pärast maja lagunemist kasutati seda paika karjamaana. Kalbu küla inimesed tasandasid mättad, lõpetatud, aga on plaanis sooritada riigieksameid raiusid võsa ning sillutasid juurde-pääsutee. 1992. aasta juunikuus paigutasid külaelanikud või tahetakse lihtsalt ammuõpitut meelde mälestuskivi siiski kooliõuele, sest esialgne paik osutus soostunud ja võsastunud ümbruse tõttu tuletada. Vajadusel võime korraldada sarnaseid ebakohaseks. Pealegi on kivil tekst – “Kalbu koolis õppis Eesti NSV rahvakunstnik Ullo Toomi” - seotud siiski rohkem kooliga. kursusi ka teistes ainetes. Tantsutaadi kivi juures peatus oma teekonnal XXII üldlaulupeo tuletoimkond. Lisaks kõikidele kursustele on Mainori Koolis Käesoleva aasta 14. septembrist kuni 14. septembrini 2003.a. on nimetatud Ullo Toomi aastaks. võimalik käia ka vabakuulajana ja omandada Ullo Toomi 100. sünniaastapäeva tähistatakse selle ajavahemiku jooksul mitmete ettevõtmistega üle teadmised kas ainult ühes või ka mitmes vajalikus kogu Eesti. Avapäeval, 14.septembril toimub esmakordselt üleriigiline ühe rahvatantsu esitamine - kell 11.45 tantsivad tantsurühmad kõikjal Eestis U.Toomi populaarset “Oiget ja Vasembat”. või lihtsalt huvipakkuvas aines. Seega – kui Teil Kell 16 süüdatakse Kalbu külas oleva mälestuskivi juures Rapla maakonna tantsujuhtide poolt on soov ja vajadus õppida, siis võtke meiega mälestusküünal. ühendust ja katsume koos Teile parima lahenduse Kell 18 toimub kontserdisaalis U.Toomi juubelikontsert. leida. Registreerimine kõikidele kursustele on alanud. Ootame kehtnalasi UNO TINITSA Edukat uut õppeaastat kõigile! PILLE MUTLI, mälestuskivi avamisele Mainori Majanduskooli Rapla Õppekeskuse direktor Teisipäeval, 24. septembril kell 13 ootama kõiki Kehtna valla elanikke, samuti endise Kehtna 048 94 401 Näidissovhoostehnikumi töötajaid, õppejõude, õpilasi Kehtna mõisahoone ette. 051 04 044 Mõisahoone ja “Varjula” vahelisel muruplatsil avatakse mälestuskivi Kehtna NST direktorile ja Kehtna Hoiu-laenuühistu juhatajale UNO TINITSALE. Kahe aasta eest Uno Tinitsa meie hulgast lahkumise järel sündis tema heade tuttavate ja töö- kaaslaste seas mõte, püstitada talle mälestusmärk. Nüüdseks on see teoks saamas Uno Tinitsa sünniaastapäeval 24.septembril. Hei, Kehtna Mälestuskivi avamisel kõneleb Uno Tinitsa elus ja tööst tema hea töökaaslane ja sõber Heik Past. Riigikogu liige Arvo Sirendi, kes aastaid Raplamaal töötanud ja Uno Tinitsat hästi tundnud, õpilased- räägib Uno Tinitsast kui ühest nendest Eestimaa põllumajanduse mõtte ja teo edasiviijatest, kes mahuvad pikka Eesti haritud põllumeeste ritta, mis algab juba Carl Robert Jakobsonist. Riigikogu spordisõbrad! liige Janno Reiljan vestleb Eesti põllumajanduse väljavaadetest ja võimalikest arengutest seoses ühinemisega Euroopa Liiduga. Riigikogu liige Tiit Tammsaar arutleb maaelu murede ja rõõmude üle See üle ootuste ilus suvi on lõpuks meid tänapäeva Eestis ja põllumajanduspoliitika vajalikkusest. hullutamast loobunud – aeg ka sealmaal – Uno Tinitsat meenutama ja välja ütlema oma mõtteid praeguse Eesti põllumajanduse ja külaelu kooliaasta ju algas. Soovin teile palju jõudu, kohta ootame niihästi Uno Tinitsa töökaaslasi, sõpru kui ka teisi, kellele Eesti elu südamelähedane. pealehakkamist ja tahet end asjalik-tegusale Mälestuskivi avamisele järel kutsume kehtnalasi mõisaparki piknikule, kus igal mehel on võimalik lainele juhtimiseks. kohtuda meie juhtivate maapoliitika tegelastega ja põllumajandusjuhtidega, arutada ja kõnelda neile Usun, et vanasõna – kes teeb, see jõuab – on oma muredest. Omavahelises vestlusringis saab taas kohata vanu sõpru ja tuttavaid, meelde tuletada igihaljas. Jõudkem siis sisukalt ja himuga nii suurmajandi loomise raskusi ja rõõme töö tulemustest. Maitseme kehtna vorstimeistrite toodangut õppida, sportida, end vaimselt/kultuurselt harida ja proovime õlut. Vihmase ilmaga toimub ettevõtmine ikkagi, siis “Varjula” ruumides. ja muidugi lõbutseda/puhata! Ürituse korraldavad Eestimaa Rahvaliidu Kehtna osakond ja Uno Tinisa sõbrad, ettevõtmist MTÜ KSK KESPO ja MTÜ Eesti Vuti Liiga toetavad Kehtna suured ja väikesed ettevõtted. soovivad teile sportlikku õppeaastat ja toredaid Tulgem kokku, meenutagem läinut, mälestagem Uno Tinitsat ja tehkem süda soojaks.! kordaminekuid koos meiega! Kool, meelelahutus Valla Vaatleja 7 Õpilasliinid Esimest kooliteed Seda suve tõesti enam ei ole. Ja sügisteele verevaid lehti pillutab tuul... alustasid... Suve lõpp-sügis-kool, need kuuluvad lahutamatult kokku. Valtu Põhikool Eidapere Kool Koolilastele kooliskäimise hõlbustamiseks 1. Keiti Aun 1. Eliise-Hanna Hermann on vallavalitsus sõlminud kokkulepped ja 2. Kati Juvanen 2. Gerlika Klemmer pakub välja järgmised võimalused: 3. Kristi Juvanen 3. Vassilissa Kurkina 1.Õpilasliinid Eidapere kooli piirkonnas 4. Rasmus Kase 4. Madis Liiver jäävad toimima eelnevate aastate graafiku alusel. 5. Siim Kaunis 5. Silver Niinemets 2. Eelneva kooliaasta marsruudil liigub ka 6. Janar Kleitsman 6. Mai-Liis Saariste Lembit Kutseri õpilasliin. 7. Rainis Kopelmann 7. Kristiina Torgašova 3. Ingliste piirkonnas ei ole ka muudatusi. 8. Liisi Koppel Klassijuhataja Inge Pullat 4. Alates 2.septembrist alustab OÜ Remfakt 9. Luisa Leinberg kokkuleppel vallavalitsusega õpilaste teenin- 10. Kaida Matkevicius Lelle Põhikool damist liinil Eidapere- Rapla-Eidapere 11. Merilyn Merisalu 1. Alice Aunbaum kellaajaliselt alljärgnevalt: 12. Keio Piigli 2. Meeli Melts HOMMIKUL 13. Helena Saks 3. Mattis Meresmaa Eidapere 06.45 14. Marja-Liisa Sepman 4. Lauri Mölder Lokuta 06.55 15. Jaanus Steinfeldt 5. Kaie Müller Lelle tee 07.05 16. Ariina Tammissaar 6. Merelle Naar Kehtna 07.20 08.10 17. Heiko Tani 7. Loreida Purga Keava 07.25 08.05 või 08.10 18. Annely Terasmaa 8. Oliver Pärt Kaerepere 07.35 08.00 19. Ruth Vares 9. Pille-Riin Reinaus Vesiroosi Klassijuhataja Klassijuhataja Ilmi Lehtmets Gümnaasium 07.45 07.55 Anne Archipov Ühisgümnaasium07.50 07.50(kesklinn) Rapla bussijaam KESKPÄEVAL Kehtna Põhikool Rapla bussijaam 13.45 1 Rando Annus Vesiroosi Gümn. 13.50 2 Taimo Avloi Sügisristsõna Kaerepere 13.55 3 Mark Gubar Keava 14.05 4 Taavet Güldenkoh Kehtna 14.15 5 Johanna Hark 123456789 Keava 14.25 6 Merilin Heinsalu 10 11 Kaerepere 14.35 7 Gerda Härm Rapla 14.45 8 Hendrik Juht 12 13 ÕHTUPOOLIKUL 9 Kelly Kallaste Rapla bussijaam 15.25 10 Krete Kallaste 14 15 Rapla 15.35 11 Janek King Vesiroosi Gümn. 15.30 12 Tanel Kranach 16 17 18 19 Kaerepere 15.45 13 KalmerKuus 20 21 Keava 15.55 14 Ainar Kuusemets Kehtna 16.00 15 Toomas Kürsa 22 23 24 25 26 27 Lelle tee 16.15 16 Heiki Linder Lokuta 16.25 17 Felita Lohu 28 29 30 Eidapere 16.30 18 Mikk Madison 31 32 Selliselt on esialgne kokkulepe. Hilisemad 19 Marko Merila kellajalised muudatused õpilasliini kasutajate 20 Juhan Noode 33 34 ettepanekul on läbirääkimiste käigus alati 21 Aljona Ragozin võimalikud. 22 Elina Rassmann Need õpilased, kelle koolitee ei ühti õpilas- 23 Liliane Reiljan liinidega ning sõidavad kooli-koju üldreisijate 24 Taigo Sepik bussiliinidega, saavad kompensatsiooni 25 Karmen Silde PAREMALE sõidupiletite esitamisel. Väljaspool Rapla 26 Raimo Tammepuu 1 Volga lisajõgi. 5 Kaldumine, kalduolek. 10 maakonda asuvates üldhariduskoolides õppi- 27 Toomas Teearu Usbeki rahvalaul. 11 Eesti näitleja. 12 Itaalia vatele valla õpilastele hüvitatakse kalendrikuus 28 Brandon Väide filmilavastaja (s 1922). 13 Zeusi kilp. 14 Tuiksoon. (piletite esitamisel) kahe sõidukorra kulud. Klassijuhataja Ülle Aas 15 Jõesilm. 16 Vastus. 20 Eriala. 21 Eesti linn. 2.2 Lahedat kooliteed! Pidev. 26 Järjestikulised tähed. 28 Viskerelv. 29 Kehtna Vallavalitsus Riik Euroopas. 31 Mõistma, aru saama. 32 Näitleja Ingliste Lasteaed-Algkool (s 1971). 33 Avaus, suubumiskoht. 34 Tegevust 1. Kukk, Maido vältiv, viitsimatu 2. Lohk, Sigrit ALLA 3. Lõiv, Reet 1 Jõgi Kesk-Euroopas. 2 Kandam. 3 4. Reinvart, Frendo Tundemeel, meelelisus. 4 Väike aaria. 5 Ronk. 6 Klassijuhataja Eda Rebane Objekt. 7 Kurvalt (muusikas). 8 Unioon. 9 Sigaretimark. 16 Jalanõu. 17 Kolp. 18 Surnute asupaik. 19 Kasutuselevõtmine. 23 Pehme madal vesine maa. 24 Tasane, suuremate kõrgenditeta. 25 Lääge. 27 Riietusese. 30 Avar Valla Vaatleja 8 Teated, kuulutused& õnnitlused Anatoli Guskov Eesti Vuti Liiga Õnnitleme 19.septembril Kehtnas Omakultuuri- Leili Laasma tüdrukute võistkond Kauneid päevi Sul soovime palju, 24.septembril Lelles kutsub kõiki huvilisi kaasa õnne, rõõmu ja kaaslasi häid. päevad Valtus Osvald Kauler elama Eesti m/v otsustavale Olgu armastust, hellust ja valgust 25.septembril Keavas kõigil teedel, kus iganes käid! Tänan südamest kõiki abi- turniirile Kehtnas, mis toi- Evi Kuslap lisi, kohalikke sponsoreid, 60 30.septembril Eidaperes mub 20. ja 21. septembril. Li- Ellen Reinaus 80 Eesti Rahvuskultuuri Fondi, saks meile osalevad TKSK 3.septembril Põllu külas Marie Naisson Kehtna Vallavalitsust, Eesti Visa ja TVMK Tallinnast, Helgi Sussi 20.septembril Lelles Kultuurkapitali Raplamaa Tammeka Tartust ja Allegro 6.septembril Kaereperes Helmuth Rhede Tiiu Kuusoja ekspertgruppi ja kodukandi- Põlvast. 23.septembril Valtu-Nurme külas külade rahvast omakultuu- 7.septembril Lelles 90 Harri Speek Leida Jaakson ripäevade õnnestumise eest!

18.septembril Lelles 7.septembril Keavas (Pikemalt järgmises lehes). Ostan väikeelamu Elje Jorš 92 HELGI SUSSI kütmiseks mõeldud 25.septembril Käbikülas Pauline Lindermann leedu katla Liivia Radin 16.septembril Kehtnas esipaneeli. 25.septembril Lelles Marie Roodla Vallamajas saab vaadata Malle Sopp 20.septembril Keavas Kehtna Kunstide Tel 050 63 488, 30.septembril Lelles 93 õhtuti 61 266 Lembit Soomer Magda-Mathilde Eppa Kooli 30.septembril Lokutal 18.septembril Vatu-Nurme külas 65 õpilaste töid. Valdur Toomla Värvirõõmsa ja üllatusi CAF OLEE 2.septembril Keavas pakkuva näituse pani üles Valdek Heinsalu Teen passipilte kunstiõpetaja Saima 5-aastane! 4.septembril Linnaaluste külas 2.oktoobril Randjärv-Berlokko. 70 Alles see oli, kui B-BAAR mõisa Asta Erik kell 9-10 Lelle rahvamajas Kõik huvilised on oodatud. härraste-majast välja tõsteti ning 8.septembril Keavas kell 11-12 Kehtna Rapla Tarbijate Ühistu endise Vaike Mäesalu vallamajas tööstuskaupade kaupluses Café 13.septembril Põllu külas Hind 25.- kr 4tk, värvilised Lõikan viljapuude oksi. Olee nime all jätkas. Üht-teist on ju Anni Kuslap ***** ka meenutada! 29.septembril Lelles Tel 055 688239, 98 414. 12.oktoobril kutsume teid 75 Müüa Enn Viitkar. tähistama seda väikest juubelit! Leo Orula garaažiboks Tantsuks selle suve komeet 7.septembril Lelles Kehtnas. KOGU PERE ansambel President. Hind 12 000. POOD KEHTNAS Registreeritud Tel 055 650 305 ootab ostjaid Kehtna sünnid või õhtuti 72 501 E-R 10-18, L 10-15 aleviku ***** Sissepääs Kehtna Kehtnas müüa soodsalt tehnikumi punase ühiselamu rahvas! alumiiniumist tagauksest. jahutusvann, Müügil kasutatud Techo poes ja vallamajas märkate postkasti Dharla Puuorg sobib veistele-hobustele tööstuskaup, kodukaup, “KIRJAD KEHTNA 31.mail Ingliste külla jooginõuks tehnika, riided ja jalanõud. ESINDUSKOGULE”. Elisabeth Kase Tel õhtuti 75 467 Iga päev lisame uut 27.juunil Kaereperre Ootame sinna teie aval- või 055 679 864 kaupa! Rait Paimre Olete alati teretulnud! dusi, ettepanekuid jms. 1.juulil Kehtnasse Postkastid annetas ale- Carmen Aarde Tel 051 42 709 8.juulil Lelle vikule hr Ilmar Kell Color Kärt Pihlap Master OÜst. Kehtna 9.juulil Kumma külla Meeldetuletus esinduskogu tänab esimest Katrin Veskimäe sponsorit. 15.juulil Linnaaluste külla aiamaade kasutajatele ! Sten Koort 2002.a. aiamaa kasutamise tasu saab maksta igal Registreeritud surmad 22.juulil Kehtnasse tööpäeval OÜ Kehtna Elamu kontoris Irene Süslich In Jakobson (30.05.1926 - 11.07.2002) 4.augustil Kehtnasse aadressil Kehtna alevik Kooli tn. 13 - 1 kella 8.00 kuni Lellest Agu Toomas Pihelgas 17.00 -ni (lõuna 12.30 - 13.30) Aleksandr Gubar 6.augustil Ahekõnnu külla hiljemalt septembrikuu k.a jooksul. (30.01.1935 - 25.08.2002) Marite Angeelika Kaal Kehtnast 23.augustil Saarepõllu külla

Toimetaja Reet Langi tel 75 357, e-mail [email protected] Trükkinud Vali Press Põltsamaa Kujundus Kalev Türk tel 052 70669, e-mail [email protected]