DOCSLIB.ORG

Lau Küla Kandideerib Tippude Sekka Valla Koolide 18

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Lau Küla Kandideerib Tippude Sekka Valla Koolide 18 Valla Vaatleja KEHTNA VALLA AJALEHT Juuni 2015 Nr 6 (201) Lau küla kandideerib tippude sekka Valla koolide 18. mail külastas Eesti külalii- lõpetajad 2015 kumise Kodukant hindamisko- Eidapere kool misjon Lau küla, kuna viimane Liis Bender kandideerib aasta küla tiitlile. Aavo Hansumäe Rainer Lootus Kuueliikmelisse hindamiskomisjoni Kevin Reimets kuuluvad Riigikogu esimees Eiki Kelly Saagim Nestor, Maalehe fotograaf Bianca Signe Setkin Mikovitš, põllumajandusministee- Silva Setkin riumi esindaja Sille Rähn, Eesti Maa- Klassijuhataja Tiiu Pariis omavalitsuste Liidu esindaja Taimi Saarma, Maamajanduse Infokeskuse Kehtna põhikool esindaja Ave Bremse ja Kodukandi Laura Gontšarenko esindaja Kaja Mõtsnik. Gerth-Genneth Habo Kahe tunni jooksul tuli komisjoni- Leila Johkem le anda külast ülevaade. Tutvumist Arlii Kajandi alustati Raja talust, mis on külas Rain Laanemets ainus piimatootmisega tegelev talu. Helen Lindvest Endise Lau kaupluse asukohas istutasid külavanem Aare Hindremäe Raja noorperemees Taavis Muul- Kristin Plakso ja Riigikogu esimees Eiki Nestor komisjoni poolt kingituseks kaasa mann andis ülevaate talu arengu- Rasmus Rasmann võetud lehise. Foto: EVA HINDREMÄE suundadest, maitsti ehtsat talupiima Tõnu Saarelaan ning Kasemäe talus valmistatud se tallis, kus komisjoni liikmetel tuli istutada komisjoni poolt kingituseks Tiina Traumann koduleiba. ajutiselt oma sõiduvahendid vahetada kaasa võetud lehis. Klassijuhataja Kadi Peedo Edasi liiguti endise Ingliste valla- hobuvankrite vastu. Kutsariteks Eve Komisjoni külaskäik lõppes maja asukohta, kus ilmus välja üks Haggi ja Reelika Rätsep. Järgnenud kohalike perenaiste valmistatud Valtu põhikool salapärane tegelane, kes tutvustas vankrisõidul tutvustas Eesti valitsev kerge lõunaga Otsa talus. Samas Werner Ant end kui Ingliste valla viimane meister rakendispordis Eve küla- oli võimalik degusteerida Pilpa ja Pille Esnar vallasekretär Jakob Kurg. Vallasek- le tuntust toonud spordiala, mida Raja talus kasvatatud veiste lihast Martin Kio retäri kehastanud Hanno Talvingu laiemalt teatakse suhteliselt vähe. toodetud sinki ja suitsuvorsti. Mario Kuum etteastest sai komisjon teada, kui Vahepeal tehti põgus peatus küla Aasta küla võitja kuulutatakse Elo Kraam oluline roll oli omal ajal vallasekretä- tutvustamiseks ja ühispildistamiseks välja 7. augustil Säreveres Eesti Markus Laidmets ril asjaajamises ja volikogul kohaliku külakaardi juures. Edasi suundu- Külade Maapäeval. Jüri Lohk elu arendamisel. ti endise kaupluse asukohta, kus Aare Hindremäe, Merilin Merila Järgmine põgus peatus tehti Madi- külarahvas juba ootamas, et maha Lau külavanem Allan Niin Karel Pärn Kermo Raudsepp Jaanipidu täis muinasjutulist pärimust Klassijuhataja Reet Teets Kehtna kunstide kool Kui jaanitulele mindi, käidi kolm Enne peole tulekut käi saunas ja Leho Laasner. Osalustasu 2 eurot. Klaveri põhiõppes korda edaspidi ja kolm korda tagur- pärast pane selga puhas linane särk, Kes kogu päeva soovib esivane- Diana Jääger (õp Hele Saarse) pidi ümber tule, siis pidavat aasta rahvarõivad või miskit muud sar- mate kombe kohaselt veeta, pesku Kertu Puur (õp Ülle Piil) hästi õnnestuma. nast. Kodust võta tulle viskamiseks jaanihommikul nägu kasteveega, Adeele Rei (õp Hele Saarse) (Väike-Maarja) kaasa midagi sümboolset (vanad see parandab jumet, ravib silmi ja pastlad, vill, oksaraag), siis saad nahahaigusi. Toad kaunista kaskede Trompeti põhiõppes Juba aastasadu on inimesed jaa- vanast ja mittesoovitavast lahti. Võta ja rohkete põllulilledega. Toitu val- Andres Kauri (õp Raimo Tappo) niaegu kogunenud tulede ümber, piknikukorv ühes ja sea sammud mista piimasaadustest, kombekoha- et üheskoos lustida ja erinevate külaplatsile. selt on söödud karaskit ja odraleiba, Kitarri vabaõppes kombetalitustega endale tervist, Juba muiste teati, et kelle peale lambaliha, sõira, juustu, võid, muna Allan Niin (õp Helmut Hark) õnne ja rikkust manada. See on jaanituli paistab, vabaneb kõigest ja pääle joodud õlut. On kodu lähedal ürgne päikesepüha, mille tavad on halvast ja mittesoovitavast, kes aga mõni pühapaik (kivi, puu, allikas Kunsti põhiõppes seotud looduse salapära, tule maagia, jaanitulel ei käinud, jäävat oma jne), vii sinna ohvrianniks näiteks (õp Saima Randjärv) tunnete ja romantikaga. Olgugi et töödega hätta, tervisega põduraks ja putru või leiba - tuleb ju maaemale Liivika Mölder - kiituskirjaga jaanipeod on tänini populaarsed, on tolle põllud kasvand umbrohtu. saadu eest tänulik olla. Jaanipäeval Rain Laanemets suurem osa päevaga seotud iidvanu Pärimuslikul jaanipeol pakuvad korjatud taimedel olla imejõud, Joosep Viitkar arusaamu ja taotlusi siiski unustatud. lustimisrõõmu kõiksugu mängud, sestap on see hea päev ravimtaimede Et neid üheskoos meelde tuletada, tantsud ja rammukatsumised ning kogumiseks ja saunavihtade valmis- peame 24. juunil algusega kell nobedamad näpud leiavad tegevust tamiseks. 19 Valtu-Nurme külas maha ühe meisterdades. Tegemisi veab eest Teid ootab Valtu-Nurme külarah- tõelise pärimusliku jaanipeo. Mari Tammar ja lõõtspillil mängib vas! Ettevõtmist toetab Kehtna vald 2 Valla Vaatleja Ülevaade Kehtna vallavalitsuse istungitest Ehitisregistri andmed korda! 12. mai istung: - Memme-Taadi peo kulude kat- volikogule; - Lokuta külas asuvate munitsi- mine; - väikeklassi avamine Valtu põ- Tänavu 1. juulist jõustuva ehitus- paalkorterite edasine kasutamine; - maaüksuse jätmisel riigi oman- hikoolis; seadustiku ja planeerimisseaduse - laste leinatoetusprogrammis disse maaüksuse koha-aadressi - raha eraldamine MTÜ-le Tuhin rakendamise seaduse kohaselt osalemine; määramine; avaliku ürituse korraldamiseks; tuleb ehitisregistri andmed kor- - Estonia mäe hooldamise küsimu- - avaliku ürituse „Raplamaa ohu- - informatsiooni esitamine õpilas- rastada 2020. aasta 1. juuniks. se arutamine; tuspäev 2015“ korraldamiseks loa transpordi kohta; Registrisse tuleb kanda kõik - isiku avalduse arutamine seoses andmine; - nõusoleku andmine Baltic Agro hooned, mis on suuremad kui Paluküla mägede kasutamisega; - mittetulundustegevuseks toetuse AS-le välireklaami paigaldamiseks; 20 ruutmeetrit. Registrisse pole Rebase katastriüksuse moodus- eraldamine; - nõusoleku andmine Kehtna MTK vaja kanda kuni 20-ruutmeetrise tamine vaba põllumajandusmaa - projekteerimistingimuste väljas- vilistlaste päeva korraldamiseks; pinnaga kuni 5 meetri kõrguseid kasutusvaldusse andmiseks; tamine abihoone kohta Valtu-Nurme - Eidapere Naisseltsile mittetulun- ehitisi. Korrastamise käigus kan- - eelnõude esitamine volikogule külas. dustegevuseks toetuse eraldamine; takse registrisse kõik sinna seni (maatükkide munitsipaalomandisse 26. mai istung: - projekteerimistingimuste väl- kandmata hooned, neid hakatakse taotlemine, kergtee aluse maa ost- - Leiva katastriüksuse moodusta- jastamine Eidapere aleviku vee- ja tuvastama maa-ameti aerofotode mine isikutelt, toimetulekuvahendite mine maa ostueesõigusega erasta- kanalisatsioonirajatiste kohta; alusel. Oma ehitiste andmeid kasutamise kord, ettepanekud Lelles miseks; - projekteerimistingimuste väljas- saab igaüks kontrollida riikliku hoonestusõiguse seadmise kohta); - ehitusloa väljastamine maakaa- tamine ehitise kohta Käbikülas; ehitisregistri veebilehel www. - raha eraldamine südamepäeva belliini kohta Kehtna alevikus; - projekteerimistingimuste väl- ehr.ee. läbiviimiseks. - Valtu põhikooli katuse osalise jastamine Mukri vaatetorni rekonst- Juhul kui ehitised on ehitisre- 19. mai istung: rekonstrueerimise hanke tulemuste rueerimise kohta; gistrisse kandmata, tuleks kõige- - arvamus kaevandusloa väljasta- kinnitamine. - Keava aleviku maaüksuste mak- pealt kontrollida, kas on olemas miseks, eelnõu volikogule; 2. juuni istung: sustamishinna aktide kinnitamine; dokumente, mis näitavad ehitise - informatsiooni andmine jäätme- - isikutele hoolduse määramine - Keava aleviku maaüksuste püstitamise seaduslikkust (näiteks kava projekti kohta; ning hoolduse lõpetamine; sihtotstarvete ja koha-aadresside hoonete projektid, krundi plaa- - Jürisalu ärakuulamine seoses Pa- - lastelaagrite tuusikute kompen- määramine. nid, inventariseerimise joonised, luküla mägede kasutamiskorraga; seerimine; Veljo Väärsi, fotod, kindlustusdokumendid, - lasteaedade kollektiivpuhkuste - toimetuleku toetuste korral ku- vallasekretär nõukogudeaegsed ehitusload, aja määramine; lude piirmäärade muutmine, eelnõu ostu-müügi lepingud jne). Enne ehitusseaduse kehtesta- mist (1. jaanuar 2003) ehitatud Vallavolikogus hooned saab omanik vastavate tõendite olemasolul kanda ehitis- sporditegevuseks ning kohaliku elu Informatsioonid Kehtna vallavolikogu maikuu registrisse, esitades vormikohased arendamiseks. Vallavanem Indrek Kullam andis üle- istungil osales 14 volikogu ehitiste teatised koos lisade- vaate valla eelarve hetkeolukorrast. liiget, puudus viis. Allpool lühi- ga. Ehitis peab vastama ehitise Kultuuri- ja sporditöö komisjoni Tulude laekumine on enam-vähem ülevaade volikogu päevakorras ohutusele esitatavatele nõuetele, koosseisu muutmine. Nimetatud plaanipärane. ohutuse eest vastutab ehitise olnud aruteludest ja otsustest. komisjoni esimees Lili Saksing tegi Volikogu liige Andres Pärn soovis omanik. ettepaneku komisjoni koosseisu teada, kas Rey Seakasvatusele eral- Täpsema regulatsiooni varem Kinnisvara ostmine. Volikogu muutmiseks. Komisjonist lahkub datud summa on vallale tagastatud. püstitatud ehitiste kohta, mis ei otsusega anti nõusolek osta oma- Priit Karjane ja tema asemele tuleb Indrek Kullam vastas, et ei ole ole kantud ehitisregistrisse, sä- nikelt Valtu-Kumma tee äärde pro- Artur Ojasalu. ja ilmselt pankrotipesast seda ka ei testab ehitusseadustiku
Load more

Recommended publications
  • Südamekuu 2017 Üritused Raplamaal KOV Ürituse Nimetus Toimumise
    Südamekuu 2017 üritused Raplamaal KOV Ürituse nimetus Toimumise koht Kuupäev Kontaktisiku ees- ja Telefon E-post Koduleht Lühikirjeldus ürituse kohta perekonnanimi Kaiu Jalgrattamatk Kaiu vald 1.05.2017 Aivo Sildee ja Kalev Kiviste 5109491 [email protected] www.kaiu.ee Matk saab alguse Kaiu AO kaupluseeest. Sõidetakse ca 30 km nende objektide juurest läbi,mida Leadri toel sai korrastatudKaiu-Vahastu- Kuimetsa- Tolla-Karitsa. Kaiu Matk Aeli järve äärde Kaiu vald 29.04.2017 Aivo Sildvee ja Margus Kol 5109491 [email protected] www.kaiu.ee Matk saab alguse Kaiu AO kaupluse eest. Sõidame bussiga Kadja järve teeotsani, sealt suundume rajale ja jõuame lõpuks Hirvelaande. Kaiu Murrame trennimüüte - Mirko Kaiu Rahvamaja 17.04.2017 Aivo Sildee Miralda 5109491 [email protected] www.kaiu.ee Jätkukoolitus tervislikust toitumisest ja liikumisest. Miilitsa loeng Sildvee, Kaja Heinsaar Kaiu Minu jõud ja minu oskused - Kaiu Jõusaal 15.04.2017Aivo Sildee 5109491 [email protected] www.kaiu.ee Eesmärk: kas mina jõuan 100-ni. Kõik Kaiu lamades surumine meestele ja jõusaali, et novembriks 2017.a. suruksin rinnalt naistele lamades 100kg ja naised 2x50 kg Kaiu Suveks saledaks - smuutid Kaiu lasteaia köök aprill Aivo ja Miralda Sildvee 5109491 [email protected] www.kaiu.ee Tervisliku toitumise praktiline koolitus Liis Läll jms, praktiline toidutegemise eestvedamisel õppus Kaiu Uuendame Kaiu terviseraja Kaiu terviserada aprill Aivo Sildvee ja Liis Kontkar 5109491 [email protected] www.kaiu.ee Jookseme rajal ning vaatame, kas uuendasime rekordeid rekordeid. Rapla Jüriöö matk ja jooks Rapla kesklinn, 20.04.2017Ülle Laasner 5284090 [email protected] www.rapla.ee Päeval toimub tervsiematk vankritega emadele, Vesiroosi puuetega inimestele, eakatele ja lasteaialastele, tervisepark õhtul jooskevad valla kooliõpilased ja asutuste võistkonnad 3,4 km Jüriööjooksu (22.
    [Show full text]
  • Alevist Vallamajani from Borough to Community House
    Eesti Vabaõhumuuseumi Toimetised 2 Alevist vallamajani Artikleid maaehitistest ja -kultuurist From borough to community house Articles on rural architecture and culture Tallinn 2010 Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital. Toimetanud/ Edited by: Heiki Pärdi, Elo Lutsepp, Maris Jõks Tõlge inglise keelde/ English translation: Tiina Mällo Kujundus ja makett/ Graphic design: Irina Tammis Trükitud/ Printed by: AS Aktaprint ISBN 978-9985-9819-3-1 ISSN-L 1736-8979 ISSN 1736-8979 Sisukord / Contents Eessõna 7 Foreword 9 Hanno Talving Hanno Talving Ülevaade Eesti vallamajadest 11 Survey of Estonian community houses 45 Heiki Pärdi Heiki Pärdi Maa ja linna vahepeal I 51 Between country and town I 80 Marju Kõivupuu Marju Kõivupuu Omad ja võõrad koduaias 83 Indigenous and alien in home garden 113 Elvi Nassar Elvi Nassar Setu küla kontrolljoone taga – Lõkova Lykova – Setu village behind the 115 control line 149 Elo Lutsepp Elo Lutsepp Asustuse kujunemine ja Evolution of settlement and persisting ehitustraditsioonide püsimine building traditions in Peipsiääre Peipsiääre vallas. Varnja küla 153 commune. Varnja village 179 Kadi Karine Kadi Karine Miljööväärtuslike Virumaa Milieu-valuable costal villages of rannakülade Eisma ja Andi väärtuste Virumaa – Eisma and Andi: definition määratlemine ja kaitse 183 of values and protection 194 Joosep Metslang Joosep Metslang Palkarhitektuuri taastamisest 2008. Methods for the preservation of log aasta uuringute põhjal 197 architecture based on the studies of 2008 222 7 Eessõna Eesti Vabaõhumuuseumi toimetiste teine köide sisaldab 2008. aasta teaduspäeva ettekannete põhjal kirjutatud üpris eriilmelisi kirjutisi. Omavahel ühendab neid ainult kaks põhiteemat: • maaehitised ja maakultuur. Hanno Talvingu artikkel annab rohkele arhiivimaterjalile ja välitööaine- sele toetuva esmase ülevaate meie valdade ja vallamajade kujunemisest alates 1860.
    [Show full text]
  • PRO AKIS ESTONIA.Docx
    AKIS and advisory services in Estonia Report for the AKIS inventory (WP3) of the PRO AKIS project Viola Korpa &Talis Tisenkopfs Baltic Studies Centre, Riga June, 2014 This project has received funding from the European Union’s Seventh Framework Programme for research, technological development and demonstration under grant agreement no 311994 1 Please reference this report as follows: Korpa V., Tisenkopfs T. (2014): AKIS and advisory services in Estonia. Report for the AKIS inventory (WP3) of the PRO AKIS project. Online resource: www.proakis.eu/publicationsandevents/pubs 2 Executive summary The aim of the report is to provide a description of the Agricultural Knowledge and Information System (AKIS) in Estonia, with a particular focus on agricultural advisory services. The description includes the main structural characteristics of agricultural sector, characteristics of AKIS, an overview of the history, policy and funding of AKIS, and an outline of Farm Advisory System. This report represents an output of the PRO AKIS project (Prospects for Farmers’ Support: Advisory Services in the European Agricultural Knowledge and Information Systems’. It is one of 27 country reports compiling an inventory of AKIS. AKIS describe the exchange of knowledge and supporting services between many diverse actors from the first, second or third sector. AKIS provide farmers with relevant knowledge and networks around innovations in agriculture. Findings from this country report were presented at thee regional workshop in February 2014, discussed with stakeholders and experts, and feedback integrated in the report. Estonian agriculture is characterised by high degree of concentration of production in relatively small number of commercial farms. There were 19 613 agricultural holdings in Estonia in 2010 and 5% of these holdings accounted for three quarters of the agricultural output.
    [Show full text]
  • Sügis Jälle Käes - Uus Õppeaasta Alanud
    KEHTNA VALLA AJALEHT Nr. 7 (76) 14. september 2002 Sügis jälle käes - uus õppeaasta alanud Suvelõpp Keava rabas Tee algus. On see konarlik või sile? Sa ei tea saab klassijuhatajaks? On ta siiras, sõbralik või Sulle, kooliteele veel, et kiituse kõrval seisab laitus, et salakaval? õnnestumine vaheldub ebaõnnega., rõõm muutub Kas ta peab ikka lugu minu lapsest? Kas ta asuv laps solvumiseks. Sa saad varsti aru, et edu tuleb aitab minu last sellel käänulisel teel edasi kuni pingutades ja vahel ka valuga. Täna mõtled sa päevani, mil heliseb viimane koolikell? Sa õhkud selle suve päikesest. Su silmad veel, et kool see on muinasmaa, püha paik, Soovin, et sa rohkem usaldaksid õpetajaid, säravad, juuksed on pleekinud, põlveotsad unistustemaa. teeksid koostööd nendega. kriimulised, paar hammast puudu. Sa oled Aga peagi saabub argipäev. Varsti saad Sooviksin, et algav kooliaasta tooks pere- ootusärevusest õnnelik ja uhke, sest astud üle teada, et koolis ei tohigi kõike teha. Ei tohi desse mitte ainult koolitarkust, vaid ka rahuldust kooliläve õpilasena. karjuda, joosta, kisada. Oi mida kõike ei tohi! ja enesekindlust, usku eelkõige endasse ja oma Sa ei tea, kas su esimene õpetaja on südamlik Lähemail päevil saad teada, et tunnis rahulikult lapsesse, tema õpetajasse, lootust tulevikku. või kuri. Su väike süda väreleb, kui astud oma istuda on lõpmata vaev, et pinginaaber tunneb Head kooliaasta algust! klassi, istud pinki ja sinu kõrvale tuleb mõnu, kui saab sinu peale kaevata ning et õpetaja INGE PULLAT, samasugune, natuke kohmetunud pinginaaber. on kärsitu ja ei naerata. Eidapere Kooli direktor See on algus. Pika tee algus, mida mööda Sa rikastud uute kogemustega: meeldivate ja astud aastaid.
    [Show full text]
  • TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Rahvusliku Käsitöö Osakond Rahvusliku Tekstiili Eriala Karin Vetsa HARJUMAA PÕIME
    TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Rahvusliku käsitöö osakond Rahvusliku tekstiili eriala Karin Vetsa HARJUMAA PÕIMEVAIPADE KOMPOSITSIOONILISED TÜÜBID 19. SAJANDIL – 20. SAJANDI 30-NDATEL AASTATEL. KOOPIAVAIP EESTI VABAÕHUMUUSEUMILE Diplomitöö Juhendaja: Riina Tomberg, MA Kaitsmisele lubatud .............................. Viljandi 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS.............................................................................................................................................................................3 1. HARJUMAA TELGEDEL KOOTUD VAIPADE KUJUNEMINE.......................................................................................5 1.1 AJALOOLISE HARJUMAA TERRITOORIUM .............................................................................................................5 1.2 VAIBA NIMETUSE KUJUNEMINE ............................................................................................................................6 1.3 VAIBA FUNKTSIOONIDE KUJUNEMINE ..................................................................................................................7 1.4 VAIPADE KAUNISTAMISE MÕJUTEGURID ..............................................................................................................8 1.5 TELGEDEL KOOTUD VAIPADE TEHNIKATE KUJUNEMINE .....................................................................................10 2. HARJUMAA PÕIMEVAIPADE TEHNIKAD ......................................................................................................................12
    [Show full text]
  • Avalik Elektrooniline Enampakkumine
    Avalik elektrooniline enampakkumine Maa-amet korraldab avalikul elektroonilisel enampakkumisel riigi omandis Keskkonnaministeeriumi valitsemisel olevate kinnisasjade müüki vastavalt riigivaraseadusele ja keskkonnaministri 28.04.2010 määrusele nr 14 “Keskkonnaministeeriumi valitsemisel oleva kinnisvara kasutamiseks andmise ja võõrandamise kord" (Kord) ning lähtudes keskkonnaministri 15.04.2020 käskkirjaga nr 1-2/20/171 antud volitustest. Tulenevalt keskkonnaministri 28.02.2019 käskkirjaga nr 1-2/19/169, 23.07.2019 käskkirjaga nr 1-2/19/519, 01.09.2019 käskkirjaga nr 1-2/19/598, 18.09.2019 käskkirjaga nr 1-2/19/616, 23.10.2019 käskkirjaga nr 1-2/19/675, 30.04.2020 käskkirjaga nr 1-2/20/211 ning 28.08.2020 käskkirjaga nr 1-2/20/356 langetatud riigivara müügi otsustest müüakse alljärgnevas loetelus märgitud riigi omandis Keskkonnaministeeriumi valitsemisel olevad kinnisasjad. Pakkumisi saab elektrooniliselt esitada riigimaa oksjonikeskkonnas aadressil riigimaaoksjon.ee alates teate avaldamisest kuni 23.09.2020 kella 10:00-ni: Jrk Tagatis- Maakond Omavalitsus Asustusüksus Aadress Katastritunnus Pindala SO* Alghind nr raha Harju Lasnamäe 1 Tallinn Gaasi tn 2a 78403:314:0030 7007 m² T100% 420 420.- 42 040.- maakond linnaosa Harju Nõmme 2 Tallinn Truubi tn 2 78401:101:3187 1373 m² E100% 201 830.- 20 180.- maakond linnaosa Harju Nõmme 3 Tallinn Truubi tn 4 78401:101:3188 1828 m² E100% 268 720.- 26 870.- maakond linnaosa Järva 4 Järva vald Peetri alevik Kesktee 13 25501:001:0283 79700 m² M100% 26 300.- 2630.- maakond Järva 5 Türi vald Kahala küla
    [Show full text]
  • KÄSKKIRI Maakonnaplaneeringu 2030+ Kehtestamine Rapla
    KÄSKKIRI 13.04.2018 nr 1.1-4/80 Maakonnaplaneeringu 2030+ kehtestamine Rapla maakonnas Rapla vallas, Kehtna vallas, Kohila vallas, Märjamaa vallas ja Järva maakonnas Käru vallas I ASJAOLUD Esimene Rapla maakonnaplaneering kehtestati 1999. aastal, mida on hiljem täpsustatud ja täiendatud järgmiste teemaplaneeringutega: „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“, „Sotsiaalne infrastruktuur“, „Raplamaa kergliiklusteed ja jalgrattamarsruudid", „Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 44,0-92,0" ja „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“. Selleks, et kaasajastada ja luua sisult ning kvaliteedilt ühtlased maakonnaplaneeringud, algatas Vabariigi Valitsus 18.07.2013 korraldusega nr 337 uute maakonnaplaneeringute koostamise kõigis maakondades, sh Raplamaal, kuni 30.06.2015 kehtinud PlanS § 7 lõikes 3 sätestatud ülesannete lahendamiseks. Rapla maakonnaplaneeringu lähteseisukohad on kujundatud Vabariigi Valitsuse 18.07.2013 korralduse nr 337 p. 5 lisas antud juhiste alusel. Uute algatatud maakonnaplaneeringute eesmärgiks sai eelkõige maakondade ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine, kohalike omavalitsuste üleste huvide väljendamine ning riiklike ja kohalike vajaduste ja huvide tasakaalustamine. Sealjuures ruumilise arengu kujundamine pidi vastama üleriigilise planeeringu „Eesti 2030+“ koostamise ajal kokku lepitud visioonile ja arengusuundadele. Maakonnaplaneering hõlmab tervet Rapla maakonna territooriumi ning see on koostatud ajaperioodiks 2030+. Planeeringu
    [Show full text]
  • Kumma Küla 765-Aastane!
    Valla Vaatleja KEHTNA VALLA AJALEHT Nr. 5 (111) 31. august 2006 Kumma küla 1. septembri aktused Kehtna Põhikoolis kell 9.00 765-aastane! Valtu Põhikoolis kell 9.30 Eidapere Koolis kell 10.00 Lelle Koolis kell 9.00 Kehtna Kunstide Koolis kell 16.00 Edukat kooliaastat! Kehtna Vallavalitsus raamatukese, mida agaralt osteti. Anne tütar Koidu Archipov on küla naiskäsitöö eestvedaja, kelle algatusel ilustasid külaplatsi aeda kaunite käsitöövaipade näitus, soovijad õppisid aga vaipu ise telgedel kuduma. Kuigi vankritegemise traditsioonid on nüüdseks külast kadunud, ei ole osavatest naistest- meestest puudus. Üle Eesti on tuntud küla rahvapillitegijad ja muusikaõpetajad Kandle- kojast, kes Margit Kuhi ettevõtmisel erinevatel pillidel viise veeretasid. Pikema sõnavõtuga olnust ja olevast esines küla üks 5. augustil tähistas Kumma küla oma asustust. Elanikkond oli toona ligi kolm korda eestvedajaid Aimur Pailk. Tunnustus- esmamainimise 765. aastapäeva. Üle 30 suurem kui täna, mil külas elab üle 100 sõnadega peeti meeles küla hinge taas- inimpõlve on siinmaal põldu harinud, inimese. elustajat Valter Laurimaad, kelle poeg Kaido karja kasvatanud, maju rajanud, metsa Külapäevadeks oli korrastatud kuulus Laurimaa sai kätte valitud külavanema raiunud, jaanituld süüdanud, uut aastat Kumma külaplats. Valtu kooliõpetaja Anne rinnaraha ning raamitud tunnistuse. vastu võtnu, külavainul laulnud, Archipov, külatüdruk Sulumardi talust oli Kumma külapidu kestis varaste hommiku- tantsinud ja kiikunud. kokku pannud küla ajalugu tutvustava tundideni. põhjaliku ning rikkaliku pildimaterjaliga Jaak VITSUR 1241. a Taani kuninga hindamisraamatus üles tähendatud külas oli tookord 10 adramaatalu, mis tähendab suurt ja võimsat Valla Vaatleja 2 Ametlik VALLAVALITSUSES KEHTNA VALLAVALITSUSE määrus nr 3, 28.06.2006 09.08.2006 Vallavalitsuse ja volikogu majanduskomisjoni liikmete ülesandeks oli Vee- ja kanalisatsiooniteenuse kolmest laekunud pakkumisest valida Kehtna alevikku soojusenergiaga hindade kehtestamine vee-ettevõtte varustama hakkav firma.
    [Show full text]
  • Kehtna Vallavalitsus
    Kehtna Vallavalitsus KEHTNA VALLA ÜLDPLANEERING SELETUSKIRI Konsultant: Miracon Grupp OÜ Leegi 9, 50109 Tartu Tel. +372 53 300 228 [email protected] www.miracongrupp.ee Kehtna 2007-2009 KEHTNA VALLA ÜLDPLANEERING – SELETUSKIRI Sisukord 1. SISSEJUHATUS ........................................................................................................................................... - 4 - 2. ÜLDPLANEERING ...................................................................................................................................... - 6 - 2.1. KEHTNA VALLA RUUMILISE ARENGU PÕHIMÕTTED .................................................................................. - 6 - 2.1.1. Üldplaneeringu kasutamine ............................................................................................................. - 6 - 2.1.2. Üldplaneeringu koostamise eesmärgid ............................................................................................ - 6 - 2.1.3. Kehtna valla väärtused .................................................................................................................... - 7 - 2.1.4. Kantide (alevike ja külade) väärtused ............................................................................................. - 7 - 2.1.4.1. Kehtna-Keava kant .................................................................................................................................... - 8 - 2.1.4.2. Kaerepere kant ..........................................................................................................................................
    [Show full text]
  • Internal Migration and Regional Population Dynamics in Europe: Estonia Case Study
    This is a repository copy of Internal Migration and Regional Population Dynamics in Europe: Estonia Case Study. White Rose Research Online URL for this paper: http://eprints.whiterose.ac.uk/5031/ Monograph: Katus, K., Kuoiszewski, M., Rees, P. et al. (3 more authors) (1998) Internal Migration and Regional Population Dynamics in Europe: Estonia Case Study. Working Paper. School of Geography , University of Leeds. School of Geography Working Paper 98/14 Reuse See Attached Takedown If you consider content in White Rose Research Online to be in breach of UK law, please notify us by emailing [email protected] including the URL of the record and the reason for the withdrawal request. [email protected] https://eprints.whiterose.ac.uk/ WORKING PAPER 98/14 INTERNAL MIGRATION AND REGIONAL POPULATION DYNAMICS IN EUROPE: ESTONIA CASE STUDY Kalev Katus1 Marek Kupiszewski2,3 Philip Rees2 Luule Sakkeus1 Anne Herm4 David Powell2 December 1998 1Estonian Interuniversity Population Research Centre P.O. Box 3012, Tallinn EE0090, Estonia 2School of Geography, University of Leeds Leeds LS2 9JT, United Kingdom 3Institute of Geography and Spatial Organisation Polish Academy of Sciences Twarda 51/55, Warsaw, Poland 4Estonian Statistical Office Endla 15, Tallinn EE0100, Estonia Report prepared for the Council of Europe (Directorate of Social and Economic Affairs, Population and Migration Division) and for the European Commission (Directorate General V, Employment, Industrial Relations and Social Affairs, Unit E1, Analysis and Research on the Social Situation). ii CONTENTS Page Contents ii List of Tables iii List of Figures iii Foreword iv Acknowledgements v Summary vi 1. CONTEXT 1 2.
    [Show full text]
  • Valtu-Nurme Külas on Mõnus Elada Õpilastransport Millises Kodukülas Eelistaks Enamik Meist Elada? Arvan, Et Paljude Mööduva Külaelaniku Poolt Pilk 1
    Valla Vaatleja KEHTNA VALLA AJALEHT August 2010 Nr 7 (147) AKTUSED Kehtna Põhikool 1. septembril algusega kell 9.00 Valtu Põhikool 1. septembril algusega kell 9.30 Eidapere Kool 1. septembril algusega kell 10.00 Kehtna Kunstide Kool 1. septembril algusega kell 14.00 Kehtna valla koolide esimestesse klassidesse astujate nimekirjad avaldame septembrikuu ajalehes. Toredat kooliteed! Talgud Valtu-Nurme külas. Erakogu foto Valtu-Nurme külas on mõnus elada Õpilastransport Millises kodukülas eelistaks enamik meist elada? Arvan, et paljude mööduva külaelaniku poolt pilk 1. septembril - suust kõlaks vastuseks: turvalises, rahulikus, ilusas, meeldivate peale visatud. Selleks aga, et kõik naabritega, hea infrastruktuuriga, tegusas. Suur osa sellest, külaelanikud üksteist paremini teadmistepäeval tunneksid, omavahel mõtteid ja milliseks meie elukeskkond kujuneb, on ikka meie endi teha. Valtu- oskusi saaksid jagada, on külal Nurme külas on selleks kõik eeldused olemas, et ise oma elupaik vaja traditsioone ja ühiselt korral- Võrreldes õpilaste veo tavalise ideaalseks kujundada. datud ettevõtmisi. Olgu selleks oma sõiduplaaniga (vaata lk 3), külapidupäevade korraldamine, on 1. septembril kõikide Külas on elujõulised noored pered, ja teadmisi igal aastal vähemalt lumelinna ehitamine või talgute peatuste kellaajad 1 tunni kellel palju lapsi. Samuti on külas korra kõikide soovijatega külaplat- korraldamine. võrra hilisemaks viidud. lastele eeskujuks ja traditsioonide sil jagada. Märkimata ei saa jätta ka 20. augustil kogunesime taas Näiteks Remfakt OÜ buss, edasi andjateks elukogemustega ja meie osavate kätega töökaid mehi ja külaplatsile, et vabariigi taas- mis tavaliselt väljub Lokutalt suure teadmistepagasiga hallpead. lapsi, kes pidevalt külaplatsi korras iseseisvumist tähistada ja sellel kell 7.15, teeb seda 1. sep- Meie küla suureks väärtuseks on hoiavad ja ise külaplatsile kiige ja aastal esmakordselt kooliminejaid tembril 8.15 ning on Lelle seegi, et 60 lehmaga Lepiku Farmi võrkpalliplatsi on ehitanud.
    [Show full text]
  • Kehtna Valla Arengukava Ja Eelarvestrateegia
    KEHTNA VALLAVOLIKOGU Kehtna valla arengukava ja eelarvestrateegia aastateks 2019- 2023 Kehtna 2018 1 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS 3 1.KEHTNA VALLA LÜHIÜLEVADE 4 1.1.Ajalooline lühiülevaade ja statistika 4 1.2. Rahvastik ja selle areng 6 1.3. Ettevõtlus ja tööhõive, elanike sissetulekud, töötus 11 1.4. Looduslikud tingimused 13 1.5. Keskkonnakaitse 14 1.6. Külastusväärtuslikud paikkonnad 15 2.KOHALIKU OMAVALITSUSE JUHTIMINE JA HALDAMINE 17 2.1 Kohalik omavalitsus 17 2.2. Valla eelarve 17 2.3. Arengu kavandamine 19 2.4. Omavalitsuste ühinemise mõju valla haldussuutlikkusele 19 3. PAIKKONDLIK JAOTUS 20 4. MAJANDUS JA TEHNILINE TARISTU 23 4.1. Elamu- ja energiamajandus 23 4.2. Teed, liikluskorraldus ja ühistransport 24 4.3. Veevärk, kanalisatsioon ja puhastusseadmed 25 4.4. Jäätmemajandus 25 4.5. Keskkond ja haljastus 26 4.6. Puhkemajandus ja turism 26 5. HARIDUS JA NOORSOOTÖÖ 28 5.1. Haridus 28 5.2. Noorsootöö 30 6. KULTUUR JA SPORT 31 6.1. Kultuur 31 6.2. Sport ja tervisedendus 32 7. SOTSIAALTÖÖ JA TERVISHOID 34 8. AVALIK KORD JA TURVALISUS 35 9. ARENGUKAVA EESMÄRGID JA STRATEEGILISED TEGEVUSSUUNAD 36 9.1. SWOT analüüs ja prioriteetsed strateegilised tegevussuunad 36 9.2. Ülevallalised arendused ja tegevusprogrammid 37 10. KEHTNA VALLA VISIOON 2030 41 11. EELARVESTRATEEGIA ARENGUKAVA TÄITMISE TAGAMISEKS 42 KOKKUVÕTE 43 2 SISSEJUHATUS Kehtna valla arengukava on omavalitsuse dokument, mille alusel planeeritakse, juhitakse ja rahastatakse valla arengut vallavolikogus kokkulepitud suundades. Arengukavas määratletakse üldisemad ja kaugemad eesmärgid ja sihid ning nendest tulenevad tegevused lähiaastateks. Tegelikult on Kehtna vallas ellu viimist vajavaid tegevusi palju rohkem, kui on selleks lähiaastatel reaalseid võimalusi. Seetõttu lepitakse kokku prioriteedid, millele valla piiratud ressursside juures eeskätt keskenduda.
    [Show full text]