Keava Rahvaraamatukogu Põhimäärus

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

Keava Rahvaraamatukogu Põhimäärus Kinnitatud Vallavolikogu 17.03.2009. a määrusega nr 66 KEAVA RAHVARAAMATUKOGU PÕHIMÄÄRUS § 1. Üldsätted (1) Keava Rahvaraamatukogu (edaspidi raamatukogu) on Kehtna valla (edaspidi vald) valitsemisalas tegutsev kohaliku omavalitsuse asutus, kes kogub, säilitab ja teeb lugejatele kättesaadavaks temale vajalikud trükised, auvised ja teised teavikud (edaspidi teavikud) ning avalikud andmebaasid. (2) Raamatukogu asukoht on Kooli 1a, Keava alevik, 79005, Rapla maakond. (3) Raamatukogu juhindub oma tegevuses rahvaraamatukogu seadusest, teistest kehtivatest õigusaktidest, UNESCO rahvaraamatukogude manifestist ning käesolevast põhimäärusest. (4) Raamatukogul on valla eelarve koosseisus oma eelarve, mille kinnitab Kehtna Vallavolikogu (edaspidi vallavolikogu). (5) Raamatukogu on universaalsete kogudega ja üldkasutatav. (6) Raamatukogu tagab teeninduspiirkonna elanikele vaba ja piiramatu juurdepääsu informatsioonile, teadmistele, inimmõtte saavutustele ning kultuurile, toetades elukestvat õppimist ja enesetäiendamist. (7) Raamatukogu teeninduspiirkonna moodustavad järgmised külad: Kehtna-Nurme, Koogimäe, Linnaaluste, Ohekatku ja Keava alevik. § 2. Ülesanded (1) Raamatukogu ülesanded on: 1) osutada tasuta põhiteenuseid (teavikute kohapeal kasutamine ja kojulaenutus ja avalikule teabele üldkasutatava andmesidevõrgu kaudu ligipääsu võimaldamine) temale kinnitatud teeninduspiirkonna elanikele ja teistele soovijatele. Eriteenuste eest võetava tasu suuruse kinnitab Kehtna vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus); 2) osutada tasulisi eriteenuseid mille eest võetava tasu suuruse kinnitab vallavalitsus; 3) komplekteerida, säilitada ja teha lugejale kättesaadavaks oma kogud ning elektroonilised avalikud andmebaasid; 4) korraldada raamatukogus puuduvate teavikute tellimist teistest raamatukogudest lugeja soovil ja kulul; 5) võtta arvele ja töödelda saabunud teavikud; 6) teha teatme-bibliograafilist ning kodulooalast tööd; 7) korraldada näitusi ja muid raamatukoguüritusi ning tutvustada oma kogusid üldsusele; 8) teha koostööd teiste raamatukogude ja kultuuriasutustega. § 3. Raamatukogu õigused ja kohustused (1) Raamatukogul on oma ülesannete täitmiseks järgmised õigused ja kohustused: 1) omada eelarvet valla eelarve koosseisus ja kasutada erivahendeid; 2) osutada raamatukogu kasutajatele tasulisi eriteenuseid ja arendada muud majandustegevust, kasutades saadud vahendeid õigusaktides ettenähtud korras; 3) vahendada oma põhiülesannetega seotud teenuseid; 4) kasutada sihtotstarbeliselt ja tagab tema haldusse antud vallavara säilimise; 5) tagada eelarveliste vahendite sihipärane ja otstarbekas kasutamine; 6) täiendada kogusid vahetuse, annetuste ja ostudega; 7) anda tasuta üle või müüa raamatukogule mittevajalikke trükiseid vallavalitsuse kehtestatud korras; 8) võtta kojulaenutamisel tagatist lugejatelt, kes ei ole registreeritud Kehtna valla elanikeregistris ja nimetatud tagatise võtmise ja tagastamise korra kehtestab vallavalitsus; 9) sooritada muid õigusaktidest ja käesolevast põhimäärusest tulenevaid toiminguid; 10) kirjastada trükiseid erinevatel andmekandjatel. § 4. Juhtimine (1) Raamatukogu tööd juhib juhataja, kelle määrab ametisse ja vabastab ametist ning sõlmib, muudab ja lõpetab töölepingu vallavanem. Juhataja vaba ametikoha täitmiseks korraldatakse avalik konkurss. Konkursi kuulutab välja ja konkursi korra kehtestab Vallavalitsus. (2) Juhataja haridustase peab olema vastavuses Rahvaraamatukogu seaduses sätestatuga. (3) Finantsdokumentidele allkirja andmise õigus raamatukogu nimel on juhatajal. (4) Raamatukogu juhataja: 1) esindab raamatukogu ja volitab vajadusel teisi isikuid raamatukogu esindama; 2) käsutab eelarve alusel raamatukogu eelarvelisi vahendeid ja vastutab eelarvega eraldatud vahendite sihipärase kasutamise eest; 3) peab raamatukogu töö arvestust, annab oma tegevusest aru vallavalitsusele ning esitab statistilise ja sisulise töö aruande Rapla Keskraamatukogule; 4) esitab vallavalitsusele ettepaneku eriteenuste eest võetava tasu suuruse kinnitamiseks; 5) esitab vallavalitsusele raamatukogu kasutamise eeskirjad, eelarveprojekti, arengukava ja põhimääruse täiendamise ja muutmise ettepanekud ja need kinnitab vallavolikogu; 6) kannab vastutust käesoleva põhimääruse täitmise eest, sõlmib pädevuse piires lepinguid, annab välja raamatukogu sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 7) taotleb sihtasutustelt, sihtkapitalidelt jm. täiendavaid rahalisi vahendeid raamatukogu materiaalse baasi täiendamiseks; 8) tegeleb pidevalt erialase ja üldkultuurilise enesetäiendamisega; 9) täidab muid valla õigusaktidega talle pandud ülesandeid. § 5. Vara ja finantseerimine (1) Raamatukogu vara kuulub munitsipaalomandisse. (2) Raamatukogu ülesannete täitmiseks vajalikud vahendid saadakse valla- ja riigieelarvest. (3) Raamatukogu arvele võivad laekuda täiendavad rahalised vahendid raamatukogu poolt osutatud (tema põhitegevusega seotud) tasulistest teenustest, lepingutest, annetustest, pärandustest, laekumistest sihtasutustelt ja kapitalidelt ning muul seadusandlusega lubatud viisil. (4) Vara valdamine, kasutamine ja käsutamine toimub vastavalt vallavolikogu poolt kehtestatud korrale. § 6. Kontroll ja aruandlus (1) Kontrolli raamatukogu tegevuse üle teostab vallavalitsus. (2) Raamatukogu esitab oma tegevuse kohta õigusaktides ettenähtud aruanded. § 7. Ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine (1) Raamatukogu ümberkorraldamine või tegevuse lõpetamine toimub vallavolikogu otsuse alusel. (2) Rahvaraamatukogu ümberkorraldamisest või tegevuse lõpetamisest teatab vallavalitsus Kultuuriministeeriumile vähemalt üks kuu enne kavandavat tähtaega. .
Recommended publications
  • Kumma Küla 765-Aastane!
    Valla Vaatleja KEHTNA VALLA AJALEHT Nr. 5 (111) 31. august 2006 Kumma küla 1. septembri aktused Kehtna Põhikoolis kell 9.00 765-aastane! Valtu Põhikoolis kell 9.30 Eidapere Koolis kell 10.00 Lelle Koolis kell 9.00 Kehtna Kunstide Koolis kell 16.00 Edukat kooliaastat! Kehtna Vallavalitsus raamatukese, mida agaralt osteti. Anne tütar Koidu Archipov on küla naiskäsitöö eestvedaja, kelle algatusel ilustasid külaplatsi aeda kaunite käsitöövaipade näitus, soovijad õppisid aga vaipu ise telgedel kuduma. Kuigi vankritegemise traditsioonid on nüüdseks külast kadunud, ei ole osavatest naistest- meestest puudus. Üle Eesti on tuntud küla rahvapillitegijad ja muusikaõpetajad Kandle- kojast, kes Margit Kuhi ettevõtmisel erinevatel pillidel viise veeretasid. Pikema sõnavõtuga olnust ja olevast esines küla üks 5. augustil tähistas Kumma küla oma asustust. Elanikkond oli toona ligi kolm korda eestvedajaid Aimur Pailk. Tunnustus- esmamainimise 765. aastapäeva. Üle 30 suurem kui täna, mil külas elab üle 100 sõnadega peeti meeles küla hinge taas- inimpõlve on siinmaal põldu harinud, inimese. elustajat Valter Laurimaad, kelle poeg Kaido karja kasvatanud, maju rajanud, metsa Külapäevadeks oli korrastatud kuulus Laurimaa sai kätte valitud külavanema raiunud, jaanituld süüdanud, uut aastat Kumma külaplats. Valtu kooliõpetaja Anne rinnaraha ning raamitud tunnistuse. vastu võtnu, külavainul laulnud, Archipov, külatüdruk Sulumardi talust oli Kumma külapidu kestis varaste hommiku- tantsinud ja kiikunud. kokku pannud küla ajalugu tutvustava tundideni. põhjaliku ning rikkaliku pildimaterjaliga Jaak VITSUR 1241. a Taani kuninga hindamisraamatus üles tähendatud külas oli tookord 10 adramaatalu, mis tähendab suurt ja võimsat Valla Vaatleja 2 Ametlik VALLAVALITSUSES KEHTNA VALLAVALITSUSE määrus nr 3, 28.06.2006 09.08.2006 Vallavalitsuse ja volikogu majanduskomisjoni liikmete ülesandeks oli Vee- ja kanalisatsiooniteenuse kolmest laekunud pakkumisest valida Kehtna alevikku soojusenergiaga hindade kehtestamine vee-ettevõtte varustama hakkav firma.
    [Show full text]
  • Kehtna Vallavalitsus
    Kehtna Vallavalitsus KEHTNA VALLA ÜLDPLANEERING SELETUSKIRI Konsultant: Miracon Grupp OÜ Leegi 9, 50109 Tartu Tel. +372 53 300 228 [email protected] www.miracongrupp.ee Kehtna 2007-2009 KEHTNA VALLA ÜLDPLANEERING – SELETUSKIRI Sisukord 1. SISSEJUHATUS ........................................................................................................................................... - 4 - 2. ÜLDPLANEERING ...................................................................................................................................... - 6 - 2.1. KEHTNA VALLA RUUMILISE ARENGU PÕHIMÕTTED .................................................................................. - 6 - 2.1.1. Üldplaneeringu kasutamine ............................................................................................................. - 6 - 2.1.2. Üldplaneeringu koostamise eesmärgid ............................................................................................ - 6 - 2.1.3. Kehtna valla väärtused .................................................................................................................... - 7 - 2.1.4. Kantide (alevike ja külade) väärtused ............................................................................................. - 7 - 2.1.4.1. Kehtna-Keava kant .................................................................................................................................... - 8 - 2.1.4.2. Kaerepere kant ..........................................................................................................................................
    [Show full text]
  • Valtu-Nurme Külas on Mõnus Elada Õpilastransport Millises Kodukülas Eelistaks Enamik Meist Elada? Arvan, Et Paljude Mööduva Külaelaniku Poolt Pilk 1
    Valla Vaatleja KEHTNA VALLA AJALEHT August 2010 Nr 7 (147) AKTUSED Kehtna Põhikool 1. septembril algusega kell 9.00 Valtu Põhikool 1. septembril algusega kell 9.30 Eidapere Kool 1. septembril algusega kell 10.00 Kehtna Kunstide Kool 1. septembril algusega kell 14.00 Kehtna valla koolide esimestesse klassidesse astujate nimekirjad avaldame septembrikuu ajalehes. Toredat kooliteed! Talgud Valtu-Nurme külas. Erakogu foto Valtu-Nurme külas on mõnus elada Õpilastransport Millises kodukülas eelistaks enamik meist elada? Arvan, et paljude mööduva külaelaniku poolt pilk 1. septembril - suust kõlaks vastuseks: turvalises, rahulikus, ilusas, meeldivate peale visatud. Selleks aga, et kõik naabritega, hea infrastruktuuriga, tegusas. Suur osa sellest, külaelanikud üksteist paremini teadmistepäeval tunneksid, omavahel mõtteid ja milliseks meie elukeskkond kujuneb, on ikka meie endi teha. Valtu- oskusi saaksid jagada, on külal Nurme külas on selleks kõik eeldused olemas, et ise oma elupaik vaja traditsioone ja ühiselt korral- Võrreldes õpilaste veo tavalise ideaalseks kujundada. datud ettevõtmisi. Olgu selleks oma sõiduplaaniga (vaata lk 3), külapidupäevade korraldamine, on 1. septembril kõikide Külas on elujõulised noored pered, ja teadmisi igal aastal vähemalt lumelinna ehitamine või talgute peatuste kellaajad 1 tunni kellel palju lapsi. Samuti on külas korra kõikide soovijatega külaplat- korraldamine. võrra hilisemaks viidud. lastele eeskujuks ja traditsioonide sil jagada. Märkimata ei saa jätta ka 20. augustil kogunesime taas Näiteks Remfakt OÜ buss, edasi andjateks elukogemustega ja meie osavate kätega töökaid mehi ja külaplatsile, et vabariigi taas- mis tavaliselt väljub Lokutalt suure teadmistepagasiga hallpead. lapsi, kes pidevalt külaplatsi korras iseseisvumist tähistada ja sellel kell 7.15, teeb seda 1. sep- Meie küla suureks väärtuseks on hoiavad ja ise külaplatsile kiige ja aastal esmakordselt kooliminejaid tembril 8.15 ning on Lelle seegi, et 60 lehmaga Lepiku Farmi võrkpalliplatsi on ehitanud.
    [Show full text]
  • Tuna 59 Sisu.Indb
    SISUKORD 2/2013 Sisukord E S S E E Märt Läänemets: „Suur ühtsus” ja „väike hüvang” ehk Hiina uus vana poliitiline utoopia 2 KÄSITLUSED Peeter Espak: Sumeri vabastaja kuningas Utu-hegal, jumaliku õigluse taastaja 7 Lea Kõiv: „Uue vagaduse” otsinguil. Andreas Sandhagen ja ortodoksne luterlus Tallinnas. 16 Piret Lotman: Heinrich Stahli maine pärand ehk isa võlad 44 Toomas Karjahärm: Mõisnike kahjud 1905. aastal Eestis ja nende hüvitamine 57 Anu Raudsepp, Karin Hiiemaa: Vaenlase kuvandi loomine 1920.–1930. aastate NSV Liidu eestikeelses õppekirjanduses 84 DOKUMENT JA KOMMENTAAR Tiit Noormets: Eesti Ingerimaa 96 Anne Valmas: Eesti NSV TA Teadusliku Raamatukogu erihoiu osakonna arhiivkogu tegevusest 1974–1989 105 Eesti Filmiarhiiv: Jaanipäev ja Eesti suvi 114 KULTUURILOOLISEST ARHIIVIST Jaak Sõggel: Teated Halliste kihelkonnast 121 Vello Paatsi: Järelmõtteid: kultuurinähtuste ja asjade tungimine eesti talurahva ellu 19. sajandil 127 ARVUSTUSED Kari Tarkiainen: Eesti keskaeg uues valguses 131 VARIA Peep Pillak: Eesti Muinsuskaitse Seltsi 25. aastapäev 139 Jaan Lahe, Urmas Nõmmik, Randar Tasmuth: Toimus religiooni ajaloole pühendatud teaduskonverents 142 Andres Adamson: Veel veidi „bojaar” Vassili Rosladinist 144 Filip Laurits: Hillar Lehari – fenomenaalse mäluga mees või hoopis mütomaan? 147 Summary 157 Tuna 2/2013 1 E S S E E „Suur ühtsus” ja „väike hüvang” ehk Hiina uus vana poliitiline utoopia Märt Läänemets ui toimib suur kulg, siis täidavad taeva all kõik oma kohust. Valitakse välja vää- rikad ja võimekad, jutt on usaldav, läbisaamine sõbralik. Inimesed ei pea lähe- „K daseks ainult enda lähedasi ega lasteks ainult enda lapsi. Vanade eest kantakse hoolt; terved ja tugevad leiavad rakendust; noored kasvatatakse üles; leski, orbe, üksikuid ja haigeid peetakse ülal.
    [Show full text]
  • Valtu Põhikool Arengukava 2018–2021
    VALTU PÕHIKOOL ARENGUKAVA 2018–2021 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS. ARENGUKAVA KOOSTAMISE PÕHIMÕTTED ................................ 4 2. ÜLDANDMED ...................................................................................................................... 5 2.1. Asukoht ........................................................................................................................... 5 2.2. Ajalugu ............................................................................................................................ 5 2.3. Ülevaade koolist, hoonetest ............................................................................................. 6 2.4. Hetkeolukorra kirjeldus ................................................................................................... 7 3. KOOLI MISSIOON, VISIOON, ÜLESANNE JA PÕHIEESMÄRK ................................... 9 3.1. Kooli missioon ................................................................................................................ 9 3.2. Kooli visioon ................................................................................................................... 9 3.3. Kooli ülesanne ................................................................................................................. 9 3.4. Kooli tegevuse põhieesmärk ........................................................................................... 9 4. KOOLIARENDUSE PÕHISUUNAD JA VALDKONNAD .......................................... 11 4.1. Tulemuslikkuse hindamine ..........................................................................................
    [Show full text]
  • Rapla Vald Masti L I Vardja Nurga Sutlema a V J a Kaart on Valmistatud Maa-Ametis
    K Kose- e i Võlle Muusika Pärinurme la Kolu Uuemõisa Vilama j Tammiku Angerja Tade Vana-Aespa Ravila Laane Tagametsa Urge Kata L Ruila Vilivere T u Kose Metsa- h K Pahkla a KOSE Kanavere u Raveliku Allika Rapla vald Masti l i Vardja nurga Sutlema a v j a Kaart on valmistatud Maa-ametis. Kaardil kujSutaaetud infoLrmeiastt-u Hageri j Kohila õ siooni eest vastutab Maa-amet. Andmeallikad: Eesti Topograa- Lümandu L Oru g Aandu Salu- i Liiva filine Andmekogu; haldusüksuste piirid, asulate lahkme- taguse jooned ja nimed (seisuga 01.02.2017.a) - MaaregisPtearu. n- Kohatu Nõrava Karla Sõmeru küla Hageri Puusepa Kirikla Pukamäe Lõiuse Lööra Uueveski Loone Järlepa jv Põikma Rootsi Kiruvere Mõnuste Kernu Lohu Ojasoo Haiba Rõõsa Kadaka Järlepa Alansi Riida- Paunküla vh L mäe Pihali A t Kirivalla Kant- KÕUE la Jaluse küla j Lutsu Silmsi Äksi Sadala Harmi Sääsküla Kustja Mälivere Kalda Mahtra Pirgu Triigi Rava KERNU Adila KOHILA Rabivere Habaja Röa Seli Härgla JUURU Ardu Katsina Koigi Kõue Käbiküla Vankse Tamsi Kuke- Äherdi pala Vahe- Paunaste Nõmmeri Kuku Purila Nutu tüki Kelba Juuru Vaopere Pala Lestima Hagudi Raka Seli-Nurme Hagudi L Oblu Ohulepa RAPLA Mõisaasema rdi j Virla Va Oela Alu- Maidla Hertu Kodila- Metsküla Atla Hiietse Metsküla Oola Kuimetsa Kadja Kodila Saarna- j kõrve a Nõmme Orguse il Sikeldi Kalevi Varbola d Aranküla o Helda Palamulla K Toomja Aela Põlli Alu Purga Tapupere Uusküla Hõreda Kasvandu Risu- Kõrgu L Suurküla Ohukotsu Ridaküla Mällu Kaiu KAIU Ülajõe Ingliste Tolla Tõrma Sulupere L Ülejõe Iira MahlamäRe APLA Pae Karitsa Lipstu
    [Show full text]
  • Hiis-Sites in the Parishes of Rapla and Juuru
    doi: 10.3176/arch.2012.supv1.09 Chapter 8 HIIS-SITES IN THE PARISHES OF RAPLA AND JUURU Tõnno Jonuks Abstract Holy places of Rapla and Juuru parishes in the surroundings of Keava hill fort in northern Estonia will be discussed in this chapter with special emphasis on a sole archaeological study at folkloristically known hiis-place at Paluküla. It shows that different holy places of one area had different meanings and probably also different ritual practices. Also a connection between medieval churches and pre-Christian cult places, an important issue in popular history, will be discussed.1 1 The excavations at Paluküla hiis and writing the chapter have been supported by the target financed theme No. SF0030181s08 and the Estonian Science Foundation grant No. 6451. 168 Introduction The chapter discusses sites connected with hiis-lore in the parishes of Rapla and Juuru in the southern part of the (pre)historical Harju district. Hiis means a holy place in Estonian folk religion during modern times, but the word most likely had the same meaning in prehistory. The classical meaning of hiis is connected with forest but forest was probably not the vital part of the site but the place itself, which created the holiness, and forest only accompanied it (see about different etymologies and different ‘types’ of hiis-sites Jonuks 2007; 2009b). Although several sites that are important in Estonian hiis-tradition and popular history are situated in the observed region, a summary treatment of the holy sites in this area was absent. This chapter does not seek to be an exhaustive overview either.
    [Show full text]
  • Nii Tuttav, Kuid Samas Kordumatu September 1. Klassi Õpilased
    Valla Vaatleja KEHTNA VALLA AJALEHT September 2011 Nr 8 (159) Nii tuttav, kuid samas kordumatu september Taas on suvi otsa saanud ning kool, sest koolipere on püsinud ühtse koolipäeva kunstlik pikendamine? tasid uut õppeaastat valla lasteaiad, koolid oma uksed õpilastele suurusena, isegi pisut kasvanud Ei ole olemas häid ja halbu huvikool ning kutsekool. Eesti (120/124). koole. Me kujundame ise oma Hariduse Infosüsteemi andmetel avanud. Igas sügises on midagi Mis mõjutab laste arvu koolides? arusaama ja lähtume sellest. Igast omandavad valla lasteaedades alus- uut, ent alati tuttavlikku. Ooda- Tegureid on mitmeid: sündimus, koolist võrsub tublisid noori inimesi. haridust 213 last, neist Eidapere tud kohtumised klassikaaslas- elukoht (vahetus, lahkumine), kooli Kiitusega põhikooli lõpetajaid jagub lasteaias Kukupai 28, Kehtna las- tega, uudishimu, kas on ehk valik. Põhikooli- ja gümnaasiumi- kõikidesse meie valla koolidesse! teaias Siller (koos lahusrühmadega kedagi uut lisandunud, kärsitus seaduse kohaselt on lapsevanemal Tingimused edukaks õppetööks on Lelles ning Inglistel) 156 ja Valtu sõbraga kohtumiseks. Iga algus õigus oma lapsele valida tema olemas nii Eidapere, Kehtna kui ka lasteaias 29 last. Kehtna Kunstide on puhas ning kordumatu. arvates sobivaim kool. Kehtna Valtu koolis. Koolis on nimekirjas 63 ning Kehtna vallavolikogu määrus 15.03.2011 nr Lapse areng ning teadlikuks kas- Majandus- ja Tehnoloogiakoolis 528 Käesoleval aastal alustasid oma 5 kehtestab põhihariduse omandami- vamine algab perekonnast. Meie, õppurit. kooliteed Kehtna vallas 39 last, seks elukohajärgse munitsipaalkooli lapsevanemad, oleme need, kes “Mis kasutamata jääb, on ras- neist 5 Eidapere Koolis, 16 Kehtna määramise tingimused ja korra ning vastutavad selle eest, kelleks meie ke koorem,” on öelnud Goethe. Põhikoolis ja 18 Valtu Põhikoolis.
    [Show full text]
  • Lau Küla Kandideerib Tippude Sekka Valla Koolide 18
    Valla Vaatleja KEHTNA VALLA AJALEHT Juuni 2015 Nr 6 (201) Lau küla kandideerib tippude sekka Valla koolide 18. mail külastas Eesti külalii- lõpetajad 2015 kumise Kodukant hindamisko- Eidapere kool misjon Lau küla, kuna viimane Liis Bender kandideerib aasta küla tiitlile. Aavo Hansumäe Rainer Lootus Kuueliikmelisse hindamiskomisjoni Kevin Reimets kuuluvad Riigikogu esimees Eiki Kelly Saagim Nestor, Maalehe fotograaf Bianca Signe Setkin Mikovitš, põllumajandusministee- Silva Setkin riumi esindaja Sille Rähn, Eesti Maa- Klassijuhataja Tiiu Pariis omavalitsuste Liidu esindaja Taimi Saarma, Maamajanduse Infokeskuse Kehtna põhikool esindaja Ave Bremse ja Kodukandi Laura Gontšarenko esindaja Kaja Mõtsnik. Gerth-Genneth Habo Kahe tunni jooksul tuli komisjoni- Leila Johkem le anda külast ülevaade. Tutvumist Arlii Kajandi alustati Raja talust, mis on külas Rain Laanemets ainus piimatootmisega tegelev talu. Helen Lindvest Endise Lau kaupluse asukohas istutasid külavanem Aare Hindremäe Raja noorperemees Taavis Muul- Kristin Plakso ja Riigikogu esimees Eiki Nestor komisjoni poolt kingituseks kaasa mann andis ülevaate talu arengu- Rasmus Rasmann võetud lehise. Foto: EVA HINDREMÄE suundadest, maitsti ehtsat talupiima Tõnu Saarelaan ning Kasemäe talus valmistatud se tallis, kus komisjoni liikmetel tuli istutada komisjoni poolt kingituseks Tiina Traumann koduleiba. ajutiselt oma sõiduvahendid vahetada kaasa võetud lehis. Klassijuhataja Kadi Peedo Edasi liiguti endise Ingliste valla- hobuvankrite vastu. Kutsariteks Eve Komisjoni külaskäik lõppes maja asukohta, kus ilmus välja üks Haggi ja Reelika Rätsep. Järgnenud kohalike perenaiste valmistatud Valtu põhikool salapärane tegelane, kes tutvustas vankrisõidul tutvustas Eesti valitsev kerge lõunaga Otsa talus. Samas Werner Ant end kui Ingliste valla viimane meister rakendispordis Eve küla- oli võimalik degusteerida Pilpa ja Pille Esnar vallasekretär Jakob Kurg. Vallasek- le tuntust toonud spordiala, mida Raja talus kasvatatud veiste lihast Martin Kio retäri kehastanud Hanno Talvingu laiemalt teatakse suhteliselt vähe.
    [Show full text]
  • Rahvastiku Ühtlusarvutatud Sündmus- Ja Loendusstatistika Reviewed Population Vital and Census Statistics
    EESTI RAHVASTIKUSTATISTIKA POPULATION STATISTICS OF ESTONIA __________________________________________ RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Raplamaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma Kohila Kohila Rapla Juuru RAPLA Loodna Raikküla Märjamaa Kehtna Märjamaa Käru Järvakandi Vigala Tallinn 2005 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Raplamaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma RU Sari C Nr 16 Tallinn 2005 © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus Estonian Interuniversity Population Research Centre Kogumikku täiendab diskett Raplamaa rahvastikuarengut kajastavate joonisfailidega, © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus. The issue is accompanied by the diskette with charts on demographic development of Raplamaa population, © Estonian Interuniversity Population Research Centre. ISBN 9985-820-86-X EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE Postkast 3012, Tallinn 10504, Eesti Kogumikus esitatud arvandmed on elektrooniliselt Lotus- või ASCII-formaadis. Soovijail palun pöörduda Eesti Kõrgkoolidevahelise Demouuringute Keskuse poole. Data tables presented in the issue are available in Lotus or ASCII format from Estonian Interuniversity Population Research Centre. II EESSÕNA Huvi tõus Eesti rahvastikuarengu vastu vene aja lõpupoole
    [Show full text]
  • Abiks Loodusevaatlejale 100 Saksa-Eesti Kohanimed
    EESTI TEADUSTE AKADEEMIA EESTI LOODUSEUURIJATE SELTS Saksa-Eesti Kohanimed Abiks loodusevaatlejale nr 100 Tartu 2016 Eesti Looduseuurijate Seltsi väljaanne Küljendus: Raino Suurna Toimetaja: Rein Laiverik Kaanepilt on 1905. a hävinud Järvakandi mõisahoonest (Valdo Prausti erakogu), Linda Kongo foto (Rein Laiveriku erakogu). ISSN 1406-278X ISBN 978-9949-9613-6-8 © Eesti Looduseuurijate Selts Linda Kongo 3 Sisukord 1. Autori eessõna .............................................................................................................................................................................. 5 2. Sada tarka juhendit looduse vaatlemiseks ................................................................................................................................... 6 3. Lühenditest ................................................................................................................................................................................... 9 4. Kohanimed ................................................................................................................................................................................. 10 5. Allikmaterjalid .......................................................................................................................................................................... 301 4 Eessõna Käesolevas väljaandes on tabeli kujul esitatud saksakeelse tähestiku alusel koos eestikeelse vastega kohanimed, mis olid kasutusel 18. ja 19. sajandil – linnad, külad, asulad
    [Show full text]
  • Kehtna Valla Arengukava
    KEHTNA VALLAVALITSUS Kehtna valla arengukava Aastateks 2013 - 2020 Kehtna 2012 1 SISUKORD SISSEJUHATUS .................................................................................................................................... 4 PÕHIMÕISTED .................................................................................................................................... 5 1. KEHTNA VALLA TERRITOORIUM JA RAHVASTIK ............................................................. 6 1.1. Kehtna valla asukoht ................................................................................................................................. 6 1.2. Sümboolika ............................................................................................................................................... 7 1.3. Ajalooline ülevaade .................................................................................................................................. 8 1.4. Looduslikud tingimused ............................................................................................................................. 8 Maafond ............................................................................................................................................................. 8 Vesi ..................................................................................................................................................................... 8 Metsad ...............................................................................................................................................................
    [Show full text]