DOCSLIB.ORG

Nii Tuttav, Kuid Samas Kordumatu September 1. Klassi Õpilased

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Nii Tuttav, Kuid Samas Kordumatu September 1. Klassi Õpilased Valla Vaatleja KEHTNA VALLA AJALEHT September 2011 Nr 8 (159) Nii tuttav, kuid samas kordumatu september Taas on suvi otsa saanud ning kool, sest koolipere on püsinud ühtse koolipäeva kunstlik pikendamine? tasid uut õppeaastat valla lasteaiad, koolid oma uksed õpilastele suurusena, isegi pisut kasvanud Ei ole olemas häid ja halbu huvikool ning kutsekool. Eesti (120/124). koole. Me kujundame ise oma Hariduse Infosüsteemi andmetel avanud. Igas sügises on midagi Mis mõjutab laste arvu koolides? arusaama ja lähtume sellest. Igast omandavad valla lasteaedades alus- uut, ent alati tuttavlikku. Ooda- Tegureid on mitmeid: sündimus, koolist võrsub tublisid noori inimesi. haridust 213 last, neist Eidapere tud kohtumised klassikaaslas- elukoht (vahetus, lahkumine), kooli Kiitusega põhikooli lõpetajaid jagub lasteaias Kukupai 28, Kehtna las- tega, uudishimu, kas on ehk valik. Põhikooli- ja gümnaasiumi- kõikidesse meie valla koolidesse! teaias Siller (koos lahusrühmadega kedagi uut lisandunud, kärsitus seaduse kohaselt on lapsevanemal Tingimused edukaks õppetööks on Lelles ning Inglistel) 156 ja Valtu sõbraga kohtumiseks. Iga algus õigus oma lapsele valida tema olemas nii Eidapere, Kehtna kui ka lasteaias 29 last. Kehtna Kunstide on puhas ning kordumatu. arvates sobivaim kool. Kehtna Valtu koolis. Koolis on nimekirjas 63 ning Kehtna vallavolikogu määrus 15.03.2011 nr Lapse areng ning teadlikuks kas- Majandus- ja Tehnoloogiakoolis 528 Käesoleval aastal alustasid oma 5 kehtestab põhihariduse omandami- vamine algab perekonnast. Meie, õppurit. kooliteed Kehtna vallas 39 last, seks elukohajärgse munitsipaalkooli lapsevanemad, oleme need, kes “Mis kasutamata jääb, on ras- neist 5 Eidapere Koolis, 16 Kehtna määramise tingimused ja korra ning vastutavad selle eest, kelleks meie ke koorem,” on öelnud Goethe. Põhikoolis ja 18 Valtu Põhikoolis. kooli määramisel võetakse aluseks järeltulijad sirguvad. Emade-isade Kuldsed sõnad kuldsesse sügisesse. Kokku on 2011/12. õppeaastal esmajärjekorras õpilase elukoha toetus, armastus ja eeskuju on see, Võttes kinni saksa kirjaniku ja meie valla üldhariduskoolides 326 lähedust koolile. mis loob lapse maailma, annab talle loodusteadlase mõttest, püüdkem õpilast. Möödunud aastal õppis valla Vaadates tänast pilti, tekib tahes- turvatunde ning julguse avastada. hoida oma koormat võimalikult põhikoolides 344 last ning 1. klassi tahtmata küsimus: mille alusel Selle kõrval on oluline teha oma kergena, kasutades ära kõik oma astus 41 poissi-tüdrukut. Õpilasi on valivad lapsevanemad oma lapsele lapse kooliga koostööd. Tunda huvi valla pakutud võimalused haridus- vähemaks jäänud Eidapere Koolis kooli? Miks peab 1. klassi laps koolielu vastu, osaleda ise selles valdkonnas. (möödunud õppeaastal 56 õpilast, sõitma oma kodukoolist mööda aktiivselt, anda tagasisidet. Koostöös käesoleval 47), Kehtna Põhikoolis kaugemale haridust saama? Millega peitub edu võti! Rita Triinu Peussa, (168/155), rõõmustada saab Valtu on põhjendatud lapse koolitee ning Paralleelselt põhikoolidega alus- haridus- ja kultuurinõunik EIDAPERE KOOL Laura Kase Eleri Sinijõe Sten Bender Kai Renate Juurik Liisa Aasaväli Õpetaja Liis Ilves VALTU PÕHIKOOL Mihkel Jõulu Kristjan Kivilo Elise Kreuz Kaisa Kurvits Kärolin-Triin Laak Vanessa Malviste Silver Matskoit Edith Niit Andreas Palandi Mario Põlma Egle Raudsep Valtu koolis alustas kooliteed 18 esimese klassi õpilast. Foto: JUULIJA RÜSSE Kermo Rutsš Stella Sepman Jan-Andre Tamme Maakonna põhikoolide suurim esimene klass on Valtus Germo Tüvist Markos Vahtre Valtu kool alustas oma 144. koo- kiituskirjaga 19 ja heade tulemus- Teetsule, Kadi Saksale ja Eve-Mai Joonas Vares liaastat ja tarkusepäev tõi kokku tega 39 õpilast. Tasemetööde ja Laurimaale, kes aitasid lastel peoks Germo Vibus jälle kogu koolipere. Avaaktusel lõpueksamite tulemuste põhjal oldi valmistuda ja läbida ülevaatused. Õpetaja Ebe Luige said pidulikult aabitsa ja koolimütsi maakonnas esimeste seas. Maakonna Tublid abistajad saatjatena olid peol KEHTNA PÕHIKOOL 18 esimese klassi õpilast. See on spordivõistlustel võideti ridamisi lapsevanemad Karin Moisar, Piret Tanel Glük suurim esimesse klassi astujate arv auhinnalisi kohti. Võimlejad saa- Viin, Aare Leinberg, Siiri Leinberg Nelen Haasma maakonna põhikoolide seas sellel vutasid EKSLi võimlemisfestivalil ja õpetaja Hele-Mall Kio. Markus Habo aastal. On hea meel, et koolipere laureaadi tiitli. Õpetajad jätkasid suvel üheskoos Iris Kaljura on võrreldes eelmise õppeaastaga Klassivälisesse tegevusse tõi uusi traditsioonilist väikesaarte valluta- Enely Kangrumägi Gregor Kase kasvanud 3 õpilase võrra ja jõudnud tuuli huvijuht Kalvi Kants, kelle mist. Sellel aastal jäeti oma jalajäljed Marcus Kuusmaa 124 õpilaseni. korraldatud üritused aitasid elavdada Mohnile. Vihmase ilma ja kõrge Sander Lillmann Kui vaatasime augusti õppe- koolielu. lainetuse kiuste sai saarel käidud ja Kenert Markus Linder nõukogus tagasi eelmisele õppe- Igaühel on möödunud suvest omad tutvutud selle vaatamisväärsustega. Sten-Oskar Meister Dominik Ian Morozov aastale, veendusime, et see läks mälestused. Kindlasti oli suve üheks Loodame, et tuleb mõnus õppeaas- Veronica Raidmäe igati korda. Meie õpilased saavutasid kõrghetkeks Tallinnas toimunud XI ta. Soovime kõigile valla õpilastele, Rasmus Reispass 14 auhinnalist kohta maakonna noorte laulu- ja tantsupidu. Meie õpetajatele ja lapsevanematele ilusat Karolina Schults aineolümpiaadidel. Sellega oldi koolist osales peol 16 rahvatantsijat, ja teguderohket kooliaastat. Elis Tammaru maakonna põhikoolide seas parim. 10 väikest ja 7 suurt võimlejat ning 11 Adele Zubov Andres Saks, Õpetaja Katre Luik Kooli 121 õpilasest lõpetasid klassi lauljat. Suur tänu juhendajatele Reet Valtu Põhikooli direktor vallas Kehtna õpilased klassi 1. 2 Valla Vaatleja VALLAVALITSUSES Vallavalitsuse istungite Ettevõtlusnädal Kehtna vallas olulisemad teemad 3.-9. oktoobrini toimub iga- aastane EASi korraldatud 2. august: datud jäätmeveoga; - otsustati Kaerepere lasteaia pro- - anti arvamus jäätmeloa muutmise ettevõtlusnädal. Tänavuse jekteerimis-ehitustööde taotleja (AS kohta; ettevõtlusnädala peateema on YIT Ehitus) kvalifitseerimine. - väljastati M. Puhkanile ehitise ettevõtluskultuur. Käesoleval kasutusluba; aastal osaleb selles ka esimest 16. august: - anti valla aukiri M. Eliasele; - vaadati läbi korraldatud jäätme- korda Kehtna vald. - otsustati Raili kinnistu jagamine; veoga seotud taotlused; - otsustati müüa valla maastur; - toetati Ingliste piirkonna ohutus- Kehtna vallas korraldatakse 9. tõstatab ümarlaual teema “Kuidas - anti volitus Valtu Spordimajale. päeva korraldamist; klassi õpilastele ettevõtlusmäng selles hullumajas oma tahtmist - anti kasutusluba Valtu-Nurme 7. september: “Cashflow“ ja “Raharinglus”. Need saavutada ja samas ellu jääda - nii külaplatsi kohta; - kutsuti tagasi OÜ Kehtna Elamu mängud annavad õpilastele üle- kaudses kui ka otseses mõttes!?” - anti nõusolekud RMKle vee nõukogu liige; vaate finantsarvestusest, õpetavad ja Ingliste mõisahärra Imre Reino erikasutuslubade saamiseks; - väljastati projekteerimistingimu- kauplema ning teenima passiivset teeb tutvustava ülevaate Ingliste - määrati toetused veeprogrammi sed; tulu. Lisaks õpetavad mängud mõisast ja selle hetkeolukorrast. raamides; - jagati kinnistu; õpilastele tulude-kulude arvestust Lisaks kestab kuni 31. oktoobrini - jagati Töökoja kinnistu; - anti 3 ehitusluba; pidama ja selgitavad, kuidas raha vabaloominguline konkurss, kuhu - vaadati läbi volikogule esitatavate - anti nõusolek OÜ-le Kehtna Elamu liigub kodumajapidamise, ettevõ- ootame osalema kõiki Kehtna õigusaktide eelnõud. vee erikasutusloa saamiseks. tete vahel ning kuidas toimivad valla inimesi. Konkursil võib rahavood majanduses. osaleda oma äriplaaniga, fotodega 25. august: 13. september: 6. oktoobril on Ingliste rüütlimõi- ettevõtjatest ja ettevõtetest ning ka - anti seisukohad puurkaevu lik- - otsustati maatükkide jätmine riigi sa ait-kuivati teatrisaalis Kehtna põnevate leiutistega. Esitatavatel videerimise ja puurkaevu asukoha omandisse; vallas tegutsevatele ettevõtetele töödel peavad olema osavõtja kohta; - kinnistute piire muudeti; ümarlaud, kus ootame ettevõtete andmed: eesnimi, perekonnanimi, - anti seisukoht Kehtna Mõisa OÜ - otsustati Kaagenõmme kinnistu aktiivset osavõttu. Ümarlaua ees- vanus, kontakttelefon. Äriplaanid kompleksloa kohta; jagamine; märk on kokku kutsuda Kehtna ja leiutiste kirjeldused palume - otsustati toetuse maksmine seoses - otsustati korraldatud jäätmeveoga vallas tegutsevad ja registreeritud saata elektrooniliselt Birgit.Kun- laste 1. klassi minekuga; mitteliitumine; ettevõtjad, kes peavad oluliseks [email protected] ning fotod palume - väljastati ehitusload Eesti Energia - väljastati projekteerimistingi- meie valla edasist arengut ja soovi- saata CD-l Kehtna Vallavalitsusse: Võrguehitus AS-ile ja A. Illopmä- mused Eesti Energia Võrguehitus vad kaasa rääkida valla arengus. Pargi 2, 79001, Kehtna. Märgusõna gile; AS-ile Ettevõtjatele tuleb rääkima „Konkurss“. - otsustati Sulu kinnistu jagamine; - selgitati vallavalitsuse korralduse Raplamaa Arendus- ja Ettevõtlus- Ootame rohket osavõttu, tubli- - määrati maaüksuse sihtotstarve; nr 238 täitmist; keskusest Janek Kadarik Raplamaa maid tunnustame 10. novembril. - otsustati tugiisiku teenuse osu- - anti ehitusluba; ettevõtluse teemal. Lisaks antakse tamine. - arutati läbi volikogu õigusaktide ülevaade erinevatest toetusvõima- Birgit Kuntu, eelnõud. lustest ettevõtjatele. Tiit Rahkemaa 30. august: arenduse ja ettevõtluse spetsialist Veljo Väärsi, - anti vabastused liitumisest korral- vallasekretär
Load more

Recommended publications
  • Valtu Spordimajas Korraldatud Allveekabeturniir Püüdleb Guinnessi Rekordite Raamatusse
    Valla Vaatleja KEHTNA VALLA AJALEHT Veebruar 2011 Nr 2 (153) Enne sukeldumist korrati allveekabetajatele reeglid veel kord üle ja rekordi püstitamine sai alguse – 53 inimest hakkas basseini põhjas nuppe liigutama. Fotod: AARE HINDREMÄE Valtu Spordimajas korraldatud allveekabeturniir püüdleb Guinnessi rekordite raamatusse 16. jaanuaril 2011 korraldati olid kohale palutud Rapla Rotary Valtu Spordimajas juba teist kor- klubi president ja kirjanik Avo Kull da allveekabeturniiri. Esimene ning Eesti advokatuuri esimees Toomas Vaher. kord oli see 17. jaanuaril 2010. Kohale olid tulnud sukeldujad üle kogu Eesti. Arvutiprogramm Basseini põhjas kabe mängimise valis paarilised ning pärast reeglite idee elluviija on Martti Raavel Rap- üle seletamist võtsid kabetajad end la sukeldumisklubist DiverInside. ujula basseini põhjas 26 mängulaua Mõte selliseks ürituseks tekkis ümber ja asusid pärast kohtuniku sukeldujate seltskonna mõttevahe- poolt raudtoru ja mutrivõtme kokku tusest, mida põnevat veel vee all löömisega antud stardipauku tinast teha saaks. Kuna kabe on hea lihtne nuppe liigutama. Esimene voor mäng, mille igaüks kiirelt selgeks mängiti lõpuni ja kõige pikem õpib, otsustati just selle kasuks. kabematš kestis koguni 25 minutit, Mänguvarustus tehti ise - nupud järgmisteks anti 10 minutit mängu- valati tinast, lauad valmistati plek- le. Kokku peeti 7 vooru. siklaasist. Lisaks kohalikele uudistajatele oli Võistlused viidi läbi 64-ruudulise 3 tundi kestnud Eestis ainulaadset Kabetajad Tiit Tammemägi (vasakul) ja Veljo Konnimois spetsiaalselt vene kabe reeglite järgi. Sel aastal turniiri jäädvustama tulnud ka kaks ürituse jaoks tinast tehtud nuppude ja pleksiklaasist mängulaua ees oli sukeldujate eesmärk püstitada telekaamerat ja hulganisti fotograa- tulemusi tunnistamas. Allveekabeturniiri tulemused leiab sukeldumis- Guinnessi rekord kategoorias „Kõi- fe. Võitjaks kuulutati divemaster klubi DiverInside koduleheküljelt www.diverinside.us ge rohkem inimesi korraga vee all Priit Annusver (Oxygene Tallinn), kabet mängimas”.
    [Show full text]
  • Kumma Küla 765-Aastane!
    Valla Vaatleja KEHTNA VALLA AJALEHT Nr. 5 (111) 31. august 2006 Kumma küla 1. septembri aktused Kehtna Põhikoolis kell 9.00 765-aastane! Valtu Põhikoolis kell 9.30 Eidapere Koolis kell 10.00 Lelle Koolis kell 9.00 Kehtna Kunstide Koolis kell 16.00 Edukat kooliaastat! Kehtna Vallavalitsus raamatukese, mida agaralt osteti. Anne tütar Koidu Archipov on küla naiskäsitöö eestvedaja, kelle algatusel ilustasid külaplatsi aeda kaunite käsitöövaipade näitus, soovijad õppisid aga vaipu ise telgedel kuduma. Kuigi vankritegemise traditsioonid on nüüdseks külast kadunud, ei ole osavatest naistest- meestest puudus. Üle Eesti on tuntud küla rahvapillitegijad ja muusikaõpetajad Kandle- kojast, kes Margit Kuhi ettevõtmisel erinevatel pillidel viise veeretasid. Pikema sõnavõtuga olnust ja olevast esines küla üks 5. augustil tähistas Kumma küla oma asustust. Elanikkond oli toona ligi kolm korda eestvedajaid Aimur Pailk. Tunnustus- esmamainimise 765. aastapäeva. Üle 30 suurem kui täna, mil külas elab üle 100 sõnadega peeti meeles küla hinge taas- inimpõlve on siinmaal põldu harinud, inimese. elustajat Valter Laurimaad, kelle poeg Kaido karja kasvatanud, maju rajanud, metsa Külapäevadeks oli korrastatud kuulus Laurimaa sai kätte valitud külavanema raiunud, jaanituld süüdanud, uut aastat Kumma külaplats. Valtu kooliõpetaja Anne rinnaraha ning raamitud tunnistuse. vastu võtnu, külavainul laulnud, Archipov, külatüdruk Sulumardi talust oli Kumma külapidu kestis varaste hommiku- tantsinud ja kiikunud. kokku pannud küla ajalugu tutvustava tundideni. põhjaliku ning rikkaliku pildimaterjaliga Jaak VITSUR 1241. a Taani kuninga hindamisraamatus üles tähendatud külas oli tookord 10 adramaatalu, mis tähendab suurt ja võimsat Valla Vaatleja 2 Ametlik VALLAVALITSUSES KEHTNA VALLAVALITSUSE määrus nr 3, 28.06.2006 09.08.2006 Vallavalitsuse ja volikogu majanduskomisjoni liikmete ülesandeks oli Vee- ja kanalisatsiooniteenuse kolmest laekunud pakkumisest valida Kehtna alevikku soojusenergiaga hindade kehtestamine vee-ettevõtte varustama hakkav firma.
    [Show full text]
  • Kehtna Vallavalitsus
    Kehtna Vallavalitsus KEHTNA VALLA ÜLDPLANEERING SELETUSKIRI Konsultant: Miracon Grupp OÜ Leegi 9, 50109 Tartu Tel. +372 53 300 228 [email protected] www.miracongrupp.ee Kehtna 2007-2009 KEHTNA VALLA ÜLDPLANEERING – SELETUSKIRI Sisukord 1. SISSEJUHATUS ........................................................................................................................................... - 4 - 2. ÜLDPLANEERING ...................................................................................................................................... - 6 - 2.1. KEHTNA VALLA RUUMILISE ARENGU PÕHIMÕTTED .................................................................................. - 6 - 2.1.1. Üldplaneeringu kasutamine ............................................................................................................. - 6 - 2.1.2. Üldplaneeringu koostamise eesmärgid ............................................................................................ - 6 - 2.1.3. Kehtna valla väärtused .................................................................................................................... - 7 - 2.1.4. Kantide (alevike ja külade) väärtused ............................................................................................. - 7 - 2.1.4.1. Kehtna-Keava kant .................................................................................................................................... - 8 - 2.1.4.2. Kaerepere kant ..........................................................................................................................................
    [Show full text]
  • Valtu-Nurme Külas on Mõnus Elada Õpilastransport Millises Kodukülas Eelistaks Enamik Meist Elada? Arvan, Et Paljude Mööduva Külaelaniku Poolt Pilk 1
    Valla Vaatleja KEHTNA VALLA AJALEHT August 2010 Nr 7 (147) AKTUSED Kehtna Põhikool 1. septembril algusega kell 9.00 Valtu Põhikool 1. septembril algusega kell 9.30 Eidapere Kool 1. septembril algusega kell 10.00 Kehtna Kunstide Kool 1. septembril algusega kell 14.00 Kehtna valla koolide esimestesse klassidesse astujate nimekirjad avaldame septembrikuu ajalehes. Toredat kooliteed! Talgud Valtu-Nurme külas. Erakogu foto Valtu-Nurme külas on mõnus elada Õpilastransport Millises kodukülas eelistaks enamik meist elada? Arvan, et paljude mööduva külaelaniku poolt pilk 1. septembril - suust kõlaks vastuseks: turvalises, rahulikus, ilusas, meeldivate peale visatud. Selleks aga, et kõik naabritega, hea infrastruktuuriga, tegusas. Suur osa sellest, külaelanikud üksteist paremini teadmistepäeval tunneksid, omavahel mõtteid ja milliseks meie elukeskkond kujuneb, on ikka meie endi teha. Valtu- oskusi saaksid jagada, on külal Nurme külas on selleks kõik eeldused olemas, et ise oma elupaik vaja traditsioone ja ühiselt korral- Võrreldes õpilaste veo tavalise ideaalseks kujundada. datud ettevõtmisi. Olgu selleks oma sõiduplaaniga (vaata lk 3), külapidupäevade korraldamine, on 1. septembril kõikide Külas on elujõulised noored pered, ja teadmisi igal aastal vähemalt lumelinna ehitamine või talgute peatuste kellaajad 1 tunni kellel palju lapsi. Samuti on külas korra kõikide soovijatega külaplat- korraldamine. võrra hilisemaks viidud. lastele eeskujuks ja traditsioonide sil jagada. Märkimata ei saa jätta ka 20. augustil kogunesime taas Näiteks Remfakt OÜ buss, edasi andjateks elukogemustega ja meie osavate kätega töökaid mehi ja külaplatsile, et vabariigi taas- mis tavaliselt väljub Lokutalt suure teadmistepagasiga hallpead. lapsi, kes pidevalt külaplatsi korras iseseisvumist tähistada ja sellel kell 7.15, teeb seda 1. sep- Meie küla suureks väärtuseks on hoiavad ja ise külaplatsile kiige ja aastal esmakordselt kooliminejaid tembril 8.15 ning on Lelle seegi, et 60 lehmaga Lepiku Farmi võrkpalliplatsi on ehitanud.
    [Show full text]
  • Soomaa Rahvuspargi Kaitsekorralduskava Aastateks 2000-2010 Täitmise Analüüs
    SOOMAA RAHVUSPARGI ja SOOMAA LOODUSALA KAITSEKORRALDUSKAVA 2012-2021 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS ....................................................................................................................6 2. ALA ISELOOMUSTUS.........................................................................................................7 2.1. Soomaa rahvuspargi moodustamine ................................................................................7 2.2. Soomaa rahvuspargi kaitse-eesmärgid ja kaitsekord .......................................................7 2.2.1. Kaitse-eesmärgid.......................................................................................................7 2.2.2. Kaitsekord.................................................................................................................7 2.3. Soomaa loodusala metsise püsielupaigad ........................................................................9 2.3. Rahvusvaheline staatus ..................................................................................................10 2.4. Riiklik seire....................................................................................................................13 2.5. Biogeograafiline iseloomustus.......................................................................................13 2.5.1. Asukoht ja geograafiline asend...............................................................................13 2.5.2. Maastik....................................................................................................................15
    [Show full text]
  • Kehtna Valla Arengukava Ja Eelarvestrateegia
    KEHTNA VALLAVOLIKOGU Kehtna valla arengukava ja eelarvestrateegia aastateks 2019- 2023 Kehtna 2018 1 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS 3 1.KEHTNA VALLA LÜHIÜLEVADE 4 1.1.Ajalooline lühiülevaade ja statistika 4 1.2. Rahvastik ja selle areng 6 1.3. Ettevõtlus ja tööhõive, elanike sissetulekud, töötus 11 1.4. Looduslikud tingimused 13 1.5. Keskkonnakaitse 14 1.6. Külastusväärtuslikud paikkonnad 15 2.KOHALIKU OMAVALITSUSE JUHTIMINE JA HALDAMINE 17 2.1 Kohalik omavalitsus 17 2.2. Valla eelarve 17 2.3. Arengu kavandamine 19 2.4. Omavalitsuste ühinemise mõju valla haldussuutlikkusele 19 3. PAIKKONDLIK JAOTUS 20 4. MAJANDUS JA TEHNILINE TARISTU 23 4.1. Elamu- ja energiamajandus 23 4.2. Teed, liikluskorraldus ja ühistransport 24 4.3. Veevärk, kanalisatsioon ja puhastusseadmed 25 4.4. Jäätmemajandus 25 4.5. Keskkond ja haljastus 26 4.6. Puhkemajandus ja turism 26 5. HARIDUS JA NOORSOOTÖÖ 28 5.1. Haridus 28 5.2. Noorsootöö 30 6. KULTUUR JA SPORT 31 6.1. Kultuur 31 6.2. Sport ja tervisedendus 32 7. SOTSIAALTÖÖ JA TERVISHOID 34 8. AVALIK KORD JA TURVALISUS 35 9. ARENGUKAVA EESMÄRGID JA STRATEEGILISED TEGEVUSSUUNAD 36 9.1. SWOT analüüs ja prioriteetsed strateegilised tegevussuunad 36 9.2. Ülevallalised arendused ja tegevusprogrammid 37 10. KEHTNA VALLA VISIOON 2030 41 11. EELARVESTRATEEGIA ARENGUKAVA TÄITMISE TAGAMISEKS 42 KOKKUVÕTE 43 2 SISSEJUHATUS Kehtna valla arengukava on omavalitsuse dokument, mille alusel planeeritakse, juhitakse ja rahastatakse valla arengut vallavolikogus kokkulepitud suundades. Arengukavas määratletakse üldisemad ja kaugemad eesmärgid ja sihid ning nendest tulenevad tegevused lähiaastateks. Tegelikult on Kehtna vallas ellu viimist vajavaid tegevusi palju rohkem, kui on selleks lähiaastatel reaalseid võimalusi. Seetõttu lepitakse kokku prioriteedid, millele valla piiratud ressursside juures eeskätt keskenduda.
    [Show full text]
  • Keava Rahvaraamatukogu Põhimäärus
    Kinnitatud Vallavolikogu 17.03.2009. a määrusega nr 66 KEAVA RAHVARAAMATUKOGU PÕHIMÄÄRUS § 1. Üldsätted (1) Keava Rahvaraamatukogu (edaspidi raamatukogu) on Kehtna valla (edaspidi vald) valitsemisalas tegutsev kohaliku omavalitsuse asutus, kes kogub, säilitab ja teeb lugejatele kättesaadavaks temale vajalikud trükised, auvised ja teised teavikud (edaspidi teavikud) ning avalikud andmebaasid. (2) Raamatukogu asukoht on Kooli 1a, Keava alevik, 79005, Rapla maakond. (3) Raamatukogu juhindub oma tegevuses rahvaraamatukogu seadusest, teistest kehtivatest õigusaktidest, UNESCO rahvaraamatukogude manifestist ning käesolevast põhimäärusest. (4) Raamatukogul on valla eelarve koosseisus oma eelarve, mille kinnitab Kehtna Vallavolikogu (edaspidi vallavolikogu). (5) Raamatukogu on universaalsete kogudega ja üldkasutatav. (6) Raamatukogu tagab teeninduspiirkonna elanikele vaba ja piiramatu juurdepääsu informatsioonile, teadmistele, inimmõtte saavutustele ning kultuurile, toetades elukestvat õppimist ja enesetäiendamist. (7) Raamatukogu teeninduspiirkonna moodustavad järgmised külad: Kehtna-Nurme, Koogimäe, Linnaaluste, Ohekatku ja Keava alevik. § 2. Ülesanded (1) Raamatukogu ülesanded on: 1) osutada tasuta põhiteenuseid (teavikute kohapeal kasutamine ja kojulaenutus ja avalikule teabele üldkasutatava andmesidevõrgu kaudu ligipääsu võimaldamine) temale kinnitatud teeninduspiirkonna elanikele ja teistele soovijatele. Eriteenuste eest võetava tasu suuruse kinnitab Kehtna vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus); 2) osutada tasulisi eriteenuseid mille eest
    [Show full text]
  • Lasteaed PESAPUU on Valmis! Aasta Õpetajad 2012
    Valla Vaatleja KEHTNA VALLA AJALEHT Oktoober 2012 Nr 9 (171) Kehtna vallas on kena tava igal aastal, õpetajatepäeval, kutsuda kokku valla koolide pedagoogid, Aasta õpetajad 2012 et üle anda Kehtna valla aasta õpe- taja tänukiri ning valla meene. Sel korral kohtuti Kehtna klubi saalis, kus kohaletulnuile esines Kehtna kunstide kooli klaveriõpi- lane Evita Lohu. Kehtna valla aasta õpetajad 2012: • Mai Pärt, Kehtna lasteaia Siller õpetaja • Siiri Leinberg, Valtu lasteaia Pesapuu õpetaja • Hele Saarse, Kehtna kunstide kooli klaveriõpetaja • Evelyn Kurg, Kehtna põhikooli inglise keele õpetaja • Andres Saks, Valtu põhikooli direktor • Urve Pregel, Kehtna majandus- ja tehnoloogiakooli huvijuht Foto: AARE HINDREMÄE Lasteaed PESAPUU on valmis! 12. oktoobril avati pidulikult Kaerepere alevikus uus, ruu- mikas, värviküllane ja moodne lasteaed Pesapuu. Kuigi lapsed on saanud uuest hoonest rõõmu tunda juba kuu aega, oli oktoobri keskpaigaks jõutud ehitise, sisustuse ja haljastuse täieliku valmimiseni. Valtu lasteaed tähistas sel ke- vadel oma 40. tegutsemisaastat, uut lasteaiahoonet oodati pikisilmi juba aastakümneid. Seetõttu oli ka avamisel rohkesti publikut – lapsi, lapsevanemaid, piirkonna elanikke ja lihtsalt uudistajaid. Loomulikult olid kohal kõik need, kelle ühise panuse tulemusena lasteaed valmis. Vastvalminud lasteaias tegutseb 3 rühma ning kohti on 60 lapsele. Pesapuu lasteaias on moodusta- tud sõimerühm 1,5-3-aastastele (Pesamunad). Aiarühmi on kaks: Rõõmupesa rühm 3-5-aastastele ja Päikesepesa rühm 5-7-aastastele. Uus lasteaed tõi piirkonda
    [Show full text]
  • Eidapere Mõjupiirkonna Arengukava 2009-2015 Á
    EIDAPERE 1530 EIDAPERE MÕJUPIIRKONNA ARENGUKAVA 2009-2015 - 1 - Sisukord 1.Sissejuhatus 2.Piirkonna tutvustus 2.1.Ajalooline taust 2.2 Majandus ja loodus 2.3 Asukoht 2.4. Rahvastik 3.SWOT - analüüs 4.Planeeritavad tegevusvaldkonnad ja arendatavad tegevused Ettevõtlus, turism Haridus , sport ja vaba aja veetmine Sotsiaalhoolekanne ja tervishoid Keskkond Planeerimise ja maakasutuse üldpõhimõtted 5.Tulevikuvisioon, arenguprioriteedid ja eesmärgid. (SWOT ist tulenev) 5.1.Ettevõtlus.Turism 5.2.Keskkond 5.3.Sotsiaalkeskkond ja hooldus 5.4.Turvalisus 5.5.Haridus,sport,vaba aja veetmine 5.6.Planeerimine ja maakasutus 5.7.Tehniline infrastruktuur 6.Arengukava täiendamine ja uuendamine - 2 - 1 Sissejuhatus Eidapere ja ümberkaudsete külade elu süsteemse ja sihipärase tegevuse korraldamiseks on vajalik arengukava. Arengukava on vahend suhtlemiseks ja läbirääkimisteks teiste piirkondade asutustega, samuti eelduseks projektirahade taotlemisel. Arengukava koostamise eeltöö algas juba mõne aasta eest elanike vajadustega paremaks tundmaõppimiseks. 2007. a sügisest algas arengukava praktiline koostamine koostöös aktiivsemate elanikega ja juba valitud külavanematega. Kasutati järgmisi metoodikaid: rühmatöö, statistika analüüs, SWOT-analüüs. Arengukava koostamisel lähtuti piirkonna elanike soovidest ja ideedest ning Kehtna valla arengukavast. 2 Piirkonna tutvustus 2.1.Ajalooline taust Eidapere on oma geograafilise asendi poolest ikka mõne maakonna ääremaa olnud. Muistse iseseisvuse ajal kuulus see hõredalt asustatud metsane ala väikese ja naabritest vähema kuulsusega Alempoisi muinasmaakonna koosseisu, hiljem oli siin ordu valduste Pärnu Komptuurkonna põhjapiir. Külana on Eidaperet mainitud 1530. aastal Heytepyrsse nime all. 16. sajandist on kirjalikud andmed püsiasustusest ja 19. sajandist alates on see paik saanud kindla koha Eestimaa ajaloos seoses klaasivabrikuga. 2.2. Majandus ja loodus - 3 - Piirkonnas tegeldakse kaubandusega, puidu töötlemisega, lamba-, veise-, teravilja- ja lillekasvatusega, sotsiaalhoolekandega, transporditeenuse osutamisega.
    [Show full text]
  • Tuna 59 Sisu.Indb
    SISUKORD 2/2013 Sisukord E S S E E Märt Läänemets: „Suur ühtsus” ja „väike hüvang” ehk Hiina uus vana poliitiline utoopia 2 KÄSITLUSED Peeter Espak: Sumeri vabastaja kuningas Utu-hegal, jumaliku õigluse taastaja 7 Lea Kõiv: „Uue vagaduse” otsinguil. Andreas Sandhagen ja ortodoksne luterlus Tallinnas. 16 Piret Lotman: Heinrich Stahli maine pärand ehk isa võlad 44 Toomas Karjahärm: Mõisnike kahjud 1905. aastal Eestis ja nende hüvitamine 57 Anu Raudsepp, Karin Hiiemaa: Vaenlase kuvandi loomine 1920.–1930. aastate NSV Liidu eestikeelses õppekirjanduses 84 DOKUMENT JA KOMMENTAAR Tiit Noormets: Eesti Ingerimaa 96 Anne Valmas: Eesti NSV TA Teadusliku Raamatukogu erihoiu osakonna arhiivkogu tegevusest 1974–1989 105 Eesti Filmiarhiiv: Jaanipäev ja Eesti suvi 114 KULTUURILOOLISEST ARHIIVIST Jaak Sõggel: Teated Halliste kihelkonnast 121 Vello Paatsi: Järelmõtteid: kultuurinähtuste ja asjade tungimine eesti talurahva ellu 19. sajandil 127 ARVUSTUSED Kari Tarkiainen: Eesti keskaeg uues valguses 131 VARIA Peep Pillak: Eesti Muinsuskaitse Seltsi 25. aastapäev 139 Jaan Lahe, Urmas Nõmmik, Randar Tasmuth: Toimus religiooni ajaloole pühendatud teaduskonverents 142 Andres Adamson: Veel veidi „bojaar” Vassili Rosladinist 144 Filip Laurits: Hillar Lehari – fenomenaalse mäluga mees või hoopis mütomaan? 147 Summary 157 Tuna 2/2013 1 E S S E E „Suur ühtsus” ja „väike hüvang” ehk Hiina uus vana poliitiline utoopia Märt Läänemets ui toimib suur kulg, siis täidavad taeva all kõik oma kohust. Valitakse välja vää- rikad ja võimekad, jutt on usaldav, läbisaamine sõbralik. Inimesed ei pea lähe- „K daseks ainult enda lähedasi ega lasteks ainult enda lapsi. Vanade eest kantakse hoolt; terved ja tugevad leiavad rakendust; noored kasvatatakse üles; leski, orbe, üksikuid ja haigeid peetakse ülal.
    [Show full text]
  • Valtu Põhikool Arengukava 2018–2021
    VALTU PÕHIKOOL ARENGUKAVA 2018–2021 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS. ARENGUKAVA KOOSTAMISE PÕHIMÕTTED ................................ 4 2. ÜLDANDMED ...................................................................................................................... 5 2.1. Asukoht ........................................................................................................................... 5 2.2. Ajalugu ............................................................................................................................ 5 2.3. Ülevaade koolist, hoonetest ............................................................................................. 6 2.4. Hetkeolukorra kirjeldus ................................................................................................... 7 3. KOOLI MISSIOON, VISIOON, ÜLESANNE JA PÕHIEESMÄRK ................................... 9 3.1. Kooli missioon ................................................................................................................ 9 3.2. Kooli visioon ................................................................................................................... 9 3.3. Kooli ülesanne ................................................................................................................. 9 3.4. Kooli tegevuse põhieesmärk ........................................................................................... 9 4. KOOLIARENDUSE PÕHISUUNAD JA VALDKONNAD .......................................... 11 4.1. Tulemuslikkuse hindamine ..........................................................................................
    [Show full text]
  • Kehtna Valla Üldplaneeringute Ühine Keskkonnamõju Strateegiline Hindamine Väljatöötamise Kavatsus
    Rapla valla ja Kehtna valla üldplaneeringute ühine keskkonnamõju strateegiline hindamine Väljatöötamise kavatsus Tallinn 2020 Rapla valla ja Kehtna valla üldplaneeringute ühise KSH VTK Nimetus: Rapla valla ja Kehtna valla üldplaneeringute ühine keskkonnamõju strateegiline hindamine. Väljatöötamise kavatsus. Töö teostaja: LEMMA OÜ Reg nr 11453673 Harju maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa, Värvi tn 5, 10621 Tel +372 5059914 E-post [email protected] Töö tellijad: Rapla Vallavalitsus Reg nr 77000312 Rapla maakond, Rapla vald, Rapla linn, Viljandi mnt 17, 79511 Tel +372 489 0510 E-post [email protected] Kehtna Vallavalitsus Reg nr 77000252 Rapla maakond, Kehtna vald, Järvakandi alev, Tallinna mnt 17, 79101 Tel +372 489 8820 E-post [email protected] KSH juhtekspert: Piret Toonpere Töö versioon: 23.04.2020 2 Rapla valla ja Kehtna valla üldplaneeringute ühise KSH VTK Sisukord Sisukord ................................................................................................................................................... 3 Sissejuhatus ............................................................................................................................................. 5 1 Hindamisega käsitletava ala ülevaade............................................................................................. 6 1.1 Paiknemine .............................................................................................................................. 6 1.2 Looduskeskkond .....................................................................................................................
    [Show full text]