DOCSLIB.ORG

Valtu Spordimajas Korraldatud Allveekabeturniir Püüdleb Guinnessi Rekordite Raamatusse

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Valtu Spordimajas Korraldatud Allveekabeturniir Püüdleb Guinnessi Rekordite Raamatusse Valla Vaatleja KEHTNA VALLA AJALEHT Veebruar 2011 Nr 2 (153) Enne sukeldumist korrati allveekabetajatele reeglid veel kord üle ja rekordi püstitamine sai alguse – 53 inimest hakkas basseini põhjas nuppe liigutama. Fotod: AARE HINDREMÄE Valtu Spordimajas korraldatud allveekabeturniir püüdleb Guinnessi rekordite raamatusse 16. jaanuaril 2011 korraldati olid kohale palutud Rapla Rotary Valtu Spordimajas juba teist kor- klubi president ja kirjanik Avo Kull da allveekabeturniiri. Esimene ning Eesti advokatuuri esimees Toomas Vaher. kord oli see 17. jaanuaril 2010. Kohale olid tulnud sukeldujad üle kogu Eesti. Arvutiprogramm Basseini põhjas kabe mängimise valis paarilised ning pärast reeglite idee elluviija on Martti Raavel Rap- üle seletamist võtsid kabetajad end la sukeldumisklubist DiverInside. ujula basseini põhjas 26 mängulaua Mõte selliseks ürituseks tekkis ümber ja asusid pärast kohtuniku sukeldujate seltskonna mõttevahe- poolt raudtoru ja mutrivõtme kokku tusest, mida põnevat veel vee all löömisega antud stardipauku tinast teha saaks. Kuna kabe on hea lihtne nuppe liigutama. Esimene voor mäng, mille igaüks kiirelt selgeks mängiti lõpuni ja kõige pikem õpib, otsustati just selle kasuks. kabematš kestis koguni 25 minutit, Mänguvarustus tehti ise - nupud järgmisteks anti 10 minutit mängu- valati tinast, lauad valmistati plek- le. Kokku peeti 7 vooru. siklaasist. Lisaks kohalikele uudistajatele oli Võistlused viidi läbi 64-ruudulise 3 tundi kestnud Eestis ainulaadset Kabetajad Tiit Tammemägi (vasakul) ja Veljo Konnimois spetsiaalselt vene kabe reeglite järgi. Sel aastal turniiri jäädvustama tulnud ka kaks ürituse jaoks tinast tehtud nuppude ja pleksiklaasist mängulaua ees oli sukeldujate eesmärk püstitada telekaamerat ja hulganisti fotograa- tulemusi tunnistamas. Allveekabeturniiri tulemused leiab sukeldumis- Guinnessi rekord kategoorias „Kõi- fe. Võitjaks kuulutati divemaster klubi DiverInside koduleheküljelt www.diverinside.us ge rohkem inimesi korraga vee all Priit Annusver (Oxygene Tallinn), kabet mängimas”. Selle miinimum- temaga peaaegu võrdselt mängis kalaluu. Möödunud aastal pärjati jäi Maria Zink. Lähima paari kuu nõudeks oli vähemalt 40 inimest Kristjan Kuru, 3.-4. kohta jagasid Valtu ujulas allveekabe meistriks jooksul selgub, kas allveekabetur- korraga vee all kabemängu lõpuni Siim Kohari ja Raul Kivi. Raul Kivi. niiriga pääseti Guinnessi rekordite mängimas, kuid Valtus oli nõue- Kõik osalejad said kabeteemalise 2010. aastal oli osalejaid 20. Teise raamatusse. tekohaselt vormistatud osalejaid medali, kolmele paremale kingiti koha vääriliseks hinnati 10-aastane Laura Kokk, koguni 53. Rekordi tunnistajateks lisaks ka seppade kätetöö - metallist Kaur Matthias Raavel, kolmandaks haridus- ja kultuurispetsialist 2 Valla Vaatleja VALLAVALITSUSES VALLAVALITSUSES da külas asuva valla munitsipaal- 11.01.2011 omandisse taotletava rahvapeo- ja Korraldatud jäätmeveo konkurss Valitsuse liikmed käisid Valtu kokkutuleku maaüksuse nimeks Lõppes MTÜ Kesk-Eesti Jäätme- 2500 l mahuti 332,40 21,24 Spordimajas, kus tutvusid Kalju määrati Kassivõllimäe ning maa- hoolduskeskus poolt läbi viidud Kalda juhatusel spordikompleksi üksuse maksustamishinnaks 110 avalik konkurss korraldatud jäät- 4500 l mahuti 582,00 37,20 hetkeolukorraga. Tõdeti, et pese- eurot. Riigimaa kasutusvaldusse meveo vedaja leidmiseks Kehtna mis- ja saunaruumid vajavad sa- saaja peab kasutusvalduse sead- vallas. Parimaks pakkujaks ja Ülaltoodud hinnad hakkavad nitaarremonti. Mureks on basseini mise eeltoimingute teostamise ainuõiguse vääriliseks tunnistati kehtima alates 1.05.2011, kuni selle filtrid ja ventilatsioon. Arutelu kuludeks tasuma vallavalitsusele AS Veolia Keskkonnateenused ajani kehtivad praegused hinnad. käigus leiti, et lisaks valla vahen- 13 eurot. Nõustuti Lalli küla pakkumine. Lepingu mittesõlmimine ei vabasta ditele tuleb esitada rahataotlus Peetrioja kinnistu jagamisega MTÜ Kesk-Eesti Jäätmehooldus- kohustusest liituda korraldatud EAS fondi ning organisatsioonilise neljaks eraldi katastriüksuseks. keskus ja olmejäätmete veoõiguse jäätmeveoga. poole osas uuendada spordimaja Valtu Spordimajale anti nõusolek saanud ASi Veolia Keskkonnatee- Jäätmevaldajail, kellel ei ole nõukogu. Ehituslike küsimustega teha personalikulusid II klassi nused vahel 17. jaanuaril 2011. a jäätmekonteinerit, tuleb vastav ka jätkati ning kasutusloa saab ujumise treeneri tasustamiseks. sõlmitud lepingu kohaselt alustab jäätmekonteiner omale soetada Kehtna Majandus- ja Tehnoloo- Väljastatava ehitusloa alusel püsti- vedaja korraldatud olmejäätmete või rentida. Konteineri ostu puhul giakooli renoveeritud ühiselamu tatakse Kaerepere külasse abihoo- vedu Kehtna vallas 1. maist 2011. kehtib vaba turg, neid võib osta ja Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ ne. Kooskõlastati Lelle alevikku Ainuõigus olmejäätmete veoks anti ja rentida AS-lt Veolia Keskkon- poolt Kehtna alevikku rajatud ja Koogimäe külasse rajatavate vedajale kolmeks aastaks ja lõpeb nateenused või ka mõnelt teiselt kompleksalajaam. Okupatsiooni- puurkaevude asukohad. 30. aprillil 2014. a. ettevõttelt. režiimide poolt represseeritud 16 Oma klientidega suhtlemiseks Jäätmeseadus sätestab, et olme- isikut vabastati 12,78 euro ulatuses 01.02.2011 teavitab AS Veolia Keskkonnatee- jäätmete minimaalne konteinerite maamaksu tasumisest. Kolmele Vallavalitsus nõustus Aksivi nused jäätmevaldajaid jäätmeveo tühjendamissagedus tiheasustusalal isikule eraldati sotsiaaltoetust OÜ poolt Kehtna alevikus Kehtna olulistest tingimustest kirjalikult on vähemalt üks kord 4 nädala ning tulenevalt hooldatava surmast Kunstide Kooli parklas laada üks kuu enne veoperioodi algust. jooksul ja hajaasustusalal vähemalt tunnistati kehtetuks vallavalitsuse korraldamisega. Valla sünnipäeval üks kord 12 nädala jooksul. korraldus hooldaja määramise saavad aukirja panuse eest kultuuri Konteinereid hakatakse tühjendama NB! Korraldatud jäätmeveoga kohta. edendamisse ja noorte juhenda- alljärgnevate hindadega: liitumisest vabastuse võib taotleda misse pedagoogid Anne Archipov, vaid erandjuhtudel: 25.01.2011 Luule Linamäe, Hele Saarse ja Hind Hind kinnistul ei elata Vallavalitsus valis vallavara Taimi Rahu. Vallavalitsus toetas Mahutite EEK EUR kinnistut ei kasutata suurus kindlustamiseks esitatud pakku- tagasihoidliku rahalise panusega km-ga km-ga perioodiline vabastamine seoses mistest välja Ergo Kindlustuse Lelle alevikus toimuva muusika- suvila või suvekoduga. oma. Valik tuli teha ka Kaerepere festivali Veebruari Alternatiiv kor- 80 l mahuti 26,40 1,69 Soovime kõigile jäätmevalda- lasteaia ehitusprojekti ekspertiisi raldamist. Lähtuvalt vallavolikogu 140 l mahuti 27,60 1,76 jatele rahulikku meelt vajadusel tegemiseks esitatud 5 firma sotsiaal- ja tervishoiukomisjoni 240 l mahuti 48,00 3,07 anda vedajale tagasisidet tekkinud pakkumise vahel ning siin sai otsustustest eraldati toetust ravimi- muudatustest postiaadressis, mahuti eelistuse P. P. Ehitusjärelvalve te ja prilliklaaside ostmiseks ning 360 l mahuti 51,60 3,30 suuruses või teistest jooksvatest OÜ. Üks vallakodanik paigutati haigla voodipäevatasuks kokku 10 600 l mahuti 94,80 6,06 muudatustest. ajutiselt sotsiaalmajja ning sügava isikule. Kooli toidutoetust saavad MTÜ Kesk-Eesti puudega isikule määrati hoolda- kuni õppeperioodi lõpuni vastavalt 800 l mahuti 117,60 7,52 Jäätmehoolduskeskus jatoetus. Kinnitati Valla Vaatlejas 10 kutseharidust omandavat ja 1500 l mahuti 168,00 10,74 www.kejhk.ee avaldatava poliitilise reklaami 8 gümnaasiumiõpilast. Lasteaia hinnakiri, mis avaldatakse ka valla toidutoetus kompenseeritakse 18 kodulehel. Seoses erakorraliste Kehtna Lasteaia Siller, 5 Valtu lumeoludega eraldati Eidapere Lasteaia ja 15 Eidapere Lasteaia Rahvamajale, Kehtna Lasteaiale Kukupai lapsele. Valdavalt on te- Tuludeklaratsioonide esitamise aeg Siller ja Kehtna Kunstide Koolile gemist 100% kompenseerimisega, Lähinädalatel on kätte jõudmas 1811 - deklareerimise kohta käivad lumetõrjeks täiendavat raha. Reon- 8 juhul 50%. 2010. a tuludeklaratsioonide esita- küsimused, abi nii paber- kui mise tippaeg. Maksu- ja Tolliamet ka elektroonilise deklaratsiooni on avanud tulude deklareerimise täitmisel Vallale kuuluvate teede ja tänavate talihooldus teemaveebi: 8800811 - info füüsiliste isikute http://www.emta.ee/tuludeklareerimine maksustamise kohta • Eidapere ja Lokuta piirkonnas teostab alates 20.01.2011 lumetõrje (eesti keeles) 8800815 - abi elektroonsel dekla- töid Habos OÜ. Kontakt: tel 524 1834 Siim Habo http://www.emta.ee/tuludeklareeriminerus reerimisel ja e-maksuameti/e-tolli • Hertu, Põrsaku, Valtu-Nurme ja Saksa küla ning Kaerepere (vene keeles) kasutamisel http://www.emta.ee/tuludeklareerimineeng piirkonnas teostab lumetõrjet OÜ Valtu Talu. Infotelefonid töötavad esmas- (inglise keeles) Kontakt: tel 510 1023 Arne Ojasalu päevast neljapäevani kl 8.30-16.30 Tulu saab deklareerida alates ja reedeti 8.30-15.30. 2010. aasta • Keava piirkonnas teostab lumetõrjet OÜ Keawa. 15. veebruarist kuni 31. märtsini tulu deklareerimine toimub kroo- Kontakt: tel 505 7868 Mati Kutser e-maksuameti/e-tolli kaudu või nides. Tulumaks tagastatakse ja • Kehtna piirkonnas teostab lumetõrjet OÜ Kehtna Mõis. Maksu- ja Tolliameti teenindus- juurdemaks tuleb tasuda eurodes. Kontakt: tel 5347 1040 Marko Satsi kohtades. Head tulu deklareerimist! Küsimuste korral palume helis- • Lelle piirkonnas teostab alates 5.01.2011 lumetõrje töid Taidre Veod Maksu- ja Tolliamet OÜ. Kontakt: tel 5608 1779 Reimo Saks tada numbritel: • Pae, Lau ja Ingliste küla piirkonnas teostab lumetõrjet Rein Haggi Madise Talu. Kontakt: tel 506 7936 Rein Haggi Kehtna
Load more

Recommended publications
  • Kehtna Vallavalitsus
    Kehtna Vallavalitsus KEHTNA VALLA ÜLDPLANEERING SELETUSKIRI Konsultant: Miracon Grupp OÜ Leegi 9, 50109 Tartu Tel. +372 53 300 228 [email protected] www.miracongrupp.ee Kehtna 2007-2009 KEHTNA VALLA ÜLDPLANEERING – SELETUSKIRI Sisukord 1. SISSEJUHATUS ........................................................................................................................................... - 4 - 2. ÜLDPLANEERING ...................................................................................................................................... - 6 - 2.1. KEHTNA VALLA RUUMILISE ARENGU PÕHIMÕTTED .................................................................................. - 6 - 2.1.1. Üldplaneeringu kasutamine ............................................................................................................. - 6 - 2.1.2. Üldplaneeringu koostamise eesmärgid ............................................................................................ - 6 - 2.1.3. Kehtna valla väärtused .................................................................................................................... - 7 - 2.1.4. Kantide (alevike ja külade) väärtused ............................................................................................. - 7 - 2.1.4.1. Kehtna-Keava kant .................................................................................................................................... - 8 - 2.1.4.2. Kaerepere kant ..........................................................................................................................................
    [Show full text]
  • Soomaa Rahvuspargi Kaitsekorralduskava Aastateks 2000-2010 Täitmise Analüüs
    SOOMAA RAHVUSPARGI ja SOOMAA LOODUSALA KAITSEKORRALDUSKAVA 2012-2021 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS ....................................................................................................................6 2. ALA ISELOOMUSTUS.........................................................................................................7 2.1. Soomaa rahvuspargi moodustamine ................................................................................7 2.2. Soomaa rahvuspargi kaitse-eesmärgid ja kaitsekord .......................................................7 2.2.1. Kaitse-eesmärgid.......................................................................................................7 2.2.2. Kaitsekord.................................................................................................................7 2.3. Soomaa loodusala metsise püsielupaigad ........................................................................9 2.3. Rahvusvaheline staatus ..................................................................................................10 2.4. Riiklik seire....................................................................................................................13 2.5. Biogeograafiline iseloomustus.......................................................................................13 2.5.1. Asukoht ja geograafiline asend...............................................................................13 2.5.2. Maastik....................................................................................................................15
    [Show full text]
  • Kehtna Valla Arengukava Ja Eelarvestrateegia
    KEHTNA VALLAVOLIKOGU Kehtna valla arengukava ja eelarvestrateegia aastateks 2019- 2023 Kehtna 2018 1 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS 3 1.KEHTNA VALLA LÜHIÜLEVADE 4 1.1.Ajalooline lühiülevaade ja statistika 4 1.2. Rahvastik ja selle areng 6 1.3. Ettevõtlus ja tööhõive, elanike sissetulekud, töötus 11 1.4. Looduslikud tingimused 13 1.5. Keskkonnakaitse 14 1.6. Külastusväärtuslikud paikkonnad 15 2.KOHALIKU OMAVALITSUSE JUHTIMINE JA HALDAMINE 17 2.1 Kohalik omavalitsus 17 2.2. Valla eelarve 17 2.3. Arengu kavandamine 19 2.4. Omavalitsuste ühinemise mõju valla haldussuutlikkusele 19 3. PAIKKONDLIK JAOTUS 20 4. MAJANDUS JA TEHNILINE TARISTU 23 4.1. Elamu- ja energiamajandus 23 4.2. Teed, liikluskorraldus ja ühistransport 24 4.3. Veevärk, kanalisatsioon ja puhastusseadmed 25 4.4. Jäätmemajandus 25 4.5. Keskkond ja haljastus 26 4.6. Puhkemajandus ja turism 26 5. HARIDUS JA NOORSOOTÖÖ 28 5.1. Haridus 28 5.2. Noorsootöö 30 6. KULTUUR JA SPORT 31 6.1. Kultuur 31 6.2. Sport ja tervisedendus 32 7. SOTSIAALTÖÖ JA TERVISHOID 34 8. AVALIK KORD JA TURVALISUS 35 9. ARENGUKAVA EESMÄRGID JA STRATEEGILISED TEGEVUSSUUNAD 36 9.1. SWOT analüüs ja prioriteetsed strateegilised tegevussuunad 36 9.2. Ülevallalised arendused ja tegevusprogrammid 37 10. KEHTNA VALLA VISIOON 2030 41 11. EELARVESTRATEEGIA ARENGUKAVA TÄITMISE TAGAMISEKS 42 KOKKUVÕTE 43 2 SISSEJUHATUS Kehtna valla arengukava on omavalitsuse dokument, mille alusel planeeritakse, juhitakse ja rahastatakse valla arengut vallavolikogus kokkulepitud suundades. Arengukavas määratletakse üldisemad ja kaugemad eesmärgid ja sihid ning nendest tulenevad tegevused lähiaastateks. Tegelikult on Kehtna vallas ellu viimist vajavaid tegevusi palju rohkem, kui on selleks lähiaastatel reaalseid võimalusi. Seetõttu lepitakse kokku prioriteedid, millele valla piiratud ressursside juures eeskätt keskenduda.
    [Show full text]
  • Lasteaed PESAPUU on Valmis! Aasta Õpetajad 2012
    Valla Vaatleja KEHTNA VALLA AJALEHT Oktoober 2012 Nr 9 (171) Kehtna vallas on kena tava igal aastal, õpetajatepäeval, kutsuda kokku valla koolide pedagoogid, Aasta õpetajad 2012 et üle anda Kehtna valla aasta õpe- taja tänukiri ning valla meene. Sel korral kohtuti Kehtna klubi saalis, kus kohaletulnuile esines Kehtna kunstide kooli klaveriõpi- lane Evita Lohu. Kehtna valla aasta õpetajad 2012: • Mai Pärt, Kehtna lasteaia Siller õpetaja • Siiri Leinberg, Valtu lasteaia Pesapuu õpetaja • Hele Saarse, Kehtna kunstide kooli klaveriõpetaja • Evelyn Kurg, Kehtna põhikooli inglise keele õpetaja • Andres Saks, Valtu põhikooli direktor • Urve Pregel, Kehtna majandus- ja tehnoloogiakooli huvijuht Foto: AARE HINDREMÄE Lasteaed PESAPUU on valmis! 12. oktoobril avati pidulikult Kaerepere alevikus uus, ruu- mikas, värviküllane ja moodne lasteaed Pesapuu. Kuigi lapsed on saanud uuest hoonest rõõmu tunda juba kuu aega, oli oktoobri keskpaigaks jõutud ehitise, sisustuse ja haljastuse täieliku valmimiseni. Valtu lasteaed tähistas sel ke- vadel oma 40. tegutsemisaastat, uut lasteaiahoonet oodati pikisilmi juba aastakümneid. Seetõttu oli ka avamisel rohkesti publikut – lapsi, lapsevanemaid, piirkonna elanikke ja lihtsalt uudistajaid. Loomulikult olid kohal kõik need, kelle ühise panuse tulemusena lasteaed valmis. Vastvalminud lasteaias tegutseb 3 rühma ning kohti on 60 lapsele. Pesapuu lasteaias on moodusta- tud sõimerühm 1,5-3-aastastele (Pesamunad). Aiarühmi on kaks: Rõõmupesa rühm 3-5-aastastele ja Päikesepesa rühm 5-7-aastastele. Uus lasteaed tõi piirkonda
    [Show full text]
  • Eidapere Mõjupiirkonna Arengukava 2009-2015 Á
    EIDAPERE 1530 EIDAPERE MÕJUPIIRKONNA ARENGUKAVA 2009-2015 - 1 - Sisukord 1.Sissejuhatus 2.Piirkonna tutvustus 2.1.Ajalooline taust 2.2 Majandus ja loodus 2.3 Asukoht 2.4. Rahvastik 3.SWOT - analüüs 4.Planeeritavad tegevusvaldkonnad ja arendatavad tegevused Ettevõtlus, turism Haridus , sport ja vaba aja veetmine Sotsiaalhoolekanne ja tervishoid Keskkond Planeerimise ja maakasutuse üldpõhimõtted 5.Tulevikuvisioon, arenguprioriteedid ja eesmärgid. (SWOT ist tulenev) 5.1.Ettevõtlus.Turism 5.2.Keskkond 5.3.Sotsiaalkeskkond ja hooldus 5.4.Turvalisus 5.5.Haridus,sport,vaba aja veetmine 5.6.Planeerimine ja maakasutus 5.7.Tehniline infrastruktuur 6.Arengukava täiendamine ja uuendamine - 2 - 1 Sissejuhatus Eidapere ja ümberkaudsete külade elu süsteemse ja sihipärase tegevuse korraldamiseks on vajalik arengukava. Arengukava on vahend suhtlemiseks ja läbirääkimisteks teiste piirkondade asutustega, samuti eelduseks projektirahade taotlemisel. Arengukava koostamise eeltöö algas juba mõne aasta eest elanike vajadustega paremaks tundmaõppimiseks. 2007. a sügisest algas arengukava praktiline koostamine koostöös aktiivsemate elanikega ja juba valitud külavanematega. Kasutati järgmisi metoodikaid: rühmatöö, statistika analüüs, SWOT-analüüs. Arengukava koostamisel lähtuti piirkonna elanike soovidest ja ideedest ning Kehtna valla arengukavast. 2 Piirkonna tutvustus 2.1.Ajalooline taust Eidapere on oma geograafilise asendi poolest ikka mõne maakonna ääremaa olnud. Muistse iseseisvuse ajal kuulus see hõredalt asustatud metsane ala väikese ja naabritest vähema kuulsusega Alempoisi muinasmaakonna koosseisu, hiljem oli siin ordu valduste Pärnu Komptuurkonna põhjapiir. Külana on Eidaperet mainitud 1530. aastal Heytepyrsse nime all. 16. sajandist on kirjalikud andmed püsiasustusest ja 19. sajandist alates on see paik saanud kindla koha Eestimaa ajaloos seoses klaasivabrikuga. 2.2. Majandus ja loodus - 3 - Piirkonnas tegeldakse kaubandusega, puidu töötlemisega, lamba-, veise-, teravilja- ja lillekasvatusega, sotsiaalhoolekandega, transporditeenuse osutamisega.
    [Show full text]
  • Kehtna Valla Üldplaneeringute Ühine Keskkonnamõju Strateegiline Hindamine Väljatöötamise Kavatsus
    Rapla valla ja Kehtna valla üldplaneeringute ühine keskkonnamõju strateegiline hindamine Väljatöötamise kavatsus Tallinn 2020 Rapla valla ja Kehtna valla üldplaneeringute ühise KSH VTK Nimetus: Rapla valla ja Kehtna valla üldplaneeringute ühine keskkonnamõju strateegiline hindamine. Väljatöötamise kavatsus. Töö teostaja: LEMMA OÜ Reg nr 11453673 Harju maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa, Värvi tn 5, 10621 Tel +372 5059914 E-post [email protected] Töö tellijad: Rapla Vallavalitsus Reg nr 77000312 Rapla maakond, Rapla vald, Rapla linn, Viljandi mnt 17, 79511 Tel +372 489 0510 E-post [email protected] Kehtna Vallavalitsus Reg nr 77000252 Rapla maakond, Kehtna vald, Järvakandi alev, Tallinna mnt 17, 79101 Tel +372 489 8820 E-post [email protected] KSH juhtekspert: Piret Toonpere Töö versioon: 23.04.2020 2 Rapla valla ja Kehtna valla üldplaneeringute ühise KSH VTK Sisukord Sisukord ................................................................................................................................................... 3 Sissejuhatus ............................................................................................................................................. 5 1 Hindamisega käsitletava ala ülevaade............................................................................................. 6 1.1 Paiknemine .............................................................................................................................. 6 1.2 Looduskeskkond .....................................................................................................................
    [Show full text]
  • Rail Balticu Raudteetrassi Lõigu „Hagudi – Rapla Ja Pärnu Maakonna Piir“ Ehitusprojekti Keskkonnamõju Hindamine (Kmh)
    RAIL BALTICU RAUDTEETRASSI LÕIGU „HAGUDI – RAPLA JA PÄRNU MAAKONNA PIIR“ EHITUSPROJEKTI KESKKONNAMÕJU HINDAMINE (KMH) PROGRAMM The sole responsibility of this publication lies with the author. The European Union is not responsible for any use that may be made of the information contained therein. Kuupäev: 15. juuli 2020 Dokument: RBDTD-EE-DS1-ZZ_SKP_0000-00_ZZZZ_RP_ENV-AA_VE_00005_003 Rail Balticu raudteetrassi lõigu „Hagudi – Rapla ja Pärnu maakonna piir“ ehitusprojekti koostamine Projekti nimi: Rail Balticu raudteetrassi lõigu „Hagudi – Rapla ja Pärnu maakonna piir“ ehitusprojekti koostamine Dokumendi nimetus: RBDTD-EE-DS1-ZZ_SKP_0000-00_ZZZZ_RP_ENV-AA_VE_00005_003 – Rail Balticu raudteetrassi lõigu „Hagudi – Rapla ja Pärnu maakonna piir“ ehitusprojekti keskkonnamõju hindamine (KMH). Programm Rev. Date: Doc Prepared Checked Approved Accepted : Status: 09/08/201 Submitte Hendrik Andres Enrique Rico 1. Eike Riis 9 d Puhkim Brakmann Izquierdo Signatures : Rail Balticu raudteetrassi lõigu „Hagudi – Rapla ja Pärnu maakonna piir“ ehitusprojekti koostamine SISUKORD 1. Sissejuhatus ...................................................................................................................... 1 2. Rail Balticu raudtee ............................................................................................................ 4 3. Kavandatava tegevuse eesmärk ja asukoht ..................................................................... 11 4. Reaalsete alternatiivsete võimaluste lühikirjeldus ............................................................
    [Show full text]
  • Nii Tuttav, Kuid Samas Kordumatu September 1. Klassi Õpilased
    Valla Vaatleja KEHTNA VALLA AJALEHT September 2011 Nr 8 (159) Nii tuttav, kuid samas kordumatu september Taas on suvi otsa saanud ning kool, sest koolipere on püsinud ühtse koolipäeva kunstlik pikendamine? tasid uut õppeaastat valla lasteaiad, koolid oma uksed õpilastele suurusena, isegi pisut kasvanud Ei ole olemas häid ja halbu huvikool ning kutsekool. Eesti (120/124). koole. Me kujundame ise oma Hariduse Infosüsteemi andmetel avanud. Igas sügises on midagi Mis mõjutab laste arvu koolides? arusaama ja lähtume sellest. Igast omandavad valla lasteaedades alus- uut, ent alati tuttavlikku. Ooda- Tegureid on mitmeid: sündimus, koolist võrsub tublisid noori inimesi. haridust 213 last, neist Eidapere tud kohtumised klassikaaslas- elukoht (vahetus, lahkumine), kooli Kiitusega põhikooli lõpetajaid jagub lasteaias Kukupai 28, Kehtna las- tega, uudishimu, kas on ehk valik. Põhikooli- ja gümnaasiumi- kõikidesse meie valla koolidesse! teaias Siller (koos lahusrühmadega kedagi uut lisandunud, kärsitus seaduse kohaselt on lapsevanemal Tingimused edukaks õppetööks on Lelles ning Inglistel) 156 ja Valtu sõbraga kohtumiseks. Iga algus õigus oma lapsele valida tema olemas nii Eidapere, Kehtna kui ka lasteaias 29 last. Kehtna Kunstide on puhas ning kordumatu. arvates sobivaim kool. Kehtna Valtu koolis. Koolis on nimekirjas 63 ning Kehtna vallavolikogu määrus 15.03.2011 nr Lapse areng ning teadlikuks kas- Majandus- ja Tehnoloogiakoolis 528 Käesoleval aastal alustasid oma 5 kehtestab põhihariduse omandami- vamine algab perekonnast. Meie, õppurit. kooliteed Kehtna vallas 39 last, seks elukohajärgse munitsipaalkooli lapsevanemad, oleme need, kes “Mis kasutamata jääb, on ras- neist 5 Eidapere Koolis, 16 Kehtna määramise tingimused ja korra ning vastutavad selle eest, kelleks meie ke koorem,” on öelnud Goethe. Põhikoolis ja 18 Valtu Põhikoolis.
    [Show full text]
  • Rahvastiku Ühtlusarvutatud Sündmus- Ja Loendusstatistika Reviewed Population Vital and Census Statistics
    EESTI RAHVASTIKUSTATISTIKA POPULATION STATISTICS OF ESTONIA __________________________________________ RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Raplamaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma Kohila Kohila Rapla Juuru RAPLA Loodna Raikküla Märjamaa Kehtna Märjamaa Käru Järvakandi Vigala Tallinn 2005 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Raplamaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma RU Sari C Nr 16 Tallinn 2005 © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus Estonian Interuniversity Population Research Centre Kogumikku täiendab diskett Raplamaa rahvastikuarengut kajastavate joonisfailidega, © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus. The issue is accompanied by the diskette with charts on demographic development of Raplamaa population, © Estonian Interuniversity Population Research Centre. ISBN 9985-820-86-X EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE Postkast 3012, Tallinn 10504, Eesti Kogumikus esitatud arvandmed on elektrooniliselt Lotus- või ASCII-formaadis. Soovijail palun pöörduda Eesti Kõrgkoolidevahelise Demouuringute Keskuse poole. Data tables presented in the issue are available in Lotus or ASCII format from Estonian Interuniversity Population Research Centre. II EESSÕNA Huvi tõus Eesti rahvastikuarengu vastu vene aja lõpupoole
    [Show full text]
  • Jahipiirkonna Nimi)
    Keskkonnaministri 19.07.2013. a määrus nr 56 „Jahipiirkonna kasutusõiguse loa vorm" Lisa JAHIPIIRKONNA KASUTUSÕIGUSE LOA VORM JAHIPIIRKONNA KASUTUSÕIGUSE LUBA nr Rapla-2 Eidapere, JAH1000115 (jahipiirkonna nimi) 1. Jahipiirkonna kasutaja andmed: 1.1. Jahipiirkonna kasutaja nimi Eidapere Jahiselts 1.2. Registrikood 80032899 1.3. Aadress Männi 2a, Eidapere Kehtna vald 79003 Raplamaa (postiaadress Aleti talu, Kenni küla, Kehtna vald 79012 Raplamaa) 1.4. Esindaja nimi Jüri Ringe 1.5. Kontaktinfo Telefoni number 56476390 Faksi number E-posti aadress [email protected] 2. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa andja: 2.1. Asutuse nimi, regioon Keskkonnaamet 2.2. Registrikood 70008658 2.3. Aadress Narva mnt 7a, 15172 Tallinn 2.4. Loa koostanud ametniku nimi Uno Treier 2.5. Ametikoht Jahinduse spetsialist 2.6. Kontaktinfo Telefoni number 4841181,5149565 Faksi number 4855798 Elektronposti aadress [email protected] 3. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa: 3.1. kehtivuse alguse kuupäev 01.06.2013 3.2. Loa andja Nimi/Allkiri Taimar Ala Ametinimetus Keskkonnaameti peadirektori asetäitja keskkonnakasutuse alal regiooni juhataja ülesannetes 3.3. Vastuvõtja Nimi/Allkiri Jüri Ringe Ametinimetus Juhatuse esimees 3.4. Luba on kehtiv 31.05.2023 kuni 3.5. Vaidlustamine Käesolevat jahipiirkonna kasutusõiguse luba on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul selle tea tavaks tegemisest arvates, esitades vaide loa andjale haldusmenetluse seaduse sätestatud korras või esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. 4. Seadusest või kaitstava loodusobjekti kaitse-eeskirjast tulenevad piirangud ja tingimused: 4.1. Objekti Aleti must-toonekure püsielupaik Looduskaitseseaduse § 14 lg1 p 6, § 50 lg 9, § 53 lg 1 ja Keskkonnaministri nimetus/ 03.07.2006 a määruse nr 43 § 5 lg 3 ja lg 5 lähtuvad piirangud: 1.Inimeste viibimine ja jahipidamine on lubatud piirangu kirjeldus püsielupaigas 01.septembrist kuni 14.märtsini.
    [Show full text]
  • Kasutatud Allikad
    809 KASUTATUD ALLIKAD Aabrams 2013 = Aabrams, Vahur. Vinne õigõusu ristinimeq ja näide seto vastõq. — Raasakõisi Setomaalt. Hurda Jakobi silmi läbi aastagil 1903 ja 1886. Hagu, P. & Aabrams, V. (koost.) Seto Kirävara 6. Seto Instituut, Eesti Kir- jandusmuuseum. [Värska–Tartu] 2013, lk 231–256. Aben 1966 = Aben, Karl. Läti-eesti sõnaraamat. Valgus, Tallinn 1966. Academic = Словари и энциклопедии на Академике. Академик 2000–2015. http://dic.academic.ru/. Ageeva 1989 = Агеева, Р. А. Гидронимия Русского Северо-Запада как источник культурно-исторической информации. Наука, Москва 1989. Ageeva 2004 = Агеева, Р. А. Гидронимия Русского Северо-Запада как источник культурно-исторической информации. Издание второе, исправленное. Едиториал УРСС, Москва 2004. Ahven 1966 = Ahven, Heino. Härgla või Härküla? — Ühistöö 04.08.1966. Aikio 2000 = Aikio, Ante. Suomen kauka. — Virittäjä 2000, lk 612–613. Aitsam 2006 = Aitsam, Mihkel. Vigala kihelkonna ajalugu. [Väljaandja Vigala Vallavalitsus ja Volikogu.] s. l. 2006. Alasti maailm 2002 = Alasti maailm: Kolga lahe saared. Toimetajad Tiina Peil, Urve Ratas, Eva Nilson. Tallinna Raamatutrükikoda 2002. Alekseeva 2007 = Алексеева, О. А. Рыболовецкий промысел в Псковском крае в XVIII в. — Вестник Псковского государственного педагогического университета. Серия: Социально-гуманитарные и психолого-педаго- гические науки, № 1. Псков 2007, 42–53. http://histfishing.ru/component/content/article/1-fishfauna/315- alekseeva-oa-ryboloveczkij-promysel-v-pskovskom-krae-v-xviii-v (Vaadatud 02.11.2015) Almquist 1917–1922 = Den civila lokalförvaltningen i Sverige 1523–1630. Med särskild hänsyn till den kamerala indelningen av Joh. Ax. Almquist. Tredje delen. Tabeller och bilagor. Stockholm 1917–1922. Aluve 1993 = Aluve, Kalvi. Eesti keskaegsed linnused. Valgus, Tallinn 1993. Alvre 1963 = Alvre, Paul. Kuidas on tekkinud vere-lõpulised kohanimed.
    [Show full text]
  • Eidapere Rahvaraamatukogu Põhimäärus
    Kinnitatud Vallavolikogu 17.03.2009. a määrusega nr 66 EIDAPERE RAHVARAAMATUKOGU PÕHIMÄÄRUS § 1. Üldsätted (1) Eidapere Rahvaraamatukogu (edaspidi raamatukogu) on Kehtna valla (edaspidi vald) valitsemisalas tegutsev kohaliku omavalitsuse asutus, kes kogub, säilitab ja teeb lugejatele kättesaadavaks temale vajalikud trükised, auvised ja teised teavikud (edaspidi teavikud) ning avalikud andmebaasid. (2) Raamatukogu asukoht on Tallinna mnt. 23b, Eidapere alevik, 79003 Kehtna vald, Rapla maakond. (3) Raamatukogu juhindub oma tegevuses rahvaraamatukogu seadusest, teistest kehtivatest õigusaktidest, UNESCO rahvaraamatukogude manifestist ning käesolevast põhimäärusest. (4) Raamatukogul on valla eelarve koosseisus oma eelarve, mille kinnitab Kehtna Vallavolikogu (edaspidi vallavolikogu). (5) Raamatukogu on universaalsete kogudega ja üldkasutatav. (6) Raamatukogu tagab teeninduspiirkonna elanikele vaba ja piiramatu juurdepääsu informatsioonile, teadmistele, inimmõtte saavutustele ning kultuurile, toetades elukestvat õppimist ja enesetäiendamist. (7) Raamatukogu teeninduspiirkonna moodustavad järgmised külad: Ahekõnnu, Ellamaa, Haakla, Kenni, Koogiste, Kõrbja, Lokuta, Mukri, Nõlva, Reonda, Saarepõllu, Selja ja Eidapere alevik. § 2. Ülesanded (1) Raamatukogu ülesanded on: 1) osutada tasuta põhiteenuseid (teavikute kohapeal kasutamine ja kojulaenutus ja avalikule teabele üldkasutatava andmesidevõrgu kaudu ligipääsu võimaldamine) temale kinnitatud teeninduspiirkonna elanikele ja teistele soovijatele. Eriteenuste eest võetava tasu suuruse kinnitab
    [Show full text]