Valla Vaatleja valla ajaleht Märts 2011 Nr 3 (154)

Kehtna vald 20

Kehtna valla teenetemärgi pälvis Enno Grünling.

Foto: AARE HINDREMÄE

18. veebruaril tähistati Kehtna alase uurimustegevuse edendamise Naisselts – panuse Kristi Vaikla – parim valla Majandus- ja Tehnoloogiakooli eest Valtu Põhikoolis eest Eidapere Kultuurikeskuse koolisportlane saalis Kehtna valla 20. aasta- renoveerimisel Silver Niinemets – parim valla Kehtna Vallavalitsuse päeva ning tunnustati erinevate Keawa OÜ Mati Kutser – koolisportlane tänukiri Kaunis kodu Karl-Kristjan Smitt – parim valdkondade silmapaistvamaid. MTÜ Arendusselts Koduaseme Elve ja Harry Smitt – Kaunis valla koolisportlane kodu Kaspar Järvala – „Vintske vend“ TEENETEMÄRK – Enno – omakultuuri hoidja Lea ja Priit Karjane – Kaunis Valter Viisut – „Visa hing“ Grünling piirkonnas Aire Kapstas – pärimuskultuuri kodu Kalju Kalda – Valtu Spordimaja KEHTNA VALLA ELUTEGU – ja vanade käsitöötraditsioonide Kehtna Valla Noortekogu – arendamise eest Mare Käpp elushoidja Kaereperes toimeka tegevuse eest Kehtna Merike Taluri – kauaaegse vallas AASTA TEGU – Uuetoa talu Signe Mürkhain – kohusetundliku töö eest kultuuritegevusele kaasaaitaja ja Eno Hermann – hooliva ja Kehtna Põhikooli KEHTNA VALLA AASTA suure südamega inimene pühendunud tegevuse eest raamatukogus ETTEVÕTJA – OÜ Tavex, Kaili Riismaa – omakultuuri sotsiaalvaldkonnas Gerli Arendi – hubase Artur Kokk hoidja ja edendaja Eidaperes Andrus Illopmägi – tubli doonor, töökeskkonna looja Kehtna KEHTNA VALLA Karin Moisar – kodukoha paljude inimelude päästja Kunstide Koolis KULTUURITEGU – Anne elu elavdaja ning tulemusliku Helve Riismaa - tubli doonor, Rein Grauen – kohusetundliku Idvand – “Eidapere projektitöö tegija paljude inimelude päästja töö eest Kehtna Põhikoolis raamatukogu 100” Ene Peterson – rahvakultuuri Lenne Vahtmäe - tubli doonor, Evita – heade korraldamine edendaja Eidaperes paljude inimelude päästja tulemuste eest muusika- ja Lemmi Linnas – kultuurielu Elvi Priivits – tegevuse eest Lelle kunstikonkurssidel elavdaja eakatega Kati Pedaja – emakeele Kehtna Vallavalitsuse Lili Saksing – Lelle kultuurielu Madli Pappa – parim sportlane tulemusliku õpetamise eest Valtu aukiri elavdaja neidude seas Põhikoolis Anne Archipov – teatritegemise Kaire Soomets – valla aasta Karl-Kristjan Smitt – parim Tiiu Randmaa – panuse eest huvi hoidmise eest Kaereperes sädeinimene sportlane noormeeste seas Kehtna Põhikooli välisilme Luule Linamäe – loodusalase ja külade piirkond – Marilin Sulg – parim hoidmisse keskkonnateadliku kasvatuse eest valla aasta küla naissportlane Anne Tael – kauaaegse Valtu Põhikoolis Tarmo Peterson – hindamatu Alo Dupikov – parim kohusetundliku töö eest Eidapere Hele Saarse – pühendunud abimees Eidapere talumajanduse meessportlane vallaasutuste raamatupidajana ja tulemusrikka töö eest korraldamisel Ene Sulg – parim naisveteran Imre Reino – klaveriõpetajana Kehtna Kunstide Evelin ja Priit Reinaus – abi sportlane mõisakompleksi renoveerimise Koolis eest Lelle küla- ja kultuurielu Tiit Olju – parim meesveteran eest Taimi Rahu – koduloo ja ajaloo korraldamisel sportlane 2 Valla Vaatleja Vallavalitsuses

VALLAVALITSUSES Kahele puudega isikule määrati 08.02.2011 hooldaja ning hüvitatakse kahe Kehtna Elamu OÜ teade Vallavalitsus andis nõusole- puudega lapse rehabilitatsiooni- Lugupeetud korteriomanikud! 3) OÜ Kehtna Elamu ja esin- ku 12. märtsil Kehtna alevikus keskuses käimise transpordikulud. Peagi on kätte jõudmas aeg, dajate ühise koosoleku käigus kunstide kooli parkimisplatsil Ehitusalastest küsimustest vaadati kus tuleb kinnitada OÜ Kehtna vaadatakse läbi eelmise aasta laada korraldamiseks. Kinnitati läbi kahe Kehtna alevikus asuva Elamu hallatavate elamute 2010. remondifondi kulu, kinnitatakse Eidapere aleviku Tallinna mnt ehitise kasutusloa taotlused ja a remondifondi kulu ja 2011. a jooksva aasta kulueelarve ja kin- 35a ja küla Pumbamaja anti nõusolek Koogimäe külla remondifondi planeeritav eelarve. nitatakse remondifondi summa maaüksuse maksustamishinnad. puurkaevu rajamiseks. Selleks, et asi kiiremini ja pare- käesolevaks aastaks. Koosoleku Samadele objektidele määrati mini sujuks, korraldame elamu- protokolli allkirjastavad mõlema ka lähiaadressid ja sihtotstarve. 25.02.2011 poole esindajad; Vallavalitsus vaatas läbi valla Vallavalitsuse korralduse alusel koosolekud teiega koostöös alates käesolevast aastast varasemaga 4) lähtudes mõlema poole koos- poolt hõivatud Kaerepere alevikus väljastatakse projekteerimistingi- töös pingeritta seatud remondiva- asuva kuivati inventariseerimiseks mused Kõrbja külasse puhkemaja võrreldes pisut teisiti. Proovime sellest aastast emot- jaduste plaanist, võtab OÜ Kehtna esitatud 7 pakkumist ning valis töö ehituseks. Eesti Energia Jaotusvõrk Elamu töödele kolm võrdlevat teostajaks FIE Tiit Olju. Ehitusluba sioonid jätta tagaplaanile ja rää- OÜ peaks saadud ehitusloa alusel hinnapakkumist. Hinnapakkumisi väljastatakse Ingliste külas asuva püstitatud rajatiste abil lahendama kida asjadest, milleks me kokku võivad võtta ka korteriomanikud elamu laiendamiseks, Kaerepere Ohekatku ja küla tuleme: elamu remondivajadustest, ise või nende esindajad; alevikku saunamaja püstitamiseks elektripinge probleemid. Kehtna võimalustest, vahenditest ja koos- ja Eesti Energia Jaotusvõrgule alevikku kavandatakse põhikoo- tööst ning teie elamule sobiliku 5) OÜ Kehtna Elamu ja teie Ohekatku külasse komplektalajaa- li hoone lähedusse skateparki hinna- ja kvaliteedisuhtega ehitaja valitud esindajatega vaadatakse ma ehituseks ja kaablite paigalda- ning ehitusloa saab seegi objekt. või tööde teostaja leidmisest. hinnapakkumised ja reaalselt ko- miseks. Kasutusloa saavad sama Vallavalitsus vaatas läbi Kehtna OÜ Kehtna Elamu ja kinnistu- gumiskontole laekunud rahavood firma Kehtna aleviku Lasteaia Lasteaia Siller basseiniruumi niis- vahelise koostöölepingu sujuvaks üle. Laekunud rahavoogudest tn 10, 6 ja 2 ning Staadioni tn kusekoguja soetamise ja paigal- ja tõrgeteta jätkumiseks on vaja sõltub, millises mahus jooksval 3 ja 7 jaotus-liitumiskilbid ja damise pakkumised ning eraldas korteriomanikel tulla enne kokku aastal töid teostada saab. Kui maakaabel. Ehitustööde esimene selleks valla üldreservfondist kuni ja elamu üldkoosoleku hääle- selgub, et käesoleval aastal suu- etapp on projekteerimine ning 2730 eurot. Vallavolikogu sotsiaal- tustulemusel valida endi hulgast remat remonditööd ette võtta ei projekteerimistingimused väljasta- komisjoni otsustuste alusel eraldati esindaja või esindajad (näiteks saa, jäetakse raha kogumiskontole takse külasse planeeritavale 6 isikule ravimite ja abivahendite igast trepikojast üks), kes on kõige täiendavat laekumist ootama või elamule, Pae külla rajatavale noor- soetamiseks ühekordset toetust. paremini kursis elamu remondi- minimaalse puudujäägi korral karjalaudale, Valtu-Nurme küla Samuti eraldati puudega isikute vajadustega ja keda te usaldate tõstetakse lühiajaliselt hinda. abihoonele ning Eesti Energia ja puudega laste transporditoe- oma elamu huvide eest seisma. Hinnatõusuks on vajalik elamu Võrguehituse ASile Põrsaku küla tust ning otsustati kompenseerida Mitme esindaja puhul peavad nad üldkoosoleku otsus 51%-se nõus- pingeprobleemi lahendamiseks meditsiiniliste abivahendite ka- saavutama ühise tegevusplaani, oleku ja allkirjadega; vajalikule rajatisele. Kooskõlastati sutamisega seotud elektrikulud. arvestades kogu elamu vajadusi. 6) OÜ Kehtna Elamu väljastab Põllu külasse rajatava puurkaevu Vallavalitsus kandis maha Lokuta teie esindajatele iga kuu võlglaste asukoht. Vallavalitsus ajakohastas külas asuva poolpõlenud elamu. nimekirjad, kellest olenevalt võib 2001. a vastuvõetud valla kooli- Kinnitati lapse lasteasutusse Ühise tegevusplaani koostamiseks ja elluviimiseks: osutuda võimatuks hinna poolest eelsetesse lasteasutustesse laste vastuvõtmise avalduse vormid sobilikuks osutunud remonditöid vastuvõtu ja sealt väljaarvamise ning Kehtna Kunstide Kooli ühe 1) elamusisese üldkoosoleku käigus valivad korteriomanikud teostada kokkulepitud mahus, kuna korra ning kehtestas määruse uue õpilase kohta tegevuskulu arves- võlasummad on liiga suured. redaktsiooni. tuslik maksumus 99,87 eurot kuus, endile esindaja(d), kes märgitakse üldkoosoleku protokolli ja kinni- Soovi korral oleme nõus kok- 1198,45 eurot aastas. kulepitud ajal ja kohas aitama 15.02.2011 tatakse hääletamise teel (üldkoos- teil läbi viia elamu üldkoosolekut Otsustati toetada valla sega- 01.03.2011 olekust peab osa võtma vähemalt esindajate valimiseks. rahvatantsurühma ning osaliselt Valitsuse põhiteemaks oli 2011. a 51% korteri omanikest). Esindajad tasuda Kärus toimuval segarah- eelarve eelnõu viimase redaktsioo- saate valida nii tähtajaliselt kui ka Võimaluse korral palume vatantsurühmade tantsupäeval ni läbivaatamine enne volikogule tähtajatult; näitude edastamiseks kasutada osalemise tasu. Samuti hüvitatakse vastuvõtmiseks esitamist. Arutelu 2) teie valitud esindajad tee- meie kodulehel www.kehtnaela- Valtu Põhikooli õpilaste Tartus käigus tehti mõned parandused. vad selgeks elamu kui terviku mu.ee olevat näitude edastamise toimuval üleriigilisel karjääri- Sotsiaaltöö vanemspetsialisti remondivajaduste plaani. Tööde tabelit või e-posti aadressi info@ võistlusel „Töö kiidab tegijat” Kristina Letti ettepanekul tunnis- vajadused tuleb näidata pingereas kehtnaelamu.ee osalemise transpordikulu. Valla 11 tati seoses hooldatava ja hooldaja alustades hädavajalikumast (teie Kehtna Elamu OÜ noorkorvpalluri spordiõpet vallast lahkumisega kehtetuks visioon); Tel 508 3374 Korvpallikoolis toetatakse 38,35 puudega lapse hooldamist käsitlev euroga lapse kohta. Kehtna alevi- vallavalitsuse korraldus. Valitsuse kus asuva noortekeskuse ruumide liikmed nõustusid Lokuta küla rendihinnad kinnitati vastavalt 1 Viljalao kinnistu jagamisega 3 Volikogu 15. märtsil istungil tund 2 eurot ja ööpäev 12 eurot. erinevaks kinnistuks. arutati, otsustati Kinnitati valla eelarve mahus 3 681 855,75 eurot. Riigi eraldatav Teadmiseks projektide kirjutajale! tasandusfond on vähenenud seoses elanike arvu vähenemisega. Näiliselt on küll eelarve suurenenud, aga seda sihtotstarbeliste eraldiste arvelt Palume Teil esitada oma projekti lisadokumendid (kaaskirjad, soovitus- hariduskuludeks ja toimetulekutoetuseks. Eelarve on pingeline ja 2011. kirjad, avaliku kasutuse lepingu taotlused jms), mida on vaja kooskõlas- aasta saab olema raske. tada ja allkirjastada Kehtna Vallavalitsuse ametnikega, vähemalt kaks Kinnitati valla arengukava täiendatud ja parandatud kujul ja tegevus- nädalat enne projekti esitamise tähtaega. kava aastateks 2011-2012. Valla 2010. aasta majandusaasta auditeerijaks Palve on tingitud sellest, et dokumendid vaadatakse läbi Kehtna Valla- kinnitati BDO Eesti AS. Kinnitati otsus müüa otsustuskorras Eidapere valitsuse istungil, mis toimub üks kord nädalas teisipäeviti. alevikus Tallinna mnt 20 juures asuvad väikesed kinnistud, mida Kui Teie esitatud dokument jõuab vallavalitsusse hiljem, siis ei jõuta majaelanikud kasutavad. Algatati detailplaneering Kumma külas asuva seda vallavalitsuse istungile saata ja projekt võib jääda toetuseta. Soone maaüksuse planeerimiseks. Birgit Kuntu, arenduse ja ettevõtluse spetsialist Planeeringu eesmärk on loovusstuudio ja sisestaadioni ehitusõiguse seadmine. Kavandamisele kuulub ökoloogiline taastus- ja külastuskes- Toimetaja Laura Kokk tel 489 8829, kus. Keskus on mõeldud külastajatele, kes soovivad taastuda, kasvada Valla Vaatleja e-post [email protected] ja areneda. Keskus planeeritakse neljast omavahel nii sisult kui ka vormilt eristuvast plokist: sisestaadion, loovusstuudio, vaheplokk ja Valla Vaatleja on värvilisena avaldatud aadressil www.kehtna.ee Tehniline teostus Nädaline OÜ. Trükkinud Paar OÜ. Tiraaž 2400. ilmakoda ehk pühakoda. Väljastati garantiiotsus projektile Kaerepere lasteaia ehitamine. info Valla Vaatleja 3

Nõuanded politseiteated Dokumentide suurveega kehtivusajad toimetulekuks 2008. a kevadel tehti Kalbu ja suured lumehanged ümber hakkavad lõppema külas Raba kinnistul ebasea- maja. Ja nii kordub igal aastal duslikult lageraiet 0,27 ha suu- sama – omanikud lasevad oma Alates 2011. aasta teisest poolest Lumerohke talve tõttu on sel rusel maa-alal mahuga 80-100 lemmikuid majaümbrustesse hakkavad aeguma kõik isikut tõen- kevadel võimalik suurvee ja upu- tihumeetrit. Kahju 3196–3835 ennast kergendama ja agaramad davad dokumendid, mis on välja tuse oht. Siseveekogud võivad üle eurot. majaelanikud koristavad need antud 5- ja 10-aastase kehtivusega. kallaste tõusta, madalamad kohad Ajavahemikul 14. november hunnikud kevadel hoogtöö Sellest tulenevalt on oodata doku- maastikul lumesulaveega täituda. 2010 kuni 5. veebruar 2011 korras ära. mentide taotlejate arvu kasvu. Asulas võib tekkida olukordi, kus tungiti Lelle alevikus Kõrge lumi ja madalad aiad Pika ooteaja vältimiseks soovime kanalisatsioon ei võta korraga tek- maanteel asuvasse suvekodusse on mitmed majavalvurid sel tähelepanu pöörata sellele, et uut kinud lumesulavett vastu ning teed ning varastati puidust sihver- talvel hulkuma lasknud. Samas dokumenti võib taotlema tulla ja tänavad ujutatakse kohati üle. plaadiga seinakell, toidunõusid, on ka hoolsal loomaomanikul juba tunduvalt varem, mitte oo- Hoonete keldritest ja tänavatelt vasest aisakell, metallist vaas, tulnud nii mõnigi kord kibedalt data vana dokumendi kehtivusaja vee väljapumpamisega päästetee- neli fotoalbumit, 30 raamatust kahetseda, et lemmik omapäi lõppemist. Kes soovivad esitada nistus üldjuhul ei tegele. Päästjad koosnev sari “Seiklusjutte maalt jalutama on lastud. Näiteks taotluse uue dokumendi saamiseks sõidavad välja, kui inimeste elu ja ja merelt” ja laearmatuuri kaks Keavas on raudteel saanud huk- Lääne Prefektuuri kodakondsus- ja tervis on otseselt ohus. klaasist kuplit. Kahju on selgi- ka mitme pere lemmikloomad ja migratsioonibüroo Rapla teenin- Hoonete omanikel soovitame tamisel. ka autod on võtnud tänavatel nii duses, peaksid kaasa võtma foto, soetada veepumbad, et ise vesi Ajavahemikul 23. jaanuar mõnegi koerakese elu. mis on tehtud vähem kui 6 kuud keldrist välja pumbata. kuni 6. veebruar tungiti Kastna Lisaks tekitavad omapäi tagasi, isikut tõendava dokumendi, Piirkondades, kus kevadine külas asuvasse taluhoonesse ja jooksvad koerad muret veelgi. sularaha või panga deebetkaardi rii- suurvesi on varasematel aastatel varastati õlimaal, puidust seina- Kumma külas murdis suurem gilõivu tasumiseks ja tulema meie probleeme põhjustanud, tekib suure maal, telefon-raadiovastuvõtja koer keset küla metskitse maha. teenindusse, mis asub aadressil tõenäosusega uputus ka tänavu. Ericsson ja vanaaegseid ese- Sellest juhtumist informeeriti Tallinna mnt 14, Rapla. Taotletud Kui elad sellises piirkonnas, mõt- meid. Kahju on selgitamisel. nii vallavalitsuse spetsialisti dokumendi saab kätte 30 päeva le läbi kõik ohud, mis võivad vee 10. veebruaril varastati Lel- kui ka keskkonnateenistust. jooksul. tõusuga kaasneda ja tee vajalikud le alevikus Viljandi maanteel Konkreetse koera peremees ei Lähenemas on ka koolivaheaeg. ettevalmistused, et kahjud oleksid majast sülearvuti HP, Euroopa ole võimeline koera pidama Selleks, et puhkuse planeerimine võimalikult väikesed. ja Aafrika riikide münte, euro- nii, et oleks välistatud viima- sujuks ja kedagi ei tabaks ebameel- Kahjude vähendamiseks: müntide kaks stardikomplekti, se lahtipääsemine. Korduvad div üllatus vahetult enne reisile vii oma kodune vara maapinnast alkoholi, suveniire, stardipüstol, trahvimised ja kohal käimised minekut, tuleks varakult vaadata kõrgematele tasapindadele (kor- õhksoojuspumba kaugjuhtimis- ei ole olukorda muutnud – koer üle oma isikut tõendavad doku- rustele); pult. Kahju on 10 000 eurot. jookseb endiselt külavahel. mendid. Eesti kuulumine Euroopa tõsta kõrgemale õlid, lahustid Ajavahemikul 12.–18. Mõni laiutab siinkohal lihtsalt Liitu ei anna meile õigust liikuda ja muud ohtlikud kemikaalid, et veebruar tungiti Põllu külas käsi – kui inimene ei ole koerale teistes ELi riikides isikuttõendava looduskeskkonna reostust vältida; abihoonesse ning varastati va- peremees, siis on koer ise pere dokumendita. Eesti kodanikule so- kui vesi ohustab elektrisüsteemi, narauda, elektrikeevitus 380 V pea ja peremees…. bib selleks nii pass kui ka ID-kaart, lülita hoone elektrivõrgust välja; ja elektrimootoreid. Kahju on kuid määratlemata kodakondusega isikud peavad kaasa võtma oma sulge ka gaasi-, vee- ja kütusema- 2200 eurot. Kuidas kevadeks hutite kraanid; 23. novembril üritati kü- passi. kui vesi voolab hoonesse, sulge valmistuda? Täpsemat infot teenindussaali las talu maaüksuselt varastada Järjest kevadisemaks muutu- veepinnast allapoole jäävad kana- lahtiolekuaegade kohta leiate polit- kasvavat metsa, saagides maha nud ilmad on tänavatele toonud lisatsiooni äravooluavad. sei koduleheküljelt www.politsei.ee 4,7 tm kuuske, 0,7 tm kasepuud, hulgaliselt niisama jalutajaid ja Kui vesi on veel kõrge, ei maksa või kliendiinfo telefonil 612 3000. 1,2 tm mändi ja 0,5 tm leppa. ka innukaid kepikõnni harras- keldrit veest tühjaks pumpama Politsei- ja Piirivalveamet Vargus jäi lõpule viimata, kuna tajaid. Keppidega on tunduvalt asuda, vesi imbub keldrisse taga- omanik viis oma puidu ise ära. kergem praegu veel valitsevatel si. Vee väljapumpamine ja selle Kahju on 402 eurot. lumistel ja jäiselt libedatel tagasi imbumine võib kahjustada teedel tasakaalu hoida, niisama hoone konstruktsioone rohkem kui Äikesevaatlejate Lemmikloomad jalutaja peab väga ettevaatlik seisev vesi. Maja asu veest tühjaks Jõudsalt lund sulatav päike olema, et mitte kukkuda. Ka Võrk ootab uusi pumpama pärast üldise veetaseme on toonud peidust lagedale jalgrattureid sõidab iga päevaga alanemist. vaatlejaid seni enamasti varjatud olnud teedel ikka rohkem ja rohkem. Veetaseme alanedes tuleb see- loomade väljaheidete hunnikud. Siinkohal soovitan enne sõitma vastu kohe tegutsema asuda, sest Uuendatud ja senisest lihtsama Lastega jalutavate emade ja hakkamist oma sõiduvahend vesi rikub peaaegu kõiki materjale. vaatlusmetoodikaga Eesti Äikese- ka teiste jalakäijate jalanõude üle vaadata, tolmust pesta ja Kuivata ja tuuluta maja nii ruttu vaatlejate Võrk otsib uusi vaatle- puhtus oleneb nüüd omaniku vajadusel õlitada, logisevad kui võimalik. Märgunud materjalid jaid. Liituda võivad kõik huvilised tähelepanelikkusest. Nüüd ei osad kinni keerata ja veenduda, on heaks pinnaseks hallitusseente sõltumata vanusest ja tegevusalast. ole vaja karta mitte libedust, et tuled ning helkurid ikka ja bakterite kasvule. Need võivad Huvilistel palutakse endast teada vaid hoopis koerte hunnikusse nõuetekohaselt sõiduvahendil tekitada lisaks otsesele veekahjule anda kuni 25. märtsini 2011 tava- astumist. küljes oleks. Osas koolides nii terviseprobleeme kui ka vara kirjaga aadressil Sven-Erik Enno, Seadus nõuab koeraomanikult käivad politseitöötajad I klassi- pöördumatut riknemist. Tartu Ülikooli geograafia osakond, oma lemmiku järelt koristamist, dele projektide raames liiklusest Kui suurvee tõttu on tavapärane Vanemuise 46-326, Tartu 51014, kuid seda teevad tegelikkuses rääkimas, suurematele lastele elukorraldus oluliselt häiritud (ei või e-mailiga aadressil seenno@ vaid üksikud loomaomanikud. peavad vanemad sama töö ise pääse koju, maja ei saa kütta, ei ut.ee. Kirjas märkida kindlasti ära Eramaja omanik koristab oma ära tegema, et talvega unustatud saa kasutada elektrit, joogivesi on oma nimi ja täpne postiaadress. Uue majavalvuri väljaheited kas liiklustõed meelde tuletatud reostunud jm), teata sellest kohe vaatlusmetoodika täpne kirjeldus ja ära või siis upub kevadel rooja. saaks. omavalitsusse. elektrooniline registreerumisvorm Suurtes majades elavate ini- Kohtume uuesti kevadel ja Hädaabinumbril 112 helista, kui on saadaval Eesti Äikesevaatlejate meste lemmikud lastakse oma seniks kõigile kannatust – talv oled veelõksu jäänud või muul Võrgu koduleheküljel aadressil loomulikke vajadusi rahulda- saab läbi niikuinii! viisil on otseselt ohus sinu elu või http://web.zone.ee/eav/ ma põhiliselt maja ligidusse, Mariann Kuusmann tervis. Sven-Erik Enno, sest nii inimloomal kui ka tel 612 3504, Tartu Ülikooli geograafia osakond, Lääne-Eesti päästekeskus lemmikul on talvel ju külm [email protected] EÄV peakoordinaator 4 Valla Vaatleja noored

Valtu võimlemistüdrukud taas edukad 26. veebruaril toimus Viljandis Valtu kooli IV klassi tüdrukute Eesti Koolispordi Liidu võim- liikumisrühm pani ennast proovi- lemisfestival. Osales 15 kooli 12 le IV-VI klasside vanuserühmas. võimlemis- ja 17 liikumisrühmaga. Treener Kadi seatud kava Treener Kadi Saksa juhendamisel “Triibiku unenägu” jäi silma oma astus võimlemisvaibale kolm rühma eripärase kava ülesehituse poolest. Raplamaalt. Pärast kõikide kavade vaatamist I-III klasside vanuserühma ar- rivistuti autasustamiseks võimle- vestuses esitas Valtu Põhikooli III misvaibale. Valtu kooli haldjatele ja klassi võimlemisrühm tehniliselt treener Kadi Saksale riputati kaela keeruka kava “Haldjas”. Ala asja- kuldmedalid. Kõik osalejad said tundjatest koosneva žürii hinnangul võistluste diplomi ja maiustamiseks oli tüdrukute sooritus väärt laure- kommikarbi. Korraldajad laususid aadi tiitlit. Sellega suudeti korrata võimlejatele tänusõnad ilusa päeva oma möödunud aasta tulemust ja eest ja kutsusid neid järgmisel aastal ollakse nüüd kolmekordsed EKSLi taas võimlemisfestivalil osalema. võimlemisfestivali laureaadid. Karin Moisar

Valtu Põhikooli tüdrukud on Eesti Koolispordi Liidu võimlemisfestivali kolmekordsed laureaadid. Foto: KARIN MOISAR Vasakult Evita Lohu, klaveriõpetaja Hele Saarse ja Liliane Reiljan. Andekad tüdrukud tõid klaverimänguga Kehtna vallale taas au ja Kehtna jätkuvalt jalgpallis parim kuulsust. Foto: Hele Saarse erakogust Kehtna jalgpallurite edu maakonnas Üheteistkümne võistkonna kon- Evita Lohu ja Liliane Reiljan sai jätku ka saalijalgpallis. Kolmest kurentsis saavutas teise koha FC etapist koosnev meistrivõistlus Flora Rapla, kus tegi kaasa ka Kehtna Kunstide Koolist võitsid oli põnev ja kaasahaarav. Pärast volikogu esimees Karl Tamme. FC teist etappi oli kolmel võistkonnal Lelle saavutas 8. koha. Tulemused: klaveriõpilaste konkursil Sakus võrdne arv punkte. Kehtna pallurid www.raplamsl.ee suutsid kaotusi vältida ning tasuks Talvel osales FC Reformierakond 25. veebruaril 2011 toimus Sakus omakorda paremad vabariikliku oli maakonna meistritiitel. Kolmest Rapla Eesti MV futsali II liigas, kus Loode-Eesti regiooni klaveriõpi- konkursi lõppvooru. etapist kaks võitnud Kehtna mees- saavutati kolmas koht. Meie vallast laste konkurss. Tallinna Muusikakeskkooli ning konnas mängisid: Raigo Noode, kuulusid võistkonda Karl Tamme Sellel aastal oli vaja ette valmista- Eesti Muusika- ja Teatriakadee- Mihkel Reino, Tenno Samuel, Tanel (võistkonna suurim väravakütt 21 da väga nõudlik kava. 13-14aastaste mia klaveriosakonna poolt oli Oeselg, Andres Männik, Kristjan väravaga), Tenno Samuel, Raigo vanuserühmas tuli esitada 2 teost, määratud veel üks eripreemia Nõulik, Martin Teetsov, Madis Nur- Noode, Tanel Oeselg, Madis Nur- millest üks J. S. Bachi polüfooniline kahe vanuserühma peale kokku mik, Martin Nurmik, Reigo Tori ja mik, Mihkel Reino. Tulemused: teos ja teine virtuoosne pala või - “Tõrudest tammedeni”, mille Priit Põldmaa. Meeskonda juhendas www.jalgpall.ee etüüd. Kava kestus pidi olema 6-10 pälvis Evita Lohu. Selle preemia võimalusel Johannes Haasma. Margo Noode minutit. saajale antakse võimalus esineda Kehtna Kunstide Kooli õpilane 3. detsembril 2011 Eesti Muusika- EVITA LOHU pälvis I koha. Tema ja Teatriakadeemia kammersaalis õpib klaverit alles 4. aastat ja samas suurel galakontserdil “Tõrudest vanuserühmas olid ülejäänud män- tammedeni esitleb - vaade tulevikku gijad 6.-8. klaveriklassi õpilased. II”. Tallinna Muusikakeskkooli ja 15-19aastaste vanuserühmas oli EMTA klaveriosakonnad on alates nõutud 3 teost - W. A. Mozarti, 2006. aastast korraldanud ühist ga- J. Haydni või L. van Beethoveni lakontserti “Tõrudest tammedeni”, sonaadi kiire osa, polüfooniline kus seni viiel kontserdil EMTA teos ja pala. Kava pidi kestma 10- kammersaalis on üles astunud 15 minutit. LILIANE REILJAN parimad pianistid algastme õppurist pälvis II koha. Tema õpib klaverit 7. kuni kõrgkooli doktorantideni. aastat ning oli ka ainus koha saaja 2009. aastast alates laienes projekt selles vanuserühmas. vabariigi muusikakoolide klaveri- Mõlemad tüdrukud, kelle klave- õppurite suunas. riõpetaja on Hele Saarse, pääsesid Hele Saarse, Meie valla noormehed võitsid meistritiitli saalijalgpallis. Foto: MARGO NOODE edasi lindivooru. Sealt valib žürii klaveriõpetaja kool

noored Valla Vaatleja 5 Vallajuhid kohtusid noortekoguga 14. veebruaril, Kehtna valla 20. aas- eesmärk on tuua noored vallas ak- tapäeval kohtusid vallajuhid Kehtna tiivsete tegudega esile. Noortekogu valla noortekogu eestvedajatega, et 2011. aasta suurim ettevõtmine avaldada tunnustust senise aktiivse on Kehtna Põhikoolile suunatud tegevuse eest. heategevusprojekt „Noortekogu Kuna noorema rahva hulgas abiga klassiruumid rõõmsamaks!“, kogub 14. veebruar üha rohkem mille elluviimine jääb kevadise tähendust sõbrapäevana, nimetati koolivaheaja esimestele päevadele. kohtumist sõbralikuks õhtusöögiks Praegusel ajal tegeleb noortekogu ning jututeemadki lähtusid sõpru- tegevuste ettevalmistamise ning sest, noortest, tulevikuplaanidest toetajate leidmisega. Noortekogu ning loomulikult noortekogust ettevõtmist rahastab Avatud Eesti ja Kehtna vallast. Noortekogu Fondi Noortefond, kuid toetus- esindusega kohtusid vallavanem summasid kooli algklassiruumide Vallajuhid kohtusid 14. veebruaril Kehtna valla noortekogu eestve- Kalle Toomet, volikogu esimees siseviimistluse värskendamiseks on dajatega. Foto: KAIRE SOOMETS Karl Tamme ning haridus- ja laekunud ka kooli vilistlastelt ning Tunnuskirja said: kultuurinõunik Rita Peussa. teistelt heasoovijatelt. Siret Luugima – noortekogu asutaja ja Siim Kasari – noortekogu asutajaliige Noortekogu liikmed said vallava- juhatuse liige Juhan Noode – noortekogu liige aastast litsuselt tunnuskirjad ning Kehtna Kaire Soomets, Anabell Kinkar – noortekogu asutaja ja 2009 valla vapiga hõbemärgi. Kehtna Vallavalitsuse juhatuse liige Aivi Ulp – noortekogu liige aastast 2010 Kehtna valla noortekogu on noorsootööspetsialist Jaanus Zoobel – noortekogu asutaja ja Gerda Pilk – noortekogu liige aastast juhatuse liige 2010 2009. aastal loodud kohaliku 512 3193 Kristina Stahnevitš – juhatuse liige Joosep Suitso – noortekogu liige tähtsusega noorteühendus, mille [email protected] Karl Kaljumäe – juhatuse liige aastast 2010

CO2 ja teised ehitusprojektid Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakoolis Möödunud aasta lõpul selgus, et sel on riigihange uue ehitaja leidmi- Kehtna Majandus- ja Tehnoloo- seks. Oleme kavandanud, et hoone giakool on üks neist koolidest, valmib käesoleva aasta sügisel. Siia kellel on võimalus kasutamata juurde käib muidugi ääremärkus

CO2 saastekvoodi müügist saadud - kui kõik läheb plaanipäraselt. tulu suunata peahoonet, võimlat Projekti lõppedes on koolil olemas ja garaaži energiasäästlikumaks terviklik väljaõppekompleks, mis muutvatesse investeeringutesse. võimaldab paralleelselt siduda

CO2 saastekvoodi müügist saa- eriala teoreetilise ettevalmistuse, dud tulu investeerimisel eelistati tehniliste oskuste omandamise ja objekte, mis tõstavad avalike tee- praktilise väljaõppe. nuste kvaliteeti. Kavandatud tööde Õppehoones toimub õppetöö teostamise tulemusena väheneb järgmistes valdkondades: energiatarbimine ning sellest tule- Rasketranspordivahendid: koo- nevalt väheneb õhku paisatav CO2 litatakse autotehnikuid ja autojuhte hulk. Lisaks on investeeringutel po- spetsialiseerumisega veoautodele, sitiivne mõju hoonete sisekliimale haagistele, bussidele ja eriotstarbe- ning töökeskkonnale tervikuna, mis listele sõidukitele; aitab kaasa neis hoonetes elanikele Liikurmasinad: koolitatakse teh- osutatavate teenuste taseme tõusule. Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakooli renoveeritud õpilaskodu. nikuid, hooldajaid ja juhte ehitus-, Investeeringud aitavad säilitada Foto: KAIDI KAUFFELDT pinnase- ja teetööde masinatele, ning töökohti ehitussektoris põllumajandus- ja metsandusteh- ning vähendavad hoonete haldamise maja uksed, aknad, katus, seinad, kui on läbi viidud ka kõik sisus- nikale; püsikulusid tulevikus. kütte- ja ventilatsioonisüsteem ning tushanked. Renoveerimise käigus Ehitus: Maaparandus ja vesiehi- Kooli peahoone on Kehtna alevi- osaliselt elektrisüsteem. Püütakse nüüdisajastati elamistingimusi. tus. Maamõõtmine-ehitusgeodeesia. ku esinduslikumaid hooneid. Õpe- leida ka lahendus raamatukogu ruu- Õpilaskodus on toitlustusvõimalus, Koolitatakse ehitajaid ja geodeete. tatavatest valdkondadest paiknevad mikitsikuse probleemile. Ehitusaeg pesupesemine, saunad, jõusaal, Õpilaskodu renoveerimise ja siin majutamise ja toitlustamise, on aastatel 2011-2013. Ehituseks teenindusruumid. Arvestatud on raskemasinate praktilise väljaõp- arvutite ning üldainete õpperuumid. eraldatud summa on 1,47 miljonit puuetega inimeste majutamise või- pekeskuse õppehoone projekte Samuti asub peahoones valla raa- eurot. CO2 projekti raames saame malustega. rahastatakse Euroopa Struktuuri- matukogu, kooli administratsioon, alustada peahoone renoveerimist, Keerulisem on olukord raskema- fondide elukeskkonna arendamise aula ja bistroo. Siin viiakse läbi kuid täielikus mahus läbiviimiseks sinate praktilise väljaõppekeskuse rakenduskava prioriteetse suuna erinevaid koolitusi, seminare ning tuleb leida lisavahendeid. õppehoone ehitusprotsessiga. Hoo- „Hariduse infrastruktuuri arenda- kultuuriüritusi. Peahoone juurde Hea meel on tõdeda, et peatselt ne ehitus algas küll möödunud aasta mine“ meetme „Kutseõppeasutuste kuulub ka kooli võimla. jõuab lõpuni kooli õpilaskodu nr alguses, kuid koostöö ehitajaga ei õppekeskkonna kaasajastamine“ Saastekvoodi müügist saadud tulu 1 renoveerimine. Hetkel on maja sujunud ning kevadel olime sun- raames. on lubatud kasutada ainult hoone võetud ekspluatatsiooni ning maju- nitud lepingu lõpetama. Tänaseks Kaidi Kauffeldt, soojapidavuse parandamiseks. tatakse osa õppuritest. Ametlikult päevaks on raskemasinate hoone Kehtna MTK arenguosakonna Uuenduskuuri läbivad kooli pea- kuulutame maja renoveerituks, projekti täiendatud ning koostami- projektijuht 6 Valla Vaatleja ajalugu Kehtna valla kujunemisest Eelmisel kuul tähistasime 20 ühendama, 1891. a toimus ühen- vakandi, Kehtna, Rapla; Järvamaa Kastna, , , Kurik- aasta möödumist päevast, kui damine ka Kehtna piirkonnas. - Käru; Pärnumaa – Lelle. se, Lelle, Lokuta, Lille (varasem kinnitati Kehtna omavalitsuslik Eesti Ajalooarhiivis on dokument, 24. veebruaril 1928 toimus voli- Poriküla), Matsimurru, Mukre, kus seisab kirjas: “1891.a liideti kogu pidulik istung. Tähistati vaba- , Saare, Sarapiku, Vallastu staatus vallana. Nimetatud Kehtna (Kechtel) kogukonnaga, riigi 10. aastapäeva. Peeti kõnesid. ja Vanaaseme külad. tähtpäevaga seoses on tehtud mis moodustatud endises Eestimaa Vallavanem kutsus kõiki volikogu 1940. a 16. juunil Nõukogude alljärgnev pilguheit Kehtna valla kubermangus Harju maakonnas liikmeid üles kasvatama oma lapsi Liidu esitatud ultimaatumiga algas kujunemisele. Rapla (Rappel) kihelkonnas Eesti Vabariigi õitsengu nimel ja Eesti tegelik okupeerimine. Lõpe- Tänapäevase Kehtna valla ter- asetsevast (Kechtel) mõisast ja tegema kõik selleks, et Eesti riik tati vallavolikogude tegevus, nende ritoorium on lõhestatud mitmetest selle järele kuulunud talunditest, õitseks. Loeti ette Eesti Vabariigi ülesanded pandi vallavalitsustele. ajaloolistest piiridest. Siinsetelt samasse kubermangu, maakonda Riigikogu läkitus, lauldi pidulikult Siseministri otsusega 31. juulist maadelt on läbi läinud kunagise ja kihelkonda kuuluvad hümni, mälestati Vabadussõjas 1940 vabastati ametist kõik seni- Harju ja Alampoisi muinasmaa- (Kedenpäh) ja Ohekatku (Odenkat) langenuid. sed vallavanemad ja nende abid. konna ning Eestimaa ja Liivimaa kogukonnad ühiseks Kehtna vallaks Kehtna valla piirid tulevad vo- Nende asemele määrati kohalikud kubermangu piir. 17. saj algul Rapla talurahva asjade komissari likogu koosolekul arutusele 29. kommunistliku korra pooldajad. jagunesid praeguse valla maad kahe otsusega, mis avaldatud “Eestimaa juunil 1938. Aluseks oli vabariigi 17. jaanuarist 1941 asutati töörahva riigi – Poola ja Rootsi vahel. Kubermangu Teatajas” nr 17 2. mail valitsuse valdade territoriaalse saadikute nõukogude täitevko- Kihelkondlikke piire arvestades 1891. a.” ümberkorraldamise kava – 1938. miteed, mis asendasid seniseid kuulus suurem osa Kehtna vallast 1892. a koosnes Kehtna valla a vallapiiride reform, mille käi- kohalikke omavalitsusi. Rapla alla, valla kir- täiskogu 231 liikmest: Kehtna gus toimus valdade liitmisi ja 22. juunil 1941 alanud Suure deosa ja lõunaosa Vändra vallast (kogukonnast) 49 päriskoha vallapiiride muudatusi. Seejuures Isamaasõja käigus sakslaste poolt kihelkonnale. Juba nimetatud pii- omanikku, 59 rentnikku, 6 ilma valdu ei liidetud mehaaniliselt, vallutatud aladel jätkasid tööd ridele lisanduvad eri maakondade maata meeste kümnikku; Ohekatku vaid võimalikult täpselt arvestades vallavalitsused, mis allusid kindral- või hilisemate rajoonide koosseisu vallast 24 päriskoha omanikku, 42 kohalikke olusid. Valdadevahelised komissari järelevalve all tegutsevale kuulunud valdade ja külanõukogu- rentnikku, 3 ilma maata meeste piiriõgvendused toimusid üksikute Eesti Omavalitsusele. de või nende osade liitmine, mille kümnikku; Keava vallast 4 pärisko- talude, metsaosade või heinamaade Seoses Eesti hõivamisega Nõu- tulemusena on saanud oma tänased ha omanikku, 41 rentnikku, 3 ilma osas. kogude vägede poolt 1944. a piirid meie koduvald Kehtna. maata meeste kümnikku. Vabariigi Presidendi otsusega augustis-septembris moodustati 17. ja 18. saj tähendas vald Kehtna vallamaja ehitati Nadala- nr 88 7. oktoobrist 1938 kinnitati uuesti kohalikud täitevkomiteed. mõisapiirkonda, mõisale kuuluvat ma külla 1892. aastal. Maja püstitas uus valdade nimekiri, mis fikseeris Täitevkomitee töötajate arv oli 3-5 maad koos seal elavate pärisorja- ehitusmeister Hans Maurer, kes sai vallareformi tulemused. Likvidee- inimest sõltuvalt valla suurusest. dega. Kogukondliku omavalitsuse selle töö eest 900 rubla. ritud Ingliste vallast liideti Kehtna Täitevkomitee ülesanneteks oli üksusena hakkas vald arenema 1899. a haldusüksuste loetelus vallaga Paluküla küla ja Mäetaguse maareform, müügikohustuste tea- Eestimaal 1816. a 23. mai talurahva on praeguse Kehtna valla territoo- asundus, Juuru vallaga Lau küla ja tavakstegemine ja täitmise kontroll, seaduse ja Liivimaal 1819. a 26. riumiga seotud järgmised vallad Ingliste asundus. Kehtna ja Järva- põllutööde tegemise kontroll, ela- märtsi talurahva seaduse alusel. (sulgudes liidetud vald, valdade kandi valla piiri õgvendati. Kehtna nike töökohustuste korraldamine, Algul moodustati vallad põhiliselt nimetused tollases kirjapildis): valla küla liideti Pärnumaa talude kohta andmete kogumine, mõisate järgi. Sellest lähtudes Harjumaa - Ingliste, Juuru (Hõ- Lelle vallaga. senised hariduse, sotsiaalhoolduse võiksime tinglikult rääkida Ingliste, reda, Pae), Järvakandi (Järvakandi, Tollasesse vallavalitsusse kuulu- ja heakorra alased küsimused. Valtu ja Hertu, Keava, Kehtna, Lellevere, Vahakandi), Kehtna sid vallavanem, vallavanema abid Kuna vallad olid küllaltki suured, Ohekatku, Järvakandi, Lelle ning (Kava, Kehtna, Ohekatku), Rapla (2) ja sekretär. siis peeti riiklike ülesannete pare- Eidapere mõisavallast meie valla (Valtu ja Ärtu). Eri ajalooperioodidel on olnud maks täitmiseks vajalikuks valdade praegusel territooriumil. 1866. a Pärnumaa - Käru (Eidapere, kasutusel nii Lelle kui ka Eidapere sees moodustada külanõukogud. 19. veebruari Baltimaade valla- Lelle). nimetus kohaliku omavalitsuse tä- Külanõukogude moodustamine kogukondade valitsemise seadus Kuni 1917. a valis valla täiskogu histamisel, aga ka Lelle ja Eidapere toimus 1945. aasta sügisel maa- vähendas oluliselt mõisaomanike taluomanike või rentnike hulgast omaette omavalitsusüksustena. kondade viisi ja lühikese ajaga. järelevalve- ja eestkoste õigust valla vallavanema kolmeks aastaks. 1893. aastal ühendati Lelle ja Järgnenud viie aasta jooksul toimis üle. Selle seaduse järgi nimetati Vallavanema ülesandeks oli siis Käru vald vaatamata mõlema valla Eestis kolmeastmeline haldusjaotus: maakogukonnaks teatud territooriu- maksude sissenõudmine, seaduste elanike vastuseisule. Kuna ühi- maakond-vald-külanõukogu. mil elavat ja teatud seisusse (päris- ja eeskirjade teatavakstegemine nemine kummalegi vallale kasu 8. augusti 1945 seadusega kohapidajad, rendikohtade pidajad, ning politseiülesanded (süüdlaste ei toonud, lahutati vallad rahva moodustati külanõukogud (kn) mõisateenijad, talusulased, kõrts- karistamine 2-päevase arestiga, tungival nõudmisel 1906. aastal. Harjumaal: mikud, kaupmehed, käsitöölised) tööga või rahatrahviga kuni 1 rbl.). 1923. a oli Lelle vallas 16 küla: Juuru vallas Ingliste kn, kuhu kuuluvat rahva hulka. Kogukonna 1917. aasta Veebruarirevolut- Eidapere, Ellamaa, Hiiekõnnu, kuulusid teiste hulgas Hõreda ja territoorium koosnes talumaast. sioonist kuni Tartu rahulepingu Kastna, Kenni, Koogiste, Kurikse, Lau külad ning Pae ja Ingliste Vallaomavalitsuse organid olid allakirjutamiseni 2. veebruaril 1920 Lelle, Lokuta, Matsimurru, Mukre, asundused; valla täiskogu (kõik taluomanikud oli kohalike omavalitsuste olukord Reonda, Saare, Sarapiku, Vallastu ja Järvakandi vallas Järvakandi ja koharentnikud ning iga kümne keeruline. 1917. a kaotati vald kui Vanaaseme. Lelle küla moodustasid kn – Kokuta, Kärpla, , maata isiku kohta üks esindaja), talurahva seisuslik omavalitsusük- Lelle mõisa likvideerimisel mõisa Nurme, , Kabeli, Uusküla vallavolikogu (8-24 liiget vastavalt sus, vallaomavalitsusest sai kõigi südamikus asuva Lelle talu ümbrus, ja külad; Tehaste kn – kogukonna suurusele) ja valla tema territooriumil elavate koda- Põllumõisa ja nn Poriküla alad. Ahekõnnu, Nõlva, Allika ja Selja ametnikud (vallavanem ja tema nike esindus. Saksa okupatsiooni Vallas kujunes välja kolm tinglikku külad; abid). Vallavalitsuse juures tegutses ajal kuulus kogu seadusandlik, keskust: Lokuta küla, kus asus Kehtna vallas Kehtna kn – Keht- vallakohus. täidesaatev ja kohtuvõim Saksa vallamaja; kunagise klaasivabriku na riigimõis, Keava al-k, Kalbu, Vanimad protokollid kohaliku armee ülemjuhatusele. Eestimaa ümber kasvanud Eidapere alevik; Keava, Koogimäe, Linnaaluste, omavalitsuse tegevusest siinsetel Töörahva Kommuuni päevil loodi Lelle raudteejaama juures Hiiekõn- Käbi, , Nadalama, Vene, Rõue aladel pärinevad Kehtna ja Keava senise omavalitsuse asemel tööliste nu alevik. ja Nurme külad; vallast 1866. aastast ja Ohekatku ja soldatite nõukogud. 1939. a kuulus Lelle valda 20 Paluküla kn – Hiie, Paluküla, vallast aastast 1867. Seega möödub 1922. a lõpuks olid Eesti Vabariigi külavanema piirkonda: Eidapere Selja, Ohekatku, Lalli, Palasi, tänavu 145 aastat Kehtna valla haldusjaotuse nimekirjas järgmised vabriku, Hiiekõnnu aleviku, Eida- Mäetaguse, Ööre külad; esmamainimisest. Kehtnaga seotud vallad: pere (hilisem Põllusaare), Ellamaa, Rapla vallas Valtu kn – Põrsaku, 1890. aastate algul hakati valdu Harjumaa - Ingliste, Juuru, Jär- Haakla, Hiiekõnnu (hilisem Voore), Saksa, Kumma, Sauna, Nurme, kultuur Valla Vaatleja 7

Kaerepere ja Hertu külad ja Jär- 24. jaanuaril 1959 likvideeriti vamaal Käru vallas Jõeküla kn Türi rajoon, Käru ja Lelle kn liideti Valla laste lauluvõistlus – Kõrbja küla. Rapla rajooniga. 16. augusti 1945 seadlusega Suur külanõukogude arvu vähen- Selle aasta Kehtna valla laste lauluvõistlus tõi Kehtna Kunstide Kooli moodustati Pärnumaa valdades damine toimus 3. septembril 1960, saali kokku suurima arvu laululapsi senises lauluvõistluste reas - osales külanõukogud: kui Järvakandi kn jagati Kehtna ja 49 lauljat valla eri paigust. Lelle vallas Eidapere kn – Ei- Raikküla kn vahel ning Lelle kn Valtu ja Kehtna lasteaia, Eidapere, Valtu ja Kehtna põhikoolide dapere, Ellamaa, Reonda, Mukre, Kehtna ja Käru kn vahel. ning Kehtna Kunstide Kooli lapsi kuulas žürii, kuhu kuulusid Rapla Saare, Koogiste, Kurikse, Kenni, 1. jaanuarist 1963 likvideeriti muusikakooli direktor Rita Kikajon, koolituskeskuse laulu- ja Vallastu ja Põllusaare külad; Vändra rajoon, Järvakandi alev ja kitarriõpetaja Maarja Paju, kunstide kooli vilistlane ja Rapla ÜG Hiiekõnnu kn – Hiiekõnnu, Eidapere kn liideti Rapla rajoo- õpilane Silvia Jänes ning Kehtna klubi juhataja Kait Kaeval. Kastna, Voore, Lille, Põllu, Sarapi- niga. Vahelduseks lauludele ja ootusaja lühendamiseks enne tulemuste ku, Haakla, Lokuta ja Matsimurru 26. jaanuaril 1968 liideti Käru kn- teatamist esines M-Dance Kehtna tantsutrupp, kes pälvis vaatajatelt külad. Külanõukogude koossei- st Eidapere kn-ga 1369 ha (Kõrb- tugeva aplausi. su kuuluvate külade loetelus on ja küla). 28. juulist 1972 nimetati Eriti suur tänu muusikaõpetajatele, kes lapsi laulma õpetasid: märgitud ainult need külad, mis Eidapere kn Lelle kn-ks. Samal Eve Adang, Meelika Sepman ja Õnnela Sepman (Valtu lasteaed) on seotud praeguse Kehtna valla ajal liideti Lelle kn-ga Kehtna Eve-Mai Laurimaa (Valtu Põhikool) territooriumiga. kn-st 6929 ha (Lelle sovhoosi maa- Lea Karjane (Kehtna Põhikool) Eesti NSV Ülemnõukogu Presii- kasutus ja riigi metsamaad) ning Tiiu Vaino (Eidapere Kool) diumi 26. sept 1950. a seadlusega Juuru kn-st 4349 ha (Valtu kolhoosi Kätlin Lang (Kehtna lasteaed ja kunstide kool) alustatud haldusjaotuse reformiga maakasutus ja riigi metsamaad) ja Ea Hark (Kehtna Kunstide Kool) likvideeriti maakonnad ja vallad. Rapla kn-st 3046 ha (Valtu kolhoosi Tublimad laululapsed: Moodustati maarajoonid ja rajoo- maakasutus ja riigi metsamaad) kuni 4-aastased ninõukogudele alluvateks esimese Kehtna kn-ga. Viimane muudatus I Maria Indira Murutar Valtu lasteaed, õp Eve Adang astme haldusüksusteks said küla- oli 17. novembril 1976. aastal, kui II Johanna Rasmann Kehtna lasteaed, õp Kätlin Lang nõukogud, mis hõlmasid kogu tema Lelle külanõukogu ühendati Kehtna III Katriina Läll Valtu lasteaed, õp Eve Adang halduspiires oleva territooriumi külanõukoguga. koos kõigi sellel asuvate külade, Eesti taasiseseisvumise järel alus- 5-7 a maa-asulate ja muude maavaldus- tati ka omavalitsusliku haldussüs- I Liselle Karjane Kehtna lasteaed, õp Kätlin Lang ja Lea Karjane tega. teemi taastamisega, mille aluseks II Adele Zubov Kehtna lasteaed, õp Kätlin Lang Reformi järel Kehtna valla prae- oli 8. augustil 1989 vastu võetud III Andreas Palandi Valtu lasteaed, õp Eve Adang gune territoorium jagunes mitme Ülemnõukogu otsus haldusreformi 7-9 a rajooni vahel: Rapla rajoonis – läbiviimisest. Järgnes Kohaliku I Sten Mürkhain Valtu Põhikool, õp Eve-Mai Laurimaa Ingliste kn, Kehtna kn, Paluküla kn, omavalitsuse aluste seadus 10. II Angela Raud Kehtna Kunstide Kool, õp Ea Hark Järvakandi kn ja Valtu kn (endine novembril 1989 ja Omavalitsusliku III Elina Liibak Kehtna Kunstide Kool, õp Ea Hark Harjumaa), Vändra rajoonis – Eida- haldussüsteemi loomise seadlus 6. 10-12 a pere kn ja Tehaste kn (endine Pär- detsembril 1989. Rahvasaadikute I Allan Niin Kehtna Kunstide Kool, õp Kätlin Lang numaa), Türi rajoonis – Hiiekõnnu nõukogudele omavalitsuse staatuse II Melany Aidla Eidapere Kool, õp Tiiu Vaino kn (endine Pärnumaa), Käru kn ja saamiseks oli Ülemnõukogule vaja III Andres Kauri Kehtna Põhikool, õp Lea Karjane Jõeküla kn (endine Järvamaa). esitada omavalitsusüksuse põhimää- III Mari Kõrtsini Kehtna Kunstide Kool, õp Ea Hark Kui 1952. aastal moodustati Eesti rus ja sotsiaal-majandusliku arengu 13-15 a NSV-s 3 oblastit (Tallinna, Tartu kava. Alles nende heakskiitmisel I Regina Schults Kehtna Kunstide Kool, õp Kätlin Lang ja Pärnu), kuulusid Rapla ja Türi muutusid rahvasaadikute nõukogud II Liisbet Karjane Kehtna Põhikool, õp Lea Karjane rajoon Tallinna oblasti haldusalas- volikogudeks ja külanõukogud III Sten Leinasaar Kehtna Põhikool, õp Lea Karjane se, Vändra rajoon Pärnu oblastisse. valdadeks. Lili Saksing, Kehtna Kunstide Kooli direktor Üsna varsti pärast Stalini surma Kehtna Küla Rahvasaadikute 1953. aastal oblastid likvideeriti. Nõukogu moodustas töörühmad 1954. aastal toimus ulatuslik põhimääruse ja arengukava koos- Valtu seltsimaja annab teada... külanõukogude ühendamine, mille tamiseks, tööga alustati 1990. aasta 4.04 kell 15 Õpiring ”Maailma maad ja rahvad”. Reisimuljeid räägib Mai põhjustas hoogne kolhooside liit- suvel. Detsembris 1990 andis rah- Meisalu 4.04 ühiskülastus: “Meeste kodu” Viljandi Ugalas mine, mille käigus kolhooside maa- vasaadikute nõukogu täitevkomitee 5.04 Eesti filmide päev Valtu seltsimajas kell 18“Kirjad inglile”; kell 20 kasutused jäid eri külanõukogude koostatud dokumendid Ülemnõu- “Kormoranid ehk nahkpükse ei pesta” territooriumile. Paluküla kn liideti kogu Presiidiumi haldusreformi 6.04 ühiskülastus: “Biloxi blues” Tallinna Linnateatris 8.04 ühiskülastus: “Vihmamees” Vanemuises Kehtnaga, Ingliste kn Juuruga, ekspertkomisjonile. 6. veebruaril 9.04 kell 19 Kehtna valla isetegevuslaste kontsert-puhkeõhtu Valtu kn Raplaga. Osa Kehtna 1991 Raplas toimunud komisjoni 12.04 Majandijuht Tenno Teetsi mälestusõhtu (kutsetega) 14.04 kell 13.30 Pensionäride pidu kn-st liideti Järvakandi kn-ga. Türi väljasõiduistungil tunnistati aren- 19.04 ühiskülastus: “Õitseng” Eesti Draamateatris rajoonis liideti Jõeküla kn Käruga, gukava kõlblikuks ja 14. veebruaril 23.04 ühiskülastus: “Grace ja Glorie” Viljandi Ugalas Hiiekõnnu kn ja sellele liidetud osa 1991 kinnitati Ülemnõukogu Presii- 24.04 Mudilaste pidu seltsimajas 29.04 “Külalava” näitemängupäev lastele Käru kn-st nimetati ümber Lelle kn- diumis Kehtna valla omavalitsuslik 30.04 “Külalava” näitemängupäev täiskasvanute näiteringidele. Puhkeõhtu. ks. Vändra rajoonis liideti Eidapere staatus. 30.04 ühiskülastus: Balletigala Kaie Kõrbi juubeliks kn-ga Tehaste kn. Heik Past Info tel 5394 1539 ja 526 2722 Helgi Sussi

Kehtna valla VIII kirjanduspäevad 18.-21. aprillini 2011 18. aprill * kohtumine kirjaniku ja ajakirjaniku Kati Saara * lõpeb õpilaste lustakate ja humoristlike keelemängu- * kirjandushommikud valla lasteaedades Vatmaniga Kumma külas Soone talus liste luuletuste kirjutamise võistlus. * kohtumine endise Ugala teatri näitleja, teatripeda- * kohtumine lastekirjaniku Kerttu Soansiga Kehtna Kõikides raamatukogudes/klubides näitused, kirjandus- googi ja luuletaja Elle Eha-Arega Valtus Põhikoolis ja Ingliste Lasteaias. likud väljapanekud ning raamatulaat „Sulle=mulle“. * kohtumine lastekirjaniku Juhani Püttsepaga Valtu 20. aprill Täpsem info kirjanduspäevade ettevõtmistest ilmub Põhikoolis * ühe euro kolmapäev, ekskursioon Tallinna muuseu- valla kodulehel ja klubide ning raamatukogude * kirjandusolümpiaad valla koolide 5.-6. klasside midesse veebilehtedel, õpilasvõistluste juhendid saadetakse õpilastele Kehtna Põhikoolis 21. aprill koolidesse. Võimalik, et lisandub veel mõni huvitav 19. aprill * raamatu ja roosi päev Valtus (kutsetega) kohtumine kirjanikega. Parimatele auhinnad! * kirjanduslik võistlusmäng valla koolide 7.-9. klasside * lõpevad täiskasvanute kirjanduslik infootsinguvõist- Ilusaid lugemiselamusi, kohtumisi, 5-liikmelistele võistkondadele Valtu Põhikoolis lus ja Kehtna valla 20. sünnipäevale pühendatud nobedat sulge ning innukat otsimist! * viktoriin valla koolide algklasside 3-liikmelistele omaloomingukonkurss „Minu kodu Kehtna vald“ Korraldajate nimel võistkondadele Kehtna Põhikoolis (tunded, mõtted, meenutused luules või proosas) Eva Pedaja, Kehtna PK emakeeleõpetaja 8 Valla Vaatleja teated, kuulutused

õnnitleme Valter Linnukütt Maie Kaldma Ilse Tuberik 7. märts, Lelle alevik 9. märts, Lau küla 20.01.1917 - 18.02.2011 97 Pae küla Bernhard Reino Ilse Spuhl Helle Kildvee 27. märts, Kalbu küla 30. märts, Kaerepere alevik 11. märts, Kehtna alevik Hermann Vahtramäe 21.10.1918 - 18.02.2011 95 75 Helle Pailk Eidapere alevik Harald Rannamets Vaike Oks 20. märts, Kumma küla 23. märts, Ahekõnnu küla 3. märts, Ohekatku küla Arvi Spuhl Sergei Jelinkin 10.12.1940 - 19.02.2011 92 Endla-Lille Rask 22. märts, Eidapere alevik Kaerepere alevik Laine Kõrtsini 7. märts, Reonda küla Elmar Sepman 20. märts, Kumma küla 70 22. märts, Kaerepere alevik 91 Milvi Aasaväli Eike Riismaa sündinud Linda Vilimaa 8. märts, Lokuta küla 24. märts, Eidapere alevik 28. märts, Kalbu küla Heino Otsa Lauriin Nõmmsalu Valli Kuldsepp 31.01.2011 90 30. märts, Paluküla küla 29. märts, Eidapere alevik Lokuta küla Linda-Elisabeth Tüvist 65 22. märts, Valtu-Nurme küla Andres Jõgisalu Hanna Ansen 8.02.2011 80 1. märts, Keava alevik mälestame Koogimäe küla Vello Aasamäe Tiit Väljaots Ülo Koit 3. märts, Paluküla küla 27. märts, Põllu küla Ene-Liis Lundver Linda Peterson 2.04.1960 - 5.02.2011 16.02.2011 4. märts, Lau küla 60 Ingliste küla Keava alevik Düne Kiolein Peeter Rassmann Lauri Rasmann Lisandra Merila 4. märts, Metsaääre küla 7. märts, Lokuta küla 20.05.1966 - 9.02.2011 22.02.2011 Anton Orumäe Toivo Tammekänd Kehtna alevik Kalbu küla 6. märts, Koogiste küla 8. märts, Kaerepere alevik Meelis Unga 26.03.1970 - 9.02.2011 Lokuta küla Kui te ei soovi oma andmete Nonna Treinberg avaldamist õnnitluste rubriigis, 14.02.1928 - 11.02.2011 palume sellest kirjalikult Kehtna Kehtna alevik Vallavalitsusele teada anda. Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakooli

LAHTISTE USTE PÄEV 6. aprillil algusega kell 10

• erinevad töötoad • Kehtna Kok(k)teil 2011 • tutvustatakse õppehooneid ja õpilaskodu

Tule ja vaata, kuidas õpivad tulevased meistrid!

Täiendav info: www.kehtna.edu.ee

Kodumasinate, õhksoojus- Eidapere II kvartalis pumpade, konditsioneeride ja Lelle Alternatiiv rahvamaja juures 25. aprill, 9. mai, külmutusseadmete remont, peatub pangabuss 27. juuni hooldus ning paigaldus. Tel 5330 1720 www.kulmaline.ee tuleb taas kell 15.00–16.30

HEA REISIHUVILINE! 8.-10. juulini toimub Bussis saate nõu pangateenuste Tutvuge pangabussi sõiduplaani ning Tule lustakale meelelahutusrei- kohta, tellida ja kätte pangakaardi, finantsteenuste tingimustega www. sile VIVAT, BALTIKUM! Lelles Imsi mäe ja makseautomaadist oma kontole sula- swedbank.ee. Lisainfot pangabussi 11.07-16.07.2011 järve ümbruses juba raha kanda ja välja võtta, teha arvuti teenuste, kellaaegade ja peatuste www.meeleolureisid.com abil makseid, sõlmida hoiuseid ja muid kohta saate 24h telefonilt 6 310 310. kaheksandat korda erinevaid lepinguid. Keavas ära anda kaks isast Lelle Alternatiiv. õuekoera kutsikat. Info tel 513 5351 Eesti alternatiivmuusika lipulaevaks olevale 9. aprillil festivalile algas 7. märtsil algusega kell 21 Lelle esinejate registreerimine rahvamajas ja kestab 8. maini.

tantsuõhtu Täpsem informatsioon ansambliga Lelle Alternatiivi Svips & Ervin Lillepea koduleheküljel Pilet 4 eurot www.lellealternatiiv.ee