KEHTNA VALLA AJALEHT Täname Teade

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

KEHTNA VALLA AJALEHT Täname Teade KEHTNA VALLA AJALEHT Nr. 6 (67) 18. oktoober 2001 Allee kohal nutused pilved, silmapiir päikest peidab, lompidel päikesesiller viimase sügise leinas. Päikesel ununend hommik loojangupunases valus. Pead täidab tühjusest ummik, lumevaikust ma anun. Veel punakuldne vettind vaher imetleb oma surma lompide peeglis, võib-olla nutabki taga kaduvat ilu. Sesse sügavasse sügisesse laperdades lendlesin. Heitsin enese hetkesse, vara väsinud vahtrasse, punase päikese paitusse. Ulusin huupi tuulega, maabusin vihmaveeloiku. / Vika ROOSILD/ Täname Septembri lõpus varastati Kehtna vallamajast arvutid. Varaste autot märkasid möödujad, jätsid meelde selle margi, välimuse ja numbri. Tänu Teade sellele õnnestus politseil jõuda varaste jälile. Tänseks on vargad kinni võetud ja politsei Vallavalitsus annab teada, kuna Kehtna alevikus Männituka tagusel aiamaade osal on enamus tegeleb nendega edasi. maadest aastaid harimata ja umbrohtunud, likvideeritakse seal käesoleva aasta sügisest aiamaad, Kehtna Vallavalitsus ja valla konstaabel välja arvatud maa-ala Männitukast piki teed 60 m läände. Alles jäävate aiamaade ala on looduses tänavad neid tähelepanelikke inimesi, tänu tähistatud punaste tähistega. kellele saadi vargad kätte Palume kõigil nimetatud maa-alal asuvate omavoliliste rajatiste omanikel 15. novembriks k.a. PS Vallamaja aknad ei olnud avatud, nagu need likvideerida. vargad väidavad. Valla Vaatleja 2 Vallavolikogu, vallavalitsus Õpilaste sõidusoodustused VALLAVOLIKOGUS KEHTNA VALLAVOLIKOGU 14.08.2001 istungist võttis osa 13 liiget 19st. sel õppeaastal Tunnistati kehtetuks kahe korteri müük Kehtna alevikus ostjate maksejõuetuse tõttu. Lelle alevik Viljandi mnt 3 (endine lasteaed) MÄÄRUS 18.09.2001 nr 34 Seoses RA-SAT bussiliinide käigust ära- muudeti eluruumiks ja anti nõusolek eluruumi jäämisega muutus olukord õpilastranspordis. müügiks enampakkumise korras. Kinnitati valla Õpilaste sõidukulude hüvitamine Valla koolides –Kehtna, Ingliste, Eidapere, Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 2000. aasta eelarve täitmise aruanne. Volikogu Lelle- käivatele õpilastele toimib kogu liiklus nii vaba aja komisjoni liikmeteks kinnitati Rein (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322) nagu eelneval õppeaastal . Tamme, Gunnar Kure ja Ago Kuus. Uueks kohtu paragrahvi 22 lõike 5, Vabariigi Valitsuse 20. märtsi Valtu Põhikooli lastele ja lapsevanematele kaasistujaks valiti Merle Pits. Arutati Vabariigi 2001. a. määruse nr 99 «Seaduses «2001. a teadmiseks: hommikul kooli jõudmiseks ostis vald Valitsuse poolt esitatud haldusterritoriaalsete riigieelarve» valla- ja linnaeelarvete toetusfondi WesMet Rapla AS-lt tasuta sõidukaardid. Need muudatuste varianti. Volikogu ei nõustunud määratud sihtotstarbeliste eraldiste jaotamise lapsed, kes Valtu koolist kojujõudmiseks valitsuse poolt pakutud ettepanekutega ja jäi kord» (RT I 2001, 30, 160) paragrahvi 2 punkti 1, kasutavad samuti WesMet firma bussiteenust, kindlaks oma eelnevalt esitatud seisukohale. Kehtna Vallavolikogu määrab: said ka õhtuseks sõidukorraks tasuta sõidu Lahendati avaldusi, kuulati informatsioone. 1. Põhikooli õpilastele hüvitatakse: kaardid. Õpilased, kes tulevad koolist koju OÜ 1.1 sõit lähima koolini; 28.08.2001 toimus volikogu erakorraline Remfakt bussiga peatusest Kaerepere kuni istung, millest võttis osa 17 volikogu liiget. 1.2 maakonna piires 50 % . Keavani, saavad tasuta sõita, öeldes väljumise 2. Gümnaasiumi õpilastele hüvitatakse sõit Põlengus kannatada saanud perekond peatuse, kuid pilet jääb bussijuhi kätte valla ja Madisonile eraldati 7000 krooni elamu katuse kooli maakonna piires 50 % ulatuses. firma vahelise arvlemise aluseks. Õpilased, kellel remondiks. Kinnitati kirjalik otsus haldus- 3.Erandjuhtudel lubada vallavalitsusel on WesMet bussidele tasuta sõidukaart, ei saa territoriaalse reformi kohta: jääda samadesse täiendavalt suurendada sõidusoodustuse enam tasuta sõita teise bussifirma transpordiga. piiridesse või suureneda. Valla territooriumi hüvitamise määra. Juuru Gümnaasiumis käivad õpilased vähendamise korral pooldab volikogu ühinemist Tõnu Teder kasutavad nii hommikul kui õhtul õpilasliine Rapla valla ja Rapla linnaga. Esindajaks Vabariigi Volikogu esimees (tasuta sõit) ning täiendavalt üldreisijateveo Presidendi valimiskogusse kinnitati Tõnu Teder. liinide kasutamise korral sõidupileteid ei 19.09.2001 toimunud istungist võttis osa 14 Keskkonnateenistus kompenseerita. volikogu liiget. Ingliste ja Pae küla õpilased Rapla Güm- Arutati, otsustati: hariduskomisjoni liik- teatab naasiumides: meteks kinnitati Tõnis Blank, Ülo Treial, Toivo 1.- 4. kl - sõidusoodustus 50% (neile Niinemets, Andres Saks ja Imbi Kalberg. Kinnitati Eestis müügilolevad ja raadiotes, peaks olema lähim kool Ingliste) kas ühe korra 2001. aasta renoveerimistöödeks võetava laenu mitmesugustes kodutehnika seadmetes, kellades, tasuta sõidukaart või üldreisijateveo liini piletite jaotus. Arutusel oli oü Eilo Majad pankroti- taskulampides jm kasutatavad patareid võivad alusel. taotlus, mis lükati tagasi, sest selgus, et Maksu- sisaldada raskmetalle (elavhõbe, kadium jt), mis 5.-9. kl - sõidusoodustus 100 % (lähim kool amet oli vastava avalduse juba esitanud. Anti kuuluvad ohtlike ainete hulka. Raskmetallide põhihariduse saamiseks) kas kahe korra tasuta nõusolek Eidapere aleviku Aleti tee katlamaja sattumisel looduskeskkonda võivad nad sõidukaart või üldreisijateveo liini piletite alusel. müügiks. Saunaküla küla ja Kaerepere aleviku piiride muutmine lükati edasi järgmisele aastale, kahjulikult mõjuda nii inimestele, loomadele kui Põhikooli õpilastele, kes käivad väljaspool sest kõik majapidamised ei olnud nõus piiride oma kooli teeninduspiirkonda, ja güm- ka taimedele. Seetõttu ei tohi nii uusi kui ka vanu muutmisega ja küsimust tuleks volikogu arvates tühjenenud patareisid visata tavajäätmete hulka naasiumide õpilastele hüvitatakse sõit kooli arutada ka Kaerepere aleviku esindajatega. Kinni- ega lihtsalt looduskeskkonda. maakonna piires 50% ulatuses. tati määrus õpilaste sõidukulude hüvitamise Eeltoodust selgub, et ohtlikke raskmetalle Meelespidamiseks: tasuta sõidu kaart kehtib kohta. Munitsipaalomandisse taotletakse Keava sisaldavaid patareisid tuleb vaadelda kui ohtlikke ainult väljastaja bussifirma liinidel. Roheline 5, kus paikneb valla omandis olev jäätmeid ja neid tuleb koguda eraldi ning üle anda Sõidukaardi kasutaja ei tohi teha kaardile spordiväljak, Keava Kooli 1a (Keava raamatu- ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale omapoolseid täiendusi ega parandusi. kogu) ja õigusvastaselt võõrandatud katastri- ettevõttele. Muudatuste tegemiseks palun pöörduda üksus Hiiekõnnu kooli A-148 (maatükk kuulus Valla kolmes kaupluses – Lokuta poes, reisijateveo osakonda Tallinna mnt 3 Raplas. enne Lelle vallale). Kinnitati kolm sotsiaalkorterit, Eidapere Pargi poes ja Kehtnas OÜ Triger-E Leida UUSALLIK kaks Kehtna alevikus ja üks Lokutal. Kuulati informatsioone, lahendati avaldusi. tööstus- ja ehituskaupade poes – võetakse 75 511 patareisid vastu tasuta. Selleks on olemas spetsiaalsed väikesed ümarad plastkonteinerid. Aasta õpetaja 2001 on vabariigis Helju Reitsak Lähiajal on plaanis selliseid ohtlike jäätmete Aasta õpetaja 2001 on Raplamaal Mall Niinemets kogumise konteinereid paigaldada ka mujale valla kauplustesse. 07. oktoober oli õpetajate päev Viiendat korda toimus Aasta õpetajate üleriigiline kokkutulek Aasta õpetaja 2001 tiitli üleandmiseks, Kehtna Vallavalitsus kuulutab sedakorda Tartus. välja vähempakkumise talviseks Rapla maakonnast on Aasta õpetaja 2001 Helju Reitsak - kauaaegne Kehtna Lasteaed “Siller” kohalike teede hooldustöödeks liikumisõpetaja. Tiitli ja rahalise preemia andis üle haridusminister Tõnis Lukas ja EHL-i esimees Sven Rondik. järgmistes piirkondades: Raplamaa aasta õpetaja 2001 Kehtna vallas on Mall Niinemets - Kehtna Põhikooli algklassiõpetaja. 1. Lokuta-Eidapere Tiitliga kaasnes Rapla maavanema tänukiri. 2. Lelle, Paluküla Südamlikud õnnesoovid Teile! 3. Ohekatku-Linnaaluste Äramärkimist vääriv on aga tõsiasi, et kõik need viis korda, mil on välja antud vabariigi Aasta 4. Lau-Pae-Ingliste õpetaja tiitlit on Rapla maakonnast saanud äramärgitud meie Kehtna valla õpetajad: 5. Kehtna-Lellapere-Laeste Aasta õpetaja 1997 Sirje Zahkna (Eidapere Kool) 6. Kehtna alevik Aasta õpetaja 1998 Luule Linamäe (Valtu Põhikool) 7. Kaerepere alevik Aasta õpetaja 1999 Ebe Luige (Valtu Põhikool) 8. Keava alevik Aasta õpetaja 2000 Taimi Rahu (Valtu Põhikool) Pakkumised palume esitada 1. novembriks Aasta õpetaja 2001 Helju Reitsak (Kehtna Lasteaed “Siller”) 2001.a Vallavalitsusele. Suur tänu tehtu eest ja edu teie vastutusrikkas töös! Info tel 75 640 või 051 75 837 Imbi KALBERG Jaan REIM Haridusnõunik Elamu Valla Vaatleja 3 OÜ Eilo Majad (valla osalusega ettevõte) pankrotis Kehtna valda teenindavad juba valla kommunaalteenuste osutamist ning tegelikke kulusid ning tootis kus tuli otsustada loobuda kahjumit algusaastatest alates mitmed eri- majade haldamist. Tänaseks on ettevõttele kahjumit. Samas jätsid tootvast (s.o kaugkütte) teenuse nevad ettevõtted, osutades erinevaid jäänud vaid majade haldamine. teenuse saajad tihtipeale teenuse osutamisest Eidapere ja Lokuta elukondlikke teenuseid. Osutata- Kuidas nendel ettevõtetel on läi- eest maksmata, tekitades läbi aastate paneelelamutes käesolevast kütte- vate teenuste hulka kuuluvad vee- nud? Peab ütlema, et mida edasi, ettevõttele võlga ca pool miljonit perioodist ning soovitada tarbijatel ja kanalisatsiooniteenus, elamute seda raskemaks. Ettevõtete tege- krooni. Tekkinud olukorra põhjen- ise leida võimalused võtta üle haldamine, soojusenergia tootmine
Recommended publications
  • Mõned Mõtted Vabariigi Aastapäeva Eel
    KEHTNA VALLA AJALEHT Nr. 1 (80) 15. veebruar 2003 Mõned mõtted Vabariigi aastapäeva eel motoks oli aga “Vaba Eesti eest!” Nii tekkisidki idarindel eesti väeosad, kes oma võidutahet ja eneseohverdamist isamaa eest näitasid 1944.aastal Narva rindel. Idarindel langes eestlasi 20000 (vrdl Vabadussõjas 4000). Seepärast nimetataksegi 1944.a lahinguid Teiseks Vabadussõjaks, seda just väliseestlaste hulgas. Meil siin püütakse seda teemat vältida – olid saksa mundris, olid fašist! See on väga meelepärane käsitlusviis eriti meie idanaabritele, samuti ka paljudele juudiorganisatsioonidele, kes omavad tähtsat kohta USA välispoliitikas. Nii püüavad praegused ja endised võimumehed seda piinlikku teemat vältida. Eesti rahvale pole kunagi omane olnud mõne rahva vihkamine või alavääristamine. Meie sõjamehed oma meenutustes räägivad vene elanike abistamisest saksa okupatsiooni poolt allutatud aladel. Venelased olid õnnetud, kui meie eesti väeosa pidi lahkuma ja asendati sakslastega. Ega see isamaaline vaim ei kadunud kuhugi ka enamiku Punaarmees teeninud meeste südames. Minu hea sõber, endine Haimre kooli Ilus on ikkagi isamaa pale, Olen ise riigikaitsetundidest osa saanud direktor Evald Urvast meenutas oma Punaarmees kui sellelt pühkida kõik mis on vale! alates viiendast klassist. Õpetajateks Eesti sõjaväe tegevohvitserid. Lihulas oli õpetajaks teenitud aega ja tööpataljoni õudusi kuni ületulekuni Velikije Luki all. Raamatus “Velikije Valet me tunneme, tõesti kõik teame, hilisem Rüütliristi kavaler Alfons Rebane. Luki” nimetatakse Eesti Korpuse kaotusteks koos ent kas just meie-need pühkima peame? Meis süvenes isamaaline vaim, mis oli aluseks hilisemas võitluses punavõimu vastu kas relvaga haavadesse surnutega 6474 meest. Teadmata kadunuid oli 2020. Needsamad “teadmata Pühime küll, ent kui mõtelda järgi: käe või metsavennana. kadunud” olidki mehed, kes tulid üle saksa äkki ei jäägi siis palju säält järgi?! Tolleaegne riigikaitseõpik oli väga heal poolele, et võidelda oma Eesti eest.
    [Show full text]
  • Sügis Jälle Käes - Uus Õppeaasta Alanud
    KEHTNA VALLA AJALEHT Nr. 7 (76) 14. september 2002 Sügis jälle käes - uus õppeaasta alanud Suvelõpp Keava rabas Tee algus. On see konarlik või sile? Sa ei tea saab klassijuhatajaks? On ta siiras, sõbralik või Sulle, kooliteele veel, et kiituse kõrval seisab laitus, et salakaval? õnnestumine vaheldub ebaõnnega., rõõm muutub Kas ta peab ikka lugu minu lapsest? Kas ta asuv laps solvumiseks. Sa saad varsti aru, et edu tuleb aitab minu last sellel käänulisel teel edasi kuni pingutades ja vahel ka valuga. Täna mõtled sa päevani, mil heliseb viimane koolikell? Sa õhkud selle suve päikesest. Su silmad veel, et kool see on muinasmaa, püha paik, Soovin, et sa rohkem usaldaksid õpetajaid, säravad, juuksed on pleekinud, põlveotsad unistustemaa. teeksid koostööd nendega. kriimulised, paar hammast puudu. Sa oled Aga peagi saabub argipäev. Varsti saad Sooviksin, et algav kooliaasta tooks pere- ootusärevusest õnnelik ja uhke, sest astud üle teada, et koolis ei tohigi kõike teha. Ei tohi desse mitte ainult koolitarkust, vaid ka rahuldust kooliläve õpilasena. karjuda, joosta, kisada. Oi mida kõike ei tohi! ja enesekindlust, usku eelkõige endasse ja oma Sa ei tea, kas su esimene õpetaja on südamlik Lähemail päevil saad teada, et tunnis rahulikult lapsesse, tema õpetajasse, lootust tulevikku. või kuri. Su väike süda väreleb, kui astud oma istuda on lõpmata vaev, et pinginaaber tunneb Head kooliaasta algust! klassi, istud pinki ja sinu kõrvale tuleb mõnu, kui saab sinu peale kaevata ning et õpetaja INGE PULLAT, samasugune, natuke kohmetunud pinginaaber. on kärsitu ja ei naerata. Eidapere Kooli direktor See on algus. Pika tee algus, mida mööda Sa rikastud uute kogemustega: meeldivate ja astud aastaid.
    [Show full text]
  • TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Rahvusliku Käsitöö Osakond Rahvusliku Tekstiili Eriala Karin Vetsa HARJUMAA PÕIME
    TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Rahvusliku käsitöö osakond Rahvusliku tekstiili eriala Karin Vetsa HARJUMAA PÕIMEVAIPADE KOMPOSITSIOONILISED TÜÜBID 19. SAJANDIL – 20. SAJANDI 30-NDATEL AASTATEL. KOOPIAVAIP EESTI VABAÕHUMUUSEUMILE Diplomitöö Juhendaja: Riina Tomberg, MA Kaitsmisele lubatud .............................. Viljandi 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS.............................................................................................................................................................................3 1. HARJUMAA TELGEDEL KOOTUD VAIPADE KUJUNEMINE.......................................................................................5 1.1 AJALOOLISE HARJUMAA TERRITOORIUM .............................................................................................................5 1.2 VAIBA NIMETUSE KUJUNEMINE ............................................................................................................................6 1.3 VAIBA FUNKTSIOONIDE KUJUNEMINE ..................................................................................................................7 1.4 VAIPADE KAUNISTAMISE MÕJUTEGURID ..............................................................................................................8 1.5 TELGEDEL KOOTUD VAIPADE TEHNIKATE KUJUNEMINE .....................................................................................10 2. HARJUMAA PÕIMEVAIPADE TEHNIKAD ......................................................................................................................12
    [Show full text]
  • Valtu Spordimajas Korraldatud Allveekabeturniir Püüdleb Guinnessi Rekordite Raamatusse
    Valla Vaatleja KEHTNA VALLA AJALEHT Veebruar 2011 Nr 2 (153) Enne sukeldumist korrati allveekabetajatele reeglid veel kord üle ja rekordi püstitamine sai alguse – 53 inimest hakkas basseini põhjas nuppe liigutama. Fotod: AARE HINDREMÄE Valtu Spordimajas korraldatud allveekabeturniir püüdleb Guinnessi rekordite raamatusse 16. jaanuaril 2011 korraldati olid kohale palutud Rapla Rotary Valtu Spordimajas juba teist kor- klubi president ja kirjanik Avo Kull da allveekabeturniiri. Esimene ning Eesti advokatuuri esimees Toomas Vaher. kord oli see 17. jaanuaril 2010. Kohale olid tulnud sukeldujad üle kogu Eesti. Arvutiprogramm Basseini põhjas kabe mängimise valis paarilised ning pärast reeglite idee elluviija on Martti Raavel Rap- üle seletamist võtsid kabetajad end la sukeldumisklubist DiverInside. ujula basseini põhjas 26 mängulaua Mõte selliseks ürituseks tekkis ümber ja asusid pärast kohtuniku sukeldujate seltskonna mõttevahe- poolt raudtoru ja mutrivõtme kokku tusest, mida põnevat veel vee all löömisega antud stardipauku tinast teha saaks. Kuna kabe on hea lihtne nuppe liigutama. Esimene voor mäng, mille igaüks kiirelt selgeks mängiti lõpuni ja kõige pikem õpib, otsustati just selle kasuks. kabematš kestis koguni 25 minutit, Mänguvarustus tehti ise - nupud järgmisteks anti 10 minutit mängu- valati tinast, lauad valmistati plek- le. Kokku peeti 7 vooru. siklaasist. Lisaks kohalikele uudistajatele oli Võistlused viidi läbi 64-ruudulise 3 tundi kestnud Eestis ainulaadset Kabetajad Tiit Tammemägi (vasakul) ja Veljo Konnimois spetsiaalselt vene kabe reeglite järgi. Sel aastal turniiri jäädvustama tulnud ka kaks ürituse jaoks tinast tehtud nuppude ja pleksiklaasist mängulaua ees oli sukeldujate eesmärk püstitada telekaamerat ja hulganisti fotograa- tulemusi tunnistamas. Allveekabeturniiri tulemused leiab sukeldumis- Guinnessi rekord kategoorias „Kõi- fe. Võitjaks kuulutati divemaster klubi DiverInside koduleheküljelt www.diverinside.us ge rohkem inimesi korraga vee all Priit Annusver (Oxygene Tallinn), kabet mängimas”.
    [Show full text]
  • Kumma Küla 765-Aastane!
    Valla Vaatleja KEHTNA VALLA AJALEHT Nr. 5 (111) 31. august 2006 Kumma küla 1. septembri aktused Kehtna Põhikoolis kell 9.00 765-aastane! Valtu Põhikoolis kell 9.30 Eidapere Koolis kell 10.00 Lelle Koolis kell 9.00 Kehtna Kunstide Koolis kell 16.00 Edukat kooliaastat! Kehtna Vallavalitsus raamatukese, mida agaralt osteti. Anne tütar Koidu Archipov on küla naiskäsitöö eestvedaja, kelle algatusel ilustasid külaplatsi aeda kaunite käsitöövaipade näitus, soovijad õppisid aga vaipu ise telgedel kuduma. Kuigi vankritegemise traditsioonid on nüüdseks külast kadunud, ei ole osavatest naistest- meestest puudus. Üle Eesti on tuntud küla rahvapillitegijad ja muusikaõpetajad Kandle- kojast, kes Margit Kuhi ettevõtmisel erinevatel pillidel viise veeretasid. Pikema sõnavõtuga olnust ja olevast esines küla üks 5. augustil tähistas Kumma küla oma asustust. Elanikkond oli toona ligi kolm korda eestvedajaid Aimur Pailk. Tunnustus- esmamainimise 765. aastapäeva. Üle 30 suurem kui täna, mil külas elab üle 100 sõnadega peeti meeles küla hinge taas- inimpõlve on siinmaal põldu harinud, inimese. elustajat Valter Laurimaad, kelle poeg Kaido karja kasvatanud, maju rajanud, metsa Külapäevadeks oli korrastatud kuulus Laurimaa sai kätte valitud külavanema raiunud, jaanituld süüdanud, uut aastat Kumma külaplats. Valtu kooliõpetaja Anne rinnaraha ning raamitud tunnistuse. vastu võtnu, külavainul laulnud, Archipov, külatüdruk Sulumardi talust oli Kumma külapidu kestis varaste hommiku- tantsinud ja kiikunud. kokku pannud küla ajalugu tutvustava tundideni. põhjaliku ning rikkaliku pildimaterjaliga Jaak VITSUR 1241. a Taani kuninga hindamisraamatus üles tähendatud külas oli tookord 10 adramaatalu, mis tähendab suurt ja võimsat Valla Vaatleja 2 Ametlik VALLAVALITSUSES KEHTNA VALLAVALITSUSE määrus nr 3, 28.06.2006 09.08.2006 Vallavalitsuse ja volikogu majanduskomisjoni liikmete ülesandeks oli Vee- ja kanalisatsiooniteenuse kolmest laekunud pakkumisest valida Kehtna alevikku soojusenergiaga hindade kehtestamine vee-ettevõtte varustama hakkav firma.
    [Show full text]
  • Kehtna Vallavalitsus
    Kehtna Vallavalitsus KEHTNA VALLA ÜLDPLANEERING SELETUSKIRI Konsultant: Miracon Grupp OÜ Leegi 9, 50109 Tartu Tel. +372 53 300 228 [email protected] www.miracongrupp.ee Kehtna 2007-2009 KEHTNA VALLA ÜLDPLANEERING – SELETUSKIRI Sisukord 1. SISSEJUHATUS ........................................................................................................................................... - 4 - 2. ÜLDPLANEERING ...................................................................................................................................... - 6 - 2.1. KEHTNA VALLA RUUMILISE ARENGU PÕHIMÕTTED .................................................................................. - 6 - 2.1.1. Üldplaneeringu kasutamine ............................................................................................................. - 6 - 2.1.2. Üldplaneeringu koostamise eesmärgid ............................................................................................ - 6 - 2.1.3. Kehtna valla väärtused .................................................................................................................... - 7 - 2.1.4. Kantide (alevike ja külade) väärtused ............................................................................................. - 7 - 2.1.4.1. Kehtna-Keava kant .................................................................................................................................... - 8 - 2.1.4.2. Kaerepere kant ..........................................................................................................................................
    [Show full text]
  • Valtu-Nurme Külas on Mõnus Elada Õpilastransport Millises Kodukülas Eelistaks Enamik Meist Elada? Arvan, Et Paljude Mööduva Külaelaniku Poolt Pilk 1
    Valla Vaatleja KEHTNA VALLA AJALEHT August 2010 Nr 7 (147) AKTUSED Kehtna Põhikool 1. septembril algusega kell 9.00 Valtu Põhikool 1. septembril algusega kell 9.30 Eidapere Kool 1. septembril algusega kell 10.00 Kehtna Kunstide Kool 1. septembril algusega kell 14.00 Kehtna valla koolide esimestesse klassidesse astujate nimekirjad avaldame septembrikuu ajalehes. Toredat kooliteed! Talgud Valtu-Nurme külas. Erakogu foto Valtu-Nurme külas on mõnus elada Õpilastransport Millises kodukülas eelistaks enamik meist elada? Arvan, et paljude mööduva külaelaniku poolt pilk 1. septembril - suust kõlaks vastuseks: turvalises, rahulikus, ilusas, meeldivate peale visatud. Selleks aga, et kõik naabritega, hea infrastruktuuriga, tegusas. Suur osa sellest, külaelanikud üksteist paremini teadmistepäeval tunneksid, omavahel mõtteid ja milliseks meie elukeskkond kujuneb, on ikka meie endi teha. Valtu- oskusi saaksid jagada, on külal Nurme külas on selleks kõik eeldused olemas, et ise oma elupaik vaja traditsioone ja ühiselt korral- Võrreldes õpilaste veo tavalise ideaalseks kujundada. datud ettevõtmisi. Olgu selleks oma sõiduplaaniga (vaata lk 3), külapidupäevade korraldamine, on 1. septembril kõikide Külas on elujõulised noored pered, ja teadmisi igal aastal vähemalt lumelinna ehitamine või talgute peatuste kellaajad 1 tunni kellel palju lapsi. Samuti on külas korra kõikide soovijatega külaplat- korraldamine. võrra hilisemaks viidud. lastele eeskujuks ja traditsioonide sil jagada. Märkimata ei saa jätta ka 20. augustil kogunesime taas Näiteks Remfakt OÜ buss, edasi andjateks elukogemustega ja meie osavate kätega töökaid mehi ja külaplatsile, et vabariigi taas- mis tavaliselt väljub Lokutalt suure teadmistepagasiga hallpead. lapsi, kes pidevalt külaplatsi korras iseseisvumist tähistada ja sellel kell 7.15, teeb seda 1. sep- Meie küla suureks väärtuseks on hoiavad ja ise külaplatsile kiige ja aastal esmakordselt kooliminejaid tembril 8.15 ning on Lelle seegi, et 60 lehmaga Lepiku Farmi võrkpalliplatsi on ehitanud.
    [Show full text]
  • Soomaa Rahvuspargi Kaitsekorralduskava Aastateks 2000-2010 Täitmise Analüüs
    SOOMAA RAHVUSPARGI ja SOOMAA LOODUSALA KAITSEKORRALDUSKAVA 2012-2021 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS ....................................................................................................................6 2. ALA ISELOOMUSTUS.........................................................................................................7 2.1. Soomaa rahvuspargi moodustamine ................................................................................7 2.2. Soomaa rahvuspargi kaitse-eesmärgid ja kaitsekord .......................................................7 2.2.1. Kaitse-eesmärgid.......................................................................................................7 2.2.2. Kaitsekord.................................................................................................................7 2.3. Soomaa loodusala metsise püsielupaigad ........................................................................9 2.3. Rahvusvaheline staatus ..................................................................................................10 2.4. Riiklik seire....................................................................................................................13 2.5. Biogeograafiline iseloomustus.......................................................................................13 2.5.1. Asukoht ja geograafiline asend...............................................................................13 2.5.2. Maastik....................................................................................................................15
    [Show full text]
  • Kehtna Valla Arengukava Ja Eelarvestrateegia
    KEHTNA VALLAVOLIKOGU Kehtna valla arengukava ja eelarvestrateegia aastateks 2019- 2023 Kehtna 2018 1 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS 3 1.KEHTNA VALLA LÜHIÜLEVADE 4 1.1.Ajalooline lühiülevaade ja statistika 4 1.2. Rahvastik ja selle areng 6 1.3. Ettevõtlus ja tööhõive, elanike sissetulekud, töötus 11 1.4. Looduslikud tingimused 13 1.5. Keskkonnakaitse 14 1.6. Külastusväärtuslikud paikkonnad 15 2.KOHALIKU OMAVALITSUSE JUHTIMINE JA HALDAMINE 17 2.1 Kohalik omavalitsus 17 2.2. Valla eelarve 17 2.3. Arengu kavandamine 19 2.4. Omavalitsuste ühinemise mõju valla haldussuutlikkusele 19 3. PAIKKONDLIK JAOTUS 20 4. MAJANDUS JA TEHNILINE TARISTU 23 4.1. Elamu- ja energiamajandus 23 4.2. Teed, liikluskorraldus ja ühistransport 24 4.3. Veevärk, kanalisatsioon ja puhastusseadmed 25 4.4. Jäätmemajandus 25 4.5. Keskkond ja haljastus 26 4.6. Puhkemajandus ja turism 26 5. HARIDUS JA NOORSOOTÖÖ 28 5.1. Haridus 28 5.2. Noorsootöö 30 6. KULTUUR JA SPORT 31 6.1. Kultuur 31 6.2. Sport ja tervisedendus 32 7. SOTSIAALTÖÖ JA TERVISHOID 34 8. AVALIK KORD JA TURVALISUS 35 9. ARENGUKAVA EESMÄRGID JA STRATEEGILISED TEGEVUSSUUNAD 36 9.1. SWOT analüüs ja prioriteetsed strateegilised tegevussuunad 36 9.2. Ülevallalised arendused ja tegevusprogrammid 37 10. KEHTNA VALLA VISIOON 2030 41 11. EELARVESTRATEEGIA ARENGUKAVA TÄITMISE TAGAMISEKS 42 KOKKUVÕTE 43 2 SISSEJUHATUS Kehtna valla arengukava on omavalitsuse dokument, mille alusel planeeritakse, juhitakse ja rahastatakse valla arengut vallavolikogus kokkulepitud suundades. Arengukavas määratletakse üldisemad ja kaugemad eesmärgid ja sihid ning nendest tulenevad tegevused lähiaastateks. Tegelikult on Kehtna vallas ellu viimist vajavaid tegevusi palju rohkem, kui on selleks lähiaastatel reaalseid võimalusi. Seetõttu lepitakse kokku prioriteedid, millele valla piiratud ressursside juures eeskätt keskenduda.
    [Show full text]
  • Palju Õnne Sünnipäevaks, Armas Koduvald!
    Valla Vaatleja KEHTNA VALLA AJALEHT Veebruar 2010 Nr 2 (142) Palju õnne sünnipäevaks, armas koduvald! “Kaunis on Kehtna vald, kaunis uute traditsioonide algatamine paik elamiseks, kaunis loodus, Kehtna Põhikool – kvaliteetselt ja puhas õhk.” Selliste sõnadega edukalt töötav kollektiiv alustab valla tutvustamist Tõnis Kalju Tetsmann – Lelle mõisa omanik. Blank 2008. aastal valminud Aktiivne osaleja valla kultuurielus valla reklaamfilmis. Karin Moisar – Kaerepere alevikuelu hoogustaja 14. veebruaril tähistasime valla 19. Heldi Tagel – 5 aastat Eidapere kapelli sünnipäeva. Heaks traditsiooniks ja naisansambli juhendaja on saanud aastapäeva tähistamine Margus Maripuu – Eidapere Kooli valla eri piirkondades ning sel õpetaja. 6 aastat aiandus- ja kodun- aastal oli võõrustajaks kaunis dusklubi AK juhendaja heakorrastatud Lelle alevik. Riina Tomingas – 5 aastat edukalt Lisaks meie puhtale loodusele tegutsenud rahvamaja lasteringide on kõige suuremaks väärtuseks juhendajana. Väga hea ja lapsi mõistev inimesed, kes oskavad hoida oma õpetaja kodu ja oma esivanemate pärandit. Maive Nõmmik – hoolika ja kohu- Valla sünnipäeval on saanud heaks setundliku suhtumise eest töösse traditsiooniks meie tublisid valla- Eidapere Koolis kodanikke, ettevõtjaid ja kauneid MTÜ Lelle Alternatiiv – Lelle Alterna- kodusid tunnustada. tiivi korraldamine, Vallo Hansen Kehtna valla teenetemärgiga tunnustati Aare Leinbergi. Kehtna vallas pööratakse suurt LAURA KOKKI foto Jüri Lehtmets – erivajadustega noorte tähelepanu ka spordile, tublilt tegevuse hoogustamise eest osaletakse maakondlikel suve- ja 24. veebruaril tähistame Eesti reorganiseerimise. Edaspidi, Ingle Rein Lehtmets – puuetega inimeste talimängudel, osavõturohked on Vabariigi 92. sünnipäeva. ASi eduka juhina, on ta pakku- abistamise eest nii valla SpordiLustiPäev, Kehtna 20. sajandi tuntud teadlane Albert nud kohalikele elanikele Inglistel Kaire Soomets – noorsootöö edenda- Sügisjooks kui ka Suur Südame- Einstein on öelnud: „Iga päev tu- tööd. 1992. aastal taasavati tema mise eest Kehtna vallas päev.
    [Show full text]
  • Keava Rahvaraamatukogu Põhimäärus
    Kinnitatud Vallavolikogu 17.03.2009. a määrusega nr 66 KEAVA RAHVARAAMATUKOGU PÕHIMÄÄRUS § 1. Üldsätted (1) Keava Rahvaraamatukogu (edaspidi raamatukogu) on Kehtna valla (edaspidi vald) valitsemisalas tegutsev kohaliku omavalitsuse asutus, kes kogub, säilitab ja teeb lugejatele kättesaadavaks temale vajalikud trükised, auvised ja teised teavikud (edaspidi teavikud) ning avalikud andmebaasid. (2) Raamatukogu asukoht on Kooli 1a, Keava alevik, 79005, Rapla maakond. (3) Raamatukogu juhindub oma tegevuses rahvaraamatukogu seadusest, teistest kehtivatest õigusaktidest, UNESCO rahvaraamatukogude manifestist ning käesolevast põhimäärusest. (4) Raamatukogul on valla eelarve koosseisus oma eelarve, mille kinnitab Kehtna Vallavolikogu (edaspidi vallavolikogu). (5) Raamatukogu on universaalsete kogudega ja üldkasutatav. (6) Raamatukogu tagab teeninduspiirkonna elanikele vaba ja piiramatu juurdepääsu informatsioonile, teadmistele, inimmõtte saavutustele ning kultuurile, toetades elukestvat õppimist ja enesetäiendamist. (7) Raamatukogu teeninduspiirkonna moodustavad järgmised külad: Kehtna-Nurme, Koogimäe, Linnaaluste, Ohekatku ja Keava alevik. § 2. Ülesanded (1) Raamatukogu ülesanded on: 1) osutada tasuta põhiteenuseid (teavikute kohapeal kasutamine ja kojulaenutus ja avalikule teabele üldkasutatava andmesidevõrgu kaudu ligipääsu võimaldamine) temale kinnitatud teeninduspiirkonna elanikele ja teistele soovijatele. Eriteenuste eest võetava tasu suuruse kinnitab Kehtna vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus); 2) osutada tasulisi eriteenuseid mille eest
    [Show full text]
  • Lasteaed PESAPUU on Valmis! Aasta Õpetajad 2012
    Valla Vaatleja KEHTNA VALLA AJALEHT Oktoober 2012 Nr 9 (171) Kehtna vallas on kena tava igal aastal, õpetajatepäeval, kutsuda kokku valla koolide pedagoogid, Aasta õpetajad 2012 et üle anda Kehtna valla aasta õpe- taja tänukiri ning valla meene. Sel korral kohtuti Kehtna klubi saalis, kus kohaletulnuile esines Kehtna kunstide kooli klaveriõpi- lane Evita Lohu. Kehtna valla aasta õpetajad 2012: • Mai Pärt, Kehtna lasteaia Siller õpetaja • Siiri Leinberg, Valtu lasteaia Pesapuu õpetaja • Hele Saarse, Kehtna kunstide kooli klaveriõpetaja • Evelyn Kurg, Kehtna põhikooli inglise keele õpetaja • Andres Saks, Valtu põhikooli direktor • Urve Pregel, Kehtna majandus- ja tehnoloogiakooli huvijuht Foto: AARE HINDREMÄE Lasteaed PESAPUU on valmis! 12. oktoobril avati pidulikult Kaerepere alevikus uus, ruu- mikas, värviküllane ja moodne lasteaed Pesapuu. Kuigi lapsed on saanud uuest hoonest rõõmu tunda juba kuu aega, oli oktoobri keskpaigaks jõutud ehitise, sisustuse ja haljastuse täieliku valmimiseni. Valtu lasteaed tähistas sel ke- vadel oma 40. tegutsemisaastat, uut lasteaiahoonet oodati pikisilmi juba aastakümneid. Seetõttu oli ka avamisel rohkesti publikut – lapsi, lapsevanemaid, piirkonna elanikke ja lihtsalt uudistajaid. Loomulikult olid kohal kõik need, kelle ühise panuse tulemusena lasteaed valmis. Vastvalminud lasteaias tegutseb 3 rühma ning kohti on 60 lapsele. Pesapuu lasteaias on moodusta- tud sõimerühm 1,5-3-aastastele (Pesamunad). Aiarühmi on kaks: Rõõmupesa rühm 3-5-aastastele ja Päikesepesa rühm 5-7-aastastele. Uus lasteaed tõi piirkonda
    [Show full text]