OÜ Pae Farmer Ingliste farmikompleksi keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne

Tallinn 2016

OÜ Pae Farmer Ingliste farmikompleksi keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne Nimetus OÜ Pae Farmer Ingliste farmikompleksi keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne Versioon Kliendile, Keskkonnaametile esitamiseks Töö nr 14/KS/15 Aeg august 2016

Eelhinnangu tellija OÜ Pae Farmer Registrikood: 10995969 Aadress: Raplamaa, Kehtna vald, Pae küla, 79004 Telefon/faks: 4844105/ 4844105 Kontaktisik: Ülo Flaur E-post: [email protected]

KMH eelhinnangu Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ (ELLE OÜ) koostaja Registrikood: 10705517 Aadress: Tõnismägi 3A-15, 10119 Tallinn Telefon/faks: +372 61 17 690 / +372 61 17 699 E-post: [email protected]

Vastutav ekspert Toomas Pallo, litsents KMH0090

Eksperdid Marit Abiline, MSc Pille Antons, MSc Silver Lind, MSc Toomas Pallo, litsents KMH0090 Kaido Soosaar, PhD

.

Kasutustingimused © Käesolev aruanne on koostatud ja esitatud kasutamiseks tervikuna. Aruandes ja selle lisades esitatud kaardid, joonised, arvutused on autoriõiguse objekt ning selle kasutamisel tuleb järgida autoriõiguse seaduses sätestatud korda. Aruande omandamine, trükkimine ja/või levitamine ärilistel eesmärkidel on ilma Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ kirjaliku nõusolekuta keelatud. Aruandes toodud info kasutamine õppe- ja mitteärilistel eesmärkidel on lubatud, kui viidatakse algallikale. Andmete kasutamisel tuleb viidata nende loojale.

2/160 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ OÜ Pae Farmer Ingliste farmikompleksi keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne

SISUKORD

1 Sissejuhatus ------6 2 Kavandatava tegevuse eesmärk ja vajadus ------8 3 Alternatiivide valikja eelhindamine ------9 4 Keskkonnamõju hindamise metoodika ------11 5 Eeldatavalt mõjutatava piirkonna kirjeldus ja keskkonnaseisundi hinnang ------16 5.1 Asukoht ja maakasutus ...... 16 5.2 Sotsiaalne keskkond ...... 19 5.3 Pinnamood, pinnakate ja aluspõhi ...... 19 5.4 Põhjavesi ...... 21 5.5 Pinnavesi ...... 25 5.6 Punktreostusallikad, välisõhu seisund, teed ja liiklustihedus ...... 32 5.7 Kliima...... 32 5.8 Kaitsealused objektid ...... 34 6 Nullalternatiivi kirjeldus ------41 7 Nullalternatiiviga kaasnevad tagajärjed ja keskkonnamõjud ------47 7.1 Nullalternatiiviga kaasnevad tagajärjed ...... 47 7.1.1 Heitmedvälisõhku ...... 48 7.1.1.1 Saasteallikad ...... 48 7.1.1.2 Heitkogused...... 51 7.1.1.3 Lõhna heide ...... 51 7.1.2 Sõnnikuteke ...... 52 7.1.3 Veekasutus ...... 54 7.1.4 Reovee teke ...... 54 7.1.5 Jäätmeteke ...... 55 7.1.6 Mürateke ...... 55 7.1.7 Avariiolukorraoht ...... 56 7.2 Nullalternatiiviga eeldatavalt kaasnevad mõjud ...... 57 7.2.1 Mõju maastikule ja pinnasele ...... 57 7.2.2 Mõju pinnaveele ...... 57 7.2.3 Mõju põhjaveele ...... 57 7.2.4 Mõju välisõhu seisundile ...... 58 7.2.4.1 Saasteained ...... 58

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 3/160 OÜ Pae Farmer Ingliste farmikompleksi keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne 7.2.4.2 Lõhn...... 59 7.2.5 Mõju müra ja vibratsiooni tasemele ...... 60 7.2.6 Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ning kultuuripärandile ...... 60 7.2.7 Kaudne mõjukeskkonnaseisundile ...... 60 7.2.8 Teiste tegevustega koosmõju keskkonnaseisundile ...... 61 7.3 Nullalternatiivi eeldatav mõju vastuvõtvale keskkonnale ...... 61 7.3.1 Mõju elusloodusele ...... 61 7.3.2 Mõju inimese tervisele, heaolule ja varale ...... 61 7.3.3 Mõju majanduskeskkonnale ...... 62 8 Kavandatava tegevuse kirjeldus ------63 8.1 Käitise laiendamine ja tegevus ...... 63 8.2 Käitise sulgemine ...... 69 9 Käitise tegevusega kaasnevad tagajärjed ja eeldatava keskkonnamõju hinnang ------70 9.1 Käitise tegevusega kaasnevad tagajärjed ...... 70 9.1.1 Heitmed välisõhku (sh lõhna teke) ...... 71 9.1.1.1 Laudahooned ja hoidlad ...... 71 9.1.1.2 Heitkogused...... 74 9.1.1.3 Lõhna heide ...... 77 9.1.2 Sõnnikuteke ...... 78 9.1.3 Veekasutus ...... 82 9.1.4 Reovee teke ...... 83 9.1.5 Jäätmeteke ...... 83 9.1.6 Mürateke ...... 83 9.1.7 Avariiolukorraoht ...... 83 9.2 Käitise tegevusega kaasnevad mõjud ...... 84 9.2.1 Mõju maastikule ja pinnasele ...... 84 9.2.2 Mõju pinnaveele ...... 84 9.2.3 Mõju põhjaveele ...... 85 9.2.4 Mõju välisõhu seisundile sh lõhn ...... 85 9.2.4.1 Saasteained ...... 86 9.2.4.2 Lõhn...... 88 9.2.5 Mõju müra ja vibratsiooni tasemele ...... 88 9.2.6 Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ning kultuuripärandile ...... 89 9.2.7 Tegevusega kaasnev kaudne mõju ...... 89 9.2.8 Teiste tegevustega koosmõju keskkonnaseisundile ...... 90 9.3 Kavandatava tegevuse mõju vastuvõtvale keskkonnale ...... 90 9.3.1 Mõju elusloodusele ...... 90

4/160 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ OÜ Pae Farmer Ingliste farmikompleksi keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne 9.3.2 Mõju inimese tervisele, heaoluleja varale ...... 91 9.3.3 Mõju majanduskeskkonnale ...... 91 10 Käitise sulgemisega kaasnevad tagajärjed ja eeldatava keskkonnamõju hinnang ------92 11 Negatiivse keskkonnamõju vältimiseks ja leevendamiseks kavandatud meetmed ------93 11.1 Käitise tegevuse peamised negatiivsed keskkonnamõjud ja leevendavad meetmed ...... 93 12 Võrdlus parima võimaliku tehnikaga ------97 13 Keskkonnamõju seireks kavandatud meetmed ja mõõdetavad indikaatorid ------101 14 Loodusvara kasutamise otstarbekuse hinnang ning kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste vastavuse hinnang säästva arengu põhimõtetele ------102 15 Kavandatava tegevuse võrdlus reaalsete alternatiivsete võimalustega ning nende paremusjärjestus ------103 15.1 Metoodika ...... 103 15.2 Alternatiivide võrdlus ...... 103 16 Ülevaade keskkonnamõju hindamise ja avalikkuse kaasamise tulemuste kohta ------105 17 Keskkonnamõju hindamisel ja aruande koostamisel ilmnenud raskused ------106 18 Kokkuvõte ------107 19 Kasutatud materjalid ------109 20 Lisad ------111 Lisa 1.Kasutatud lühendid ja mõisted ...... 111 Lisa 2. Välisõhu saasteainete heitkoguste ja tekkiva saastetaseme hindamise metoodika ...... 118 Lisa 3. Välisõhu saasteainete heitkogused saasteallikate kaupa – nullalternatiiv ...... 122 Lisa 4. Välisõhu saasteainete heitkogused saasteallikate kaupa kavandatava tegevuse puhul (alternatiiv I) ...... 126 Lisa 5. Välisõhu saasteainete ja lõhnaühendite hajumiskaardid ...... 133 Lisa 6. Informatsioon KMH aruande avalikustamise kohta ...... 138 Lisa 7. Aruande kohta esitatud ettepanekud, vastuväited ja küsimused ...... 142 Lisa 8. Keskkonnamõju hindamise aruande eelnõu avaliku arutelu protokoll ja arutelul osalenute nimekiri ...... 150

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 5/160 OÜ Pae Farmer Ingliste farmikompleksi keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne

1 SISSEJUHATUS

Keskkonnamõju hindamise aluseks on OÜ Pae Farmer keskkonnakompleksloa muutmise taotlus. OÜ Pae Farmer taotleb kehtiva keskkonnakompleksloa (reg. nr. L.KKL.RA-164670) muutmist laiendatud farmikompleksi tegevusele. Keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) objektiks on OÜ Pae Farmer Kehtna vallas Ingliste külas Pae talu (29201:003:0144) katastriüksusel asuv osaliselt rekonstrueeritud ja laiendatud veisefarm. Hinnatava tegevuse eesmärgiks on laiendatud farmis veiste intensiivkasvatuse jätkamine piima tootmiseks, tootmismahu suurendamine ja loomakasvatuse efektiivistamine. Olemasoleva kehtiva keskkonnakompleksloaga on määratud veisefarmi tootmisvõimsus 1060 lüpsilehma. Farmikompleksi kuulub kaks loomapidamishoonet ja vajalikud abirajatised. Antud olukord võetakse võrdseks KMH aruandes nn lähtepunktiga ehk nullalternatiiviga. KMH aruande koostamise hetkeks on laiendamise eesmärgil toimunud järgmised ehitustegevused: uue noorloomade ja vasikate lauda ehitus ning kolmanda vedelsõnnikuhoidla rajamine. Lisaks on kasutusele võetud noorloomade laut, vasikate laut ning laudaosa boksides vasikate pidamiseks. Kuid kuna kompleksloa muudatuse taotlus ei ole lõpuni viidud, siis antud KMH aruandes neid muudatusi nullalternatiivis ei arvestata. Kavandatava tegevuse taotletavaks mahuks on keskkonnakompleksloa muudatuse taotluse alusel suurendada farmis loomakohti maksimaalselt 1181 lüpsi- ja kinnislehma, 439 noorlooma ja 620 vasika jaoks. Alternatiivi rakendumisel toimuvad/toimusid järgmised tegevused: ehitati juurde uus noorloomade ja vasikate laut (56 kinnislehma, 379 mullika ja 400 vasika kohta), rajati kolmas vedelsõnnikuhoidla, rekonstrueeriti silohoidlad, võeti kasutusele noorloomade laut (60 kohta), vasikalaut (170 kohta) ning laudaosa boksides vasikate pidamiseks (50 kohta). Lisaks rekonstrueeritakse kaks tahesõnnikuhoidlat. Üks vana tahesõnnikuhoidla jäetakse kasutusest välja ning hakkab toimuma osaline sõnniku aunastamine. Lüpsilautades suureneb loomakohtade arv (570 ja 555 kohta). Keskkonnamõju hindamise ja aruande koostamise õiguslik alus on keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (RT I 2005, 15, 87), edaspidi KeHJS. Keskkonnamõju hindamise on algatanud Keskkonnaamet 18. märts 2015 kirjaga nr 6-7/15/4282-2. Algatamise aluseks on keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse §6 lg 1 punkt 27 ja ettevõtte OÜ Pae Farmer keskkonnakompleksloa nr L.KKL.RA-164670 muutmise taotlus. Keskkonnamõju hindamise eesmärkideks on:

 Teha kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise tulemuste alusel ettepanek kavandatavaks tegevuseks sobivaima lahendusvariandi kasuks, millega on võimalik vältida või minimeerida keskkonnaseisundi kahjustumist ning edendada säästvat arengut.

 Anda tegevusloa väljastajale teavet kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasneva keskkonnamõju kohta ning negatiivse keskkonnamõju vältimise või minimeerimise võimaluste kohta. Kavandatavad tegevused, millega seotuna keskkonnamõju hinnatakse, on:

 olemasoleva Ingliste farmikompleksi laiendamine;

6/160 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ OÜ Pae Farmer Ingliste farmikompleksi keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne  laiendatud käitise tegevus;

 käitise sulgemine tegevuse lõpetamisel. Keskkonnamõju hindamise protsessi peamised osalised on:

 Arendaja: OÜ Pae Farmer

 Otsustaja: Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regioon

 Järelevalvaja: Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regioon

 Ekspert: Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ (ELLE), ekspertrühmana, mille juhtekspert on Toomas Pallo (litsents nr. KMH 0090). Välised huvirühmad ja valdkonnad, mille osas arendus huvirühmade huve tõenäoliselt mõjutada võib, on:

 naaberkinnistute omanikud, kinnistute kasutusvõimaluste ja keskkonnatingimuste osas;

 Ingliste küla elanikud keskkonnaseisundi osas;

 Kehtna valla elanikud laiemalt vallas toimuva üldise arendustegevuse osas;

 naabruses asuvad teised ettevõtted nii võimalike piirangute kui ka täiendavate võimaluste osas;

 Kehtna Vallavalitsus, vähemalt võimalike keskkonnapiirangute väljaselgitamise, arendaja tegevuse järelevalve korraldamise ja vallas arendustegevuse suunamise osas;

 Rapla Maavalitsus vähemalt planeeringute suunamise osas;

 Keskkonnainspektsioon, arendaja ja tema poolt palgatud isikute tegevuse järelevalve osas;

 keskkonnaühendused, spetsiifiliste loodus- ja keskkonnakaitseliste küsimuste püstitamise ja lahenduste suunamise osas;

 teised huvirühmad. Käesolevas aruandes kasutatud lühendid ja mõisted on toodud lisas (Lisa 1).

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 7/160 OÜ Pae Farmer Ingliste farmikompleksi keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne

2 KAVANDATAVA TEGEVUSE EESMÄRK JA VAJADUS

Hinnatava tegevuse eesmärgiks on veiste intensiivkasvatuse jätkamine piima tootmiseks ja loomakasvatuse efektiivsemaks muutmine. Farmikompleksi laiendamisel lähtutakse loomade heaolust ning arvestatakse keskkonnanõuetega. Loomade suurendatud mahus pidamiseks taotleb OÜ Pae Farmer keskkonnakompleksloa muutmist. Farmi piimatoodang toodetakse potentsiaalselt Eesti turule.

8/160 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ OÜ Pae Farmer Ingliste farmikompleksi keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne

3 ALTERNATIIVIDE VALIKJA EELHINDAMINE

Keskkonnamõju hindamise puhul mõistetakse alternatiive kui arendaja seatud eesmärgi saavutamise erinevaid võimalusi. Käesoleva arenduse eesmärgiks on OÜ Pae Farmer farmikompleksi ümberehitamisest ja laiendamisest tulenevalt käitise tootmismahu suurendamine piimakarja pidamise ja piima tootmise jätkamine. Alternatiivide esmasel sõelumisel võeti aluseks nende vastavus seatud eesmärgile. Kuna käitise suurus ületab KeHJS-s toodud kohustusliku KMH künniskoguse, siis keskkonnamõju eelhindamist eraldi protsessina ei rakendatud. Teatud määral viidi eelhindamine läbi keskkonnamõju hindamise programmi koostamisel, mille käigus eraldusid reaalsed (ellu viidavad) ja ebareaalsed (pole eesmärgi saavutamiseks võimalikud) alternatiivid. Alternatiivide valik ning eelhindamine toimus arendaja ja eksperdi koostöös. Reaalsed alternatiivid pidid vastama allpool esitatud kriteeriumidele:

 olema vastavuses õigusaktidega;

 vastama eesmärgile (v.a nullalternatiiv);

 olema majanduslikult teostatavad;

 olema tehniliselt teostatavad;

 vastama parimale võimalikule tehnikale;

 nendega ei kaasne vastuvõetamatut keskkonnamõju. Ebareaalsed on kõik alternatiivid, mis käsitlevad farmi ehitamist mujale. Arendaja soov on juba tegutseva Ingliste farmikompleksi tootmismahu suurendamine, mitte selle viimine mujale. Ebareaalne on ka hoonete kasutusele võtmine mõnel muul otstarbel, kui piimakarja pidamine, kuna OÜ Pae Farmer põhitegevusalaks on veisekasvatus. Ebareaalseid alternatiive KMH metoodika kohaselt ei hinnata. Reaalseid tegevuse alternatiive, mida käitise tegevuse seisukohalt hinnatakse, on kaks.

Alternatiiv I Kavandatavaks tegevuseks on farmi laiendamine kuni 1181 lüpsilehma, 439 mullika ja 620 vasika kohani. Selleks ehitati juurde uus noorloomade ja vasikate laut (56 kinnislehma, 379 mullika ja 400 vasika kohta), rajati kolmas vedelsõnnikuhoidla, rekonstrueeriti silohoidlad, võeti kasutusele noorloomade laut (60 kohta), vasikalaut (170 kohta) ning laudaosa boksides vasikate pidamiseks (50 kohta). Lisaks rekonstrueeritakse kaks tahesõnnikuhoidlat. Üks vana tahesõnnikuhoidla jäetakse kasutusest välja ning hakkab toimuma osaline sõnniku aunastamine. Lüpsilautades suureneb loomakohtade arv (570 ja 555 kohta).

Nullalternatiiv Lisaks kavandatavale tegevusele hinnatakse käesolevas aruandes nn nullalternatiivi, kus kavandatavat arendust ei toimu — piimakarjalautades ja noorlooma lautades jätkub tegevus kehtiva keskkonnakompleksloaga lubatud mahus ning farmi maht lähiajal oluliselt ei muutu. Nullalternatiivi puhul hinnatakse niisiis keskkonnamõju lähtuvalt kompleksloas kehtestatule.

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 9/160 OÜ Pae Farmer Ingliste farmikompleksi keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne Ingliste farmikompleksi kehtiva keskkonnakompleksloaga (reg. nr. L.KKL.RA-164670) määratud käitise tootmisvõimsus on 1060 lüpsilehma kohta. Kehtiva keskkonnakompleksloa järgi koosneb käitis kahest lüpsilehmalaudast. Lisaks paiknevad tootmisterritooriumil lüpsilauda koosseisu kuuluv olmeplokk ja piimaruum, kaks vedelsõnnikuhoidlat, kasutuseta olevad kolm tahesõnnikuhoidlat, silohoidlad ja kaks puurkaev-pumbamaja, millest kasutuses on vaid üks.

10/160 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ OÜ Pae Farmer Ingliste farmikompleksi keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne

4 KESKKONNAMÕJU HINDAMISE METOODIKA

Keskkonnamõju hindamisel ja aruande koostamisel lähtub ekspert keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest (RT I 2005, 15, 87) ja selle rakendusaktidest ning järgib keskkonnamõju hindamise häid tavasid. KMH läbiviimisel lähtutakse EV kehtivatest keskkonnaalastest õigusaktidest. Keskkonnamõju hindamise ülesanne on eelkõige põhjalikult hinnata kavandatud tegevuse, mitte nullalternatiiviga kaasnevaid mõjusid. Nullalternatiivi rakendumine ei ole kavandatava tegevuse eesmärk. Tegemist on paratamatu olukorraga, kui kavandatavat tegevust ei ole võimalik ellu viia. Keskkonnamõju hindamisel kasutatakse alljärgnevat skaalat:

 väga oluline positiivne mõju = vältimatu (nt keskkonnaalaste direktiividega vastavusse viimine);

 oluline positiivne mõju = oluline parendus;

 positiivne mõju = olukord läheb paremaks;

 mõju on neutraalne = allikas on olemas, kuid mõju ei ole või vastuvõtjat ei ole;

 mitteoluline negatiivne mõju = mõju on, kuid see pole oluline (nt müratase on allapoole taotlustasemeid);

 oluline negatiivne mõju = kehtestatud piirväärtusele lähenev väärtus, tugev häiring, mis nõuab üldjuhul leevendavate meetmete rakendamist;

 välistav negatiivne mõju = õigusaktides kehtestatud piirväärtuste ületamine, Natura võrgustiku ala terviklikkust rikkuv tegevus jms;

 mõju puudub = allikas puudub. Keskkonnamõju hindamisel lähtutakse põhimõttest, et hinnata tuleb muutusi keskkonnas, mis kaasnevad planeeritud tegevuse elluviimisel. Selleks on oluline teada tegevusega kaasnevaid tagajärgi (aspekte), mis võivad viia muutusteni keskkonnaelementides (näiteks tegevusega välisõhku eralduvad saasteained on tagajärg ning nendest tulenev mõju on välisõhu kvaliteedi muutus). Lõpuks vaadatakse keskkonnaelementides (välisõhk, pinnavesi jne) toimuvaid muutusi vastuvõtja kontekstis. Nt lõhna levimine välisõhus ei oma olulist mõju ilma vastuvõtjata. Keskkonnamõju hindamise ulatuse määrab põhjus-tagajärg seos. Hinnatakse allikast lähtuvaid aspekte, mis võivad läbi vahendava keskkonna jõuda vastuvõtjani. Seejuures peab allika ja vastuvõtja vahel olema otsene või kaudne seos. Otsene seos tähendab allikast lähtuva mõju kandumist vastuvõtjani ühe keskkonnaelemendi kaudu. Kaudne mõju jõuab vastuvõtjani läbi mitme keskkonnaelemendi. Kaudse mõjuna käsitletakse aruandes ka neid seoseid, mille puhul mõju avaldub ühe keskkonnaelemendi kaudu, ent mõju otseseks allikaks ei ole kavandatud tegevus, vaid seotud tegevus. Sellisteks mõjudeks on näiteks jäätmete edasise käitlemisega seotud mõjud. Taoliste mõjude hindamine on suure määramatusega.

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 11/160 OÜ Pae Farmer Ingliste farmikompleksi keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne Nii nullalternatiivi jätkumise kui ka planeeritavate tegevuste (alternatiiv I) juures antakse käesolevas aruandes esmalt ülevaade tegevustega kaasneda võivatest tagajärgedest ning seejärel nende tagajärgedega kaasnevatest mõjudest. Tegevusega kaasnevate võimalike tagajärgede leidmisel kasutatakse sisend-väljund analüüsi. Sisend-väljund analüüs viiakse läbi keskkonna seisukohalt vaadatuna, pöörates erilist tähelepanu ressursitarbele ja eralduvatele heitmetele ning teistele võimalikele keskkonnamõju allikatele. Kavandatava tegevuse tagajärjed tuuakse välja vastavalt nii ehitusetapile kui ka sellele järgnevale käitise kasutamisele. Tagajärgedest tulenevaid mõjusid hinnatakse keskkonnaelementide (välisõhk, pinnavesi, põhjavesi jne) lõikes. Hinnangute andmisel arvestatakse, et ehitusjärgse tegevuse (ehitiste kasutamine) mõjud on pikaajalised. Lõpuks käsitletakse keskkonnaelementides toimuvaid muutusi vastuvõtja kontekstis. Seejuures lähtutakse keskkonnamõju hindamisel, et sellised vastuvõtjad on:

 inimese tervis ja heaolu;

 elusloodus;

 majanduskeskkond. Keskkonnamõju hindamisel vastuvõtvale keskkonnale antakse kavandatava tegevuse erinevaid etappe arvestav koondhinnang. Suurem osa ehitustegevusest on juba läbi viidud, seega ehitustegevusest tekkivat mõju ei hinnata. Samadel põhimõtetel antakse tegevuse erinevate etappide keskkonnamõjule koondhinnang ka alternatiivide võrdluse juures. Eeltoodud põhimõtteid kirjeldab alljärgnev joonis (Joonis 1).

Nullalternatiivi kirjeldus Planeeritava tegevuse kirjeldus

Nullalternatiiviga kaasnevad Planeeritava tegevusega tagajärjed kaasnevad tagajärjed

Nullalternatiiviga Planeeritava tegevusega kaasnev muutus kaasnevad mõjud võrreldes nullalternatiiviga

Mõju Mõju inimese tervisele ja Mõju majanduskeskkonnale elusloodusele heaolule

Joonis 1. Keskkonnamõju hindamise põhimõtted Alljärgnevalt on kasutatud meetodite ja metoodika kirjeldus esitatud valdkondade kaupa, milles keskkonnamõju hinnatakse.

12/160 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ OÜ Pae Farmer Ingliste farmikompleksi keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne Tehnoloogiliste protsesside hindamisel kasutatakse arendaja ja projekteerija poolt esitatavaid andmeid, mida analüüsitakse ekspertide poolt. Võrdluseks kasutatakse tehnoloogia hindamisel parima võimaliku tehnika (PVT) kirjeldust1. Hinnangu andmisel kasutatakse võimaluse korral mõõtmistulemusi. Mõõtmistulemuste puudumisel või kui tulemuste analüüs on äratanud kahtlusi või vasturääkivusi, kasutatakse eksperthinnangut. Eksperthinnangute andmisel, juhul kui mõõtmistulemused puuduvad või ei ole esitatud ning selgitatud teistsugust printsiipi, lähtutakse olukorra hindamisel „halvimast võimalikust olukorrast” ehk hinnangu aluseks võetakse näitajad, mis keskkonnamõju seisukohalt on kõige ebasoodsamad. Tekkivaid sõnnikukoguseid ja sõnniku käitlemise keskkonnamõju hinnatakse erinevate metoodikate abil. Näiteks sõnnikukoguste ja –käitluse mõju hindamiseks kasutatakse põllumajandusministri määrust nr 712. Lisaks mainitule kasutatakse üksikaspektide hindamiseks erinevaid muid allikaid, mis on märgitud vastavates peatükkides. Mõju hindamisel pinnaveele kasutatakse eksperthinnangut pinnavee seisundit kirjeldavate olemasolevate andmete ja uuringutulemuste põhjal. Sealhulgas arvestatakse vesikonna veemajanduskavas toodud teabega. Heitvee moodustumise osas kasutatakse eksperthinnangut ning arendaja esitatud lähteandmeid. Mõju hindamisel põhjaveele ja pinnasele kasutatakse puurkaevu geoloogilisi kirjeldusi ning ehitusgeoloogiliste uuringute tulemusi, määramaks pinnase koostist ning selle omadusi ja piirkonna hüdrogeoloogilisi tingimusi. Seejuures säilitatakse aruandes esitatud kirjeldustes rakendusgeoloogiliste allikmaterjalide autorite terminoloogiat, põhjalikud üldgeoloogilised uuringud ei olnud hindamise eesmärgiks. Samuti arvestatakse farmisisese sõnnikukäitlusega kaasneda võivate võimalike mõjudega veekeskkonnale. Võetakse arvesse asjaolu, et farm asub alal, kus põhjavesi on nõrgalt kaitstud või kaitsmata. Sõnniku laotamisega kaasnevat mõju hinnatakse õigusaktidega määratud ulatuses ehk hinnatakse vajalike põllupindade olemasolu tekkiva sõnniku laotamiseks. Vajalike laotuspindade arvutuse aluseks võetakse toitainete sisaldus sõnnikus, mille põhjal määratakse minimaalselt vajalik laotuspind. Sõnniku toitainete sisalduse määramisel võetakse aluseks põllumajandusministri määruses nr 713 välja toodud näitajaid. Põhjavee seisundit hinnatakse eksperthinnanguna kirjeldavate olemasolevate andmete põhjal. Mõju hindamisel välisõhu seisundile, sh lõhn, kasutatakse keskkonnaministri määrustega4,5,6,7 kinnitatud metoodikaid saasteainete heitkoguste arvutamiseks. Kuna

1Saastuse kompleksne vältimine ja kontroll. Parim võimalik tehnika veiste intensiivkasvatuses. 2Eri tüüpi sõnniku toitainete sisalduse arvestuslikud väärtused, sõnnikuhoidlate mahu arvutamise metoodika ja põllumajandusloomade loomühikuteks ümberarvutamise koefitsiendid. Põllumajandusministri 14. juuli 2014 a. nr 71 3Eri tüüpi sõnniku toitainete sisalduse arvestuslikud väärtused, sõnnikuhoidlate mahu arvutamise metoodika ja põllumajandusloomade loomühikuteks ümberarvutamise koefitsiendid. Põllumajandusministri 14. juuli 2014 a. nr 71 4 Looma- ja linnukasvatusest välisõhku eralduvate saasteainete heitkoguste määramismeetodid. Keskkonnaministri 25. märtsil 2014. a. määrus nr 8. 5Lõhnaaine esinemise määramise ekspertrühma moodustamise kord, ekspertrühma liikmele esitatavad nõuded, lõhnaaine esinemise määramise kord ja määramiseks kasutatavate meetodite loetelu. Keskkonnaministri 02. juuli 2007. a. määrus nr 50.

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 13/160 OÜ Pae Farmer Ingliste farmikompleksi keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne Eestis kinnitatud metoodika farmidest tuleneva lõhna heite prognoosimiseks puudub, siis kasutatakse lõhna hindamiseks Saksamaal kasutatavaid eriheiteid8. Meetodid saasteainete heitkoguste ja tekkiva saastetaseme hindamiseks on täpsemalt esitatud aruande lisas (Lisa 2). Saasteainete hajumisarvutused ja maapinnalähedases õhukihis tekkiva saastatuse taseme arvutused teostatakse arvutiprogrammiga ADMS 5.0. Mudel on koostatud Suurbritannias Cambridge Ülikooli teadlaste ja suurtööstuste koostöös. Programm on kasutusel peale Suurbritannia paljudes riikides. ELLE OÜ omab programmi kasutuslitsentsi ja kasutab programmi aastast 2005. Eestis on nõuded hajumisarvutusprogrammidele kehtestanud oma määrusega keskkonnaminister9. ADMS 5.0 on kõikide nende nõuetega vastavuses. Arvutimodelleerimise tulemusel saadakse saasteainete leviku diagrammid, mille alusel koostatakse saasteainete hajumiskaardid. Jäätmetekkest ja –käitlusest tuleneva mõju hindamisel kasutatakse eksperthinnangut kasutatava veisekasvatustehnoloogia andmete ja arendaja praktilise kogemuse põhjal. Kasutatakse sisend-väljund analüüsi. Jäätmete ohtlikkuse määramisel kasutatakse prognoositavate kasutatavate ainete pakendi või aine jääkide valmistise tootja poolt esitatud informatsiooni. Eeldatakse, et kasutatakse samu aineid või nende sarnase koostisega analooge. Hindamise lähtekohana eeldatakse valikuvõimaluste esinemisel, et kasutatakse kõige ohtlikumaid kemikaale, mille kasutusega kaasneb arvatavasti ohtlike jäätmete teke. Mõju hindamisel taimestikule, loomastikule, elupaikadele ja kaitstavatele loodusobjektidele kasutatakse eksperthinnangut olemasolevate andmete (sealhulgas Eesti Looduse Infosüsteem – Keskkonnaregister ning teised allikad) ja uuringutulemuste põhjal. Farmi kinnistud on olnud kasutusel põllumajanduslike tootmismaadena, seega puudub vajadus läbi viia täiendavat koosluste uuringut. Mõju hindamisel sotsiaalsele keskkonnale ning tekkiva müra mõju hindamisel kasutatakse eksperthinnangut olemasolevate andmete ja KMH protsessis toimunud avalikustamisel saadud tagasiside põhjal. Vibratsiooni taset määratakse hinnanguliselt. Keskkonnamõju hindamise eesmärk on käsitleda eeldatavalt olulisi aspekte ning mõjusid, mis on määratletud programmis. Ebaoluliseks peetakse mõjusid, mille puhul puudub mõjuallikas ehk puudub põhjus-tagajärg seos ning mõjusid, mille puhul on ilmselge, et mõju on neutraalne ehk mõjuallikas ei oma ei positiivset ega negatiivset mõju. Vastavalt heaks kiidetud programmile ei hinnata aruandes mõju kliimale ning valguse, soojuse ja kiirguse tasemele. Seetõttu ei ole neid teemasid aruandes eraldi peatükkidena välja toodud.

6Põletusseadmetest välisõhku eralduvate saasteainete heitkoguste määramise kord ja määramismeetodid. Keskkonnaministri 2. märtsi 2004. a määrus nr 99 7Välisõhku eralduva süsinikdioksiidi heitkoguse määramismeetodid. Keskkonnaministri 16. juuli 2004. a määrus nr 94 8VDI-Standard: VDI 3894 Blatt 1: Emissionen und Immissionen aus TierhaltungsanlagenHaltungsverfahren und EmissionenSchweine, Rinder, Geflügel, Pferde, 2011 9 Välisõhu saastatuse taseme määramise kord. Keskkonnaministri 22. septembri 2004 määrus nr 120.

14/160 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ OÜ Pae Farmer Ingliste farmikompleksi keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne Alternatiivide võrdlus on esitatud tegevuste ja/või valdkondadega seotud keskkonnamõju kaudu. Lähemalt on alternatiividele võrdlevate hinnangute andmist selgitatud vastava peatüki juures (ptk 3). Keskkonnamõjude hindamise viis läbi keskkonnamõju hindamise ekspertrühm (Tabel 1) juhtekspert Toomas Pallo juhtimisel. Tabel 1. Mõju hindamisel osalenud keskkonnaekspertide pädevus mõjuvaldkondade kaupa Toomas Pallo Marit Pille Silver Kaido (KMH litsents nr Abiline Antons Lind Soosaar 0090) Inimese tervis X

Maavara X

Pinnas ja maastik X X X X

Veesaaste ja veetase (pinnavesi ja X X X X X põhjavesi) Õhusaaste X X X

Jäätmeteke X X

Müra ja vibratsioon X X

Lõhn X X X

Maismaa taimestik X X X X X Maismaa loomastik X X X X

Mets X X

Vee-elustik X

Kaitstavad loodusobjektid X X X X

Kultuuripärand X X X

Geoloogia X X X

Kaardiekspert X X

Alternatiivide võrdlus X X X X X

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 15/160 OÜ Pae Farmer Ingliste farmikompleksi keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne

5 EELDATAVALT MÕJUTATAVA PIIRKONNA KIRJELDUS JA KESKKONNASEISUNDI HINNANG

5.1 Asukoht ja maakasutus OÜ Pae Farmer olemasolevad laudad asuvad Rapla maakonnas Kehtna vallas, mis asub Raplamaa kesk- ja lõunaosas ning paikneb peamiselt Põhja-Eesti lavamaal. Laiendatav Ingliste farmikompleks asub Kehtna vallas Ingliste külas Pae talu (katastrinumber: 29201:003:0144) katastriüksusel. Pae talu kinnistu suuruseks on 28,15 ha, millest ehitiste alust maad on 31 525 m2, haritavat maad 9,16 ha, looduslikku rohumaad 4,71 ha, metsamaad 1,12 ha, õuemaad 9,18 ha, muud maad 3,35 ha, sh veealust maad 1,17 ha. Kinnistu esimeseks sihtotstarbeks on maatulundusmaa (65%) ning teiseks sihtotstarbeks tootmismaa (35%).Pae talu kinnistul asub KMH aruande koostamise ajal töötav veisefarm. Farmi tahesõnnikuhoidlad ja vedelsõnnikuhoidlad paiknevad farmiga samal maaüksusel (Joonis 2). Käitise eeldatavaks mõjupiirkonnaks on eeskätt farmi asukoha lähiümbrus – loode suunas jääb umbes 400 m kaugusele Ingliste küla. Lisaks ulatub eeldatav mõjupiirkond ka Helda ja Hõreda (farmist loodes) külade territooriumiteni. Farmi ümbritsevad elamumaad, maatulundusmaad, tootmismaad, transpordimaa, üldkasutatav maa ja ärimaa (Joonis 2) (Tabel 2). Farmikompleksist loodesse jääb lähim tiheasustusala – Ingliste küla. Lähim elamu jääb tootmisterritooriumi keskelt mõõdetuna 210 m kaugusele lõunasse. Läheduses olevad elumajad paiknevad veel 230 m kaugusel edelas ning 300 ja 350 m kaugusel kirdes. Farmist lõunas möödub Keava – Hõreda püsikattega kõrvalmaantee (tee number: 20120), kust farmini läheb püsikattega eratee — Lauda tee (tee number: 2920245 ) (Joonis 2).

16/160 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ OÜ Pae Farmer Ingliste farmikompleksi keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne

Joonis 2. Käitise asukohakaart

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 17/160 OÜ Pae Farmer Ingliste farmikompleksi keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne Farmiga piirnevate maaüksuste andmed on esitatud alljärgnevas tabelis (Tabel 2). Tabel 2. Piirnevate maaüksuste maakasutuse andmed (ha)10 Vee- Pindal Loodusli Ehitus Muu Paiknemin Nimi Harita Metsa Õuemaa alun Sihtotstarve a k -alune maa e farmi Tunnus v maa -maa , sh. e kokku rohumaa maa , sh. suhtes maa Mõõla tee Transpordimaa ------Põhi tee nr: 2921039 Sinilinnu Elamumaa 1,8 - 0,7 - - 0,01 1,1 0,3 Loe 29201:003:0460 Kalda laut Tootmismaa 0,5 - 0,1 - 0,3 0,09 0,1 - Loe 29201:003:0115 Kaarhalli Tootmismaa 0,2 - - - 0,2 0,05 - - Loe 29201:003:0116 Paju Tootmismaa 0,3 - 0,07 - 0,2 0,06 - - Loe 29201:003:0088 Katlamaja Tootmismaa 0,1 - - - 0,1 0,01 - - Loe 29201:003:0114 Kaevu Tootmismaa 0,08 - - - 0,08 0,002 - - Loe 29201:003:0151 Kooli Ühiskondlike 0,80 - - - 0,80 0,06 - - Loe 29201:003:0149 ehitiste maa Männi Elamumaa 95%, 0,45 - - - 0,43 0,04 0,01 0,01 Lääs 29201:003:0038 ärimaa 5% Möldri Maatulundusma 0,77 - 0,72 - - - 0,05 0,05 Lääs 29201:003:0743 a Töökoja tee Transpordimaa 0,18 - - - - 0,18 - - Lääs 29201:001:0285 Võilille Tootmismaa 0,11 - - - 0,11 0,02 - - Lääs 29201:003:0118 Keava-Hõreda tee Transpordimaa 12,5 - - - - - 12,5 - Edel 29201:003:0766 Kalda Maatulundusma 0,6 0,2 0,4 - - - - - Edel 29201:003:0701 a Jalaka Elamumaa 1,0 0,6 - - 0,4 0,03 - - Edel 29201:003:0570 Lutsu Maatulundusma 1,2 0,5 - - 0,6 0,02 0,1 - Lõuna 29201:003:0003 a Vahtra29201:003:003 Elamumaa 0,62 0,95 0,15 - 0,13 0,02 0,25 - Lõuna 0 Maatulundusma Pajumäe farm a 95%, 33,75 31,49 0,85 - 0,61 0,08 0,80 0,51 Kagu 29201:003:0125 tootmismaa 5% Jõepere Maatulundusma 19,8 16,0 1,2 - 0,4 0,04 2,2 1,2 Kirre 29201:003:0590 a

10Maa-ameti avalik teenus, www.maaamet.ee

18/160 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ OÜ Pae Farmer Ingliste farmikompleksi keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne Vee- Pindal Loodusli Ehitus Muu Paiknemin Nimi Harita Metsa Õuemaa alun Sihtotstarve a k -alune maa e farmi Tunnus v maa -maa , sh. e kokku rohumaa maa , sh. suhtes maa Kutsari Maatulundusma 3,4 1,3 1,3 - 0,4 0,04 0,4 0,2 Põhi 29201:003:0581 a

5.2 Sotsiaalne keskkond Farmi vahetusse mõjupiirkonda jääb Kehtna valla põhjapiiril asuv Ingliste küla, kus elab 01.01.2016 seisuga 19511 elanikku. Kehtna valla pindala on 50 730 hektarit, sellest haritavat maad 24%, metsa 49%, ülejäänud elamu- ja tootmishoonete maa, sood ja rabad12. Ingliste külas asuvad Ingliste rahvaraamatukogu, Ingliste Haridus- ja Kultuurikeskus ja Ingliste mõis. Nende kaugus farmi territooriumist on ligikaudu 500 m. Ingliste külakeskuses asuvast mõisapargist voolab läbi Keila jõgi. Jõe ääres asuvad ühepere elamud. Külas on ka neli kortermaja, keskusest eemal paiknevad hajatalud. Eelkooliealised lapsed käivad Inglistel asuvas lasteaias, suuremad lapsed õpivad kas Valtu, Juuru või Rapla koolides. Suur osa töötavast elanikkonnast on hõivatud kohalikes ettevõtetes või tegelevad põllumajandusliku väiketootmisega. Samuti käiakse tööl Raplas ja Tallinnas. Kõrgema taseme tõmbekeskuseks võib lugeda maakonnakeskust Rapla linna. Ingliste külast on Rapla linna ligikaudu 8 km. Viimastel aastatel on Kehtna valla rahvaarv järjest vähenenud. Kuna tegemist on maakonnakeskuse lähialaga, on piirkonnal siiski potentsiaali uute elanike ja ka ettevõtete lisandumiseks. Kehtna valla ettevõtjad tegutsevad peamiselt põllumajanduse, metsa- ja puidutöötlemise, jaekaubanduse, teeninduse ning ehituse alal. OÜ Pae Farmer on Kehtna valla üks suurematest ettevõtetest ja tööandjatest.13 Ingliste külas tegutsevad veel järgmised suuremad ettevõtted: kemikaalide edasimüügiga tegelev AS Ingle ning kartulikasvatamist viljelev Kalle Hamburg`i talu.14

5.3 Pinnamood, pinnakate ja aluspõhi OÜ Pae Farmer käitis paikneb Põhja-Eesti lavamaal. Maapinna absoluutkõrgus on 64 m. Käitis paikneb Raikküla lademe avamusalal. Maapind on valdavalt tasandikuline, kohati kergelt laugjas. Õhuke mullakiht asub otse pae peal, mis peidab endas karstiauke. Ülesharitud põllud on liigendatud metsaaladega, mis omakorda lähevad üle rabamaastikeks. Põhja-Eesti lavamaa mullad on suhteliselt viljakad ja soodsa veerežiimiga, mistõttu enamik maast on igiammusest aegadest põllustatud.

11 Kehtna vald. http://kehtna.kovtp.ee/et/uldinfo 12 Kehtna vald. http://kehtna.kovtp.ee/et/uldinfo 13 Kehtna vald. http://kehtna.kovtp.ee/et/uldinfo 14 Kehtna vald. https://kehtna.kovtp.ee/ingliste

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 19/160 OÜ Pae Farmer Ingliste farmikompleksi keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne Kehtna vallas leidub maavaradest kruusa, liiva, lubjakivi, savi ja turvast. Paljud asuvad neist looduskaitsealadel, mistõttu nende kasutamine on keeruline. Mullakiht on valdavalt kuni 0,5 m paksune. Mullakihile järgneb enamasti lubjakivirähk saviliiva vahetäitega. Kihi paksus 1,0-4,5 m. Kohati võib esineda plastse konsistentsiga savi vahekiht. 1,0 kuni 5 m sügavusel maapinnast lamab alam-siluri Raikküla lademe lõheline lubjakivi. Muldade lähtekivimiks on pinnakatte pealmine osa (õhukese pinnakatte korral koospealiskorra ülemise kihiga (moreen pael). Pinnakatte puudumisel on mulla lähtekivimiks pealiskorra pealmine murenenud kiht (paepealsed). Mullatüüpidest esinevad põhilised järgmised tüübid: soostunud kamarmullad, soomullad, paepealsed ja rähksed mullad, leostunud ja leetjad mullad.15 Maa-ala geoloogiline iseloomustus ülalt alla on esitatud järgnevas tabelis (Tabel 3). Tabel 3. Geoloogiline iseloomustus puurkaevu (katastri nr 8394) arvestuskaardi põhjal16 Pinnase/kivimi kirjeldus Geoloogiline indeks Kihti tüsedus (m) Kihi lamami sügavus (m) Viirsavi lgQIII 1 1 Saviliiv veerise ja kruusaga gQIII 2 3 Dolomiit S1rk 4 7 Lubjakivi S1tm 7,8 14,8 Savikas lubjakivi mergli vahekihtidega S1jr 11,4 26,2 Kavernoosne dolomiit O3pr 6,2 32,4 Savikas lubjakivi mergli vahekihtidega O3prg 12,1 44,5 Lubjakivi mergli vahekihtidega O3prg 15,5 60 Viirsavi isoleeriv toime on soodsaks kaitseks põhjaveele.

15 Kehtna valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2012-2024. Tartu 2012. https://kehtna.kovtp.ee/documents/380625/754791/5Kehtna+valla+%C3%9CVK+arendamise+kava+aastateks+2 012-2024.pdf/d8179bc7-30ab-4a48-8870-8ac86b465937 16 Puurkaevu 8394 arvestuskaart, http://loodus.keskkonnainfo.ee/WebEelis/veka.aspx?pkArvestus=1194956084

20/160 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ OÜ Pae Farmer Ingliste farmikompleksi keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne 5.4 Põhjavesi OÜ Pae Farmer käitis asub Siluri-Ordoviitsiumi Harju põhjaveekogumis. Siluri-Ordoviitsiumi põhjaveekompleksi iseloomulikud omadused on vee kõrgenenud ammooniumi, mangaani, raua ja fluoriidide sisaldus. Põhjaveekogumis on kaitsmata põhjaveega intensiivse põllumajandusega aladel kohati ka kõrgenenud nitraatide sisaldusega kaevusid (Rapla ümbruses). Põhjavesi on maapinnalt lähtuva reostuse eest kaitstud paksu pinnakattega aladel ja põhjavee ülevoolualal. Ammooniumi, mangaani ja raua osas tulenevad kõrgenenud looduslikust anaeroobsest veekeskkonnast, fluorioonide kõrgem sisaldus on seotud mõningate vett andvate kivimikihtide koostisega. Kvalitatiivset seisundit mõjutab põllumajandustootmine (tähtis survetegur). Praegune veevõtt üldist kvantitatiivset seisundit ei mõjuta17. Vooluhulga-karotaaž näitab, et siluri-ordoviitsiumi karbonaatkivimites levivad katkendlikud, kihilisusega paralleelsed, enamasti 1-2 m paksused suhteliselt tugevasti lõhestunud vööd, mille kaudu põhjavesi liigub lateraalsuunas ka puurkaevudesse. Keskmiselt annab ülemine, 15 m paksune sügavusvahemik, ligikaudu poole kogu piirkonnapuuraukudesse tungivast veest. Siluri-ordoviitsiumi veekompleksi keskmine lateraalne filtratsioonikoefitsient on 8,1 m/d. Aluspõhja karbonaatkivimite lõhesüsteemides ja karstiõõnsustes liigub vesi suhteliselt kiiresti. Veekompleks toitub avamusalal kvaternaari setetest ja võib õhukese pinnakattega kohtades kergesti reostuda. Piirkonnas asuvate puurkaevude erideebitite aritmeetiline keskmine on 1,76-1,93l/(sm) ning puurkaevude keskmine sügavus on 50 m. Veepeegli sügavus kaevudes jääb 6-7 m sügavusele maapinnast.

Enamasti formeerub karbonaatses kompleksis mage HCO3-Ca-Mg-tüüpi vesi, mineraalainete sisaldusega 0,3-0,5 g/l.18 Siluri-Ordoviitsiumi Harju põhjaveekogumi keemiline ja koguseline seisund on hea ja seega on ka põhjaveekogumi üldine seisund hea. 19 Keskkonnalubade infosüsteemi (KLIS)20 andmetel on OÜ Pae Farmer käitise piirkonda väljastatud vee erikasutusluba veevõtuks Aktsiaselts Ingle-le (vee erikasutusloa nr L.VV/323141, tegevus: kemikaalide ja keemiatoodete tootmine). OÜ Pae Farmer saab oma käitisele tarbevee enda osaühingule kuuluvast Pae kinnistul asuvast olemasolevast puurkaevust (katastri nr 8394). OÜ Pae Farmer puurkaevu sügavus on 60 m ning tootlikkus 25,8 l/s. Vett võetakse Siluri-Ordoviitsiumi Harju põhjaveekogumist21. 2014 a. puurkaevust teostatud veeanalüüsi tulemused on välja toodud järgmises tabelis (Tabel 4).

17 Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava, kinnitatud 07.01.2016 http://www.envir.ee/sites/default/files/laane- eesti_vesikonna_veemajanduskava.pdf 18 Eesti põhjavee kaitstuse kaart, 2001. http://www.envir.ee/sites/default/files/eestipohjaveekaitstusekaardiseletuskiri.pdf 19Põhjaveekogumite seisundi hindamine II etapp, 2014, OÜ Hartal Projekt. http://www.envir.ee/sites/default/files/pohjaveekogumite_hindamine_ii_etapp.pdf 20 klis2.envir.ee 21Puurkaevu nr 8394 arvestuskaart

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 21/160 OÜ Pae Farmer Ingliste farmikompleksi keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne Tabel 4. Veeproovi analüüsi tulemused (18.03.2014)22

Aine Kogus Piirnorm23 Ühik Meetod + Ammooniumioon (NH4 ) 0,13 0,50 mgN/l ISO 7150-1:1984 Kloriidioon (Cl-) 9 250 mg/l ISO 9297:1989 Kuivjääk 388 - mg/l SFS3008 Nitraatioon (NO3 -) <0,45 50 mgN/l ISO 7890-3:1988 - Nitritioon (NO2 ) <0,003 0,50 mgN/l EVS-EN 26777:2008 Hägusus <1 - NHÜ EVS-EN ISO 7027:2000 pH 7,4 6,5-9,5 - ISO 10523:2008 Elektrijuhtivus 614 2500 μS/cm EVS-EN 27888:1999 Värvus 4 - mg/l Pt EVS-EN ISO 7887:1999 Lõhn 1 - lahjenduaste EVS-EN 1622:2006 Üldraud (Fe) 115 200 μg/l ISO 6332:1988 Sulfaatioon (SO4 2-) 31 250 mg/l STJ V17 Coli-laadsed bakterid 0 0 PMÜ/100 ml EVS-EN ISO 9308-1 Escherichia coli 0 0 PMÜ/100 ml EVS-EN ISO 9308-1 OÜ Pae Farmer tootmisterritooriumil asuv teine puurkaev (katastrinumber 8233) suletakse. Käitise territooriumid ja nendega piirnevad alad on nõrgalt kaitstud või kaitsmata põhjaveega. Nõrgalt kaitstud aladel on reoainete infiltreerumise aeg läbi kvaternaari setete arvutuslikult 50-200 ööpäeva24. 2015. aasta lõpus ja 2016 a. alguses teostati lähimate naabrite kaevudest joogiveeanalüüsid. Täpsem info allpool olevates tabelites (Tabel 5; Tabel 6). Tabel 5. Jalaka talu (katastrinumber 29201:003:0570) kaevuvee analüüsitulemused (08.02.2016)25

Aine Kogus Piirnorm26 Ühik Meetod

Ammooniumioon (NH4+) <0,02 0,5 mg/l ISO 7150-1:1984

Nitraatioon (NO3 -) 32,7 50 mg/l ISO 7890-3:1988

Nitritioon (NO2-) <0,010 0,5 mg/l EVS-EN 26777:2008 Tabel 6. Lutsu talu (katastrinumber 29201:003:0003) kaevuvee analüüsitulemused (21.09.2015)27

Aine Kogus Piirnorm28 Ühik Meetod

Ammooniumioon (NH4+) <0,02 0,5 mg/l ISO 7150-1:1984

Nitraatioon (NO3 -) 24,0 50 mg/l ISO 7890-3:1988

Nitritioon (NO2-) <0,010 0,5 mg/l EVS-EN 26777:2008

22 Joogivee analüüs, akti number KL2014/V33427K. 23Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid. Sotsiaalministri 31.07.2001 aasta määrus nr 82. 24 Eesti Geoloogiakeskus, 2001. Eesti põhjavee kaitstuse kaart. 25 Joogivee keemiline analüüs, Terviseamet, protokolli number KL2016/V515937K. 26Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid. Sotsiaalministri 31.07.2001 aasta määrus nr 82. 27Joogivee keemiline analüüs, Terviseamet, protokolli number KL2015/V478027K. 28Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid. Sotsiaalministri 31.07.2001 aasta määrus nr 82.

22/160 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ OÜ Pae Farmer Ingliste farmikompleksi keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne Pajumäe farmi katastril (29201:003:0125) asuva puurkaevu (registrinumber 9885) sügavus on 30 m ning vett ammutatakse Siluri-Ordoviitsiumi Harju põhjaveekogumist. Keskkonnaregistri ja VEKA lehtedel puudub informatsioon ülejäänud Ingliste farmi lähedal asuvate katastrite puurkaevude/salvkaevude kohta, mistõttu teostas OÜ Pae Farmer ise lähimate naabrite juures kaevude mõõtmised. Lutsu talu katastril (29201:003:0003) asuva salvkaevu vee peegelpilt on 4 m sügavusel maapinnast. Jalaka talu katastril (29201:003:0570) asuva salvkaevu vee peegelpilt on samuti 4 m sügavusel maapinnast ning Vahtra katastril (29201:003:0030) asuva salvkaevu vee peegelpilt on 4,5 m sügavusel maapinnast. Lähimad veekaitselised objektid käitise ümbruses on toodud järgmisel joonisel (Joonis 3).29

29Maa-ameti kaardiserveri rakendused, http://www.maaamet.ee

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 23/160 OÜ Pae Farmer Ingliste farmikompleksi keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne

Joonis 3. Veekaitselised objektid OÜ Pae Farmer käitise ümbruses

24/160 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ OÜ Pae Farmer Ingliste farmikompleksi keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne 5.5 Pinnavesi Kavandatava tegevuse ala paikneb Lääne-Eesti vesikonnas Harju alamvesikonnas. Käitist läbib Keila jõgi (registrikood30 VEE1096100). Jõe pikkus on 111,8 km ning valgala on suurusega 669,3 km3. Veekogu kuulub kas osaliste lõikudena riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude loetellu (RTL 2006, 7, 133; RTL 2007, 63, 1134). Samuti on Keila jõgi lõheliste elupaigana kaitstav veekogu (RTL, 18.10.2002, 118, 1714) ning kuulub Keila joast suubumiseni Soome lahte "Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse" (RTL 2004, 87 1362).31 Keila jõgi asub OÜ Pae Farmer lähimast vedelsõnnikuhoidlast 70 m kaugusel. Samuti asub Keila jõe kalda läheduses OÜ Pae Farmer sademeveetiik. Ingliste farmikompleksist 2 km kaugusel kagus asub Kambi oja (registrikood32: VEE1096700). Kambi oja 3,9 km pikk, 8,2 km2 suuruse valgalaga ning suubub 95,2 km-l Keila jõkke (Joonis 3).33 Keskkonnaagentuuri uuringute kohaselt on Keila jõe seisund hinnatud 2014. a. andmete põhjal kesisest heani. Seda põhjustab mitmete survetegurite koosmõju. Tavapärasele põllumajanduskoormusele (hajukoormus ja jõe ülemjooksul asuvad suurfarmid), olmeheitvee koormusele ja paisude mõjule lisandub tööstusheitvesi. Jõe vee kvaliteet on seire andmete alusel viimasel paaril aastal paranenud.34, 35 Keskkonnalubade infosüsteemi (KLIS)36 alusel ei toimu Kehtna vallas Keila jõkke heitvee väljalaset. Keila jõe valgala reostuskoormuse uuring37 2013. aastal teostati Keskkonnaministeeriumi tellimusel uuring Keila jõe reostuskoormusest. Töö eesmärgiks oli vastavalt lähteülesandele kaardistada Keila jõe ning selle lisajõgede ja alates 8 km2 suuruse valgalaga ojade, peakraavide ja kraavide valgaladel olevate reostusallikate koormuse mõju Keila jõe valgalal. Keila jõe hüdrokeemilisi näitajaid on seiratud alates 1992. aastast. Seire tulemusena on näha, et jõe toitainete ja bioloogiliselt lagunevaorgaanilise aine koormus on vaatlusperioodil tõusnud. Eriti selgelt on tõusnud fosforisisalduse ja BHT7 suurenemine Keila vaatluspunktis. Saasteainete sisaldus jõe vees sõltub lisaks jõkkejõudvale koormusele oluliselt ka aasta äravoolurežiimist ning toitainete võimalikust peetusest jõesängis. Koos lahjenemisega tingib viimane ilmselt vee kvaliteedi paranemise Keila ja Keila-Joa vahelisel lõigul.

30 EELIS, http://loodus.keskkonnainfo.ee/eelis/ 31 EELIS, http://loodus.keskkonnainfo.ee/eelis/ 32 EELIS, http://loodus.keskkonnainfo.ee/eelis/ 33 EELIS, http://loodus.keskkonnainfo.ee/eelis/ 34Keskkonnaagntuur,2014. http://www.keskkonnaagentuur.ee/et/eesmargid-tegevused/vesi/pinnavesi/pinnavee- seisund 35AS Maves, KEILA JÕE VALGALA REOSTUSKOORMUSE UURING. http://www.keskkonnaamet.ee/public/Keila_joe_valgala_reostuskoormuse_uuring.pdf. 36Keskkonnalubade infosüsteem, http://klis2.envir.ee 37AS Maves, KEILA JÕE VALGALA REOSTUSKOORMUSE UURING. http://www.keskkonnaamet.ee/public/Keila_joe_valgala_reostuskoormuse_uuring.pdf.

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 25/160 OÜ Pae Farmer Ingliste farmikompleksi keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne Keila-Joal kõiguvad üldfosfori ja üldlämmastiku näitajad peamiselt kesise ja hea klassi vahemikus. Keilas on lämmastikusisaldus valdavalt kesise piires, üldfosfori sisaldus ületab aga sageli isegi väga halva piiri. Keila jõe keskjooksu saastumist fosforiga kinnitavad kõik kättesaadavad uuringud. Järgnevatel kaartidel on ära toodud Keila jõest ja selle lisajõgedest 9. oktoobril 2013. aastal võetud veeproovide tulemused (Joonis 4; Joonis 5; Joonis 6).

26/160 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ OÜ Pae Farmer Ingliste farmikompleksi keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne

Joonis 4. 09.10.2013 võetud proovide analüüsitulemused: BHT5mgO/l ning hetke seisundiklassid BHT5 järgi

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 27/160 OÜ Pae Farmer Ingliste farmikompleksi keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne

Joonis 5. 09.10.2013 võetud proovide analüüsitulemused: üldlämmastik mgN/l ning hetke seisundiklassid üldlämmastiku järgi

28/160 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ OÜ Pae Farmer Ingliste farmikompleksi keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne

Joonis 6. 09.10.2013 võetud proovide analüüsitulemused: üldfosfor mgP/l ning hetke seisundiklassid üldfosfori järgi Keila jõe elustikku ja vee kvaliteeti mõjutab Salutaguse pärmivabriku heitvesi, mida juhitakse jõkke allpool Kohilat. Nimetatud mõju 1998. a ei täheldatud, 2003. a on see aga väga oluline. Jõe seisund on ülalpool heitvete sisselasku isegi paranenud (üldlämmastik, põhjaloomastik), kuid allpool oluliselt halvenenud (saprobakterid, fütoplanktoni koondindeks, ränivetikate troofsusindeks, põhjaloomastik, kalastik, fosfor, ammooniumlämmastik, nitritlämmastik, hapnik, BHT5). Kalastiku seisukohalt on jõe seisund ülemjooksult kuni Kohilani rahuldav, Kohila lõigus hea, allpool Kohilat kuni Keila- Joani halb või rahuldav ning Keila joast suudmeni hea. Keila jõe valgalal on 20 reoveepuhastit. Osa kogutud reoveest suunatakse valgalalt välja, ka Ingliste külas kogutakse reovesi kogumismahutisse ning viiakse Rapla linna reoveepuhastile. Suurimad asutused, mis peale puhastamist suunavad reoveed Keila jõkke on Salutaguse pärmitehas, Keila Vesi AS ja OÜ Kohila Maja.

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 29/160 OÜ Pae Farmer Ingliste farmikompleksi keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne Keila jõe valgalal kokku on 146 loomfarmi või loomapidamishoonet, millest 77-s peetakse üle kümne loomühiku. Lisaks asub Karjakülas karusloomafarm, kus kasvatatakse hõberebaseid, sinirebaseid, ja naaritsaid (minke). Enamikel ülevaadatud farmidest on probleeme sõnniku hoiustamisega — enamasti pole sõnnikuhoidlad nõuetekohased, mõnel juhul ei ole need vajaliku mahuga ning sõnnikut hoitakse lautade lähedal pinnasel. Ülevaatuse ajal ei tuvastatud mitte ühtegi juhtumit, kus reostus sõnnikuhoidlatest kraavide kaudu otse jõkke jõuaks. OÜ Pae Farmer rekonstrueerib kaks olemasolevat tahesõnnikuhoidlat ning jätab kasutusest välja ühe olemasoleva tahesõnnikuhoidla. Lisaks on käitise territooriumil kolm vedelsõnnikulaguuni, mis vastavad keskkonnanõuetele. Varem kasutuses olnud tahesõnnikuhoidla vahetus läheduses olev sadeveetiik suleti ning sadeveed suunatakse laudahoonetest ja sõnnikuhoidlatest kaugemal asuvasse sadeveetiiki. Sadeveetiigist sademevee juhtimist Keila jõkke ei toimu. Keila jõel ja selle lisajõgedel on kokku 30 paisu või paisukohta, neist 16 on praegu olemasolevad paisud ja 14 on endised paisud. Ületamatutest rändetõketest asuvad Keila_1 veekogumil 2 paisu: Purila ja Ingliste. Kohilast ülesvoolu on kalastiku kesise seisundi põhjuseks jõel olevad paisud, mis muudavad jõe reaks suhteliselt lühikesteks isoleeritud jõelõikudeks. Negatiivse mõju leevendamiseks on oluline eelkõige Ingliste ja Purila paisu avamine kalade liikumiseks Keila_1 veekogumil (koondhinne 2). Olulised reostus- ja koormusobjektid Keila jõe valgalal on toodud järgmisel joonisel (Joonis 7).

30/160 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ OÜ Pae Farmer Ingliste farmikompleksi keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne

Joonis 7. Olulised reostus- ja koormusobjektid Keila jõe valgalal Otsene seos Keila_2 pinnaveekogumi seisundiklassi halvenemisega on tänaseks seire ja uurimistöödega kinnitust leidnud Salutaguse pärmitehase mõju osas. Kalaekspert Rein Järvekülje 2003. ja 2013. aasta seisukohtade alusel mõjutavad Keila_1 veekogumi seisundiklassi oluliselt Purila ja Ingliste pais. Järgmisest tabelist (Tabel 7) on näha, et Keila jõe suurimaks reostusohuks ei peeta loomapidamiskomplekse, küll aga tuleb korrastada sõnniku- ja silomajandus keskkonnanõuetele mittevastavates loomapidamishoonetes. Tabel 7. Keila jõe seisundi parandamiseks ning seisundi halvenemise ohu vältimiseks vajalikud meetmed Leevendusmeetmed Tähtus Veekogum Kanalisatsioonirajatised Salutaguse pärmitehase koormuse piiramine I Keila_2 Kalade läbipääs paisudest Ingliste I Keila_1 Purila I Keila_1 Saastunud alad

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 31/160 OÜ Pae Farmer Ingliste farmikompleksi keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne Leevendusmeetmed Tähtus Veekogum Tiitsu asfaltbetoonitehase saaste uuring I Keila_1 Tiitsu asfaltbetoonitehase ohtlike jäätmete likvideerimine I Keila_1 Uuringud Fenoolide leviku ja saasteallikate selgitamine Keila jões I Keila_1,2,3, Maidla Karjaküla karusloomafarmi mõju uuring põhja- ja pinnaveele II Keila_2,3 ja põhjavesi

5.6 Punktreostusallikad, välisõhu seisund, teed ja liiklustihedus Oluliseks punktreostusallikaks võib lugeda tegevust, millele on vajalik keskkonnaluba. Keskkonnaministeeriumi avaliku keskkonnalubade infosüsteemi38 alusel ei ole OÜ Pae Farmer käitise lähiümbruses väljastatud ettevõtetele välisõhu saastelubasid. Samuti puuduvad teadaolevalt OÜ Pae Farmer lähiümbruses (2,5 km raadiuses) teised loomapidamiskompleksid. Seetõttu välisõhku paiskuvate saasteainete vahelist koosmõju ei arvestata. Vee erikasutusluba on väljastatud Aktsiaseltsile Ingle (KLIS nr L.VV/323141), millega asutus võib võtta vett puurkaevust numbriga 9886 kuni 10 000m3 aastas. Lubatud veevõtt ei avalda eeldatavasti suurt mõju Kehtna valla vee kvantiteedile ning ei kaasata ka koosmõju uurimisse Ingliste käitisega. Tootmisterritooriumi piiril ega lähistel ei ole aruande koostajatele teadaolevalt välisõhu saastatuse taset mõõdetud. Samuti ei ole saasteainete saastatuse taset hinnatud muul viisil. Käitise piirkonna peamisteks transpordimüra allikateks on käitisest 250 m kaugusel lõunas asuv püsikattega Keava-Hõreda tee (tee number: 20120), 600 m kaugusel läänes asuv püsikattega Ingliste tee (tee number 20118) ja 360 m kaugusel põhjas asuv kohalik kruuskattega Mõõla tee (tee number 2921039). Keava-Hõreda teelõigu keskmine liiklussagedus oli 2015. a loenduse järgi 301 sõidukit ööpäevas, millest ligikaudu 96% moodustasid sõidu- ja pakiautod, 2% veoautod ja autobussid ning 2% autorongid. Ingliste tee keskmine liiklussagedus oli 2015. a loenduse järgi 217 sõidukit ööpäevas, millest ligikaudu 92% moodustasid sõidu- ja pakiautod, 2% veoautod ja autobussid ning 6% autorongid.39 Liiklussagedust Mõõla teel eksperdile teadaolevalt mõõdetud ei ole. Keava-Hõreda teelt lähtub püsikattega Lauda tee (tee number 2920245), mis viib OÜ Pae Farmer käitiseni. Käitisesse sissetulev tee on asfaltkattega, käitisesisesed teed on betoonkattega ning nt karjateed on mullakattega. Loomade karjatamisega mitteseotud alad on murukattega.

5.7 Kliima Piirkonna kliima on oluline eelkõige planeeritavast tegevusest tulenevate välisõhu saasteainete hajumise hindamiseks. Lähim kliimavaatluste läbiviimise koht OÜ Pae Farmer käitisele on Eesti Keskkonnaagentuuri (KAUR) Ilmateenistuse Kuusiku meteoroloogiajaam, linnulennult ca 13 km kaugusel planeeritava tegevuse asukohast.

38 Keskkonnalubade infosüsteem, http://klis2.envir.ee 39 AS Teede Tehnokeskus. Liiklusloenduse tulemused 2015. aastal

32/160 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ OÜ Pae Farmer Ingliste farmikompleksi keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne Meteoroloogiajaama andmetel40 on keskmiselt kõige soojem kuu juuli, keskmine temperatuur 15,9 kraadi. Kõige külmem on veebruar, -6,3 kraadi. Aasta keskmine temperatuur on 4,8 kraadi. Keskmine sademete hulk on 727 mm aastas, mis ületab Eesti keskmist 100 mm võrra. Sademeterikkaim kuu on Kuusiku jaama andmete järgi juuli, keskmine sademete hulk on 87 mm ning kõige vähem sademeid on veebruaris 35 mm. Valdavad tuuled piirkonnas on edela suunalt. Tuule suuna ja tugevuse sagedust illustreerib alljärgnev tuuleroos (Joonis 8).

40 Eesti Keskkonnaagentuuri (KAUR) Ilmateenistus, http://www.emhi.ee/

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 33/160 OÜ Pae Farmer Ingliste farmikompleksi keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne

Joonis 8. Tuuleroos (koostanud ELLE, Kuusiku meteoroloogiajaama 2002. aasta andmetel).

5.8 Kaitsealused objektid

Kaitstavad loodusobjektid Käitisele kõige lähemal asuv kaitstav loodusobjekt on 500 m kaugusel loodes asuv 10,9 ha suurune Ingliste mõisa park (registrikood41: PLO1000115) (Ingliste park). Käitise eeldatavasse mõjupiirkonda jäävad järgmiste kaitsealuste liikide leiukohad: veelendlane (registrikood42: KLO9114210), sulgjas õhik (registrikood43:KLO9400013) (1,3 km kaugusel) ning põhja-nahkhiir (registrikood44:KLO9114211). 2,5 km kaugusel lõunas asub 33,1 ha suurune Pae maastikukaitseala (registrikood45:KLO1000244). Pae maastikukaitseala kaitse-eesmärgid on:  unikaalsete karstivormide ja ajaloomälestiste poolest rikka maastiku kaitse;

41 EELIS, http://loodus.keskkonnainfo.ee/eelis/ 42 EELIS, http://loodus.keskkonnainfo.ee/eelis/ 43 EELIS, http://loodus.keskkonnainfo.ee/eelis/ 44 EELIS, http://loodus.keskkonnainfo.ee/eelis/ 45 EELIS, http://loodus.keskkonnainfo.ee/eelis/

34/160 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ OÜ Pae Farmer Ingliste farmikompleksi keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne  EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta I lisas nimetatud elupaigatüüpide — plaatloode (8240*), koobaste (8310), rohunditerikaste kuusikute (9050) ja puiskarjamaade (9070) kaitse. Ühtlasi on Pae maastikukaitseala Pae loodusalana (registrikood: RAH0000333) arvatud rahvusvahelisse Natura 2000 võrgustikku. Loodusala kaitse-eesmärgiks on I lisas nimetatud elupaigatüüpide — nõrglubja-allikad (*7220), plaatlood (*8240), koopad (8310), rohunditerikkad kuusikud (9050) puiskarjamaad (9070) — kaitse. Käitise territooriumit läbib Keila jõgi (registrikood46: VEE1096100), mis asub lähimast vedelsõnnikuhoidlast 70 m kaugusel. 2 km kaugusel kagus asub Kambi oja (registrikood47: VEE1096700). Looduskaitselised objektid on toodud järgmisel joonisel (Joonis 9)48.

46 EELIS, http://loodus.keskkonnainfo.ee/eelis/ 47 EELIS, http://loodus.keskkonnainfo.ee/eelis/ 48 Keskkonnaregistri avalik teenus, http://register.keskkonnainfo.ee

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 35/160 OÜ Pae Farmer Ingliste farmikompleksi keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne

Joonis 9. OÜ Pae Farmerkäitisele lähimad looduskaitselised objektid

Kultuurimälestised Pae Farmer OÜ Ingliste farmikompleksile lähimad kultuurimälestised on toodud alljärgnevas tabelis (Tabel 8) ja joonisel (Joonis 13).

36/160 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ OÜ Pae Farmer Ingliste farmikompleksi keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne Tabel 8. Kavandatava tegevuse lähiümbruse kultuurimälestised49 Objekti Objekti nimetus Registrinumber kaugus ja Märkused suund Olnud üldjoontes barokne, pärast ümberehitusi historitsistlik, ühekordne, võlvitud soklikorrusega, massiivse mansardkorrusega ja barokse kiivriga täiskelpkatusega krohvitud paekivihoone. Ingliste mõisa 15194 500 m, loe Esifassaadi dekooriks lame liseeniliigendus ja maalitud peahoone valuutfrontoonid. Katusepinda lõikuvad aknad oli samuti baroksed. Ka sisekujundus oli väga rikkalik. Esmamainitud 1526. a. Reustareerimisel. Ajastu tüüpilise pargi näide mõisaansamblis. Rajatud 18.s. lõpul Ingliste mõisa 15195 620 m, loe regulaarstiilis, laiendatud 19.s. lõpul vabakujunduslikuks park metsapargiks. Rahuldavas seisukorras. Pikk krohvitud paekivihoone, kaetud kõrge viilkatusega. Hoonet on oluliselt rekonstrueeritud, kuid esifassaadis on säilinud osa pikast Ingliste mõisa kaaristust. Kõrged kaared toetuvad massiivsetele neljatahulistele 15196 650 m, loe ait-kuivati talumivööga sammastele. Hoonel võib leida üksikuid barokseid detaile.Ehit. 18.s. lõpul v. 19.s. algul. Hiljem korduvalt ümberehitatud. Reustareerimisel. Mälestise näol on tegemist Ingliste mõisa vesiveski varemetega. Veskist on säilinud paekivist müürid ja üksikud veskimehhanismide Ingliste mõisa 15197 540 m, loe detailid. Veski on koosnenud kahest ruumist: veskiruum ja vesiveski vesirataste ruum. Ehitatud 18. saj lõpus või 19. saj alguses. Varemestunud. Arheoloogilise kultuurkihi olemasolu. Tehislike lohkude esinemine kivil. Nende dateerimine on problemaatiline: lohu enda vanust ei saa määrata ja lohukivide ümbruse uurimisel leitav ei pruugi olla seotud 11883, 11938, 700 m, lääs, konkreetselt lohkude tegemisega, küll aga kasutamisega. Siiski on Kultusekivid 11880, 11881, 630 m kagu, ka Eesti lohukive peetud pronksiaegseks kultuurinähtuseks, kuna 11882 ja 11879 500-900 m loe need esinevad peamiselt pronksiaegsete kivikirstkalmete läheduses. Lohkude tegemist kivisse seostatakse viljakusekultusega, sest kivid paiknevad toonasele maaviljelusele sobilikes piirkondades. Rahuldavas kuni heas seisukorras. Eesti väljapaistvaima klassitsistlikus stiilis peahoonega Hõreda mõisa mõisaansamblisse kuuluv majandushoone. Väike, kelpkatusega viinaait 15159 1,8 km, loe maakiviehitis. Ukse ja akna avasid ja kaarsilluseid ilmestavad viinamahutiga punasest tellisest raamistused. Ehitatud 19.s. lõpul. Avariilises seisukorras. Pikk, poolviilkatusega ühekorruseline tall on krohvimata Hõreda mõisa 15157 1,8 km, loe maakivihoone. Avad pealt kergelt ümarkaarsed ja punasest tellistest tall raamistusega. Ehitatud 1899. aastal. Varemestunud. Viilkatusega ühekorruseline kõrge soklikorrusega paekiviehitis. Neogooti vorming muudab viinavabriku mõisakompleksi Hõreda mõisa omanäolisemaks hooneks. Vabriku otsaviilus on ümarkaarne aken. 15158 1,8 km, loe viinavabrik Keskosas kõrgel maakivisoklil neogooti stiilis kolmikaken ja hoone otsas ilus paekivist neljakandiline korsten millel aastaarv 1881. Varemestunud.

49Kultuurimälestiste riiklik register, http://register.muinas.ee/

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 37/160 OÜ Pae Farmer Ingliste farmikompleksi keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne Objekti Objekti nimetus Registrinumber kaugus ja Märkused suund Ristküliku kujulisele pöhiplaanile liituvad külgedelt kaks sama pikka kuid kitsamat osa. Hilisem juurdeehitus on ümara pöhiplaaniga Hõreda mõisa 15156 1,8 km, loe mõisa peahoone poolselt küljelt uksega kelder mis omab eelpool jääkelder kirjeldatud keldriga ühist tagaseina. Hoone on ehitatud 20.s. alguses. Varemestunud. Eesti mõisaarhitektuuri üks väljapaistvaim peahoone. Raplamaa Hõreda mõisa 15151 1,8 km, loe esinduslikeim mõisa peahoone. Ehitatud kahes järgus 19.s. algul. peahoone Klassitsistliku stiili suurejooneline näide. Halvas seisukorras. Ühekorruseline, kelpkatusega pikk krohvimata maakivihoone. Hoone teine tiib on ketud viilkatusega. Põhiplaanilt on tall-tõllakuur L- Hõreda mõisa kujuline. Avad pealt ümarkaarsed, ääristatud punasest tellistest 15153 1,8 km, loe tall-tõllakuur raamistusega. Hoone nurgad on markeeritud punaste tellistega. Sissepääsu uksed kalasabalaudisega. Ehitatud 1899. aastal. Avariilises seisukorras. Piirkonna üht aristokraatlikumaid mõisahooneid ümbritsev Hõreda mõisa 15152 1,8 km, loe vabakujunduslik park, suurusega ~7ha. Park rajati 19. sajandi II park poolel. Halvas seisukorras. Historitsistlik kahekorruseline kuivati on krohvimata maakivihoone, katendiks eterniit (varem laast) viilkatus. Hoone otsas on laastkattega viilkatusega puidust kuuritaoline juurdeehitus. Hõreda mõisa 15154 1,8 km, loe Juurdeehituse peal otsaviilus suur segmentaken lakaluugiga. Avad kuivati 1 on pealt ümarkaarsed ja raamitud punaste tellisega. Pool hoonest on valuvõlviga, vahelagi puudub. Ehitatud 20.s. alguses. Avariilises seisukorras. Historitsistlik, kahekorruseline kuivati on krohvimata maakivihoone. Viilkatuse katendiks on eterniit (varem laast). Uks on hoone Hõreda mõisa 15155 1,8 km, loe otsaviilus. Põhjapoolses küljes ning lõunapoolses otsas kaks akent. kuivati 2 Nii ukse kui aknaavad pealt ümarkaarsed ja raamitud punase tellisega. Ehitatud 20.s. alguses. Halvas seisukorras. Käitise eeldatavas mõjupiirkonnas asub ka mitu pärandkultuuriobjekti, mis on toodud järgmises tabelis (Tabel 9) ning joonisel (Joonis 10). Tabel 9. Kavandatava tegevuse lähiümbruse pärandkultuuriobjektid50 Objekti kaugus ja Objekti nimetus Registrinumber Märkused suund Objektist või tema esialgsest funktsionaalsusest säilinud Saviauk 292:SAT:003 200 m, lääs 20-50% Objektist või tema esialgsest funktsionaalsusest säilinud Paemurd 292:PAM:003 310 m, lõuna 50-90% Maastikul on säilinud märgid, kuid ei luba üheselt määrata Ingliste tuuleveski 292:TUV:004 515 m, lääs tüüpi Objektist või tema esialgsest funktsionaalsusest säilinud Ingliste vesiveski 292:VEV:003 580 m, loe 20-50% Ingliste mõis ja kool 292:MOA:006 590 m, loe Mõisaarhitektuuri objekt. Hästi või väga hästi säilinud. Raadiku karjamõis 292:MOA:007 1,5 km, lõuna Mõisaarhitektuuri objekt. Tüüp määratav, säilinud alla 20%.

50 EELIS, http://loodus.keskkonnainfo.ee/eelis/default.aspx?id=-294849174&state=1;-164545161;est;eelisand;;

38/160 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ OÜ Pae Farmer Ingliste farmikompleksi keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne Objekti kaugus ja Objekti nimetus Registrinumber Märkused suund Objektist või tema esialgsest funktsionaalsusest säilinud Aru kõrts 240:KOR:003 1,6 km, kirre 20-50% Objektist või tema esialgsest funktsionaalsusest säilinud Lauri-Metsa kaev 240:KAE:001 1,9 km, kirre 50-90% Objektist või tema esialgsest funktsionaalsusest säilinud Kustanai küün 240:HEK:004 2 km, kirre 50-90% Objektist või tema esialgsest funktsionaalsusest säilinud Lubjaahi Hõredal 240:LUA:001 2,2 km, lääs 20-50% Maidla mõisa Objektist või tema esialgsest funktsionaalsusest säilinud 240:PAM:001 2,5 km, põhi paemurd 20-50%

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 39/160 OÜ Pae Farmer Ingliste farmikompleksi keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne

Joonis 10. Ingliste farmikompleksile lähimad kultuurimälestised ja pärandkultuuriobjektid

40/160 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ OÜ Pae Farmer Ingliste farmikompleksi keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne

6 NULLALTERNATIIVI KIRJELDUS

Olemasolev Pae Farmer OÜ käitis asub Raplamaal Kehtna vallas Ingliste külas Pae talu (29201:003:0144) maaüksusel. Ingliste farm koosneb kehtiva keskkonnakompleksloa põhjal kahest lüpsilehmalaudast (540+520 kohta piimalehmale) ja sinna juurde kuuluvast kahest vedelsõnnikuhoidlast. Lisaks asuvad seal silohoidlad ja kasutuseta tahesõnnikuhoidlad. Käitisesse kuuluvad hooned ja rajatised on esitatud asendiplaanil (Joonis 11). Territooriumil on olemas vajalikud juurdepääsuteed ja elektrivarustus.

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 41/160 OÜ Pae Farmer Ingliste farmikompleksi keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne

Joonis 11. OÜ Pae Farmer Ingliste farmikompleksihoonete ja rajatiste asendiplaan (nullalternatiiv)

42/160 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ OÜ Pae Farmer Ingliste farmikompleksi keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne Tootmismaht OÜ Pae Farmer Ingliste farmikompleksile on väljastatud kehtiv keskkonnakompleksluba L.KKL.RA-164670, milles käitise ülesseatud tootmisvõimsuseks on 1060 lüpsilehma.

Pidamistehnoloogia ja söötmine Ingliste farmikompleksis on kaks lüpsilehmalauta. Lüpsikarjalaut nr 1 (Joonis 11, nr 1): laudas on kohti 540 lüpsilehmale aastaringseks kasutamiseks. Laut ehitati 2003. aastal ning lauda mõõtmed on 127*34 m. Lauda välisseinad on kaetud õhku läbilaskva klaasfiibervõrguga ja selle peal on nööride vahel ülevalt alla käsitsi avatav sünteetilisest kangast kate. Kangas on tuulekindel ning talvel saab kangast liigutada sobivale kõrgusele nii, et loomad oleks kaitstud tuuletõmbuse eest, kuid tagatud on loomadele tervisliku mikrokliima loomiseks vajalik õhuvahetus. Lauda katusehari on pealt avatud. Laudas on tagatud loomulik ventilatsioon ning maksimaalne päevavalguse kasutamine. Vajadusel annavad lisavalgust luminofoorvalgustid. Igal lehmal on puhkelatter, puhkelatrid on kuues reas. Loomade asemete pikkus on 2,1 m ja laius 1,2 m. Põrandad ja asemed on betoonist, libisemise vältimiseks on betooni pressitud rombikujuline faktuur. Laudas on üks söödakäik laiusega 5 m ning neli sõnnikukäiku, kahe sõnnikukäigu laius on 2,8 m ja kahe sõnnikukäigu laius on 4 m. Lauda jagab risti pooleks loomade liikumiskäik, mida mööda saavad loomad lüpsiplatsi ootealale. Lauda otsaseintes paiknevad tõstetavad väravad mõõtmetega 3*3 m, väravaid on kokku 8. Lisaks asuvad kaks tõstetavat väravat mõõtmetega 4*4 m söödakäikudel. Lauda ja lüpsi ooteala eraldavad kolm puidust külgväravat. Lüpsikarjalaut nr 2 (Joonis 11, nr 2): laudas on kohti kokku 520 lüpsilehmale aastaringseks kasutamiseks. Laut ehitati 2005. aastal ning lauda mõõtmed on 127*34 m. Ehituselt ja ventilatsiooni lahenduselt on laut sarnane piimakarjalauda nr 1-le. Laut on jagatud nelja sektsiooni, igas sektsioonis on kolm rida puhkelatreid, iga lehma kohta üks latter mõõtmetega 1,2*2,1 m, mis on eraldatud üksteisest ja söödakäigust toruraamidega. Iga sektsiooni kohta on üks söödakäik laiusega 4 meetrit ning söödakäikude vahel, keset lauta on 5,5 meetri laiune liikumiskäik talitajatele ja söödamikserile liikumiseks. Kogu lauda põrand on betoonkattega, millesse on libisemise vältimiseks pressitud ristkülikukujuline faktuur. Laudas kasutatakse loomade lamamisasemetel optimaalsel koguses allapanu (põhku), asemeid puhastatakse vähemalt 2 korda päevas. Loomade söötmine toimub traktori haakes oleva söödamikseriga. Lauda otsaseintesse on projekteeritud puidust väravad: sõnnikukäikudele kokku 8, mõõtudega 3*3 m ja söödakäikudele kokku 2, mõõtudega 4*4 m. Veel on kolm puidust väravat lauda põhjaküljel ja viis väravat lauda vahekoridoridesse, mis võimaldavad lauda sektsioonidesse jagamise ning loomade pääsu lüpsiplatsile. Hoonel on piksekaitse ja tuleohutuse tagamiseks on lauta paigaldatud tuletõrjevoolikute süsteem. Loomade söötmiseks kasutatakse erinevaid söödasegusid, vastavalt loomade kaalule, kasvufaasile ja tootlikkusele. Ratsioon on koostatud vastavalt loomarühma füsioloogilisele tarbele (söötmisnormidele). Põhisööt on silo, millele lisaks antakse vastavalt ratsiooni koostisele jõusööta, kvaliteetset heina ja põhku. Selleks, et kõik loomad söönuks saaksid, rakendatakse piiramatu söötmise printsiipi. Selle kohaselt peab sööt olema lehmadele alati kättesaadav.

Veekasutus Vett kasutatakse käitises:

 loomade jootmiseks;

 lüpsiseadmete pesuks;

 ruumide pesuks;

 töötajate olmevajadusteks.

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 43/160 OÜ Pae Farmer Ingliste farmikompleksi keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne Pae Farmer OÜ käitises võetakse vett loomakasvatuse ja olme tarbeks enda territooriumil asuvast puurkaevust. Kaevul on olemas nõutav 50 m sanitaarala. Puurkaevu andmed on järgmised:

 katastri number: 8394;

 passi number: 200;

 kasutatav veekiht: S-O;

 puurkaevu sügavus: 60 m; 3  puurkaevu tootlikus: 25,8 m /h;

 puurimise aasta: 1972. Loomade jootmiseks on laudas nr 1 kasutusel 12 De Lavali külmumiskindlat grupijooturit. Loomade joogivett eelsoojendatakse piimajahutite jääksoojuse abil. Laudas nr 2 on samuti kasutusel grupijooturid. Loomade joogivesi eelsoojendatakse mootoriruumis, kasutades selleks piimajahutite jääksoojust. Jooturid paiknevad nii, et vee reostusoht sööda- ja allapanu materjalidega on minimaalne. Käitises kasutatav vesi vastab joogivee nõuetele (Tabel 4).

Reoveekäitlus Ingliste farmikompleksis suunatakse kompleksis tekkiv heit- ja reovesi vedelsõnnikuhoidlatesse, kuna puudub eraldi kanalisatsioon heit- ja reovete ära juhtimiseks ühiskanalisatsiooni või kogumiskaevu. Ingliste farmikompleksi olme- ja piimabloki kanalisatsiooni torustik on ühendatud piimakarja laudasõnnikukanalitega ning farmis tekkiv reo- ja heitvesi suunatakse vedelsõnnikuhoidlatesse. Heit- ja reovesi ei sisalda ohtlikke aineid. Piima- ja olmebloki kanalisatsiooni torustik on lekkekindel plastikust torustik ning sõnnikukanalid betoonist ja lekkekindlad. Hoonete katustelt ja kõvakattega pindadelt tulenev sademevesi juhitakse teekatendite ja maapinna vertikaalplaneerimise abil sadeveetiikidesse (Joonis 11, nr 6 ja 7).

Sõnnikukäitlus Lüpsikarjalautade igas sektsioonis on üks sõnnikukäik vedelsõnniku eemaldamiseks. Iga sektsiooni kohta on sõnnikukäik laiusega 2,8 m. Sõnnikukäikude puhastamiseks kasutatakse skreeperseadmeid, millega lükatakse läga lauda keskel asuvasse keskkanalisse. Keskkanalist valgub läga pumbašahti, mis on ühenduses pumplaga, kust see pumbatakse vedelsõnnikuhoidlatesse. Vedelsõnnikuhoidla (Joonis 11, nr 3) rajati 2003. aastal. Vedelsõnnikuhoidla on laguuntüüpi ja mõõtmetega 70*34 m, sügavus 3 m ning hoidla seinad on ehitatud 45º nurga all. Sõnnikuhoidla mahtuvus on 7140 m3. Maa-gaaside ärajuhtimiseks ja hoidla pidavuse kontrolliks on hoidlale rajatud drenaaž 4 kontrollkaevuga. Vedelsõnnikuhoidla (Joonis 11, nr 4) on ehitatud farmi II ehitusjärgus 2005. aastal. Sõnnikuhoidla mõõdud on 70*44 m. Sügavus on 3 m ning hoidla seinad on ehitatud 45º nurga all. Sõnnikuhoidla mahtuvus on 9240 m3. Hoidlale on rajatud drenaaž kuue kontrollkaevuga. Vedelsõnnikuhoidlate põhja ja seinte lekkekindlaks tegemiseks on kasutatud PVC-ga kaetud 1100 dtex polüesterkangast 12*12 kiudu/cm2. Materjal omab eri UV kaitset, on bakteri- ja külmakindel ning on EL sertifitseeritud. Mõlema sõnnikuhoidla põhja alla on ehitatud kruusaalus, mille peal on 5 cm liivakiht. Vedelsõnnikuhoidlate ümber on ehitatud 1,6 m kõrgune võrkpiire, et vähendada inimeste ja loomade laguuni kukkumise ohtu. Vedelsõnnikuhoidlad on pealt täidetavad.

44/160 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ OÜ Pae Farmer Ingliste farmikompleksi keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne Vastavalt vajadusele tühjendatakse sõnnikuhoidlaid kas kevadel või sügisel. Sõnnik laotatakse Pae Farmer OÜ omandis olevatele ja renditavatele maadele. Ettevõttel on kolm paakhaagist, millega veetakse vedelsõnnik põllule ning Joskini Multi-Action avatud lõhega injektorlaotur. Lisaks on ettevõttel kaks lohisvoolikutega vedelsõnniku laoturit. Vedelsõnniku laotamine toimub vastavalt Keskkonnaameti poolt heakskiidetud sõnniku laotusplaanile.

Jäätmekäitlus Peamised tegevuse käigus tekkivad jäätmed on:

 loomsed jäätmed (lõpnud loomad);

 taimsed jäätmed (söödajäätmed jms);

 segaolmejäätmed;

 söödapakendid jt. pakendijäätmed (klaas, plastik, paber, metall, puit);

 ohtlikud jäätmed (kemikaalide ja ravimite jäätmed). Pae Farmer OÜ rakendab käitisesisest jäätmehooldussüsteemi, mis tagab segaolmejäätmete, pakendijäätmete, loomsete jäätmete ja ohtlike jäätmete käitlemise vastavalt kehtivate asjakohaste õigusaktide nõuetele. Erinevad jäätmeliigid kogutakse lahus. Ohtlikud jäätmed antakse üle ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale käitlejale saatekirja vastu. Loomsed jäätmed antakse käitlemiseks üle Vireen AS-le. Ülejäänud jäätmed antakse lepingute alusel üle jäätmeluba omavatele jäätmekäitlejatele.

Energia kasutamine Energiat vajatakse käitises järgmistes tehnoloogilistes protsessides:

 sööda ettevalmistamine ja söötmine;

 lüpsmine ja piimajahutus;

 sooja vee ettevalmistamine ning teenindus- ja olmeruumide kütmine;

 valgustus ja ventilatsioon;

 sõnniku eemaldamine. Veiselautades küte puudub. Kütet kasutatakse lüpsi- ja olmeplokis. Ingliste lautade olmeplokis ja lüpsikojas kasutatakse kütmiseks puitküttega katelt võimsusega 0,035 MW (Joonis 11, nr 8). Jahutusseadmeid kasutatakse lüpstud piima jahutamiseks ja hoidmiseks nõutaval temperatuuril. Jahutuseks kasutatakse elektrienergiat ja piima soojuse ülekandmist lehmade joogivette või kütmiseks kasutatavasse vette. Veiselautades on loomulik ventilatsioon. Seega puudub elektrienergia kulu ventilatsioonile. Ventilatsioon on passiivne, s.t ventilaatorid puuduvad, ventilatsioon toimub katuseharjade kaudu. Lautades on luminofoorlambid.

Käitist teenindav transport Enamus teenindavast transpordist toimub raskeveokitega (söödavedu, piimavedu, jäätmete vedu). Erinevateks vedudeks kasutatakse erinevaid marsruute. Kasutusel olevateks lähiteedeks on käitise poolt alustades käitisesisesed teed, püsikattega Lauda tee (tee number 2920245), püsikattega Keava-Hõreda tee (tee number 20120), kruuskattega Pae-Ingliste tee (tee number 20128), püsikattega Ingliste tee (tee number 20118), püsikattega Juuru-Rapla tee (tee number 20117) ja kruuskattega Mõõla tee (tee number 2921039). Ülevaade liiklussagedusest antud teedel on toodud peatükis 5.6.

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 45/160 OÜ Pae Farmer Ingliste farmikompleksi keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne Põhilise transpordi moodustab OÜ Pae Farmeri käitises piimavedu, mis toimub iga päev üks kuni kaks korda. Lisaks toimub vastavalt vajadusele toormete vedu. Tihedam transport toimub aprilli kuus, kui laotatakse läga ning suvel teatud perioodil, kui toimub silotegu. Käitise lähedal ja käitise territooriumil sõidetakse aeglaselt ning kiirused ei ulatu üle 30 km/h.

Veterinaarohutus Pae Farmer OÜ on korraldanud veterinaaria tugiteenuse vastavalt kehtivate asjakohaste EV õigusaktide nõuetele. Farmi veterinaarseks teenindamiseks ostetakse teenust sisse veterinaarteenust pakkuvatelt ettevõtetelt. Keskkonnaohutuse seisukohalt on eelkõige oluline üldine veterinaarohutuse tagamine ja loomsete jäätmete käitlemise nõuete järgimine. Haiged loomad eraldatakse karjast ning paigutatakse teistest eraldi. Lõpnud loomad eraldatakse koheselt karjast ning antakse üle Vireen AS-ile asukohaga Väike-Maarjas. Kuni lõpnud loomade üleandmiseni paigutatakse need selleks ettenähtud kohta, kust võimalike nakkuste ja ebameeldiva lõhna levik on viidud miinimumini. Veterinaarohutust aitab tagada ka see, et farmikompleksi territooriumil korraldatakse töötajate ja masinate liikumine nii, et „puhta” ja „musta” poole (eriti piima- ja sõnnikuveoteede) ristumine on välistatud.

46/160 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ OÜ Pae Farmer Ingliste farmikompleksi keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne

7 NULLALTERNATIIVIGA KAASNEVAD TAGAJÄRJED JA KESKKONNAMÕJUD

7.1 Nullalternatiiviga kaasnevad tagajärjed Alljärgnevalt on antud hinnang tegevuste tagajärgedest eeldusel, et olulisi muutusi kinnistul, võrreldes olemasolevas keskkonnakompleksloas kehtestatule, ei toimu. Arvestatud on, et tootmise jätkumisel olemasolevas mahus peab tegevus vastama õigusaktide ja väljastatud keskkonnakompleksloa nõuetele. Käitise tootmisprotsessi kirjeldus koos sisendite ja väljunditega on toodud alljärgneval joonisel (Joonis 12).

Töötajad Sööt Kütus Ravimid Abimaterjalid

Müra

Heide õhku

Transport Suurenenud transpordikoormus

Elekter Hädaolukorrad OÜ Pae Farmer veisekasvatus Vesi Jäätmed Sõnnik Transport Reovesi

Loomsed kõrvalsaadused Piim

Joonis 12. Veisefarmi sisend-väljund diagramm Keskkonna seisukohalt on olemasoleva tegevusega kaasnevad olulisemad tagajärjed:

 heide välisõhku;

 sõnnikuteke;

 veekasutus;

 reoveeteke;

 jäätmeteke;

 mürateke.

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 47/160 OÜ Pae Farmer Ingliste farmikompleksi keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne 7.1.1 Heitmedvälisõhku

Kuna välisõhu saastatus on veeprobleemide kõrval üks olulisemaid keskkonnamõju tegureid, siis on seda mõjuvaldkonda siinkohal ulatuslikumalt käsitletud.

7.1.1.1 Saasteallikad

OÜ Pae Farmerkäitises on välisõhu paikseteks saasteallikateks farmihooned, sõnnikuhoidlad ja katel. Veiselautadest juhitakse saasteained välisõhku läbi katuseharjade. Lautade väljatõmbeavadele on leitud arvutuslik läbimõõt. Sõnnikuhoidlate puhul on saasteallikaks kogu hoidla pind. Täpsemad selgitused saasteallikate kohta järgnevad allpool vastavate saasteallikate kaupa. Saasteallikate asendiplaan on välja toodud alljärgneval joonisel (Joonis 13).

48/160 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ OÜ Pae Farmer Ingliste farmikompleksi keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne

Joonis 13. Saasteallikate asendiplaan OÜ Pae Farmer Ingliste käitises nullalternatiivi korral

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 49/160 OÜ Pae Farmer Ingliste farmikompleksi keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne Nullalternatiivi puhul koosneb OÜ Pae Farmer käitis kahest lüpsilehmalaudast, kahest vedelsõnnikuhoidlast ning katlast. Veiselautadest juhitakse saasteained välisõhku läbi katuseharjade. Katlast juhitakse saasteained välisõhku läbi korstna. Saasteallikate täpsemad parameetrid on esitatud järgnevas tabelis (Tabel 10). Tabel 10. Saasteallikate parameetrid Max Saasteallika Saasteallika Maht- Saasteallika Vanuse/toodangu- Temperatuur, Saaste-allika nr loomade kõrgus arvutuslik kiirus, nimetus rühm °C arv maapinnast, m diameeter, m m3/s Piimalehmad S1 Lüpsikarjalaut 540 8,7 11,37 37,65 12 (7000 kg) Piimalehmad S2 Lüpsikarjalaut 520 8,7 11,37 36,26 12 (7000 kg) H1 Vedelsõnnikuhoidla - - 3 55,05 0,1 m/s 8 H2 Vedelsõnnikuhoidla - - 3 62,62 0,1 m/s 8 K1 Katel - - 8 0,40 0,01 100 Katla (0,035 MW) kütmiseks kasutatakse puitu, mille keskmine alumine kütteväärtus on 8 MJ/kg. Aastane orienteeruv kasutatav kütuse kogus on kuni 110 tonni. Samuti on käitises välisõhu saasteallikateks silohoidlad. 2008. aastal rekonstrueeris OÜ Pae Farmer farmi territooriumil olevad kolm silohoidlat ning ehitas juurde ühe silohoidla. Olemasolevad kolm silohoidlat on mõõtmetega 51x14,7x4 m ja igaüks mahuga 2999 m3. Silohoidlatel on kaks silomahlade kogumiskaevu, mahtuvusega 10 m3. Uue silohoidla sektsiooni mõõtmed on 22x51x4 m ja mahutavus 4488 m3. Silohoidla ette, madalamasse otsa on rajatud renn sadevete ja silomahla kogumiseks, mida mööda juhitakse vedelikud sõnnikupumplasse (mahtuvus 93 m3), kus need pumbatakse vedelsõnnikuhoidlatesse. Silohoidlad on ehitatud betoonist ning on lekkekindlad, samuti on lekkekindel ka kanal, mida mõõda silomahlad jm vedelikud pumplasse juhitakse. Silohoidlatest välisõhku lenduvate saasteainete hindamiseks Eestis tunnustatud metoodika käesoleval ajal puudub. Seetõttu ei ole silohoidlaid kaasatud välisõhu saastetaseme arvutustesse ja saaste hajumise modelleerimisse. Käesolevas töös ei ole saastetaseme hindamisel arvesse võetud liikuvaid saasteallikaid, kuna nendega seotud heitmed on kontrollimatud ning hajusad. Lisaks liikuvatele saasteallikatele võivad käitise lähedast välisõhu saastetaset teatud aegadel mõjutada erinevad tegevused:

 Sööda laadimisel ja ettevalmistamisel tekib tolmuheide.

 Teenindava transpordi liikumisega kaasneb heitgaaside heide õhku ja kuival perioodil tolm teedelt.

 Territooriumi koristamisega võib kaasneda vähene tolmu heide õhku.

 Sõnniku väljavedamisel suureneb ammoniaagi heide.

 Sõnniku ettevalmistamisel veoks ja sõnniku laotamisel toimub samuti saasteainete heide välisõhku. Selliseid heitmeid loetakse samuti hajusaks ja kontrollimatuks heiteks. Seda heidet ei arvutata, kuna heide sõltub paljudest asjaoludest, mida on väga keeruline arvesse võtta. Näiteks võib heide sõltuda kasutatavast laotustehnoloogiast (lohisvoolik, muldaviimise seade vms), mulla või pinnase parameetritest (tihedus, tera suurus, taimestiku olemasolu, temperatuur jne), erinevatest meteoroloogilistest parameetritest (tuule suund ja tugevus, pilvisus, õhuniiskus, õhurõhk) jms.

50/160 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ OÜ Pae Farmer Ingliste farmikompleksi keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne 7.1.1.2 Heitkogused

Välisõhu saasteainete prognoositavad heitkogused on siinkohal tulemuste lihtsamaks jälgimiseks välja toodud summaarse koondtabelina (Tabel 11). Heitkoguste arvutused viidi läbi saasteallikate kaupa ning vastavad täpsemad arvutuskäigud on esitatud tabelivormis käesoleva aruande lisas (Lisa 3). Tabel 11. Aasta jooksul Ingliste farmikompleksist välisõhku suunatavate saasteainete maksimaalsed heitkogused (t/a) (nullalternatiiv) Välisõhku eralduva saasteaine aastane heitkogus,t/a või Saasteaine CAS nr Nimetus raskmetallide puhul kg/a 7664-41-7 Ammoniaak 26,597 10024-97-2 Dilämmastikoksiid 0,114 Lenduvad orgaanilised ühendid kütuse VOC-com 0,042 põletamisel 10102-44-0 Lämmastikdioksiid 0,088 74-82-8 Metaan 157,940 124-38-9 Süsinikdioksiid 95,513 630-08-0 Süsinikmonooksiid 0,880 PMsum Tahked osakesed, summaarsed 0,880 2025884 Vääveldioksiid 0,009 Nullalternatiivi rakendumisel tekkivate hetkeliste ja aastaste heitkoguste võrdlus kavandatavate tegevustega kaasnevate heitkogustega saasteainete lõikes on esitatud alapeatükis 9.1.1.2.

7.1.1.3 Lõhna heide

Lõhna heide farmihoonetest ja sõnnikuhoidlatest on esitatud järgnevalt (Tabel 12 ja Tabel 13). Lõhna heide on arvutatud vastavalt metoodikale, mis on esitatud aruande lisas (Lisa 2). Tabel 12.Lõhna heide farmihoonetest (nullalternatiiv) Nr Aasta- Karjatamis- Loom- Heit- plaanil Toodangu Karjatamis- Eriheide, Pidamisviis loom, päevi, tk ühik, kogus, või rühm koefitsient ouE/LÜ/s arv (24h) LÜ ouE/s kaardil Lõaspidamine, skreeperseadmed, Piimalehmad S1 sõnnikueemaldus 2-3 kordapäevas, 540 0 1,00 12 1,2 7776,00 (7000kg) rohke allapanu (suletud süsteem) Lõaspidamine, skreeperseadmed, Piimalehmad S2 sõnnikueemaldus 2-3 kordapäevas, 520 0 1,00 12 1,2 7488,00 (7000kg) rohke allapanu (suletud süsteem) Kokku 1060 15264,00

Tabel 13. Lõhna heide sõnnikuhoidlatest (nullalternatiiv) Nr plaanil või kaardil Sõnnikuhoidla tüüp Katmisviis Pindala, m2 Eriheide, ouE/s-m2 Heitkogus, ouE/s H1 Vedelsõnnikuhoidla, laguun Hekseldatud põhk 2380,00 0,6 1428,00 H2 Vedelsõnnikuhoidla, laguun Hekseldatud põhk 3080,00 0,6 1848,00 Kokku 3276

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 51/160 OÜ Pae Farmer Ingliste farmikompleksi keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne Vedelsõnnikuhoidlate puhul on arvestatud, et hoidlaid katab loomulik koorik, mille moodustab vähemalt 10 cm või 5 kg/m2 põhukiht, mis tagab lõhna emissiooni vähenemise 80%.51

7.1.2 Sõnnikuteke

Olemasolevas olukorras kasutatakse sõnniku käitlemisel vedelsõnnikutehnoloogiat. Veeseaduse § 262 lõige 2 sätestab, et põllumajandusloomade pidamisel peab sõnnikuhoidla või sõnniku- ja virtsahoidla mahutama vähemalt nende kaheksa kuu sõnniku ja virtsa ning sellele lisaks ka sademete- ja tehnoloogilise reovee kogused. OÜ Pae Farmer käitises tekkivad arvutuslikud aastased sõnnikukogused loomarühma ja lauda kaupa on esitatud alljärgnevates tabelites (Tabel 14; Tabel 15). Arvutustes on kasutatud põllumajandusministri määrust nr 7152, kus on välja toodud keskmised aastased sõnnikukogused loomarühma kohta. Nendesse näitajatesse on juba sisse arvestatud ka eeldatav sademe- ja tehnoloogiline vesi. Allpool olevast tabelist (Tabel 16) selgub, et nullalternatiivi puhul tuleb vedelsõnnikuhoidlate mahutavuseks arvestada 8 kuu väärtuste alusel ca 17 455 m3. Vedelsõnnikuhoidlate mahutavus on 16 380 m3, mis on käesoleva aruande ajal kehtivate määruste järgi arvutuslikult nullalternatiivi maksimaalsel rakendumisel ebapiisav. Teine arvestamist vajav aspekt on sõnnikulaotuspindade vajadus. Veeseaduses on sätestatud, et sõnnikuga, sealhulgas töödeldud sõnnikuga, on lubatud anda haritava maa ühe hektari kohta kuni 170 kg lämmastikku ning 25 kg (viie aasta keskmine) fosforit aastas, kaasa arvatud lämmastik ja fosfor, mis jääb maale karjatatavate loomade väljaheidetega53. Alljärgnevalt on toodud minimaalselt vajalikud laotuspinnad nii lämmastiku kui ka fosfori arvestuses nullalternatiivi puhul (Tabel 14; Tabel 15). Sõnniku toitainete sisalduse määramisel tahesõnnikust võetakse aluseks põllumajandusministri määruses nr 7154 välja toodud näitajaid.

51 VDI-Standard: VDI 3894 Blatt 1: Emissionen und Immissionen aus TierhaltungsanlagenHaltungsverfahren und EmissionenSchweine, Rinder, Geflügel, Pferde, 2011 52Eri tüüpi sõnniku toitainete sisalduse arvestuslikud väärtused, sõnnikuhoidlate mahu arvutamise metoodika ja põllumajandusloomade loomühikuteks ümberarvutamise koefitsiendid. Põllumajandusministri 14. juuli 2014 a määrus nr 71 53 Veeseadus. Riigikogu seadus, vastu võetud 11. mai 1994 54Eri tüüpi sõnniku toitainete sisalduse arvestuslikud väärtused, sõnnikuhoidlate mahu arvutamise metoodika ja põllumajandusloomade loomühikuteks ümberarvutamise koefitsiendid. Põllumajandusministri 14. juuli 2014 a. nr 71

52/160 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ OÜ Pae Farmer Ingliste farmikompleksi keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne

Tabel 14. Orienteeruv tekkiva sõnniku kogus ja üldlämmastiku sisaldus aastas ning minimaalne vajalik laotuspind lämmastiku

sisaldusest lähtuvalt nullalternatiivi korral

Vedel- Mini-

Nr või pool- Aastas maalne

Looma-

-

plaanil vedel- toodetav N vajalik Toodangurühm Sõnnikuhoidla tüüp Pidamisviis Sõnnikutüüp kohtade või sõnnik kg/t dus, kokku, põllu- arv kaardil kokku, kg pind,

t/a ha

Karjatamispäevi, tk/a(24h) Karjatamis koefitsient Sõnnikukogus t/a kohta, looma sisal N Lõaspidamine, skreeperseadmed, Piimalehmad Vedelsõnnikuhoidla, S1 sõnnikueemaldus 2-3 kordapäevas, rohke Vedelsõnnik 540 0 1 24,7 13338 4,74 63222,1 371,9 (7000kg) laguun, loomulik koorik allapanu (suletud süsteem) Lõaspidamine, skreeperseadmed, Piimalehmad Vedelsõnnikuhoidla, S2 sõnnikueemaldus 2-3 kordapäevas, rohke Vedelsõnnik 520 0 1 24,7 12844 4,74 60880,6 358,1 (7000kg) laguun, loomulik koorik allapanu (suletud süsteem) Kokku 1060 26182 124102,7 730,0

Tabel 15. Orienteeruv tekkiva sõnniku kogus ja üldfosfori sisaldus aastas ning minimaalne vajalik laotuspind fosfori sisaldusest

lähtuvalt nullalternatiivi korral

Mini-

Nr maalne

Looma- Vedel- või Aastas

-

plaanil Sõnniku- vajalik Toodangurühm Sõnnikuhoidla tüüp Pidamisviis kohtade poolvedelsõnniku toodetav P või tüüp põllu- arv kogus kokku, t/a kokku, kg kaardil pind,

ha

Karjatamispäevi, tk/a(24h) Karjatamis koefitsient Sõnnikukogus t/a kohta, looma kg/t sisaldus, P Lõaspidamine, skreeperseadmed, Piimalehmad Vedelsõnnikuhoidla, sõnnikueemaldus S1 Vedelsõnnik 540 0 1,00 24,7 13338 1,22 16272,4 650,9 (7000kg) laguun, loomulik koorik 2-3 kordapäevas, rohke allapanu (suletud süsteem) Lõaspidamine, skreeperseadmed, Piimalehmad Vedelsõnnikuhoidla, sõnnikueemaldus S2 Vedelsõnnik 520 0 1,00 24,7 12844 1,22 15669,7 626,8 (7000kg) laguun, loomulik koorik 2-3 kordapäevas, rohke allapanu (suletud süsteem) Kokku 1060 26182 31942,0 1277,7

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 53/160 OÜ Pae Farmer Ingliste farmikompleksi keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne Tabel 16. Minimaalsed 8 kuu sõnniku hoiustamismahud nullalternatiivi korral Sõnniku kogus t/a või reovesi Sõnniku Sõnnikuhoidla 8 kuu miinimummaht, Sõnnikutüüp m3/a mahumass,m3/t m3 Vedel- või poolvedelsõnnik 26182,0 1 17454,7 Vedelsõnnikuhoidlasse 26182,0 - 17454,7 kokku Arvutustest selgub, et laotuspindade puhul on limiteerivaks toitaineks fosfor. Selleks, et laotada sõnnikut vastavalt lubatud normidele on vajalik nullalternatiivi puhul vähemalt 1277,7 ha laotuspindu. Kuna OÜ Pae Farmer kasutuses on kokku 2335 ha maad (Pae Farmer OÜ omandis on 772 ha, 1165 ha on rendimaa, 48 ha on riigi poolt kasutamiseks antud ning tütarfirmade omandis on ca 350 ha maad), siis on võimalik sõnnikut laotada vastavalt kehtestatud normidele.

7.1.3 Veekasutus

Veisekasvatuses vajatakse vett eeskätt loomade jootmiseks ning lisaks kulub vett olme otstarbeks ja ruumide pesuks. Ingliste farmikompleksis udarate puhastamiseks vett ei kulu, sest udarate puhastamiseks kasutatakse spetsiaalset vahendit (pulbrit) ja ühekordse kasutusega salvrätte. Piimaruume ja lüpsiseadmeid pestakse kaks korda päevas. Loomade jootmiseks läheb tarvis joogivee kvaliteediga vett. OÜ-s Pae Farmer võetakse vett farmi territooriumil asuvast puurkaevust katastrinumbriga 8394. Arvutuslik loomade joogivee tarve maksimaalse lautade täituvuse korral on esitatud alljärgnevas tabelis (Tabel 17). Lubatud veevõtt käitise puurkaevust on kehtiva keskkonnakompleksloa alusel kokku 47 000 m3 aastas ning 128,8 m3ööpäevas. Tabel 17. Arvutuslik käitise veetarve nullalternatiivi puhul Loomagrupp Arv Keskmine veetarve, l/öp Veetarve kokku, m3/öp Veetarve kokku, m3/aastas Lüpsilehmad (koos kinnislehmadega) 1060 80 84,8 30 952 Tehnoloogiline vesi (lüpsiplats jm) - - 2,0455 745 Olmevesi 10 95 0,95 347 Kokku 32 043 Arvutuslikult on OÜ Pae Farmer käitise tegevuseks vett vaja kuni 32 043 m3 aastas, 8011 m3 kvartalis ja 88 m3 ööpäevas. Kompleksloa järgi lubatud veevõtt on piisav OÜ Pae Farmer käitise jaoks.

7.1.4 Reovee teke

Eeldusel, et kogu kasutatav tehnoloogiline ja olmevesi jõuab protsessist välja reoveena, tekib arvestuslikult farmis aastas kuni 1092 m3 reovett. Ingliste farmikompleksis suunatakse tekkiv heit- ja reovesi vedelsõnnikuhoidlatesse. Olme- ja piimaploki kanalisatsiooni torustik on ühendatud piimakarja lauda sõnnikukanalitega. Piima- ja olmeploki kanalisatsiooni torustik on lekkekindel plastikust torustik ning sõnnikukanalid betoonist ning samuti lekkekindlad. Et kõik reo- ja heitveed suunatakse vedelsõnnikuhoidlatesse, siis reovee puhastamist ei toimu, heitvett ühiskanalisatsiooni, veekogusse ja pinnasse ei juhita ning suubla (sõnnikuhoidla) seiret ei teostata. Kuna reo- ja heitvett pinnasesse ja veekogusse ei juhita, siis puudub ka sellest tulenev mõju põhjaveele, veekogule või pinnasele.

55Käitaja andmetel

54/160 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ OÜ Pae Farmer Ingliste farmikompleksi keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne Vedelsõnnikuhoidlate lekkekindluse seiret ja hooldustöid tehakse üks kord aastas peale hoidlate tühjendamist. Kõik hoidlad on varustatud drenaažiga ja kontrollkaevudega, mis aitavad lekkekindluse jälgimisel. Farmikompleksis on olemas sadevee kanalisatsioon ning sadeveed juhitakse sadeveetiikidesse.

7.1.5 Jäätmeteke

Peamised käitise tegevuse käigus tekkivad jäätmed on:

 olmejäätmed;

 pakendijäätmed (klaas, plastik, paber, metall, puit);

 ohtlikud jäätmed (kemikaalide ja ravimite jäätmed, õlid ja määrdeained). Lisaks mainitud jäätmetele tekib farmi tegevuse käigus ka loomseid jäätmeid (surnud loomad). Alljärgnevas tabelis (Tabel 18) on ära toodud kehtivas keskkonnakompleksloas toodud jäätmekogused. Tabel 18. Orienteeruvad tekkivate jäätmete kogused liikide kaupa nullalternatiivi korral Jäätmeliik Kogus, tonni aastas Metallijäätmed 3 Plastpakendid 4 Paber- ja kartongpakendid 0,2 Ohtlikke aineid sisaldavad või nendega saastunud pakendid 0,5 Plastijäätmed (välja arvatud pakendid) 2 Pliiakud 0,15 Prügi (segaolmejäätmed) 1 Sünteetilised mootori-, käigukasti- ja määrdeõlid 4,5 Teravad ja torkivad esemed (välja arvatud koodinumbriga 18 02 02 nimetatud jäätmed) 0,01 Vanarehvid 0,2

7.1.6 Mürateke

Intensiivse loomakasvatusega kaasneb teatud tasemel müra, mis sõltub nii loomade arvust, hoonete konstruktsioonist kui ka kasutatavast tehnoloogiast. Farmide käitamisel on mürateke võimalik nii paiksetest saasteallikatest (tootmisprotsess) kui ka farmi teenindavast transpordist. Tekkiva müra kestus on enamasti lühiajaline, samuti toimub suur osa selle tekkest loomapidamis- ja abihoonete siseruumides ning hoonetest välja ei levi. Peamine farmi käitamisega kaasnev müra väljaspool siseruume tekib farmi teenindavatest veokitest, millega tuuakse farmi territooriumile sööta ja abimaterjale ning viiakse farmist ära toodangut (piim), sõnnikut ja jäätmeid. Alljärgnevas tabelis on esitatud tüüpiliste müra tekitavate tegevuste loend veiste intensiivkasvatuses (Tabel 19).

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 55/160 OÜ Pae Farmer Ingliste farmikompleksi keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne Tabel 19. Põhiliste müra tekitavate tegevuste loend, müra kestus ja müra tase. Farmi seadmetel allikas PVT56 , veokitel normid57 Kestus ööpäevas, Müra tase, Müra allikas Märkused h dB Loomad (liikumine, häälitsemine) Pidev 55-70 Sõltub pidamisviisist Söötmine (traktorid, sööda segistid, - 1-2 90-100 Sõltub pidamisviisist ja tehnoloogiast jaoturid) Lautade puhastamine, sõnniku 2-3 90-100 Sõltub pidamisviisist ja tehnoloogiast eemaldamine Lüpsmine 2-8 70-80 Sõltub loomade arvust ja tehnoloogiast Sõltub ventilatsioonikorstnate arvust ja Ventilatsioon Pidev ca 43 võimsusest Suuremad veokid 2-8 82-91 Normidega kehtestatud müratase Müra mõõtmisi täpse reaalse mürataseme leidmiseks OÜ Pae Farmer käitise territooriumil või selle lähiümbruses eksperdile teadaolevalt teostatud ei ole. Kaebusi farmi tegevusest tuleneva müra kohta eksperdile teadaolevalt Keskkonnainspektsioonile või Kehtna Vallavalitsusele esitatud ei ole.

7.1.7 Avariiolukorraoht

Avariiolukorrad, millega võib kaasneda keskkonnakahju, seonduvad peamiselt ventilatsiooniga, reovee ärajuhtimisega ning sõnniku ja silo käitlusega. Sellistel juhtudel on võimalik, et toimub äkkheide välisõhku või levib saaste pinnasesse ning sealt edasi pinnaveekogudesse või põhjavette. Võimalike tekkivate avariiolukordade lahendamiseks peab omanikul olema tegutsemisplaan.

56 Saastuse kompleksne vältimine ja kontroll. Parim võimalik tehnika veiste intensiivkasvatuses. 57Mootorsõiduki heitgaasis sisalduvate saasteainete heitkoguste, suitsususe ja mürataseme piirväärtused. Keskkonnaministri 22.09.2004 aasta määrus nr 122.

56/160 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ OÜ Pae Farmer Ingliste farmikompleksi keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne 7.2 Nullalternatiiviga eeldatavalt kaasnevad mõjud

7.2.1 Mõju maastikule ja pinnasele

OÜ Pae Farmer käitise asukohas on välja kujunenud põllumajandusmaastik, mida nullalternatiivi raames toimuv tegevus (selle tegevuse jätkumine) oluliselt enam ei muuda. Peamine mõju pinnasele tuleneb ja seda eelkõige väljaspool farmi territooriumi – laotuspindadena kasutatavatel sõnnikukäitlusest põldudel. Kuna ettevõttel on kasutusel 2335 ha põllumaad, siis võimaldab see teha piisavalt hea laotuspindade selektsiooni, et pinnas oleks piisavalt kaitstud ja et laotuspindadel ei oleks liigset toitainekoormust. Järeldus: Nullalternatiivi mõju nii maastikule kui ka pinnasele on eeldatavalt neutraalne.

7.2.2 Mõju pinnaveele

Käitise käitamise puhul on peamised pinnavett mõjutada võivad tegevused sõnnikukäitlus ja heitvee käitlus, samuti piimaseadmete pesu- ja desinfitseerimiskemikaalide ning kütuse käitlemine. Pinnaveevõttu käitise tegevusega ei kaasne. Lautadest tekkivat vedelsõnnikut hoiustatakse vedelsõnnikuhoidlates. Sõnnik laotatakse vastavalt põllumassiividele ettenähtud kogustele vegetatsiooniperioodi jooksul. Põldude pindala on piisav tekkiva sõnnikukoguse laotamiseks ja üleväetamise vältimiseks. Veeseadusest ja selle alamaktidest tulenevate sõnnikukäitluse nõuete järgimisel ei teki olulist negatiivset mõju pinnavee seisundile. Mõju lähedalasuvatele veekogudele (eeskätt Keila jõgi) saab tekkida eelkõige ainult avariiolukordades või korrektseid tootmispraktikaid eirates. Tegevuste nõuetekohasel läbiviimisel otsene oht pinnaveekogudele puudub. Järeldus: Nullalternatiivi mõju pinnaveele on eeldatavalt mitteoluline negatiivne.

7.2.3 Mõju põhjaveele

Kvantiteet Olemasolev põhjavee tarbimise mahtpiirkonnas ei tohiks põhjusta olulist negatiivset mõju põhjaveevarule. Kuna veevõtt jääb Kehtna vallas alla 500 m3/d, siis kinnitatud veevarusid Kehtna vallas ei ole58.

Kvaliteet Mõju põhjavee kvaliteedile võib avalduda sõnniku laotamisel sõnnikulaotuspindadelt. OÜ Pae Farmer põldude kogupindala on piisav tekkiva sõnnikukoguse laotamiseks ja üleväetamise vältimiseks, samuti probleemsete piirkondade vältimiseks. Veeseadusest ja selle alamaktidest tulenevate sõnnikukäitluse nõuete järgimisel ei tohiks tekkida olulist negatiivset mõju põhjavee seisundile. Tegevuse reaalne mõju sõltub tootmispraktikatest. Võimalikuks põhjavee kvaliteeti mõjutavaks keskkonnaaspektiks võib olla ka sõnnikus ja silos olevate mikroorganismide, toitainete või lämmastikühendite leke pinnasesse ja seejärel põhjavette avariiolukorras. Tavaolukorras on käitise territooriumitel taolised lekked välditud.

58 Kehtna valla ühisveevärgi ja-kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2012-2024, Tartu 2012. https://kehtna.kovtp.ee/documents/380625/754791/5Kehtna+valla+%C3%9CVK+arendamise+kava+aastateks+2012- 2024.pdf/d8179bc7-30ab-4a48-8870-8ac86b465937

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 57/160 OÜ Pae Farmer Ingliste farmikompleksi keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne Samas peab arvestama, et avariiolukorras on reostusoht olemas, kuna käitis asub nõrgalt kaitstud või kaitsmata põhjaveega alal. Käitise puurkaevu sanitaarkaitsealal järgitakse veeseadusega kehtestatud piiranguid. Järeldus: Nullalternatiiviga kaasneb eeldatavalt neutraalne mõju põhjavee kvantiteedile ning mitteoluline negatiivne mõju kvaliteedile.

7.2.4 Mõju välisõhu seisundile

Käitise tegevuse mõju hindamiseks välisõhule teostati nii saasteainete kui ka eraldi lõhnaühendite hajumisarvutused. Saasteainete hajumisarvutuste tulemusi võrreldi keskkonnaministri määruses59 välja toodud piirväärtustega. Hajumisarvutuste käigus selgitati välja halvimate hajumistingimustega olukord, kus saasteainete kontsentratsioonid välisõhus on maksimaalsed. Lõhna puhul on arvestatud lõhnatundidele kehtestatud võrdluskriteeriume.

7.2.4.1 Saasteained

Lähteandmed Tekkiva saastatuse taseme määramiseks teostatud hajumisarvutustesse on kaasatud kõigist saasteallikatest lähtuvate saasteainete heide. Mudeldamisel kasutatud täpsemad saasteallikate parameetrid on välja toodud alapeatükis 7.1.1 ning heitkogused saasteallika kaupa lisas (Lisa 3). Tootmisterritooriumide piiril ega lähistel ei ole aruande koostajatele teadaolevalt välisõhu saastatuse taset mõõdetud. Samuti ei ole saasteainete saastatuse taset hinnatud muul viisil, mistõttu hajumisarvutuste tegemisel võeti saasteainete foon nulliks.

Tulemused Hajumisarvutuste tulemused välisõhku eralduvate saasteainete kohta on toodud alljärgnevas tabelis (Tabel 20). Saasteainete hajumisarvutuste tulemusi võrreldakse keskkonnaministri määruses60 välja toodud inimese tervise kaitseks kehtestatud saastatuse taseme ühe tunni keskmiste piirväärtustega. Kui välisõhu saastatuse taseme ühe tunni keskmist piirväärtust saasteaine suhtes ei ole kehtestatud, kasutatakse võrdlemisel 8 tunni, 24 tunni, aasta piirväärtust või saasteaine sisalduse orienteeruvat ohutut taset. Kuna dilämmastikoksiidile ei ole kehtestatud välisõhu saastatuse piirväärtust, siis on vastavalt välisõhu kaitse seadusele61võetud orienteeruvaks ohutuks tasemeks 10% töökeskkonna õhus 3 lubatud piirnormist ehk 18 mg/m (N2O piirnorm – keemilise aine keskmine sisaldus sissehingatavas õhus tööpäeva või töönädala jooksul – 180 mg/m3). Tootmisterritooriumi piiril tekkiva saasteainete saastetaseme võrdlus saastetaseme ühe tunni keskmiste piirväärtustega on esitatud järgnevas tabelis (Tabel 20).

59 Välisõhu saastatuse taseme piir- ja sihtväärtused, saasteaine sisalduse muud piirnormid ning nende saavutamise tähtajad. Keskkonnaministri 8. juuli2011. a määrus nr 43. 60 Välisõhu saastatuse taseme piir- ja sihtväärtused, saasteaine sisalduse muud piirnormid ning nende saavutamise tähtajad. Keskkonnaministri 8. juuli2011. a määrus nr 43. 61Välisõhu kaitse seadus. Vastu võetud 5.mai 2004.

58/160 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ OÜ Pae Farmer Ingliste farmikompleksi keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne Tabel 20. OÜ Pae Farmer käitise hajumisarvutuste tulemused ja võrdlus piirväärtustega Välisõhu saastatuse taseme Saasteaine maksimaalne tekkiv Saasteaine CAS nr Nimetus 3 4 piirväärtus SPV1, µg/m kontsentratsioon, μg/m 7664-41-7 Ammoniaak 200 1212,3 10024-97-2 Dilämmastikoksiid 18000 (ohutu tase) 6,9 Lenduvad orgaanilised ühendid VOC- - 3,2 com kütuse põletamisel 10102-44-0 Lämmastikdioksiid 200 6,1 630-08-0 Süsinikmonooksiid 10000 (8h) 56,6

PMsum Tahked osakesed, summaarsed 500 56,9 7446-09-5 Vääveldioksiid 350 (1h, 99,73%) 0,6 Hajumisarvutuste tulemusena selgus, et ammoniaagi hajumisel tekkiv maksimaalne saastetaseme kontsentratsioon ületab välisõhu saastatuse taseme piirväärtust, kuid ei ületa lubatud 1 h keskmist piirväärtust tootmisterritooriumi piiril ega ka väljaspool seda. Samuti jääb maksimaalne tekkiv kontsentratsioon maapinnalähedastes õhukihtides lähimate elumajade juures alla lubatud piirväärtuse. Dilämmastikoksiidi ja teiste katlast lähtuvate saasteainete maksimaalsed tekkivad kontsentratsioonid maapinnalähedastes õhukihtides jäävad alla lubatud piirväärtuste nii territooriumi siseselt, selle piiril kui ka lähimate elumajade juures. Kuna tekkivad heitkogused on väikesed ning antud töös väheolulised, siis ei ole nende saasteainete maksimaalsete tekkivate kontsentratsioonide võrdlust maksimaalsete kontsentratsioonidega käitise territooriumite piiril tehtud ja hajumiskaarte koostatud. Saastatuse taseme kaart ammoniaagi hajumise kohta on esitatud aruande lisas (Lisa 5). Metaani hajumisarvutusi ei ole teostatud, kuna tegemist on kasvuhoonegaasiga, mille kontsentratsioonile välisõhus ei ole piirväärtust kehtestatud. Samuti ei ole metaani kontsentratsioonile määratud piirväärtust töökeskkonna õhus.

7.2.4.2 Lõhn

Loomakasvatusega kaasneb alati teatav lõhna teke ja hajumine. Lõhnahäiringu hindamise metoodika on täpsemalt lahti kirjutatud lisas (Lisa 2). Siinkohal tuleb juhtida tähelepanu sellele, et lõhna tugevuse osas on tegemist suhteliste hinnangutega. Lõhna häirivuse hindamiseks on leitud lõhnatundide protsentuaalne esinemissagedus. Lõhnatundide esinemise sageduse tõenäosus nullalternatiivi korral on esitatud lisas (Lisa 5). Sellelt lähtub, et kui kasutada lõhna kontsentratsioonina 0,25 OUe/m3, siis lõhnatundide 15% piirmäära ületamist lähimate elamute juures ei toimu. Nullalternatiivi puhul on kasutusel kaks vedelsõnnikuhoidlat ning kui need on hekseldatud põhust tekitatud koorikuga kaetud, siis lendub nendest metoodiliselt vähem lõhnaühendeid kui näiteks tahesõnnikuhoidlatest. Kokkuvõtteks võib öelda, et nullalternatiivi puhul käitise igapäevane töö ei ületa lõhnaainete häirivat taset lõhnatundlike objektide juures. Lõhnahäiringud suurenevad paratamatult sõnniku väljaveol ja laotamisel. Samas vedelsõnniku laotamisel kasutatavad tehnoloogiad vastavad PVT nõuetele.

Käitise mõjupiirkond Käitise tegevuse mõjupiirkonnaks loetakse piirkonda, kus saasteallikast eralduva saasteaine heitkogus moodustab maapinnalähedases õhukihis saasteaine kontsentratsiooni, mis on vähemalt kümme protsenti välisõhu saastatuse taseme ühe tunni keskmisest piirväärtusest. Halvimate hajumistingimuste korral võib OÜ Pae Farmer käitisest lenduva ammoniaagi alusel leitud mõjupiirkond ulatuda umbes 1,2 km kaugusele käitise tootmisterritooriumi keskpaigast.

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 59/160 OÜ Pae Farmer Ingliste farmikompleksi keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne Ingliste küla asub käitisest loode suunal ning kuna valdavaks on edela tuuled, siis käitisest pärinevad lõhna tekitavad saasteained ei pruugi halvimate hajumistinguste juures kanduda küla suunas. Lõhna tekitavaid saasteaineid lendub sõnnikust nii lautades, sõnnikuhoidlates kui ka vedelsõnniku segamisel hoidlas, sõnniku vedamisel ja laotamisel ning mulda viimisel. Lisaks käitise territooriumitelt ja sõnnikulaotuspindadelt tulenevale häiringule võib mõjutada välisõhu saastetaset negatiivselt ka käitist teenindava transpordiga kaasnev tolmu lendumine käitise juurdepääsuteedelt. Järeldus: Nullalternatiiviga kaasneb eeldatavalt mitteoluline negatiivne mõju välisõhu seisundile s.h lõhna tasemele.

7.2.5 Mõju müra ja vibratsiooni tasemele

Enamuse käitise tegevuste puhul on tekkiva müra kestus lühiajaline, samuti toimub suur osa neist loomapidamis- ja abihoonete siseruumides. Seetõttu ei põhjusta tekkiv müra olulise suurusega negatiivset keskkonnamõju. Elamuteni ulatub eeldatavalt eeskätt vaid käitist teenindavate sõidukite transpordimüra, mis on osaks kogu transpordimürast kasutatavatel teedel (koosmõju teiste sõidukitega). Käitise tegevuse tulemusel ei teki olulisel määral vibratsiooni, mis võiks põhjustada negatiivset keskkonnamõju. Järeldus: Käitise tegevusega kaasneb eeldatavalt mitteoluline negatiivne mõju müra ning vibratsiooni tasemele.

7.2.6 Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ning kultuuripärandile

Käitise territooriumitel ja väljaspool territooriumeid (sõnnikulaotuspinnad) toimuva tegevusega kaasnev mõju ei too kaasa muutusi lähimate kaitstavate loodusobjektide seisundis. Lähim looduskaitsealune objekt (Ingliste mõisa park) asub käitisest 500 m kaugusel loodes. Riiklikke kultuurimälestisi ega arheoloogiamälestisi käitise katastriüksustel ei asu. Lähimatele kultuurimälestistele kavandatav tegevus otsest mõju ei avalda. Teatav kaudne mõju võib avalduda kultuurimälestiste külastajatele läbi lõhna leviku käitist ümbritsevatele aladele. Järeldus: Nullalternatiivi mõju kaitsealustele objektidele on eeldatavalt neutraalne.

7.2.7 Kaudne mõjukeskkonnaseisundile

Kaudne mõju võib avalduda nii käitise otseses mõjupiirkonnas kui ka mõnes teises asukohas. Välisõhku eralduvad heitmed, sadenedes maapinnale, põhjustavad kaudset mõju pinnaveele ja pinnasele ning läbi pinnase teistele keskkonnaelementidele. Selline kaudne mõju avaldub käitise tegevuspiirkonnas. Kaudne mõju avaldub ka läbi teiste ettevõtete tegevuse. OÜ Pae Farmer käitises tekkivate erinevat liiki jäätmete käitlemine põhjustab kaudset mõju, samuti surnud loomade käitlemine vastavas käitlustehases. Samas kaudsed mõjud, mis avalduvad teiste ettevõtete tegevuse tulemusena, ei ole otseselt OÜ Pae Farmer kontrolli all. Farmides tekkinud sõnniku käitlemisest tulenevaid mõjusid laotusaladel võib samuti pidada loomapidamise kaudseteks keskkonnamõjudeks. Järeldus: Nullalternatiiviga võib eeldatavalt kaasneda mitteoluline negatiivne kaudne mõju.

60/160 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ OÜ Pae Farmer Ingliste farmikompleksi keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne 7.2.8 Teiste tegevustega koosmõju keskkonnaseisundile

Keskkonnaministeeriumi avaliku keskkonnalubade infosüsteemi62 alusel ei ole OÜ Pae Farmer käitise lähiümbruses väljastatud ettevõtetele välisõhu saastelubasid. Samuti puuduvad teadaolevalt OÜ Pae Farmer lähiümbruses (2,5 km raadiuses) teised loomapidamiskompleksid. Vee erikasutusluba on väljastatud Aktsiaseltsile Ingle (KLIS nr L.VV/323141), millega asutus võib võtta vett puurkaevust numbriga 9886 kuni 10 000m3 aastas. Lubatud veevõtt ei avalda eeldatavasti suurt mõju Kehtna valla vee kvantiteedile ning ei kaasata seetõttu ka koosmõju uurimisse. Teatud määral võib koosmõjuks pidada lisaks eelpool mainitule järgmiste saasteallikate koosmõju:

 käitist teenindavast transpordist ja üldisest transpordikoormusest tekkiva tolmu koosmõju välisõhu kvaliteedile;

 välisõhku viidavate lõhnaainete koosmõju põllumaade asukohas paiknevate või seal sõnnikut laotavate teiste farmidega sõnnikulaotusperioodil. Olemasoleva käitise tegevus ei põhjusta ülalnimetatud valdkondades olulist negatiivset keskkonnamõju. Järeldus: Koosmõju teiste tegevustega on nullalternatiivi puhul eeldatavalt mitteoluline negatiivne.

7.3 Nullalternatiivi eeldatav mõju vastuvõtvale keskkonnale

7.3.1 Mõju elusloodusele

OÜ Pae Farmer käitise territoorium on vähemalt alates loomapidamishoonete rajamisest olnud kasutusel põllumajandusliku maana. Seetõttu on käitise tootmisterritooriumil ja selle lähistel tegemist suhteliselt liigivaeste taime- ja loomakooslustega. Territoorium ei paikne rohelise võrgustiku koridoris ega ole eeldatavalt loomade liikumistrajektooriks. Nullalternatiivi puhul ei toimu territooriumil muudatusi, mis võiksid kaasa tuua uut mõju taimestikule või loomastikule. Käitisele lähim kaitstav loodusobjekt, Ingliste mõisa park, jääb käitisest 500 m kaugusele. Käitise territooriumil ja väljaspool territooriumi toimuva tegevusega kaasnev mõju ei too eeldatavalt kaasa muutusi lähimate kaitstavate loodusobjektide seisundis. Järeldus: Nullalternatiivi mõju taimestikule ja loomastikule on eeldatavalt neutraalne.

7.3.2 Mõju inimese tervisele, heaolule ja varale

Inimese tervist võivad mõjutada välisõhku levivad saasteained ning välisõhus leviv müra. Käesolevas hindamises lähtutakse seisukohast, et Eesti Vabariigis kehtivates õigusaktides kehtestatud piirväärtused on määratud selliselt, et tegutsemine nendest allpool ei mõjuta inimese tervist negatiivselt. Saasteainete maksimaalsed tekkivad kontsentratsioonid olemasoleva tegevuse puhul ei ületa modelleerimistulemustele tuginedes maapinnalähedastes õhukihtides käitise territooriumist väljaspool lubatud piirväärtusi. Kuid ei saa välistada, et mõju inimese tervisele võib avalduda läbi kaudsete mõjude.

62 Keskkonnalubade infosüsteem, http://klis2.envir.ee

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 61/160 OÜ Pae Farmer Ingliste farmikompleksi keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne Peamiseks häiringuks elanikkonnale on sõnnikukäitlusega kaasnev ebameeldiv lõhn, mis võib suureneda nt sõnniku segamise, vedamise või laotamise perioodil. Tegemist on eelkõige lühiajalise häiringuga ning ebameeldiva lõhna jõudmine elamuteni sõltub eelkõige hetkeilmast, laotuspindade paiknemisest jms. Negatiivselt mõjutab ka käitist teenindava transpordiga kaasnev tolmu lendumine käitise juurdepääsuteelt, samuti transpordist tulenev vibratsioon, mis võib kahjustada inimeste vara. Mõju inimese tervisele võib avalduda ka läbi teiste keskkonnaelementide, nt läbi mürataseme, joogiveeks kasutatava põhjavee kvaliteedi jms. Kuna oluline keskkonnamõju neile elementidele puudub, võib eeldada, et olulist mõju inimese tervisele ei avaldu. Järeldus: Mõju inimese tervisele on mitteoluline negatiivne ning mõju inimeseheaolule ja varale on eeldatavalt oluline negatiivne.

7.3.3 Mõju majanduskeskkonnale

Peamine võimalik mõju sotsiaalmajanduslikule keskkonnale avaldub mõjus inimese heaolule ja varale. Olemasoleva olukorra jätkudes säilivad käesoleva hetke tootmismahud ja töökohad, mis on kohalikule ja laiemale majanduskeskkonnale positiivse mõjuga. Ettevõtte tegevuses ei toimu aga edasisi arenguid ning pigem võib ettevõtte konkurentsivõime ning majanduslik jätkusuutlikkus ilma uuendusteta nõrgeneda. Järeldus: Mõju majanduskeskkonnale võib nullalternatiivi puhul lugeda neutraalseks.

62/160 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ OÜ Pae Farmer Ingliste farmikompleksi keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne

8 KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS

Kavandatavaks tegevuseks on Ingliste farmikompleksi laiendamine – veistepidamise jätkamine suurendatud mahus. Laienduse tingib vajadus tõsta käitise tootmise efektiivsust ning parandada nii loomade heaolu kui ka keskkonnakaitseliste aspektidega arvestamist. Kavandatavaks tegevuseks on KMH käsitluses alternatiiv I. Tuvastamaks tegevuse kõigi etappide võimalikke keskkonnamõjusid, käsitletakse ehitustegevuse järgset tegevust (loomade pidamist) ja käitise sulgemist tegevuse lõpetamisel. Käitise laiendamiseks vajalikke ehitustöid täpsemalt ei käsitleta, kuna suuremad ehitustööd on aruande koostamise ajaks juba läbi viidud. Kirjeldustes on tuginetud peamiselt arendaja poolt antud informatsioonile.

8.1 Käitise laiendamine ja tegevus

Tootmismaht Kavandatava tegevuse tulemusel hakkavad tööle suurendatud tootmismahuga veisefarm. Alternatiiv I puhul peetakse peale kõiki rekonstrueerimis- ja laiendustöid kogu käitises kokku 1181 lüpsi- ja kinnislehma, 439 noorlooma ja 620 vasikat. Tähelepanu tuleb pöörata asjaolule, et kuna noorloomi kasvatatakse eeskätt piimakarja taastootmiseks, on KMH aruandes esitatud loomade arv ja jaotumine hinnanguline ning sõltub karja hetkestruktuurist (nt on muutuv kinnislehmade osakaal kõigist lehmadest jms). OÜ Pae Farmer Ingliste farmikompleks hakkab kavandatava tegevuse korral koosnema järgmistest hoonetest ja rajatistest:

 piimakarjalaut (570 kohta piimalehmadele);

 piimakarjalaut (555 kohta piimalehmadele);

 vasikalautvasikate boksides pidamiseks (50 kohta);

 noorloomade ja vasikate laut (56 kinnislehma, 379 mullika ja 400 vasika kohta);

 noorloomade laut (60 kohta);

 vasikate laut (170 kohta);

 kolm vedelsõnnikuhoidlat;

 kaks tahesõnnikuhoidlat;

 olmeplokk, kus asub ka katel;

 silohoidlad. Sarnaselt olemasolevale olukorral jääb kasutusse katel. Seega rajatakse ehitustegevuse käigus alternatiiv I korral juurde noorloomade ja vasikate laut ning vedelsõnnikuhoidla. Lisaks võetakse kasutusele lauda osa boksides vasikate pidamiseks, noorloomade laut, vasikate laut ning kaks rekonstrueeritud tahesõnnikuhoidlat. Hoonete ja rajatiste asendiplaan alternatiiv I rakendumisel on esitatud järgmisel joonisel (Joonis 14).

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 63/160 OÜ Pae Farmer Ingliste farmikompleksi keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne

Joonis 14. OÜ Pae Farmer Ingliste farmikompleksi olemasolevad ning planeeritavad rajatised – alternatiiv I

64/160 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ OÜ Pae Farmer Ingliste farmikompleksi keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne Pidamistehnoloogia Olemasolevates piimakarjalautades (Joonis 14, nr 1, 2)jätkub tegevus kavandatud tegevuse järgselt nii, nagu see toimub ka olemasolevas olukorras. Loomakohtade arv hakkab olema vastavalt 570 ja 555 loomakohta. Lüpsi- ja olmeploki mõõtmed on 21*39 m. Lüpsi- ja olmeplokki kuuluvad lüpsi ooteala, lüpsiplats, piimaruum, mootoriruum, katlaruum, kütuseruum, kontor ja puhkeruum, 2 riietusruumi, 2 wc-d ja 2 dušširuumi, ravi- ja seemendusboksid ning veterinaari ruum. Lüpsi- ja olmeplokki on lisaks laudale eraldi sissepääs ka kontori ruumi juures. Kohe sissepääsu juurde seinale on paigaldatud automaatse tulekahjusignalisatsiooni keskus, igas lüpsi- ja olemploki ruumis on optiline suitsuandur ja/või temperatuuritõusuandur, lüpsi- ja olemplokk on tuletõkkeuste abil eraldatud tuletõkketsoonideks. Lüpsi- ja olemplokis on kasutusel sundventilatsioon ning katla sooja vee abil köetav põrandaküte. Kogu hoonel sh laudal on paigaldatud piksekaitse. Lüpsi ooteala suurus on 256,8 m2, ühe lüpsigrupi suurus on maksimaalselt 130 veist, seega on ootealal ühe looma kohta ruumi 1,9 m2. Ooteala põrand on betoonist lüpsiplatsi suunas tõusva kaldega, libisemise vältimiseks on betooni pressitud rombikujuline faktuur. Ooteala ja lüpsiplatsi välisseinad on kaetud õhku läbilaskva klaasfiibervõrguga ja selle peal on nööride vahel ülevalt alla käsitsi avatav sünteetilisest kangast kate, mis võimaldab sarnaselt laudale reguleerida ooteala õhuvahetust. Lüpsiplatsi suurus on 199,8 m2, tegemist on tüüpilise paralleel- lüpsiplatsiga, mille kohtade arv on 2*20. Lüpsiplatsi põrandat katab akrüülpõrandakate. Piimaruumi suurus on 27,4 m2. Põrand on kaetud kergesti puhastatava akrüülpõrandakattega. Katlaruumi suuruseks on 5,2 m2. Katel soojustab olme- ja piimaploki ruume põrandaküttesüsteemiga. Noorloomade ja vasikate laut (Joonis 14, nr 4) ehitati 2012. aastal. Laut on ehitatud olemasolevate piimakarjalautadega paralleelselt 10 m kaugusele olemasoleva lauda põhjaküljest. Olemasoleva laudakompleksiga on uus laut ühendatud olemasoleva lauda loodenurga ja uue lauda edela nurga vahele ehitatud vasikate boksi kaudu. Noorloomade ja vasikate lauda teljemõõdud on 34,2 x 140,0 m, naaberlaudaga ühendaval hooneosal (vasikate ruumil) 10,3 x 12,66 m. Laudas asub ka söödaruum söötade ettevalmistamiseks (lauda põhjaküljel). Noorloomade ja vasikate laudas hakkab kokku olema kohti 56 lüpsilehmale, 379 mullikale ja 400 vasikale. Mullikate asemed on kaetud asemekatetega. Loomade puhkelatrid ja söödakäik on üksteisest eraldatud terastorust valmistatud toruraamidega, samast materjalist on ka sõimepiirded, inimeste läbipääsuavad, kahe- ja ühepoolsed puhkelatrite vahepiirdeid. Ligikaudu 1/3 laudast on projekteeritud vasikatele. See osa laudast on jagatud aedikutega 16 boksiks a` 25 vasikat. Lisaks on eraldi ruum vasikatele vanusega kuni 1 nädal. Lauda pikemate külgede välisseinad on postide vahelt ligikaudu 80 cm kõrguseni kinni laotud fibo — plokkidega. Edasi on välisseinad kaetud õhku läbilaskva klaasfiibervõrguga ja selle peal nööride vahel ülevalt alla käsitsi avatava sünteetilisest kangast kattega. Talvel tõstetakse tuultpidav kangas sobivale kõrgusele, reguleerides sellega lauda õhuvahetust st laudas on kasutusel loomulik ventilatsioon. Välisseintes kasutatav kardin ja võrk on valmistatud armeeritud polüetüleenist, millele on lisatud tule levikut piiravat ja tuld summutavat lisandit. Lauda otsaseintesse on projekteeritud tõsteväravad, neist kuus on sõnnikukäikudel ja 2 söödakäikudel. Söödaruumil on üks tõstevärav, lauda põhjaküljel asub 2 väravat ja lõunaküljel 1 värav. Lisaks on paigaldatud sõnnikukäikude tõsteväravatest sissepoole väravad kõrgusega 1,5 m, mis kaitsevad tõsteväravaid loomade eest. Lisaks on lauta paigaldatud tuletõrjevee voolikud ja piksekaitse. Lauda põrand on betoonist, millesse on libisemise vältimiseks rullitud "kilpkonnamuster". Nagu piimakarja lautadeski on ka selles laudas sõnnikukanalite kohal spetsiaalsed raudbetoonist restpõrandad.

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 65/160 OÜ Pae Farmer Ingliste farmikompleksi keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne Vasikalaudas (Joonis 14, nr 3) peetakse vasikaid individuaalboksides. Laudaosa mõõtmed on 10,3 x 12,66 m. Loomakohti on vastavas lauda osas 50. Vasikate laut (Joonis 14, nr 5) on mõõtmetega 60*24 m ning on ehitatud aastatel 1970-1980. Laudas on kohti 170 vasikale. Laut on jagatud neljaks sektsiooniks, igas sektsioonis on kaks sulgu mõõtmetega 3,75*24 m, sulgude vahel on söödakäik laiusega 4,5 m. Sulgudes on asemeala 1,35 m lai ja 24 m pikk ning sõnnikukäik mõõtmetega 2,4*24 m. Seega on laudas kokku 8 sulgu. Allapanuks kasutatakse põhku, mida kasutatakse optimaalses koguses nii, et tagatud on loomade heaolu (kuivad asemed). Lauda igas sektsioonis on vanad sundventilatsiooni korstnad mõõtmetega 1,2*1,2 m st kokku 4 korstnat, mis on avatud ning täna kasutusel loomuliku ventilatsiooni avadena. Lisaks on parema õhuvahetuse tagamiseks pidevalt avatud 15 akent mõõtmetega 1,7*1,05 m. Laudas kasutatakse võimalikult palju loomulikku päeva valgust, lisavalguse saamiseks on lauta paigaldatud luminofoorlambid. Lauda põhjapoolses otsas on katusealune, mõõtmetega 12*24 m, kus ladustatakse lühiajaliselt loomade söötasid, selles hoone osas toimub ka söötade valmistamine söödamikseriga. Noorloomade laut (Joonis 14, nr 6) on mõõtmetega 78*22 m ning on ehitatud kokku vasikate laudaga nr 5. Esialgselt on laut olnud kasutusel piimakarja laudana, kuid Pae Farmer OÜ on eemaldanud lüpsiseadmed, asemekohti eraldanud metallist konstruktsioonidega ning paigaldanud lauda sulgudeks jagamiseks väravad. Laut mahutab kokku 60 noorloomale. Kahte lauta ühendab koridor mõõtmetega 3*12 m, algselt oli kahe lauda vaheline hoone osa olnud kasutusel olmeplokina, kuid tänaseks on enamus ruume kasutusest väljas ning talitajad kasutavad vaid koridori ühest laudast teise liikumiseks. Laudas on 4 rida asemeid, kolm sõnnikukäiku ja kaks söödakäiku laiusega 4,2 m käik. Laut on jagatud kuueks suluks: kolm sulgu on mõõtmetega 3,35*36 m, sulgude laiusest moodustab 1,6 m aseme laius ja 1,75 m sõnnikukäigu laius; neljas sulg on mõõtmetega 6,9*36 m, sulus on kaks asemerida kokku laiusega 3,2 m ja sõnnikukäik laiusega 3,7 m; viies sulg on mõõtmetega 6,9*27 m, sulg on analoogne kolmanda suluga, kuid lühem; kuues sulg on mõõtmetega 3,35*27 m, sulu laiusest on 1,6 m aseme laius ja 1,75 m sõnnikukäigu laius. Laudas on kasutusel loomulik ventilatsioon, selleks kasutatakse vana sundventilatsiooni korstna ava mõõtmetega 3*3 m ning laudas on pidevalt avatud 15 akent mõõtmetega 1,7*1,05 m. Laut on kasutusel 6 kuud aastas, novembrist aprillini, sest suveperioodil on noorloomad karjamaal. Laudas kasutatakse võimalikult palju loomulikku päeva valgust, lisavalguse saamiseks on lauta paigaldatud luminofoorlambid.

Söötmine Täisratsiooniline söödaratsioon koostatakse veiste puhul vastavalt loomade vanusele, piimatoodangule ja laktsioonistaadiumile. Põhisöödana kasutatakse silo, lisaks sellele antakse vastavalt ratsioonile jõusööta, kvaliteetset heina ja põhku. Piimakarjalautades toimub söötmine samamoodi kui olemasolevas olukorras. Noorloomade ja vasikate laudas toimub söötmine traktori haakes oleva söödamikseriga. Igal mullikal on puhkelatter, grupijooturid (nivoojootjad) on maksimaalselt 60 looma kohta. Vasikad on aedikus vabalt, nende jootmiseks on elektrilise soojendusega nivoojooturid, toitmiseks toidu- ja piimaautomaadid. Vasikate laudas jagatakse koresöötasid loomadele mikseriga, piima antakse vasikate söödamasinaga. Igas sulus on 200 liitrine ujukjootja, mis täitub vastavalt vee kulule automaatselt. Noorloomade lauda igas aedikus on loomade jootmiseks 200 liitrised ujukjootjad, mis täituvad automaatselt, kui veetase langeb alla määratud taseme. Söötasid jagatakse loomadele söödamikseriga. Selleks, et kõik loomad söönuks saaksid, rakendatakse piiramatu söötmise printsiipi. Selle kohaselt peab sööt olema lehmadele söödalaval alati kättesaadav. Vabapidamislautades on grupijooturid, lauda lõaspidamise osas individuaalsed kausstüüpi jootjad.

66/160 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ OÜ Pae Farmer Ingliste farmikompleksi keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne Veekasutus ja reoveekäitlus Vett kasutatakse farmis loomade jootmiseks, lüpsiseadmete pesuks, ruumide pesuks ning töötajate olmevajadusteks. Ka planeeritavas olukorras alternatiiv I puhul saadakse käitise tegevuseks vajalik vesi kinnistul paiknevast olemasolevast puurkaevust (katastrinumber 8394). Tootmisterritooriumil asuv teine puurkaev (katastrinumber 8233) suletakse, kuna sellel puurkaevul puudub 50 m sanitaarkaitseala ning puurkaev katastrinumbriga 8394 tagab piisava veevaru käitise toimimiseks. Ka reoveekäitlus toimub samamoodi nagu olemasolevas olukorras. Kompleksis tekkiv heit- ja reovesi suunatakse vedelsõnnikuhoidlatesse. Hoonete katustelt ja kõvakattega pindadelt tulev sadevesi juhitakse teekatendite ja maapinna vertikaalplaneerimise abil sadeveetiiki, mis asub Keila jõe ääres, kuid millest vett Keila jõkke ei suunata. Sadevee kanalisatsioon on KMH aruande koostamise ajal ümber ehitatud. Settetiik, mis asus kohe ühe tahesõnnikuhoidla juures, aeti kinni ning jõkke viiv toru suleti.

Sõnnikukäitlus Piimakarjalautades toimub sõnnikukäitlus samamoodi kui olemasolevas olukorras. ½ noorloomade ja vasikate laudas kasutatakse sõnnikukäikude puhastamiseks skreepereid, millega lükatakse läga lauda keskel olevasse keskkanalisse. Keskkanalist valgub läga olemasolevasse pumbašahti (asub kahe lüpsilauda vahel), kust see pumbatakse sõnnikulaguunidesse. ~1/4 laudast on projekteeritud mullikatele selliselt, et söömiskäigu all asub sõnnikukanal, kust sõnnik valgub samuti lauda keskel asuvasse sõnniku ristkanalisse. Vasikaid peetakse sügavallapanul, kust tahke sõnnik veetakse välja 200 vasika puhul 1-2 korda aastas otse põllule (või aunadesse) ja 200 vasika puhul tahesõnnikuhoidlasse. Vasikaboksidest toimub mobiilne sõnniku eemaldamine tahesõnnikuhoidlatesse. Vasikalauda puhul on tegemist vana ja suhteliselt madala laudaga ning seetõttu kasutatakse seal sügavallapanutehnoloogiat. Loomade arvud on arvestatud selliselt, et maksimaalse loomade arvu juures mahutab laut vajadusel kuue kuu sügavallapanusõnniku. Laut on kasutusel aastaringselt ja sõnnikut eemaldatakse traktoriga laudast vastavalt vajadusele sõnnikuhoidlasse nr 11. Noorloomade laudas nr 6 kasutatakse sügavallapanu, mida eemaldatakse traktoriga üks kord nädalas sõnnikuhoidlasse nr 11. Vedelsõnnikuhoidlad on laguuntüüpi ning nende mahutavused on kokku 25 626 m3 (Joonis 14, nr 7, 8, 9). Varem olemasolevate vedelsõnnikuhoidlate kirjeldus on toodud eespool (ptk 7.1.2). Kolmas laguun-tüüpi vedelsõnnikuhoidla (Joonis 14, nr 9) valmis 2012. aasta lõpuks koos poegimis- ja vasikate laudaga. Sõnnikuhoidla mõõtmed on 46*67*3 m ja mahtuvus 9246 m3. Hoidla seinad on ehitatud 45o nurga all. Laguuni põhja ja seinte lekkekindluse tagamiseks on kasutatud EPDM geomembraani, mis omab eri UV kaitset, on bakteri- ja külmakindel ja omab Euroopa Liidu sertifikaati. Hoidlale on rajatud drenaaž kuue kontrollkaevuga. Laguun on ohutuse tagamiseks ümbritsetud 1,5 m kõrguse võrkaiaga. Vedelsõnnikuhoidlad on pealt täidetavad. Põhumattide kasutamisest tingituna tekib keskmisest suurema kuivainesisaldusega vedelsõnnikule isetoimelise separatsiooniprotsessi teel peale koresööda kattekiht, mis vähendab tõhusalt ammoniaagi lendumist. Vajadusel kaetakse sõnnikuhoidlaid täiendavalt hekseldatud põhuga. Vedelsõnnikuhoidlaid tühjendatakse kuni kaks korda aastas. Rekonstrueerimistööd läbinud tahesõnnikuhoidlas (Joonis 14, nr 10) hakatakse sõnnikut hoidma alal mõõtmetega 15*22*4 m ja mahtuvusega 1320 m3. Tahesõnnikuhoidla on varustatud 5 m3 mahtuvusega virtsakogumiskaevuga.

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 67/160 OÜ Pae Farmer Ingliste farmikompleksi keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne Rekonstrueerimistööd läbinud tahesõnnikuhoidlas (Joonis 14, nr 11) hakatakse sõnnikut hoidma alal mõõtmetega 10*20*4 m ja mahtuvusega 800 m3. Sõnnikuhoidla on virtsa kogumiseks eraldatud vedelikku läbilaskva vaheseinaga. Virts koguneb hermeetilisse virtsakogumiskaevu (mahtuvusega 50 m3), mis täitumisel veetakse vedelsõnniku laguuni. Virtsamahutite üle teostatakse regulaarset kontrolli. Tahesõnnikuhoidlad on lekkekindlad. Vastavalt vajadusele tühjendatakse sõnnikuhoidlaid kas kevadel või sügisel. Sõnnik laotatakse Pae Farmer OÜ omandis olevatele ja renditavatele maadele. Ettevõttel on kolm paakhaagist, millega veetakse vedelsõnnik põllule ning Joskini Multi-Action avatud lõhega injektorlaotur. Lisaks on ettevõttel kaks lohisvoolikutega vedelsõnnikulaoturit. Vedelsõnniku laotamine toimub vastavalt Keskkonnaametis kinnitatavale laotusplaanile, kus näidatakse ära laotatava sõnniku kogus, laotusala pindala, laotamisviis, laotusala põhjavee kaitstus, laotusalal asuvate pinnaveekogude ja põhjaveehaarete asukohad. Tahesõnnikut laotatakse üks kord aastas vastavalt väetusplaanile, kas sügisel või kevadel. Laotamiseks kasutatakse paisklaoturit (2 tk). Sõnnik küntakse mulda kohe peale tahesõnniku laotamist põllule. Rohu- ja karjamaid tahesõnnikuga ei väetata, ainult põllumaid. Kuna ettevõte kasutab esmajärjekorras väetuseks vedelsõnnikut, siis üle jääv tahesõnnik müüakse. OÜ-l Pae Farmer on 2335 ha jagu laotuspindu.

Jäätmekäitlus Jäätmetekke iseloom ja käitlusviis kavandatava tegevuse korral ei muutu, kuid suurenevad jäätmekogused. Peamised veisefarmitegevuse käigus tekkivad jäätmed on taimsete kudede jäätmed, surnud loomad, segaolmejäätmed, söödapakendid jt pakendijäätmed (klaas, plastik, paber, metall, puit), ohtlikud jäätmed (kemikaalide ja ravimite jäätmed). Erinevad jäätmeliigid kogutakse eraldi ning antakse üle vastavat luba omavatele käitlusettevõtetele.

Energia kasutamine Energiat saadakse Eesti Energia aktsiaseltsi jaotusvõrgust ja energiatarbimise üle peetakse arvestust. Energiat vajatakse käitises järgmistes tehnoloogilistes protsessides:

 sööda ettevalmistamine ja söötmine;

 lüpsmine ja piima jahutus;

 sooja vee ettevalmistamine ning teenindus- ja olmeruumide kütmine;

 valgustus ja ventilatsioon;

 sõnniku eemaldamine. Laudahoonetes kütteseadmed puuduvad. Lüpsiplokis on puitküttel töötav katlamaja ooteala põranda jäävabana hoidmiseks ja lüpsiplatsi ning olmeruumide kütteks. Piima jahutamisel saadakse soojusenergia, mis kasutatakse ära loomade joogivee soojendamiseks. Veiselautades kasutatakse loomulikku ventilatsiooni. Lautades on valgustamiseks kasutusel luminofoorlambid.

Käitist teenindav transport Enamus teenindavast transpordist toimub raskeveokitega (söödavedu, piimavedu, jäätmete vedu). Erinevateks vedudeks kasutatakse erinevaid marsruute. Nii nagu olemasoleva olukorra puhul, on ka alternatiiv 1 puhul kasutusel olevateks lähiteedeks käitise poolt alustades käitisesisesed teed, püsikattega Lauda tee (tee number 2920245), püsikattega Keava-Hõreda tee (tee number 20120), kruuskattega Pae-Ingliste tee (tee number 20128), püsikattega Ingliste tee (tee number 20118), püsikattega Juuru-Rapla tee (tee number 20117) ja kruuskattega Mõõla tee (tee number 2921039). Ülevaade liiklussagedusest antud teedel on toodud peatükis 5.6.

68/160 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ OÜ Pae Farmer Ingliste farmikompleksi keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne Veterinaarohutus OÜ Pae Farmer on korraldanud veterinaaria tugiteenuse vastavalt kehtivate asjakohaste EV õigusaktide nõuetele. Farmi veterinaarseks teenindamiseks ostetakse teenust sisse veterinaarteenust pakkuvatelt ettevõtetelt. Farmis paigutatakse haiged veised teistest lehmadest eraldi. Lõpnud loomad eraldatakse karjast, hoiustatakse eraldi ettenähtud kohas ning antakse üle Vireen AS-i loomsete jäätmete käitlustehasele.

8.2 Käitise sulgemine Käitise tegevuse mistahes asjaoludest tingitult lõpetamisel rakendatakse meetmete kava, mis tagab jääkreostuse ja häiringute tekke vältimise. Meetmete põhimõtteline ülesehitus on toodud alljärgnevalt, detailne meetmete kava koostatakse ja kooskõlastatakse asjakohaste ametkondadega käitise sulgemisel. Samuti määratakse käitise sulgemisel meetmete rakendamise eest vastutav isik. Käitise sulgemisel rakendatavad meetmed:

 farmis peetavate loomade äravedu ja üleandmine teistele loomakasvatajatele või tapamajale;

 sõnniku eemaldamine ja nõuetekohane kõrvaldamine;

 lautade puhastamine muudest abimaterjalidest;

 farmiseadmete seiskamine ja konserveerimine, tehnika müümine või kasutuselevõtt teistes ettevõtte osades;

 farmihoonete sissepääsude sulgemine ja lukustamine;

 kütuse ja kemikaalide varude eemaldamine;

 veetorustiku tühjendamine ja puurkaevu kraanide sulgemine;

 kui puurkaevul puudub perspektiivne kasutus, siis puurkaev tamponeeritakse;

 käitise territooriumil selle sulgemise ajal olevate jäätmete jäätmekäitlejatele üleandmine;

 farmi territooriumile kõrvaliste isikute juurdepääsu sulgemine. Vastavalt võimalustele ja vajadustele toimub farmikompleksi konserveerimine, lammutamine või üleandmine järgmisele omanikule. Peale tegevuse lõpetamist tagatakse territooriumil kõrvaliste isikute viibimise vältimine kuni käitise likvideerimiseni või üleandmiseni järgmisele omanikule. Farmihoonete lammutamisel ohtlike jäätmete tekkimisel tagatakse nende eraldi kogumine ning tava- ja ohtlike jäätmete nõuetekohane käitlemine.

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 69/160 OÜ Pae Farmer Ingliste farmikompleksi keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne

9 KÄITISE TEGEVUSEGA KAASNEVAD TAGAJÄRJED JA EELDATAVA KESKKONNAMÕJU HINNANG

9.1 Käitise tegevusega kaasnevad tagajärjed Kavandatava tegevuse tootmisprotsessi kirjeldus (kehtib kõigi tehnoloogiliste lahenduste puhul) koos sisendite ja väljunditega on toodud alljärgneval joonisel (Joonis 15). Joonis kirjeldab kogu käitise tegevust alternatiiv I puhul.

Töötajad Sööt Kütus Ravimid Abimaterjalid

Müra

Transport Heide õhku Suurenenud transpordikoormus Elekter Hädaolukorrad OÜ Pae Farmer veisekasvatus Vesi Jäätmed

Sõnnik Transport Reovesi

Loomsed kõrvalsaadused Piim

Joonis 15. Sisend-väljund diagramm veisefarmikäitamisega kaasneda võivatest tagajärgedest eesmärgiga välja selgitada võimalikud keskkonnamõjud. Keskkonna seisukohalt on kavandatava tegevusega kaasnevad olulisemad tagajärjed sarnased nullalternatiivile:

 heide välisõhku;

 sõnnikuteke;

 veekasutus;

 reoveeteke;

 jäätmeteke;

 mürateke;

 avariiolukorraoht.

70/160 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ OÜ Pae Farmer Ingliste farmikompleksi keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne 9.1.1 Heitmed välisõhku (sh lõhna teke)

Kuna heide välisõhku on kavandatava tegevuse üks olulisemaid tagajärgi, siis on seda valdkonda siinkohal käsitletud ulatuslikumalt. Võrreldes nullalternatiiviga, seisnevad alternatiiv I puhul muutused farmides loomade arvu suurenemises, uute lautade ja uute sõnnikuhoidlate rajamises või kasutuselevõtus ning osades olemasolevates lautades loomakohtade arvu suurendamises. Katlapuhul toimub kütuse koguse suurenemine.

9.1.1.1 Laudahooned ja hoidlad

OÜ Pae Farmer käitise puhul on põhilisteks välisõhu paikseteks saasteallikateks farmihooned, sõnnikuhoidlad ja katel. Lautadest juhitakse saasteained välisõhku läbi klapiga suletavate katuseharjade ja korstnate kaudu. Sõnnikuhoidlate puhul on saasteallikaks kogu hoidla pind. Katlast juhitakse saasteained välisõhku läbi korstna. Täpsemad selgitused saasteallikate kohta on välja toodud allpool saasteallikate kaupa. Kavandatavas olukorras koosneb Ingliste farmikompleks kahest piimakarjalaudast, noorloomade ja vasikate laudast, kahest vasikalaudast ning veel ühest noorloomade laudast. Lisaks asub käitises veel kolm vedelsõnnikuhoidlat, kaks tahesõnnikuhoidlat ning puitküttel katel. Saasteallikate asendiplaan on välja toodud alljärgneval joonisel (Joonis 16). Alternatiiv I saasteallikate parameetrid on esitatud järgnevas tabelis (Tabel 21).

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 71/160 OÜ Pae Farmer Ingliste farmikompleksi keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne

Joonis 16. Saasteallikate asendiplaan alternatiiv I korral

72/160 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ OÜ Pae Farmer Ingliste farmikompleksi keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne

Tabel 21. Saasteallikate parameetrid alternatiiv I korral Kõrgus Arvutuslik Mahtkiirus, Temperatuur, Vanuse/ Loomade Saasteallika nr Saasteallikas Pidamisviis maapinnast, m diameeter, m m3/s °C toodangurühm arv Vabapidamine, skreeperseadmed, Piimalehmad S1 Piimakarjalauda katusehari 8,7 11,37 39,74 12 sõnnikueemaldus >3 korda päevas, vähene 570 (10 000 kg) allapanu Vabapidamine, skreeperseadmed, Piimalehmad sõnnikueemaldus >3 korda päevas, vähene 550 S2 Piimakarjalauda katusehari 8,7 11,37 38,70 12 (10 000 kg) allapanu Vabapidamine, sügavallapanu 5 S3 Vasikalauda korsten 6,73 1,89 0,49 12 Lehmvasikad Vabapidamine, vähene allapanu 50 Vabapidamine, skreeperseadmed, Piimalehmad sõnnikueemaldus >3 korda päevas, vähene 56 (10 000 kg) allapanu Noorloomade ja vasikate S4 8,6 9,03 16,79 12 Vabapidamine, skreeperseadmed, lauda katusehari Lehmmullikad sõnnikueemaldus >3 korda päevas, vähene 379 allapanu Lehmvasikad Vabapidamine, sügavallapanu 400 Vasikalauda I S5 8 3,39 0,61 12 Lehmvasikad Vabapidamine, sügavallapanu 62 koondsaasteallikas (korsten) Vasikalauda II S6 1,55 5,84 1,05 12 Lehmvasikad Vabapidamine, sügavallapanu 108 koondsaasteallikas (aken) Noorloomade lauda I S7 8 2,71 0,45 12 Lehmmullikad Vabapidamine, sügavallapanu 19 koondsaasteallikas (korsten) Noorloomade lauda II S8 1,55 5,84 0,97 12 Lehmmullikad Vabapidamine, sügavallapanu 41 koondsaasteallikas (aken) H1 Vedelsõnnikuhoidla, laguun 3 55,05 0,1 m/s 8 - - - H2 Vedelsõnnikuhoidla, laguun 3 62,62 0,1 m/s 8 - - - H3 Vedelsõnnikuhoidla, laguun 3 62,64 0,1 m/s 8 - - - H4 Tahesõnnikuhoidla 2,5 20,5 0,1 m/s 8 - - - H5 Tahesõnnikuhoidla 2,5 15,96 0,1 m/s 8 - - - K1 Katel TUK-35 8 0,4 0,012 100 - - -

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 73/160 OÜ Pae Farmer Ingliste farmikompleksi keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne Soojuse tootmiseks on OÜ Pae Farmer tootmisterritooriumil üks katel. Katel TUK-35 (0,035 MW) kütmiseks kasutatakse puitu. Puidu keskmine alumine kütteväärtus on 8 MJ/kg. Aastane orienteeruv kasutatav kütuse kogus on kuni 260 tonni. Saasteallikate asendiplaanil on katlakorstna asukoht tähistatud tähisega K1 (Joonis 16). Samuti on alternatiiv I puhul saasteallikateks silohoidlad. Silohoidlad rekonstrueeriti ning nende täpsem kirjeldus on toodud eespool olevas peatükis (7.1.1.1). Silohoidlad vastavad järgnevatele keskkonnanõuetele:  Siloga kokkupuutuvad konstruktsioonid on veekindlad.  Silomahl suunatakse silomahla kogumismahutitesse, mis mahutavad vähemalt 10 liitrit silomahla 1 m3 silohoidla ruumala kohta.  Silohoidla on ehitatud nii, et sademed ja pinnavesi ei valgu silohoidlasse. Silomahla kogumismahutitest suunatakse see edasi vedelsõnnikuhoidlatesse. Silohoidlatest välisõhku lenduvate saasteainete hindamiseks Eestis tunnustatud metoodika käesoleval ajal puudub. Seetõttu ei ole silohoidlaid kaasatud välisõhu saastatuse taseme arvutustesse ja saaste hajumise modelleerimisse. Saastatuse taseme leidmisel ei ole arvesse võetud liikuvaid saasteallikaid, kuna nendega seotud heitmed on kontrollimatud ning hajusad. Teenindava transpordi liikumisega kaasneb heitgaaside heide õhku ja kuival perioodil tolm teedelt. Lisaks liikuvatele saasteallikatele võib farmi lähedast välisõhu saastatuse taset teatud aegadel mõjutada:

 sööda laadimisel ja ettevalmistamisel tekkiv tolmuheide;

 territooriumi koristamisega kaasnev vähene tolmu heide õhku;

 sõnniku väljavedamisel ja laotamisel toimuv saasteainete heide välisõhku. Selliseid heitmeid loetakse samuti hajusaks ja kontrollimatuks heiteks. Seda heidet ei arvutata, kuna heide sõltub paljudest asjaoludest, mida on väga keeruline arvesse võtta. Näiteks võib laotamise heide sõltuda kasutatavast laotustehnoloogiast, mulla või pinnase parameertitest (tihedus, tera suurus, taimestiku olemasolu, temperatuur jne), mikrokliimast (tuule suund ja tugevus, pilvisus, õhuniiskus) jms.

9.1.1.2 Heitkogused

Välisõhu saasteainete prognoositavad heitkogused on siinkohal tulemuste lihtsamaks jälgimiseks välja toodud alternatiivide võrdlustabelitena. Heitkoguste arvutused viidi läbi saasteallikate kaupa ning vastavad täpsemad tabelid põhimõtteliste arvutuskäikudega mõlema alternatiivi kohta on esitatud käesoleva aruande lisas (Lisa 4). Heitkoguste arvutamisesse on kaasatud lisaks farmi paiksetele saasteallikatele ka aunad. Kuid kuna aunade asukohad põldudel on muutuvad ning nendest eralduvat saasteainete heidet saab käsitleda hajusa heitena, siis lõhna heidetesse ja hajumisarvutustesse neid kaasatud ei ole. Alljärgnevasse tabelisse on koondatud saasteainete maksimaalsed summaarsed (nii laudad, sõnnikuhoidlad, aunad kui ka katla) aastased heitkogused alternatiivide võrdluses (Tabel 22). Tabel 22. Aasta jooksul OÜ Pae Farmer Ingliste käitisest välisõhku suunatavate saasteainete maksimaalsed prognoositavad kogused Aastane heitkogus, tonnides aastas; raskmetallid Saasteaine CAS nr Nimetus kilogrammides Nullalternatiiv Alternatiiv I 7664-41-7 Ammoniaak 26,597 57,978 10024-97-2 Dilämmastikoksiid 0,114 0,430 VOC-com Lenduvad orgaanilised ühendid kütuse põletamisel 0,042 0,100 10102-44-0 Lämmastikdioksiid 0,088 0,208

74/160 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ OÜ Pae Farmer Ingliste farmikompleksi keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne Aastane heitkogus, tonnides aastas; raskmetallid Saasteaine CAS nr Nimetus kilogrammides Nullalternatiiv Alternatiiv I 74-82-8 Metaan 157,940 222,400 124-38-9 Süsinikdioksiid 95,513 225,757 630-08-0 Süsinikmonooksiid 0,880 2,080 PMsum Tahked osakesed, summaarsed 0,880 2,080 7440-66-6 Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks 0,440 1,040 2025884 Vääveldioksiid 0,009 0,021 Võrdlus alternatiivide erinevuse kohta saasteainete nii aastaste kui ka hetkeliste heitkoguste põhjal on esitatud alljärgnevates tabelites (Tabel 23 ja Tabel 24). Seejuures võrdleb esimene tabel loomapidamishoonetest ning teine tabel sõnniku hoiustamiselt eralduvate heitkoguste erinevusi. Tabel 23. Alternatiivide võrdlus heitkoguste alusel – loomapidamishooned NULLALTERNATIIV ALTERNATIIV I kaks lüpsikarjalauta, üks noorloomade ja kaks lüpsikarjalauta vasikate laut, kaks vasikate lauta, üks noorloomade laut Kokku 1060 looma: Kokku 2240 looma: Loomade arv sh 1181 lüpsilehma, 439 noorlooma, sh 1060 lüpsilehma. 620 vasikat. Vabapidamine, skreeperseadmed, Piimalehmad sõnnikueemaldus >3 korda (10000kg) päevas, vähene allapanu; Lõaspidamine, skreeperseadmed, Vabapidamine, sügavallapanu Piimalehmad sõnnikueemaldus Pidamisviis Vabapidamine, (7000kg) 2-3 kordapäevas, rohke allapanu skreeperseadmed, (suletud süsteem) Lehmmullikad sõnnikueemaldus >3 korda päevas, vähene allapanu; Vabapidamine, sügavallapanu Lehmvasikad Vabapidamine, sügavallapanu Lämmastiku produktsioon 113,950 215,533 väljaheidetega kokku, t/a Ammoniaagi aastane 4,558 15,678 heitkogus, t/a Ammoniaagi hetkeline heitkogus, 0,145 0,527 g/s Metaani aastane 135,680 195,821 heitkogus, t/a Metaani hetkeline 4,302 6,518 heitkogus, g/s

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 75/160 OÜ Pae Farmer Ingliste farmikompleksi keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne Tabel 24. Alternatiivide võrdlus heitkoguste alusel – sõnnikuhoidlad NULLALTERNATIIV ALTERNATIIV I kaks lüpsikarjalauta, üks noorloomade ja kaks lüpsikarjalauta vasikate laut, kaks vasikate lauta, üks noorloomade laut Kokku 1060 looma: Kokku 2240 looma: Loomade arv sh 1181 lüpsilehma, 439 noorlooma, Sh1060 lüpsilehma. 620 vasikat. Vabapidamine, skreeperseadmed, sõnnikueemaldus Piimalehmad >3 korda päevas, (10000kg) vähene allapanu; Lõaspidamine, Vabapidamine, skreeperseadmed, sügavallapanu Piimalehmad sõnnikueemaldus Vabapidamine, Pidamisviis (7000kg) 2-3 kordapäevas, rohke skreeperseadmed, allapanu (suletud sõnnikueemaldus süsteem) Lehmmullikad >3 korda päevas, vähene allapanu; Vabapidamine, sügavallapanu Vabapidamine, Lehmvasikad sügavallapanu 3 vedelsõnnikuhoidlat, 2 tahesõnnikuhoidlat, Hoidla tüüp 2 vedelsõnnikuhoidlat aunad Loomulik koorik, vajadusel kaetakse vedelas Loomulik koorik, vajadusel kaetakse vedelas Katmisviis faasis olev hoidla pind faasis olev hoidla pind Lämmastiku produktsioon 110,195 202,619 väljaheidetega sõnnikuhoidlasse, t/a Sõnnikuaun, kaetud turba, saepuru, 20 Ammoniaagi Vedelsõnnikuhoidla, pinnase vm materjaliga lendumine laguun, loomulik 20 Tahesõnnikuhoidla, 40 sõnnikuhoidlast, % koorik loomulik koorik Vedelsõnnikuhoidla, 20 laguun, loomulik koorik Ammoniaagi lendumine 22,039 42,300 sõnnikuhoidlast, t/a Ammoniaagi lendumine 0,699 1,341 sõnnikuhoidlast, g/s Metaani lendumine 22,260 26,579 sõnnikuhoidlast, t/a Metaani lendumine 0,706 0,843 sõnnikuhoidlast, g/s Dilämmastikoksiidi 0,114 0,430 aastane heitkogus, t/a Dilämmastikoksiidi 0,004 0,013

76/160 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ OÜ Pae Farmer Ingliste farmikompleksi keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne NULLALTERNATIIV ALTERNATIIV I kaks lüpsikarjalauta, üks noorloomade ja kaks lüpsikarjalauta vasikate laut, kaks vasikate lauta, üks noorloomade laut hetkeline heitkogus, g/s Heitkoguste omavaheline võrdlus näitab, et loomapidamishoonetest ja sõnnikuhoidlatest tekib saasteaineid rohkem alternatiiv I rakendumisel. Sellise erinevuse tingib eelkõige asjaolu, et alternatiiv I puhul on käitises rohkem loomi.

9.1.1.3 Lõhna heide

Lõhna heide farmihoonetest ja sõnnikuhoidlatest alternatiiv 1 korral on esitatud järgnevalt (Tabel 25 ja Tabel 26). Lõhna heide on arvutatud vastavalt metoodikale, mis on esitatud aruande lisas (Lisa 2). Tabel 25. Lõhna heide farmihoonetest (alternatiiv I) Nr Aasta- Karjatamis- Karja- Loom- Heit- plaanil Eriheide, Toodangu rühm Pidamisviis loom, päevi, tk tamis- ühik, kogus, või ouE/LÜ/s arv (24h) koefitsient LÜ ouE/s kaardil Vabapidamine, skreeperseadmed, Piimalehmad S1 sõnnikueemaldus >3 korda päevas, 570 0 1,00 12 1,2 8208,00 (10000kg) vähene allapanu Vabapidamine, skreeperseadmed, Piimalehmad S2 sõnnikueemaldus >3 korda päevas, 550 0 1,00 12 1,2 7920,00 (10000kg) vähene allapanu Piimalehmad S2 Vabapidamine, sügavallapanu 5 0 1,00 12 1,2 72,00 (10000kg) S3 Lehmvasikad Vabapidamine, vähene allapanu 50 0 1,00 12 0,19 114,00 Vabapidamine, skreeperseadmed, S4 Lehmmullikad sõnnikueemaldus >3 korda päevas, 379 180 0,51 12 0,5 1152,58 vähene allapanu Vabapidamine, skreeperseadmed, Piimalehmad S4 sõnnikueemaldus >3 korda päevas, 56 0 1,00 12 1,2 806,40 (10000kg) vähene allapanu S4 Lehmvasikad Vabapidamine, sügavallapanu 200 0 1,00 12 0,19 456,00 S4 Lehmvasikad Vabapidamine, sügavallapanu 200 0 1,00 12 0,19 456,00 S5 Lehmvasikad Vabapidamine, sügavallapanu 62 0 1,00 12 0,19 141,36 S6 Lehmvasikad Vabapidamine, sügavallapanu 108 0 1,00 12 0,19 246,24 S7 Lehmmullikad Vabapidamine, sügavallapanu 19 180 0,51 12 0,5 57,78 S8 Lehmmullikad Vabapidamine, sügavallapanu 41 180 0,51 12 0,5 124,68 Kokku 2240 19755,04 Tabel 26. Lõhna heide sõnnikuhoidlatest (alternatiiv I) Nr plaanil või kaardil Sõnnikuhoidla tüüp Katmisviis Pindala, m2 Eriheide, ouE/s-m2 Heitkogus, ouE/s H1 Vedelsõnnikuhoidla, laguun Hekseldatud põhk 2380,00 0,6 1428,00 H2 Vedelsõnnikuhoidla, laguun Hekseldatud põhk 3080,00 0,6 1848,00 H3 Vedelsõnnikuhoidla, laguun Hekseldatud põhk 3082,00 0,6 1849,20 H4 Tahesõnnikuhoidla Loomulik koorik 330,00 3 990,00 H5 Tahesõnnikuhoidla Loomulik koorik 200,00 3 600,00

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 77/160 OÜ Pae Farmer Ingliste farmikompleksi keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne Nr plaanil või kaardil Sõnnikuhoidla tüüp Katmisviis Pindala, m2 Eriheide, ouE/s-m2 Heitkogus, ouE/s Kokku 6715 Vedelsõnnikuhoidlate puhul on arvestatud, et hoidlad on kaetud või pinda katab loomulik koorik, mille moodustab vähemalt 10 cm või 5 kg/m2 põhukiht, mis tagab lõhna emissiooni vähenemise 80%.63

9.1.2 Sõnnikuteke

Alternatiiv I puhul rakendatakse lüpsilehmade, mullikate ja vasikate pidamisel osaliselt vedelsõnnikutehnoloogiat ja osaliselt tahesõnnikutehnoloogiat. Veeseaduse § 262 lõige 2 sätestab, et põllumajandusloomade pidamisel peab sõnnikuhoidla või sõnniku- ja virtsahoidla mahutama vähemalt nende kaheksa kuu sõnniku ja virtsa ning sellele lisaks ka sademete- ja tehnoloogilise reovee kogused. OÜ Pae Farmer Ingliste käitises tekkivad arvutuslikud aastased sõnnikukogused on esitatud alljärgnevates tabelites (Tabel 27; Tabel 28). Arvutustes on kasutatud põllumajandusministri määrust nr 7164, kus on välja toodud keskmised aastased sõnnikukogused loomarühma kohta. Nendesse näitajatesse on juba arvestatud hinnangulised tehnoloogilise vee ja sademetevee kogused. Alternatiiv I puhul tuleb vedelsõnnikuhoidlate mahutavuseks arvestada 8 kuu väärtuste alusel 20 795,1 m3 (Tabel 29). Vedelsõnnikuhoidlate mahutavus kokku on 25 626 m3, seega on planeeritav mahutavus piisav alternatiiv I rakendumiseks. Alternatiiv I puhul tuleks tahesõnnikuhoidla mahutavuseks arvestada 8 kuu väärtuste alusel 4441 m3. Tahesõnnikuhoidlate mahutavus kokku on 2121 m3, kuid ülejäänud tahesõnnik aunastatakse ning seega on planeeritav mahutavus piisav alternatiiv I rakendumiseks. Teine arvestamist vajav aspekt on sõnnikulaotuspindade vajadus. Veeseaduses on sätestatud, et sõnnikuga, sealhulgas töödeldud sõnnikuga, on lubatud anda haritava maa ühe hektari kohta kuni 170 kg lämmastikku ning 25 kg (viie aasta keskmine) fosforit aastas, kaasa arvatud lämmastik ja fosfor, mis jääb maale karjatatavate loomade väljaheidetega65. Alljärgnevalt on toodud välja arvutused minimaalselt vajaliku laotuspinna kohta nii lämmastiku kui ka fosfori sisaldusest lähtuvalt (Tabel 27; Tabel 28). Sõnniku toitainete sisalduse määramisel võetakse aluseks põllumajandusministri määruses nr 7166 välja toodud näitajaid.

63 VDI-Standard: VDI 3894 Blatt 1: Emissionen und Immissionen aus TierhaltungsanlagenHaltungsverfahren und EmissionenSchweine, Rinder, Geflügel, Pferde, 2011 64Eri tüüpi sõnniku toitainete sisalduse arvestuslikud väärtused, sõnnikuhoidlate mahu arvutamise metoodika ja põllumajandusloomade loomühikuteks ümberarvutamise koefitsiendid. Põllumajandusministri 14. juuli 2014 a määrus nr 71 65 Veeseadus. Riigikogu seadus, vastu võetud 11. mai 1994. 66Eri tüüpi sõnniku toitainete sisalduse arvestuslikud väärtused, sõnnikuhoidlate mahu arvutamise metoodika ja põllumajandusloomade loomühikuteks ümberarvutamise koefitsiendid. Põllumajandusministri 14. juuli 2014 a. nr 71

78/160 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ OÜ Pae Farmer Ingliste farmikompleksi keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne

Tabel 27. Arvutuslikud sõnniku kogused ja üldlämmastiku sisaldus aastas ning minimaalne vajalik laotuspind lämmastiku sisaldusest lähtuvalt

alternatiiv I korral

Mini-

Vedel- Sügav- Nr Aastas maalne

Looma- või pool- allapanu-

-

plaanil toodetav N vajalik Toodangurühm Sõnnikuhoidla tüüp Pidamisviis Sõnnikutüüp kohtade vedel- sõnnik või kokku, põllu- arv sõnnik kokku, kaardil kg pind, kokku, t/a t/a

ha

Karjatamispäevi, tk/a(24h) Karjatamis koefitsient Sõnnikukogus t/a kohta, looma kg/t sisaldus, N kg/t sisaldus, N Vabapidamine, skreeperseadmed, Piimalehmad Vedelsõnnikuhoidla, laguun, S1 sõnnikueemaldus >3 korda Vedelsõnnik 570 0 1 24,7 14079 4,74 - - 66734,5 392,6 (10000kg) loomulik koorik päevas, vähene allapanu Vabapidamine, skreeperseadmed, Piimalehmad Vedelsõnnikuhoidla, laguun, S2 sõnnikueemaldus >3 korda Vedelsõnnik 550 0 1,00 24,7 13585 4,74 - - 64392,9 378,8 (10000kg) loomulik koorik päevas, vähene allapanu Piimalehmad Sügavalla- S2 Tahesõnnikuhoidla Vabapidamine, sügavallapanu 5 0 1,00 22,6 - - 113 5,43 613,6 3,6 (10000kg) panusõnnik Sügavalla- S3 Lehmvasikad Tahesõnnikuhoidla Vabapidamine, vähene allapanu 50 0 1,00 5,6 - - 280 5,92 1657,6 9,8 panusõnnik Vabapidamine, skreeperseadmed, Vedelsõnnikuhoidla, laguun, S4 Lehmmullikad sõnnikueemaldus >3 korda Vedelsõnnik 379 180 0,51 11,1 2145,519 4,44 - - 9526,1 56,0 loomulik koorik päevas, vähene allapanu Vabapidamine, skreeperseadmed, Piimalehmad Vedelsõnnikuhoidla, laguun, S4 sõnnikueemaldus >3 korda Vedelsõnnik 56 0 1,00 24,7 1383,2 4,74 - - 6556,4 38,6 (10000kg) loomulik koorik päevas, vähene allapanu Tahesõnnikuhoidla, loomulik Sügavalla- S4 Lehmvasikad Vabapidamine, sügavallapanu 200 0 1,00 5,6 - - 1120 5,92 6630,4 39,0 koorik panusõnnik Sõnnikuaun, kaetud turba, Sügavalla- S4 Lehmvasikad saepuru, pinnase vm Vabapidamine, sügavallapanu 200 0 1,00 5,6 - - 1120 5,92 6630,4 39,0 panusõnnik materjaliga Sõnnikuaun, kaetud turba, Sügavalla- S5 Lehmvasikad saepuru, pinnase vm Vabapidamine, sügavallapanu 62 0 1,00 5,6 - - 347,2 5,92 2055,4 12,1 panusõnnik materjaliga

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 79/160

OÜ Pae Farmer Ingliste farmikompleksi keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne

Mini-

Vedel- Sügav- Nr Aastas maalne

Looma- või pool- allapanu-

-

plaanil toodetav N vajalik Toodangurühm Sõnnikuhoidla tüüp Pidamisviis Sõnnikutüüp kohtade vedel- sõnnik või kokku, põllu- arv sõnnik kokku, kaardil kg pind, kokku, t/a t/a

ha

Karjatamispäevi, tk/a(24h) Karjatamis koefitsient Sõnnikukogus t/a kohta, looma kg/t sisaldus, N kg/t sisaldus, N Sõnnikuaun, kaetud turba, Sügavalla- S6 Lehmvasikad saepuru, pinnase vm Vabapidamine, sügavallapanu 108 0 1,00 5,6 - - 604,8 5,92 3580,4 21,1 panusõnnik materjaliga Sõnnikuaun, kaetud turba, Sügavalla- S7 Lehmmullikad saepuru, pinnase vm Vabapidamine, sügavallapanu 19 180 0,51 13,2 - - 127,908 4,83 617,8 3,6 panusõnnik materjaliga Sõnnikuaun, kaetud turba, Sügavalla- S8 Lehmmullikad saepuru, pinnase vm Vabapidamine, sügavallapanu 41 180 0,51 13,2 - - 276,012 4,83 1333,1 7,8 panusõnnik materjaliga KOKKU 2240 31192,719 3988,92 170328,6 1001,9

Tabel 28. Arvutuslikud sõnniku kogused ja fosfori sisaldus aastas ning minimaalne vajalik laotuspind fosfori sisaldusest lähtuvalt alternatiiv I

korral

Mini-

Nr Vedel- või Sügav- maalne

Looma- Aastas

-

plaanil poolvedel- allapanu- vajalik Toodangurühm Sõnnikuhoidla tüüp Pidamisviis Sõnniku-tüüp kohtade toodetav P või sõnniku kogus sõnnik põllu- arv kokku, kg kaardil kokku, t/a kokku, t/a pind,

ha

Karjatamispäevi, tk/a(24h) Karjatamis koefitsient Sõnnikukogus t/a kohta, looma kg/t sisaldus, P kg/t sisaldus, P Vabapidamine, Piimalehmad Vedelsõnnikuhoidla, skreeperseadmed, S1 Vedelsõnnik 570 0 1,00 24,7 14079 1,22 - - 17176,4 687,1 (10000kg) laguun, loomulik koorik sõnnikueemaldus >3 korda päevas, vähene allapanu Vabapidamine, Piimalehmad Vedelsõnnikuhoidla, skreeperseadmed, S2 Vedelsõnnik 550 0 1,00 24,7 13585 1,22 - - 16573,7 662,9 (10000kg) laguun, loomulik koorik sõnnikueemaldus >3 korda päevas, vähene allapanu Piimalehmad Vabapidamine, Sügavalla- S2 Tahesõnnikuhoidla 5 0 1,00 22,6 - - 113 1,47 166,1 6,6 (10000kg) sügavallapanu panusõnnik

80/160 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ

OÜ Pae Farmer Ingliste farmikompleksi keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne

Mini-

Nr Vedel- või Sügav- maalne

Looma- Aastas

-

plaanil poolvedel- allapanu- vajalik Toodangurühm Sõnnikuhoidla tüüp Pidamisviis Sõnniku-tüüp kohtade toodetav P või sõnniku kogus sõnnik põllu- arv kokku, kg kaardil kokku, t/a kokku, t/a pind,

ha

Karjatamispäevi, tk/a(24h) Karjatamis koefitsient Sõnnikukogus t/a kohta, looma kg/t sisaldus, P kg/t sisaldus, P Vabapidamine, vähene Sügavalla- S3 Lehmvasikad Tahesõnnikuhoidla 50 0 1,00 5,6 - - 280 0,96 268,8 10,8 allapanu panusõnnik Vabapidamine, Vedelsõnnikuhoidla, skreeperseadmed, S4 Lehmmullikad Vedelsõnnik 379 180 0,51 11,1 2145,519 1,00 - - 2145,5 85,8 laguun, loomulik koorik sõnnikueemaldus >3 korda päevas, vähene allapanu Vabapidamine, Piimalehmad Vedelsõnnikuhoidla, skreeperseadmed, S4 Vedelsõnnik 56 0 1,00 24,7 1383,2 1,22 - - 1687,5 67,5 (10000kg) laguun, loomulik koorik sõnnikueemaldus >3 korda päevas, vähene allapanu Tahesõnnikuhoidla, Vabapidamine, Sügavalla- S4 Lehmvasikad 200 0 1,00 5,6 - - 1120 0,96 1075,2 43,0 loomulik koorik sügavallapanu panusõnnik Sõnnikuaun, kaetud Vabapidamine, Sügavalla- S4 Lehmvasikad turba, saepuru, pinnase 200 0 1,00 5,6 - - 1120 0,96 1075,2 43,0 sügavallapanu panusõnnik vm materjaliga Sõnnikuaun, kaetud Vabapidamine, Sügavalla- S5 Lehmvasikad turba, saepuru, pinnase 62 0 1,00 5,6 - - 347,2 0,96 333,3 13,3 sügavallapanu panusõnnik vm materjaliga Sõnnikuaun, kaetud Vabapidamine, Sügavalla- S6 Lehmvasikad turba, saepuru, pinnase 108 0 1,00 5,6 - - 604,8 0,96 580,6 23,2 sügavallapanu panusõnnik vm materjaliga Sõnnikuaun, kaetud Vabapidamine, Sügavalla- S7 Lehmmullikad turba, saepuru, pinnase 19 180 0,51 13,2 - - 127,908 1,07 136,9 5,5 sügavallapanu panusõnnik vm materjaliga Sõnnikuaun, kaetud Vabapidamine, Sügavalla- S8 Lehmmullikad turba, saepuru, pinnase 41 180 0,51 13,2 - - 276,012 1,07 295,3 11,8 sügavallapanu panusõnnik vm materjaliga KOKKU 2240 31192,719 3988,92 41514,5 1660,6

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 81/160 OÜ Pae Farmer Ingliste farmikompleksi keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne Tabel 29. Minimaalsed 8 kuu sõnniku hoiustamismahud alternatiiv I korral Sõnniku kogus t/a või Sõnniku Sõnnikuhoidla 8 kuu Hoidlate mahutavus Sõnnikutüüp reovesi m3/a mahumass,m3/t miinimummaht, m3 kokku, m3 Vedel- või poolvedel- 31192,7 1 20795,1 - sõnnik Vedelsõnnikuhoidlass 31192,7 - 20795,1 25626,0 e kokku Sügavallapanusõnnik 3988,9 1,67 4441,0 - Tahesõnnikuhoidlass 2536,8 - 1684,4 2121,0 e kokku Aunadesse (põllule) 1452,1 - - - kokku Arvutustest selgub, et laotuspindade puhul on limiteerivaks toitaineks fosfor. Selleks, et laotada sõnnikut vastavalt lubatud normidele, on alternatiiv I puhul vajalik vähemalt 1661 ha laotuspindu. Kuna OÜ Pae Farmer kasutuses on 2335 ha maad, siis on võimalik sõnnikut laotada vastavalt kehtestatud normidele. Sõnnikulaotamisest tuleneda võivaid negatiivseid mõjusid minimeeritakse sõnniku võimalikult kiire mulda viimisega.

9.1.3 Veekasutus

Veisekasvatuses vajatakse vett eeskätt loomade jootmiseks. Lisaks kulub vett olmeotstarbeks ja vahendite pesuks. Loomade jootmiseks läheb tarvis joogivee kvaliteediga vett. Farmis vajaminevat vett võetakse farmi tootmisterritooriumil paiknevast olemasolevast puurkaevust (katastri nr. 8394). Ingliste farmikompleksis udarate puhastamiseks vett ei kulu, sest udarate puhastamiseks kasutatakse spetsiaalset vahendit (pulbrit) ja ühekordse kasutusega salvrätte. Piimaruume ja lüpsiseadmeid pestakse kaks korda päevas. Arvutuslik suurendatud tootmismahuga käitise veevajadus on esitatud alljärgnevas tabelis (Tabel 30). Tabel 30. Prognoositav veetarve alternatiiv I korral Loomagrupp Arv Keskmine veetarve, l/öp Veetarve kokku, m3/öp Veetarve kokku, m3/aastas Lüpsilehmad (koos kinnislehmadega) 1181 80 94,48 34 485 Noorloomad (13-24 kuud) 439 25 10,975 4 006 Vasikad (0-12 kuud) 620 12 7,44 2 716 Tehnoloogiline vesi (lüpsiplats jm) - - 2,0467 745 Olmevesi 20 95 1,9 694 Kokku 42 645 Arvutuslikult on OÜ Pae Farmer Ingliste käitise tegevuseks vaja vett alternatiiv I puhul 42 645 m3 aastas, 10 661 m3 kvartalis ja 116,8 m3 ööpäevas. Lubatud veevõtt puurkaevust on kehtiva keskkonnakompleksloa alusel 47 000 m3 aastas ning 128,8 m3 ööpäevas, seega arvutuslikult piisav.

67Käitaja andmetel

82/160 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ OÜ Pae Farmer Ingliste farmikompleksi keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne 9.1.4 Reovee teke

Eeldusel, et kogu kasutatav tehnoloogiline ja olmevesi jõuab protsessist välja reoveena, tekib arvestuslikult käitises aastas kuni 1439 m3 reovett. Ingliste farmikompleksis suunatakse tekkiv heit- ja reovesi vedelsõnnikuhoidlatesse. Olme- ja piimaploki kanalisatsiooni torustik on ühendatud piimakarja lauda sõnnikukanalitega. Piima- ja olmeploki kanalisatsiooni torustik on lekkekindel plekist torustik ning sõnnikukanalid betoonist ning samuti lekkekindlad. Et kõik reo- ja heitveed suunatakse vedelsõnnikuhoidlatesse, siis reovee puhastamist ei toimu, heitvett ühiskanalisatsiooni, veekogusse ja pinnasse ei juhita ning suubla (sõnnikuhoidla) seiret ei teostata. Kuna reo- ja heitvett pinnasesse ja veekogusse ei juhita, siis puudub ka sellest tulenev mõju põhjaveele, veekogule või pinnasele. Vedelsõnnikuhoidlate lekkekindluse seiret ja hooldustöid tehakse üks kord aastas peale hoidlate tühjendamist. Kõik hoidlad on varustatud drenaažiga ja kontrollkaevudega, mis aitavad lekkekindluse jälgimisel. Farmikompleksis on olemas sadevee kanalisatsioon ning sadeveed juhitakse sadeveetiiki. Keskkonnanõuete täitmisel ei ole ette näha sademevee reostumist ega selle puhastamise vajadust.

9.1.5 Jäätmeteke

Käitises tekkivad jäätmeliigid on kavandatavas olukorras üldjoontes samad, mis nullalternatiivi puhul. Peamised veisefarmitegevuse käigus tekkivad jäätmed on taimsete kudede jäätmed, surnud loomad, segaolmejäätmed, söödapakendid jt pakendijäätmed ning ohtlikud jäätmed (kemikaalide ja ravimite jäätmed). Jäätmed antakse üle vastavaid käitluslube omavatele ettevõtetele. Vastavalt loomade arvule suureneb surnud loomade ja ohtlike jäätmete hulk, samuti pakendijäätmete kogus. Suureneb eeldatavasti ka olmejäätmete kogus, kuna käitises hakkab olema rohkem töötajaid.

9.1.6 Mürateke

Farmide käitamisel on mürateke võimalik nii paiksetest saasteallikatest (tootmisprotsess) kui ka farme teenindavast transpordist. Müra iseloom ja tase ei erine oluliselt nullalternatiivi puhul tekkivast olukorrast (vt ptk 7.1.6). Enamasti on tekkiva müra kestus lühiajaline, samuti toimub suur osa müra tekitavatest tegevustest loomapidamis- ja abihoonete siseruumides. Seotuna transpordikoormuse kasvuga kasvab liiklusmüra tase. Veokitega tuuakse farmi territooriumile sööta ja abimaterjale. Farmist viiakse ära toodangut (piim), sõnnikut, jäätmeid. Piimavedu, ja jäätmevedu toimub laiendatud farmi puhul üldjuhul sama sagedusega kui nullalternatiivi korral. Transpordikoormus kasvab eeskätt läbi söödaveo ja sõnnikuveo.

9.1.7 Avariiolukorraoht

Avariiolukorrad, millega võib kaasneda keskkonnakahju, seonduvad peamiselt sõnniku käitlusega. Avariiolukordades on võimalik, et toimub äkkheide välisõhku või levib saaste pinnasesse ning sealt edasi põhjavette. Oluliseks aspektiks on näiteks võimalik sõnniku lekkimine sõnnikuhoidlatest. Sõnnikuhoidlate purunemine on eriolukord, mille esinemise tõenäosust on hoidlate korrapärase hooldamisega ning tüübile vastava käitamisega võimalik miinimumini viia. Võimalike lekete avastamiseks on vedelsõnnihoidlatel kontrollkaevud. Loomapidamisega kaasnevaks avariiolukorraks võib lugeda ka loomataudi puhkemist. Loomatauditõrje meetmed ja nende rakendamine, samuti loomataudist põhjustatud kahjude hüvitamine on Eestis sätestatud loomatauditõrje seaduses (RT I 1999, 57, 598). Taudide vältimiseks järgitakse farmides veterinaarnõudeid. Loomataudi kahtluse või selle puhkemise korral tuleb tegutseda vastavalt Veterinaar- ja Toiduameti ettekirjutustele. Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 83/160 OÜ Pae Farmer Ingliste farmikompleksi keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne Farmiga seotud vedude korral tuleb arvestada ka võimaliku liiklusõnnetuste ohuga, mis ei erine muu transpordikoormusega teedel kaasnevast õnnetuseohust. Võimalike tekkivate avariiolukordade lahendamiseks peab omanikul olema tegutsemisplaan. Tulekahju vältimiseks tuleb töötajatele tutvustada tuleohutusnõudeid. Tulekahju ennetamiseks rajatakse uued hooned vastavalt tänapäevastele ehitusnormidele ja standarditele.

9.2 Käitise tegevusega kaasnevad mõjud

9.2.1 Mõju maastikule ja pinnasele

Uued rajatud loomapidamishooned ja sõnnikuhoidlad kuuluvad juba olemasolevate farmikomplekside juurde. Farmikomplekside käitamisel ei viida pinnasesse saasteaineid. Eeldusel, et farmikomplekside käitamisel järgitakse keskkonnaohutusnõudeid ning kasutusele võetav tehnoloogia vastab käesolevas aruandes kirjeldatule, puuduvad farmikomplekside tegevusel olulised tagajärjed ja negatiivne mõju maastikule ja pinnasele. Mõju pinnasele võib avalduda avariiolukorras, kui sõnnikuhoidlad peaks lekkima ning vedelsõnnik või virts imbuma pinnasesse. Võimalike lekete avastamiseks on vedelsõnnikuhoidlatele rajatud kontrollkaevud, millega on võimalik võrdlemisi kiirelt hoidla leke tuvastada. Mõju pinnasele avaldub läbi sõnniku laotamise. Kui sõnniku laotamisel lähtutakse parimast võimalikust tehnikast ja heast põllumajandustavast, ei oma sõnniku laotamine ohtu pinnasele, vaid tõstab mullaviljakust. Eeldusel, et farmikompleksi käitamisel järgitakse keskkonnaohutusnõudeid ning kasutusele võetav tehnoloogia vastab käesolevas aruandes kirjeldatule, puuduvad farmikompleksi tegevusel olulised tagajärjed ja negatiivne mõju maastikule ja pinnasele. Järeldus: Mõju maastikule ja pinnasele on alternatiiv I puhul eeldatavalt neutraalne.

9.2.2 Mõju pinnaveele

Farmikompleksis tekkiva heitvee käitlus ei mõjuta pinnavee režiimi ega seisundit, kuna heitvett ei juhita otse pinnaveekogusse. Samuti ei toimu farmikomplekside käitamisel pinnaveevõttu. Farmikompleksi territooriumit läbib Keila jõgi. 2013. aastal viidi läbi reostuskoormuse uuring Keila jõe veele. Eespool olevatelt joonistelt (Joonis 4, Joonis 5, Joonis 6) on näha, et mis puudutab BHT5-t, siis peale Ingliste farmi asukohta on vesi heas korras ning vee olukord läheb halvemaks alles allavoolu minnes. Üldlämmastiku tulemused näitasid kesist veeproovi tulemust Ingliste farmist üleval pool voolu ning Ingliste farmist allpool voolu võetud veeproov näitas juba häid tulemusi. Üldfosfori sisaldus Ingliste farmist üleval pool voolu oli väga hea ning allpool voolu hea. Samas veel allavoolu minnes, muutus see taas väga heaks, peale mida aga kahjuks väga halvaks. Uuringu tulemusel leiti, et Keila jõe elustikku ja vee kvaliteeti mõjutab põhiliselt Salutaguse pärmivabriku heitvesi, mida juhitakse jõkke allpool Kohilat. Nimetatud mõju 1998. a ei täheldatud, 2003. a on see aga väga oluline. Jõe seisund on ülalpool heitvete sisselasku isegi paranenud (üldlämmastik, põhjaloomastik), kuid allpool oluliselt halvenenud (saprobakterid, fütoplanktoni koondindeks, ränivetikate troofsusindeks, põhjaloomastik, kalastik, fosfor, ammooniumlämmastik, nitritlämmastik, hapnik, BHT5). Seega OÜ Pae Farmer käitise tegevus võib pinnavett, eriti põldude lähedasi ojasid ja kraave, mõjutada eelkõige sõnnikukäitluse tulemusel. Võimalikud põhjused on tehnoloogiliste ja keskkonnanõuete rikkumine sõnniku transportimisel ja laotamisel ning avariiolukorrad. Kõigi nõuete täitmisel (laotamine vastavalt kinnitatud laotusplaanile, lumega kaetud ja külmunud pinnasele laotamise keelust kinni pidamine jne) on olulise mõju ilmnemise tõenäosus minimeeritud. Tehnoloogiliste ja keskkonnanõuete täitmisel sõnnikukäitlemisel farmikompleksi tegevusel otsest olulist negatiivset keskkonnamõju pinnaveele ei ole.

84/160 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ OÜ Pae Farmer Ingliste farmikompleksi keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne Järeldus: Mõju pinnaveele on alternatiiv I puhul eeldatavalt mitteoluline negatiivne.

9.2.3 Mõju põhjaveele

Vee kvaliteet Võimalikeks põhjavee kvaliteeti mõjutavateks keskkonnaaspektideks on sõnnikus ja silos olevate mikroorganismide, toitainete või lämmastikühendite leke pinnasesse ja seejärel põhjavette. Lekked on võimalikud juhul, kui rikutakse tehnoloogilisi ja keskkonnanõudeid või avariiolukorras. Tehnoloogiliste ja keskkonnanõuete täitmisel on taolised olukorrad välditud ning farmikompleksi tegevus ei põhjusta negatiivset mõju põhjavee kvaliteedile. OÜ Pae Farmer teostas 2015. aasta lõpus ja 2016 a. alguses lähimate naabrite puurkaevudest joogiveeanalüüsid, kus kõik analüüsitulemused vastasid normidele (ptk 5.4). Võimaliku reostusohu tekke vältimiseks suleb OÜ Pae Farmer enda tootmisterritooriumil asuva ning kasutuseta seisva puurkaevu katastrinumbriga 8233. Kuna vedelsõnnikukäitlus ja silomahlade käitlus farmides on kinnine (vedelsõnnik ja silomahlad pumbatakse kogumiskaevudesse, hoidlatesse läbi torustikku) ning tahesõnniku transport lautadest tahesõnnikuhoidlasse toimub kõvakattega teedel, siis tõenäosus reoainete jõudmiseks pinnasesse ja seeläbi põhjavette farmikomplekside territooriumitelt on väike. Mõju põhjaveele on võimalik eeskätt läbi toitainekao sõnniku laotamisel ja mulda viimisel. Taolist mõju on võimalik kontrollida keskkonnanõuete järgimisega sõnniku laotamisel ning laotuspindade valikuga.

Vee kvantiteet Loomade arvu suurenemisega kasvab märkimisväärselt farmikompleksi veetarve ehk põhjaveevõtt. Loomapidamishoonete veevarustuseks kasutatakse sarnaselt nullalternatiivile OÜ Pae Farmer käitise territooriumil olevat Siluri-Ordoviitsiumi veekihti avavat puurkaevu (katastri nr-ga 8394). Siluri-Ordoviitsiumi Harju põhjaveekogumi keemiline ja koguseline seisund on hea ja seega on ka põhjaveekogumi üldine seisund hea. 68 Arvutuslikult on OÜ Pae Farmer Ingliste farmikompleksi tegevuseks vett vaja umbes 42 645 m3 aastas ja 116,8 m3 ööpäevas. Puurkaevu tootlikkus on arvestuskaardi andmetel 25,8 m3 tunnis, mis võimaldab vajaliku veevõtu suurendamist. Järeldus: Käitise kavandatud tegevuse mõju põhjavee kvaliteedile on alternatiiv I puhul eeldatavalt mitteoluline negatiivne ning põhjavee kvantiteedile eeldatavalt neutraalne.

9.2.4 Mõju välisõhu seisundile sh lõhn

Käitise tegevuse mõju hindamiseks välisõhule kavandatava tegevuse puhul teostati saasteainete ja lõhnaühendite hajumisarvutused. Saasteainete hajumisarvutuste tulemusi võrreldi keskkonnaministri määruses69 välja toodud piirväärtustega. Lõhna puhul on arvestatud lõhnatundidele kehtestatud võrdluskriteeriume.

68Põhjaveekogumite seisundi hindamine II etapp, 2014, OÜ Hartal Projekt. http://www.envir.ee/sites/default/files/pohjaveekogumite_hindamine_ii_etapp.pdf 69Välisõhu saastatuse taseme piir- ja sihtväärtused, saasteaine sisalduse muud piirnormid ning nende saavutamise tähtajad. Keskkonnaministri 8. juuli 2011. aasta määrus nr 43.

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 85/160 OÜ Pae Farmer Ingliste farmikompleksi keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne 9.2.4.1 Saasteained

Lähteandmed Tekkiva saastatuse taseme määramiseks teostatud hajumisarvutustesse on kaasatud kõigist määratletud saasteallikatest lähtuvate saasteainete heide. Saasteainete NH3, N2O ja CH4 heitkoguste võrdlus alternatiivide korral on toodud alljärgnevas tabelis (Tabel 31). Tabel 31. Saasteainete heitkoguste võrdlus

NH3 N2O CH4 Lõhn laudad hoidlad hoidlad laudad hoidlad laudad Hoidla Hetke- Hetke- Hetke- Hetke- Hetke- Alternatiiv line Aastane line Aastane line Aastane line Aastane line Aastane Heite Heite heit- heitkogus heit- heitkogus heit- heitkogus heit- heitkogus heit- heitkogus suurus suurus kogus kogus kogus kogus kogus g/s t/a g/s t/a g/s t/a g/s t/a g/s t/a OU/s OU/s Nullalternatiiv 0,145 4,558 0,699 22,039 0,004 0,114 4,302 135,680 0,706 22,260 15264 3276 Alternatiiv 1 0,527 15,678 1,341 42,300 0,013 0,430 6,449 195,821 0,843 26,579 19755 6715 Võrreldes tekkivate saasteainete heitkoguseid, on need alternatiiv 1 puhul suuremad kui nullalternatiivi korral. See tuleneb rohkematest loomadest ning suuremast sõnnikutekkest alternatiiv 1 korral. Foon Tootmisterritooriumi piiril ega lähistel ei ole aruande koostajatele teadaolevalt välisõhu saastatuse taset mõõdetud. Samuti ei ole saastatuse taset hinnatud muul viisil. Seetõttu võib väita, et saasteainete fooni kohta farmi mõjupiirkonnas andmed puuduvad.

Hajumisarvutused Hajumisarvutuste käigus selgitati välja halvimate hajumistingimustega olukord, kus saasteainete kontsentratsioonid välisõhus on maksimaalsed. Hajumisarvutuste tulemused välisõhku eralduvate saasteainete kohta alternatiivide kaupa on toodud järgnevas tabelis (Tabel 32). Saasteainete hajumisarvutuste tulemusi võrreldakse keskkonnaministri määruses70 välja toodud inimese tervise kaitseks kehtestatud saastatuse taseme ühe tunni keskmiste piirväärtustega. Kui välisõhu saastatuse taseme ühe tunni keskmist piirväärtust saasteaine suhtes ei ole kehtestatud, kasutatakse võrdlemisel 8 tunni, 24 tunni, aasta piirväärtust või saasteaine sisalduse orienteeruvat ohutut taset. Kuna dilämmastikoksiidile ei ole kehtestatud välisõhu saastatuse piirväärtust, siis vastavalt välisõhu kaitse seadusele71 on võetud orienteeruvaks ohutuks tasemeks 3 10% töökeskkonna õhus lubatud piirnormist ehk 18 mg/m (N2O piirnorm – keemilise aine keskmine sisaldus sissehingatavas õhus tööpäeva või töönädala jooksul – 180 mg/m3).

70 Välisõhu saastatuse taseme piir- ja sihtväärtused, saasteaine sisalduse muud piirnormid ning nende saavutamise tähtajad. Keskkonnaministri 8. juuli2011. a määrus nr 43. 71 Välisõhu kaitse seadus. Vastu võetud 5.mai 2004.

86/160 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ OÜ Pae Farmer Ingliste farmikompleksi keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne Tabel 32. Hajumisarvutuste tulemused Saasteaine maksimaalne tekkiv Välisõhu saastatuse taseme Saasteaine CAS nr Nimetus kontsentratsioon, μg/m3 piirväärtus SPV , µg/m3 1 Nullalternatiiv Alternatiiv I 200 1212,3 1232,6 7664-41-7 Ammoniaak Saasteaine maksimaalne tekkiv kontsentratsioon tootmisterritooriumi 40 120 piiril, μg/m3 18000 (ohutu tase) 6,9 10,4 10024-97-2 Dilämmastikoksiid Saasteaine maksimaalne tekkiv kontsentratsioon tootmisterritooriumi <6,9 <10,4 piiril, μg/m3 - 3,2 3,2 Lenduvad orgaanilised VOC- Saasteaine maksimaalne tekkiv com ühendid kütuse põletamisel kontsentratsioon tootmisterritooriumi <3,2 <3,2 piiril, μg/m3 200 (1h, 99,79%) 6,1 6,1 10102-44-0 Lämmastikdioksiid Saasteaine maksimaalne tekkiv kontsentratsioon tootmisterritooriumi <6,1 <6,1 piiril, μg/m3 10000 (8h) 56,6 56,6 630-08-0 Süsinikmonooksiid Saasteaine maksimaalne tekkiv kontsentratsioon tootmisterritooriumi <56,6 <56,6 piiril, μg/m3 500 56,8 56,8 Tahked osakesed, PM Saasteaine maksimaalne tekkiv sum summaarsed kontsentratsioon tootmisterritooriumi <56,8 <56,8 piiril, μg/m3 350 (1h, 99,73%) 0,6 0,6 2025884 Vääveldioksiid Saasteaine maksimaalne tekkiv kontsentratsioon tootmisterritooriumi 0,6 <0,6 piiril, μg/m3 200 0,03 0,03 Tsingiühendid, 7440-66-6 Saasteaine maksimaalne tekkiv ümberarvutatuna tsingiks kontsentratsioon tootmisterritooriumi <0,03 <0,03 piiril, μg/m3 Hajumisarvutuste tulemusena selgus, et ammoniaagi hajumisel tekkiv maksimaalne saastetase ületab mõlema alternatiivi korral lubatud 1 h keskmist piirväärtust sõnnikuhoidlate vahetus läheduses. Samas jäävad maksimaalsed tekkivad kontsentratsioonid maapinnalähedastes õhukihtides nii territooriumi piiril kui ka lähimate elumajade juures alla lubatud piirväärtuste. Alternatiiv I korral on arvutuslik ammoniaagi maksimaalne tekkiv kontsentratsioon maapinnalähedastes õhukihtides farmi territooriumi piiril ~120 μg/m3 (Lisa 5). Saastatuse taseme kaardid ammoniaagi hajumise kohta on esitatud aruande lisas (Lisa 5). Alternatiiv I korral jääb dilämmastikoksiidi maksimaalne tekkiv kontsentratsioon maapinnalähedastes õhukihtides alla lubatud piirväärtuse nii territooriumi siseselt, piiril kui ka lähimate elumajade juures. Sarnaselt nullalternatiivile, metaani kohta hajumisarvutusi ei teostatud, kuna tegemist on kasvuhoonegaasiga, mille sisaldusele välisõhus ei ole piirväärtust kehtestatud. Samuti ei ole metaani kontsentratsioonile määratud piirväärtust töökeskkonna õhus.

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 87/160 OÜ Pae Farmer Ingliste farmikompleksi keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne Kuna käitises kasutatava katla võimsus on võrdlemisi väike ning tekkivad heitkogused on antud töö kontekstis väheolulised, siis ei ole vastavate saasteainete maksimaalsete tekkivate kontsentratsioonide võrdlust lubatud piirväärtustega käitise territooriumite piiridel tehtud. Kõige suurema mõjupiirkonnaga saasteaine on ammoniaak. Halvimate hajumistingimuste korral ulatub ammoniaagi alusel leitud käitise eeldatav mõjupiirkond nullalternatiivi korral ca 1,2 km kaugusele käitise territooriumi keskelt ning alternatiiv I korral ca 2,5 km kaugusele territooriumi keskelt (vt Lisa 5). Seega on käitise eeldatav mõjupiirkond suurem kavandatava tegevuse korral. Tulemustest saab järeldada, et kuigi alternatiiv I puhul on käitises rohkem loomi ja tekkivate saasteainete kogus on suurem kui nullalternatiivi puhul, siis maksimaalsed kontsentratsioonid maapinnalähedases õhukihis tootmisterritooriumi piiril ja väljaspool seda jäävad alla lubatud ühe tunni keskmist piirväärtust. Võrreldes nullalternatiiviga laieneb kavandatava tegevuse puhul käitise mõjupiirkond.

9.2.4.2 Lõhn

Lõhnahäiringu metoodika on täpsemalt lahti kirjutatud lisas (Lisa 2). Lõhna häirivuse hindamiseks on leitud lõhnatundide protsentuaalne esinemissagedus. Lõhnatund on üksikjuhtumi positiivne hinnang ühe tunni pikkuse perioodi jaoks72. Teisiti öeldes, kui tunni jooksul on lõhna tunda, siis loetakse see lõhnatunniks. Lõhnatundide lubatud arv aastas on 15% kogutundidest ehk 1314 tundi aastas. Lõhna häirivus on defineeritud keskkonnaministri määruses nr 5073. Määruse kohaselt loetakse lõhnaaine esinemise osakaal elanikkonnale soovimatut lõhnataju tekitavaks, kui standardi EVS 886-1 meetodit kasutades näitavad modelleerimistulemused aasta lõikes vähemalt 15%-list aasta lõhnatundide ületamist. Lõhnatundide esinemist kirjeldav joonis on leitav aruande lisast (Lisa 5), kust on näha, et lõhna tundide lubatud arvu aastas lõhnale vastuvõtja juures ehk elamumaal ei ületata. Kuna valdavaks on edela tuuled, siis käitisest pärinevad lõhna tekitavad saasteained mõjutavad eeldatavasti kõige enam katastreid numbritega 29201:003:0581 ja 29201:003:0590. Ingliste küla jääb käitise suhtes loodesse. Otsest lõhna tekitavate saasteainete levikut nimetatud katastritele takistab vaid Keila jõe ääres olev puuderiba. Osaliselt takistavad lõhna levikut tahesõnnikuhoidlatest veel ka laudahooned ise. Lõhna tekitavaid saasteaineid lendub sõnnikust nii lautades, sõnnikuhoidlates kui ka sõnniku vedamisel ja laotamisel. Tuleb juhtida tähelepanu sellele, et lõhna tugevuse osas on tegemist suhteliste hinnangutega. Loomakasvatusega kaasneb alati teatav lõhna teke ja hajumine, mis on individuaalselt tajutav. Ebameeldiv lõhnahäiring farmist võib suureneda eeskätt sõnniku segamise, vedamise ja laotamise perioodil. Lõhnahäiringu elamuteni jõudmine sõltub hetkeilmast, laotuspindade paiknemisest jms. Järeldus: Mõju välisõhu seisundile sh lõhna tasemele on alternatiiv I puhul oluline negatiivne.

9.2.5 Mõju müra ja vibratsiooni tasemele

Enamuse käitise tegevuste puhul on tekkiva müra kestus lühiajaline, samuti toimub suur osa neist tegevustest loomapidamis- ja abihoonete siseruumides. Seetõttu ei põhjusta tekkiv müra olulise suurusega negatiivset keskkonnamõju.

72EVS 886-1:2005. Lõhnaainete hajumine atmosfääris. Osa 1: Põhialused. 73Lõhnaaine esinemise määramise ekspertrühma moodustamise kord, ekspertrühma liikmele esitatavad nõuded, lõhnaaine esinemise määramise kord ja määramiseks kasutatavate meetodite loetelu. Keskkonnaministri 2. juuli 2007. a määrus nr 50

88/160 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ OÜ Pae Farmer Ingliste farmikompleksi keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne Elamuteni ulatub eeldatavalt eeskätt vaid käitise teenindavate sõidukite transpordimüra, mis on osaks kogu transpordimürast kasutatavatel teedel (koosmõju teiste sõidukitega). Alternatiiv I puhul transpordikoormus suureneb võrreldes nullalternatiiviga, kuna käitises on rohkem loomi ja toimub suurem perioodiline sõnnikuvedu. Teatud veod nagu nt piima või olmejäätmete vedu toimuvad ka planeeritavas olukorras eeldatavalt sama sagedusega kui nullalternatiivi puhul. Käitise tegevuse tulemusel ei teki olulisel määral vibratsiooni, mis võiks põhjustada negatiivset keskkonnamõju. Järeldus: Müra ja vibratsiooni mõju käitise piirkonnas on alternatiiv I puhul eeldatavalt mitteoluline negatiivne.

9.2.6 Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ning kultuuripärandile

Käitisele lähim kaitstav loodusobjekt, Ingliste mõisa park, jääb käitisest ca 500 m kaugusele. Käitise territooriumil ja väljaspool territooriumit (sõnnikulaotuspinnad) toimuva tegevusega kaasnev mõju ei too kaasa muutusi lähimate kaitstavate loodusobjektide seisundis. Samuti ei too territooriumitelt lähtuv saasteainete heide välisõhku (ja selle sadenemine) kaasa tõenäolisi muutusi kaitse-eesmärkideks seatud loodusväärtuste seisundis. Kavandatav tegevuse korral ulatub Ingliste farmikompleksi eeldatav mõjupiirkond ammoniaagi puhul kuni 2,5 km kaugusele. Sõnniku laotamine laotusplaani alusel ja keskkonnanõudeid järgides ei too samuti kaasa olulist negatiivset mõju loodusobjektide seisundile. Muinsuskaitsealuseid objekte käitise katastriüksustel ei asu. Lähimatele kultuurimälestistele (Ingliste mõisa koosseisu kuuluvad hooned) kavandatav tegevus otsest mõju ei avalda. Teatav kaudne mõju võib avalduda kultuurimälestiste külastajatele läbi lõhna leviku käitist ümbritsevatele aladele. Järeldus: Otsene mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja kultuurpärandile on alternatiiv I puhul eeldatavalt neutraalne.

9.2.7 Tegevusega kaasnev kaudne mõju

Kaudne mõju võib avalduda nii käitise otseses mõjupiirkonnas kui ka mõnes teises asukohas ning on sarnane nullalternatiivile. Välisõhku eralduvad heitmed, sadenedes maapinnale, põhjustavad kaudset mõju pinnaveele, pinnasele, taimedele ning läbi pinnase teistele keskkonnaelementidele. Selline kaudne mõju avaldub käitise tegevuspiirkonnas. Kaudne mõju avaldub ka läbi teiste ettevõtete tegevuse. Käitises tekkivate erinevat liiki jäätmete käitlemine põhjustab kaudset mõju, samuti surnud loomade käitlemine vastavas käitlustehases. Kaudseteks keskkonnamõjudeks võib lugeda elektrienergia tootmisega kaasnevaid mõjusid (ressursikulu ning eraldunud saasteaineid), seejuures avalduvad suuremad mõjud juhul, kui elektrienergiat toodetakse põlevkivist. Käitises tekkinud sõnniku käitlemisest tulenevaid mõjusid laotusaladel võib samuti pidada veiste pidamise kaudseteks keskkonnamõjudeks. Järeldus: Kaudne mõju on alternatiiv I korral mitteoluline negatiivne.

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 89/160 OÜ Pae Farmer Ingliste farmikompleksi keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne 9.2.8 Teiste tegevustega koosmõju keskkonnaseisundile

Koosmõju teiste tegevustega tuleb arvestada eeskätt, hinnates mõju põhjaveele (põhjaveevaru mõjutavad ka teised veetarbijad), teedele ja müratasemele (üldine olemasolev transpordikoormus) ning välisõhule (muu põllumajandustegevus piirkonnas). Keskkonnaministeeriumi avaliku keskkonnalubade infosüsteemi74 alusel ei ole OÜ Pae Farmer käitise lähiümbruses väljastatud ettevõtetele välisõhu saastelubasid. Samuti puuduvad teadaolevalt OÜ Pae Farmer lähiümbruses (2,5 km raadiuses) teised loomapidamiskompleksid. Vee erikasutusluba on väljastatud Aktsiaseltsile Ingle (KLIS nr L.VV/323141), millega asutus võib võtta vett puurkaevust numbriga 9886 kuni 10 000m3 aastas. Lubatud veevõtt ei avalda eeldatavasti suurt mõju Kehtna valla vee kvantiteedile ning seetõttu ei kaasata ka koosmõju uurimisse. Teatud määral võib koosmõjuks pidada lisaks ka järgmiste saasteallikate koosmõju:

 käitist teenindavast transpordist ja üldisest transpordikoormusest tekkiva tolmu koosmõju välisõhu kvaliteedile;

 välisõhku viidavate lõhnaainete koosmõju põllumaade asukohas paiknevate või seal sõnnikut laotavate teiste farmidega sõnnikulaotusperioodil. Kuivõrd käesoleva peatüki eelmistes alapeatükkides on mõjude hindamisel nende aspektidega arvestatud, siis ei ole siinkohal neid täpsemalt käsitletud. Järeldus: Koosmõju teiste tegevustega on alternatiiv I puhul mitteoluline negatiivne.

9.3 Kavandatava tegevuse mõju vastuvõtvale keskkonnale

9.3.1 Mõju elusloodusele

Kavandatav tegevus on olemasoleva töötava farmikompleksi laiendamine ning tegevus toimub juba hoonestatud aladel. Farmikompleksi laiendamise olulisemad tagajärjed on taimestiku osaline eemaldamine ja pinnase teisaldamine uute rajatiste alt. Tegemist on olemasoleva tootmisterritooriumiga, mis on pikalt olnud põllumajanduslikus kasutuses. Territooriumil puuduvad väärtuslikud taimekooslused. Alternatiiv I korral kavandatava tegevusega ei toimu muutusi, mis võiksid kaasa tuua uusi olulisi mõjusid taimestikule või loomastikule. Käitisele lähim looduskaitsealune objekt paikneb käitisest ca 500 m kaugusel loodes – Ingliste mõisa park (registrikood75: PLO1000115). Käitise territooriumil ja väljaspool territooriumit (sõnnikulaotuspinnad) toimuva tegevusega kaasnev mõju ei too eeldatavalt kaasa muutusi lähimate kaitstavate loodusobjektide seisundis. Territooriumilt lähtuv saasteainete heide välisõhku ei mõjuta loodusobjekte. Sõnniku laotamine laotusplaani alusel ja keskkonnanõudeid järgides ei too samuti kaasa olulist negatiivset mõju loodusobjektide seisundile. Järeldus: Mõju elusloodusele on alternatiiv I puhul eeldatavalt neutraalne.

74 Keskkonnalubade infosüsteem, http://klis2.envir.ee 75 EELIS, http://loodus.keskkonnainfo.ee/eelis/

90/160 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ OÜ Pae Farmer Ingliste farmikompleksi keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne 9.3.2 Mõju inimese tervisele, heaoluleja varale

Inimese tervist võivad mõjutada eelkõige välisõhku levivad saasteained ning välisõhus leviv müra. Käesolevas hindamises lähtutakse seisukohast, et Eesti Vabariigis kehtivates õigusaktides kehtestatud piirväärtused on määratud selliselt, et tegutsemine nendest allpool ei mõjuta inimese tervist negatiivselt. Ümberehitatud käitise käitamisel ei ole ette näha käitise tegevusest tulenevat kehtestatud piirväärtuste ületamist. Hajumisarvutuste tulemuste võrdlusel keskkonnaministri määruses välja toodud piirväärtustega selgub, et saasteainete maksimaalsed tekkivad kontsentratsioonid maapinnalähedastes õhukihtides jäävad saasteallikate mõjupiirkonnas olevate elumajade ja ühiskondlike alade (k.a. teed) juures alla lubatud ühe tunni keskmistele piirväärtustele. Inimese tervist kavandatud tegevus seega eeldatavalt ei kahjusta. Kavandatavaks tegevuseks on piimakarjakasvatamise jätkamine, mistõttu ebameeldiva lõhna teke on vältimatu. Seejuures lõhna aisting on väga individuaalne ning sõltub väga erinevatest aspektidest – vastuvõtja sugu, vanus, tundlikkus lõhnade suhtes, harjumus lõhna suhtes jne. OÜ Pae Farmer veisefarm on olemasolev töötav farm, mistõttu selle olemasolu ja lõhnafooniga on piirkonnas eeldatavalt teatud määral harjutud. Loomade arvu suurenemisega välisõhu saasteainete foon siiski tõuseb. Kavandatava tegevuse rakendumisel on käitise mõjupiirkond suurem kui nullalternatiivi korral, seega on suurem ka potentsiaalselt mõjutatud elanikkond. Välisõhku eralduvad saasteained võivad põhjustada ebameeldiva lõhna teket ja levikut eelkõige perioodil, mil toimub sõnniku segamine, väljavedu ja laotamine. Käitise tegevus ei oma tavaolukorras negatiivset mõju põhjavee kvaliteedile ja seeläbi joogiveele, sest kogu käitisesisene sõnnikukäitlus toimub kas kinnistes ja veekindlates süsteemides või kõvakattega pindadel. Käitise tegevusega seotud transpordist tulenev müra jääb eeldatavasti allapoole määratud piirväärtusi ning seetõttu võib eeldada, et olulist mõju inimese tervisele ja varale ei avaldu. Positiivne mõju inimeste heaolule tuleneb läbi tööhõive ja omavalitsuse tulubaasi (vt ka ptk 9.3.3). Järeldus: Mõju inimese tervisele on alternatiiv I puhul eeldatavalt mitteoluline negatiivne ning mõju inimese heaolule ja varale on eeldatavalt oluline negatiivne.

9.3.3 Mõju majanduskeskkonnale

OÜ Pae Farmer ettevõtmine teenib positiivset eesmärki läbi selle, et varustatakse turgu eestimaise piima. Tootmistegevuse laiendamine parandab tootmise efektiivsust ja kindlustab seeläbi farmikompleksi jätkusuutlikkust. Ettevõtluse edenemine mõjub eeldatavalt positiivselt ka kohaliku omavalitsuse tulubaasile. Tootmistegevusega kindlustatakse töökohad nii farmis kui ka veisekasvatust toetavates tootmisvaldkondades – sööda tootmisel, sõnnikukäitlusel jne. Kavandatava tegevuse kaudseks negatiivseks mõjuks majanduskeskkonnale võib lugeda panustamist välisõhu saastetaseme fooni, mis võib vähesel määral mõjutada piirkonna rekreatiivset atraktiivsust. Samas on tegemist selles piirkonnas juba pikemaajaliselt veisekasvatusega ning tegemist ei ole olulise mõjuga. Käitisest tulenev lõhnahäiring võib esineda eeskätt sõnniku segamisel laotusperioodil (üldjuhul kevadel ja sügisel) ning ebasoodsaimate ilmastikutingimuste korral. Järeldus: Mõju majandusele on alternatiiv I korral eeldatavalt positiivne.

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 91/160 OÜ Pae Farmer Ingliste farmikompleksi keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne

10 KÄITISE SULGEMISEGA KAASNEVAD TAGAJÄRJED JA EELDATAVA KESKKONNAMÕJU HINNANG

Käitise tegevuse lõpetamise järgselt tagatakse hoonete ja rajatiste seisundi säilimine või nende likvideerimine. Vastavalt võimalustele ja vajadustele toimub farmikompleksi konserveerimine, lammutamine või üleandmine järgmisele omanikule. Läbi viiakse järgmised tegevused:

 lautades olevad veised realiseeritakse (loomad müüakse);

 laudad ja sõnnikuhoidlad tühjendatakse sõnnikust ja puhastatakse, sõnnik käideldakse vastavalt nõuetele, tagades seeläbi jääkreostuse tekke vältimise;

 laudad puhastatakse muudest abimaterjalidest;

 silo- ja söödahoidlad tühjendatakse (söödad müüakse);

 farmis kasutusel olev tehnika (nt lüpsiseadmed) müüakse või võetakse kasutusele teistes ettevõtte osades;

 ravimid ja muud kemikaalid (kütus) müüakse;

 puurkaev suletakse (lülitatakse välja elektrivarustus, suletakse kraanid) ja tagatakse kõrvaliste isikute juurdepääsu vältimine;

 veetorustik tühjendatakse;

 käitise territooriumil selle sulgemise ajal olevad jäätmed (segaolmejäätmed, ohtlikud jäätmed) antakse üle vastavat litsentsi omavale jäätmekäitlejale, tagades nende nõuetekohase käitlemise;

 kõik loomapidamishooned ja muud ehitised ning rajatised suletakse kõrvaliste isikute ja loomade juurdepääsu vältimiseks. Territooriumi suletus tagatakse kuni käitise likvideerimiseni või üleandmiseni järgmisele omanikule. Jäätmete üleandmisega vastavaid lube omavatele jäätmekäitlejatele ning territooriumi sulgemisega on arendaja viinud need keskkonnamõjud, mida ta kontrollida saab, minimaalseks. Käitise sulgemisega kaovad veiste intensiivkasvatuse tagajärjed kompleksides, nagu heitmed välisõhku, jäätmeteke, sõnnikuteke, veetarbimine, reovee teke, energiakulu. Kui rajatisi ei lammutata, jääb kompleks alles maastikumärgina. Järeldus: Käitise sulgemisega ei kaasne alternatiiv I puhul eeldatavalt olulist keskkonnamõju.

92/160 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ OÜ Pae Farmer Ingliste farmikompleksi keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne

11 NEGATIIVSE KESKKONNAMÕJU VÄLTIMISEKS JA LEEVENDAMISEKS KAVANDATUD MEETMED

Alljärgnevalt on kirjeldatud meetmeid, millega on võimalik mõjutada ehitustegevuse ning kavandatava farmikomplekside tegevuse tagajärgi ning seeläbi vähendada negatiivseid keskkonnamõjusid. Leevendavad meetmed on esitatud, pidades silmas seda, et OÜ Pae Farmer kavandab rakendada PVT-le vastavat tehnoloogiat. Lisaks on arvestatud, et soovitatavad leevendavad meetmed ei tooks kaasa negatiivset keskkonnamõju teistes valdkondades ning oleksid majanduslikult ja tehniliselt teostatavad.

11.1 Käitise tegevuse peamised negatiivsed keskkonnamõjud ja leevendavad meetmed Peamised kavandatava tegevuse negatiivse keskkonnamõju valdkonnad on:

 mõju välisõhu kvaliteedile;

 potentsiaalne mõju pinna- ja põhjaveele sõnniku käitlemisel;

 mõju põhjaveele käitise veevõtust;

 potentsiaalne mõju avariiolukordadest. Järgnevalt on antud ülevaade meetmetest, mille rakendamine käitises võimaldab leevendada või ära hoida eeldatavat negatiivset keskkonnamõju.

Heitmed välisõhku Peamised meetmed välisõhku viidavate saasteainete (sh lõhnaainete) heitkoguste ning vastavalt saasteainete hajumise vähendamiseks farmikompleksidest on parima võimaliku tehnika (PVT) ja hea loomapidamistava rakendamine. PVT-st on ülevaade esitatud peatükis 12. Heite vähendamise võimalike tegevustena võib välja tuua:

 söödaratsiooni edaspidine kontroll ja täiustamine, silmas pidades lõhnainete lähtekomponentide mõistlikku vähendamist;

 puhtuse jälgimine laudas;

 sõnniku õigeaegne eemaldamine laudast;

 sõnnikuhoidla laotamiseelne tühjendamine viiakse läbi jälgides tuulesuunda ja – tugevust. Eraldi jälgitakse naturaalkooriku (põhu) seisukorda, vajadusel kaetakse tekkinud lõhed hekselpõhuga. Värskelt tühjendatud sõnnikuhoidlasse lisatakse hekselpõhku kiirendamaks naturaalkooriku teket vedelsõnniku pinnale;

 laotuskoht ja -aeg valitakse arvestades ilmastikutingimustega ja elamute paiknemisega;

 ujuvkattesse täiendavate komponentide (hekselpõhk) lisamine, saavutamaks selle efektiivse paksuse ja vastupidavuse;

 vedelsõnnikuhoidlatesse nn. sõnnikukivide lisamine, mis vähendab lõhna, homogeniseerib sõnnikut ja tekitab koorikut hoidla pinnale;

 kaitsehaljastuse rajamine hoidlate juurde.

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 93/160 OÜ Pae Farmer Ingliste farmikompleksi keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne Enamus lõhna komponentidest pärinevad anaeroobse lagundamise protsessidest, mis on eeskätt seotud vedelsõnniku käitlemisega ja emissiooni soodustavad tegurid on samad, mis ammoniaagil. Õigel tahesõnniku käitlemisel tekib lõhnaaineid vähem. Siiski ka õigesti ehitatud ja kasutatavad vedelsõnnikuhoidlad põhjustavad suhteliselt tagasihoidlikku lõhna taset. Problemaatiliseks kujuneb olukord kevadeti kui toimuvad sagedased temperatuuri muutused, mis kõigutavad mikrobioloogilist tasakaalu ja LOÜ-de kõrge sisaldus hoidlas. Hinnanguliselt üle poole lõhnaühendite kogusest vabaneb sõnniku laotamisel, laudast ja sõnnikuhoidlast eraldub kummastki umbes viiendik, vähesel määral toimub lõhnainete eritumine söödast. Kavandatavad suuremahulisemad farmikompleksid tõstavad oluliselt loomühikute kontsentratsiooni piiratud alal ning eeldab ranget loomapidamisreeglite järgimist vältimaks ebasobivate mõjude tekkimist farmi töö tulemusena. Siiski kaasaegsed pidamistingimused ja sõnnikueemaldus loovad eeldused lõhnaheite vähenemiseks. Sõnniku ebameeldivat lõhna saab reguleerida preventiivselt, läbi tasakaalustatud söötmise, mis optimeerib lõhnainete lähteühendite (N, S) sisaldust söödas, mis omakorda määrab lõhnainete sisalduse väljaheidetes. Söödaratsiooni valikul on kavandatud käitises lähtutud eri loomrühmade vajadustest. Valkude ja aminohapete sisaldus söödas on pideva kontrolli all. Laudas tekkiva ebameeldiva lõhna vähendamiseks on tähtis sõnniku piisavalt sage eemaldamine laudast ja liigse niiskuse vältimine hekselpõhu regulaarse lisamisega lamamismadratsitele, samuti puhtad loomad, seadmed, konstruktsioonid. Sõnniku ladustamisel, mis on tavaliselt põhiline lõhnaallikas farmides, aitab hoidlate katmine oluliselt vähendada lõhna levikut. Sõltuvalt sõnnikuhoidla konstruktsioonist kasutatakse selleks mitmesuguseid katteid, nii ujuv- kui ka statsionaarseid katteid. Laguuntüüpi hoidla puhul on tihti ainuvõimalikud ujuvkatted. Kavandatavad vedelsõnnikuhoidlad on laguuntüüpi. Vedelsõnniku puhul kattub pind tavaliselt (vähemalt suures ulatuses) naturaalse koorikuga, mis püsib suurema lõhnaemissiooni perioodil ning moodustub ligikaudu nädala jooksul. Efekti lisab veel muu kattega katmine ja pinna aeratsioon ning hoidla täitmine/tühjendamine allpool sõnniku välispinda. Lisaainena kooriku kiirel moodustamisel saab kasutada hekselpõhku vmt. Siiski naturaalse kooriku efektiivsus sõltub selle füüsikalistest omadustest (eriti paksusest) ning see on suhteliselt kergesti mõjutatav ilmastikutingimustest (tuul, paduvihm). OÜ Pae Farmer tagab selle, et vedelsõnnikuhoidlatele tekib peale põhukihikoorik, mis olles vähemalt 10 cm paks, mis tagab omakorda 80% vähem lõhnaheidete lendumist.76 Hoidlate täitmine/tühjendamine kavandatavas farmikompleksis toimub torude kaudu, mis asetsevad põhja ligidal ning seega on ujuvkihi kahjustamine viidud miinimumini. Lõhna vähendamise meetmeks on ka hoidlate mahutavuse kavandamine, kus annab paremat efekti varuga ehitatud hoidlad, kus see väljendub seinte täiendavas hajutamisefektis. Tähtis on hoidlate täitmine ning seda on soovitatav teha iga päev ja kindlas koguses, st ühtlane vedelsõnniku juurdevool, st hoidla optimaalse nivoo säilitamine ja täitmine teatud piirini. OÜ Pae Farmer on arvestanud uue hoidla rajamisel hoidla mahu varuga, mis võimaldab hoidlaid mitte täita maksimaalselt. Hoidlate tühjendamine on ette nähtud periooditi, kaks korda aastas, mis võimaldab tagada sõnniku suhteliselt madala nivoo (täiendav hajutav efekt) ja vähendada hoiustamisaega (vähendab lõhnainete teket). Lõhna levikul on olulised ka sõnniku omadused. Happesus, soojus ja kõrge tahke osa sisaldus suurendavad lõhnaainete heitkogust. Samuti on täheldatud korrelatsiooni ammoniaagi ja lõhnainete eritumise vahel, mis on seletatav mikrobioloogilise aktiivsusega substraadis. Sõnniku

76 VDI-Standard: VDI 3894 Blatt 1: Emissionen und Immissionen aus TierhaltungsanlagenHaltungsverfahren und EmissionenSchweine, Rinder, Geflügel, Pferde, 2011

94/160 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ OÜ Pae Farmer Ingliste farmikompleksi keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne segamist ja väljaviimist tuleb planeerida võimalikult külmale perioodile, st kevadel võimalikult vara ja sügisel võimalikult hilja, et vältida sõnniku temperatuuri tõusu ja seega suuremat lõhnainete emissiooni. Lähtudes veeseaduse muudatustest on optimaalseks sõnnikulaotamise aegadeks kevadkülvi alla ja sügiskülvi alla. Emiteeritud lõhnaineid saab kunstlikult hajutada barjääride abil. Selleks otstarbeks sobivad mitmed haljastuselemendid, nagu puuderead, hekid. Need rajatakse tavaliselt lõhna eritava objekti ja elamute vahele, lõhnaallika lähedusse. Tehisbarjäärid annavad suurimat efekti juhul, kui elamud asetsevad lõhnaallika lähedal valdava või ohtliku tuulesuuna suhtes allatuult. Selleks on Ingliste käitise ja allatuult olevate naaberkatastrite vahel Keila jõge ääristavad puuderead. Samuti on lõhnainete levikut võimalik reguleerida saasteallikate parameetrite kaudu, nagu kõrgus maapinnast ja mahtkiirus. Planeeringuala puhul on valdavad tuulesuunad edelast. Käitisest kirde suunas esineb lõhnatundlike objekte u 200 m kaugusel lähimast hoidlast või laudast. Tähtis on ka laudahoonete orientatsioon, sest hoonega paralleelselt puhuva tuule korral on lenduvate saasteainete eritumine väliskeskkonda ca 50% võrra väiksem võrreldes risti puhuva tuulega. Antud juhul on laudad kavandatud pigem mitte sobiva orientatsiooniga. Hajumisbarjäärina saab käsitleda laudahoonete kompleksi, mis tagab täiendava lõhnaainete hajumise tahesõnnikuhoidlatelt edela tuulte puhul. Sõnniku laotamisel tuleb kindlasti arvestada ka valitseva ilmastikuga. Sõnniku laotamine on ebasoovitatav kuiva, sooja, päikesepaistelise ja tuulise ilmaga ning vältida tuleb laotamist puhkepäevadel. Eeltoodud analüüsi tulemusena vastab kavandatud sõnniku laotamine PVT nõuetele. Keskkonnaministri määruse nr 50 „Lõhnaaine esinemise määramise ekspertrühma moodustamise kord, ekspertrühma liikmele esitatavad nõuded, lõhnaaine esinemise määramise kord ja määramiseks kasutatavate meetodite loetelu“ § 5 lõige 5 kohaselt ei käsitleta sõnniku laotamisest tekkivat lõhnaaine lühiajalist esinemist häirivana, seda eeldusel, et sõnniku laotamisel on järgitud sõnniku hoidmise ja laotamise parima võimaliku tehnika nõudeid. Teised vajalikud leevendavad meetmed on organisatoorset laadi ja nende elluviimine on sõltuvuses juhtimissüsteemist ja hea põllumajandustava täitmisest.

Sõnniku vedu ja laotamine Sõnniku laotamisel tuleb järgida kõiki sõnniku laotamist reguleerivaid õigusakte ning head põllumajandustava. Taimede toitumise ja veekaitse seisukohast parima tulemuse saavutamiseks tuleks sõnnikut laotada kevadel enne kevadkündi või kasvavale taimikule.77 Vedamis- ja laotusaja valikul tuleks vältida ebasoodsaid tuulesuundi, pidades eelkõige silmas Ingliste küla elanikke. Vedelsõnniku laotamiseks sobivad kõige paremini jahedad, niisked ning tuulevaiksed ilmad. Põllule laotatava sõnniku koguse arvestamisel tuleb põllu omanikul/rentnikul arvestada konkreetse põllu muldade omadustega ning kasvatatavate kultuuridega. Õigel ajal ning kogustes sõnniku laotamine vähendab mineraalväetiste kasutamise vajadust. Sõnnikuvedu tuleb teostada võimalikult lühikese ajavahemiku vältel ning võimalusel tööpäevadel. Sõnnikuvedu peab toimuma kinnistes ning töökorras masinatega, vältides sõnniku kandumist teele veoki rataste küljest.

77Keskkonda säästev sõnniku hoidmine ja käitlemine, Keskkonnaministeerium, Põllumajandusministeerium, AS Maves, 2004, Tallinn

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 95/160 OÜ Pae Farmer Ingliste farmikompleksi keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne Veekasutus Käitise veetarve tuleneb peamiselt loomade jootmisest. Loomapidamise seisukohast ei tohi piirata loomadele kättesaadava joogivee hulka, samuti ei saa puhastamiseks kasutatava vee kogust piirata lõpmatuseni, sest see võib endaga kaasa tuua sanitaarnõuete mittetäitmise. Veekulu on võimalik vähendada sellega, et välditakse lekkeid ning asjatut veekadu kõigi tegevuste juures jooksvalt ehk rakendatakse nö head majapidamistava. Puurkaevu saastumise vältimiseks tuleb rangelt järgida puurkaevu sanitaarkaitsealal rakenduvaid keskkonnanõudeid.

Avariiolukorrad Liiklusest tingitud avariiohtu on võimalik minimeerida teeoludele vastava sõidukiiruse valikuga. Õnnetuste vältimiseks tuleb võimalusel vältida linnadest ja alevikest läbi sõitmist. Asustatud piirkondades on soovitav olla tavapärasest ettevaatlikum ning olla eriti valvas laste ja vanurite suhtes, kes ei pruugi käituda ootuspäraselt. Taudide levikut farmides on võimalik kontrolli all hoida veterinaarnõuete täitmisega. Avariiolukorraohu esinemise tõenäosust käitise käitamisel on võimalik viia miinimumini, kasutades töökorras seadmeid ning pidades kinni tööohutus- ja ettevaatusabinõudest ning heast põllumajandustavast.

96/160 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ OÜ Pae Farmer Ingliste farmikompleksi keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne

12 VÕRDLUS PARIMA VÕIMALIKU TEHNIKAGA

Arenduse tulemusena peab käitis vastama parima võimaliku tehnika nõuetele, mis on kirjeldatud parima võimaliku tehnika referentsdokumendis. Parim võimalik tehnika vastab tegevusala ja selles rakendatavate töömeetodite tõhusaimale ja arenenumale astmele, mille kasutamine on kulusid ja eeliseid arvesse võttes majanduslikult ja tehniliselt vastuvõetav ning tagab keskkonnanõuete parima täitmise. Alljärgnevas tabelis (Tabel 33) on kirjeldatud veisekasvatuse PVT-d ning seejärel on hinnatud OÜ Pae Farmer poolt kasutatava tehnika vastavust PVT-le. PVT kirjeldused põhinevad keskkonnaministri 27.03.2015 käskkirjaga nr 319 kehtestatud järeldustel „Veiste intensiivkasvatuse Eesti parima võimaliku tehnika juhendi põhjal koostatud PVT-järeldused”. Tabel 33. Kavandatava tegevuse võrdlus PVT-ga Farmikomplekside kavandatava tegevuse Parim võimalik tehnika (PVT-järeldused) vastavus PVT-le Hea põllumajandustava (ptk. 4.1) PVT on veisekasvatusettevõtte heal põllumajandustaval põhinev juhtimissüsteem, mis koosneb vähemalt järgmistest osadest: a) tegevuse planeerimine, sh sõnniku laotamisplaanide koostamine ning laotamise ettevalmistamine ja laotamiseks üleandmise korraldamine (PVT-juhendi peatükk 8.1.1); b) käitise (lauda, sõnnikuhoidla jms) asukoha valik (PVT-juhendi peatükk 8.1.2), rakendatav uue käitise kavandamisel-projekteerimisel; mh arvestatakse järgmisi aspekte: • loomade, sööda, abimaterjalide ja sõnniku transpordivajaduse ja kauguste vähendamine; • piisav kaugus kaitsealustest ja reostustundlikest aladest; • piisav kaugus elumajadest; Käitises järgitakse head põllumajandustava • valitsevate ilmastikutingimustega, sh valdava tuulte suunaga ning rakendatakse kirjeldatud meetmeid. arvestamine; Kavandatav tegevus vastab PVT nõuetele • lauda laienemisvajadus, selleks võimaluste olemasolu. c) töötajate piisav teadlikkus, perioodiline koolitus ja täiendõpe (PVT- juhendi peatükk 8.1.3). d) omaseire korraldus ja andmestik, sh energia, vee, loomasöötade ja mineraalväetiste kulu ning tootmisjääkide ja sõnniku tekke täpne arvestus (PVT-juhendi peatükk 8.1.4). e) rajatiste ja tehnika remont ning hooldus, korrasoleku kontroll, hoolduskavade väljatöötamine (PVT-juhendi peatükk 8.1.5). f) hädaolukordades tegutsemise kava (PVT- juhendi peatükk 8.1.5). Rakendatavus: PVT nr 1a ja c–f on üldrakendatavad, nr 1b ei ole rakendatav olemasolevate käitise suhtes. Veiste söötmine ja jootmine (ptk. 4.2.) PVT eeldab, et sõltumata söötmistehnoloogiast: a) kasutatakse ratsioonis kvaliteetseid ning laboratoorselt analüüsitud Farmis kasutatakse loomade grupeerimist söötasid; ning söödaratsioon koostatakse vastavalt b) on ratsioon koostatud vastavalt looma (loomarühma) füsioloogilisele loomarühma söötmisnormidele. Kavandatav tarbele (söötmisnormidele); täisratsioonilise segasööda söötmisnormide söötmistehnoloogia vastab PVT nõuetele. väljatöötamisel rühmitatakse loomad võimalusel toodangu,

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 97/160 OÜ Pae Farmer Ingliste farmikompleksi keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne Farmikomplekside kavandatava tegevuse Parim võimalik tehnika (PVT-järeldused) vastavus PVT-le laktatsioonifaasi või mingi muu parameetri alusel, arvestades seejuures nii karja suuruse, produktiivsuse, geneetilise piimatootmise võime, loomade toitumuse kui ka tööjõu vajadusega söötmisel; c) arvestatakse söötmise tehnoloogia valikul selle positiivsete ja negatiivsete mõjudega produktiivsusele, looma tervisele ja keskkonnale; d) söötade segamisel tagatakse homogeensus. PVT veiste jootmisel on järgmiste tingimuste täitmine kasutatavast tehnoloogiast (seadmetest) sõltumata: a) joogivesi on loomadele alati vabalt kättesaadav, ka karjamaal; b) jootmisseadmed on tehniliselt korras ega leki; Farmis kavandatav jootmistehnoloogia vastab c) jootmisseadmed on paigaldatud nii, et saastumine sööda- ja toodud kirjeldusele ning PVT nõuetele. allapanujääkidega on minimaalne, samuti on välistatud allapanu niiskumine joogiveega. Rakendatavus: üldrakendatav. Lüpsmine ja lüpsiseadmed (ptk. 4.5) PVT on sõltumata kasutatavatest seadmetest lehmade lüpsmisel: a) optimaalse tasemega stabiilne vaakumlüpsisüsteem (loomade heaolu, piima kvaliteet); Farmis rakendatakse vaakum lüpsisüsteemi, b) piima jõudmine udarast jahutisse laudaõhuga kokku puutumata (piima kasutatav tehnoloogia vastab PVT nõuetele. kvaliteet); c) lüpsisüsteemi pesu optimaalsel režiimil (piima kvaliteet, ökonoomne vee kasutamine). Sõnniku eemaldamine laudast (ptk. 6.1; PVT ptk 8.4) PVT on sõnniku eemaldamisel veiselautadest üks järgmistest süsteemidest: a) optimaalse pikkusega puhkelatrid, skreeperseadmed söötmis- puhkealal, restpõrand liikumiskäikudes, valg- või uhtkanalite süsteem; b) optimaalse pikkusega puhkelatrid, sõnniku eemaldamine mobiilsete seadmetega söötmis-puhkealal, restpõrand liikumiskäikudes, valg- või uhtkanalite süsteem; Planeeritavatest ja olemasolevatest veiste c) optimaalse pikkusega asemed, osaline restpõrand söötmis-puhkealal vabapidamislautadest toimub sõnniku ja eemaldamine skreeperseadmetega. liikumiskäikudes, valg- või uhtkanalite süsteem; Sügavallapanul pidamisviisiga d) optimaalse pikkusega asemed, betoonpõrand söötmis-puhkealal, loomapidamishoonetest toimub sõnniku osaline restpõrand liikumiskäikudes, valg- või uhtkanalite süsteem; eemaldamine mobiilse seadmega. e) sügavallapanul pidamisviis, piisavas koguses allapanu, skreeper- või Käitises vastab sõnniku eemaldamise tehnika mobiilsed seadmed; PVT nõuetele. f) olemasolevates vabapidamise lautades osaline restpõrand söötmis- puhkealal ja liikumiskäikudes ning paiskanalite süsteem; g) olemasolevates vabapidamise lautades on tingimisi PVT osaline restpõrand söötmis-puhkealal ja liikumiskäikudes ning põranda alla rajatud sõnnikukelder (hoidla) ning sõnniku eemaldamine söötmis- puhkealalt mobiilsete seadmetega (v.a sügavallapanul pidamise korral). Heitkogused õhku (ptk. 6.2; PVT 7.6) PVT on vabapidamisega veiselaudas saasteainete õhku heite vähendamine järgmiste käitamistingimuste täitmisega: a) optimaalse suurusega puhkelatrid, (loomade väljaheited satuvad Käitise lautades rakendatakse välisõhku sõnnikukäiku, asemete saastumine ja loomade määrdumine on suunatavate heitkoguste vähendamise minimaalne); asemete pikkus on reglementeeritud põllumajandusministri meetmeid vastavalt PVT nõuetele. määruses „Nõuded veise pidamise ja selleks ettenähtud ruumi või ehitise kohta“ — RTL 2009, 69, 1017; b) optimaalse pindalaga söötmis-puhkeala ja liikumiskäigud (mida

98/160 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ OÜ Pae Farmer Ingliste farmikompleksi keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne Farmikomplekside kavandatava tegevuse Parim võimalik tehnika (PVT-järeldused) vastavus PVT-le väiksem on sõnnikuga saastuv ala, seda vähem ammoniaaki lendub); c) sõnniku regulaarne eemaldamine laudast (kanalitest) hoidlasse; d) väljaheidetega saastuval alal siledate ja lihtsalt puhastatavate materjalide kasutamine; e) allapanu piisav kogus sügavallapanul pidamisviisi korral. Rakendatavus: üldrakendatav. PVT on järgmiste täiendavate meetmete kasutamine: a) allapanu kasutamine saasteainete heite vähendajana sõltumata pidamisviisist ja allapanu liigist; b) spetsiifiliste niiskust imavate preparaatide kasutamine asemetel. Energia (ptk. 4.4; 8.5) PVT on veiselaudas ühe või mitme meetme kasutamine energiakulu vähendamiseks: a) laudas on loomulik ventilatsioon; b) soojustatud lautades sundventilatsioonisüsteemis ökonoomsete ventilaatorite ja optimaalse ventilatsioonirežiimi kasutamine; c) laudas soojustamata alade eraldamine soojustatud aladest; d) energiasäästlike valgustite kasutamine; e) loomuliku valgustuse maksimaalne kasutamine, selle kombineerimine energiasäästlikel lahendustel põhineva valgustusega, valgustundlike Käitise veiselautades kasutatakse loomulikku sensorite kasutamine; ventilatsiooni. Lautades kombineeritakse f) lüpsiplatsi või -roboti kasutamine (elektrienergia sääst võrreldes luminofoorlampe loomuliku valgustusega. torusselüpsiga ca 25%); Loomade lüpsmine toimub lüpsiplatsil. g) lüpsiseadmete vaakumpumpadele on paigaldatud sagedusmuundurid; Farmi energiakasutus vastab PVT nõuetele. h) võimalusel kogu tootmisprotsessi ja selle erinevate osade energiatarbe väljaselgitamine-jälgimine; i) ventilaatorite, kontrollseadmete jms regulaarne hooldus ja remont; j) tootmisprotsessi jääksoojuse kasutamine soojusvahetite abil, näiteks piima jahutamisest tekkinud soojuse rakendamine sooja vee tootmiseks. Rakendatav uutele ning oluliselt muudetud piimalehmade farmidele. Rakendatavus: PVT 8 a – i on üldrakendatav, PVT 8j on rakendatav uute ning oluliselt muudetud käitiste korral. Sõnniku ladustamine (ptk. 4.6; 8.6) Põllumajandusloomade pidamisel peab sõnnikuhoidla või sõnniku- ja virtsahoidla mahutama vähemalt nende kaheksa kuu sõnniku ja virtsa, aga mitte vähem kui õigusaktiga nõutud78. PVT on tahesõnniku hoidlas ladustamisel ja säilitamisel: a) betoneeritud alusega (vajadusel seintega) lekkekindla hoidla, mis on Käitise sõnnikuhoidlad vastavad PVT varustatud sõnnikukihist väljavalguva uriini, virtsa ja sademevee nõuetele nii mahu kui ka konstruktsiooni mahutiga, kasutamine; poolest. Sõnniku hoiustamine vastab PVT b) hoidla paigutamine asulate elurajoonide suhtes optimaalsele nõuetele, vedelsõnnikuhoidla vedelas faasis kaugusele ja valitsevate tuulte suhtes allatuult (rakendatav uutele pind kaetakse vajadusel hekselpõhuga. hoidlatele); Täiendav positiivne faktor on tahesõnnikuhoidlale rajatud varikatus. Rakendatavus: PVT 10a on üldrakendatav, PVT 10b on rakendatav uute ja oluliselt muudetavate käitiste korral. PVT on tahesõnniku põllul aunas ladustamine, kui (s.t järgitakse

78Veeseaduse § 262 Sõnniku ja virtsa hoidmise nõuded“, lõige 2.

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 99/160 OÜ Pae Farmer Ingliste farmikompleksi keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne Farmikomplekside kavandatava tegevuse Parim võimalik tehnika (PVT-järeldused) vastavus PVT-le õigusaktidega sätestatud nõudeid): a) sõnnikuaun on kaetud vettpidava materjaliga või vähemalt 20 cm paksuse turba-, põhu-, mulla-, saepuru- või puitlaastukihiga; b) sõnnikuauna ei ole kahel teineteisele järgneval aastal paigutatud samasse kohta; c) ladustatava tahesõnniku kuivainesisaldus on vähemalt 20 protsenti; d) sõnniku säilitamisel aunas kauem kui kaks nädalat on ladustamiskoha pinnas enneladustamist kaetud lekkekindla või vedelikke imava materjaliga, nt vähemalt20 cm paksuse turba- või põhukihiga (nõue ei kehti sügavallapanu-sõnniku kohta, sest küllaldase allapanuga tekkinud tahesõnnikust ei eraldu virtsa). Rakendatavus: üldrakendatav. PVT on poolvedel- ja vedelsõnniku säilitamine olemasolevas laguun-tüüpi hoidlas, mis vastab järgmistele nõuetele: h) hoidla paigutamine asulate elurajoonide suhtes optimaalsele kaugusele ja valitsevate tuulte suhtes allatuult (rakendatav uutele hoidlatele); i) põhi ja seinad on lekke- ning korrosioonikindlad; j) konstruktsioonid on vastupidavad mehhaaniliste, termiliste ja keemiliste mõjuritesuhtes; k) hoidla on varustatud kattega; l) konstruktsioone hooldatakse ning kontrollitakse regulaarselt (soovitavalt kord aastas) ja süstemaatiliselt. Laguun-tüüpi hoidlale sobivaks katteks on: a) plastkate; b) loomulik koorik või ujuvkate vastavalt PVT nr 12 punktides c) — d) esitatudtingimustele, sh seire ja kooriku täiendamine (c: loomulik koorik (kui sõnniku kuivaine sisaldus on vähemalt 2% ning kui toimub hoidla alttäitmine kiirusel, mis koorikut ei kahjusta); d) ujuvkate, mille materjaliks võib olla näiteks rapsiõli vms biolagunev põllumajandussaadus). Rakendatavus: uutele või renoveeritavatele lautadele laguun-tüüpi hoidlate rajamine ei ole PVT. Sõnniku laotamine (ptk. 4.7; 8.7) Sõnniku laotamise üldnõuded tulenevad hea põllumajandustava põhimõtetest ja õigusaktide nõuetest. PVT on sellise laotustehnoloogia kasutamine, mis arvestab mullatüübile sobivust ja kõlviku tüüpi. PVT sõnniku laotamisel põllumaadele on sisestus-, segamis- ja ka lohislaotus. Sõnniku laotamisel rohu- ja karjamaadele on PVT sisestus- ja lohislaotus. Paisklaotus ei ole ühelgi juhul PVT. Vedel- ja poolvedel sõnnik tuleb pärast laotamist mulda viia 4 tunni Sõnnikulaotuse tehnika ja korraldus vastab jooksul või hiljemalt 8 tunni jooksul, tahesõnnik kuni 12 tunni jooksul. PVT nõuetele. Elamute läheduses ja reostustundlikes piirkondades, näiteks põldude veekogupoolses küljes, kui kavandatakse laotamist koos hilisema muldaviimisega, tuleb see lahendada järgmiselt: a) laotamisele järgneb kohe sissekündmine teise traktoriga; kui see ei ole võimalik, siis b) korraldada logistika selliselt, et elamute läheduses ja reostustundlikes kohtades laotatakse viimases järjekorras ja kohe pärast laotamist alustatakse mulda viimist seal esmajärjekorras.

100/160 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ OÜ Pae Farmer Ingliste farmikompleksi keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne

13 KESKKONNAMÕJU SEIREKS KAVANDATUD MEETMED JA MÕÕDETAVAD INDIKAATORID

Käesolevas peatükis tehakse ettepanekud seire ja kontrolli korraldamiseks, lähtudes kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasnevatest tagajärgedest ning nendest tulenevatest mõjudest. Oluline keskkonnamõju võib avalduda eeskätt avariiolukordades. Selle vältimiseks on vajalik sõnnikuhoidlate seisundi ja vedelsõnnikuhoidlate kontrollkaevude regulaarne kontroll minimaalselt 1x kuus visuaalselt ning reostuskahtluste tekkimisel teostada kontrollkaevudest veeproovide võtmine. Proovides analüüsida vähemalt nitraatide ja ammooniumi sisaldust ning mikrobioloogiat. Lisaks annab ekspert järgmised soovitused kontrolli teostamiseks käitises läbi viidavate protsesside üle:

 ressursikulu üle arvestuse pidamine (veevõtu kogused, tarbitud elektrienergia kogused);

 tekkivate sõnnikukoguste ja jäätmete üle arvestuse pidamine (üle antud kogused);

 seadmete ja masinate (jooturite, pesurite jne) korrasoleku kontroll;

 töötajate poolt optimaalsete/nõuetekohaste töövõtete kasutamise ning hea majapidamistava rakendamise kontroll.

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 101/160 OÜ Pae Farmer Ingliste farmikompleksi keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne

14 LOODUSVARA KASUTAMISE OTSTARBEKUSE HINNANG NING KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTE VASTAVUSE HINNANG SÄÄSTVA ARENGU PÕHIMÕTETELE

Kavandatava tegevuse läbiviimiseks kasutatavad loodusvarad on:

 maa – nii käitise asukoht kui ka haritav maa söödabaasi ja sõnnikulaotuspindadena;

 põhjavesi – peamiselt loomade joogiveena;

 sööt – teravili, silo, söödasegud;

 kütuse ja energiatootmise toore. Loodusvarade kasutamine toimub vastavalt PVT nõuetele ja põhimõtetele, et toetada säästvat arengut. Kavandatav tegevus vastab säästva arengu põhimõtetele järgmistel põhjustel:

 taastuva ressursi kasutamine (söödad, söödalisandid);

 edendatakse kohalikku tööhõivet;

 suurendatakse kodumaise toidutoorme (piim) baasi. Kavandatav tegevus ei ole väga ressursimahukas.

102/160 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ OÜ Pae Farmer Ingliste farmikompleksi keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne

15 KAVANDATAVA TEGEVUSE VÕRDLUS REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTEGA NING NENDE PAREMUSJÄRJESTUS

15.1 Metoodika Alternatiive võrreldakse välja selgitatud mõjude kvantitatiivseid ja kvalitatiivseid hinnanguid kõrvutades ning analüüsides. Võrdluse tulemusena esitatakse võimalusel kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste paremusjärjestus.

15.2 Alternatiivide võrdlus Alljärgnevas tabelis on esitatud peamised mõjuvaldkonnad (sh mõju vastuvõtvale keskkonnale), mida käitise tegevus eeldatavalt mõjutab (Tabel 34). Tabel 34. Alternatiivide võrdlus erinevate keskkonnaaspektide lõikes Aspekt Nullalternatiiv Alternatiiv I Vajalik vee kogus 3,67 m3/h. Vajalik vee kogus 4,87 m3/h. Veevõtt Puurkaevu tootlikkus 25,8 m3/h. Piirkonna Puurkaevu tootlikkus 25,8 m3/h. Piirkonna põhjaveevaru võimaldab veevõttu. põhjaveevaru võimaldab veevõttu. Heit- ja reovesi suunatakse Heit- ja reovesi suunatakse Reoveeteke vedelsõnnikuhoidlatesse. vedelsõnnikuhoidlatesse. Arvutuslik kogus ca 1092 m3/a Arvutuslik kogus ca 1439 m3/a Tekkiv vedelsõnniku kogus 31 193 t/a; Tekkiva vedelsõnniku kogus on 26 182 t/a Mõju pinnasele, tahesõnniku kogus 3989 t/a. pinna- ja Hoidlad ja aunastamine tagavad piisava Hoidlad tagavad piisava mahutavuse. põhjaveele Sõnniku- mahutavuse. käitlus Laotuspindade vajadus1277 ha. Laotuspindade vajadus 1661 ha. Laotuspindu kasutada 2335 ha. Laotuspindu kasutada 2335 ha. Piisavas koguses laotuspindu olemas. Piisavas koguses laotuspindu olemas. Järeldus : Eeldatavalt kaasneb mitteoluline Järeldus : Eeldatavalt kaasneb mitteoluline negatiivne mõju põhjaveele ning negatiivne mõju põhjaveele ning pinnaveele. Normaaltingimustel on mõju pinnaveele. Normaaltingimustel on mõju pinnasele eeldatavalt neutraalne. pinnasele eeldatavalt neutraalne. Ammoniaagi heitkogus kokku: 26,597 t/a Ammoniaagi heitkogus kokku: 57,978 t/a Mõjupiirkonna ulatus: 1,2 km Mõjupiirkonna ulatus: 2,5 km Välisõhu saasteainete maksimaalsed Välisõhu saasteainete maksimaalsed Heitmed tekkivad kontsentratsioonid tekkivad kontsentratsioonid välisõhku maapinnalähedastest õhukihtides jäävad maapinnalähedastest õhukihtides jäävad Mõju välisõhu territooriumi piiril alla lubatud piirväärtuse. territooriumi piiril alla lubatud piirväärtuse. kvaliteedile Järeldus: eeldatavalt kaasneb oluline Järeldus: eeldatavalt kaasneb oluline negatiivne mõju. negatiivne mõju. Piirmäära lähimate elumaade juures, sh Piirmäära lähimate elumaade juures, sh õuealadel ehk vastuvõtja juures ei ületata õuealadel ehk vastuvõtja juures ei ületata Lõhn Järeldus: eeldatavalt kaasneb oluline Järeldus: eeldatavalt kaasneb oluline negatiivne mõju negatiivne mõju

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 103/160 OÜ Pae Farmer Ingliste farmikompleksi keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne Aspekt Nullalternatiiv Alternatiiv I Mõju Järeldus: mõju on eeldatavalt neutraalne. Järeldus: mõju on eeldatavalt neutraalne. elusloodusele Mõju inimese Järeldus: mõju inimese tervisele on Järeldus: mõju inimese tervisele on tervisele, eeldatavalt neutraalne, mõju inimese eeldatavalt neutraalne, mõju inimese heaolule ja varale heaolule ja varale mitteoluline negatiivne. heaolule ja varale mitteoluline negatiivne. Mõju majandus- Järeldus: mõju majanduskeskkonnale on Järeldus: mõju on eeldatavalt neutraalne. keskkonnale mitteoluliselt positiivne. Mõju hindamisest selgub, et kavandatava alternatiivi puhul ei ületata kehtivates õigusaktides sätestatud piirnorme. Seega ei ole ette nähta, mis võiks välistada kavandatava tegevuse. Keskkonnamõjude seisukohast on ilmselge, et mida suuremas mahus mingit tegevust ellu viiakse, seda suuremad on ka erinevad (negatiivsed) keskkonnamõjud. Seega on väiksema mõjuga nullalternatiiv ning suuremaga kavandatava tegevuse alternatiiv. Kuna alternatiiv 1 puhul on arendajal paremad võimalused oma karja taastootmiseks, siis võib seda alternatiivi pidada pikas perspektiivis jätkusuutlikumaks. Kavandatava tegevuse puhul ei eeldata võrreldes praeguse olukorra ehk nullalternatiiviga olulist negatiivset mõju ümbritseva keskkonna seisundile, sh inimese tervisele ning heaolule.

104/160 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ OÜ Pae Farmer Ingliste farmikompleksi keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne

16 ÜLEVAADE KESKKONNAMÕJU HINDAMISE JA AVALIKKUSE KAASAMISE TULEMUSTE KOHTA

Keskkonnamõju hindamine on avalik protsess. KMH protsessi on saanud/saavad sekkuda ja põhjendatud soovitusi, ettepanekuid ja kommentaare esitada kõik huvipooled, kes tunnevad, et nende huvisid võib kavandatav tegevus mõjutada, vähemalt keskkonnamõju hindamise programmi avalikustamisel, hindamise protsessis ja aruande avalikustamise käigus. Keskkonnamõju hindamise programmi avaliku väljapaneku korraldas vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 16 sätestatule otsustaja Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regioon. KMH programmi avalik väljapanek toimus ajavahemikus 22.07.- 13.08.2015. KMH programmi avalikust väljapanekust ja avaliku arutelu toimumisest teatati väljaandes Ametlikud Teadaanded 21.07.2015. Lisaks teavitati avalikkust avaliku arutelu toimumisest 22.07.2015 ajalehes Raplamaa Sõnumid. KMH programmi avalik arutelu toimus Kehtna vallas Ingliste küla kultuurimajas 17.08.2015.a. Avalikul arutelul osales 10 inimest. Arutelul tõstatatud küsimused ja kommentaarid ning nendele antud vastused on kajastatud programmi arutelu protokollis. KMH programmi avaliku väljapaneku ajal esitasid omapoolsed ettepanekud ja küsimused: Keskkonnaamet14.08.2015 kirjaga nr HJR 6-7/15/7630-6 ning Terviseamet 07.08.2015 kirjaga nr 9.3-4/4628. Keskkonnamõju hindamise programm kiideti heaks Keskkonnaameti Harju-Järva- Rapla regiooni poolt 11.03.2016 kirjaga nr 6-3/16/2435-2. Keskkonnamõju hindamise aruande avaliku väljapaneku korraldas vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 16 sätestatule otsustaja Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regioon. KMH aruande avalik väljapanek toimus ajavahemikus 25.05-08.06.2016. KMH aruande avalikust väljapanekust ja avaliku arutelu toimumisest teatati väljaandes Ametlikud Teadaanded 31.05.2016 (Lisa 6). Lisaks teavitati avalikkust avaliku arutelu toimumisest 25.05.2016 ajalehes Raplamaa Sõnumid (Lisa 6), Kehtna valla ametlikul kodulehel ning Ingliste kultuurimaja teadetetahvlil. KMH avaliku väljapaneku ajal esitasid omapoolsed ettepanekud Terviseamet 30.05.2016 kirjaga nr 9.3-4/3759 ning Keskkonnaamet 21.06.2016 kirjaga nr 96-3/16/2435-6 (Lisa 7). KMH aruande avalik arutelu toimus Kehtna vallas Ingliste küla kultuurimajas 09.06.2016.a. Avalikul arutelul osales 7 inimest. Arutelul tõstatatud küsimused ja kommentaarid ning nendele antud vastused on kajastatud aruande arutelu protokollis (Lisa 8).

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 105/160 OÜ Pae Farmer Ingliste farmikompleksi keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne

17 KESKKONNAMÕJU HINDAMISEL JA ARUANDE KOOSTAMISEL ILMNENUD RASKUSED

Olulisi raskusi, mis oleks takistanud keskkonnamõju hindamist, keskkonnamõju hindamisel ja aruande koostamisel ei ilmnenud. Veisefarmide ekspluateerimine mõjutab peamiselt sotsiaalset keskkonda. Iga hindamine on seda subjektiivsem, mida väiksem on kvantitatiivsete ning suurem kvalitatiivsete andmete osakaal. Sotsiaalsele keskkonnale avalduva mõju hindamine põhineb eelkõige kvalitatiivsetel andmetel. Inimeste väärtushinnangud on äärmiselt erinevad ning nende ekstrapoleerimine ei pruugi anda adekvaatset pilti. Samuti on lõhna mõju erinev ning sõltub inimese haistmismeelest, harjumusest jne.

106/160 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ OÜ Pae Farmer Ingliste farmikompleksi keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne

18 KOKKUVÕTE

Keskkonnamõju hindamise (KMH) objektiks on Raplamaal Kehtna vallas Ingliste külas Pae talu (29201:003:0144) kinnistul asuv Ingliste farmikompleks. Kavandatava tegevuse eesmärgiks on tootmismahu suurendamine ja loomakasvatuse efektiivistamine. Ettevõte soovib laiendada olemasolevaid veisefarmikomplekse. KMH aruande koostamise ajal peetakse käitises keskkonnakompleksloa alusel kokku kuni 1060 lüpsilehma. KMH aruandes kirjeldati ja hinnati kahte reaalset alternatiivset võimalust:

 nullalternatiiv – olukord, kus kavandatavat arendustegevust läbi ei viida ningkäitis jätkab vastavalt kehtivas keskkonnakompleksloas kehtestatule;

 alternatiiv I – olukord, kus laiendatud käitises kasvatatakse veiseidsuurendatud tootmismahus (1181 lüpsi- ja kinnislehma, 439 noorlooma ja 620 vasikat). Käitise käitamise (veistepidamise) tagajärjed on kavandatava tegevuse korral sarnased nullalternatiiviga. Peamised kavandatava tegevuse negatiivse keskkonnamõju valdkonnad on:

 heitmed välisõhku (sh tolm ja lõhn) farmikompleksist;

 heitmed välisõhku ning potentsiaalne mõju pinna- ja põhjaveele sõnniku veol ja laotamisel;

 mõju põhjaveele läbi veetarbimise. Jäätmetekke mõju avaldub pigem jäätmete lõppkäitleja juures. Arendaja pädevuses on tagada nõuetekohane jäätmekäitlus ettevõtte territooriumitel ning jäätmete üleandmine nõuetekohaseid lube omavatele ettevõtetele. Käitise teenindamisest tulenev transpordikoormuse tõus ja sellest tuleneva mürataseme suurenemine jääb eeldatavasti tunduvalt alla kehtestatud piirväärtusi. Sellest tulenevalt on peamisteks olulisteks mõjutatavateks keskkonna-komponentideks välisõhk ja vesi ning mõjuvaldkonnaks sotsiaalne keskkond. Välisõhu saasteainete hajuvuse modelleerimisel selgus, et saasteainete maksimaalselt tekkiv kontsentratsioon maapinnalähedastes õhukihtides ei ületa kummagi alternatiivi puhul territooriumite piiridel lubatud piirväärtuseid. Olulisim saasteaine on kavandatava tegevuse juures ammoniaak. Samuti ei toimunud kummagi alternatiivi korral lõhnatundide 15% piirmäära ületamist lähimate elumaade juures. Laiendatud käitise veevajaduse katmiseks ei ole vajalik suurendada veevõttu käitise territooriumil asuvast puurkaevust. Puurkaevu tootlikkus kaevu arvestuskaardi alusel ning piirkonna põhjaveevarude seisukord kataks eeldatavalt kasvava veevajaduse. Seega ei mõjutaks käitis ümbruse elanikele kättesaadava vee kogust. Käitise tegevuse mõju tavaolukorras põhjavee kvaliteedile on eeldatavasti neutraalne. Käitise normaaltingimustel töötamise korral ei ole ette näha olulist negatiivset mõju ka põhja- ja pinnavee kvaliteedile. Peamised ohud on seotud avariiolukordadega, mille mõjude minimeerimiseks on arendajal tegutsemisplaan. Olulist mõju elusloodusele kavandatava tegevusega eeldatavalt ei kaasne.

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 107/160 OÜ Pae Farmer Ingliste farmikompleksi keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne Mõju sotsiaalsele keskkonnale avaldub peamiselt võimaliku ebameeldiva lõhna leviku näol nii farmikompleksis toimuvatest tegevustest kui ka sõnniku väljaveol ja laotamisel. Laotamisest tulenev mõju esineb periooditi. Majanduskeskkonna jaoks on tegemist positiivse ettevõtmisega, sest lisaks säilitatavatele töökohtadele suurendatakse kohaliku tooraine kasutamist. Samuti suureneb eestimaise piima tootmine. Tuginedes käesoleva hindamise käigus leitud kavandatava tegevuse tagajärgedele ning eeldatavatele mõjudele, on aruande peatükis 11 esitatud nende mõjude võimalikud leevendusmeetmed. Kuna OÜ Pae Farmer kasutab parimale võimalikule tehnikale vastavat tehnoloogiat, siis leevendusmeetmetena on kirjeldatud ka konkreetsemaid lisameetmeid, mis aitavad tagajärgi vähendada ning seeläbi mõjusid leevendada. Keskkonnamõju hindamise tulemustele tuginedes ei kaasne Ingliste farmikompleksi laiendamisega eeldatavalt olulist negatiivset keskkonnamõju. Kavandatava tegevuse rakendumisel ei eeldata tegevust välistavat negatiivset mõju ümbritseva keskkonna seisundile, sh inimese tervisele ning heaolule. Tootmismaht ei ületa eeldatavalt keskkonna taluvusvõimet.

108/160 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ OÜ Pae Farmer Ingliste farmikompleksi keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne

19 KASUTATUD MATERJALID

Avalikud andmebaasid ja registrid: Eesti Keskkonnaagentuuri Ilmateenistus, http://www.ilmateenistus.ee/ (17.03.2016) EELIS infoleht, http://loodus.keskkonnainfo.ee/eelis/ (25.03.2016) Eesti Looduse Infosüsteem, http://loodus.keskkonnainfo.ee/WebEelis/infoleht.aspx (25.03.16) Keskkonnalubade Infosüsteem, http://klis2.envir.ee (29.03.16) Keskkonnaregistri avalik teenus, http://register.keskkonnainfo.ee (25.03.16) Kultuurimälestiste riiklik register, http://register.muinas.ee/(25.03.16) Maa-ameti avalik teenus, www.maaamet.ee (29.03.16) VEKA, http://loodus.keskkonnainfo.ee/WebEelis/veka.aspx (29.03.16)

Juhendmaterjalid ja muu: Eesti põhjavee kaitstuse kaart (2001). Eesti Geoloogiakeskus OÜ Euroopa Komisjoni juhend “Guidelines for theAssessment of Indirect and Cumulative Impacts as well as Impac tInteractions“ (mai 1999, inglise keeles) http://www.envir.ee/91552 EVS 886-1:2005. Lõhnaainete hajumine atmosfääris. Osa 1: Põhialused Kehtna valla koduleht, http://kehtna.kovtp.ee/et/uldinfo Kehtna valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2012-2024. Tartu 2012. https://kehtna.kovtp.ee/documents/380625/754791/5Kehtna+valla+%C3%9CVK+arendamise+kav a+aastateks+2012-2024.pdf/d8179bc7-30ab-4a48-8870-8ac86b465937 KEILA JÕE VALGALA REOSTUSKOORMUSE UURING. AS Maves, http://www.keskkonnaamet.ee/public/Keila_joe_valgala_reostuskoormuse_uuring.pdf. Keskkonda säästev sõnniku hoidmine ja käitlemine, Keskkonnaministeerium, Põllumajandusministeerium, AS Maves, 2004, Tallinn Keskkonnajuhtimissüsteemid. Nõuded koos kasutusjuhendiga. EVS-EN ISO 14001:2005 Liiklusloenduse tulemused 2015. Aastal. AS Teede Tehnokeskus, 2016. Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava, kinnitatud 07.01.2016 http://www.envir.ee/sites/default/files/laane-eesti_vesikonna_veemajanduskava.pdf Odor Control Technology Evaluation: Geotextile Fabric Cover. Bicodo, J. R., Clanton, C. J. University of Minnesota Puurkaevu arvestuskaart. Puurkaev katastri nr 8394. Põhjaveekogumite seisundi hindamine II etapp, 2014, OÜ Hartal Projekt. http://www.envir.ee/sites/default/files/pohjaveekogumite_hindamine_ii_etapp.pdf Saastuse kompleksne vältimine ja kontroll. Parim võimalik tehnika veiste intensiivkasvatuses,(2013), EMÜ Soojustamata lehmalauda talvisest sise- ja väliskliimast. (2005). Mikson, E., Luik, E., Alaväli, Ü., Reppo, B

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 109/160 OÜ Pae Farmer Ingliste farmikompleksi keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne Sõnniku keskkonda säästev hoidmine ja käitlemine. (2005). Keskkonnaministeerium, Põllumajandusministeerium, AS Maves VDI-Standard: VDI 3894 Blatt 1: Emissionen und Immissionen aus Tierhaltungsanlagen Haltungsverfahren und Emissionen Schweine, Rinder, Geflügel, Pferde, 2011

Õigusaktid: Eesti Vabariigi keskkonnaalased õigusaktid.

110/160 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ